EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 22.11.2023
COM(2023) 728 final
2023/0413 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on a monitoring framework for resilient European forests
(Text with EEA relevance)
{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -
{SWD(2023) 374 final}
EN EN
Explanatory memorandum
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
EU forests and other wooded land are increasingly stressed by climate change and
unsustainable direct or indirect human use and activity, and related land use changes. Hazards
like wildfires, pest outbreaks, droughts, and heatwaves, often reinforcing each other, are likely
to lead to more frequent and intense catastrophic events, often beyond national borders. These
pressures undermine forest resilience and pose a threat to the capacity of forests to fulfil their
various environmental, social and economic functions. Some hazards, for example wildfires,
also pose a direct threat to human health and safety. Moreover, they increase the cost of
managing forests, including the cost of fighting wildfires.
A comprehensive, high-quality monitoring system that covers all forests and other wooded
land in the EU can help to better counter all these pressures and hazards. For example,
frequent monitoring of tree cover and its disturbances using earth observation (EO)
technologies supplemented with ground observations can reveal patterns of forest
vulnerabilities and allow decision-makers to take adaptive measures. If this knowledge is
lacking, this also affects the timeliness and quality of forest planning by Member States.
Long-term integrated planning is instrumental to keep the wide variety of demands for forest
service and resources in balance and ensure disaster resilience according to EU policy
objectives and targets for forest services, use and protection.
Current monitoring tools are not fully fit for purpose. Services such as the Copernicus-driven
European Forest Fire Information System (EFFIS) and the Forest High Resolution Layer of
the Copernicus Land Monitoring Service have brought about some degree of standardised
remote sensing-based monitoring and data in the EU. However, work to harmonise ground-
based data, collected mainly through national forest inventories, has been focussing on a few
core variables related to timber resources, such as aboveground biomass, growing stock and
increment. Even in these cases, there are gaps in terms of timeliness and wider availability of
data, leading to uncertainty about its reliability and limitations to its use. There has been no
work on harmonising other ground-based data on variables, especially relating to biodiversity,
making an EU-wide assessment of the forest ecosystem’s condition difficult. Moreover, the
available data on forests has significant gaps, such as for drought, or bark beetle-related forest
damage. These gaps hamper effective forest disaster prevention, preparedness, and response
by land managers and relevant authorities. Furthermore, several forest parameters such as
forest biomass and structure, can only be reliably mapped and monitored across the EU by
combining ground observations, remote sensing, and modelling. This combination is complex
and challenging, often due to data-sharing and access issues.
The lack of information on the condition and development of forests in relation to
disturbances or ecosystem dynamics makes it difficult for policymakers and forest managers
to see trends and detect damages or degradation at an early stage and act on them effectively.
This impedes the ability of forests to continuously provide ecosystem services, goods and
functions to society, including climate change mitigation in which forests play a key role.
Overall, information about the status of forests in the EU, their ecological, social and
economic value, the pressures they face and ecosystem services they provide, is fragmented
and patchy, largely heterogeneous and inconsistent, with data gaps and overlaps, and data is
provided with significant delay and often only on a voluntary basis. Although there are
existing reporting processes that gather data and information on forests and their development
such as EUROSTAT’s European Forest Accounts, Forest Europe’s reports State of Europe’s
EN 1 EN
Forests or FAO’s Global Forest Resources Assessments, the EU lacks a common system for
the consistent collection and sharing of accurate and comparable forest data.
The fast developments in monitoring tools and technologies, used for EO through satellite or
aerial means (including drones) and in Global Navigation Satellite System (GNSS) services
such as GALILEO, provide a unique opportunity to modernise, digitalise and standardise the
monitoring of forests as a service to all forest users and authorities. This can benefit voluntary
integrated long-term planning by Member States and stimulate market growth in these
technologies and related new skills, including for SMEs in the EU. Data protection and
ownership needs to be respected.
Against this background, this proposal aims to: (i) ensure coherent high-quality monitoring
that makes it possible to track progress towards achieving EU targets, policy objectives and
targets that concern forests including on biodiversity, climate and crisis response; (ii) improve
risk assessment and preparedness; and (iii) support evidence-based decision-making by land
managers and public authorities, promote research and innovation.
In the last few years, the EU institutions and Member State experts – in the relevant expert
groups including the sub-group of the Standing Forestry Committee – have repeatedly and
clearly mentioned the need for strengthening EU forest monitoring. The new EU forest
strategy for 2030, consequently, announced a dedicated legislative proposal on EU forest
observation, reporting and data collection that would also cover strategic plans for forests and
the forest-based sector prepared by the responsible national authorities.
Some Member States’ current instruments do not cater for an integrated approach in response
to forests as multifunctional ecosystems as they often only address forests from specific
policy perspectives: for example, national energy and climate plans and long-term strategies
cover carbon sequestration, renewable energy, and energy efficiency, and national and
regional climate adaptation strategies cover climate adaptation needs, but they do not
necessarily consider other aspects, such as biodiversity or resilience.
Most national planning instruments in the EU do not go beyond a 10-year forest planning
cycle. Consequently, they do not take account of long-term climate change impacts for
example on species distribution or frequency and intensity of extreme events. Furthermore,
they often do not follow an adaptive approach which means that they are not able to reflect
policy developments for forests and forestry at EU and national level, that would require a
structured response at strategic and prospective levels.
Forest-related EU policies take a long-term view and require strategic foresight, based on
timely and accurate information. For instance, the core goals of making the EU climate-
neutral (EU Climate Law and Regulation on land use, land use change and forestry -
LULUCF Regulation) and climate-resilient (EU Adaptation Strategy), or to maintain and
restore European ecosystems (proposed EU nature restoration law) are to be reached by 2050.
Many climate change projections cover the period until the end of this century, including
studies on how forests will react to, and will be impacted by, accelerating climate change.
Furthermore, the strong diversity of national planning approaches, or the lack of planning
altogether, hampers a rapid, coherent and efficient disaster risk response, particularly for
threats with a cross-border dimension such as plant pests or wildfires.
Against this background, the proposal further aims to support Member States in voluntary
integrated long-term planning to strengthen the consistent implementation of the various
sector-based policy objectives and targets to secure forest resilience in a changing climate.
EN 2 EN
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The proposal aims to support the coherent and effective implementation of existing EU
policies affecting forests directly or indirectly in the areas of environment and biodiversity,
climate, disaster and risk reduction, energy, and bioeconomy.
Specifically, the proposal will support the policy instruments below:
• The new EU forest strategy for 2030, by providing the knowledge base for an
integrated approach to forests as multifunctional ecosystems and monitoring delivery of its
targets and objectives.
• The biodiversity strategy for 2030, by specifying indicators to monitor the delivery of:
(i) its ambition to increase the quantity and quality of forests, and their resilience against
disasters such as fires, droughts, pests, and diseases likely to increase with climate change; (ii)
its targets on strictly protecting the remaining primary and old-growth forests; and (iii) on
further development of the Forest Information System for Europe.
• The LULUCF Regulation, by improving monitoring of indicators, which will facilitate
the reporting of geographically explicit data regarding forest land.
• The Deforestation Regulation, by specifying indicators relevant for deforestation and
forest degradation that make it possible to track progress against the non-degradation
objective.
• The bioeconomy strategy, by improving coverage and monitoring of indicators that
track progress towards sustainability in the EU and its Member States and feed into the
monitoring system of the Joint research Centre’s Knowledge Centre for Bioeconomy.
• The Renewable Energy Directive, by strengthening the evidence base in relation to
sustainability criteria for sourcing biomass to produce energy, and in particular by requiring
that Member States have information on the location of primary and old-growth forests
• the Union Civil Protection Mechanism (UCPM) and the recently adopted EU disaster
resilience goals by improving forest data availability. This will help improve early warning
tools for wildfires and other disasters, develop more accurate risk assessments, and increase
the overall preparedness to deal with future disasters.
• The digital agenda for Europe and the drone strategy 2.0, by promoting the use of
remote-sensing technologies in forest monitoring.
• The Regulation on protective measures against pests of plants by strengthening the
evidence base on pest dynamics.
• Consistency with other EU policies
The European Green Deal called for action to improve the quantity and quality of the forested
area in the EU and to further increase the resilience of forests. It aims to reach climate
neutrality, set a higher biodiversity ambition, ensure a healthy environment, improve human
health and well-being, and promote a sustainable and circular bioeconomy. Monitoring the
status and trends of forest and ecosystems and multifunctionality that supports voluntary
integrated long-term planning by Member States will be key to doing this effectively.
The proposal is designed to ensure synergies with other policies including with their rules on
data collection, monitoring and planning relevant to forests. This includes the Air, Water and
Nature Directives as well as the Commission proposals on the nature restoration law and on
amending the European environmental economic accounts. The proposal will also support
climate policy, by making it possible to monitor progress on climate adaptation and mitigation
EN 3 EN
and enabling the uptake of carbon farming schemes under the proposed carbon removal
certification framework. The proposal is also fully in line with the final report of the
Conference on the Future of Europe, in particular Proposal 2, which explicitly endorses
efforts towards ‘reforestation, afforestation, including forests lost by fire and enforcement of
responsible forest management’.
The proposal can also help the EU to demonstrate global leadership and spur the international
community into evidence-based targeted action to strengthen forest resilience in a changing
climate and improve the sustainable management of forests as multifunctional ecosystems.
The Kunming-Montreal Global Biodiversity Framework includes a dedicated target on
accessible high-quality data, information and knowledge for integrated and participatory
management of biodiversity.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The proposal is based on Article 192(1) of the Treaty on the Functioning of the European
Union (TFEU), which gives the EU the right to act to achieve objectives of its policy on the
environment. The objectives of the EU policy on the environment as set out in Article 191(1)
of the TFEU are preserving, protecting and improving the quality of the environment;
protecting human health; prudent and rational utilisation of natural resources; and promoting
measures at international level to deal with regional or worldwide environmental problems, in
particular combating climate change. The EU policy on the environment must aim at a high
level of protection taking into account the diversity of situations in the various regions of the
EU. It must be based on the precautionary principle and on the principles that preventive
action should be taken, that environmental damage should as a priority be rectified at source
and that the polluter should pay.
The same legal basis underpins EU measures to protect the natural heritage of forest
ecosystems. A forest monitoring framework will provide the data that will make it possible to
monitor the European Green Deal targets related to forests, and to develop policies to preserve
forest ecosystems. Environment is an area of shared competence between the EU and the
Member States, so EU action must adhere to the subsidiarity principle.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Action at EU level is justified because of the scale and transboundary nature of forest-
dependent markets and the growing risks and uncertainty connected to climate change which
require monitoring of the effects of EU policies and legislation, and evaluate with greater
precision and timeliness the need for policy changes with a view to achieving policy targets.
This concerns in particular, disturbances such as bark beetle outbreaks, wildfires or
windstorms, all with a significant cross-border dimension. These disturbances are increasing
in frequency and intensity with climate change, which result in higher prevention and
suppression costs as well as increasing greenhouse gas emissions, biodiversity loss, and
market distortions. Considering bark beetle for example, the early detection of bark beetle
hotspots is essential to reduce the extent of salvage logging and related costs and loss of
income. When occurring at large scale, salvage logging is liable to disrupt the timber market,
with a particularly negative effect on SMEs that are heavily dependent on the timber price.
Pheromone traps and other ground monitoring in combination with EO providing high quality
data, facilitate timely policy intervention and can therefore play an effective and efficient role
in reducing costs. As another example, understanding the type of forest and fuel existing in
EN 4 EN
specific areas will be important for forest fire prevention measures and make operations under
the UCPM more effective, as European wildfire early warning systems will be improved.
Forest monitoring is currently patchy and fragmented, which prevents the EU from acting in a
timely manner against stressors and threats (with a cross-border dimension), as advocated by
the new EU forest strategy and from making the most out of cost-effective technological
developments and digital innovation, particularly in relation to EO. This situation has arisen
from the fact that Member States have been acting alone in an uncoordinated manner over
many years. While forest ecosystems often stretch across boundaries, forests are often seen as
sovereign entities, and no consistent, transnational data-gathering approach has been fully
developed so far. Healthy and resilient forests are of common interest and Member States are
unlikely to resolve this fragmented situation without EU intervention.
As regards planning, several Member States have planning instruments in place, but sectoral
policies are not covered sufficiently, which might affect the coherence of policy-making, at
both Member State and EU level. Member States would be able to make use of the
coordinated governance system to ensure consistent timelines for sector-based forest policy
objectives and make sure that common information is included.
• Proportionality
The combination of aspects selected in the proposal is proportionate because it is limited to
those aspects that Member States need to implement to satisfactorily achieve the objectives of
the proposed regulation. To this end, Member States are only required to collect forest data
that is linked to EU legislation and policy objectives. Moreover, the proposed regulation will
be based on sharing of harmonised data from existing national data collection systems, mainly
national forest inventories (NFIs). This will minimise the extent to which Member States will
have to adapt their data acquisition methods. To ensure low adjustment costs, the descriptions
of the forest data have been selected based on existing harmonisation work done by NFIs. The
proposal also aims to work with existing reported data where this meets the requirements,
avoiding duplication of reporting obligations. Voluntary long-term integrated planning by
Member States is encouraged based on existing efforts respectively.
Because of the scale of the issue at stake and its cross-border dimensions, the EU is the only
body that can ensure a consistent monitoring framework and encourage voluntary long-term
integrated planning bringing together the Member States. Common standards for data
collection and monitoring and minimum common elements for planning cannot be developed
at a Member State level.
No option would involve transferring powers from Member States to the EU beyond the
necessary monitoring harmonisation and standardisation (no transfer of powers over the
operational choices related to forest management).
• Choice of the instrument
A legislative rather than a non-legislative approach fits the subject matter of this initiative and
its level of precision. The objectives of this proposal are best pursued through a regulation.
This will ensure direct and uniform applicability of the provisions in the EU at the same time
and hence it will serve the purposes of harmonisation and provision of timely data. A
regulation will make it possible to set common standards that are binding and directly
applicable in all Member States without the administrative burden and the delay caused by the
need to transpose the instrument into national law.
EN 5 EN
3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Ex-post evaluations / fitness checks of existing legislation
Not applicable as this is a new legislative initiative.
• Stakeholder consultations
In line with the better regulation guidelines, this regulation and the accompanying impact
assessment have been underpinned by an extensive consultation process. The Commission
collected the views of a wide range of stakeholders, in particular representatives of Member
States, environmental organisations, research institutes, forest associations, and business
representatives. Consultations were carried out as part of an open public consultation, in three
expert workshops and in meetings with stakeholders and Member States. A dedicated sub-
working group under the Standing Forestry Committee (SFC) met four times and two
workshops organised by the Czech and Swedish Presidencies provided further insights. The
different views provided valuable information and insights that helped prepare the impact
assessment and the proposal.
Call for evidence
The call for evidence ran from 8 April to 6 May 2022. There were 116 responses from 21
countries, mainly from the general public, NGOs, public authorities, business associations,
trade organisations and environmental organisations in decreasing order.
Most submissions supported the initiative for an EU framework on forest monitoring and
strategic plans across different stakeholder groups, except for the general public, with less
than half showing support. The primary concern expressed was that increased centralisation
by this initiative should not make existing national forest monitoring unnecessarily
burdensome, and that new legislation should not disrupt current management practices of
forest owners. The Commission took this opinion into account in the impact assessment and
when designing the proposal.
Public consultation
The Commission ran an open public consultation from 25 August to 17 November 2022 and
received 314 viable contributions.
The consultation collected views on the need for forest monitoring, related technology
choices, and preferred policy and financing options as well as the added value of strategic
plans for forests. The results clearly confirmed the need for EU-wide harmonised and timely
information on various forest aspects such as health, disturbance, and climate change.
Monitoring systems should rely on field data in combination with remote-sensing
technologies. Most respondents considered integrating data from Member State monitoring
systems as the best policy option, while a single EU monitoring system was equally supported
and rejected. Such system should be financed through a combination of Member State, private
and EU resources. Around half of the respondents considered that a holistic view, overall
coordination and comparability and exchange with other Member States add value to long-
term planning. Only an insignificant number of respondents could not see any added value.
Expert workshops
The Commission organised three workshops with technical experts in October-November
2022 on: 1) “Strategic plans for forests”; 2) “Present and future possibilities of Earth
Observation for operational forest monitoring”; and 3) “Benefits and costs of forest
monitoring”. The workshops generated valuable input to the impact assessment.
EN 6 EN
Standing Forestry Committee’s sub-working group
Four meetings with Member State representatives took place between November 2022 and
May 2023 for technical discussion on policy options. Views were collected in particular on
indicator coverage, the use of EO and possible key aspects of integrated long-term planning.
Discussions were guided by the results of the open public consultation and the draft impact
assessment, and framed by pre-defined questions shared with the group members ahead of the
meetings. The sub-group then adopted a report on the upcoming initiative.
• Collection and use of expertise
The proposal is based on the latest scientific evidence. The impact assessment accompanying
this proposal is underpinned by a support study prepared by a team of external experts
published on the […]. The team of experts worked in close consultation with the Commission
throughout the different phases of the study. The meetings of the sub-working group were
opportunities for Member States to exchange views on key aspects of the initiative including a
preliminary list of forest indicators, the results of the open public consultation and long-term
integrated planning. These inputs were taken into account when drafting the impact
assessment and this proposed regulation.
The Commission also used many other sources of information to prepare this proposal, in
particular the results of EU research and innovation projects and recognised international
reports.
The European Environment Agency provided specific expertise and were closely involved in
developing the proposal and its impact assessment.
• Impact assessment
The proposal is based on an impact assessment. The impact assessment received a positive
opinion with reservations by the Regulatory Scrutiny Board (RSB) on 17 February 20231.
Main points by the RSB included the question of the added value of the initiative notably
regarding long-term forest planning and presentation of different options for the level of EU
intervention respectively (EU forests – new EU Framework for Forest Monitoring and
Strategic Plans (europa.eu)). In response to the opinion, the added value of the proposal was
clarified and a hybrid option combining mandatory monitoring and data collection with
voluntary planning was developed in the impact assessment.
The impact assessment considered five policy options of which two were discarded early on
because they were highly unlikely to achieve the desired results. The policy options below
were fully assessed.
(1) Fully voluntary option: this option would aim to achieve a common voluntary approach to
forest monitoring and integrated planning to ensure coherent delivery of EU objectives and
priorities related to forests while leaving maximum flexibility to Member States as how to
translate them into their national context.
The Commission would issue voluntary guidelines to strengthen consistency and
comparability in data collection, promote EO and facilitate the drafting of evidence-based
integrated forest planning for example by offering a common set of basic requirements and
core elements for consideration by Member States.
1
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13396-EU-forests-new-EU-
Framework-for-Forest-Monitoring-and-Strategic-Plans_en
EN 7 EN
An expert group would support the Commission in the preparation of voluntary guidelines
and facilitate coordination and good practice exchange to promote harmonised national data
collection and strengthen forest planning frameworks and mechanisms.
The Commission would continue to provide existing EO services through the Copernicus
Land Monitoring Service on selected forest data such as phenology and net primary
productivity.
(2) Legislative option: this option would aim to set up an obligatory EU framework covering:
(i) the set-up of a forest monitoring system for geo-localisation of forest areas; (ii) data
collection and sharing, including advanced use of EO; and (iii) integrated forest planning.
This option has two sub-options related to the level of EU intervention in coverage of forest
data, the use of EO systems, and the design and development of strategic planning at Member
State level.
Common to both sub-options, mandatory forest data would be divided into two groups as set
out below.
- Standardised data, for which the Commission takes the lead and provides unified data
sharing across the EU. This data would be primarily collected via EO (e.g., Copernicus) and is
subject to technical protocols such as those already supervised by the Directorate-General for
Defence Industry and Space and the Joint Research Centre.
- Harmonised data, to which Member States would contribute with their own collected
data, using their own surveys such as NFIs based on ground observation, but using EO tools
where available and applicable. While Member States would need to provide harmonised data
to the Commission in accordance with the common reference descriptions, they would not be
obliged to standardise their data collection methods (for example sampling approaches and
measurement methods), but only to make accessible the data in a harmonised way, if data
accuracy requirements are fulfilled. This means Member States could continue using their
existing data collection systems – where available – without major changes to the tools
currently applied.
For the mandatory forest data, descriptions and methods would be harmonised based either on
existing descriptions and methods or those developed with the support of an expert group (see
further down). Standardisation would be suggested for forest data where the uncertainty of
harmonised estimates is too high.
The second sub-option envisages the inclusion in the forest monitoring system of additional
forest data extending beyond existing EU and international monitoring and reporting systems.
It would include the issuance of Commission recommendations on the integrated long-term
plans developed by the Member States.
(3) Hybrid option: this option would combine core aspects of the voluntary and legislative
options described above. Monitoring aspects would be mandatory to address the problem of
the varying level of data coverage and the varying approaches to data collection across
Member States (as in the second sub-option of the legislative option). Integrated forest
planning would be optional for Member States (as in the fully voluntary option).
A full legislative approach was assessed as the most effective, efficient and coherent policy
option. Setting up a common framework using a simple, single instrument would address the
need for promoting a holistic and integrated approach to forests, following the narrative of the
new EU forest strategy for 2030.
The preferred option entails a combination of aspects from both sub-options related to the
level of EU intervention. Monitoring and sharing of forest data would be mandatory based on
EN 8 EN
common harmonised or standardised descriptions and methods for a set of forest data
covering all priority policy areas, including forest health resilience and biodiversity. This is
essential to meet the strategic objectives for data comparability, quality, and availability.
Collection and sharing of forest data would follow a stepwise approach taking account of the
operability in terms of availability of common descriptions and methods, availability of EO
based tools and methods, and status of monitoring and data sharing in the Member States.
The Forest Information System for Europe would be strengthened as an existing one- stop-
shop. This would increase transparency and facilitate access to forest information for
stakeholders. It would support building an integrated understanding on forests, their status and
diverse ecosystem services.
Recognising the varying use of EO across Member States, the first set of forest data under the
forest monitoring system would be monitored at EU level using strengthened Copernicus
possibilities, leaving the opportunity to Member States to opt out and contribute to the
operation of the system with their data sets. This would strike a balance between stakeholder
views expressed in the open public consultation and the need to ensure high-quality data and
enable cost savings.
Mandatory long-term plans covering a common set of basic aspects in combination with the
Commission issuing recommendations on their development would help Member States set
further context-specific priorities, targets and measures in a way that can easily be shared at
EU level, while ensuring integrated alignment with EU policies on forest conservation and
uses.
The expert group that is being set-up as part of the new EU forest governance created in line
with the forest strategy [proposal for a Decision of the European Parliament and of the
Council XX amending Council Decision 89/367/EEC setting up a Standing Forestry
Committee] will, inter alia, provide the framework for the cooperation and coordination
between the Commission and the Member States and will support the Commission in
developing common descriptions and protocols for forest data and data collection. This Expert
Group should also be open to the participation of experts from Accession Countries.
The proposed combination of increased standardisation and improved harmonisation of forest
data would enable a very strong EU-wide single market for SMEs active in this sector. It also
builds directly on operational products currently maintained by the Directorate-General for
Defence Industry and Space. These products provide a solid platform for developing the
specific forest monitoring layers in this proposal. Furthermore, the proposed combination
would provide a clear regulatory context for and already build on the experience of the
Commission (Joint Research Centre) and the European Environment Agency of refining and
harmonising existing map layers such as already produced under the Copernicus programme.
The digital geographical data market is a dynamic but – with respect to forests – a fragmented
and highly technical market. The preferred option would provide a means for remote sensing
companies, survey operators and data processing specialists to standardise and regularise
products for nearly half the EU land area. By doing so, it would also facilitate innovation in
advanced digital tools in the sector, for example in better performing digital tools to identify
EU-wide indicators needed for climate and biodiversity policy (e.g. carbon removals and
certification of action in forests).
The proposal based on the preferred option links strongly to key existing legislation such as
the LULUCF Regulation, the Deforestation Regulation and the Renewable Energy Directive
as well as to proposals under negotiation (carbon removal certification, nature restoration law,
new environmental economic account modules). It thus harnesses the synergies of a common
EN 9 EN
monitoring system that ensures interoperability between the monitoring requirements under
the different legislative frameworks without increasing the regulatory burden on Member
States.
The forest monitoring to be established under the proposal would lead to a cost-efficient
system based on the economies of scales, where EU-wide forest data products can be
produced in accordance with standardised definitions and technical specifications, foregoing
the need to develop them individually on national levels. This will consequently enable more
effective implementation of the abovementioned legislation. For example, extrapolated results
from a case study on replacing a single indicator (ground-based mapping of clear-cuts) with
Copernicus satellite-data shows potential cumulative benefits of between EUR 28 million to
38 million by 2035 across all Member States.
Where national monitoring systems are already in place, the proposal would not require
significant changes to their functioning with regard to data collection methods but rather leave
large room for flexibility, requiring only that Member States harmonise the estimated
aggregated values in line with common definitions. This will lead to improving the cost-
efficiency of the system and reducing the administrative burden on the national
administration.
This effective and cost-efficient forest monitoring system would serve multiple purposes:
- improving data for policy making and policy implementation, including by providing
more up-to-date information on natural disturbances and forest disasters across Member
States; and
- enabling individual forest managers to market their ecosystem services, such as carbon
removals, based on comparable and credible data.
Most benefits of the initiative are indirect including the lower administrative burden on
businesses, forest managers, administrations and the general public in search of forest-related
information, in line with the digital agenda for Europe. Public accessibility to reliable and
trustworthy data may also facilitate the use of forest data by the scientific community,
policymakers, forest industries, and lead to the development of new data-based services by
innovative SMEs.
Timely and accurate information on carbon stocks and fluxes in their forest may give the
possibility to forest managers to better identify where the potential of additional carbon
removals for the purposes of their certification and plan appropriate sustainable management
practices in the most efficient way. The economic value of the EU forest area’s net carbon
sink can be estimated at EU32.8 billion. EU forests and wood products currently remove
approximately 380 Mt of CO2 equivalent per year. The existence of an EU-wide framework
for timely EO and long-term planning would improve early and rapid detection of forest
disturbances and adaptation of forests and the forest-based sector to the changing climate. By
2100, the impact of temperature increases on 32 tree species in Europe is expected to reduce
the value of European forest land by 27% due to a predicted decline in economically valuable
species. Strategic and informed action today would reduce this decline tomorrow, helping the
EU to reach its climate neutrality target by 2050 as set out in the European Climate Law.
Regarding costs of the preferred option, these are expected to be borne by Member States and
the European Union while SMEs will be largely unaffected. Most of the costs for the Member
States would relate to the need to carry out a regular systematized collection of ground data in
a network of monitoring sites. This is currently work undertaken by national forest inventories
in most Member States. If a Member State has to create a national forest inventory, associated
costs are estimated at EUR 42/km2 of forest area (based on the costs three Member States
EN 10 EN
incurred in creating national forest inventories – 5-year interval and use of EO included). The
cost of harmonisation of forest data has been estimated at EUR 10 000 per indicator. Adding a
new indicator to an already established forest inventory is not likely to entail significant
additional costs. However, for a few indicators selected under the preferred option such as
mapping of primary and old-growth forests or of forest habitats under Habitats Directive, field
surveys additional to the forest inventory might be necessary, entailing some further costs to
Member States with large forest areas.
Costs for preparing and communicating an integrated long-term plan are estimated at EUR
600 000 (based on costs incurred by Germany in relation to its 2050 forest strategy).
Considering that better knowledge and better planning will lead to better forest management
decisions and policymaking, the proposal will contribute indirectly to the delivery of several
Sustainable Development Goals (SDGs), including on Health (SDG 3), Water (SDG 6),
Responsible Consumption and Production (SDG 12), Climate Action (SDG 13) and Life on
Land (SDG 15). With regards to Affordable and Clean Energy (SDG 7) positive effects and
potential trade-offs can be expected. Better knowledge and planning facilitating more
sustainable management can lead to greater or more long-term provision of woody biomass
for renewable energy but risks overharvesting. A similar effect is assumed for Decent Work
and Economic Growth (SDG 8) with better knowledge and planning supporting new
bioeconomic activities and employment opportunities but leading to a decline in traditional
sectors.
Supporting more targeted and evidence-based measures by policy- and decision-makers,
including forest managers, the preferred option would strengthen the sustainable provision of
economic, social and cultural forest resources and services. For example, timber provision
was estimated at around EUR 16 billion in 2021 and the value of regulatory and cultural
ecosystem services (i.e. flood control, water purification and recreation - forests held the
largest share in the total value of nature-based recreation) was estimated at about EUR 57
billion.
Conclusions
The proposal corresponds to the preferred option in the impact assessment as regards all
aspects mentioned above, with the exception of integrated long-term planning. Based on the
consultation with Member States, the Commission decided to limit the level of intervention to
voluntary integrated planning. This will have an impact on both the associated costs and the
benefits of the proposal in comparison with the preferred option. In the absence of an
obligation to develop or update integrated long-term plans administrative costs for Member
States will not necessarily arise. However, Member States who decide to opt for the integrated
long-term forest plans will benefit from strengthened climate adaptation of forests, improved
policy coherence and efficiency, and avoidance of trade-offs and conflicts.
• Regulatory fitness and simplification
In line with the Commission’s commitment to better regulation, the proposal has been
prepared inclusively, based on transparency and continuous engagement with stakeholders. In
line with the ‘one in, one out’ approach, the administrative impact has been analysed. The
administrative costs will be mainly for the EU and public administrations in Member States.
Administrative costs to businesses including forest owners and people are estimated to be
insignificant since the initiative does not introduce new direct administrative requirements
applicable to these groups.
EN 11 EN
Public authorities in the Member States will incur administrative costs in ensuring that their
monitoring systems meet the minimum standards in terms of data collection frequency and
indicator coverage set out in this proposal. If they opt for the voluntary planning, they will
also incur administrative costs in drafting or updating long-term integrated plans for forests,
reviewing these, and monitoring progress towards achieving the objectives set out in the plan.
Administrative costs will depend on Member States’ individual starting points.
The greater use of advanced forest monitoring technologies together with improved
availability and accessibility of forest data through the single digital platform of the Forest
Information System for Europe will reduce the administrative burden for businesses, general
public, and administrations in search of forest-related information.
• Fundamental rights
The proposal respects the fundamental rights and in particular observes the principles
recognised by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. It helps to uphold
the right to a high level of environmental protection and to improve the quality of the
environment in line with the principle of sustainable development laid down in Article 37 of
the Charter.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
Implementation of the proposal will require human resources in the Commission, as specified
in the attached legislative financial statement. The human resource implications for the
Commission are expected to be addressed by making additional allocations, as outlined in the
financial statement.
Implementation will also require support from the European Environment Agency for which
additional resources will be needed, as outlined in the financial statement.
Costs incurred by the Commission in developing and providing core remote-sensing data and
products are covered by the Copernicus programme. Costs for specific products that are not
available yet, are covered by the additional resources foreseen in this regulation for the
European Environment Agency.
This proposal includes articles that details further work that will be needed to implement the
regulation, including an empowerment to adopt delegated or implementing acts (for example,
to develop technical specifications and data collection provisions for additional indicators,
including those requiring integration of remote-sensing and ground-based data).
The financial statement included in this proposal shows the detailed budgetary implications
and the human and administrative resources required. The costs for the additional tasks that
the Commission has to assume will be borne by the LIFE programme. The tasks entrusted to
the European Environment Agency will be financed through a re-allocation under the LIFE
programme. Opportunities under the EU research and innovation framework programme,
such as the upcoming partnership “Forests and forestry for a sustainable future”, should
further contribute to the development of improved, consistent, and up-to-date forest data in
Member States.
EN 12 EN
5. OTHER ASPECTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
At the latest by the entry into force of this regulation, the Commission will design a plan
based on a set of milestones to track the implementation of the measures required to achieve
the specific objectives (e.g. adoption of technical implementation measures on data
harmonisation and standardisation and on the governance framework) against a specific
timeframe.
In addition, the Commission, in cooperation with Member States, will monitor the roll-out
and impact of the measures on a regular basis (every two years) based on the following
aspects:
• number of forest data with a common definition;
• number of forest data with harmonised or standardised data collection methods;
• data provision by Member States to the Forest Information System for Europe;
• data access via the Forest Information System for Europe (average clicks/month);
• national adaptation strategies and risk-assessment and risk-management strategies
relying on common indicators;
• development of the forest digital services market (in particular, number of SMEs);
• number of voluntary integrated long-term plans adopted by the Member States;
• level of alignment of voluntary integrated long-term plans with the common set of
basic aspects for consideration; and
• use of EU funds in support of monitoring activities.
The Commission will also launch an evaluation based on the above-mentioned aspects and
report to the Council and Parliament on the implementation of the regulation 5 years after its
entry into force.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
The key provisions of the proposed regulation are set out below.
Article 1 sets out the subject matter of this regulation to set up a forest monitoring framework.
It identifies the regulation’s guiding principles and overarching objectives, also with regard to
voluntary integrated long-term planning at Member States level and strengthened governance
between the Commission and the Member States.
Article 3 describes the forest monitoring system to be set up and operated by the Commission
in cooperation with the Member States, specifying its elements. It lays down rules and
responsibilities of the Commission and mandates the European Environment Agency to assist
the Commission in implementing the monitoring system including the Forest Information
System for Europe.
Article 4 sets out the rules applying to the first element of the forest monitoring system,
namely the geographically explicit identification system for mapping and localising forest
units.
