Sissetulev kiriAvalik

Evecon OÜ_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. veebruar 2023

Seotud ettevõtted

Viit: 6-1/230384/2300673
Registreeritud: 10. veebruar 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Evecon OÜ
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari: 6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik: 6-1/230384
Vastutaja: Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg: 12. märts 2023

Failid

Sisu (failidest)

Saatja: Aivar Mäemets <[email protected]> Saadetud: 07.02.2023 16:37 Adressaat: Info <[email protected]> Teema: [VÄLJAST] Evecon OÜ avaldus Õiguskantslerile Manused: Evecon_avaldus Õ iguskantslerile_ELTS muudatused_07 02 23.asice Tere Manuses Evecon OÜ avaldus. Lugupidamisega Aivar Mäemets Evecon OÜ Riigikogu majanduskomisjon Lossi plats 1a, 15165 Tallinn tel: 631 6436 e-post: [email protected] /digitaalse allkirjastamise kp/ Muudatusettepanekute esitaja: Evecon OÜ Registrikood: 10340286 Esindaja: Aivar Mäemets Juhatuse liige e-post: [email protected] MUUDATUSETTEPANEKUD elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (696 SE) selle teisel lugemisel I. SISSEJUHATUS 1. Eelnõu ja menetlus. Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõu 696 SE (edaspidi „Eelnõu“). Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu 18.01.23 istungil katkestati ja määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25.01.2023 kl 17.15. 2. Varasem menetlus ja Evecon’i arvamus. Evecon OÜ (edaspidi „Evecon“) on varasemalt, 19.10.2022 esitanud omapoolsed seisukohad ja põhistused, miks on Eelnõuga tootmissuunaliste liitumislepingute tingimuste osas kavandatavad ulatuslikud muudatused (ELTS § 871) õigusvastased. Nii Evecon, aga ka paljud teised turuosalised on palunud senise menetluse käigus (viimase 4 kuu vältel) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (edaspidi „MKM“) selgitusi, et millised on need analüüsid ja mõjuhinnangud, millele Eelnõu rajaneb? Kas keegi on analüüsinud Eelnõuga kavandatavate ulatuslike koormiste sobilikkust Eesti õiguskorda, mh seda, et kas need arvestavad õigusselguse nõuet ja põhiseaduslike väärtuste kaitse vajadust, sj isikute õiguspärast ootust, omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitset? Kuhu asetub eelnõu võrdluses EL’i õigusliku raamistikuga (mh EL’i õiguses sätestatud tehnoloogia neutraalsuse nõudega, kulu-põhiste tasude nõudega) ning teiste EL’i liikmesriikide asjakohase regulatsiooniga (võrdlusanalüüs)? Retoorikas pelgalt väitele rajanemine, et „Lätis on see juba tehtud“ ei ole põhistus, miks üks või teine regulatiivne ettepanek peaks saama seaduseks Eestis, liiatigi, et varasemalt on Eesti seadusandlik eeskuju olnud pigem Põhjamaad ja Lääne-Euroopa riigid (Saksamaa), mitte Läti. Kokkuvõttes peab kahetsusega tunnistama, et nii need kui paljud teised turuosaliste jaoks olulised küsimused on senise menetluse käigus jäänud vastuseta. Evecon on jätkuvalt veendumusel, et olemasolevatele liitumislepingutele seadusega ühepoolselt, üllatuslikult ja sedavõrd ulatuslike lisatingimuste (koormiste) lisamine riivab ebaproportsionaalselt liitumislepinguid täitma asunud ettevõtjate (liitujate) õiguspärast ootust ja on seega õigusvastane. Ühtlasi, seadusandja poolt sõnamurdjalik käitumine ei soosi lisainvesteeringute tegemist Eesti majandusse, vaid omab taotletava eesmärgi asemel (s.o taastuvenergia võimekuste kiire lisandumine) hoopiski risti-vastupidist efekti. Ehk siis on tervikuna küsitav ka Eelnõuga tootmissuunalistes liitumislepingutes kavandatavate muudatuste eesmärgipärasus. 3. Kompromisslahendustest. Taganemata eespool öeldust, on samas nii Evecon’ile kui nähtavasti ka paljudele teistele turuosalistele saanud viimase 4 kuu kestel selgeks, et ühel või teisel kujul Eelnõuga kavandatavad muudatused on ametis oleval Riigikogul kavas jõustada. Evecon tervitab Riigikogu majanduskomisjoni püüdeid leida kompromisslahendusi eri turuosaliste erinevate huvide vahel. Selle juures on eraldi tähelepanuväärne see, kuidas samad õigusinstrumendid leiavad osade turuosaliste poolt eri olukordades vastuolulist sisustamist. Näiteks, kui ELTS § 871 puhul osad turuosalised eitavad kategooriliselt, et kehtivate liitumislepingute alusel tegutsevad ettevõtjad võiks omada õiguspärast ootust täna kehtiva olukorra püsimajäämisele, siis nt meretuuleparkide hoonestuslubade küsimuses on need samad turuosalised jällegi kategooriliselt veendunud, et ainuüksi esitatud taotlused (s.o mitte load, vaid arendaja esitatud taotlused) loovad arendajale sedavõrd tugeva õiguspärase ootuse tulevikus loodetava hüve püsimajäämisele, et selle riive on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Evecon ei avalda käesolevaga seisukohta meretuuleparkide hoonestuslubade regulatsiooni osas, küll aga kutsub majanduskomisjoni liikmeid ja turuosalisi samu õigusinstrumente kohaldama ühetaoliselt. Õiguspärane ootus (õiguskindlus) on vaieldamatult ettevõtluse toimimiseks hädavajalik eeldus ja midagi, mida Eesti Vabariigi põhiseadus ka sõnaselgelt kaitseb. Evecon’il nagu ka teistel turuosalistel, kes on kehtivatele liitumislepingutele ja täna kehtivale õiguskorrale rajanevalt teinud investeerimisotsuseid, on õiguspärane ootus, et riik ei murra oma sõna ja järgib kehtivaid kokkuleppeid. Sellest juhinduvad ka allpool toodud Evecon’i poolsed muudatusettepanekud. 