Vaidlustaja seisukoht hankija ja kolmanda isiku vastusele

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, Tallinn [email protected] Hankemenetluse reg nr 268219 Menetlustoiming Seisukoht Kuupäev 27.12.2023 Vaidlustaja Saloni Büroomööbli AS registrikood: 10289177 aadress: Vahe 4, Märja alevik, Tartumaa 61406 e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja Mihkel Nukka UniLaw Õigusbüroo aadress: Kompanii 10, Tartu e-post: [email protected] Hankija Riigi Kinnisvara AS aadress: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn telefon: 606 3400 e-post: [email protected] Hankija esindaja Alo Pikk tel: 56 609 773 e-post: [email protected] Kolmas isik Aktsiaselts STANDARD Registrikood 10011051 Pikk 107, 75101 Kose vald, Kose alevik, Harju maakond Kolmanda isiku esindajad vandeadvokaat Triin Kaurov vandeadvokaat Liisa Levandi Advokaadibüroo TGS Baltic Ahtri 6a, 10151 Tallinn tel 626 4300 e-post: [email protected], [email protected] SEISUKOHT hankija ja kolmanda isiku vastustele MENETLUSKULUDE NIMEKIRI UniLaw Õigusbüroo OÜ | tel: 7 309 879 | [email protected] 1/7 I TAOTLUS 1.1. Saloni Büroomööbli AS palub Riigihangete vaidlustuskomisjonil: 1.1.1. mõista välja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt Saloni Büroomööbli AS kasuks vaidlustusmenetluse kulud summas 2475 eurot. II ASJAOLUD 2.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka vaidlustuskomisjon) menetluses on Saloni Büroomööbli AS (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus Riigi Kinnisvara AS (edaspidi ka hankija) riigihankes „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219) (edaspidi ka Hange). 2.2. 13.12.2023. a esitasid hankija ja Standard AS (edaspidi ka kolmas isik) vaidlustusele omapoolsed seisukohad. 2.3. Seoses vaidlustaja esindaja haigestumisega pikendas vaidlustuskomisjon seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaega 27. detsembrini 2023. a. III SEISUKOHA PÕHJENDUS Vaidlustaja on hoolsuskohustust täitnud, mitte seda rikkunud 3.1. Hankija ja kolmas isik väidavad, et vaidlustaja rikkus hoolsuskohustust sellega, et esitas lõi „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ dokumendi kaks minutit ja esitas pakkumuse viimasel minutil enne pakkumuste esitamise tähtaega. Vaidlustaja nende seisukohtadega ei nõustu. 3.2. Vaidlustaja on seisukohal, et kõnealune dokument ei avanenud pärast pakkumuste esitamist, kuna see on saanud kannatada tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis (lisa 1). Ehk süsteemis on toimunud tehniline rike, mille tõttu ei saa dokumenti pärast pakkumuse esitamist enam avada. Riigihangete registri süsteem ja sealsed protsessid ei kuulu vaidlustaja mõjusfääri, millest tulenevalt ei saa vaidlustaja kuidagi tema sfäärist väljaspool tekkinud tehnilise rikke eest vastutada. Olukorras, kus ei ole välistatud Riigihangete registri süsteemi rike, tuleb anda pakkujale võimalus esitada mitteavaneva dokumendi korral dokument uuesti ja võimaldada tõendada, et enne pakkumuse esitamist on olemas dokument, mis avaneb. 3.3. Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel hoolsuskohustust täitnud. Esmalt kontrollis vaidlustaja vahetult enne pakkumuse dokumentide üleslaadimisega alustamist, et dokumentide kõik kohustuslikud väljad oleks täidetud. Seda poleks saanud teha, ilma et dokumendid avaneksid. Vaidlustaja veendus vaidlustaja enne üleslaadimist, et kõik dokumendid (sh „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“) avanesid korrektselt. Teist korda kontrollis vaidlustaja üleslaadimisel. Riigihangete registrisse dokumendi üleslaadimisel tuleb üleslaetud dokumendi juurde roheline või punane märge, mis vastavalt tähendavad, et dokumendi üleslaadimine õnnestus või ebaõnnestus. Kui vaidlustaja pakkumust esitas, siis ta veendus, et kõikide üleslaetud dokumentide juurde tuli roheline märge, millele tuginedes vaidlustaja veendus veel kord, et dokumentide üleslaadimine õnnestus. Seega on vaidlustaja mitmekordselt kontrollinud ja sellega hoolsuskohustust täitnud, et tema arvutis eelnevalt avanenud dokumendid on edukalt riigihangete registrisse üles laetud. 2/7 3.4. Vaidlustaja poolt pakkumuse esitanud Toomas Karl Reinoja on kirjeldanud pakkumuse dokumentide esitamise protsessi oma selgituses (lisa 2). Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel olnud piisavalt hoolas ja veendunud nõuetekohaselt, et tema poolt Riigihangete registrile eitatud dokumendid avanevad ning on nõuetekohased. 3.5. Põhjendamata on kolmanda isiku ja hankija väide, et pakkujal tuleb pärast edukat dokumentide üleslaadimist veel kord üle kontrollida dokumentide õigsust. Esiteks, Riigihangete registri süsteem ei võimalda üleslaetud dokumenti samas keskkonnas avada. Dokumenti saab alla laadida, mis aga võimaldab avada dokumenti pakkuja arvutis, aga ei võimalda kontrollida, kas see avaneb Riigihangete registris. Teiseks ei tulene ühestki Hanke alusdokumendist ega Riigihangete registri kasutusjuhendist pakkujale juhist, et pärast pakkumuse dokumentide edukat üleslaadimist peaks kõik dokumendid uuesti alla laadima. Samuti ei ole nendes dokumentides sõnagi sellest, et pakkuja peab arvestama võimalusega, et pärast edukaks tunnistatud üleslaadimist võib juhtuda, et dokument enam ei avane. Kolmandaks, pakkuja võib usaldada Riigihangete registri infosüsteemi ja kui üleslaetud faili (mis eelnevalt on pakkuja arvutis avanenud korrektselt) juurde tuleb roheline märge, siis võib pakkuja sellele tugineda ja järeldada, et üleslaadimine õnnestus. 3.6. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja pakkumuse koostamisel ja esitamisel hoolsuskohustust täitnud, mitte seda rikkunud. 3.7. Pakkumuse esitamine minut enne tähtaega ei ole hoolsuskohustuse rikkumine. Pakkumuse esitamise aeg on saab olla seotud tähtaegsusega, mitte hoolsuskohustusega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et pakkumus on tähtaegselt esitatud. 3.8. Hoolsuskohustuse rikkumisena ei ole käsitatav ka see, et „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ on loodud kaks minutit enne pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkumuse esitanud Toomas Karl Reinoja kontrollis enne viidatud dokumendi Riigihangete registrisse üleslaadimist, kas see avaneb ja et kõik väljad oleks täidetud. See võttis aega kõige rohkem 15 sekundit. Vaidlustaja veendus enne pakkumuse dokumentide üleslaadimist, et kõikide dokumentide väljad on täidetud, mis eeldas ilmselgelt seda, et dokumendid avanesid enne nende üles laadimist. Muu hulgas avanes „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“, mida tõendab vaidlustuse lisa 2 (dokument avaneb korrektselt). 