Article 5 sets out the rules for the monitoring framework for the collection of forest data
(second element of the forest monitoring system), specifying timing and data collection
requirements for the Commission as regards standardised forest data and the frequency
requirements for the Member States as regards harmonised forest data. It further empowers
EN 13 EN
the Commission to adopt delegated acts to amend specifications for the standardised forest
data included in Annex I.
Article 6 enables Member States to opt-out of the standardised collection of the forest data
operated by the Commission, by providing national data in line with standardised
specifications and ensuring quality assessment.
Article 7 sets out the rules applying to the third element of the forest monitoring system,
namely the forest data sharing framework, specifying timing and harmonisation requirements
for the Member States and providing for the relevant empowerment to the Commission to
develop further technical rules. It specifies the requirements for Member States and the
Commission for making the data publicly accessible, also in the Forest Information System
for Europe. It further empowers the Commission to adopt delegated acts to amend the
specifications for the harmonised data in Annex II.
Article 8 requires the Commission and the Member States to collect additional forest data
based on appropriate methodologies and empowers the Commission to lay down such
methodologies.
Article 9 specifies the responsibility of the Commission and the Member States to develop
compatible data exchange systems, empowers the Commission to adopt rules to ensure the
compatibility of data storage and exchange systems, and to lay down safeguards relating to
the geographically explicit location of monitoring sites.
Article 10 sets out the roles and responsibilities of the Commission and the Member States to
ensure data quality control, empowering the Commission to establish accuracy standards and
rules on quality assessment via delegated acts and specific rules on assessment reports and
remedial actions via implementing acts.
Articles 11 and 12 set up a governance framework stipulating rules and principles for
coordination and cooperation between the Commission the Member States and relevant
regional stakeholders, and the role of national correspondents.
Article 13 provides the possibility for Member States to develop or adapt existing integrated
long-term forest plans, further specifying the aspects to be considered in the plans and the
obligation to make them publicly available.
Article 16 provides that the Regulation will be kept under review and that the Commission
will report on its implementation within 5 years after its entry into force.
EN 14 EN
2023/0413 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
on a monitoring framework for resilient European forests
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 192(1) thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee2,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions3,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Forests and other wooded land cover close to half of the Union’s land surface and play
a key role in mitigating and adapting to climate change, preserving, and restoring
biodiversity, ensuring a strong forest-based bioeconomy and prosperous rural areas,
preserving cultural heritage, as well as providing recreational and educational
opportunities for the wellbeing of Union citizens. Forests provide vital ecosystem
services such as climate regulation, air purification, water supply and regulation, flood
and erosion control, habitat for biodiversity, genetic resources. Healthy forest
ecosystems support a significant part of the bioeconomy in the Union, providing the
raw material (wood and non-wood such as food and medical plants) for a variety of
sectors, with the extended forest-based value chains currently supporting 4.5 million
jobs in the Union. Forested land is the main contributor to the Union carbon sink and
should play an essential role in meeting the commitments of Regulation (EU)
2021/1119 of the European Parliament and of the Council (‘European Climate Law’)4,
including the Union’s objective to reach climate neutrality by 2050, and of the Fit for
55 legislative package, in particular the new monitoring obligations introduced by the
revised Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council5
2
OJ C , , p. .
3
OJ C , , p. .
4
Regulation (EU) 2021/1119 of the European Parliament and of the Council of 30 June 2021 establishing
the framework for achieving climate neutrality and amending Regulations (EC) No 401/2009 and (EU)
2018/1999 (‘European Climate Law’) (OJ L 243, 9.7.2021, p. 1), ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj.
5
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
EN 15 EN
with regard to Regulation (EU) 2018/841 of the European Parliament and of the
Council (‘LULUCF Regulation’)6. Forested land is also subject to other obligations
such as those relating to species and habitat protection under the Council Directive
92/43/EEC7, to deforestation under Regulation (EU) 2023/1115 of the European
Parliament and of the Council (‘Deforestation Regulation’)8, [nature restoration in
Regulation (EU) [X/X] of the European Parliament and of the Council9] and to
renewable energy under the Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and
of the Council (‘Renewable Energy Directive’)10. Forests and forestry are also key for
the achievement of key priorities such as the New European Bauhaus11 or the EU
Bioeconomy Strategy12.
(2) However, unprecedented droughts, bark beetle outbreaks and wildfires driven by
climate change have already caused significant tree dieback and temporary forest loss
in many Member States in recent years. The frequency and severity of climate and
weather extremes is projected to further increase. A large share of Union forests is
vulnerable to their effects, with adverse consequences for forest owners, forest-based
industries and value chains, for rural livelihoods and for forest biodiversity, negatively
affecting the capacity of forests to provide vital ecosystem services that the wellbeing
of Union citizens and bioeconomy in the Union depend on. Risks like wildfires and
pest outbreaks are transboundary in nature and are increasing with climate change.
That leads to higher costs for their suppression and contributes to wood market
volatility. European forests are already suffering economic impacts from forest fires of
around 1.5 billion euros annually, while increasing temperatures are predicted to
reduce the value of forest land by several hundred billion euros by the end of the
century due to changes in species composition.
(3) Addressing those negative trends and threats, ensuring that forests in the Union can
continue delivering on their multiple functions under a changing climate, and
preserving forest ecosystems as natural heritage requires an enhanced forest disaster
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (OJ L 328 21.12.2018, p. 1) ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj
6
Regulation (EU) 2018/841 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2018 on the
inclusion of greenhouse gas emissions and removals from land use, land use change and forestry in the
2030 climate and energy framework and amending Regulation (EU) No 525/2013 and Decision No
529/2013/EU (OJ L 156, 19.6.2018, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj) .
7
Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna
and flora (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj ).
8
Regulation (EU) 2023/1115 of the European Parliament and of the Council of 31 May 2023 on the
making available on the Union market and the export from the Union of certain commodities and
products associated with deforestation and forest degradation and repealing Regulation (EU) No
995/2010 (OJ L 150, 9.6.2023, p. 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj).
9
Regulation (EU) X/XX of the European Parliament and of the Council of … (OJ …).
10
Directive (EU) 2018/2001 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
promotion of the use of energy from renewable sources (recast) (OJ L 328, 21.12.2018, p. 82, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
11
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions New European Bauhaus Beautiful,
Sustainable, Together (COM(2021) 573 final).
12
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions Innovating for Sustainable Growth:
A Bioeconomy for Europe (COM/2012/060 final).
EN 16 EN
prevention, preparedness, response and post-disaster recovery, biodiversity
enhancement to improve forest resilience to climate-induced impacts, a stronger
capacity to manage risks and adaptive forest management approaches.
(4) Member States, forest owners and the Union can take the appropriate actions only if
they have coherent, reliable, timely and comparable data, making best use of the
digital transition opportunities, including Earth Observation technology. To that end, a
European-wide forest monitoring system should be set up to collect and share forest
data that will support informed decision-making, for example by allowing to identify,
assess, and address forest hazards, risks and damages in a timely manner. Against that
background, the new EU Forest Strategy for 2030 announced a legislative proposal on
EU Forest Observation, Reporting and Data Collection including on Strategic Plans
for Forests and the forest-based sector.
(5) Thanks to the constellation of Copernicus satellites and other space assets,
complemented by periodic airborne imaging campaigns, the Union is equipped with
reliable, cost-efficient, and readily operational Earth observation technologies. These
allow for the detection and monitoring of climate change-driven forest disturbances,
such as wildfires, droughts, storms, and pest outbreaks.
(6) Furthermore, it is necessary to obtain an accurate and complete picture of European
forests in the Union to assess their vulnerability and resilience to climate change, and
the effectiveness of the measures to help them adapt to climate change. That requires
the collection of relevant data on forest health, biodiversity and forest structures.
(7) Most of the data on forests on the national level has been collected through national
forest inventories. The main focus is on monitoring of timber resources even if some
collected data also cover other forest functions. Moreover, no comprehensive system
currently exists at the Union level that can ensure availability of comparable quality
data across all relevant policy areas, including forest resilience and biodiversity. In
addition, there are remaining challenges relating to the integration of remote sensing
data and ground-based data due to lack of interoperability and data accessibility of
ground data, often in connection to concerns relating to data confidentiality. Overall,
the current forest monitoring in the Union needs to further develop a systematic data
collection and data sharing in line with common descriptions and long and comparable
high-resolution time-series.
(8) The fast developments in monitoring tools and technologies, in particular in Earth
observation through space-borne or aerial means, and in Global Navigation Satellite
Systems, provide a unique opportunity to modernise, digitalise and standardise the
monitoring of forests, providing a service to forest users and authorities, and to
support voluntary integrated long-term planning, while stimulating the Union market
growth with regard to those technologies and related new skills, including for small
and medium-sized enterprises (SMEs). To date rapid changes to forest cover, such as
through forest disturbances, can be detected by Earth observation and can improve the
efficiency of forest monitoring. However, ground measurements are needed to
develop, verify, and calibrate Earth observation data products. Also, many features
connected to forest disturbances or biodiversity (e.g. attribution of the forest
disturbance causes, quantity of deadwood, forest naturalness, or presence of old-
growth forests) are difficult to predict for large areas using only Earth observation.
(9) There are several Union policy instruments that directly or indirectly affect forests in
the fields of environment and biodiversity, climate, energy, bioeconomy and civil
protection. A high-quality forest monitoring system combining ground-based
EN 17 EN
observations with data and products from Earth observation will allow tracking
progress towards Union policy objectives and targets, enabling their successful
implementation and evaluation. As an example, the implementation of the revised
Renewable Energy Directive necessitates that Member States have information on the
location of primary and old-growth forests. Moreover, having access to wall-to-wall
annual data on tree cover changes and extent of forest disturbances can support
Member States monitoring and reporting of carbon stock changes for the purposes of
the LULUCF Regulation. This approach is in line with other Union instruments such
as the EU Observatory on Deforestation, Forest degradation and Associated Drivers,
as anchored in the 2019 Communication on Stepping up EU action to protect and
restore the world’s forest13, which aims to monitor changes in the world’s forest and
related drivers by providing global forest maps, information on supply chains and
Earth Observation tools for regional to global analysis.
(10) Moreover, availability of quality forest data should support the uptake of sustainable
business models such as carbon removal technologies and carbon farming solutions
under the Union carbon removal certification framework in accordance with
Regulation [X/X] of the European Parliament and of the Council14, stimulating the
adoption and large-scale deployment of sustainable carbon farming and carbon storage
practices across the Union by decreasing costs for forest managers deciding to
participate in such schemes.
(11) Against that background a forest monitoring system should be established by the
Commission in cooperation with Member States, based on three elements that should
be gradually made operational: a geographically explicit identification system for
forest units, a forest data collection framework and a data sharing framework. The
forest monitoring system should allow the collection of data based on Earth
observation and georeferenced ground observation and should ensure interoperability
with other existing electronic databases and geographic information systems, including
those relevant for the monitoring of LULUCF activities and for the tracking of
deforestation-free commodities in accordance with the Deforestation Regulation. The
forest monitoring system should respect the principles laid down by the latest
European Interoperability Framework15.
(12) In order to ensure that forest data can be monitored in a coherent manner, it is first
necessary to identify and localise forest units with similar core characteristics, such as
minimum area, tree cover density and main forest type. To that end, the geographically
explicit identification system should enable the correct mapping and localisation of
areas containing forest, enabling the tracking of change to the forest cover and
characteristics over time. To ensure a sufficient level of accuracy, the system should
comply with a minimum standard in terms of scale and be developed around a
standardised approach.
13
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions “Stepping up EU Action to Protect
and Restore the World’s Forests” of 23.7.2019 (COM(2019) 352 final).
14
Regulation (EU) X/XX of the European Parliament and of the Council of … establishing a Union
certification framework for carbon removals (OJ …).
15
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions of 23.3.2017 - European
Interoperability Framework – Implementation Strategy (COM(2017)134 final).
EN 18 EN
(13) Forest data to be collected under this Regulation reflects the data needs for
underpinning Union policies in the areas of climate change mitigation and adaptation,
disaster risk prevention and management, biodiversity and bioeconomy. The forest
data collection system should be based on different datasets: standardised data, to be
operated by the Commission and primarily collected via Earth observation through
Copernicus satellites and subject to technical protocols, and harmonised data, to which
Member States should contribute through systematic collection of data using their own
surveys based on a grid of sampling plots, such as National Forest Inventories or other
networks of monitoring sites, and complementing them with Earth Observation tools,
where available and applicable.
(14) In order to provide the most comprehensive picture of the state and condition of
forests within the Union, Member States should be able to choose not to use the
service provided by the Commission and to contribute to the standardised data
compilation operated by the Commission with their sources. That should allow
Member States that have monitoring systems in place to contribute with their
nationally applicable datasets such as in situ data or airborne campaigns that are not
available wall-to-wall across the Union, without creating an additional resource
burden, in line with the subsidiarity principle. Moreover, the complementary use of
airborne monitoring systems should contribute to quantify the impact of forest fires in
order to plan for the rehabilitation of the burnt area, and as a result reduce costs to
Member States and forest owners through more efficient post-fire management. In
case Member States choose not to use the services provided by the Commission, they
should collect the data in accordance with the technical specifications included in this
Regulation and should annually assess the quality of these data.
(15) With a view to reducing costs and facilitating access to forest data, the forest data
sharing framework should ensure for such data to be made publicly accessible by the
Member States and the Commission, including in the Forest Information System for
Europe. Member States should be able to continue using their existing data collection
systems. For the purposes of harmonisation they should share the data in accordance
with the technical specifications included in the Regulation, which are based on
existing reference descriptions and methods. With regard to data relating to the
location of monitoring sites, which are currently treated as confidential by most
national forest inventories, their sharing should be subject to the development of
safeguards, in line with the relevant EU requirements, that ensure that the
confidentiality of such data is not compromised. The forest data sharing framework
should facilitate, through the geographical localisation of the Member States’ shared
data, the attribution of that information to each forest unit.
(16) Currently, not all forest-relevant data in the Union are being monitored and reported
under existing Union and international frameworks due to lack of data collection
systems and harmonised methodologies, for example data relevant for tracking the
progress of adaptation to climate change as required in accordance with Articles 5 and
6 of the European Climate Law. For that reason, this Regulation should provide for the
inclusion of such additional forest data in the forest monitoring system subject to the
development of the relevant methodologies by the Commission, with the support of
the European Forest Science Partnership developed through its Joint Research Centre.
The technical specifications for these additional forest data should be developed in a
stepwise approach through implementing acts in close cooperation with the Member
States, based on the highest policy priority and taking into account financial and
technical feasibility, as well as the possible administrative burden on Member States.
EN 19 EN
(17) Directive (EU) 2019/1024 of the European Parliament and of the Council16 on open
data and the re-use of public sector information mandates the release of public sector
data in free and open formats. The overall objective of that Directive is to continue
strengthening the Union’s data economy by increasing the amount of public sector
data available for re-use, ensuring fair competition and easy access public sector
information, and enhancing cross-border innovation based on data. The main principle
of that Directive is that government data should be ‘open by design and default’.
Directive 2003/4/EC of the European Parliament and of the Council 17 is aimed at
guaranteeing the right of access to environmental information in the Member States in
line with the 1998 Aarhus Convention on Access to Information, Public Participation
in Decision-Making and Access to Justice in Environmental Matters (‘Aarhus
Convention’). The Aarhus Convention encompasses broad obligations related both to
making environmental information available upon request and actively disseminating
such information. Directive 2007/2/EC of the European Parliament and of the
Council18 also covers the sharing of spatial information, including data sets on
different environmental topics. The provisions of this Regulation related to access to
information and data-sharing arrangements should complement those Directives, in
order not to create a separate legal regime and should therefore be without prejudice to
Directives (EU) 2019/1024, 2003/4/EC and 2007/2/EC. In accordance with those
Directives, the sharing of forest data under this Regulation should not adversely affect
national security and defence.
(18) In order to ensure the compatibility of data storage and exchange systems for the
collection and sharing of forest data under the forest monitoring system, the
Commission and the Member States should cooperate, also involving specialised
bodies.
(19) The forest monitoring system should ensure that the data shared is reliable and
verifiable. The Commission and the Member States should therefore control the
quality and completeness of the forest data collected under the forest monitoring
system. Where the quality assessment reveals deficiencies of the system, Member
States should address them and provide the Commission with the assessment and the
remedial actions. In light of that, the Commission should be empowered to develop
rules and procedures to ensure the quality of the forest monitoring system, taking into
consideration the need to keep the additional administrative burden for SMEs to the
minimum.
(20) In order to support Member States in forest monitoring and voluntary integrated long-
term planning, this Regulation should establish a governance framework for
coordination and cooperation between the Commission and the Member States and
among Member States, in order to improve the quality, timeliness and coverage of
forest data. The governance framework should be inclusive and science-based and
should aim at further improving the reliability of scientific advice and the quality of
16
Directive (EU) 2019/1024 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on open data
and the re-use of public sector information (recast) (OJ L 172, 26.6.2019, p. 56 ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj)
17
Directive 2003/4/EC of the European Parliament and of the Council of 28 January 2003 on public
access to environmental information and repealing Council Directive 90/313/EEC (OJ L 41, 14.2.2003,
p. 26 ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/4/oj).
18
Directive 2007/2/EC of the European Parliament and of the Council of 14 March 2007 establishing an
Infrastructure for Spatial Information in the European Community (INSPIRE) (OJ L 108, 25.4.2007, p.
1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).
EN 20 EN
the integrated long-term plans, thereby facilitating knowledge and good practice
exchange. That governance framework should ensure the participation of the
competent authorities responsible for the different policy objectives reflecting the
multifunctionality of forests as well as independent experts in line with Decision
[X/X] of the European Parliament and of the Council19. For the implementation of this
governance framework, each Member State should designate a national correspondent
and inform the Commission; the national correspondent should be the main focal point
for any activity relating to the forest monitoring system as well as voluntary integrated
long-term planning. The Member States and the Commission should also make use of
existing regional institutional cooperation structures, including those under regional
Conventions and other forest relevant fora and processes.
(21) Similarly, in order to support an integrated approach across the relevant policy areas
and to ensure the resilience of Union forests, this Regulation should provide for the
possibility for Member States to develop voluntary integrated long-term forest plans,
or adapt as necessary, their existing long-term forest strategies or plans in light of
aspects specified by this Regulation, also taking into account socio-economic
considerations. The development of such integrated approach would increase
coherence in the delivery of Union objectives through the inclusion of common
aspects in the plans, that would also cover enabling elements such as needed
investments and training and capacity building to support upskilling of forest
managers. The plans should be made publicly available and reflect a medium to long-
term perspective, including but not limited to 2040 and 2050.
(22) In order to ensure the good functioning of the forest monitoring system, the power to
adopt acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the
European Union should be delegated to the Commission in respect of amending and
supplementing this Regulation to adapt the technical specifications of forest data to
technical and scientific progress and to adopt accuracy standards for data and rules on
quality assessment. It is of particular importance that the Commission carries out
appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and
that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in
the Interinstitutional Agreement on Better Law-Making of 13 April 201620. In
particular, to ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the
European Parliament and the Council receive all documents at the same time as
Member States’ experts, and their experts systematically have access to meetings of
Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts.
(23) In order to ensure uniform conditions for the implementation of this Regulation,
implementing powers should be conferred on the Commission with respect to
technical rules and procedures for the sharing and the harmonisation of forest data;
methodologies for the collection of certain forest data and further specification of their
descriptions; procedures and formats to be used to ensure the compatibility of data
storage and exchange systems and to establish confidentiality preserving safeguards
for the inclusion into those data storage and exchange systems of information relating
19
Decision (EU) X/X of the European Parliament and of the Council of ... amending Council Decision
89/367/EEC setting up a Standing Forestry Committee (OJ…).
20
Interinstitutional Agreement between the European Parliament, the Council of the European Union and
the European Commission on Better Law-Making of 13 April 2016 (OJ L 123, 12.5.2016, p. 1 ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).
EN 21 EN
to geographically explicit location of monitoring sites; the contents of the assessment
reports on the quality of data and arrangements for their submission to the
Commission as well as the description of remedial actions. Those powers should be
exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011 of the European
Parliament and of the Council21.
(24) The Commission should keep this Regulation under review, taking into account the
relevant developments concerning Union legislation, international frameworks and
technological and scientific progress and additional monitoring needs. The review
should also assess the quality of data harmonisation, in particular whether the
harmonisation leads to excessive uncertainties of estimates that would justify the need
for establishing standardised data collection. Five years after the entry into force of
this Regulation, the Commission should report on its implementation.
(25) Union forests and sustainable forest management are crucial for the European Green
Deal and its objectives. The Union has a range of competences that may also relate to
forests such as climate, environment, rural development, and disaster prevention.
Within these areas of shared Union competences, forests and forestry do not fall
within the exclusive competence of Member States. The objectives of this Regulation,
namely to ensure high quality and comparability of forest data collected in the Union
and to promote the voluntary development of integrated long-term planning at
Member State level supporting the resilience of the Union forests, cannot be
sufficiently achieved individually by the Member States alone, and by reason of the
scale and effects of the proposed action, those objectives can be better achieved at
Union level. Therefore, the Union may adopt measures, in accordance with the
principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union. In
accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this
Regulation does not go beyond what is necessary to achieve those objectives,
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
CHAPTER 1
GENERAL PROVISIONS
Article 1
Subject matter
1. This Regulation lays down a forest monitoring framework for the Union by
providing for rules:
(a) ensuring timeliness, accuracy, consistency, transparency, comparability and
completeness of forest data within the Union and their public accessibility;
(b) supporting the voluntary development of integrated long-term plans at the level of
the Member States through an evidence-based, inclusive, cross-sectoral and adaptive
approach;
(c) setting up a strengthened governance between the Commission and the Member
States.
21
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011 laying
down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of the
Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13 ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
EN 22 EN
2. This Regulation lays down rules for collecting and making accessible information to
support:
(d) the implementation of Union legislation and policies pertaining to the conservation,
restoration and sustainable use of forest ecosystems and their services, with
particular attention to the objective of increasing forest resilience and enabling to
safeguard the multifunctionality of forests, including in relation to:
(a) climate change adaptation and mitigation;
(b) biodiversity;
(c) disaster risk prevention and management;
(d) forest health;
(e) forest biomass use for different socio-economic purposes;
(f) invasive alien species;
(e) national forest management and integrated long-term planning by the Member States,
inter alia, to increase forest resilience against wildfires, pests, droughts and other
disturbances.
Article 2
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply:
(1) ‘geographically explicit information’ means information referenced and stored in a
manner that permits it to be mapped and localised with specific precision and
accuracy;
(2) ‘geographic information system’ means a computer system capable of capturing,
storing, analysing, and displaying geographically explicit information;
(3) ‘forest unit’ means a geographically explicit area representing a sufficiently
homogenous area of forest as determined by Earth Observation and any other
suitable ancillary layer of geographically explicit information, such as tree cover
density, administrative boundary, or topographic boundary in a national mapping
system;
(4) ‘forest data’ means information relating to the state and condition of forest
ecosystems and their use, including primary data and aggregated data derived from
such information;
(5) ‘Earth Observation’ means the collection of data about the physical, chemical, and
biological systems of the Earth through remote sensing technologies such as satellites
or airborne platforms carrying imaging or other sensors, combined with in situ data,
where appropriate;
(6) ‘forest’ means land spanning more than 0,5 hectares with trees higher than 5 metres
and a tree crown cover of more than 10 %, or trees able to reach those thresholds in
situ, excluding land that is predominantly under agricultural or urban land use. It
includes areas with trees, including groups of growing, young, natural trees, or
plantations that have yet to reach the minimum values for tree crown cover or an
equivalent stocking level or minimum tree height, including any area that normally
forms part of the forest area but on which there are temporarily no trees as a result of
EN 23 EN
human intervention, such as harvesting, or as a result of natural causes, but which
area can be expected to revert to forest;
(7) ‘other wooded land’ means land other than forest, spanning more than 0,5 hectares;
with trees higher than 5 meters and a tree crown cover of 5 to 10%, or trees able to
reach these thresholds in situ; or with a combined cover of shrubs, bushes and trees
above 10 %. It excludes land that is predominantly under agricultural or urban land
use;
(8) ‘data harmonisation’ means a process utilising available data collected through
different monitoring systems to derive comparable estimates corresponding to an
agreed reference description;
(9) ‘standardisation’ means the outcome of a process establishing and implementing
common standards for data, in order to ensure that data is collected, stored, and used
consistently and accurately across the Union;
(10) ‘in situ data’ means data collected in the field through a network of monitoring sites
following standardised protocols. It includes the geographically explicit location of
the measurement, georeferenced inter alia with Global Navigation Satellite System
services.
CHAPTER 2
FOREST MONITORING
Article 3
Forest monitoring system
1. The Commission shall set up, in cooperation with the Member States in accordance
with Article 11, and operate a forest monitoring system comprising the following
elements:
(a) a geographically explicit identification system for the mapping and
localisation of forest units, as set out in Article 4;
(b) a forest data collection framework, as set out in Articles 5 and 8;
(c) a forest data sharing framework, as set out in Article 7.
2. The forest monitoring system shall consist of electronic databases and geographic
information systems and shall enable the exchange and integration of forest data with
other electronic databases and geographic information systems, including those
developed in accordance with Part 3 of Annex V to Regulation (EU) 2018/1999 of
the European Parliament and of the Council22 and Article 33 of Regulation (EU)
2023/1115.
The forest monitoring system shall ensure the regular and systematic collection of:
22
Regulation (EU) 2018/1999 of the European Parliament and of the Council of 11 December 2018 on the
Governance of the Energy Union and Climate Action, amending Regulations (EC) No 663/2009 and
(EC) No 715/2009 of the European Parliament and of the Council, Directives 94/22/EC, 98/70/EC,
2009/31/EC, 2009/73/EC, 2010/31/EU, 2012/27/EU and 2013/30/EU of the European Parliament and
of the Council, Council Directives 2009/119/EC and (EU) 2015/652 and repealing Regulation (EU) No
525/2013 of the European Parliament and of the Council (DO L 328 de 21.12.2018, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
EN 24 EN
(a) forest data on the basis of aerial or space-borne ortho-imagery, by
Copernicus Sentinel satellites or other equivalent systems;
(b) in situ data through a network of monitoring sites.
3. The Commission may seek the assistance of specialised bodies to facilitate the
setting up and operation of the forest monitoring system and to provide the
competent authorities of the Member States with technical advice on forest
monitoring.
4. The European Environment Agency shall assist the Commission in the
implementation of the forest monitoring system, including in the development and
operation of the Forest Information System for Europe (FISE).
5. The Commission shall share the Earth Observation data it produces free of charge
with the Member States’ authorities competent for the forest monitoring system or
with suppliers of services authorised by those authorities to represent them.
Article 4
Geographically explicit identification system for forest units
1. The Commission shall set up the geographically explicit identification system for the
mapping and localisation of forest units (the ‘identification system’) that shall be
operational by [PO: please insert the date = 12 months after the date of entry into
force of this Regulation].
2. The identification system shall be a geographic information system. The Commission
shall establish and regularly update the identification system on the basis of aerial or
space-borne ortho-imagery data, with a uniform standard that guarantees a level of
accuracy that is at least equivalent to that of cartography at a scale of 1:100 000.
3. The identification system shall:
(a) enable the precise mapping and localisation of forest areas and, subject to the
establishment of methodologies pursuant to Article 8(3), of other wooded land
across the Union;
(b) uniquely identify forest units on the basis of a combination of forest data
referred to in Article 5(2) and Article 8(1);
(c) facilitate the detection and location of change between land containing and not
containing forest.
Article 5
Forest data collection framework
1. The forest data collection framework shall be operational by [PO: please insert the
date = 12 months after the entry into force of this Regulation], with regard to the
collection of forest data referred to in paragraph 2, and by [PO: please insert the date
= 30 months after the date of entry into force of this Regulation], with regard to the
collection of forest data referred to in paragraph 3.
2. The Commission shall collect the following forest data in accordance with the
technical specifications set out in Annex I, thereby ensuring the standardisation of
the data:
(a) forest area;
EN 25 EN
(a) tree cover density;
(b) forest type;
(c) forest connectivity;
(d) defoliation;
(e) forest fires;
(f) wildfire risk assessment;
(g) tree cover disturbances.
3. Member States shall collect the following forest data, in accordance with the
frequency specified in Annex II:
(a) forest available for wood supply and forest not available for wood supply;
(b) growing stock volume;
(c) net annual increment;
(d) stand structure;
(e) tree species composition and richness;
(f) European forest type;
(g) removals;
(h) deadwood;
(i) location of forest habitats in Natura 2000 sites;
(j) abundance of common forest birds;
(k) location of primary and old-growth forests;
(l) protected forest areas;
(m) production and trade of wood products;
(n) forest biomass for bioenergy.
4. For the purposes of paragraph 3, points (a) to (h), Member States shall collect in situ
data on the basis of ground surveys in combination with, where available, data from
Earth Observation, and data from other relevant information sources. The ground
surveys shall be based on a network of monitoring sites that are representative of,
and consistent with, the Member State’s forest area referred to in paragraph 2, point
(a).
5. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 14
to amend the technical specifications set out in Annex I, in order to adapt them to
technical and scientific progress.
Article 6
Opt-out
1. Concerning the collection of forest data referred in Article 5(2), the Member States
may choose not to use the service provided by the Commission and to contribute
with their own data to the operation of the forest monitoring system referred to in
Article 3.
EN 26 EN
2. Where a Member State chooses the option provided for in paragraph 1, it shall:
(a) collect the forest data referred to in Article 5(2) in accordance with the
technical specifications set out in Annex I;
(b) share the forest data referred to in Article 5(2) in accordance with Article 7(2);
(c) annually assess the quality of the data collected, in accordance with Article 10.
Article 7
Forest data sharing framework
1. By [PO: please insert the date = 30 months after the date of entry into force of this
Regulation], the Member States shall share the latest available forest data referred to
in Article 5(3) in accordance with the technical specifications set out in Annex II, by
making them publicly accessible. The Member States shall ensure data
harmonisation by sharing aggregated forest data in accordance with the descriptions
set out in Annex II. Sharing of the geographically explicit location of monitoring
sites shall be subject to the establishment of the safeguards referred to in Article 9(2).
2. The Member States and the Commission shall make publicly accessible the data
referred to in Article 5(2) and (3) and in Article 8(1) in an open format that is
machine-readable and that ensures interoperability and re-usability in accordance
with Article 5 of Directive (EU) 2019/1024.
3. The Commission shall make the following data publicly accessible in FISE:
(a) the data collected under Article 5(2);
(b) the data shared in accordance with paragraph 1 of this Article, with the
exception of the geographically explicit location of monitoring sites;
(c) the data shared in accordance with Article 6(2), point (b);
(d) the data collected in accordance with Article 8(1).
4. Member States may use the data shared through the forest data sharing framework
for the development of the voluntary integrated long-term forest plans referred to in
Article 13 of this Regulation, as well as for the purposes of Article 14 of Regulation
(EU) 2018/841.
5. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 14
to amend the technical specifications set out in Annex II, in order to adapt them to
technical and scientific progress.
The Commission is empowered to adopt implementing acts laying down technical
rules and procedures for the sharing and the harmonisation of forest data under this
Regulation. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the
examination procedure referred to in Article 15(2).
Article 8
Additional forest data
1. The Commission and the Member States shall collect the forest data listed in Annex
III through a stepwise approach, subject to the adoption of the implementing acts
referred to in paragraph 3 of this Article.
EN 27 EN
2. For the purposes of paragraph 1, the Commission and the Member States shall make
use of the data from Earth Observation or in situ data and, as regards the forest data
listed in points (a), (b) and (c) of Annex III, of a combination of data from Earth
Observation, in situ data and other relevant information sources.
3. The Commission is empowered to adopt implementing acts, to establish
methodologies, including the technical specifications, for the collection of the forest
data listed in Annex III, and to further specify the descriptions of forest data listed
therein. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the
examination procedure referred to in Article 15(2).
Article 9
Compatible data storage and exchange systems
1. The Commission and the Member States shall cooperate to develop compatible data
storage and exchange systems for the collection and sharing of forest data under the
forest monitoring system, with the assistance of specialised bodies referred to in
Article 3(3).
2. The Commission is empowered to adopt implementing acts laying down rules on
procedures and formats to be used to ensure the compatibility of data storage and
exchange systems referred to in paragraph 1, and to establish confidentiality
preserving safeguards for the inclusion into those data storage and exchange systems
of information relating to geographically explicit location of monitoring sites. Those
implementing acts shall be adopted in accordance with the examination procedure
referred to in Article 15(2).
Article 10
Data quality control
1. The Commission and the Member States shall be responsible for the quality and
completeness of the forest data that they collect and share under the forest
monitoring system.
2. Member States shall annually assess the quality of the data shared in accordance with
this Regulation.
Where the assessment reveals deficiencies in the data, Member States shall adopt
appropriate remedial actions. Member States shall submit to the Commission the
assessment reports on the quality of data and, where appropriate, the description of
the remedial actions and the timetable for their implementation by 1 July following
the calendar year in which the deficiency was identified.
3. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article
14, to supplement this Regulation by establishing accuracy standards for data shared
under this Regulation and rules on the quality assessment referred to in paragraph 2
of this Article and Article 6(2), point (c).
4. The Commission is empowered to adopt implementing acts to specify the contents of
the assessment reports on the quality of data and arrangements for their submission
to the Commission as well as the description of remedial actions referred to in
paragraph 2, second subparagraph. Those implementing acts shall be adopted in
accordance with the examination procedure referred to in Article 15(2).