4. Eksiarvamused. Enne muudatusettepanekute juurde minekut on Evecon’i hinnangul oluline aga ümber lükata mõningad eksiarvamused, mida mõningad turuosalised oma seisukohtades on väljendatud. Kompromisslahenduste otsimisel ei saa eitada, et (a) kehtivate lepingute alusel tegutsevatel ettevõtjatel on õiguspärane ootus kokkulepitud reeglite püsimajäämisele; ning (b) täna kehtiva õiguse kohaselt on liitujal õigus liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta. 4.1. Õiguspärane ootus. Eelnõuga kõige äärmuslikumaid piiranguid (ja seega kõige jõulisemat turu ümberjagamist) nõudvad turuosalised on asunud väitma, et Eelnõus toodud regulatsiooni rakendamisel ka kehtivatele liitumislepingutele ei toimuks õiguse tagasiulatuvat kohaldamist. See väide on vale. Eelnõus toodud regulatsioonile ka ebaehtsa tagasiulatuva jõu andmine kujutab endast õiguse tagasiulatuvat kohaldamist ning toob endaga õiguspärase ootuse põhimõtte riive. Evecon on selles osas oma eelmises arvamuses esitanud ka põhjalikud põhistused (vt lõigud 42 jj), mida ei ole vahepealses Eelnõu menetlemise etapis kummutatud või ümber lükatud. Neid põhistusi siin kordamata, on oluline rõhutada, et Eesti tänast õigusruumi ja põhiseaduslikke väärtusi arvestavat kompromisslahendust ei ole võimalik saavutada, kui varasemalt sõlmitud, täna kehtivate ja tänast õigusruumi arvestavate kokkulepete sidusust (ning sellest ettevõtjale tekkivat õiguspärast ootust) eitatakse. Tõsi, siin võib tõusetuda küsimus mõistlikust üleminekuajast (vacatio legis’est), aga ka vacatio legis’e analüüs ja arutelu eeldavad, et teadvustatakse, et regulatsiooniga kaasneb oluline õiguspärase ootuse riive. 4.2. Tehnoloogia muuutmise vabadus. Osad turuosalised on asunud ka väitma justkui puuduks tänase õiguse kohaselt liitumislepingu sõlminud isikul õigus liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta. Väidetakse, et tegemist olevat justkui seaduse „lüngaga“ ja „tegelikult“ pole sellist õigust kunagi olnud. Tegemist on valeväitega ja katsega teadlikult eksitada. Nii nagu samad turuosalised kipuvad nt õiguskindluse põhimõtet sisustama tendentslikult (sõltuvalt sellest, kuidas see neile konkreetsel juhul kasulik on), kaldutakse ka täna olemasoleva tehnoloogia muutmise õigust pisendama ja väitma, et tegemist ei ole õiguse, vaid „lüngaga“. Evecon’il tekib sellisel juhu esmalt küsimus, et juhul, kui täna tehnoloogia muutmise vabadus väidetavalt puudu, siis miks on üleüldse vajalik ELTS §’s 871 tehnoloogia muutmise keeldu sõnastada. Milleks keelata midagi, mida nii-ehk-naa pole?! Ehk siis arusaadavalt mõistavad ka nimetatud turuosalised ise, et täna kehtiva õiguse kohaselt ei ole tehnoloogia muutmine piiratud (see vabadus on liitujal olemas) ja tegemist oleks uue ning väga olulise piiranguga. Evecon on varasemas arvamuses toonud esile nii Eleringi tüüptingimused kui elektrisüsteemi võrgueeskirja asjakohase regulatsiooni, mis annab aluse liitumistaotluses märgitud tehnoloogiat muuta (vt arvamuse lõigud 67 jj), samuti põhistused, kuidas see on kooskõlas Euroopa võrgueeskirja ning selles toodud tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega (RfG’ga). 5. Kokkuvõte. Olgugi, et tänaseni on paljud Eelnõuga seotud olulised küsimused vastuseta ja Evecon on jätkuvalt veendumusel, et Eelnõus toodud tootmissuunalisi liitumislepinguid puudutava regulatsiooni kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele ei ole lubatav (ehk siis jääb oma varasema arvamuse juurde), siis taganemata eelviidatud positsioonist ja jättes endale õiguse vaidlustada asjakohaste ELTS muudatuste põhiseaduspärasus, on Evecon ühtlasi veendumusel, et kui otsida kompromisslahendusi Eelnõu õiguspärase(ma)ks kohaldamiseks olemasolevatele liitumislepingutele, siis saab see toimuda üksnes juhul, kui hoidutakse rajanemast eespool toodud eksiarvamustele (ehk siis valedele eeldustele) ning keskendutakse mõistliku üleminekuaja ehk vacatio legis’e leidmisele. Evecon’i tellimusel on koostanud Advokaadibüroo RASK ka õigusarvamuse, kus on analüüsitud vacatio legis’ega seotud nõudeid ja senist praktikat (õigusarvamus on lisatud käesolevale pöördumisele – LISA 1). Sellisel juhul võib (aga ei pruugi) Evecon’i hinnangul olla saavutatav regulatsioon, mis õigusliku ebaselguse loomise ning kahjunõuete ja õigusvaidluste esitamise asemel motiveerib turuosalisi panustama uute lisakoormiste täitmisesse (s.o ettenähtud tähtajal tootmise alustamisesse). II. MUUDATUSETTEPANEKUD 6. Alljärgnevalt analüüsib Evecon vacatio legis’t Eelnõu erinevate uute § 871 piirangute ja nõuete valguses ning esitab sellega seonduvalt oma ettepanekud. 7. Deposiidi nõue. Evecon leiab, et deposiidi osas peaks üleminekuperiood olema vähemalt 7 kuud seaduse jõustumisest, kuna 6 kuud on Eleringi kehtivate üldtingimuste kohaselt see periood, mille kestel võrguettevõtja kohustub esimese liitumislepingu järgse makse laekumisest (ehk siis liitumislepingu sõlmimise järgselt) viima läbi hankemenetluse ja pärast hanketulemuste selginemist ehk ca 7 kuu jooksul esimesest maksest on liitujal teise liitumismakse tegemise kohustus). Ehk siis kõik lepingud, mis on sõlmitud enne seaduse jõustumist jõuavad teise osamakseni hiljemalt 7 kuu jooksul seaduse jõustumisest. Tegemist oleks põhjendatud ja mõistliku vacatio legise’ga. MUUDATUSETTEPANEK # 1: täiendada Riigikogus II lugemisele esitatud Eelnõud ELTS paragrahvi 1113 järgmises sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse § 871 lõike 1 jõustumist sõlmitud liitumislepingute osas on võrguettevõtjal õigus nõuda § 871 lõikes 1 toodud deposiidi tasumist üksnes juhul, kui hiljemalt seitsme kuu möödumisel käesoleva lõike jõustumisest arvates, ei ole nimetatud liitumislepingu alusel tasutud võrguettevõtjale liitumistasu 70 protsenti kogu liitumislepingujärgsest liitumistasust.“ 8. Tehnoloogia muutmise keeld. Selles osas sooviks Evecon rõhutada, et nii tema kui ka paljud teised temaga samalaadses olukorras olevad ettevõtjad, kes on liitumistaotluses märkinud tootmistehnoloogiana aku, ei ole saanud arvestada kahe asjaoluga: (a) sellega, et riik kohustab teda piiratud tähtaja sees taotluses toodud tehnoloogiaga tootma (akutehnoloogia majanduslik otstarbekus ja tasuvus võib, aga ei pruugi saabuda ajaks, mil liitumispunktid valmivad, seega on Evecon’i jaoks oluline olnud omada paindlikkust tootmise alustamisel ja sihitada see aega, kui tehnoloogiline läbimurre on toimunud; seda võimalust riik enam ei võimalda ja seab tootmiskohustuse koos selge tähtajaga); ja (b) riik ei võimalda kombineerida või muuta tootmistehnoloogiaid (Evecon’i ärimudel näeb ette mh hübriidjaamade rajamist, kus lisaks taotluses toodud tehnoloogiale kasutatakse liitumisvõimsust ka muude tehnoloogiate abil toodetud energia võrku edastamiseks ning milliseks kujuneb lõplik kooslus erinevatest tootmistehnoloogiatest on kinni paljudest muutujatest, mh