Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenusete Keskus 20.12.2023 nr 21-6/23/29 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise määruse eelnõu. Palume esitada eelnõule märkused ja ettepanekud kuue tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Karlis Goldstein, 5885 1117 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Kliimaministri … määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ Lisa Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaaside Hindamiskriteerium eest on võimalik saada (KHG ehk CO2e) 10%. keskmine vähenemine Maksimumpunktid saab suurima väärtusega aastas tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende taotluses kirjeldatud heite vähenemise osakaalule t taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) võrreldes suurima väärtusega. 10% ∗ t 1 10 parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) Kui tervikahelas on plaanitud kasutada mitut erinevat lõppkasutust, tuleb nende poolt tekitatav keskkonnamõju summeerida. Tulemused arvutatakse etteantud mudeli abil abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. Toetuse suurus Hindamiskriteerium hinnatakse lähtuvalt välditud CO2e tonni taotluses toodud taotletud abi suurusele (€) ja kohta (€/t CO2e) välditava KHG heite väärtusele (t CO 2e). Tulemus on antud kahe suuruse jagatis (€/t CO2e). Maksimumpunktid (70%) saab väikseima parima taotluse marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒) 2 70 70% ∗ väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid taotleja marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima marginaalkulu väärtuse ja hinnatava taotluse marginaalkulu väärtuse suhtele. Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  Projekti tulemusena Maksimumpunktid (10%) antakse suurima keskmiselt aastas väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste kasutusele võetav punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt toodetud rohevesiniku nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. (taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja projekti maht (t/a) ehk toodetav Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse t rohevesiniku maht, mis perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht (a)) 3 10 10% ∗ projekti tulemusena (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja projekti t võetakse tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht (a)) transpordisektoris või keemiatööstuse lähteainena keskmiselt aastas kasutusse. Vesiniku müügihind Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima (€/kg) müügihinnaga taotlusele. Järgnevate taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt parima taotluse vesiniku müügihind (€/kg) 4 10 vähima müügihinnaga taotluse ja hinnatava 10% ∗ taotleja vesiniku müügihind (€/kg) taotluse suuruste suhtele. Müügihind peab kehtima abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  EELNÕU 13.11.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetuse andmise tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena või lähteainena keemiatööstuse lähteainete tootmiseks olenemata toodetud keemiatööstuse lähteaine edasisest kasutusvaldkonnast.”; 2) paragrahvi 3 punktis 5 asendatakse lauseosa „lähteaine keemiatööstuses kasutamiseks” lauseosaga „kemikaal keemiatööstuses kasutamiseks või muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena kasutamiseks”: 3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) Kliimakindlus - kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“; 4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Lubatud on lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustele toetuse taotlemine ühe taotluse raames.“; 5) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 2 jäetakse ära lauseosa „ja seejuures saab statistiliselt taastuvelektri osakaalu arvestamisel arvesse võtta vaid kahe aasta tagust taastuvelektri osakaalu, mida antud riigis lõpptarbimiseks kasutati“; 6) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) keemiatööstuse lähetaine tootmiseks, mida kasutatakse transpordisektoris mittebioloogilist päritolu kütusena, kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele.“; 7) paragrahvi 7 lõike 4 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) keemiatööstuse lähteaine tootmiseks kasutatav biomassist mittesaadav lähteaine peab olema täielikult pärit korduskasutatavast allikast või lähteaine mis keemiatööstuse lähteainena kasutuse tulemusena algkemikaalina taastub ning lähteaine veokaugus lähteallikast tootmisüksusesse ei ületa 500 kilomeetrit ning korduskasutatava allikana ei lähe arvesse esmakasutuses olev materjal,  2 sellest valmistatud tooted ega esmakasutuses oleva materjali või sellest valmistatud toodete ja muu materjali segu.“; 8) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026. a.“; 9) paragrahvi 10 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „äriühingu“ lauseosaga „või transpordisektoris tegutseva riigiasutuse“; 11) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) kliimakindluse hindamise analüüsi;“; 12) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 15-16 sõnastatakse järgmiselt: „15) tootmises kasutatava energia saamise ja tootmise lähteainete päritolu tõendavaid eel- lepinguid, kohaldumisel mittebioloogilise päritolu tõendust; 16) tootmises kasutatava energia päritolu tõendavaid lepinguid, mis sisaldavad kohaldumisel mittebioloogilise päritolu tõendust;“; 13) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt: „18) projekti eelarvet, kus on märgitud tervikahela erinevate osade maksumused ja maksumuse aluseks olevad komponendid koos tekkivate kulude arvutuskäikudega;“; 14) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avatud taotlusvooru eelarve on 8 938 766 eurot. Kliimaminister võib käskkirjaga eelarvet muuta.“; (3) KIK kuulutab avatud taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.“; 15) paragrahvi 16 lõikeid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad Kliimaministeeriumi (edaspidi ministeerium) ja KIKi nimetatud liikmed. (2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte.“; 16) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui lõppsaaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, siis seab lõppsaaja riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.