3.9. Hankija väidab, et vaidlustaja oleks pidanud alustama pakkumuse koostamisega 2 tundi enne pakkumuste esitamise tähtaega. Asjaolu, millal vaidlustaja alustas pakkumuse koostamisega, ei oma antud juhul mingisugust sisulist tähendust, sest probleemi põhjuseks ei olnud pakkumuse koostamise algusaeg, vaid rike Riigihangete registri süsteemis konkreetse faili töötlemisel. Ehk sõltumata pakkumuse koostamise ajast võis sama rike tekkida ja vaidlustaja ei saanud seda ühelgi viisil mõjutada. Vaidlustuse lisa 2 ja vigase pdf algfailid on identsed. Probleem vaidlustuse lisa 2 dokumendi avamisel tekkis tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis 3.10. Vaidlustaja hinnangul on antud asjas oluline, et vaidlustaja laadis üles koos pakkumuse teiste dokumentidega vaidlustuse lisana 2 esitatud pdf-faili, mis avaneb probleemideta. Dokumendi metaandmetest nähtub üheselt, et see on koostatud enne pakkumuse esitamist. 3/7 Vaidlustaja kontrollis enne dokumentide üleslaadimist, et see dokument avaneb. Samuti veendus dokumentide üleslaadimise protsessi käigus, et üleslaadimine õnnestus. 3.11. Küsimustele, kas vaidlustuse lisa 2 ja vigane pdf on algfailina samad ning millest võis tõrge faili avamisel tekkida, vastamine nõuab eriteadmisi, mille saamiseks pöördus vaidlustaja seaduslik esindaja Süsteemitugi OÜ poole, kes tegeleb arvutitehniliste probleemide tuvastamise ning lahendamisega. 3.12. Süsteemitugi OÜ arvutispetsialist Margus Kikkas hinnangus (lisa 1) toodud failide võrdlev analüüs kinnitab, et vaidlustuse lisana 2 esitatud dokument (koostatud 20.10.2023 kl 11.58) ja Riigihangete registris leiduv pdf „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ algfailid on identsed. Ehk tegemist on samade dokumentidega, kuid selle erinevusega, et Riigihangete registri fail on saanud kahjustada, mille tagajärjel on fail vigane ja osad andmed on kadunud. Eeltoodust järeldub, et see vaidlustaja on vaidlustuse lisa 2 dokumendi koos pakkumusega üles laadinud Riigihangete registrisse, kus on see saanud kahjustada ja mille tõttu dokument ei avane korrektselt. 3.13. M. Kikkas toob hinnangul välja ka põhjuse, miks Riigihangete registris olev fail on kahjustunud, leides, et pdf fail („Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“) on suure tõenäosusega kannatada saanud tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis. Hindamaks, millisel ajahetkel ja millise protsessi käigus on pdf kahjustada saanud, saab tutvuda asjassepuutuvate logifailidega, millele meil ligipääs puudub. Eelnevast selgub tõsiasi, et viga vaidlustuse lisa 2 dokumendi kahjustus on tekkinud Riigihangete registri süsteemis. 3.14. Failide suurused on erinevad ja Riigihangete registris oleva faili sisu osaliselt puudulik, sest Riigihangete registri süsteemi dokument on saanud kahjustada. M. Kikkase hinnangust lähtuvalt sai vaidlustuse lisa 2 dokument kannatada tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis. Kuna üks dokument on kahjustatud ja teine avaneb korrektselt, siis on arusaadav, miks failide suurused (mahud) ja sisu osaliselt ei kattu. Seda on selgitanud arvutispetsialist M. Kikkas oma hinnangus (vt lisa 1). 3.15. Eeltoodud arvutispetsialisti hinnangust järeldub, et vaidlustaja on vaidlustuse lisa 2 dokument (avaneb probleemideta) Riigihangete registrisse koos pakkumusega üles laadinud ja see sama dokument on saanud kahjustada tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis, mille tõttu ei avane dokument korrektselt. 