tehnoloogiate arengust (nt millised tehnoloogiad saavutavad kõige kiiremini kõige suurema kuluefektiivsuse), iga liitumispunkti ja sellega seotud tootmisala eripärast (kas ja mis tehnoloogiaid sinna maakasutus reeglite alusel õnnestub paigaldada) jms. Vabadus ja paindlikkus valida tootmise alustamise aeg ja tehnoloogiaid kombineerida on olulise tähendusega Eveconi ärimudelis ja selle teostatavuses ning see on midagi, mis rajaneb kehtivale õigusele. Uuele mudelile üleminek eeldab ettevalmistusaega ja reaalset võimalust vähendada üleminekuga kaasnevaid kahjusid. Selliseks minimaalseks vacatio legis’eks võiks arvestades mh LISAS 1 (õigusarvamuses) toodud näiteid olla ca 1,5 kuni 2 aastat. Võrdluseks, et täna kavandatav regulatsioon hoiulaenu ühistute ümberkorraldamiseks seab vacatio legis’eks 4,5 aastat; 5G üleminekul tehnoloogiapiiranguid kehtestav regulatsioon ca 4 kuni 8 aastat; apteegireform 5 aastat; karusloomafarmide keelustamise regulatsioon 4,5 aastat jne. Olemasolevate liitumislepingute alusel loodud õigussuhete ümberkujundamine ja varasemalt paindlikult kavandatud investeerimisgraafiku forsseeritud kujul elluviimine eeldab olemasolevate liitumislepingute osas tehnoloogia muutmiseks mõistlikku üleminekuaega, mis ei saa olla alla 18 kuu. MUUDATUSETTEPANEK # 2: täiendada Riigikogus II lugemisele esitatud Eelnõud ELTS paragrahvi 1113 järgmises sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse § 871 lõike 4 jõustumist sõlmitud liitumislepingutes on liitujal õigus liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta kuni 18 kuu möödumiseni käesoleva lõike jõustumisest arvates.“ 9. Tähtajaline tootmiskohustus, Mittetähtajalise tootmisvõimsuse tasu ja Liitumisvõimsuse minetus. Kõik eelnimetatud lisakohustused (nii nagu need on LISAS 1, Advokaadibüroo RASK õigusarvamused määratletud) kujutavad endast täiendavaid piiranguid võrreldes täna kehtiva olukorraga ja vajavad vacatio legis’e kontekstis eraldi hindamist ja analüüsi. Samas kuna käesolevas punktis loetletud kolm piirangut on oma olemuselt seotud tagajärjega (ehk reguleerivad seda, et mis ajal tekib kohustus ja mis juhtub, kui kohustust ei täideta) ning eelnevad kaks (deposiit ja tehnoloogia keeld) tootmisprotsessi käivitamise „protsessiga“, siis mida mõistlikum on protsessi osas sätestatav vacatio legis, seda lühemad peavad ka olema olemasolevate liitumislepingute puhul ettenähtavad erisused tagajärje osas. Ja teistpidi, mida keerulisem (koormavam) on täna kehtivate lepingute osas uute piirangute täitmine (üllatuslik suur deposiit ja jäik piirang tehnoloogia muutmisele), seda suurem peab olema paindlikkus tagajärgedega seotud piirangute kohaldamisel olemasolevatele lepingutele. Seega olukorras, kus eespool toodud muudatusettepanekud ei peaks leidma komisjoni toetust, on Evecon’i hinnangul hädavajalik võrreldes uute liitumislepingutega pikendada olemasolevate lepingute puhul tootmiskohustuse tähtaegu, vähendada (ajatada) Tootmisvõimsuse tasu ja lükata edasi Liitumisvõimsuse minetust. Samas, ka tootmise alustamise tähtaja ja tootmisvõimsuse tasu maksmise tähtaja pikendamine ei pruugi Eveconi hinnangul olla piisav, et eemaldada deposiidi või tehnoloogia keelu ebamõistlikult lühikese vacatio legise’ga kaasnevat õiguspärase ootuse riivet. MUUDATUSETTEPANEK # 3: täiendada Riigikogus II lugemisele esitatud Eelnõud ELTS paragrahvi 1113 järgmises sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse § 871 lõike 4 jõustumist sõlmitud liitumislepingute alusel ei teki taotlejal: (1) § 871 lõikes 4 toodud tootmiskohustust enne 3 aasta möödumist käesoleva lõike jõustumisest arvates; (2) § 871 lõikes 5 nimetatud tasu maksmise kohustust enne käesoleva lõige punktis 1 toodud tähtaja möödumist; Enne käesoleva seaduse § 871 lõike 4 jõustumist sõlmitud liitumislepingute puhul kohaldatakse § 871 lõikes 5 nimetatud tasu esimesel tasu kohaldamise aastal 50 protsendi ja teisel 75 protsendi ulatuses § 871 lõikes 5 toodud määrast.“ 10. Kokkuvõttes, taganemata oma varasemalt esitatud arvamusest, on Evecon seisukohal, et Riigikogu majanduskomisjoni eestvedamisel tehtud katsed leida kompromisslahendused, mis ühelt poolt kohustaks kõiki turuosalisi panustama etteantud uutes ajaraamides taastuvenergia tootmisvõimsuste turule toomisesse ning teisalt arvestaks juba tehtud investeeringuid, olemasolevaid õigussuhteid ning nendest tekkinud õiguspärast ootust, on sisuliselt taandatavad kahe uue (ja väga intensiivse) piirangu (deposiit ja tehnoloogia keeld) osas nõuetekohase vacatio legis’e kehtestamisele. Osade turuosaliste poolt agiteeritavad olematud või sedavõrd lühikesed üleminekuperioodid, et need on juba etteulatuvalt ja kõigile arusaadavalt näilikud, ei ole suunatud laheduste otsimisele, vaid enda kasuks turu ümberjagamisele. See ei saa aga olla Eelnõu esemeks ja eesmärgiks. Evecon’i hinnangul on eespool muudatusettepanekutes toodud vacatio legis’ed minimaalsed võimalikest. Evecon palub Eelnõud eespool toodud muudatusettepanekute osas täiendada. LISA 1 – Advokaadibüroo RASK õigusarvamus Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Aivar Mäemets ÕIGUSARVAMUS Adressaat: Riigikogu majanduskomisjon Koostajad: advokaat Birgit Aasa, vandeadvokaat Ramon Rask Kuupäev: 25.01.2023. a Teema: elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) vastavus vacatio legise põhimõttele Käesolev õigusarvamus („Õigusarvamus“) on koostatud Advokaadibüroo RASK („Advokaadibüroo“) poolt lähtudes Evecon OÜ poolt 19.01.2023 antud ülesandest analüüsida elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) §-s 871 toodud piirangute (täpsustatud allpool asjaolude ptk’s) vastavust vacatio legise põhimõttele. 1. KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVAD ANDMED. ASJAOLUD 1. Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõu 696 SE („Eelnõu“), mille juhtivkomisjoniks on Riigikogu majanduskomisjon. 18.01.2023 toimus Eelnõu II lugemine, mis katkestati. Majanduskomisjon on seadnud Eelnõule arvamuste ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25.01.2023 kl 17.15. 