EN 28 EN
CHAPTER 3
INTEGRATED GOVERNANCE
Article 11
Coordination and cooperation
1. The Member States and the Commission shall coordinate their efforts and cooperate
to improve the quality, timeliness and coverage of forest data.
2. The Commission shall support the Member States, upon request, in the development
or adaptation of their voluntary integrated long-term forest plans referred to in
Article 13, by providing information on the state of the underlying scientific
knowledge and by facilitating knowledge and good practice exchange.
3. Member States shall cooperate among each other and coordinate their actions to
improve the quality, timeliness and coverage of forest data. Such cooperation and
coordination shall be based on open scientific debate and shall aim to promote
impartial scientific advice.
4. Member States and the Commission may use existing regional institutional
cooperation structures, including those under regional Conventions and other forest
relevant fora and processes.
Article 12
National correspondents
1. Each Member State shall designate a national correspondent and shall inform the
Commission thereof.
2. The national correspondent shall, in particular, carry out the following tasks:
(a) coordinate the preparation of the forest data to be shared under this Regulation,
taking into consideration all competent authorities, including those responsible
for disaster risk prevention and management;
(b) coordinate attendance of relevant experts in expert group meetings organised
by the Commission and other relevant bodies.
3. The national correspondent shall serve as focal point for the exchange of information
between the Commission and the Member State for the development or adaptation of
the voluntary integrated long-term plans referred to in Article 13. Where several
authorities in a Member State are participating in the development or adaptation of
the voluntary integrated long-term forest plan, the national correspondent shall be
responsible for the coordination of that work.
Article 13
Voluntary integrated long-term plans
1. Member States are encouraged to develop integrated long-term forest plans or adapt
their existing integrated long-term forest plans or strategies, taking into account a
medium to long-term perspective, including but not limited to 2040 and 2050.
2. Where Member States develop or adapt the plans referred to in paragraph 1, they are
encouraged to cover the aspects set out in Annex IV.
EN 29 EN
3. Member States shall encourage the active involvement of all interested parties in the
development of their integrated long-term forest plans. Member States shall make the
plans publicly available.
CHAPTER 4
FINAL PROVISIONS
Article 14
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 5(5), Article 7(5), first
subparagraph, and Article 10(3) shall be conferred on the Commission for an
indeterminate period of time from [PO: please insert the date = the date of entry into
force of this Regulation].
3. The delegation of power referred to in Article 5(5), Article 7(5), first subparagraph,
and Article 10(3) may be revoked at any time by the European Parliament or by the
Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power
specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the
decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified
therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. Delegated acts adopted pursuant to Article 5(5), Article 7(5), first subparagraph, and
Article 10(3) shall enter into force only if no objection has been expressed either by
the European Parliament or by the Council within a period of 2 months of
notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the
expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed
the Commission that they will not object. That period shall be extended by 2 months
at the initiative of the European Parliament or of the Council.
Article 15
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. Where reference is made to this Article, Article 5 of Regulation (EU) No 182/2011
shall apply.
Article 16
Review
1. This Regulation shall be kept under review in all aspects, taking into account the
relevant developments concerning Union legislation, international frameworks,
EN 30 EN
technological and scientific progress, additional monitoring needs and the quality of
data shared under this Regulation.
2. By [OP please insert the date = five years after the entry into force of this
Regulation], the Commission shall report to the European Parliament and to the
Council on the implementation of this Regulation.
Article 17
Entry into force
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President
The President
EN 31 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
1.2. Policy area(s) concerned
1.3. The proposal/initiative relates to:
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
1.4.2. Specific objective(s)
1.4.3. Expected result(s) and impact
1.4.4. Indicators of performance
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
1.7. Method(s) of budget implementation planned
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
EN 1 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
3.2.3.1. Estimated requirements of human resources
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
3.2.5. Third-party contributions
3.3. Estimated impact on revenue
EN 2 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing
a monitoring framework for resilient European forests
In addition, this Legislative Financial Statement also covers the ressources in the
European Environmental Agency in relation with the Proposal for a Directive of the
European Parliament and of the Council on Soil Monitoring and Resilience (Soil
Monitoring Law) (COM(2023) 416)
1.2. Policy area(s) concerned
09 -Environment and Climate Action
Activities:
09 02 - Programme for Environment and Climate Action (LIFE)
09 10 – European Environment Agency (EEA)
1.3. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project/preparatory action23
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.4. Objective(s)
1.4.1. General objective(s)
The objective of the proposed Regulation is to contribute to address the big societal
challenges of:
- Achieving climate neutrality and becoming resilient to climate change
- Reversing biodiversity loss and fulfilling international commitments on biodiversity
- Addressing risks related to forest health and resilience
- Fulfilling international commitments on biodiversity preservation and climate
change
1.4.2. Specific objective(s)
Following from the general objective, the specific objective of this proposed
Regulation are:
Specific objective 1:
Ensure accurate, digitalised, consistent, comparable, timely and accessible data on
the state of EU forests, establishing a forest monitoring system to be operated by the
Commission and the Member States. The new system will enable the geolocalisation
of forest units, the standardised collection of forest data via enhanced Earth
23
As referred to in Article 58(2)(a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 3 EN
observation and navigation/positioning possibilities and harmonised or, where not
possible, standardised data sharing.
Specific objective 2: Encourage Member States to develop or adapt their integrated
long-term forest plans based on high quality monitoring information related to
relevant EU policy objectives and considering minimum common aspects as
specified.
Following from the specific objective, the operational objective are:
Establish an effective framework to ensure collection and reporting of forest data,
integrating Earth observation and georeferenced in-situ monitoring, and encourage
consistent long-term integrated forest planning by Member States.
1.4.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
The proposed intiative will deliver significant benefits for the environment, including
climate change mitigation and adaptation, biodiversity and improve forest health by
improving preparedness and response to disturbances.
Climate-neutrality and a sustainable and biodiverse circular bioeconomy depend
heavily on the state and resilience of EU forests.
The implementation of the proposal is expected to create new opportunities for
SMEs linked both to the growth of the digital services’ market related to forest
monitoring and to innovation in the devise and application of monitoring
technologies. Additionally, actors of the forest and forestry sectors will benefit from
potential income possibilities through certification schemes relying on robust
monitoring.
The implementation of forest monitoring is also expected to create opportunities for
research and development.
1.4.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
The Commission will monitor the roll out and impacts of the initiative on a regular
basis (biannual) based on the following aspects:
• Number of indicators with a common definition
• Number of indicators with harmonised or standardised data collection methods
• Data provision by Member States to FISE
• Data access via FISE (average clicks/month)
• National adaptation strategies and risk-assessment and risk-management
strategies relying on common indicators
• Evolution of forest digital services market (in particular, number of SMEs)
• Number of voluntary integrated long-term plans adopted by Member States
• Level of alignment of integrated long-term plans with common set of basic
aspects
• Use of EU funds in support of monitoring actions
EN 4 EN
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
Member States shall bring into force the laws, regulations and administrative
provisions necessary to comply with this Regulation and the Commission is to
develop the relevant implementing measures. Member States shall therefore
implement policies and measures and legal and administrative provisions necessary
on national level to comply with the proposal.
By July 2026 (one year after the assumed entry into force of the Regulation), the
Commission and the Member States will establish the identification system for the
forest units and the monitoring system, whereas the framework for data sharing will
need to be operational from 1 January 2028. The Commission will provide Member
States with data gathered through Earth Observation free of charge to Member States
which choose to contribute with own-data via opt-out to the standardised operation
of the new monitoring system.
The initiative also foresees the adoption of a number of secondary legislative acts. In
particular, in close consultation with the relevant expert group and in cooperation
with JRC and European Environment Agency, the Commission will prepare
delegated acts to develop and amend the methodologies and technical specifications
for the collection and sharing of the three types of forest data included in the
initiative. In addition, for the relevant Committee approval, the Commission will
need to prepare implementing acts setting out the technical rules for governing the
acquisition, processing, storage, and use of forest data and for procedures, standards
and benchmarking to ensure quality and good operation of the forest monitoring
system.
The implementation of the initiative will require the establishment of a framework
for collecting and sharing data and an associated knowledge base through the
development and operation of the Forest Information System for Europe (FISE) and
data services under the Copernicus programme.
Finally, following the entry into force of the Regulation, the Commission will
cooperate and coordinate with Member States via a governance system based on
communication through national correspondents and the provision of technical
support.
1.5.2. Added value of Union involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this point 'added value of Union involvement' is the value resulting
from Union intervention, which is additional to the value that would have been
otherwise created by Member States alone.
Reasons for action at European level (ex-ante )
There is a clear need for a coherent system to monitor and plan for transformations in
forests and the forest-based sector as a result of climate change. In addition, the
climate and biodiversity crises require a re-consideration of the role of forests with
greater focus on their multifunctionality. In this context, without accurate and
comparable forest data, which the Member States are not currently providing at the
EN 5 EN
necessary scale on their own, it is not possible to achieve the climate, biodiversity
and sustainable and circular bioeconomy policy objectives stemming directly from
the European Green Deal.
Expected generated Union added value (ex-post)
Standardised, comparable information, taking advantage of the innovative solutions
on Earth Observation, would facilitate Member States’s monitoring requirements
under forest-relevant legislation (e.g. LULUCF) and allow to check the consistency
and sustainability of the various forest-related policies at EU level (or to identify
trade-offs) in a cost-effective manner, supplementing with quality data long-term
forest planning by Member States. Harmonising or, where not possible, offering a
standardised approach versus 27 monitoring systems would lead to significant cost
savings. Moreover, the development of a common framework for the European
Union for forest data collection and sharing acts as a strong facilitator for European
SMEs related to the digital transition and for forest actors with regard to certification
schemes and relevant income possibilities.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The Forest Focus Regulation, expired in 2006, established an obligation for
coordinated EU-level forest monitoring backed by extensive co-funding (EUR 65
Mio over a four-year period for the EU-15). That Regulation strengthened integrated
forest monitoring, established a database with aggregated data and information on
the state of EU forests, and broadened the scope of forest monitoring to soil and
biodiversity.
However, its cost-efficiency was limited by the absence of common descriptions for
indicators, data collection or monitoring protocols. In combination with the complex
landscape of beneficiaries of these funds, significant differences of “value for
money” among beneficiaries were the result.
The assessment of the legal instrument concluded that despite strict control of
financial management (external auditing) implementation of forest monitoring in
Member States was insufficient. Since 2006, without dedicated focus on forests,
clear monitoring targets or obligations for consistency and harmonisation,
uncoordinated activities and limited spatial and temporal coverage increased again.
1.5.4. Compatibility with the Multiannual Financial Framework and possible synergies
with other appropriate instruments
The initiative falls under Heading 3 (Natural Resources and Environment), Title 9
(Environment and Climate Action) of the Multiannual Financial Framework (MFF)
2021-2027.
The initiative falls under the umbrella of the European Green Deal. It also follows
from and contributes to achieving the ambitions set out in the new EU Forest
Strategy for 2030. The EU Forest Strategy is a key deliverable of the EU biodiversity
strategy for 2030 and sets out a framework and concrete measures to protect and
restore forests, and ensure that they are healthy and resilient.
The proposal has strong interlinkages with other Commission initiatives supporting
forest policies such as:
• LULUCF Regulation
• Deforestation Regulation
EN 6 EN
• Bioeconomy Strategy
• [Nature Restoration Law]
• [European Environmental Economic Accounts Regulation]
• [Union Carbon Removal Certification Framework]
• Air, Water and Nature Directives
• Renewable Energy Directive (REDIII)
• Union Civil Protection Mechanism
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The implementation of the new Regulation will entail new tasks and activities for the
Commission. This will require human resources, EEA support, procurement
resources for external contractors and one administrative arrangement with JRC.
There is currently no dedicated existing EU binding instrument on forests and the
implementation and monitoring of the Regulation are therefore new responsibilities
for the Commission and the Member States. At present, forest data layers provided
by the Copernicus land monitoring services and consequently associated EEA
resources do not meet all the needs of the future monitoring system - additional
forest data products (on forest area, defoliation and forest connectivity) will need to
be developed and maintained,
This requires additional resources with policy knowledge, analytical skills,
independence and resilience throughout the long-term implementation of the
legislation. Additional expert support will be equally needed, also through
outsourcing, where possible, but core tasks that involve a high degree of political
sensitivity need to be carried out by the Commission.
EN 7 EN
1.6. Duration and financial impact of the proposal/initiative
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– Financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
unlimited duration
– Implementation with a start-up period corresponding to the transposition period of
2 years
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned24
Direct management by the Commission
– by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated;
– international organisations and their agencies (to be specified);
– the EIB and the European Investment Fund;
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation;
– public law bodies;
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees;
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees;
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
CFSP pursuant to Title V of the TEU, and identified in the relevant basic act.
24
Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx
EN 8 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
Specify frequency and conditions.
The initiative involves procurement, administrative arrangement with the JRC,
increase of the contribution to the EEA and impact on the COM HR. Standard rules
for this type of expenditure apply.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the management mode(s), the funding implementation mechanism(s),
the payment modalities and the control strategy proposed
N/A – cf. above.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
N/A – cf. above.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio of "control
costs ÷ value of the related funds managed"), and assessment of the expected levels
of risk of error (at payment & at closure)
N/A – cf. above.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
Specify existing or envisaged prevention and protection measures, e.g. from the Anti-Fraud Strategy.
N/A – cf. above.
EN 9 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Heading
of
multiannu Type of
al Budget line expenditu Contribution
financial re
framewor
k
from
candidate
from
Number countries fromother other
Diff./Non EFTA
and third assigned
-diff.25 countries
26 potential countries revenue
candidates
27
09 02 01 Nature and biodiversity
3 Diff YES NO YES NO
3 09 10 02 European Environment Agency Diff. YES YES NO NO
20 01 02 01 – Remuneration and Non-
7 allowances NO NO NO NO
diff.
20 02 01 03 – National civil servants Non-
7 temporarily assigned to the institution NO NO NO NO
diff.
20 02 06 01 - Mission and representation Non-
7 expenses
NO NO NO NO
diff.
20 02 06 02 – Meetings, expert groups Non-
7 NO NO NO NO
diff.
• New budget lines requested: N/A
25
Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations.
26
EFTA: European Free Trade Association.
27
Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 10 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial
3 Natural resources and environment
framework
2027
DG: ENV 2023 2024 2025 2026 and TOTAL
beyond
Operational appropriations
Commitments (1a) 0,700 0,200 0,150 1,050
09 02 01 Nature and biodiversity
Payments (2a) 0,700 0,200 0,150 1,050
Commitments =1a+3 0,700 0,200 0,150 1,050
TOTAL appropriations
=2a 0,700 0,200 0,150 1,050
for DG ENV Payments
+3
The amount reported above will be needed to support various implementation tasks related to the legislative provisions that will be carried out by
DG ENV and DG JRC.
The procured activities include a general support contract for the implementation of the FML.
In addition, an administrative arrangement with JRC has been included in this category, in particular for establishing the science partnership
provided for under the New Forest Strategy for 2030, which will support the development of new indicators and methodologies.
All costs except HR and (EUR million (to three decimal places)
EN 11 EN
Administrative
tasks resources 2023 2024 2025 2026 2027 and total
beyond
General support for implementing the Service contract/ External 0,200 0,200 0,150 0,550
FML (for developing technical guidance, experts
providing support for MSs)
Technical support for implementing the Administrative 0,500 0,500
FML, in particular concerning indicator arrangement between
development, integrating MS monitoring ENV - JRC
aspects and promoting harmonization
through the European Forest Science
Partnership
Total 0,700 0,200 0,150 1,050
Agency: EEA 2023 2024 2025 2026 2027 and beyond TOTAL
Commitments (1a) 0,468 0,955 0,974 2,398
Title 1: Staff expenditure
Payments (2a) 0,468 0,955 0,974 2,398
Commitments (1b)
Title 2: Infrastructure
Payments (2b)
Title 3: Operational Commitments (1c) 0,420 0,790 0,790 2,000
expenditure Payments (2c) 0,420 0,790 0,790 2,000
TOTAL appropriations Commitments =1a+1b +1c 0,888 1,745 1,764 4,398
=2a+2b 0,888 1,745 1,764
for agency EEA Payments +2c 4,398
Notes on EEA expenditure:
to regroup the needs for reinforcement in the agencies in one legislative financial statement, the EEA resource request includes also needs in
relation to the Commission proposal for a Directive on Soil Monitoring and Resilience (COM 416(2023).
EN 12 EN
Title 1: this title is composed by 2 additional TA and 1 additional CA for this proposal and 1 TA and 1 CA in relation to COM 416(2023) all
starting mid- 2025:
TA Senior Forest Monitoring Thematic Expert
Tasks:
• Support the development of periodic data sets and indicators for the forest indicators of Annex II the forest monitoring framework
as collected by (one annually, two biannually, two every three years, five every five years, one every six years). This includes
assessing the indicators’ status and trends and establishing consistent terminology for these concepts.
• Develop guidance on how to interpret the data and derive meaningful statistics from status and change assessments of forest
indicators.
• Publish and disseminate the collected data through user-friendly dashboards and clear online visualisations on the Forest
Information System for Europe (FISE).
• Develop practical implementation guidance and solutions for conducting assessments on the state and trends of forests.
• Ensure synergies with reported information under the LULUCF regulations.
TA AD 6 Senior Forest Monitoring Data Custodian
Tasks:
• Provide IT technical expertise to develop reporting schemas
• Manage the delivery of the reporting flows listed
• Create reporting format, Reportnet 3 dataflow, QC checks, reference datasets
• Import and export of data in Reportnet 3
• Create a production database with EU datasets of delivered datasets.
• Create standard services on top of EU datasets
• Creation and management of data outputs, e.g., in datahub, discomap etc.
• Creation of technical guidance Documents
• Provide Helpdesk support and training webinars
EN 13 EN
CA Forest Monitoring Data Analyst
Tasks:
• Develop comprehensive guidance and a field manual that includes reference descriptions of variables, methodologies for data
collection (including metrics), guidelines for harmonisation procedures, and reporting formats.
• Create and develop the reporting tool (Reportnet 3) for efficiently collecting and managing spatial and tabular data.
• Establish data quality procedures to ensure each recorded data's precision, accuracy, completeness, and comparability. Set up a
quality assurance/quality control (QA/QC) documentation system that includes a plan, checklists, notes, calculation sheets, and
reports for documenting the QA/QC activities.
• Establish the European forest database, which includes plot-level, tabular, and spatial data for individual countries and European
maps. Integrate the database into the European Environment Agency Spatial Data Infrastructure (EEA SDI).
• Develop validation rules for the database, including data type validation, range checks, constraint validation, and checks for
missing records. Provide guidelines for transferring data to the centralised database.
• Ensure synergies with reported information under the LULUCF regulations.
• Provide a helpdesk for technical support related to field monitoring, harmonisation, and data reporting processes. Address and fix
any bugs or technical issues that may arise.
• Control and support the data flow from countries into Reportnet 3 and the European forest database. Oversee and assist with the
uploading of maps from countries into the European forest map repository.
• Develop and maintain products based on Copernicus data and information, providing the required forest indicators of Annex I
based on earth observation
CA Soil Data Management and Assessment Expert
Tasks:
• Set up, in synergy and coordination with other relevant systems, an architecture to exchange data flows through Reportnet and
EIONET to collect, process, validate and analyse data reported by MS every 6 years:
• Data and results of the monitoring
• Trend analysis of soil health descriptors and indicators
EN 14 EN
• Summary and progress on implementation of SSM and restoration
• Data in national registers for contaminated sites
• Assist the Commission with the evaluation of the implementation of the Soil Health Law 8 years after its entry into force
TA Senior Soil Monitoring Expert
Tasks:
• Support development of an overview at EU level of national registries on contaminated sites and reporting from Member States,
overview of defined terminologies, criteria to define potentially contaminated sites and lists of potentially contaminating risk
activities, national triggers and rules for soil investigation, reporting specifications and schema
• Provide a regularly updated overview of risk assessment methodologies implemented at national level (including screening
values), support development of guidance on risk assessment methods and support Member States to apply the guidance as
relevant
• Support the development of an overview at EU level of MS targets and indicators on land take and sealing (every 2 year), and
publish and disseminate policy-relevant data through dashboards and clear online visualisations of the data
• Provide support to MS to implement indicators compliant with descriptions and requirements in the Soil Health Law, to
implement the land take hierarchy and keep track of the methodologies applies in MS
• Develop guidance for using and interpreting Copernicus data and deriving statistics from status and change assessments
• Develop guidance for practical solutions towards the net land take target setting, actions for achieving it and related monitoring
Title 2: Infrastructure (mainly IT systems/databases developement) – IT solutions to be developed by the additional soil TA and CA in Title 1
The Title 3 costs comprise: IT developments, running costs of reporting systems, development and production of new indicators, orgganisation
and follow-up of technical meetings, development of guidance documentation, and support contracts for forest indicators and assessment and
contaminated soil and land use expertise
Commitments (4) 1,588 1,945 1,914 5,447
TOTAL operational appropriations
Payments (5) 1,588 1,945 1,914 5,447
TOTAL appropriations of an administrative nature (6)
financed from the envelope for specific programmes
EN 15 EN
Commitments =4+ 6 1,588 1,945 1,914 5,447
TOTAL appropriations
under HEADING 3 ENV+EEA 1,588 1,945 1,914 5,447
of the multiannual financial Payments =5+ 6
framework
TOTAL operational appropriations (all Commitments (4)
operational headings) Payments (5)
TOTAL appropriations of an administrative nature financed
from the envelope for specific programmes (all operational
headings) (6)
Commitments =4+ 6 1,588 1,945 1,914 5,447
TOTAL appropriations
under HEADINGS 1 to 6 1,588 1,945 1,914 5,447
of the multiannual financial
framework Payments =5+ 6
EN 16 EN
Heading of multiannual financial
7 ‘Administrative expenditure’
framework
This section should be filled in using the 'budget data of an administrative nature' to be firstly introduced in the Annex to the Legislative
Financial Statement (Annex 5 to the Commission decision on the internal rules for the implementation of the Commission section of the general
budget of the European Union), which is uploaded to DECIDE for interservice consultation purposes.
EUR million (to three decimal places)
2027
2024 2025 2026 and TOTAL
beyond
DG: ENV
Human resources 0,264 0,435 0,435 0,435 1,569
Other administrative expenditure 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229
Appropriations 0,301 0,499 0,499 0,499 1,798
TOTAL DG ENV
The other administrative expenditure accounts for expert group meetings, missions and other costs associated with this personnel.
2027
2024 2025 2026 and TOTAL
beyond
DG: CLIMA
Human resources 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684
Other administrative expenditure
0,171 0,171 0,171 0,171 0,684
TOTAL DG CLIMA Appropriations
0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
TOTAL appropriations (Total commitments =
under HEADING 7 Total payments)
of the multiannual financial
EN 17 EN
framework
EUR million (to three decimal places)
2027
2024 2025 2026 and TOTAL
beyond
TOTAL appropriations Commitments 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959
under HEADINGS 1 to 7 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959
of the multiannual financial Payments
framework
EN 18 EN
3.2.2. Estimated output funded with operational appropriations
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the
TOTAL
N N+1 N+2 N+3 duration of the impact (see point 1.6)
Indicate
objectives and OUTPUTS
outputs
Avera
Type28 Total Total
No
No
No
No
No
No
No
ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No cost
cost
SPECIFIC OBJECTIVE No 129…
- Output
- Output
- Output
Subtotal for specific objective No 1
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTALS
28
Outputs are products and services to be supplied (e.g.: number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
29
As described in point 1.4.2. ‘Specific objective(s)…’
EN 19 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on EEA’s human resources and administrative
appropriations in the Commission
1.1.1.1. Estimated impact on EEA’s human resources
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an
administrative nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
2027 and
2023 2024 2025 2026 TOTAL
beyond
Temporary agents (AD 0,346 0,705 0,719 1,770
Grades)
Temporary agents
(AST grades)
Contract staff
0,123 0,250 0,255 0,628
Seconded National
Experts
0,468 0,955 0,974 2,398
TOTAL
Staff requirements (FTE):
2027 and
2023 2024 2025 2026 TOTAL
beyond
Temporary agents (AD
Grades)
3 3 3
Temporary agents
(AST grades)
Contract staff 2 2 2
Seconded National
Experts
TOTAL 5 5 5
1.1.1.2. Estimated requirements on administrative appropriations in the Commission
EN 20 EN
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below:
EUR million (to three decimal places)
2024 2025 2026 2027 TOTAL
HEADING 7
of the multiannual
financial framework
0,435 0,606 0,606 0,606 2,253
Human resources
Other administrative 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229
expenditure
Subtotal HEADING 7 0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
of the multiannual
financial framework
The cost per FTE (AD/AST) is calculated at EUR 171 000/y. The “other administrative expenditure” accounts for Committee and expert
group meetings, missions and other costs associated with this personnel.
Outside HEADING 730
of the multiannual
2024 2025 2026 2027 TOTAL
financial framework
Human resources
Other expenditure
of an administrative
nature
Subtotal
outside HEADING 7
of the multiannual
financial framework
0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
TOTAL
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature will be met by
appropriations from the DG that are already assigned to management of the action and/or have been redeployed within the
DG, together if necessary with any additional allocation which may be granted to the managing DG under the annual
allocation procedure and in the light of budgetary constraints.
30
Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes
and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 21 EN
3.2.3.3. Estimated requirements of human resources in the Commission
– The proposal/initiative does not require the use of human resources.
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below:
Estimate to be expressed in full time equivalent units
2027 and
2023 2024 2025 2026
beyond
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) - DG ENV 1 2 2 2
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) – DG CLIMA 1 1 1 1
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) - JRC
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation Offices) – DG DEFIS
20 01 02 03 (Delegations)
01 01 01 01 (Indirect research)
01 01 01 11 (Direct research)
Other budget lines (specify)
20 02 01 (AC, END, INT from the ‘global envelope’) – DG ENV 1 1 1 1
20 02 03 (AC, AL, END, INT and JPD in the delegations)
- at Headquarters
XX 01 xx yy zz 9
- in Delegations
01 01 01 02 (AC, END, INT - Indirect research)
01 01 01 12 (AC, END, INT - Direct research)
Other budget lines (specify)
TOTAL 3 4 4 4
XX is the policy area or budget title concerned.
The human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together if necessary with any additional allocation which
may be granted to the managing DG under the annual allocation procedure and in the light of budgetary
constraints.
Description of tasks to be carried out:
Officials and temporary staff ENV Coordinate with relevant services and provide support to Member States in the
implementation of the initiative, in particular in the field of: sampling, data,
methodology, assessment, monitoring and analysis
Sustain a dialogue on forest monitoring with Member States and their competent
authorities including in the framework of relevant expert groups and committees;
report to EP and Council
Prepare and coordinate the adoption of Commission implementing and delegated acts
provided for in the FML
Prepare and lead the monitoring and verification of the implementation of the law by
Member States
Manage the agreement on Forest Science Partnership and Copernicus Services with
JRC and Copernicus Services and FISE with EEA, upgraded to be consistent with
FML requirement
External staff General support for implementing the FML (for developing technical
guidance/suppprting MS)
Officials and temporary staff CLIMA Coordinate with relevant services and provide support to Member States in the
implementation of the initiative, in particular in the field of: sampling, data,
EN 22 EN
methodology, assessment, monitoring and analysis
Sustain a dialogue on forest monitoring with Member States and their competent
authorities including in the framework of relevant expert groups and committees;
report to EP and Council
Prepare and coordinate the adoption of Commission implementing and delegated acts
provided for in the FML
Officials and temporary staff JRC Operate the European Forest Science Partnership, develop Earth Observation-based
monitoring tools, support the upgrade of FISE, facilitate harmonization of
methodologies.
EN 23 EN
3.2.4. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
Multiannual Financial Framework (MFF).
The additional tasks the Commission has to assume, require an additional needs for
resources as regards the amount of the Union’s contribution and the establishment
plan posts of the European Environmental Agency. The increase of the EU
contribution to the EEA in relation to the forest monitoring tasks will be offset
half/half by the budget lines 09.0201 – LIFE Nature & Biodiversity and 09.0203 –
LIFE Climate. The increase of the EU contribution to the EEA in relation to the soil
monitoring tasks will be offset from the budget line 09.0201 – LIFE Nature &
Biodiversity.The costs foreseen under the budget line 09 02 01 will be borne by the
LIFE programme and will be planned under the annual management plan exercises
of DG ENV. The human resources required shall be preferably met by an additional
allocation under the annual allocation procedure of human resources
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation.
– requires a revision of the MFF.
3.2.5. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Enter as many years as necessary
Year Year Year Year
to show the duration of the Total
N31 N+1 N+2 N+3
impact (see point 1.6)
Specify the co-financing
body
TOTAL appropriations
co-financed
31
Year N is the year in which implementation of the proposal/initiative starts. Please replace "N" by the
expected first year of implementation (for instance: 2021). The same for the following years.
EN 24 EN
3.3. Estimated impact on revenue
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Appropriations Impact of the proposal/initiative32
available for
Budget revenue line:
the current Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show
financial year N N+1 N+2 N+3 the duration of the impact (see point 1.6)
Article ………….
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
32
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs.
EN 25 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 22.11.2023
COM(2023) 728 final
ANNEXES 1 to 4
ANNEXES
to the
Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL
on a monitoring framework for resilient European forests
{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -
{SWD(2023) 374 final}
EN EN
ANNEX I
LIST OF FOREST DATA REFERRED TO ARTICLE 5(2) AND THEIR
TECHNICAL SPECIFICATIONS
(a) Forest area
Description: area of forest, whereby the minimum mapping unit shall be 0,5 ha.
Spatial resolution: 10m or finer.
Frequency: at least annual.
(b) Tree Cover density
Description: level of tree cover density ranging from 0 to 100%. Tree cover density is
defined as a vertical projection of tree crowns to horizontal Earth’s surface and provides
information on the proportional crown coverage per pixel.
Spatial resolution: 10m or finer.
Frequency: at least annual.
(c) Forest type
Description: forest land cover with a tree cover density above 10% by a dominant leaf type
(broadleaf or coniferous), excluding areas under agricultural and urban land use, whereby the
minimum mapping unit shall be 0,5ha.
Spatial resolution: 10m or finer.
Frequency: at least 3 years.
(d) Forest connectivity
Description: degree of compactness of forest areas. It is defined in the range of 0 to 100.
Method: Described in Vogt, P., Caudullo G. EUROSTAT – Regional Yearbook 2022: Forest
Connectivity, EUR 31072 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg,
2022
Spatial resolution: 10m or finer.
Frequency: at least annual.
(e) Defoliation
Description: significant negative deviation of the Leaf Area Index (LAI) in forest, expressed
as % decrease of LAI compared to its historical baseline, established based on Copernicus
data. LAI characterizes the amount of leaves of plant canopies, defined as the one-sided
green leaf area per unit ground surface area in broadleaf canopies and as half the total needle
surface area per unit ground area in coniferous canopies.
Spatial resolution: 300m or finer.
Frequency: at least every two weeks.
(f) Forest fires
Data listed below are to be provided on the basis of the European Forest Fire Information
System (EFFIS) products.
i. Fire events
Description: an individual fire event with a delimited fire perimeter. The fire perimeter can
be established on the basis of the burned area produced by the fire or by the accumulation of
thermal anomalies detected by satellite sensors, which will result in a burnt area with a
specific fire perimeter. Fire events are characterized by date of fire occurrence, duration of the
fire and fire size.
EN 1 EN
Spatial resolution: 375m or finer.
Frequency: at least once per week.
ii. Burnt forest areas
Description: an area that has been damaged by the occurrence of wildfires and detected by
the decrease of the spectral response of the vegetation after the fire with respect to the pre-fire
conditions.
Spatial resolution: 20 m or finer.
Frequency: at least once per week.
iii. Fire severity
Description: short-term degree of damage caused by a wildfire to the vegetation and
expressed in categories : unburned, scorched, light, moderate and heavy. Severity is measure
as the difference between pre-fire vegetation conditions to post-fire vegetation state and
evaluated shortly after the occurrence of a fire event.
Spatial resolution: 20 m or finer.
Frequency: Every two weeks.
iv. Post-fire soil erosion
Description: potential losses of soil due to the removal of vegetation by wildfires. It is
measured on the basis of the type of vegetation affected, the severity of the fire, which implies
the partial or total removal of vegetation cover, and the use of the Revised Universal Soil Loss
Equation as defined in Bosco, C. et al. (2015), Modelling soil erosion at European scale:
towards harmonization and reproducibility, Nat. Hazards Earth Syst. Sci., 15, 225–245, which
considers potential weather impacts on the soil surface.
Spatial resolution: 1 km2 or finer.
Frequency: Every two weeks.
v. Post-fire event recovery
Description: degree of recovery of the vegetation cover in an area affected by wildfires and
expressed as a percentage of the pre-fire vegetation state. Monitoring and analysis of
vegetation recovery is done on the basis of land cover type existing prior to the wildfire
event.
Spatial resolution: 20 m or finer.
Frequency: at least annual.
(g) Wildfire risk assessment
i. Dead fuel moisture content
Description: fuel moisture is a measure of the amount of water in a fuel (vegetation)
available to a fire and is expressed as a percent of the dry weight of that specific fuel. For the
purposes of fire danger computation, fuel moisture is computed based on meteorological
variables. Proxys of fuel moisture content for fine fuels, intermediate-fuel size and thick fuels
are provided by the fuel moisture contents of the Fire Weather Index as defined in Van
Wagner, C.E., Pickett, T.L., 1985. Equations and FORTRAN program for the Canadian
Forest Fire Weather Index System. Forestry Technical Report. Canadian Forestry Service,
Ottawa, Canada.
