Programmi „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kinnitamine

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kinnitamine“ juurde Programm „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. 1 SISUKORD PROGRAMMI SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3 PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 4 Programmi eesmärk 4 Programmi eelarve 4 Programmi mõõdikud 4 OLUKORRA ANALÜÜS 5 Teadlikud ja aktiivsed elanikud 5 Võimekad ja hoolivad kogukonnad 7 Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 9 Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 11 Võimekad usulised ühendused 12 OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 13 MEETMED JA PROGRAMMI TEGEVUSED 15 MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng 15 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 16 Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud 16 Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad 19 Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 21 Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 23 Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 25 Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused 25 PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA PROGRAMMI KOOSTAMISEST 26 Programmi juhtimiskorraldus 26 Programmi seosed teiste arengudokumentidega 26 Programmi koostamine 26 2 Programmi sisu lühikokkuvõte Programmi nimetus Kogukondlik Eesti Tulemusvaldkond Sidus ühiskond Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 Programmi periood 2024–2027 Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad või teised Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, partnerid, kes aitavad Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandus- programmi eesmärkide ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, saavutamisele kaasa, kuid ei Justiitsministeerium, Riigikantselei. Nimetatud pooltega seonduv on lisatud planeeri oma teenuste raha dokumenti informatiivselt, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende selles programmis täpsemad tegevused, teenused ja raha on kavandatud teistes programmides. Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati programm, mida uuendatakse igal aastal ja mis on jätkuks varem kehtinud „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele arengukavadele. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse pakutavate teenustega. Programm aitab ellu viia „Sidusa Eesti arengukava“1. Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programmi peamine erinevus valdkonna eelmiste arengudokumentidega on suurema fookuse panemine inimeste ja kogukondade aktiivsusele võrreldes varasema poliitika kujundamises osalemise fookusega. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030: ● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses, ● on kogukonnad võimekad ja hoolivad, ● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud, ● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav, ● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud. Programmil on üks meede „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ja kaks programmi tegevust (programmi tegevuste eesmärgid on arusaadavuse huvides liigendatud alaeesmärkideks): PROGRAMMI TEGEVUS PROGRAMMI TEGEVUS 1: Kogukondliku arengu toetamine 2: Usuvabaduse tagamine Alaeesmärk 1.1 Alaeesmärk 1.2 Alaeesmärk 1.3 Alaeesmärk 1.4 Alaeesmärk 2.1 Teadlikud ja Võimekad ja Võimekad Läbipaistev ja Võimekad usulised aktiivsed elanikud hoolivad vabaühendused ja kaasav poliitika ühendused kogukonnad sotsiaalsed kujundamine ettevõtted 1 Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030. 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. Programmi eelarve Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 4 409 639 4 445 477 4 118 889 4 202 042 Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 805 464 807 940 810 139 807 244 KOKKU 5 215 103 5 253 417 4 929 029 5 009 286 Programmi mõõdikud Algtase 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2019/2020) (tegelik) (tegelik) Vabatahtlikus Vabatahtlikus tege- ≥ 49% ≥ 49% 49% ≥ 49% ≥ 49% 50% 50% 50% tegevuses osa- vuses osalemise määr (-) (-) lemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti ühiskonna < 48% < 48% võimalust mõjutada 48% < 48% < 48% < 48% < 48% < 48% integratsiooni (-) (-) ühiskonda (täiesti nõus monitooring ja pigem nõus) Varasemalt Ameerika Ühendriikide Eesti vabaühenduste ≤ 2,1 ≤ 2,1 arengukoostöö 2.1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0 2.0 elujõulisuse indeks (-) (-) agentuur (USAID), 2024 sisustatakse uus mõõdik Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. aastal. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal suurenenud ligi viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi mõjutasid nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid elanikke, on programmis sihiks seatud seda taset hoida. Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – uuringus paluti väitele „Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda“ valida sobivaim vastus. Variandid olid: „täiesti nõus“, „pigem nõus“, „pigem ei ole nõus“, „ei ole üldse nõus“ ja „ei oska öelda / soovi vastata“. Arengukava elluviimisel on sihiks, et väheneks nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust ühiskonda mõjutada. See mõõdik aitab seega kaudsemalt hinnata nii riigi inimesekesksust, inimeste väärtustatust ja ka nende kaasatust ühiskondlikku tegevusse. Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust mõõdeti kuni 2022. aastani (k.a.) Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. (Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.) Kuivõrd USAID indeksit enam Eestis 2023. aastast alates läbi ei viida, tegeleb Siseministeerium 2024. aastal uue sarnase mõõdiku sisustamisega. 4 Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne. Olukorra analüüs2 Teadlikud ja aktiivsed elanikud Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et mõjutada neid tegutsema kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.3 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Kodaniku- algatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaas- kodanike heaks oma osa andma. Piisav teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt, osates seal- juures arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust. Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus4, mis aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida oluliste otsuste langetamisel. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, noortekonkurss „Koos suudame“, Ettevõtlik kool, Kaubandus- Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe ning varasemalt Changemakers Academy programm jpt. Ära märkimist väärib ka Välisministeeriumi eestvedamisel eri ministeeriumitega koostöös korraldatav ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate infopäev aktuaalsete teemade toomisel klassiruumi. Peale nende tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“ ning Kultuuriministeerium muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, kodanikuosaluse teemasid on ühiskonnaõpetuse õppekavas vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu ja aasta küla valimisel ning sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel. Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali ühiskondlikus elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%). 5 Ning kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase uuringu järgi oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast.6 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias.7 2 Lisainfo ja ülevaade tegevuste elluviimisest on dokumendis „Sidus ühiskond 2022. aasta tulemusaruanne“: www.siseministeerium.ee/sidest 3 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 4 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. 5 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 6 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 7 Active Ageing Index 2018. 5 Positiivse algatusena viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle- eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames koolitati vabatahtlikke, jagati häid kogemusi ning pakuti abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmisid ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes8. Projekti jätkuna viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“, et toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi9. 2023. aasta mai seisuga on algatusega liitunud üle 450 seltsilise, kes on toeks ligi 1350 inimesele üle Eesti. Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu. Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vajadust suurendab ka 2022. a Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suur arv. Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endiselt suurem kui venekeelsetel (52% vs. 44%)10 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb alla eesti õppekeelega koolide omale 11. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% neist seda teinud, kuid sooviksid. 12 Kaudselt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid. Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole seni uuritud. Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite väsimine ja vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 13, kust selgus, et need, kes juba osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi nii eestvedajate väsimine kui hoiakute ja käitumise erinevus on mingis mõttes paratamatu, saab programmiga võtta fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse annab Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF). Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike ja teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Üks variant selleks on rakendada Kogukonnapraktika programmi ühiskonnaõpetuse tundide raames üle-eestiliselt. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud. Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka heategevuseks annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on kasvanud ja ulatub küll 19%-ni14, samas 18–60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest15. Iga teine Eesti elanik (51%) on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul teinud rahalisi annetusi, esemeid on 8 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ 9 Lisainfo: https://www.seltsilised.ee/tutvustus/ 10 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 11 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 12 „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“. 13 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 14 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 15 „Heategevusalaste hoiakute uuring 2013“, TNS Emor. 6 annetanud 47% vastajatest ja heategevustooteid ostnud 42%16. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 29% inimesi, kuid Norrast (49%) ja Rootsist (49%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha 17. Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja mitu annetusi koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga 18. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised annetamistalgud, kus on viie aastaga kogutud vabaühendustele üle 700 000 euro annetusi. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame aega“, mis julgustab tööandjaid andma oma töötajatele vaba päeva tööajast vabatahtlikuna panustamiseks. Samas on vajalik analüüsida heategevuse riiklikke soodustusi, sh annetustele ette nähtud maksusoodustusi ning neid ajakohastada. Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu on kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine – 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis 19, mida haldab Heateo Sihtasutus, ja mis jätkub tänaseni. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega eraisikute, ettevõtjate ja ettevõtete seas. Oluline on ka pöörata tähelepanu annetuste väärkasutamise ennetamisele, juhtides tähelepanu annetajate võimalustele eeltööks. Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni20. Ka mujal maailmas näitavad trendid, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda mikrovabatahtlikkusega21. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslik tööjõud. On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete leebus jms jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust. Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline tõsta vabaühenduste teadlikkust vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega, ning vajadusel teha ettepanekud vabatahtlike kindlustamise edendamiseks. Võimekad ja hoolivad kogukonnad Kogukondade võimestamiseks ja kohaliku tasandi osaluse tõstmiseks on oluline juurutada kogukonnakeskset valitsemisviisi, st et kohalik omavalitsus koos kohalike elanikega koostab ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valivad oma esindajad ja kohalik omavalitsus kaasab kogukondi, kohalikke noori, ettevõtjaid, kohalike riigiasutuste esindajaid jt olulisi osapooli otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi 16 „Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021“, Kantar Emor. 17 CAF World Giving Index 2021. 