2. Evecon OÜ, registrikood 10340286 („Evecon“ või “klient“) on turuosaline, kelle õigusi Eelnõus tootmissuunaliste liitumislepingute tingimuste osas planeeritavad seadusemuudatused riivavad. Evecon on alates 2020. aastast Eestis, Lätis ja Leedus taastuvenergia projekte arendav ühing, mis on tänaseks Eestis valmis rajanud ja võrku liidestanud 40 MW tootmisvõimsusega päikeseparke. Evecon on lõpetamas ettevalmistustega, et alustada 2023. aasta jooksul täiendava 200 MW tootmisvõimsusega taastuvenergia jaamade ehitusega. Evecon’i sihiks on järgmise 6 aasta jooksul Eestis valmis ehitada ja võrku liidestada täiendavalt ca 1500 MW taastuvenergia tootmisvõimsust. Evecon on osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel ja võtnud endale tänaseks riigi ees siduva kohustuse edastada hiljemalt 2026. aastast edastama turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas. Selleks on Evecon teinud tänaseks päevaks olulises ulatuses ettevalmistustöid ja investeeringuid, mh on Evecon Elering AS’ga sõlmitud liitumislepingute alusel võtnud endale kohustuse finantseerida liitumisvõimsuste väljaehitamist ca 28 miljoni euro ulatuses. 3. Eveconi õigusi riivavad Eelnõuga elektrituruseaduses võrguga liitujatele võrreldes kehtiva olukorraga kavandatavad ulatuslikud lisakohustused ja -koormised (s.o § 871), mille lõike 1 kohaselt üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitumiseks tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta („Deposiidi nõue“). Eelnõu § 871 lõike 4 esimese lause kohaselt on tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast („Tähtajaline tootmiskohustus“); lõike 4 teise lause järgi liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi („Tootmistehnoloogia muutmise keeld“). Eelnõu § 871 lõike 5 kohaselt, kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas („Mittetähtajalise tootmisvõimsuse tasu nõue“). Eelnõu § 871 lõike 8 järgi kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 või 6 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. 1/6 Liitumispunktis vajaliku võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse („Liitumisvõimsuse minetus“). 2. KOHALDUV ÕIGUS 4. Õigusarvamus on koostatud Eesti Vabariigi õiguse alusel. 3. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED 5. Allpool punktis 4 läbi viidud analüüsi tulemusena oleme jõudnud järgnevatele järeldustele: • Õigusharu tervikliku reformi ja laiaulatuslike muudatuste korral tuleb kavandatavale seadusele anda piisava pikkusega vacatio legis. • Eelnõuga kavandatav elektrituru reform on selline ühte õigusharu terviklikult reformiv ja laiaulatuslikke muudatusi sisaldav reform, mis vajab tavapärasest pikemat vacatio legist, et turuosalised saaksid mõistliku aja tutvuda uue regulatsiooniga ja sellega oma tegevuses, sh oluliste äriliste ümberkorralduste tegemisel, arvestada. • Kavandatava ulatusliku elektrituru reformi minimaalseks vacatio legiseks juba kehtivatele liitumislepingutele peaks Tehnoloogia muutmise keelu osas ca 2 aastat, Deposiidi nõude puhul ca 7 kuud seaduse jõustumisest. 4. ANALÜÜS 4.1. Vacatio legise põhimõte 6. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS ja Põhiseadus) § 102 kohaselt võetakse seadusi vastu kooskõlas põhiseadusega. PS § 107 lg 1 kohaselt kuulutab vastu võetud seadused välja Vabariigi President. PS § 3 lg 2 kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. PS § 108 tuleneb, et seadused avaldatakse Riigi Teatajas ja seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamisest, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 7. Seega peab PS § 108 järgi seaduse avaldamise ja jõustumise vahele jääma vähemalt üheksa päeva. Samas võib seadus näha ise ette ka teise jõustumisaja. Vahemik avaldamise ja jõustumise vahel võib olla üldreeglist nii pikem kui ka lühem. Näiteks PS § 108 sätestatud üldreeglist pikem ajavahemik on ette nähtud Põhiseaduse enda muutmise seaduse korral. Täpsemalt, PS § 167 kohaselt kuulutab Põhiseaduse muutmise seaduse välja Vabariigi President ja see jõustub seaduses eneses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 8. Riigikohus on selgitanud PS § 108 tähendust järgmiselt: „Põhiseaduse § 108 järgi jõustub seadus üldjuhul kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. See põhimõte ei ole juhuslik - tegemist on ajaga, mis on normiadressaatidele jäetud seadusega sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu vastavaks ümber korraldamiseks. Kuna Põhiseadus peab üldreeglina aktsepteeritavaks üheksapäevast vacatio legist, peavad sellest pikema jõustumisaja vajalikkuse motiivil kümnendal päeval jõustumise põhiseadusevastaseks tunnistamiseks olema väga mõjuvad põhjused. Sellised põhjused esinevad tõenäoliselt näiteks mingi õigusharu tervikliku reformi korral.“ (3-4-1-20-04, p 27). 9. Ajavahemikku seaduse avaldamise ja jõustumise vahel tähistatakse õiguslikus erialakirjanduses ladinakeelse väljendiga vacatio legis (seaduse puudumine). Vacatio legise nõuet peetakse Riigikohtu praktika järgi üheks osaks õiguskindluse põhimõttest.1 Riigikohus on leidnud, et õiguskindluse nõudele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt (3-4-1-5-17, p 74). Vacatio legise põhimõtte kohaselt peab uue regulatsiooni jõustumiseks olema ette nähtud mõistlik aeg, mille jooksul normi adressaadid saavad oma tegevuse vajadusel ümber korraldada (5-17-13, p 41). Vacation legis kaitseb isikuid riigivõimu liigse kiirustamise eest ja annab isikule aega seaduse muudatusega ehk uue olukorraga kohanemiseks. 1 Riigikohtu otsused nr 3-4-1-20-04, p 26; 3-4-1-8-09, p 83; 3-4-1-24-11, p-d 66 ja 67; 3-4-1-5-17, p 74. 2/6 10. Uue õigusliku olukorra loomisel peab seadusandja seega kindlustama, et õiguse adressaadil oleks oma tegevuse ümberkorraldamiseks mõistlikul määral aega. Riigikohus on selgitanud, et „Vacatio legis'e põhimõttest tuleneb nõue, et enne muudatuste jõustumist peab puudutatud isikutel jääma piisavalt aega tutvuda uue regulatsiooniga ja sellega oma tegevuses arvestada.