Spatial resolution: 8 km or finer.
Frequency: yearly data from accumulated daily values.
ii. Live fuel moisture content
EN 2 EN
Description: Fuel moisture is a measure of the amount of water in a fuel (vegetation)
available to a fire and is expressed as a percent of the dry weight of that specific fuel. For live
vegetation, the live fuel moisture content can be obtained from the inversion of radiative
transfer models of vegetation types.
Spatial resolution: 500 m or finer.
Frequency: at least monthly.
iii. Fuel type map
Description: map of distribution of different fuel types. A fuel type is an identifiable
association of fuel elements of distinctive species, form, size, arrangement, or other
characteristics that will cause a predictable rate of spread or resistance to control under
specified weather conditions, using standard fire behaviour fuel models.
Spatial resolution: 100 m or finer.
Frequency: at least every 2 years.
(h) Tree cover disturbances
Description: maps of areas where tree cover was significantly changed, either temporarily or
as a gradual degradation, including the following parameters detailing the characteristic of
identified disturbances:
(i) timing – day-of-year marking the starting point of the identified disturbance;
(ii) magnitude – description of the magnitude of the disturbance anomaly in comparison to the
baseline expressed by the photosynthetic activity;
(iii) recovery – description of the duration and magnitude of the post-disturbance return to
baseline.
Spatial resolution: 10m or finer.
Frequency: at least annual.
EN 3 EN
ANNEX II
LIST OF FOREST DATA REFERRED TO ARTICLE 5(3) AND THEIR
TECHNICAL SPECIFICATIONS
(a) Forest available for wood supply and forest not available for wood supply
Description: division of forest area into:
(i) Forest available for wood supply - forests where environmental, social or economic
restrictions do not have a significant impact on the current or potential supply of wood. These
restrictions can be established by legal acts, managerial or owner’s decisions or by other
factors.
(ii) Forest not available for wood supply - all forest area that is not considered available for
wood supply pursuant to point (a). These are forests where environmental, social, economic
or legal restrictions prevent any significant wood supply. It includes:
(1) forests with legal restrictions or restrictions resulting from other policy decisions
that totally exclude or severely limit wood supply for reasons such as environmental
or biodiversity conservation (protection forest, national parks, nature reserves and
other protected areas such as those of special environmental, scientific, historical,
cultural or spiritual interest);
(2) forests where physical productivity or wood quality is too low or harvesting and
transport costs are too high to justify wood harvesting, apart from occasional cuttings
for auto-consumption.
Unit: share of forest area.
Spatial resolution: national and NUTS2 value.
Minimum frequency of data collection and sharing: annual.
(b) Growing stock volume (per hectare)
Description: The aggregated above-ground volume of all living and standing stems over a
forest area, shared per European Forest Types. Included are over-bark stem volumes—from
the stump height to and including the stem top—of living stems with a diameter at breast
height of more than 0 cm (height of more than 1.30 m).
Unit: m3 ha-1 .
Spatial resolution: national, NUTS 2 and monitoring site level.
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years.
(c) Net Annual Increment (per hectare)
Description: gross annual increment minus the average annual natural losses, i.e. trees that
die during the period between two ground monitoring site surveys and remain unharvested in
the forest, shared per European Forest Types.
Gross annual increment is defined as the average annual increment of living trees over the
forest area during the period between two ground monitoring site surveys. It is expressed in
terms of volume increment and includes the growth components of trees with a diameter at
breast height ≥ 7.5 cm. Volume increment includes the over-bark increment of the stem from
stump height to the top diameter of 7 cm, and for broadleaves additionally includes large
branches with a minimum diameter of 7 cm.
Net annual increment corresponds to gross annual increment by referring to the same
specified forest area, to the same period between two ground monitoring site surveys, using
the same thresholds and including the same tree parts.
Unit: m3 ha-1 year-1
EN 4 EN
Spatial resolution: national, NUTS 2 level and monitoring site level.
Accuracy: confidence interval of data to be provided.
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years.
(d) Stand structure
Description: variety in diameter distribution in a given forest area.
Unit: number of trees per hectare by ‘diameter at breast height’ classes and tree species.
Spatial resolution: monitoring site level
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years.
(e) Tree species composition and richness
Description: number of individuals per tree species (or lower taxonomic ranks, where
relevant) in a given forest area.
Spatial resolution: monitoring site level
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years.
(f) European Forest Type
Description: as described in European Environment Agency’s Technical report No9/2006.
European forest types are ecologically distinct forest communities dominated by specific
assemblages of trees mainly determined by the latitudinal/altitudinal zonation of European
vegetation and by inner climatic and edaphic variation therein. It entails categorisation of
forest into 14 categories, following the methodology as in Giannetti, F., Barbati, A., Mancini,
L.D. et al. European Forest Types: toward an automated classification. Annals of Forest
Science 75, 6 (2018).
Spatial resolution: Aggregate national value for forest area per European Forest Type;
monitoring site level.
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years - to encode changes in
European Forest Type registered between monitoring site visits.
(g) Removals
Description: Volume of all trees that are harvested and removed from forests, including
wood recovered from natural losses, during the period defined as calendar year or forest
year. It includes harvested stem wood and non-stem wood such as branches, roots and
stumps. It is an aggregate comprising wood fuel and industrial roundwood.
Unit: 1000 m3 under bark
Spatial resolution: national, distinguished by broadleaved and coniferous species.
Minimum frequency of data collection and sharing: annual.
(h) Deadwood
Description: volume of standing and lying dead trees and dead lying woody debris, larger
than or equal to 10cm in diameter, in a forest area. The volume of dead standing and lying
wood includes stumps and roots.
Unit: m3 ha-1
Spatial resolution: national, NUTS2 and monitoring site level.
Minimum frequency of data collection and sharing: 5 years.
(i) Location of forest habitats in Natura 2000 sites
Description: location of forest habitats as listed in point 9 of Annex I to Directive 92/43/EEC
within sites of Community importance and special areas of conservation designated in
accordance with Article 4 of that Directive.
Spatial resolution: 1:25,000 mapping scale or finer.
EN 5 EN
Minimum frequency of data collection and sharing: 6 years.
(j) Abundance of common forest birds
Description: the forest bird indicator describes trends in the abundance of common forest
birds across their European ranges over time. It is a composite index created from
observational data of bird species characteristic for forest habitats in Europe. The index is
based on a specific list of species in each Member State. The index is based on a methodology
as in Brlík et al. Long-term and large-scale multispecies dataset tracking population changes
of common European breeding birds, Sci Data 8, 21. 2021.
Minimum frequency of data collection and sharing: 3 years.
(k) Location of primary and old-growth forests
Description: location of primary and old-growth forests, as defined in SWD(2023)62:
Guidelines for Defining, Mapping, Monitoring and Strictly Protecting EU Primary and Old-
Growth Forests
Spatial resolution: 1:25,000 mapping scale or finer
Timeline: Location mapped and shared by 1 January 2028.
(l) Protected forest areas
Description: location of forests within protected areas, consistent with reporting on
Nationally designated areas to the European Environment Agency, supplemented by
information on their levels of protection, including strict protection, and the associated
management regimes as specified in national legislation or other relevant documents.
Spatial resolution: 1:25,000 mapping scale or finer.
Timeline: Shared by [OP: please insert the date = 30 months after the entry into force of this
Regulation] and updated annually.
(m) Production and trade of wood products
Description: data on production and trade of wood products as specified in the Joint Forest
Sector Questionnaire and the relevant user manuals.
Minimum frequency of data collection and sharing: two years, data sharing aligned with
the timeline of the Joint Forest Sector Questionnaire initiative.
(n) Forest biomass for bioenergy
Description:
(i) data on the use of forest biomass for energy production consistent with reporting in
accordance with Part I, point (m) (1) of Annex IX to Regulation (EU) 2018/1999 , divided
into the following categories of users:
(1) Energy producer as main activity: plants that generate electricity and/or heat for
sale to third parties, as their primary activity. They may be privately or publicly
owned. The sale need not take place through the public grid.
(2) Autoproducers: plants that generate electricity and/or heat wholly or partly for
their own use as an activity which supports their primary activity. They may be
privately or publicly owned. Fuel used for heat production consumed within the
autoproducer’s establishment is included here.
(3) Households: includes consumption by households, excluding fuels used for
transport. It includes households with employed persons.
EN 6 EN
(4) Other sectors: comprises any other economic sector that is not included in the
above mentioned (e.g., agriculture, forestry and fishing, commercial and public
services and transport).
(ii) data on the production of ‘wood pellets and wood briquettes’ consistent with values
reported in accordance with Part I, point (m), (1) (a), (b) and (c) of Annex IX to Regulation
(EU) 2018/1999, divided by the feedstock types included in the abovementioned points (a),
(b) and (c).
Unit: all the items shall be reported in 1 000 m3 solid volume, except for black liquor and
crude tall oil which should be reported in tonnes.
For the categories of Part 1, point (m), (1)(b)(iii), (1)(c), (1)(d)(i), and (1)(d)(ii) of Annex IX
to Regulation (EU) 2018/1999, the conversion factors to 1 000 m3 solid wood equivalent shall
be reported as defined by UNECE. 2010. Forest product conversion factors for the UNECE
region. Geneva.
Frequency of data collection and sharing: 2 years, data sharing to be aligned with the
timeline for reporting obligation of Part 1, point (m), of Annex IX to Regulation (EU)
2018/1999.
EN 7 EN
ANNEX III
DESCRIPTIONS FOR FOREST DATA REFERRED TO IN ARTICLE 8
(a) Forest disturbances caused by factors other than fires
Description: maps of areas where forest cover and the forest ecosystem were significantly,
but most likely temporarily, changed. The data product contain the following components:
(i) an annual map of disturbances with an indication of the likely disturbance agent and of the
time in the year it initiated;
(ii) near-real-time disturbance monitoring, providing geolocated alerts indicating where a
forest disturbance appears to be taking place, or to have taken place recently.
(b) Aboveground biomass
Description: maps of biomass which is the sum of the following components of standing and
living trees:
(i) aboveground part of stump (including bark);
(ii) stem from stump to stem top of the tree including bark (threshold for diameter at breast
height and stem top diameter of 0 cm);
(iii) dead branches;
(iv) living branches;
(v) foliage.
The below-ground parts of the stump, trees below 1.3 m in height and shrubs are not included
in the estimates of aboveground biomass.
(c) Forest structure
Description: maps of structural properties of forest and its canopy on the basis of the vertical
and horizontal distribution of the crowns and distribution of other tree-size related
parameters.
(d) Value of non-wood forest products
Description: commercial market value at the forest gate of goods derived from forests that
are tangible and physical objects of biological origin other than wood, aligned with the latest
available Terms and Definition document accompanying the FAO Global Forest Resource
Assessment reporting.
(e) Location of forest habitats outside Natura 2000 sites
Description: location of forest habitats as listed in Annex I to Directive 92/43/EEC outside
sites of Community importance and special areas of conservation designated in accordance
with Article 4 of that Directive.
(f) Forest naturalness classes
Description: forest area divided into ‘naturally regenerating forest’, ‘planted forest’ and
‘plantation forest’, as defined, respectively, in Article 2, points 9, 10 and 11 of Regulation
(EU) 2023/1115.
(g) Presence of invasive species
EN 8 EN
Description: maps of invasive alien plant and tree species in a forest area, as defined in the
list of invasive alien species of Union concern established in accordance with Article 4(1) of
Regulation (EU) 1143/2014 of the European Parliament and of the Council1.
(h) Diversity of non-tree vegetation
Description: Maps the richness, composition and abundance of non-tree plant species in a
forest area.
(i) Threatened species
Description: maps of the presence of threatened species in forest ecosystems classified
according to IUCN Red List categories.
(j) Other wooded land
Description: maps of other wooded land.
1
Regulation (EU) No 1143/2014 of the European Parliament and of the Council of 22 October 2014 on
the prevention and management of the introduction and spread of invasive alien species (OJ L 317,
4.11.2014, p. 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1143/oj).
EN 9 EN
ANNEX IV
RECOMMENDED ASPECTS FOR VOLUNTARY INTEGRATED LONG-
TERM PLANS REFERRED TO IN ARTICLE 13
1. OVERVIEW AND PROCESS FOR DEVELOPING THE PLAN
1.1. Executive summary
1.2. Legal and policy context
1.3. Public consultation
2. GENERAL EVOLUTION OF FOREST ECOSYSTEMS IN THE MEMBER
STATE
2.1. Projected trends, threats, cumulative impacts, and opportunities regarding the forest
ecosystems and their services in the medium to long-term, including but not limited
to 2040 and 2050, considering relevant forest data of Annex I and Annex II.
Integrated assessment that ensures synergies and addresses trade-offs between the
sector-specific targets and projections under point 3.
2.2. National plans and forest-related target(s) for 2030 and beyond, if available, and
indicative milestones for 2040 and 2050
3. SECTOR-SPECIFIC RELATED CONTENT
3.1. Biodiversity
3.1.1. Intended or likely future trajectory or range of relevant forest data of Annex I and
Annex II; projected trends in the medium to long-term, including but not limited to
2040 and 2050,
3.1.2. General description of main drivers, policies, including objectives and measures;
links to monitoring and planning under other policy instruments
3.2. Forest-based bioeconomy
3.2.1. Projected trends for the development of the national forest-based bioeconomy in the
medium to long-term, including but not limited to 2040 and 2050. Forest-based
bioeconomy includes timber-based industries, forest bioenergy, and non-timber
products and services.
3.2.2. General description of main drivers and policies, including objectives and measures;
links to monitoring and planning under other policy instruments
3.3. Climate mitigation as regards carbon sequestration
3.3.1. Intended or likely future trajectory or range of relevant forest data of Annex I and
Annex II; Projected trends in the medium to long-term, including but not limited to
2040 and 2050,
3.3.2. General description of main drivers, policies, including objectives and measures;
links to monitoring and planning under other policy instruments
3.3.3. Links to agricultural and rural development policies
3.4. Climate adaptation
3.4.1. Projected climate hazards and risks in the near term (present - 2040), medium term
(2041 - 2070) and long term (2070 - 2100)
EN 10 EN
3.4.2. General description of main drivers, policies, including objectives and measures;
links to monitoring and planning under other policy instruments
3.5. Disaster risk assessment and management
3.5.1. Description of the forest disaster risk assessment and management objectives with
links with the Union Civil Protection Mechanism, Directive 2007/60/EC on the
assessment and management of flood risks2 and national risk assessments.
4. ENABLERS
4.1. Estimates of investment needs
4.2. Policies and measures for related research, development and innovation
4.3. Training and capacity building
5. ANNEXES (as necessary)
5.1. Details on modelling (including assumptions) and/or analysis, indicators.
2
Directive 2007/60/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2007 on the
assessment and management of flood risks (Text with EEA relevance). OJ L 288, 6.11.2007, p. 27–34,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2007/60/oj
EN 11 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 22.11.2023
COM(2023) 728 final
ANNEXES 1 to 4
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks
{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -
{SWD(2023) 374 final}
ET ET
I LISA
ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA
NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED
(a) Metsaala
Kirjeldus: metsaala, kusjuures kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.
Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord aastas.
(b) Võrastiku liitus
Kirjeldus: võrastiku liitus vahemikus 0–100 %. Võrastiku liitus on määratletud kui puude
võrade vertikaalprojektsioon maapinna horisontaaltasandile ja see annab teavet võrastiku
proportsionaalsest liitusest piksli kohta.
Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord aastas.
(c) Metsatüüp
Kirjeldus: metsamaa, kus domineeriva lehetüübiga (leht- või okaspuu) võrastiku liitus on üle
10 %, välja arvatud põllumajandus- või linnamaana kasutatavad alad, kusjuures
kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.
Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.
Sagedus: vähemalt iga kolme aasta tagant.
(d) Metsade ühendatus
Kirjeldus: metsaalade kompaktsuse määr. See määratakse vahemikus 0–100.
Meetod: kirjeldatud dokumendis Vogt, P., Caudullo G., EUROSTAT – Regional Yearbook
2022: Forest Connectivity, EUR 31072 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg,
2022
Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord aastas.
(e) Lehtede/okaste varisemine
Kirjeldus: lehepinnaindeksi märkimisväärne negatiivne hälve metsas väljendatuna
lehepinnaindeksi protsentuaalse vähenemisena võrreldes selle varasema lähtetasemega, mis
on määratud Copernicuse andmete põhjal. Lehepinnaindeks iseloomustab taimelehestike
lehtede kogust, mis on määratletud kui roheliste lehtede ühe poole pindala maa pindalaühiku
kohta lehtpuuvõrastikes ja pool okaste kogupindalast maa pindalaühiku kohta
okaspuuvõrastikes.
Ruumiline lahutusvõime: 300 m või suurem.
Sagedus: vähemalt iga kahe nädala tagant.
(f) Metsapõlengud
Allpool loetletud andmed tuleb esitada Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi toodete
põhjal.
i. Põlengujuhtumid
Kirjeldus: konkreetne põlengujuhtum piiritletud põlenguperimeetriga. Põlengu perimeetri
saab kindlaks teha tule tekitatud põlenud ala põhjal või satelliidil paiknevate sensoritega
tuvastatud soojusanomaaliate kumuleerumise põhjal, mille järgi saab kindlaks määrata
ET 1 ET
põlenud ala konkreetse põlenguperimeetri. Põlengujuhtumit iseloomustavad põlengu
tekkimise kuupäev, kestus ja ulatus.
Ruumiline lahutusvõime: 375 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord nädalas.
ii. Põlenud metsaala
Kirjeldus: ala, mida on kahjustanud metsa- või maastikupõlengud ja mis on tuvastatud selle
ala spektraalse signatuuri muutuse järgi, võrreldes põlengueelset ja -järgset seisundit.
Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord nädalas.
iii. Põlengu raskusaste
Kirjeldus: taimestikule metsa- või maastikupõlengust põhjustatud lühiajalise kahju määr
väljendatuna järgmistes kategooriates: põlemata, kõrbenud, kerge, mõõdukas, raske.
Raskusastet mõõdetakse põlengueelsete taimestikutingimuste ja taimestiku põlengujärgse
seisundi vahena, mida hinnatakse vahetult pärast põlengu toimumist.
Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.
Sagedus: iga kahe nädala tagant.
iv. Põlengujärgne mullaerosioon
Kirjeldus: võimalik mullakadu, mis tuleneb taimestiku puudumisest metsa- või
maastikupõlengu tagajärjel. Mõõtmisel võetakse aluseks mõjutatud taimestiku tüüp ja põlengu
raskusaste, mis väljendab taimkatte osalist või täielikku puudumist, ning kasutatakse
täiendatud universaalset mulla ärakande võrrandit (Revised Universal Soil Loss Equation),
mis võtab arvesse ilmastiku võimalikku mõju mullapinnale ja mis on esitatud artiklis Bosco,
C. et al., „Modelling soil erosion at European scale: towards harmonization and
reproducibility“, Nat. Hazards Earth Syst. Sci., 15, 2015, 225–245.
Ruumiline lahutusvõime: 1 km2 või suurem.
Sagedus: iga kahe nädala tagant.
v. Põlengujärgne taastumine
Kirjeldus: taimkatte taastumise määr metsa- või maastikupõlengutest mõjutatud alal,
väljendatuna protsendina põlengueelsest taimestiku seisundist. Taimkatte taastumist jälgitakse
ja analüüsitakse enne metsa- või maastikupõlengu juhtumit alal olnud maakatte tüübi alusel.
Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord aastas.
(g) Metsa- või maastikupõlengute riski hindamine
i. Surnud põlevmaterjali niiskusesisaldus
Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva
veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.
Tuleohu arvutamiseks arvutatakse põlevmaterjali niiskusesisaldus meteoroloogiliste
muutujate põhjal. Peene, keskmise jämedusega ja jämeda põlevmaterjali niiskusesisalduse
asendusväärtused saadakse tuleohu indeksi kohase põlevmaterjali niiskusesisalduse alusel,
nagu on esitatud aruandes Van Wagner, C. E., Pickett, T. L., „Equations and FORTRAN
program for the Canadian Forest Fire Weather Index System“, Forestry Technical Report,
Canadian Forestry Service, Ottawa, Kanada, 1985.
Ruumiline lahutusvõime: 8 km või suurem.
Sagedus: aastaandmed kogunenud päevaste väärtuste alusel.
ii. Elusa põlevmaterjali niiskusesisaldus
ET 2 ET
Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva
veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.
Elustaimestiku puhul saab põlevmaterjali niiskusesisalduse leida taimestikutüüpide
kiirguslevimudelite ümberpööramise teel.
Ruumiline lahutusvõime: 500 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord kuus.
iii. Põlevmaterjali liigi kaart
Kirjeldus: põlevmaterjali eri liikide jaotuse kaart. Põlevmaterjali liik on identifitseeritav
kogum põlevmaterjali elemente, mille eriomadused (taimeliik, vorm, suurus, paigutus jne)
põhjustavad konkreetsetes ilmastikutingimustes prognoositava levimiskiiruse või vastupanu
kontrollile, kui kasutatakse standardseid tule käitumise põlevmaterjalimudeleid.
Ruumiline lahutusvõime: 100 m või suurem.
Sagedus: vähemalt iga kahe aasta tagant.
(h) Võrastiku liituse häiringud
Kirjeldus: selliste alade kaardid, kus võrastiku liitus on ajutiselt või seisundi järkjärgulise
halvenemise tõttu oluliselt muutunud, sealhulgas järgmised parameetrid, mis täpsustavad
tuvastatud häiringute omadusi:
i) ajastus – see päev aastas, millal tuvastatud häiring algas;
ii) ulatus – kirjeldus selle kohta, kui suur on häiringu ulatus võrreldes lähtetasemega,
väljendatuna fotosünteetilise aktiivsusena;
iii) taastumine – pärast häiringut toimuva lähteolukorra taastumise protsessi kestuse ja ulatuse
kirjeldus.
Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.
Sagedus: vähemalt kord aastas.
ET 3 ET
II LISA
ARTIKLI 5 LÕIKES 3 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA
NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED
(a) Puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav
mets
Kirjeldus: metsaala jaotamine järgmiselt:
i) puidu varumiseks kasutatav mets – mets, kus keskkonna, sotsiaalsed või majanduslikud
piirangud ei mõjuta oluliselt toimuvat või võimalikku puidu varumist. Need piirangud võivad
tuleneda õigusaktidest, majandaja või omaniku otsustest või muudest teguritest;
ii) puidu varumiseks mittekasutatav mets – kogu metsaala, mis punkti a mõistes ei ole puidu
varumiseks kasutatav mets. Need on metsad, kus keskkonna, sotsiaalsed, majanduslikud või
õigusaktidest tulenevad piirangud oluliselt takistavad puidu varumist. Sinna hulka kuuluvad:
1) metsad, kust õiguslike või muudest poliitilistest otsustest tulenevate piirangute
tõttu on puidu varumine täielikult välistatud või oluliselt piiratud keskkonnahoiu või
elurikkuse säilitamise eesmärgil (kaitsealused metsad, rahvuspargid,
looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks erilist keskkonnaalast, teaduslikku,
ajaloolist, kultuurilist või vaimset tähtsust omavad alad);
2) metsad, mille tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või ülestöötamis- ja
transpordikulud on liiga suured, et õigustada puidu varumist, välja arvatud juhuti
oma tarbeks tehtavad raied.
Ühik: osa metsaalast.
Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi ja NUTS 2 väärtus.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.
(b) Kasvava metsa tagavara (hektari kohta)
Kirjeldus: kõigi elusate ja seisvate tüvede summaarne maapealne maht metsaalal, jagatuna
Euroopa metsatüüpide kaupa. Hõlmab selliste elustüvede mahtu (koos koorega) kännu
kõrguselt tüve tipuni (kaasa arvatud), mille rinnasdiameeter on suurem kui 0 cm (kõrgus üle
1,30 m).
Ühik: m3 ha-1 .
Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.
(c) Aastane netojuurdekasv (hektari kohta)
Kirjeldus: aastane brutojuurdekasv, millest on lahutatud aastane keskmine looduslik kadu, st
puud, mis surevad seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal ja jäävad metsa, jagatuna
Euroopa metsatüüpide kaupa.
Aastane brutojuurdekasv on määratletud kui elusate puude keskmine aastane juurdekasv kogu
metsaalal seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal. Seda väljendatakse
mahujuurdekasvuna ja see hõlmab selliste puude osi, mille rinnasdiameeter on ≥ 7,5 cm.
Mahujuurdekasv hõlmab tüve (koos koorega) juurdekasvu kännu kõrguselt kuni kõrguseni,
kus tüve diameeter on 7 cm, ja lehtpuude puhul ka suuri oksi, mille diameeter on vähemalt
7 cm.
Aastane netojuurdekasv vastab sama kindlaksmääratud metsaala aastasele
brutojuurdekasvule, kui ajavahemik seirekoha kahe kohapealse uuringu vahel on sama ning
kasutatud on samu künniseid ja hõlmatud samad puuosad.
Ühik: m3 ha-1 aasta-1
ET 4 ET
Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.
Täpsus: esitatavate andmete usaldusvahemik.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.
(d) Puistu struktuur
Kirjeldus: diameetri jaotuse varieeruvus konkreetsel metsaalal.
Ühik: puude arv hektari kohta rinnasdiameetri klasside ja puuliikide kaupa.
Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.
(e) Puude liigiline koosseis ja liigirikkus
Kirjeldus: isendite arv puuliigi (või vajaduse korral madalama taksonoomilise tasandi) kohta
konkreetsel metsaalal.
Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.
(f) Euroopa metsatüüp
Kirjeldus: nagu on kirjeldatud Euroopa Keskkonnaameti tehnilises aruandes nr 9/2006.
Euroopa metsatüübid on ökoloogiliselt eristuvad metsakooslused, milles domineerivad
spetsiifilised puudekogumid, mille koosseisu määrab peamiselt Euroopa taimkatte laius- ja
kõrgusvööndilisus ning kliima- ja mullatingimuste varieeruvus vööndite piires. Seetõttu
liigitatakse mets 14 kategooriasse metoodika kohaselt, mis on esitatud artiklis Giannetti, F.,
Barbati, A., Mancini, L. D. et al., „European Forest Types: toward an automated
classification“, Annals of Forest Science 75, 6, 2018.
Ruumiline lahutusvõime: metsaala riiklik koondväärtus Euroopa metsatüüpide kaupa;
seirekoha tasandil.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant, et kodeerida
seirekoha külastuste vahelisel ajal registreeritud muudatused Euroopa metsatüübis.
(g) Eemaldatud puit
Kirjeldus: kalendriaasta või metsa-aastana määratletud perioodil üles töötatud ja metsast
eemaldatud puude maht, sealhulgas loomulikust väljalangemisest saadud puit. See hõlmab
üles töötatud tüvepuitu ja muud kui tüvepuitu (oksad, juured, kännud). See on koondmaht,
mis sisaldab küttepuitu ja tööstuslikku ümarpuitu.
Ühik: 1000 m3 kooreta
Ruumiline lahutusvõime: liikmesriik, eristatud leht- ja okaspuuliikide järgi.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.
(h) Lagupuit
Kirjeldus: 10 cm või suurema diameetriga seisvate ja lamavate surnud puude ning lamava
lagupuidu maht metsaalal. Seisva ja lamava surnud puidu maht hõlmab kände ja juuri.
Ühik: m3 ha-1.
Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.
(i) Metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel
Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisa punktis 9 loetletud metsaelupaikade asukoht ühenduse
tähtsusega aladel ja erikaitsealadel, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga
4.
Ruumiline lahutusvõime: mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kuue aasta tagant.
ET 5 ET
(j) Levinud metsalindude arvukus
Kirjeldus: see metsalindude näitaja kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas
kogu nende Euroopa levilas. See on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele
iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed. Indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide
loetelul. Indeks põhineb metoodikal, mis on esitatud artiklis Brlík, V. et al., „Long-term and
large-scale multispecies dataset tracking population changes of common European breeding
birds“, Sci Data 8, 21, 2021.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kolme aasta tagant.
(k) Põlismetsade ja vanade metsade asukoht
Kirjeldus: põlismetsade ja vanade metsade asukoht, nagu on määratletud dokumendis
SWD(2023)62 „Suunised ELi põlismetsade ja vanade metsade määratlemise, kaardistamise,
seire ja range kaitse kohta.“
Ruumiline lahutusvõime: mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.
Ajakava: asukoht kaardistatakse ja andmeid jagatakse 1. jaanuariks 2028.
(l) Kaitsealused metsaalad
Kirjeldus: metsade asukoht kaitsealadel kooskõlas riiklikult määratud alasid käsitleva
aruandlusega Euroopa Keskkonnaametile, mida täiendab teave nende kaitsetaseme, sealhulgas
range kaitse kohta, ning vastava majandamiskorra kohta, nagu see on esitatud riigisisestes
õigusaktides või muudes asjakohastes dokumentides.
Ruumiline lahutusvõime: mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.
Ajakava: jagatakse hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast
käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja ajakohastatakse igal aastal.
(m) Puittoodete tootmine ja nendega kauplemine
Kirjeldus: metsandussektori ühisküsimustikus (Joint Forest Sector Questionnaire) ja
asjakohastes kasutusjuhendites märgitud andmed puittoodete tootmise ja nendega kauplemise
kohta.
Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kahe aasta tagant, andmete
jagamine kooskõlas metsandussektori ühisküsimustiku algatuse ajakavaga.
(n) Metsa biomass bioenergia tootmiseks
Kirjeldus:
i) andmed, mis käsitlevad metsa biomassi kasutamist energia tootmiseks, kooskõlas määruse
(EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 kohase aruandlusega, mis on jagatud
järgmistesse kasutajakategooriatesse.
1) Energiatootja põhitegevusena: jaamad, mille põhitegevus on elektri ja/või soojuse
tootmine müügiks kolmandatele isikutele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või
eraomandis. Müük ei pea toimuma avaliku võrgu kaudu.
2) Oma tarbeks tootjad: jaamad, mis toodavad elektrit ja/või soojust täielikult või
osaliselt oma tarbeks tegevusena, mis toetab nende põhitegevust. Need võivad olla
avalik-õiguslikus või eraomandis. Hõlmab kütust, mida kasutatakse oma tarbeks
tootja ettevõttes tarbitava soojuse tootmiseks.
3) Kodumajapidamised: kodumajapidamistes tarbitud kütus, välja arvatud
transpordis kasutatud kütus. See hõlmab palgatöötajatega kodumajapidamisi.
ET 6 ET
4) Muud sektorid: kõik muud majandussektorid, mida eespool nimetatud kategooriad
ei hõlma (näiteks põllumajandus, metsamajandus, kalandus, äri- ja avalikud teenused
ning transport).
ii) andmed puidugraanulite ja puidubriketi tootmise kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/1999
IX lisa 1. osa punkti m ning selle alapunkti 1 punktide a, b ja c kohaselt esitatud väärtustega,
jagatuna eespool nimetatud punktides a, b ja c sisalduvate lähteainetüüpide kaupa.
Ühik: kõik väärtused esitatakse 1 000 m3 tahke mahuna, välja arvatud musta leelise ja
toortallõli puhul, mis esitatakse tonnides.
Määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 punkti b alapunkti iii, alapunkti 1
punkti c, alapunkti 1 punkti d alapunkti i ja alapunkti 1 punkti d alapunkti ii kategooriate
kohta esitatakse 1 000 m3 täispuidu ekvivalendiks ümberarvestamise tegurid nii, nagu on
määratletud dokumendis UNECE, „Forest product conversion factors for the UNECE region“,
Genf, 2010.
Andmete kogumise ja jagamise sagedus: iga kahe aasta tagant, andmete jagamine kooskõlas
määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punktis m kindlaks määratud aruandekohustuse
ajakavaga.
ET 7 ET
III LISA
ARTIKLIS 8 OSUTATUD METSAANDMETE KIRJELDUSED
(a) Metsahäiringud, mille on põhjustanud muud tegurid kui põlengud
Kirjeldus: nende alade kaardid, kus metsaga kaetus ja metsaökosüsteem muutusid
märkimisväärselt, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Andmetoode sisaldab järgmisi komponente:
i) häiringute iga-aastane kaart, millel on märgitud häiringu tõenäoline põhjustaja ja alguse aeg
selle algamise aastal;
ii) reaalajalähedane häiringuseire, mille käigus antakse asukohatuvastusega hoiatusi selle
kohta, kus metsahäiring toimub või on hiljuti toimunud.
(b) Maapealne biomass
Kirjeldus: biomassikaardid seisvate ja elusate puude järgmiste osade summana:
i) kännu maapealne osa, sealhulgas koor;
ii) tüvi kännust tüve tipuni, sealhulgas koor (rinnasdiameetri ja tüve tipu diameetri künnis
0 cm);
iii) surnud oksad;
iv) elavad oksad;
v) lehed.
Kännu maa-aluseid osi, alla 1,3 m kõrguseid puid ja põõsaid ei võeta maapealse biomassi
hindamisel arvesse.
(c) Metsa struktuur
Kirjeldus: metsa ja selle võrastiku struktuuri omaduste kaardid, mis põhinevad võrade
vertikaalsel ja horisontaalsel jaotusel ning puude suurusega seotud muude parameetrite
jaotusel.
