Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine“ juurde Programm „Siseturvalisus 2024–2027“ Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. 1 PROGRAMMI „SISETURVALISUS 2024–2027“ SISU LÜHIKOKKUVÕTE Programmi nimetus Siseturvalisus Tulemusvaldkond Siseturvalisus Valdkonna Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 arengukava Programmi periood 2024–2027 Tulemusvaldkonna Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe ja programmi väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi eesmärk Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Peavastutaja Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma Häirekeskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, osade teenuste raha Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus selles programmis Avalik sektor: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaasvastutajad või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaal- teised partnerid, kes ministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Terviseamet, Eesti aitavad programmi Kohtuekspertiisi Instituut, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, Maksu- ja Tolliamet, eesmärkide Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, Transpordiamet, Välisluureamet, saavutamisele Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Riigi Infosüsteemide Keskus, Vanglateenistus, kaasa, kuid ei Prokuratuur, Rahapesu Andmebüroo, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Kaitsevägi, planeeri oma Kaitseliit, Finantsinspektsioon, Ravimiamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, teenuste raha selles Andmekaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, programmis Kaitseväe Akadeemia, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Nimetatud pooltega Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon, Haridus- ja Noorteamet, seonduv on lisatud Startup Estonia, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eeskätt dokumenti maakondlikud arendusorganisatsioonid) informatsiooniks, et Kolmas sektor: küla- ja asumiseltsid, siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti anda valdkonnast Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa terviklikum ülevaade, Vabatahtlike Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti kuid nende tegevused, Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ). Töötajate, tööandjate jm katusorganisatsioonid, teenused ja raha on õppeasutused jm välismaalastega kokkupuutuvad esindusorganisatsioonid ning teised kavandatud mujal. rahvastikuhalduse teema sotsiaalpartnerid Erasektor: elutähtsat teenust ja veebi majutust osutavad ettevõtjad, kindlustusseltsid, tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted Programmis keskendutakse inimeste teadlikkuse suurendamisele, vajaduse korral hoiakute ja käitumise turvalisemaks muutmisele ja kinnistamisele, et vähendada riskide avaldumise tõenäosust, õnnetusi ja vajadust tegeleda õnnetuste tagajärgedega. Samuti tegeletakse reageerimisvõimekuse kindlustamise ja tugevdamisega, et vajaduse korral tagada kiire ja asjatundlik abi. Programmiga aidatakse kaasa, et riskide avaldumisel oldaks valmis võimalikult palju vähendama nende negatiivseid mõjusid nii riigi, kohalike omavalitsuste, ettevõtjate kui ka elanike kaasabil. Programmi eesmärgi täitmiseks on kavandatud viis meedet: Ennetava ja turvalise Kiire ja Kindel Eesti arengut toetav kodakondsus-, elukeskkonna kujundamine asjatundlik abi sisejulgeolek rände- ja identiteedihalduspoliitika Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2 SISUKORD Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine 1. PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 6 vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest 37 Programmi eesmärk 6 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.4. TEGEVUS- Programmi mõõdikud 6 JA RELVALUBADE VÄLJAANDMINE 38 Programmi eelarve 7 Eesmärk 38 2. OLUKORRA ANALÜÜS 8 Mõõdikud 38 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 38 3. PÕHIMÕTTED, MILLEGA ARVESTADA PROGRAMMI Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade väljaandmine TEGEVUSTE KAVANDAMISEL JA ELLUVIIMISEL 12 Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine 39 4. KESKSED LAHENDAMIST VAJAVAD PROBLEEMID JA MEEDE 2. KIIRE JA ASJATUNDLIK ABI 40 PROGRAMMI OLULISEMA MÕJUGA TEGEVUSED AASTATEL 2024–2027 13 Meetme mõõdikud 41 MEEDE 1. ENNETAVA JA TURVALISE ELUKESKKONNA Olukorra analüüs 41 KUJUNDAMINE 15 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 45 Meetme mõõdikud 16 Olukorra analüüs 16 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.1. HÄDAABI- Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega JA INFOTEADETE VASTUVÕTMINE NING ABI tegelemiseks 20 VÄLJASAATMINE 46 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.1. Eesmärk 46 ÕNNETUSTE, SÜÜTEGUDE JA VARAKAHJUDE Mõõdikud 46 ENNETAMINE 21 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 46 Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine 47 Eesmärk 21 Võimekus 2.1.2. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine Mõõdikud 21 ja töötlemine 48 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 23 Võimekus 1.1.1. Ennetuspoliitika tõhustamine 24 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.2. AVALIKU Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine 27 KORRA TAGAMINE 49 Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine 28 Eesmärk 49 Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud 30 Mõõdikud 49 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 49 ALAMEEDE, EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.2. Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine 50 SISETURVALISUSE VABATAHTLIKE KAASAMINE 32 Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine 50 Eesmärk 32 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.3. Mõõdikud 32 DEMINEERIMINE 51 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 32 Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna Eesmärk 51 tegutsemise võimaluste mitmekesistamine 33 Mõõdikud 51 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 51 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 1.3. Võimekus 2.3.1. Demineerimine 51 TURVALISE KESKKONNA KUJUNDAMINE 34 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.4. Eesmärk 34 PÄÄSTMINE MAISMAAL JA SISEVEEKOGUDEL 52 Mõõdikud 34 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 35 Eesmärk 52 Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus Mõõdikud 52 kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende Programmi tegevuse sisu kirjeldus 52 ilmnemisel käituda 35 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut siseveekogudel 53 ja turvalist käitumist soodustavaks 35 Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.5. ABI toetada korra tagamist avalikus ruumis 36 OSUTAMINE EESTI PÄÄSTEPIIRKONNAS 54 3 Eesmärk 54 Mõõdikud 54 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.3. Programmi tegevuse sisu kirjeldus 54 OBJEKTIVALVE JA ISIKUKAITSE 87 Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste 55 Eesmärk 87 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 2.6. Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud SÜÜTEOMENETLUSE TÕHUSTAMINE 56 programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 87 Eesmärk 56 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.4. Mõõdikud 56 ELANIKKONNAKAITSE, KRIISIDEKS VALMISOLEK JA Programmi tegevuse sisu kirjeldus 56 NENDE LAHENDAMINE 88 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine 57 Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine 57 Eesmärk 88 Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine 58 Mõõdikud 88 Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine 59 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 88 Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine 89 MEEDE 3. KINDEL SISEJULGEOLEK 60 Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine 89 Meetme mõõdikud 61 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.5. Olukorra analüüs 62 PIIRIHALDUS 91 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks 71 Eesmärk 91 Mõõdikud 91 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.1. Programmi tegevuse sisu kirjeldus 91 PÕHISEADUSLIKU KORRA TAGAMINE 72 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll ja riigipiiri valvamine 92 Võimekus 3.5.2. Piiriolukorra teadlikkuse tagamine Eesmärk 72 ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö 93 Mõõdikud 72 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 72 MEEDE 4. EESTI ARENGUT TOETAV KODAKONDSUS-, Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine 73 RÄNDE- JA IDENTITEEDIHALDUSPOLIITIKA 95 Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine 74 Meetme mõõdikud 96 Võimekus 3.1.3. CBRN sündmused 76 Olukorra analüüs 96 Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse 76 Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine 77 tegelemiseks 103 Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.1. RÄNDE- JA suurendamine 77 KODAKONDSUSPOLIITIKA KUJUNDAMINE NING ELLUVIIMINE 104 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 3.2. RASKE JA ORGANISEERITUD KURITEGEVUSE VASTANE VÕITLUS Eesmärk 104 79 Mõõdikud 104 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 104 Eesmärk 79 Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva Mõõdikud 79 tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine 105 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 79 Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus 80 kliendikeskne elluviimine 106 Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus 81 Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine 106 ennetamine ja tõkestamine 82 Võimekus 4.1.4. Põhiõigusi järgiva Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tagasisaatmispoliitika elluviimine 107 tõkestamine 83 Võimekus 4.1.5. Rahvusvahelise kaitse Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse menetlemine 111 vastane võitlus 84 Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine 113 arestimise ja konfiskeerimise võimekus 84 Võimekus 4.1.7. Eesti kodakondsuse saamise Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse tõkestamine 85 väärtustamine 114 Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine 86 4  Eesmärk 124 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.2. Mõõdikud 124 MIGRATSIOONIJÄRELEVALVE 115 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 124 Võimekus 5.1.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Eesmärk 115 Sisekaitseakadeemias 125 Mõõdikud 115 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 115 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.2. Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve SISEKAITSEAKADEEMIA TEADUS-, ARENDUS- JA elluviimine 116 INNOVATSIOONITEGEVUS 126 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 4.3. ISIKUTE Eesmärk 126 TÕSIKINDEL TUVASTAMINE JA DOKUMENTIDE VÄLJA Mõõdikud 126 ANDMINE 117 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 126 Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui Eesmärk 117 siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus 127 Mõõdikud 117 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 117 ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.3. IKT Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna TEENUSTE PAKKUMINE SIM VALITSEMISALAST arendamine ning turvalise ja tõsikindla VÄLJAPOOLE 128 isikutuvastuse tagamine 118 Eesmärk 128 MEEDE 5. TARK JA INNOVAATILINE Meetme mõõdikud 128 SISETURVALISUS 120 Programmi tegevuse sisu kirjeldus 128 Meetme mõõdikud 121 4. PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS 129 Olukorra analüüs 121 Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, ALAMEEDE EHK PROGRAMMI TEGEVUS 5.1. muutmise ja seire korraldusest 129 TASEMEÕPE JA TÄIENDUSKOOLITUS Poolte rollid probleemide lahendamisel 129 SISEKAITSEAKADEEMIAS 124 Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega 130 5 1. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Programmi mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseministeerium, Eestit turvaliseks 92% ≥ 92% ≥ 94% siseturvalisuse riigiks hindavate ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% (92%) (-) (90%) avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% (1%) (1%) (1%) ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% ≤ 3% Standard Euro- - kuritegevust, baromeeter ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% - sisserännet, (15%) (8%) (10%) ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% - terrorismi (0%) (0%) (1%) ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% ≤ 1% Siseturvalisuse Siseministeerium, tagamisse 17% ≥ 20% siseturvalisuse ˃ 17% (-) ≥ 20% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% kaasatud elanike (17%) (27%) avaliku arvamuse osakaal uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus: Turu-uuringute - Politsei- ja ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% institutsioonide Piirivalveamet (91%) (86%) (84%) ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% ≥ 89% usaldusväärsuse ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% uuring - Päästeamet (95%) (95%) (93%) ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% - Häirekeskus (93%) (94%) (93%) ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% ≥ 94% Vigastussurmade ˂ 680 ˂ 670 ˂ 660 ˂ 650 ˂ 640 ˂ 630 ˂ 620 ˂ 610 Statistikaamet arv1 (768) (796) (825) 1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ ja selle programmiga „Siseturvalisus“ mõjutatakse otseselt uppunute, tulekahjus hukkunute, sõidukiõnnetustes hukkunute, tapmiste ja mõrvade tagajärjel ning uimasti üledoosi tagajärjel hukkunute arve, kuid kaudset mõju avaldavad meetmed ka teistele vigastuste liikidele nagu enesetappudele, kukkumistele, külmumistele. Seetõttu kajastatakse üldeesmärgi mõõdikuna vigastustest põhjustatud suremust kõikide vigastussurmade liikide osas. Antud mõõdik on nimetatud „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ mõõdikute saavutamise ühe eeldusena. Sotsiaalministeerium on ka alates 2015. aastast vigastuste ennetamise valdkonna üldkoordineerija. Sõidukiõnnetustes hukkunute arvu vähendamise abinõud on käsitletud liiklusohutusprogrammis. 6 Programmi eelarve Eelarve jaotus (eurodes) 2024 2025 2026 2027 MEEDE 1: Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine Programmi tegevus 1.1: Õnnetuste, süütegude ja 13 692 040 13 681 304 13 656 852 13 628 207 varakahjude ennetamine Programmi tegevus 1.2: Siseturvalisuse vabatahtlike 4 275 412 4 277 838 3 985 121 3 982 437 kaasamine Programmi tegevus 1.3: Turvalise keskkonna kujundamine 16 296 547 16 318 639 16 301 021 16 248 266 Programmi tegevus 1.4: Tegevus- ja relvalubade 2 286 173 2 300 101 2 307 583 2 310 869 väljaandmine MEEDE 2: Kiire ja asjatundlik abi Programmi tegevus 2.1: Hädaabi- ja infoteadete 11 700 896 11 769 745 11 783 227 11 743 406 vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Programmi tegevus 2.2: Avaliku korra tagamine 75 964 476 75 778 335 74 517 363 74 249 402 Programmi tegevus 2.3: Demineerimine 4 573 749 4 549 509 4 544 629 4 562 898 Programmi tegevus 2.4: Päästmine maismaal ja 85 662 237 84 792 028 84 083 149 85 180 434 siseveekogudel Programmi tegevus 2.5: Abi osutamine Eesti 16 022 647 15 500 033 14 565 669 14 127 779 päästepiirkonnas Programmi tegevus 2.6: Süüteomenetluse tõhustamine 42 684 704 38 641 502 38 726 572 38 344 507 MEEDE 3: Kindel sisejulgeolek Programmi tegevus 3.1: Põhiseadusliku korra tagamine 43 660 993 43 753 738 43 204 535 43 163 435 Programmi tegevus 3.2: Raske ja organiseeritud 41 386 430 41 841 126 41 934 468 42 465 811 kuritegevuse vastane võitlus Programmi tegevus 3.3: Objektivalve ja isikukaitse 9 865 119 9 894 534 9 239 602 9 200 817 Programmi tegevus 3.4: Elanikkonnakaitse, kriisideks 4 188 947 4 106 852 4 076 281 4 075 593 valmisolek ja kriiside lahendamine Programmi tegevus 3.5: Piirihaldus 54 684 016 59 278 374 53 822 296 48 770 501 MEEDE 4: Eesti arengut toetav kodakondsus- rände- ja identiteedihalduspoliitika Programmi tegevus 4.1: Rände- ja kodakondsuspoliitika 10 815 322 10 746 879 9 686 932 9 556 624 kujundamine ning elluviimine Programmi tegevus 4.2: Migratsioonijärelelvalve 7 294 849 7 287 753 6 958 330 6 834 583 Programmi tegevus 4.3: Isikute tõsikindel tuvastamine ja 19 651 859 20 027 762 19 792 027 19 067 749 dokumentide väljaandmine MEEDE 5: Tark ja innovaatiline siseturvalisus Programmi tegevus 5.1: Tasemeõpe ja täienduskoolitus 22 910 459 26 104 926 26 477 698 25 726 906 Sisekaitseakadeemias Programmi tegevus 5.2: Sisekaitseakadeemia teadus-, 2 748 519 1 833 993 1 036 341 1 029 148 arendus- ja innovatsioonitegevus Programmi tegevus 5.3: IKT teenuste pakkumine SIMi 1 999 461 1 777 271 1 713 719 1 708 857 valitsemisalast väljapoole KOKKU 492 364 854 494 262 244 482 413 414 475 978 227 ■ 7 2. Olukorra analüüs2 Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt sõjapõgenikega seotud küsimustes ning Pääste- amet koordineeris Ukraina sõjapõgenikke aitavate 2020. aastal leidis 92% küsitlusele vastanutest, et vabatahtlike tegevust ja regionaalsete kriisikomis- Eesti on elamiseks turvaline riik, 2022. aastal 90%. 3 jonide kaudu kohalike omavalitsuste tegevust. Eestit turvaliseks riigiks pidajate osakaal on seega Samuti aitasid erinevad innovaatilised lahendused veidi langenud, aga arvestades muutunud julge- tegeleda SMITi eestvedamisel paremini ja kiiremini olekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks sõjapõgenikega seotud väljakutsetega. Loodi ka tulemuseks, mis peegeldab suurt usaldust Eesti vastuvõtu- ja registreerimispunktid ning infomater- julgeoleku- ja siseturvalisuse asutuste vastu. jalid ja teavitussüsteem sõjapõgenike Eestis viibi- Nende elanike osakaal, kes peavad kuritegevust mise ja abistamise võimaluste kohta. üheks peamiseks probleemiks, millega riik peaks Eesti jaoks enneolematult suure põgenike hulgaga tegelema, jäi 2022. aastal samaks nagu kahel on kaasnenud palju proovikive, kuid oleme suutnud eelneval aastal (1%). Kõige olulisemateks riigi ees olukorraga kiiresti kohaneda. Eestisse on saabu- seisvateks probleemideks peeti hinnatõusu, inflat- nud üle 110 000 ukrainlase, kellest ligi 60 000 on siooni ja elukallidust (64%), energiaga varustatust avaldanud soovi Eestisse jääda. Siseministeeriumi (49%) ning rahvusvahelist olukorda (23%). 4 2022. eestvedamisel on hakanud ametkonnad paremini aastal registreeriti 25 663 kuritegu, mis on 1,2% koos tegutsema, ning mis kõige olulisem, Eesti vähem kui aasta varem.5 Varasemast rohkem ühiskond toetab endiselt Ukrainat ja abistab sõja- registreeriti varguseid, sealjuures enim sagenesid põgenikke. Kuigi praegu on sõjapõgenike koordi- need kaubandusettevõtetest. Erinevate küber- neerimise roll antud üle Sotsiaalministeeriumile ja kuritegude kasvutrend aga peatus. 6 eestvedaja on Sotsiaalkindlustusamet, on Sise- 2022. aasta oli Ukraina sõja mõjudega ministeeriumi valitsemisalal jätkuvalt roll sõja- toimetuleku aasta. Ka edaspidi on hädavajalik põgenikega seotud töövoogudes. ühiskonna ühtsus ja valmisolek kriisideks ning Venemaa tegevuse pidurdamisel ja Eesti julge- asutustevaheline toimiv koostöö oleku tagamisel oli eelmisel aastal mitmeid olulisi ja märgilise tähendusega arenguid: Venemaa Sisejulgeolekut mõjutas eelkõige 2022. aasta propagandatelekanalite sulgemine, Venemaalt veebruaris alanud Vene vägede täiemahuline piiriülese liikumise minimeerimine, Venemaa ja sissetung ja sõda Ukraina vastu. Ukraina sõja Valgevene e-residentide juurdekasvu peatamine, mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku erinevad sanktsioonid, relvaseaduse muudatused kindlustamiseks on astutud juba mitmeid lisa- ja palju muud. Kindlasti on olulised ka okupats- samme, kuid need teemad on kahtlemata ka ioonimonumentide teisaldamine ja tegevused järgmistel aastatel prioriteet. õiguskeskkonna parendamiseks, et luua näiteks Siseturvalisuse asutuste jaoks tähendas Ukraina selgem olukord okupatsioonirežiimide sümboolika sõja mõjudega toimetulek juhtrolli võtmist. Valit- ja monumentide teisaldamiseks. suse otsusega pandi sõjapõgenike vastuvõtmist Viimased aastad on näidanud, et on tarvis paran- koordineerima Siseministeerium ning asutuste dada kriisidega toimetulekut nii riiklikul, kohalike tasandil Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti oli omavalitsuste, kogukondade kui ka inimeste oluline Päästeameti, Häirekeskuse ning Sise- tasandil. Igaühel on kriisis oma roll ja iga asutus ministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse peab olema valmis oma valdkonna kriise oskusli- (SMIT) roll. Näiteks, Häirekeskuse riigiinfo telefon kult juhtima. 2021. aasta uuringu järgi on 77% 1247 oli kiiresti valmis inimesi aitama Ukraina ja kohalikest omavalitsustest saavutanud kriisideks 2 Olukorra analüüsis on aluseks võetud 2022. aasta tulemusaruanne. Järgmine tulemusaruanne ja siseturvalisuse olukorra analüüs valmib 2024. aasta esimeses kvartalis ning lisatakse veebilehele www.siseministeerium.ee/stak2030. 3 Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2018, 2020 ja 2022. 4 Flash Eurobarometer 97. Public opinion in the EU regions; https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2693. 5 Justiitsiministeerium. „Kuritegevus Eestis 2022“: https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022. 6 Politsei- ja Piirivalveameti andmed. 8 valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme.7 keskmise palgaga. Lähtudes politseinike ja pääst- 2022. aastal seda uuringut läbi ei viidud, kuid võib jate tulevikuvajaduse ja töötasu analüüsist on eeldada, et tänu sihistatud tegevustele valmisolek järgmistel aastatel jätkuvalt väljakutse pakkuda paranes. Elanike hädaolukorraks valmisoleku in- väärilist töötasu, et tagada piisav arv töötajaid ja deksi keskmine tulemus näitab, et elanike valmis- rahastada vajalikus mahus uute töötajate välja- olek on jäänud samale tasemele nagu 2019. aastal õpet. Siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv on (45). Sellest saab järeldada, et vaja on panna enam alates 2008. aastast vähenenud 18% ning paljud rõhku koolitustele ja erinevatele ennetustegevus- siseturvalisuse valdkonna töötajad on jõudmas tele, et parandada inimeste teadlikkust ja oskusi.8 pensioniikka, mistõttu on vaja suunata senisest rohkem raha näiteks politseinike ja päästjate Murekohtade leevendamisega on eelnenud aasta- väljaõppesse, et hoida ära üha suurenev eesliini tel tegeletud ja Siseministeeriumi valitsemisala töötajate puudujääk. Arvestama peab ka sellega, et vastutusvaldkondades on tulevate aastate priori- Eesti elanikkond on sõjapõgenike tõttu umbes 5% teedid järgmised: idapiiri täies ulatuses välja- suurenenud ning see seab samuti ootused ehitamine; sisserändeks valmisoleku suurenda- siseturvalisuse teenustele ja valdkonna töötajate mine; sihistatud tegevus kriisideks valmisoleku, sh arvule. elanikkonnakaitse parandamisel; riigi strateegilise autonoomsuse kaitsmine, hübriidohtude ja välis- Arvutuste järgi toob Päästeamet oma tegevusega mõjutuste ennetamine ja tõkestamine ning des- ühiskonnale tulu aastas miljard eurot ning Politsei- informatsiooni ja vaenuliku mõjutustegevuse ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega ületab tõkestamine. siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda mitu korda neile riigieelarvest eraldatavat raha. Siseturvalisuse asutusi usaldatakse, kuid piisava ja motiveeritud personali tagamiseks Lisaks reageerivatele asutustele on oluline on vaja väärilist töötasu ja suuremas mahus inimeste endi roll Eesti turvalisena hoidmisel väljaõpet Inimesed teadvustavad nende endi rolli olulisust ja Reageerivate asutuste tööd kergendab inimeste enamik on veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt usaldus nende vastu. 2022. aastal usaldas Pääste- osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse taga- ametit 93%, Häirekeskust 93% ning Politsei- ja misel (2022. aastal 90%). Selleks on elanikel erine- Piirivalveametit 84% küsitlusele vastanutest – vaid võimalusi nii vabatahtlikuna osaledes kui ka need on endiselt kolm kõige rohkem usaldatud ise vastutustundlikult käitudes. asutust Eestis. Vabatahtlikke lisandus päästjate ja merepäästjate Siseturvalisuse teenuste pakkumisel on oluline, et ridadesse, kuid ka riigiinfo teenuse pakkumisele meie turvalisuse tagajad saaksid oma töö eest abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga 6%, kus- väärilist tasu. Riigieelarve läbirääkimistel on sise- juures 29% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle ministri üks prioriteete olnud juba aastaid saada politseiametnikena. Edaspidi on kavas tegeleda palgatõusuks lisaraha. 2022. aastal suunati eesliini siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suu- töötajate palgatõusuks 11,7 miljonit eurot. Pääst- rendamise, aga teisalt ka enam vabatahtliku tege- jate miinimumpalk tõusis 12% ning eesliini politsei- vuse mitmekesistamise ja olemasolevatele vaba- ametnike ja Häirekeskuse päästekorraldajate oma tahtlikele sobivate osalusvõimaluste pakkumise- ligi 5%. Siseministeeriumi valitsemisala palgatõu- ga. Samuti on prioriteet arendada kriisirolliga vaba- suks suunatakse 2023. aastal üle 50 miljoni euro, tahtlikke. mis võimaldab tõsta päästjate miinimumpalga Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu 1620 euroni, politseinike oma 1849 euroni ja pääs- tekorraldajate oma 1631 euroni. Ka Sisekaitse- Suur osa õnnetusi ja vigastussurmasid juhtub vale akadeemia palgafond suureneb oluliselt ja õpetaja- käitumise tõttu, sh alkoholi liigtarvitamine ja tele on võimalik tagada 25% palgakasv sarnaselt hooletu suitsetamine. muu haridusvaldkonnaga. Need positiivsed aren- 2022. aastal hukkus tulekahjus 49 inimest gud ei taga aga veel eesmärki, et politseinike ja (2021. aastal 32), kellest 32 olid mehed. Kõige päästjate miinimumpalk võrduks 1,2-kordse Eesti 7 Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuring 2021. 8 Elanike hädaolukorraks valmisoleku indeks 2021. 9 sagedasem tulekahju põhjus oli hooletu suitseta- Sarnaselt 2021. aastale oli kergliikurijuhtide osa- mine. Toimiv suitsuandur oli olemas üheksas lusel toimunud inimkannatanuga õnnetusi rohkem, kodus, kus toimus traagilise lõpuga tulekahju. kuid sellistes õnnetustes on hukkunute arv olnud Pooltel tulekahjus hukkunutest esinesid tervise- minimaalne. Alkoholi tarvitanud mootorsõidukijuhi probleemid, millest levinuim oli liikumispuue. See põhjustatud inimkannatanuga liiklusõnnetusi oli ilmestab, et edaspidi tasub kodunõustamist sihis- 2022. aastal 7% vähem kui 2021. aastal (2021. tada enam näiteks liikumispuudega eakatele. aastal 122 ja 2022. aastal 113). Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022. aastal sama Tulekahjus hukkunud palju kui 2021. aastal, raskete tervisekahjustuste 60 tekitamist 12 võrra vähem. Ründe tagajärjel sai surma aga kõige vähem inimesi alates taasiseseis- 40 47 49 vumisest: 20. Vähemalt 90% tapmistest või mõr- 39 38 39 20 30 32 vadest pandi toime joobes. 0 Oma lähedase käe läbi kaotas elu seitse inimest. 2016 2018 2019 2021 2022 2022. aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv 10%. Sama palju vähem oli ka infoteateid ja Joonis. Tulekahjus hukkunud aastatel 2016–2022 registreeriti kuritegusid. Arvatavasti on põhjused (allikas: Statistikaamet) väga erinevad, miks on politseile või ohvriabile lähi- Veeõnnetuses hukkus 2022. aastal 27 inimest, mis suhtevägivallast vähem teatatud. Osal juhtudest on oluliselt vähem kui 2021. aastal. Uppunutest 24 võivad inimesed olla saanud oma probleemidele olid mehed ja 19 uppunut olid joobes või joobe- sisulise lahenduse, kuid vähesem teatamine võib kahtlusega. olla ka tingitud näiteks hirmust tähelepanu ees või usaldamatusest riigi pakutavate abivõimaluste Veeõnnetuses hukkunud vastu. 60 52 Rasked vägivallakuriteod 40 47 48 45 37 100 90 20 27 27 76 78 77 74 80 0 58 60 45 50 43 2016 2018 2019 2021 2022 34 40 40 27 27 Joonis. Veeõnnetuses hukkunud aastatel 2016–2022 20 29 27 25 24 (allikas: Statistikaamet) 0 20 2017 2019 2021 2022 Võrreldes 2021. aastaga hukkus oluliselt vähem Tapmised ja mõrvad inimesi suplemisel, vettehüppel ja kalastamisel. Ründe tagajärjel hukkunute arv Sellele aitas kaasa Päästeameti sihistatud enne- Raske tervisekahjustuse tekitamine tustegevus. Joonis. Rasked vägivallakuriteod (allikas: Statistika- Liiklusõnnetuses sai vigastada 2021. aastaga amet; Justiitsministeerium „Kuritegevus Eestis võrreldes 8% rohkem inimesi, kuid hukkunuid oli 2022“) vähem (2021. aastal 71 ja 2022. aastal 50). Kindlasti on vaja neid põhjuseid edaspidi analüüsi- da ja aidata kaasa sellele, et rohkem inimesi, kes Liiklusõnnetuses hukkunud abi vajavad, seda küsiksid. Siseministeeriumi valit- 100 semisala võimalused tegeleda lähisuhtevägivalla 80 probleemi juurpõhjustega, näiteks alkoholismiga 60 81 või puudulike sotsiaalsete oskustega konfliktide 71 68 71 40 lahendamisel, on piiratud ja lahendused eeldavad 48 51 50 20 eri valdkondade koostööd ka edaspidi. 0 Aastatel 2000–2022 on Eestis narkootikumide 2016 2018 2019 2021 2022 tõttu surnud 2025 inimest. Enim narkosurmasid Joonis. Liiklusõnnetuses hukkunud aastatel 2016– põhjustanud fentanüülide levik pidurdus Eestis 2022 (allikas: Statistikaamet) märkimisväärselt tänu politsei edukale jälitustööle, millega lõpetati 2017. ja 2018. aastal mitme suure 10 kuritegeliku võrgustiku tegevus. 2022. aastal aval- kasutusele esimene politseitööks kohandatud täis- das negatiivset mõju aga fentanüülide analoogide elektriline patrullsõiduk ning logistilise tegevuse nitaseenide ehk äärmiselt mürgiste uimastite tagamiseks täiselektriline väikekaubik. Elektrisõi- turule tagasitulek, mis on osaliselt põhjus, miks dukite laiapindsema kasutuselevõtmise soodusta- narkoüledoosidest tingitud surmade arv on miseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet esmase kasvanud. laadimistaristu väljaehitamist. Narkosurmad Kriisideks valmisoleku tagamise teenuse toeta- miseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis kasutu- 150 sele kaks üle 40 istekohaga reisijateveo bussi. 100 Bussid saadi tasuta Transpordiametilt. Kriisiolu- 114 110 88 korras toimepidevuse parandamiseks täiendati 50 79 39 27 31 39 Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti 0 transpordivahendite kütuse hoiustamise ja tanki- 2015 2017 2019 2021 2022 mise võimalusi. Joonis. Narkosurmad aastatel 2015–2022 (allikas: Päästetööde toetamiseks võeti kasutusele seni- surma põhjuste register) sest väiksemal alusautoplatvormil põhinev tule- Võrreldes 2021. aastaga kahekordistus üledooside kustutus- ja päästeauto. Kõrgustest päästetööde arv: esialgsetel andmetel oli 2022. aastal 79 narko- toetamiseks renoveeriti kaks tõstukautot. Keemia- surma. Suurima osa narkosurmadest põhjustasid päästevõimekuse parandamiseks võeti kasutusele sünteetilised opioidid, 14 surma seostatakse koka- seitse uut keemiapäästehaagist, millest üks anti iini, MDMA ja amfetamiiniga. Need on ained, mis üle siseturvalisuse õppeks Sisekaitseakadeemiale. levivad sageli ööelu ja meelelahutusega, sh noorte Veepäästevõimekuse parandamiseks asendati üks ja edukate inimeste seas, kes ei pea end üldiselt ise merepäästepaat. tarvitajateks. Nendeni on seetõttu keerulisem Päästetööde valdkonnas asendati 19 mehitamata ennetustöö ja hoiatustega jõuda. õhusõidukiplatvormi. Soetuse tulemusena vasta- Ukrainas alanud sõda narkoturgu oluliselt ei vad kõik Päästeameti kasutuses olevad mehita- mõjutanud, küll aga vähendas Eesti-Vene piiri mata õhusõidukid kehtivale Päästeameti mehita- sulgemine mõne narkootikumi levitamist Ida- mata õhusõidukite kontseptsioonile. Virumaal. 2023. aastal võib prognoosida probleemi Siseministeeriumi valitsemisala kaugseirevõime- retseptiravimitega. kuse arendamiseks võeti Sisekaitseakadeemia 2022. aastal jätkati sihistatud ennetusega sise- kaugseire teadus- ja arenduskeskuses kasutusele turvalisuse valdkonnas nii erinevate programmide uus suure lennuulatuse ja seirevõimekusega kui ka teavitustegevuste abil. Märkimisväärne osa mehitamata õhusõiduk. sotsiaal- ja terviseprobleemidest on omavahel Infotehnoloogia valdkonna arendustöödesse suu- seotud ja ennetatavad. Tihti on probleemide alg- nati 15,4 miljonit eurot. Olulisemad neist olid rände- allikad samad, mistõttu tuleb ennetustööd teha menetluse ja identiteedihalduse valdkonnas. Ra- valdkonnaüleselt. kendati automaatse biomeetrilise isikutuvastuse Siseturvalisuse teenuste paremaks süsteemi (ABIS) näovõrdlusteenust, mis aitab ennetada identiteedipettusi. Võeti kasutusele uus pakkumiseks investeeriti transportvarasse, tehniline lahendus: isikutuvastus 2.0, mis hõlbus- kinnisvarasse ja infotehnoloogiasse tab identiteedi- ja rändemenetlustes isikusama- 2022. aastal parandati Päästeameti ning Politsei- suse kontrolli. Ukraina sõja alguses loodi kiiresti ja Piirivalveameti tehnilist valmisolekut, et paremini võimalused ajutise kaitse taotlemiseks ja kaitse sündmustele reageerida. Transportvara investee- pikendamiseks iseteeninduskeskkonnas. Lisaks ringuid tehti 2,6 miljoni euro eest. Näiteks korra- jõudis lõpule viisaregistri uue versiooni arendus, kaitse toetamiseks asendati 54 sõidukit, sh 44 mis viis viisade taotlemise ja menetluse uuele patrullsõiduautot. Kriminaalpolitsei toetamiseks tasemele. Olulisi arenguid toimus ka kiire abi asendati üks kriminalistika väikebuss ja piirivalve tagamises ja ressursside paremas planeerimises. toetamiseks üks väljasaatmisbuss. Häirekeskus võttis kasutusele valdkonnaülese kriteeriumist lähtuva ohtude hindamise põhimõtte Uue tehnoloogia katsetamiseks ja keskkonnahoiu rakenduse. Politsei taktikalise juhtimise andme- suurendamiseks võeti Politsei- ja Piirivalveametis kogu (KILP) arenduse tulemusena on võimalik 11 senisest tõhusamalt planeerida ja väljakutsetesse 2022. aastal ei valminud Siseministeeriumi valit- kaasata reageerivaid ressursse, näiteks valmis semisalas küll ühtegi uut hoonet, kuid Riigi Kinnis- KILPis lennusalga ressursside planeerimise moo- vara ASil oli töös mitme 2023. aastal valmiva dul ja merepäästejuhtumite lahendamise funktsio- siseturvalisuse hoone ehitamine: Kiviõli, Ruhnu, naalsus. Digitaliseeriti politseipatrulli täidetav lähi- Kohtla-Järve ja Elva ühishooned ning Türi koman- suhtevägivalla infoleht, mis hõlbustab oluliselt lähi- do. Jätkusid 2021. aastal alanud Kaitsepolitsei- suhtevägivalla juhtumite menetlust ja asutuste- ameti peahoone ehitustööd. Kokku investeeriti vahelist infovahetust. See on üks esimesi samme 2022. aastal kinnisvara arendusprojektidesse laiemast süüteomenetluse digitaliseerimise tege- 45,6 miljonit eurot. ■ vuskava elluviimisest. 3. Põhimõtted, millega arvestada programmi tegevuste kavandamisel ja elluviimisel 1. Turvalisus algab igaühest endast. Igaühe meeles pidada, et õnnetuse korral on kahju üksteisest hooliv käitumine loob võimalused inimese elule, tervisele, varale või loodusele ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suuren- juba sündinud. Vaja on saavutada turvalisem damiseks. Turvalisust saab suurendada iga- ühiskond, kus kogukondlik elu ja keskkond üks, kui parendab enda ja oma lähedaste oleksid korraldatud viisil, mis vähendaks käitumist. Hädasolija päästmine ei ole pelgalt kuritegevuse, sõltuvuste, vägivalla ja muude tema enda asi. Siiski teeb abivajaja teadlikkus negatiivsete nähtuste tekkimise juba eos. ja ettevalmistus, kuidas hädaolukorras toime Tähtis eeldus on kujundada selleks sobivad tulla, tema päästmise kergemaks. Vajaduse hoiakud ja oskused, aga ka keskkond, mis korral peab osutama abi ise või edastama soodustaks positiivseid valikuid ja arengu- teabe õnnetusest professionaalidele. Tähtis on võimalusi. aidata kaasa selle mõtteviisi juurdumisele ning 4. Oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemi- parendada elanike teadmisi ja oskuseid. de põhjusteni ja need koostöös lahendada. 2. Turvalisuse tagamine on terviklik ja eeldab eri Siseturvalisuse tagamisel on vaja välja selgita- poolte jõupingutusi. Turvalisus nõuab paljude da probleemide tegelikud põhjused, sh miks ei asutuste ja inimeste ühist panust. Parima tunne inimesed endid turvaliselt või miks nad tulemuse selle tagamisel annab eri poolte käituvad riskialtilt ega arvesta võimalikku ohtu. tähelepanu ja pingutus – Siseministeeriumi 5. Probleemide lahendamisel kasutatakse aja- valitsemisala asutuste asjatundlik tegutsemi- kohaseid, mõjusaid, nutikaid ja optimaalseid ne, teiste valitsemisalade asjakohane panus, lahendusi. Turvalisuse tagamisel ja probleemi- kohalike omavalitsuste, vabaühenduste, era- de lahendamiseks on vajalik leida tõhusaid ja sektori ja kogukonnaliikmete sammud oma nutikaid lahendusi, kuidas inimeste tööpanust piirkonnas siseturvalisuse suurendamiseks. hästi kasutada ja selle kõrval rakendada See võib tähendada näiteks vabatahtlike, uuenduslikku tehnoloogiat. Kasutatavate politseinike ja päästjate tööd, elutähtsate lahenduste mõjususe ja asjakohasuse kri- teenuste toimepidevust korraldavate asutuste teeriumiks on ka mõistmine, kuidas leida rolli, aga ka inimeste endi valmisolekut sihtrühmale sobilik lahendus. Selle jaoks tuleb võimalikeks hädaolukordadeks jne. Vaja on programmi elluviimisel hinnata erinevate tege- välja selgitada takistused eesmärkide saavu- vuste sobivust sihtrühmadele ja kohandada tamisel ja leida, kuidas neid ühiselt kõrvaldada tegevusi selliselt, et need avaldaks soovitud nii siseturvalisuse valdkonna kui ka teiste mõju. Näiteks on eriti oluline tähelepanu pööra- valdkondade eesmärkide elluviimise abil. ta valdkondadele, mille mõõdikute seirel on 3. Kõige mõistlikum on ohte ennetada. Turva- näha, et sihtrühmade vahel on olulised eri- lisuse tagamisel on korrakaitsjatel ja päästjatel nevused (nt meeste ja naiste surmajuhtude oluline roll ja neilt oodatakse vajaduse korral erinevus) ja viia ellu tegevusi, mis avaldaksid kiiret ja oskuslikku sekkumist. Siiski tuleb suurimat mõju. ■ 12 4. Kesksed lahendamist vajavad probleemid ja programmi olulisema mõjuga tegevused aastatel 2024–2027 1. Siseturvalisuse asutuste reageerimis- valdkonna kriise oskuslikult juhtima. Kriisideks suutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste valmisolek ja elanikkonnakaitse on riigikaitse ja kriisidega toimetulekuks ja nende lahutamatud osad, seega peavad nendega ennetamiseks on vaja ka edaspidi tagada seotud võimearendus ja pidevad kulud olema piisavalt palju töötajaid ja väljaõpet. kaetud püsirahastusega. Siseministeeriumi valitsemisalas on läbi viidud Kriisivalmiduse parandamiseks on järgmistel struktuurireformid, mille tulemusel on 13 aastatel vaja teha palju olulise mõjuga aastaga vähenenud valitsemisala teenistujate arendustöid. arv 22%. Samal ajal on keskvalitsuse üldine teenistujate arv vähenenud 4%. Tuleb ka Kiire ohuteavitus –üleriigilise kiire ohuteavituse arvestada, et igal aastal lahkub teenistusest süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, umbes 675 töötajat ja paljud siseturvalisuse SMS-teavitust kui ka teisi kanaleid. valdkonna töötajad on jõudmas pensioniikka. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös Turvalisuse tagajate arv ei saa enam väheneda kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega ilma järeleandmisteta ühiskonna turvalisuses. ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja Seetõttu on oluline, aga keeruline väljakutse avalike varjumiskohtade loomine. Kohalike tagada motiveeriv ja konkurentsivõimeline palk. omavalitsuste, ettevõtjate, korteriühistute ja Siseministeeriumi valitsemisala palgafond elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad kasvas 2023. aastal üle 20% ehk enam kui 50 elanikele. Arutelu algatamine uusehitistes miljonit eurot. Päästjate minimaalne palk varjumiskoha loomise nõude üle. Toetusvoor tõsteti 1620 euroni, politseinike minimaalne korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele palk 1849 euroni ning päästekorraldajate palk varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. 1631 euroni. Need positiivsed arengud aga ei Kohalike omavalitsuste nõustamine, koolitami- taga veel eesmärki, et politseinike ja päästjate ne ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetus- miinimumpalk oleks võrdne 1,2-kordse Eesti meetme loomine kohalike omavalitsuste kriisi- keskmise palgaga. Lisaks palgale on vaja valmiduse parandamiseks ning kohalike oma- piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset ja valitsuste kriisivalmiduse läbipaistva ja võrrel- moodsat õpet ning häid õppetingimusi. 