“2 11. Piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu (3-4-1-5-17, p 74; 3-4-1-20-04, p 26). Lisaks sellele on Riigikohus märkinud, et olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist, eelkõige juhul, kui regulatsiooni muudetakse adressaatide jaoks ebasoodsamaks (3-4-1-5-17, p 74; 3-3-1-33-06, p 17). 12. Riigikohus on selgitanud veel täiendavalt, et kui muudatus ei ole ootamatu ega mastaapne, siis puudub piisav alus pidada näiteks üheksapäevast vacatio legist liialt lühikeseks (3-4-1-20-04, p 28). 13. Seega ka vastupidiselt: kui seadusesättega ette nähtav muudatus on ootamatu või mastaapne, siis võib üheksapäevane vacatio legis olla liialt lühike. 14. Riigikohtu hinnangul peab vacatio legis arvestama lisaks sellele, et ettevõtja saaks oma majandustegevust ümber korraldada tegevuse jätkamiseks, ka sellega, et ettevõtjal oleks soovi korral võimalik turult normaalsetel tingimustel lahkuda. Seejuures tuleb arvestada ka olukorraga, kus ettevõtja püüab esmalt leida võimalusi uutele nõuetele vastamiseks (nt taotleb maksuhaldurilt tagatise vähendamist, proovib saada panga käendust, leida muud lisatagatist), kuid võimaluste leidmata jäämisel otsustab turult lahkuda. Sel juhul jääb ettevõtjale turult lahkumiseks algsest vacatio legisest (antud kaasuses oli see 2,5 kuud) palju lühem aeg ning see aeg ei ole piisav, et ettevõte müüa või likvideerida, töötajatega töösuhe lõpetada ja ostetud kaup müüa (3-4-1-24-11 p 75). Nimetatud kaasuses oli tegu kütusemüüjatelt 100 000 euro suuruse tagatise nõudmisega, nõude mittetäitmisel ei olnud isikutel enam võimalik kütuseturul tegevust jätkata. Riigikohus pidas nimetatud juhul 2,5 kuu pikkust vacatio legist ebapiisavaks ning tunnistas vastavad sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks. Tegemist on väga sarnaste asjaoludega normiga käesoleva juhuga, mil nõutakse tagatist elektriturul (sissejuhatuses viidatud Deposiidi nõue). 15. Analoogsete reformide puhul on seadusandja pidanud ka nt apteegituru reformi ulatuslikkust arvestades põhjendatud vacatio legiseks 5 aastat alates seaduse jõustumisest (vt RavS § 1162 lg 2, § 1163 ja § 1167 lg 2). 16. Õiguskantsler on leidnud, et õiguskindluse ja vacatio legis põhimõtteid tuleb käsitleda koos, sest põhimõtteliselt taandub asjas küsimus sellele, kas õiguskorras isikule antud õigused ja pandud kohustused on muutunud (sõnamurdlikult) rabavalt ebasoodsas suunas või on isikul mõistlik aeg, mille jooksul saaksid adressaadid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Vacatio legis on sealjuures üks aspekt, mida vaadelda, andes hinnangut, kas muudatus on toimunud „rabavalt“. 3 17. Seega, Põhiseaduse kohaselt jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele üldreeglina üheksa päeva (PS § 108). Täpsemalt sätestab PS § 108 seaduste jõustumise üldise tähtpäeva ja võimaluse teha sellest erandeid. 4 Seega, kui seaduses endas ei sätestata seaduse jõustumise päeva, siis jõustub seadus PS § 108 korras kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Kui seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast soovitakse teha erandit, siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune tähtpäev sätestada seaduses eneses.5 18. Kokkuvõttes ei sätesta Põhiseadus selget ja ühest reeglit, mille kohaselt peab seaduste vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahele jääma üldreeglina pikem aeg kui üheksa päeva. Antud järeldus ei tähenda aga seda, et mingi konkreetse seaduse enda sisust tulenevalt ei võiks õiguskindluse põhimõtte kaitse tõttu tekkida nõue jätta seaduse vastuvõtmise, avaldamise ja jõustumise vahele üheksast päevast pikem periood. 2 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 3-4-1-27-13, p 51. 3 Õiguskantsler 20.02.2014 arvamus nr 9-2/140255/1400840. 4 Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, § 108, p 2. 5 Põhiseadus, kommenteeritud väljaanne, § 108, p 3. 3/6 19. Vacatio legise põhimõte nõuab, et riik ei tohi kehtestada uusi norme n-ö üleöö (3-1-1-65-16, p 14) ning selle jooksul peavad jõudma adressaadid uute normidega tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Teisisõnu tuleb jõustumistähtaja määramisel hinnata, kas normiadresaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega (3-1-1-65-16, p 14; 3-4-1-8-09, p 83). 4.2. Eelnõu § 871 ja vacatio legis 20. Antud juhul omab Eelnõu ja vacatio legise põhimõtte üle otsustamisel määravat rolli asjaolu, et seadusemuudatuste näol on tegemist mahuka reformiga ning keerukate ja rabavate üksikregulatsioonidega: sisuliselt muudetakse ühe terve majandussektori ettevõtluse viise ja ettevõtluskeskkonda olulisel määral. Eelnõus sisalduv reform sunnib elektriturul tegutsevaid ettevõtjaid majandustegevust ümber kujundama või isegi kaaluma selle lõpetamist oluliselt karmistunud nõuete tõttu. Seejuures nähtub Eelnõu menetlemise viisist ja ajakavast, et turuosalistel ei ole olnud võimalik Eelnõuga kavandatava regulatsiooniga oma majandustegevuse kujundamisel arvestada – nagu nähtub Eelnõule laekunud tagasisidest tuli Eelnõu suurele osale turuosalistest üllatusena. Sellest tulenevalt on kõrgendatud nõuded ka vacatio legisele. 21. Eelnevast tulenevalt võib nõuda pikemat aega (vähemalt 18 kuud) uue regulatsiooniga tutvumiseks, ajamahukate või kulukate ümberkorralduste tegemiseks. 22. Kui muutunud õigusnorm näeb ette isikule suuremad kohustused või halvendab tema senist õiguslikku positsiooni, peab tal olema piisavalt aega otsida ja kasutada ressursse, et uusi õigusnorme järgida. Eriti oluline on seda põhimõtet järgida ettevõtluskeskkonna muutmisel, kui muudatus eeldab teistsuguste äririskide võtmist, ettevõtja poolt kulutuste tegemist ja muudab konkurentsiolukorda turul (Kalmo, H., Kask, O. – Madise, Ü. jt. (toim). Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 5. tr. Tallinn: SA Iuridicum 2020, § 10/55). Näiteks on Riigikohus keskkonnatasude asjas vacatio legise piisavust hinnates pidanud oluliseks arvestada ka valdkonna investeerimismahukust ja investeeringute pikaajalisust (3-4-1-27-13, p 74). 