(d) Muude kui puit-metsatoodete väärtus
Kirjeldus: metsast pärit bioloogilist päritolu füüsiliste saaduste, mis ei ole puit, kaubanduslik
turuväärtus (metsa servas väljaveetuna) kooskõlas FAO ülemaailmse metsaressursside
hindamise (Global Forest Resource Assessment) aruandlust toetava mõisteid ja määratlusi
käsitleva dokumendi „Terms and Definition“ uusima kättesaadava versiooniga.
(e) Metsaelupaikade asukoht väljaspool Natura 2000 alasid
Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud metsaelupaikade asukoht väljaspool
ühenduse tähtsusega alasid ja erikaitsealasid, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi
artikliga 4.
(f) Metsa looduslikkuse klassid
Kirjeldus: metsaala, mis on jagatud „looduslikult uuenevaks metsaks“, „istutatud metsaks“ ja
„istandikuks“, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punktides 9, 10 ja 11.
(g) Invasiivsete võõrliikide esinemine
ET 8 ET
Kirjeldus: selliste metsaalal esinevate invasiivsete võõrtaime- ja -puuliikide kaardid, mis on
nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/20141 artikli 4 lõike 1
kohaselt koostatud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelus.
(h) Muu taimestiku kui puud mitmekesisus
Kirjeldus: kaardistatakse metsaalal esinevate muude taimeliikide kui puude liigirikkus,
liigiline koosseis ja arvukus.
(i) Ohustatud liigid
Kirjeldus: metsaökosüsteemides ohustatud liikide esinemise kaardid, mis on liigitatud IUCNi
punase raamatu kategooriate kohaselt.
(j) Muu puittaimestikuga maa
Kirjeldus: muu puittaimestikuga maa kaardid.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku
tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317,
4.11.2014, lk 35, ELI:, http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1143/oj).
ET 9 ET
IV LISA
VABATAHTLIKE INTEGREERITUD PIKAAJALISTE KAVADE
SOOVITUSLIKUD ASPEKTID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 13
1. ÜLEVAADE JA KAVA KOOSTAMISE PROTSESS
1.1. Kokkuvõte
1.2. Õiguslik ja poliitiline kontekst
1.3. Avalik konsultatsioon
2. METSAÖKOSÜSTEEMIDE ÜLDINE ARENG LIIKMESRIIGIS
2.1. Metsaökosüsteemide ja asjakohaste teenustega seotud prognoositavad suundumused,
ohud, kumulatiivne mõju ja võimalused keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas,
kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050, võttes arvesse I ja II lisas nimetatud
asjakohaseid metsaandmeid. Integreeritud hindamine, millega tagatakse koostoime
ja milles käsitletakse kompromisse punktis 3 nimetatud sektoripõhiste eesmärkide ja
prognooside vahel.
2.2. Riiklikud kavad ja metsaga seotud sihid 2030. aastaks ja pärast seda, kui need on
olemas, ning soovituslikud eesmärgid 2040. ja 2050. aastaks.
3. SEKTORIPÕHINE SEONDUV SISU
3.1. Elurikkus
3.1.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane
trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas
perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.
3.1.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;
seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.
3.2. Metsapõhine biomajandus
3.2.1. Riigi metsapõhise biomajanduse arengu prognoositavad suundumused keskpikas ja
pikas perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.
Metsapõhine biomajandus hõlmab puidutööstust, metsa bioenergiat ning muid kui
puittooteid ja muid kui puiduga seotud teenuseid.
3.2.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;
seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.
3.3. Kliimamuutuste leevendamine seoses süsiniku sidumisega
3.3.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane
trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas
perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.
3.3.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;
seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.
3.3.3. Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga.
3.4. Kliimamuutustega kohanemine
3.4.1. Prognoositavad kliimaohud ja -riskid lähemas perspektiivis (praegu kuni 2040),
keskpikas perspektiivis (2041–2070) ja pikas perspektiivis (2070–2100).
ET 10 ET
3.4.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;
seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.
3.5. Katastroofiriski hindamine ja juhtimine
3.5.1. Metsakatastroofiriski hindamise ja juhtimise eesmärkide kirjeldus ning seosed liidu
kodanikukaitse mehhanismiga, direktiiviga 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja
maandamise kohta2 ning riiklike riskihindamistega.
4. RAKENDAMISE EELDUSED
4.1. Vajalike investeeringute prognoos
4.2. Asjakohast teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetavad poliitikasuunad ja
meetmed
4.3. Koolitus ja suutlikkuse suurendamine
5. LISAD (vajaduse korral)
5.1. Modelleerimise (sh eelduste) ja/või analüüsi ning näitajate üksikasjad
2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise
ja maandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 288, 6.11.2007, lk 27–34, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2007/60/oj
ET 11 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 22.11.2023
COM(2023) 728 final
2023/0413 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks
(EMPs kohaldatav tekst)
{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -
{SWD(2023) 374 final}
ET ET
Seletuskiri
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
ELi metsi ja muud puittaimestikuga maad survestavad üha enam kliimamuutused ning
mittekestlik otsene või kaudne inimkasutus ja -tegevus ning sellega seotud maakasutuse
muutused. Sellised ohud nagu metsa- või maastikupõlengud, kahjuripuhangud, põuad ja
kuumalained, mis sageli üksteist tugevdavad, toovad tõenäoliselt kaasa sagedasemad ja
intensiivsemad katastroofid, mis sageli ületavad riigipiire. Need survetegurid kahjustavad
metsa vastupanuvõimet ja ohustavad metsade suutlikkust täita oma erinevaid keskkonna-,
sotsiaalseid ja majanduslikke funktsioone. Mõned ohud, näiteks metsa- või
maastikupõlengud, kujutavad endast samuti otsest ohtu inimeste tervisele ja ohutusele. Peale
selle suurendavad need metsade majandamise kulusid, sealhulgas metsa- või
maastikupõlengute tõrjumise kulusid.
Terviklik ja kvaliteetne seiresüsteem, mis hõlmab kõiki metsi ja muud puittaimestikuga maad
ELis, võib aidata paremini võidelda kõigi nende survetegurite ja ohtudega. Näiteks võrastiku
liituse ja selle häiringute sage seire Maa seire (EO) tehnoloogia abil, mida täiendavad
kohapealsed vaatlused, võib esile tuua metsade haavatavuse mustreid ja võimaldada
otsusetegijatel võtta kohanemismeetmeid. Kui need teadmised puuduvad, mõjutab see ka
liikmesriikide metsaplaneerimise õigeaegsust ja kvaliteeti. Pikaajaline integreeritud
planeerimine on väga oluline, et hoida metsateenuste ja -ressursside nõudlus tasakaalus ning
tagada vastupanuvõime katastroofide suhtes vastavalt ELi poliitikaeesmärkidele ja sihtidele
metsateenuste, -kasutuse ja -kaitse valdkonnas.
Praegused seirevahendid ei täida täielikult oma eesmärki. Sellised teenused nagu Copernicuse
juhitud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem ja Copernicuse maismaaseire teenuse
metsade kõrgresolutsiooniga kiht on toonud ELis kaasa teataval määral standarditud
kaugseirel põhinevat seiret ja andmeid. Töö peamiselt riiklike metsainventuuride kaudu
kogutavate maapealsete andmete ühtlustamiseks on aga keskendunud mõnele
puiduressurssidega seotud põhimuutujale, nagu maapealne biomass, kasvava metsa tagavara
ja juurdekasv. Isegi sellistel juhtudel esineb lünki andmete õigeaegsuses ja laiemas
kättesaadavuses, mis põhjustab ebakindlust andmete usaldusväärsuse suhtes ja piirab nende
kasutust. Ei ole tehtud tööd muutujaid käsitlevate muude maapealsete andmete ühtlustamiseks
(eelkõige seoses elurikkusega), mis muudab kogu ELi hõlmava metsaökosüsteemi seisundi
hindamise keeruliseks. Peale selle on metsade kohta kättesaadavates andmetes
märkimisväärseid lünki, näiteks põua või kooreüraskiga seotud metsakahjustuste osas. Need
lüngad takistavad maahaldajatel ja asjaomastel ametiasutustel metsakatastroofe tõhusalt
ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Peale selle saab mitmeid
metsaparameetreid, nagu metsa biomass ja struktuur, usaldusväärselt kaardistada ja jälgida
kogu ELis üksnes kohapealsete vaatluste, kaugseire ja modelleerimise kombineerimise teel.
Selline kombinatsioon on keeruline ja nõudlik, sageli andmete jagamise ja
juurdepääsetavusega seotud probleemide tõttu.
Et puudub teave metsade seisundi ja arengu kohta seoses häiringute või ökosüsteemi
dünaamikaga, on poliitikakujundajatel ja metsamajandajatel raske näha suundumusi,
tuvastada kahjusid või degradeerumist varases etapis ning nende suhtes tõhusalt tegutseda.
See takistab metsade suutlikkust tagada ühiskonnale pidevalt ökosüsteemiteenused, tooted ja
funktsioonid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamist, milles metsadel on oluline osa.
Üldiselt on teave metsade seisundi, nende ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku väärtuse,
neile mõjuvate survetegurite ja nende osutatavate ökosüsteemiteenuste kohta ELis killustatud
ET 1 ET
ja katkendlik, suurel määral ebaühtlane ja ebajärjekindel, andmelünkade ja kattuvustega ning
andmeid esitatakse märkimisväärse viivitusega ja sageli ainult vabatahtlikkuse alusel. Kuigi
on olemas aruandlusprotsessid, millega kogutakse andmeid ja teavet metsade ja nende arengu
kohta, nagu EUROSTATi Euroopa metsade arvepidamine, Euroopa metsade kaitset käsitleva
ministrite konverentsi aruanded Euroopa metsade seisundi kohta või ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmsed metsaressursside hindamised, puudub ELil ühtne
süsteem täpsete ja võrreldavate metsaandmete järjepidevaks kogumiseks ja jagamiseks.
Maa seireks satelliitidelt või õhust (sealhulgas mehitamata õhusõidukitega) kasutatavate
seirevahendite ja -tehnoloogiate ning ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste,
nagu Galileo programmi kiire areng annab ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida
ja standardida metsade seiret kui teenust kõigile metsakasutajatele ja ametiasutustele. See
võib olla kasulik liikmesriikide vabatahtlikule integreeritud pikaajalisele planeerimisele ning
stimuleerida nende tehnoloogiate ja nendega seotud uute oskuste turu kasvu, sealhulgas
VKEde jaoks ELis. Järgida tuleb andmekaitset ja omandiõigust.
Seda arvesse võttes on käesoleva ettepaneku eesmärk: i) tagada sidus ja kvaliteetne seire, mis
võimaldab jälgida edusamme metsadega seotud ELi eesmärkide, poliitikaeesmärkide ja
sihtide saavutamisel, sealhulgas elurikkuse, kliima ja kriisile reageerimise valdkonnas; ii)
parandada riskihindamist ja valmisolekut; ning iii) toetada maahaldajate ja avaliku sektori
asutuste tõenduspõhist otsuste tegemist, edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni.
Viimastel aastatel on ELi institutsioonid ja liikmesriikide eksperdid – asjaomastes
eksperdirühmades, sealhulgas alalise metsakomitee alltöörühmas – korduvalt ja selgelt
viidanud vajadusele tõhustada ELi metsaseiret. Sellest tulenevalt kuulutati ELi uues
metsastrateegias aastani 2030 välja spetsiaalne seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise
ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, mis hõlmaks ka metsade ja
metsandussektori strateegilisi kavasid, mille on koostanud vastutavad riigi ametiasutused.
Mõned liikmesriikide praegused vahendid ei hõlma integreerivat lähenemisviisi metsadele kui
multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele, sest sageli käsitletakse metsi ainult konkreetsetest
poliitilistest vaatenurkadest: näiteks hõlmavad riiklikud energia- ja kliimakavad ning
pikaajalised strateegiad süsiniku sidumist, taastuvenergiat ja energiatõhusust ning riiklikud ja
piirkondlikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad hõlmavad kliimamuutustega
kohanemise vajadusi, kuid neis ei võeta tingimata arvesse muid aspekte, nagu elurikkus või
vastupanuvõime.
Enamik riiklikke planeerimisvahendeid ei vaata kaugemale kümneaastasest
metsaplaneerimistsüklist. Seega ei võeta neis arvesse kliimamuutuste pikaajalist mõju näiteks
liikide levikule ega äärmuslike sündmuste sagedusele ja intensiivsusele. Tihti ei järgi need ka
kohandatavat lähenemisviisi, mis tähendab, et need ei suuda kajastada metsade ja
metsamajanduse poliitika arengut ELi ja liikmesriigi tasandil, mis nõuaks struktureeritud
reageerimist strateegilisel ja tulevikku suunatud tasandil.
Metsaga seotud ELi poliitika on pikaajaline ja nõuab tulevikusuundade strateegilist analüüsi,
mis põhineb õigeaegsel ja täpsel teabel. Näiteks tuleb 2050. aastaks saavutada eesmärgid
muuta EL kliimaneutraalseks (ELi kliimamäärus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja
metsanduse määrus – LULUCFi määrus) ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks (ELi
kliimamuutustega kohanemise strateegia) ning tagada Euroopa ökosüsteemide säilimine ja
taastamine (kavandatav ELi looduse taastamise määrus). Paljud kliimamuutuste prognoosid
hõlmavad ajavahemikku kuni käesoleva sajandi lõpuni, sealhulgas uuringud selle kohta,
kuidas metsad reageerivad kliimamuutuste kiirenemisele ja on nendest mõjutatud.
ET 2 ET
Peale selle takistab riiklike planeerimismeetodite suur mitmekesisus või planeerimise
puudumine kiiret, sidusat ja tõhusat reageerimist katastroofiohule, eelkõige piiriülese
mõõtmega ohtudele, nagu taimekahjurid või metsa- või maastikupõlengud.
Seda arvesse võttes on ettepaneku täiendav eesmärk toetada liikmesriike vabatahtlikus
integreeritud pikaajalises planeerimises, et tõhustada erinevate sektoripõhiste
poliitikaeesmärkide ja sihtide järjepidevat rakendamist ja tagada metsa vastupanuvõime
muutuvas kliimas.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepaneku eesmärk on toetada selliste olemasolevate ELi poliitikameetmete sidusat ja
tulemuslikku rakendamist, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt sellistes valdkondades
nagu keskkond ja elurikkus, kliima, katastroofiohu vähendamine, energeetika ja biomajandus.
Täpsemalt toetatakse ettepanekuga järgmisi poliitikavahendeid.
• ELi uus metsastrateegia aastani 2030, luues teadmusbaasi integreeriva lähenemisviisi
jaoks metsadele kui multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele ning jälgides selle sihtide ja
eesmärkide saavutamist.
• ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, määrates kindlaks näitajad, mille abil jälgida
järgmiste eesmärkide saavutamist: i) suurendada metsade kvantiteeti ja kvaliteeti ning nende
vastupanuvõimet selliste katastroofide suhtes nagu põlengud, põuad, kahjuri- ja
haiguspuhangud, mis kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt suurenevad; ii) kaitsta rangelt
allesjäänud põlismetsi ja vanu metsi ning iii) arendada edasi Euroopa metsateabesüsteemi.
• Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, parandades näitajate seiret,
mis hõlbustab metsamaa kohta geograafiliselt täpsete andmete esitamist.
• Raadamist käsitlev määrus, määrates kindlaks raadamise ja metsa degradeerumise
seisukohast olulised näitajad, mis võimaldab jälgida edusamme degradeerumise vältimise
eesmärgi saavutamisel.
• Biomajanduse strateegia, parandades selliste näitajate katvust ja seiret, millega
jälgitakse ELis ja selle liikmesriikides kestlikkuse suunas tehtud edusamme ning mida
kasutatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse biomajanduse teadmuskeskuse seiresüsteemis.
• Taastuvenergia direktiiv, suurendades tõendusbaasi seoses kestlikkuse kriteeriumidega
biomassi hankimiseks energia tootmiseks ning eelkõige nõudes, et liikmesriikidel oleks teave
põlismetsade ja vanade metsade asukoha kohta.
• Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja hiljuti vastu võetud ELi katastroofidele
vastupanuvõimega seotud eesmärgid, parandades metsaandmete kättesaadavust. See aitab
täiustada metsa- või maastikupõlengute ja muude katastroofide varajase hoiatamise
vahendeid, töötada välja täpsemad riskihinnangud ja suurendada üldist valmisolekut tulevaste
katastroofidega toimetulekuks.
• Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja droonistrateegia 2.0, edendades
kaugseiretehnoloogia kasutamist metsaseires.
• Määrus, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, tugevdades kahjurite
dünaamika tõendusbaasi.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Euroopa rohelises kokkuleppes kutsuti üles võtma meetmeid, et parandada metsaala
kvantiteeti ja kvaliteeti ELis ning suurendada veelgi metsa vastupanuvõimet. Kokkuleppe
eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus, seada kõrgemad elurikkuse eesmärgid, tagada
ET 3 ET
tervislik keskkond, parandada inimeste tervist ja heaolu ning edendada kestlikku ja
ringbiomajandust. Selle tulemuslikkuse tagamiseks on väga oluline metsade ja ökosüsteemide
seisundi ja suundumuste ning multifunktsionaalsuse seire, mis toetab liikmesriikide
vabatahtlikku integreeritud pikaajalist planeerimist.
Ettepaneku eesmärk on tagada koostoime muude poliitikameetmetega, sealhulgas metsade
seisukohast oluliste andmekogumist, seiret ja planeerimist käsitlevate eeskirjadega. See
hõlmab õhu-, vee- ja loodusdirektiive ning komisjoni ettepanekuid looduse taastamise
määruse ja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise muutmise kohta. Ettepanekuga
toetatakse ka kliimapoliitikat, võimaldades jälgida edusamme kliimamuutustega kohanemisel
ja nende leevendamisel ning süsinikku siduva majandamise kavade kasutuselevõttu
kavandatud süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel. Ettepanek on täielikult
kooskõlas ka Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandega, eelkõige ettepanekuga 2, milles
selgesõnaliselt toetatakse jõupingutusi, mille eesmärk on „taasmetsastamine ja metsastamine
(sh tules hävinud metsade) ning vastutustundliku metsamajandamise tagamine“.
Samuti võib ettepanek aidata ELil näidata maailmale eeskuju ja innustada rahvusvahelist
üldsust võtma tõenduspõhiseid sihipäraseid meetmeid, et tugevdada metsade vastupanuvõimet
muutuvas kliimas ja parandada metsade kui multifunktsionaalsete ökosüsteemide kestlikku
majandamist. Kunming-Montreali üleilmne elurikkuse raamistik sisaldab sihtotstarbelist
eesmärki, mis käsitleb kättesaadavaid kvaliteetseid andmeid, teavet ja teadmisi elurikkuse
integreeritud ja kaasavaks haldamiseks.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, millega antakse
ELile õigus tegutseda oma keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud ELi keskkonnapoliitika eesmärgid on
keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine;
loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel
tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige
võidelda kliimamuutuste vastu. ELi keskkonnapoliitika peab seadma eesmärgiks
kõrgetasemelise kaitse, võttes arvesse ELi eri piirkondade olukorra mitmekesisust. See peab
põhinema ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille kohaselt tuleb võtta ennetusmeetmeid,
keskkonnakahju heastada eeskätt tekkekohas ja saastaja peab maksma.
Samal õiguslikul alusel põhinevad ELi meetmed, mille eesmärk on kaitsta
metsaökosüsteemide looduspärandit. Metsaseire raamistik tagab andmed, mis võimaldavad
jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe metsadega seotud eesmärke ja töötada välja
metsaökosüsteemide säilitamise poliitika. Keskkond on valdkond, kus ELil ja liikmesriikidel
on jagatud pädevus, mistõttu peab ELi tegevus olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
ELi tasandi meetmed on põhjendatud metsast sõltuvate turgude ulatuse ja piiriülese laadiga
ning kliimamuutustega seotud kasvavate ohtude ja ebakindlusega, mis nõuavad ELi poliitika
ja õigusaktide mõju jälgimist ning poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste
vajaduse täpsemat ja õigeaegsemat hindamist.
See puudutab eelkõige selliseid häiringuid nagu kooreüraskirüüsted, metsa- või
maastikupõlengud või tormid, millel kõigil on märkimisväärne piiriülene mõõde.
ET 4 ET
Kliimamuutustega nende häiringute sagedus ja intensiivsus suureneb, mille tulemuseks on
suuremad ennetamis- ja tõkestamiskulud, suurem kasvuhoonegaaside heide, elurikkuse
vähenemine ja turumoonutused. Mis puutub näiteks kooreüraskisse, siis on kooreüraski
levikukollete varajane avastamine väga oluline, et vähendada sanitaarraie ulatust ning sellega
seotud kulusid ja sissetuleku vähenemist. Suuremahuline sanitaarraie võib puiduturgu häirida,
avaldades eriti negatiivset mõju VKEdele, kes sõltuvad suurel määral puidu hinnast.
Feromoonlõksud ja muu kohapealne seire koos Maa seirega, mis pakub kvaliteetseid
andmeid, hõlbustavad õigeaegset poliitilist sekkumist ning võivad seega mängida
tulemuslikku ja tõhusat osa kulude vähendamisel. Teise näitena on konkreetsetes piirkondades
esineva metsatüübi ja põlevmaterjali tundmine oluline metsapõlengute ennetamise meetmete
jaoks ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames toimuva tegevuse tõhustamiseks, sest
täiustatakse Euroopa metsa- ja maastikupõlengute varajase hoiatamise süsteeme.
Metsaseire on praegu katkendlik ja killustatud, mis takistab ELil õigel ajal tegutseda
(piiriülese mõõtmega) stressitegurite ja ohtude vastu, nagu on soovitatud ELi uues
metsastrateegias, ning kasutada maksimaalselt ära kulutõhusat tehnoloogia arengut ja
digitaalset innovatsiooni, eelkõige seoses Maa seirega. Selline olukord on tingitud asjaolust,
et liikmesriigid on paljude aastate jooksul tegutsenud üksi ja kooskõlastamata viisil. Kuigi
metsaökosüsteemid ulatuvad sageli üle piiride, peetakse metsi sageli suveräänseteks üksusteks
ning seni ei ole täielikult välja töötatud järjepidevat ja riikideülest andmekogumist käsitlevat
lähenemisviisi. Heas seisundis ja vastupanuvõimelised metsad pakuvad ühist huvi ning
liikmesriigid tõenäoliselt ei lahenda seda killustatud olukorda ilma ELi sekkumiseta.
Planeerimiseks on mitmes liikmesriigis olemas vastavad vahendid, kuid valdkondlik poliitika
ei ole piisavalt kaetud, mis võib mõjutada poliitikakujundamise sidusust nii liikmesriikide kui
ka ELi tasandil. Liikmesriigid saaksid kasutada koordineeritud juhtimissüsteemi, et tagada
sektoripõhiste metsapoliitika eesmärkide järjepidev ajakava ja tagada ühise teabe lisamine.
• Proportsionaalsus
Ettepanekus valitud aspektide kombinatsioon on proportsionaalne, sest see piirdub nende
aspektidega, mida liikmesriigid peavad kavandatava määruse eesmärkide rahuldavaks
saavutamiseks rakendama. Selleks peavad liikmesriigid koguma üksnes selliseid
metsaandmeid, mis on seotud ELi õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega. Peale selle põhineb
kavandatav määrus olemasolevatest riiklikest andmekogumissüsteemidest (peamiselt
riiklikest metsainventuuridest) pärit ühtlustatud andmete jagamisel. See vähendab seda, mil
määral peavad liikmesriigid kohandama oma andmekogumismeetodeid. Selleks et tagada
väikesed kohandamiskulud, on metsaandmete kirjeldused valitud riiklike metsainventuuride
käigus tehtud olemasoleva ühtlustamise põhjal. Ettepaneku eesmärk on kasutada ka
olemasolevaid esitatud andmeid, kui need vastavad nõuetele, vältides aruandekohustuste
dubleerimist. Liikmesriike julgustatakse tegema vabatahtlikku pikaajalist integreeritud
planeerimist, mis põhineb vastavalt olemasolevatel jõupingutustel.
Kõnealuse küsimuse ulatuse ja piiriülese mõõtme tõttu on EL ainus organ, kes saab tagada
järjepideva seireraamistiku ja julgustada liikmesriike ühendavat vabatahtlikku pikaajalist
integreeritud planeerimist. Liikmesriigi tasandil ei ole võimalik välja töötada andmekogumise
ja seire ühiseid standardeid ega planeerimise minimaalseid ühiseid elemente.
Ükski variant ei tähendaks liikmesriikidelt ELile suuremate volituste üleandmist kui seire
ühtlustamiseks ja standardimiseks vajalik (ei toimu volituste üleandmist metsamajandamisega
seotud tegevusvalikute tegemiseks).
ET 5 ET
• Vahendi valik
Käesoleva algatuse sisu ja täpsusastmega sobib pigem seadusandlik kui muu lähenemisviis.
Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määrusega. See tagab samal ajal
sätete otsese ja ühetaolise kohaldatavuse ELis ning aitab seega kaasa ühtlustamisele ja
õigeaegsete andmete esitamisele. Määrus võimaldab kehtestada ühised standardid, mis on
siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, ilma et tekiks halduskoormust ja
viivitust, mis tulenevad vajadusest võtta õigusakt üle siseriiklikku õigusesse.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Ei kohaldata, sest tegemist on uue seadusandliku algatusega.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Kooskõlas parema õigusloome suunistega tugineb käesolev määrus ja sellele lisatud
mõjuhinnang ulatuslikule konsultatsiooniprotsessile. Komisjon kogus arvamusi paljudelt
sidusrühmadelt, eelkõige liikmesriikide esindajatelt, keskkonnaorganisatsioonidelt,
teadusasutustelt, metsandusliitudelt ning ettevõtjate esindajatelt. Konsultatsioone peeti avaliku
konsultatsiooni raames, kolmel ekspertide seminaril ning kohtumistel sidusrühmade ja
liikmesriikidega. Alalise metsakomitee spetsiaalne alltöörühm kohtus neli korda ning
eesistujariikide Tšehhi ja Rootsi korraldatud kaks seminari andsid täiendavat teavet. Erinevad
seisukohad andsid väärtuslikku teavet ja teadmisi, mis aitasid koostada mõjuhinnangut ja
ettepanekut.
Tagasisidekorje
Tagasisidekorje kestis 8. aprillist kuni 6. maini 2022. Saadi 116 vastust 21 riigist, peamiselt
(loetelu on kahanevas järjekorras) üldsuselt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, avaliku
sektori asutustelt, ettevõtjate ühendustelt, kutseorganisatsioonidelt ja
keskkonnaorganisatsioonidelt.
ELi metsaseire ja strateegiakavade raamistiku loomise algatust toetati enamikus eri
sidusrühmade antud vastustes, kuid laiemast üldsusest toetasid seda vähem kui pooled.
Peamine väljendatud mure oli, et selle algatusega kaasnev suurem tsentraliseerimine ei tohiks
muuta olemasolevat riiklikku metsaseiret põhjendamatult koormavaks ning et uued õigusaktid
ei tohiks häirida metsaomanike praeguseid majandamistavasid. Komisjon võttis seda
arvamust arvesse mõjuhinnangus ja ettepaneku koostamisel.
Avalik konsultatsioon
Komisjon korraldas 25. augustist kuni 17. novembrini 2022 avaliku konsultatsiooni ja sai 314
rakendatavat arvamust.
Konsultatsiooni käigus koguti arvamusi metsaseire vajaduse, sellega seotud
tehnoloogiavalikute ning eelistatud poliitika- ja rahastamisvariantide ning metsade
strateegiakavade lisaväärtuse kohta. Tulemused kinnitasid selgelt, et on vaja kogu ELi
hõlmavat ühtlustatud ja õigeaegset teavet mitmesuguste metsaga seotud aspektide kohta, nagu
seisund, häiringud ja kliimamuutused. Seiresüsteemid peaksid tuginema väliandmetele koos
kaugseiretehnoloogiaga. Enamik vastajaid pidas parimaks poliitikavariandiks liikmesriikide
seiresüsteemide andmete integreerimist, samal ajal kui ühtset ELi seiresüsteemi toetati sama
palju kui lükati tagasi. Sellise süsteemi rahastamiseks tuleks kombineerida liikmesriikide,
erasektori ja ELi vahendeid. Ligikaudu pooled vastajatest leidsid, et terviklik ülevaade, üldine
ET 6 ET
koordineerimine ja võrreldavus ning teabevahetus teiste liikmesriikidega annavad
pikaajalisele planeerimisele lisaväärtust. Vaid väga väike arv vastajaid ei näinud mingit
lisaväärtust.
Ekspertide seminarid
2022. aasta oktoobris-novembris korraldas komisjon koos tehniliste ekspertidega kolm
seminari järgmistel teemadel: 1) „Metsade strateegiakavad“; 2) „Maa seire praegused ja
tulevased võimalused metsade operatiivseireks“; ning 3) „Metsaseire tulud ja kulud“.
Seminarid andsid mõjuhinnangu jaoks väärtuslikku teavet.
Alalise metsakomitee alltöörühm
2022. aasta novembrist 2023. aasta maini toimus neli kohtumist liikmesriikide esindajatega, et
pidada tehnilisi arutelusid poliitikavariantide üle. Eelkõige koguti arvamusi näitajate katvuse,
Maa seire kasutamise ja integreeritud pikaajalise planeerimise võimalike põhiaspektide kohta.
Aruteludes lähtuti avaliku konsultatsiooni tulemustest ja mõjuhinnangu kavandist ning need
tuginesid rühma liikmetele enne koosolekuid esitatud eelnevalt kindlaksmääratud
küsimustele. Seejärel võttis alltöörühm vastu aruande eelseisva algatuse kohta.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ettepanek põhineb uusimatel teaduslikel tõenditel. Käesolevale ettepanekule lisatud
mõjuhinnangu aluseks on välisekspertide rühma koostatud toetav uuring, mis on avaldatud
[…]. Ekspertide rühm konsulteeris uuringu eri etappides tihedalt komisjoniga. Alltöörühma
koosolekud andsid liikmesriikidele võimaluse vahetada arvamusi algatuse põhiaspektide,
sealhulgas metsanäitajate esialgse loetelu, avaliku konsultatsiooni tulemuste ja pikaajalise
integreeritud planeerimise üle. Neid seisukohti võeti arvesse mõjuhinnangu ja kavandatava
määruse koostamisel.
Komisjon kasutas käesoleva ettepaneku koostamiseks ka paljusid muid teabeallikaid, eelkõige
ELi teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusi ning tunnustatud rahvusvahelisi aruandeid.
Euroopa Keskkonnaamet jagas erialaseid teadmisi ning oli tihedalt kaasatud käesoleva
ettepaneku ja selle mõjuhinnangu väljatöötamisse.
• Mõjuhinnang
Ettepaneku aluseks on mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee esitas 17. veebruaril 2023
mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse1. Õiguskontrollikomitee
põhipunktid hõlmasid algatuse lisaväärtuse küsimust, eelkõige seoses pikaajalise
metsaplaneerimisega, ja ELi sekkumise taseme eri variantide esitust (ELi metsad – metsade
seire ja strateegiakavade uus ELi raamistik (europa.eu)). Vastuseks arvamusele selgitati
ettepaneku lisaväärtust ning mõjuhinnangus töötati välja kombineeritud variant, mis ühendab
kohustusliku seire ja andmekogumise vabatahtliku planeerimisega.
Mõjuhinnangus kaaluti viit poliitikavarianti, millest kaks jäeti varakult kõrvale, sest on väga
ebatõenäoline, et nende abil saavutataks soovitud tulemused. Allpool esitatud poliitikavariante
hinnati täielikult.
1) Täielikult vabatahtlik variant: selle variandi eesmärk oleks saavutada ühine vabatahtlik
lähenemisviis metsaseirele ja integreeritud planeerimisele, et tagada metsadega seotud ELi
eesmärkide ja prioriteetide sidus saavutamine, jättes samal ajal liikmesriikidele maksimaalse
paindlikkuse nende konkreetse riigi olukorda ülekandmisel.
1
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13396-EU-forests-new-EU-
Framework-for-Forest-Monitoring-and-Strategic-Plans_et
ET 7 ET
Komisjon annaks välja vabatahtlikud suunised, et tugevdada andmekogumise järjepidevust ja
võrreldavust, edendada Maa seiret ja hõlbustada tõenduspõhise integreeritud
metsaplaneerimise väljatöötamist, näiteks pakkudes liikmesriikidele kaalumiseks ühiseid
põhinõudeid ja põhielemente.
Eksperdirühm toetaks komisjoni vabatahtlike suuniste ettevalmistamisel ning hõlbustaks
koordineerimist ja heade tavade vahetamist, et edendada ühtlustatud riiklikku andmekogumist
ning tõhustada metsaplaneerimise raamistikke ja mehhanisme.
Komisjon jätkaks Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu olemasolevate Maa seire teenuste
osutamist valitud metsaandmete kohta, nagu fenoloogilised andmed ja primaarne
netoproduktsioon.
2) Seadusandlik variant: selle variandi eesmärk oleks luua kohustuslik ELi raamistik, mis
hõlmaks järgmist: i) metsaseiresüsteemi loomine metsaalade asukohatuvastuseks; ii) andmete
kogumine ja jagamine, sealhulgas Maa seire täiustatud kasutamine ning iii) integreeritud
metsaplaneerimine. Sellel variandil on kaks allvarianti, mis on seotud ELi sekkumise
tasemega metsaandmete katvuse, Maa seire süsteemide kasutamise ning strateegilise
planeerimise kavandamise ja arendamise suhtes liikmesriigi tasandil.