2027. dava arendamise tagamine. Kohalikele oma- aastaks asendatakse amortiseerunud Tallinna valitsustele suunatud koolitused ja kriisi- ühiselamud kaasaegse õppe- ja elamis- õppused. kompleksiga. Selleks on Vabariigi Valitsus Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis planeerinud 44,4 miljonit eurot. Lisaks on paremini hakkama, teaks oma rolli ja oskaks järgmistel aastatel vaja kujundada Väike- muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks Maarja õppekeskusest siseturvalisuse teenis- teavitustegevused, riskikommunikatsioon, tujate taktikalise väljaõppe keskus.. Alates õppused ning kodanikualgatuste ja korteri- 2024. aastast suurendatakse politseihariduse ühistute toetamine. õppekohtade arvu ja uuendatakse sisekaitselist koolitussüsteemi. Samuti on vaja laiendada Päästetöö kriisiaegse võimekuse suuren- sisekaitseõpet pakkuvate gümnaasiumite damine üleujutustele ja varingutele reageeri- hulka. misel, tormikahjustuste kõrvaldamisel ning metsatulekahjude kustutamisel, samuti demi- 2. Kriisivalmidus, sh elanikkonnakaitse, kriisi- neerimis- ja keemiapäästesuutlikkuse paran- reserv ja varud. Viimased aastad on näidanud, damine. et on tarvis parandada kriisidega toimetulekut Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisse. nii riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukonda- Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasa- de kui ka inimeste tasandil. Igaühel on kriisis mine elanikkonnakaitsesse. oma roll ja iga asutus peab olema valmis oma 13  Rahvusvahelise koostöö. Elanikkonnakaitse kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle mehhanismi toel võimekuste arendamine, sh nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti erinevates taotlusvoorudes osalemine. (Frontex) kohalolek oleks Eestis alaline ja Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks suurendamine kriitiliste teenuste osutamiseks rohkem Frontexi piirivalvureid. Samuti on vajalik kriisiolukorras. töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline aren- dada analüütilist võimekust prognooside ja Vabariigi Valitsus on planeerinud suunata ühtse ohupildi koostamiseks. piiriehitusele täiendava 15,2 miljonit eurot. 3. Sisejulgeoleku tugevdamine, sh riigisaladuse Koos varem tehtud rahastamisotsustega kaitse, sanktsioonide järelevalve ja vastuluure. kujuneb idapiiri maismaaosa väljaehitamiseks umbes 140 miljonit eurot. 4. Idapiiri täies ulatuses väljaehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada 5. Migratsioonijärelevalve tõhustamine. ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiri- 6. IKT jätkusuutlikkuse tagamine, st võimekuse ülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on kasvatamine ja säilitamine. Hulk olulisi riigi märgilise ja olulise sammuga Euroopa julge- infosüsteeme on vanad ja teenuste kvali- oleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum teetseks jätkamiseks on vaja neid uuendada. senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehi- Vaja on suunata senisest enam raha infoturbe tuse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat tugevdamiseks, sest muutunud julgeoleku- lähemale: senise 2026. aasta lõpu asemel olukord on suurendanud ka meie e-riigi aastasse 2025. Selleks aga, et see eesmärk kaitsmise vajadust täituks, tuleb arvestada ehitushindade PROOVIKIVI PROOVIKIVI MEEDE 1 LAHENDUS MEEDE 2 Elanike teadmised, hoiakud LAHENDUS Siseturvalisuse KUJUNDAME KUJUNDAME TAGAME KIIRE ja oskused ei ole ohtude ENNETAVA JA TAGAME JA ASJA- KIIRE teenuste pakkumine ENNETAVA JA jätkusuutlikult ja ärahoidmiseks piisavad TURVALISE TUNDLIKU ABI JA ASJA- TURVALISE ELUKESKKONNA kvaliteetselt üle kogu ELUKESKKONNA TUNDLIKU ABI riigi on üha keerulisem MEEDE 3 MEEDE 4 LAHENDUS LAHENDUS HOIAME EESTI JÄTKAME JÄTKAME EESTI HOIAME EESTI ARENGUT TOETAVA JULGEOLEKU TÕHUSA JULGEOLEKU KINDLANA KODAKONDSUS-, RAHVASTIKU- RÄNDE- JA KINDLANA HALDUSEGA IDENTITEEDI- HALDUSEGA PROOVIKIVI Sisejulgeolekut mõjutavad PROOVIKIVI üha enam välised ohud Ja Ränne, välismaalaste elama MEEDE 5 asumine Eestisse ja Eesti heitlik julgeolekuolukord nagu Ukraina sõja mõjud, ühiskonna muutumine vägivaldsete ideoloogiate PROOVIKIVI mitmekesisemaks toob kaasa levik, terrorism, rahapesu, Kriisiennetus ja häda- uued ohud, mis muudavad ohtlike tehnoloogiate areng, olukordadeks valmisoleku keerulisemaks Eesti arengut Ja küberründed, hübriidohud suutlikkus avalikus- ja turvalisust soodustava jne erasektoris ning elanikkonna- kodakondsus- ja rändepoliitika kaitse peavad paranema elluviimise ■ 14  Foto: Siseministeerium . MEEDE 1. Ennetava Meede 1. Ennetava ja turvalise ja turvalise elukeskkonna elukeskkonna kujundamine kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on ohutu elukeskkonna ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse Päästeamet, Häirekeskus, Sisekaitseakadeemia, mitmekesist ennetustööd, mida iseloomustab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- valdkonnaülesus, kogukonnakesksus ja eri keskus. partnerite koostöö. Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab Kaasvastutajad või programmi eesmärkide ohtu elule, tervisele, keskkonnale ja varale. saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega Meetme kirjeldus: Meede on suunatud turvalise elukeskkonna kujundamisele ja inimeste teadmis- seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et te, oskuste, hoiakute ja käitumise mõjutamisele, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende vähendada sellega ohte, ohtu sattumist, ning luua tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): eeldused turvalisuseks ja sh turvatundeks. Selleks Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- kujundatakse eri poolte oskusi ja hoiakuid, ministeerium, Kaitseministeerium, Sotsiaal- võimestatakse inimesi ja kogukondi, täpsustata- ministeerium, Välisministeerium, Kultuuri- kse eri asutuste, ühingute ja kogukondade rolle ja ministeerium, Regionaal- ja Põllumajandus- arendatakse nende vahel koostööd. Eelkõige on ministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaal- tähelepanu all vigastuste ja vigastussurmade kindlustusamet, Riigi Infokommunikatsiooni (täpsemini liikluses9, tulekahjus, uppumise, Sihtasutus, Keskkonnaamet, Tervise Arengu mürgistuste, sh gaasimürgistuste ning tapmiste ja Instituut, Terviseamet, Transpordiamet, Riigi mõrvade tagajärjel hukkunud või vigastatud), vara- Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, vastaste süütegude, avaliku korra rikkumiste kahjude ärahoidmine. Samuti käsitletakse vägi- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet, Eesti valla ennetamist laiemalt.10 Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende koostööorganid (eestkätt maakondlikud Meede koosneb neljast programmi tegevusest: arendusorganisatsioonid), vabatahtlikud ühendus- 1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ed, Tervisekassa, Kaitseliit, kindlustusseltsid, ennetamine tuleohutusettevõtted, turvaettevõtted 2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine 3. Turvalise keskkonna kujundamine 4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine 9 Liiklusohutuse valdkonna tegevused on üksikasjalikult kokku lepitud dokumendis „Liiklusohutusprogramm 2016–2025“. 10 Teemat käsitletakse mitmes arengudokumendis, kuid valitsemisalade ülesed kokkulepped on dokumendis „Vägivallaennetuse kokkulepe 2021–2025“. 15 Meetme mõõdikud 2020 2021 2022 Meetme mõõdikud 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM, Oma elukohta ≥ 96% ≥ 96% siseturvalisuse turvaliseks hindavate ≥ 96% (-) ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% ≥ 96% (92%) (92%) avaliku arvamuse elanike osakaal uuring Elanike osakaal, kes SIM, hindavad oma oskusi ˃ 61% ˃ 61% siseturvalisuse ennast ja teisi ˃ 61% (-) ≥ 65% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% ≥ 66% (61%) (53%) avaliku arvamuse õnnetuse korral uuring aidata piisavaks Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlikud ≥ 2250 ≥ 2400 ≥ 2550 päästjad (2163) (2319) (2426) ≥ 2700 ≥ 2900 ≥ 3100 ≥ 3300 3600 - vabatahtlikud SIM ≥ 575 ≥ 500 ≥ 550 merepäästjad (444) (599) (645) ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 1100 ≥ 1200 ≥ 1400 - abipolitseinikud (1236) (1186) (1109) ≥ 1600 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 ≥ 1800 - Häirekeskuse ≥ 170 vabatahtlikud (34) (200) (247) ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 ≥ 250 Elanike osakaal, kel on valmidus hakata vabatahtlikuks ˃ 56% ˃ 56% SIM, - naabrivalves (47%) ˃ 56% (-) (49%) ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 56% ˃ 58% siseturvalisuse ˃ 13% ˃ 13% avaliku arvamuse - abipolitseinikuna (13%) ˃ 13% (-) (14%) ˃ 13% ˃ 13% ˃ 15% ˃ 15% ˃ 15% uuring - vabatahtliku ˃ 15% ˃ 15% päästjana (17%) ˃ 15% (-) (19%) ˃ 15% ˃ 15% ˃ 17% ˃ 17% ˃ 17% - Häirekeskuses - - (15%) ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% ≥ 15% Siseturvalisuse vabatahtlike usaldusväärsus ≥ 78% ≥ 78% SIM, - naabrivalve (77%) ≥ 78% (-) (74%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 78% ≥ 79% siseturvalisuse ≥ 78% ≥ 78% avaliku arvamuse - abipolitsei uuring (75%) ≥ 78% (-) (73%) ≥ 78% ≥ 78% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 81% - vabatahtlik ≥ 87% ≥ 87% pääste (84%) ≥ 87% (-) (83%) ≥ 87% ≥ 87% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% Olukorra analüüs Märkimisväärne osa sotsiaal- ja tervise- Süsteemse ja eri valdkondade üleselt koordi- probleemidest on omavahel seotud ja neeritud ennetustegevusega väldime tegevuste ennetatavad. dubleerimist, vähendame vajadust ressursside ja ennetustegevuste järele. Sealjuures on endiselt Tihti on probleemide algallikad samad, mistõttu vajalik, et asutused tegeleksid valdkonnaspetsiifilis- tuleb ennetustööd teha valdkonnaüleselt. Ennetava te ennetustegevustega nagu näiteks tuleohutusse ja turvalise elukeskkonna parandamiseks on vaja panustavate kampaaniate ja turvalise seksuaal- eri valdkondade koostöös leida senisest mõju- käitumise õpetamisega. samad lahendused. 16 Inimeste teadmistel, hoiakutel, oskustel ja varasema aastaga võrreldes 14%, sealhulgas kuri- käitumisel on oluline roll ohtude märkamisel, tegusid registreeriti 1% vähem kui aastal 2021. ennetamisel ning turvalise elukeskkonna Alaealiste osalusel toimunud lähisuhtevägivalla kujundamisel. juhtumite osakaal oli 26% ja jäi seega 2020. aastaga samale tasemele.13 Hoiakute poolest on eeldused kahjude ära- hoidmiseks suuresti olemas. 2022. aastal tehtud Siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse avaliku arvamuse uuringu järgi pidas 91% vastanuid soodustamine on oluline eeldus mõjusaks oluliseks käituda ohte ennetavalt. Viimase nelja ennetuseks ja paremaks reageerimiseks14 aasta jooksul on inimesed ka ise astunud rohkem Kutseliste teenistujate kõrval on oluline vaba- samme turvalise elukeskkonna loomiseks. Seal- tahtlike abi. Ka inimesed teadvustavad nende enda hulgas on kasvanud suitsuanduri (2016. a 90% ja rolli olulisust ja enamik on veendunud, et peaksid 2022. a 94%), vingugaasianduri (2016. a 13% ja ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha 2022. a 45%) ning enda paigaldatud valveseadmete turvalisuse tagamisel (2022. aastal 90%). Selleks (2016. a 9% ja 2022. a 18%) omanike osakaal. 2022. on elanikel erinevaid võimalusi nii vabatahtlikuna aasta uuringu järgi on 46%-l vastajatest turvauks osaledes, kuid ka ise vastutustundlikult käitudes. või -lukk ja 47%-l tulekustuti ja/või tulekustutustekk (kuid ainult 28% mitte-eestlastel). 17% elanikest Vabatahtlikke lisandus 2022. aastal päästjate ja arutanud naabritega oma ümbruskonna turvalisuse merepäästjate ridadesse, kuid ka Riigiinfo teenuse teemadel ja 6% on teinud turvalisusega seotud pakkumisele abiks. Abipolitseinike arv vähenes aga ettepanekuid kohalikule omavalitsusele. 6% – kusjuures 29% lahkunud abipolitseinikest asusid tööle politseiametnikena, mis näitab, et Kuigi enamus inimesi peab oluliseks ohtude enne- vabatahtlus on üks võimalus mõnes valdkonnas tamist (95%), siis tunduvalt vähem on neid, kes töötajate järelkasvule pisut kaasa aidata. peavad piisavaks enda valmisolekut ennast või teisi õnnetuse korral aidata (2020. a 61% ja 2022. a 2021. aastal jõustus eriteenistuste ühtlustamise 53%). Seega tasub ka edaspidi teha ennetust ja eelnõu, millega loodi kriisirolliga abipolitseinike teavitust, mille puhul on oluline sihtgrupipõhine regulatsioon, ees seisab väljakutse, kuidas see lähenemine (nt lapsed, eakad, erivajadusega süsteem ka päriselt toimima panna. Kriisiroll inimesed, teise emakeelega inimesed jm). määratakse abipolitseinikule, kes annab nõusoleku abistada politseid hädaolukorra ohu, hädaolukorra, Palju õnnetusi juhtub riskikäitumise tõttu11 eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud Suur osa õnnetustest juhtub riskikäitumise tõttu sh kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal. alkoholi liigtarvitamine ja hooletu suitsetamine. Olu- Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks line probleem, millega arvestada, on ka meeste ja peab vabatahtlike tegevust senisest enam toetama naiste surmajuhtude erinevus, mis on aastate nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Samuti on vaja jooksul püsinud samal tasemel: arvestades rahva- jätkata vabatahtlike tegevuse rahastamisega, arvu hukkub mehi vigastuste tõttu igal aastal ligi nende väljaõppe ja varustuse parandamisega ja neli korda rohkem12. tegevust toetava IT-lahenduse arendamisega. Tapmisi ja mõrvu registreeriti 2022. aastal sama 2022. aastal alustati siseturvalisuse vabatahtlike palju kui 2021. aastal, raskete tervisekahjustuste teenuste analüüsi esimese osaga: kaardistati tekitamisi 12 võrra vähem. Ründe tagajärjel sai merepäästjate, maapäästjate ja abipolitseinike nii surma aga kõige vähem inimesi alates taas- vabatahtlikega seotud kui ka asutuste protsessid, iseseisvumisest (20). Vähemalt 90% tapmistest või seotud IT lahendused, probleemid ja ootused. 2023 mõrvadest pandi toime joobes. Perevägivallaga oli aastal valmib lõplik analüüs ja selle abil saab 2022. aastal seotud 7 tapmist ja mõrva. 2022. planeerida edasised tegevused. Inimeste valmis- aastal vähenes lähisuhtevägivalla juhtumite arv olek siseturvalisuse vabatahtlikes tegevustes osa- lemiseks on tunduvalt suurem võrreldes tegeliku 11 Vigastussurmade statistika ja joonised on täpsemalt esitatud esimese peatüki olukorra analüüsis. 12 Vigastused Eestis 2017. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav aadressil https://intra.tai.ee/images/prints/documents/15385597148_Vigastused%20Eestis_2017.pdf 13 Kuritegevus Eestis 2022. Kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2022/ 14 Reageerimist puudutav on kajastatud programmis „Kiire ja asjatundlik abi“ 17 osalemisega. See näitab, et vabatahtliku tegevuse Teised eeldused turvalise elukeskkonna edendamiseks on palju arenguruumi. Inimesed kujundamiseks ja kahjude vähendamiseks teavad turvalisuse valdkonna vabatahtliku tege- vuse organisatsioonidest kõige paremini Kaitseliitu Elanike teadmiste, hoiakute ja tegevuste kõrval on (64%), järgnevad vabatahtlikud päästjad (55%), kahjude vähendamise ja turvalise elukeskkonna Naabrivalve (51%), abipolitseinikud (47%), vaba- kujundamise eelduseks õnnetusi ja süütegusid tahtlikud merepäästjad (35%). Kõige vähem tea- ennetav ruumikujundus. Samuti on olulised koha- takse vabatahtlikest riigiinfo telefoni 1247 juures. like omavalitsuste, asutuste, ettevõtete ja vaba- Seega võib lugeda tuntust heaks eelkõige Kaitse- tahtlike piisav suutlikkus ja võimalused turvalisust liidu, vabatahtlike päästjate ja Naabrivalve tegevuse toetavale elukeskkonnale ja ennetusele kaasa puhul15. aidata ning teadlikkus kuhu oma tegevusi ja teenuseid suunata. Mitmeid tegevusi nii avaliku Ka edaspidi on vaja siseturvalisuse valdkonna ruumi turvalisemaks muutmiseks, vara kaitsmiseks vabatahtlike arvu suurendamise kõrval veel enam kui ka keskkonna ohutumaks muutmiseks on tähelepanu pöörata vabatahtliku tegevuse mitme- aasta-aastalt ellu viidud, kuid on võimalusi muuta külgsemaks muutmisele ning sellele, kuidas need mõjusamaks. Sealhulgas on vaja ka edaspidi olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalus- tegeleda kogukonnakeskse turvalisuse 16 juuruta- võimalusi pakkuda. Näiteks panustavad vaba- mise ja tugevdamisega. Omavalitused tajuvad tahtlikud panustavad pigem reageerimisse, aga turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tege- vabatahtlike tegevust oleks võimalik aga mitme- vuste kavandamine ebaühtlane. Sageli ei nähta ka kesistada, näiteks luua enam võimalusi osaleda juba tehtavat tööd turvalisuse kavandamisena (nt ennetustegevustes ja teisi paindlikke võimalusi. ruumiline planeerimine, lastekaitse, liikluskorraldus Samuti oleks võimalik vabatahtlike päästjate ja ja elutähtsate teenuste tagamine). Kui turvalisuse abipolitseinike abil tagada parem valmisolek sise- valdkonna tegevusi ei kavandata üle Eesti ühtlaselt, turvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. suurendab see eri piirkondade elanike ebavõrdsust. Vabatahtlike tegevuse planeerimisel võib esineda On vaja arvestada, et turvalisusprobleemide lahen- probleeme, kui ei arvestata jätkuvalt sellega, et on damine eeldab eri osaliste koostööd, sh eri teenuste inimesi, kes on mitme vabatahtliku tegevusega koordineeritud osutamist. Näiteks, läbimõeldud seotud (näiteks tegutsemas nii abipolitseiniku kui noorsootöö, noorte vabaajavõimaluste mitme- vabatahtliku päästjana). Selleks, et muuta abip- kesistamine aitab vähendada noorte sattumist olitseinike kaasamist mitmekesisemaks ja paind- kuritegelikule teele. Ohutuse, heaolu ja tervise likumaks tehti 2022. aastal eeltööks seminare, aru- teemade asjakohane käsitlus haridusasutustes telusid, küsitlusi, analüüsiti abipolitseinikuid puudu- ning hariduasutuste spetsialistide kompetentside tavat õiguslikku regulatsiooni ning alustati abi- täiendamine aitab kaasa laste käitumisprobleemide politseiniku seaduse väljatöötamiskavatsuse ennetusele.. Samas mõjutavad rahvastikutrendid, koostamisega. Tegevused jätkuvad 2023. aastal, linnastumine ning peale nende ka elanikkonna kui väljatöötamiskavatsus saadetakse koos- mõningane mitmekesistumine ja individualistliku kõlastamisele ja alustatakse eelnõu koostamisega. elulaadi suurem esiletõus kogukonnakeskset Lisaks püütakse koos tööandjatega leida võimalusi, lähenemist, eeskätt kogukonna mõiste muutumise kuidas vabatahtlikke kaasata kriiside lahen- kaudu. Jättes loetletud suundumused arvesta- damisse, et töökohustused takistaksid vaba- mata, võivad need pärssida turvalise elukeskkonna tahtlikke võimalikult vähe. loomiseks vajalike tugevate kogukondade teket. 15 „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 2022“ 16 Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse probleeme välja ja leitakse neile lahendus koos nende rühmadega (kogukondadega), kes on enim puudutatud. Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osalistena ja nende võimestamine aktiivselt osalema ning elu- ja toimekeskkonda kujundama. 18 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027 • Vabatahtliku tegevuse edendamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas olemasolevatele vabatahtlikele sobivaid osalusvõimalusi pakkuda, neid hoida ja nende võimekust suurendada (nt on vaja vabatahtlike varustust uuendada). Vabatahtlike arvu suurenemine ja vabatahtlikele tegutsemise võimaluste mitmekesistamine eeldab täiendavaid kulutusi vabatahtlike kaasamiseks. Samuti on vajalik suurendada vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks (personalitöö, varustuse haldus, kaasamise koordinatsioon jne). Tuleb pakkuda toetavaid IT lahendusi, et lihtsustada tööprotsesse ja korraldada vabatahtlike tööd efektiivsemalt. Järgmistel aastatel on oluline prioriteet kriisi rolliga vabatahtlike arendamine ja nende valmisoleku tagamine. • Sihistatud ennetustegevustega jätkamine ning tulemuslike ennetustegevuste laialdasem kasutuselevõtt, et vähendada elu-, tervise- ja varakahjusid. Tänu sellele muutub mittesoovitud käitumine keerulisemaks ja tervislikud ja turvalised valikud ning vajalikud teenused muutuvad kergemini kättesaadavaks.. • Kohalike omavalitsuste võimekuse arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Sh turvalisuse tegevusmudeli juurutamine, mille eesmärk on toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul tasandil. Alates 2023. aastast on omavalitsustel võimalus osaleda Siseministeeriumi korraldatavas turvalisuse arenguprogrammis, mille tegevused kestavad aastani 2027. • Erasektori kaasamisega inimeste vastutustunde suurendamine ja ohutussõnumite leviku laiendamine. Erasektori kaasaabil on kavas suurendada tuleohutute hoonete hulka, kujundada ennetussõnumeid mõjusamateks (näiteks lisada neurouuringud kampaaniate väljatöötamisse). 19  Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Inimesed üldjuhul peavad 53% inimesi arvab, Elanike teadmised, Õnnetuste, oluliseks käituda ohte et on piisavalt hoiakud, oskused süütegude ja ennetavalt (2022. a. uuring). valmis ennast või ning neist tingitud varakahjude teisi õnnetuse käitumine ei aita Vigastussurmade arv korral aitama. ennetamine piisavalt ära hoida Eestis on 100 000 ohtusid elule, elaniku kohta oluliselt tervisele ja varale suurem kui Euroopa Ennetuspoliitika tõhustamine Liidus keskmiselt. Mehi hukkub vigastuste tõttu Suur osa vigastustest ja õnnetustest iga aasta ligi 4 korda rohkem. Ohtude ja varakahju ennetamine on tingitud riskikäitumisest, sh seotud ning tervist ja elu säästva alkoholi tarvitamisega. Süütegude toimepanemine käitumise kujundamine on langustrendis, kuid Vägivalla ennetamine ja selle Mitmeid vigastusi ja õnnetusi internetis toime pandud riski varajane märkamine ei ole võimalik ennetada vaid kelmussüüteod kasvamas. siseturvalisuse valdkonna Vägivalla eest kaitstud meetmetega. kannatanud Õnnetuste arv on vähenenud valdkondades, kus on tegeletud aktiivse ennetustööga. Ennetustöö on valdkondade Märkimisväärne osa Ennetustööga ei ole vahel killustunud sotsiaal- ja terviseprobleeme jõutud kõigi vajalike on seotud ja ennetatavad. sihtgruppideni. Sise- turvalisuse 3244 perevägivalla Vägivallakuritegudest 46% vabatahtlike kuritegu. on perevägivalla kuriteod. kaasamine 4427 247 Häirekeskuse vabatahtlikku Senine vabatahtliku tegevuse korraldus ei Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine vabatahtlikku 645 vabatahtlikku merepäästjat taga selle jätkusuutlikkust 1109 abipolitseinikut Vabatahtlike potentsiaali ei Turvalise 2426 vabatahtlikku päästjat kasutata praegu täielikult keskkonna kujundamine Iga viies 14–49-aastane on huvitatud vabatahtlikuks päästjaks, merepäästjaks või abipolitseinikuks hakkamisest (2022. a. uuring). Inimeste oskuste edendamine 82% elanikest peab turvaliseks avalikus kohas ohtusid enneta- Avaliku korra rikkumiste arv pole da ja märgata ning nende öösel oma ümbruskonnas liikumist viimastel aastatel märkimisväärselt ilmnemisel käituda (2022. a. uuring). muutunud (pigem väheneb). Avaliku ruumi kujundamine ohutut 82% elanikest peab turvaliseks ja turvalist käitumist soodustavaks Isiklikku turvalisust avalikel üritustel osalemist (2022. a. Asutuste suutlikkus ennetavalt ohustavatest olukordadest uuring). toetada korra tagamist avalikus peavad elanikud kõige ruumis tõenäolisemaks varguse või 6% elanikest peab kodu ümbruses Era- ja kolmanda sektori kaasa- liiklusõnnetuse ohvriks suureks probleemiks heakorrastamata mine vara kaitsmiseks varguse, langemist (27% ja 26%) (2022. a). avalikku ruumi (2022. a. uuring). lõhkumise ja õnnetuse eest 40 relvaluba tunnistati Tegevus- ja relvalubade Tegevus- ja kehtetuks süüteo sooritamise väljaandmise korraldus ei relvalubade tõttu (2022. a.). väljaandmine maanda hetkel piisavalt ebakvaliteetsete teenuste ja 73% inimesi usaldavad turvateenuseid relvade valdamisega seotud (2022. a.). ohtudega kaasnevaid riske Tegevuslubade välja andmine 20 Relvalubade välja andmine Alameede ehk programmi tegevus 1.1. Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine Eesmärk Valdkonnaülene ennetustöö on muudetud terviklikumaks ja mõjusamaks, sh ennetustegevused on muutunud kättesaadavaks, kvaliteetsemaks, läbiviijate oskused tegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks on paranenud. Riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektori koostöös on vähenenud raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud õnnetuste arv, vaimne ja füüsiline vägivald ning vara- ja keskkonnakahjud. Tõhusa teavitus- ja ennetustöö tulemusel on paranenud inimeste oskused ohte ennetada ja neile reageerida. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) SIM, Elanike osakaal, kes nõustuvad, et siseturvalisuse inimesed peaksid ise aktiivselt ≥ 93% ≥ 93% 93% ≥ 93% (90%) ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% avaliku osalema omaenda ja kodukoha (88%) (-) arvamuse turvalisuse tagamisel uuring KOV-de osakaal, kelle arengukavas on 57% 32% (39%) (51%) 63% 70% 76% 82% 89% SIM, RaM turvalisus eesmärgistatud (-) Eluhoonete tulekahjude arv 731 < 720 (595) < 720 (585) < 720 (547) < 700 < 700 < 700 < 700 < 700 PÄA Siseveekogudel toimunud õnnetuste 249 < 249 (341) < 249 (219) < 249 (71)17 < 100 < 100 < 100 < 100 < 100 PÄA arv Eesti päästepiirkonnas registreeritud - (161) (230) (191) ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 ≤ 180 PPA ohuolukordade arv Eesti päästepiirkonnas registreeritud - (98) (105) (81) ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 PPA mereabi juhtumite arv Eesti merealal hukkunud ja teadmata 9 4/1 < 4 (8/4) < 4 (5/3) <4 <4 <4 <4 <4 PPA kadunud inimeste arv 17 Metoodika muutus ja seetõttu ei ole võrreldav eelnenud aastate andmetega. 21 Tuleohutusalase teadlikkuse indeks 59 (2019) - - 67 (60) - ≥ 71 - - ≥ 71 PÄA Veeohutuse alase teadlikkuse indeks 67 (2019) - ≥ 70 (59) - ≥ 72 - ≥ 80 - ≥ 80 PÄA Tules hukkunute arv 47 < 50 (30) < 28 (32) < 24 (49) < 20 < 16 < 12 < 12 < 12 PÄA Veeõnnetustes hukkunute arv 37 < 37 (52) < 34 (48) < 31 (27) < 28 < 24 < 20 < 20 < 20 PÄA Lapskannatanutega registreeritud ≥ 505 505 ≥ 505 (479) ≥ 505 (-) ˃ 505 ˃ 505 ˃ 505 JUM seksuaalkuriteod18 (663) ˃ 705 ˃ 705 Perevägivalla tõttu hukkunute arv 10 ˂ 10 (16) ˂ 10 (3) ˂ 10 (7) ˂ 10 ˂ 10 ˂5 ˂5 ˂5 JUM Korduva lähisuhtevägivalla ohvrite osakaal registreeritud 20% ˂ 20% (26%) ˂ 20% (13%) ˂ 20% (19%) ˂ 15% ˂ 10% ˂ 10% ˂ 9% ˂ 9% PPA lähisuhtevägivalla kuritegudes Registreeritud varavastaste < 10 400 < 10 000 < 10 000 10 490 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 < 10 000 JUM kuritegude arv (9955) (11551) (11846) Registreeritud varguste arv 7403 < 7400 (6863) < 7000 (7513) < 7000 (8027) < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 < 7000 JUM Eesti Naabrivalvega liitunud piirkondade arv 554 > 590 (571) > 630 (589) > 650 (580) > 700 > 700 > 700 > 700 > 700 Naabrivalve Heas tuleohutusalases seisukorras olevate ehitiste osakaal kontrollitud 21% ≥ 31% (48%) ≥ 36% (43%) ≥ 41% (28%) ≥ 46% ≥ 51% ≥ 56% ≥ 56% ≥ 56% PÄA ehitistest Tuleohutusalaselt kontrollitud ehitiste 6756 ≥ 7200 (6460) ≥ 8000 (7820) ≥ 8000 (7768) ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 ≥ 8000 PÄA arv < 13 117 132 < 13 117 132 < 13 117 132 Tulekahjude varakahju 13 117 132 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 < 11 000 000 PÄA (6 708 797) (13 589 899) (12 514 733) Inimeste osakaal, kes on viimase SIM, sise- aasta jooksul kasutanud turvalisuse, 75% ennetusabinõusid oma vara - ˃ 75% (-) ˃ 75% (78%) ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% avaliku (75%) kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja arvamuse õnnetuste eest. uuring 18 See on väga varjatud kuriteoliik, mistõttu on esmalt eesmärk avastada neid rohkem. 22 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: ennetuse teenus, elanikkonna tuleohutuse teadlikkuse teenus, elanikkonna veeohutuse teadlikkuse teenus, ennetuspoliitika kujundamise teenus, vägivalla vähendamise poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse elluviimiseks toetatakse turvalisuse tagamiseks terviklikumat ja igaühe panusel põhinevat valdkonnaülest ennetustööd. 21. aprillil 2021 otsustati luua uus ühine valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon nimetusega „ennetusnõukogu“ eesmärgiga panna paika ühised valdkonnaülese ennetuse arendamise alused koos tegevuskavaga, millega juhtida erinevate valdkondade vahelist koostööd. Selle jaoks lepitakse kokku selged vastutajad riiklikul ja kohalikul tasandil, ennetustegevusi viiakse ellu andmepõhiselt ning tulemusi mõõdetakse. Rakendatakse ennetustegevusi nii kooli, kogukonna kui perekonna tasandil, et parandada elanike teadmisi, oskusi ja hoiakuid riskikäitumise ennetamisel. Sealjuures hinnatakse ennetustegevuste mõju ja loobutakse tegevustest, mis tulemusi ei anna. Kohaliku tasandi rolli tugevdamiseks turvalise elukeskkonna loojana pakub Siseministeerium järgnevatel aastatel KOV-idele võimaluse osaleda turvalisuse arenguprogrammis, mille eesmärk on muuta turvalisuse valdkonna kavandamine tõhusamaks. Siseministeeriumi tugi hõlmab nõustamist, regulaarseid arengupäevi, pädevuse suurendamist, konkreetseid töömeetodeid ning ressursse tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Toetatavate tegevuste eesmärk turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel on aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata vähendada õnnetusi ja õigusrikkumisi ning ennetada ja lahendada laste riskikäitumist. Töövahenditena luuakse kohalikul tasandil kasutamiseks püsivad koostöömudel ja sekkumine riskikäitumisega noorte toetamiseks ning alkoholikahjude vähendamiseks. Jätkatakse üleriigilist ja maakonna tasandi võrgustikutööd heade kogemuste vahetamiseks turvalisuse suurendamisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna tegevuste toetamiseks. Toetatakse ja arendatakse kohaliku tasandi võrgustikutööd igaühe panusel põhineva kogukondliku turvalisuse loomiseks. Ohutusega tegelevate asutuste andmevahetuse parandamiseks tõhustavad asutused omavahelist koostööd. Andmete vahetus on oluline otsustusprotsessides sihitatud ennetustegevuste planeerimiseks. Vajalik on suurendada ka väljapool Siseministeeriumi haldusala olevate asutustega süsteemset andmete vahetamist. Ainult kokkulepitud ja väljatöötud ning õiguses kajastatud andmete vahetamise protseduur tagab õige info jõudmise õigete inimesteni. Inimkannatanutega õnnetuste vähendamiseks tegeletakse ohtude ennetamise ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamisega. Viiakse ellu erinevaid teavitustegevusi turva- ja ohutusnõuete tundmise parandamiseks ja ennetusabinõude kasutamise suurendamiseks (sihtrühmaks nii kogukonnad kui hooneomanikud sh korteriühistud). Luuakse ehitiste riskide hindamiseks süsteem, mis võimaldab arvesse võtta erinevaid ohu parameetreid, et nende üleselt selgitada välja riskid ja kavandada vajalikud ennetamise ja maandamise meetmeid. Tõhustatakse andmete liikumist asutuste vahel meie kodudes tule, gaasi- , elektri- ja kemikaaliohu vähendamiseks, lisaks jätkatakse õnnetuste tagajärgede ennetamiseks asutuste, aga ka erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas; koduses keskkonnas kukkumiste ennetamiseks täpsustatakse kodunõustamistel kasutatavat ankeeti ning jätkatakse asutuste ja ühingute vahelise koostööga, et tagada parem infovahetus ja kiirem jõudmine abivajajani, võimaluse korral suurendatakse Päästeameti rolli kukkumiste ennetustegevuse korraldamisel. Kaitstuma vara ja ohutuma keskkonna loomiseks on samuti olulisel kohal teadmised ja oskused vargusest, lõhkumisest, õnnetusest tulenevate varakahjude vähendamisel. Selleks luuakse elanikkonnale arusaadavaid juhiseid ja koolitatakse erinevaid võrgustikke nt naabrivalvet ja korteriühistuid. Jätkatakse sadamatesse päästevestistendide paigaldamist, millelt saab laenutada veekogule minnes päästevesti. See aitab luua head harjumust kasutada veesõidukil viibides päästevesti ja seeläbi vähendada veekogul hukkunute arvu. Väikelaevadega toimuvate õnnetuste arvu vähendamiseks on olulisel kohal suhtlemine kogukonnaga ennetustöö raames ja noorte koolitamine arendamaks teadlikkust ohtudest veekogul ning käitumisest sattudes ohuolukorda. 23  Vägivalla vähendamiseks on olulisimal kohal vägivalla ennetamise ja selle riski varajase märkamisega seotud tegevused, nt ühiskonna teadlikkuse suurendamiseks ja oskuste parandamiseks viiakse ellu erinevaid teadus- ja/või tõenduspõhiseid tegevusi. Enam tegeletakse küberkiusamise ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamisega. Selleks töötatakse välja ja rakendatakse tegevused laste teadlikkuse ja digiosk uste suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks. Lisaks tehakse õigusalane analüüs seadustele, mis täna reguleerivad erinevate asutuste tööd internetis leviva laste seksuaalse väärkohtlemise materjali vastase võitluses. Vägivallaohvrite abistamist muudetakse terviklikumaks, lähtutakse individuaalsetest vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Näiteks, ministeeriumid ja nende allüksused lähtuvad oma töös valdkonnülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest ning lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavast. Võimekus 1.1.1. Ennetuspoliitika tõhustamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, 1. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete elluviimine on tagatud. Selleks on riiklikul SOM, TAI, HTM, HARNO, JUM, MARO-d, KOV-id, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor, tasandil loodud on püsivad koostöövormid19 ning kokku lepitud vastutajad ELVL, REM ennetuse tegevuste kavandamiseks, elluviimiseks ja tulemuste mõõtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse20 „Siseturvalisus SIM, PPA, PÄA, 2024–2027“, teiste 1.1. Valdkonnaülese ennetuse tegevuskava aastateks 2023–2026 on ellu viidud ja RE, lisavajadus/ JuM, TAI21 SOM, SOM SKA, 2026 tulemusvaldkondade seiratud. välisvahendid HTM, HARNO seonduvad programmid 1.2. Välja on töötatud valdkonnaüleste, sh riiklikult rahastatud ennetustegevuste TAI, HARNO, SOM/SIM/ RE, lisavajadus / katsetamise, rakendamise, laienemise, rahastamise ja mõjude hindamise PPA, PÄA, SOM 2026 sama JUM/HTM välisvahendid põhimõtted, standardid ning tõenduspõhisuse hindamise süsteem. SKA 19 Ennetusnõukogu loodi novembris 2022 VV 08.11.2022 määrusega nr 108. Nõukogu sekretariaadi moodustavad esialgu JuM ja TAI, tulevikus ka roteeruv juhtministeeriumi esindaja. Loodud kaks töörühma: valdkonnaülese ennetuse ja uimastipoliitika töörühm. 20 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 21 Vastutus on roteeruv (iga aasta erinev vastutaja). 24 1.3. Välja on töötatud ja kokku lepitud indikaatorites, millega mõõdetakse ennetuse SIM, HTM, JUM, RE, lisavajadus / RTA „Tervist toetavad olukorda ja vajadusi. Nende indikaatorite hulka peavad kuuluma nii kaitse- kui SOM TAI, ENTK, PPA, 2026 välisvahendid valikud“ ka riskitegurite näitajaid. PÄA, SOM SKA 1.4. Välja on töötatud ennetustööga seotud personali nüüdisaegsete ja asjakohaste teadmiste ja oskuste tagamiseks väljaõppe (baasõppe) ja täiendusõppe SIM, HTM, JUM, materjalid ning koolitussüsteem. Asjaomaste kõrgkoolide õppekavadesse on RE, lisavajadus / RTA „Tervist SOM TAI, ENTK, PPA, 2026 integreeritud ennetusteadmiste ja oskuste omandamine ning regulaarselt PÄA, SOM SKA välisvahendid toetavad valikud“ tehakse täienduskoolitusi. PPA-s on EUCPN teadus- ja tõenduspõhise ennetuskoolituse saanud kõik kogukonnateenuste osutajad. Võimekuse eesmärk 2. Rakendatud on ennetustegevused haridusasutuste, kogukonna ning Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused perekonna tasandil. Tegevuste elluviimisel eelistatakse toimivaid (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, ennetustegevusi ning panustakse ennetustegevuste mõju hindamisse. SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, erasektor Loobutud on ennetustegevustest, mis ei anna tulemusi. Elanike teadmised, Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: oskused ja hoiakud riskikäitumise ennetamisel on paranenud. RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse22 HTM noortevaldkonda puudutav programm RE, Euroopa 2.1. SPIN-programmi mõju on hinnatud täiustatud hindamismetoodika (nt (raha HTM HTM SIM 2024–2027 Sotsiaalfond jm juhuslikustatud kontrolluuringu) abil. tulemusvaldkonnas), välisvahendid „Siseturvalisus 2024– 2027“ 2.2. Laiendatakse koolitusprogrammi SPIN-i välistele erinevate spordivaldkondade RE, Euroopa treeneritele, huvitegevuste õpetajatele ja noortevaldkonna töötajatele HTM SIM 2024–2027 Sotsiaalfond jm Sama eesmärgiga on laiendada nende teadmisi ja oskuseid noorte mitmekülgse ja välisvahendid tervisliku arengu osas. 22 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 25  „Siseturvalisus 2024– 2.3. Koolipõhise ennetusprogrammi YAM (Youth Aware of Mental health23) RE, Euroopa 2027“ ja teiste SIM, HARNO, kohaldamine Eesti oludele ning selle piloteerimine ja mõjude hindamine on läbi HTM 2024–2027 Sotsiaalfond jm tulemusvaldkondade TAI, JUM viidud. välisvahendid seonduvad programmid „Siseturvalisus 2024– 2.4. Politsei ennetustegevusi on teaduspõhistatud ja nende mõju hinnatud. PPA SIM 2024–2026 2027“ „Siseturvalisus 2024– SOM, JUM, TAI, 2.5. Kooli õppekavas läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpetamist ja õppimist 2027“ ja teiste ENTK, PPA, PÄA, RE, lisavajadus / toetavad tegevused (nt täiendkoolitused) ja materjalid on koostatud ja SIM, HTM 2026 tulemusvaldkondade SOM SKA, välisvahendid vajadusel ka uuendatud. seonduvad Transpordiamet programmid „Siseturvalisus 2024– 2.6. Alaealiste riskikäitumise ja õigusrikkumiste ennetamiseks ja korduvuse SIM, JUM, SIM 2024“, teiste vähendamiseks rakendatakse taastava õiguse praktikaid ning RE/ PPA SKA, SOM SKA, 2024 tulemusvaldkondade mittekaristuslikke mõjutusmeetodeid. Praktikate juurutamiseks on välja välisvahendid HTM, SOM seonduvad töötatud ning kasutusele võetudabivahendid ja koolitused spetsialistidele. programmid 2.7. Politsei- ja Piirivalveametis kasutusel olevate alaealiste õigusrikkujate „Siseturvalisus 2024– mittekaristuslike meetmete mõjususe hindamine on läbi viidud ning vajadusel SIM PPA 2025–2026 RE 2027“ on täiendatud koolitusmetoodikat. Võimekuse eesmärk 3. Rakendatud on turvalisuse kavandamise ja võimekuse arendamise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused põhimõtteid kohaliku omavalitsuse ja maakonna tasandil. Kohalik omavalitsus (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, PÄA, võtab teadlikult rolli turvalise elukeskkonna loojana turvalisuse suurendamisel, HÄK, SOM, SOM SKA, TAI, HTM, HARNO, JUM, REM, KOVd, MTÜ-d, haridusasutused, turvalisuse valdkonna tegevused on kavandatud ja toimub süsteemne erasektor tegevus. Kohaliku omavalitsuse võimekus turvalisuse suurendamisel on Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: paranenud ja elanike teadmised turvaliste kogukondade loomisel ja RE, lisavajadus/välisvahendid turvalisuse suurendamisel on tõusnud. 23 Tegemist on Rootsi ennetusprogrammiga, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust vaimsest tervisest. 26  Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse24 KOV-idJuM, „Siseturvalisus 2024– Euroopa 3.1. Kohalike omavalitsuste turvalisuse kavandamiseks on ellu viidud turvalisuse SoM, REM, PPA, 2027“ ja teiste SIM 2024–2027 Sotsiaalfond jm tegevusmudel25, milles on oluline roll maakonna tasandil. PÄA, MARO-d, tulemusvaldkondade välisvahendid ELVL seonduvad programmid KOV-id, PPA, 3.2. Kohalike omavalitsuste turvalisuse suurendamise võimekuse arendamiseks JUM, HTM, Euroopa on läbi viidud koolitusi (sh ennetuskoolitusi) ning rakendatakse alkoholiga SIM, TAI KAM, RK, SOM 2024–2027 Sotsiaalfond jm sama seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise tööriistu. SKA, välisvahendid Transpordiamet KOV-id, PPA, Euroopa 3.3. Välja on arendatud spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge SiM, SOM JuM, SoM, REM, 2024–2027 Sotsiaalfond jm sama riskikäitumisega noorte toetamiseks. SKA, MARO-d, ELVL välisvahendid 3.4. Välja on töötatud kohaliku omavalitsuse turvalisuse olukorra mõju hindamise Euroopa mudel, läbi viidud mõju hindamine ning koostatud lõppraport. Mõju hindamise SIM REM 2025 ja 2028 Sotsiaalfond jm sama tulemust on tutvustatud kohalikele omavalitsustele. välisvahendid Võimekus 1.1.2. Ohtude ja varakahju ennetamine Võimekuse eesmärk 1. Paranenud on inimeste hinnang enda ohutusnõuete tundmisele ja nende Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised järgimisele ning ennetusabinõude kasutamine on suurenenud. Sealjuures oskavad asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): inimesed ise ja oma lähedasi aidata ennetamaks ära- eksimist ja eluohtlike SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, MKM, TTJA, KOVd tagajärgedega kadumist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse26 1.1. Loodud on elanikkonnale arusaadavad juhised ohuolukordade äratundmiseks ja PPA, PÄA, „Siseturvalisus vabaühendused 2024–2026 RE vältimiseks. KOV 2024–2027“ 24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 25 Lähtudes 4. juunil 2022 Siseministeeriumi juhtkonnas heaks kiidetud turvalisuse kavandamise põhimõtetest, mis on fikseeritud kontseptsioonis „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ 26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 27 1.2. Hooldekodude, asendushoolduste, hoolekandeasutuste ja teiste hooldusteenuste KOV, SOM koordineeritav pakkujate juures on töötatud välja meetmed, mis ennetavad inimese, sh laste SOM vabaühendused, 2026 RE programm kadumist ning soodustavad varajast märkamist ja teadaandmist. teenusepakkujad Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Loodud on asutuste vaheline kiire ja tõhus infovahetamise süsteem. mis asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): võimaldab igas ohuliigis ja nende üleselt tuvastada riske, et õigeaegselt reageerida SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, TTJA, EKEI, Transpordiamet, KLIM, KOVd ja ennetada. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus PÄA, SMIT, SOM, 2.1. Infosüsteemid on omavahel liidestatud olulise info kiireks liigutamiseks, see tagab 2024–2027“, teiste SOM SKA, TEHIK, otseselt ohutuse suurendamise (nt hädas olevast lapsest ei saa praegu SIM täpsustub RE tulemusvaldkondade KOV, HÄK, kiirabi, õigeaegselt kedagi teavitada). seonduvad Terviseamet, programmid 2.2. Tule, gaasi-, elektri- ja kemikaaliohu ning õnnetuste tagajärgede ennetamiseks SIM, SOM, KLIM, PÄA, TTJA 2024–2026 RE sama jätkatakse asutuste, ja erasektori, koostööd ennetuse ja järelevalve osas. MKM Võimekus 1.1.3. Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine Võimekuse eesmärk 1. Inimeste teadlikkus vägivalla vormidest (sh vaimsest vägivallast) on suurenenud ja selle Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised tulemusel on inimeste hoiakud ja käitumine muutunud. Nad tunnevad ära vägivaldse asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei käitumise ega salli seda, oskavad asjakohaselt reageerida ja vägivallast teavitada. planeeri): SIM, PPA, PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, HTM, SOM SKA, KUM, KOVd, Vägivalla ennetamiseks, inimeste teadlikkuse suurendamiseks ja vägivallaennetuse vabaühendused, noortekeskused, haridusasutused, tervishoiuasutused spetsialistide oskuste parandamiseks on kasutusele võetud ja ellu viidud teadus- või Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, tõenduspõhiseid tegevusi ning toimivaid lahendusi toetatakse järjepidevalt. lisavajadus/välisvahendid 28  Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse27 1.1. Uuringu „Lähisuhtevägivallaga seotud teadmised ja hoiakud päästekorraldajate ja „Siseturvalisus politseinike seas“ tulemuste põhjal on planeeritud ja korraldatud jätkutegevused Politsei- SIM HÄK, PPA 2024 RE 2023–2026 ja Piirivalveameti ning Häirekeskuse ametnikele. „Siseturvalisus 1.2. Luuakse süsteemne kommunikatsiooniplaan koostöös LSV ekspertrühmaga. PPA, JUM, lisavajadus 2024–2027“, teiste Kommunikatsiooniplaani tulemusena suurenevad arutelud vägivalla teemal ning toimub SIM SKA, SOM, 2025 / välis- tulemusvaldkondade hoiakute muutmine. Prokuratuur vahendid seonduvad programmid 1.3. Laste seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemise ennetamine veebis: küberkiusamise RE, Telekommun Sisejulge- ja interneti vahendusel toime pandava laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks on ikatsiooni 2024– sama PPA, SIM olekufond välja töötatud ja rakendatud tegevused laste ja lapsevanemate teadlikkuse ja digioskuste ettevõtted, 2027 jm välis- suurendamiseks ning spetsialistide oskuste arendamiseks sellel teemal. Prokuratuur vahendid 1.4. Laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine veebis: ette on valmistatud asutuste ja PPA, JUM, ELi laste seksuaalse kuritarvitamise keskuse vahelist koostööd, sh andmebaasi osas, SoM, mille alusel teenuseosutajad peavad laste seksuaalset kuritarvitamist internetis SIM Prokuratuur, 2025 RE sama tuvastama; loodud on õiguslikud eeldused omavaheliseks koostööks; koostalitlusvõime Eesti Kohtud, ja andmeedastus analüüs. MKM, TTJA 1.5. Sotsiaalkindlustusamet ning Politsei- ja Piirivalveamet on koostöös läbi viinud SIM, SOM SKA PPA 2025 RE sama teavitustegevusi eakate vastu suunatud vägivalla juhtumite ennetamiseks. SIM, SOM, RE, 1.6. Haridusasutuste tegevus aitab senisest enam kaasa laste sotsiaalsetele ja KOV-d, lisavajadus HTM 2030 sama suhtlemisoskustele, muu hulgas ka vägivalla ennetusele. vabaühendu / välis- sed vahendid 27 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 29 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Avalik arutelu (eriti sotsiaalmeedias) on rahulikum ja selles ei õhutata vaenu, asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vihakõnesid ning isiklikke solvanguid. Avalike arutelude keskkondade eest SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd vastutajad oskavad ennetavalt ja leevendavalt sekkuda. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Avalike arutelude korraldajate ning arutelu areenide eest vastutajate JUM, PPA, KOV-d, „Siseturvalisus RE, (sh veebikeskkonnas) toetamiseks on loodud vastav nõustamissüsteem SIM vabaühendused, 2025 2024–2027“, JUM lisavajadus ja tehtud koolitused. meediaettevõtted seonduv programm Võimekus 1.1.4. Vägivalla eest kaitstud kannatanud Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Kõiki vägivallaohvreid abistatakse terviklikult, lähtudes individuaalsetest asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vajadustest, inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest. Spetsialistide SIM, PPA PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd, tervishoiuasutused vahelises koostöös on keskmes kannatanu heaolu ja turvalisus. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse28 1.1. Valdav osa menetlejaid on läbinud kannatanute kohtlemise parima praktika RE, SIM, JUM, „Siseturvalisus koolituse, mis tagab menetlejate paremad suhtlemisoskused ning teisese SIM SKA 2026 lisavajadus, PPA 2024–2027“ ohvristumise ennetamise. välisvahendid 1.2. Tugevdatakse internetis toime pandud seksuaalse väärkohtlemise juhtumite SiM SKA, uurimist. Politseile tagatakse piisav väljaõpe internetis turvalisuse tagamiseks „Siseturvalisus SIM, JUM PPA, 2026 RE ja vägivalla vormidega tegelemiseks (täiendkoolitus ja/või õppekavade arendus 2024–2024“ Prokuratuur jmt). 28 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 30 1.3. Tervishoiu- ja õiguskaitseasutused ning ohvriabi lepivad kokku vägivallaohvrite „Siseturvalisus SIM, SOM, PPA, SOM (sh eakate vägivallaohvrite) andmete dokumenteerimise ja edastamise 2024–2027“, teiste JUM, SKA, eesmärgid, reeglid ja korra. Arendatakse tervishoiutöötajate kasutuses olevaid 2025 RE tulemusvaldkondade tervishoiu- Prokuratuur, vahendeid ohvritega seotud info dokumenteerimiseks ja ohvritele teenuste seonduvad asutused KOVid pakkumiseks. programmid 1.4. Välja on töötatud politsei poolt taastava õiguse teenustele suunatava PPA, SIM, Välisvahendid sihtrühma ja suunamise protsess, sh ühised koolitused, infoseminarid ning SOM SKA 2025 sama JUM, SOM (taotlemisel) juhendmaterjalid. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Välja on töötatud ja ellu rakendatud lahendused vägivallatsejate käitumise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): muutmiseks, et vägivalla korduvust vähendada. SIM, PPA, PÄA, SOM, SOM SKA, TAI, JUM, KOVd Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Analüüsitud on tervishoiuteenuse osutajate ja õiguskaitseasutuste PPA, „Siseturvalisus 2024–2027“, koostööd vaimse tervise probleemide ägenemisega seotud SIM tervishoiuasutused, 2025 RE teiste tulemusvaldkondade vägivallaepisoodidele reageerimisel ja nende ennetamisel. Analüüsi JUM, SOM seonduvad programmid tulemusel on tehtud ettepanekud koostöö parandamiseks. 31 Alameede, ehk programmi tegevus 1.2. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine Eesmärk Vabatahtlikel on oluline roll siseturvalisuse tagamisel ja eeskätt ennetustöös. Võimalused osaleda vabatahtlikus tegevuses on mitmekesised, kaasajad on professionaalsed ning olemas on sobiv vabatahtlike koolitamis- ja tunnustamissüsteem. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Siseturvalisuse vabatahtlike arv - vabatahtlike ≥ 2250 ≥ 2400 ≥ 2550 päästjate arv 1938 (2163) (2319) (2426) ≥ 2700 ≥ 2900 ≥ 3100 ≥ 3300 3600 ≥ 1200 ≥ 1400 ≥ 1600 PÄA, PPA, - abipolitseinike arv 1038 ≥ 1600 ≥ 1800 ≥1800 ≥1800 ≥1800 (1236) (1186) (1109) HÄK - vabatahtlike ≥ 575 ≥ 500 ≥ 550 511 ≥ 600 ≥ 600 ≥ 750 ≥ 750 ≥ 750 merepäästjate arv (444) (599) (645) - Häirekeskuse ≥ 170 ≥ 250 vabatahtlikud - (34) (200) (247) ≥ 210 ≥ 220 ≥ 230 ≥ 250 Aktiivsete ≥ 41% Häirekeskuse - (19%) (35%) ≥42% ≥44% ≥46% ≥48% ≥48% HÄK (36%) vabatahtlike osakaal Aktiivsete ≥ 45% - (42%) (45%) (45%) ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% ≥ 65% ≥ 65% PPA abipolitseinike osakaal Elanike osakaal, kes SIM, sise- peavad informeeritust turvalisuse 34% ˃ 34% ˃ 40% siseturvalisuse - ˃ 40% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50% ˃ 50% avaliku (34%) (-) (35%) vabatahtlike arvamuse tegevustest heaks uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: vabatahtlike kaasamise teenus, siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse poliitika kujundamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks keskendutakse vabatahtliku tegevuse mitmekesistamisele, sh mõtestatakse vabatahtlikuna tegutsemist siseturvalisuse valdkonnas senisest laiemini. Tegeletakse süsteemse teavitustööga, vabatahtlike tunnustus- ja mentorsüsteemi arendamisega, vabatahtlike väljaõppe uuendamisega, õigusruumi ajakohastamisega jmt. Tegevused on suunatud ka vabatahtlike kaasajate professionaalsusele, asutustes luuakse sobivad vabatahtlike kaasamise protsessid ja selleks piisav suutlikkus ning tagatakse vabatahtlikele vajalik varustus, töökeskkond. 32  Võimekus 1.2.1. Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine Võimekuse eesmärk 1. Vabatahtlikud on motiveeritud osalema erinevates siseturvalisust Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused suurendavates tegevustes. Asutustes on loodud ja toimivad sobivad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vabatahtlike koolitamise, kaasamise ja tunnustamise protsessid ning SIM, PPA PÄA, HÄK, SOM, TAI, JUM, KOVd, KAM, Kaitseliit vabatahtlikele on tagatud vajalik varustus. Vabatahtlike ühingutele on loodud Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: paremad eeldused vabatahtlike kaasamiseks. RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Asutustes on loodud nii õiguslikud kui organisatoorsed võimalused SIM, PPA, PÄA, RE, „Siseturvalisus 2023–2026 vabatahtlikule panustada mitmekülgselt. HÄK lisavajadus 2024–2027“ 1.2. Vabatahtlike sotsiaalsete tagatiste süsteem on kaasajastatud võttes arvesse RE, erinevaid vabatahtlikuna siseturvalisuse valdkonda panustamise võimalusi ja SIM PPA, PÄA, HÄK 2024 sama lisavajadus viise. 1.3. Siseturvalisuse vabatahtlike kaasumine ja ressursside haldamine on toetatud PÄA, PPA, SMIT, RE, SIM 2025 sama IT lahendustega HÄK välisvahendid 1.4. Kriisiroll on siseturvalisuse vabatahtlikele rakendatud, sh on kokku lepitud PPA, PÄA SIM 2026 RE, sama protsessides. 1.5. Abipolitseinike väljaõpe on muudetud osaks politseihariduse mudelist, selleks RE, on kaasajastatud ja arendatud väljaõpet, et vastavalt spetsialiseerumisele SKA PPA, SIM 2024–2026 sama lisavajadus oleks võimalik omandada vajalikud kompetentsid. 33 Alameede ehk programmi tegevus 1.3. Turvalise keskkonna kujundamine Eesmärk Avalik ruum ja elukeskkond on kujundatud turvalisust soodustavaks. Inimesed tunnevad end avalikus kohas turvaliselt, oskavad avalikus kohas ohte ennetada ja märgata ning teavad, kuidas nende ilmnemise korral käituda. Erasektori pakutavad teenused aitavad kaasa, et varakahju tekitanud varguseid, vara lõhkumist ning vee-, tule-, elektri- või gaasiõnnetusi on vähem. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas 2018 (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes peavad SIM, siseturvalisuse ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% turvaliseks avalikel üritustel 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% ˃ 90% avaliku arvamuse (87%) (-) (83%) osalemist uuring Elanike osakaal, kes peab SIM, siseturvalisuse ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% turvaliseks öösel oma 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% ˃ 82% avaliku arvamuse (82%) (-) (82%) ümbruskonnas liikumist uuring Elanike osakaal, kes peab SIM, siseturvalisuse kodukohas suureks probleemiks < 15% < 15% < 15% 12% < 15% < 15% < 15% < 15% < 15% avaliku arvamuse avalikus kohas alkoholi ja (10%) (-) (7%) uuring narkootikumide tarbimist Elanike osakaal, kes peab SIM, siseturvalisuse kodukohas kodu ümbruses < 10% < 10% < 10% 9% < 10% < 10% < 10% < 10% < 10% avaliku arvamuse suureks probleemiks (7%) (-) (6%) uuring heakorrastamata avalikku ruumi Valdkondlike kutsetunnistuste arv: - tuleohutusekspert ja - Kutsekoda spetsialist 81 ≥ 81 (102) ≥ 81 (153) ≥ 81 (161) ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 ≥ 81 - korstnapühkija, pottsepp 806 ≥ 806 (875) ≥ 806 (866) ≥ 806 (855) ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 ≥ 806 Kutsekoda - turvasüsteemide projekteerija 732 ≥ 732 (805) ≥ 732 (875) ≥ 732 (572) ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 ≥ 732 Kutsekoda ja tehnik - vetelpäästja 92 ≥ 92 (56) ≥ 92 (95) ≥ 92 (114) ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 ≥ 92 Kutsekoda Omaniku või valdaja rahulolu Algtase ja sihttasemed määratakse aastal 2025. PÄA (ohutus)teenuse pakkujaga 34  Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirkondliku politseitöö teenus, ehituskontrolli teenus, kemikaaliohutuse kontrolli teenus, tuleohutusteenuste kontrolli teenus. Avaliku ruumi turvalisemaks muutmiseks suurendatakse ühest küljest inimeste teadlikkust ennetus- ja kaitseabinõudest ning teisalt pööratakse enam tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele juurutades süütegusid ja õnnetusi ennetava ruumikujunduse põhimõtteid kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. Samuti tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Kujundatakse hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et neid ennetada ja maandada (sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid). Võimekus 1.3.1. Inimeste oskuste edendamine avalikus kohas ohtusid ennetada ja märgata ning nende ilmnemisel käituda Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Erinevate tegevuste abil on suurendatud teadlikkust avalikus kohas, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): naabruskonnas, käitumise nõuetest ning parandatud inimeste oskusi kasutada SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd vajalikke ennetus- ja kaitseabinõusid. Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1 Järjepidevalt on teavitatud elanikke avaliku ruumi ohtudest ja ohutust PPA, PÄA, RE, 2024–2027“, teiste käitumisest avalikus ruumis ning avalikus ruumis on tähistatud ohupotentsiaaliga KOV-d Transpordiamet, 2024–2026 lisavajadus tulemusvaldkondade kohad ja rakendatud ohutus suurendavaid meetmeid (nt veeohutuspüstak). TTJA seonduvad programmid Võimekus 1.3.2. Avaliku ruumi kujundamine ohutut ja turvalist käitumist soodustavaks Võimekuse eesmärk 1. Avalike ürituste kooskõlastamise ja erinevate asutuste menetlemisprotsess on Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused muutunud tõhusamaks, sh madala riskiga üritustele suunatakse vähem (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ressurssi ning vajalik eksperthinnang ürituste riskide maandamiseks antakse SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, TTJA neil puhkudel, kui see on asjakohane.. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE 35  Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1. Kohalikud omavalitsused on avalike ürituste taotluste hindamisel kasutusele 2024–2027“, teiste KOV-s PPA, SIM, TTJA, PÄA, 2025 RE võtnud riskipõhise koostöömudeli. tulemusvaldkondade seonduvad programmid Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Süütegusid, ohtusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome põhimõtted on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): juurutatud kohalike omavalitsuste planeerimistegevuses. SIM, PPA PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd, EKSL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 2.1. Kokku on lepitud põhimõtted, rollid, vastutus ja protsessid kohalikes SIM, MKM, PPA KOV-id, PÄA, RE, 2024–2027“, teiste 2026 omavalitsustes turvalise ruumiloome elluviimiseks. REM EKSL29 lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad programmid Võimekus 1.3.3. Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Julgustamaks turvalist käitumist ja heidutamaks korrarikkumisi on laiendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avaliku korra tagajate ring ja sellesse on kaasatud turvaettevõtted ja teised SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Loodud on piirkondlikud valvekaamerate ja muude valveseadmete võrgud, mis KOV-d, PÄA, RE, „Siseturvalisus PPA 2030 vajaduse korral on ühendatud asjaomaste asutustega. HÄK, PPA lisavajadus 2024–2027“ 29 Eesti Kindlustusseltside Liit 36 Võimekus 1.3.4. Era- ja kolmanda sektori kaasamine vara kaitsmiseks varguse, lõhkumise ja õnnetuse eest Võimekuse eesmärk 1. Loodud on hindamis-, nõustamis- ja järelevalvekorraldus, mis võimaldab vara Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised valve, kaitse ja ohutusega seotud riske välja selgitada, et leida nende riskide asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ennetamise ja maandamise meetmed, sh osutada ja tellida vajalikke teenuseid. SIM, PPA, PÄA, SOM, TAI, JUM, KOVd Varguste, lõhkumiste ja õnnetuste ennetamiseks on juurutatud asutuste, vabaühenduste, ettevõtete ühise tegevusena toimuv järjepidevalt elanike Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE, lisavajadus teavitamine ja nõustamine. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Kasutusele on võetud koostöömudel mis tagab, et ka kindlustusettevõtjad „Siseturvalisus tajuvad oma rolli ohutuse kujundajatena ja et pakutavad teenused võimaldaksid SIM PÄA, PPA 2024 RE 2024–2027“ sisulisemat kontrolli objektide ohutuse üle. 1.2. Ellu on viidud tegevusi, aitamaks kaasa, et turul oleks piisav hulk 2023– „Siseturvalisus teenuseosutajaid, kes pakuvad eraisikutele tuge nende vara kaitsmiseks, SKA, ETEL SIM, PÄA, RE 2026 2024–2027“ ohutuse kontrollimiseks ja seadmete hooldamiseks. 37 Alameede ehk programmi tegevus 1.4. Tegevus- ja relvalubade väljaandmine Eesmärk Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldus vähendab ebakvaliteetsete teenuste ja relvade valdamisega seotud ohtudega kaasnevaid riske, aitab hoida ja kasvatada elukeskkonna turvalisust ning tagab relvadega seotud majandustegevuse ning turvateenuseid osutavate ettevõtete vastavuse seaduse nõuetele. Relvaluba omavad isikud on õiguskuulekad ja nende käitumine ei kujuta ohtu neile endale või teistele inimestele. Mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Süüteo sooritanud relvaomanike relvalubade kehtetuks ≤ 24 ≤ 24 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 ≤ 24 PPA tunnistamiste arv (27) (40) Enda või teise isiku turvalisust või Eesti Vabariigi julgeolekut ≤ 40 ohustanud relvaomanike relvalubade kehtetuks 13 (44) ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 ≤ 40 PPA (64) tunnistamiste arv Turvateenuse pakkujate osas tehtud ettekirjutuste arv 1 0 (0) ≤ (1) ≤5 ≤5 ≤5 ≤5 ≤5 PPA Relvaseaduse alusel väljastatud tegevuslubade omajatele Algtase selgub 2024. aastal ≤5 ≤5 ≤5 PPA tehtud ettekirjutuste arv30 SIM, siseturvalisuse avaliku Inimeste usaldus turvateenuste vastu - - (73%) - 75% - 79% 79% arvamuse uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: tegevus- ja relvalubade väljaandmise teenus. Tegeletakse turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujate kontrollimisega, et tagada nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. Selleks tuleb uuendada mh turvategevuse regulatsiooni. Relvalubade väljaandmise kõrval tegeletakse ka relvaomanikuks saamise korra ja relvade käitlemise järelevalve uuendamisega lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel põhinevast relvakultuurist. Lisaks võetakse kasutusele digitaalne relvaluba ja töötatakse välja uus relvaregister, mis toetab järelevalve pädevuste jagamist. 30 Näiteks kontrollitakse relvade või laskemoona müügi, valmistamise, ümber tegemise ja parandamise teenust pakkuvaid ettevõtteid, samuti lasketiirus või laskepaigas tasulise teenuse osutajaid. 38 Võimekus 1.4.1. Tegevuslubade välja andmine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Turvalisuse ja ohutusega seotud teenuste pakkujad on kontrollitud, et tagada asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): nende asjatundlikkus ning teenuste pakkumine ühtsetel ja kvaliteetsetel alustel. PPA, PÄA, SIM, SKA, kutsekoda, ETEL Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Turvategevuse regulatsioon on nüüdisajastatud ning turvategevuse „Siseturvalisus tegevusaladel tegutsedes, kutse andmisel ja järelevalves on lähtutud uue SIM PPA, ETEL, SKA 2025 RE 2024–2027“ turvategevuse seaduse põhimõtetest. Võimekus 1.4.2. Relvalubade välja andmine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Uuendatud on relvaomanikuks saamise korda ja relvade käitlemise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): järelevalvet, lähtudes eraomandi puutumatusest ja relvaomaniku vastutusel SIM, PPA põhinevast relvakultuurist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/ Euroopa 1.1. Kasutusele on võetud digitaalne relvaluba ja välja töötatud uus relvaregister, Regionaalarengu „Siseturvalisus PPA SMIT 2024–2026 mis toetab järelevalve pädevuste jagamist. Fond (ehk SF), 2024–2027“ lisavajadus ■ 39  Foto: Taavi Prints, Päästeamet MEEDE 2.jaKiire Meede 2. Kiire ja abi asjatundlik asjatundlik abi Meetme eesmärk: Inimesed tunnevad ennast Meetme peavastutaja: Siseministeerium kaitstuna ja avalikus kohas turvaliselt. Ohtu Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste sattumisel on abi saamine ja osutamine kiire ja raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, asjatundlik. Suurendatud on võimekust paljude Päästeamet, Häirekeskus, Siseministeeriumi info- kaasabil ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Järelevalvet ava- tehnoloogia- ja arenduskeskus liku ruumi üle ja sündmuste lahendamist toetavad Kaasvastutajad või programmi eesmärkide vähem bürokraatlik õiguskeskkond ning jätku- saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma suutlikud innovaatilised infotehnoloogia- ja side- teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega lahendused. seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et Meetme kirjeldus: Kiire ja asjatundliku abi meede anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende keskendub avaliku korra kaitsmisele, ühiskonnas tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): aktsepteeritud käitumisest kõrvalekalletele rea- Sisekaitseakadeemia, Majandus- ja Kommu- geerimisele ja abi osutamisele vees, õhus ja nikatsiooniministeerium (Transpordiamet, Riigi maismaal, eelkõige nendes olukordades, kus on Infosüsteemi Amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise ohus inimese elu ja tervis. Reageerib asjakohase Järelevalve Amet, Lennuliiklusteenindus), Justiits- pädevusega kutseline või vabatahtlik. Abi saamine ministeerium (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ja osutamine on kiire ja vahetu. Sündmuseid Eesti Kohtuekspertiisi Instituut), Kliima- lahendavad professionaalid, keda toetavad vaba- ministeerium (Keskkonnaagentuur), Regionaal- ja tahtlikud, ja teised, kellel on võimekus lahendada Põllumajandusministeerium, Välisministeerium, avaliku korda kaitsvat ülesannet. Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium Meede koosneb kuuest programmi tegevusest: (Terviseamet, Tervisekassa), Rahandus- 1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi ministeerium, Riigikantselei, Kaitseministeerium, väljasaatmine Kaitsevägi (Merevägi, Õhuvägi), Kaitseliit, kohalikud omavalitsused ning küla- ja asumiseltsid, 2. Avaliku korra tagamine siseturvalisusega tegelevad ühingud (Eesti 3. Demineerimine Abipolitseinike Kogu, Päästeliit, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste MTÜ, Saaremaa Vabatahtlik 4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Merepääste Selts MTÜ, Naabrivalve, Eesti 5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Turvaettevõtete Liit, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing MTÜ) 6. Süüteomenetluse tõhustamine 40 Meetme mõõdikud 2018 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) Avaliku korra ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 raskete 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 ˂ 1777 PPA (1405) (1105) (930) rikkumiste arv Elanike teadlikkus hädaabinumbrist 112 ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% HÄK - pääste 93% (92%) (94%) (-) ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% - kiirabi 95% ≥ 95% (.-) ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% (92%) (92%) ≥ 87% ≥ 90% ≥ 93% - politsei 84% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% ≥ 95% (89%) (91%) (-) Elanike rahulolu ≥ 95% ≥ 97% ≥ 97% hädaabiteadete 94% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% ≥ 97% HÄK (97%) (96%) (-) menetlemisega Elanike rahulolu ≥ 85% ≥ 93% ≥ 93% päästesündmuste - ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% ≥ 93% PÄA (93%) (92%) (92%) lahendamisega31 PPA, Eesti Elanike rahulolu 82% ≥ 82% ≥ 82% ≥ 90% elanikkonna ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% ≥ 90% politsei tööga (2019) (85%) (84%) (-) turvalisuse uuring Olukorra analüüs Nõudlus siseturvalisuse teenuste järele ei võimalusi ennetustegevustesse panustamisel ja vähene teisi paindlikke võimalusi, kuid vabatahtlike roll reageerimisel jääb kindlasti oluliseks 32. Kiire ja Olgugi, et sihiks on seatud erinevate õnnetuste ja asjatundliku abi pakkumise on kavas pöörata rikkumiste vähenemine, siis pole ette näha, et sise- tähelepanu, et korrakaitseorganid, kohalikud oma- turvalisuse arengukava kehtivuse perioodil vähe- valitsused ja vabatahtlikud oleks nii koos kui ka neks oluliselt nõudlus siseturvalisuse teenuste eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule järele. Igal juhul on vaja tagada valmisolek reageeri- senisest paremini. da. Juhtumite arvu vähenemine võib siiski kaasa aidata, et reageerimise aeg lüheneb ja kvaliteedi- Vanemaealiste inimeste osakaalu suurenemine näitajad paranevad. ühiskonnas võib tuua kahetise riski. Ühest küljest ei pruugi vanemaealised olla võimelised panustama Üha raskem on teenuseid jätkusuutlikkult ja turvalisusesse, teisalt aga vajatakse senisest enam kvaliteetselt üle riigi pakkuda reageerimisteenust õnnetusjuhtumite korral. Kuid Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule siseneva- vananeva rahvastikuga võib kaasneda ka positiivne te noorte arvu vähenemine ja eriteenistujate siirdu- suundumus: vanemaealised kalduvad vähem mine pensionile toovad kaasa raskusi sise- korrarikkumistele. Vananevas ühiskonnas võib turvalisuse teenuste pakkumiseks vajalike teenis- muutuda isikute arusaamine turvalisusest ehk tujate leidmisel. Kutseliste teenistujate kõrval on muutub see, mis kedagi häirib avalikus ruumis, tähtis ka vabatahtlike panus, mis on aasta-aastalt kuidas inimesed tajuvad turvalisust ja kuidas suurenenud. Edaspidi on plaanis vabatahtlike mõtestavad korrarikkumisi. tegevust mitmekesistada, näiteks luues enam 31 Rahulolu hindamisel vaadatakse rahulolijate osakaalu. Pärast sündmust küsitakse inimesi käest kelle juures päästjad käisid ehk siis küsitletakse neid, kes reaalselt Päästeametiga kokku puutuvad. Tagasiside mõõtmiseks on kasutusel soovitusindeksi metoodika, mis mõõdab lojaalsete klientide hulka. Rahulolu % mõõtmiseks tehakse arvutus soovitajad*100/vastanute arv. Tulemuseks %. Päästeamet kasutab klientide tagasiside küsimiseks Recommy keskkonda http://recommy.com/ 32 Vabatahtlike tegevuse mitmekesistamise ja süsteemi jätkusuutlikkuse teema on avatud programmis „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 41 Lisaks eeltoodule mõjutab siseturvalisuse teenuste ja abitus seisundis inimesega seotud sündmuste pakkumist üha enam rahvastiku jätkuv koondu- arv. mine linnadesse, linnade lähiümbrusesse, samuti Politsei väljakutsete arv oli sama, mis 2021. aastal elanike riigisisene mobiilsus, sh pendelränne – (142 000). Peamised põhjused politsei kutsu- selle suurem mõju võib avalduda küll pikemas miseks olid jätkuvalt joobes isikud või vägivald, perspektiivis, kuid sellega tuleb arvestada juba politseile teate tegemine, liiklusõnnetus ja öörahu praegu. Inimeste liikumine eri elukohtade vahel rikkumine. võib kaasa tuua suurema nõudluse turvaturul, sest suureneb oht, et valveta ja kasutuseta vara ei ole Vähene valmisolek reageerida ootamatustele piisavalt kaitstud: mida rohkem on kohti, kus iga Tulevikus tõenäoliselt sagenevad äärmuslikud päev ei elata, seda rohkem on vaja neid valvata ja ilmastikuolud ja tormid, mis võivad kaasa tuua sh tagada reageerimisvalmisolek. Samuti tekitab raskete tagajärgedega loodusõnnetused. Selleks pendelränne vajaduse ühes või teises piirkonnas on vajalik päästetöö toimepidevuse tagamiseks politsei võimekust perioodiliselt suurendada. varustuse hankimine ja arendamine, et olla valmis Rahvastikutrendid suunavad aastatel 2020–2030 lahendama kliimamuutuste tagajärjel tekkivaid leidma lahendusi, mis senisest paremini arvesta- hädaolukordi. Tulevikus suureneb tõenäosus vad piirkonna eripärade ja vajadustega ega sündmusteks, mille lahendamine nõuab koostööd süvenda regionaalseid erisusi negatiivses mõttes. teiste ametkondadega. Oluline on koostööd Elanike rahulolu teenustega aitab hinnata korraldada nii tsiviil- kui ka militaarasutuste ja nii teenuste kvaliteeti erasektori kui ka riigiasutuste vahel. Elanike rahulolu hädaabiteadete menetlemisega Otsingu- ja päästetööde teostamise ning reostuse 2022. aastal ei mõõdetud, kuid varasematel aasta- avastamise võimekuse planeerimisel peab arvesta- tel on püsinud rahulolu väga kõrge (96%), mistõttu ma sellega, et laevaliikluse intensiivsus Läänemerel ei ole igal aastal seiramine hetkel vajalik. 2022. on endiselt suur. Viimastel aastatel on kasvanud aastal helistati hädaabinumbrile 1 171 822 korda eraomandis olevate vee- ja õhusõidukite arv, ehk 12% rohkem kui sellele eelnenud aastal. Abi tuli hoogustunud mereturism ja erinevate veespordi- välja saata aga vähem kui pooltel juhtudel (45%) alade harrastamine. Kliima soojenedes on ehk 422 003 korral – see oli samas suurusjärgus navigatsioonihooaeg pikenenud laienedes talve- nagu 2021. aastal. Endiselt on suureks probleemiks kuudele. Aktiivselt tegeletakse meremajanduse vähem kui 10 sekundit kestnud kõnede hulk. Seda arendamisega MKM eestvedamisel. Kõik eelnev võib põhjustada ette planeerimata helistamine (nt tingib ka lennu- ja merepääste juhtumite arvu tegevused, mille käigus tahtmatult valitakse tõusu, tõenäosus suurõnnetuseks merel kasvab hädaabikõne). On vaja võtta kasutusele meetmeid iga aastaga. Merepäästeressursi valmisolek väljas- selliste kõnede vähendamiseks. pool suvist navigatsioonihooaega on ebapiisav. Vajalik on arendada võimekust saata hädasolevale Riigiinfo telefonile 1247 tehti 264 056 kõnet, mis on laevale appi spetsiaalse väljaõppega päästemees- võrreldes 2021. aastaga umbes 62 000 kõne võrra kond33, samuti suutlikkust avariipukseerimiseks ja vähem. Peamine vähenemine on tulnud seoses keemiapäästeks merel. vaktsineerimisele registreerimise teenuse lõppe- mise ja COVID-19 KRIT teenuse vähenemisest. Suuremahulise merepäästeoperatsiooni teosta- Koroonaeelsele tasemele langemist ei toimunud miseks on oluline tugevdada koostöös partneritega kuna alates 2022. aasta juulist lisandus teenu- aastaringset merepäästevõimekust ning tagada sesse ka politsei infotelefon 612 3000. lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsiooni- keskuse JRCC Tallinn34 igakülgne valmisolek Elanike rahulolu päästesündmuste lahendamisega otsingu- ja päästeoperatsiooni tõhusaks planeeri- oli 92%. Päästesündmusi oli võrreldes 2021. miseks ja juhtimiseks. aastaga ligi tuhande võrra vähem. Kõige rohkem reageeriti tulekahjude¬le (3057 korda), kuid Alates 2023. aastast viidi Mereväe koosseisu 4 PPA tulekahjudega seotud pääste-sündmuste arv oli laeva ning PPA ja PäA veesõidukid antakse 2023. läbi aegade väikseim. Suurenes ohu likvideerimise aastal üle Riigilaevastikule. Lennu- ja merepääste 33 MIRG- Maritime Incident Response Group, mereõnnetuse reageerimismeeskond 34 Eesti päästepiirkonnas juhib otsingu- ja päästetööde tegemist PPA struktuuriüksus, milleks on lennu- ja merepääste ühendatud koordinatsioonikeskus. Inglise keeles (JRCC- Joint Rescue Coordination Center). 42 korraldamise ning koordineerimise eest vastutab süsteemidega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- endiselt PPA. Uues situatsioonis tuleb säilitada ja arenduskeskuse suutlikkus teenuseid pakkuda otsingu- ja päästetöödele reageerimise kiirus ja sõltub suurel määral IKT-taristu, tarkvara ja kvaliteet vähemalt endisel tasemel. Selle üheks infoturbe nüüdisaegsusest ja tänapäeva nõuetele eelduseks on aktiivne koostöö asutuste vahel, vastavusest. Tegutsemine piiratud ressursside millele aitab kaasa 2022. aasta lõpus tööd tingimustes on viinud olukorrani, kus ei ole piisavalt alustanud Merepääste nõukogu. võimalusi, et teenuseid korrastada. Uued vaja- dused siseturvalisuse valdkonnas toovad aga Hinnanguliselt üle poole miljoni II maailmasõja kaasa senisest suuremad nõudmised IKT-teenuste aegset lõhkekeha on ikka veel pinnases ja need kättesaadavuse, arendamise ja infoturbe järele. võivad ehitus-, metsandus- või põllumajandus- Seetõttu on peale praeguste teenuste hulga ja tegevuse käigus välja tulla. Hoogustunud ehitus- taseme hoidmise vajalik edasi arendada suut- tegevus ja metsaraie suurendavad võimalust likkust IKT-teenuseid kvaliteetselt pakkuda ja luua lõhkematerjaliga kokku puutuda. Plaaniliste demi- ka uusi võimeid. Näiteks praegu puuduvad neerimistööde maht on ebapiisav, et tagada ohu- vajalikud IT-vahendid, mida kasutada avaliku korra tum keskkond ja maandada riske. Vajalik on tagada ja reageerimist vajavate sündmuste eel ja mõjude piisaval arvul vajaliku kaitsetasemega lõhkamis- täielikuks hindamiseks, visualiseerimiseks ja kohtade olemasolu elanikkonna ohutuse taga- planeerimiseks. Piirkondlikud ohutegurid muutu- miseks ja keskkonna säästmiseks. Lõhkamiskohad vad kiiresti ning ametid peavad selleks, et osutada vähendavad plahvatusega tekkivate kildude laiali- kiiret ja professionaalset abi, olema suutelised lendu ja lööklaine levikut. Lõhkamiskohaga saab operatiivselt koostama ja visualiseerima võrgusti- välistada, et inimesed ei saa juhuslikult vigastada ku projektsioone või stsenaariumeid ning hindama ega saastata ümbritsevat keskkonda. piirkondlike ohutegurite mõjualasid. Suureneb surve muuta teenuseid mõjusamaks Teenuste rahastamise senine tase peab olema ning töötajatele ja elanikele mugavamaks, jätkusuutlik, et hoida alal kõik praegused IT- kasutades võimaluse korral tehnilisi ja teenused. Tehnika ja varustuse kasutusea lõppe- innovaatilisi lahendusi mine ei tohi kaasa tuua teenuste pikaajalist Juba praegu on siseturvalisuse teenuseid pidevalt katkemist. muudetud optimaalsemaks, mõjusamaks ja nii Tuleb võtta kasutusele uued infosüsteemid valdkonna töötajatele kui ka elanikele võimalikult ja -lahendused ning uuendada olemasolevaid, et vähekoormavaks, kuid endistviisi on arengu- toetada püstitatud eesmärkide saavutamist – võimalusi. Näiteks ei ole politseiressursi kasutami- infosüsteemide väljatöötamisel on vaja arvestada ne optimaalne, kuna politsei täidab mitut kohus- lahenduste optimaalsusega, mis tähendab ühtlasi, tust, mis ei eelda politseilist väljaõpet või sekku- et uute süsteemide kasutuselevõtul peaks arvesta- mist. See omakorda vähendab suutlikkust reageeri- ma üha väheneva tööjõuga. Samuti on edaspidigi da elanike seisukohalt tähtsamatele probleemidele. vajalik tagada nende süsteemide suur töökindlus ja Samuti pole kõigi teenuste pakkumisel kasutatud turvalisus ning koostalitusvõime. Kuna tööjõudu (ja kõige ökonoomsemaid lahendusi, mis tähendab, et muud ressurssi) on vähe, on vajalik järjest enam ei kasutata infoühiskonna võimalusi, vältimaks kasutusele võtta neid süsteeme, mis on võimelised asjatut bürokraatiat. tegema järelevalvelisi tegevusi, kus inimesel ei ole Reageerimiseks vajaliku taristu ja tehnoloogia vaja otseselt sekkuda. Lahenduseks võib olla nii tagamine on ülitähtis edutegur, et pakkuda seiresüsteemide, kaamerasüsteemide arendamine kvaliteetseid siseturvalisuse teenuseid35. Näiteks, kui mehitamata lennumasinate kasutuselevõtt. selleks et politsei, pääste ja kiirabi jõuaksid Elanike ootuste ja kiiresti areneva tehnoloogiaga inimesteni kiiresti ja täpselt, on vaja toimivaid side tuleb arvestada ka hädaabiteadete korralduse ja IT-teenuseid, mis tagaksid info kiire kätte- juures. Elanikele on riigi usaldusväärsuse üks olulisi saadavuse. Selle jaoks on vajalik asukohast sõltu- näitajaid kindlustunne, et ohu ilmnemisel või ohtu mata kiire sideühendus ja toimivad andmebaasid sattumisel saavad nad loota riigi abile ning abi on ning süsteemide koostalitusvõime Euroopa Liidu võimalik kutsuda igal ajal ja igas kohas. Inimesele 35 Siseturvalisuse teenused on kasutatud üldmõistena katmaks ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevaid asutusi, vabaühendusi ning ettevõtteid. 43 on tähtis, et hädaabiteade võetakse vastu kiirelt ja kaasaegsete tehnoloogiliste vahendite kasu- professionaalselt ning edastatakse lahendamiseks tamisega. Suur hulk 112 kõnesid sisaldavad õigetele abiandjatele. 2015. aastal toimunud ühtse- probleeme, mille lahendamiseks ei ole vajalik le hädaabinumbrile üleminek vastas elanike operatiivressursi (politsei, pääste, kiirabi) ootustele ja parandas hädaabinumbri kätte- sekkumine. Selleks on oluline luua võrgustik saadavust. Samas tõi esile ka uusi probleeme, mille vastavate ülesannetega asutustest ning kindlusta- lahendamine nõuab jätkuvat arendustööd ning da abivajadusest info edastamine. Tervikuna asutuste jõupingutusi, et elanikke kaitsta ja ohtusid tähendab see uutele protsessidele vastava uue tõrjuda. See tähendab, et kuigi enamik hädaabi- põlvkonna 112 infosüsteemide arendamist. teateid edastatakse praegu telefoni teel, sunnib Kõik teated ei vaja kohest sekkumist ja appi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng tõttamist, aga ka nendega tuleb tegeleda ning luua arvestama elanike kasvavate ootustega menetleda selleks toimiv tugisüsteem. Selleks, et info saamine hädaabiteateid, mis on edastatud muude teabe- oleks võimalikult mugav, on oluline üks kontakt- edastusviiside ja -vahendite abil. punkt, kust saab infot nii igapäevaselt kui ka kriiside 112 peab olema ligipääsetav rohkemate kanalite ajal, mil ühiskonna infovajadus on oluliselt kaudu ja iga abivajadus leidma lahenduse – suurenenud. 2020. aastal loodud ja edaspidi hädaabiühendus peab olema tagatud kõigile ning arendatav riigiinfo telefon 1247 on üks võima- seejuures tuleb arvestada nii erivajaduste (nt lustest, kus saab infot riigi toimimise kohta nii kuulmis- või kõnepuue), suhtlemisharjumuste kui igapäevaselt kui ka kriiside ajal. Meetme olulisemad väljakutsed aastatel 2023–2027 • Lahenduste loomine, mis tagaksid erinevate kanalite abil kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks hädaabinumbrilt 112. • Päästetöö toimepidevuse tagamine ning suutlikkuse suurendamine (sh kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerimiseks, tormikahjustuste likvideerimiseks, metsatulekahjude kustutamiseks, demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamiseks. • Valmisoleku tugevdamine, et reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele ning sellega seotud merepäästeoperatsiooni efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks. • 2025. aastaks valmisoleku tagamine, et Politsei- ja Piirivalveameti mitmeotstarbeliste36 helikopteritega Tallinna baasist välja lennata ööpäevaringselt 15 minuti jooksul. • Süüteomenetlemise digitaliseerimisega seonduvate tegevuste elluviimine. Aastaks 2026 on plaanis rahastuse olemasolul digitaliseerida suur osa süüteomenetlusest selleks, et süütegude uurimises oleks võimalik kasutada kaasaegseid lahendusi. Digitaliseerimine tõhustab menetluse läbiviimist oluliselt, sh võimaldab automatiseerida protsesse, mis ei vaja inimese sekkumist. • Eri valdkondadega koostöö tegemine, et tagada inimestele kõige sobivam abi ka nendes teemades, kus ei vastuta siseturvalisuse asutused, abi pakkumine sõltub eri valdkondade koostööst või rollijaotused ei ole asutuste vahel selgelt kokku lepitud. 36 Mitmeotstarbeline tähendab, et sama kopteriga saab täita erinevaid ülesandeid (SAR, õhust tulekustutamine, vaatlus, transport, erioperatsioonid, meditsiiniline abi jne). Politsei- ja Piirivalveameti kasutuses olev kopteritüüp AW139 on suuruselt ja varustuselt mitmeotstarbeline, millega ollakse tehniliselt valmis kiiret meditsiinilist abi pakkuvate lendude kõrval täitma ka kõiki teisi siseturvalisuse ülesandeid 44  Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED 96% on rahul hädaabi- 94% teab, et 112 on pääste Paranenud on elanike teadete menetlemisega kutsumiseks (2021. a). teadlikkus sellest, et Hädaabi- ja (2021. a). kiire abi saamiseks on infoteadete 92% teab, et 112 on kiirabi hädaabinumber 112, vastuvõtmine 77% koostöö- kutsumiseks (2021. a). partneritest on rahul kuid oodatust madalam ning abi välja- 91% teab, et 112 on politsei on teadlikkus, et 112 on saatmine Häirekeskusega (2022. a). kutsumiseks (2021. a). ka politsei kutsumiseks. Hädaabiteadete menetlemine Hädaabinumbrile helistatakse paljudel juhtudel kogemata. Abi- ja infoteadete Kõigile abivajajatele ei ole veel tagatud vastuvõtmine ja töötlemine võrdne juurdepääs 112 teenusele. 