Leping

KOOSTÖÖKOKKULEPE NR 9.2-4.3/21- 27/01/7611-1 Tallinn, 09.01.2024 Kuupäev digitaalallkirjas Rahandusministeerium, asukohaga Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, keda esindab kantsler Merike Saks, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi Tellija) ja Statistikaamet, asukohaga Tatari 51, Tallinn 10134, keda esindab peadirektor Urmet Lee, kes tegutseb põhimääruse alusel (edaspidi Teostaja), keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks või koos Poolteks, sõlmisid koostöökokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) ja Õiglase Ülemineku Fondi (edaspidi ÕÜF) ühiste näitajate korjeks (edaspidi Töö) alljärgnevatel tingimustel: 1. Koostöö vajadus 1.1. ESF+ist ja ÕÜFist rahastatavate tegevuste puhul peab liikmesriik või korraldusasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikli 42 lõike 1 kohaselt esitama komisjonile iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks elektrooniliselt koondandmed, sh ESF+i määruse nr 2021/1057 lisas 1 ja ÕÜF määruse nr 2021/1056 lisas 3 nõutud ühiste näitajate saavutustasemete kohta. 1.2.Vastavalt avaliku teabe seaduse § 433 lõikele 2 ja § 436 lõikele 2 on riigiasutustel keelatud pidada sarnaseid ja teineteist sisuliselt kordavaid andmekogusid. Punktis 1.1 viidatud ühiste näitajate raporteerimise jaoks vajalikud andmed on juba suures osas riiklikes andmekogudes (töötamise registris, töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registris, äriregistris jne). 1.3. Statistikaamet võib teostada statistikatöid riigiasutustele ka tellimustööna vastavalt riikliku statistika seaduse §-le 20. 2. Töö 2.1. Teostaja täidab kõiki kehtivaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja muid eeskirju ning on kohustatud kinni pidama Tellija nõuetest, standarditest, metoodikatest, sh lähtuma struktuuritoetusele kohalduvatest õigusaktidest: perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ ja rahandusministri 26.09.2022 määrusest nr 42 „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“. 2.2. Kogutavate näitajate kirjeldus ja metoodika on kirjeldatud Euroopa Komisjoni perioodi 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ üldiste näitajate töövahendis1, ÕÜF määruse nr 2021/1056 lisas 3 ja kokkuleppe lisas 1 „Euroopa Sotsiaalfond+i tegevustes osalejate andmekorje Statistikaametis perioodil 2021–2027“. Lisa võib muuta Poolte kokkuleppel (näiteks tulenevalt auditi või EK soovitustest, tuvastatud vastuoludest nõuetega). 1 Töövahend on leitav Kokkuleppe lisast 1. 2.3. Toetuse saajate, rakendusüksuste ja korraldusasutuse ülesannete kirjeldus seoses Töö tegemiseks vajalike andmete kogumise ja esitamisega on kirjeldatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendis perioodi 2021– 2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 2.4. Lisas 1 loetletud näitajate kogumiste puhul rahastatakse kooskõlas punktis 2.1 toodud õigusaktidega Töö teostamise eesmärgil Teostaja järgmisi tegevusi ja toiminguid : 2.4.1. ESF+ andmekorje juhendi ja vormide väljatöötamisel osalemine; 2.4.2 Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt sündmuste infosüsteemi (SIS) väljatöötamisel osalemine; 2.4.3. ESF+ andmekorje süsteemi ülesehitamine, mis hõlmab Teostaja infosüsteemides arendatavat andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi Kokkuleppe eesmärkide täitmiseks; 2.4.4. ESF+ andmekorje süsteemi rakendamine, mis hõlmab andmehõivet sündmuste infosüsteemist ja andmekogudest, andmetöötlust, andmebaasi moodustamist, koheste ja pikaajaliste näitajate arvutamist; 2.4.5. ESF+ andmekorje väljundtabelite kokkupanek ja edastamine; 2.4.6 auditeerimise objektiks olemine ja auditeerimiseks vajalike koondandmete edastamine (auditeerimise objektiks võivad olla nii andmete korrektsus kui tööprotsesside ülesehitamine); 2.4.7. uuringute ja hindamiste teostamiseks vajalike koondandmete edastamine olemasolevate andmete baasil; 2.4.8. ESF+ ja ÕUF tegevustes osalejate veebiküsitluse läbiviimisel küsitlusele vastajate pöördumistele vastamine; 2.4.9 ESF+ andmekorje süsteemi täiendamine vastavalt vajadusele; 2.4.10. uuringute ja hindamiste teostamiseks vajalikele üksikandmetele juurdepääsu tagamine vastavuses Statistikaameti „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrale“. 2.5. Teostaja kohustub teostama Töö kvaliteetselt ja Töö Tellijale üle andma Lisas 1 märgitud tähtaegadel. 3. Töö üleandmise ja vastuvõtmise kord 3.1 Teostaja kohustub koheselt informeerima Tellijat kõikidest Teostajale teadaolevatest asjaoludest, mis võivad takistada Kokkuleppe täitmist. 