Mõlema allvariandi puhul jagatakse kohustuslikud metsaandmed kahte rühma, nagu on
kirjeldatud allpool.
– Standarditud andmed, mille puhul komisjon võtab juhtrolli ja tagab andmete ühtse
jagamise kogu ELis. Neid andmeid kogutaks peamiselt Maa seire (näiteks Copernicuse
programmi) kaudu ning nende suhtes kohaldatakse tehnilisi protokolle, näiteks neid, mida
kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus juba kontrollivad.
– Ühtlustatud andmed, millesse liikmesriigid panustaksid oma kogutud andmetega,
kasutades oma uuringuid, näiteks maapealsetel vaatlustel põhinevaid riiklikke
metsainventuure, kuid kasutades võimaluse ja vajaduse korral Maa seire vahendeid. Kuigi
liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ühtlustatud andmed vastavalt ühistele
standardkirjeldustele, ei oleks nad kohustatud oma andmekogumismeetodeid (näiteks
proovivõtumeetodid ja mõõtmismeetodid) standardima, vaid üksnes tegema andmed
kättesaadavaks ühtlustatud viisil, kui andmete täpsuse nõuded on täidetud. See tähendab, et
liikmesriigid võiksid jätkata oma olemasolevate andmekogumissüsteemide kasutamist, kui
need on kättesaadavad, ilma et praegu kasutatavaid vahendeid oluliselt muudetaks.
Kohustuslike metsaandmete puhul ühtlustataks kirjeldused ja meetodid kas olemasolevate
kirjelduste ja meetodite või eksperdirühma abiga välja töötatud meetodite alusel (vt allpool).
Kui ühtlustatud hinnangute ebakindlus on liiga suur, siis soovitatakse metsaandmeid
standardida.
Teise allvariandiga nähakse ette selliste täiendavate metsaandmete lisamine
metsaseiresüsteemi, mis ulatuvad olemasolevatest ELi ja rahvusvahelistest seire- ja
aruandlussüsteemidest kaugemale. See hõlmaks komisjoni soovituste esitamist liikmesriikide
väljatöötatud integreeritud pikaajaliste kavade kohta.
3) Kombineeritud variant: see variant ühendaks eespool kirjeldatud vabatahtlike ja
seadusandlike variantide põhiaspektid. Seireaspektid oleksid kohustuslikud, et lahendada
probleem, mis on seotud andmete katvuse erineva tasemega ja erinevate lähenemisviisidega
andmekogumisele liikmesriikides (nagu ka seadusandliku variandi teise allvariandi puhul).
Integreeritud metsaplaneerimine oleks liikmesriikidele vabatahtlik (nagu täielikult
vabatahtlikus variandis).
ET 8 ET
Kõige tulemuslikumaks, tõhusamaks ja sidusamaks poliitikavariandiks hinnati täielikult
seadusandlikku lähenemisviisi. Ühise raamistiku loomine lihtsa ja ühtse vahendi abil vastaks
vajadusele edendada terviklikku ja integreerivat lähenemisviisi metsadele, järgides
põhimõtteid, mis on esitatud ELi uues metsastrateegias aastani 2030.
Eelistatud poliitikavariant hõlmab mõlema allvariandi aspektide kombinatsiooni, mis on
seotud ELi sekkumise tasemega. Metsaandmete seire ja jagamine oleks kohustuslik, tuginedes
ühistele ühtlustatud või standarditud kirjeldustele ja meetoditele metsaandmete jaoks, mis
hõlmavad kõiki prioriteetseid poliitikavaldkondi, sealhulgas metsade seisundit ja
vastupanuvõimet ning elurikkust. See on väga oluline andmete võrreldavuse, kvaliteedi ja
kättesaadavuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.
Metsaandmete kogumisel ja jagamisel järgitaks etapiviisilist lähenemisviisi, võttes arvesse
toimivust seoses ühiste kirjelduste ja meetodite kättesaadavusega, Maa seirel põhinevate
vahendite ja meetodite olemasoluga ning seire ja andmete jagamisega liikmesriikides.
Euroopa metsateabesüsteemi kui olemasolevat ühtset kontaktpunkti tugevdataks. See
suurendaks läbipaistvust ja lihtsustaks sidusrühmade juurdepääsu metsateabele. See toetaks
integreeritud arusaama kujundamist metsadest, nende seisundist ja mitmekesistest
ökosüsteemiteenustest.
Tunnistades, et Maa seire kasutamine on liikmesriigiti erinev, toimuks metsaseiresüsteemi
esimeste metsaandmete kogumine ELi tasandil, kasutades tugevdatud Copernicuse programmi
võimalusi, jättes liikmesriikidele võimaluse sellest loobuda ja panustada süsteemi toimimisse
oma andmetega. See looks tasakaalu avalikus konsultatsioonis väljendatud sidusrühmade
seisukohtade ning vajaduse vahel tagada kvaliteetsed andmed ja võimaldada kulude
kokkuhoidu.
Kohustuslikud pikaajalised kavad, mis hõlmavad ühiseid põhiaspekte koos komisjoni
soovitustega nende väljatöötamise kohta, aitaksid liikmesriikidel kehtestada täiendavaid
kontekstipõhiseid prioriteete, eesmärke ja meetmeid viisil, mida on lihtne ELi tasandil jagada,
tagades samal ajal integreeritud kooskõla metsakaitset ja -kasutust käsitleva ELi poliitikaga.
Eksperdirühm, mis luuakse metsastrateegia kohaselt loodud uue ELi metsahalduse raames
[ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus XX, millega muudetakse nõukogu otsust
89/367/EMÜ, millega luuakse alaline metsakomitee], loob muu hulgas komisjoni ja
liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise raamistiku ning toetab komisjoni
metsaandmete ja andmekogumise ühiste kirjelduste ja protokollide väljatöötamisel. Selles
eksperdirühmas peaksid saama osaleda ka läbirääkijariikide eksperdid.
Metsaandmete suurema standardimise ja parema ühtlustamise kavandatud kombinatsioon
võimaldaks selles sektoris tegutsevate VKEde jaoks luua kogu ELi hõlmava väga tugeva
ühtse turu. Samuti tugineb see otseselt operatiivtoodetele, mida praegu haldab kaitsetööstuse
ja kosmose peadirektoraat. Need tooted annavad tugeva aluse käesolevas ettepanekus
sisalduvate konkreetsete metsaseirekihtide väljatöötamiseks. Peale selle tagaks kavandatav
kombinatsioon selge reguleeriva konteksti ja tugineks juba komisjoni (Teadusuuringute
Ühiskeskus) ja Euroopa Keskkonnaameti kogemustele selliste olemasolevate kaardikihtide
täiustamisel ja ühtlustamisel, nagu on juba loodud Copernicuse programmi raames.
Digitaalsete geograafiliste andmete turg on dünaamiline, kuid metsade puhul killustatud ja
väga tehniline turg. Eelistatud poliitikavariant annaks kaugseireettevõtetele, uuringute
teostajatele ja andmetöötlusspetsialistidele võimaluse standardida ja normida tooteid peaaegu
poole ELi maismaa-ala puhul. Seejuures soodustaks see ka sektoris innovatsiooni täiustatud
digitaalsete vahendite valdkonnas, näiteks selliste digitaalsete vahendite, mis võimaldavad
paremini kindlaks teha kogu ELi hõlmavad näitajad, mida on vaja kliima ja elurikkusega
ET 9 ET
seotud poliitikameetmete jaoks (näiteks süsiniku sidumine ja metsaga seotud meetmete
sertifitseerimine).
Eelistatud poliitikavariandil põhinev ettepanek on tihedalt seotud peamiste kehtivate
õigusaktidega, nagu LULUCFi määrus, raadamist käsitlev määrus ja taastuvenergia direktiiv,
samuti ettepanekutega, mida praegu arutatakse (süsiniku sidumise sertifitseerimine, looduse
taastamise määrus, uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid). Seega kasutatakse
selles ära ühise seiresüsteemi koostoimet, mis tagab eri õigusraamistike kohaste seirenõuete
koostalitlusvõime, suurendamata seejuures liikmesriikide regulatiivset koormust.
Ettepanekuga kehtestatav metsaseire tooks kaasa mastaabisäästul põhineva kulutõhusa
süsteemi, kus kogu ELi hõlmavaid metsaandmetooteid saab toota vastavalt standarditud
määratlustele ja tehnilistele kirjeldustele, ilma et oleks vaja neid riiklikul tasandil eraldi välja
töötada. See võimaldab seega eespool nimetatud õigusakte tulemuslikumalt rakendada.
Näiteks ühe näitaja (lageraie maapealse kaardistamise) asendamist Copernicuse programmi
satelliidiandmetega käsitleva juhtumiuuringu ekstrapoleeritud tulemused näitavad, et 2035.
aastaks võib kõigis liikmesriikides saada kumulatiivset kasu 28–38 miljonit eurot.
Kui riiklikud seiresüsteemid on juba olemas, ei nõuaks ettepanek olulisi muudatusi nende
toimimises seoses andmekogumismeetoditega, vaid jätaks pigem suure paindlikkuse, nõudes
üksnes seda, et liikmesriigid ühtlustaksid hinnangulised koondväärtused kooskõlas ühtsete
määratlustega. See parandab süsteemi kulutõhusust ja vähendab riiklike haldusasutuste
halduskoormust.
Sellel tulemuslikul ja kulutõhusal metsaseiresüsteemil oleks mitu eesmärki:
– täiustada poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas
pakkudes ajakohasemat teavet looduslike häiringute ja metsakatastroofide kohta
liikmesriikides, ja
– võimaldada üksikutel metsamajandajatel turustada oma ökosüsteemiteenuseid, näiteks
süsiniku sidumist, tuginedes võrreldavatele ja usaldusväärsetele andmetele.
Suurem osa algatusest saadavast kasust on kaudne, sealhulgas ettevõtjate, metsamajandajate,
haldusasutuste ja üldsuse väiksem halduskoormus metsaga seotud teabe otsimisel, mis on
kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga. Üldsuse juurdepääs kindlatele ja
usaldusväärsetele andmetele võib teha metsaandmete kasutamise hõlpsamaks
teadusringkondadele, poliitikakujundajatele ja metsatööstusele ning viia uute andmepõhiste
teenuste väljatöötamiseni uuenduslike VKEde poolt.
Õigeaegne ja täpne teave oma metsa süsinikuvarude ja -voogude kohta võib anda
metsamajandajatele võimaluse teha sertifitseerimise eesmärgil paremini kindlaks, kus on
süsiniku täiendava sidumise potentsiaal, ning kavandada kõige tõhusamal viisil asjakohaseid
kestlikke majandamistavasid. ELi metsaala süsiniku netosidumise majanduslik väärtus on
hinnanguliselt 32,8 miljardit eurot. ELi metsad ja puittooted seovad praegu ligikaudu 380
miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas. Kogu ELi hõlmava raamistiku olemasolu Maa seire
õigeaegseks ja pikaajaliseks planeerimiseks parandaks metsahäiringute varajast ja kiiret
avastamist ning metsade ja metsandussektori kohanemist muutuva kliimaga. Eeldatakse, et
temperatuuri tõusu mõju 32 puuliigile Euroopas vähendab 2100. aastaks Euroopa metsamaa
väärtust 27 %, sest prognoositakse majanduslikult väärtuslike liikide arvu vähenemist. Praegu
võetavad strateegilised ja teadlikud meetmed piiraksid seda vähenemist tulevikus, aidates ELil
saavutada 2050. aastaks Euroopa kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi.
Eelistatud poliitikavariandiga seotud kulud kannavad eeldatavasti liikmesriigid ja Euroopa
Liit, kuid see ei mõjuta suurel määral VKEsid. Suurem osa liikmesriikide kuludest on seotud
vajadusega koguda korrapäraselt ja süstemaatiliselt kohapealseid andmeid seirekohtade
ET 10 ET
võrgustikus. Seda tööd tehakse praegu enamikus liikmesriikides riiklike metsainventuuride
raames. Kui liikmesriik peab tegema riikliku metsainventuuri, on sellega seotud kulud
hinnanguliselt 42 eurot/km² metsaala kohta (võttes aluseks kulud, mida kolm liikmesriiki on
kandnud riiklike metsainventuuride koostamisel – sealhulgas 5-aastane intervall ja Maa seire
kasutamine). Metsaandmete ühtlustamise kulud on hinnanguliselt 10 000 eurot näitaja kohta.
Uue näitaja lisamine juba välja töötatud metsainventuurile ei too tõenäoliselt kaasa
märkimisväärseid lisakulusid. Eelistatud poliitikavariandi raames valitud mõne näitaja puhul,
nagu põlismetsade ja vanade metsade või metsaelupaikade kaardistamine elupaikade direktiivi
alusel, võib osutuda vajalikuks teha lisaks metsainventuurile täiendavaid väliuuringuid,
millega kaasnevad suurte metsaaladega liikmesriikidele lisakulud.
Integreeritud pikaajalise kava koostamise ja edastamise kulud on hinnanguliselt 600 000 eurot
(tuginedes Saksamaa kuludele seoses 2050. aasta metsastrateegiaga).
Võttes arvesse, et paremad teadmised ja parem planeerimine toovad kaasa paremad
metsamajandamisotsused ja poliitikakujundamise, aitab ettepanek kaudselt kaasa mitme
kestliku arengu eesmärgi saavutamisele, sealhulgas eesmärgid, mis on seotud tervisega
(kestliku arengu eesmärk nr 3), veega (kestliku arengu eesmärk nr 6), vastutustundliku
tarbimise ja tootmisega (kestliku arengu eesmärk nr 12), kliimameetmetega (kestliku arengu
eesmärk nr 13) ning elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemidega (kestliku arengu eesmärk nr 15).
Seoses taskukohase ja puhta energiaga (kestliku arengu eesmärk nr 7) võib oodata positiivset
mõju ja võimalikke kompromisse. Paremad teadmised ja planeerimine, mis hõlbustavad
kestlikumat majandamist, võivad kaasa tuua suurema või pikaajalisema puitbiomassi
tarnimise taastuvenergia tootmiseks, kuid võivad põhjustada üleraie riski. Sarnast mõju
eeldatakse ka inimväärse töö ja majanduskasvu (kestliku arengu eesmärk nr 8) puhul, sest
paremad teadmised ja planeerimine toetavad uusi biomajanduslikke tegevusi ja
tööhõivevõimalusi, kuid põhjustavad languse traditsioonilistes sektorites.
Poliitikakujundajate ja otsustajate, sealhulgas metsamajandajate sihipärasemate ja
tõenduspõhisemate meetmete toetamisega tugevdaks eelistatud poliitikavariant majanduslike,
sotsiaalsete ja kultuuriliste metsaressursside ja teenuste kestlikku pakkumist. Näiteks tarniti
2021. aastal puitu hinnanguliselt ligikaudu 16 miljardi euro eest ning reguleerivate ja
kultuuriliste ökosüsteemiteenuste (st üleujutustõrje, vee puhastamine ja puhkemajandus –
metsad moodustasid looduses puhkamise koguväärtusest suurima osa) väärtuseks hinnati
ligikaudu 57 miljardit eurot.
Järeldused
Ettepanek vastab mõjuhinnangus eelistatud poliitikavariandile kõigis eespool nimetatud
aspektides, välja arvatud integreeritud pikaajaline planeerimine. Liikmesriikidega peetud
konsultatsioonide põhjal otsustas komisjon piirata sekkumise taset ja piirduda vabatahtliku
integreeritud planeerimisega. See mõjutab nii ettepanekuga seotud kulusid kui ka kasu
võrreldes eelistatud poliitikavariandiga. Kui puudub kohustus integreeritud pikaajaliste
kavade väljatöötamiseks või ajakohastamiseks, ei teki liikmesriikidele tingimata
halduskulusid. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada integreeritud pikaajalisi metsakavasid,
saavad aga kasu metsade kliimamuutustega kohanemise tõhustamisest, poliitika suuremast
sidususest ja tõhususest ning kompromisside ja konfliktide vältimisest.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Arvestades komisjoni kohustust tagada parem õigusloome, koostati ettepanek kaasavalt,
järgides läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid. Haldusmõju analüüsimisel
lähtuti põhimõttest „üks sisse, üks välja“. Halduskulud jäävad eelkõige ELi ja liikmesriikide
haldusasutuste kanda. Ettevõtjate, sealhulgas metsaomanike ja inimeste halduskulud on
ET 11 ET
hinnanguliselt ebaolulised, sest algatusega ei kehtestata uusi nende suhtes kohaldatavaid
otseseid haldusnõudeid.
Liikmesriikide avaliku sektori asutustel tekivad halduskulud selle tagamisel, et nende
seiresüsteemid vastaksid käesolevas ettepanekus esitatud andmekogumise sageduse ja
näitajate katvuse miinimumnõuetele. Kui nad otsustavad vabatahtliku planeerimise kasuks,
kannavad nad ka halduskulusid pikaajaliste integreeritud metsakavade koostamisel või
ajakohastamisel, nende läbivaatamisel ja kavas kindlaks määratud eesmärkide saavutamisel
tehtud edusammude jälgimisel. Halduskulud sõltuvad liikmesriikide konkreetsetest
lähtepunktidest.
Täiustatud metsaseiretehnoloogia laialdasem kasutamine koos metsaandmete parema
kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega Euroopa metsateabesüsteemi ühtse digiplatvormi
kaudu vähendab ettevõtjate, üldsuse ja haldusasutuste halduskoormust metsaga seotud teabe
otsimisel.
• Põhiõigused
Ettepanekus arvestatakse põhiõigusi ja eelkõige järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtteid. Kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega
aitab ettepanek tagada õigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja keskkonna kvaliteedi
parandamisele.
4. MÕJU EELARVELE
Ettepaneku rakendamiseks on vaja komisjoni personaliressursse, nagu on täpsustatud
ettepanekule lisatud finantsselgituses. Komisjoni personalivajadused täidetakse eeldatavasti
lisaassigneeringutega, nagu on märgitud finantsselgituses.
Rakendamine eeldab ka Euroopa Keskkonnaameti toetust, milleks on vaja lisavahendeid,
nagu on märgitud finantsselgituses.
Kulud, mis komisjonil tekivad seoses kaugseire põhiandmete ja -toodete väljatöötamise ja
pakkumisega, kaetakse Copernicuse programmist. Selliste konkreetsete toodetega seotud
kulud, mis ei ole veel kättesaadavad, kaetakse käesoleva määrusega Euroopa
Keskkonnaametile ette nähtud lisavahenditest.
Käesolev ettepanek hõlmab artikleid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult määruse
rakendamiseks vajalikku edasist tööd, sealhulgas õiguste andmist delegeeritud õigusaktide või
rakendusaktide vastuvõtmiseks (näiteks tehniliste kirjelduste ja andmekogumisnõuete
väljatöötamine täiendavate näitajate jaoks, sealhulgas need, mis eeldavad kaugseire ja
maapealsete andmete integreerimist).
Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses on esitatud üksikasjalik mõju eelarvele ning
vajalikud personali- ja haldusressursid. Lisaülesannetega seotud kulud, mille komisjon peab
kandma, kaetakse programmist LIFE. Euroopa Keskkonnaametile antud ülesandeid
rahastatakse ümberjaotamise kaudu programmi LIFE raames. ELi teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammi raames pakutavad võimalused, nagu tulevane partnerlus
„Metsad ja metsamajandus kestliku tuleviku nimel“, peaksid aitama veelgi kaasa paremate,
järjepidevate ja ajakohaste metsaandmete väljatöötamisele liikmesriikides.
ET 12 ET
5. MUUD ASPEKTID
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Hiljemalt käesoleva määruse jõustumiseks töötab komisjon välja vahe-eesmärkidel põhineva
kava, et jälgida konkreetsete eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist
(näiteks andmete ühtlustamist ja standardimist ning juhtimisraamistikku käsitlevate tehniliste
rakendusmeetmete vastuvõtmine) konkreetse ajakava alusel.
Peale selle jälgib komisjon koostöös liikmesriikidega korrapäraselt (iga kahe aasta tagant)
meetmete rakendamist ja mõju, tuginedes järgmistele aspektidele:
• ühtse määratlusega metsaandmete arv;
• ühtlustatud või standarditud andmekogumismeetoditega metsaandmete arv;
• andmete esitamine liikmesriikide poolt Euroopa metsateabesüsteemile;
• juurdepääs andmetele Euroopa metsateabesüsteemi kaudu (keskmine klõpsude arv
ühes kuus);
• riiklikud kohanemisstrateegiad ning riskihindamis- ja riskijuhtimisstrateegiad, mis
põhinevad ühistel näitajatel;
• metsaga seotud digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv);
• liikmesriikide vastuvõetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv;
• vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade vastavusse viimine kaalutavate ühiste
põhiaspektidega ja
• ELi rahaliste vahendite kasutamine seiretegevuse toetamiseks.
Komisjon algatab ka eespool nimetatud aspektidel põhineva hindamise ning esitab nõukogule
ja Euroopa Parlamendile viis aastat pärast määruse jõustumist aruande määruse rakendamise
kohta.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Kavandatava määruse põhisätted on esitatud allpool.
Artiklis 1 sätestatakse käesoleva määruse reguleerimisese metsaseire raamistiku loomiseks.
Selles määratakse kindlaks määruse juhtpõhimõtted ja üldeesmärgid, sealhulgas seoses
vabatahtliku integreeritud pikaajalise planeerimisega liikmesriigi tasandil ning tugevdatud
juhtimisega komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Artiklis 3 kirjeldatakse metsaseiresüsteemi, mille loob ja mida haldab komisjon koostöös
liikmesriikidega, ning määratakse kindlaks selle elemendid. Selles sätestatakse komisjoni
eeskirjad ja kohustused ning volitatakse Euroopa Keskkonnaametit abistama komisjoni
seiresüsteemi, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi rakendamisel.
Artiklis 4 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi esimese
elemendi suhtes, nimelt metsaüksuste kaardistamise ja lokaliseerimise geograafiliselt täpse
tuvastussüsteemi suhtes.
Artiklis 5 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete kogumise seireraamistiku kohta
(metsaseiresüsteemi teine element), täpsustades komisjonile esitatavaid ajastuse ja
andmekogumise nõudeid seoses standarditud metsaandmetega ning liikmesriikidele
esitatavaid sagedusnõudeid seoses ühtlustatud metsaandmetega. Peale selle antakse sellega
komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud standarditud
metsaandmete tehnilisi kirjeldusi.
ET 13 ET
Artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel loobuda komisjoni hallatavast metsaandmete
standarditud kogumisest, esitades riiklikke andmeid kooskõlas standarditud tehniliste
kirjeldustega ja tagades kvaliteedi hindamise.
Artiklis 7 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi kolmanda
elemendi suhtes, nimelt metsaandmete jagamise raamistiku suhtes, ajastamise ja ühtlustamise
nõuded liikmesriikide jaoks ning antakse komisjonile asjakohane õigus täiendavate tehniliste
eeskirjade väljatöötamiseks. Selles täpsustatakse liikmesriikidele ja komisjonile esitatavaid
nõudeid andmete üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas Euroopa
metsateabesüsteemis. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte, et muuta II lisas esitatud ühtlustatud andmete tehnilisi kirjeldusi.
Artiklis 8 nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid koguksid asjakohase metoodika alusel
täiendavaid metsaandmeid ning volitatakse komisjoni sellist metoodikat kehtestama.
Artiklis 9 täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust töötada välja ühilduvad
andmevahetussüsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et tagada
andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, ning kehtestada kaitsemeetmed seoses
seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga.
Artiklis 10 sätestatakse komisjoni ja liikmesriikide ülesanded ja kohustused andmekvaliteedi
kontrolli tagamisel, andes komisjonile õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega
täpsusnõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad ning rakendusaktidega erieeskirjad
hindamisaruannete ja parandusmeetmete kohta.
Artiklitega 11 ja 12 kehtestatakse juhtimisraamistik, milles sätestatakse komisjoni,
liikmesriikide ja asjaomaste piirkondlike sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö
eeskirjad ja põhimõtted ning riiklike kontaktisikute roll.
Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada
olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid, täpsustades täiendavalt aspekte, mida
kavades tuleb arvesse võtta, ja kohustust teha need avalikult kättesaadavaks.
Artiklis 16 on sätestatud, et määrus vaadatakse korrapäraselt läbi ja komisjon esitab selle
rakendamise kohta aruande viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.
ET 14 ET
2023/0413 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Metsad ja muu puittaimestikuga maa katavad peaaegu poole liidu maismaast ning neil
on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, elurikkuse
säilitamisel ja taastamisel, tugeva metsapõhise biomajanduse ja jõukate
maapiirkondade tagamisel, kultuuripärandi säilitamisel ning liidu kodanike heaoluks
vaba aja veetmise ja haridusvõimaluste pakkumisel. Metsad pakuvad elutähtsaid
ökosüsteemiteenuseid, nagu kliima reguleerimine, õhu puhastamine, veevarustus ja
veerežiimi reguleerimine, üleujutus- ja erosioonitõrje, elupaigad elurikkuse
edendamiseks ja geneetilised ressursid. Heas seisundis metsaökosüsteemid toetavad
märkimisväärset osa liidu biomajandusest, pakkudes toorainet (puitu ja muud kui
puittoorainet, näiteks toitu ja ravimtaimi) mitmesugustele sektoritele, kusjuures
laiendatud metsapõhised väärtusahelad annavad praegu liidus 4,5 miljonit töökohta.
Metsamaa on liidus peamine süsiniku siduja ning sellel peaks olema oluline roll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus)4
esitatud kohustuste, sealhulgas liidu eesmärgi saavutada 2050. aastaks
kliimaneutraalsus täitmisel, ja õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kohustuste, eelkõige
Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud määrusega (EL) 2018/19995 kehtestatud
2
ELT C ..., ..., lk … .
3
ELT C ..., ..., lk … .
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse
kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)
2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
ET 15 ET
uute seirekohustuste täitmisel seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2018/841 (edaspidi „LULUCFi määrus“)6. Metsamaa suhtes kohaldatakse ka muid
kohustusi, näiteks kohustusi, mis on seotud liikide ja elupaikade kaitsega tulenevalt
nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ,7 raadamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusest (EL) 2023/1115 (edaspidi „raadamist käsitlev määrus“),8 [looduse
taastamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) [X/X]9 ning
taastuvenergiaga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)
2018/2001 (taastuvenergia direktiiv)10. Metsad ja metsamajandus on keskse tähtsusega
ka selliste prioriteetide saavutamisel nagu uus Euroopa Bauhaus 11 või ELi
biomajanduse strateegia12.
(2) Siiski on enneolematud põuad, kooreüraskirüüsted ja kliimamuutustest tingitud metsa-
või maastikupõlengud paljudes liikmesriikides viimastel aastatel juba põhjustanud
märkimisväärse puude suremise ja ajutise metsade hävimise. Prognoosi kohaselt
suureneb äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus veelgi. Suur
osa liidu metsadest on haavatav nende mõju suhtes, millel on kahjulikud tagajärjed
metsaomanikele, metsatööstusele ja väärtusahelatele, maapiirkondade
elatusvahenditele ja metsade elurikkusele, mis mõjutab negatiivselt metsade
suutlikkust pakkuda elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, millest sõltub liidu kodanike
heaolu ja biomajandus liidus. Sellised riskid nagu metsa- või maastikupõlengud ja
kahjuripuhangud on piiriülesed ja suurenevad kliimamuutuste tõttu. See toob kaasa
suuremad kulud nende tõkestamisel ja suurendab puiduturu volatiilsust.
Metsapõlengute majanduslik mõju ulatub Euroopas juba praegu umbes 1,5 miljardi
euroni aastas, samal ajal kui prognoositakse, et temperatuuri tõus vähendab sajandi
lõpuks metsamaa väärtust mitmesaja miljardi euro võrra liigilise koosseisu muutumise
tõttu.
(3) Nende negatiivsete suundumuste ja ohtudega tegelemine, selle tagamine, et liidu
metsad saavad jätkuvalt täita mitmesuguseid funktsioone kliimamuutuste tingimustes,
ning metsaökosüsteemide kui looduspärandi säilitamine eeldab tõhusamat
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu
direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse
maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest
tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega
muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj).
7
Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj).
8
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse
teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks
tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L
150, 9.6.2023, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj).
9
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... X/XX (ELT...).
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj).
11
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav“ (COM(2021) 573 final).
12
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“
(COM/2012/060 final).
ET 16 ET
metsakatastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut, neile reageerimist ja
katastroofijärgset taastumist, elurikkuse suurendamist, et parandada metsa
vastupanuvõimet kliimast tingitud mõjudele, suuremat suutlikkust juhtida riske, ja
kohanduvaid metsamajandamismeetodeid.
(4) Liikmesriigid, metsaomanikud ja liit saavad võtta asjakohaseid meetmeid üksnes
juhul, kui neil on sidusad, usaldusväärsed, õigeaegsed ja võrreldavad andmed,
kasutades parimal viisil ära digiülemineku võimalusi, sealhulgas Maa seire
tehnoloogiat. Selleks tuleks luua üleeuroopaline metsaseiresüsteem, et koguda ja
jagada metsaandmeid, mis toetavad teadlike otsuste tegemist, näiteks võimaldavad
õigel ajal kindlaks teha, hinnata ja käsitleda metsaga seotud ohte, riske ja kahjusid.
Seda arvesse võttes kuulutati ELi uues metsastrateegias aastani 2030 välja
seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja
andmekogumise kohta, sealhulgas metsade ja metsandussektori strateegiliste kavade
kohta.
(5) Tänu Copernicuse satelliitide ja muude kosmosevarade kogumile, mida täiendavad
perioodilised aeropildistamise kampaaniad, on liit varustatud töökindla, kulutõhusa ja
hõlpsasti toimiva Maa seire tehnoloogiaga. See võimaldab avastada ja jälgida
kliimamuutustest tingitud metsahäiringuid, nagu metsa- või maastikupõlengud, põuad,
tormid ja kahjuripuhangud.
(6) Peale selle on vaja saada täpne ja täielik ülevaade liidus asuvatest Euroopa metsadest,
et hinnata nende haavatavust ja vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ning nende
meetmete tõhusust, mis aitavad metsadel kliimamuutustega kohaneda. Selleks on vaja
koguda asjakohaseid andmeid metsade seisundi, elurikkuse ja metsastruktuuride kohta.
(7) Enamik andmeid metsade kohta liikmesriigi tasandil on kogutud riiklike
metsainventuuride kaudu. Põhirõhk on puiduressursside seirel, isegi kui osa kogutud
andmetest hõlmab ka muid metsafunktsioone. Peale selle puudub praegu liidu tasandil
terviklik süsteem, mis tagaks võrreldavate kvaliteetsete andmete kättesaadavuse kõigis
asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas metsa vastupanuvõime ja elurikkus.
Lisaks on veel probleeme, mis on seotud kaugseireandmete ja maapealsete andmete
integreerimisega ja tingitud maapealsete andmete vähesest koostalitlusvõimest ja
kättesaadavusest, mis on sageli seotud murega andmete konfidentsiaalsuse pärast.
Kokkuvõttes peab praegune metsaseire liidus arendama edasi süstemaatilist
andmekogumist ja andmete jagamist kooskõlas ühiste kirjeldustega ning pikkade ja
võrreldavate kõrgresolutsiooniga aegridadega.
(8) Seirevahendite ja -tehnoloogia, eelkõige Maa seireks kosmosest või õhust kasutatavate
vahendite ning ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide kiire areng annab
ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida ja standardida metsade seiret ning
pakkuda metsakasutajatele ja ametiasutustele teenust, toetada vabatahtlikku
integreeritud pikaajalist planeerimist ning samal ajal stimuleerida liidu turu kasvu
kõnealuse tehnoloogia ja sellega seotud uute oskuste valdkonnas, sealhulgas väikeste
ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Praeguseks saab Maa seire abil
tuvastada metsasuse kiireid muutusi, mis on näiteks põhjustatud metsahäiringutest,
ning see võib parandada metsaseire tõhusust. Maa seire andmetoodete
väljatöötamiseks, kontrollimiseks ja kalibreerimiseks on siiski vaja kohapealseid
mõõtmisi. Samuti on suurtel aladel raske prognoosida paljusid metsa häiringute või
elurikkusega seotud tunnuseid (näiteks metsahäiringute põhjuste määramine,
lagupuidu kogus, metsa looduslikkus või vanade metsade olemasolu), kasutades ainult
Maa seiret.
ET 17 ET
(9) On mitu liidu poliitikavahendit, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt keskkonna
ja elurikkuse, kliima, energeetika, biomajanduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas.
Kvaliteetne metsaseiresüsteem, mis ühendab maapealsed vaatlused Maa seire andmete
ja toodetega, võimaldab liidu poliitikaeesmärkide ja sihtide suunas liikumist jälgida
ning neid edukat saavutada ja hinnata. Näiteks on muudetud taastuvenergia direktiivi
rakendamiseks vaja, et liikmesriikidel oleks teave põlismetsade ja vanade metsade
asukoha kohta. Peale selle võib juurdepääs iga-aastastele täielikele andmetele
võrastiku liituse muutuste ja metsahäiringute ulatuse kohta toetada liikmesriikide
süsinikuvaru muutuste seiret ja aruandlust LULUCFi määruse kohaldamisel. See
lähenemisviis on kooskõlas muude liidu vahenditega, nagu 2019. aasta teatise
„Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“,13 alusel
loodud ELi raadamise, metsade seisundi halvenemise, maailma metsasuse ja
seonduvate mõjurite jälgimiskeskus, mille eesmärk on jälgida maailma metsade ja
nendega seotud mõjurite muutusi, pakkudes ülemaailmseid metsakaarte, teavet
tarneahelate kohta ja Maa seire vahendeid piirkondlikuks ja ülemaailmseks analüüsiks.