3.16. Vaidlustaja on seisukohal, et pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisena ei ole ette heidetav olukord, kus dokumendi rikke põhjustab Riigihangete registri süsteem, mis on täielikult väljaspool pakkuja mõjusfääri. Antud juhul kinnitust leidnud, et vaidlustaja poolt pakkumusega esitatud dokumendid avanesid enne üleslaadimist korrektselt (vt vaidlustuse lisa 2, mis avaneb probleemideta) ja see dokument on saanud kahjustada Riigihangete registri süsteemi tehnilise töötlemisprotsessi käigus. Olukorras, kus pakkumuse esitamisel ei andnud süsteem vaidlustajale veateadet (dokumendi juurde ei ilmunud punast märget), võib pakkuja Riigihangete registrit usaldada ja eeldada, et dokumendid on korrektselt üles laetud. Hankija pidi võimaldama vaidlustajal kõrvaldada probleem seoses dokumendi mitteavanemisega 3.17. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-24-13 p-des 22 ja 23 selgitanud: „Hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust 4/7 otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.“ 3.18. Neid Riigikohtu seisukohti arvestades on pakkujal võimalik puuduvaid andmeid esitada pärast pakkumuse esitamise tähtaega isegi juhul, kui viga tekkis inimliku eksimuse tõttu. Antud juhul on vaidlustaja olnud piisavalt hoolas ja tegemist ei olnud inimliku veaga, vaid infosüsteemi tehnilise probleemiga (vt selle kohta eespool p 3.2 jj). Praeguses olukorras oli tehnilise vea ilmnemisel hankijal selge kohustus võimaldada esitada vaidlustajal Riigihangete registrisse üleslaetud dokument, et see avada ja kontrollida pakkumuse sisu. Käesoleval juhul ei esine ühtki kaalukat põhjust, miks mitte võimaldada esitada seda dokumenti. 3.19. Antud juhul on vaidlustaja kõnealuse dokumendi metaandmetega (lisa 3) võimalik üheselt tõendada, et see dokument on koostatud enne pakkumuse esitamist hankijale (metaandmetest nähtub, et see dokument on koostatud 20.10.2023 kl 11.58). Kuivõrd praegusel juhul on tõendatud, et kõnealune dokument on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega ja see laeti koos pakkumusega üles Riigihangete registrisse, siis ei annaks sellega arvestamine vaidlustajale eelist teiste pakkujate ees. 3.20. Vaidlustuse lisaga 2 arvestamine ei muuda vaidlustaja pakkumust. Antud juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et vaidlustuse lisa 2 dokument on esitatud Riigihangete registrisse ja seda dokumenti ei saanud hankija korrektselt avada (M. Kikkase hinnangu kohaselt on dokument saanud registris töötlemisel kahjustada). Dokumendi metaandmetega on tõendatud, et see on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kuna vaidlustuse lisa 2 on koostatud enne pakkumuse esitamist ja on leidnud kinnitust, et see on esitatud Riigihangete registrile koos pakkumusega, siis võimaldaks dokumendiga arvestamine pakkumust kontrollida. Pakkumuse muudatust selle dokumendiga arvestamine kaasa ei tooks, sest tegemist on sama dokumendiga, mis esitati koos algse pakkumusega. 3.21. Kolmanda isiku vastuse punktis 2.2 viidatud vaidlustuskomisjoni ja halduskohtu asjad erinevad asjaolude poolest olulisel määral praegusest olukorrast, mistõttu ei ole need seisukohad antud asjas kohaldatavad. Vaidlustuskomisjoni asjas nr 93-19/206979 ja haldusasjas nr 3-19-1320 esitas pakkuja tühja digikonteineri. Midagi sellist antud asjas ei ole. Vaidlustuskomisjon ja kohtud leidsid, et tühja digikonteineri esitamine oli pakkuja hoolsuskohustuse rikkumine ja kuna pakkujal ei olnud enne pakkumuse esitamist koostatud nõuetekohast dokumenti esitada, siis saaks pärast tähtaega koostatud dokumendi esitamisega pakkuja põhjendamatu konkurentsieelise. Käesoleval juhul on vaidlustaja esitanud tähtaegselt kõik dokumendid, mis avanesid enne nende üleslaadimist ja Riigihangete register näitas, et nende dokumentide üleslaadimine õnnestus. Lisaks on praeguses olukorras vaidlustajal olemas dokument, mille ta üles laadis Riigihangete keskkonda ja mille metaandmetest on võimalik kontrollida, et see on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega, millest tulenevalt ei saa dokumendi uuesti esitamisega mingit eelist. Seega erinevad praeguse vaidluse asjaolud oluliselt kolmanda isiku viidatud praktika tehioludest. 