3.2 Töö üleandmine Tellijale toimub üldjuhul kord kvartalis, kvartalile järgneva kuu jooksul Teostaja esitatud Töö aruande alusel. Aruandes on välja toodud tehtud Töö sisu, selle ajaline maht ning hind. 3.3 Tellija kontaktisikul on kohustus tutvuda Teostaja poolt esitatud Töö aruandega 10 tööpäeva jooksul ning nõustuda aruandega, küsida aruande kohta selgitusi, esitada ettepanekud aruande parandamiseks või nõuda täiendavate Tööde tegemist, määrates selgituste, parenduste või täiendavate Tööde teostamiseks tähtaja. 3.4 Teostaja on kohustatud esitama selgitused, parandama aruande, tegema täiendavad Tööd või esitama omapoolsed vastuväited Tellija määratud tähtaja jooksul. Teostaja esitatud parandustega, täiendavate Töödega või vastuväidetega nõustumisel on Tellija nõustunud Töö aruandega. 3.5 Nõuetekohase Töö vastuvõtmise kohta koostatakse 10 tööpäeva jooksul Töö aruandega nõustumisest Töö üleandmise-vastuvõtmise akt. Töö loetakse Tellija poolt vastuvõetuks pärast Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist Poolte poolt. 3.6 Kokkuleppes sätestatud kohustuste mittetäitmisel on kohustust rikkunud Pool kohustatud hüvitama teisele Poolele tekitatud kahju. 4. Tasustamine ja Kokkuleppe maksumus 4.1 Tellija tasub Töö eest vastavalt Tööga seotud ajakulule Statistikaameti peadirektori käskkirjaga programmivälistele statistikatöödele (tellimustöödele) igal kalendriaastal kehtestatud tunnihinna alusel (2023. aastal 56 eurot, 2024. aastal 60 eurot). Tööga seotud töötunnid fikseerib Teostaja tööde haldamise süsteemis. Hinna muutmisest teavitab Statistikaamet Tellijat 2 (kaks) kuud enne uue hinna kehtima hakkamist. 4.2 Töö eest tasumine toimub arve alusel. Teostaja esitab Tellijale arve pärast punktis 3.6 nimetatud Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist mõlema Poole poolt. Teostaja esitab Tellijale arved e- arvetena, mis loetakse laekunuks selle E-arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Tellija kohustub arve tasuma 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul selle saamisest. 4.3 Tööd rahastatakse struktuurifondide tehnilisest abist. 5. Kokkuleppe kestvus 5.1 Teostaja kulud seoses Tööga on abikõlblikud alates 01.01.2021. 5.2. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldiste tingimuste § 15 lõike 1 kohaselt lõpeb abikõlblikkuse periood 31. detsembril 2029. Teostaja teeb Tööd vastavalt Tellija vajadustele kuni 2021– 2027 programmperioodi viimaste andmete esitamiseni 31. jaanuar 2030. 6. Info vahetamine ja Poolte kontaktisikud 6.1 Info vahetamine toimub Poolte kontaktisikute kaudu e-posti teel. 6.2 Teostaja kontaktisik Kokkuleppe täitmisel ja Töö üleandja on analüütik Kristel Arnik, telefon 625 9177, e-post [email protected]. 6.3 Tellija kontaktisik Kokkulepe täitmisel ja Töö vastuvõtja on Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Kairi Nisamedtinov telefon 5885 1374, e-post [email protected]. 6.4 Tellija kontaktisik Kokkuleppe eest tasumisel on Riigi Tugiteenuste Keskuse finantsarvestuse osakonna tehnilise abi spetsialist Merike Jakobson, telefon 663 1955; e-post [email protected] . Rahandusministeeriumi finantsosakonna peaspetsialist Helle Liigsoo, telefon 5885 1354, e-post [email protected] . 6.5 Kõik muudatused kontaktandmetes tehakse teisele Poolele e-posti teel teatavaks hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast muudatuste tegemist. 7. Lisa 7.1. Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje Statistikaametis perioodil 2021– 2027. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Saks Urmet Lee Kantsler Peadirektor Rahandusministeerium Statistikaamet  EUROOPA SOTSIAALFOND+I TEGEVUSTES OSALEJATE ANDMEKORJE STATISTIKA- AMETIS PERIOODIL 2021-2027 Sisukord 1. Eessõna.............................................................................................................................................2 2. Andmete edastamine Statistikaametile.............................................................................................2 3. Andmekorje Statistikaametis............................................................................................................3 3.1. Kohesed tulemusnäitajad ..............................................................................................................5 3.2. Ühised pikaajalised tulemusnäitajad .............................................................................................7 3.3. Erandid ..........................................................................................................................................8 3.3.1. Rakenduskava näitajad ...........................................................................................................8 3.3.2. Muude näitajate info...............................................................................................................8 4. Andmete edastamine rakendusüksusele ja korraldusasutusele.........................................................8 5. Andmete