18 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ 19 Heateo Mõjufond 20 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 21 Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/ 7 koostööplatvorm, kus üheskoos selgitatakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale eelmainitu on antud programmis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida mujal arengukavades ei ole kajastatud. Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle. Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti, demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks. Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2022. a lõpu seisuga kokku ligi 830 000 liiget22. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 380 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetööd. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest MTÜs või usulises ühenduses. Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille tegevuseks ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist vormi. Aktiivsete ja võimekate kogukondade kujundamisele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine. 23 Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“24 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. aastal tehtud uuring25 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste tegemist. Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärtusi kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka. Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis vaid 14%.26 22 Sisaldab korduvaid liikmeid ja usuliste ühenduste liikmeid. Ei sisalda korteri-, garaaži-, maaparandus-, metsa-- ja aiandusühistuid. 23 Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata. 24 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 25 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 26 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 8 Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse elukvaliteeti paljude heaolu arengukava 27 tegevustega ning kogukondade elu väljaspool linnapiirkondi aitab hoogustada LEADER programm ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Kohaliku omaalgatuse programm“ (koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), „Rahvastiku tervise arengukava“ (koordineerib Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse. Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond. Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt: 1. sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused, 2. uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused, 3. huvikaitsega tegelevad vabaühendused, 4. ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused. Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest probleemid on oma olemuselt komplekssemad ja maailm globaliseerunud. Selle kinnituseks – 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.28 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures. Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul takistab partnerluse teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju. Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine, ning rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et rahastada tegevust eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem teenida omatulu ja koguda liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (ingl social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam tuua vabakonda juurde eraraha. Arvestades tehisintellekti kiiret arengut, on oluline pöörata tulevikus tähelepanu digitaalsele transformatsioonile ja võimalustele, kuidas tehisintellekti ning teisi digilahendusi kodanikuühiskonna ja vabaühenduste võimekuse valdkonnas kasutada. Vabaühenduste legitiimsust hinnatakse kolme kriteeriumi alusel: toetus ehk liikmelisus, pädevused ja saavutused. Uuring näitas, et organisatsiooni tegevustesse panustamiseks ei peeta lliikmesust esmatähtsaks ning uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem.29 Samas tuleb 27 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 28 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 29 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 9 vabaühendustel senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ja neile tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine. Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ja on aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke Kesk- ja Ida-Euroopa riike. Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku definitsiooni 30, on teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on need mikroorganisatsioonid, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi31. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu ulatus 2021. a 64,1 mln euroni (2012. a 35,5 mln), sellest ettevõtlustulu 49 mln euroni. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab 1693 töötajat 32. Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada konsultantide teenuseid. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisaväärtust ning vähesed neist panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust. 33 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav. Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid kogemusi. Vajadus on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal MAKIS)34. Viimased aastad on toonud Euroopa mitmete omavahel seotud ja läbipõimunud kriiside lävele: tervisekriisist majanduskriisini, kliimakriisist energiakriisini ning sõjani Ukrainas. Järjest enam oleme silmitsi ettenägematute väljakutsetega, mis vajavad uudseid mõtteviise ja koostöövorme. Alates 2010. aastast on sotsiaalne innovatsioon sõnaselgelt integreeritud Euroopa Liidu (EL) uude kasvustrateegiasse. Seda faasi iseloomustab suurem rõhuasetus sotsiaalsele ettevõtlusele, sotsiaalsetele eksperimentidele ning sotsiaalsele innovatsioonile”. OECD 2020. a raportis „Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalsete ettevõtete areng Eestis: strateegia süvaanalüüs“ 35 on välja toodud, et ka Eestis on vilgas idufirmade kultuur ja „alt-üles“- algatuste mitmekesisus loonud aluse ökosüsteemile sotsiaalse innovatsiooni õitsenguks. Eestis on sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteem suhteliselt arengu alguses. See on olnud alt-üles tärkav ökosüsteem, mille areng Eestis on tõukunud ÜRO kestliku arengu eesmärkidest ning üldise teadlikkuse suurenemisest keskkonna- ja seejärel laiemalt ühiskondlikest probleemidest. Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks on Eestis loodud mitmeid erinevaid riiklikke struktuure nagu Accelarate Estonia ja Riigikantselei juures tegutsev Avaliku Sektori Innovatsioonitiim (Innotiim). Sotsiaalse innovatsiooni toetamiseks maapiirkondades on käesoleval Euroopa Liidu rahastusperioodil võimalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid LEADER programmi kaudu. Samas seisab sotsiaalne innovatsioon Eestis silmitsi ka mitmete väljakutsetega: avaliku ja erasektori tunnustuse ja toetuse puudumine võib piirata sotsiaalse innovatsiooni algatuste mastaapsust ja jätkusuutlikkust ning sotsiaalse innovatsiooni osaliste killustatus ja isoleeritus võib veelgi vähendada õppimise, koostöö ja innovatsiooni potentsiaali. Kuigi Eestis on olemas mõned 30 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 31 Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019. 32 Andmed põhinevad kindlal valimil, kuhu kuulus 2021. a 160 organisatsiooni. 33 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. 34 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf 35 https://www.oecd.org/estonia/boosting-social-entrepreneurship-and-social-enterprise-development-in-estonia-8eab0aff-en.htm 10 pühendunud sotsiaalse innovatsiooni võrgustikud ja vahendajad, puudub seni valdkonna toetamiseks vajalik sidus poliitiline raamistik. Probleeme on riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöös, mis ei ole sageli piisavalt paindlik, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt probleem hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja kasutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks. Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust. Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa kindla valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava36, mis kirjeldab, milline on osaliste roll kaasamise käigus. Peale selle on välja antud kaasamise käsiraamat37, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele. Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda 38. Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust, ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusam on vabaühenduste tegevus. Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud viimased viis aastat muutusteta39. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”. Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud teenust. Strateegiline partnerlus on ühenduste rahastamise järjest levinum viis – sellesse on panustanud strateegilise partnerluse arenguprogramm ja programmi raames koostatud juhendmaterjal. Samas on jätkuvalt puudulik süsteemne analüüs strateegilise 36 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 37 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 38 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_ 2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014- 2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 39 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf 11 partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest, millest tingituna on Siseministeerium kavandanud tegevusi 2024. aastaks, et uuendada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali ja selle raames mõtestada lahti strateegilise partnerluse vorm, vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes. 40 Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku haldus- koormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused rahastami- sel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides41. Samuti on oluline luua selgus mitteerakondlike poliitilise suunitlusega vabaühenduste tegevuse regulatsioonides. Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning jätkata senist tööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega. Võimekad usulised ühendused Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui ka praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. 42 Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste süvenev tagasihoidlikkus end mõne kindla usutraditsiooniga samastada. Aastatel 2000, 2011 ja 2021 läbi viidud rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkub ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks.43 Religioossest ideoloogiast lähtuv radikaliseerumine ei ole praeguses Eestis veel laialt levinud probleem. Samas on Eesti kohus ühel korral mõistnud süüdi islamistliku terrorismi toetajad ja rahastajad. 44. Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. 40 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 41 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 42 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf 43 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. 44 Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt 12  OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED Olulisimad edusammud 2022. aastal 1. Kodanikuühiskonna kriisivõrgustiku kaudu koordineeriti Ukraina sõjapõgenikke aitavate vabaühenduste ja riigiasutuste koostööd. 2. Eesti elanikud osalevad heategevuses rohkem ja heategevuseks annetajaid on tulnud juurde. 3. Kümnes kohalikus omavalitsuses on tänu arenguprogrammis osalemisele paranenud oskused kogu- kondadega koosloomeks ning valminud on mudel kohaliku omavalitsuse ja kogukondade koostööks. 4. Alustati uuendatud maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenusega, mis keskendub kogukondade võimestamisele. 5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati erinevaid sihipäraseid koolitusi ja teavitustegevusi. 24 126 1654 mittetulundusühingut korral nõustasid maakondlike arendus- keskuste konsultandid vabaühendusi. 827 Uuendati maakondlikku kodaniku- sihtasutust ühiskonna nõustamisteenust. Kodanikuühiskonna kriisi- u 12% Ukraina abistamiseks tehtud annetused võrgustik aitas Ukraina sõja- kasvasid põgenikega seonduvate vaba- muudeti juriidilistele tahtlike ja kodanikuühiskonna annetused vaba- isikutele täielikult kaasamisega seotud ühendustele. maksuvabaks. teemadega. 