5/7 Hankija eksitab teadlikult vaidlustuskomisjoni väites, et kuivõrd faili nimed on erinevad, siis ei saa vaidlustuse lisa 2 fail olla pakkumusele lisatud 3.22. Hankija väidab, et 20.10.2023 kell 11:59 allkirjastatud digikonteineris olev fail on nimega „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“, mis on erinev vaidlustuse lisana 2 esitatud failinimest. Sellele tuginedes püüab hankija veenda vaidlustuskomisjoni selles, et tegemist on erinevate failidega. 3.23. Faili nimed erinevad eesliite poolest. Eesliite 1_8_1 lisas dokumendile Riigihangete registri süsteem pärast seda, kui dokument on üles laetud. Riigi Kinnisvara AS puhul on tegemist professionaalse hankijaga, kes peab olema ilmselgelt teadlik Riigihangete registri toimimispõhimõtetest. Nii nagu vaidlustaja sisustuse spetsifikatsioonile lisas süsteem eesliite, on eesliited lisatud ka teiste pakkujate dokumentidele (vt ka lisa 2). Sarnaselt sisustuse spetsifikatsiooni dokumendile on Riigihangete registri süsteem kolmele teisele vaidlustaja pakkumuse dokumendile (vorm 2, vorm 3 ja vorm 8). Eelnevaid asjaolusid on võimalik Riigihangete registrist nii vaidlustaja kui teiste pakkumuste juures kontrollida. 3.24. Seega pidi hankija väga hästi teadma, et Riigihangete register lisab pakkumuse failidele eesliiteid. Väites, et dokumendid on erinevad, kuna nende failide nimed on erinevad, on teadlik Riigi Kinnisvara AS katse vaidlustuskomisjoni eksitada. Teadliku eksitamisega kuritarvitab Riigi Kinnisvara OÜ oma õigusi, tekitades põhjendatud kahtluse hankija tegevuse suhtes ja selles, kas hankija eesmärk ongi olnud algusest peale vaidlustaja pakkumus hankest kõrvaldada. IV KULUD 4.1. Vaidlustaja kulud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega on tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja õigusabiteenuse kulu. 4.2. Vaidlustuselt tasutud riigilõiv on 1280 eurot. 4.3. Lepinguline esindaja tasustatud töö on seotud järgmiste tegevustega: 4.3.1. Kliendilt saadud hankedokumentide esmane analüüs – 1,5 tundi; 4.3.2. Kliendiga kohtumine ja nõupidamine – 0,75 tundi; 4.3.3. Õiguslik analüüs ja analoogsetes küsimustes kohtupraktika (sh Euroopa Kohtu lahendid) võrdlev analüüs – 2 tundi; 4.3.4. Vaidlustuse koostamine ja esitamine vaidlustuskomisjonile – 4,5 tundi; 4.3.5. Kolmanda isiku ja hankija vastuste analüüs – 0,75 tundi; 4.3.6. Konsultatsioon arvutispetsialistidega; Kliendiga nõupidamine – 1,5 tundi; 4.3.7. Täiendavate seisukohtade koostamine (27.12.2023) – 5,5 tundi. 4.4. Lepingulise esindaja ajakulu on kokku 16,5 tundi. Keskmine tunnihind on 150 eurot (+ käibemaks). Seega on lepingulise esindaja tööga seotud kulu kokku 2 475 eurot (+ käibemaks). Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu osa kulude hulka arvamist. 4.5. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja kulud kokku 3 755 eurot, millest riigilõiv on 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2475 eurot. 6/7 Lugupidavalt allkirjastatud digitaalselt Mihkel Nukka Saloni Büroomööbli AS lepinguline esindaja Lisade nimekiri: 1. Süsteemitugi OÜ arvutispetsialist Margus Kikkase hinnang; 2. Toomas Karl Reinoja selgitus; 3. Vaidlustuse lisa 2 dokumendi metaandmed: 7/7