kontroll ja säilitamine .......................................................................................................9 Lisa 1 – Küsimustik osaleja olukorra kohta tööturul kuus kuud pärast tegevusest lahkumist .................9 1. Eessõna Vastavalt Euroopa Komisjoni (edaspidi EK) 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+i (edaspidi ESF+) määruse nr 2021/10571 lisas 1 kehtestatud näitajate loetelule, on Eesti riigil kohustus koguda ESF+ist rahastatavate tegevuste korral osalejate detailseid sh ka eriliiki isikuandmeid. Andmete kogumise nõue on kehtestatud Euroopa Liidu tasandi õigusaktidega selleks, et teha järeldusi ESF+ meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta liikmesriikide üleselt. Lisaks Euroopa Liidu tasandile on andmed ka Eesti-siseselt poliitikakujundajate jaoks väärtuslikud ning võimaldavad toetusmeetmete tulemuslikkust oluliselt paremini hinnata. Andmekorje lihtsustamiseks ja andmekvaliteedi tõstmiseks on korraldusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus 2021+ perioodiks loonud Sündmuste Infosüsteemi (edaspidi SIS). Tegemist on SFOSi uue funktsionaalsusega projektide sees füüsiliste ja juriidiliste isikute andmete kogumiseks. Loodav süsteem tagab mh ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kogumiseks vajalike alusandmete kvaliteedi. Tehniliselt tähendab see, et projektidesse saab luua detailsemate andmete kogumiseks sündmusi kõrgema turvalisusega platvormil. Tegevuse/sündmuse toimumise ja osalejate arvu tõendamiseks tuleb osalejad sisestada ja salvestada SISis. SISi kogutud andmed esitab Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) Andmevärava kaudu Statistikaametile (edaspidi STAT), kes pärib registritest vajalikud andmed juurde, et luua koondaruanded ühiste väljund- ja tulemusnäitajate kohta. Andmekorje kohaldumine kehtestatakse toetuse andmise tingimustes. Hinnanguline andmekorje ulatus erinevates meetmetes kirjeldatakse näitajate metoodikas ja andmekorje ulatuse tabelis.2 SISis seadistatakse ühised väljund- ja tulemusnäitajad vastavalt sündmuse iseloomule ja sihtrühmale, et tagada vaid asjakohaste näitajate kogumine, nt ei ole sündmuses osalevatel töötavatelt inimestelt asjakohane küsida 6 kuud hiljem, kas nad on asunud tööle. Andmekorjet Statistikaametis finantseeritakse struktuurivahendite tehnilisest abist. Toetuse saaja ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) ülesandeid kirjeldab detailsemalt „ESF+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021-2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. ESF ANDMEKORJE JUHEND_2021+_KEHTIV.docx 2. Andmete edastamine Statistikaametile RTK (toetuste rakendamise osakonna) infospetsialist edastab SISi salvestatud ESF+ andmekorje andmed Statistikaametile kord kvartalis, hiljemalt kvartalile järgneva kuu lõpuks, (juuni andmed hiljemalt augusti teise nädala lõpuks). Andmed edastatakse Statistikaameti rakenduse „Andmevärav“ kaudu. Edastatavad andmed on: 1) kõik uued kirjed, mis on lisatud kahe väljavõtte vahel ja kus on osaleja sisenemise kuupäev täidetud (andmeväli „Liitumise kpv“); 2) kõik varasemalt loodud kirjed, kus on sisenemise kuupäev täidetud ja mis on viimase andmeedastuse järgselt muudetud. Andmete SISi sisestamisel on süsteemis palju automaatkontrolle, mis tagavad, et edastatavad andmed on korrektselt sisestatud. Andmete täpsem kvaliteedikontroll toimub RTK-s iga kvartal vastavalt RTK tööprotseduuridele. Juhul, kui kontrollide/auditi käigus tuvastatakse, et osaleja ei ole antud tegevusest rahastamiseks abikõlblik (nt ei kuulu sihtrühma), tuleb märkida isiku seisundiks „eemaldatud“. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.L_.2021.231.01.0021.01.EST&toc=OJ%3AL%3A2021%3A231%3AFULL 2 https://www.rtk.ee/ (E-teenused→Ekstranet→Juhendid→2021-2027→7. Seire→ESF+ andmekorje juhend/ Andmekorje ulatus) 2 Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse kontaktisik edastab Statistikaametile nende päringu peale ESF+ i andmekorje alla käivate projektide osas e-kirja teel järgmise info: prioriteet, EL erieesmärk, meede, meetme tegevus, projekti number, projekti nimi, projekti algus, projekti lõpp, projekti sisu – tegevuste kirjeldus. Projektide_nimekiri STATile_näide detsember2023.xlsx 3. Andmekorje Statistikaametis Statistikaamet korraldab puuduvate andmete kogumise isikukoodide alusel vastavalt kokkuleppele Rahandusministeeriumiga (andmed on kirjeldatud töölehel ANDMED). Statistikaamet ehitab oma süsteemi üles selliselt, et ühe projekti raames erinevates tegevuste/sündmuste all mõeldakse konkreetse alguse ja lõpuga kursust, koolitust, tööpraktikat, nõustamist, moodulit vms, millele osaleja ennast registreerib või registreeritakse ja mis moodustab ühe terviku. Samas projektis korduvalt osalevate isikute