39% Kümnes kohalikus oma- 10 kohalikus oma- valitsuses on paranenud valitsuses algatati oskused kogukondadega sotsiaalse innovatsiooni koosloomeks tänu arengu- võrgustik ja võrgustiku- elanikest on rahul programmis osalemisele, põhine piirkondliku elanike kaasamisega valmis sai mudel KOV-i ja koosloome formaat. kohaliku oma-valitsuse kogukondade koostööks. arengu kavandamisse. Keskne probleem Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust: vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur, vabatahtlike kaasamine ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; elanikud pole kodanikuühiskonnas osalemise võimalustest teadlikud (soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine). 13 Programmiga keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele ❶Kuidas toetada ❷ Kuidas ❸ Kuidas ❹ Kuidas tagada ❺ Kuidas vanemaealiste, noorte väärtustada suurendada läbipaistev otsuste suurendada ja eesti keelest erineva kogukondi kui elu- vabaühenduste tegemine usuliste ühenduste emakeele ning ja toimekeskkonna ja sotsiaalsete kodanikuühiskonna rolli kogukondlikus määratlemata kujundamise ja ettevõtete aktiivsel osavõtul ning tegevuses kodakondsusega ühistegevuste võimekust ning vabaühenduste sotsiaalsete inimeste ühiskondlikus pakkumise majanduslikku suutlikkus oma liikmete probleemide elus osalemist? keskseid osalisi jätkusuutlikkust? huve süsteemselt ennetamisel ja ning neid esindades kaasa rääkida? lahendamisel? võimestada? Olulisimad väljakutsed perioodil 2024–2027 • Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljeleva valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on soodustada kohalike omavalitsuste koostööd kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning aidata suurendada elanike rahulolu kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele on võetud kogukonnakeskne lähenemisviis ja jätkatakse 2023. aastast ümber kujundatud maakondliku kodanikuühiskonna nõustamisteenuse osutamist. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge. • Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adekvaatne ja kontrollitud info otsuste tegemiseks ning vajadusel oleks võimalik kaasata vabatahtlikke operatiivselt riiklikult oluliste teemade lahendamisse. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ning on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist. • Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi käivitamine. Kaks aastat kestnud koroonaviirusest tingitud muutused ja Ukrainas toimuva sõja mõjud on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemisvormide innovaatilisuse ja võimekuse, samuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodaniku- ühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond ehk kodanikuühiskonna innovatsioonifond. 2023. aastal on innovatsioonifondi eesmärk mõelda kogukonnakeskse valitsemisviisi põhimõttel üheskoos elanike, kohaliku omavalitsuse ja kohalike pooltega innovatiivsel meetodil läbi nende kogukondade elanikkonnakaitse ning kriisivalmiduse vajadused ja võimalused. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse tasandil, arvestades kohalikke olusid. • Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on suurendada sotsiaalse ettevõtluse tuntust ning selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid ja kasvatada töökohtade arvu ning selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel, võrreldes tavaliste ettevõtetega, saada ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge. • Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine, et kaasata annetamisel paremini eraraha. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on viidud läbi maksupoliitika muutmise analüüs ning koostatud ettepanekud. Oluline on jätkata tööga ettepanekute jõustamiseks. • Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh neile vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine. Eesti-Šveitsi koostööprogrammi kodanikuühiskonna komponent on edukalt käivitatud ja ellu viidud. 14 Meetmed ja programmi tegevused MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng Meetme mõõdikud ja eesmärk on samad, mis programmil, kuna programmis on ainult üks meede. Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist. Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ strateegia ja selle tegevuskava soovitud muutuse „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ saavutamisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel. Eestis on 24 126 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA) 45. Neist 827 on sihtasutused ja üle 600 usulised ühendused. Enamik usulistest ühendustest kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. Kõige levinumad kodanikuühenduste tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst ning enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid on endiselt 36%-s MTÜ-dest. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, mil korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ning nende olemasolu ei kajastata enam MTÜ-de ja SA-de registris. Vabatahtlikus tegevuses on küsitluse läbiviimise aasta jooksul osalenud iga teine Eesti elanik46 ning 2021. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja välismaiste annetustega 54,7 miljonit eurot47 ning see jätkab kasvu. 45 1. jaanuar 2023. aasta andmed 46 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 47 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 15 Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine EESMÄRK: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse läbipaistvalt ja kaasavalt. Programmi tegevuse arusaadavuse huvides on see järgnevalt liigendatud neljaks alaeesmärgiks, mis kattuvad sisult programmi eesmärgiga. Täpsemad mõõdikud on esitatud iga alaeesmärgi juures. Programmi tegevuse üldise edukuse seiramiseks kasutatakse ka meetme mõõdikuid. PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Perioodil 2024–2027 keskendutakse kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uuenenud regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse arendamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. 2023. aastast avanev Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt. Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Eraisikud ja Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete Kõigile pole sobivaid osalusvõimalusi ettevõtted soov osaleda vabatahtlikus tegevuses annetavad on suurem kui nende tegelik osalus Teiskeelsetel pole kodaniku- piisavalt infot ühiskonnale vähe 45% 55-aastaste ja Püsiannetajate osakaal uussisserändajaid vanemate elanike elanikkonnast on 12%, kuid pole vabatahtlikus kaasatus vabatahtlikku 18–60 aastastest on valmis tegevuses osalenud, tegevusse on Eestis raha annetama üheksa kuid sooviks seda teha üks väiksemaid inimest kümnest Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel passiivsemad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%) Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti-Šveitsi koostööprogramm 16  Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks 2021 Mõõdiku nimi Algtase 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) Uuring Püsivabatahtlike 26% „Vabatahtlikus - - 29,5% - 33% 33% 33% osakaal elanikkonnast (2020) tegevuses osalemine“ Püsiannetajate 12% Annetamis- (19%) - 20% . 25% 25% 25% osakaal elanikkonnast (2017) hoiakute uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti ühiskonna 48% < 48% < 48% võimalust mõjutada < 48% < 48% < 48% < 48% < 48% integratsiooni (2020) (-) (-) ühiskonda (täiesti monitooring nõus ja pigem nõus) Olulised tegevused perioodiks 2024– Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2027 planeeritakse48 Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppeprotsesside Haridus- ja Üldharidusprogramm kirjeldusi demokraatia ja Teadusministeerium kodanikupädevustega Koostatud on analüüs ja ettepanekud Haridus- ja „Kogukondlik Eesti 2024– tervikliku kodanikuhariduse Siseministeerium Teadusministeerium, 2027“ väljaarendamiseks Kultuuriministeerium Sidustatud on noorsootöö, Noortevaldkonna Haridus- ja vabaühenduste, koolide ja ülikoolide programm Teadusministeerium tegevust kodanikuhariduses Kogukonnapraktika programmi on Haridus- ja Noortevaldkonna programm MTÜ Kogukonnapraktika levitatud koolides üle Eesti Teadusministeerium Erinevaid töötajate vabatahtlikku Vabatahtlikke kaasavad „Kogukondlik Eesti 2024– tegevust soodustavaid meetmeid on Siseministeerium organisatsioonid ja 2027“ tutvustatud ja levitatud tööandjate vabaühendused seas Silmapaistvad kodanikud on „Kogukondlik Eesti 2024– tunnustatud kodanikupäeva Siseministeerium 2027“ aumärgiga Aasta kodaniku aunimetus on välja „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium 2027“ antud Vabatahtlikke, nende tegevusi ja Vabatahtlikke kaasavad „Kogukondlik Eesti 2024– vabaühendusi on tunnustatud Siseministeerium organisatsioonid ja 2027“ üleriigiliselt ja maakondlikult vabaühendused 48 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 17  Vabatahtlikku tegevust ja annetamist „Kogukondlik Eesti 2024– on mängustatud49, sh arendatud Siseministeerium 2027“ vabatahtliku tegevuse infoportaali Ellu on viidud tegevusi muukeelsete „Kogukondlik Eesti 2024– elanike valmisoleku tõstmiseks Siseministeerium Kultuuriministeerium 2027“, Lõimumisprogramm kodanikuühiskonnas osalemiseks Ellu on viidud tegevusi vabaühenduste valmisoleku „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium Kultuuriministeerium 2027“, Lõimumisprogramm tõstmiseks muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena Analüüsitud on võimalusi „Kogukondlik Eesti 2024– Kaitseministeerium, vabatahtliku tegevuse arvestamiseks Siseministeerium 2027“ Sotsiaalministeerium asendusteenistuses Vabaühenduste püsivabatahtlike ja liikmete kaasamise mudeleid on „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium 2027“ uuendatud ning levitatud vabaühenduste seas Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium 2027“ kui meeskonnatöö vormi on levitatud tööandjate seas Ellu on viidud vabaühenduste „Kogukondlik Eesti 2024– annetuste kogumise oskusi Siseministeerium 2027“ arendavaid tegevusi Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on tehtud „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium Rahandusministeerium 2027“ maksupoliitika muutmise analüüs ja sõnastatud ettepanekud Annetusi koguvatele „Kogukondlik Eesti 2024– vabaühendustele on pakutud tuge ja Siseministeerium 2027“ nõustamist Tõstetud on laste ja noortega „Kogukondlik Eesti 2024– tegelevate vabaühenduste kaasamis- Siseministeerium 2027“ ja osalemisoskusi50 49 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust. 50 Tegevuse elluviimisele aitab kaasa „Euroopa Sotsiaalfond 2021–2027“. 18 Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Kohalikes omavalitsustes ei 14% inimesi peab oluliseks Riiklikult ei ole seni kaasata ega võimestata lasta elanikel kaasa rääkida kogukondade riigiasjades ja kaitsta võimestamisega kogukondi süsteemselt ja sõnavabadust süsteemselt tegeletud igapäevaselt Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks Algtase 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas 2020 (tegelik) (tegelik) Rahulolu elanike kaasamisega Rahandus- > 38% > 38% kohalikus oma- 38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38% ministeer- (-) (39,37%) valitsuses (pigem ium rahul ja väga rahul) Olulised tegevused perioodiks Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2024–2027 planeeritakse 51 Kogukonnakeskse valitsemisviisi Regionaal- ja Põllu- Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ instrumendid on rakendatud majandusministeerium Iga-aastane kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor on Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ läbi viidud Regionaal- ja Põllumajanduse ja Kalanduse Linnaliste asumiseltside ja Põllumajandus- arengukava 2030, külaseltside tegevus on toetatud ministeerium, Regionaalpoliitika programm Siseministeerium (Peresõbralikud) kogukonnad on Siseministeerium Sotsiaalministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ esile tõstetud ja tunnustatud Regionaal- ja Kogukondades on katsetatud uusi Põllumajandus- osalemisvõimalusi, rakendatud ja Siseministeerium ministeerium, „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ levitatud on kogukonnaprojekte Haridus- ja Teadusministeerium Kogukonnakoordinaatori profiiliga Regionaal- ja Põllu- Ida-Virumaa puhul „Ida-Viru ametikoht on loodud igasse Siseministeerium majandusministeerium programm 2021–2030“ maakonda Parimad põlvkondade vahelised ja Sotsiaalministeerium, Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kogukondade aktiviseerimise Kultuuriministeerium 51 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 19  koostöövormid on kaardistatud ja levitatud kogukondades Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku Regionaal- ja Põllu- Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ tasandi algatuse tegutsemise majandusministeerium lihtsustamiseks Ellu on viidud idee- või esseekonkursse kogukondliku Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ aktiivsuse edendamiseks On koostatud ülevaade kogukondlike algatuste Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ ühisrahastusvõimalustest ja neid analüüsitud Tagatud on nõustamisteenus juriidilise vormita tegutsevatele Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kodanikualgatustele Jätkatud on väärikate ülikooli vm Haridus- ja vanemaealiste kooskäimis- Teadus- Täiskasvanuhariduse programm kohtadega koostööd ühistegevuse ministeerium leidmiseks Kohalikul tasandil on arendatud Haridus- ja noorte osalust ühiskondlikus Teadus- KOVid Noortevaldkonna programm ja/või kogukondlikus tegevuses ministeerium „Põllumajanduse ja Kalanduse Arukate külade (smart villages)52 Regionaal- ja arengukava 2030“ raames algatust on levitatud Põllumajandus- rakendatava „Põllumajandus, toit kogukondades ministeerium ja maaelu 2024 – 2027“ Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt on Ida-Virumaal Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ korraldatud 52 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article& 20 Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte 1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat Omatulu teenivaid MTÜ-sid oli Otsuste tegemisse 2017. aastal 57% kaasamine ei ole Juriidiliste isikute tehtud annetuste summa ei ole piisavalt võimaldatud, Palgalisi töötajaid on 36% eri aastatel kasvanud MTÜ-del ja see on aastatega huvirühmade oskus veidi kasvanud osaleda on kasin Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve, Euroopa Sotsiaalfond, Eesti-Šveitsi koostööprogramm Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks 2021 2022 Mõõdiku nimi Algtase 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) Vabaühenduste 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% 2% panus SKP-sse (2019) (1,77%) (-) Majandus Sotsiaalsete -aasta 44,8 mln (49 mln kasvab ettevõtete kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab aruanded € (2019) €) (-) müügitulu Olulised tegevused perioodiks Programm, milles Vastutaja Seotud pooled 2024–2027 planeeritakse 53 Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke projektikonkursse „Kogukondlik Eesti Siseministeerium organisatsioonide võimekuse 2024–2027“ parandamiseks Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (sündmused, „Kogukondlik Eesti Siseministeerium koolitused, tunnustamised, 2024–2027“ teavitustegevused) Vabaühenduste juhtide järelkasvu Avatud Eesti Fond ja „Kogukondlik Eesti programm on ellu viidud maakondlikul Siseministeerium Vabaühenduste Liit 2024–2027“ ja üleriigilisel tasandil (Aktiivsete Kodanike Fond) Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ „Kogukondlik Eesti Siseministeerium arenguprogramm on ellu viidud 2024–2027“ Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud uudseid lahendusi „Kogukondlik Eesti Siseministeerium (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, 2024–2027“ koosloome, disainmõtlemine, osalev 53 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 või kaasav rahastamine, sektorite koostöö) Pakutud on konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, sh ärimentorlust „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2024–2027“ vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate kvalifikatsiooni parandavaid Siseministeerium Euroopa tegevusi Sotsiaalfond 2021–2027 Sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eesti-Šveitsi on tagatud nõustamisteenus, koolitus- Siseministeerium koostööprogramm 2022-2029 ja arendamisvõimalused jmt Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste ja sotsiaalsete Majandus- ja „Kogukondlik Eesti ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid Siseministeerium Kommunikatsiooni- 2024–2027“ finantsinstrumente (näiteks ministeerium eritingimustel või soodsad laenud) Ühiskondliku mõju osakute (social „Kogukondlik Eesti impact bonds) kasutamine jm eraraha Siseministeerium Rahandusministeerium 2024–2027“ kaasamise viisid on Eestis rakendatud Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2024–2027“ ja koolitustele, et suurendada tõenduspõhiste meetodite kasutamist Justiitsministeerium, Ühiskondlike probleemide mõju „Kogukondlik Eesti Majandus- ja hindamise katseprojektiga on algust Siseministeerium 2024–2027“ Kommunikatsiooni- tehtud ministeerium Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on Justiitsministeerium, täpsustatud, juriidilised takistused Majandus- ja „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2024–2027“ analüüsitud ja ettepanekud nende Kommunikatsiooni- lahendamiseks sõnastatud ministeerium Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2024–2027“ arenguprogrammid järelkasvu loomiseks Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete „Kogukondlik Eesti ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid Siseministeerium 2024–2027“ tegevusi Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi ja sotsiaalseid „Kogukondlik Eesti Siseministeerium 2024–2027“ ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud 22 Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on hea Vabaühenduste riigieelarveline Poliitikakujundamisse võrreldes piirkonna teiste rahastamine ei ole piisavalt kaasamine on tihti organisatsioonidega, ent see läbipaistev, mõjus ega kõigile formaalne ja selleks ei on püsinud viimased viis võimalik anta piisavalt aega aastat muutumatuna Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Riigikantselei, kõik teised ministeeriumid Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgu täitmise hindamiseks Algtase Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas 2020 Rahulolu elanike kaasamisega Rahandus- kohalikus > 38% > 38% ministeeriumi 38% > 38% > 38% > 38% > 38% > 38% omavalitsuses (-) (39,37%) tellitud rahulolu- (pigem rahul ja uuring väga rahul) Olulised tegevused perioodiks Seotud Programm, milles Vastutaja 2024–2027 pooled planeeritakse 54 Kaardistatud on kodanikuühiskonna „Avatud valitsemise Siseministeerium kaasamise hetkeolukord KOV tasemel partnerluse tegevuskava“ Suurendatud on ministeeriumites töötavate Riigikantselei programm Riigikantselei kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi (väljatöötamisel) Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide „Kogukondlik Eesti 