(10) Peale selle peaks kvaliteetsete metsaandmete kättesaadavus toetama kestlike
ärimudelite, näiteks süsiniku sidumise tehnoloogiate ja süsinikku siduva majandamise
lahenduste kasutuselevõttu liidu süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [X/X],14 stimuleerides kestlike
süsinikku siduva majandamise ja süsiniku talletamise tavade omaksvõtmist ja laialdast
kasutuselevõtmist kogu liidus, kuna vähendatakse selliste metsamajandajate kulusid,
kes otsustavad sellistes kavades osaleda.
(11) Seda arvesse võttes peaks komisjon koostöös liikmesriikidega looma
metsaseiresüsteemi, mis põhineb kolmel elemendil, mis tuleks järk-järgult kasutusele
võtta: metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem, metsaandmete kogumise
raamistik ja andmete jagamise raamistik. Metsaseiresüsteem peaks võimaldama
koguda Maa seirel ja geoviidatud kohapealsetel vaatlustel põhinevaid andmeid ning
tagama koostalitlusvõime muude olemasolevate elektrooniliste andmebaaside ja
geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on olulised LULUCFi tegevuste seireks
ja raadamisvabade kaupade jälgimiseks kooskõlas raadamist käsitleva määrusega.
Metsaseiresüsteem peaks järgima viimases Euroopa koostalitlusvõime raamistikus
sätestatud põhimõtteid15.
(12) Selleks et tagada metsaandmete sidus seire, on kõigepealt vaja kindlaks teha ja
lokaliseerida metsaüksused, millel on sarnased põhitunnused, nagu minimaalne
pindala, võrastiku liitus ja peamised metsatüübid. Selleks peaks geograafiliselt täpne
tuvastussüsteem võimaldama metsa sisaldavate alade õiget kaardistamist ja
lokaliseerimist, võimaldades jälgida metsasuse ja tunnuste muutumist aja jooksul.
Piisava täpsuse tagamiseks peaks süsteem vastama mõõtkavaga seotud
miinimumnõuetele ja olema välja töötatud standardmeetodi alusel.
13
Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks
ja taastamiseks“ (COM(2019) 352 final).
14
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) X/XX, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku
sidumise sertifitseerimiseks (ELT...).
15
Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik.
Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134 final).
ET 18 ET
(13) Käesoleva määruse alusel kogutavad metsaandmed kajastavad andmevajadusi, mis on
vajalikud liidu poliitika toetamiseks kliimamuutuste leevendamise ja nendega
kohanemise, katastroofiriski ennetamise ja juhtimise, elurikkuse ja biomajanduse
valdkonnas. Metsaandmete kogumise süsteem peaks põhinema erinevatel
andmekogumitel: standarditud andmed, mida haldab komisjon ja mida kogutakse
peamiselt Maa seire kaudu Copernicuse satelliitide abil ja vastavalt tehnilistele
protokollidele, ning ühtlustatud andmed, mille koostamisele peaksid liikmesriigid
kaasa aitama andmete süstemaatilise kogumisega, kasutades oma uuringuid, mis
põhinevad proovitükkide võrgul, nagu riiklikud metsainventuurid või muud
seirekohtade võrgustikud, ning täiendades neid võimaluse ja vajaduse korral Maa seire
vahenditega.
(14) Selleks et anda kõige terviklikum ülevaade metsade olukorrast ja seisundist liidus,
peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat
teenust ja aidata oma allikatega kaasa komisjoni hallatavale standarditud
andmekogumisele. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks see võimaldama
liikmesriikidel, kellel on olemas seiresüsteemid, anda täiendavat ressursikulu
põhjustamata oma panuse selliste riiklikult kasutatavate andmekogumitega nagu in
situ andmed või õhust kogutud andmed, mis ei ole täielikult kogu liidus kättesaadavad.
Peale selle peaks õhust kasutatavate seiresüsteemide täiendav kasutamine aitama
kvantifitseerida metsapõlengute mõju, et kavandada põlenud ala taastamist, ning selle
tulemusena vähendama liikmesriikide ja metsaomanike kulusid tõhusama
põlengujärgse majandamise kaudu. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni pakutavaid
teenuseid mitte kasutada, peaksid nad koguma andmeid kooskõlas käesolevas
määruses sisalduvate tehniliste kirjeldustega ja hindama igal aastal nende andmete
kvaliteeti.
(15) Selleks et vähendada kulusid ja hõlbustada juurdepääsu metsaandmetele, tuleks
metsaandmete jagamise raamistikuga tagada, et liikmesriigid ja komisjon teevad
sellised andmed avalikult kättesaadavaks, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemis.
Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata oma olemasolevate
andmekogumissüsteemide kasutamist. Ühtlustamise eesmärgil peaksid nad jagama
andmeid vastavalt määruses sisalduvatele tehnilistele kirjeldustele, mis põhinevad
olemasolevatel standardkirjeldustel ja -meetoditel. Seirekohtade asukohta käsitlevate
andmete puhul, mida enamikus riiklikes metsainventuurides käsitletakse praegu
konfidentsiaalsena, tuleks nende jagamiseks töötada välja asjakohaste ELi nõuete
kohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et selliste andmete konfidentsiaalsust ei
kahjustata. Metsaandmete jagamise raamistik peaks hõlbustama liikmesriikide jagatud
andmete geograafilise lokaliseerimise kaudu selle teabe omistamist igale
metsaüksusele.
(16) Andmekogumissüsteemide ja ühtlustatud metoodika puudumise tõttu ei jälgita ega
esitata praegu olemasolevate liidu ja rahvusvaheliste raamistike alusel kõiki metsaga
seotud andmeid, näiteks andmeid, mis on olulised kliimamuutustega kohanemisel
tehtud edusammude jälgimiseks, nagu on ette nähtud Euroopa kliimamääruse artiklites
5 ja 6. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha selliste täiendavate
metsaandmete lisamine metsaseiresüsteemi, tingimusel et komisjon töötab
Teadusuuringute Ühiskeskuse arendatava Euroopa metsateaduse partnerluse abiga
välja asjakohased meetodid. Nende täiendavate metsaandmete tehnilised kirjeldused
tuleks välja töötada järk-järgult rakendusaktide abil ja tihedas koostöös
liikmesriikidega, tuginedes tähtsaimale poliitilisele prioriteedile ning võttes arvesse
rahalist ja tehnilist teostatavust ning liikmesriikide võimalikku halduskoormust.
ET 19 ET
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/102416 avaandmete ja avaliku
sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta on ette nähtud avaliku sektori
andmete avaldamine tasuta ja avatud vormingus. Kõnealuse direktiivi üldeesmärk on
jätkata liidu andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava avaliku
sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa
juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega.
Kõnealuse direktiivi peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed
peaksid olema kavandatult ja vaikimisi avaandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2003/4/EÜ17 eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele
juurdepääsu õigus kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga keskkonnainfo
kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus
kohtu poole pöördumise kohta (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon
hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise
kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ18 hõlmab ka ruumiandmete, sealhulgas
erinevaid keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. Käesoleva
määruse sätted, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, peaksid
neid direktiive täiendama, et mitte luua eraldi õiguslikku korda, ning seetõttu ei tohiks
need piirata direktiivide (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.
Kooskõlas nimetatud direktiividega ei tohiks metsaandmete jagamine käesoleva
määruse alusel kahjustada riigi julgeolekut ja riigikaitset.
(18) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks
kasutatavate andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, peaksid komisjon
ja liikmesriigid tegema koostööd, kaasates ka spetsialiseeritud asutusi.
(19) Metsaseiresüsteem peaks tagama, et jagatud andmed on usaldusväärsed ja
kontrollitavad. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid kontrollima
metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui
kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid
need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed. Seda
silmas pidades tuleks komisjonile anda õigus töötada välja nõuded ja tegevuskord
metsaseiresüsteemi kvaliteedi tagamiseks, võttes arvesse vajadust hoida VKEde
täiendav halduskoormus võimalikult väikesena.
(20) Selleks et toetada liikmesriike metsaseires ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises
planeerimises, tuleks käesoleva määrusega kehtestada juhtimisraamistik komisjoni ja
liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikidevaheliseks koordineerimiseks ja
koostööks, et parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.
Juhtimisraamistik peaks olema kaasav ja teaduspõhine ning selle eesmärk peaks olema
veelgi parandada teaduslike nõuannete usaldusväärsust ja integreeritud pikaajaliste
kavade kvaliteeti, hõlbustades seeläbi teadmiste ja heade tavade vahetamist. See
juhtimisraamistik peaks tagama metsade multifunktsionaalsust kajastavate erinevate
16
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku
sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj)
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku
juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk
26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/4/oj).
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa
Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).
ET 20 ET
poliitikaeesmärkide eest vastutavate pädevate asutuste ning sõltumatute ekspertide
osalemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega [X/X]19. Selle
juhtimisraamistiku rakendamiseks peaks iga liikmesriik määrama riikliku kontaktisiku
ja teatama sellest komisjonile; riiklik kontaktisik peaks olema peamine kontaktpunkt
metsaseiresüsteemiga seotud tegevustes ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises
planeerimises. Liikmesriigid ja komisjon peaksid kasutama ka olemasolevaid
piirkondliku institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas piirkondlike
konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames loodud
struktuure.
(21) Selleks et toetada integreerivat lähenemisviisi kõigis asjakohastes
poliitikavaldkondades ja tagada liidu metsade vastupanuvõime, tuleks käesoleva
määrusega anda liikmesriikidele võimalus töötada välja vabatahtlikud integreeritud
pikaajalised metsanduse kavad või vajaduse korral kohandada oma olemasolevaid
pikaajalisi metsastrateegiaid või -kavasid lähtuvalt käesolevas määruses täpsustatud
aspektidest ning võttes arvesse ka sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi. Sellise
integreeriva lähenemisviisi väljatöötamine suurendaks sidusust liidu eesmärkide
saavutamisel, kuna kavadesse lisataks ühised aspektid, mis hõlmaksid ka selliseid
toetavaid elemente nagu vajalikud investeeringud ja koolitus ning suutlikkuse
suurendamine, et toetada metsamajandajate oskuste täiendamist. Kavad tuleks teha
avalikult kättesaadavaks ning need peaksid kajastama keskpikka või pikka
ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.
(22) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi hea toimimine, tuleks komisjonile anda õigus
võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud
õigusakte käesoleva määruse muutmiseks ja täiendamiseks, et kohandada
metsaandmete tehnilisi kirjeldusi tehnika ja teaduse arenguga ning võtta vastu andmete
täpsuse nõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad. Eriti oluline on, et komisjon
korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas
ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes20 kindlaks
määratud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik
dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev
juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud
õigusaktide ettevalmistamist.
(23) Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks
komisjonile anda rakendamisvolitused seoses metsaandmete jagamise ja ühtlustamise
tehniliste eeskirjade ja korraga; teatavate metsaandmete kogumise metoodika ja nende
kirjelduste täpsustamisega; menetluste ja vormingutega, mida kasutatakse
andmetalletus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning
konfidentsiaalsust kaitsvate meetmete kehtestamisega, et lisada seirekohtade
geograafiliselt täpse asukohaga seotud teave kõnealustesse andmetalletus- ja
andmevahetussüsteemidesse; andmekvaliteedi hindamise aruannete sisu ja nende
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... otsus (EL) X/X, millega muudetakse nõukogu otsust 89/367/EMÜ,
millega luuakse alaline metsakomitee (ELT...).
20
Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud
institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).
ET 21 ET
komisjonile esitamise korra ning parandusmeetmete kirjeldusega. Nende volituste
kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
182/201121.
(24) Komisjon peaks käesoleva määruse korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse liidu
õigusaktide, rahvusvaheliste raamistike ning tehnika ja teaduse arengut ning
täiendavaid seirevajadusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka andmete
ühtlustamise kvaliteeti, eelkõige seda, kas ühtlustamine põhjustab hinnangutes liigset
ebakindlust, mis õigustaks vajadust kehtestada standarditud andmete kogumine. Viis
aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama aruande selle
rakendamise kohta.
(25) Liidu metsad ja kestlik metsamajandamine on Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle
eesmärkide seisukohast eriti olulised. Liidul on pädevus eri valdkondades, mis võivad
olla seotud ka metsadega, nagu kliima, keskkond, maaelu areng ja katastroofide
ennetamine. Nendes liidu jagatud pädevusega valdkondades ei kuulu metsad ja
metsamajandus liikmesriikide ainupädevusse. Käesoleva määruse eesmärke, nimelt
tagada liidus kogutavate metsaandmete hea kvaliteet ja võrreldavus ning edendada
liidu metsade vastupanuvõimet toetava integreeritud pikaajalise planeerimise
vabatahtlikku väljatöötamist liikmesriikide tasandil, ei suuda liikmesriigid üksi
piisaval määral saavutada ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab neid
eesmärke paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid
kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.
Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev
määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu metsaseireraamistik ja sätestatakse
eeskirjad, millega
a) tagatakse liidus metsaandmete õigeaegsus, täpsus, järjepidevus, läbipaistvus,
võrreldavus ja täielikkus ning üldsuse juurdepääs nendele andmetele;
b) toetatakse liikmesriikide pikaajaliste integreeritud kavade vabatahtlikku
väljatöötamist tõenditel põhineva, kaasava, valdkondadeülese ja kohanduva
lähenemisviisi kaudu;
c) luuakse tugevam juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel.
2. Käesoleva määrusega kehtestatakse teabe kogumise ja sellele juurdepääsu andmise
eeskirjad, et toetada
21
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
ET 22 ET
d) metsaökosüsteemide ja nende teenuste kaitset, taastamist ja kestlikku kasutamist
käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist, pöörates erilist
tähelepanu eesmärgile suurendada metsade vastupanuvõimet ja võimaldada kaitsta
metsade multifunktsionaalsust, muu hulgas seoses järgmisega:
a) kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;
b) elurikkus;
c) katastroofiriski ennetamine ja juhtimine;
d) metsade tervis;
e) metsa biomassi kasutamine mitmesugustel sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel;
f) invasiivsed võõrliigid;
e) riiklik metsamajandamine ja liikmesriikide pikaajaline integreeritud planeerimine, et
muu hulgas suurendada metsade vastupanuvõimet metsa- ja maastikupõlengute,
kahjurite, põudade ja muude häiringute suhtes.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „geograafiliselt täpsed andmed“ – andmed, mis on viidetega varustatud ja mida
talletatakse viisil, mis võimaldab neid kindla kordustäpsuse ja täpsusega kaardistada
ja lokaliseerida;
(2) „geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, talletama, analüüsima
ja kuvama geograafiliselt täpseid andmeid;
(3) „metsaüksus“ – geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala, mis
on kindlaks tehtud Maa seire ja mis tahes muu sobiva geograafiliselt täpsete andmete
lisakihiga, nagu võrastiku liitus, haldusüksuse piir või topograafiline piir riiklikus
kaardistussüsteemis;
(4) „metsaandmed“ – teave metsaökosüsteemide olukorra ja seisundi ning nende
kasutamise kohta, sealhulgas esmased andmed ja sellisest teabest saadud
koondandmed;
(5) „Maa seire“ – andmete kogumine Maa füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste
süsteemide kohta sellise kaugseiretehnoloogia abil nagu pildi- või muid sensoreid
kandvad satelliidid või õhusõidukitel olevad platvormid, mida vajaduse korral
kombineeritakse in situ andmetega;
(6) „mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle 5 meetri
kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need
näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav
maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega
alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava
täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis
on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie
tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist;
(7) „muu puittaimestikuga maa“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole mets
ja millel kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud võrade liitusega 5–10 % või puud, mis
suudavad kohapeal nimetatud näitajad saavutada, või mille põõsastaimede, põõsaste
ET 23 ET
ja puude katvus kokku on üle 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandus- või
linnamaana kasutatavat maad;
(8) „andmete ühtlustamine“ – protsess, mille käigus kasutatakse eri seiresüsteemide
kaudu kogutud kättesaadavaid andmeid, et saada võrreldavaid hinnanguid, mis
vastavad kokkulepitud standardkirjeldusele;
(9) „standardimine“ – ühiste andmestandardite kehtestamise ja rakendamise protsessi
tulemus, mille eesmärk on tagada, et kogu liidus kogutakse, talletatakse ja
kasutatakse andmeid järjepidevalt ja täpselt;
(10) „in situ andmed“ – seirekohtade võrgustiku kaudu standardkorra kohaselt kohapeal
kogutud andmed. Need andmed hõlmavad mõõtmise täpset geograafilist asukohta,
mis on muu hulgas seotud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenustega.
2. PEATÜKK
METSASEIRE
Artikkel 3
Metsaseiresüsteem
1. Komisjon loob artikli 11 kohases koostöös liikmesriikidega järgmistest elementidest
koosneva metsaseiresüsteemi ja haldab seda:
a) artikli 4 kohane geograafiliselt täpne tuvastussüsteem metsaüksuste
kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks;
b) artiklite 5 ja 8 kohane metsaandmete kogumise raamistik;
c) artikli 7 kohane metsaandmete jagamise raamistik.
2. Metsaseiresüsteem koosneb elektroonilistest andmebaasidest ja geoinfosüsteemidest
ning võimaldab metsaandmete vahetamist ja integreerimist muude elektrooniliste
andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on välja töötatud
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199922 V lisa 3. osaga
ja määruse (EL) 2023/1115 artikliga 33.
Metsaseiresüsteemiga tagatakse järgmiste andmete korrapärane ja süstemaatiline
kogumine:
a) metsaandmed, mis põhinevad Copernicuse Sentineli satelliitide või
muude samaväärsete süsteemide abil tehtud õhu- või kosmosefotodest
saadud ortokujutistel;
b) in situ andmed seirekohtade võrgustiku kaudu.
3. Komisjon võib paluda spetsialiseeritud asutuste abi, et hõlbustada
metsaseiresüsteemi loomist ja töös hoidmist ning anda liikmesriikide pädevatele
asutustele tehnilist nõu metsaseire valdkonnas.
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse
energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,
98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive
2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus
(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).
ET 24 ET
4. Euroopa Keskkonnaamet abistab komisjoni metsaseiresüsteemi rakendamisel,
sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) arendamisel ja töös hoidmisel.
5. Komisjon jagab enda koostatavaid Maa seire andmeid tasuta liikmesriikide
metsaseiresüsteemi eest vastutavate pädevate asutustega või teenuseosutajatega, keda
need asutused on volitanud end esindama.
Artikkel 4
Metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem
1. Komisjon loob metsaeraldiste kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks geograafiliselt
täpse tuvastussüsteemi (edaspidi „tuvastussüsteem“), mis hakkab toimima hiljemalt
[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse
jõustumise kuupäeva].
2. Tuvastussüsteem on geoinfosüsteem. Komisjon loob õhu- või kosmosefotodest
saadud ortokujutiste põhjal tuvastussüsteemi, mida ta ajakohastab korrapäraselt ja
mille ühtne standard tagab vähemalt mõõtkavas 1 : 100 000 oleva kaardiga
samaväärse täpsuse.
3. Tuvastussüsteem
a) võimaldab kogu liidus täpselt kaardistada ja lokaliseerida metsaalad ning kui
on kehtestatud artikli 8 lõike 3 kohane metoodika, siis ka muu puittaimestikuga
maa;
b) tuvastab üheselt metsaüksused artikli 5 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud
metsaandmete kombinatsiooni alusel;
c) võimaldab lihtsamini avastada ja lokaliseerida muutusi metsaga ja metsata maa
vahel.
Artikkel 5
Metsaandmete kogumise raamistik
1. Metsaandmete kogumise raamistik hakkab toimima hiljemalt [väljaannete talitus,
palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumise puhul ja hiljemalt [väljaannete talitus,
palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
lõikes 3 osutatud metsaandmete kogumise puhul.
2. Komisjon kogub kooskõlas I lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega järgmisi
metsaandmeid ja tagab seeläbi andmete standardimise:
a) metsaala;
a) võrastiku liitus;
b) metsatüüp;
c) metsade ühendatus;
d) lehtede/okaste varisemine;
e) metsapõlengud;
f) metsa- ja maastikupõlengute riski hindamine;
g) võrastiku liituse häiringud.
ET 25 ET
3. Liikmesriigid koguvad II lisas kindlaksmääratud sagedusega järgmisi metsaandmeid:
a) puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav mets;
b) kasvava metsa tagavara;
c) aastane netojuurdekasv;
d) puistu struktuur;
e) puude liigiline koosseis ja liigirikkus;
f) Euroopa metsatüüp;
g) eemaldatud puit;
h) lagupuit;
i) metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel;
j) levinud metslindude arvukus;
k) põlismetsade ja vanade metsade asukoht;
l) kaitsealused metsaalad;
m) puittoodete tootmine ja nendega kauplemine;
n) metsa biomass bioenergia tootmiseks.
4. Lõike 3 punktide a–h kohaldamisel koguvad liikmesriigid in situ andmeid
kohapealsete uuringute põhjal ja kombineerivad neid Maa seire andmetega, kui need
on kättesaadavad, ning muudest asjakohastest teabeallikatest saadud andmetega.
Kohapealsed uuringud põhinevad lõike 2 punktis a osutatud liikmesriigi metsaala
esindavate ja sellega kooskõlas olevate seirekohtade võrgustikul.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisas
esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika
arenguga.
Artikkel 6
Komisjoni andmekogumisteenusest loobumine
1. Artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumisega seoses võivad liikmesriigid
otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat teenust ja panustada oma andmetega
artiklis 3 osutatud metsaseiresüsteemi toimimisse.
2. Kui liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimaluse kasuks, siis ta:
a) kogub artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas I lisas sätestatud
tehniliste kirjeldustega;
b) jagab artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas artikli 7 lõikega 2;
c) hindab igal aastal kogutud andmete kvaliteeti kooskõlas artikliga 10.
Artikkel 7
Metsaandmete jagamise raamistik
1. Liikmesriigid jagavad hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] artikli 5 lõikes 3 osutatud uusimaid
kättesaadavaid metsaandmeid kooskõlas II lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega,
ET 26 ET
tehes need andmed üldsusele juurdepääsetavaks. Liikmesriigid tagavad andmete
ühtlustamise, jagades koondatud metsaandmeid kooskõlas II lisas esitatud
kirjeldustega. Seirekohtade geograafiliselt täpseid asukohaandmeid jagatakse
tingimusel, et on kehtestatud artikli 9 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmed.
2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad üldsusele juurdepääsu artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning
artikli 8 lõikes 1 osutatud andmetele masinloetavas avatud vormingus, mis tagab
koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga
5.
3. Komisjon teeb metsateabesüsteemis üldsusele juurdepääsetavaks järgmised andmed:
a) artikli 5 lõike 2 kohaselt kogutud andmed;
b) kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 jagatud andmed, välja arvatud
seirekohtade geograafiliselt täpsed asukohad;
c) kooskõlas artikli 6 lõike 2 punktiga b jagatud andmed;
d) kooskõlas artikli 8 lõikega 1 kogutud andmed.
4. Liikmesriigid võivad metsaandmete jagamise raamistiku kaudu jagatud andmeid
kasutada käesoleva määruse artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud
pikaajaliste metsakavade väljatöötamiseks ning määruse (EL) 2018/841 artikli 14
kohaldamiseks.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisas
esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika
arenguga.
Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tehnilised
eeskirjad ja kord metsaandmete jagamiseks ja ühtlustamiseks käesoleva määruse
alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 8
Täiendavad metsaandmed
1. Komisjon ja liikmesriigid koguvad III lisas loetletud metsaandmeid etapiviisiliselt,
kui on vastu võetud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktid.
2. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad komisjon ja liikmesriigid Maa seire andmeid või in
situ andmeid ning III lisa punktides a, b ja c loetletud metsaandmete puhul Maa seire
andmeid koos in situ andmete ja muude asjakohaste teabeallikatega.
3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada III lisas loetletud
metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused, ning
täpsustada selles loetletud metsaandmete kirjeldusi. Nimetatud rakendusaktid
võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
Artikkel 9
Ühilduvad andmetalletus- ja andmevahetussüsteemid
1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et töötada artikli 3 lõikes 3 osutatud
spetsialiseeritud asutuste abiga välja ühilduvad andmetalletus- ja
ET 27 ET
andmevahetussüsteemid metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja
jagamiseks.
2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad korra ja
vormingute kohta, mida tuleb kasutada lõikes 1 osutatud andmetalletus- ja
andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning et kehtestada
konfidentsiaalsust kaitsvad meetmed seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga
seotud teabe lisamiseks kõnealustesse andmetalletus- ja andmevahetussüsteemidesse.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
Artikkel 10
Andmekvaliteedi kontroll
1. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ja
jagatavate metsaandmete kvaliteedi ja täielikkuse eest.
2. Liikmesriigid hindavad igal aastal käesoleva määruse kohaselt jagatavate andmete
kvaliteeti.
Kui hindamise käigus ilmneb andmetes puudusi, võtavad liikmesriigid asjakohaseid
parandusmeetmeid. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks, mis järgneb
kalendriaastale, mil puudus kindlaks tehti, andmekvaliteedi hindamise aruanded ning
vajaduse korral parandusmeetmete kirjelduse ja nende rakendamise ajakava.
3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat määrust, kehtestades selle alusel jagatavate andmete täpsuse
nõuded ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud
kvaliteedihindamise eeskirjad.
4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada andmekvaliteedi
hindamise aruannete sisu ja nende komisjonile esitamise korda ning lõike 2 teises
lõigus osutatud parandusmeetmete kirjeldust. Nimetatud rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. PEATÜKK
INTEGREERITUD JUHTIMINE
Artikkel 11
Koordineerimine ja koostöö
1. Liikmesriigid ja komisjon koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd, et
parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.
2. Komisjon toetab liikmesriike nende taotluse korral artiklis 13 osutatud vabatahtlike
integreeritud pikaajaliste metsakavade väljatöötamisel või kohandamisel sellega, et
pakub teavet asjakohaste teaduslike teadmiste seisu kohta ning hõlbustab teadmiste
ja heade tavade vahetamist.
3. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja koordineerivad oma meetmeid, et
parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust. Selline koostöö ja
koordineerimine põhineb avatud teaduslikul arutelul ja selle eesmärk on edendada
erapooletut teaduslikku nõustamist.
ET 28 ET
4. Liikmesriigid ja komisjon võivad kasutada olemasolevaid piirkondliku
institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas selliseid, mis toimivad piirkondlike
konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames.
Artikkel 12
Liikmesriigi kontaktisik
1. Iga liikmesriik määrab oma kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni.
2. Liikmesriigi kontaktisik täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:
a) koordineerib käesoleva määruse alusel jagatavate metsaandmete
ettevalmistamist ja võtab seejuures arvesse kõiki pädevaid asutusi, sealhulgas
katastroofiriski ennetamise ja juhtimise eest vastutavaid asutusi;
b) koordineerib asjaomaste ekspertide osalemist komisjoni ja muude asjakohaste
asutuste korraldatavatel eksperdirühmade koosolekutel.
3. Artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade väljatöötamisel või
kohandamisel tegutseb liikmesriigi kontaktisik komisjoni ja liikmesriigi
teabevahetuses kontaktpunktina. Kui vabatahtliku integreeritud pikaajalise
metsakava väljatöötamises või kohandamises osaleb mitu liikmesriigi ametiasutust,
vastutab selle töö koordineerimise eest riiklik kontaktisik.
Artikkel 13
Vabatahtlikud integreeritud pikaajalised kavad
1. Liikmesriike kutsutakse üles koostama integreeritud pikaajalisi metsakavasid või
kohandama oma olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid või -
strateegiaid, võttes arvesse keskpikka või pikka ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte
ainult aastateni 2040 ja 2050.
2. Lõikes 1 osutatud kavade koostamisel või ajakohastamisel on liikmesriikidel
soovitatav käsitleda IV lisas sätestatud aspekte.
3. Liikmesriigid julgustavad kõiki huvitatud isikuid oma integreeritud pikaajaliste
metsakavade väljatöötamisel aktiivselt osalema. Liikmesriigid teevad kavad
üldsusele kättesaadavaks.
4. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 14
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates
[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses
lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
ET 29 ET
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõike 5 esimese lõigu ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa
Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa
Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad
ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 15
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses.
2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 16
Läbivaatamine
1. Käesoleva määruse kõiki aspekte vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse liidu
õigusega seotud asjakohaseid suundumusi, rahvusvahelisi raamistikke, tehnoloogia ja
teaduse arengut, täiendavaid seirevajadusi ja käesoleva määruse alusel jagatavate
andmete kvaliteeti.
2. Komisjon esitab hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.
Artikkel 17
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president
eesistuja
ET 30 ET
FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
1.4.2. Erieesmärgid
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
1.4.4. Tulemusnäitajad
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
ET 1 ET
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
ET 2 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik
vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks
Lisaks hõlmab käesolev finantsselgitus ka Euroopa Keskkonnaameti vahendeid
seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mullaseire
ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv) (COM(2023) 416).
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
09 – Keskkond ja kliimameetmed
Tegevused:
09 02 – Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)
09 10 Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
1.3. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest23
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või
ühendamist teise või uue meetmega
1.4. Eesmärgid
1.4.1. Üldeesmärgid
Kavandatava määruse eesmärk on aidata tegeleda järgmiste suurte ühiskondlike
väljakutsetega:
– kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine;
– elurikkuse vähenemise tagasipööramine ja elurikkuse valdkonnas võetud
rahvusvaheliste kohustuste täitmine;
– metsade seisundi ja vastupanuvõimega seotud riskide käsitlemine;
– elurikkuse säilitamise ja kliimamuutuste valdkonnas võetud rahvusvaheliste
kohustuste täitmine.
1.4.2. Erieesmärgid
Üldeesmärgist tulenevalt on käesoleva kavandatava määruse konkreetsed eesmärgid
järgmised:
Erieesmärk nr 1:
Tagada täpsed, digiteeritud, järjepidevad, võrreldavad, õigeaegsed ja kättesaadavad
andmed ELi metsade seisundi kohta, luues metsaseiresüsteemi, mida haldavad
komisjon ja liikmesriigid. Uus süsteem võimaldab teha kindlaks metsaüksuste
asukoha, koguda standarditult metsaandmeid Maa seire,
23
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 3 ET
navigeerimise/positsioneerimise tõhustatud võimaluste kaudu ning jagada
ühtlustatud, või kui see ei ole võimalik, siis standarditud andmeid.
Erieesmärk nr 2: Julgustada liikmesriike töötama välja või kohandama oma
integreeritud pikaajalisi metsakavasid, mis põhinevad asjakohase ELi poliitikaga
seotud kvaliteetsel seireteabel ja milles võetakse arvesse kindlaks määratud
minimaalseid ühiseid aspekte.
Erieesmärgist tulenevalt on tegevuseesmärk järgmine:
luua tõhus raamistik, et tagada metsaandmete kogumine ja aruandlus, integreerides
Maa seire ja geoviidetega kohapealse seire, ning julgustada liikmesriike rakendama
järjepidevat integreeritud pikaajalist metsaplaneerimist.
1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Kavandatud algatus toob märkimisväärset kasu keskkonnale, sh kliimamuutuste
leevendamise ja nendega kohanemise ning elurikkuse jaoks, ning parandab metsade
seisundit, parandades häiringuteks valmisolekut ja neile reageerimist.
Kliimaneutraalsus ning kestlik ja bioloogiliselt mitmekesine ringbiomajandus
sõltuvad suurel määral ELi metsade seisundist ja vastupanuvõimest.
Ettepaneku rakendamine peaks looma VKEdele uusi võimalusi, mis on seotud nii
metsaseirega seotud digiteenuste turu kasvuga kui ka innovatsiooniga
seiretehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks saavad metsa- ja
metsandussektori osalised kasu võimalikest sissetulekuvõimalustest
sertifitseerimissüsteemide kaudu, mis põhinevad usaldusväärsel seirel.
Metsaseire rakendamine loob eeldatavasti ka võimalusi teadus- ja arendustegevuseks.
1.4.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Komisjon jälgib algatuse kasutuselevõttu ja mõju korrapäraselt (kaks korda aastas),
tuginedes järgmistele aspektidele:
• ühtse määratlusega näitajate arv
• selliste näitajate arv, mille puhul kasutatakse ühtlustatud või standarditud
andmekogumismeetodeid
• andmete esitamine liikmesriikide poolt FISE-le
• juurdepääs andmetele FISE kaudu (keskmine klõpsude arv kuus)
• riiklik kohanemisstrateegia ning riskihindamine ja riskijuhtimine;
ühistel näitajatel põhinevad strateegiad
• metsaalaste digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv)
• liikmesriikides vastu võetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv
• integreeritud pikaajaliste kavade kooskõla ühiste põhiaspektidega
• ELi vahendite kasutamine seiremeetmete toetamiseks
ET 4 ET
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva määruse täitmiseks vajalikud õigus- ja
haldusnormid ning komisjonil tuleb töötada välja asjakohased rakendusmeetmed.
