Enno Heringson Teie 20.01.2023 nr
Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ
[email protected] Meie 17.02.2023 nr 14-5/230194/2300841
Austatud Enno Heringson
Kirjutasite õiguskantslerile seoses relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 31 kohaldamise ja tõlgendamisega,
samuti seonduvate küsimustega.
Õigusalaste selgituste andmine on riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ülesanne. Nemad
annavad tasuta selgitusi asutuse väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse
aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta. Õiguskantsleril
sellist ülesannet ei ole ning seetõttu soovitame Teil selgituste saamiseks esmajoones pöörduda
Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi ka PPA) või Siseministeeriumi poole.
Teie pöördumise esimeses punktis kirjeldatud asjaolud saavad realiseeruda konkreetses haldusaktis,
millega PPA tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks või peatab selle kehtivuse. Juhul, kui PPA
antud haldusakti õiguspärasuses on kahtlusi ning inimene leiab, et tema õigusi on rikutud, siis on
kõige tõhusamaks õiguskaitsevahendiks vaide esitamine või halduskohtusse pöördumine. Eeltoodud
põhjustel jääb Teie avaldus õiguskantsleri seaduse § 25 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata, kuid
selgitame Teile järgmist.
Relvaseaduse muutmise eelnõu seletuskirjas on rõhutatud järgmist: „Ühtlasi täiendatakse RelvS §
43 lõiget 1 punktiga 21 selliselt, et soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiasutus peatab loa
kehtivuse, kui loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega
ohustada enda või teise isiku turvalisust. Nimetatud muudatusega antakse politseiametnikule
diskretsioon hinnata isiku käitumist ja selle põhjal otsustada, kas esineb selline põhjendatud kahtlus,
et isik võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust. Nt:
politseiametnik hindab isikut ja konkreetset juhtumit ning juhul kui ilmneb, et isik on nt
vägivaldsusele kalduv ja tarvitab tihti alkoholi, mille tulemusena ei kontrolli enda käitumist, siis
esineb ka põhjendatud kahtlus, et isik võib oma eluviisiga ja käitumisega, mis väljendub alkoholi
mõjul välismaailma ebaadekvaatses hindamises ja vägivallatsemises, minna nii kaugele, et kasutada
selle käigus tulirelva. Siinkohal tuleb märkida, et igal juhul peab kahtlus olema küllaldane. See
tähendab, et ametnik peab suutma objektiivsete asjaolude kaudu argumenteeritult jõudma
järeldusele, et esinevad objektiivsed asjaolud isiku eluviisi ja käitumise osas, mis võivad välistada
relva omamise isiku poolt.“.
Arvestades seadusega PPA’le antud avarat kaalutlusruumi, peab RelvS 43 lg 31 alusel antud
haldusakti motivatsioon olema eriti põhjalik (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-29-12, p
19). Kaalutluste väljatoomine haldusakti põhjendustes on oluline nii haldusakti legitimeerimiseks
adressaatide silmis kui ka haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks. Kohus saab hinnata, kas
haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta.
2
Küsisite ka RelvS § 43 lg 31 kohaldamise menetluses isikule antud ärakuulamisõiguse kohta.
Kirjeldate juhtumit, kus relvaloa omajale saatis PPA RelvS § 43 lg 31 kohaldamise menetluses teate
13. detsembril 2022 ning andis tähtaja vastuväidete esitamiseks 19. detsembrini 2022. Kiri oli
saadetud PPA ametniku e-posti aadressilt ning pealkirjastatud lakooniliselt sõnaga „Teade“.
Mööname, et tegemist on tõepoolest lühikese tähtajaga. Konkreetse juhtumi asjaolusid teadmata on
aga võimatu hinnata, kas selles asjas esinesid kiireloomulisust tingivad asjaolud või kas PPA oli
inimesega konkreetses asjas juba suhelnud ja teda käimasolevast menetlusest teavitanud, näiteks
telefonitsi. Kokkuvõtvalt ei pruugi selline tähtaeg relva käitlemist puudutavas menetluses olla
otseselt õigusvastane.
Küll aga nõustume, et kiireloomulist reageerimist nõudvate e-teavituste korral peab haldusorgan
vormistama need viisil, mis võimaldab juba eelvaates mõista teate olulisust ning vajadusel astuma
lisasamme inimese teavitamiseks. E-kirja eelvaates kuvatakse reeglina saatja nimi ning kirja
pealkiri. Tundmatult inimeselt saabuv kiri pealkirjaga „Teade“ võib jääda tähelepanuta või paista
rämpspostina. E-kirjaga saadetavad olulised teated tuleb vormistada nii, et juba kirja eelvaates oleks
näha, et saatjaks on riigiasutus ning et tegemist on kiireloomulist reageerimist vajava teatega.
Haldusorgani initsiatiivil alustatud menetluses kiireloomuliste reageerimist nõudvate teadete korral
tuleks inimest ka täiendavalt teavitada, näiteks telefonitsi. Seda muidugi eeldusel, et haldusorganil
sellised andmed olemas on. Inimesel võib olla mitu e-posti aadressi, ta võib neid vahetada või
näiteks tehnilistel põhjustel kaotada ajutiselt või alaliselt juurdepääsu oma e-posti kontole ning
seetõttu olulist teadet üldse mitte kätte saada. Vastasel korral ei ole ärakuulamisõigust tegelikult
tagatud ning õigus esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited muutub illusoorseks. Soovitame
Politsei- ja Piirivalveametil oma halduspraktikat selles osas parandada ning edastame neile koopia
käesolevast vastusest.
Loodetavasti on neist selgitustest Teile abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Agarmaa
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Koopia: Politsei- ja Piirivalveamet
Rainer Kivisäk 693 8422
[email protected]