korral läheks arvesse esimese sündmuse sisenemise andmed ja viimase väljumise andmed, sh 4 nädala ja 6 kuu andmed peale viimast väljumist. Isik (muutumatud andmed – nimi, isikukood, sugu, elukoht, email, telefon) Erieesmärk (number ja tekst) Projekt (SFOSi number) Tegevus/sündmus (sisenemise seisuga andmed (sh vanus), väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Tegevus/sündmus (sisenemise seisuga andmed, väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Tegevus/sündmus (sisenemise seisuga andmed, väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Projekt Tegevus/sündmus (andmed sisenemise seisuga, väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Erieesmärk (number ja tekst) Projekt Tegevus/sündmus (andmed sisenemise seisuga, väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Tegevus/sündmus (sisenemise seisuga andmed, väljumise seis + 4 nädalat + 6 kuud) Ühiste väljundnäitajate arvestusse lähevad kõik need osalejad, kes on tegevusega alustanud (esmakordne alustamine) olenemata sellest, kas tegevus on lõpetatud või mitte, juhul, kui projekti raames osaletakse tegevustes üle 32 kontakttunni. Andmed osaleja kõrgeima haridustaseme, tööhõive staatuse ning ebasoodsas olukorras olevate osalejate kohta pärib Statistikaamet vastavatest registritest projekti esimese sisenemise seisuga. Isikustatud andmed Statistikaameti andmebaasis peavad võimaldama koondandmete võtmist järgmistel tingimustel: - Kalendriaastate lõikes arvestusega, et osaleja läheb projekti raames ühiste väljundnäitajate osas selle aasta arvestusse, mil ta sisenes, juhul kui üle 32 akadeemilise kontakttundi osalust kohaldub ja see saab täis alustamisega võrreldes mõnel järgneval aastal, siis läheb selle aasta arvestusse, mil tal 32+ akadeemilist kontakttundi täis sai sisenemise seisuga (tabel 6 „Ühised väljundnäitajad“). Ühised tulemusnäitajad (kuni 4 nädalat hiljem ja 6 kuud hiljem) lähevad sisse 3  selle aasta kohta, kus toimus osaleja väljumine projekti raames viimasest tegevusest (tabel 10 „Ühised tulemusnäitajad“). Näiteks, kui osaleja osaleb ühe projekti raames neljal koolitusel, siis lähevad tema andmed sisenemisel tabelis 6 selle aasta kohta, kus toimus sisenemine projekti (neid hiljem ei korrigeerita), tulemusnäitajad tabelis 10 vastavalt selle aasta alla, kus toimus viimane väljumine + 4 nädalat või 6 kuud, varasemaid aastaid tuleb vajadusel sellevõrra korrigeerida (juhul kui toetuse saaja juba ühekorra väljus ja tema kohta on võetud tulemusnäitajad) eemaldades varasemad tulemused varasemate aastate koondandmetest. - Kõik väljund- ja tulemusnäitajad peavad olema: o meeste ja naiste lõikes eristatavad; o erieesmärkide lõikes koondatavad; o projektide lõikes koondatavad sh võimaldama eraldi väljavõtteid lõpetatud projektide kohta ning lõpetamata projektide kohta; o projekti sündmuste lõikes koondatavad; o üksikisiku tasandil väljavõetavad – andmekvaliteedikontrolli ja auditite tarvis. - Arvestusse lähevad tegevusse/sündmusse sisenemise kuupäeva andmed, sh vanus – st kui inimene on sündmusse sisenemisel mingis vanuses, siis kõik näitajad lähevad arvesse sisenemise vanusega, isegi kui sündmus kestab 2 aastat ja inimene lahkus sealt 2 aastat vanemana. Esimese sisenemise väärtused ei tohi vahepeal muutuda andmebaasis ühe sündmuse raames. Kui inimene osaleb erinevates tegevustes/sündmustes, siis on iga sisenemise andmed erinevad. Muud nõuded andmetele: - Andmebaasis peab olema kõikide näitajate korral sätestatud, kas tegemist on küsitud andmetega või registri andmetega. Lisaks peab olema fikseeritud, kas andmed registrist puuduvad või andmed on osaleja poolt esitamata. - Sisendi olemasolu korral tuleb fikseerida iga tegevuse maht osaleja kohta akadeemilistes kontakttundides. Juhul, kui kehtib nõue esitada tegevuse kestus, ei kuulu osalejad enne tulemusnäitajate korje alla, kui on ületatud 32 akadeemilist tundi (st kuni osaleja ei ole 32+ tundi osa võtnud tegevustest, ei pea tema kohta koguma 4 nädala tulemusnäitajaid ega 6 kuu tulemusnäitajaid). Juhul, kui SISis fikseeritakse kestvus 32+ tundi, ei ole vaja selle üle eraldi arvestust pidada. - Vastukäivate andmete korral: o üldjuhul eelistatakse registri andmeid kogutud andmetele, registrite prioriteetsus: 1) töötamise registri andmed, 2) Eesti hariduse infosüsteemi andmed, 3) töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmed;  kui osaleja on registrite alusel töötav ja tööotsija, siis loetakse töötavaks;  kui osaleja on registrite alusel töötav ja täiskohaga õppes, siis loetakse töötavaks;  kui osaleja on registrite alusel töötu ja täiskohaga õppes, siis loetakse töötuks;  kui registrites ei ole infot töötamise, töötuse ja õppimise kohta, siis loetakse mitteaktiivseks;  kui osaleja sattus peale tegevust (4 nädala, 6 kuu näitajad) vanglasse ja on kinnipeetav, kes töötab3, siis ta loetakse ikkagi mitteaktiivseks (st peab kontrollima, kas tööandja ei ole AS Eesti Vanglatööstus);  kui osaleja sattus pärast tegevust (4 nädala, 6 kuu näitajad) vanglasse ja õpib täiskohaga, siis ta loetakse mitteaktiivseks; o sisenemisel töötava osaleja olukorra paranemine tööturul – kui registrite analüüsi tulemus erineb osaleja enda seisukohast (veebiküsitluse tulemus), siis loeb osaleja seisukoht; o kui osaleja märkis, et õpib ja samal ajal ei ole teda EHIS-e nimekirjas ega Töötukassa tööpraktikate ja kursuste läbinute hulgas, siis loeb osaleja seisukoht (kuna õppimise mõiste antud näitaja korral on oluliselt laiem kui registrite andmed). 