2024– võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja Siseministeerium 2027“ üldhuvidesse panustada Kaardistatud ja analüüsitud on vaba- ühenduste rahastamist ministeeriumites ja Kõik „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium KOV-ides ning rahastajate tegevuse ministeeriumid 2027“ vastavust rahastamise korrale Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise „Kogukondlik Eesti 2024– partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri Siseministeerium 2027“ vorme ministeeriumites ja KOV-ides Korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja 2027“ KOV-ide töötajatele 54 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 23 Vabaühenduste rahastamiskeskkonna „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium andmebaas on igal aastal uuendatud 2027“ Uuendatud ja levitatud on ühenduste rahastamise juhendmaterjali „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium ministeeriumite, allasutuste ja kohalike 2027“ omavalitsuste töötajatele Edendatud on vabaühenduste rahastajate „Kogukondlik Eesti 2024– Siseministeerium koostööd 2027“ Kaardistatud on kodanikuühiskonna „Kogukondlik Eesti 2024– rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja Siseministeerium 2027“ neid on analüüsitud „Kogukondlik Eesti 2024– Vabaühenduste ümarlaua tööga on 2027“, Ida-Virumaa puhul alustatud ja on avatud taotlusvoor Siseministeerium „Ida-Viru programm 2021– koosloomeprojektide elluviimiseks 2030“ 24 Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine EESMÄRK: Võimekad usulised ühendused. PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist. Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte 2000. 2011. ja 2021. aasta Eestis tegutseb umbes 500 usulist Usuliste ühenduste ühendust. Usulistest ühendustest rahvaloenduse järgi enamik rolli tugevdamine kindlat usku omavaid inimesi enamik kuulub kirikutesse või olid rahvusvähemuste kogukonnatöös koguduste liitudesse esindajad vajab enam tuge ja tähelepanu Usuline radikaliseerumine ei ole praegu Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Siseministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks 2020 2021 Mõõdiku nimi 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) Usulistele ühendustele 100% / 100% / 100% / Siseministeeriumi eelarvest 100% 100% 100% 100% Sise- 100% 100% 100% 100% / läbipaistvalt eraldatud ja / / / / ministe (100% / (100% / (100% / 100% sihipäraselt kasutatud 100% 100% 100% 100% erium 100%) 100%) 100%) toetuste määr Olulised alatulemused perioodiks 2024–2027 Vastutaja Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti Siseministeerium religioonisituatsiooni küsimustes Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud Siseministeerium küsimusi Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel Siseministeerium Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud Siseministeerium Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu Siseministeerium sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse suurendamine) Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide Siseministeerium saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises 25 Programmi juhtimiskorraldus ja programmi koostamisest Programmi juhtimiskorraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ juhtkomisjonile antakse juhtkomisjoni kohtumiste raames infot programmi täitmise ja muutmisvajaduse osas. Programmi kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler. Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon nõustab Siseministeeriumit programmi elluviimise osas ning hindab ja teeb ettepanekuid programmi elluviimiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega. Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele. Programmi seosed teiste arengudokumentidega Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele. Programmil on olulisim seos „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada. Samuti on programm seotud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“, mis aitab kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise, omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise ning kogukondliku lähenemisviisi juurutamise kaudu, ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ , mille tegevussuund „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonnaga seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ja elujõulisus ning maapiirkondades kasvav lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. Programmi koostamine Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital SA, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli 26 Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus. Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused: aprill–mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad mai–august 2018 ning telliti kaks uuringut september–oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid november–detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid kahe uuringu november 2018–mai 2019 tulemused september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu detsember 2019–märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK juuni 2020 ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon) juuli 2020 programmi aastate 2021–2024 kinnitamine Siseministeeriumis EKAK valitsuskomisjonis programmi ja edasise juhtimiskorralduse veebruar 2022 tutvustamine strateegiliste partnerite informeerimine programmi 2024–2027 perioodi september 2022 muudatuste ja edasise koostööloogika osas ülevaade Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise november 2022 valitsuskomisjonile programmi 2023. aasta olulisematest tegevustest programmi uuendamise arutelu ja kirjalik arvamuse avaldamise võimalus Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise sügis 2023 valitsuskomisjoniga (programmi juhtkomisjon) ning Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegiliste partneritega 27 Lisainfo www.siseministeerium.ee/sidest 28  KÄSKKIRI 21.12.2023 nr 1-3/145 Programmi „Kogukondlik Eesti 2024– 2027“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan programmi „Kogukondlik Eesti 2024–2027“. 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 19. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/7 „Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“ kinnitamine“. 3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa. Programm „Kogukondlik Eesti 2024–2027“