91% kõnedele vastati 2022. a 10 sekundi jooksul. Avaliku korra raskete 142 000 politsei 11 minutiga reageeriti 2022. a rikkumiste arv on tiheasustusalal elu ja tervist Avaliku korra väljakutset (2022. a). vähenenud: 2022. a ohustavale sündmusele 84%. tagamine oli neid 930. 84% on rahul 20 minutiga reageeriti 2022. a politsei tööga hajaasustusalal elu ja tervist (2021. a). ohustavale sündmusele 74%. Avaliku korra tagamine Isikute kinnipidamine 2022. aastal esimest korda 14 985 Plaaniliste alates 1992. aastast ei saanud lõhkekeha demineerimistööde lõhkematerjali plahvatuses tehti 2022. a maht on ebapiisav, et keegi surma ega vigastada. kahjutuks. Demineerimine tagada ohutum Endiselt on alles umbes pool miljonit II maailmasõja aegset keskkond ja lõhkekeha, millega kokkupuute tõenäosus suureneb. maandada riske. 92% on rahul Keskmine elupäästevõimekuse kohalejõudmise aeg päästesündmuste elupääste sündmusele oli 2022 a. 9 min 40 s. lahendamisega (2022. a). 94,3% elanikele on tagatud kutseliste- või Päästmine 27 267 väljakutset, sh vabatahtlike päästemeeskondade abi 15 minutiga. maismaal ja sisevee- 13 077 päästesündmust (2022. a). kogudel Päästetöö suutlikkus 72 riiklikku kliimamuutuste ja julgeoleku- päästekomandot. vajadusega seoses ei ole piisav 35 minutit 32 minutit 1 tund Abi osutamine on reageerimise on reageerimise on reageerimise aeg Eesti pääste- aeg veesõidukiga aeg veesõidukiga õhusõidukiga piirkonnas sündmuskohale sündmuskohale sündmuskohale Eesti Eesti merealadel. piiriveekogudel. päästepiirkonnas. Menetluste läbiviimist Süüteomenetluses tehakse esmased menetlustoimingud üldjuhul kohapeal tuleb muuta kiiremaks ja Süüteo- paberkandjal ning sisestatakse need efektiivsemaks hiljem käsitsi infosüsteemi. menetluse tõhustamine Hoiatusmenetluses tagati suutlikkus Praegu kasutatavad registreerida ja menetleda infosüsteemid ei võimalda 306 555 juhtumit automaatse digitaalsele menetlusele Järelevalve automatiseerimine liiklusjärelevalve abil (2022. a). üleminekut. Menetluste digiteerimine Põhiosa ekspertiisiga seotud suhtlusest ekspertiisiasutuse ja menetlejate vahel Digitaalkriminalistika toimub kas paberil või e-kirjaga. Menetlejatel puudub võimalus teha päringuid arendamine ekspertiisiasutuse infosüsteemi ja andmekogudesse. 45 Kriminalistika arendamine Alameede ehk programmi tegevus 2.1. Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine Eesmärk Inimeste abiküsimise teated on vastu võetud ja abivajadus välja selgitatud. Igale abivajadusele reageeritakse, ohule ja sündmusele antakse asjakohane hinnang ning abiosutaja saadetakse õigel ajal välja. Kogu ööpäeva hoitakse töös eri suhtluskanalid, tagades suhtlemise nii abivajajaga kui ka erinevate abiosutajate endi vahel. Inimeste teadlikkus abi küsimise kanalitest on paranenud. Mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Nende kõnede osatähtsus protsentides, millele on ≥ 92% (90%) ≥ 92% (92%) ≥ 92% (91%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% HÄK vastatud 10 sekundi jooksul. Teadete, milles sisaldub oht elule ja tervisele, ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 sek ≤ 2 min 15 ≤ 2 min 15 ≤ 2 min 15 ≤ 2 min 15 ≤ 2 min 15 HÄK menetlemise kiirus (2 min 30 sek) (2 min 29 sek) (2 min 31 sek) sek sek sek sek sek Koostööpartnerite rahulolu Häirekeskusega (PPA, ≥ 75% (68%) ≥ 76% (65%) ≥ 78% (77%) ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% HÄK PÄA, kiirabi) Elanike teadlikkus riigiinfotelefonist 1247 (19%) (46%) ≥ 50% (-) ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% ≥ 50% HÄK Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeeri- ≤ 8 (14 min 36 HÄK, mise aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade ≤ 4 (5 min 29 sek) ≤ 4 (5 min 54 sek) ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 sek) PPA on laekunud läbi Häirekeskuse 37 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Häirekeskus ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaabiteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus, abi- ja infoteadete vastuvõtmise ja töötlemise teenus ning kriisiinfo teenus. Teadete kiireks vastuvõtmiseks, abivajaduse täpseks väljaselgitamiseks ja abi väljasaatmiseks hoitakse töös eri suhtluskanaleid, et tagada suhtlemine nii abivajajaga kui erinevate abiotsijate endi vahel. Samuti tegeletakse ühtse hädaabi- ja infoteadete teenuse kanalite teadlikkuse suurendamisega. Tagatakse hädaabiteadete vastuvõtmise ja menetlemise kanalite jätkusuutlikkus, et need arvestaks tehnoloogia arengu ja inimeste kommunikatsiooniharjumustega. Jätkuvalt hoitakse töös riigiinfo telefoni 1247. Parandatakse ka inimeste teadlikkust, et nad teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik 37 Mõõdik puudutab merel hätta sattunute poolt hädaabinumbrile 112 tehtud kõnesid, mis on suunatud PPA JRCC Tallinnale, kui otsingu- ja päästetöid koordineerivale üksusele. 46 abi saada. Arendatakse erinevaid andmekogusid (Nt KILP, SOS). (Merel hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastu võtmise teema on avatud ja rahaga planeeritud programmi tegevuses „Abi osutamine Eesti merealadel ja piiriveekogudel“). Võimekus 2.1.1. Hädaabiteadete menetlemine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, SOM, MKM, 1. Katkematult võetakse vastu ja töödeldakse erinevate kanalite Terviseamet vahendusel saabunud hädaabiteateid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse38 RE / Euroopa 1.1. Loodud on lahendused, mis tagavad erinevate kanalite abil Regionaalarengu „Siseturvalisus kõigile abivajajatele võrdse juurdepääsu abi saamiseks SIM HÄK, PPA, SOM, PÄA, SMIT 2024–2025 Fond (ehk SF), 2024–2027“ hädaabinumbrilt 112. lisavajadus 1.2. Elanike teadlikkust on suurendatud ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, et inimesed teaksid, kuidas „Siseturvalisus ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne teha Eesti ainsale SIM HÄK, PPA, PÄA, SOM 2024–2026 RE/välisvahendid 2024–2027“ hädaabinumbrile 112 ja millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 2. Kiirabi, pääste ja politsei abiosutajate logistikat korraldatakse ja oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PPA, PÄA, SMIT, MKM, KAM, operatiivinfot vahetatakse katkematult kogu ööpäeva. JUM, RIKS, Terviseamet Sidepidamine abiosutajate vahel on jätkusuutlik ja välja on Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: töötatud alternatiivsed lahendused. RE, lisavajadus, välisvahendid 38 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääks käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 47  Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/ Euroopa 2.1. Rakendatud on uusi jätkusuutlikke lahendusi abiandjate HÄK, SMIT, 2024– Regionaalarengu „Siseturvalisus SIM väljasaatmiseks ning operatiivinfo vahendamiseks. PPA, PÄA, SOM 2026 Fond (ehk SF), 2024–2027“ lisavajadus 2.2. Arendatud on toimepidevat, turvalist ja kättesaadavat SIM, MKM, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste riigisidet39, et tagada abiosutajatele side nii häda- kui RIKS KAM, JUM, 2024 Lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad kriisiolukorras ka siis, kui erasektori teenused ei toimi. RAM, SMIT programmid Võimekus 2.1.2. Abi- ja infoteadete vastuvõtmine ja töötlemine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Välja on arendatud riiki, kohalikke omavalitsusi ja elanikke (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, SMIT, PPA, ühendav teabe vahendamise keskus ning sidekanalid teadete PÄA, SOM, KOV-id vastu võtmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Korrastatud on protsessid ning kaardistatud abivajadused, mis „Siseturvalisus tagavad abivajadusest teabe edastamise pädevale asutusele ning SIM HÄK, KOV-id 2025 RE/välisvahendid 2024–2027“ vastava abi saamise. 1.2. Kriisiinfo teenuse osutamiseks on sõlmitud kokkulepped kõigi „Siseturvalisus SiM HäK 2024 RE/välisvahendid potentsiaalsete teenuse kasutajatega. 2024–2027“ 39 Operatiivne raadioside, mereside ja muu kriitilise tähtsusega side valitsusasutustele sh satelliitside, turvaline mobiiltelefon, lauatelefonid, ohuteavituse süsteem. 48 Alameede ehk programmi tegevus 2.2. Avaliku korra tagamine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine avaliku korraga seotud ohtudele aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Korrakaitseorganid, kohalikud omavalitsused ja vabatahtlikud on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima senisest paremini. Mõõdikud 2018 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) Politseipatrullide keskmine väljapanek 86 ≥ 86 (93) ≥ 86 (91) ≥ 86 (80) ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 ≥ 86 PPA Mõõdik 99% 12min/ 95% 99% 11,5min/ 99% 11min/ Tihe-/hajaasustusega alal elu ja tervist töötatakse 21min 95% 20,5min 95% 20min 99% 10,5min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ 99% 10min/ ohustavale sündmusele piirajaga PPA välja aastaks (85% 12 min / (84% 11,5 min/ (84% 11 min/ 95% 19,5min 95% 19min 95% 19min 95% 19min 95% 19min reageerimiste osakaal 2020 76% 21 min) 77% 20,5 min) 74% 20 min) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: patrulltöö teenus, eriüksuse ja kiirreageerimise teenus, liiklusjärelevalve teenus, isikute kinnipidamise teenus. Avaliku korra tagamise edendamiseks parandatakse korrakaitseorganite, kohalike omavalitsuste ning vabatahtlike valmisolekut reageerida õnnetustele nii koos kui eraldi (koostöö parandamine, õiguslikud võimalused jne). Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. 49 Võimekus 2.2.1. Avaliku korra tagamine Võimekuse eesmärk 1. Avaliku korra ülesannet täidavad korrakaitseorganid lähtudes ohust ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused korrarikkumise liigist. Igale sündmusele reageeritakse optimaalsete (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, HÄK, jõududega korrarikkumise lõpetamiseks. Inimeste elu ja tervist ohustava- REM, KOV-id, JUM tele sündmustele reageeritakse esmajärjekorras, et võimalik tagajärg Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus oleks minimaalne. Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Eesti suuremates omavalitsustes on loodud suutlikus reageerida avalikku „Siseturvalisus SIM KOV, PPA, HÄK 2024–2026 RE/välisvahendid korda ohustavatele väiksematele ohtudele. 2024–2027“ „Siseturvalisus 2024– 1.2. Erikorrakaitseorganitele on loodud õiguslikud võimalused lahendada neile SIM, KOV, 2024–2026 RE/välisvahendid 2027“, teiste seonduvad pandud ülesandeid. REM programmid 1.3. Loodud on õiguslikud lahendused, et võimaldada turvaettevõtteid kaasata „Siseturvalisus SIM KOV, ETEL 2024–2026 RE/välisvahendid avaliku korra ülesande lahendamisel ja avaliku korra kaitsel. 2024–2027“ 1.4. Koostatud on kontseptsioon ohtlike ja korda rikkuvate mehitamata „Siseturvalisus lennuvahendite tuvastamise ning vastumeetmete rakendamise tehnilise SKA 2024 2024–2027“ võimekuse arendamiseks. Võimekus 2.2.2. Isikute kinnipidamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Arestimajades kohaldatakse isikute lühiajalist kinnipidamist. Kohalikel (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, JUM, SOM, omavalitsustel on võimekus joobeseisundis isikuid kainenema toime- KOVd tada ja kainenemas hoida (mh on selleks loodud õiguslikud eeldused). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 1.1. Isikute kinnipidamisteenuse osutamine on korrastatud ja selle dubleeri- PPA, JUM SIM 2024 RE/välisvahendid 2024–2027“, JUM mist Politsei- ja Piirivalveameti ja vanglateenistuse vahel on vähendatud. seonduvad programmid 1.2. Loodud on õiguslikud eeldused, et luua kohalikel omavalitsustel SIM/JUM KOVid 2026 RE/välisvahendid sama suutlikkus pidada kainestusmaja. 50 Alameede ehk programmi tegevus 2.3. Demineerimine Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine pommi- ja plahvatusohu korral aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Päästevõrgustik koos partneritega on nii koos kui ka eraldi valmis reageerima õnnetusele või ohule senisest paremini. Mõõdikud 2018 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) (tegelik) Pommi- ja plahvatusohu korral on mandril tagatud 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% PÄA demineerijate kohalejõudmine 90 min jooksul (100%) (100%) (100%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: lahingumoona ohu kõrvaldamise teenus, pommi- ja plahvatusohu kõrvaldamise teenus, veealuse demineerimistöö teenus. Demineerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogiavõimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid, et vähendada ohtusid demineerijatele ning õnnetusse sattunutele. Tagatakse vähemalt kahe plaanilise demineerimistöö tegemine aastas. Võimekus 2.3.1. Demineerimine Võimekuse eesmärk 1. Demineerimisvõimekuse ja ohtlike ainetega toimunud õnnetustele reageerimise Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised tagamiseks ning tagajärgede likvideerimisel kasutatakse kaasaegseid tehnoloogia- asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): võimalusi ja maksimaalseid ohutusmeetmeid vähendamaks ohtusid demineerijatele PÄA, SIM, KAPO, KOVd ning õnnetusse sattunutele. Sh tehakse suuremahulisi plaanilisi demineerimistöid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/välisvahendid, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Lisavajadus/ „Siseturvalisus 1.1. Loodud on viis nüüdisaegsetele ohutusnõuetele vastavat kinnist lõhkamiskohta. SIM PÄA 2025 välisvahendid 2024–2027“ RE/Sisejulge- 1.2. Arendatud ja rakendatud on lõhkamismeetodeid sündmuskohal lõhkamiseks ja olekufond jm PÄA 2024–2026 sama lõhkematerjali transpordivõimalusi. välisvahendid/ lisavajadus 51 Alameede ehk programmi tegevus 2.4. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele maismaal aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Õnnetuste või ohtude korral reageeritakse esmajärjekorras sündmustele, kus on ohus inimeste elu või tervis. Õnnetustele ja ohtudele reageerimise valmisolekut on parandatud. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elupäästevõimekusega päästekomando keskmine 9,29 < 10 (9,11) < 10 (7,49) < 10 (9,4) < 10 < 10 < 10 < 10 < 10 PÄA kohalejõudmise aeg elupääste-sündmusele (minutites) Eesti elanike osakaal, kellele on 15 min jooksul tagatud ≥ 92% kutseliste- või/ja vabatahtlike päästemeeskondade poolt (92,4%) ≥ 92% (92,4%) ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% ≥ 92% PÄA (94,3%) abi osutamine Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: päästetöö baasteenus, maastikutulekahju kustutustöö teenus, veepääste teenus, keemiapääste teenus, varingupääste teenus, naftareostuskorje teenus, nööripääste teenus, kõrgustest päästetöö teenus. Päästmiseks maismaal ja siseveekogudel tagatakse koostöös vabatahtlike päästjatega tõhus päästevõimekus, vajalikud tingimused ja eeldused päästetööde läbiviimiseks. 52 Võimekus 2.4.1. Päästmine maismaal ja siseveekogudel Võimekuse eesmärk 1. Kutseliste ja vabatahtlike ühtse päästevõrgustiku abil tagatakse Eestile Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõhus päästevõimekus ning vajalikud tingimused ja eeldused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PÄA, SIM, KOVd päästetööde läbiviimiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse „Siseturvalisus 2024–2027“, 1.1. Olemasolevate toetusmeetmete jätkamine KOV-idele veevõtukohtade REM, KLIM SIM 2024–2026 RE/välisvahendid teiste tulemusvaldkondade rajamiseks. seonduvad programmid 1.2. Suurendatud on päästetöö toimepidevust ning suutlikkust „Siseturvalisus 2024–2027“, PÄA, PPA, RE/Ühtekuuluvus- (kliimamuutustega seoses) üleujutustele ja varingutele reageerida, SIM 2024–2026 Kliimamuutustega kohanemise REM fond tormikahjustusi likvideerida ja metsatulekahjusid kustutada. programm 1.3. Laiendatud on ühisvalveteenistuse võimalusi kõigis kutselistes SIM PÄA 2024–2026 RE/lisavahendid „Siseturvalisus 2024–2027“ päästekomandodes. 53 Alameede ehk programmi tegevus 2.5. Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas Eesmärk Kiire ja asjakohane reageerimine õnnetustele ja ohtudele Eesti päästepiirkonnas aitab vähendada nii inim-, vara- kui ka keskkonnakahju. Olemas on valmidus osutada abi hädasolevale inimesele, samuti vee- või õhusõidukile õnnetuse ärahoidmiseks või olukorra eskaleerumise vältimiseks. Ollakse valmis suuremahulise sündmuse lahendamiseks koostöös partneritega Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Keskmine kohalejõudmise aeg õhusõidukiga otsingu- ja ≤2 päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas ≤2 ≤ 2 (1h) ≤ 2 (1h) ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 ≤2 PPA (1 h 8 min) (tundides) Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ≤1 ≤1 ≤ 1 (32 min) ≤ 1 (32 min) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA ja päästetööde sündmuskohale piiriveekogudel (tundides) (25 min) Keskmine kohalejõudmise aeg päästeressursiga otsingu- ≤2 ja päästetööde sündmuskohale Eesti päästepiirkonnas ≤2 ≤ 2 (36 min) ≤ 2 (35 min) ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 ≤1 PPA (44 min) merealal (tundides) Keskmine otsingu- ja päästetööde ressursi alarmeerimise (4 min 48 aeg lennu- või merepääste juhtumile, kui teade on - - - ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 ≤4 PPA sek) laekunud otse JRCC Tallinnale40 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse järgmisi teenuseid: SAR teenus (ehk otsingu ja pääste teenus), rannikuvalve teenus, merereostustõrje teenus.Kiiremaks ja tõhusamaks abi osutamiseks Eesti päästepiirkonnas tehakse ettevalmistusi päästekopterite ööpäevaringsele 15-minutilisele valmisolekuastmele viimiseks. Tagatakse ka hätta sattunud lennuvahendite otsimine maismaal. Samuti edendatakse koostööd partneritega otsingu- ja pääste- ning mereabi juhtumite veelgi tõhusamaks lahendamiseks ja arendatakse võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega abimeeskond. Lisaks tagatakse piiriveekogudel reostuse avastamine, lokaliseerimine ja likvideerimine. Otsingu- ja päästeüksuste välja saatmisel lähtutakse kiire ning tõhusa abi põhimõttest, mis tähendab, et lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse otsustusprotsessi toetamiseks loodud tehnilised lahendused kindlustavad ajakohase ülevaate ressursist, seejuures võimaldades ka selle kiire väljasaatmise. Kõikidelt päästepiirkonnas 40 Kõikidest kanalitest vastu võetud teated. 54 hätta sattunutelt teadete ja signaalide vastuvõtmiseks tagatakse lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse sidekanalite ning seadmete toimepidevus. Et olla valmis suuremahulise merepäästeoperatsiooni juhtimiseks, tehakse koostööd partneritega ja koostatakse rahvusvahelistele soovituslikele standarditele vastav suuremahulise merepäästeoperatsiooni41 plaan. Merepääste valdkonna tervikliku arendamise eesmärgil jätkab tööd Merepääste nõukogu. Suurendatakse inimeste teadmisi merel ette tulevatest ohuolukordadest, hädateadete edastamise võimalustest, samuti oskuseid ohuolukorras toime tulla, enda ja teiste elu säästa. Võimekus 2.5.1. Lennu- ja merepääste Võimekuse eesmärk 1. Eesti päästepiirkonnas reageeritakse kõikidele lennu- ja merepääste sündmustele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised lähtudes kiire ja tõhusa abi põhimõttest. Koostöös partneritega on kindlustatud asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): mereabi (maritime assistance) osutamine ennetamaks inim-, vara- ja keskkonna- SIM, PPA, PÄA, HÄK, SMIT, KOVd, partnerid kahju. Tagatud on valmisolek reageerida lennu- või merepääste suuremahuliseks päästeoperatsiooniks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid, Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse42 „Siseturvalisus 1.1. Kopterite reageerimisvalmidus on viidud ööpäevaringselt 15 minutile. PPA 2024 RE 2024–2027“ 1.2. Analüüsitud on PPA laevade Kaitseministeeriumi valitsemisalasse üle andmise „Siseturvalisus mõju otsingu- ja merepäästesündmuste lahendamisele (alarmeerimise SIM PPA, KAM 2024–2025 RE/lisavajadus 2024–2027“ protseduur, ajakulu, päästeoperatsiooni juhtimisskeem jmt). 1.3. Arendatud on võimekust saata hädasolevale laevale spetsiaalse väljaõppega SiM, PÄA, Lisavajadus/ abimeeskond43. Selleks on tõhustatud koostööd PäA ja PPA vahel, ajakohastatud PPA 2024–2026 sama partnerid välisvahendid analüüs, välja töötatud koolituskava. 1.4. Tugevdatud on valmisolekut reageerida suuremahulisele merepäästesündmusele, SiM, PÄA, Lisavajadus/ selle efektiivseks planeerimiseks ning juhtimiseks on loodud JRCC Tallinn PPA 2024–2025 sama partnerid välisvahendid otsustusprotsessi kiirendavad tehnilised lahendused ja toetav väljaõppesüsteem 1.5. Arendatud on JRCC Tallinn võimekust viivitamatult ja tõrgeteta vastu võtta kõik hädasignaalid ning loodud teate menetlemist toetavad lahendused (soetatud PPA SMIT 2024–2026 Lisavajadus sama täiendav COSPAS-SARSAT terminal (varuasukoha jaoks)44). 41 MRO – Mass Rescue Operation 42 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 43 MIRG- maritime incident response group 44 Inglise keeles: Space System for the Search of Vessels in Distress (otsingu- ja pääste satelliitsüsteem). 55 Alameede ehk programmi tegevus 2.6. Süüteomenetluse tõhustamine Eesmärk Sündmuste lahendamist ja korrarikkumiste lõpetamist toetavad digilahendused ja automaatsed järelevalvesüsteemid, mille abil on süütegude menetlemine muutunud kiiremaks ja efektiivsemaks. Mõõdikud Mõõdiku nimi 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas Suutlikkuse tagamine hoiatamismenetluses registreerida ≥ 250 000 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 ≥ 250 000 1000000 1000000 PPA ja menetleda juhtumeid automaatse liiklusjärelevalve abil (306 555) Kriminaalmenetluse digitaalselt läbiviimise osakaal 0% > 0% (0%) > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% PPA Väärteomenetluste (kiir- ja üldmenetlus) digitaalselt 0% > 0% (0%) > 0% > 0% ≥ 30% ≥ 30% ≥ 30% PPA läbiviimise osakaal Digikriminalistika kaughallatava vaatlussüsteemi 0% 0% (0%) 0% 100% 100% 100% 100% PPA kasutamise osakaal Digitaalsete tõendite koopiafailide automatiseeritud 0% 0% (0%) 0% 100% 100% 100% 100% PPA arhiveerimise osakaal Kriminalistika teenuse töövoogude halduskeskkonna 0% 0% (0%) 0% 0% 0% 100% 100% PPA liidestatus ühtse digitaalse süüteomenetluse süsteemiga Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: väärteokaristuse täideviimise teenus, kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenus. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamise toetamiseks arendatakse erinevaid digilahendusi ja automaatseid järelevalvesüsteeme, sh olemasolevaid menetlusi digiteeritakse ja nende ülesannete täitmisel, kus inimese sekkumine ei ole vajalik, eelistatakse automaatseid järelevalvesüsteeme. Süüteomenetlust muudetakse enam ohvrikeskseks. 56 Võimekus 2.6.1. Järelevalve automatiseerimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Automatiseeritud lahendusi kasutatakse senisest laialdasemalt, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, HÄK, PÄA, võetakse kasutusele automaatsed järelevalvesüsteemid (ennekõike SMIT, PPA, KOV, MKM seal, kus inimese sekkumine ei ole vajalik). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/lisavajadus/ 1.1. Kasutusele on võetud automaatsed järelevalve- ja neid toetavad SIM, SMIT, Euroopa „Siseturvalisus süsteemid (nt HIS 2.0) nende ülesannete täitmisel, kus inimese PPA 2024–2026 PÄA Regionaalarengu 2024–2027“ sekkumine ei ole vajalik. Fond (ehk SF) 1.2. Loodud on AI võimekus videopildi töötlemiseks (avaliku ruumi Välisvahendid, „Siseturvalisus kaamerate pildilt), mis suudab tuvastada ohtusid, et neile ennetavalt PPA SIM, SMIT 2026 lisavajadus 2024–2027“ reageerida. RE/Sisejulgeoleku- 1.3. Loodud on eeldused automatiseeritud infovahetuseks teiste EL-i fond jm „Siseturvalisus liikmesriikide ja rahvusvaheliste koostööpartneritega korrarikkumiste PPA SMIT 2024–2026 välisvahendid 2024–2027“ lahendamisel, süütegude avastamisel ja tõkestamisel. Võimekus 2.6.2. Menetluste digiteerimine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kasutusele võetavad lahendused on paberivabad ja olemasolevad (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): menetlused digiteeritakse. SIM, HÄK, PPA, PÄA, JUM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse45 45 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 57  RE/ lisavajadus/ Euroopa 1.1. Nii väärteo-, kriminaal- kui ka haldusmenetlus on digiteeritud vastavalt JUM SIM 2024–2026 Regionaalarengu JUM seonduv programm süüteomenetluse digitaliseerimise tegevuskavale. Fond (ehk SF), Sisejulgeolekufond RE/ lisavajadus/ Euroopa 1.2. Menetlused on muudetud elektroonilisteks, menetluste tegemist PPA, PÄA, „Siseturvalisus SIM 2024–2026 Regionaalarengu toetavad mobiilne töökoht ja IT-lahendused. SMIT 2024–2027“ Fond (ehk SF) jm välisvahendid 1.3. Loodud on võimalus kasutada inimese kontaktandmeid ja digitaalset PPA, PÄA, RE /lisavajadus/ „Siseturvalisus asukohta46, et hõlbustada suhtlemist nii elektroonilises menetluses SIM 2024–2026 SMIT välisvahendid 2024–2027“ kui ka riigiga „Siseturvalisus 1.4. Välja on töötatud ja kasutusele võetud infosüsteemid PPA, KAPO, RE/ lisavajadus/ JUM 2026 2024–2027“, JUM mittedigitaalsete asitõendite haldamiseks paberivabalt. SIM, SMIT välisvahendid seonduv programm Võimekus 2.6.3. Digitaalkriminalistika arendamine Võimekuse eesmärk 1. Digitaalkriminalistika alaste vaatluste järjekorra pikkus on maksimaalselt Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kaks kuud. Selleks arendatakse süsteemselt digitaalkriminalistika teenust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): (suurendatakse kulutõhusust, lühendatakse vaatlusjärjekordi, parendatakse SIM, PPA, SMIT, EKEI, JUM eksperditeadmiste taset). Digitaaltõendite alusel tehtavad kohtuekspertiisid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid valmivad vähem kui kahe kuuga. Programm, kus Olulisemad arendustegevused Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE, „Siseturvalisus 1.1. Loodud on digitaalkriminalistika serveripõhine kaughallatav Sisejulgeoleku- 2024–2027“, teiste PPA, SMIT SIM, JUM 2024–2026 vaatlussüsteem. fond jm välis- tulemusvaldkondade vahendid seonduvad programmid 46 Digitaalne asukoht tähendab, et inimene annab riigile ühe digitaalse aadressi, mille vahendusel ta ametiasutustega suhtleb. Selleks võib olla nii isiklik e-posti aadress või mõni elektrooniline keskkond, näiteks internetipank või eesti.ee keskkond. Sinna saadetud dokumendid loetakse inimesele kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel saatmisest. 58  1.2. Ajakohastatud on regulatsioone, mis toetaksid digitaalset kriminaalmenetlust ning digitaalsete tõendite kogumist ning õiguslikku SIM PPA 2026 RE sama töötlemist. RE, Sisejulgeoleku- 1.3. Digitaalsete tõendite koopiafailide arhiveerimise lahendused on „Siseturvalisus PPA, SMIT JUM 2026 fond jm välis- automatiseeritud47. 2024–2027“ vahendid, lisavajadus 1.4. Kriminalistika teenuse töövoogude halduse keskkonna liidestamine ühtse „Siseturvalisus PPA, SMIT 2026 Lisavajadus, digitaalse süüteomenetluse süsteemiga48. 2024–2027“ Võimekus 2.6.4. Kriminalistika arendamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Kohtuekspertiisi ja kriminalistika suutlikkust on arendatud. Loodud on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): EKEI, PPA, JUM, riigiülene võimekus koguda ja analüüsida kriminalistika ja kohtuekspertiisi SIM valdkonna teavet. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Arendusülesandeid hetkel programmi tasandil planeeritud ei ole. ■ 47 Lahendus on koostöös SMIT-iga juba olemas, kuid see tuleb automatiseerida, hetkel suunatakse käsitsi arhiivi; see on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 48 See on üks osa süüteomenetluse digitaliseerimisest ja PPA siseselt seotud MIS-x / PRIS arendustega. 59  Foto: Reelika Riimand Meede 3. Kindel sisejulgeolek MEEDE 3. Kindel sisejulgeolek Meetme eesmärk: Eesti teadvustab ja maandab Meetme peavastutaja: Siseministeerium sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja raha selles meetmes: Kaitsepolitseiamet, Politsei- rahvusvahelise koostöö kaudu. Eesti elanikud ning ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi info- erinevate võimalike kriisistsenaariumitega. tehnoloogia- ja arenduskeskus. Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse põhi- Kaasvastutajad või programmi eesmärkide seadusliku korra kaitsele, Eesti riigi vastu suunatud saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma luure- ja mõjutustegevuse ning lõhestuspoliitika teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega tõkestamisele, riigisaladuse ja salastatud välis- seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et teabe kaitsele, sisejulgeoleku tagamiseks vajaliku anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende teabe ja olukorrateadlikkuse tagamisele, terrorismi tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): ja vägivaldse äärmusluse ennetamisele ja tõkesta- Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- misele, kriisideks ja ressursimahukateks ministeerium, Kaitseministeerium, Kliima- sündmusteks (sh terroriaktideks ja hübriid- ministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja kriisideks) valmisolekule ning reageerimisele, elu- kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja tähtsate teenuste toimepidevuse tagamisele, Põllumajandusministeerium, riigipiiri kontrollile, valvamisele ja kaitsmisele ning Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, riigi julgeolekut, stabiilsust, heaolu ja mainet mõju- Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Pank, Eesti tava raske ja organiseeritud kuritegevuse enneta- Kohtuekspertiisi Instituut, Maksu- ja Tolliamet, misele ja tõkestamisele (korruptsioon, majandus- Riigi Infosüsteemi Amet, Veterinaar- ja Toiduamet, kuritegevus ja rahapesu, organiseeritud kuri- Välisluureamet, Finantsinspektsioon, Eesti tegevus küberkuritegevus, narkokuritegevus, terro- Pangaliit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve rismi rahastamine, inimkaubandus). Meetmel on Amet, Transpordiamet, Kaitsevägi, Kaitseliit, avalik ja salajane osa. Terviseamet, Tervise Arengu Instituut, Rahapesu Meede koosneb viiest programmi tegevusest: Andmebüroo, Ravimiamet, Keskkonnaamet, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 1. Põhiseadusliku korra tagamine Vanglateenistus, Prokuratuur, Registrite ja 2. Raske- ja organiseeritud kuritegevuse vastane Infosüsteemide Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, võitlus Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus, Andme- 3. Objektivalve ja isikukaitse kaitse Inspektsioon, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, Kaitseväe 4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja Akadeemia, elutähtsat teenust ja veebisisu nende lahendamine majutust osutavad ettevõtjad, hädaolukorra 5. Piirihaldus riskianalüüside koostamisega seotud asutused, kohalikud omavalitsused 60  Meetme mõõdikud 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes hindab heaks ≥ 45% ≥ 45% ≥ 45% Sise- Eesti valmisolekut tulla toime – ≥ 45% – ≥ 45% – (40%) (-) (40%) turvalisuse terroriaktiga, kui see peaks juhtuma avaliku Elanike osakaal, kes hindab Eesti arvamuse ≥ 57% ≥ 57% ≥ 57% valmisolekut tulla toime välisriigi – 60% – 60% – uuring (37%) (-) (49%) mõjutustegevuse kasvuga heaks Riigikaitse Elanike osakaal, kelle hinnangul on ≥ 60% ≥ 62% ≥ 63% avaliku ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% Eesti välispiir hästi kaitstud (64%) (56%) (56%) arvamuse uuring; KAM Maismaapiiri kaetus tehnilise ≥ 52% ≥ 52% ≥ 60% ≥ 65% ≥ 70% ≥ 75% ≥ 75% ≥ 75% PPA seirega (sh Peipsi järv, Narva jõgi) (52%) (57%) (57%) Siseturvalisu- Elanike osakaal, kes hindavad oma 58% 58% ≥ 59% se avaliku teadlikkust küberkuritegevusega – ≥ 60% – ≥ 60% – (58%) (-) (59%) arvamuse seotud riskidest heaks uuring Elanike osakaal, kes peavad narkootikume kergelt kättesaadavaks: ≤ 24% - kanep (24%) – – ≤ 24% – ≤ 24% – (36%) ≤ 10% - amfetamiin (10%) – – ≤ 10% – ≤ 10% – (21%) ≤ 12% Sise- - rahusti/uinuti arsti korralduseta (12%) – – ≤ 12% – ≤ 12% – turvalisuse (23%) ≤ 10% avaliku - ecstasy (10%) – – ≤ 10% – ≤ 10% – arvamuse (23%) ≤ 7% uuring - kokaiin (7%) – – ≤ 7% – ≤ 7% – (16%) - dopinguained (7%) – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% – Elanike osakaal, kes hindavad heaks ≥ 56% Eesti valmisolekut tulla toime (56%) – – ≥ 60% – ≥ 60% – (56%) erinevate kriisidega Tehnilise MONEYVAL-i hinnang rahapesu ja vastavuse MONEYVAL-i terrorismi rahastamise vastase – – – soovitused – – – hindamisrapo võitluse kohta49 on rt täidetud Korruptsioonitajumise indeks50 ≥ 76 ≥ 75 75 ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 Transparency (punktid) (74) (74) International Korruptsioonitajumise indeks (koht) (17) (13) 13 (14) 12 11 10 10 10 Muudest rahvustest inimeste Riigikantselei ja Sotsiaal- osakaal, kes usaldavad Venemaa- ministeeriumi Ukraina konflikti teemal Venemaa – – 16,6 15 14 Mõõdik muudetakse. avaliku uudistekanaleid ja ei usalda Eesti arvamuse kanaleid seireuuring51 49 MONEYVAL (ingl Commitee of Experts on the Evaluation of Anti Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism) on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindav eksperdikomitee. Eesti kohta koostati viimane raport 2022. aastal, mis sisaldab Eestile 109 tehnilist ja 61 efektiivsussoovitust. Leitav:https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96 50 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 51 Avaliku arvamuse seireuuring (märts 2023). Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi ühisseire. Küsitlus 15a. ja vanema elanikkonna seas Aasta näitaja on leitud kõigi aasta jooksul tehtud tulemuste kokku liitmisel ja nende jagamisel tehtud seirete arvuga (18+18+17+17+18+22+19+16+15+12+16+12/12=16,6) 61 Olukorra analüüs52 Eesti sisejulgeolekut mõjutavad oluliselt erinevad Seetõttu on vajalik õiguskaitseasutuste süsteemne välis- ja sisetegurid ning suundumused. Olulise- ja järjekindel võimearendus ning läbiv riigisisene ja maid välismõjutajaid on üldine julgeolekuolukord rahvusvaheline koostöö. regioonis ja maailmas, julgeolekuohtude Edasises on kirjeldatud sisejulgeoleku meetmes asümmeetrilisem ja vähem ennustatavam iseloom, käsitletud teemade lühianalüüsi valdkonna- vaenulike eriteenistuste tegevus, sihistatud vale- põhiselt. infokampaaniad, äärmusluse ja populismi levik maailmas ja Euroopas, suurriikide poliitilised priori- Põhiseadusliku korra kaitse teedid ning majandusarengud. Samuti EL-i ja NATO Eesti julgeolekuasutuste hinnangu53 järgi mõju- strateegiline areng ja sisemine ühtsus, üha ulatus- tavad Eesti põhiseaduslikku korda kõige tõsisemalt likum ühiskondlik digitaliseeritus, automati- Venemaa agressivsed välispoliitilised ambitsioonid seerumine ja sõltuvus IKT-st, kliimamuutused, ning nende saavutamiseks kasutatavad mitte- energiapoliitika, rände hoogustumine jpm. Seetõttu sõjalised ja sõjalised, avalikud ja varjatud vahendid. on Eesti jaoks keskse tähtsusega ühiskonna 24. veebruaril 2022 alanud laiaulatuslik sõjaline informeeritus, ühtekuuluvus ja kerksus, julgeoleku- rünnak Ukraina vastu, millele eelnes Vene eri- aspektide arvestamine erinevate valdkonna- teenistuste pikaajaline tegutsemine ning ulatuslik poliitikate kujundamisel, tõhus siseriiklik ja rahvus- desinformatsiooni levitamine meedias ja rahvus- vaheline koostöö ning strateegiline partnerlus vahelisel areenil. Venemaa sõda Ukraina vastu on samameelsete riikidega. muutnud julgeoleku olukorda Euroopas ja maail- Samuti mõjutavad riigi julgeolekut läbi inimeste mas laiemalt. Venemaa strateegiliseks eesmärgiks usalduse ja kaitsetahte sotsiaalmajanduslikud on oma mõjuvõimu suurendamiseks lõhestada tegurid, nagu rahvastiku vananemine ja vähe- NATO ja EL-i riike, võimendades mõjutustegevuse nemine, piirkondade ebaühtlane areng ning ja valeinfokampaaniatega erinevaid siseriiklikke ja ühiskonna sotsiaalne sidusus (olemasolevate rahvusvahelisi probleeme, õõnestades rahvus- ühiskonnarühmade integreeritus ning uussisse- vaheliste organisatsioonide usaldusväärsust, rändajate kohanemine), sh riigikeele valdamise polariseerides kogukondi ning õhutades vastu- ning haridus- ja tööturul konkurentsivõimelisuse olusid riikide ja rahvaste vahel. See, omakorda, edendamine. Samuti ühiste väärtuste ja info- suunab Eestit olema senisest veelgi enam tähele- maastiku ning ühise riigiidentiteedi edendamine. panelik ning tõhustama vastuluuret ja eelhoiatust Oluline on ühiskonda pingestavate ja lõhestavate nii füüsilises kui küberruumis, et tõkestada küsimuste konstruktiivne lahendamine ning vahetuid ohte Eesti iseseisvusele ja territoriaalsele tõmbekeskuste-väliste piirkondade strateegiline terviklikkusele. arendamine. Riigiüleselt on vajalik järjepidevalt Eesti suunal üritab Venemaa saavutada oma toetada haavatavamate elanikkonnagruppide eesmärke peamiselt venekeelse kogukonnaga toimetulekut. manipuleerides. Erilist tähelepanu pööratakse vene Riigisiseselt on oluline stabiilsus ja kindlus, sh Eesti emakeelega noortele. Vaenuliku mõjutustegevuse elanike usaldus ja toetus riigiinstitutsioonide suh- tõkestamine nõuab senisest enam nii riigisisest kui tes, mis põhineb läbipaistvatel riiklikel protsessidel, ka rahvusvahelist teadlikkust mõjutuskatsetest, - riigiasutuste töö tõhususel ning resoluutsel viisidest ja -kanalitest ja sellega kaasnevatest korruptsioonivastasel tegevusel. Kaasaegset usal- ohtudest, kui ka oskust mõjutustegevust ära tunda dust loob ka tehnoloogiline stabiilsus ehk riigi- ja ohtude eskaleerumist ennetada ja tõkestada. poolsete teenuste kättesaadavus, turvalisus ja Vajalik on suurendada Eesti noorte ning täis- mugavus. Usaldus riigi vastu loob omakorda kasvanute meediateadlikkust, allikakriitilisust info- eeldused inimeste, erasektori ettevõtete, asutuste tarbimisel ning usaldust riigiinstitutsioonide ja organisatsioonide koostöövalmiduseks riigi edastatava info suhtes. Ühiskonna kerksuse turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, sh suurendamisel on oluline roll Eesti haridus- ja kerksus vaenuliku mõjutus- ja luuretegevuse vastu. 52 Osa analüüsi on kajastatud programmi salajases osas. 53 Kaitsepolitsei aastaraamat 2022. Tallinn: Kaitsepolitseiamet; Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2022. Tallinn: Välisluureamet. 62 lõimumispoliitikal ja riigi kommunikatsioonisõnu- Viimase kümne aasta jooksul on moslemi- mitel, mille kaudu toetatakse ühiskonna eri kogukond Eestis kasvanud väga kiiresti. Seetõttu rahvusgruppide paremat sidusust ja ühiseid on kasvanud ka kohalike omavalitsuste roll, uus- väärtusi, omavahelist head läbikäimist, riigikeele sisserändajate laste suunamise olulisus Eesti oskust, ühise inforuumi laiendamist ja tugeva koolidesse ja koolide kompetentsi suurendamine jagatud riigiidentiteedi tekkimist. Oluline on jätkata nii islamistliku-, islamivastase kui ka muu hästi läbimõeldud rände-, kohanemis- ja lõimumis- äärmusluse äratundmisel. Kogukonna suure- poliitikat ning arendada strateegilist kommu- nemisega seoses on kasvanud ka palvemajade nikatsiooni, et vältida sisepingete, võõraviha ja vajadus ja soov rajada mošeesid. Lähtudes vaenukõne kasvu ühiskonnas, sisserändajate Euroopa riikide kogemusest on radikaliseerumise kapseldumist, sotsiaalset tõrjutust, haavatavust tõenäosus suurem, kui usujuht on funda- ning selle tõttu potentsiaalsete äärmusliikumiste mentaalsete vaadetega. Sellest tulenevalt on tugevnemist54. oluline ennetada, et islami kogukondi hakkaksid juhtima radikaalselt meelestatud inimesed. Eesti riigi julgeoleku ning põhiseadusliku korra kaitsmisel on keskse tähtsusega, et demokraatlik Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi ennetamine riik suudab end ka demokraatlikult kaitsta. See on seotud rahvusvahelise terrorismi seisukohalt tähendab piisavate õiguslike volituste andmist riskirühma kuuluvatest riikidest lähtuva immi- Eesti vastutavatele asutustele, aga ühtlasi, järele- gratsiooniga ning laiemalt isikutega, kelle inte- valvemeetmete tõhustamist. Ilma tõhusa õigusliku gratsioon Eesti ühiskonda pole erinevatel põhjustel keskkonnata ei ole võimalik õigusriigis ka ohte õnnestunud. Mõjusaks teguriks vägivaldse tulemuslikult ennetada ega tõkestada. Põhi- äärmusluse ennetamisel ja ohtude maandamisel seaduslikku korda ohustava tegevuse enne- on ühiskonna sidusus ja ühtekuuluvustunne. Vene- tamiseks ja tõkestamiseks on vajalik tugevdada maa rünnak Ukrainale mõjutab radikaliseerumise Kaitsepolitseiameti võimekust koguda ja töödelda ohtu kaudsemalt. Sõjaga kaasnev majandus- asjakohast teavet, et tuvastada ja tõkestada langus, energia ja toidu kallinemise tagajärjel võib vaenulikku mõjutustegevust ja luuretegevust, islamistlike-, parem- ja vasakäärmuslaste radikaali- maandada korruptsiooniriski ja terrorismiohtu, seerumine Eestis suureneda. Äärmuslikud vaated kaitsta majandusjulgeolekut ja riigisaladust ning ei teki üleöö ja radikaliseerumise õigeaegne märka- tõhusalt korraldada nii riigisisest kui ka rahvus- mine ning sellega seonduva riskikäitumise enne- vahelist koostööd. Kvaliteetne võimearendus võtab tamine ja tõkestamine ei ole vaid õiguskaitse- aega aastaid, mille tõttu on oluline, et sisejulge- asutuste töö. Riigil on oluline koolitada kodanikega oleku valdkonnas tegutsetakse süsteemselt ning vahetult tegelevaid esmatasandi ametnikke ja järjepidevalt. spetsialiste (korrakaitse, korrektsioon, lõimumine, Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja haridus- ja sotsiaalvaldkond), aga ka laiemat ava- likkust märkama radikaliseerumise tundemärke. tõkestamine Peamiseks suhtluskanaliks on tänapäeval Internet Riigi julgeolekule võib potentsiaalseks ohuks kuju- ning nii on see ka peamine tööriist radikaliseeru- neda igasugune vägivaldne äärmuslus sõltumata misel ning terrorismi toetamisel. Interneti kaudu selle ideoloogilisest allikast. Radikaliseerumine on levitatakse kõikvõimalikel ideoloogilistel alustel protsess, mis võib päädida terrorismiga. baseeruvat äärmuslikku propagandat, mõju- Terrorismioht on Eestis madal. Kuigi Eestis on tatakse, värvatakse ja juhendatakse terroriste. tuvastatud ka vägivaldsete ambitsioonidega Seetõttu tuleb järjekindlalt arendada õiguskaitse- ja paremäärmuslasi, siis proportsionaalselt suurim järelevalveasutuste vastavat võimekust ning terrorismioht lähtub jätkuvalt islamistlikust ideo- koostöös asjaomaste ministeeriumite, ametite ja loogiast kantud äärmuslusest. erasektoriga edendada veebiturvalisust. Suures Islamistlike terroriorganisatsioonide ideoloogia ei plaanis on ohuks (internetis) iseradikaliseerunud ole viimaste aastakümnete jooksul muutunud. isikud ning Euroopa riikidesse naasnud terro- Eesmärk on jätkuvalt demokraatliku, universaalse- ristlikud välisvõistlejad ja nende pereliikmed. tel inimõigustel põhineva ühiskonnakorralduse Konfliktipiirkondadesse siirdunud välisvõitlejad on asendamine islamistlikel usureeglitel põhinevaga. 