3 Vanglas töötamine (valvurina, turvamehena, õpetajana jne) ei vaja eri kohtlemist. Eraldi vaadatakse ainult neid, kes on kinnipeetavad. 4 Näitajate valideerimise soovitused on lisatud EK andmekorje juhendisse näitajate kirjelduse juurde:  Peamiselt töötutele suunatud tegevuste puhul peaks töötute arv olema võrdne või väga lähedal osalejate koguarvule (v.a tegevused, mis toetavad ka tööturuasutuste ajakohastamist).  EECO03 (pikaajalised töötud) kuulub alarühmana näitaja EECO02 (töötud, sealhulgas pikaajalised töötud) alla. Valideerimine EECO03 ei saa olla suurem kui EECO02. EECO03 peaks olema lähedane EECO02-le, kui tegevus on suunatud peamiselt pikaajalistele töötutele.  Peamiselt töötavatele isikutele suunatud tegevuste puhul peaks näitaja EECO05 Töötavad isikud, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjad väärtus olema võrdne osalejate koguarvuga või sellele väga lähedal.  Lastele suunatud tegevuste puhul peaks näitaja EECO06 Alla 18-aastaste laste arv väärtus olema võrdne osalejate koguarvuga või selle lähedal.  Osalejate koguarv peab olema võrdne vanuse järgi esitatud osalejate koguarvuga või sellest suurem jne. EK andmekorje juhend ET_Toolbox_October 2021_EE.pdf 3.1. Kohesed tulemusnäitajad Toetuse saaja küsib andmed osaleja olukorra kohta vahetult pärast tegevusest/sündmusest väljumist: 1) osaleja, kes otsib tööd; 2) osaleja, kes õpib või osaleb kursustel. Statistikaamet kontrollib ja vajadusel muudab vastust andmebaaside alusel. Registriandmete korral kontrollitakse ajahetke viimane tegevusest väljumine + 4 nädalat. Kui isik on sel kuupäeval registris tööotsija/töötuna arvel, läheb ta kirja kui osaleja, kes otsib tööd. Kui osaleja tegevusest väljumise hetkel ei õppinud ega osalenud kursustel, aga EHISe/ Töötukassa andmetel on 4 nädalat hiljem alustanud tasemeõpinguid, kursuseid, läheb ta kirja kui osaleja, kes õpib või osaleb kursustel. Statistikaamet võtab registritest andmed selle kohta, kas osaleja, kes projekti sisenemisel oli töötu või mitteaktiivne, on nüüd hõives, sh FIE. Lisaks tulenevalt osaleja staatusest sisenemisel (kas oli töötu või mitteaktiivne ja samal ajal ebasoodsas olukorras) ning vastustest väljumisel (kas on asunud tööd otsima, haridust või koolitust saama, omandanud kvalifikatsiooni või liikunud hõivesse) hindab, kas osaleja kuulub ka gruppi „osaleja, kes sisenemisel oli töötu või mitteaktiivne ja ebasoodsas olukorras, kes on peale väljumist asunud tööd otsima, haridust või koolitust saama, omandanud kvalifikatsiooni või liikus hõivesse, sh FIEna“.  Kui inimene oli esimesel sisenemisel projekti hõivatud ja pärast koolitust tööotsija, siis tema muutust ei võeta arvesse, st kes on hõivatud, nende osas vaadatakse 4 nädalat hiljem ainult õppimist ja esimese sisenemise hetkel töötute ja mitteaktiivsete kohta vaadatakse, kas otsib tööd või on tööle saanud.  Näitajates vaadatakse ainult neid konkreetseid muutusi, mis on metoodikas kirjas. Neid muutusi osaleja tööturu staatuses, mis täpselt ei vasta allpooltoodud kirjeldusele, ei arvesta– nt kui inimene oli sisenemisel töötu, 4 nädalat peale projektist väljumist sai osalisele tööle ja 6 kuud hiljem täiskohaga, siis see paranemine tööturul ei lähe arvesse, kuna tööturul paranemise näitaja on ainult nende osalejate kohta, kes olid tööl juba enne sisenemist. Osaleja staatus projektiga Osaleja staatus projektist Ühine kohene tulemusnäitaja liitumisel lahkumisel Töötu, sh pikaajaline töötu. Töötav, sh FIE. Osaleja, kes tegevuse/sündmuse Töötu - pikaajaline töötu. alguses oli töötu või mitteaktiivne, Mitteaktiivne. aga nüüd on hõives, sh FIE. 5  Mitteaktiivne. Töötu, sh pikaajaline töötu. Osaleja, kes tegevuse/sündmuse alguses oli mitteaktiivne, aga kes on nüüd asunud tööd otsima. Töötav, sh FIE, kes projekti Asus õppima, õpib Osaleja, kes tegevusse/sündmusse sisenemisel ei õppinud ega tasemeõppes, kursustel või sisenemisel ei õppinud ega osalenud osalenud kursustel. osaleb tööpraktikal. kursustel, on saanud ESF toetust ning Töötu, sh pikaajaline töötu, kohe pärast projektist väljumist kas kes projekti sisenemisel ei asus õppima, õpib tasemeõppes, õppinud ega osalenud kursustel või osaleb tööpraktikal. kursustel. Töötu - pikaajaline töötu, kes projekti sisenemisel ei õppinud ega osalenud kursustel. Mitteaktiivne, kes ei õppinud ega osalenud kursustel. Töötav, sh FIE. Sai kvalifikatsiooni. Osaleja, kes sai kvalifikatsiooni. Töötu, sh pikaajaline töötu. Töötu - pikaajaline töötu. Mitteaktiivne.  