Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite tegevuste loetelu heakskiitmine

NENDE TEGEVUSTE LOETELU, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2024 2023-2027 VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISED VAHENDID KOKKU 105 199 241 628 249 202 RIIGIKOGU 0 102 000 IT vajaku kompenseerimine 0 102 000 VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI 0 160 226 IT vajaku kompenseerimine 0 160 226 RIIGIKOHUS 0 7 258 IT vajaku kompenseerimine 0 7 258 RIIGIKANTSELEI haldusala 150 000 1 252 000 IT vajaku kompenseerimine 0 52 000 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 150 000 1 200 000 HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 170 000 Ukraina kooli investeeringuteks 0 170 000 JUSTIITSMINISTEERIUMI valitsemisala 16 667 2 216 836 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 16 667 83 335 IT vajaku kompenseerimine 0 2 133 501 KAITSEMINISTEERIUMI valitsemisala 600 000 2 450 000 Käibemaksu kulu USA toetusele (Kaitseliit) 600 000 600 000 IT vajaku kompenseerimine 0 500 000 CR14 küberharjutusvälja salajase võimekuse projekt 0 1 350 000 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 32 441 208 195 920 032 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine 31 659 000 168 230 000 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 593 708 5 524 421 Õigusaktidest tulenevad meetmed 188 500 754 000 Elektri jaotusvõrkude kliimakindluse tõstmise kiirendamine 0 15 700 000 IT vajaku kompenseerimine 0 2 622 793 Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring 0 2 090 000 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 817 000 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 181 818 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 3 405 000 24 908 914 Kultuuri- ja spordi suursündmuste meede 2 000 000 10 000 000 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 1 000 000 4 000 000 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 200 000 2 800 000 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 500 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 60 000 300 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 45 000 225 000 Ukraina sõjapõgenike eesti keele õpe A1 tasemel 0 4 500 000 Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine 0 1 300 000 Küberjulgeoleku seaduse nõuete tagamine 0 820 001 IT vajaku kompenseerimine 0 306 913 Ukraina sõjapõgenikest noorte toetamine ukraina keele ja kultuuri säilimiseks 0 100 000 Iseseisvat õpet toetavate IT lahenduste arendamine ja kommunikatsioonikulud 0 57 000 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 3 685 121 22 076 983 Õigusaktidest tulenevad meetmed 1 909 832 12 466 202 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 1 264 289 7 700 000 Euroopa Liidu struktuurifondide projektide halduskulu 511 000 1 022 000 IT vajaku kompenseerimine 0 888 781 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 680 358 16 379 363 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 490 000 12 010 000 Rahapesu vastase võitlusega seotud tegevused 190 358 190 358 IT vajaku kompenseerimine 0 3 156 278 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele tulumaksuseaduse muudatuste 0 400 000 rakendamisega kaasnevad IT-investeeringud EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 72 727 Maksu- ja Tolliametile kohustusliku kogumispensioni reformi rakendamisega kaasnevad IT- 0 550 000 investeeringud  Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2024 2023-2027 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 0 2 688 704 Kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenike vältimatu abi ja majutamise kulude 0 1 431 549 hüvitamiseks ning muude kulude katmiseks majutuskeskustes Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine 0 455 600 Ukraina sõjapõgenikega seotud rahvastikutoimingute kompenseerimine kohalikele 0 348 000 omavalitsustele IT vajaku kompenseerimine 0 236 958 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 0 79 870 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 72 727 Ukraina sõjapõgenikega kaasasolevate lemmikloomadega