54 Samuti annab see ainest Venemaa lõhestuspoliitika elluviimiseks. 63 kasutanud Eestit transiitriigina teel konflikti- majandusvaldkondades, mille kaudu on võimalik piirkonda või tagasi Euroopasse. Valgevene rände mõjutada riigi suveräänseid otsuseid või oluliselt hübriidrünnak ja Ukraina sõjast tingitud massiline kahjustada riigi ja ühiskonna toimimist. Lisaks on sisseränne on suurendanud riigipiiril ohtlike ini- oluline välistada ebausaldusväärsete riikide meste sisenemise tõkestamise ja piirikaitse vaja- kontrolli all olevate isikute, toodete ja tehnoloogia dust. Seepärast on piirikontrollis ja viibimisaluste põimumine riigi toimimise seisukohalt olulistesse taotluste menetluses biomeetriliste andmete laial- süsteemidesse, kuivõrd selliselt tekivad haavatavu- dasem kasutuselevõtt ja Schengeni kompensatsi- sed, mida võidakse meie vastu sobival hetkel ära oonimeetmete rakendamine (sh PNR 55-süsteem) kasutada ning mis võib viia ohuni meie põhi- tähtsad ka terrorismiohu maandamisel. seadusliku korrale. Terrorismi rahastamiseks võidakse kasutada nii Majandusjulgeoleku tagamiseks on oluline suuren- legaalselt kui illegaalselt hangitud vahendeid. dada Eesti ettevõtete ning avaliku sektori asutuste Olulist rolli mängivad sularaha konfliktipiirkonda teadlikkust majandusjulgeoleku riskidest. Samuti toimetamise lahendused, veebipõhised ülekande- on oluline arendada riigi võimekust varjatud teenused ja virtuaalvääringud. Terrorismi rahas- majandusjulgeoleku ohte tuvastada, et siis tamise tõkestamisel on oluline turuosaliste poolt koostöös erasektoriga leida parimad võimalused rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nende maandamiseks. seaduses sätestatud hoolsuskohustuste järgi- Organiseeritud kuritegevuse, majandus- mine. 2021. aastal valminud rahapesu ja terrorismi rahastamise riiklikus riskihinnangus kirjeldatud kuritegevuse ja rahapesu vastane võitlus kõrge riskiga sektorite, eriti virtuaalvääringute Organiseeritud kuritegevusel, aga ka kuritegevusel valdkonna järelevalve võimekust Eestis on vaja üldisemalt on oluline mõju riigi sisejulgeolekule, oluliselt suurendada. mainele ning ühiskondlikule heaolule. Eesti julge- Süütegude tõhusa menetlemise huvides tuleb olekut ohustavad riigid kasutavad muuhulgas arendada asjakohaseid infosüsteeme ja andme- kuritegelikke struktuure oma eesmärkide saavu- baase, nende ristkasutamist ning koostalitlus- tamiseks. Kuritegevuse mõjul tekib ühiskonnas võimet. Rahapesu ja terrorismi rahastamise haavatavusi, mida saab riigi julgeoleku kahjus- kontekstis on oluline ka nt rahvusvaheliste FATF-i tamiseks ära kasutada. Inimkaubanduse, reeglite ja MONEYVAL-i56 märkuste ja soovituste majandus-, korruptsiooni-, narko- ja küberkuritegu- rakendamine. Oluline roll on tõhusal infovahetusel de ning nendega seonduvate rahapesu skeemide erasektori finantsinstitutsioonidega ning selgetel ja üleilmne levik ja ulatus mõjutavad olulisel määral tõhusatel tugiregulatsioonidel. finantssüsteemide, aga ka riikide usaldusväärsust. Kõige mõjusamad ja ohtlikumad on skeemid, mille Majandusjulgeolek tulemusel suudetakse suur osa kriminaaltulust Majandusjulgeoleku eesmärk on kindlustada, et paigutada legaalsesse majandustegevusse. Ühtla- läbi majanduse ei satuks ohtu Eesti riigi iseseisvus si on kuritegevus muutunud üha enam projekti- ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhi- põhisemaks: kurjategijad tegelevad valdkondadega seaduslik kord ega elanikkonna turvalisus ja (nt narkokuriteod, kelmused, rahapesu, küber- heaolu. 2022. aasta kevad näitas selgemini, kui kuriteod, maksupettused), mis hetkel kõige rohkem kunagi varem, kuidas väljastpoolt mõjutatakse tulu toovad. Vajadusel orienteerutakse kiiresti riikide suveräänseid otsustusprotsesse ning valdkondade vahel ümber, et ebaseaduslikku tulu kehtestatakse oma mõjuvõimu läbi majanduse. maksimeerida. Selle üheks näiteks on Euroopa riikide energia- Muutunud keskkond ja Euroopa Liidu rahandus- sõltuvus Venemaast. Seetõttu ei leita üksmeelt poliitika toob perioodil 2021–2027 Eestile agressori sanktsioneerimisel ning agressor kasu- eraldatava struktuuritoetuste mahuna hinnanguli- tab energiat „relvana“, kehtestades ühepoolselt selt 3 miljardit eurot. Sellises mahus kasutada piiranguid neile, kes tema vastu. olevate finantside suhtes tekib riigil, rahastamist Eesti majandusjulgeoleku üks suurimaid välja- korraldava ja järelevalvega tegelevatel asutustel kutseid on vältida sõltuvusi strateegilistes 55 Lennureisijate endi esitatud isikuandmed ehk broneeringuinfo (ingl passenger name record, PNR). 5656 MONEYVAL poolt Eesti kohta koostatud raport https://rm.coe.int/moneyval-2022-11-mer-estonia/1680a9dd96 64 täiendav koormus tagada vahendite sihipärane ja Korruptsioon aus kasutamine. Korruptsioonikuritegude avastamine, tõkestamine Senised uurimused on esitanud halva majandami- ja ennetamine on riiklikult oluline prioriteet, kuna se, kelmuse ja korruptsiooni tõttu tekkivaks kahju see võib mõjutada riigi ja põhiseaduslike ulatuseks 5–10% kasutatavatest summadest, mis institutsioonide sõltumatust ja otsustamisvaba- ümberarvestatuna võiks küündida minimaalselt dust ning selle kaudu ka sisejulgeolekut. 150–300 miljoni euroni57. Seetõttu on oluline Korrumpeerunud isikuid võidakse ära kasutada ka pöörata erilist tähelepanu EL-i finantside muudel julgeolekut ohustavatel eesmärkidel nagu õiguspärase kasutamise tagamisele ja kuritegeliku näiteks luureinfo kogumisel või mõjutustegevuses. tegevuse avastamisele. Alates 2018. aastast on Eesti paiknenud Trans- Europoli andmetel on EL-is ringlev kriminaaltulu parency Internationali korruptsioonitajumise maht võrreldav kõige edukamate äriühingute indeksi uuringus enam kui 180 riigi võrdluses 20 kasumiga. Uuringud on näidanud, et hinnanguliselt vähem korrumpeerunud riigi kategoorias 60, mis on toodab ebaseaduslik turg EL-is 110 miljardit eurot, suurepärane Kesk- ja Ida-Euroopa riikide mis on ca 1% ELi sisemajanduse kogutoodangust korruptsioonitasemega võrreldes, kuid keskmisel ning mille põhjal on alust eeldada, et 98% tasemel EL-i riikide võrdluses. kriminaaltulust jääb kurjategijatele alles58. Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava, sellest Siseministeeriumis läbi viidud analüüsi tulemused tõusetunud riske maandavad tegevused ja üldise peegeldasid raske ja organiseeritud kuritegevuse teadlikkuse suurendamine koos õiguskaitse- kasumlikkust, mis võib aastas küündida Eestis asutuste töö ja teavitustegevusega korruptsiooni- keskmiselt 458 mln euroni59. Uurimisasutused on vastases võitluses on aastate jooksul suuremat aastate 2017–2021 jooksul prokuratuuri saadetud edu saavutamas. Suuremaid positiivseid muutusi kriminaalasjades leidnud ja arestinud kuri- on võimalik täheldada peaasjalikult avalikus sekto- tegevusega seotud vara keskmiselt 10,5 mln euro ris, kus lisaks kõrgetele ootustele avalike vahendite väärtuses. Jõustunud kohtuotsustega on samal läbipaistvale ja sihtotstarbelisele kasutamisele, on ajavahemikul konfiskeeritud keskmiselt 2,96 mln olukorrale leevendust pakkumas sisulised töö- euro väärtuses vara aastas. Ainuüksi need näitajad korralduslikud muutused ebaaususe vähendamisel annavad põhjust kahelda, kas kasutusel olev ja riskide maandamisel. kuritegevuse vähendamise mehhanism koos Jätkuvalt tuleb keskenduda suurt mõju omavate kriminaaltulu tuvastamisega on piisavalt tõhus. korruptsioonijuhtumite avastamisele. Tegeleda Kuritegevusest saadava kasu võimaliku ulatuse tuleb avaliku sektori, sh kohalike omavalitsuste järjepidev kaardistamine annab selgema arusaama korruptsiooni ennetamisega, riigihangete läbi- probleemi ulatusest ja täiendava indikatsiooni viimisel omakasuliste otsuste tuvastamisega, kuritegevusega võitlemisel efektiivsema lahenduse meditsiini ja tervishoiusektoris omakasulist lähe- leidmiseks. Eelkirjeldatu põhjal on jätkuvalt oluline nemist kandvate põhimõtete tõttu ebaseaduslike arendada võimekusi organiseeritud kuritegevuse tegevuste avastamisega ning erinevate siht- ning raskete majanduskuritegevuse avastamise ja rühmade teadlikkuse suurendamisega korruptsioo- uurimise võimekuste arendamiseks ning ni vähendamiseks. kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise tõhustamiseks. 57 Gee, J. & Button, M., 2015a. The financial cost of healthcare fraud 2015: What data from around the world shows. https://www.pianoo.nl/sites/default/files/documents/documents/thefinancialcostofhealthcarefraud-september2015.pdf; CROWE, 2018. The Financial Cost of Fraud 2018: The latest data from around the world. https://www.crowe.com/uk/croweuk/- /media/Crowe/Firms/Europe/uk/CroweUK/PDF-publications/Financial-Cost-of-Fraud-2018.ashx; Gee, J. & Button, M., 2019. The financial cost of fraud 2019: The latest data from around the world. https://pure.port.ac.uk/ws/portalfiles/portal/18625704/The_Financial_Cost_of_Fraud_2019.pdf 58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist Euroopa Liidus, eelnõu seletuskiri. Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A7-2013- 0178+0+DOC+XML+V0//ET#title2 (16.05.2021). 59 Ombler, M., 2022. Kriminaaltulu võimalik ulatus Eestis. Analüüs. Siseministeerium. [Võrgumaterjal] Leitav: https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-minister/uuringud-ja-analuusid#sisejulgeoleku-tagam., lk 101. 60 Korruptsiooni tajumise indeks. https://www.transparency.org/en/cpi/2021 65 Erasektoris tuleks jätkata ennetavate tegevustega, Aastaid on suurem osa narkokuritegudest olnud sh muuta igapäevase tegevuse osaks vastutus- seotud just suure koguse narkootilise aine eba- tundliku ettevõtluse põhimõtete järgimine, pettuse- seadusliku käitlemisega. Üha enam kaubitsetakse ja korruptsiooniriskide hindamine ja maandamine. narkootikumidega internetis, samuti vahendatakse Kuna korruptsioon esineb Eestis üha peidetumal neid kulleri ja posti teel. Turvalisema elukeskkonna kujul, on õiguskaitses vajalik täiendav spetsiali- tagamiseks peab politsei hoolitsema selle eest, et seerumine erasektoris aset leidva korruptsiooniga illegaalseid narkootilisi ja psühhotroopseid aineid tegelemiseks. Samuti on vajalik süstemaatiline sisse ei toodaks ega pakutaks. See tähendab teabe kogumine ja analüüsimine, mille tulemusel sihtmärgipõhist tegevust, mille käigus keskenduta- oleks võimalik taolisi kuritegusid paremini kse ennekõike narkokuritegevuse organisaatorite- avastada ja tekkivat kahju minimeerida. le. Samas pööratakse endiselt tähelepanu narkootilise aine tarvitajate tabamisele ning Narkokuritegevus võitlusele tänavadiilerlusega. Olulised eesmärgid Perioodil 2000–2022 on Eestis narkootikumide on vähendada narkootikumide levitamist noortele üledoosi tõttu surnud 2025 inimest. Kuni 2018. ning suunata narkootikume tarvitavad süütegijad aastani oli Eesti narkootikumide üledoosiga seotud karistusmeetmete asemel saama tervise- või surmade poolest EL-is esimesel kohal. 2018. aastal sotsiaalteenuseid (nõustamine, ravi, asendusravi, üledoosist tingitud surmad järsult vähenesid 110-lt tugiisiku teenus jms). 39 juhuni, 2020.–2021. aastal olukord stabiil- Küberkuritegevus seerus. Perioodil 2002−2017 oli enamik surmadest seotud heroiinist sadu kuni tuhandeid kordi Tehnoloogia arengu ja võimalustega kohanduvad kangema fentanüüli ja selle analoogide tarvitami- ka kurjategijad: muutuvad kuritegelikud trendid ja sega. Narkootikumide üledoosist tingitud surmade kuritegelike organisatsioonide tegutsemisviisid. arvu languse peamisteks arvatavateks põhjusteks Kurjategijad kasutavad oskuslikult ära arvuti- alates 2017. aasta lõpust olid fentanüüli kätte- süsteemide turvanõrkusi, interneti anonüümsust saadavuse vähenemine Eesti narkoturul ning koju võimaldavaid tehnoloogiaid, andmete ja info kaasa antava naloksoonikomplekti ja teiste kättesaadavust, inimeste vähest ohuteadlikkust, kahjude vähendamise teenuste ulatuslikum liigset usaldavust ja tehnoloogia mitmekülgseid rakendamine. Fentanüüli kättesaadavuse vähe- võimalusi. Rahvusvaheliselt on hinnatud küber- nemine oli politsei eduka jälitustöö tulemus, kus kuritegevusega kaasneva majanduskahju 2017. aasta lõpus ja 2018. aasta alguses lõpetati suuruseks 0,8% ülemaailmsest SKT-st62, paigutu- mitme suure kuritegeliku võrgustiku tegevus. des narkokuritegevuse ja korruptsiooni järel Fentanüüliturg ei taastunud endises mahus ka kolmandale kohale. 2022. aastaks.61 Erinevad andmevargused ja andmelekked, luna- 2022. aastal avaldas negatiivset mõju aga vara- ning õngitsusründed riigiasutuste ning fentanüülide analoogide nitaseenide ehk äärmiselt kriitilise erasektori suunal on muutunud maailma- mürgiste uimastite turule tagasitulek, mis on praktikas igapäevasteks probleemideks. Kuivõrd osaliselt põhjus, miks narkoüledoosidest tingitud digitaalsest infrastruktuurist ja erinevatest e- surmade arv on kasvanud (2021. aastal kokku 39 ja lahendustest sõltuvad üha enam nii riigiasutused 2022. aastal 79). Suurima osa narkosurmadest kui ka ettevõtted, võivad sellised ründed avaldada põhjustasid sünteetilised opioidid, 14 surma vahetut mõju riigi julgeolekule ja toimepidevusele, seostatakse kokaiini, MDMA ja amfetamiiniga. aga ka riigi majanduse ja ühiskonna toimimisele. Need on ained, mis levivad sageli ööelu ja Seetõttu eeldab tulemuslik ennetus ning küber- meelelahutusega, sh noorte ja edukate inimeste kuritegevuse ja -rünnete vastane võitlus tõhusat ja seas, kes ei pea end üldiselt ise tarvitajateks. eesmärgistatud tegutsemist ning riskipõhise Nendeni on seetõttu keerulisem ennetustöö ja mõtlemise juurutamist nii avalikus kui erasektoris. hoiatustega jõuda. Ukrainas alanud sõda Siseministeerium eeldab realistlikult, et küber- narkoturgu oluliselt ei mõjutanud, küll aga kuritegevus on ajas üha kasvav ning tehnoloogia vähendas Eesti-Vene piiri sulgemine mõne muutub kuritegevuse toimepanekul üha keskse- narkootikumi levitamist Ida-Virumaal. 61 Narkomaania olukord Eestis 2022. Tervise Arengu Instituut. 62 McAfee, Economic Impact of Cybercrime, 2018. https://www.mcafee.com/enterprise/en-us/solutions/lp/economics-cybercrime.html 66 maks teguriks. Politsei registreeritud arvuti- põhimõtteid on lähimus, ei tohiks siinkohal unusta- kelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul da rahvusvahelise koostöö tähtsust. ÜRO raames oluliselt kasvanud, 2020–2021 võrdluses kasva- on Eesti jaoks oluline Sendai raamistiku üle- nud ca 50%63. Samas 2022. aastal registreeriti maailmsete eesmärkide saavutamine. Euroopa arvutikuritegusid 25% vähem kui sellele eelnenud Liidu sisene koostöö hõlmab EL elanikkonnakaitse aastal – viimase kümne aasta võrdluses on see mehhanismi, mille kaudu on võimalik nii abi anda esmakordne langus. Eesti olukorra läbivamaks ja kui seda vajaduse korral küsida. Tugev koostöö- põhjalikumaks hindamiseks on vajalik järjepidevalt võrgustik ei sünni aga üleöö, mistõttu tuleb rahvus- tegeleda olukorrapildi tõhustamisega. Keskse vahelist suhtlust tõhustada, jagades teiste riikidega tähtsusega on PPA personali järjepidev koolitami- oma parimaid praktikaid, osaledes aktiivselt ne digitaalsema iseloomuga kuritegude uurimiseks rahvusvahelise abi andmisel, kriisireguleerimis- ning võimearendus küberkuritegevuse personali ja õppustel ning juhindudes mh ka rahvusvaheliste tehnika suunal. organisatsioonide nagu OECD soovitustest poliitikakujundamisel. Inimkaubandus Ukraina sõda on suurendanud kriisideks valmis- Sõda Ukrainas suurendas järsult Euroopasse oleku ja elanikkonnakaitse aktuaalsust. Avalikkus saabunud põgenike ja uussisserändajate arvu. See, tunneb suuremat huvi kriisideks valmisoleku vastu omakorda sunnib ka Eestit pöörama senisest ja elanikkonnakaitse meetmete (varjumine, ohu- rohkem tähelepanu lisaks lõimumisele ka teavitus jne) vastu. Ukraina sõda mõjutab ka Eestit uussisserändajate, kui haavatavama ühiskonna- – lisaks siia saabunud põgenikele, kaasnevad ka grupi liikmete kuriteoohvriks, sh inimkaubanduse sanktsioonide mõjud, tarneraskused, hinnatõus, ohvriks langemise ennetamisele ja tõkestamisele. ühiskonna ärevuse tõus jm. Kõike seda tuleb Ühtlasi nõuab see õiguskaitse-, rände-, ja ohvriabi- arvesse võtta kriisideks valmistumisel. valdkonnaga seotud spetsialistide, aga ka era- sektori ning abiorganisatsioonide jt spetsialistide Eesti elanikest 76% leiab, et on valmistunud häda- tõhusamat täiendkoolitamist ja asutuste-ülest olukordades toimetulekuks. Päästeameti uuringute koostööd. Samuti rahvusvahelist koostööd ja järgi on elanike teadlikkus ning oskused häda- infovahetust inimkaubandusele viitavate ilmingute olukorraks valmistumisel ja selle korral tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse tegutsemiseks vähesed: hädaolukordade tekkimist korraldamiseks ja ohvrite, eriti laps- ja naisohvrite ei peeta tõenäoliseks ning vaid veidi enam kui abistamiseks. veerand elanikest on hinnanud, kas ja millised hädaolukorrad võivad neid ja nende kodu ohustada. Kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Kuigi 61% elanikke teab, mis on esmatähtsad varud Hädaolukordadeks ja põhiseaduslikku korda ja vahendid, on nendega varustatus siiski puudulik ähvardavateks kriisideks valmisolek ning elu- – vaid igas kümnendas leibkonnas on olemas tähtsate teenuste toimepidevus on riigi julgeoleku hädaolukorraks olulisim vajaminev. Probleemi ja turvalisuse seisukohalt tähtis valdkond, mille süvendab linnastumine. Linnaelanikud ei ole laiem eesmärk on tugevdada riigi stabiilsust ja hädaolukordadeks nii hästi valmistunud. Viimast arengut. Eesti julgeolekukeskkond on osa rahvus- võib selgitada sellega, et tõenäoliselt on suuremate vahelisest julgeolekust, kus üleilmastumisega linnade elanikud kindlamad, et kui midagi juhtub, on kaasnevad suundumused ning rahvusvahelised igasugune abi (sh naabrite abi) lähedal1. Riik peab kriisid ja konfliktid mõjutavad meid üha vahetumalt. tegema täiendavaid jõupingutusi, et elanike hoia- kud toetaksid paremat hakkamasaamist kriisidega Erinevateks kriisideks valmisolek hõlmab nii ning et nende teadlikkus ja oskus kriisiolukordades ennetamist, valmistumist, lahendamist kui ka käituda paraneksid. Elanike iseseisva valmisoleku tekkinud kahjude kõrvaldamist (taastamist). Neis toetamiseks on vaja arendada ka riiklikke kanaleid, tegevustes tuleb senisest rohkem pöörata mis võimaldaksid kriisiolukordades elanikele kiire- tähelepanu kriiside ärahoidmisele ja nende taga- loomulist teavet või juhiseid edastada või muul järgede leevendamisele. Selleks on riigi, kohalike moel vajalikku nõu anda. omavalitsuste, ettevõtete ning elanike suurem koostöö. Olgugi et kriisireguleerimise üks alus- Et elanikud tõhusamalt kriisideks valmisolekusse hõlmata, on tähtis arvestada ka piirkondlike riskide 63 Arvutikuriteod 2021.https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/arvutikuriteod_page.html 67 ja eripäradega. See eeldab tõhusamat koostööd inimestele tähtis tagada varajane ja asjakohane kohalikul tasandil toimijatega. Muuhulgas on info iseseisvaks kriisideks valmistumiseks ning omavalitsustel oluline roll sotsiaalsete kriisiabi kriisiaegne teave, mis minimeeriks suurõnnetuste teenuste pakkumisel ning kohalike planeeringute tagajärjel tekkivaid kahjusid. kavandamisel, sh kriisileevendusmeetmete raken- Piirihaldus damisel. Riigiasutuste kohus on edendada ja toetada omavalitsuste suutlikkuse parandamist. Schengeni ruumi liikmena annab Eesti olulise panuse Euroopa Liidu turvalisuse tagamisel. Kuigi Suur osa elutähtsatest teenustest ja muudest viimaste aastate kriisidest (Covid-19, RU sõjaline ühiskonnale olulistest teenustest toetub ka era- agressioon UA vastu) tulenevalt on piiriületuste sektorile, mistõttu ei ole võimalik ilma erasektorit mahud vähenenud, arvestatakse vähesel määral kaasamata riigi julgeolekut ja turvalisust tagada. piiriliikluse taastumisega, kuid pikemaajalise prog- On ülioluline, et elutähtsate teenuste toime- noosi järgi ei ole oodata piiriliikluse kasvu. Suure- pidevuse suurendamiseks tugevdatakse koostööd neva piiriliikluse (sh võimalike põgenike saabu- erasektoriga. Selleks on vaja teha tööd erasektori mine), ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritege- kriisialase kompetentsi suurendamiseks ja vuse ja salakaubaveoga toimetulek vajab koolitussüsteemide loomiseks. Lisaks on tähtis, et investeerimist välispiiri, kordonite ja piiripunktide riik ja omavalitsused arvestaksid senisest enam taristusse, valve- ja seiretehnikasse ning varus- elutähtsa teenuse osutajate ettepanekutega tusse, uute tehnoloogiate arendamist ja regulatsioonide loomisel, taastetegevuste priori- kasutuselevõttu, infosüsteemide, kontrolltehnika ja seerimisel ja nõuete ühtlustamisel. Elutähtsate protseduuride arendamist ning personali täienda- teenuste arendamise kõrval ei tohi tähelepanuta vat koolitamist ning lisapersonali värbamist. jääda ka riigile ja ühiskonnale suure mõjuga olulised teenused ja kriitilised sektorid (nt Euroopa Liidu uute infosüsteemide arendamisel on toidukaubad, esmatarbekaubad, ravimid jne), mis tähtis tagada, et nende välja töötamisel võetaks peavad tagama toime- ja varustuskindluse arvesse Eesti huve ja Eesti infosüsteemide mistahes kriisi korral ning rakendama selleks arendusloogikat. Uued projektid hõlmavad sise- vajalikke meetmeid. Tsiviilkriisi ja riigikaitse turvalisusega seotud andmete paremat kogumist seaduse eelnõu kohaselt soovitakse toidu ja ja haldamist, eesmärgiga teha kvaliteetsemaid ravimite kättesaadavus lisada elutähtsate teenuste otsuseid ja tagada liikmesriikide vahel andme- hulka. vahetus. Olulisi investeeringuid on vaja teha erinevate infosüsteemide koostalitlusvõime loomi- Paralleelselt kriiside ennetustegevuste ja taga- sesse. järgede leevendamisega tuleb arendada ka võimet kriise lahendada. Vastutavate asutuste oluliseks Hästi valvatud ja kaitstud välispiir on osa riigi väljakutseks on kriiside varajane äratundmine ja julgeolekust ja riigikaitsest. Välispiiril on jätkuvalt olukorrateadlikkuse kiire saavutamine, mis aitab püsiv ebaseadusliku sisserände ja salakaubaveo ja vähendada kriisi võimalikku eskalatsiooni ning muu organiseeritud kuritegevuse surve, mille kahjusid. Samuti on oluline pöörata tähelepanu ohjeldamiseks on vaja välispiir kogu ulatuses välja ametkondade ja asutuste koostööle, selgetele ja ehitada ja varustada kaasaegse tehnilise valvega. täpsetele tegevusjuhistele ning infovahetusele Sealjuures tuleb suurendada kordonite ja piiri- rahvusvaheliste partneritega. Selle kõige toeta- punktide reageerimisvõimet piirivahejuhtumitele miseks on tähtis ajakohastada olemasolevaid ning koostööd partneritega, nii võitluseks kuri- infotehnoloogilisi süsteeme ja vajaduse korral tegevusega kui ka piiri kaitsmiseks. arendada välja uusi lahendusi. Peale selle on 68 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027 • Riigile olulise informatsiooni kaitse ning vastuluure tugevdamine – riigisaladuste aluste üle vaatamine ning riigisaladuse kaitsele vajaliku ressursi tagamine. Eestivaenulike eriteenistuste tegevuse pärssimine ning selleks vajalike meetmete leidmine ja rakendamine. • Vastutegevus vaenulikule mõjutustegevusele ja lõhestamisele – oluline on saavutada erinevate ühiskonnagruppide lõimumine ja kohanemine. Samuti ühiste väärtuste ja ühise infovälja laiendamine, sh riigikeele oskuse edendamine ja piirkondade arengu ühtlustamine. Vajalik on tugevdada riigi ja erasektori koostööd ebaseadusliku ja vaenuliku sisuga teabe eemaldamiseks veebis, kindlustades ühtlasi (ohu)teadlikkuse ja järelevalve abil sõna- ja meediavabaduse. • Majandusjulgeoleku ja riigi strateegilise autonoomsuse tagamine – välisinvesteeringute usaldusväärsuse hindamine, sh kinnisvarainvesteeringud. Julgeoleku seisukohalt ebausaldusväärsete toodete, tehnoloogia, teenuste ja pakkujate välistamine riigihangetel ja riigi toimimise seisukohalt olulistes ettevõtetes. • Sanktsioonide kehtestamine ja tagamine – sanktsioonide eesmärk on tõsta agressorile agressiooni hinda ning läbi selle sundida teda sellest loobuma. Eesmärgi saavutamiseks on vaja takistada sellest möödaminemist nii kriminaalmenetluse, kui muude vahenditega. Sanktsioonide hulga kasvuga kaasneb ka menetlusressursi vajadus. • Radikaliseerumise ennetamine – ükskõik millisel ideoloogial baseeruva radikaliseerumise ja sellest lähtuva vägivalla ennetamine on nii avaliku korra kui riigi julgeoleku tagamisel kriitilise tähtsusega. Ennetuse õnnestumiseks on oluline, isegi keskne roll haridusel ja integratsioonil. Koostöös riigi, KOV ja erasektoriga töötatakse välja radikaliseerumise ennetamise strateegia ja meetmed. • Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine ja PPA digitaliseerimine – küberkuritegude hulk on ajas kasvav ning need muutuvad tehniliselt aina keerulisemaks. Väljakutse on kompetentse personali ja toetava õigusliku keskkonna loomine. Sideandmete säilitamise ja kasutamise õiguslik reguleerimine on endiselt pooleli ning Eesti Vabariigi julgeoleku tagamise ja inimeste õiguste kaitse vajadusi silmas pidades on vajalik valitsuse poolne ja riigiülene toetus seatud eesmärkide saavutamiseks. • Valgekraelise kuritegevuse vastase ning kuritegevusega saadud varade äravõtmise võimekuse kasvatamine – korruptsiooni-, finants- ja majanduskuriteod ning sellega koos kriminaaltulu avastamine, arestimine ning konfiskeerimine muutuvad järjest keerulisemaks. Selleks, et kuritegevus ei tasuks ära, peab võrreldes senisega kordades enam suutma kuritegelikul teel saadud varasid tuvastada, arestida ning tõhustada kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. On vaja leida täiendavaid vahendeid uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtule, samuti täiendada õiguslikke aluseid. • Kriisideks valmisoleku parandamine, sh elanikkonnakaitse tõhustamine. Selleks olulisima mõjuga tegevused on järgmised. Kiire ohuteavitus – üleriikliku kiire ohuteavituse süsteemi arendamine, mis hõlmab nii sireene, SMS- teavitust kui ka teisi kanaleid. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine – koostöös KOVide jt partneritega ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja avalike varjumiskohtade loomine. KOVide, ettevõtjate, korteriühistute ja elanike kaasamine, et tagada varjumiskohad elanikele. Arutelu algatamine varjumiskohtade loomise nõudeks uusehitistes. Toetusvoor korteriühistutele ja kohalikele omavalitsustele varjumiskohtade loomiseks ja korrastamiseks. Kohalikke omavalitsuste nõustamine, koolitamine ja toetamine kriisideks valmisolekus, toetusmeetme loomine KOVide kriisivalmiduse parandamiseks ning läbipaistva ja võrreldava KOVide kriisivalmiduse arendamise tagamine. Kohalikele omavalitustele suunatud koolitused ja kriisiõppused. Eelduste loomine, et iga elanik saaks kriisis paremini hakkama, teaks oma rolli ning oskaks muuta oma kodu kriisikindlamaks. Selleks teavitustegevused, riskikommunikatsioon, õppused, kodanikualgatuste ja korteriühistute toetamine. Päästetöö kriisiaegsete võimekuste suurendamine üleujutustele ja varingutele reageerimisel, tormikahjustuste kõrvaldamisel, metsatulekahjude kustutamisel. Samuti demineerimise ja keemiapääste suutlikkuse parandamine. 69  Vabatahtlike kaasamine kriiside lahendamisele. Kriisirolliga vabatahtlikud, vabatahtlike kaasamine elanikkonnakaitsesse. Rahvusvaheline koostöö. Elanikkonnakaitse mehhanismi toel võimekuste arendamine, sh erinevates taotlusvoorudes osalemine (RescEU ja Civil Protection Pool kohaldamiskulud). Siseministeeriumi valitsemisala toimepidevuse suurendamine kriitiliste teenuste osutamisel kriisiolukorras. Olukorrateadlikkuse valdkonna arendamine. SitRep keskkonna arendamine ja selle toimekindluse tõstmine, et tagada selle kasutatavus igas kriisiolukorras arvestades oluliselt suurenenud kasutajate arvu. Olukorrateadlikkusele lisaks on oluline arendada analüütilist võimekust prognooside ja ühtse ohupildi koostamiseks (olukorra mõistmise ehk situational understanding valdkond). • Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Kaitstum piir aitab suurendada julgeolekut, tõkestada ebaseaduslikku rännet, inimkaubandust, piiriülest kuritegevust ja salakaubavedu. Tegu on märgilise ja olulise sammuga Euroopa julgeoleku jaoks, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Maismaapiiri ehituse tähtaeg on toodud kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025, kuid selleks, et see eesmärk täituks tuleb arvestada ehitushindade kallinemisega. Vaja on jätkuvalt tegutseda selle nimel, et Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti Frontexi kohalolek oleks Eestis alaline ja suureneks. Eesmärk on, et Eesti piiridel oleks rohkem Frontexi piirivalvureid, samuti on vajalik töö selle nimel, et Eestisse tuleks Frontexi regionaalseid üksusi ja Sisekaitseakadeemia oleks partner Frontexi ametnike koolitamisel. • Massiliseks sisserändeks valmisoleku tagamine. 70  Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Hübriidohtude ja CBRN Ideoloogilise ja mõjutustegevuse intsidentide religioosse Põhiseadusliku kasv riski kasv äärmusluse jätkuv korra tagamine levik maailmas Radikaliseerumine Majanduslik surve interneti teel on muutunud Majandusjulgeoleku suurendamine välisriikide poolt, sagedasemaks strateegiliste Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine majandushuvide Terrorismi toetatakse ebapiisav kaitstus sageli teiste kuriteoliikide CBRN sündmused kaudu hangitud rahaga, sh Vastuluure ja riigisaladuse kaitse kasutades virtuaalvaluutat. Küberjulgeoleku tagamine Vaenuliku mõjutustegevuse Organiseeritud ennetamine ja tõkestamine ning Rasket ja Kuritegevus on üha kuritegevusel peitkuritegevust on projektipõhisem: ühiskonna kerksuse suurendamine kurjategijad orienteeru- senisest rohkem üha keerulisem vad kiiresti ümber avaldumisvorme avastada ja vähem tulusalt ning see levib kiiresti Raske ja tõendada valdkonnalt tulusamale. organiseeritud ülemaailmselt. kuritegevuse 59% elanikest hindavad oma Inimesed on muutunud vastane teadlikkust küberkuri- teadlikumaks arvuti- võitlus tegevusega seotud riskidest kuritegevusest, teavitavad heaks (2022. a). asutusi enam. Küberkuritegevuse vastane võitlus Korruptsioonitajumise Enim narkosurmasid indeks oli 2022. a 74 põhjustanud fentanüülide Narkokuritegevuse vastane võitlus ning Eesti postitsioon levik on Eestis viimastel Rahapesu ja terrorismi rahastamise võrreldes teiste aastatel pidurdunud, kuid ennetamine ja tõkestamine riikidega on paremuselt narkoturul on täheldada Korruptsiooni ennetamine ja 14. kohal. uusi ohtlikke aineid. tõkestamine Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajavad: Majanduskuritegevuse vastane võitlus A) kuritegeliku tulu avastamine ning Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise regulatsioonide tõhustamine; ja konfiskeerimise võimekus b) EL finantshuvide kaitse; c) korruptsiooni vähendamine erasektoris. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Raske ja organiseeritud kuritegevuse 77% omavalitsustest on vastase võitluse toetamine Elanikud ei ole kriisideks valmisolekus ohuolukordadeks edasijõudnu või eeskujuliku kuigipalju valmistunud tasemel (2021. a). Elanikkonna- kaitse, kriisideks valmisolek ja Rahvusvahelised kriisid Elanike hädaolukordadeks nende lahenda- ja julgeolekuolukord valmisolek oli 2021. aastal mine mõjutavad üha võrreldes 2018. aastaga veidi vahetumalt. paranenud, kuid jäänud samaks nt Ida-Virumaal (indeksnäitaja 45). Olukorrateadlikkuse tagamine Kriisideks valmistumine Ebaseaduslikult rändelt avastatud 57% mais- inimeste arv on langustrendis, maapiirist Surve kuid idapiiril on hakanud see on kaetud piirihaldusele vähesel määral kasvama. tehnilise suureneb seirega Piirihaldus 56% elanike hinnangul on (2022. a). välispiir hästi kaitstud (2021. a ja 2022. a.) . 71 Alameede ehk programmi tegevus 3.1. Põhiseadusliku korra tagamine Eesmärk Eesti põhiseaduslik kord on tagatud ning seda ohustavad tegurid on teadvustatud, ennetatud ja maandatud. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes hindab heaks Eesti Siseturvalisuse avaliku valmisolekut tulla toime terroriaktiga, kui see 45% ≥ 45% (40%) ≥ 45% (-) ≥ 45% (40%) – ≥ 45% – ≥ 45% – arvamuse uuring peaks juhtuma Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut Siseturvalisuse avaliku tulla toime välisriigi mõjutustegevuse kasvuga 57% ≥ 57% (37%) ≥ 57% (-) ≥ 57% (49%) – ≥ 60% – ≥ 60% – arvamuse uuring heaks Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Kaitsepolitseiamet, Päästeamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: põhiseadusliku korra tagamise teenus, keemia- ja kiirgusohu kõrvaldamise teenus, sisejulgeolekupoliitika kujundamise teenus. Põhiseadusliku korra tagamisel tegeletakse põhiseaduslikku korda ohustavate tegurite teadvustamise, ennetamise ja maandamisega. Selle jaoks keskendutakse eelkõige ühiskonna ühtekuuluvusele ja lõhestamise-vastase kerksuse suurendamisele, küberjulgeolekule, vastuluurevõimekuse arendamisele, majandusjulgeoleku suurendamisele, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisele ja tõkestamisele, samuti arendatakse CBRN 64 sündmusteks valmisolekut. 64 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 72 Võimekus 3.1.1. Majandusjulgeoleku suurendamine Võimekuse eesmärk 1. Majandusjulgeolekut puudutavad riskid on eri sihtrühmade seas Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad rohkem teadvustatud ja loodud on paremad eeldused nende riskide oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, MKM, VÄM, maandamiseks. Riigihangete puhul teadvustatakse, hinnatakse ja RAM, VLA, EAS ja muud ettevõtlusega seotud organisatsioonid maandatakse senisest rohkem võimalikke ohte riigi julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse65 „Siseturvalisus 1.1. Arendatud on avaliku ja erasektori võimekust majandusjulgeoleku riske MKM, KAPO, VLA, PPA, RE, lisavajadus, 2024–2027“, teiste SIM 2024–2026 teadvustada, neid hinnata ja maandada. EAS, VÄM välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.2. Arendatud on võimekust välisinvesteeringute, sh kinnisvara- MKM, SIM, RAM, JUM, RE, lisavajadus, investeeringutega seotud julgeolekuohtude teadvustamiseks, TTJA/SIM 2024–2026 sama VÄM, KAPO, VLA, PPA välisvahendid analüüsimiseks ja maandamiseks. Võimekuse eesmärk 2. On suurendatud ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelistest sanktsiooni- Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad dest ning on arendatud võimekust rikkumiste menetlemiseks. Teadus- oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KAPO, RAM, VÄM, VLA, MKM, ja arendustegevuses tehtavas koostöös teadvustatakse, hinnatakse ja HTM maandatakse süsteemsemalt riske julgeolekule. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 3. Eesti energiasüsteemi ümberkujundamisel, sh kliimaneutraalsemale oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, MKM, VÄM, VLA energiatootmisele üleminekul, on tagatud energiajulgeolek. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid 65 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 73  Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Olulisi arendusülesandeid programmi tasandil kavandatud pole. Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Võimekus 3.1.2. Radikaliseerumise ja terrorismi ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk 1. Paranenud on esmatasandi, sh õiguskaitse ametnike ja laiema avalikkuse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused ohuteadlikkus, teadmised vägivaldsetest ideoloogiatest, radikaliseerumisest, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, selle põhjustest ja tundemärkidest ning suurenenud on oskused riske SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, KOVd, noortekeskused, maandada. Tegevust radikaliseerumise vastu planeeritakse ja korraldatakse üle haridusasutused, kolmas sektor riigi, süsteemselt ja laiapindselt. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse66 „Siseturvalisus SOM, SOM SKA, RE, 1.1. Radikaliseerumist ennetavad meetmed on planeeritud erinevatesse 2024–2027“, teiste SIM KUM, JUM, HTM, 2024–2026 lisavajadus, valdkondlikesse ja asutuste strateegilistese dokumentidesse. SKA välisvahendid tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.2. Radikaliseerumise ennetamine on lõimitud kohalikku noorsoo- ja sotsiaaltöösse PPA, koolid RE, „Noortevaldkonna ning hariduskorraldusse. Selle korraldamiseks on loodud asjakohased noortekeskused,ko KOV 2024 lisavajadus, programm“, „Sise- valdkondlikud ja valdkondade-ülesed võrgustikud. Tegutsetakse analüüsipõhiselt lmas sektor, SOM, välisvahendid turvalisus 2024–2027“ ja koordineeritult PPA valdkonnaekspertidega. HTM, KUM, SKA 1.3. Usuäärmusluse leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks on tegeletud SKA, PPA, KOV-d, RE, „Siseturvalisus usunõustamise ja usukogukondade lõimimisega ning sellega seotud tegevusi on SIM 2024–2026 komas sektor välisvahendid 2024–2027“ arendatud ja muudetud süsteemsemaks. Sotsiaalkindlustus „Siseturvalisus RE, 1.4. Koostöös religiooniekspertidega ja teiste valdkondade ekspertidega on amet, PPA, KOV-d, 2024–2027“, teiste SIM/SOM 2024–2026 lisavajadus, arendatud deradikaliseerimist ja eemaldumist soodustavaid suuniseid. SKA, kolmas tulemusvaldkondade välisvahendid sektor seonduvad programmid 66 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 74 1.5. Loodud radikaliseerumise riskide hindamiseks ja maandamiseks esmatasandi „Siseturvalisus SKA SIM, KAPO 2024 ametnike õppemoodul. 2024–2027“ Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Radikaliseerumisest ja terrorismist lähtuvatele ohtudele reageeritakse kiirelt ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, SOM, tõhusalt. Riigi immigratsioonipoliitika arvestab radikaliseerumise ja terrorismi SOM SKA, KUM, JUM, HTM, SKA, PPA, PÄA, Vanglateenistus, MTA, EKEI, RAB, RIA, ennetamise vajadusi. Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning TTJA, HÄK, TEA, infovahetust terrorismivastase võitluse tõhustamiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse67 2.1 Arendatud on nn Schengeni kompensatsioonimeetmeid – biomeetriliste RE, „Siseturvalisus andmete laiemat kasutamist turvalisuses, reisijate broneeringuinfosüsteemi PPA, KAPO, EKEI, lisavajadus, (PNR) ning muid rahvusvahelisi ja riigisiseseid infovahetussüsteeme (sh SIM, MKM SMIT, MTA, RIA, 2024 Sisejulgeoleku- 2024–2027“, teiste AKI, JUM fond jm tulemusvaldkondade majutusteenuste kasutajate register). Parendatud on infosüsteemide välisvahendid seonduvad programmid koostalitlusvõimet. 2.2 Analüüsitud ja arendatud on võimekust ennetada, tuvastada ja tõkestada RE, SIM, RAB, TTJA, radikaliseerumise ja terrorismiga seotud tegevust, sh veebis. Suurendatakse KAPO, PPA 2026 lisavajadus, sama KUM, HTM, VLA tehnilist võimekust, varustust ja personali. välisvahendid 2.3 Välja on arendatud digitaalne menetluskeskkond lennunduse taustakontrollide Lisavajadus KAPO SIM 2026 sama haldamiseks. 2.4 Täiendatud on strateegilise tähtsusega objektide riskianalüüse ja turvaplaane. RE Eritähelepanu on pööratud lennundusjulgeolekule ning rahvusvahelisele laeva- ja SIM PPA, KAPO 2025 sama rongiliiklusele. RE, 2.5 Loodud on lisavõimekus koostöös riigiasutuste, omavalitsuste ja erasektoriga SIM PPA, KAPO 2026 lisavajadus, sama hinnata ja maandada ohte avalikus ruumis. välisvahendid 67 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 75 Võimekus 3.1.3. CBRN68 sündmused Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Reageerivate asutuste valmisolek CBRN sündmusteks tagatakse ühise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, PÄA, PPA, HÄK, tegutsemis- ja koostöövõime arendamise ning rahvusvahelise KLIM, KEA, MKM, MTA, RAM, SOM, TEA, KaM, RK tugivõrgustiku toel. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse69 RE/lisavajadus/ „Siseturvalisus 1.1. Arendatakse CBRN juhtasutuse valmisolekut ja reageerimisvõimekust KAPO, SIM, PÄA, PPA, KEA, Sisejulgeoleku- 2024–2027“, teiste 2024–2026 tegutseda CBRN sündmuse korral. KAM, RK TEA, HÄK, MTA fond jm tulemusvaldkondade välisvahendid seonduvad programmid Võimekus 3.1.4. Vastuluure ja riigisaladuse kaitse Võimekuse eesmärk 1. Riigis panustatakse vaenulike eriteenistuste tegevuste tõkestamiseks Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused järjepidevalt vastuluurevõimekuse arendamisesse ning riigiasutuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, SIM, KAM, ohuteadlikkuse tõstmisesse. Läbivalt edendatakse nii õiguslikke kui KV. organisatoorseid meetmeid, et tagada riigile olulise informatsiooni kaitse. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse70 1.1. Esitatud on õiguslikud ettepanekud juriidiliste isikute riigisaladusele ja „Siseturvalisus 2024–2027“, RE, salastatud välisteabele juurdepääsuõiguste taotlemise tõhusamaks SiM teiste tulemusvaldkondade lisavajadus korraldamiseks. seonduvad programmid 68 CBRN (ingliskeeles Chemical, Biological, Radiologial and Nuclear threats) – rahvusvaheliselt levinud lühend tähistamaks keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete ja tuumamaterjalide kuritahtlikust väärkasutamisest põhjustatud ohte. CBRN sündmuste lahendamine (sh menetlemine) on KAPO pädevuses. Eesti keeles kasutatakse ka lühendit KBRT. 69 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 70 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 76 1.2. Rakendatakse täiendavaid meetmeid erinevate huvirühmade ja RE, ühiskonnagruppide ohuteadlikkuse suurendamiseks vaenuliku luure-, ja SiM HTM, KuM, INSA, RK 2024–2026 sama lisavajadus mõjutustegevuse suhtes. Võimekus 3.1.5. Küberjulgeoleku tagamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Riigis tegutsetakse teadlikult ohtude ennetamise ja tõkestamisega (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): KAPO, VLA, RIA, SIM, küberruumis. Järjepidevalt suurendatakse riigiasutuste ja kriitilise MKM, PPA erasektori ohuteadlikkust ja edendatakse riskipõhist tegutsemist. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus/välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse71 Arendusülesanded planeeritakse asutuste tegevuskavades. Võimekus 3.1.6. Vaenuliku mõjutustegevuse ennetamine ja tõkestamine ning ühiskonna kerksuse suurendamine Võimekuse eesmärk 1. Eesti omab head ülevaadet oma inforuumis toimuvast ning tegeletakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused teadlikult vaenuliku mõjutustegevuse ennetamise ja tõkestamisega, sh (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, KAPO, PPA, JUM, küberruumis. Riik maandab ühiskondlikke pingeid läbi teadliku MKM, HTM, TTJA, KUM, SIM SKA, INSA, RK kommunikatsiooni ja innovaatiliste lahenduste. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse72 MKM programm, „Siseturvalisus 1.1. Arendatakse koostööd erasektoriga, et tõhustada ebaseadusliku veebisisu, RE, MKM SiM, JuM, PPA, TTJA 2024–2025 2024–2027“, teiste sh desinformatsiooni tuvastamist ja eemaldamist. lisavajadus tulemusvaldkondade seonduvad programmid 71 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 72 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 77 1.2. Erinevate valdkonnapoliitikate, sh strateegilise kommunikatsiooni „Siseturvalisus RE, korraldamise kaudu suurendatakse ühiskonnagruppide ohuteadlikkust SiM SKA, KuM, MKM, 2024–2027“, teiste SiM 2024–2025 lisavajadus, vaenuliku mõjutustegevuse, sh desinformatsiooni ja lõhestuspoliitika osas HTM tulemusvaldkondade välisvahendid ning meetmetest selle vastu. seonduvad programmid 1.3. Uussisserändajate kohanemise korraldamisel pööratakse tähelepanu RE, teiste tulemusvaldkondade usaldusväärsete infoallikate ja riigi vaatest olulisemate väärtuste KUM INSA, HTM, RK 2024–2025 lisavajadus, seonduvad programmid tutvustamisele. välisvahendid 78 Alameede ehk programmi tegevus 3.2. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eesmärk Eestis on vähenenud raske ja organiseeritud kuritegevus. Õiguskaitseasutustele on loodud paremad eeldused kuritegusid menetleda ja tehakse tulemuslikku koostööd, pöörates seejuures tähelepanu kogu menetlusahela ühtlaselt kõrge võimekuse arendamisele. Mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust 58% ≥ 58% ≥ 59% (59%) – ≥ 60% – ≥ 60% – küberkuritegevusega (58%) (-) seotud riskidest heaks Elanike osakaal, kes peavad narkootikume Sise- kergelt kättesaadavaks: turvalisuse - Kanep (24%) – ≤ 24% (36%) – ≤ 24% – ≤ 24% – avaliku - Amfetamiin (10%) – ≤ 10% (21%) – ≤ 10% – ≤ 10% – arvamuse uuring - rahusti/uinuti arsti (12%) – ≤ 12% (23%) – ≤ 12% – ≤ 12% – korralduseta - ecstasy (10%) – ≤ 10% (23%) – ≤ 10% – ≤ 10% – - kokaiin (7%) – ≤ 7% (16%) – ≤ 7% – ≤ 7% – - dopinguained (7%) – ≤ 7% – ≤ 7% – ≤ 7% – FATFi / MONEYVAL-i ehk FATF-i Soovi- Soovi- Soovi- / MONEYV rahapesuvastase komitee – – – tused on tused on tused on – AL-i hinnang rahapesu vastase täidetud täidetud täidetud hindamis- võitluse kohta raport Korruptsioonitajumise Trans- 75 ≥ 76 (74) ≥ 75 (74) ≥ 76 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 ≥ 77 indeks73 (punktid) parency Korruptsioonitajumise Inter- (17) (13) 13 (14) 12 11 10 10 10 national indeks (koht) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ja Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase poliitika kujundamine, kriminaalpoliitika kujundamine, raskete peitekuritegude avastamise teenus, tunnistajakaitse ja varitegevuse teenus. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastaseks võitluseks tehakse tulemuslikumat koostööd erinevate asutuste vahel ja luuakse õiguskaitseasutustele paremad eeldused raske ja organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks. Peamised tegevussuunad on seotud küber- ja narkokuritegevuse vastase võitluse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, ning korruptsiooni tõkestamise, samuti majanduskuritegevuse vastase võitluse, kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise, inimkaubanduse tõkestamisega. 73 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 79 Võimekus 3.2.1. Küberkuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk 1. Parandatud on eeldusi koondada küberkuritegevusest tervikpilt, et oleks Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised võimalik paremini hinnata küberkuritegevuse ohupilti, ulatust, saada ülevaade asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): tulevikusuundumustest, planeerida ennetuslikke ja menetluslikke tegevusi SIM, PPA, EKEI, JUM, MKM, RIA, Prokuratuur ohuteadlikkuse tõstmiseks ja seada küberkuritegevuse vastases võitluses Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid analüüsil põhinevaid eesmärke. Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse 1.1. PPA on loonud võimalused põhjaliku küberkuritegevuse statistilise keskkonna RE, Sisejulgeoleku- „Siseturvalisus PPA 2025 ja tulevikutrendide järjepidevaks analüüsimiseks. fond jm välisvahendid 2024–2027“ Võimekuse eesmärk 2. Küberkuriteo avastamise ja selle toimepanija tuvastamise tõenäosus on Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kasvanud ning küberkuritegude menetlemine muutunud tõhusamaks. Viie asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): aasta keskmine Prokuratuurile saadetud juhtumite arv on suurenenud või SIM, PPA, SKA, EKEI, JUM, Prokuratuur jäänud vähemalt samale tasemele. Teadlikult panustatakse rahvusvahelise Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid koostöö tõhustamisesse ja strateegilisele partnerlusele. Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse74 2.1. Täiendõppe koolituskavadele tuginedes on tehtud esimesed süsteemsed RE, Sisejulgeoleku- „Siseturvalisus PPA SKA 2025 koolitused sihtrühmadele. fond jm välisvahendid 2024–2027“ RE, lisavajadus, 2.2. Suurendatud on Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo isikkoosseisu „Siseturvalisus PPA SIM 2025 Sisejulgeolekufond jm vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri analüüsile. välisvahendid 2024–2027“ 2.3. Välja on arendatud küberkuritegudele spetsialiseeruvad menetlusüksused „Siseturvalisus prefektuurides vastavalt PPA lisavajaduste ettepanekutele ning struktuuri PPA SIM 2026 RE, lisavajadus 2024–2027“ analüüsile. 74 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 80  2.4. PPA on analüüsinud eraldiseisva (küber)pettuste ja kelmuse üksuse vajadust „Siseturvalisus PPA SIM 2025 RE struktuuris. 2024–2027“ Võimekus 3.2.2. Narkokuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Parandatud on eeldusi narkootikumide pakkumise ja kättesaadavuse asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vähendamiseks Eestis, sh interneti vahendusel. Oluliselt on vähendatud SIM, PPA, SKA, SMIT, EKEI, JUM, SOM, MTA, TAI, Prokuratuur, RA, narkootikumide levitamist noortele. Vanglateenistus, teenusepakkujad Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Kaasvastutaja Aasta Vahendid planeeritakse75 „Siseturvalisus 1.1. Narkootikumide pakkumise vähendamise teenuse arendamiseks on koostatud JUM, SOM, TAI, 2024–2027“, teiste RE, välis- tegevuskava, kus on kirjeldatud õigusandlikud-, väljaõppe-, tehnilised-, ressursi- SIM, PPA MTA, SIM SKA, RA, 2024 tulemusvaldkondade vahendid jm probleemid ja vajadused. EKEI, Prokuratuur seonduvad programmid 1.2. Narkootikumide pakkumise vähendamisega ja raskete peitkuritegude (korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne ärakasutamine) uurimisega seotud personali väljaõpet ja täiendusõpet on PPA, MTA, KAPO, RE, arendatud süsteemsemaks ja regulaarsemaks, et tagada tänapäevaste RA, EKEI, Sisejulgeoleku SKA 2025 sama teadmiste ja oskuste olemasolu (sh iga-aastased teabevahetuse ja koostöö Prokuratuur, fond jm välis- tõhustamise täienduskoolitused Sisekaitseakadeemias, regulaarne osalemine Vanglateenistus vahendid nii Eestis toimuvatel kui ka rahvusvahelistel koolitustel, seminaridel, konverentsidel ning muudel üritustel). 1.3. Kirjeldatud on vajadused narkosüütegude kohta andmete kogumise süsteemi PPA, SKA, MTA, RA, arendamiseks (sh süüteoga seotud ained, toimepanija sotsiaal-demograafiline EKEI, Prokuratuur, 2024 - RE, välis- profiil, määratud karistused või alternatiivsed meetmed karistusele ning JUM, SIM sama Vanglateenistus, 2026 vahendid informatsioon nende täitmise kohta). Tehtud on ettepanek andmebaaside (nt SMIT PRIS) arendamiseks ja koostoimeks selliselt, et eri asutuste andmed (nt TEHIK 75 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 81  üledoosid) on ristkasutatavad ja nende andmete põhjal on võimalik koostada ohuhinnanguid, hinnata karistuspoliitika mõju ja teha muud analüütilist tööd. 1.4. Programmide (nt VALIK, SÜTIK, Puhas Tulevik) kättesaadavust on laiendatud JUM, PPA, SIM, vajaduspõhiselt, mille eesmärk on suunata narkootikume tarvitavad süütegijad, MTA, Prokuratuur, 2024– RE, välis- SOM, TAI sama sh alaealised, karistusmeetmete rakendamise asemel tervise- või SOM, TAI, teenuse- 2025 vahendid sotsiaalteenustele (nõustamine, ravi, asendusravi, tugiisiku teenus jt), pakkujad Võimekus 3.2.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk 1. Rahapesu vastase strateegilise analüüsi võimekus on tõusnud tasemele, Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused mis võimaldab märgata ja operatiivselt reageerida tegevuste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, RAM, RAB, koondumistele või ümberjaotumistele, eesmärgiga tuvastada võimalikud Prokuratuur, FI, JUM, Eesti Pank, MTA rahapesuskeemid ja -kanalid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Seotud Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Aasta Vahendid pool planeeritakse76 „Siseturvalisus 2024–2027“, 1.1. Arendatud on IT-süsteem, mis võimaldab Rahapesu Andmebüroo RE, välis- RAB RAM, SIM 2026 teiste tulemusvaldkondade olemasolevaid andmeid strateegilise analüüsi jaoks töödelda. vahendid seonduvad programmid 1.2. Suuremate riskidega, Rahapesu Andmebüroo järelevalvesektorisse kuuluvatele asutustele (äriühinguteenusepakkujad, RE, Sise- julgeoleku- finantseerimisasutused, virtuaalvääringu teenusepakkujad), on RAB RAM 2024–2025 fond jm RAM seonduv programm kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks välis- aruandekohustuslikkus ning nende esitamiseks on kasutusel vahendid asjakohane portaal. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Arendatud on õiguskaitseasutuste võimekust avastada ja tõkestada (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SMIT, RAB, rahapesu kuritegusid. Arendatud on terrorismi rahastamise avastamise Prokuratuur, JUM, FI, RAM, MTA, Eesti Pangaliit, RIK ja tõkestamise suutlikkust, sh sellega seotud ametkondade võimekust. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE 76 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 82 Võimekus 3.2.4. Korruptsiooni ennetamine ja tõkestamine77 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Suurendatud on ennetavate tegevuste mõju korruptsioonivastases (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): võitluses, mille tulemuselparaneb era- ja avaliku sektori teadlikkus SIM, PPA, JUM, Prokuratuur korruptsiooni ära tunda ja oskused vastumeetmeid tarvitusele võtta. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Seosed programmidega „Siseturvalisus 2024–2027“, ja 1.1. Korruptsiooni puudutava uuring on läbi viidud erinevates programmid „Korruptsiooni- JUM SIM 2024 Sisejulgeolekufond sihtgruppides. vastase tegevuskava 2021– 2025“ elluviimiseks Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Korruptsiooni tõkestamise võimekus muutub tõhusamaks ning (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): suurendatakse eeldusi suure mõjuga korruptsioonijuhtumite SIM, PPA, JUM, Prokuratuur avastamiseks ja edukaks menetlemiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, milles Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse78 „Siseturvalisus 2024– 2027“, „Korruptsiooni- 2024– RE, 2.1. PPAs on suurendatud erasektori korruptsiooni uurimisvõimekust. PPA SIM vastase tegevuskava 2026 lisavajadus 2021–2025“ elluviimiseks 77 Korruptsiooni tõkestamise ja ennetamise teemad on terviklikult kajastatud JUM koordineeritud dokumendis „Korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025“, siseturvalisuse programmis on ennekõike Siseministeeriumi vastutusega tegevuste ülevaade. 78 Sama, mis eelmine joonealune selgitus. 83 Võimekus 3.2.5. Majanduskuritegevuse vastane võitlus Võimekuse eesmärk 1. Majanduskuritegude uurimises keskendutakse Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused eelkõige majanduskeskkonda enim mõjutavate kuritegude (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, Prokuratuur, MTA toimepanemisele spetsialiseerunud isikute tuvastamisele ja nende Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid toimepandud kuritegude menetlemisele. Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse RE, lisavajadus, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste 1.1. PPAs on suurendatud ELi finantshuve kahjustavate kuritegude PPA SIM 2024–2026 Sisejulgeolekufond tulemusvaldkondade seonduvad uurimisvõimekust. jm välisvahendid. programmid Võimekus 3.2.6. Kriminaaltulu tuvastamise, arestimise ja konfiskeerimise võimekus Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 1. Kuritegelikul teel saadud tulu arestimise ja konfiskeerimise suutlikkus ja asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): menetlejate teadlikkus on kasvanud. SIM, PPA, SKA, JUM, Prokuratuur, MTA, KLIM Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse79 PPA, KAPO, 1.1. Kaardistatud on kriminaaltulu tuvastamist ja varade arestimise „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste MTA, SIM, JuM, RaM, tõhustamist takistavad probleemkohad, välja on pakutud 2023 RE tulemusvaldkondade seonduvad Prokuratuur, KLIM lahendusettepanekud programmid KeA 1.2. Koostatud on ülevaade varade arestimist ja konfiskeerimist võimaldavast regulatsioonist koos lahendusettepanekutega Prokuratuur, võimaluste parendamiseks PPA, KAPO, SIM, JUM 2024 RE sama MTA, RaM, KLIM, KeA 79 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 84  Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Loodud on riigiülene võimekus koguda ja analüüsida teavet süüteomenetluses asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): varale sätestatud piirangute ja konfiskeerimise kohta. SIM, PPA, JUM, Prokuratuur, MTA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse PPA, MTA, 2.1 Loodud on automatiseeritud analüüsivõimekus, mis võimaldab „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste süüteomenetluse ahelas arestitud vara liikumist ja varale JUM, SIM Prokuratuur, 2024 RE tulemusvaldkondade seonduvad KAPO,KeA, programmid kohaldatud piiranguid jälgida ning esitada. Kohtud Võimekus 3.2.7. Inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Suurenenud on inimkaubanduse juhtumite tuvastamise võimekus ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): JUM, juhtumite lahendamisega tegelevate spetsialistide teadlikkus. PPA, SIM, Prokuratuur, SOM, erasektor, kolmas sektor Arendatud on riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ja infovahetust. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid Programm, kus planeeritakse80 1.1. Läbi on viidud täiendkoolitused esmatasandi spetsialistide riigi-, era- ja kolmandast sektorist inimkaubanduse SIM, SOM, SOM RE, SKA, SIM SKA,PPA, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste tõhusamaks märkamiseks, kriminaalmenetluse Sisejulgeolekufond PPA Prokuratuur, 2024–2025 tulemusvaldkondade seonduvad korraldamiseks ja ohvrite abistamiseks. Vajadusel erasektor, kolmas jm välisvahendid, programmid kaasajastatakse või koostatakse vajalikud koolitus- ja lisataotlus sektor juhendmaterjalid. RE, 1.2. Suurendatud on rahvusvahelist koostööd ja infovahetust Sisejulgeolekufond inimkaubandusohvrite asukohariikidega juhtumite PPA JuM, SoM 2024–2025 sama jm välisvahendid, tõhusamaks menetlemiseks ja ohvrite abistamiseks. lisataotlus 80 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 85 Võimekus 3.2.8. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse toetamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tegevused on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SKA, KAPO, toetatud asjakohase väljaõppe, tehnika ja varustusega. MTA, Prokuratuur Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse81 1.1. Raskete peitkuritegude (Narko, korruptsioon, majandus, küber, organiseeritud kuritegevus, laste seksuaalne PPA, MTA, KAPO, RE, Sisejulgeolekufond jm „Siseturvalisus 2024– ärakasutamine) uurimise tõhustamiseks on välja arendatud SKA 2024–2026 Prokuratuur välisvahendid 2027“ täiendõppe võimekus, mis on süsteemne, regulaarne, praktiline ja tänapäevane. 1.2. Kaardistatud on vajadus ja loodud on ametkondlik võimekus RE, Sisejulgeolekufond jm „Siseturvalisus 2024– PPA SIM 2024–2026 avaliku allikate põhiseks analüüsiks. välisvahendid 2027“ 81 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 86 Alameede ehk programmi tegevus 3.3. Objektivalve ja isikukaitse Eesmärk Objektide valvet ja isikukaitset on arendatud viisil, mis võimaldab toime tulla muutuvast ohupildist tulenevate ohtudega. Mõõdikud ja täpsemad tegevused on esitatud programmi piiratud ligipääsuga dokumendis. 87 Alameede ehk programmi tegevus 3.4. Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja nende lahendamine Eesmärk Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed. Mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2019 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku 6 - 7 - 7 - - PÄA indeks Elanike osakaal, kes hindavad heaks Eesti Siseturvalisuse avaliku - (56%) - ≥ 56% (56%) - ≥ 60% - ≥ 60% - valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega arvamuse uuring Elanike hädaolukordadeks valmisoleku indeks 45 - ≥ 50 (45) - ≥ 57 - ≥ 65 ≥ 65 - PÄA 82 Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise võime - - - - 10000 - - - 13000083 PÄA Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programm keskendub Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eest veetavatele tegevusele. Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Päästeamet. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: hädaolukorra riskihalduse teenus, elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teenus, piiriülese päästetöö ja humanitaarabi teenus, kriisikommunikatsiooni teenus, riskikommunikatsiooni teenus, ulatusliku evakuatsiooni teenus. Programmi tegevuse abil parandatakse kriisideks valmisolekut. Siseministeeriumi haldusala asutused hoiavad ajakohasena hädaolukorra riskianalüüsid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, samuti on valmis abistama partnereid kriiside lahendamisel (näiteks Terviseamet ja COVID kriis). Päästeamet nõustab kohalikke omavalitsusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Ühtlustatakse hädaolukordadeks ja riigikaitse kriisideks valmistumise ning kriisiaegse juhtimise ja koostöö korraldust. Luuakse senisest paremad eeldused elanike hakkamasaamiseks kriisiolukordades (nt teavitustegevused, riskikommunikatsioon). Tõhustatakse elanikkonnakaitse meetmeid nagu ulatuslik evakuatsioon, ohuteavitus ja varjumine. 82 Ulatusliku evakuatsiooni võime juures hinnatakse kui suurele hulgale inimestele on soetatud evakuatsioonivarud, st kui suurele hulgale inimestele suudetakse evakuatsioonikohtades tagada vajalikud tingimused 83 Eesmärgiks on võetud tagada ulatusliku evakuatsiooni võime 10% elanikkonnast, kuid võime saavutamine on seotud lisarahastuse saamisega 88 Võimekus 3.4.1 Olukorrateadlikkuse tagamine Võimekuse eesmärk 1. Siseministeeriumi valitsemisala juhtkonna otsustusprotsess on toetatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (info liikumine asutuse siseselt ja partnerite vahel, olukorrapildi (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, SKA, PÄA, koostamine ja sellele tähenduse andmine ja selle baasil prognoosi PPA, KAPO, HÄK koostamine edasisteks arenguteks). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse84 SKA, PÄA, PPA, KAPO, „Siseturvalisus 1.1. Info jagamise keskkonda on arendatud (Sitrep). SIM 2024 RE HÄK, SMIT 2024–2027“ 1.2. Loodud on analüütiline võimekus olukorrapildile tähenduse andmiseks ja SKA, PÄA, PPA, KAPO, SIM 2024 RE sama edasise arengute prognooside koostamiseks. HÄK, SMIT Võimekus 3.4.2. Kriisideks valmistumine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, MKM, SOM, 1. Tagatud on elutähtsate teenuste ja riigi kriitiliste funktsioonide Eesti Pank, KAM, RAM, KLIM, SKA, OSPA, omavalitsused (ETKA) ja elutähtsa teenuse osutajad toimepidevus. (ETO), ministeeriumid Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse85 1.1. Suurendatud on SiM valitsemisala asutuste kriitiliste teenuste „Siseturvalisus SiM 2024–2026 RE/Ühtekuuluvusfond toimepidevust, sh luuakse varud koos ladustamise võimalustega. 2024–2027“ 84 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 85 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 89  Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. SIM valitsemisalas on valmistunud hädaolukordade lahendamiseks ja (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): vastavalt ähvardavatele ohtudele. Kriisiplaanid, sh HOLPid on SIM, RK, SOM, PPA, PÄA, ministeeriumid, täidesaatva riigivõimu asutused, omavalitsused ajakohased ja võimelüngad on likvideeritud. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse86 2.1. Suurendatud on ulatusliku evakuatsiooni elluviimise ning „Siseturvalisus PÄA KOV, PPA 2024 RE evakuatsioonikohtades elanike majutamise võimekust. 2024–2027“ 2.2. Arendatakse võimekust kriisides massiliselt hukkunutega tegutsemisel. SIM 2026 RE sama SIM, MKM, RIKS, 2.3. Valminud on ohuteavituse süsteemi II etapp (CAP 87 liidestused). PÄA, HÄK 2025 RE sama SMIT, KOV 2.4. Loodud on õiguslik alus varjumiskohtade loomiseks, defineeritud mõisted ja kehtestatud nõuded (seaduse tasandil mõisted, ülesanded, PÄA, regionaal- SiM 2024 RE sama vastutaja ja volitusnorm nõuete kehtestamiseks, määruse tasandil ministeerium nõuded varjumise korraldusele ja varjumiskohtadele). 2.5. Suurendatud on päästetöö ja demineerimistöö kriisiaegseid võimekusi, PÄA 2024 RE sama toimepidevust ja logistilist võimekust. 2.6. Suurendatud on massiohje võimekust (koolitused, varustuse täiendamine, partnerite kaasamine, kriisirolliga abipolitseinike PPA JuM, SiM 2024 RE sama koolitamine, veekahuri ja pürotehnika soetamine). 2.7. Läbi on viidud koolitusi KOV-de kriisivalmiduse suurendamiseks. PÄA KOV, SiM 2026 RE sama 2.8. Elanike teadlikkuse ja valmisoleku tõstmiseks suunatud RE/Ühtekuuluvus- SiM PÄA, HTM 2026 sama elanikkonnakaitse koolituskava on ellu viidud. fond 86 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 87 CAP – common alerting protocol. 90 Alameede ehk programmi tegevus 3.5. Piirihaldus Eesmärk Eesti piir kui Euroopa Liidu välispiir on valvatud ja kaitstud ning see on piisav julgeoleku tagamiseks. Tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine, ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2027 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Riigikaitse Elanike osakaal, kelle hinnangul on ≥ 60% ≥ 62% ≥ 63% avaliku 61% ≥ 64% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% Eesti välispiir hästi kaitstud (64%) (56%) (56%) arvamuse uuring; KAM Maismaapiiri (sh Peipsi järv ja Narva ≥ 52% 52% ≥ 52% (57%) ≥ 60% (57%) ≥ 65% ≥65% ≥ 75% ≥ 80% ≥ 95% PPA jõgi) kaetus tehnilise seirega (52%) Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: piirivalvepoliitika kujundamise teenus, piiri valvamise teenus, piirikontrolli teostamise teenus. Piirihaldus on suunatud nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiiri valvamisele ja kaitsmisele selliselt, et see oleks piisav julgeoleku tagamiseks. Piirihalduse kvaliteedi kontrollimiseks viiakse regulaarselt Euroopa Komisjoni poolt läbi Schengeni hindamisi ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt liikmesriikide haavatavuse hindamisi. Piiri valvamise ja kaitsmisega tõkestatakse piiri ebaseaduslikku ületamist, ebaseaduslikke toiminguid piiri lähedal, inimkaubandust ja salakaubavedu. Samuti tagatakse reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele. Piirihalduse toimingud viiakse läbi austades põhiõigusi ning järgides täielikult inimväärikust. Siseministeeriumi üheks prioriteediks on idapiiri välja ehitamine. 2025. aasta lõpuks on kavas välja ehitada maismaapiiri taristu vastavalt idapiiri väljaehitamise projekti skoobis kokku lepitule. Vastavalt lõikude valmimisele varustatakse see vajaliku valve- ja seiretehnikaga. 2021. aasta lõpus otsustas Vabariigi Valitsus eraldada piiriehitusega seotud täiendavate arendusplaanide elluviimiseks Siseministeeriumile 22,47 miljonit eurot. Nimetatud summa eest rajatakse maismaapiirile viivitusaed, kohtadesse, kus oldi sellest piiratud eelarve tõttu loobutud ning jätkatakse vahepeal peatatud tegevusi Narva jõepiiri valvamise võimekuse tõstmiseks. 2024. aastaks eraldati idapiiri väljaehitamiseks täiendavalt 12,10 miljonit eurot, et rajada varasemalt loobutud lõikudesse patrulltee ning luua valmisolek nende piirilõikude varustamiseks alalise valvetehnikaga. Idapiiri väljaehitamisega jätkatakse vastavalt projekti tegevuste- ja ajakavale ning täiendavate eelarveliste vahendite saamisel on võimalik idapiir täielikult välja ehitada 2027. aasta lõpuks. 91 Võimekus 3.5.1. Piirikontroll ja riigipiiri valvamine Võimekuse eesmärk 1. Piirikontroll on reisijasõbralik, arvestab piiriliikluse mahtu ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad intensiivsust, vastab Schengeni õigustiku nõuetele ning aitab oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning MTA, KV, VTA salakaubavedu Eestisse piiripunktide kaudu. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate 2024–2027 PPA, RE, piirihalduse ja viisapoliitika osakaalu ning tagatud on automaatsete piirikontrolliväravate SIM „Siseturvalisus 2024–2027“ SMIT rahastu jm välisvahendid jätkusuutlik haldamine. 1.2. Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh 2025–2027 PPA, RE, piirihalduse ja viisapoliitika usaldusväärse reisija programm) ning tagatud nende SIM „Siseturvalisus 2024–2027“ SMIT rahastu jm välisvahendid jätkusuutlikkus. 2024–2027 PPA, RE, piirihalduse ja viisapoliitika 1.3. Piirikontrolli vahendeid on täiendatud. SIM „Siseturvalisus 2024–2027“ SMIT rahastu jm välisvahendid Võimekuse eesmärk 2. Suurendatud on piiri (maismaapiiri, õhupiiri ja merepiiri) Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad valvamise ja kaitsmise ning piiride seire kvaliteeti, et tõkestada oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse piiripunktide vahelisel alal. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri RE, piirihalduse ja viisapoliitika valvamiseks vajalik taristu. Taristu on varustatud tehniliste PPA SIM, SMIT 2024–2027 „Siseturvalisus 2024–2027“ rahastu jm välisvahendid seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus. RE, piirihalduse ja viisapoliitika 2.2. Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused. PPA SIM 2024–2026 „Siseturvalisus 2024–2027“ rahastu jm välisvahendid 2.3. Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise PPA SIM, SMIT 2025–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika „Siseturvalisus 2024–2027“ rahastu jm välisvahendid vahendid on kasutusele võetud. 2.4. Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud. PPA SIM 2024–2027 RE, piirihalduse ja viisapoliitika „Siseturvalisus 2024–2027“ rahastu jm välisvahendid 92  Võimekuse eesmärk 3. Piirihalduses kasutatakse innovaatilisi lahendusi, tagatud on Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad infosüsteemide arendused, koostalitlusvõime ning jätkusuutlik oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, MTA, KV, KL arendamine, et tõkestada ebaseaduslikku piiriületust, inimkaubandust ning salakaubavedu Eestisse. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 3.1. Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke infosüsteeme, tagatud on nende RE, piirihalduse ja viisapoliitika PPA, SMIT SIM 2024–2027 „Siseturvalisus 2024–2027“ koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES 88, ETIAS89, PIKO90, rahastu jm välisvahendid PNR91, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms92). Võimekus 3.5.2. Piiriolukorra teadlikkuse tagamine ning operatiiv- ja rahvusvaheline koostöö Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad 1. Tagatud on riskianalüüsi põhine patrullide väljapanek oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, piirivalvamiseks ja vajalik ressurss piirikontrolli sujuvaks MTA, KV, VTA toimimiseks, et ennetada ja minimeerida võimalikke ohtusid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Politsei- ja Piirivalveameti Andmelao infosüsteemi (ALIS) arendused on viidud ellu, et võimaldada piirihalduses PPA, SIM 2024-2025 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“ rakendada CIRAM93 põhist riskide ja ohtude hindamist SMIT piirikontrollis ja piiride valvamisel 88 EES (Entry/Exit System) – Euroopa Liidu sisenemise ja väljumise süsteem 89 ETIAS (European Travel Information and Authorisation System) - Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem 90 PIKO – piirikontrolli andmekogu 91 PNR (Passenger Name Record) – Broneeringu infosüsteem 92 SIS (Schengen Information System) – Schengeni infosüsteem 93 CIRAM (Common Integrated Risk Analysis Model) – ühtne integreeritud riskianalüüsi mudel. 93 Võimekuse eesmärk 2. Tagatud on piiriolukorra pildi haldamine ja teabevahetus Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad siseriiklike partneritega, liikmesriikidega ning Euroopa Piiri- ja oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, SKA, VÄM, RAM, MKM, Rannikuvalve Ametiga, et ennetada ja minimeerida võimalikke MTA, KV, VTA ohtusid. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 2.1. Kasutusele on võetud ühtne seirepiltide haldussüsteem. PPA SIM 2026 RE, välisvahendid „Siseturvalisus 2024–2027“ 2.2. Rakendatud on täies funktsionaalsuses politsei taktikalise juhtimise andmekogu (KILP). Tagatud on KILP PPA, RE, Euroopa Regionaalarengu SIM 2026 „Siseturvalisus 2024–2027“ koostalitlusvõime liidestatud infosüsteemidega ning selle SMIT Fond (ehk SF) jm välisvahendid jätkusuutlikkus. Võimekuse eesmärk 3. Integreeritud piirihalduse eesmärkide saavutamiseks tehakse koostööd Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused liikmesriikidega, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex) ning (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): PPA, SIM, SMIT, teiste liidu asjaomaste institutsioonide, asutuste (sh riigi siseste SKA, VÄM, RAM, MKM, MTA, KV, VTA asutustega), kui ka kolmandate riikidega (selleks osaletakse näiteks Frontexi ühisoperatsioonidel, lähetatakse kontaktametnik peamisesse Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid ebaseadusliku rände ja organiseeritud kuritegevuse lähte ja transiitriiki ning Frontexisse). Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu ja planeeritakse need kas asutuse tegevuskavas või tööplaanis. ■ 94  Foto: Shutterstock MEEDE 4. Eesti arengut toetav Meede 4. Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja kodakondsus-, identiteedihalduspoliitika rände- ja identiteedihalduspoliitika Meetme eesmärk: Eesti kodakondsus-, rände- ja Meetme peavastutaja: Siseministeerium identiteedihalduspoliitika on usaldusväärsed, inno- Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste vaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti raha selles meetmes: Politsei- ja Piirivalveamet, arengut, ühiskonna sidusust ja toimimist ning Kaitsepolitseiamet, Siseministeeriumi Infotehno- tagades siseturvalisust. loogia- ja arenduskeskus, Sisekaitseakadeemia Meetme kirjeldus: Meetmes keskendutakse Kaasvastutajad või programmi eesmärkide kodakondsuspoliitika, välismaalaste Eestisse ela- saavutamisse panustajad, kes ei planeeri oma ma asumise ja Eestis ajutise viibimise poliitika, teenuste raha selles meetmes (nimetatud pooltega varjupaigapoliitika, migratsioonijärelevalve ja seonduv on lisatud dokumenti informatsiooniks, et tagasisaatmispoliitika kujundamisele ja elluviimi- anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende sele. Samuti käsitletakse programmis rahvastiku- tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal): halduse seisukohalt põhitähtsusega identiteedi- Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, haldus- ning isikut tõendavate dokumentide Haridus- ja Teadusministeerium, Välisminis- poliitika kujundamist ja elluviimist. teerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommu- nikatsiooniministeerium 1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine 2. Migratsioonijärelevalve 3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine 95  Meetme mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Elanike osakaal, kes Standard 12% ≤ 12% ≤ 12% ≤ 12% peavad sisserännet ≤ 12% ≤ 12% ≤ 10% ≤ 10% ≤ 10% Eurobaro- (2018) (15%) (8%) (10%) riigi peamiseks mureks meeter Teistest rahvustest ≥ 40%/ isikute hulgas tugeva 39%/ ≥ 40% ≥ 40%/ 55% ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ ≥ 40%/ integratsiooni ja keskmise 47%94 /55% 55% (39%/46 55% 55% 55% 55% 55% monitooring riigiidentiteediga (2017) (-) (-) %) isikute osakaal Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 36% ≥ 40% ≥ 40% ≥ 40% STU toime ulatusliku (2018) (37%) (-) (42%) põgenike sisserändega heaks Eesti elanike osakaal, „Eesti info- kas kasutavad riiklikku 64% ≥ 70% ≥ 70% ühiskonna ≥ 70% (-) ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% eID (MID, ID1) vahendit (2019) (63%) (69%)96 arengukava vähemalt kord aastas95 2020“ mõõdik Rahulolu Eesti kodaniku isikut ≥ 85% ≥ 85% 95% tõendava dokumendi - (91%) ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 85% PPA (93%) (94%) taotlemise e- teenusega Olukorra analüüs Eesti kodakondsus-, identiteedihaldus- ja rände- Statistikaameti põhiprognoosile lisaks on koosta- poliitika valdkonnad on seotud maailmas viimase tud mitu alternatiivset prognoosi, samuti on vaja kümnendi jooksul esile kerkinud mitme trendiga, arvestada Ukraina sõjapõgenikega seotud mis suure tõenäosusega jätkuvad ning süvenevad suundumustega, kuivõrd sõjapõgenike võimalik ka tulevikus. Nendest tulenevad võimalused kui ka Eestisse elama asumine lükkab küll rahvastiku riskid mõjutavad nii otseselt kui ka kaudselt Eesti vähenemist edasi, aga ei hoia seda ära. 98 arengut toetava kodakondsus, rände- ja Tööealiste osakaal rahvastikus väheneb. Järgmise identiteedihalduspoliitika meetmes kirjeldatud kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus on valdkondade poliitikate kujundamist ja elluviimist. suurem kui tööturule sisenev põlvkond suudab ära Statistikaameti rahvastikuprognoosi alusel vähe- katta. Pensionile jääjate asendamiseks ja uute neb seniste trendide jätkumisel Eesti rahvaarv ametikohtade täitmiseks on prognoosi kohaselt järgmise ligi 30 aasta jooksul 44 087 inimese võrra vaja aastas 18 000 inimest, samas kui ning 2050. aastal elab selle järgi Eestis tasemeõppest tööturule sisenejaid on alla 16 000. 1 278110 inimest97. Lisaks vähenemisele on Puudujääk on suurem kõrgharidust eeldavates suundumuseks ka rahvastiku vananemine. ametiala pearühmades, tippspetsialistide puhul on 94 tugev identiteet 39%, keskmine identiteet 47% 95 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 96 Mõõdiku arvutamise metoodika muutus 2021. aastal, aruandes esitati madalam tulemus 38%, mis tähendab, et kõigist eID omanikest on 38% kasutanud seda 10 või enam korda aasta jooksul. Edaspidi kasutatakse aga aasta jooksul vähemalt ühe toimingu teinute osakaalu. 97 Statistikaamet. Veebis kättesaadav aadressil https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos . Lisaks põhiprognoosile on analüüsitud ka kolme täiendavat prognoosi. 98 Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Raport 2022. Arenguseire Keskus. Veebis kättesaadav aadressil https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/06/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf 96 uue tööjõu vajadus ligi 50% suurem kui vastav Kuritegevuse surve, sealhulgas küberkuritegevuse pakkumine kõrgharidusõppest99. Sõjapõgenike kasv101 ning selle ja identiteedivarguste levik sisseränne võib aidata tööealiste ja vanemaealiste maailmas, loovad aga vajaduse tagada turvalised suhtarvu parandada maksimaalselt kuni 2060. tehnoloogilised lahendused, toimetulek võimalike aastani ning siis mõju taandub.100 Vananemise ohtude ja riskidega ning tõsikindel identiteedi- tõttu väheneb ka Euroopa Liidu liikmesriikide haldus. rahvastik, mis toob kaasa vajaduse tööjõu kätte- Samuti tuleb isikut tõendavate dokumentide ja saadavuse suurendamiseks ning siin konkureeri- identiteedihaldusvaldkonna poliitikakujundamises vad liikmesriigid nii teiste maailma riikide kui arvestada rahvusvaheliste, sh EL-i kohustustega üksteisega. (näiteks e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike Seega tuleb arvesse võtta, et kodakondsus- ja usaldusteenuste ehk eIDAS määrus). Poliitika- rändepoliitika valdkondade seadusandlikku ja kujundamisega luuakse aluspõhimõtted, kohus- poliitilist keskkonda mõjutavad otseselt nii tused ja tingimused ülepiiriliste e-teenuste Vabariigi Valitsuse (sh valimistsüklid) ja Euroopa kasutamiseks ja digitaalallkirja tunnustamiseks Liidu prioriteedid (sh valimistsüklid nii liikmes- ning vastavus rahvusvahelistele standarditele ja riikides kui ka EL-i institutsioonides), kui ka Eesti, normidele. Nii Eesti isikut tõendavate dokumentide teiste EL riikide ja Eesti lähiriikide stabiilsus. kasutajate kui ka e-riigi ja selle süsteemis olevate Sisserände lähteriikide (eelkõige Aafrika ja Aasia, andmebaaside (sh on üks vanemaid andmebaase sh Lähis-Ida riikide) nõrk poliitiline stabiilsus ning Eesti rahvastikuregister) seisukohalt on oluline, et majanduslik olukord, samuti sõjalised konfliktid, viimase kümne aasta jooksul muutunud ja looduskeskkonna elamiskõlblikkuse vähenemine, jätkuvalt muutumas ootused ja nõudlus igapäeva- riikide vaheline konkurents loodusressursside toimetuste tegemiseks mugavate ja kliendi- (vesi, viljakas maa) pärast ja looduskatastroofide sõbralike e-kanalite kaudu. sagenemine mõjutavad nii rändevoogusid kui Eestis kasutatakse elektroonset ID-d harukordselt lähte-, transiit- ja vastuvõtvate riikide poliitikaid. palju, mis muudab igapäevase asjaajamise olu- Rändetrendidele, sh sellele millise profiiliga liselt lihtsamaks102, aga teisalt tekitab surve inimesed rändavad ja millist tuge nad sihtriikides erinevate süsteemide (isikut tõendavate vajavad, avaldavad otsest mõju ka rahvaarvu ja dokumentide väljaandmine, identiteedihaldus, sh noorte osakaalu kasv paljudes riikides, eeskätt amortiseerunud ja iganenud andmebaasid) Aafrika ja Aasia riikides. toimimise tagamiseks103, kuivõrd ilma digitaalset Isikut tõendavate dokumentide ja identiteedi- dokumenti kasutamata oleks riigi erinevate haldusvaldkonda mõjutavad ülemaailmsed trend- valdkondade toimimine ohus, kui mitte võimatu. id, nagu internetiühenduse ning mobiilside kätte- Rändeprotsessid ja identiteedihaldusega seotud saadavuse ja kasutamise kasv, tahvelarvutite ja arengusuundumused on ülemaailmsed ja seetõttu nutiseadmete levik ning IKT kasutamise oskused on tõhusa rahvastikuhalduse meetme ala- ja võimalused (tehisintellekt, pilvetehnoloogia, valdkondade peamiseid väljakutseid saavutada suurandmed, plokiahela tehnoloogia), majanduse eesmärgid pidevalt muutuvas keskkonnas, ja äritegevuse üleilmastumine, inimeste mobiilsus arvestades maailmas, EL-is ja Eestis toimuvat. ja ränne. Sealhulgas on üha levinumad asukohast Kuigi enamik meetmes kokkulepitud tegevusi on sõltumatud töökohad ning suurenev vajadus teha jätkutegevused „Siseturvalisuse arengukavast toiminguid e-keskkonnas, sh end digitaalselt 2015–2020“, on olulised uued märksõnad vajadus autentida ja digitaalne allkiri anda. Teenuste üldist ja soov leida innovaatilisi ja kliendikeskseid pakkumist mõjutab Euroopa ühtne digiturg. 