23. Üldiselt saab tuua välja järgmised universaalsed vacatio legise piisavuse (mõistlikkuse) hindamise kriteeriumid6: (1) uute normidega reguleeritavate õigussuhete iseloom ja maht, (2) reguleerimiseseme keerukus, (3) vajadus ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, kas muudatus õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu, (4) adressaatide hulk ja kvalifikatsioon ja muud konkreetsel juhul tähtsust omavaid asjaolud, sh peab jääma piisavalt aega seaduse alusel antavate rakendusaktide väljatöötamiseks ja kehtestamiseks. Näiteks mõne seaduse tõhus rakendumine eeldab asjaomaste ametnike eelnevat koolitamist, ametiasutuste töö ümberkorraldamist, tehniliste vahendite soetamist, juhendmaterjalide väljatöötamist jpm. 24. Käesoleval juhul tuleb nimetatud kriteeriumite analüüsimisel tõdeda, et Eelnõu põhiseadusepärane (s.o õiguskindlust arvestav) rakendamine eeldab välja pakutud mõne-kuulisest tähtajast oluliselt pikemat vacatio legise kohaldamist. Esiteks, on uute normidega reguleeritavate õigussuhete iseloom äärmiselt kompleksne ning maht nimetatud turul tegutsevate ettevõtjate jaoks väga suur. Tegemist on põhjaliku ja põhjapaneva elektrituru reformiga. Eelnõuga kujundatakse ümber kogu senine tootmissuunalise liitumise loogika, kus liitujal oli liitumislepingu sõlmimise järgselt vabadus otsustada millal ja millise tehnoloogiaga ta asub elektrienergiat tootma. See vabadus on seni edukalt toiminud kooskõlas „liituja maksab“ põhimõttega, kus liitujal on kohustus kanda 100% kõik liitumisega seotud kulud. Eelnõuga ei ole kavas muuta „liituja-maksab“ põhimõtet (ehk siis liitujale jääb jätkuvalt 100% liitumisega seotud kulude kandmise kohustus), küll aga on soov lisada liitujale rida lisakohustusi, millel on nii ulatuslik rahaline mõõde (Deposiidi Nõue, Mittetähtajalise tootmisvõimsuse tasu nõue, Liitumisvõimsuse minetus) kui ka tõsine sisuline riive juba kavandatud ning osaliselt ellu viidud äriplaanidega (Tähtajaline tootmiskohustus, Tehnoloogia muutmise keeld). Tegemist on oluliste lisakohustuste ja -piirangutega elektrienergia tootjatele ning sellistena (s.o „olulistena“) on neid sõnastanud ka regulatsiooni kehtestamise eest seisvad ametiasutused (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium). Teiseks, on reguleerimisese äärmiselt keerukas, sj ei ole võimalik vastavaid muudatusi teha ilma muudatusteta ettevõtete äriplaanides ja laiemates tegevuskavades. Juba eespool viidatud ulatuslik rahaline mõõde, mida Eelnõus toodud regulatsioon evib, kohustub turuosalistel oma senised äriplaanid ning nendega seotud õigussuhted (finantseerimissuhted, tarnesuhted jms) ümber korraldama. See on mitmete omavahel seotud õigussuhete kogum (finantseerimine, maakasutus, tarne, ehitus) ja liitujale lisakohustuste panek toob kaasa siirded kõigisse nendesse suhetesse. Näiteks 6 V. Saaremets, Kuidas sünnib õigusakt, haldusakt, kohtulahend?, Õiguskeel 2008/3, lk 6. 4/6 krediidiasutused soovivad liitujatele uute lisakohustuste panemisel hinnata ümber projektide tasuvusajad, tagatispositsioonid, riskimarginaalid ning sellest johtuvalt on tõenäoline, et tekib nii surve olemasolevate finantseerimissuhete muutmiseks kui täiendavad nõudmised ja tingimused uute finantseerimissuhete sõlmimisel. Need on õigussuhted, milles läbirääkimiste pidamine, muutunud olukorra ja uute plaanide selgitamine ning uue tasakaalupunkti leidmine eeldab aega. Samas nagu öeldud, siis puudutab kavandatav regulatsioon tervet kobarat õigussuhteid (finantseerimissuhe on vaid üks nendest) ehk siis on tegemist reguleerimisesemelt ulatuslikke mõjusid eviva ehk keerulise regulatsiooniga. Kolmandaks, vajaminev ümberkorralduste maht ja ulatus normiadressaatide tegevuses on äärmiselt suur ja tegemist on lisakoormistega, mis ei ole normiadressaatidele olnud ettenähtavad. Nagu juba rõhutatud, siis sisuliselt peavad normiadressaadid ümber vaatama kogu oma senise ärilise tegevuse, selle tehnilise ja finantsilise toimivuse ning kujundama ümber sisuliselt kõik senise majandustegevusega seotud õigussuhted. Seejuures ei ole kavandatav reform olnud normiadressaatidele varasemalt ettenähtav ja on ootamatu iseloomuga. Eelnõu algatati Riigikogu majanduskomisjoni poolt 29.09.2022 ja see oli paljude turuosaliste jaoks esimene kord, kui nad plaanitavast seadusemuudatustest kuulsid. Oluline on, et Eelnõuga kavandatavad muudatused muudavad täielikult ettevõtluskeskkonda, eeldavad teistsuguste äririskide võtmist, ettevõtja poolt kulutuste tegemist ja muudab konkurentsiolukorda turul. Samuti on tegemist äärmiselt investeerimismahuka tegevusvaldkonnaga, kus tehtud investeeringud on äärmiselt pikaajalised (vrdl 3-4-1-27-13, p 74). 25. Senises seadusloomepraktikas on järgmiste muudatuste osas peetud mõistlikuks järgmisi vacatio legise perioode: a) Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusel oli üleminekuperiood osadel sätetel üle ühe aasta (vt RahaPTS § 119 lg 3); b) Riigihankeseaduse reformil oli teatud sätete üleminekuperiood üks aasta ja neli kuud (vt RHS § 238 lg 4), osadel sätetel veidi üle ühe aasta (vt RHS § 238 lg 3); c) Haldusreformi puhul vastavalt pool aastat või 1,5 aastat (vt haldusreformi seaduse § 39 lg 1 ja § 39 lg 3); d) Karusloomafarmide keelustamisel anti olemasolevatele karusloomafarmidele üleminekuaeg neli ja pool aastat (vt looduskaitseseaduse § 91 lg 21); e) Apteegireformi puhul viis aastat (vt RavS § 1162 lg 2, § 1163 ja § 1167 lg 2); f) 5G’le üleminekul tehnoloogiapiirangute kehtestamisel ca 4 kuni 8 aastat (vt ESS § 1965 lg 2 kuni 4); g) Hoiulaenuühistute ümberkorraldamiseks ühistupangaks ca 4,5 aastat (Rahandusministeeriumis valminud eelnõu). 