Kaamos Energy OÜ_avaldus

Lp Ülle Madise Õiguskantsler e-posti teel: [email protected] 13.02.2023 Avaldus elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (696SE) põhiseadusele vastavuse kontrolli teostamiseks 1. Taotlus Kaamos Energy OÜ palub õiguskantsleri hinnangut, kas Riigikogu menetluses oleva ning 15.02.2023 Riigikogu poolt vastuvõetava elektrituruseaduse (ELTS) ja teiste seaduste muutmise seaduses (696 SE) sisalduvad ELTS § 871 muudatused, millega kehtestatakse tootmissuunalise liitumise lepingutingimused, on õiguspärased. 2. Kokkuvõte Oleme seisukohal, et eelnõuga kavandatav ELTS § 87 1 sisaldab õigusnorme, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja ka Eesti Vabariigi põhiseadusega. Täpsemalt: - ELTS § 871 lg 2 ettenähtud tootmisseadme tehnoloogia muutmise keeld on vastuolus põhiseadusega. Keelul puudub legitiimne eesmärk ning selle keeluga pole võimalik saavutada ka seletuskirjas mainitud eesmärke. Vastava piiranguga kaasnevad mõjud on välja selgitamata. Samuti esinevad isikute õigusi vähem riivavad meetmed seletuskirjas mainitud probleemide lahendamiseks. Seetõttu rikub keeld ebaproportsionaalselt põhiseadusega kaitstud lepinguvabaduse põhimõtet; - ELTS § 871 lg 3 ja 4 ettenähtud tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu (38 000 eurot/MVA aastas) kvalifitseerub võrgutasuks. Euroopa Liidu energia siseturu õigusaktide - Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/9441 (Direktiiv) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/9432 (Määrus) – kohaselt peavad võrgutasud olema kulupõhised ning eelnevalt kooskõlastatud sõltumatu regulaatori poolt, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Eelnõus ettenähtu, mille kohaselt kehtestatakse võrgutasu konkreetne rahaline suurus seadusega ning ilma Konkurentsiameti kooskõlastuseta, on otseses vastuolus Direktiivi ja Määruse nõuetega. 3. Põhjendused 3.1. Tootmisseadme tehnoloogia muutmise keelu vastuolu põhiseadusega Kavandatava ELTS § 871 lg-ga 2 (tehnoloogia muutmise keeld) keelatakse sisuliselt ära poolte õigus muuta kokkuleppel omavahel sõlmitud lepinguid. Vastav keeld riivab põhiseaduse § 19 ja § 31 koostoimes kaitstud lepinguvabaduse põhiõigust. Selleks, et lepinguvabaduse riive oleks õiguspärane, peab riivel peab olema PS-ga kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik ja mõõdukas). Meie hinnangul ei ole riive õiguspärasuse eeldused täidetud. (a) Riive legitiimne eesmärk  Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et tehnoloogia muutmise piiranguga „lahendatakse tootjaliitumistega skeemitajate probleemi, kes püüavad hiilida kõrvale nõudest, kus oleks vaja esitada liitumispakkumise saamiseks kehtivat planeeringut ja keskkonnamõjude hinnangut nagu seda tuulepargi puhul tegema peab.“ ning et „Sellist ”seaduseauku” on hakatud usinalt ära kasutama ja viimase aasta jooksul on tehtud väga palju akusalvestitele liitumise taotlusi (sest erinevalt tuulepargist ei pea need ootama planeeringu järgi liitumistaotluse esitamiseks).“. Neid põhjendusi ja eesmärke ei saa pidada õiguspärasteks. Esiteks on meelevaldne ja vale akusalvestite kontekstis rääkida seaduse nõuetest kõrvale hiilimisest. Kui seadusandja ei ole akusalvestite kontekstis esitanud nõuet, et liitumispakkumise saamiseks peab arendajal olema kehtiv planeering ja keskkonnamõjude hindamine, siis ei saa rääkida nõuetest kõrvalehiilimisest. Ka seletuskirjas puudub info selle kohta, et akusalvestite arendajate poolt sõlmitud liitumislepingud oleks sõlmitud õigusaktide nõudeid rikkudes. Teiseks nähtub Riigikogule eelnõu menetluse käigus erinevate turuosaliste poolt esitatud seisukohtadest, et seletuskirjas kritiseeritud akusalvestite võrguga liitumine on tegelikult esimene samm hübriidparkide (salvestusseadme, päikeseelektrijaama