Virtsu Vilistlased MTÜ_vastus

Karin Madisson Teie 03.02.2023 nr Virtsu Vilistlased MTÜ [email protected] Meie 13.02.2023 nr 14-1/230189/2300725 Kohalik rahvaküsitlus ja -algatus, volikogu liikme vaba mandaat, elukohajärgse kooli määramine ja koolitransport Lugupeetud Karin Madisson Küsisite kohaliku rahvaküsitluse ja -algatuse, volikogu liikme tagasikutsumise ning elukohajärgse kooli määramise ja koolitranspordi korraldamise kohta. Õiguskantsleri ametiülesanne ei ole õigusaktide sätteid selgitada. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) sätete kohta annab üldisi õiguslikke selgitusi Rahandusministeerium ning haridusalaseid seadusi selgitab Haridus- ja Teadusministeerium (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3). Siiski anname Teile kokkuvõtlikud selgitused. Kohalik rahvaküsitlus KOKS § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOKS § 15 lõige 2 sätestab, et volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Volikogu otsustab taotluse alusel ka osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi (KOKS § 57 lg 3). Vajaduse korral võib volikogu korraldada selles küsimuses elanike küsitluse. Erinevalt rahvahääletuse tulemusest ei ole rahvaküsitluse tulemus riigi- või kohaliku omavalitsuse organile kohustuslik ja seisneb üksnes rahvaküsitlusest osavõtu õigust omavate isikute arvamuse väljaselgitamises (RKPJKo 11.08.1993, III-4/1-2/93; 06.09.1993, III-4/1-3/93). Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt tuleb elanike küsitlus läbi viia haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise korral (vt § 7 lõiked 7 ja 71; § 9 lõike 9 punkt 3). Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmisega kaasneva elanike arvamuse väljaselgitamise ulatus ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.07.2016 määrusega nr 87. Muudel juhtudel seadused kohaliku rahvaküsitluse läbiviimist ei nõua. Lääneranna valla põhimääruse § 12 lõige 6 sätestab: „Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes rahvaküsitlusi. Rahvaküsitluse läbiviimise otsustab volikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Rahvaküsitlus viiakse läbi volikogu kehtestatud korras.“ Sellist korda ei ole vallavolikogu kehtestanud.  2 Kohalik rahvaalgatus ja volikogu liikme vaba mandaat Õigusaktide algatamise õigust reguleerib KOKS § 32. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul (lõige 1). Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga (lõige 2). Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses (lõige 3). See, et seadus ei kohusta volikogu valla- või linnaelanike mistahes algatusega nõustuma, ei ole põhiseadusega vastuolus (põhiseaduse § 156). Samuti on põhiseaduse §-ga 156 kooskõlas see, et volikogu liikme volitusi ei saa kohaliku rahvaalgatuse korras ennetähtaegselt lõpetada. Volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused on sätestatud KOKS § 18 lõikes 1 (punkti 6 kohaldamist täpsustab lõige 11). Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed valitakse proportsionaalse valimissüsteemi alusel (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 1 lg 3). Volikogu liikmel on vaba mandaat. KOKS § 17 lõike 2 kohaselt juhindub volikogu liige seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest. Volikogu liikme vaba mandaadi põhimõte kaitseb volikogu liiget (sarnaselt Riigikogu liikmega) tema tagasikutsumise eest volikogust ja annab talle õiguse langetada otsuseid volikogus oma südametunnistusest lähtudes (RKPJKo 16.05.2017, 3-4-1-11-16, punkt 66). Elukohajärgse kooli määramine ja koolitransport Hariduspõhiõigus on sätestatud põhiseaduse §-s 37, mille lõikest 1 tuleneb õigus haridusele ja põhikohustus õppida (õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik). Sama paragrahvi lõike 2 järgi peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi, et haridus oleks kättesaadav. Põhiseadus ei sätesta siiski detailselt hariduspõhiõiguse sisu, vaid volitab haridussüsteemi välja töötama Riigikogu. Põhi- ja üldkeskhariduse alusseadus on põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), milles on sätestatud nii hariduse sisu kui ka hariduse kättesaadavuse tagamise nõuded. PGS ega ükski muu seadus ei kirjuta tõepoolest vallale või linnale ette, kus koolid täpsemalt paiknema peavad. See poleks ka mõistlik, kuna olustik omavalitsusüksustes on väga erinev. Olude muutudes tuleb paratamatult teha muudatusi ka koolivõrgus (vt koolide ümberkorraldamise kohta PGS § 80). Koolide paiknemine vallas või linnas ning õpilasele elukohajärgse kooli määramine on jäetud kohaliku omavalitsuse otsustada. Samas, nagu ütleb ka põhiseaduse § 37 lõige 1, peab haridus olema kättesaadav, muu hulgas koolide asukoha poolest. Õigusaktidest leiab mitmeid sätteid, mis (otseselt või süsteemse tõlgendamise kaudu) piiravad kohaliku omavalitsuse otsustusõigust koolide paiknemise üle (PGS § 7 lõige 3, § 10 lõige 1 ja § 25 lõige 4, vt ka tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele). Siiski tuleb silmas pidada, et lastel ja vanematel ei ole õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses. Neil ei ole õigust nõuda ka mõistlike ümberkorralduste tegemata jätmist, kui need ümberkorraldused on kogukonna huvides ega ole ka üksikisikule ülemäära koormavad (vt nt TlnRnKm 19.04.2017, 3-17-581/9).  3 Vallal või linnal tuleb vajaduse korral tagada õpilasele ka mõistlik võimalus kooli ja koju tagasi sõita (Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lõike 2 punkt 8). Ka transpordi korraldamise kohta pole seaduses täpsemaid suuniseid antud. Nii käivad õpilased mõnel pool koolis ühissõidukiga, mõnes teises kohas on käigus koolibuss, aga mõnikord võib vallal või linnal olla mõistlik hoopis rentida sõiduauto ja osa lapsi sellega kooli ja tagasi sõidutada. On selge, et nii elukohajärgse kooli määramisel kui ka õpilaste transpordi korraldamisel tuleb esikohale seada laste huvid (lastekaitseseaduse § 5 punkt 3). Seda, mis aegadel peab konkreetse kooli õpilastel olema võimalus kooli ja tagasi koju jõuda ning kas mõne kooli õpilaste transport on korraldatud mõistlikult, tuleb hinnata aga juba konkreetsete asjaolude põhjal. Abstraktselt seda kahjuks öelda ei saa. Kui lapsevanem leiab, et kooli ümberkorraldamise otsusega rikutakse lapsevanema või tema lapse subjektiivseid õigusi (õigusi, mida seadus inimesele annab), on kõige otstarbekam vaidlustada ümberkorraldamise otsus halduskohtus (vt nt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-1100/56). Õiguskantsler ei saa hinnata vaidlustamise väljavaateid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Agarmaa õiguskorra kaitse osakonna juhataja, õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Vallo Olle 693 8445 [email protected] Aigi Kivioja 693 8428 [email protected]