26. Piirangute rakendamisel kehtivatele ja hetkel täitmisel olevatele liitumislepingutele tulnuks Eelnõus sätestada seega vastav mõistlik ülemineku regulatsioon erakorraliste kulude ja kahju vältimiseks. Seejuures, kuna kõne all olev regulatsioon sisaldab endas erinevaid piiranguid, siis oleks Eelnõu väljatöötamisel tulnud anda hinnang (s.t esitada selge analüüs) ka sellele, kas mõni piirang vajab pikemat üleminekuaega kui teine. Riigikogus teisele lugemisele esitatud Eelnõu ei näe kehtivate ja hetkel täitmisel olevate liitumislepingute puhul ette üldse mingit erisust ülemineku tähtaja osas. Eelnev tähendab seda, et piirangud kohalduksid Eelnõu kohaselt nii uutele liitumislepingutele kui varasemalt sõlmitud (ja tänaseks veel lõpuni täitmata) liitumislepingutele samaaegselt. Sellega halvendab Eelnõu regulatsioon oluliselt olemasolevate liitumislepingutega turuosaliste õiguslikku positsiooni, kuna seab turuosalistele lühikesed tähtajad tootmisvõimsuste kasutamiseks, keelab tootjat muuta tootmistehnoloogiat tootmisvõimsuse saavutamiseks, kehtestab võrguettevõtjale pretsedenditu õiguse nõuda turuosalistelt olemasolevate lepingute järgse elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest lisatasu ning jätab turuosalise ilma väljaarendatud ja tema poolt kinni makstud liitumisvõimsusest juhul, kui ta ei suuda uue regulatsiooniga seatud tähtaegadeks tootmisvõimekust demonstreerida. 27. Klient on Advokaadibüroole esitatud lähteülesandes esitanud küsimuse, et milline oleks põhjendatud ja piisav vacatio legis Eelnõuga kavandatavate muudatuste osas kehtivatele liitumislepingutele. Advokaadibürool ei ole võimalik nädala või päeva täpsusega öelda, milline täpselt võiks olla õige vacatio legis, kuna tegemist on ulatusliku kaalumismenetlusega, mis peab rajanema analüüsile ja eri huvide kaalumisele. Nagu eespool juba märgitud, siis Eelnõus paraku sellist analüüsi ei sisaldu. Samas rajanedes 5/6 eespool toodud põhistustele, mis on käesoleval juhul põhjendatud pikem vacatio legis, samuti näidetele erinevatest vacatio legise kestvustest, on Advokaadibüroo hinnangul Eelnõus toodud peamiste piirangute kohaldamisel olemasolevatele liitumislepingutele põhjendatud vacatio legis, mis jääb eespool toodud näidete keskmikku ehk siis ca 2 aasta juurde. Seda siis enne kõike tehnoloogia keelu kohaldamisel. Deposiidi puhul on määrav, kas seda kohustust on võimalik täita olulises ulatuses (nt 70% ulatuses) liitumistasu maksmise teel. Juhul, kui on, siis võib asuda seisukohal, et mõistlik üleminekuaeg olemasoleva liitumislepingu alusel on tähtaeg, mis olemasoleva liitumislepingu alusel on antud liitumise teise osamakse tasumiseks. Teine osamakse on seotud ehitushanke läbiviimisega, mis võrguettevõtja reeglite kohaselt peaks leidma aset ca 6 kuu jooksul. See on tähtaeg (s.o 6 kuud hankemenetluse korraldamiseks ja 1 kuu hanke tulemuste järel II osamakse tegemise otsustamiseks ehk ca 7 kuud), millega ühelt poolt liituja on pidanud olemasolevas äriplaanis arvestama. Teisalt muutunud (s.o oluliselt suurenenud kohustuste kontekstis) on see siis aeg, mille kestel liituja saab otsustada, kas liikuda liitumismenetlusega edasi või katkestada menetlus. Tähtajalise tootmiskohustuse, Mittetähtajalise tootmisvõimsuse tasu nõude ja Liitumisvõimsuse minetuse regulatsiooni osas erisuste kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele eeldaks nimetatud piirangute endi osas esmalt sisulise analüüsi koostamist. See paraku Eelnõus puudub. Seetõttu on ka keeruline hinnata, kas olemasolevatele liitumislepingutele tuleks suhetes ülejäänutega sätestada erisusi või ei. Kuna tegemist on kohustuste ja piirangutega, mis rakenduvad nii ehk naa pikema ajaperioodi möödumisel (liitumispunkti valmimise järel ja tähtaja ületamisel), siis nendega arvestamiseks on mh täna olemasoleva liitumislepingu alusel tegutseval ettevõtjal juba olemuslikult mõnevõrra pikem kohanemisperiood, kui seda on Deposiidi ja Tehnoloogia muutmise keeluga. Seejuures on oluline silmas pidada, et nii nagu käesoleval juhul on muudatuste kiire elluviimise osas rõhutatud ülekaalukat avalikku huvi, ei puudunud see ka ühegi eespool viidatud näite puhul. Vastupidi, olgu selleks haldusreform, rahapesureeglite muudatused, apteegireform või 5G tehnoloogiate piiramine, siis kõigi nimetatud reformide puhul on olnud tegemist ülekaalukat avalikku huvi koondavate seadusemuudatustega, mis ühelt poolt eeldanuks kohest muudatuste jõustumist, kuid mille puhul on seadusandja kaalunud paika üleminekuajad, mis arvestaksid mh õiguskindluse põhimõttega. Teisti ei tohiks see olla ka Eelnõu puhul. 28. Ebapiisava pikkusega vacatio legis võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus mõne põhiõigusega koostoimes õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte hõlmab õiguspärase ootuse ja vacatio legise (3-4-1-24-11, p 48). Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi piisav vacatio legis ei välista iseenesest õiguspärase ootuse riivet ega rikkumist (3-4-1-27-13, p 51). 29. Kokkuvõtlikult on Eelnõus olemasolevate liitumislepingute osas mõistliku vacatio legise puudumine põhjendamatu ja põhiseadusega vastuolus. Eelnõus peaks olema vacatio legis olemasolevate liitumislepingute osas vähemalt 18 kuud ja Deposiidi nõude osas vähemalt 7 kuud seaduse jõustumisest. 5. VASTUTUSE PIIRANG Memorandum on koostatud Eesti Vabariigi õiguse alusel. Advokaadibüroo ei võta endale vastutust Õigusarvamust uuendada pärast selle kuupäeva tulenevalt võimalikest hilisematest sündmustest. Õigusarvamuses esitatud asjaolud on esitatud kliendi poolt ning Advokaadibüroo on eeldanud Õigusarvamuse koostamisel nende õigsust. Advokaadibüroo ei vastuta mistahes vea või arvestamata jätmise eest seoses Õigusarvamusele tuginemisega ega Õigusarvamuses sisalduva informatsiooni või selle tulemuste kasutamise eest. Advokaadibüroo ei vastuta mistahes asjaolude eest väljaspool Õigusarvamuse ulatust, eeldusi, piiranguid ning Õigusarvamuse koostamise eesmärki. 6/6 Riigikogu majanduskomisjon Lossi plats 1a, 15165 Tallinn tel: 631 6436 e-post: [email protected] Arvamuse esitaja: Evecon OÜ Registrikood: 10340286 Arvamuse esitaja esindaja: Aivar Mäemets Juhatuse liige e-post: [email protected] 19.10.2022 ARVAMUS JA ETTEPANEKUD seonduvalt elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõuga (696 SE) I. SISSEJUHATUS 1. Eelnõu. Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõu 696 SE (edaspidi „Eelnõu“), mille juhtivkomisjoniks on Riigikogu majanduskomisjon. Majanduskomisjon on seadnud Eelnõule arvamuste ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 19.10.2022 kl 17:15. 