ja tuulepargi kombinatsioon) loomise protsessist. Seejuures nähtub turuosaliste tagasisidest, et hübriidparkide loomine on kõige kiirem ja võrguressurssi kõige tõhusamalt ära kasutav viis uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamiseks. Seega läheb tehnoloogia muutmise keeld otseselt vastuollu eelnõu põhieesmärgiga, milleks on edendada uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamist. Kolmandaks rakenduks vastav piirang kõigi tehnoloogiate suhtes, mistõttu ei saaks tulevikus tehnoloogiat muuta ka näiteks päikese ja tuuleenergia projektide arendajad. Seletuskirja kohaselt on tehnoloogia muutmise keelu meetme ajendiks soov lahendada akusalvestite liitumistega seonduvaid väidetavaid probleeme. Seletuskirjas pole põhjendatud, miks sellisel juhul on vajalik tehnoloogia muutmise keeldu rakendada ka nt päikeseelektrijaamade ja tuuleparkide liitumistaotluste suhtes. Seega läheb vastav piirang kaugemale sellest, mida seletuskirja kohaselt piiranguga saavutada soovitakse. Seega puudub vastaval piirangul legitiimne eesmärk. (b) Meetme sobivus Tehnoloogia muutmise keeld ei ole sobiv meede seletuskirjas mainitud probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Seletuskirjast pole võimalik aru saada, mida üldse tehnoloogia muutmise keeluga saavutada soovitakse ja kuidas see peaks kaasa aitama näiteks eelnõu põhieesmärkide (uute tootmisseadmete rajamise edendamine) saavutamisele. Samuti puudub seletuskirjas tehnoloogia muutmise keeluga kaasnevate mõjude hindamine - vastav peatükk seletuskirjast puudub. Muuhulgas puudub mistahes analüüs selle kohta, mis kinnitaks seletuskirjast kumavat vaikivat eeldust ja etteheidet, et just akusalvestite arendajad ja nende poolt sõlmitud liitumislepingud takistavad uute taastuvenergia tootmisseadmete rajamist. Samuti puudub analüüs, millel põhineb eeldus, et vastavad arendajad ei kavatse või ei ole suutelised oma arendusi lõpuni välja ehitada. Seletuskirjas on viidatud, et 2022. a augusti lõpu seisuga on sõlmitud ning täitmisel liitumislepingud ca 2693 MVA. Samas pole selgitatud millal vastavad lepingud on sõlmitud ehk millel põhineb eeldus, et vastavaid tootmisseadmeid pole justkui mõistliku aja jooksul välja ehitatud. Seejuures on seletuskirjas tähelepanuta jäetud asjaolu (millele on tähelepanu juhtinud erinevad turuosalised), et eelduslikult on akusalvestite liitumislepingud mõeldud hübriidparkide rajamiseks, mis on kõige kiirem ning nii tootjatele kui ühiskonnale kõige kulutõhusam viis uute tootmisvõimsuste rajamiseks. Seletuskirjas viidatakse sellele, et akusalvestite liitumislepingud on üks põhjus miks võrgu ressurss on väidetavalt täiesti ammendunud ning et 2022. a augusti lõpu seisuga on põhivõrku tootmisseadmete ühendamiseks sõlmitud ning täitmisel liitumislepinguid ca 2693 MVA, millest salvestusseadmed moodustavad 1530 MVA. Samuti märgitakse seletuskirjas, et liitumistaotluses toodud tehnoloogia mitte muutmise lubamine omab positiivset mõju elektriturule ning muudaks tootjate võrguga liitumise läbipaistvamaks ning ausamaks. Tehnoloogia muutmiseks on vaja liitujal teha uus taotlus ning tasuda siis juba ka deposiit summas 38 000 eurot MVA kohta. Seletuskirjast ei nähtu, kuidas täpselt peaks tehnoloogia muutmise keeld seonduma nimetatud aspektidega ja neile kaasa aitama. Näiteks pole  selgitatud, milles täpselt peaks seisma keelu positiivne mõju elektriturule ja muutma liitumise protsessi läbipaistvamaks ja ausamaks ning mida selle all üldse silmas peetakse. Kuivõrd seletuskirjast puudub selgus, mis on tehnoloogia muutmise keelu eesmärk, millised on selle meetme rakendamisega kaasnevad mõjud ning kuidas vastav keeld peaks aitama kaasa eesmärgi saavutamisele, siis pole võimalik tehnoloogia muutmise keeldu lugeda sobivaks