Kui tegevuse/sündmuse raames ei ole võimalik ette ennustada, kas osaleja võtab osa tegevustest üle 32 akadeemilise tunni või mitte, tuleb toetuse saajal koguda andmed algusest peale. Kuni osaleja ei ole antud piirmäära ületanud, ei ole Statistikaametil vaja tema kohta võtta registritest andmeid koheste ja pikaajaliste tulemusnäitajate kohta. Alles siis, kui piirmäär saab täis, tuleb hakata koguma tulemusnäitajaid ning alles siis tuleb tema andmed võtta arvesse koondtabelites.  Tulemusnäitajad kogutakse ja esitatakse ainult nende osalejate kohta, kelle kohta nõutavad väljundnäitajate andmed olid täies koosseisus olemas.  Nende isikute kohta, kes on lahkunud Eesti tööturult, ei ole võimalik antud andmeid koguda. Kohesed tulemusnäitajad lähevad arvesse selles kalendriaastas, kuhu jääb viimasest väljumisest 4 nädalat. Juhul, kui osaleja on juba varem tegevusest/sündmusest väljunud sama projekti raames ning tema kohta on tulemusnäitajad kogutud, tuleb varasemad tulemused eemaldada ning arvestada viimast väljumise seisu. Kokkuvõttes, Statistikaameti süsteem peab tagama selle, et EK andmete esitamise tabelis 6 on alati osaleja andmed viimase projektist väljumise seisuga ning Statistikaamet võtab andmed aastate lõikes iga kord uuesti süsteemist (osad projektid võivad kesta aastaid, üks osaleja saab projektis arvesse minna ainult üks kord). Kui osaleja kohta on kohesed tulemusnäitajad juba kogutud ja esitatud ning osaleja on vahepeal uuesti sisenenud (aga veel mitte väljunud), tuleb kohe maha arvata tema eelmise väljumise tulemused. Ehk siis kohesed tulemusnäitajad kuvatakse ainult nende viimaste väljumiste kohta, millele ei järgne sama projekti raames uut sisenemist. Kohese tulemusnäitaja osaleja, kes projekti sisenemisel ei õppinud ega osalenud kursustel, on saanud ESF toetust ning kohe pärast projektist väljumist kas asus õppima, õpib tasemeõppes, kursustel või osaleb tööpraktikal määramisel võtab Statistikaamet arvesse järgmist: 1) osaleja staatus sisenemisel (kas õppis ja osales kursustel või mitte) toetuse saaja andmete alusel + Statistikaameti kontroll Eesti hariduse infosüsteemist (kas oli tasemeõppes sisenemise kuupäevaga) ning Töötukassa koolituste andmebaasist, kui allikate kohaselt ei olnud tasemeõppes ega muus õppes sh kursustel jne, siis: 2) osalejalt küsitud andmed (kas õppis või osales kursustel 4 nädala/28 kalendripäeva jooksul pärast tegevusest väljumist) + kontroll Eesti hariduse infosüsteemist, kas osaleja 4 nädalat pärast tegevusest väljumist oli tasemeõppes; 3) kui osaleja sisenemisel ei õppinud ega osalenud kursustel (ei toetuse saaja andmete ega Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel) ja väljumisel (+4 nädalat) õpib (küsitud andmete põhjal ja/või Eesti hariduse infosüsteemi andmete alusel), siis läheb kohese tulemusena kirja. 6 3.2. Ühised pikaajalised tulemusnäitajad Osaleja olukord kuus kuud pärast tegevusest lahkumist registri andmete alusel leitakse järgmistel juhtudel: Osaleja staatus projektiga Osaleja staatus 6 kuud Ühine pikaajaline tulemusnäitaja liitumisel peale projekti lõppu Töötav, sh FIE. Töötav, sh FIE. Osaleja, kes tegevusse sisenemisel töötas ning kelle olukord tööturul on kuus kuud pärast tegevusest väljumist paranenud. Töötu, sh pikaajaline töötu. Osaleja, kes projekti alguses oli Töötu - pikaajaline töötu. töötu või mitteaktiivne, aga nüüd on Mitteaktiivne. hõives, sh FIE. Paranenud või muutunud olukorda hõives kaardistatakse järgmiste küsimustega:  Olen liikunud ajutiselt töölt tähtajatule tööle  Olen liikunud väiksema koormusega töölt suurema koormusega tööle  Olen liikunud suuremat kompetentsi, paremaid oskusi või kvalifikatsiooni nõudvale tööle  Olen saanud ametikõrgendust  Olen saanud palgatõusu  Minu olukord tööturul on jäänud samaks  Minu olukord tööturul on halvenenud  Muu (kohustuslik kommentaari lahter) Paranemiseks ei loeta sõjaväkke, lapsehoolduspuhkusele või pensionile minekut, kuna need inimesed ei ole enam tööturul – neile see näitaja ei kohaldu. Tegevusse/sündmusse sisenemise andmed on alati esimese sisenemise seisuga – isegi kui viimane väljumine on nt 5 aastat hiljem, läheb osaleja arvestusse selle vanusega, mis tal oli sisenemisel. Samamoodi töötav, töötu ja mitteaktiivne – ei loe see, mis vahepeal on toimunud, loeb projekti raames esimese sisenemise seis. Olukord kuus kuud pärast tegevusest väljumist