3. isiku täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn [email protected] 15. detsember 2023 Vaidlustaja: AS Ühisteenused registrikood 11052490 Endla 15, Tallinn 10122 Harju maakond Vaidlustaja esindaja: Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Vandeadvokaat Raiko Lipstok ja Vandeadvokaat Kaarel Berg Kentmanni 4/Sakala 10, Tallinn 10116 Harju maakond [email protected] [email protected] Hankija: SA Tartu Ülikooli Kliinikum registrikood 90001478 L. Puusepa tn 1a, Tartu 50406 Tartu maakond [email protected] Kolmas isik: Europark Estonia OÜ registrikood 10811490 Estonia pst 9, Tallinn Kolmanda isiku esindaja: EFTA Legal OÜ Armin Karu Kentmanni 8b, Tallinn 10116 Harju maakond [email protected] KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD NING TÄEINDAVAD MENETLUSKULUD I. Senine menetluskäik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on AS Ühisteenused (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Hankija) avatud hankemenetluses „Tasulise Teguri tn 5, Tartu 50107 E-post: [email protected] EFTA Legal OÜ Kentmanni 8b, Tallinn 10116 www.eftalegal.ee reg. nr 16166719  parkimisteenuse korraldamine“, viitenumber 270661 (edaspidi Hange), milles on kolmandaks isikuks Europark Estonia OÜ (edaspidi Kolmas isik). 1.2. Vaidlustaja on 12.12.23 esitanud täiendava seisukoha. II. Kolmanda isiku seisukohad vaidlustaja 12.12.23 seisukohatadel 2.2. Vaidlustaja leiab oma seisukoha punktis 5.5. et üksnes Kolmas isik on turgu valitseva ettevõtte seisundis. Kolmas isik sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks tugineb Vaidlustaja, ja on tõendanud oma väidet üksnes ajalehe artikliga milles on intervjueeritud Kolmanda isiku juhatuse liiget. On ilmselge, et intervjueeritava hüpoteetiliste ütlustega ei saa sellist asjaolu tõendada. Samas on tähelepanuväärne ja kummastav, et Vaidlustaja on leidnud, et ta ei ole turgu valitseva ettevõtte seisundis kuna tema enda poolt esitatud tõendis (artiklis) on tema turuosaks nimetatud 35% ja 50% vahel ning see osakaal turul on ebaõigesti kajastatud. Kuidas saab ühelt poolt väita aga samas seda muude tõenditega tõendamata, et Kolmanda isiku turuosa on kajastatud õigesti aga tema oma mitte. Õiguskirjanduses on leitud, et tegelikkuses võib ettevõtja, kes omab 40%-st väiksemat turuosa, olla turgu valitsev, kui tema positsioon võimaldab kindlal kaubaturul tegutseda sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest1. Arvestades parkimisekorraldamise turgu on ilmselge, et on üsna tõenäoline, et Vaidlustaja on samuti turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja KonkS § 13 lg 1 mõistes isegi kui tema turuosa oleks väiksem kui 40%. 2. Kolmas isik on Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) oma 07.12.23 vastuses esitanud tõendina maksumuse arvestuse. Kolmas isik on sellega tõendanud, et ta ei ole teinud põhjendamatult madalat pakkumist, ta on arvestanud pakkumise tegemisel tavapärase kasumimarginaaliga ning ammugi ei ole ta teinud alla oma hinna pakkumist (vt lisaks 07.12.23 vastuse lisa 2). Kolmas isik peab vajalikuks märkida, et 2022 aasta majandusaasta aruande kohaselt on tema keskmine kasumimarginaal 14,81% (Lisa 1), samas kui Vaidlustaja kasumimarginaal on 22,2% (Lisa 2) ehk ligi 10% suurem. Kolmandale isikule ei saa ette heita, et ta teeb oma pakkumisi lähtudes tema tavapärase kasumi arvestamisest nagu ka käesoleva hanke puhul. 3. Vaidlustaja leiab oma seisukoha punktis 6.2 ja 6.4, et kolmanda isiku väide investeeringute vajaduse puuduse osas ei ole usutav ning ta ei ole tõendanud makseterminalide olemasolu. Selline seisukoht jääb Kolmandale isikule jätkuvalt arusaamatuks. Kolmas isik on juba oma 07.12.23 vastuses käsitlenud seda, et ka Vaidlustajal endal ei ole vajalik teha suures mahus investeeringuid kuna ta on need juba varasema lepingu täitmise käigus teinud. Kolmas isik on selgitanud, et tal on vajalikud makseterminalid olemas. Käesolevaga lisab Kolmas isik tõendina tema bilansis olevate makseterminalide nimekirja millest on nähtuv, et need mis on planeeritud hankelepingu sõlmimise korral kasutusse võtta on märkusega „Broneeritud Tartu Ülikooli Kliinikum“ (Lisa 3 – sisaldab ärisaladust ja konfidentsiaalset informatsiooni). Kolmas isik lisab ka fotod olemasolevatest kasutusest väljas ning bilansis olevatest makseterminalidest 1 P. Tammistu. Konkurentsiseadus: kommentaarid. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus 2003, lk 4 2 (5)  (Lisa 4-7 – sisaldab ärisaladust ja konfidentsiaalset informatsiooni). See, et parkimiskorraldajal jääb mõne opereerimislepingu vms lepingu lõppemise korral pika elueaga parkimiskorraldamiseks vajalik infrastruktuur üle on tavapärane. Sarnaselt jäävad ilmselgelt mõneks ajaks kasutusest välja ka Vaide esitaja poolt Hankija territooriumile varasema lepingu tarbeks soetatud ja paigaldatud parkimistehnika sh märgistus ning need võetakse taaskasutusse mõne teise lepingu täitmiseks kui need vastavad tingimustele . 4. Vaidlustaja heidab Kolmandale isikule punktis 6.3 ette, et ta ei ole arvestanud liiklusmärkide üle kleepimise kulu arvestanud. Kolmas isik esitab käesolevaga tõendina tema koostööpartneri poolt koostatud hinnapakkumise liikluskorraldusvahendite üle kleepimise kohta (Lisa 8 – sisaldab ärisaladust ja konfidentsiaalset informatsiooni). Kolmas isik peab vajalikuks märkida, et pakkumus on tehtud lähtuvalt Hankes esitatud märgistuse skeemile, ehk, et töö maht vastab täpselt vajalikule mahule. Lisaks märgib Kolmas isik, et kuna sisuliselt kõik üle kleebitavad märgid mis võetakse kasutusele Hankes on samuti hiljem taaskasutavad, sest need ei erine milleski Kolmanda isiku poolt mõnel teisel parkimisalal kasutatavatest märgistustest. Seetõttu on Kolmas isik arvestanud nende kulu Hankes koos osalise amortisatsiooniga (vt lisaks 07.12.23 vastuse lisa 2 – märgid). 5. Vaidlustaja leiab, et Kolmandal isikul tekivad igal juhul püsikulud teenuse osutamisel (punktid 6.5-6.8). Kolmas isik on sellised kulud oma pakkumises arvestanud (vt lisaks 07.12.23 vastuse lisa 2). 6. Vaidlustaja on oma seisukoha punktis 6.9.1 välja toonud konkreetse kulu mobiilimaksetele tulenevalt tema ja Telia vahelisele lepingule. Samas tugineb Vaidlustaja oma arvestuskäigus eelnevale kogemusele ja täpsetele mobiilmaksetele mis on tehtud eelneva lepingu raames. Kolmanda isiku hinnangul on selliste arvude väljatoomine meelevaldne kuna Kolmandal isikul selline kogemus nendel parkimisaladel puudub. Sellegipoolest on Kolmas isik püsikulude arvestuses kajastanud mobiilimaksete kulu (vt lisaks 07.12.23 vastuse lisa 2 – mobiili maksed). 7. Samuti on Vaidlustaja välja toonud oma kulu parkimislubade ostmise veebilehe kulu (punkt 6.9.2.). Kolmas isik on varasemalt selgitanud, et kuna tal puuduvad täiendavad lisakulud veebilehe haldamisele, kuna lepingu tingimuste täitmiseks ei ole vajalik teha ükskõik millist täiendavat arendustööd või, et see suurendaks mingilgi määral juba olemasolevat kulu veebilehe opereerimiseks. 8. Vaidlustaja on seisukoha punktis 6.9.4. nimetanud makseterminalide hoolduskuluks vähemalt 280 eurot kuus. On tähelepanuväärne, et Vaidlustaja oma kulude tõendamiseks toonud välja, et see tekib teenuse osutamise lepingust mis on sõlmitud AS-ga Hansab. Kolmas isik on varasemalt välja toonud, et sellist teenust ta sisse ei osta ning seda teevad tema enda töötajad. Kolmas isik on sellise kulu sh ka kulumaterjalid oma 07.12.23 vastuse lisas 2 välja toonud. 9. Sarnaselt eelnevaga on Vaidlustaja oma seisukoha punktis 6.9.6 esitanud oma kulu infotelefoni teenuse kohta. Ka siin on Vaidlustaja kinnitanud, et ostab sellise teenuse sisse kolmandalt isikult. Kolmas isik on veenvalt varasemalt selgitanud, et selline kulu tal puudub kuna ei osta 3 (5)  seda sisse vaid tal on toimiv ja vajaliku ressursiga klienditugi juba olemas. Ei ole põhjendatud ka sellisel puhul Kolmandale isikule ette heita tema ärimudelit kus teenuseid (makseterminalide hooldus, märgistuse paigaldus, kõnekeskus vms) ei osteta kolmandatelt isikutelt sisse vaid tehakse enda personali toel. 10. Samuti on Kolmas isik pakkumise koostamisel arvestanud kuluna sisse noo kulumaterjalid kui ka palgakulu (vt lisaks 07.12.23 vastuse lisa 2). 11. Kolmas isik on veenvalt tõendanud ja selgitanud, et pakkumine ei ole esitatud põhjendamatult madala hinnaga, ta teenib lepingu sõlmisel piisavalt tulu ning välistanud eesmärgi hõivata turuosa. Kolmas isik toonitab, et esitatavad lisad 3-8 vastavad ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tingimustele ning on kaitstavad seega ärisaladusena! III. Kolmanda isiku täiendavad menetluskulud 1. Europark Estonia OÜ-l on seoses hankemenetluses „Tasulise parkimisteenuse korraldamine“, viitenumber 270661 vaidemenetlusega tekkinud lisaks 12.12.23 esitatud menetluskulud täiendavad menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud): 1.1. vaide esitaja 12.12.23 esitatud seisukohtadega tutvumine – 1h 30 min; 1.2. arutelu kliendiga – 1 h 15 min; 1.3. kolmanda isiku täiendava seisukoha koostamine ja tõendite koondamine 3h 15 min. Kokku: 6 h 30 min Europark Estonia OÜ lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on vastavalt poolte sõlmitud kokkuleppele 130 eurot/tund. Seega on Europark Estonia lepingulise esindaja täiendavad kulud kokku 845,00 eurot (6,30 × 130 = 845,00) (ilma km-ta). Kolmas isik on 12.12.23 esitanud eelnevalt tekkinud menetluskulud mille suuruseks oli 1 332,50 eurot (ilma km-ta). Seega on Kolmanda isiku menetluskulud kokku 2 177,50 eurot (ilma km-ta). Eeltoodust tulenevalt palub Kolmas isik: 1. Jätta AS Ühisteenused vaidlustus täies ulatuses rahuldamata ning jätta kehtetuks tunnistamata SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 22.11.2023 otsused, millega tunnistati riigihankes nr 270661 edukaks OÜ Europark Estonia pakkumus. 2. Kõik vaidlustuse kulud jätta AS Ühisteenused kanda ning mõista RHS § 198 lg 8 alusel kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses kantavad lepingulise esindaja kulud välja OÜ-lt AS Ühisteenused. 4 (5) Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Armin Karu Europark Estonia lepinguline esindaja Lisad: 1. Kolmanda isiku 2022 a majandusaasta aruanne; 2. Vaide esitaja 2022 a majandusaasta aruanne; 3. Kolmanda isiku vabade makseterminalide nimekiri (sisaldab ärisaladust); 4-8. Fotod vabadest makseterminalidest (sisaldavad ärisaladust). 