Seepärast tuleb liikmesriikidel rakendada poliitikat ja meetmeid ning õigus- ja
haldusnorme, mis on riigi tasandil vajalikud käesoleva ettepaneku järgimiseks.
2026. aasta juuliks (üks aasta pärast määruse eeldatavat jõustumist) loovad komisjon
ja liikmesriigid metsaüksuste identifitseerimise süsteemi ja seiresüsteemi, samas kui
andmete jagamise raamistik peab hakkama toimima alates 1. jaanuarist 2028.
Komisjon annab Maa seire teenuste abil kogutud andmed tasuta neile
liikmesriikidele, kes otsustavad süsteemis osaleda oma andmetega, mitte osaleda uue
seiresüsteemi standardiseeritud töös.
Algatusega nähakse ette ka mitme teisese õigusakti vastuvõtmine. Eelkõige
valmistab komisjon asjaomase eksperdirühmaga tihedalt konsulteerides ning
koostöös Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaametiga ette
delegeeritud õigusaktid, et töötada välja ja muuta metoodikat ja tehnilisi kirjeldusi
algatusega hõlmatud kolme liiki metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks. Lisaks
peab komisjon asjaomase komitee heakskiidu saamiseks koostama rakendusaktid,
milles sätestatakse metsaandmete hankimise, töötlemise, säilitamise ja kasutamise
tehnilised eeskirjad ning menetlused, standardid ja võrdlusuuringud, et tagada
metsaseiresüsteemi kvaliteet ja hea toimimine.
Algatuse rakendamiseks on vaja luua raamistik andmete kogumiseks ja jagamiseks
ning sellega seotud teadmusbaas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) ja Copernicuse
programmi andmeteenuste arendamise ja käitamise kaudu.
Pärast määruse jõustumist teeb komisjon liikmesriikidega koostööd ja koordineerib
tegevust juhtimissüsteemi kaudu, mis põhineb riiklike kontaktisikute kaudu toimuval
teabevahetusel ja tehnilise toe pakkumisel.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)
On selge, et tuleb luua sidus süsteem, et jälgida ja kavandada kliimamuutustest
tingitud transformatsioone metsades ja metsandussektoris. Lisaks tuleb kliima ja
elurikkusega seotud kriiside tõttu kaaluda uuesti metsade rolli, keskendudes rohkem
nende multifunktsionaalsusele. Sellega seoses ei ole ilma täpsete ja võrreldavate
metsaandmeteta, mida liikmesriigid praegu vajalikus ulatuses ei esita, võimalik
saavutada otseselt Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid kliima-, elurikkuse
ning kestliku ja ringluspõhise biomajanduse poliitika eesmärke.
Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)
Standarditud ja võrreldav teave ning Maa seire uuenduslike lahenduste kasutamine
hõlbustaks liikmesriikide metsaalaste õigusaktide (nt LULUCF) kohaste seirenõuete
ET 5 ET
täitmist ning võimaldaks kulutõhusal viisil kontrollida metsaga seotud eri
poliitikavaldkondade järjepidevust ja kestlikkust ELi tasandil (või teha kindlaks
kompromissid) ning täiendada seda kvaliteetsete andmetega pikaajalise
metsaplaneerimise kohta liikmesriikides. Ühtlustamine, või kui see ei ole võimalik,
standardse lähenemise pakkumine 27 seiresüsteemi asemel tooks kaasa
märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Lisaks aitab metsaandmete kogumist ja jagamist
käsitleva Euroopa Liidu ühise raamistiku väljatöötamine ka Euroopa VKEsid, kes on
seotud digiüleminekuga, ning metsandussektoris osalejaid seoses
sertifitseerimissüsteemide ja asjakohaste sissetulekuvõimalustega.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Tegevuskava „Forest Focus“ käsitleva määrusega, mis kaotas kehtivuse 2006. aastal,
kehtestati ELi tasandil koordineeritud metsaseire kohustus koos ulatusliku
kaasrahastusega (65 miljonit eurot nelja aasta jooksul EL 15 riikides). Kõnealuse
määrusega tugevdati integreeritud metsaseiret, loodi koondandmete ja -teabe
andmebaas ELi metsade seisundi kohta ning laiendati metsaseire ulatust mullale ja
elurikkusele.
Selle kulutõhusust piiras siiski näitajate, andmete kogumise või seire protokollide
ühiste kirjelduste puudumine. Koos nendest fondidest toetuse saajate keerulise
olukorraga olid tulemuseks märkimisväärsed kulutõhususe erinevused toetusesaajate
hulgas.
Õigusakti hindamisel jõuti järeldusele, et hoolimata rangest finantsjuhtimise
kontrollist (välisaudit) ei olnud liikmesriigid metsaseiret piisavalt rakendanud. Kuna
alates 2006. aastast ei ole enam keskendutud metsadele, selgetele seire-eesmärkidele
või järjepidevuse ja ühtlustamisega seotud kohustustele, on kasvanud
kooskõlastamata tegevus ning piiratud ruumiline ja ajaline katvus.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Algatus kuulub mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi 3 (Loodusvarad
ja keskkond) jaotise 9 (Keskkond ja kliimameetmed) alla.
Algatus on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest. See tuleneb ka ELi uues
metsastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkidest ja aitab neid saavutada. ELi
metsastrateegia on ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 peamine väljund ning
selles on esitatud raamistik ja konkreetsed meetmed metsade kaitsmiseks ja
taastamiseks ning nende seisundi ja vastupanuvõime tagamiseks.
Ettepanek on tihedalt seotud muude komisjoni algatustega, millega toetatakse
metsapoliitikat, näiteks:
• LULUCFi määrus
• raadamist käsitlev määrus
• biomajanduse strateegia
• [looduse taastamise määrus]
• [Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määrus]
• [liidu süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise raamistik]
• õhku, vett ja loodust käsitlevad direktiivid
ET 6 ET
• taastuvenergia direktiiv (REDII)
• liidu elanikkonnakaitse mehhanism
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Uue määruse rakendamisega kaasnevad komisjonile uued ülesanded ja tegevused.
Selleks on vaja inimressursse, Euroopa Keskkonnaameti toetust, hankeressursse
välistöövõtjate leidmiseks ja ühte halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega.
Spetsiaalset metsasid käsitlevat ELi siduvat õigusakti praegu ei ole ning seetõttu on
määruse rakendamine ja järelevalve komisjoni ja liikmesriikide jaoks uus kohustus.
Praegu ei vasta Copernicuse maismaaseire teenuste pakutavad metsaandmete kihid ja
nendega seotud Euroopa Keskkonnaameti ressursid kõigile tulevase seiresüsteemi
vajadustele. Seepärast tuleb välja töötada täiendavad metsaandmetooted (metsaala,
defoliatsiooni ja metsade ühendatuse kohta) ja neid hallata.
See nõuab täiendavaid vahendeid ning poliitilisi teadmisi, analüütilisi oskusi,
sõltumatust ja vastupanuvõimet kogu õigusaktide pikaajalise rakendamise jooksul.
Samuti on vaja täiendavat eksperdiabi, võimaluse korral ka allhanke kaudu, kuid
poliitiliselt väga tundlikke põhiülesandeid peab täitma komisjon.
ET 7 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood, mis vastab kaheaastasele ülevõtmisperioodile,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid24
Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu
V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja
kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
24
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx
ET 8 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Märkige sagedus ja tingimused.
Algatus hõlmab hankeid, halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega, EEA
toetuse suurendamist ja mõju komisjoni inimressurssidele. Kohaldatakse seda liiki
kulude puhul kehtivaid standardnorme.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Ei kohaldata – vt eespool.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Ei kohaldata – vt eespool.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal).
Ei kohaldata – vt eespool.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse
strateegias esitatud meetmed.
Ei kohaldata – vt eespool.
ET 9 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaast
ase
Kulu
finantsraa Eelarverida liik
Rahaline osalus
mistiku
rubriik
kandidaatr
iigid ja
Nr Liigendat muud muu
EFTA potentsiaa
ud/liigend kolmandad sihtotstarbel
riigid26 lsed
amata25 riigid ine tulu
kandidaad
id27
09 02 01 – loodus ja elurikkus Liigen
3 JAH EI JAH EI
datud
09 10 02 – Euroopa Keskkonnaamet Liigen
3 JAH JAH EI EI
datud
Liigen
7 20 01 02 01 – töötasu ja hüvitised damata EI EI EI EI
20 02 01 03 – ajutiselt institutsiooni Liigen
7 juurde lähetatud riiklikud avalikud damata EI EI EI EI
teenistujad
Liigen
7 20 02 06 01 – lähetus- ja esinduskulud damata EI EI EI EI
20 02 06 02 – koosolekud, Liigen
7 eksperdirühmad damata EI EI EI EI
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei kohaldata
25
Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.
26
EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.
27
Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 10 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
3 Loodusvarad ja keskkond
rubriik
2027 ja
DG: ENV 2023 2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
Tegevusassigneeringud
Kulukohustused (1a) 0,700 0,200 0,150 1,050
09 02 01 – loodus ja elurikkus
Maksed (2a) 0,700 0,200 0,150 1,050
= 1a + 0,700 0,200 0,150 1,050
Kulukohustused 3
DG ENV
assigneeringud KOKKU = 2a 0,700 0,200 0,150 1,050
Maksed
+3
Eespool nimetatud summat on vaja selleks, et toetada mitmesuguseid õigusaktide rakendamisega seotud ülesandeid, mida keskkonna
peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus hakkavad täitma.
Hangitud tegevus hõlmab üldist toetuslepingut metsaseire määruse rakendamiseks.
Lisaks on sellesse kategooriasse lisatud halduskokkulepe Teadusuuringute Ühiskeskusega, eelkõige teaduspartnerluse loomiseks, mis on ette
nähtud uue metsastrateegiaga aastani 2030, mis toetab uute näitajate ja meetodite väljatöötamist.
Kõik kulud, v.a personali- ja miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
ET 11 ET
halduskulud
Ülesanded Vahendid 2023 2024 2025 2026 2027 ja Kokku
pärast
seda
Üldine toetus metsaseire määruse Teenusleping/väliseksperdi 0,200 0,200 0,150 0,550
rakendamiseks (tehniliste suuniste d
väljatöötamiseks, liikmesriikide
toetamiseks)
Tehniline tugi metsaseire määruse Keskkonna peadirektoraadi 0,500 0,500
rakendamiseks, eelkõige seoses näitajate ja Teadusuuringute
väljatöötamisega, liikmesriikide Ühiskeskuse
järelevalveaspektide integreerimisega ja halduskokkulepe
ühtlustamise edendamisega Euroopa
metsateaduse partnerluse kaudu
Kokku 0,700 0,200 0,150 1,050
Asutus: Euroopa 2027 ja pärast
2023 2024 2025 2026 seda KOKKU
Keskkonnaamet
Kulukohustused (1a) 0,468 0,955 0,974 2,398
Jaotis 1: Personalikulud
Maksed (2a) 0,468 0,955 0,974 2,398
Kulukohustused (1b)
Jaotis 2: Taristu
Maksed (2b)
Kulukohustused (1c) 0,420 0,790 0,790 2,000
Jaotis 3: Tegevuskulud
Maksed (2c) 0,420 0,790 0,790 2,000
Euroopa Kulukohustused = 1a + 1b + 1c 0,888 1,745 1,764 4,398
Keskkonnaameti = 2a + 2b 0,888 1,745 1,764
Maksed + 2c 4,398
assigneeringud KOKKU
Märkused Euroopa Keskkonnaameti kulude kohta:
ET 12 ET
selleks et rühmitada ametite tugevdamise vajadused ümber ühes finantsselgituses, sisaldab Euroopa Keskkonnaameti ressursitaotlus ka vajadusi,
mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (COM 416(2023)).
Jaotis 1: sellesse jaotisse kuulub 2 täiendavat ajutist teenistujat ja 1 täiendav lepinguline töötaja käesoleva ettepaneku jaoks ning 1 ajutine
teenistuja ja 1 lepinguline töötaja seoses dokumendiga COM 416(2023) – kõik alates 2025. aasta keskpaigast
Ajutine teenistuja: metsaseire valdkonnaekspert
Ülesanded:
• Toetada perioodiliste andmestike ja näitajate väljatöötamist II lisas esitatud metsanäitajate jaoks (üks kord aastas, kaks korda iga
kahe aasta tagant, kaks korda iga kolme aasta tagant, viis korda iga viie aasta tagant, üks kord iga kuue aasta tagant). See hõlmab
näitajate staatuse ja suundumuste hindamist ning nende mõistete jaoks järjepideva terminoloogia kehtestamist.
• Koostada suunised selle kohta, kuidas tõlgendada andmeid ning tuletada metsanäitajate staatuse ja muutuse hindamise põhjal
sisulist statistikat.
• Avaldada ja levitada kogutud andmeid kasutajasõbralike koondpaneelide ja selge veebipõhise visualiseerimise kaudu Euroopa
metsateabesüsteemis (FISE).
• Töötada välja praktilised rakendussuunised ja lahendused metsade seisundi ja suundumuste hindamiseks.
• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.
Ajutine teenistuja AD 6: metsaseireandmete käitleja
Ülesanded:
• Pakkuda IT-alast tehnilist oskusteavet aruandluskavade väljatöötamiseks
• Hallata loetletud aruandlusvooge
• Luua aruandlusvorm, Reportnet 3 andmevoog, kvaliteedikontroll, viiteandmestikud
• Importida ja eksportida andmeid süsteemis Reportnet 3
• Luua tootmisandmebaas, kus on esitatud andmestikke käsitlevad ELi andmestikud
• Luua lisaks ELi andmestikele standardteenused
• Luua ja hallata andmeväljundeid, nt andmekeskuses, DiscoMap veebisaidil jne
ET 13 ET
• Koostada tehnilised juhenddokumendid
• Pakkuda kasutajatuge ja veebikoolitusi
Lepinguline töötaja: metsaseireandmete analüütik
Ülesanded:
• Koostada põhjalikud suunised ja käsiraamat, mis sisaldab muutujate võrdlevaid kirjeldusi, andmekogumise meetodeid (sealhulgas
parameetreid), suuniseid ühtlustamismenetluste jaoks ja aruandlusvorme.
• Luua aruandlusvahend (Reportnet 3) ja arendada seda, et tõhusalt koguda ja hallata ruumi- ja tabelandmeid.
• Kehtestada andmekvaliteedi menetlused, et tagada kõigi salvestatud andmete täpsus, õigsus, täielikkus ja võrreldavus. Luua
kvaliteedi tagamise/kontrolli (QA/QC) dokumenteerimise süsteem, mis sisaldab kava, kontrollnimekirju, märkusi, arvutustabeleid
ja aruandeid kvaliteedi tagamise/kontrolli toimingute dokumenteerimiseks.
• Luua Euroopa metsaandmebaas, mis sisaldab üksikute riikide maatükkide tasandi, tabel- ja ruumiandmeid ning Euroopa kaarte.
Integreerida andmebaas Euroopa Keskkonnaameti ruumiandmetaristusse (EEA SDI).
• Koostada andmebaasi jaoks valideerimiseeskirjad, sealhulgas andmetüübi valideerimine, vahemikkontroll, kitsenduste
valideerimine ja puuduvate andmete kontroll. Esitada suunised andmete edastamiseks kesksesse andmebaasi.
• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.
• Pakkuda kasutajatuge kohapealse seire, ühtlustamise ja andmete esitamise protsessidega seotud tehnilise toe jaoks. Tegeleda
võimalike vigade või tehniliste probleemidega ja parandada need.
• Kontrollida ja toetada riikide andmevoogu, mis liigub süsteemi Reportnet 3 ja Euroopa metsaandmebaasi. Jälgida ja aidata üles
laadida riikide kaarte Euroopa metsakaartide hoidlasse.
• Töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevad tooted ning hooldada neid, esitades I lisas nõutud metsanäitajad, mis
põhinevad Maa seirel.
Lepinguline töötaja: mullaandmete haldamise ja hindamise ekspert
Ülesanded:
• Luua koostoimes ja koordineeritult teiste asjaomaste süsteemidega arhitektuur Reportneti ja EIONETi kaudu andmevoogude
vahetamiseks, et koguda, töödelda, valideerida ja analüüsida liikmesriikide esitatud andmeid iga kuue aasta järel:
ET 14 ET
• seire andmed ja tulemused
• mulla seisundi tunnuste ja näitajate suundumuste analüüs
• mulla kestliku majandamise ja taastamise ülevaade ja edusammud
• andmed riiklikes saastatud alade registrites
• Abistada komisjoni mulla seisundit käsitleva õigusakti rakendamise hindamisel kaheksa aastat pärast selle jõustumist.
Ajutine teenistuja: mullaseire ekspert
Ülesanded:
• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist riiklikest saastatud alade registritest ja liikmesriikide aruannetest, kindlaksmääratud
terminoloogiast, potentsiaalselt saastatud alade määratlemise kriteeriumidest ja potentsiaalselt saastavatest tegevustest, riiklikest
käivitajatest ja mulla uurimise eeskirjadest, aruandluse üksikasjadest ja kavadest.
• Anda korrapäraselt ajakohastatud ülevaade riiklikul tasandil rakendatud riski hindamise meetoditest (sh seireväärtused), toetada
riski hindamise meetodeid käsitlevate suuniste koostamist ja vajaduse korral liikmesriike nende suuniste kohaldamisel.
• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist liikmesriikide maahõive ja mulla katmise eesmärkidest ja näitajatest (iga kahe aasta
järel) ning avaldada ja levitada poliitiliselt olulisi andmeid koondpaneelide ja andmete selge veebipõhise visualiseerimise kaudu.
• Toetada liikmesriike mulla seisundit käsitleva õigusakti kirjeldustele ja nõuetele vastavate näitajate ning maahõivehierarhia
rakendamisel ja liikmesriikides kohaldatavate meetodite jälgimisel.
• Koostada suunised selle kohta, kuidas kasutada ja tõlgendada Copernicuse andmeid ning tuletada staatuse ja muutuse hindamise
põhjal statistikat.
• Töötada välja praktilised lahendused netomaahõive eesmärkide seadmiseks, meetmed selle saavutamiseks ja sellega seotud
seireks.
Jaotis 2: Taristu (peamiselt IT-süsteemide/andmebaaside arendamine) – IT-lahendused, mille töötavad välja mullaga tegelev, jaotises 1 osutatud
täiendav ajutine teenistuja ja lepinguline töötaja
Jaotise 3 kulud sisaldavad järgmist: IT-arendus, aruandlussüsteemide jooksvad kulud, uute näitajate väljatöötamine ja koostamine, tehniliste
kohtumiste korraldamine ja järelmeetmed, juhenddokumentide koostamine ning metsanäitajate ja hindamise toetuslepingud ning
eksperdiarvamus saastunud pinnase ja maakasutuse kohta
ET 15 ET
Kulukohustused (4) 1,588 1,945 1,914 5,447
Tegevusassigneeringud KOKKU
Maksed (5) 1,588 1,945 1,914 5,447
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6)
haldusassigneeringud KOKKU
Kulukohustused =4+6 1,588 1,945 1,914 5,447
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 3 (ENV+EEA) 1,588 1,945 1,914 5,447
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6
Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik Kulukohustused (4)
rubriigid) Maksed (5)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6)
Kulukohustused =4+6 1,588 1,945 1,914 5,447
Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1‒6 1,588 1,945 1,914 5,447
assigneeringud KOKKU Maksed =5+6
ET 16 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku
7 „Halduskulud“
rubriik
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa
Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks
konsulteerimiseks.
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2027 ja
2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
DG: ENV
Personalikulud 0,264 0,435 0,435 0,435 1,569
Muud halduskulud 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229
Assigneeringud 0,301 0,499 0,499 0,499 1,798
ENV KOKKU
Muud halduskulud moodustavad eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.
2027 ja
2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
DG: CLIMA
Personalikulud 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684
Muud halduskulud
0,171 0,171 0,171 0,171 0,684
DG CLIMA KOKKU Assigneeringud
(Kulukohustuste 0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
Mitmeaastase finantsraamistiku kogusumma = maksete
RUBRIIGI 7 kogusumma)
ET 17 ET
assigneeringud KOKKU
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2027 ja
2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959
RUBRIIKIDE 1‒7 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959
assigneeringud KOKKU Maksed
ET 18 ET
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
KOKKU
N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Märkige
eesmärgid ja
väljundid VÄLJUNDID
Väljun Väljun
Kesk
di dite Kulud
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
liik28 arv kokku
kulu
kokku
ERIEESMÄRK nr 129...
- Väljund
- Väljund
- Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
28
Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
29
Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.
ET 19 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele ja haldusassigneeringutele komisjonis –
ülevaade
1.1.1.1. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2027 ja
2023 2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
Ajutised töötajad (AD 0,346 0,705 0,719 1,770
palgaastmed)
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed)
Lepingulised
töötajad 0,123 0,250 0,255 0,628
Riikide lähetatud
eksperdid
0,468 0,955 0,974 2,398
KOKKU
Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)
2027 ja
2023 2024 2025 2026 pärast KOKKU
seda
Ajutised töötajad (AD
palgaastmed)
3 3 3
Ajutised töötajad
(AST palgaastmed)
Lepingulised
2 2 2
töötajad
Riikide lähetatud
eksperdid
KOKKU 5 5 5
1.1.1.2. Hinnanguline haldusassigneeringute vajadus komisjonis
ET 20 ET
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
2024 2025 2026 2027 KOKKU
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIK 7
0,435 0,606 0,606 0,606 2,253
Personalikulud
0,037 0,064 0,064 0,064 0,229
Muud halduskulud
Mitmeaastase 0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
finantsraamistiku
RUBRIIGI 7 kulud
kokku
Täistööajale taandatud töötaja kohta (AD/ AST) arvutatud kulud on 171 000 eurot aastas. Muud halduskulud moodustavad komitee ja
eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 730 välja 2024 2025 2026 2027 KOKKU
jäävad kulud
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase
finantsraamistiku
RUBRIIGIST 7 välja
jäävad kulud kokku
0,472 0,670 0,670 0,670 2,482
KOKKU
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane
peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud
assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile
eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
30
Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),
kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 21 ET
3.2.3.3. Komisjoni hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina
2027 ja
2023 2024 2025 2026 pärast
seda
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG ENV 1 2 2 2
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG CLIMA 1 1 1 1
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − JRC
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG DEFIS
20 01 02 03 (delegatsioonides)
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)
01 01 01 11 (otsene teadustegevus)
Muud eelarveread (märkige)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid
1 1 1 1
ja renditööjõud) – DG ENV
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid,
renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
- peakorteris
XX 01 xx yy zz 9
- delegatsioonides
01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse
teadustegevuse valdkonnas)
01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese
teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige)
KOKKU 3 4 4 4
XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.
Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades
töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad (DG Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse
ENV) rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,
hindamine, seire ja analüüs
Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,
sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa
Parlamendile ja nõukogule.
Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine
Liikmesriikide poolt määruse rakendamise järelevalve ja kontrolli ettevalmistamine ja
juhtimine
Metsateaduse partnerluse kokkuleppe ja Copernicuse programmi teenuste haldamine
koos JRCga ning Copernicuse programmi teenuste ja Euroopa metsateabesüsteemi
haldamine koos EEAga, hoides neid ajakohasena, et need oleksid kooskõlas metsaseire
määruse nõuetega
Koosseisuvälised töötajad Üldine toetus metsaseire määruse rakendamiseks (tehniliste suuniste väljatöötamiseks,
liikmesriikide toetamiseks)
Ametnikud ja ajutised töötajad (DG Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse
CLIMA) rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,
ET 22 ET
hindamine, seire ja analüüs
Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,
sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa
Parlamendile ja nõukogule.
Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide
vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine
Ametnikud ja ajutised töötajad (JRC) Euroopa metsateaduse partnerluse rakendamine, Maa seirel põhinevate seirevahendite
väljatöötamine, FISE ajakohastamise toetamine ja metoodika ühtlustamise
hõlbustamine.
ET 23 ET
3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.
Lisaülesanded, mida komisjon peab täitma, eeldavad täiendavaid ressursse seoses
liidu rahalise toetusega ja Euroopa Keskkonnaameti ametikohtade loeteluga ette
nähtud ametikohtadega. EEA-le seoses metsaseire ülesannetega antava ELi toetuse
suurendamine kompenseeritakse pooles ulatuses eelarveridadelt 09.0201 – LIFE
loodus ja elurikkus ning 09.0203 – LIFE kliima. EEA-le seoses mullaseire
ülesannetega antava ELi toetuse suurendamine kompenseeritakse eelarverealt
09.0201 – LIFE loodus ja elurikkus. Eelarvereal 09 02 01 ettenähtud kulud kaetakse
programmist LIFE ja kavandatakse keskkonna peadirektoraadi iga-aastase
majandamiskava raames. Personalivajadused kaetakse eelistatavalt
lisaassigneeringuga iga-aastase inimressursside eraldamise menetluse käigus.
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu.
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.
3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Lisage vajalik arv aastaid, et
Aasta Aasta Aasta Aasta
näidata finantsmõju kestust (vt Kokku
N31 N+1 N+2 N+3
punkt 1.6)
Nimetage kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud KOKKU
31
N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene
eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.
ET 24 ET
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju32
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
assigneeringud N N+1 N+2 N+3 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ….
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
32
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 25 ET
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 19.7.1/23-0486 - COM(2023) 728 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks
Arvamuse andmine eelnõu kohta Kliimaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 21.12.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 15.01.2024 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4eeb80a0-fd74-4e11-a25e-2605cb47aba6
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4eeb80a0-fd74-4e11-a25e-2605cb47aba6?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
19.12.2023
COM (2023) 728 Ettepanek Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa
vastupidavate metsade seireraamistikku
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev 15.01.2024
KOKi esitamise tähtpäev 31.01.2024
VV esitamise tähtpäev 08.02.2024
Vastutav asutus KLIM, kaasvastutaja REM, RAM, JUM
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju
(RKKTS § 152¹ lg 1 p 2);
Sisukokkuvõte
Metsaseire ja strateegilise planeerimise raamistiku määruse eesmärk on
ületada praegused puudujäägid Euroopa metsade kohta käivas teabes, luues
ühtse ja põhjaliku metsandusalase teadmistebaasi. See võimaldab ELi
riikidel, metsaomanikel ja majandajatel tugineda parimatele saadaolevatele
andmetele ja teadmistele, et reageerida mitmesugustele metsi mõjutavatele
surveteguritele, sealhulgas mittesäästvale inimtegevusele, kliimamuutustele
ja bioloogilise mitmekesisuse kadumisele. Metsad on kriitilise tähtsusega nii
maapiirkondade kui ka biomajanduse arenguks. Euroopa Komisjon rõhutab,
et parem seire aitab välja töötada meetmeid metsade muutmiseks
vastupanuvõimelisemaks erinevate piiriüleste ja kliimamuutustest tulenevate
ohtude, nagu kahjuripuhangud, põuad ning metsa- ja maastikupõlengud,
vastu. Täiustatud andmestik soodustab ka uute ärimudelite, nagu süsinikku
siduv majandamine, kasutuselevõttu ja toetab ELi olemasolevate õigusaktide,
näiteks LULUCF, süsiniku eemaldamise sertiftseerimise ja looduse
taastamise määruse, täitmist.
Määruse eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid
pakkuda ajakohaseid ja võrreldavaid metsaandmeid, kasutades selleks Maa
seire tehnoloogiat ja maapealseid mõõtmisi. Eesmärk on toetuda
liikmesriikide olemasolevatele praktikatele, kuid praegu on ELi tasandil
metsandusandmete kogumine ja erinevate indikaatorite jälgimine killustunud
ning andmete ajakohasus sageli puudulik. Uue määrusega luuakse
metsaüksuste kaardistamise ja asukoha süsteem ning metsaandmete
kogumise ja jagamise raamistik, mis hõlmab standardiseeritud andmeid,
mida kogub Euroopa Komisjon läbi Copernicuse programmi, ja ühtlustatud
andmeid, mis pärinevad peamiselt riiklikest metsainventuuridest.
Teine oluline määruse komponent on strateegiline planeerimine, mida
kavandatakse läbi vabatahtlike pikaajaliste metsakavade. Euroopa Komisjon
on tuvastanud, et paljud liikmesriigid ei kavanda metsapoliitikat pikemas
perspektiivis ning olemasolevad kavad on enamasti lühiajalised. Pikaajalised
kavad aitaksid tagada järjepidevuse ja kindluse nii metsamajandajatele,
bioloogilisele mitmekesisusele kui ka metsade vastupanuvõimele.
Eesmärgid
1.Eesmärk - Komisjoni ettepaneku eesmärk onluua terviklik metsaalane
teadmusbaas, et ELi riigid, metsaomanikud ja metsamajandajad saaksid
võtta kiireid meetmeid metsade vastupanuvõime tagamiseks.pakkuda
paremaid andmeid ja teadmisi poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks,
sealhulgas ajakohastatud teavet looduslike häiringute ja metsakatastroofde
kohta
Mõju ja sihtrühm
Mõju valdkonnad
Majandus
Ettevõtlus
Sihtrühm: Metsamajandajad
Mõju sihtrühmale: Mõjuanalüüsi põhjal näeb KOM raamistikust majanduslikku
kasu, kuivõrd määrus aitaks metsamajandajatel turustada oma
ökosüsteemiteenuseid, näiteks süsiniku eemaldamise abil. Paremini
kättesaadavate ja ulatuslikumat ülevaadet andvate andmete põhjal saaks
metsamajandajad ja -omanikud arendada uusi ärivõimalusi ning tekitada
seeläbi oma metsadest lisasissetulek, laiendada ühtlasi süsinikku siduvat
majandamist ja seeläbi aidata leevendada kliimamuutusi ja nendega
kohaneda. Tänu paremale andmestikule saavad metsahaldurid teha
teadlikumaid otsuseid jätkusuutlike metsamajandamistavade kohta, mis
omakorda aitab säilitada ja parandada metsavarade kvaliteeti ja
jätkusuutlikkust.
Keskkond
2
Elurikkus
Mõju sihtrühmale: Raamistik aitab kaitsta bioloogilist mitmekesisust, jälgides
metsaökosüsteemide tervist ja mitmekesisust. See on hädavajalik taime- ja
loomaliikide mitmekesisuse säilitamiseks, mis on oluline ökoloogilise
tasakaalu jaoks.
Metsandus ja muld
Mõju sihtrühmale: Tänu detailsele ja ajakohasele infole metsade seisundi
kohta aitab raamistik tuvastada ja lahendada metsade tervist ohustavaid
tegureid, nagu haigused, kahjurid ja kliimamuutuste mõju. Regulaarne seire
võib anda varajasi hoiatusi potentsiaalsete keskkonnaprobleemide, nagu
suurenenud tuleoht või kahjurite levik, kohta, võimaldades kiiremat ja
tõhusamat reageerimist metsade kaitsmiseks.
Kliimamuutused
Mõju sihtrühmale: Metsad mängivad olulist rolli süsiniku sidumisel, aidates
vähendada atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni. Efektiivne
seire aitab kaasa ELi kliimamuutuste leevendamise püüdlustele.
Keskkonnateadlikkus
Mõju sihtrühmale: Metsade seisundi kohta käiva ligipääsetava informatsiooni
pakkumine võib suurendada avalikkuse teadlikkust ja kaasatust metsakaitse
pingutustes.
Riigivalitsemine
Riigieelarve
Kas lahendusega kaasneb mõju riigieelarve tuludele? Ei
Kas lahendusega kaasneb mõju riigieelarve kuludele? Jah
Selgitus: Järelevalve, aruandluse ja integreeritud planeerimise kohustus
langeks riigiasutustele. Kulud kaasnevad standardimise ja ühtlustamise
protsessiga, mille puhul on teatud näitajad kohustuslikud. Suurimad kulud
tekivad neis riikides, kus on vaja välja töötada uus seire süsteem koos piisava
arvu proovivõtukohtadega, või neis, kus on vajalik suurendada riikliku
metsainventuuri sagedust ja osakaalu. Samas võivad need riigid, kelle
seiresüsteemid on vähem arenenud, kasutada Euroopa Liidu süsteemi ja
Copernicuse programmi. Liikmesriikides, kus süsteemid on juba hästi välja
arendatud, kaasnevad väiksemad lisakulud. Mõjuanalüüs näitab, et väikseim
rahanduslik ja halduslik mõju on eelkõige metsarikkamatel riikidel, tuues
eraldi välja eelkõige Läti, Soome ja Eesti (ja osalt ka Rootsi).
Kas kulude muutus on eelarvesse planeeritud? Ei
3
Kas tegemist on: Püsikulu
Kaasamine
Keskkonnaagentuur
Eesti Erametsaliit
Riigimetsa Majandamise Keskus
MTÜ Ühinenud Metsaomanikud
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Maaülikool
Tartu Ülikool
4
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Kliimaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-02440
Resolutsiooni teema: Euroopa vastupidavate metsade seireraamistiku määrus
Adressaat: Kliimaministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse seireraamistik
vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks, COM(2023) 728.
EISi toimiku nr: 23-0486
Tähtaeg: 29.01.2024
Adressaat: Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Kliimaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud
eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 15.01.2024
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 08.02.2024 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (31.01.2024) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 29.01.2024.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 21.12.2023
Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme
[email protected], 693 5201