meetmeks. (c) Meetme vajalikkus Eelnõu seletuskirja kohaselt on tehnoloogia muutmise keelu ajendiks asjaolu, et akusalvestite arendajad ei pea koos liitumistaotlusega esitama kehtivat planeeringut ja keskkonnamõjude hinnangut ja saavad seeläbi kiiremini sõlmida liitumislepinguid kui teised tehnoloogiad. Seda väidetavat probleemi on võimalik lahendada ka muude meetmetega kui tehnoloogia muutmise keelu kehtestamine. Näiteks on võimalik vastavate dokumentide esitamine teha kohustuslikuks ka salvestusseadmete võrguga liitujate suhtes või alternatiivselt kaotada vastavate dokumentide esitamise nõue ära ka teiste tehnoloogiate suhtes. Nimetatud lahendused oleksid võrreldes tehnoloogia muutmise keeluga isikute õigusi vähem riivavamad. Kuivõrd esinevad isikute õigusi vähem riivavad alternatiivid, ei saa tehnoloogia muutmise keeldu lugeda vajalikuks meetmeks. Alternatiivsete meetmete olemasolu ja nende mõju isikute õigustele tuleb hinnata eelnõu mõjude hindamise raames, mida antud juhul pole tehnoloogia muutmise keelu kontekstis tehtud. Ilma alternatiive kaalumata ei saa väita, et tehnoloogia muutmise keeld on vajalik meede. (d) Meetme mõõdukus Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust. Antud juhul on lepinguvabaduse põhiõigusesse sekkumine intensiivne, sest tehnoloogia muutmise keeld on absoluutne, mille suhtes pole eelnõus ettenähtud ühtegi erisust. Samal ajal pole võimalik veenduda, mida üldse vastava keeluga saavutada üritatakse ning kuidas peaks keelu rakendamine sellele kaasa aitama. Kui keelu eesmärk peaks olema sõlmitud liitumislepingute lõpetamine ja seeläbi mingi osa võimsuste nö vabastamine, siis sellele eesmärgile tehnoloogia muutmise keeld otseselt kaasa ei aita. Vastav keeld keelab üksnes tehnoloogia muutmise, kuid sellega ei kaasne kohustust sõlmitud liitumislepingu lõpetamiseks ja võimsuste nö vabastamiseks. Seega ei pruugi tehnoloogia muutmise keelu kehtestamine tuua kaasa võimsuste vabastamist. Arvestada tuleb ka seda, et eelnõu näeb tootmisseadmete põhjendatud aja jooksul välja ehitamise ja reaalselt kasutusse võtmise tagamiseks eraldi uue meetme, milleks on võimsuse mittekasutamise tasu (ELTS § 871 lg 3 ja 4) maksmise kohustus. Vastava tasu maksmise kohustus juba tagabki selle, et liitumislepinguid ei sõlmitaks niisama ja et tootmisseadmed ehitatakse reaalselt välja. Seetõttu puudub samal kaalutlusel ja eesmärgil vajadus täiendava meetme ehk tehnoloogia muutmise keelu kehtestamiseks. Tegemist oleks eesmärgipäratu ülereageeringu ja nö topeltkaristamisega. Seetõttu ei kaalu tehnoloogia muutmise keelu ebaselged eesmärgid üles lepinguvabadusse sekkumist, mistõttu pole tegemist mõõduka meetmega. Eeltoodust tulenevalt puudub tehnoloogia muutmise keelul legitiimne eesmärk ning see keeld ei ole ka sobiv, vajalik ega mõõdukas meede, mistõttu riivab tehnoloogia muutmise keeld ebaproportsionaalselt lepinguvabaduse põhiõigust ja on seetõttu vastuolus põhiseadusega. 3.2. Tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu vastuolu EL õigusega Eelnõuga kavandatud ELTS § 871 lg 3 ja 4 kohaselt peab turuosaline tasuma võrguettevõtjale 38 000 eurot/MVA aastas, kui turuosaline pole kasutanud liitumislepingus või võrgulepingus ettenähtud tootmisvõimsust. Võrguettevõtja poolt liitumispunktis võrguühenduse kasutamise võimaldamine kvalifitseerub ELTS § 65 lg 1 punktis 3 nimetatud võrguteenuseks (võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis) ning vastava võrguteenuse osutamise eest võetav tasu kvalifitseerub ELTS § 71 lg 1 punktis 3 nimetatud võrgutasuks (tasu võrguühenduse kasutamise võimaldamise eest (edaspidi võrguühenduse kasutamise tasu)). Seega on vastava tasu näol tegemist võrgutasuga. Võrgutasu suurust ei saa kehtestada seadusega, sest see läheb vastuollu