veebiküsitluse alusel:  osaleja, kes tegevusse sisenemisel töötas ning kelle olukord tööturul on kuus kuud pärast tegevusest väljumist paranenud. Veebiküsitluse raames on sihtgrupiks ainult need osalejad, kes (kõik tingimused peavad olema samaaegselt täidetud): 1) projekti esimese sisenemise seisuga olid töötavad (sh FIE) ning on ka hetkel töötavad (sh FIE); 2) on tegevustes osalenud üle 32 akadeemilise tunni; 3) on tegevusest lahkunud ja ei ole teada, et oleks uuesti sisenenud (st kõik sisenemised tegevuse/sündmuse raames on varasema kuupäevaga kui viimane väljumine); 4) tegevusest/sündmusest väljumisest on möödunud 6 kuud; Osalejatelt andmete saamiseks kasutatakse andmete kogumise rakendust LimeSurvey. Kord kuus avatakse uus küsitlusvoor, kus osad andmed on eeltäidetud (tegevuse/sündmuse nimetus, ajahetk (6 kuud viimasest tegevusest), mille kohta ta peab infot andma jms). Andmeid saab sisestada eesti, inglise ja vene keeles. Teavitused saadetakse e-mailiga eesti, inglise ja vene keeles, vajadusel kolm meeldetuletust e-kirjaga, telefoniga meeldetuletust või andmete kogumist ei toimu. Vastajal on võimalik saada konsultatsiooni telefoni ja e-maili teel STATi klienditoelt. Küsimustik, mis osalejatele saadetakse, on toodud lisas 1. 7 Veebiküsitluse raames saadud hinnangut osaleja olukorra paranemisele tööturul võrreldakse registrite analüüsi tulemusega. Erinevuse korral kehtib osaleja hinnang. Osaleja vastamata jätmise korral läheb arvesse registrite analüüsi hinnang. Ühised pikaajaliste tulemuste näitajad lähevad arvesse selles kalendriaastas, kus möödus 6 kuud osaleja viimasest väljumisest. Juhul, kui osaleja on juba varem tegevusest väljunud sama projekti raames ning tema kohta on tulemusnäitajad kogutud, siis tuleb varasemad tulemused eemaldada ning arvestada viimast projektist väljumise seisu. Kokkuvõttes, Statistikaameti süsteem peab tagama selle, et EK andmete edastamise vormil 6 on alati osaleja andmed viimase projektist väljumise seisuga – ning igaks juhuks loetakse andmed aastate lõikes iga kord tabeli koostamisel üle (osad projektid võivad olla 7 aastat kestvad, üks osaleja saab projektis arvesse minna ainult üks kord). Ühiste pikaajaliste tulemuste näitajad esitatakse ainult nende osalejate kohta, kelle ükski sisenemine ei ole hilisem viimasest väljumisest. 3.3. Erandid 3.3.1. Rakenduskava näitajad Lisaks ESF+i ühistele väljund- ja tulemusnäitajatele on Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2011–20274 (edaspidi OP) sätestatud igal meetme tegevusel vähemalt üks väljundnäitaja ning enamusel ka tulemusnäitaja, mida soovitakse saavutada. Selleks, et need andmed kätte saada, võib samuti osutuda vajalikuks Statistikaameti abi ning võimalusel kogutakse ja esitatakse vajalikud andmed sama lepingu raames. 2021+ planeerides esialgu erandeid veel ei ole kaardistatud, kuid juhul kui meetmete ümberdisainimisel või rakenduskava muutmisel tekib vajadus selliste andmete kogumisteks, lepitakse see kokku eelnevalt Statistikaametiga. Euroopa Regionaalarengu Fondi ühiseid näitajad abi saanud ettevõtete kohta on kavas koguda SISis, kuid vajadusel lisame nende andmete kogumise kokkuleppel Statistikaametiga samasse lepingusse. 3.3.2. Muude näitajate info RM koondab päringusse muud statistilised andmed, mis on vajalikud EK-e andmete edastamiseks, mida aitab koguda Statistikaamet ning edastab need 15.01 Statistikaametile. Statistikaamet esitab toodud näitajate viimase saadavaloleva seisu (koos viitega, mis aasta andmetega tegu on) 2 nädala jooksul pärast andmete edastamist RM-ile. 1) PSR36 „Arendatud avalikust linnaruumist kasu saanud elanike arv“. Näitajasse tuleb raporteerida elanike arvu, kes elab 2 km raadiuses toetatud uuest või oluliselt ajakohastatud taristust. Selleks esitab RM RA sisendi alusel toetatud objektide asukoha info allpool toodud formaadis hiljemalt 15.01 Statistikaametile. Statistikaamet tuvastab toetatud objektidest 2 km raadiuses elavate inimeste arvu projektide ja linnapiirkondade tasemel unikaalsena (arvestades vaid linnapiirkonda kuuluvaid asustusüksusi, st kui projekti mõjuraadius ulatub ka linnapiirkonnast välja, siis nende asustusüksuste elanikke enam sisse ei arvestata) ning väljastab koondandmed RM-ile hiljemalt 2 nädala jooksul pärast andmete edastamist. Projektipõhise saavutustaseme lisab RÜ Statistikaameti andmetele tuginedes SFOS projekti andmetesse. Unikaalsed kasusaajad linnapiirkondades kokku (s.o erieesmärgi tasandil) esitab RM järgmiste seireandmetega Euroopa Komisjonile. 