99 OSKA üldprognoos 2022–2031. Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest. Veebis kättesaadav aadressil https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 100 Samas. 101101 McAfee ja Washingtoni Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) koostatud raportis on leitud, et küberrünnakute põhjustatud kulu on alates 2014. aastast kasvanud. Toona hinnati kahjudeks 445 miljardit dollarit aastas. Praegu läheb üle kogu maailma see maksma 600 miljardit dollarit aastas. Küberintsidentidest teatamise arv on järsult kasvanud ka Eestis. 102 Nii kodanikud kui ka ettevõtjad leiavad, et avalikud e-teenused aitavad neil säästa raha ja aega ning avalike teenustega ollakse üldiselt rahul. 2012. aastal väljendas e-teenustega rahulolu 76% ettevõtjatest ja 67% kodanikest 103 Elektrooniline isikutuvastus ning digitaalallkirja andmine on elutähtis teenus (hädaolukorra seaduse § 36, lõige 1 punkt 8). 97 lähenemisi, et soodustada kvalifitseeritud spetsia- asuda. Muutused maailmas ja tööturul on tinginud listide sisserännet, luua olemasolevate ja uute olukorra, kus kehtiv regulatsioon seab tipp- siseturvalisuse valdkonna andmebaaside koos- spetsialistide meelitamisele ning nende siin talitusvõime kui ka arendada ja ajakohastada IKT hoidmisele olulised piirangud. Tasakaalustamaks valdkonda. Kõik see on vajalik, et toetada seadus- Eesti rahvaarvu vähenemist, tuleb soodustada ka liku rände menetlusi, optimeerida menetlus- Eesti majandusele kõrget lisandväärtust loovate koormust, tagada e-riigi jätkusuutlikkus, pakkuda välismaalaste, nagu tehnikateaduste spetsialisti- kliendikesksemaid teenuseid, kuid ka selleks, et de, ettevõtlusega tegelevate e-residentide ja ennetada ja avastada ebaseadusliku rände investorite Eestisse elama asumist. Peale tipp- juhtusid ning tagada avalik kord ja julgeolek. spetsialistide on suurenenud Eestis vajadus ka suurt lisandväärtust loova oskustööjõu järele. Neid Ränne võib olla vaja nii hooajaliselt kui ka püsivalt. Eesti sisserändepoliitika põhieesmärk on soodus- Samaaegselt tuleb aga tagada Eesti tööjõuturu tada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime ning vältida annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning tuleb välismaise odavtööjõu massilist ära- kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvide, EL- kasutamist. Töörändega kaasneb pereränne ja i õiguse ja põhivabadustega. Teiseks on vaja ära tegelema peab ka Eestisse rändava spetsialisti hoida rändega kaasnevaid võimalikke ohte, sh pereliikme integreerimisega ühiskonnaellu ja ebaseaduslikku rännet ja korraldada riigis tööturule. Samuti on oluline kaasata tööjõuturule seadusliku aluseta viibivate välismaalaste kiire Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukrainas tagasisaatmine, et tagada turvalisus, avalik kord ja Eestisse jõudnud ukraina sõjapõgenikud, et tagada riigi julgeolek. nende majanduslik toimetulek Eestis elamise ajal. Nende teemade edendamisel on mh oluline, et Majanduses viimastel aastatel toimunud muutu- „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimisel sed: ekspordi osatähtsus ettevõtluses on senisest tegeletakse kohanemise toetamisega, mis on suurem, kvalifitseeritud töötajaid eeldavate töö- vajalik nii lühikest kui pikka aega Eestis viibivate kohtade arv on kasvanud ning riigi eesmärk sisserändajate puhul. Pikemaks ajaks Eestisse suurendada konkurentsivõimeliste, lisandväärtust elama asujate puhul on tarvis senisest enam läbi loovate ning teadus- ja arendustegevusel põhi- mõelda süsteemsed lõimumistegevused, sest nad nevate ettevõtete osakaalu, on tinginud suurema mõjutavad Eesti püsielanikkonna koosseisu nõudluse kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõu järele. pikemas perspektiivis. Teistest enam peab Kui tööjõupuudust on teatud määral võimalik tähelepanu pöörama nendele sisserändajatele, leevendada tootmisprotsesside automatiseeri- kelle tugistruktuurid Eestisse saabumisel on mise ja mehhaniseerimisega, ei ole ainuüksi nõrgemad, näiteks pererändega saabujad. Oluline töörollide ümbervaatamine ja kõrge tööhõive on kaasata tööjõuturule needki inimesed, kes on piisav lahendus, arvestades, et tööealiste elanike Eestis omandanud kõrghariduse ning seetõttu arv väheneb ka edaspidi. juba enne tööle asumist teatud määral kohanenud Järgmiste aastate oluline märksõna on ka tööjõu ja ühiskonda lõimunud. Lisaks eelnevale peab mobiilsus. Kvalifitseeritud tööjõud on järjest arvestama ka järjest suureneva välismaal elavate mobiilsem ja nende ränne ei toimi klassikalisel Eesti kodanike tagasipöördumisega104. punktist A punkti B põhimõttel. Traditsioonilised Eesti inimeste vastuvõtlikkus sisserändesse on töötamise reeglid ei pruugi tööjõu mobiilsusele mitmesuguste hirmude ja eelarvamuste tõttu vastata. Kuna kvalifitseeritud töötajate pärast vähene, mistõttu on muutunud keeruliseks konkureerivad kõik maailma riigid, peab Eesti soodustada nii välismaiste tippspetsialistide leidma viise neid siia meelitada. Eri tasanditel värbamist, erinevate sisserände rühmade saabu- võetud sammud on suurendanud Eesti mist ning rahvusvahelise kaitse saajate vastu- atraktiivsust tippspetsialistide silmis ning paranda- nud nende võimalusi Eestisse elama ja tööle 104 Kohanemise, lõimumise ja tagasipöördumise teemasid käsitletakse praegu koostmaisel olevas arengukavas „Rahvastik ja sidus ühiskond“. Eestisse tagasipöördujate teemaga tegeletakse Eestis praegu rahvuskaaslaste programmi raames. „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on veebis kättesaadav aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/rahvuskaaslaste_programm_2014_2020.pdf (30.05.2019). 98 võtmist ja korraldada nende kohalikesse oma- arengukava 2030“ dokumendis ja selle ellu- valitsuse üksustesse elama asumist. Vastuvõtva viimiseks suunatud programmides. ühiskonna avatus sisserändajate suhtes mõjutab Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja selle saanud aga oluliselt kvalifitseeritud välisspetsialistide inimeste arvu järsk suurenemine ning esmakordne soovi siia elama asuda. Samuti on avatud ajutise kaitse direktiivi rakendamine on olnud uus suhtumisega ühiskondades uussisserändajatel kogemus Eesti riigile ja ühiskonnale. Kuna kergem kohaneda ja lõimuda ning pingete järgmise kümne aasta prognoos näitab, et nii nagu tekkimise risk ühiskonna eri gruppide vahel on mujal Euroopas, suureneb lisaks rahvusvahelise väiksem105. kaitse taotlejate arvule ning erinevatele võimalikele Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad ümberasustamise ja –paigutamise üleskutsetele, ka haavatavate inimeste hulk nii kaitse taotlejate Aastate lõikes on Eestis rahvusvahelise kaitse kui ka selle saajate hulgas. Samuti mitmekesistub taotlejate ja saajate arv püsinud madalana. Aastas sisserändajate profiil, mistõttu tuleb ka edaspidi esitas kaitse keskmiselt ligi 100 inimest ning aasta olla valmis järgmisteks tegevusteks: jooksul anti kaitse ligi 50 inimesele. 1. tagada menetluste väga hea kvaliteet ja Tulenevalt 24.02.2022 alanud Venemaa agressioo- efektiivsus, avalik kord, julgeolek ning Eesti nist Ukraina vastu, võttis Euroopa Nõukogu valmisolek täita EL-i ja rahvusvahelisest 04.03.2022 vastu otsuse rakendada ajutise kaitse õigusest tulenevaid kohustusi, muu hulgas direktiivi. 09.03.2022 jõustus Vabariigi Valitsuse avastada võimalikke varjupaigasüsteemi korraldus, mille alusel saavad sõja eest Eestisse väärkasutamise juhtumeid tava- ning tulnud Ukraina kodanikud, pagulased ja nende suurenenud rändesurve olukorras. pereliikmed taotleda ajutist kaitset Eestis. 19.09.20203 avaldas Euroopa Liidu Komisjon 2. tagada rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja ettepaneku nõukogu otsuseks pikendada ajutise saajatele vajalikud vastuvõtutingimused tava- kaitse direktiivi kohaldamist kuni 04.03.2025. ning suurenenud rändesurve olukorras, et 18.09.20203 andmete seisuga on Eestisse toetada nende iseseisvat toimetulekut, koha- saabunud ligi 147 000 ukraina sõjapõgenikku, nemist, lõimumist. Sh kindlustada lastele kellest ligi 81 000, sh üle 18 000 last on avaldanud kohustuslik kooliharidus, toetada rahvus- soovi Eestisse jääda. 17.08.20203 seisu andmetel vahelise kaitse taotlejate ja saajate panus- on ajutise kaitse elamisloa taotluse Eestis esitanud tamist Eesti ühiskonda, pakkuda täis- üle 48 000 inimese ning sama elamisloa kasvanutele tööks vajalikku kutse pikendamise taotluse enam kui 27 000 inimest. omandamist ning toetada töö leidmist, Kehtiv elamisluba ajutise kaitse alusel on 35 786 vältimaks territoriaalselt isoleeritud ukrainlasel ning rahvusvahelise kaitse alusel ligi kogukondade tekkimist. Neid tegevusi 6000 ukrainlast. Rahvusvahelise kaitse taotlusi on käsitletakse täpsemini arengukavas „Sidusa alates 24.02.2022-17.09.23 esitatud Eestis kokku Eesti arengukava 2030“. 6 256 inimest. 2022. aastal esitas kaitse taotluse Oluline on parandada valmisolekut ja toimetulekut 2940 inimest ja 2023. augusti lõpu seisuga 3208 ootamatult suurenenud rändesurvega Eestis ja inimest. Rahvusvaheline kaitse on antud 2022. võtta EL-i ühtse varjupaigasüsteemi reform üle aastal 2106 inimesele ja 20203. augusti lõpu Eesti õigusesse. sisuga 3295 inimesele. Seega on oluliselt suurenenud nende inimeste hulk, kellele on pärast Ebaseadusliku rände tõkestamine Eestisse jõudmist vaja pikaajalisi süsteemseid Eesti ühiskonda panustavate inimeste sisserände kohanemist ja sotsiaalmajanduslikku lõimumist tingimuste lihtsustamise kõrval on viimastel toetavaid teenuseid (sh eelkõige elukohta), mis aastatel suurenenud oht välismaalaste eba- arvestavad rahvusvahelise kaitse saanute seaduslikuks Eestisse sisenemiseks, sealhulgas eripärasid ja aitavad Eestis iseseisvalt toime tulla. rände instrumentaliseerimiseks, viisade ja elamis- Kohanemist puudutavat käsitletakse „Sidusa Eesti lubade väärkasutamiseks ning siin eba- seaduslikuks töötamiseks. Suurenenud nõudlus 105 Kohanemist ja lõimumist käsitletakse „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 99 välistööjõu järele on kaasa toonud üha rohkem Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti välismaalaste tööalase ärakasutamise juhtumeid, iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus mis varieeruvad kergematest ekspluateerimise kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas ehk Eesti vormidest inimkaubanduseni sunniviisilise töö Vabariigi kodanikud. Seega on kodanike olemasolu eesmärgil. Seega on oluline takistada seaduslike riigi toimimise ja laiemalt ka ühiskonna turvalisuse rände reeglite eiramist ning jätkata ebaseadusliku tugisammas. Demokraatlikku riigi identiteeti töötamise ennetamiseks ja tõkestamiseks vajalike toetava kodakondsuspoliitika põhiküsimus on tegevuste elluviimisega. soodustada nii seadusandlike kui ka pehmete meetmetega (tunnustamine, keeleõpe, sh keele- Tõhus migratsioonijärelevalve (sh välismaalaste õppe lepingud, kodanikuharidus) kodakondsuse ebaseadusliku töötamise ennetamine) eeldab taotlemist ja selle väärtustamist. usalduslikke partnerlussuhteid isikutega, kes pea- vad kontrollima välismaalase riigis viibimise Lisaks eelnevale on siseturvalisuse tagamisel seaduslikkust, ning teiste riikidega, kust välis- oluline siduda kodakondsuseta pikaajalise elaniku maalane võib Eestisse saabuda. Tähtis on moti- elamisloaga Eesti elanikud Eesti riigi ja veerida välismaalastega kokkupuutuvaid partne- ühiskonnaga. Määratlemata kodakondsusega ini- reid ja teisi riike koostööle, et leida ühiselt lahen- meste arv küll väheneb aasta-aastalt, kuid see dused teabevahetuse ja teadlikkuse suurenda- suundumus on viimastel aastatel aeglustunud106. miseks. Uuringud107 näitavad, et üheks põhjuseks on asjaolu, et Eesti kodakondsuse puudumine ei Ebaseaduslikku rännet mõjutab tagasisaatmis- takista reisimist ega Eestis elamist. Samade poliitika tõhusus. Tagasisaatmine on üldjuhul eri uuringute108 järgi on Eesti kodakondsuse menetluste (nt kriminaalmenetluse, elamisloa- mittetaotlemise põhjused muu hulgas seotud menetluse, rahvusvahelise kaitse menetluse) lõimumis- ja hariduspoliitikaga. lõppaste. Kui aeg välismaalase viibimisõiguse lõpetamise ning reaalse tagasisaatmise vahel Määratlemata kodakondsusega isikute arvu venib pikaks, on praktikas keerukam tagasi- vähendamisel on väljakutseks ka asjaolu, et saatmisotsuseid täide viia. Seetõttu tuleb leida määratlemata kodakondsusega isikud elavad viisid riigis seadusliku aluseta viibivate välis- kindlates piirkondades (Tallinn 50% ja Ida-Virumaa maalaste kiireks lahkumiseks, selle tõhustamisele 28%) ja nende suhtlus eestlastega on piiratud ja aitavad kaasa infosüsteemide koostalitusvõime vähene. Nii on määratlemata kodakondsusega arendamine tõsikindlaks isikutuvastuseks ning isikute arvu vähendamiseks mõeldud tegevused aktiivne välissuhtlus ja koostöö teiste riikidega. suuresti kajastatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kodakondsus Üsna suur hulk määratlemata kodakondsusega Kodakondsuse kaudu määratakse kindlaks isiku inimesi on keskealised ja vanemad inimesed, kelle õiguste ja kohustuste ulatus ning tema seos kindla motivatsiooni kodakondsust taotleda on keeru- riigiga. Igal riigil on suveräänne õigus kujundada lisem tõsta kui nooremaealistel. Peale nende on oma kodakondsuspoliitikat ja otsustada, milliseid olemas kriminaalkorras karistatud isikuid isikuid ja mis tingimustel ta oma kodanikeks peab. (15 248109), kes üldjuhul kodakondsust ei saa. Kuna kodakondsus on suurim hüve, mida riik saab Määratlemata kodakondsusega isikute arvu isikule anda, on riik kehtestanud enne selle andmist vähendamiseks on olulisim pöörata süsteemselt kohustuse kontrollida kodakondsust taotleva isiku tähelepanu põhjustele, mis piiravad Eesti koda- õiguskuulekust. Seetõttu on kodakondsuspoliitikal kondsuse taotlemist. Ennekõike on vaja: tähtis roll siseturvalisuse ja -julgeoleku tagamisel. 106 2010. aasta 1. jaanuaril moodustasid määratlemata kodakondsusega isikud rahvastikuregistri andmetel Eesti elanike arvust 7,4%, 2018. aasta 1. jaanuaril moodustasid nad Eesti elanikest 5,7%. Samas kui 2010. a oli määratlemata kodakondsusega isikuid taotlejate hulgas 85%, siis 2017. a oli neid 59%. 107 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 108 Veebis kättesaadav aadressil https://www.kul.ee/et/uudised/uuringud#l6imumisuuring 109 2018. aasta jaanuarikuu seisuga Karistusregistri andmetel 100 1. teadvustada kodakondsusega kaasnevaid Väga suurel määral mõjutab identiteedihaldus- hüvesid ja võimalusi; poliitika valdkonda selles vallas tehtav rahvus- vaheline koostöö. eID arendamisel tuleb arvestada 2. luua enam keeleõppevõimalusi ja sellega turvaliste tehnoloogiliste lahenduste pideva ja kiire parandada mittekodanike eesti keele oskust; arenguga, Euroopa ühtse digituruga ning rahvus- 3. luua võimalusi eesti keelt ja muid keeli vaheliste standardite ja Euroopa Liidu regulatsi- kõnelevate inimeste omavaheliseks oonidega. Näiteks on eIDAS-e määruses112 suhtluseks; sätestatud avalikule sektorile kohustus piiriüleselt 4. tõhusa teavitustööga lükata ümber tunnustada teiste liikmesriikide digitaalallkirju ning kodakondsuse taotlemisega seotud müüte ja autentimiseks omadustelt samaväärseid ja üks- levitada edulugusid. teisele teada antud eID skeeme. Tõsikindla isikutuvastamise ja isikusamasuse Identiteedihaldus kontrollimise ning eID vahendite arendamise kõrval Eesti e-riigi üheks alustalaks on isikut tõendavate tuleb tagada ka dokumentide füüsiline võltsimis- dokumentide seaduse (ITDS) alusel väljaantavad kindlus ja turvalisus ning digitaalsete isikut tõenda- isikut tõendavad elektrooniliste funktsioonidega vate dokumentide kasutamiseks vajaliku tark- dokumendid (eID), millel on oluline tähtsus nii riigi- vara113 jätkusuutlik ärimudel ja turvalisus, siseselt (e-teenuste kasutamisel ja digi- sh valmisolek ja tegevusplaanid erinevate ohu- ja allkirjastamisel) kui ka rahvusvaheliselt, et tagada riskiolukordade puhuks. Eesti isikut tõendavad eduka e-riigi kuvandi jätkusuutlikkus. Eesti on dokumendid peavad olema turvalised ning digitaalsete dokumentide kasutamises ja digi- vastama ICAO114 standarditele ja rahvusvahelistele asjaajamises maailmas liider ning 16.09.2022 nõuetele. Samuti peab tagama e-riigi süsteemi seisuga on Eestis kasutusel 1 561 364 ID-kaarti ja halduse, koordineerituse ja koostöö eri riigi- 246 160 mobiil-ID-d. asutuste ja erasektori vahel ning kasutama Identiteedihalduspoliitika110 aluspõhimõtete ellu- rahvusvahelise koostöö võimalusi. Oluline on, et viimiseks on oluline arendada tõsikindla füüsilise identiteedihalduse ja isikut tõendavate dokument- isiku tuvastamise ning isikule identiteedi loomise ja idega, sh nende elektroonilise osaga seotud hilisemat isiku tuvastamise ning isikusamasuse baassüsteemid ei sõltuks ühe eksperdi või tarnija kontrollimise protsessi, mis on usaldusväärse teadmistest ja oskustest, mõeldes 2017. aastal isikut tõendavate dokumentide väljaandmise avastatud ID-kaartide, elamisloakaartide ja e- protsessi alus ja tagatis. Selle tagamiseks tuleb residendi digi-ID-de turvariskile. Turvalisuse taga- kasutusele võtta uuenduslikud turvalised tehno- miseks ja kuritegevuse ennetamiseks on vaja teha loogilised lahendused, sh biomeetrial põhineva tõhusat järelevalvet digitaalse identiteedi kasuta- isikutuvastamise ja isikusamasuse automatiseeri- mise üle, analüüsida sellega seonduvaid riske ja tud kontroll111, et vältida topeltidentiteetide teket ja need maandada. Identiteedihalduse valdkonna identiteedivargusi. kõrge standardi hoidmiseks peab olema kursis tehnoloogia arenguga maailmas, õppima parima- test praktikatest ning panustama inimeste koolitamisse ja arendamisesse. 110 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui elektroonilises keskkonnas. 111 ABIS rakendamine üks-ühele- ja üks-mitmele biomeetria võrdluse loomiseks (sõrmejäljed, näobiomeetria). 112 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuni 2014. a määruse (EL) nr 910/2014 „e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93 EÜ“ (ET 28.08.2014 L 257/73). 113 Kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara. 114 Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon. 101 Meetme olulisimad väljakutsed ja olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027 • Seadusliku rände õiguskeskkonna analüüs ja muudatuste tegemine, et lahendada regulatsiooni kitsaskohad, toetada talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse, pöörates samas tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, ning tagada tõhusad menetlused . • ID1 formaadis115 isikut tõendavate dokumentide hanke läbiviimine ja lepingu sõlmimine. • Alternatiivse sertifitseerimisteenuse kasutusele võtmine usaldusteenuse osutamiseks. Hetkel pakub riigile kõikide dokumentide (mobiil -ID, digi-ID, ID- ja elamisloakaart) sertifitseerimis- ja usaldusteenust üks ettevõte ning möödunud ID kriis tõi välja, et teenus peaks olema toimepidevuse tagamiseks riigi poolt dubleeritud või teenus tagatud mitme osapoole kaudu. • Majutusteenuse kasutajate infosüsteemi kasutuselevõtmine majutusettevõtjate poolt, et majutusteenuse kasutajate andmete kontrollimisega tagada tõhusamalt avalikku korda ja julgeolekut ning ennetada kuritegevust • ABIS-e andmekogu täiemahuline kasutusele võtmine. ABIS on keskne riiklik andmekogu, mille eesmärk on täna erinevate riiklike menetluste raames kogutud biomeetriliste andmete (näo- ja sõrmejäljekujutiste) töötlemine isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks. • Migratsioonijärelevalve andmekogu MIGIS-e jätkuarendamine ja efektiivne rakendamine, et tõhustada riikliku järelevalve teostamist ning ennetada ja tõkestada Eestis viibimise, elamise ja töötamise reeglite eiramist. • Rändemenetlusi toetavate andmebaaside (näiteks elamislubade- ja töölubade register, lühiajalise töötamise andmekogu, viisaregister) arendamine ja uuendamine, et vähendada halduskoormust taotlejatele ja mentelejatele ning suurendada kasutajasõbralikkust ja automatiseeritust. • Toimetulek suurenenud rändesurve ja ajutise kaitse direktiivi rakendamisega tulenevalt Venemaa sõjalisest agressioonist Ukraina vastu. • E-residentsuse järelkontrolli tõhustamine. 115 Näiteks ID-kaart, elamisloakaart. 102  Olukorra ülevaade, kitsaskohad ja abinõud nendega tegelemiseks PROBLEEMID JA OLUKORRA KIRJELDUS PROGRAMMI TEGEVUSED Suureneb vajadus Ühiskonna üldine 10% elanikke peavad sisserännet riigi Rände- ja nii kvalifitseeritud vastuvõtlikkus on kodakondsus kui oskustööjõu vähene, hoiakud ja peamiseks probleemiks poliitika suhtumine ei toeta. (2022. a.). kujundamine järele ning Eestisse 29 480 lühiajalise töötamise elluviimine Eesti on muutumas saabuvate uus- registreerimise taotlust (2022. a.). talentidele ja sisserändajate kvalifitseeritud profiilid mitme- 5 000 elamisloa taotlust Eesti arenguvajadustest lähtuva töötajatele kesistuvad. töötamiseks (2022. a.). tasakaalustatud sisserände- atraktiivsemaks. poliitika kujundamine Suurenev rahvusvahelise kaitse taotlejate arv (sh Rändepoliitika tõhus ja Teisest rahvusest haavatavad isikud) eeldab täiendavat valmisolekut kliendikeskne elluviimine isikute hulgas 40% on tugeva 42% elanikke hindavad Eestist kui sihtriigist ja Eesti riigiidentiteediga heaks Eesti 42 120 inimest Eestis sisserändepoliitikast teadlikkuse ajutise kaitse alusel ja suurendamine ja 55% valmisolekut tulla keskmisega toime ulatusliku 2 940 rahvusvahelise Põhiõigusi järgiva tagasisaatmis- (2020. a.). põgenike sisserändega kaitse taotlejat poliitika elluviimine (2022. a.). (10.01.2023 andmed). Rahvusvahelise kaitse menetlemine Määratlemata kodakondsusega isikute arv kahaneb aeglaselt Rahvusvahelise kaitse taotlejate 62 888 määratlemata koda- 56% määratlemata ja saajate vastuvõtusüsteemi kodakondsusega isikut sooviksid arendamine kondsusega isikut (01.08.2023). saada Eesti kodakondsust (2022. a.). Eesti kodakondsuse saamise 310 määratlemata Vene Föderatsiooni kodanike Eesti valmiduse suurendamine ja kodakondsusega isikut said kodanikustaatuse väärtustamine kodakondsuse taotluste arv kasvas 2022. a 2022. aastal Eesti kodakondsuse. üle kahe korra ning trend ilmselt jätkub. Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud ebaseaduslikult töötavate välismaalaste Suurenenud on oht osakaal ei ületa 10%. välismaalaste Migratsiooni- ebaseaduslikuks Eestis järelevalve Välisreisijate arvu kasv on tõusutrendis ja viibimiseks ja töötamiseks, seab surve alla rändekontrolli süsteemid ja skeemitamiseks järelevalve. Euroopa Liidu isikut Küberkuritegevus ja identiteedi- tõendavate dokumentide ja vargused on üleilmastunud. laiemalt identiteedihalduse valdkond on üha enam ühtlustumas. Isikute Suurenev surve tagada tõsikindel Interneti- tuvastamine ja turvaline identiteedihaldus ühenduse, Suurenemas dokumentide ning seda toetavad mobiilside on piiriüleste e- väljaandmine tehnoloogilised lahendused kasutamine teenuste hulk. kasvab. 69% e-ID-d omavatest Identiteedihaldusvaldkonna 61% on esitanud Eesti arendamine ning turvalise ja isikutest on aasta jooksul kodaniku isikut tõendava tõsikindla isikutuvastuse vähemalt korra kasutanud tagamine dokumendi taotluse E- turvalist identiteet i (2021. a). taotluskeskkonnas (2022. a). 103 Alameede ehk programmi tegevus 4.1. Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine Eesmärk Rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvusriigi kestlikkusele ja avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Eesti kodakondsus on väärtustatud. Mõõdikud Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (2018) (tegelik) (tegelik) (tegelik) Eesti kodakondsuse taotlemiseks ˃ 300 ˃ 500 SKA (2021. veebruarist mõeldud keeleõppelepingu sõlminud ja - (269/28) ˃ 500 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 250 ˃ 300 (177/20) (136/82) INSA) selle täitnud isikute arv ˃ 752 ˃ 764 ˃ 764 Eesti kodakondsuse saanud isikute arv 752 (324) ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 ˃ 840 PPA (764) (1008) (787) Välismaalaste osakaal, kes on 82% 89% 88% 89% 82% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% PPA vabatahtlikult tagasi pöördunud116 Välismaalaste osakaal, kes on 18% 10% 11% 10% 18% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% PPA sunniviisiliselt välja saadetud Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks näiteks järgmisi teenuseid: õigusliku staatuse määramise teenus, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vastutava asutuse ülesannete täitmise (AMIF) teenus, rändepoliitika, sh tagasisaatmispoliitika kujundamise teenus, kodakondsuspoliitika kujundamise teenus, viisateenus. Eesti rändepoliitikat kujundatakse teadmistepõhiselt ja paindlikult ning kooskõlas teiste poliitikavaldkondade eesmärkidega, Eesti arenguvajadustega ja lähtudes rahvusvahelistest kohustustest. Eesmärgi saavutamiseks viiakse tegevusi ellu üheksas kitsamas valdkonnas: Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud rändepoliitika kujundamine ning selle tõhus ja kliendikeskne elluviimine, Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine, avalikkuse teavitamine rändeteemadel, põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine, rahvusvahelise kaitse menetlemine, rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine. 116 Osakaal arvutatud kõikidest ettekirjutuste täitmistest. 104 Ebaseaduslikult Eestis viibivate välismaalaste tagasisaatmiste tõhustamiseks keskendutakse eelkõige järgmistele tegevustele 117: suurendatakse tagasisaatmismenetluse digitaliseeritust, parandatakse tagasisaatmisvaldkonna sidusust piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega, soodustatakse tervikliku nõustamissüsteemi kaudu tagasisaadetavate vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist koduriigis, tõstetakse massilise sisserände haldamise ja rändeolukorra hindamise võimekust ning laiendatakse koostööd peamiste ebaseaduslike rände päritolu- ja transiidiriikidega. Tasakaalustatud kodakondsuspoliitikaga aidatakse kaasa, et Eesti kodakondsus on väärtustatud ja kodakondsuspoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, aitab kaasa rahvusriigi säilimisele ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamise ja kodanikustaatuse väärtustamisega seotud tegevuste edendamisele. Võimekus 4.1.1. Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on arengukava perioodil kujundatud ja rakendatud (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, teadmistepõhised, tasakaalustatud ja paindlikud sisserändepoliitika KAPO, MKM, SOM, SOM SKA, Terviseamet, VÄM, HTM, RAM, KUM, EAS, Startup meetmed, mis vastavad Eesti arenguvajadustele, on kooskõlas EL Estonia, WIE, töötajate, tööandjate katus-organisatsioonid, õppeasutused jm õigusega ning aitavad ära hoida seadusliku viibimise võimaluste välismaalastega kokku puutuvad esindusorganisatsioonid väärkasutust, tagada avalikku korda ja julgeolekut. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse118 „Siseturvalisus 1.1. Koostatud on kvaliteetsed prognoosid ja analüüsid tööjõuturu-, haridus-, 2024–2027“, teiste SIM, PPA, SOM, teadus- ja majandusvaldkonnas, mis annavad lähteandmed MKM 2024–2026 RE tulemusvaldkondade HTM, KUM teadmistepõhise ja paindliku sisserändepoliitika kujundamiseks. seonduvad programmid PPA, SMIT, MKM, 1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud seadusliku SOM, HTM, RAM, RE, „Siseturvalisus rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi tõstmiseks ning kliendikeskse SIM VÄM, KAPO, Startup 2024–2026 lisavajadus, 2024–2027“, sama lähenemise tagamiseks Estonia, WIE, välisvahendid sotsiaalpartnerid 117 Tegevused toetavad „Euroopa integreeritud piirihalduse tehnilise ja tegevusstrateegia 2023–2027“ ja „Tõhustatud tagasisaatmiste tegevusstrateegia“ eesmärke. 118 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 105 Võimekus 4.1.2. Rändepoliitika tõhus ja kliendikeskne elluviimine Võimekuse eesmärk 1. Seadusliku rände valdkonna menetlused on tõhusamad, kliendi- Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused kesksemad ja kvaliteetsemad (sh kindlaks tehtud koolitusvajadused, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): ning on töötatud välja koolituskavad menetlejatele ja on analüüsitud SIM, PPA, KAPO, SMIT, SOM, VÄM tööprotsesse). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Seosed teiste Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid programmidega119 1.1. Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja RE, lisavajadus, Euroopa „Siseturvalisus toimepidevuse tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks SIM, VÄM, Regionaalarengu Fond 2024–2027“, teiste 2024– on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid IKT lahendusi (projekt RIS, PPA, SMIT KAPO, SOM, (ehk SF), piirihalduse ja tulemusvaldkondade 2026 riikliku viisaregistri arendused sh EL VIS arendustega seoses ja EL MTA viisapoliitika rahastu jm seonduvad ühtse taotlusplatvormiga liidestumiseks). välisvahendid programmid Võimekus 4.1.3. Eestist kui sihtriigist ja Eesti sisserändepoliitikast teadlikkuse suurendamine120 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Koostöös partneritega on suurendatud teadlikkust Eestist kui atraktiivsest (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): kvalifitseeritud tööjõu sihtriigist ning Eestisse saabumise ja siin elamise SIM, PPA, MKM, EAS, WIE, Startup Estonia, SA Archimedes, VÄM, HTM, INSA tingimustest ning võimalustest. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 2.1 toetuse andmise tingimustes. 119 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 120 Regulaarne, selge, faktitäpne ja ühtne rände- ning lõimumisalane avalik kommunikatsioon on planeeritud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ programmides. 106 Võimekus 4.1.4. Põhiõigusi järgiva tagasisaatmispoliitika elluviimine Võimekuse eesmärk 1. Tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste digitaliseerimisega, siseriiklike ja EL Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused infosüsteemide (nt SIS, EES, ETIAS, Frontexi infosüsteemid) vahelise (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, koostalitusvõime suurendamisega ning uute tehniliste lahenduste SMIT, Frontex kasutuselevõtmisega on välismaalaste isikute tuvastamine ja tagasisaatmine kiirem. Tagasisaatmisalased andmed toetavad rändeanalüüside koostamist Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid ja tagasisaatmispoliitika kujundamist. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse121 RE, Varjupaiga-, 1.1. ILLEGAAL2 andmekogu vastab RECAMAS mudelile ja see on liidestatud Rände- ja „Siseturvalisus PPA, SMIT SIM, Frontex 2027 Frontexi infosüsteemiga IRMA122 2.0. Integratsioonifond 2024–2027“ jt välisvahendid „Siseturvalisus 1.2. SKEELD andmekogu on viidud uuele platvormile. PPA, SMIT SIM 2027 RE, välisvahendid 2024–2027“ 1.3. Tagasisaatmismenetluses on loodud võimalused dokumendi kättesaamist „Siseturvalisus PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid kinnitada elektroonilise märkega. 2024–2027“ 1.4. Kaardistatud on vajadus ja loodud võimekus edastada tagasisaatmisalaste „Siseturvalisus PPA, SMIT SIM 2026 RE, välisvahendid analüüside koostamiseks usaldusväärseid ja ajakohastatud andmeid. 2024–2027“ 1.5. ILLEGAAL2 ja SKEELD andmekogud on liidestatud EES ja ETIAS „Siseturvalisus PPA, SMIT SIM 2025 RE, välisvahendid süsteemidega. 2024–2027“ 121 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 122 Integrated Return Management Application – tagasisaatmise haldamise integreeritud rakendus. 107  Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 2. Tagasisaatmiste tõhustamiseks on tagasisaatmisvaldkond paremini (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, sidustatud piiri-, varjupaiga-, rändehaldus- ja karistussüsteemidega. SMIT, JUM, kohtud, vanglateenistused Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse123 2.1. Loodud on tõhusad tegevusprotsessid selgelt põhjendamata ja pelgalt „Siseturvalisus tagasisaatmise vältimiseks esitatud, sh korduvate rahvusvahelise kaitse PPA SIM 2026 RE, välisvahendid 2024–2027“ taotluste ja tagasisaatmiste menetlemiseks. 2.2. Kokku on lepitud tegevus- ja suunamisprotsessid piiri-, rände-, süüteo- ja tagasisaatmismenetluste paremaks sidustamiseks, tagades tagasisaatmis- „Siseturvalisus PPA SIM 2025 RE, välisvahendid otsuse tegemise kohe pärast välismaalase riigis viibimise õiguse lõppemist 2024–2027“ ning haavatavate isikute kaitse. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 3. Toetatud on välismaalaste vabatahtlikku ja kestlikku tagasipöördumist. (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, Välismaalaste tagasisaatmine on põhiõigusi austav ja väärikas. Frontex, IOM, EPR Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse124 3.1. Loodud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne „Siseturvalisus PPA, IOM SIM 2024 RE, välisvahendid nõustamissüsteem , millega suurendatakse välismaalaste teadlikkust 2024–2027“ 123 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 124 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 108  ebaseadusliku viibimise tagajärgedest ja meetmetest tagasipöördumise toetamiseks. 3.2. Parandatud on infovahetust ja riigisisest koostööd tagasisaatmise ja „Siseturvalisus taasintegreerumise teenuste (nt JRS125, VARRE programm126) 2024–2027“ PPA, IOM Frontex, SIM 2026 RE, välisvahendid vajaduspõhiseks osutamiseks viisil, millega hoitakse ära toetuste dubleerimine ja väärkasutamine. 3.3. Parandatud on infovahetust ja koostööd väljasaatmiste vaatlemisteks ja „Siseturvalisus PPA, EPR SIM, Frontex 2025 RE, välisvahendid avastatud probleemkohade lahendamiseks. 2024–2027“ Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 4. Tagasisaatmiste edukaks täideviimiseks on tugevdatud koostööd peamiste (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, ebaseadusliku rände päritolu- ja transiidiriikidega, sh tõhustatud Frontex, KOM, VÄM teabevahetust Eurlodega.127 Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse128 4.1. Loodud on koostöövormid kolmandate riikide pädevate asutustega , sh „Siseturvalisus välisesindustega isiku ja tema kodakondsuse tuvastamiseks, välismaalasele PPA, SIM VÄM 2027 RE, välisvahendid 2024–2027“ reisidokumendi hankimiseks, tagasivõtmiseks vms. 4.2. Kolmandate riikidega koostöös on suurendatud RCMS 129 kasutamist PPA KOM 2027 RE, välisvahendid „Siseturvalisus tagasivõtutaotluste ja -palvete kiiremaks menetlemiseks. 2024–2027“ 125 Joint Reintegration Services – Frontexi pakutavad ühised taasintegreerimistoetused 126 Vabatahtliku lahkumise ja reintegratsiooni programm 127 Eurlo – Euroopa tagasisaatmise sideohvitser 128 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 129 Readmission Case Management Systems – tagasisaatmise juhtumite haldamise süsteem 109  Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 5. Parandatud on valmisolekut tulla toime olukordadega, kus ootamatult (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, KOV, suureneb ebaseaduslikult riigis viibivate välismaalaste arv. PäA, kohtud Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse130 5.1. Analüüsitud on erinevate võimekuste (haldus- ja kohtumenetlus, kinnipidamis- ja majutuskohad, eskortimine jne) suurendamise võimalusi ja PäA, kohtud, „Siseturvalisus PPA, SIM 2027 RE, välisvahendid kokku lepitud protsessid tagasisaatmismenetluse läbiviimiseks rändesurve KOV 2024–2027“ olukorras. 130 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 110 Võimekus 4.1.5. Rahvusvahelise kaitse menetlemine Võimekuse eesmärk 1. Tagatud on õiguspärane, tõhus ja kvaliteetne rahvusvahelise kaitse taotluste menetlus. Rahvusvahelise kaitse menetlusprotsesside tõhustamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks: Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (planeerivad oma teenuste raha selles • analüüsitakse ja parendatakse menetlusprotsesse sh luuakse ja võetakse kasutusele alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja menetluses osalevatele ametnikele koolituskavasid, juhiseid ja automaatseid erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) tööprotsesse; • tõhustatakse teabevahetust, parendatakse olemasolevaid, luuakse ja võetakse kasutusele uusi IKT lahendusi, tagatakse kasutajatugi ning tagatakse nende lahenduste jätkusuutlik haldamine (sh eelkõige rahvusvahelise kaitse andmise riiklik register RAKS ja Euroopa Liidu sõrmejälgede võrdlemise süsteemi EURODAC Eesti Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, liides ESTODAC jt); välisvahendid • tagatakse põhiõigused ja tugiteenused kinnipeetud taotlejatele. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 1.1. Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad SOM, KUM, RE, muu „Siseturvalisus muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad SIM, PPA 2024–2027 HTM, JUM täpsustub 2024–2027“ rakendusaktid ning juhised. Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate hulgale ning asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): keeleoskusele vastav tõlkesuutlikkus sh värvatakse ja koolitatakse tõlke ning SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid võetakse kasutusele uusi IKT-lahendusi sh kaugtõlke kasutamiseks. (taotlusvoorude võitjad) Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 111 Programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 3. Erapooletu, inimkeskse ja professionaalse nõustamisteenusega on tagatud asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate teadlikkust nende õigustest ja SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid kohustustest sh arvestades inimeste vanust, haavatavusi ja erivajadusi ning (taotlusvoorude võitjad) vajalik tugi õiguste realiseerimiseks ja kohustuste täitmiseks. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse 3.1. Loodud ja rakendatud on rändeprotsessi kõiki etappe hõlmav professionaalne RE/ „Siseturvalisus nõustamissüsteem, millega suurendatakse varjupaigataotlejate teadlikkust ja PPA SIM 2023–2027 AMIF/muud 2024–2027“ toetatakse menetlusprotsessides osalemist. välisvahendid Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. Võimekuse eesmärk 4. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised mitmekesistumisele ja hulgale vastav reageerimise ja analüüsivõimekus sh on asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): värvatud ja koolitatud vajalik hulk rahvusvahelise kaitse valdkonna eksperte (sh SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid massilise sisserände haldamise valdkonnas, päritoluriikide olukorra analüüsi ja (taotlusvoorude võitjad) juhiste ning haavatavuse hindamise ja lapsesõbralike menetlusvõtete valdkonnas, osalemine EL Varjupaigaameti formaatide töös). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse RE/ 4.1. Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse PPA SIM 2023–2027 AMIF/muud reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem. välisvahendid Muud programmi alusel planeeritud arendusülesanded on kajastatud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2021–2027 rakenduskavas ja meetme 1.1 toetuse andmise tingimustes. 112 Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 5. Tagatakse valmisolek toimetulekuks rändekriisidega sh eelkõige Euroopa Liidu asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): solidaarsusalgatuste, ajutise kaitse, ümberasustamise ja -paigutamise SIM, PPA, SOM, KUM, HTM, JUM, kohtud ja erinevad sotsiaalpartnerid tegevustes osalemiseks, kaasa arvatud menetlusvõimekuse tagamine (taotlusvoorude võitjad) välisriikides. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Programmis arendusülesandeid hetkel planeeritud ei ole, võimekuse eesmärgist lähtuvalt viiakse vajalikke tegevusi ellu. Võimekus 4.1.6. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtusüsteemi arendamine Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused 1. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saajatele on (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): SIM, PPA, SOM, SOM tagatud vastuvõtutingimused ja toetavad teenused, lähtudes nende SKA, KUM, HTM, MKM, RAM, KOV-d erinevad sotsiaalpartnerid (taotlusvoorude võitjad) kultuurilisest, soolisest, usulisest, keelelisest jm taustast. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE/lisavajadus, välisvahendid Programm, Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid kus planeeritakse 1.1. Rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtutingimused on tagatud ja RE/ Varju-paiga-, SIM, PPA, Rände- ja arendatud EUAA soovitatud standardeid arvestades sealhulgas on loodud SOM seonduv SOM, SOM SKA RAM, MKM 2024–2026 Integratsiooni- vajalik võimekus täiendavateks majutuskohtadeks ja elukohtadeks suurenenud fondi jm programm rändesurve ja kriisi olukorras. välisvahendid 1.2. Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide RE/ Varjupaiga-, SOM, SKA, Rände- ja mitmekesistumisele ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat SOM seonduv KUM KOV, lepingu- 2024–2026 Integratsiooni- toimetulekut toetavad teenused ja vajalikud koolitused haavatavat gruppide partnerid fondi jm programm toetamiseks. välisvahendid 1.3. Ellu on viidud tegevusi, et suurendada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja SOM, Eesti RE/ välis- SOM seonduv saajate teadlikkust tööturule sisenemise võimalustest ning tööandjate lepingu- 2024–2026 Töötukassa vahendid programm valmidust ja võimekust rahvusvahelise kaitse taotlejaid ja saajaid tööle võtta. partnerid 113  SOM, RE/Varjupaiga-, 1.4. Rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumine lepingu- Rände- ja SOM seonduv on kestlikult korraldatud sh on tagatud välismaalase vajadustele ja SOM SKA 2024–2026 partnerid, Integratsiooni- programm võimekustele kohandatud tugiisikuteenus. KOV-id fond Võimekus 4.1.7. Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine Võimekuse eesmärk 1. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe tagamiseks on jätkatud Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised kodanikustaatuse väärtustamise ja riigiidentiteedi tugevdamisega seotud tegevusi asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei (nt Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras saanud isikute tunnustamis- planeeri): SIM, PPA, KUM, SA Hoolekandeteenused, KOV-id üritused ja sellealane teabevahetus; kodanikupäev; erinevad projektid, sidususe majakate kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine jne). Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse131 Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist. Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised 2. Tõstetud on välismaalaste, sh määratlemata kodakondsusega isikute valmidust asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, selleks on neid teavitatud, pakutud planeeri): ettevalmistuskoolitusi ja tasuta keeleõpet (sh tagatud tasustatud õppepuhkus). SIM, SKA, PPA, KUM, HTM, INSA Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, välisvahendid Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse Hetkel programmis arendusülesandeid planeeritud ei ole, viiakse ellu tegevusi lähtudes võimekuse eesmärgist. 131 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 114 Alameede ehk programmi tegevus 4.2. Migratsioonijärelevalve Eesmärk Migratsioonijärelevalve poliitika tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Arendus- ja koostöötegevused aitavad tagada avalikku korda ja riigi julgeolekut, ennetada ja vähendada välismaalaste ebaseaduslikku riiki sisenemist, riigis viibimist ja töötamist. Mõõdikud 2021 2022 Mõõdiku nimi 2020 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) Mõõdik Keskmine Eestis ebaseaduslikult viibimise töötati välja - 75 (62) ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 ≤ 75 PPA aeg enne välismaalase tabamist (päevades) 2021. aastal Kontrollitud ettevõtetes tuvastatud Andmed ebaseaduslike töötavate välismaalaste 10% < 9% (11%) < 8% < 7% < 6% < 5% < 5% PPA puuduvad osakaal Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse eesmärki aitab saavutada Politsei- ja Piirivalveamet migratsioonijärelevalve teenuse kaudu. Migratsioonijärelevalve tõhustamiseks luuakse uusi ja ajastatakse olemasolevaid IKT lahendusi, et parandada riskianalüüsi suutlikkust, reageerimisvõimekust ja asutuste vahelist teabevahetust; koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga tõhustatakse meetmeid ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks; suurendatakse ametnike, erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest; arendatakse koostööd liikmesriikide ja kolmandate riikidega, et võidelda ebaseadusliku rände, sh piiriülese kuritegevuse vastu. 115 Võimekus 4.2.1. Tõhusa migratsioonijärelevalve elluviimine Võimekuse eesmärk 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga on võetud kasutusele Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused tõhusad meetmed ebaseadusliku rände ennetamiseks, (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei planeeri): avastamiseks ja menetlemiseks. Sh on suurendatud ametnike, SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, SOM, HTM, JUM, RAM, MTA, TI erasektori ja mittetulundusühingute teadlikkust seadusliku rändega Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: seotud riskidest ning arendatud on migratsioonijärelevalve alast RE, lisavajadus, välisvahendid koostööd. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse132 RE, lisavajadus, „Siseturvalisus 1.1. Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks SIM, SOM, RAM, MKM, Euroopa 2024–2027“, teiste on loodud uusi ja täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) PPA JUM, PPA, MTA, TI, 2024–2026 Regionaalarengu tulemusvaldkondade ning tagatud koostalitusvõime siseriiklike ja rahvusvaheliste SMIT, KAPO Fond (ehk SF), seonduvad infosüsteemidega. välisvahendid programmid 1.2. Koostöös partneritega koostatakse õigusaktide eelnõud SOM, RAM, MKM, JUM, RE, lisavajadus, migratsioonijärelevalve tõhustamiseks ja infosüsteemi MIGIS SIM PPA, MTA, TI, SMIT, 2024–2026 sama välisvahendid kasutuselevõtuks ja efektiivseks rakendamiseks. KAPO RE, Euroopa 1.3. Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu Regionaalarengu „Siseturvalisus viidud tegevusi Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks PPA SIM 2026 Fond (ehk SF), 2024–2027“ rakendamiseks. välisvahendid 132 Lõimumise teemad on kajastatud „Sidusa Eesti arengukavas 2030“. 132 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 116 Alameede ehk programmi tegevus 4.3. Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide välja andmine Eesmärk Eesti on turvaliste digitaalsete dokumentide väljaandmises maailma liider. Loodud on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem arvestades avaliku korra ja riigi julgeoleku vajadusi. Tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele, mis ühtlasi võimestavad infoühiskonna arendamise eesmärke. Mõõdikud 2020 2021 2022 Algtase (2018) 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Eesti elanike osakaal, kes kasutavad riiklikku eID (MID, ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% 64% (2019) ≥ 70% ≥ 70% ≥ 74% ≥ 74% ≥ 74% RIA ID1) vahendit vähemalt kord (63%) (69%) (-) aastas 133 E-taotluskeskkonnas Eesti kodaniku isikut tõendava ˃ 25% ˃ 35% ˃ 40% 21% ˃ 45% ˃ 45% ≥ 70% ≥ 70% ≥ 70% PPA dokumendi taotluse esitanute (29%) (45%) (60%) osakaal134 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastavad oma teenuste raha Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeerium. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse näiteks järgmisi teenuseid: isikutuvastuse teenus, isikut tõendavate dokumentide väljaandmise teenus, identiteedihalduspoliitika kujundamise teenus. Usaldusväärse ja turvalise identiteedihaldus-poliitika abil tagatakse, et olemas on tõsikindel, stabiilne ja jätkusuutlik identiteedihalduspoliitika süsteem, tagatud on kasutajasõbralik ja modernne taotluskeskkond ning toetutakse tänapäevastele ja innovaatilistele lahendustele. Keskendutakse identiteedihaldusvaldkonna stabiilsuse ja turvalise ning tõsikindla isikutuvastuse tagamisele, valdkonna nutikale arendamisele, isikut tõendavate dokumentide ja identiteedihalduspoliitika valdkonna rahvusvahelise koostööle. 133 Kasutamise all peetakse silmas nii autentimist kui ka allkirjastamist. 134 Mõõdikus kasutame algväärtusena Eesti kodaniku passi ja isikutunnistust. 117 Võimekus 4.3.1. Identiteedihaldusvaldkonna arendamine ning turvalise ja tõsikindla isikutuvastuse tagamine Võimekuse eesmärk 1. Tagatud on valdkonna tulemuslik ja jätkusuutlik haldamine ja juhtimine, tõhus ja Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised tulemuslik koostöö ning suutlikkus ja reageerimisvõimekus esilekerkivate asutused (planeerivad oma teenuste raha selles alaprogrammis / ei probleemide lahendamisel. planeeri): SIM, PPA, SMIT, KAPO, MKM, RAM, VÄM, RIA, EAS, MTA, SK, muud Identiteedihalduspoliitika135 aluspõhimõtete elluviimiseks on tagatud tõsikindel erasektori osapooled füüsiline ja digitaalne isikutuvastamine ning digitaalne allkirjastamine. Tagatud on teenuste kliendisõbralikkus ning kasutusel on nüüdisaegsed, turvalised ja Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE, lisavajadus automatiseeritud tehnoloogilised lahendused. Programm, kus Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid planeeritakse136 SIM, JUM, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste 1.1 Tagatud on välisriigi ja Eesti loodud digitaalsete identiteetide MKM RAM, RIA, RIK, 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad ühildatavus. programmid PPA, SMIT 1.2 Koostatud on riiklik toimepidevusplaan sertifitseerimis- ja SIM, RIA, PPA, usaldusteenuste osutamise katkemise korral lepingulise partneri MKM 2025 RE MKMi tulemusvaldkonna programm SMIT poolt. 1.3 Biomeetriliste andmete töötlemist korraldatakse riigis ühtse SIM, PPA SMIT 2026 RE, lisavajadus „Siseturvalisus 2024–2027“ identiteedihalduspoliitika raames (ABIS projekt). 1.4 ID1 formaadis isikut tõendavate dokumentide, isikustamisteenuse ja SIM, MKM, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste sertifitseerimis- ning usaldusteenuste hange on läbi viidud ja leping PPA, RIA VÄM, SMIT, 2025 RE tulemusvaldkondade seonduvad sõlmitud. RIA programmid 1.5 ID1 formaadis dokumentide uue tootmislepingu ja sertifitseerimis- SIM, SMIT, PPA 2025 RE sama ning usaldusteenuste osutamise leping on rakendatud. VÄM, RIA 135 Identiteedihalduspoliitikana käsitatakse isikutuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas. Digitaalne identiteet on õiguslik abstraktsioon, mis võrdsustab digitaalse isikutuvastamise ja antud digitaalallkirja vahetu füüsilise isikutuvastamise ja omakäelise allkirjaga. Digitaalne identiteet on Eesti õiguskorras isik ise. Õiguslikult on digitaalne identiteet sama isiku füüsilise identiteediga. Isikut tõendava digitaalse dokumendi kasutamine asendab enamasti õiguslikult isiku füüsilist kohalolu nii isikutuvastamiseks kui ka toimingute sooritamiseks, kuigi tegelikult teeb isik neid toiminguid üksnes digitaalselt. 136 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid siinse programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 118  1.6 Arvestades eestlaste diasporaaga137 võetakse välisesindustes kasutusele kliendisõbralikud ja automatiseeritud protsessid SIM, PPA, „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste MKM 2026 RE dokumentide väljaandmise ja isikutuvastamise menetluses (näiteks VÄM tulemusvaldkondade programmid kulleriga väljastamine, tehisintellekt) „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste 1.7 Välja on töötatud tõsikindel kaugtuvastuse lahendus isikut PPA, VÄM SIM, VÄM 2026 RE tulemusvaldkondade seonduvad tõendavate dokumentide väljaandmisel. programmid „Siseturvalisus 2024–2027“, teiste 1.8 Loodud on sertifikaatide kauguuendamise lahenduse võimekus. RIA MKM, PPA täpsustub RE tulemusvaldkondade seonduvad programmid 1.9 PPA e-teenuseid on edasi arendatud ja võetud kasutusele PPA SIM, SMIT, 2026 RE, sama sündmusteenused. MKM välisvahendid 1.10 Piloteeritud ja kasutusele on võetud iseteeninduslikud lahendused PPA SIM, SMIT 2026 RE, (sertifikaatide aktiveerimine iseteeninduses, iseteeninduskioskid välisvahendid sama biomeetria hõiveks ja taotluste esitamiseks väljapool PPA teenindussaale). 1.11 Edasi on arendatud ja automatiseeritud eel- ja järelkontrolli lahendusi PPA SMIT, EAS 2026 RE, sama E-residentidele. välisvahendid 1.12 E-residentidele on edasi arendatud ja automatiseeritud korduva PPA SMIT, EAS 2026 RE, sama taotlemise ja digitaalse identiteedi väljastamine. välisvahendid ■ 137 Hinnanguliselt elab välismaal ligikaudu 250 000 eestlast. 119  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus MEEDE 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meede 5. Tark ja innovaatiline siseturvalisus Meetme eesmärk: Siseturvalisuse asutused on Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: atraktiivsed tööandjad ja inimesed teevad 1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas Sisekaitseakadeemias tegutsevad asjatundlikud, võimekad ja pühen- dunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse 2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi innovatsioonitegevus lahendusi. 3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast Meetme kirjeldus: Keskendutakse personali väljapoole taseme- ja täiendõppele, teadus- ja arendustege- vusele, sh nutikatele lahendustele ja innovatsiooni- le. Meetme peavastutaja: Siseministeerium Kaasvastutajad, kes planeerivad oma teenuste raha selles meetmes: Sisekaitseakadeemia, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arendus- keskus 120 Meetme mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Sisekaitseakadeemiasse esitatud sisseastumisavalduste arv (1003) (1118) (857) 820 920 920 920 920 SKA avalikul konkursil Teadurite arv Sisekaitse- akadeemias (taandatuna 3,5 (3,5) 3,5 (3,5) 8 (7) 12 14 16 16 16 SKA täistööajale 31.12. seisuga) Sisekaitseakadeemia publitseeritud poliitika ETISe kujundamist ja rakendamist (13) (7) (15) 17 17 17 17 17 klassifi- toetavate raportite ja kaator 2.5. mõttepaberite arv Olukorra analüüs Piisava ja motiveeritud personali tagamiseks on siseturvalisuse valdkonnas ja tööd automatiseeri- vaja suuremas mahus väljaõpet da. Kutseliste teenistujate kõrval on oluline ka vabatahtlike panus. Hästi välja õpetatud vaba- Siseturvalisuse teenuste jätkusuutlik ja kvaliteetne tahtlikud peavad moodustama koos kutseliste pakkumine sõltub arengukavas strateegiliselt õige- teenistujatega ühtse meeskonna.140 te valikute tegemise ja arengusuundade seadmise kõrval ka teenuse osutajate olemasolust, nende Paindlikud taseme- ja täiendusõppe võimalused motiveeritusest ja kvaliteedist. Kesksel kohal on muutuvad üha olulisemaks küsimus – kuidas tagada vajalikul arvul hea Eelnevat arvesse võttes on meetme üheks oluliseks väljaõppega ja motiveeritud personali, et pakkuda sihiks, et taseme- ja täiendusõppe võimalused piisaval tasemel siseturvalisuse teenuseid138? siseturvalisuse valdkonnas oleksid paindlikud. Kui Rahvastiku vananemine, sh tööjõuturule sisenevate seni oleme tasemehariduse pakkumisel peamiselt noorte arvu vähenemine139 ja eriteenistujate siirdu- keskendunud noortele, siis demograafilistest mine pensionile, toob kaasa raskusi siseturvalisuse muudatuste tõttu näeme vajadust laiendada siht- teenuste pakkumiseks vajalike teenistujate leidmi- gruppi üle 30-aastaste inimestega, kel juba on töö- sel. Konkurents asutuste vahel ja kandidaatidele kogemus ja enamasti ka lapsed, ning neile on paind- esitatavad kõrged nõuded süvendavad tööjõu- lik õppekorraldus ainus võimalus ühitada töö-, pere- nappusest põhjustatud probleeme. Täpsemini lah- ja koolielu. kub igal aastal teenistusest u 800 töötajat, neist 2023. aastal sõlmitud koalitsioonileping ja selle 420 eriteenistujat. Teenistusest lahkuvate eri- elluviimiseks koostatud Vabariigi Valitsuse tege- teenistujate arv suureneb veelgi. Prognoosi järgi vusprogramm toovad esile sisekaitselise hariduse läheb järgneva viie aasta jooksul pensionile edendamist. Väliskeskkonna kiiretele muudatustele keskmiselt 200 eriteenistujat aastas. operatiivseks reageerimiseks peaksime senisest Personalinappus siseturvalisuse valdkonnas toob kiiremini suutma pakkuda uute teadmiste omanda- igapäevaülesannete täitmise keerukuse kõrval miseks täiendusõpet ning leidma lahendused ka kaasa ka riski, et võimalike ulatuslikumate kriiside tasemeõppe paindlikumaks muutmiseks. Ees- korral on abi osutajad ülekoormatud ja teenuste märgiks on 2025. aasta sügisel alustada uue pakkumine raskem. Vajame juurde märkimis- õppekavaga, kus on kutseharidus integreeritud väärselt rohkem inimesi, et tagada valmisolek kõrgharidusõppesse. siseturvalisuse ülesannete täitmiseks kriiside korral. Seetõttu on vajalik leida parimaid ja paindlikke võimalusi, et suurendada personali 138 Kasutatud üldmõistena ohutuse ja turvalisuse tagamisega tegelevate asutuste, vabaühenduste ning ettevõtete kohta. 139 Rahvastikuprognooside järgi ligikaudu 13% aastaks 2040 (allikas: Riigikantselei ja Rahandusministeeriumi taustamaterjal „Eesti 2035“ faktileht, november-detsember 2018). 140 Vabatahtliku tegevuse arendamist on käsitletud meetmes „Ennetav ja turvaline elukeskkond“. 121 Sisekaitseakadeemia muutub väärtuslikuks rakendada innovatsiooni tingivad ühelt poolt partneriks teadus-, arendus- ja innovatsiooni kasvavad ja üha keerukamad valdkondlikud ning valdkonnas ühiskondlikud väljakutsed ja probleemalad, teisalt aga praegu olemasolevate lahenduste piiratus või 2021. aasta lõpus eraldas Vabariigi Valitsus puudulikkus, mille tõttu on paratamatult vaja Sisekaitseakadeemiale teadus- ja arendustegevuse uuendusi. võimekuse tõstmiseks 3,765m miljonit eurot järgmiseks neljaks aastaks. Julgeolekukeskkond Siseturvalisuse valdkond on juba praegu avatud meie ümber on heitlik, mistõttu on oluline teadmis- innovatsioonile, mis hõlmab tööprotsesse ja põhise info jagamine ka laiemale avalikkusele. juhtimist, töötajate mõtteviisi ja tööharjumusi, aga Saadud lisarahastusega soovime aluse panna sise- ka suutlikkust luua ja ellu rakendada uusi ideid ning julgeoleku valdkonnas Tallinna koolkonna loomi- võtta kasutusele uuenduslikke tehnoloogilisi sele. Selleks on suurendatud teadurite arvu lahendusi. Samas on valdkonnas vajalik praeguste Sisekaitseakadeemias. 2022. aastal loodi „Sise- teadmiste ja oskuste piiri ulatuslikult laiendada, kaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arendus- võtta kasutusele oluliselt enam nutikamaid, keskus“, mille peaeesmärgiks on satelliit- ja tõhusamaid, kiiremaid ja täpsemaid lahendusi. mehitamata lennuvahendite seiretehnoloogia ning Siseministeerium töötas 2020. aastal välja mehitamata lennuvahendite tuvastamise, tõrje ja hindamismetoodika innovatsioonisüsteemide digikriminalistika integreerimine siseturvalisuse arengu seiramiseks, mis võimaldab hinnata asu- valdkonna teenustesse. Keskus on edaspidi tuse muutumis- ja kohanemisvõimet. 2021. aastal koostööpartner ka kaitsetööstusettevõtetele uute hinnati Päästeameti innovatsiooniküpsust. 2022. tehnoloogiate katsetamisel siseturvalisuse aastal viidi hindamine läbi PPA-s ja Häirekeskuses. valdkonnas, selleks on Sisekaitseakadeemia Kõik kolm asutust asuvad teisel tasemel, mis liitunud NATO DIANA initsiatiiviga. Saadud rahastus tähendab, et organisatsioonil on innovatsioonijanu, on neljaks aastaks, mistõttu on vajalik leida aktiivselt otsitakse viise innovatsiooni raken- lahendus teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlik- damiseks ja järjepidevalt kasvab innovatsiooni uks rahastamiseks ning väärtuse loomiseks sise- kogemuste pagas. Innovatsiooni jaoks on vaja turvalisuse poliitika kujundamisel ja rakendamisel. keskkonda, mis seda soosib. Kõigi kolme Süsteemne innovatsioon aitab senisest organisatsiooni inimesed on innovaatilised, sellele aitab kaasa organisatsioonikultuur, kuid järgmisele tõhusamalt lahendada siseturvalisuse küpsustasemele jõudmiseks tuleks võimaldada valdkonna probleeme töötajatele rohkem aega arendustööks. Sise- Arengukava perioodil oleme uue ajastu lävel, mil turvalisust pakkuvad asutused soosivad innovatsi- inimese ja tehnoloogia koostöövõime saab olema ooni. Arendusprotsessides on kõige rohkem määrava tähtsusega. Neljas tööstusrevolutsioon takistusi seotud IT-arendustega. ning digi- ja infoajastu on kujundanud keskkonna, Seega, on vaja kasutusele võtta parimad tehno- mis vajab uudse paradigma kujundamist, et loogilised lahendused, mis võimestaksid valdkonna saavutada eelseisval kümnendil siseturvalisusega inimeste tegevust ja arvestaksid väheneva töö- seotud eesmärgid. Uus ajastu on toonud kaasa jõuga. Sealhulgas tuleb arendada välja suutlikkus uute suurte probleemide tekke, ent pakub ka uusi tarkade tehnoloogiate lõimimiseks tööprotsessi- võimalusi ja tööriistu, sh eeltoodud personali- desse142 ja kasvatada suutlikkust olla tulevikuks probleemidega tegelemiseks. Uue ajastu üks valmis143. olulisimaid märksõnu on innovatsioon141. Vajaduse 141 Innovatsioon on uuenduslike ideede arendamise protsess, mille tulemusena on ellu viidud konkreetsed muudatused, mis parandavad olulisel määral süsteemi toimimist. Innovatsiooni mõiste sisaldab endas nii 1) uute toodete/teenuse loomist (tooteinnovatsioon); 2) toodete/teenuste osutamise protsessi muutumist tõhusamaks ja/või paindlikumaks (protsessiinnovatsioon); 3) juhtimisstruktuuri ja – meetodite muutmist (organisatsiooniline innovatsioon). Samuti võib innovatsioon olla järkjärguline olemasolevate lahenduste parandamine (järkinnovatsioon) või midagi murranguliselt uut (radikaalne innovatsioon). 142 Ava- ja suurandmete analüüsimine ja kasutamine, tehisintellekti ja masinõppe lahenduste sissetoomine, automatiseerimine ja autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt, tarkade sensorite ja muude uute teadmusallikate kasutamine, asjade interneti rakendamine tööprotsessides jpm. 143 Tulevikuks valmisolek, sh võimekus tuleviku arenguid ette näha ja modelleerida. Aga ka sekkumisvajaduse ennustustäpsuse suurendamine (ingl predictive policing), mis võimaldab ennetavat tegutsemist. 122 Meetme olulisemad väljakutsed olulisema mõjuga tegevused aastatel 2023–2027 • Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks peame tagama piisaval arvul töötajaid. Selleks peame pakkuma töötajatele väärilist töötasu, soodustama töötajate füüsilise ja vaimse tervise hoidmist ning välja õpetama tänasest suuremas mahus töötajaid. Siseturvalisuse pakkumisel on oluline, et meie teenistujaid on asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed, kes saavad oma töö eest väärilist tasu. Väljaõppes kasutame parimaid eksperte. • Peame garanteerima piisavas mahus õppekohti, kvaliteetsel ja moodsal tasemel õppe ning õppimistingimused. Selleks arendame taristut rahvusvaheliselt õppe-, teadus- ja innovatsioonikoostöö võimestamiseks Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas. Rikastame kaasaegsete tehnoloogiliste lahendustega õpi- ja treeningkeskkondi ning jätkame olemasolevate nutikat kasutust. Esmajärjekorras tuleb välja arendada Väike-Maarja harjutusväljak ja Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi ühiselamud. • Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse suurendamine ja jätkusuutlikkus. Muudame akadeemia tugevaks turvalisuse ja julgeoleku teaduse suundumuste kujundajaks ning saavutame teadusasutuseks evalveerimise. Järgnevate aastate eesmärk on Sisekaitseakadeemia teadus- ja arendusvõimekuse välja arendamine lähtuvalt siseturvalisuse strateegilistest arenguvajadustest ning selle jätkusuutlikkuse kindlustamine nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt. • Sisekaitseakadeemia rolli täpsustamine kriiside ennetamisel ja kriisideks reageerimiseks. Kavas on luua terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll kriiside ennetamisel nii taseme- ja täiendõppes kui ka teadus- ja arendustegevuses ning milliseid võimalusi saab Sisekaitseakadeemia pakkuda kriisidele reageerimisel. 123 Alameede ehk programmi tegevus 5.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Eesmärk Tasemeõpe aitab tagada siseturvalisuse valdkonnas piisava teenistujate järelkasvu. Täienduskoolituste abil on töötajate teadmised ja oskused pidevalt ajakohastatud ning toetavad töökohale seatud ootuste ja eesmärkide täitmist. Mõõdikud 2020 2021 2022 2027 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 Allikas tegelik (tegelik) (tegelik) ≥ 80% ≥ 80% Nominaalajaga lõpetajate osakaal 83,73% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% ≥ 80% (86,51%) (86,7%) Täiendkoolituses aasta jooksul osalenud SKA 4932 ≥ 4000 (5899) ≥ 4000 (7846) ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 ≥ 7000 õppijate arv Täiendõppe maht koolituspäevades 1823 (2185) (2628) ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500 ≥ 2500 Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuse maksumuses kajastab oma teenuste prognoositavat kulu Sisekaitseakadeemia ja pakub tasemeõppe läbiviimise teenust ja täiendusõppe teenust. Sisekaitseakadeemia valmistab kutse-, kõrg- ja magistrihariduse tasemel ette spetsialiste sisejulgeolekuasutustele (sh politsei, piirivalve, päästeala, samuti vanglateenistus ning maksu- ja tollisüsteem). Õppetöö toimub 16 õppekaval. Alates 2022. aastast on akadeemial õppeõigus rahvusvahelises ühisõppekavas Strateegiline piirihaldus. Õppekavadele vastuvõtt ei ole alati regulaarne ja stabiilne ning riiklik koolitustellimus konkreetsetele õppekohtadele pannakse paika ametite, akadeemia ja Siseministeeriumi koostöös sõltudes siseturvalisuse valdkonna personalivajadusest ja riigieelarve võimalustest. Täiendusõppes keskendub Sisekaitseakadeemia teemadele, mis on otseselt seotud tasemeõppe õppekavadega. Ligi 80% koolituse mahust viiakse läbi Siseministeeriumi valitsemisala asutustele ja teistele oma partnerametitele. Samas on aina enam akadeemia klientideks teised turvalisust tagavad organisatsioonid (ametid, inspektsioonid, turvafirmad, munitsipaalpolitsei, kaitsevägi), samuti suured era- ja riigiettevõtted (Tallink Grupp AS, AS Tallinna Lennujaam jt). Lisaks korraldab Sisekaitseakadeemia 17 gümnaasiumis sisekaitseõpet, pöörab järjest rohkem tähelepanu vabatahtlike koolitamisele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) ja kaasab ka laiemat sihtrühma turvalisuse ja sisejulgeoleku erinevate aspektide üle arutame (loengusari „Turvaline Eesti“). 2024. aastal on olulised järgmised arendused: suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu; uuendatakse sisekaitselist koolitussüsteemi; uuendatakse tasemeõppe õppekavad ja töötatakse välja täiendõppe õppekavad küberkuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel; luuakse terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes kriiside ennetamisel; jätkatakse Frontexi väljaõppekeskuse kontseptsiooni loomisega; alustatakse Tallinnalinnaku ühiselamute uuendamisega; jätkatakse Väike Maarja taktikalise väljaõppe keskusearendamiseks vajalike tegevustega. 124 Võimekus 5.1.1. Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias Võimekuse eesmärk Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada 1. Tagatud on siseturvalisuse valdkonna teenistujate piisav järelkasv ning töötajate teadmised ja järgmised asutused: SKA oskused on pidevalt ajakohastatud. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid PPA, PÄA, HÄK, 1.1. Suurendatud on siseturvalisuse väljaõppe võimalusi, sh uuendatud sisekaitselist 2024– SKA EMTA, JUM, SIM, RE/ lisavajadus haridussüsteemi. 2025 HTM 1.2. Uuendatud on tasemeõppe õppekavad ja välja on töötatud täiendõppe õppekavad küber- SKA PPA, SMIT, SIM 2024 RE/ lisavajadus kuritegevuse vastaseks võitluseks alg- ja kesktasemel. 1.3. Loodud on terviklik kontseptsioon, milline on Sisekaitseakadeemia roll taseme- ja täiendõppes SIM, PPA, PÄA, SKA 2024 RE/ lisavajadus kriiside ennetamisel. HÄK, RK 1.4. Loodud on Frontexi väljaõppekeskuse kontseptsioon ja alustatud on koolitustega Ida- 2024– SKA PPA, SIM RE/ lisavajadus Virumaal. 2026 2024– RE/ kinnisvara 1.5. Tallinna linnaku ühiselamud on uuendatud. SKA RKAS, SIM 2027 juhtimiskava 2024– RE/ kinnisvara 1.6. Väike-Maarja harjutusväljak on välja arendatud. SKA RKAS, SIM 2027 juhtimiskava 125 Alameede ehk programmi tegevus 5.2. Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus Eesmärk Sisekaitseakadeemia on väärtuslik partner siseturvalisuse valdkonnale teadus- ja tõenduspõhiseks poliitikakujundamiseks ning innovaatiliste lähenemiste ja lahenduste kasutuselevõtu toetamisel. Mõõdikud 2020 2021 2022 Mõõdiku nimi 2023 2024 2025 2026 2027 Allikas (tegelik) (tegelik) (tegelik) Teadustöö kohustusega teenistujate arv Sisekaitseakadeemias (taandatuna täistööajale - - (50,35) 51 51 51 51 51 SKA 31.12. info) ETISe klassifikaa- Sisekaitseakadeemias publitseeritud (24) (32) (20) 25 30 30 30 30 tor 1.1, 1.2, 1.3, kõrgetasemeliste publikatsioonide arv 2.1, 3.1 Sisekaitseakadeemias korraldatud - - (29) 30 35 40 40 40 SKA teadussündmuste arv Programmi tegevuse sisu kirjeldus Programmi tegevuses kajastab oma teenuste raha Sisekaitseakadeemia ja pakub selleks teadusarenduse ja innovatsiooni korraldamise teenust. Sisekaitseakadeemia teadustegevusel on kaks põhieesmärki – toetada õppeprotsessi, õppevahendite ja õppejõudude pidevat arengut ning luua uusi teadmisi ja innovaatilisi lahendusi nii akadeemiale kui ka avalikule ja erasektorile. Akadeemias viiakse läbi rakendusuuringuid, tehakse koostööd ja pakutakse konsultatsioone kõigile organisatsioonidele, kes aitavad luua turvalisust ja tagada julgeolekut nii Eestis kui ka mujal maailmas. Eesti Teadusinfosüsteemi teadustegevuse koondülevaates hoiab Sisekaitseakadeemia juhtpositsiooni teiste sarnaste rakenduskõrgkoolide arvestuses. Sisekaitseakadeemia annab välja inglisekeelset teadusajakirja „Proceedings, Estonian Academy of Security Sciences" ja alates 2022. aastast eestikeelset „Turvalisuskompassi“. 126 Võimekus 5.2.1. Sisekaitseakadeemia kui siseturvalisuse valdkonna kompetentsikeskus Võimekuse eesmärk 1. Sisekaitseakadeemia viib läbi teadus- ja arendustööd, sealhulgas teeb rakendusuuringuid Võimekuse eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada ning annab eksperdiarvamusi akadeemia tegevusvaldkondades, aitab kaasa järgmised asutused: SKA innovatsioonile ja teadmiste siirdele. Võimekuse eesmärgi saavutamise vahendid: RE ja välisvahendid Olulisemad arendusülesanded Vastutaja Seotud pool Aasta Vahendid RE/ 1.1. Suurendatud on Sisekaitseakadeemia teaduskeskuse võimekust siseturvalisuse ja SIM, PPA, PÄA, Sisejulgeolekufond sisejulgeoleku uurimiskeskuse ja mõttekojana. Pannakse alus sisejulgeoleku valdkonnas SKA 2024–2029 KAPO, HÄK jm välisvahendid/ Tallinna koolkonna loomisele. lisavajadus 1.2. Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskus pakub siseturvalisuse SIM, PPA, PÄA, valdkonnas läbi teadus- ja arendustegevuse ametkondade üleseid rakendusuuringuid ja SKA KAM. 2024–2027 RE/ lisavajadus oskusteavet kaugseiretehnoloogiatega kaasnevate võimaluste integreerimiseks Lennuakadeemia tegevusvaldkondadesse. 1.3. Sisekaitseakadeemia on evalveeritud teadusasutusena. SKA SIM, HTM 2024–2027 RE/ lisavajadus 127 Alameede ehk programmi tegevus 5.3. IKT teenuste pakkumine SIM valitsemisalast väljapoole Eesmärk IKT teenused on töökindlad ning kasutajate rahulolu teenustega on kõrge. Meetme mõõdikud 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas - SMIT, rahulolu Teenuse kasutajate rahulolu 77% ≥ 77% - ≥ 77% - (82%) uuring Programmi tegevuse sisu kirjeldus Selle programmi tegevuse alla on koondatud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse poolt pakutavad teenused teistele valitsemisaladele. Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse 13 teenust, näiteks: väärteomenetluse portaali teenus, mitu IKT teenust Transporiametile, samuti Rahapesu Andmebüroole. ■ 128 4. Programmi juhtimiskorraldus Ülevaade programmi ulatuse, koostamise, muutmise ja seire korraldusest Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi kaudu oma teenuste raha planeerivad ministeeriumid ning selle kinnitab valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programm tehakse kättesaadavaks ja vajaduse korral esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele. Programm annab suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi elluviimist juhivad ja järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised Siseministeeriumi asekantslerid: 1) sisejulgeoleku asekantsler (1., 2., 3. ja 4. meede), 2) pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler (1, 2. ja 3. meede) ja 3) varade asekantsler (5. meede). Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest. Et luua siseturvalisuse valdkonnast terviklik arusaamine ja tõhustada koostööd, kajastatakse programmis võimekuste eesmärkide ja olulisimate arendusülesannete juures nii nende asutuste vastutus, kes planeerivad nende pakutavate teenuste raha selles programmis, ent informatsiooniks ka nende asutuste vastutus, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. (Muul juhul eesmärkide saavutmisele positiivse mõjuga asutuste tegevusi dokumendis ei dubleerita). Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel. Poolte rollid probleemide lahendamisel Siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks on tähtis nii riigiasutuste kui ka teiste poolte roll. Riigiasutused koostöös Siseturvalisuse- ja õiguskaitse asutused Kohalik omavalitsus, kohalikud nõukogud Siseturvalisuse vabatahtlikud, seltsid, eraettevõtted, muud ühendused Igaühe panus Joonis. Siseturvalisuse eesmärkidesse panustamise tasandid Siseturvalisuse programmis on täpsustatud riigiasutuste ja sealhulgas siseturvalisuse- ja õiguskaitseasutuste rollid ja täpsed tegevussuunad turvalisuse eesmärkide saavutamisel. Programmis on kirjeldatud oodatavad tulemused, millega seotud pooled oma teenuste ja asutuste tegevuskavade kujundamisel arvestavad. Arengukavas on täpsustatud ka tegevussuundasid seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende koostööorganitega. Nende peamine roll turvalisusele kaasaaitamisel on see, et nad kujundavad kohaliku 129 elukeskkonna, peavad haridusasutusi (turvaline õpikeskkond ja turvalist käitumist kujundav õpe), osutavad sotsiaalteenuseid- ja toetusi, tegelevad ruumilise planeerimisega, edendavad avaliku korra kaitset ja ohutust ning võtavad asjakohase rolli kohalikul tasandil asetleidvate ohtude ja korrarikkumiste ennetamisel, võimestavad kogukondi ja üksikisikuid, edendavad koostöö- ja ennetusvõrgustikke, viivad kohalikul tasandil ellu riiklikke programme, korraldavad inimestele elutähtsaid teenuseid, tagavad toimepidevuse plaani kõigi nende korraldavate teenuste toimimise jaoks ka kriiside ajal, aitavad kaasa piirkondlikule koostööle kriiside ajal. Oluline panus on teistelgi pooltel, kelle turvalisust suurendava rolli soodustamisele programmis ka tähelepanu pööratakse: Kehtiv korrakaitseseadus näeb igaühel rolli turvalisuse loomisel ehk avaliku korra tagamisel. Eelkõige saab igaüks turvalisuse tagamisse panustada, vähendades iseenda riskikäitumist, suurendades ohutust, et ei oleks vaja tagajärgedega tegeleda. Programmis on ette nähtud mitmesuguseid sekkumisi, mis aitavad kaasa inimeste teadlikkuse, oskuste ja valmisoleku suurenemisele. Siseturvalisuse valdkond toetub peale kutseliste teenistujate ka vabatahtlikele, kes panustavad nii sündmuste lahendamisse kui ka oma piirkonna turvalisuse hoidmisesse, ohtude ennetamisse. Arengukavas on kokku lepitud suunad, millega vabatahtliku tegevuse edendamisel arvestada. Riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel roll eraettevõtetel. Turvaettevõtted näiteks on mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses lepingupartnerid avalikus kohas korra tagamisel, peale selle panustavad turvaettevõtted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne). Vähetähtsaks ei saa pidada mitmesuguseid ennetustooteid pakkuvate ettevõtete rolli, kes pakuvad nii kohustuslikke tooteid (nt suitsuandur) kui ka vabatahtlikke (nt targa maja lahendused). Programmis pööratakse tähelepanu, et riigiasutused aitaksid parandada eeldusi, sh õiguslikke, soodustamaks ettevõtete rolli turvalisuse suurendamisel. Ka teised äri- ja vabaühingud saavad siseturvalisuse tagamisse panustada, näiteks toimida õiguspäraselt, teha koostööd ning tunnustada ja toetada siseturvalisuse vabatahtlikke. Ülevaade programmi seostest teiste arengudokumentidega144 SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM Eesti säästva arengu riiklik Kriminaalpoliitika põhialused Eesti 2035 strateegia Säästev Eesti 21" aastani 2030 üldised suunad, eeldused üldised suunad säästvaks julgeoleku ja turvalisuse suunad kuritegevuse- arenguks, heaolu kasv, vastase võitluse osas tagamiseks ühiskonna sidusus täpsustab seatud sihte, aitab kaasa jätkusuutliku arvestab läbivalt valdkondade panust arengu eeldustele sh ühiskonna sidususele põhialustega turvalisuse loomisel Rahvastiku tervise arengukava Heaolu arengukava Liiklusohutusprogramm 2 2 –2 2 1 –2 2 2 2 –2 vigastussurmade, õnnetuste sotsiaalne turvalisus, Liiklussurmade sh elu, ja alkoholi tarbimise rändepoliitika tervise ja varajahjude vähendamine, vaimne tervis eesmärkidele tugi vähendamine ei dubleeri, aga arvestab ja vigastussurmade, elukvaliteedi paranda- aitab kaasa sh hoiakute, riskeeriva käitumise mine, kogukondade vähendamine elavdamine, turvatunne keskkonna, järelevalve kaudu 144 – tähistab teise arengudokumendi mõju siseturvalisuse valdkonnale. – tähistab siseturvalisuse mõju teise arengudokumendi sihtidele. 130  SISETURVALISUSE ARENGUKAVA 2 2 –2 JA SISETURVALISUSE PROGRAMM Riigikaitse arengukava Haridusvaldkonna Noortevaldkonna arengukava 2 22–2 1 arengukava 2 21–2 2 21–2 sisejulgeoleku tagamine, toetab inimeste heaolu ja asutuste valmisolek kriisi noorte aktiivsus, turvalisust üldoskuste või rünnaku ajal, Eesti ise- arendamise, ühise üksijäämise ja seisvuse, suveräänsuse ja eemaldumise ennetus kultuuri- ja väärtusruumi kaudu; sh toetav turvavõrgustik põhiseadusliku korra kaitse turvaline õppekeskkond eeldused tipuvõimetele, täpsemad suunad ennetus-tööle täpsustab tavaolukorras täpsemad tegevussuunad ja sh noorsootööle, ja mitteriigikaitseliste ennetuse ja ohutu et aidata kaasa kriiside jaoks vajalikku käitumise edendamiseks sotsiaalsetele oskustele ja riskikäitumise vähendamisele Kultuuri arengukava Spordipoliitika põhialused Sidusa Eesti arengukava 2 21–2 aastani 2030 2 21–2 mitmekesisust väärtustav ja ühiskonna sidusus, jagatud turvatunnet toetav noorte positiivse riigiidentiteet, kohanemise kultuuriruum; kaasamise käitumise ja ühiskondliku toetamine, kodanike ja osalemise toetamine vastutuse edendamine algatav hoiak, kodaniku- ühiskonna võimestamine inimeste osalemise ja üldised suunad, eeldused kogukondliku koos- kaudne mõju, nt julgeoleku ja turvalisuse tegutsemise spordiga seotud tagamiseks, vabatahtliku soodustamine ennetustegevused tegevuse populariseerimine Transpordi ja liikuvuse Kiirgusohutuse riiklik Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2 21–2 arengukava 2 1 –2 2 valdkonna arengukava 2030 Turvaline transpordi taristu, riskeeriva käitumise toiduohutus ja sellega vähendamine, Schengeni valmisolek kiirgushäda- seotud tööohutus; maa- piiriturvalisuse nõuetega olukordadeks ja rannakogukondade arvestamine rahvusvahelise elujõulisus kauba- ja reisijateveo osas Liiklussurmade ja sh elu ja turvaline elukeskkond on tervise, varakahjude olulised tegevussuunad eeldus põllumajanduse vähendamine ennetuse kriisideks valmisolekuks arengukava eesmärkidele ning kiire abi pakkumisega Kliimamuutustega kohanemise arengukava Välispoliitika arengukava 2030 Eesti digiühiskond 2 aastani 2030 üldised suunad kliimamuutuste julgeolekut toetava rahvus- vahelise keskkonna sihid küberjulgeoleku- ja mõjuga kohanemiseks, turvalisuse osas, Eesti haavatavuse kujundamine, rahvus- vaheliste suhete edenda- ennetus ja teavitus vähendamiseks, eeldused keskkonnakahju ja inim- mine, reisimise riski- kannatuste vähendamiseks kommunikatsioon, rahvastiku- küberkuritegevuse vastane halduse toetamine Eesti maine võitlus, üldised eeldused kujundamise kaudu inimeste ennetavaks pääste- ja kriisireguleerimis ja Hoiakuks, E-residentsuse hädaolukordadeks valmisoleku arvestab tegevussuundadega, ja digitaalse identiteedi riskide edendamine, äärmuslike mõjutab eri poliitikate maandamine, piiriüleste e- ilmastikuolude riskide kujundamisega Eesti teenuste ja digitaalsete maandamine rahvusvahelist mainet dokumentide edendamine ■ 131 Lisainformatsioon www.siseministeerium.ee/stak2030 132  KÄSKKIRI 21.12.2023 nr 1-3/147 Programmi „Siseturvalisus 2024–2027“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punktide 2 ja 23 alusel 1. Tunnistan kehtetuks siseministri 19. jaanuari 2023. a käskkirja nr 1-3/8 „Programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ kinnitamine“. 2. Käskkiri jõustub alates 1. jaanuar 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisa. Programm „Siseturvalisus 2024–2027“