5 (5)  KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Osaühing EUROPARK ESTONIA registrikood: 10811490 tänava nimi, maja number: Estonia pst 9 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon: +372 6610223 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.europark.ee Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Konsolideeritud bilanss 5 Konsolideeritud kasumiaruanne 6 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 7 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 14 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15 Lisa 4 Varud 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16 Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 16 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 9 Kasutusrent 20 Lisa 10 Laenukohustised 21 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 22 Lisa 12 Võlad töövõtjatele 22 Lisa 13 Osakapital 22 Lisa 14 Müügitulu 23 Lisa 15 Muud äritulud 23 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 23 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 24 Lisa 18 Tööjõukulud 24 Lisa 19 Intressitulud 25 Lisa 20 Seotud osapooled 25 Lisa 21 Konsolideerimata bilanss 27 Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne 28 Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 29 Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 30 Lisa 25 Tegevuse jätkuvus 30 Aruande allkirjad 31 Vandeaudiitori aruanne 32 2 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Üldine ülevaade Europark Estonia OÜ (edaspidi EuroPark) on rahvusvahelisse kontserni kuuluv parkimisteenuseid osutav ettevõte, mis tegutseb Eesti turul alates 2002. aastast. EuroPark´i tegevus on olnud edukas ning ettevõtte areng järjepidev. EuroPark Eesti suurim eravalduses asuvaid parklaid opereeriv ettevõte. Tugev finantstaust ja omanike toetus annab meile võimaluse olla usaldusväärseks partneriks kõikidele koostööpartneritele ja kinnisvaraomanikele. EuroPark omab ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaati. EuroPark´i peamiseks tegevusalaks on parkimisteenuste osutamine, kuid lisaks sellele on ettevõtte tegevussuundadeks ka parklate haldamine ja arendamine, liikluse korraldamine, klientide ja koostööpartnerite nõustamine, investeerimine parkimisega seotud projektidesse ning parkimistehnika müük. 2020. aastal omandas Europark Estonia OÜ 100%-lise osaluse ettevõttes Citypark Eesti OÜ, mis tegutseb samades valdkondades emaettevõtjaga. Tehing toimus seotud osapoolte vahel ja käesolevas aruandes on emaettevõtte Europark Estonia OÜ ja tütarettevõtte Citypark Eesti OÜ finantsnäitajad konsolideeritud rida-realt. Tegevuse mõte, sisu ja eesmärk Lähtume parkimise korraldamisel põhimõttest „Parkida on lihtne“, see tähendab: • Muretut ja mugavat parkimiskorraldust; • Kergesti hallatavaid innovatiivseid parkimislahendusi; • Optimaalset parkimiskorraldust muutuvates oludes; • Parkimisega soetud informatsiooni lihtsat arusaadavust läbi märgistuse ja klienditeeninduse; • Sujuvat liikluskorraldust ja parkimiskohtade tagamist parkla külastajatele; • Positiivseid emotsioone teenuse kasutamisest. Seisame selle eest, et parkimine oleks kõigile mugav, lihtne, kiire ja kättesaadav. Mõistame, et meie edu sõltub klientide rahulolust. Oleme avatud koostööle, arengule ja pidevale parendamisele. Soovime olla koostööpartnerite ja klientide esimene valik. Selleks on meil väga paindlik ja kliendikeskne teeninduskultuur, lai parklavõrgustik, parima hinna-kvaliteedi suhtega mugav ja kasutajasõbralik parkimisteenus ning tahe teha oma tööd hästi. EuroPark nõustab koostööpartnereid kõikides parkimiskorralduslikes ja sellega seonduvates küsimustes juba alates kinnistule rajatava ehitise kontseptsiooni loomise faasist. Meie pikaajaline kogemus parkimisturul võimaldab meil anda koostööpartnerile väga kasulikku sisendit idee loomise faasis, kasvõi sellest, kuidas toimub loogiline ja sujuv autode liikumine, millised küsimused lahendada ehituse etapis, milline on maaomanikule efektiivseim viis korraldada kinnistus parkimist, kuidas vältida liigset halduskoormust ning kulusid. Maaomanike usaldus meie kogemuse ja valdkonnapõhiste teadmiste vastu on aidanud meil tõusta juhtivaks parkimist korraldavaks ettevõtteks Eestis. Vastutustundlik ettevõte EuroPark on sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte ja soovib kaasa aidata Eesti ühiskonda positiivselt mõjutavatele ettevõtmistele, keskkonnahoiule ning tervislike eluviiside propageerimisele. Toetame mitmeid kultuuriüritusi ning spordialaliite. Samuti väärtustab EuroPark eraelu puutumatust, sh isikuandmete kaitset, pöörates oma tegevuses suurt tähelepanu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses 2016/679 (GDPR) kehtestatud nõuete täitmisele. 2020. aastast on EuroPark Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) liige. Liitudes VEF-iga allkirjastasime lubaduse parema homse nimel. 2022. aastal läbis ettevõte Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi hindamise, kus ettevõtet tunnustati Hõbetaseme märgisega. Indeks on hea arengutööriist, mis aitab põhjalikult mõtestada oma organisatsiooni ühiskondlikku vastutust keskkondlikus, sotsiaalses ja majanduslikus mõõtmes (ESG – environmental, social, governance). Indeksis osalemine aitab kaasa, et ühiskondlik vastutus saaks osaks üha rohkemate Eesti ettevõtete igapäevasest toimimisest. Olles ise äritegevuse eetiline, anname oma panuse terve, läbipaistva ja vastutustundliku ettevõtluse arengule ühiskonnas. 3 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Meeskond Ettevõtte jaoks on oluline hea töökeskkond ja töötajate rahulolu. Ettevõtte eesmärgiks on saavutada meeskonna parim ettevalmistus tagamaks parim klienditeeninduse tase. Väärtustame oma inimesi, korraldame vajadusepõhiselt koolitusi ja tagame kaasaegse ja inspireeriva töökeskkonna ning ettevõtlikkust soosiva motivatsioonisüsteemi. Oma töötajate tervise heaoluks pakume sportimisvõimalusi ja tervisekindlustust. Koroonaviiruse leviku tingimustes ja haigestumise piiramiseks töökeskkonnas on loodud kaugtöö võimalused. 2022. aasta lõpul töötas grupis 51 töötajat (2021: 48 töötajat). 2022. aastal arvestati meeskonnale töötasu kokku 1016,5 tuhat eurot (2021: 839,4 tuhat eurot). Ettevõtte juhatus on üheliikmeline. Juhatusele arvestatud tasu suurus oli 2022. aastal 92,7 tuhat eurot (2021: 96,0 tuhat eurot). Hinnang majandusaastale EuroPark Estonia OÜ hindab kokkuvõttes kontserni 2022. aasta majandustulemuse heaks, sest oleme ületanud COVID-19 eelse aja taseme. 2020. aasta algas COVID-19 kriisiga, piirangute tõttu langes parkimisturg päevapealt ca 95%, taandudes keskmiselt 50% languseks ja peamine küsimus oli, kuidas suudab ettevõtte majandustegevust jätkata ja kindlustada töötajate nii töö kui töötasu ja maaomanikele renditulu. Tänu õigetele otsustele, kiirele reageerimisele ja koostööle maaomanikega säilitasime olemasolevad projektid. Olulisemad sündmused ja tegevused Olulisemad toimunud ja planeeritavad investeeringud puudutavad tarkvaraarendusi. Majandusaasta tulemused Aasta lõpuga korraldas EuroPark parkimist ligi 500 erineval parkimisalal Tallinnas, Tartus, Narvas, Rakveres ja Pärnus. 2022. aasta jooksul lisandus parkimise opereerimiseks ligi 50 uut parkimisala kokku ca 3800 parkimiskohaga ning aasta jooksul pargiti ligikaudu 3,8 miljonit korda. Europark Estonia OÜ 2022. majandusaasta põhitegevuse konsolideeritud müügitulu oli 12 157,8 tuhat eurot (2021: 9 033,4 tuhat eurot) , mis tähendab ca 34,6% tulude juurdekasvu võrreldes eelneva aastaga. Konsolideeritud müügitulu ja muud äritulud kokku olid aruandeaastal 14 417,0 tuhat eurot (2021: 11 105,3 tuhat eurot), mis tähendab 9,0% tõusu võrreldes eelneva aastaga. Olulisemad konsolideeritud finantsnäitajad 2022 2021 konsolideeritud konsolideeritud Käibe muutus (Müügitulu 2022-Müügitulu 2021)/ Müügitulu 2021 * 100% 34,59% 2,78% Ärikasumimäär Ärikasum/ Müügitulu * 100% 16,13% 14,75% (Puhaskasum 2022-Puhaskasum 2021)/ Puhaskasum Puhaskasumi muutus 52,09% 34,81% 2021 * 100% Puhasrentaablus Kasum/ Müügitulu * 100% 14,81% 13,11% Lühiajaliste kohustiste Käibevara/ Lühiajalised kohustised 0,75 0,61 kattekordaja Varade tootlus (ROA) Kasum/ Varad * 100% 25,28% 17,13% Omakapitali tootlus (ROE) Kasum/ Omakapital * 100% 81,16% 283,20% 4 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 069 102 848 190 2 Nõuded ja ettemaksed 1 088 888 927 614 3 Varud 164 474 192 066 4 Kokku käibevarad 2 322 464 1 967 870 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 143 608 145 037 3 Materiaalsed põhivarad 873 063 824 942 7 Immateriaalsed põhivarad 3 784 551 3 973 771 8 Kokku põhivarad 4 801 222 4 943 750 Kokku varad 7 123 686 6 911 620 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 1 802 593 2 117 108 10 Võlad ja ettemaksed 1 289 891 1 091 136 11 Kokku lühiajalised kohustised 3 092 484 3 208 244 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 1 811 921 3 285 217 10 Kokku pikaajalised kohustised 1 811 921 3 285 217 Kokku kohustised 4 904 405 6 493 461 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital nimiväärtuses 25 565 25 565 13 Ülekurss 465 468 465 468 Kohustuslik reservkapital 2 556 2 556 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -75 430 -1 259 670 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 801 122 1 184 240 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 2 219 281 418 159 osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital 2 219 281 418 159 Kokku kohustised ja omakapital 7 123 686 6 911 620 5 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 12 157 844 9 033 434 14 Muud äritulud 2 259 127 2 071 864 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 082 928 -6 948 511 16 Mitmesugused tegevuskulud -1 436 383 -1 100 752 17 Tööjõukulud -1 481 638 -1 249 061 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -449 306 -472 216 7,8 Muud ärikulud -6 098 -2 563 Ärikasum (kahjum) 1 960 618 1 332 195 Intressitulud 80 71 19 Intressikulud -159 576 -148 026 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 801 122 1 184 240 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 801 122 1 184 240 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 1 801 122 1 184 240 6 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 960 618 1 332 195 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 449 306 472 216 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -66 0 Kokku korrigeerimised 449 240 472 216 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -140 871 -129 813 Varude muutus -4 597 -78 578 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 170 025 385 596 Muud rahavood äritegevusest 5 833 1 957 Kokku rahavood äritegevusest 2 440 248 1 983 573 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -308 643 -222 601 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 35 712 0 müügist Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -1 675 000 -1 200 000 Antud laenud -1 500 0 Antud laenude tagasimaksed 1 125 1 950 Laekunud intressid 66 78 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 948 240 -1 420 573 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenude tagasimaksed -190 729 -143 046 Arvelduskrediidi saldo muutus 812 -1 964 Makstud intressid -81 179 -75 908 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -271 096 -220 918 Kokku rahavood 220 912 342 082 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 848 190 506 108 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 220 912 342 082 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 069 102 848 190 2 7 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Osakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 25 565 465 468 2 556 -1 259 670 -766 081 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 184 240 1 184 240 (kahjum) 31.12.2021 25 565 465 468 2 556 -75 430 418 159 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 801 122 1 801 122 (kahjum) 31.12.2022 25 565 465 468 2 556 1 725 692 2 219 281 8 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon OÜ EuroPark Estonia 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standarditega. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna Juhendid. Mitmed finantsnäitajad tuginevad juhtkonna hinnangutele, sh näiteks nõuete ja varude allahindluse summade hindamine, põhivara kasuliku tööea määramine, reservide moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. 2022. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad Europark Estonia OÜ (emaettevõte) ja Citypark Eesti OÜ (tütarettevõte) finantsnäitajad. Kasumiaruanne on koostatud raamatupidamise seaduse lisas toodud kasumiaruande skeemi 1 alusel. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused OÜ Europark Estonia koos selle ainsa tütarettevõttega Citypark Eesti OÜ moodustab konsolideerimisgrupi, mis raamatupidamise seaduses sätestatud ettevõtjate klassifikatsiooni järgi liigitub alates 31. detsembrist 2021 keskmise suurusega konsolideerimisgrupiks. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte Europark Estonia OÜ kontrolli all oleva tütarettevõtte Citypark Eesti OÜ finantsnäitajaid. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vajadusel on tütarettevõtete arvestuspõhimõtteid muudetud vastavaks kontserni arvestuspõhimõtetele. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele tuleb konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldada konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) konsolideerimata bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne. Emaettevõtte konsolideerimata aruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuses (miinus vajadusel allahindlused). Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantsvarad võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui kontsern kaotab õiguse finantsvaradest tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varadest tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaradega seotud riskidest ja hüvedest. Finantsinstrumendile kord valitud arvestusmeetodit rakendatakse järjepidevalt. Raha Raha ja rahalähendid kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas ja makseautomaatides olevat sularaha, arvelduskontode jääke, tähtajalisi hoiuseid (deposiite), mis vastavad raha ja rahalähendite mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Emaettevõtte ja Eestis registreeritud tütarettevõtte arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse 9 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, soetusmaksumuse meetodil kajastatavad varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), aruandekuupäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle on emaettevõttel kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui emaettevõte omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat, välja arvatud erandjuhul, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil, välja arvatud ühise kontrolli all toimuvad äriühendused, mida kajastatakse korrigeeritud ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse kontserni osalust omandatud ettevõtte varades, kohustistes ja tingimuslikes kohustistes ning tekkinud firmaväärtust konsolideeritud bilansis ning osalust omandatud ettevõtte tuludes ja kuludes konsolideeritud kasumiaruandes. Positiivset firmaväärtust kajastatakse konsolideeritud bilansis immateriaalse varana. Juhul, kui tütarettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil väheneb kontserni kontroll ettevõtte üle alla 50%, kuid mõju ettevõtte üle ei kao täielikult, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa tütarettevõtte varades, kohustistes ning firmaväärtuses kas sidusettevõttena, ühisettevõttena või muu finantsinvesteeringuna. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust müügikuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks. Ühise valitseva mõju all olevate ettevõtete vahel toimuvate äriühenduste kajastamisel kasutatakse korrigeeritud ostumeetodit. Korrigeeritud ostumeetodi rakendamisel kajastatakse omandatud ettevõtte või äritegevuse varasid ja kohustisi omandava ettevõtte bilansis nende bilansilises väärtuses (s.t nagu omandatud varad ja kohustised olid kajastatud omandatud ettevõtte bilansis). Vahet omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara bilansilise väärtuse vahel kajastatakse omandava ettevõtte omakapitali vähenemise või suurenemisena. 28. jaanuaril 2020 sõlmiti osa ostu-müügileping, millega Europark Estonia OÜ omandas 100% ettevõtte Citypark Eesti OÜ osad. Tehing toimus ühise valitseva mõju alla olevate ettevõtete vahel. Sidusettevõte on ettevõte, mille üle kontsern omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui kontsern omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Konsolideeritud bilansis kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse kapitaliosaluse meetodil. Selle meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel investori osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused sidusettevõtte kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel) ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimisega või amortisatsiooniga. Juhul kui kontserni osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava sidusettevõtte kahjumis ületab sidusettevõtte bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui kontsern on garanteerinud või kohustatud rahuldama sidusettevõtte kohustisi, kajastatakse bilansis nii vastavat kohustist kui kapitaliosaluse meetodi kahjumit. Muid nõudeid sidusettevõtte vastu hinnatakse vastavalt nõude laekumise tõenäosusele. Konsolideerimata bilansis kajastatakse investeeringut sidusettevõttesse soetusmaksumuse meetodil. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid, v.a nõudeid teiste kontserni ettevõtjate ja sidusettevõtjate vastu. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Nõuete väärtuse langust hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. 10 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega rohkem kui 2 000 (kaks tuhat) eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2 000 euro, kantakse kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, sealhulgas tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettevõte saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Masinad ja seadmed 20-25% - Muu inventar ja IT seadmed 25-30% Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivaral järgmised: - Kliendiprogrammid 20-25% - Litsentsid 10-15% - Kontsessioonilepingud 2- 5% Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse soetamisele järgnevast kuust ning lõpetatakse vara amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. Immateriaalne põhivara Immateriaalne vara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mitterahaline vara. Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale immateriaalse põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast või vastavast lepingust. Kui immateriaalse vara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, eeldatakse, et kasulik eluiga on 10 aastat. Teenuste kontsessioonikokkulepped Kontsessioonikokkulepped on pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab konkreetset infrastruktuuri objekti kasutades avalikke teenuseid. 26. oktoobril 2018 sõlmisid Citypark Eesti OÜ ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kontsessioonilepingu, mille kohaselt anti ettevõttele õigus ehitada parkimismaja ja seati kohustust osutada parkimisteenust 30 aastaks. Vastavalt RTJ 16-le, kajastab ettevõte oma õigust tasule 11 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne ehitusteenuste eest immateriaalse varana, kui ta saab kontsessioonilepingu alusel õiguse võtta avaliku teenuse kasutajatelt tasu, kuid ei omanda tingimusteta lepingulist õigust saada raha või muud finantsvara. Vara amortiseeritakse alates kuust, mis järgneb varaga seotud teenuste alustamisele, ja seda amortiseeritakse järelejäänud kontsessioonilepingu tähtaja jooksul. Ettevõte alustas parkimisteenuste pakkumist 2020. aasta jaanuaris. Ehitusetapis kajastatakse ehitustegevusega seotud kulusid ja tulusid, suurendades samal ajal immateriaalse varana kajastatud summat, kuna kontsessiooni andja maksab ehitusteenuste eest sularahata makse, andes ettevõttele immateriaalse vara ehitusteenuste eest. Kontsessioonikokkuleppe raames osutatavate ehitust-, rekonstrueerimis- või muude teenuste eest saadav tasu kajastatakse õiglases väärtuses. Pärast parkimisteenuse pakkumise alustamist kajastab ettevõte ka parkimisteenuste äritulu ja parkimisteenuse osutamisega seotud ärikulud. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 2000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Masinad ja seadmed 4-5 aastat Muu inventar ja IT seadmed 3-4 aastat Tarkvaraprogrammid 4-5 aastat Litsentsid 7-10 aastat Kontsessioonilepingud 20-50 aastat Rendid Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustise jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele soetusmaksumuses ja hiljem korrigeeritakse soetusmaksumust efektiivse intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Eraldised ja tingimuslikud kohustised 12 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna ja ekspertide/advokaatide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on valitsusepoolne abi, mida teostatakse ettevõttele teatud ressursside üleandmise kaudu ning mille saamiseks peab ettevõtte äritegevus vastama teatud kindlaksmääratud kriteeriumitele. Sihtfinantseerimine ei hõlma valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (nt riiklikud garantiid ja valitsusasutuste poolt pakutavad tasuta konsultatsioonid) ning tavapärastel tingimustel valitsussektoriga sõlmitud tehinguid. Kohustuslik reservkapital Ettevõte kajastab omakapitali koosseisus kohustuslikku reservkapitali põhikirjas ettenähtud ulatuses. Tulud Tulu teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise kuul. Tulu leppetrahvidest kajastatakse nende laekumise hetkel. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Alates 1. jaanuarist 2015 on maksumäär 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 1. jaanuarist 2019 kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatuse järgi kohaldub regulaarselt makstavatele dividendidele madalam maksumäär 14% ehk 14/86 väljamakstavate dividendide netosummalt. Dividendimakseid loetakse regulaarseteks, kui jaotatava kasumi summa ei ületa ettevõtte viimase kolme aasta keskmist jaotatud kasumit, millelt on Eestis makstud tulumaksu. Madalamat maksumäära saab kasutada ainult juriidilisele isikule tehtud dividendi väljamaksete kohta. Füüsilisele isikule tehtud dividendide väljamaksete puhul tuleb kinni pidada täiendavalt 7% tulumaksu. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Seotud osapooled Europark Estonia OÜ aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: a. omanikke (emaettevõtja ning emaettevõtjat kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud); b. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (s.h emaettevõtja teised tütarettevõtjad); c. tegevjuhtkonda; d. eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Sündmused pärast aruandekuupäeva Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaruandes avalikustatud. Korrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis kinnitab aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv sündmus pärast aruandekuupäeva on sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades. 13 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Sularaha kassas ja makseautomaatides 50 948 35 079 Raha pankade arvelduskontodel 1 018 154 813 111 Kokku raha 1 069 102 848 190 14 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 779 694 779 694 0 Ostjatelt 780 418 780 418 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -724 -724 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 112 483 112 483 0 20 osapoolte vastu Muud nõuded 38 845 38 845 0 Viitlaekumised 38 845 38 845 0 Ettemaksed 278 732 135 124 143 608 Tulevaste 192 555 102 163 90 392 perioodide kulud Muud makstud 86 177 32 961 53 216 ettemaksed Muud lühiajalised 22 742 22 742 0 nõuded Kokku nõuded ja 1 232 496 1 088 888 143 608 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 636 796 636 796 0 Ostjatelt 653 382 653 382 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt -16 586 -16 586 0 laekuvad nõuded Nõuded seotud 60 041 60 041 0 20 osapoolte vastu Muud nõuded 177 834 177 834 0 Viitlaekumised 177 834 177 834 0 Ettemaksed 197 980 52 943 145 037 Tulevaste 142 037 50 016 92 021 perioodide kulud Muud makstud 55 943 2 927 53 016 ettemaksed Muud lühiajalised 0 0 0 nõuded Kokku nõuded ja 1 072 651 927 614 145 037 ettemaksed 15 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tooraine ja materjal 122 029 117 432 Tooraine ja materjal 122 029 117 432 Ettemaksed varude eest 8 790 27 379 Ettemaksed varude eest 8 790 27 379 Müügiootel varud 33 655 47 255 Kokku varud 164 474 192 066 Tooraine ja materjali real on kajastatud parkimisterminalide jaoks soetatud varuosad, parkimisautomaatides kasutatavad parkimispiletid ning parkimistrahvide piletirullid. Varude allahindlusi ega mahakandmisi ei ole majandusaastal tehtud (2021: varude allahindlusi ega mahakandmisi ei ole tehtud). Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Maksuvõlg Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 2 008 3 942 Käibemaks 55 081 47 084 Üksikisiku tulumaks 37 926 29 991 Sotsiaalmaks 70 611 61 534 Kohustuslik kogumispension 2 408 2 281 Töötuskindlustusmaksed 4 400 3 513 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 172 434 148 345 Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2021 31.12.2022 parkimise korraldamine, 11534638 Citypark Eesti OÜ Eesti 100 100 parklate haldamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Muud Tütarettevõtja nimetus 31.12.2021 31.12.2022 muutused Citypark Eesti OÜ 2 614 897 -720 650 1 894 247 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 2 614 897 -720 650 1 894 247 perioodi lõpus 16 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Omandatud osalused Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus Citypark Eesti OÜ 100 28.01.2020 5 300 000 Europark Estonia OÜ soetas 2020. aasta jaanuaris 100% Citypark Eesti OÜ osadest. Ostu-müügi tehingu puhul oli tegemist ühise kontrolli all olevate ettevõtete vahelise äriühendusega. Seisuga 31.12.2022 ei ole kogu ostu-müügi tehingu summa makstud. Täiendav info lisades 10 ja 21. Ettevõtte investeeringute kaetav väärtus seisuga 31.12.2022 määrati diskonteeritud rahavoogude alusel, mis põhines juhtkonna finantsprognoosidele. Lähtuvalt eeltoodust on kajastatud kaetava väärtuse kohta seisuga 31.12.2022 allahindlus summas 720 650 (2021: 1 379 698) eurot. 17 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Muud Transpordivahendid seadmed materiaalsed Muud Ettemaksed põhivarad masinad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 482 610 55 262 2 283 935 2 339 197 139 235 3 865 2 964 907 Akumuleeritud kulum -243 497 -5 574 -1 718 516 -1 724 090 -130 694 0 -2 098 281 Jääkmaksumus 239 113 49 688 565 419 615 107 8 541 3 865 866 626 Ostud ja parendused 28 292 2 178 174 968 177 146 17 164 0 222 602 Uute ehitiste ost, uusehitus, 28 292 28 292 parendused Muud ostud ja parendused 2 178 174 968 177 146 17 164 0 194 310 Amortisatsioonikulu -45 683 -515 -132 610 -133 125 -7 470 0 -186 278 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -5 439 -5 439 0 0 -5 439 Ümberliigitamised -56 145 0 -16 424 -16 424 0 0 -72 569 Ümberliigitamised varudega -56 145 0 -16 424 -16 424 0 0 -72 569 31.12.2021 Soetusmaksumus 372 316 57 440 2 182 291 2 239 731 100 515 3 865 2 716 427 Akumuleeritud kulum -206 739 -6 089 -1 596 377 -1 602 466 -82 280 0 -1 891 485 Jääkmaksumus 165 577 51 351 585 914 637 265 18 235 3 865 824 942 Ostud ja parendused 18 765 11 789 258 866 270 655 9 692 0 299 112 Uute ehitiste ost, uusehitus, 18 765 18 765 parendused Muud ostud ja parendused 11 789 258 866 270 655 9 692 0 280 347 Amortisatsioonikulu -48 041 -558 -146 119 -146 677 -7 421 0 -202 139 Müügid (jääkmaksumuses) 0 0 -32 204 -32 204 0 0 -32 204 Ümberliigitamised 0 0 -9 033 -9 033 0 -3 865 -12 898 Ümberliigitamised varudega 0 0 -9 033 -9 033 0 0 -9 033 Muud ümberliigitamised 0 0 0 0 0 -3 865 -3 865 Muud muutused 0 0 -3 750 -3 750 0 0 -3 750 31.12.2022 Soetusmaksumus 391 080 66 782 2 240 964 2 307 746 110 207 0 2 809 033 Akumuleeritud kulum -254 779 -4 200 -1 587 290 -1 591 490 -89 701 0 -1 935 970 Jääkmaksumus 136 301 62 582 653 674 716 256 20 506 0 873 063 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2022 2021 18 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Masinad ja seadmed 29 760 3 445 Transpordivahendid 29 760 0 Muud masinad ja seadmed 0 3 445 Kokku 29 760 3 445 2022. aastal müüdi põhivara seotud osapoolele müügihinnas 9 931 eurot (2021: 3 445 eurot). Lisa 8 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2020 Soetusmaksumus 4 943 409 4 943 409 Akumuleeritud kulum -693 549 -693 549 Jääkmaksumus 4 249 860 4 249 860 Amortisatsioonikulu -276 089 -276 089 31.12.2021 Soetusmaksumus 4 782 239 4 782 239 Akumuleeritud kulum -808 468 -808 468 Jääkmaksumus 3 973 771 3 973 771 Ostud ja parendused 44 661 44 661 Amortisatsioonikulu -233 881 -233 881 31.12.2022 Soetusmaksumus 4 820 751 4 820 751 Akumuleeritud kulum -1 036 200 -1 036 200 Jääkmaksumus 3 784 551 3 784 551 Immateriaalsete põhivarade all on kajastatud grupi litsentsid ja kontsessioonikokkulepped. Kontsessioonikokkulepped on pikaajalised koostööprojektid avaliku sektori üksuse ja erasektori üksuse vahel, mille kohaselt erasektori üksus osutab konkreetset infrastruktuuri objekti kasutades avalikke teenuseid. Kontsessioonilepinguna kajastatakse Tartu N. Lunini 16 parkimismaja koos väliparklaga ekspluateerimist, mille kohta on 2018. aastal poolte vahel sõlmitud leping 30. aastaks. Citypark Eesti OÜ kasuks on seatud samale perioodile hoonestusõiguse leping. Lepingu kohaselt osutatakse parkimismaja ehitamise ja parkimisteenuse korraldamise teenust. 2022. aastal on immateriaalse vara investeeringuid tehtud 44 663 eurot (2021: 0 eurot), amortisatsiooni on arvestatud 233 882 eurot (2021: 276 090 eurot). Kontsessioonileppe arvestatud amortisatsioon 2022. aastal on 139 589 eurot (2021: 139 590 eurot). 2022. aastal on immateriaalset põhivara maha kantud soetusmaksumuses 6 151 eurot (2021: 161 170 eurot). Maha kantud immateriaalse põhivara akumuleeritud kulum 2022. aastal oli 6 151 eurot (2021: 161 170 eurot). 19 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 Kasutusrendikulu 9 097 916 7 295 924 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2022 31.12.2021 12 kuu jooksul 42 550 34 770 1-5 aasta jooksul 90 392 94 031 Kasutusrendi real on kajastatud maa-, parklate ja sõidukite rendiga seotud kulud. 20 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Laen SEB Pank AS 6 kuu 2 002 649 190 728 1 811 921 EURIBOR + EUR 13.03.2025 2,7% Pikaajalised laenud 2 002 649 190 728 1 811 921 kokku Muud laenukohustised Estonia XP UAB 0%, sisemine 1 611 865 1 611 865 0 EUR 30.09.2023 20 intressimäär 2,99% Muud laenukohustised 1 611 865 1 611 865 0 kokku Laenukohustised 3 614 514 1 802 593 1 811 921 kokku 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Laen SEB Pank AS 6 kuu 2 193 378 190 728 2 002 650 EURIBOR + EUR 13.03.2025 2,7% Pikaajalised laenud 2 193 378 190 728 2 002 650 kokku Muud laenukohustised Estonia XP UAB 0%, sisemine 3 208 947 1 926 380 1 282 567 EUR 30.09.2023 20 intressimäär 2,99% Muud laenukohustised 3 208 947 1 926 380 1 282 567 kokku Laenukohustised 5 402 325 2 117 108 3 285 217 kokku Estonia XP UAB laenukohustis on kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemist intressimäära 2,99%. 2022. aasta korrigeerimise mõju suurendas kohustist 77 918 eurot (2021: kohustise suurenemine 70 765 eurot). SEB Pank AS laenu tagatiseks on seatud hüpoteek summas 2 800 000 eurot ning panditud on vallasvara väärtusega 1 000 000 eurot. Lisatagatisena on andud käenduse Europark Estonia OÜ, garanteerides laenu 1 200 000 euro ulatuses. Antud käendus võib lõppeda laenujäägi 1 500 000 eurot juures juhul, kui minimaalne DSCR väärtus (Debt Service Coverage Ratio) on 1,15 ning pikaajaliste kohustiste suhe EBITDA-sse ei ületa väärtust 2,0. 