ülimusliku Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu Direktiivi ja Määruse üheks keskseks ja fundamentaalseks nõudeks on, et võrguettevõtja rakendatav võrgutasu peab olema kulupõhine ning eelnevalt kooskõlastatud sõltumatu regulaatori poolt, kelleks Eestis on Konkurentsiamet. Sellekohased kohustused paneb riigile Direktiivi artiklid 6 lg 1 ja 59 lg 1(a) ning Määruse artikkel 18 lg 1. Vastavad Direktiivi nõuded on Eesti õigusakti üle võetud ELTS-ga - võrgutasude kulupõhisuse nõue ja Konkurentsiametiga kooskõlastamise kohustus on sätestatud ELTS §-des 71-73. Euroopa Kohus on rõhutanud, et võrgutasude kooskõlastamine on Euroopa Liidu õiguse kohaselt sõltumatu regulaatori ainupädevuses, millesse poliitilistel (sh täitev- ja seadusandliku võimu) organitel pole lubatud sekkuda. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei ole mõnele teisele asutusele kui sõltumatule regulaatorile pädevuse andmine tariifide kehtestamisega seotud oluliste üksikasjade kindlaksmääramiseks kooskõlas EL õigusega, sest selline pädevuse andmine vähendaks ainult regulaatorile EL õigusega (energia siseturu direktiivid) antud volituste ulatust. Samuti on Euroopa Kohus selgitanud, et energiaturu regulaator peab oma pädevusi teostama kõikidest avalik-õiguslikest isikutest või poliitilistest organitest sõltumatult, sealhulgas sõltumatult täitevvõim ja ka seadusandlikust võimust. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on regulaatori sõltumatus poliitilistest organitest vajalik tagamaks, et regulaatori otsused oleksid erapooletud ja mittediskrimineerivad, välistades võimaluse eelistada ettevõtjaid ja majanduslikke huve, mis on seotud valitsuse, poliitilise enamuse või igal juhul poliitilise võimuga. Väide, et tegemist pole võrgutasuga, sest võrgutasuga saab tegemist olla ainult juhul, kui sõlmitud on võrguleping (ja kõik projektid ei pruugi võrgulepingu sõlmimiseni jõuda), on kindlasti vale – ELTS § 71 loetleb tasud, mis ELTSi kohaselt kvalifitseeruvad võrgutasudeks. Nt on võrgutasuks ka võrguga liitumise tasu, mida samuti tuleb maksta juba enne võrgulepingusse jõudmist. Seega ei pädev võrgutasu määratlemine võrgulepingu olemasolu/puudumise kaudu. Eeltoodust tulenevalt on kavandatav ELTS § 871 lg 3 ja 4 vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriikidel keelatud võtta vastu uusi riiklikke õigusakte, mis lähevad vastuollu Euroopa Liidu õigusega.6 Euroopa Kohtu praktika kohaselt peavad riiklikud kohtud, kuid ka ametiasutused (nt Elering AS) jätma kohaldamata riikliku õigusakti sätte, mis on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu sellisel kujul oleks Eleringil (ja Eesti kohtutel) keelatud Direktiiviga vastuolus olevat ELTS sätet praktikas rakendada. Mihkel Loorits Kaamos Energy OÜ esindaja Saatja: Mihkel Loorits <[email protected]> Saadetud: 13.02.2023 13:22 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Avaldus Õiguskantslerile Manused: image001.png; Avaldus põhiseadusele vastavuse kontrolli teostamiseks.asice Lp Ülle Madise Kaamos Energy OÜ esindajana palun teie hinnangut, kas Riigikogu poolt 15.02.2023.a vastuvõetava elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses sisalduvad ELTS § 87 1 muudatused, millega kehtestatakse tootmissuunalise liitumise lepingutingimused, on õiguspärased. Oleme seisukohal, et kuivõrd see sisaldab õigusnorme, mille riive põhiseaduslikele õigustele ei ole legitiimne ega proportsionaalne, on need vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Lugupidamisega Mihkel Loorits CEO/Tegevjuht Kaamos Energy OÜ Electra, Avala kvartal, Veskiposti 2, 10138, Tallinn +372 55653326 [email protected] www.kaamos.ee *** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata, kopeerida ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.