“; 17) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks.  3 Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler Lisa: Hindamiskriteeriumid  13.11.2023 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega: a) muudetakse toetuse andmise eesmärki võimaldades keemiatööstuse lähteainet kasutada mitte ainult keemiatööstuses, vaid ka muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena; b) lisatakse võimalus kaasata partnerina transporti korraldav riigiasutus, kellele antav toetus on kohalduval juhul riigiabi määruse §-s 5 kirjeldatud abi andmise alustel; c) pikendatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeerium (edaspidi KliM) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Määruse ja seletuskirja koostasid KLiM-i energeetikaosakonna taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein ([email protected], telefon + 372 58851117) ja KIK-i projektikoordinaator Tiiu Noormaa ([email protected], telefon 627 4121). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi KliM-i õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected], telefon +3726262948). Määruse ja seletuskirja toimetab keeleliselt Aili Sandre ([email protected], telefon +3726262953). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2023, 9. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 muudetakse § 2 lõikes 3 kirjeldatud toetuse andmise tulemust, mis annab võimaluse kasutada rohevesinikust toodetud keemiatööstuse lähteaineid laiemalt, nt ka transpordikütusena. Määruse punktiga 2 muudetakse § 3 punkti 5 sõnastust täpsustades keemiatööstuse lähteaine mõistet käesoleva määruse kontekstis. Määruse punktiga 3 lisatakse § 3 kliimakindluse mõiste. Määruse punktiga 4 lisatakse §-ile 6 lõige 11 , mis lubab ühes taotluses taotleda toetust nii transpordisektoris kui keemiatööstuse lähteaine tootmiseks, sealhulgas võib keemiatööstuse lähteainet kasutada ka transpordikütusena. Määruse punktiga 5 muudetakse § 7 lõike 1 punkti 2 sõnastust ja kaotatakse tingimus, et taotluste hindamisel võetakse taastuvelektri korral, mis on pärit elektri jaotusvõrgust, arvesse vaid kahe aasta tagust taastuvelektri osakaalu, mida lõpptarbimiseks kasutati. Määruse punktiga 6 lisatakse paragrahvi 7 lõikele 1 punkt 6 nõudega, et keemiatööstuse lähteainete puhul, mida kasutatakse transpordikütusena, kehtib nõue, et kütus peab vastama mittebioloogiliste kütuste tunnustele, st et energia ei tohi pärineda biomassist ja kasutatav elekter peab vastama taastuvenergia direktiivi artikli 27 nõuetele. Määruse punktiga 7 muudetakse § 7 lõike 4 punkti 2 sõnastust. Algsel kujul taastuvateks keemiatööstuse lähteaine tootmiseks mõeldud kemikaalidena saab loetleda näiteks õhulämmastikku (N2), vett või muid looduses väga laialt levinud keemilisi ühendeid, mille korral nende kui ressursi taastumine kasutustsükli lõpuks on tagatud. Kõigi ülejäänud lähteainete ja nende segude kasutusel peab olema tõendatud nende taaskasutuslik päritolu. Määruse punktiga 8 muudetakse § 9 lõikega 2 kehtestatud projekti abikõlblikkuse perioodi algust ja lõppu, et võimaldada projekti elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks maksimaalset võimalikku ajaperioodi, mis vastab grupierandi määruse reeglitele ja taastekava tingimustele. Määruse punktiga 9 kustutatakse § 10 lõige 1, kuna taastekavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” eelarve jääk on väiksem maksimaalsest võimalikust abi summast, mida üldise grupierandi määruse alusel on võimalik ühele projektile anda. Määruse punktiga 10 täiendatakse § 11 lõiget 2 võimalusega kaasata partnerina transporti korraldav riigiasutus, kellele antav toetus on kohalduval juhul samuti riigiabi määruse §-s 5 kirjeldatud abi andmise alustel. Määruse punktiga 11 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 10 sõnastus, et see vastaks täpsemalt taasterahastu nõuetele Määruse punktidega 12 kuni 13 täpsustatakse taotlusele esitatavate nõuete sõnastust, et taotluse hindamisel ei tekiks vajadust täiendavate päringute esitamiseks. Määruse punktiga 14 muudetakse § 13 ja ajakohastatakse avatud taotlusvooru eelarve summa, milleks on 8 938 766 eurot. Kliimaminister võib käskkirjaga eelarvet muuta. Määruse punktiga 15 ajakohastatakse taotluste hindamiskomisjoni moodustamise protseduur. Määruse punktiga 16 lisatakse §-i 22 lõige 9, mis seab lõppsaajale, kes on riigihangete seaduse tähenduses hankija, kohustuse seada riigihanke alusdokumentides tingimuse, et pakkuja peab esitama hankelepingu täitmisel andmed iga alltöövõtja kohta. Muudatuse eesmärk on viia eelnõu kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 artikli 22 lõike 2 punktiga d. Määruse punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks § 28, kuna ÜGEM muudatus on vastu võetud ja kehtib alates 1.07.2023. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/20141 (üldise grupierandi määrus) ja Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määrus muutmisega laiendatakse toetuse andmise eesmärki võimaldades keemiatööstuse lähteainet kasutada mitte ainult keemiatööstuses, vaid ka muul otstarbel, sealhulgas transpordikütusena. See mõjutab positiivselt neid ettevõtjaid, kes soovivad ellu viia projekte just sellel eesmärgil ja kes eelmisest voorust seetõttu osa ei võtnud. Toetuse tulemusena kiirendatakse rohevesiniku turule tulekut ning tarbimist nii transpordisektoris kui tööstuses. See aitab panustada nii Euroopa Liidu ja liikmesriikid e pikaajaliste kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisse kui ka Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a kinnitatud kava „Eesti riiklik energia-ja kliimakava aastani 2030“ eesmärkidesse ning panustada taastuvenergia direktiivis EL 2018/2001 sätestatud taastuvenergia transpordi eesmärkidesse (aastaks 2030 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus 14%). Muudatusega ei kaasne ka lisakulusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Samuti saadetakse see arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/23-1416 - Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f4b4384-dfae-43a3-a2cc-b9d93d6231d0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5f4b4384-dfae-43a3-a2cc-b9d93d6231d0?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main