seotud tegevused 0 50 000 Ukraina sõjapõgenikele tasuta sõidukaartide väljastamine 0 14 000 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 32 716 929 106 395 834 Idapiiri väljaehitamine ning taristu 23 186 270 48 542 711 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 7 833 533 35 285 983 Automaatse biomeetrilise identifitseerimissüsteemi (ABIS) arendus 1 215 036 7 291 206 Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 500 000 Õigusaktidest tulenevad meetmed 182 090 695 934 Riigisaladusega kaetud julgeoleku tagamise tegevused 0 7 343 000 Piirivalvamise tugevdamine 0 3 723 000 Migratsiooni järelevalve 0 1 419 000 USA abi käibemaksu katmine 0 450 000 SMS-teavitused Ukraina sõjapõgenikele ning Ukraina kõnekeskuse ja riigiinfo telefoni 1247 0 145 000 Ukraina kriisiga seotud kulud SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 5 048 856 47 918 443 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 3 828 523 17 967 018 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 220 333 6 305 198 COVID-19 ravimite kulude katmine 0 12 400 000 Ukraina sõjapõgenikega seotud sotsiaalteenused 0 5 578 000 IT vajaku kompenseerimine 0 3 456 500 Ukraina sõjapõgenikega seotud tervishoiuteenused 0 1 800 000 Ukraina sõjapõgenike teenustega seotud IKT arendused 0 239 000 Digital Europe programmi 1 miljoni genoomi rakendusprojekt 0 100 000 EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega 0 72 727 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 0 2 452 500 Välis- ja julgeolekupoliitika teadus- ja arendustegevus Venemaa, Aasia ja Arktika suunal 0 1 082 500 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamine 0 1 020 000 IT vajaku kompenseerimine 0 350 000 ÜLERIIGILISED 26 455 102 203 150 108 2014-2020 perioodi sulgemise kulud 10 000 000 39 000 000 Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele 7 743 019 102 210 058 Välistoetuste tagastused 2 000 000 12 200 000 IKT küberturvalisuse kulud 1 952 442 10 485 910 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks 1 500 000 7 500 000 Riigiasutuste rendimaksed 1 134 026 6 162 893 Välisteenistuse seadus 1 000 000 5 000 000 Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamine 520 900 520 900 Põhiseaduslike institutsioonide jagamata remondifond 376 333 1 505 332 IT vajaku kompenseerimine 228 382 9 830 578 IKT jaotamata vahendid 0 4 074 689 Energiasäästumeetmeteks 0 2 000 000 Ministeeriumite ümberkorraldamisega seotud ühekordsed kulud 0 1 679 000 Ametiasutuste väljaviimisega seotud kulud 0 980 748  Riigikantselei Meie 31.12.2023 nr 1.1-27/7695-1 [email protected] Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks ettepaneku kiita heaks loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Palume võtta esitatud materjal esimesel võimalusel Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda, et võimaldada tegevuste loetelu heakskiitmine 2024. eelarveaasta detailvaates ja vajalike vahendite eraldamine valitsemisaladele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid Triin Käpp 5885 1485 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2024 Päevakorrapunkt nr Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmine 1. Kiita heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud tegevuste loetelu ministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär  Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heakskiitmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Tegevused, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbelise reservi vahendite eraldamiseks viidata sihtotstarbelise reservi taotluse esitamisel Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud. Vabariigi Valitsus on viimati muutnud loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, oma 2023. aasta 23. novembri istungil (protokoll nr 62, päevakorrapunkt nr 9). Nimetatud loetelu hõlmab detailvaates 2023. aasta tegevusi ja eelarveid ning perioodi 2022-2026 koondvaadet. Vabariigi Valitsuse 2023. aasta 26. septembri istungil kinnitati 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (päevakorrapunkt 10). Seaduseelnõu seletuskirja koosseisus andis valitsus heakskiidu ka Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotusele tegevuste lõikes perioodil 2023-2027 (seletuskirja lisa 5). Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve seaduse vastu 08.12.2023, misjärel on vajalik loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, heaks kiita 2024. aasta detailvaates ning perioodi 2023-2027 koondvaates. Tegevuste loetelus kajastatakse lisaks eelnevalt nimetatud Vabariigi Valitsuse istungitel otsustatule muudatused, mis:  tehti Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistes vahendites 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus (vt täpsemalt ptk 2.1);  tulenevad laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava ettepanekust (vt täpsemalt ptk 2.2);  on tingitud ministeeriumite vastutusvaldkondade muutmisega seoses Vabariigi Valitsuse reservi tagastatud vahendite ümberplaneerimise vajadusest (vt täpsemalt ptk 2.3). Eelnevast tulenevalt teeb rahandusminister ettepaneku kiita muudetud kujul heaks nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 1 1.2 Seletuskirja ettevalmistaja Seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik Triin Käpp (611 3116, [email protected]). 2. Muudatused nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid 2.1 Muudatused 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlemisel Riigikogus 2024. aasta riigieelarve eelnõu lugemiste vahel Riigikogus tehti järgmised muudatused, mis mõjutavad nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid:  Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditest tõsteti 520 900 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivi rakendamiseks üleriigilise tegevusena.  Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahenditest (üleriigilise tegevuse „Teadus- ja arendustegevuse kulud jaotamata projektidele“ eelarvest) suunati 7 286 200 eurot valitsemisalade eelarvetesse teadus- ja arendustegevuse projektide rakendamiseks, sh:  Kaitseministeeriumi valitsemisalale 330 000 eurot sihtasutuse CR14 küberharjutusvälja salajase võimekuse projekti ja 310 000 eurot krüptograafiliste turbelahenduste hindamisvõimekuse loomise projekti rahastamiseks;  Kliimaministeeriumi valitsemisalale 181 818 eurot projekti "EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega" ja 2 014 000 eurot projekti "Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuring" rahastamiseks;  Kultuuriministeeriumi valitsemisalale 1 500 000 eurot projekti “Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi piloteerimine” rahastamiseks;  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 1 385 000 eurot projekti “Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks” rahastamiseks;  Rahandusministeeriumi valitsemisalale 72 727 eurot projekti "EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega" rahastamiseks;  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalale 597 200 eurot projekti „Põllukultuuride väetamisnormatiivide nüüdisajastamine“ ja 72 727 eurot projekti "EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega" rahastamiseks;  Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale 650 000 eurot Vähi Ennetuse, Diagnostika, Ravi ja Teaduse Tippkeskuse asutamiseks, 100 000 eurot Digital Europe programmi 1 miljoni genoomi rakendusprojektiks ja 72 727 eurot projekti "EL 2030 kliimaeesmärkide ülevõtmise raamleping ülikoolidega" rahastamiseks. 2 2.2 Laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajadused Eestis on kriise lahendavate või lahendamist toetavate asutuste suutlikkust arendatud rahuaegseid, väikse ulatuse või mõjuga kriise silmas pidades. 