21 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 868 154 868 154 Võlad töövõtjatele 147 810 147 810 Võlad seotud osapooltele 18 986 18 986 Maksuvõlad 172 434 172 434 Muud võlad 47 174 47 174 Muud viitvõlad 47 174 47 174 Saadud ettemaksed 35 333 35 333 Tulevaste perioodide tulud 28 696 28 696 Muud saadud ettemaksed 6 637 6 637 Kokku võlad ja ettemaksed 1 289 891 1 289 891 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 746 896 746 896 Võlad töövõtjatele 142 533 142 533 Võlad seotud osapooltele 2 355 2 355 Maksuvõlad 148 345 148 345 Muud võlad 23 453 23 453 Muud viitvõlad 23 453 23 453 Saadud ettemaksed 27 554 27 554 Tulevaste perioodide tulud 20 776 20 776 Muud saadud ettemaksed 6 778 6 778 Kokku võlad ja ettemaksed 1 091 136 1 091 136 Lisa 12 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Töötasude kohustis 74 851 74 987 Puhkusetasude kohustis 72 959 67 546 Kokku võlad töövõtjatele 147 810 142 533 Lisa 13 Osakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital 25 565 25 565 Osade arv (tk) 1 1 22 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 12 157 844 9 033 434 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 12 157 844 9 033 434 Kokku müügitulu 12 157 844 9 033 434 Müügitulu tegevusalade lõikes Parkimisteenus 12 157 844 9 033 434 Kokku müügitulu 12 157 844 9 033 434 Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 734 955 1 659 655 Rendi- ja üüritulu 149 036 31 202 Muud 375 136 381 007 Kokku muud äritulud 2 259 127 2 071 864 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Energia 261 560 174 984 Elektrienergia 224 823 143 295 Soojusenergia 36 737 31 689 Üür ja rent 7 825 308 6 199 918 Parklate hooldus- ja ülalpidamiskulud 996 060 573 609 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 9 082 928 6 948 511 23 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Üür ja rent 92 710 79 054 Tööjõurent 15 330 2 820 Lähetuskulud 6 130 26 535 Koolituskulud 17 867 3 793 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 436 16 635 Reklaamikulu 80 280 48 894 Kindlustus 23 211 19 979 Sideteenus ja IT 398 763 348 991 Raamatupidamine, audit ja juriidilised teenused 68 920 51 724 Autode rent ja ülalpidamiskulu 267 206 190 199 Muud 465 530 312 128 Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 436 383 1 100 752 Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 1 109 176 935 380 Sotsiaalmaksud 372 462 313 681 Kokku tööjõukulud 1 481 638 1 249 061 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 51 48 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 48 31 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 2 2 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale – täistööajale taandatud keskmise arvu leidmiseks taandatakse osalise tööajaga töötajate töötunnid täistööajale aastase normtööaja alusel ja liidetakse täistööajaga töötajate arvule. Töölepingu alusel töötav isik – maksukorralduse seaduse alusel töötamise registrisse kantud isikud, kes töötavad töölepingu alusel. Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja – maksukorralduse seaduse alusel töötamise registrisse kantud isikud, kes osutavad teenust võlaõigusliku lepingu alusel, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige – maksukorralduse seaduse alusel töötamise registrisse kantud juhtimis- või kontrollorgani liikmed. 24 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19 Intressitulud (eurodes) 2022 2021 Muud intressitulud 80 71 Kokku intressitulud 80 71 Lisa 20 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Estonia XP UAB Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Leedu Vabariik Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ja ettemaksed Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad 36 018 36 798 ettevõtjad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 76 466 23 243 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 112 484 60 041 Laenukohustised Emaettevõtja 1 611 865 1 926 380 Kokku laenukohustised 1 611 865 1 926 380 Võlad ja ettemaksed Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad 3 294 2 355 ettevõtjad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 78 627 14 979 mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende 16 143 5 468 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 98 064 22 802 PIKAAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Laenukohustised Emaettevõtja 0 1 282 567 Kokku laenukohustised 0 1 282 567 LAENUKOHUSTISED 31.12.2020 Saadud laenud Saadud laenude 31.12.2021 Perioodi tagasimaksed arvestatud intress Emaettevõtja 4 500 000 0 1 200 000 3 208 947 70 765 Kokku laenukohustised 4 500 000 0 1 200 000 3 208 947 70 765 25 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne LAENUKOHUSTISED 31.12.2021 Saadud laenud Saadud laenude 31.12.2022 Perioodi tagasimaksed arvestatud intress Emaettevõtja 3 208 947 0 1 675 000 1 611 865 77 918 Kokku laenukohustised 3 208 947 0 1 675 000 1 611 865 77 918 MÜÜDUD 2022 2021 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Põhivara Teised samasse konsolideerimisgruppi 0 0 0 0 0 3 445 kuuluvad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased 0 417 461 0 0 136 575 0 pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 0 417 461 0 0 136 575 3 445 OSTETUD 2022 2021 Kaubad Teenused Põhivara Kaubad Teenused Põhivara Teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad 0 39 999 0 0 29 082 0 ettevõtjad Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 319 301 0 0 198 550 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed 0 180 482 0 0 123 597 0 ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 0 539 782 0 0 351 229 0 ANTUD GARANTIID/TAGATISED 31.12.2022 31.12.2021 Lõpptähtaeg Tütarettevõtjad Lõppeb kui laenu jääk on 1,5 1 200 000 1 200 000 meur ja DSCR min 1,15 Kokku antud 1 200 000 1 200 000 garantiid/tagatised Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 92 708 96 000 26 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 21 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Varad Käibevarad Raha 1 004 732 786 971 Nõuded ja ettemaksed 1 094 029 878 399 Varud 130 819 144 811 Kokku käibevarad 2 229 580 1 810 181 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 1 894 247 2 614 897 Nõuded ja ettemaksed 1 969 313 1 991 894 Materiaalsed põhivarad 712 890 619 962 Immateriaalsed põhivarad 178 481 228 110 Kokku põhivarad 4 754 931 5 454 863 Kokku varad 6 984 511 7 265 044 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 1 611 865 1 926 380 Võlad ja ettemaksed 1 316 180 1 088 436 Kokku lühiajalised kohustised 2 928 045 3 014 816 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 1 282 567 Kokku pikaajalised kohustised 0 1 282 567 Kokku kohustised 2 928 045 4 297 383 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 25 565 25 565 Ülekurss 465 468 465 468 Kohustuslik reservkapital 2 556 2 556 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 2 474 072 2 473 871 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 088 805 201 Kokku omakapital 4 056 466 2 967 661 Kokku kohustised ja omakapital 6 984 511 7 265 044 27 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Müügitulu 12 089 507 8 825 676 Muud äritulud 2 284 999 2 281 882 Kaubad, toore, materjal ja teenused -9 628 559 -7 282 329 Mitmesugused tegevuskulud -1 286 760 -1 026 813 Tööjõukulud -1 391 059 -1 157 312 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -259 521 -273 775 Muud ärikulud -2 317 -2 543 Kokku ärikasum (-kahjum) 1 806 290 1 364 786 Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt -720 650 -1 379 698 Intressitulud 99 316 99 337 Intressikulud -18 233 -13 459 Muud finantstulud ja -kulud -77 918 -70 765 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 088 805 201 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 088 805 201 28 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 806 290 1 364 786 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 259 521 273 775 Kasum (kahjum) põhivarade müügist -66 0 Kokku korrigeerimised 259 455 273 775 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -104 836 -219 512 Varude muutus -4 597 -78 578 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 203 557 414 995 Kokku rahavood äritegevusest 2 159 869 1 755 466 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -303 174 -222 601 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 23 795 0 müügist Tasutud tütarettevõtjate soetamisel -1 675 000 -1 200 000 Antud laenud -1 500 -33 000 Antud laenude tagasimaksed 31 125 1 950 Laekunud intressid 66 78 Kokku rahavood investeerimistegevusest -1 924 688 -1 453 573 Rahavood finantseerimistegevusest Arvelduskrediidi saldo muutus 812 -1 965 Makstud intressid -18 232 -13 459 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -17 420 -15 424 Kokku rahavood 217 761 286 469 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 786 971 500 502 Raha ja raha ekvivalentide muutus 217 761 286 469 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 004 732 786 971 29 Osaühing EUROPARK ESTONIA 2022. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Osakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 25 565 465 468 2 556 2 473 871 2 967 460 Aruandeaasta kasum 0 0 0 201 201 (kahjum) 31.12.2021 25 565 465 468 2 556 2 474 072 2 967 661 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 0 -2 614 897 -2 614 897 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 0 65 395 65 395 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 25 565 465 468 2 556 -75 430 418 159 omakapital 31.12.2021 Aruandeaasta kasum 0 0 0 1 088 805 1 088 805 (kahjum) 31.12.2022 25 565 465 468 2 556 3 562 877 4 056 466 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 0 -1 894 246 -1 894 246 bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste 0 0 0 57 063 57 063 väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 25 565 465 468 2 556 1 725 694 2 219 283 omakapital 31.12.2022 Lisa 25 Tegevuse jätkuvus Grupi lühiajalised kohustised ületavad käibevara tulenevalt EuroPark Estonia OÜ laenujäägist emaettevõttele ja Citypark Eesti OÜ laenujäägist SEB Pank AS-ile. Lähtudes kriteeriumitest, et grupp vastab SEB Pank AS seatud laenutingimustele, äritegevuse rahavood on positiivsed, hindab juhtkond, et grupp on jätkuvalt tegutsev ja tulenevalt turuolukorrast ei ole põhjust arvata, et jätkuvuse osas oleks ebakindlust. egevuse jätkuvuse põhimõtte järgi on käesolev konsolideeritud aruanne finantshetkeseis, kus bilansijärgne tegevus näitab, et grupp ei ole likvideerimisohus ega pole vähendanud tegevuse mahtu. 30 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 18.10.2023 Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg KAROL KOVANEN Juhatuse liige 19.10.2023 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Osaühing EUROPARK ESTONIA osanikele Märkusega arvamus Oleme auditeerinud Osaühing EUROPARK ESTONIA ja tema tütarettevõtte (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31.12.2022 ning konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates, välja arvatud meie aruande osas „Märkusega arvamuse alus” kirjeldatud asjaolude võimalikud mõjud, kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Märkusega arvamuse alus Grupi konsolideeritud bilansis on kajastatud immateriaalseid põhivarasid summas 3 784 551 eurot, mille bilansilise väärtuse kohta ei suutnud me hankida auditi läbiviimisel piisavat tõendusmaterjali. Ettevõtte juhtkond on teinud vara väärtuse testi 2022. aastal ja varasematel aastatel. Juhtkonna poolt immateriaalse vara väärtuse languse testis kasutatud hindamismeetoditel ja eeldustel puudus piisav dokumentatsioon või neid ei toetatud piisavalt ettevõtte välistest allikatest saadud tõendusmaterjal, mille tõttu ei suutnud me auditi protseduuride käigus hankida piisavat asjakohast tõendusmaterjali nimetatud immateriaalsete põhivarade väärtuse ja potentsiaalse allahindluse piisavuses seisuga 31.12.2022. Samuti ei olnud meil võimalik veenduda immateriaalsete põhivarade väärtuse ja potentsiaalse allahindluse piisavuses alternatiivsete protseduuridega. Auditi käigus ei olnud meil võimalik määratleda kirjeldatud asjaoluga seotud väärkajastamise täpset ulatust ega seda, millises ulatuses tuleks korrigeerida immateriaalseid põhivarasid seisuga 31.12.2022. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 21 avalikustatud emaettevõtte konsolideerimata bilansis on kajastatud investeering tütarettevõtjasse CITYPARK EESTI OÜ bilansilises maksumuses 1 894 247 eurot. CITYPARK EESTI OÜ omakapital on 31.12.2022 seisuga negatiivne ning tütarettevõtja on teeninud viimastel aastatel kahjumit, mis on indikatsiooniks tütarettevõtjasse tehtud investeeringu väärtuse langusele. Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt tuleb igal aruandekuupäeval hinnata, kas on indikatsioone, et investeeringu kaetav väärtus võib olla langenud alla bilansilise väärtuse. Kui selliseid indikatsioone esineb, siis tuleb läbi viia vara väärtuse test. Grupi juhtkond on hinnanud tütarettevõtjasse tehtud investeeringu bilansilist väärtust, mille tulemusena eksisteerib investeeringu allahindluse vajadus, ning ettevõtte juhtkond on kajastanud allahindluse 31.12.2022. Juhtkonna poolt investeeringu väärtuse languse testis kasutatud hindamismeetoditel ja eeldustel puudus piisav dokumentatsioon või neid ei toetatud piisavalt ettevõtte välistest allikatest saadud tõendusmaterjal, mille tõttu ei suutnud me auditi protseduuride käigus hankida piisavat asjakohast tõendusmaterjali nimetatud investeeringu ja potentsiaalse allahindluse piisavuses seisuga 31.12.2022. Samuti ei olnud meil võimalik veenduda investeeringu väärtuse ja potentsiaalse allahindluse piisavuses alternatiivsete protseduuridega. Auditi raames ei olnud meil võimalik nimetatud investeeringu väärtuse kohta läbiviidud auditi protseduuridega hankida piisavat asjakohast tõendusmaterjali. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie märkustega arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Nagu kirjeldatud lõigus „Märkusega arvamuse alus“ oleme tuvastanud asjaolud, mistõttu on raamatupidamise aastaaruanne olulises osas väärkajastatud. Sellest tulenevalt on ka tegevusaruandes toodud immateriaalne põhivara ja kasum majandustegevusest aruandeaastal ja finantssuhtarvud olulises osas väärkajastatud. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Helen Veetamm Vandeaudiitori number 606 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Tallinn, Narva mnt. 5 26.10.2023 Audiitorite digitaalallkirjad Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood: 10811490) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg HELEN VEETAMM Vandeaudiitor 26.10.2023 Kahjumi katmise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -75 430 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 801 122 Kokku 1 725 692 Katmine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 1 725 692 jaotamist (katmist) Kokku 1 725 692 Kahjumi katmise otsus (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -75 430 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 801 122 Kokku 1 725 692 Katmine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 1 725 692 jaotamist (katmist) Kokku 1 725 692 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Parklate tegevus 52211 12089507 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 6610223 Faks +372 6610154 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.europark.ee  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: AS ÜHISTEENUSED registrikood: 11052490 tänava/talu nimi, Endla tn 15 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10122 telefon: +372 6511530 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.parkimine.ee AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Kasumiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Omakapitali muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 12 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 12 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 13 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 13 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 14 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 15 Lisa 8 Kasutusrent 15 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 16 Lisa 10 Võlad tarnijatele 16 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 17 Lisa 12 Aktsiakapital 17 Lisa 13 Müügitulu 17 Lisa 14 Muud äritulud 18 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 18 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 18 Lisa 17 Tööjõukulud 19 Lisa 18 Tulumaks 19 Lisa 19 Seotud osapooled 19 Aruande allkirjad 20 Vandeaudiitori aruanne 21 2 Tegevusaruanne AS Ühisteenused on 100% Eesti kapitalil põhinev äriühing, mille põhitegevused on liiklus- ja parkimiskorralduse osutamine kohalikele omavalitsustele ja erasektorile. Korraldame parkimist Tallinna linna avalikul tasulisel valveta parkimisalal ja teeme koostööd Tartu LV-ga, lisaks opereerime 10 parkimismaja ning üle 800 parkla üle Eesti. AS-is Ühisteenused töötab 52 inimest. Pakume kvaliteetset parkimiskorralduse teenust kinnistuomanikele sh. omame pikaajalist koostöökogemust eramaaomanikega, korraldades parkimist kaubanduskeskuste, tanklate, ärimajade territooriumitel. Töötame välja kinnistule sobivaima parkimis- ja liikluskorraldussüsteemi ning paigaldame vajaliku tehnika ning tähistuse. Läbi aegade oleme aktiivse koostööpartnerina osalenud uute parkimisprojektide loomisel ja käivitamisel. AS Ühisteenused tegevusalad: ✓ Parkimisteenused (parkimiskontroll, tasuliste parkimisalade haldamine, parkimismajade opereerimine, uute parklate rajamine) ✓ Liikluse reguleerimine ✓ Infokaitseteenus Missioon: Teeme liikluse sujuvaks ja parkimise mugavaks: ✓ Pakkudes innovaatilisi parkimislahendusi ✓ Tagades sujuva ja professionaalse liiklusreguleerimise ✓ Tegutsedes kõikjal Eestis. Visioon: Hinnatud partner sõidukijuhtidele, olles innovaatiline ja suurim parkimislahenduse pakkuja Eestis. 2022. aasta olulisemad investeeringud on kõik seotud ettevõttele kuuluvate infosüsteemide arendustöödega ja sarnased arendustööd jätkuvad ka 2023. aastal. Arenduste eesmärk on muuta ettevõtte siseseid tööprotsesse efektiivsemaks ning tõsta teenuste kasutusmugavust klientidele. Ettevõttel ei ole pooleli ega planeerita olulisi uurimis- või arendustegevuse projekte. Ettevõtte tegevusvaldkond on sesoonselt mõjutatud, kus kõige aktiivsem aeg on kevad, sügis ja talv. Suvine periood on seotud puhkuste ja koolivaheajaga, mille tõttu on linnades liikluskoormus oluliselt väiksem, mis mõjutab ka meie äritegevust. Suvise perioodi kompenseerimiseks tegeleme liiklusereguleerimisega nii tee-ehitustel kui ka üritustel. 2021. aasta lõpus algas järsk kütuse ja elektri hinnatõus, mis omakorda tõi kaasa märkimisväärse inflatsiooni kasvu, mis tulenevalt olukorrast Ukrainas hoogustus ka 2022. aastal. Kuigi sõda Ukrainas ei ole ettevõtte äritegevust otseselt mõjutanud, siis oluliselt suurenenud kulud avaldavad kindlasti mõju ettevõtte äritulemustele ning paraku tähendab see ka korrektuure pakutavate teenuste hinnakirjas lõppkliendile. Juhtkonna hinnangul on ettevõtte finantsriskid väikesed, kuna ettevõte ei ole suurendanud laenukohustusi ega andnud laenu ja ei ole teinud investeeringuid aktsiatesse või võlakirjadesse. Ühisteenused AS-l on piisavalt rahalisi vahendeid kõigi oma kohustuste täitmiseks. Ettevõte tegeleb regulaarselt keskkonnamõjude hindamisega ja püüab neid vähendada. 2022. aasta olulisemad sündmused: ✓ Suurendasime oma kliendiportfelli kõikide teenuste lõikes. ✓ Uuendasime parkimise tehnilisi seadmeid. ✓ Lansseerisime PARKATS 2.0 automaatse parkimiskontrolli süsteemi. ✓ Arendasime ettevõttele kuuluvaid infosüsteeme. 2023. aastal: ✓ Jätkame kliendiportfelli suurendamist ja meile kuuluvate tarkvaralahenduste infotehnoloogiliste arendustega. ✓ Võtame kasutusele uue kodulehe/iseteenindusportaali. ✓ Uuendame töövahendeid. ✓ Kaasajastame tööprotsesse ja teenusedisaini. Peamised finantssuhtarvud 2022 2021 Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid Müügitulu (tuh.eur.) 6 617,1 5 638,2 Müügitulu 2022- müügitulu Müügitulu kasv /kahanemine 17,4% 8,3% 2021/Müügitulu 2021*100 Käibe ärirentaablus 28,8% 26,2% Ärikasum/ Müügitulu*100 Puhaskasum/kahjum (tuh.eur.) 1 471,3 1 077,5 Käibe puhasrentaablus 22,2% 19,1% Puhaskasum/Müügitulu*100 Lühiaj. 1,7 2,6 Käibevara/Lühiajalised kohustised kohust.kattekordaja(kordades) Koguvarade rentaablus, ROA 46,6% 26,7% Puhaskasum/Varad kokku*100 Omakapitali rentaablus, ROE 76,3% 37,9% Puhaskasum/Omakapital*100 AS Ühisteenused omab kvaliteedijuhtimissüsteemi sertifikaati ISO 9001:2015. Igapäevaste protsesside vastavust ISO standardi nõuetele kontrollitakse sisemiste audititega ning üks kord aastas Buerea Veritas Eesti OÜ audiitorite poolt läbiviidava korralise auditiga. Seisuga 31. detsember 2022. a. olid nõukogu liikmeteks Kristjan Rahu, Priit Koit ja Valdur Laid. AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 899 082 1 941 173 2 Nõuded ja ettemaksed 1 124 251 1 138 985 3,4 Varud 19 131 19 131 Kokku käibevarad 2 042 464 3 099 289 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 41 830 34 330 3 Materiaalsed põhivarad 700 321 826 237 6 Immateriaalsed põhivarad 370 510 82 214 7 Kokku põhivarad 1 112 661 942 781 Kokku varad 3 155 125 4 042 070 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 226 132 1 187 253 5,9 Kokku lühiajalised kohustised 1 226 132 1 187 253 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 60 15 061 9 Kokku pikaajalised kohustised 60 15 061 Kokku kohustised 1 226 192 1 202 314 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 39 375 31 500 12 Kohustuslik reservkapital 3 196 3 196 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 415 060 1 727 602 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 471 302 1 077 458 Kokku omakapital 1 928 933 2 839 756 Kokku kohustised ja omakapital 3 155 125 4 042 070 5 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Müügitulu 6 617 119 5 638 188 13 Muud äritulud 2 136 380 1 946 783 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused -4 693 618 -4 149 173 15 Mitmesugused tegevuskulud -525 211 -400 748 16 Tööjõukulud -1 283 961 -1 226 913 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -338 271 -329 173 6,7 Muud ärikulud -4 621 -4 420 Ärikasum (kahjum) 1 907 817 1 474 544 Muud finantstulud ja -kulud 101 169 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 907 918 1 474 713 Tulumaks -436 616 -397 255 18 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 471 302 1 077 458 6 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 907 817 1 474 544 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 338 271 329 173 6,7 Kokku korrigeerimised 338 271 329 173 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 7 233 -399 597 3 Varude muutus 0 7 959 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 23 879 228 680 9 Laekunud intressid 101 169 Kokku rahavood äritegevusest 2 277 301 1 640 928 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -500 651 -229 466 6,7 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -500 651 -229 466 Rahavood finantseerimistegevusest Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 7 875 0 Makstud dividendid -2 390 000 -2 000 000 Makstud ettevõtte tulumaks -436 616 -397 255 18 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -2 818 741 -2 397 255 Kokku rahavood -1 042 091 -985 793 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 941 173 2 926 966 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 042 091 -985 793 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 899 082 1 941 173 7 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2020 31 500 3 196 3 727 602 3 762 298 Aruandeaasta kasum 0 0 1 077 458 1 077 458 (kahjum) Väljakuulutatud 0 0 -2 000 000 -2 000 000 dividendid 31.12.2021 31 500 3 196 2 805 060 2 839 756 Aruandeaasta kasum 0 0 1 471 302 1 471 302 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 7 875 0 7 875 Väljakuulutatud 0 0 -2 390 000 -2 390 000 dividendid 31.12.2022 39 375 3 196 1 886 362 1 928 933 8 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Ühisteenused 2022. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning seda täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Ühisteenused kasutab kasumiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati raamatupidmise aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühiajalisi nõudeid. Finantsvara võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on nende eest makstud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvaraga otseselt seotud tehingukulutusi, välja arvatud kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade puhul. Edasi kajastatakse nõudeid bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse sularaha kassas ja arvelduskontode jääke. Äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit. Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste- ja väljamaksetena. Nõuded ja ettemaksed Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ostjatelt laekumata arved, mille sissenõudmiseks ei ole võimalik või majanduslikult kasulik meetmeid rakendada, on hinnatud lootusetuteks ning kantud bilansist välja. Analoogselt nõuetega ostjate vastu kajastatakse kõiki teisi nõudeid. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses. Varud on bilansis hinnatud lähtudes sellest, kumb on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid. Väheolulise maksumusega alla 512 euro varaobjektid on kantud kuludesse ning nende kohta peetakse bilansivälist analüütilist arvestust. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Põhivara kriteeriumitele vastavad põhivara parendustega seotud kulutused kapitaliseeritakse ja lisatakse põhivara maksumusele. Põhivara amortiseeritakse lineaarse meetodi alusel lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt kulumit ei arvestata. Kapitaliseeritud rendivara parendusväljaminekud võetakse arvele soetusmaksumuses ja kantakse kuludesse kasuliku tööea jooksul ning sellele vastav amortisatsioonimäär ei tohi ületada rendiperioodi kestvust. Materiaalse põhivara parendused kuuluvad kapitaliseerimisele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ning vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, sealhulgas nende kulutusete osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. Jooksvad remonditööd on kajastatud perioodikuluna Materiaalsele põhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ja kasutusintensiivsus. Igal aastainventuuril võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimäära vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega. Kui tegelikud 9 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära. Põhivara müügist saadud tulu või kulu kajastatakse kasumiaruandes vastavalt muudes ärituludes või -kuludes. Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektid hinnatakse alla nende kaetavale väärtusele juhul, kui varaobjekti kaetav väärtus on väiksem selle bilansilisest maksumusest. Igal bilansipäeval hindab ettevõtte juhtkond kriitiliselt, kas on märke vara väärtuse languse kohta. Kui selliseid märke esineb, tehakse vara väärtuse test. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse suhtes) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kulu vähendamisena. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Immateriaalne põhivara võetakse arvele ja kajastatakse bilansis lähtudes samadest põhimõtetest, mida rakendatakse materiaalsetele põhivaradele. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarset meetodit. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 512 eurot Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Ehitised 20 Masinad ja seadmed 3-5 Muu materiaalne põhivara 2-8 Immateriaalne põhivara 5 Rendid Kapitalirendina käsitletakse renti, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rendileandja kajastab kapitalirendi alusel väljarenditud vara oma bilansis nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagunevad kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja finantstuluks. Viimane jaotub kogu rendiperioodile. Ettevõte kui rentnik Rendilevõtja kajastab kapitalirenti selle jõustumisel bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendile võetud põhivaradelt arvutatakse amortisatsiooni üldises korras (vt. Materiaalne põhivara) lähtudes eeldatavast kasulikust kasutuseast või rendiperioodist, kui see on lühem. Ettevõte kui rendile andja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogiliselt muule ettevõtte bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi makseid kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna/kuluna. Rendiperioodi jooksul tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult aset leiavad. Kui esineb rendimakseid, mille summa ei ole fikseeritud ning mida ei arvestata olenevalt kasutatud ajast vaid mingi muu näitaja alusel, avalikustatakse sellise tingimusliku rendi summad lisas 9. Finantskohustised Finantskohustiseks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi-ja pikaajalisi võlakohustisi. Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantskohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustiste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustis, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse bilansipäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal bilansipäeval. 10 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustiste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikeks kohustisteks klassifitseeritakse need kohustised, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustiste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Kohustuslik reservkapital vastavalt ettevõtte põhikirjale (ja äriseadustiku nõudele) on kajastatud kohustuslik reservkapital, mis moodustatakse puhaskasumist tehtavatest eraldistest. Iga-aastase eraldise suurus peab olema vähemalt 1/20 aruandeaasta kinnitatud puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Tulud - Müügitulu kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale, saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. - Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. - Tulu vahendustegevusest kogutakse kokku ja võetakse bilansis arvele nõudena muude deebitoride all ja samal ajal võlana muude kreeditoride all. Kogutud summad kantakse 100% üle vastavalt lepingus sõlmitud tähtaegadel lepingupartneritele. Tuluna kajastatakse vahendusteenuse tasu vahendustegevuse eest, mis arvestatakse vastavalt sõlmitud lepingute tingimustele. - Tulu parkimistrahvidest kajastatakse laekumise hetkel muudes ärituludes. - Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellisel juhul kajastatakse intressitulu kassapõhiselt. Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu. Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu tekitamisel aruandeperioodil või ei osale majandusliku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil. Maksustamine Tulumaks Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksa Eesti ettevõtted tulumaksu jaotamata kasumilt. Iga-aastase kasumilt makstava tulumaksu asemel maksavad Eesti ettevõtted tulumaksu kasumi jaotamisel dividendidena. Sarnastel alustel maksustatakse kingitused, annetused, vastuvõtukulud, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ning siirdehinna korrigeerimised. Kehtiv maksumäär on 20/80 väljamakstud netodividendist. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a.esimene arvesse võetav aasta. Kuna tulumaksu tasutakse üksnes jaotatud kasumilt kassapõhiselt ei teki ajutisi erinevusi maksustamisväärtuste ning varade ja kohustiste bilansilise jääkväärtuse vahel, mis võiksid põhjustada edasilükkunud tulumaksuvarasid ja -kohustisi. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna ning bilansis eraldisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide reaalsele väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Seotud osapooled Seotud osapooleks loetakse isikut või ettevõtet, kes on seotud AS-ga Ühisteenused sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Ühisteenused või AS Ühisteenused emaettevõtte juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Ühisteenused üle (näiteks läbi aktsiaosaluse). Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Ühisteenused on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Ühisteenused üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Ühisteenused kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Ühisteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Ühisteenused üle. 11 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Deposiidid kuni 3 kuud 5 882 10 Raha kassas 2 761 2 949 Arvelduskonto 890 439 1 938 214 Kokku raha 899 082 1 941 173 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 521 363 521 363 0 4 Ostjatelt 528 649 528 649 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad -7 286 -7 286 0 nõuded Maksude ettemaksed 5 641 5 641 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 503 382 461 552 41 830 Ettemaksed 135 695 135 695 0 Kokku nõuded ja 1 166 081 1 124 251 41 830 ettemaksed 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Nõuded ostjate vastu 645 444 645 444 0 4 Ostjatelt 647 546 647 546 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt laekuvad -2 102 -2 102 0 nõuded Maksude ettemaksed 10 135 10 135 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 494 881 460 551 34 330 Ettemaksed 22 855 22 855 0 Kokku nõuded ja 1 173 315 1 138 985 34 330 ettemaksed Ettevõttel on kommertspant vallasvarale summas 1 000 000 eurot. Muud nõuded sisaldavad viitlaekumisi, mis on seotud Tallinna linna parkimismaksu kogumisega. Siin kajastatakse AS Ühisteenuste nõuet parkimismaksu vahendajate ja parkimispiletite ostjate vastu (31.12.2022: 460 254, 31.12.2021: 459 696) 12 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Ostjatelt laekumata arved 528 649 647 546 Grupivälistelt ostjatelt laekumata arved 528 649 647 546 3 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded -7 286 -2 102 3 Kokku nõuded ostjate vastu 521 363 645 444 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 5 641 10 680 10 135 18 357 Üksikisiku tulumaks 0 28 089 0 26 321 Erisoodustuse tulumaks 0 1 460 0 1 003 Sotsiaalmaks 0 53 164 0 50 111 Kohustuslik kogumispension 0 867 0 1 468 Töötuskindlustusmaksed 0 3 053 0 3 047 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 5 641 97 313 10 135 100 307 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad on toodud ka lisades 3 ja 9. 13 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata Arvutid ja seadmed materiaalsed projektid ja Muud arvutisüsteemid põhivarad ettemaksed masinad ja seadmed 31.12.2020 Soetusmaksumus 534 369 36 707 1 659 580 1 696 287 134 109 28 400 2 393 165 Akumuleeritud kulum -278 676 -27 433 -1 060 144 -1 087 577 -86 894 0 -1 453 147 Jääkmaksumus 255 693 9 274 599 436 608 710 47 215 28 400 940 018 Ostud ja parendused 30 784 902 173 056 173 958 8 733 0 213 475 Amortisatsioonikulu -55 773 -4 392 -214 890 -219 282 -23 801 0 -298 856 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 -28 400 -28 400 Ümberliigitamised 0 0 0 0 0 -28 400 -28 400 lõpetamata projektidest 31.12.2021 Soetusmaksumus 552 111 21 366 1 765 738 1 787 104 140 900 0 2 480 115 Akumuleeritud kulum -321 407 -15 582 -1 208 136 -1 223 718 -108 753 0 -1 653 878 Jääkmaksumus 230 704 5 784 557 602 563 386 32 147 0 826 237 Ostud ja parendused 39 869 238 91 408 91 646 42 038 0 173 553 Amortisatsioonikulu -53 871 -3 125 -213 670 -216 795 -28 803 0 -299 469 31.12.2022 Soetusmaksumus 589 429 18 946 1 829 453 1 848 399 176 221 0 2 614 049 Akumuleeritud kulum -372 727 -16 049 -1 394 113 -1 410 162 -130 839 0 -1 913 728 Jääkmaksumus 216 702 2 897 435 340 438 237 45 382 0 700 321 14 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2020 Soetusmaksumus 430 241 0 430 241 Akumuleeritud kulum -362 102 0 -362 102 Jääkmaksumus 68 139 0 68 139 Ostud ja parendused 44 392 0 44 392 Amortisatsioonikulu -30 317 0 -30 317 31.12.2021 Soetusmaksumus 474 287 0 474 287 Akumuleeritud kulum -392 073 0 -392 073 Jääkmaksumus 82 214 0 82 214 Ostud ja parendused 54 438 272 660 327 098 Amortisatsioonikulu -38 802 0 -38 802 31.12.2022 Soetusmaksumus 491 060 272 660 763 720 Akumuleeritud kulum -393 210 0 -393 210 Jääkmaksumus 97 850 272 660 370 510 Lõpetamata projektide all on kajastatud infosüsteemide arendustööd, mille planeeritud lõpptähtaeg on 2023. aasta kolmandas kvartalis. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rendileandja 2022 2021 Kasutusrenditulu 3 840 3 840 Kasutusrenditulu on saadud ettevõtte bilanssi mittekuuluva vara rentimisest kolmepoolse lepingu alusel. Aruandekohustuslane kui rentnik 2022 2021 15 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Kasutusrendikulu 3 311 275 2 860 595 Kasutusrendikulud 2022. aastal sisaldavad parklate rendimakseid 3 225 994 eurot (2021: 2 773 941 eurot), seadmete rendikulusid 21 377 eurot (2021: 23 516 eurot) ja autode rendikulusid 63 904 eurot (2021: 63 138 eurot). Parklate rendimaksed sisaldavad lisaks fikseeritud kuludele (2022:1 328 467; 2021 1 221 927) ka tingimuslikke rendikulusid (2022: 1 897 527; 2021: 1 552 014), mis sõltuvad kogutud parkimistuludest. Parklate ja seadmete rendimaksed on kajastatud ka lisas 15, autode rendikulud lisas 16. Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 451 767 451 767 0 10 Võlad töövõtjatele 113 429 113 429 0 Maksuvõlad 97 313 97 313 0 5 Muud võlad 563 623 563 623 0 Saadud ettemaksed 60 0 60 Kokku võlad ja ettemaksed 1 226 192 1 226 132 60 31.12.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul Võlad tarnijatele 418 094 418 094 0 10 Võlad töövõtjatele 110 172 110 172 0 Maksuvõlad 100 307 100 307 0 5 Muud võlad 558 680 558 680 0 Saadud ettemaksed 15 061 0 15 061 Muud saadud ettemaksed 15 061 0 15 061 Kokku võlad ja ettemaksed 1 202 314 1 187 253 15 061 Muud võlad sisaldavad edasi makstavat kogutud parkimismaksu (31.12.2022: 523 574, 31.12.2021: 520 734), juhtkonna lahkumishüvitise eraldist (lisa 18) ja tulevaste perioodide tulusid. Lisa 10 Võlad tarnijatele (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Võlad grupivälistele tarnijatele 451 767 418 094 9 Kokku võlad tarnijatele 451 767 418 094 16 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 1 509 090 2 244 048 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 377 272 561 012 Kokku tingimuslikud kohustised 1 886 362 2 805 060 Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31.12.2022 moodustas 1 886 362 eurot (31.12.2021 2 805 060 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena, on 377 272 eurot (31.12.2021 561 012 eurot), seega netodividendidena oleks võimalik välja maksta 1 509 090 eurot (31.12.2021 2 244 048 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustis on arvutatud 20/80 määraga. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 12 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Aktsiakapital 39 375 31 500 Aktsiate arv (tk) 6 250 5 000 Aktsiate nimiväärtus 6.30 6.30 Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2022 2021 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 6 617 119 5 638 188 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 6 617 119 5 638 188 Kokku müügitulu 6 617 119 5 638 188 Müügitulu tegevusalade lõikes Parkimisteenused 5 753 640 4 760 906 Muud tulud 205 551 297 093 Muud avalikud teenused - infokaitse 495 410 456 656 Liikluse reguleerimine 162 518 123 533 Kokku müügitulu 6 617 119 5 638 188 17 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2022 2021 Trahvid, viivised ja hüvitised 1 951 701 1 810 930 Kindlustushüvitis 0 514 Muud 184 679 135 339 Kokku muud äritulud 2 136 380 1 946 783 Muude äritulude all on pesulate kui majandusüksuse kasutuse eest saadud tulu. Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2022 2021 Tooraine ja materjal 88 126 95 348 Alltöövõtutööd 62 171 53 156 Transpordikulud 33 761 32 694 Üür ja rent 3 247 371 2 773 941 Hooldus- ja remonditeenused 193 490 230 747 Parklate operaatorteenus 867 680 720 632 Muud teenused 201 019 242 655 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 4 693 618 4 149 173 Muud teenused sisaldavad peamiselt teenustasusid infokaitseteenuse materjalide töötlemiselt ja reguleerimisteenuse korraldamisel. Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Üür ja rent 63 904 63 138 8 Energia 32 259 42 156 Elektrienergia 32 259 42 156 Mitmesugused bürookulud 109 594 83 962 Riiklikud ja kohalikud maksud 11 826 7 158 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 6 553 3 731 Autode ülalpidamiskulud 101 295 62 359 Muud 199 780 138 244 Kokku mitmesugused tegevuskulud 525 211 400 748 Muud tegevuskulud sisaldavad muuhulgas reklaam-, kindlustus-, pangateenus-, õigusabi- ja kontserni juhtimisteenuse kulusid. 18 AS ÜHISTEENUSED 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 967 219 924 297 Sotsiaalmaksud 309 908 295 930 Töötuskindlustusmaks 6 834 6 686 Kokku tööjõukulud 1 283 961 1 226 913 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 52 54 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 51 53 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 1 1 Lisa 18 Tulumaks (eurodes) Tulumaksukulu komponendid 2022 2021 Maksustatav summa Tulumaks Maksustatav summa Tulumaks Väljakuulutatud dividendid 2 390 000 436 616 2 000 000 397 255 Kokku 2 390 000 436 616 2 000 000 397 255 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus UG Investeeringud OÜ Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik OSTETUD 2022 2021 Teenused Teenused Emaettevõtja 187 400 59 500 Kokku ostetud 187 400 59 500 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 84 000 69 228 Juhataja lahkumishüvitise reserv 30 000 30 000 Emattevõttelt ostude all on kajastatud kontserni juhtimis- ja tugiteenus. - Nõukogu liikmetele tasu ei makstud. Nõukogu liikmetega teenistuslepingu lõpetamisega ei kaasne ettevõttele kohustisi. Juhatuse liikme ametilepingu lõpetamisel makstakse juhatuse liikmele hüvitisena kuue kalendrikuu ametitasu. - seotud osapoolte vastu olevate nõuete allahindlusi toimunud ei ole. 19 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 21.04.2023 AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg HENDO PRIIMÄGI Juhatuse liige 21.04.2023 Aruande üldkoosoleku kinnitamise staatus Üldkoosoleku poolt kinnitatud  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS ÜHISTEENUSED aktsionäridele Arvamus Oleme auditeerinud AS ÜHISTEENUSED (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2022 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu asjaolu Ettevõtte 31.12.2021 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris teine audiitor, kes avaldas modifitseerimata arvamuse nende aruannete kohta 09.05.2022. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Mart Nõmper Vandeaudiitori number 499 Grant Thornton Baltic OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 3 Pärnu mnt 22, Tallinn, Harju maakond, 10141 21.04.2023 Audiitorite digitaalallkirjad AS ÜHISTEENUSED (registrikood: 11052490) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MART NÕMPER Vandeaudiitor 21.04.2023 Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 415 060 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 471 302 Kokku 1 886 362 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 18 886 362 jaotamist (katmist) Kokku 18 886 362 Kasumi jaotamise otsus (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 415 060 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 471 302 Kokku 1 886 362 Jaotamine Dividendideks 1 500 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 386 362 jaotamist (katmist) Kokku 1 886 362 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Parklate tegevus 52211 6617119 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 6511530 E-posti aadress [email protected] Veebilehe aadress www.parkimine.ee