2) Vajadusel muud näitajad, milles lepime eelnevalt Statistikaametiga päringu tegemise kokku. PSR36_korje_vorm Statile.xlsx 4. Andmete edastamine rakendusüksusele ja korraldusasutusele Projektipõhiseid isikustamata andmeid on andmete konfidentsiaalsusreeglitest tulenevalt võimalik rakendusüksustel kasutada Statistikaameti turvalistel töökohtadel. Projektipõhised isikustamata andmed 4 https://www.rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-toetusperiood#item-1 8 (1 osaleja = 1 rida, isikukood on pseudonüümitud) on kättesaadavad märtsis eelmisel aastal lõppenud projektide kohta (andmed ESF+i andmekorje alla kuuluvate aasta lõpu seisuga lõppenud projektide kohta esitab Statistikaametile RM), mille viimasest tegevusest on möödunud 9 kuud5 või vastavalt kokkuleppele RÜ-ga muul ajal (sisendina hindamistesse, projektiauditisse) vormil OSALEJAD, vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teadusuuringuks kasutamise korrale. Statistikaameti kontaktisik edastab RÜ kontaktisikule: 1) tegevuste koondandmed (1 tegevus/sündmus=1 rida, osaleja unikaalne tegevuse/sündmuse tasandil, kõik kogutud näitajad) aastate lõikes, meeste ja naiste kohta (sisend rakenduskava näitajate täitmiseks) ja projekti tasandi koondandmed (1 projekt=1 rida, 1 osaleja ühes projektis 1 kord, kõik kogutud näitajad) aastate lõikes, meeste ja naiste kohta (selle alusel võimalik RÜ- l kontrollida EK aruande andmeid) 31. detsembri seisuga, vorm KOONDTABEL. Esialgsed andmed esitatakse ajavahemikus 1.-15. märts ning lõplikud andmed 30 aprilliks; 2) kogutud andmete baasil muus formaadis tabelid eelneval kokkuleppel. Statistikaameti kontaktisik edastab rahandusministeeriumile: 3) EK andmete esitamise vormidele 6 ja 10 vastavad tabelid esialgsete andmetega ajavahemikus 2 korda aastas ajavahemikus 1.-30.november ja 1.-30. aprill. Kõik kinnitamata või hiljem laekuvad andmed esitatakse järgmise aruandluskorraga. TULEMUSED TULEMUSED_12.202 3_KEHTIV.xlsx 5. Andmete kontroll ja säilitamine ESF+i andmekorjega seoses võivad kogutud andmeid ja süsteemi ennast auditeerima tulla Euroopa Komisjoni audiitorid ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna audiitorid. Andmete säilitamise kohustus on sätestatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18. Lisa 1 – Küsimustik osaleja olukorra kohta tööturul kuus kuud pärast tegevusest lahkumist Teavituskirjas lingile vajutades suunatakse LimeSurvey küsitluskeskkonda, kus on ekraanil tekst: Tere Olete sisenenud Statistikaameti küsitluste e-keskkonda. Veebiküsimustikku saab täita 01.XX.202X - 14.XX.202X. Uuringus soovime teada, kas ja kuidas selles tegevuses osalemine mõjutas Teie olukorda tööturul. Uuringu tulemused aitavad teha järeldusi ESF meetmete rakendamise tulemuslikkuse kohta. Soovi korral saate ankeedi täitmise katkestada ja sobival ajal jätkata. Kõik varem sisestatud andmed säilivad. Täidetud ankeet tuleb lõpetamiseks kinnitada, pärast kinnitamist ankeeti enam avada ei saa. Kõigis küsitlust puudutavates küsimustes aitab Teid klienditugi. Telefon: 625 9300 E-post: 5 9 kuud on kokku lepitud arvestusega, et 6 kuu möödumisest ühe kuu jooksul avab Statistikaamet küsitlusvooru, vastamiseks peab ka aega jääma ning andmete töötlemiseks/ esitamiseks. 9 [email protected] NB! Pärast e-küsitluse lõpetamist palume kindlasti sulgeda kõik veebibrauseri aknad. Vajutades seejärel nupule „Järgmine“ kuvatakse uus leht, kus on ekraanil tekst: Palun sisestage oma isikukood Pärast õige isikukoodi sisestamist avaneb eesti keeles küsimus: Perioodil #tegevusse sisenemise kuupäev# kuni #tegevusest väljumise kuupäev# olete saanud ESF poolt rahastatud koolitust/teenust/toetust „#tegevuse nimi6#“. Järgnevalt soovime teada, kuidas see mõjutas Teie olukorda tööturul.  Kas Te olite eelmisel kuul peamiselt Töötav  Töötu  ankeedi lõpp  Muu  ankeedi lõpp Muu – näiteks (üli)õpilane, vanemapuhkusel olija, ajateenija, pensionär vms. Kuidas muutus Teie olukord tööturul eelmisel kuul võrreldes tegevuse #tegevuse nimi# algusajaga (#kuupäev#)? Märkige palun kõik, mis sobivad  Olen liikunud ajutiselt töölt tähtajatule tööle ankeedi lõpp  Olen liikunud väiksema koormusega töölt suurema koormusega tööle ankeedi lõpp  Olen liikunud suuremat kompetentsi, paremaid oskusi või kvalifikatsiooni nõudvale tööle ankeedi lõpp  Olen saanud ametikõrgendust ankeedi lõpp  Olen saanud palgatõusu  Minu olukord tööturul on jäänud samaks ankeedi lõpp  Minu olukord tööturul on halvenenud ankeedi lõpp  Muu (kohustuslik kommentaari lahter) Kas palgatõus oli seotud osaletud tegevuse käigus omandatud oskuste, teadmiste või kõrgema kvalifikatsiooniga?  Jah  Ei Ankeedi lõpus tuleb vajutada nupule „Kinnita“. Seejärel kuvatakse ekraanile järgnev tekst: Sellega on küsitlus lõppenud. Suur tänu Teile koostöö eest! 6 Kui tegevuse nimi osalejate nimekirjas on muus keeles, kui eesti keeles, siis tuleks küsimus saata samas keeles, mis on tegevuse pealkiri (st kui tegevus oli inglise keeles, siis küsitlus inglise keeles, kui tegevuse nimetus vene keeles, siis ka küsitlus vene keeles). 10