2022. aastal halvenenud julgeolekukeskkond tõstatas vajaduse sõjalise kaitse kuludele sarnaselt tagada riigi eelarvestrateegias rahastus laiapindse riigikaitse, sh elanikkonnakaitse arendamiseks. Vajadus sõnastati aprillis 2023 allkirjastatud koalitsioonileppes ja tehti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks riigisekretärile: töötada koostöös kõigi ministeeriumitega välja laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava ettepanek. Valitsuskabineti 2023. aasta 7. septembri istungil andis Riigikantselei ülevaate koostöös ministeeriumidega koostatud laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava ettepanekust. Informatsioon võeti teadmiseks. Valitsuskabineti 2023. aasta 14. ja 15. septembri istungil otsustati lisada RES 2024-2027 rahastamiskavasse Vabariigi Valitsuse reservi laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste katmiseks vahendeid kokku 80 mln eurot. Käesoleva Vabariigi Valitsuse otsusega kiidetakse heaks ülalnimetatud 80 mln euro detailsem jagunemine ja Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse ette nägemine valitsemisalade lõikes järgmiselt: Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024-2027 Riigikantselei 150 000 450 000 300 000 300 000 1 200 000 Kliimaministeerium 0 72 000 280 000 465 000 817 000 Kultuuriministeerium 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 Majandus- ja 1 264 289 3 135 711 1 650 000 1 650 000 7 700 000 Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 490 000 3 130 000 5 400 000 2 990 000 12 010 000 Siseministeerium 7 833 533 7 523 312 10 285 590 9 643 549 35 285 983 Sotsiaalministeerium 3 828 523 4 632 581 4 658 161 4 847 753 17 967 018 Välisministeerium 0 650 000 170 000 200 000 1 020 000 KOKKU 14 566 345 20 593 603 23 743 751 21 096 302 80 000 001 Tabel 1. Laia riigikaitse, sh elanikkonnakaitse lisavahendite jaotus aastatel 2024–2027 Mitmed järgnevalt toodud võimetest on kasutatavad ka rahuajal ja väiksemates kriisides: ohuteavitus, meditsiini ja tervishoiu vältimatu abi varud, suuremahulise päästesündmuse varud, elanikkonnakaitse varud ja vahendid, kiirgusseire, küberkaitse ja CBRN-võimed, rahvusvaheline suhtlus. 3 Alljärgnevalt on toodud täpsem laiapindse riigikaitse investeeringute lahtikirjutus: 1. Elanikkonnakaitse 1.1. Lisatakse ohuteavituseks loodud 22 sireeni ülalpidamiskulu, arendatakse ohuteavitust, nii et sireenid, SMS-teavitus EE-alarm ja OleValmis rakendus ühendatakse terviklikult toimivaks ohuteavitussüsteemiks (sh laiendatakse võimalusi ohuteavituste edastamiseks nt avalikel ekraanidel), 1247 riigiinfo telefoni hoitakse jätkuvalt töös. 1.2. Eraldatakse Päästeametile lisavahendid elanike kriisideks valmisoleku teavitamise, nõustamise ja koolituse läbiviimiseks. Eesmärk on jõuda 40% elanikkonnast, mille tulemusena viia kriisideks valmis elanikkonna hulk 15%-lt 25%-ni. Kriisideks valmisolek tähendab, et muutunud on inimeste hoiakud, teadmised ja käitumine, sh näiteks kodused varud 7 päevaks, oskused iseseisvaks hakkamasaamiseks, teadmised ulatuslikust evakuatsioonist ja varjumisest jm. Elanike kriisivalmisoleku suurendamiseks on vajalik Päästeametis luua 6 uut ametikohta (5 regioonides ja 1 peamajas). 1.3. Päästeametis loodud 10 000 inimese ulatuslikuks evakuatsiooniks loodud varude ülalpidamine. 1.4. Tagatakse Terviseameti kriisiks valmisoleku võime (37 ametikohta + 115 teenistuja COVID-i ajal tehtud palgakasvude säilitamine). Suurendatakse masskannatanutega olukordadeks tervishoiuvaldkonna riiklikku varu ja võetakse selle varu hajutamiseks kasutusele teine ladustuskoht. 1.5. Tagatakse nakkushaiguste, sh COVID-19 ja piiriüleste tekitajate seire (sentinel), säilivad labori akrediteeringud ning paranenud on valmisolek tulevasteks võimalikeks pandeemiateks. Tegu on COVID-i ajal loodud võimega, mida on rahastatud EL vahenditest ning Vabariigi Valitsuse reservidest. Võime kadumisel langeb oluliselt Eesti valmisolek nakkushaiguspuhangute tuvastamiseks ja kiireks reageerimiseks. 1.6. Tagatakse Sotsiaalkindlustusameti 10 kriisispetsialisti ametikoht katastroofimeditsiini võime hoidmiseks. 1.7. Luuakse kriisiaegne psühhosotsiaalse toe pakkumise süsteem ja kriisiabi teenus. 1.8. Jätkatakse lisarahastuse toel alustatud KOV kriisivalmiduse suurendamiseks vajalikke tegevusi, sh koolitused (nt kõrgemad elanikkonnakaitse koolitused ja kriisireguleerimise kunsti seminarid) ning KOV-idele pakutakse täiendavat tuge kriisideks valmistumisel. Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024–2027 ELANIKKONNAKAITSE 6 452 391 7 929 680 8 051 658 8 368 069 30 801 798 1.1 Ohuteavitus 520 451 793 935 676 935 676 935 2 668 256 1.2 Elanike valmisolek 813 521 1 252 573 1 437 997 1 519 068 5 023 159 1.3 Evakuatsioon 634 396 579 541 560 410 563 143 2 337 490 1.4 Katastroofimeditsiini 2 693 134 3 180 781 3 023 435 3 040 851 11 938 201 võime 1.5 Nakkushaiguste, sh COVID-19 ja piiriüleste 223 000 367 000 530 200 683 800 1 804 000 tekitajate seire 4  Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024–2027 1.6 Sotsiaalkindlustusameti kriisidele reageerimise 567 000 567 000 567 000 567 000 2 268 000 võime 1.7 Psühhosotsiaalne abi 345 389 517 800 537 526 556 102 1 956 817 1.8 KOV-ide valmisolek 655 500 671 050 718 155 761 170 2 805 875 Tabel 2. Elanikkonnakaitse kulude jaotus valdkondade kaupa aastatel 2024–2027 2. Strateegilises kommunikatsioonis arendatakse desinformatsiooni leviku tõkestamise ja digikaitse võimeid. Pöörata kõrgendatud tähelepanu kõikide Eesti elanike informeeritusele ja ühise kommunikatsiooni- ja inforuumi tagamisele ning tugevdada lisaks Eesti Rahvusringhäälingule ka olemasoleva kohaliku venekeelse erameedia võimekust toota operatiivset päevakajalist ja usaldusväärset ajakirjanduslikku sisu vene keeles. Eesti venekeelsel meedial on tähtis roll Eesti ühise inforuumi loomisel, hoiakute kujundamisel ühiskonnas ja Vene Föderatsiooni valeinfo ja propaganda tulva neutraliseerimisel. Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus 2024– lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2027 STRATEEGILINE 150 000 300 000 300 000 300 000 1 050 000 KOMMUNIKATSIOON Venekeelse meedia 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 toetamine Tabel 3. Strateegilise kommunikatsiooni kulud aastatel 2024–2027 3. Sisejulgeolek ja avalik kord 3.1. Riigisaladusega kaetud võimete arendus. 3.2. Suurendatakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kiirreageerimis- ja massiohje üksuste võimekust ning täiendkoolituse saanud abipolitseinike hulka, sh luuakse 2026. aastaks 3000-isikuline massiohje väljaõppega reserv (politseiametnikud, abipolitseinikud, kaitseliitlased, vanglaametnikud) koos vajaliku varustuse ja väljaõppega (täiendavad instruktorid väljaõppe läbiviimiseks ning varustuse ladustamiseks). Lisaks tagatakse PPA kaugmaa seirevõime (kaks meeskonda mehitamata õhusõidukitega) rahastuse säilimine. PPA isikkoosseis on võrreldes 2007. aasta pronkssõduri rahutustega mitukümmend protsenti vähenenud aga ohud sisejulgeolekule on tõusnud. PPA on teinud arvutused, et saamaks hakkama massilise sisserände või massilise korratuse kriisiolukorraga, on vajalik eelpoolnimetatud võimete säilimine ning PPA kiirreageerimis- ja massiohjevõimekuste suurendamine. 3.3. Riigi Infosüsteemi Ametis (RIA) tagatakse Red Team säilitamine peale 2024. aastat. Red Team loodi 2022. aasta lisaeelarve vahenditest Ukraina sõja ja kasvanud küberohtude vaates. Red Team testib igapäevaselt Eesti valdavalt riigiasutuste vastupanuvõimet nii inimestele kui tehnoloogilisele baasile suunatud küberrünnete tuvastamist ning on esimene osa (pool rühma) riiklikust 5  küberkiirreageerimisvõimekusest, mis hõlmab teises osas riiklike IKT majade eksperte ning kolmandas osas Kaitseliidu küberkaitse üksust. 3.4. Säilitatakse Päästeameti demineerimisvõimet tagades demineerijatele soetatavate 4 soomuskaitsega sõiduki hoolduskulud ja vahetades välja 2 pommiröntgenit. Ukraina sõda on tõestanud vajadust tagada riigis demineerimistööde võimekus ja seda Päästeametis suurendada. 3.5. Uuendatakse elukaare lõppu jõudnud ja välisvahendite toel loodud kiirgusseire süsteemi. Tegemist olulise võimega, et koguda teavet radioaktiivsuse tasemete kohta, eesmärgiga kaitsta inimest ja looduskeskkonda liigse ioniseeriva kiirguse kahjuliku mõju eest. Võime tagamine on oluline seetõttu, et meie naabruses asub Sosnovõi Bor tuumajaam ning samuti on otseses sõjalises ohus Ukraina tuumajaamad. 3.6. Maksu ja Tolliameti kriisivõimed, infosüsteemide jaoks varuasukoha väljaehitamine ning täiendavate ametikohtade loomine, et tulla toime ameti suurenenud koormusega seoses sanktsioonide järelevalvega. Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024–2027 SISEJULGEOLEK JA 5 699 665 9 028 213 14 122 093 11 128 233 39 978 203 AVALIK KORD 3.1 Riigisaladusega kaetud 4 391 531 3 368 609 2 778 312 1 435 953 11 974 405 võimed 3.2 Avalik kord ja massiohje 818 134 789 604 4 049 781 4 457 280 10 114 798 3.3 Digiühiskond 0 1 450 000 1 550 000 1 550 000 4 550 000 3.4 Demineerimistööd 0 218 000 64 000 230 000 512 000 3.5 Kiirgusseire 0 72 000 280 000 465 000 817 000 3.6 Maksu ja Tolliameti 490 000 3 130 000 5 400 000 2 990 000 12 010 000 kriisivõimed Tabel 4. Sisejulgeoleku kulude jaotus valdkondade kaupa aastatel 2024–2027 4. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused 4.1. RIA saab jätkata võtmetähtsusega elutähtsate teenuste osutajate (ETO) turvatestimist ja koolitamist. Iga-aastaselt viiakse läbi riskipõhiselt valitud ETO-dele turvatestid, mis annavad detailse tehnilise ülevaate ETO-dele ja RIA-le konkreetse elutähtsa teenuse osutaja turvalisuse tasemest. Nõrkuste avastamise korral koostatakse spetsiifilised soovitused taseme tõstmiseks. Aastas viiakse riskipõhisuse alusel läbi 15 turvatesti ning 3 tehnilist harjutust. Edukate küberrünnakute tõenäosus ja mõju vähenevad. Paraneb RIA olukorrateadlikkus elutähtsate teenuste toimepidevusest ning küberturbe tasemest. Turvatestimiste eesmärgiks on saada faktipõhine ülevaade turvameetmete rakendamisest. Tehniliste harjutuste eesmärgiks on anda ETO-de ekspertidele reaalne kogemus, kuidas intensiivseid küberrünnakuid tõrjuda. 4.2. Arendatakse edasi RIA 100-liikmelist küberreservi, aga tehakse seda planeeritust 10 korda odavamalt või leitakse puudujääk omavahenditest. 6  Kokku 2024 2025 2026 2027 lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024–2027 MAJANDUSJULGEOLEK JA ELUTÄHTSAD 1 264 289 1 685 711 100 000 100 000 3 150 000 TEENUSED 4.1 Turvatestimine 1 164 289 1 585 711 0 0 2 750 000 4.2 Küberreserv 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 Tabel 5. Majandusjulgeoleku kulud aastatel 2024–2027 5. Rahvusvaheline tegevus, krüptoseadmete välja vahetamine kõigis S asukohtades. 2024 2025 2026 2027 Kokku lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus lisavajadus 2024–2027 RAHVUSVAHELINE 0 650 000 170 000 200 000 1 020 000 TEGEVUS Tabel 6. Rahvusvahelise tegevuse kulud aastatel 2024–2027 2.3 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade muutmisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse reservi tagastatud IT vajaku kompenseerimise vahendid Rahandusministri 03.04.2023 käskkirjaga nr 77 eraldati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale 2023. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest IT vajaku kompenseerimiseks 9 209 837 eurot. Lähtuvalt Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027 (koalitsioonileping) viidi ellu ministeeriumide tööjaotuse ümberkorraldamine, mis kinnitati 20.06.2023 vastu võetud ning 01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Tööjaotuse ümberkorraldamisest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust, millega seoses liikusid mitmed vastutusvaldkonnad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Kliimaministeeriumi valitsemisalasse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse. Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade muutmisega alates 01.07.2023 tagastas majandus- ja infotehnoloogiaminister 30.08.2023 käskkirjaga nr 136 Vabariigi Valitsuse reservidest 2023. aastal eraldatud vahendite jäägid, mis jäid ümberkorraldatud valdkondades seisuga 30.06 kasutamata. Sealhulgas tagastati rahandusministri 03.04.2023 käskkirjaga nr 77 IT vajaku kompenseerimiseks eraldatud vahenditest reservi 228 381,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt suurendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta osa koosseisu tagastatud summa ulatuses Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistes vahendites üleriigilise tegevuse „IT vajaku kompenseerimine“ 2024. aasta eelarvet 228 382 euro võrra, et alates 01.07.2023 ümberkorraldatud valdkondade eest vastutavad Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saaksid taotleda vajaliku raha alustatud tegevuste lõpetamiseks. 7