2. Arvamuse esitaja. Evecon OÜ, registrikood 10340286 („arvamuse esitaja“ või „Evecon“) on taastuvenergia tootja, kelle õigusi Eelnõus tootmissuunaliste liitumislepingute tingimuste osas planeeritavad seadusemuudatused otseselt ja olulises ulatuses riivavad. Evecon on alates 2020. aastast Eestis, Lätis ja Leedus taastuvenergia projekte arendav ühing, mis on tänaseks Eestis valmis rajanud ja võrku liidestanud 40 MW ulatuses päikeseparke. Evecon on osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel ja võtnud endale tänaseks riigi ees siduva kohustuse asuda hiljemalt 2026. aastast edastama turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas. Seega on Evecon osa huvigrupist, keda loodav seadus kõige otsesemalt puudutab. Paraku Eveconi eelnõu ettevalmistamisesse ei kaasatud. 3. Akutehnoloogia vajalikkus, võimsuste maksimaalne realisatsioon hübriidjaamadest. Eelnõu kontekstis on oluline esile tuua, et Evecon on lisaks päikeseparkide rajamisele huvitatud ka akutehnoloogiatel põhinevate tootmisvõimsuste turule toomisest. Arusaamatu ja nördimust tekitav on tõik, et Eelnõu üle seni peetud diskussioonides on akutehnoloogial liitujaid hakatud nimetama „fantoomideks“. Seejuures on taoline sildistamine seda silmakirjalikum, et tänaseks väljaarendatud ja kasutult seisvatest liitumisvõimsustest ei ole ühtegi (!) arendatud akupargi liitumistaotluse alusel, vaid tuuleparkide liidestamiseks (ca 95% kehtivate liitumislepingute alusel väljaarendatud võimsusest, mille osas ei ole võrgulepingut sõlmitud). Samas ei ole probleemküsimus ju tootmistehnoloogias (ei saa olla „head“ ja „halba“ energiat lähtuvalt tootmistehnoloogiast), vaid selles, kui liitumisvõimsust ei võeta kasutusele. Siin on aga küsimus konkreetsest liitujast, tema motiividest ja mitte sellest, mis tehnoloogiaga ta on kavatsenud energiat hakata tootma. Mis puutub akutehnoloogial tootmisüksustesse, siis Euroopa-siseste ülekandevõrkude paranemisel (EL’i rohepoliitika tegevuskavas üks prioriteetidest), Eesti (ja Euroopa) tasandil võrku lisanduvate juhtimatute tootmisvõimsuste olulisel kasvamisel (ennekõike päike, tuul), samuti Eesti energiasüsteemi de- sünkroniseerimisel Baltimaade, Venemaa ja Valgevene (BRELL) ühendenergiasüsteemist ning Venemaa suunaliste ülekandevõimsuste äralangemisel, kasvab ühelt poolt hüppeliselt (aga muutub ka varustuskindluse tagamise seisukohast kriitiliseks) vajadus lisada võrku salvestustehnoloogial (akudel) 1 põhinevaid tootmisvõimsusi.1 Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühma hinnangul võib Eestis vastav vajadus olla lähiaastatel kuni 4000 MW.2 Ühtlasi on akutehnoloogiad viimastel aastatel juba teinud läbi meeletu arenguhüppe (kõige vahetumalt on see igapäevaselt näha akutehnoloogiate juurdumises transpordisektoris – bussid, rongid, autod, tõukerattad), kuid võib päris kindel olla, et innovatsioon selles valdkonnas üksnes hoogustub (enne kõike liitiumakude asemel muul primaarainel baseeruvad salvestite turule toomisel).3 4. Samas, nagu on tänaseks ka diskussiooni korduvalt kõlanud, siis kõige efektiivsemalt on liitumisvõimekust võimalik realiseerida mitme erineva tootmistehnoloogia kombineerimisel, kus sama liitumisvõimsust saavad eri ajahetkel realiseerida erinevad tootmisallikad (nn hübriidjaamad). See on tulevikusuund (tootmistehnoloogiate kombineerimine ehk hübriidjaamad), mida täna näiteks Saksamaa juba teadlikult praktikas rakendab, korraldades hübriidjaamade poolt toodetud energia toetamiseks riiklikke vähempakkumisi.4 Seetõttu on Evecon liitumisvõimekuste väljaarendamisesse investeerimisel arvestanud sellega, et projektis kasutatav lõplik tootmistehnoloogia (või nende kogum) on midagi, mis võib muutuda (sj seguneda mõne muu tehnoloogiaga) ning lõplikult täpsustub projekti arendamise käigus. See on reaalsus (tehnoloogia muutmise vajadus), millega on igas projektis vaja arvestada, mida ei ole põhjust välistada ühelgi taastuvenergia tootjal ning see meede (s.o tootmistehnoloogia valikuvabadus) on ka üks võtmetegureid, mis aitab tuua uued tootmisvõimsused kiiresti turule. Seejuures on tootmistehnoloogia liitumismenetluse käigus muutmise võimalikkus (st tegemist on liitumislepingu muudatusega ja see ei too kaasa vajadust uue liitumismenetluse algatamise järele) miskit, mis on kooskõlas EL’i asjakohase õiguse, ELTS-i, liitumislepingu ja võrguettevõtja tüüptingimustega. Selle juures on oluline rõhutada, et võrku edastatava elektrienergia seisukohast omab tähendust vaid see, et edastatav energia vastaks liitumislepinguga seatud tehnilistele nõuetele, mitte see, kas see tuleb päikesest, tuulest, akust vms. 5. Piloot ja investeeringud. Eelnevat arvestades on Evecon investeeringud viimased paar aastat paralleelselt päikesejaamade rajamisega akutehnoloogial põhineva sega-tootmisjaama arendusse ning seniste eelduste püsimisel on kavas piloteerida Eestis esimesed taolised tootmisjaamad (kogu tootmisvõimsusega 20 MWh) 2023 aasta esimeses pooles. Tegemist on uue, innovatsioonil põhineva etapiga Eesti energiamajanduses, kus energia varustuskindlus, julgeolek ja taskukohasus tagatakse päikese, tuule ja salvestitega (hübriidjaamad).5 Evecon on teinud tänaseks päevaks olulises ulatuses ettevalmistustöid ja investeeringuid, kaasates investorite vahendite kõrval projektidesse nii kohalike kommertspankade kui Euroopa struktuurfondide vahendeid - tänaseks juba sõlmitud kokkulepete alusel ületab Eestisse kavandatud taastuvenergia projektidesse tehtav koguinvesteering 70 miljonit eurot. Seejuures on Evecon projekti realiseerimiseks võrguettevõtjatega6 sõlmitud liitumislepingute alusel võtnud endale kohustuse finantseerida Eestis liitumisvõimsuste kulupõhist väljaehitamist ca 28,3 miljoni euro ulatuses. 6. Eelnõus ELTS’i osas tehtud regulatiivsed ettepanekud ei ole põhjendatud ning ei ole kantud riigi ja avalikkuse huvist. Evecon’ile ei ole teada, kuidas on kõne all olev Eelnõu tekst koostatud ja millisele 1 Salvestustehnoloogiate ja võimaluste kaardistamine on ka üks Vabariigi Valitsuse 2020 – 2023 tegevuskavas toodud prioriteetsetest tegevustest (punkt 4.20). Samuti Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühm teinud ettepaneku töötada välja riiklikud toetusmeetmed salvestustehnoloogiate ulatuslikumaks kasutuselevõtuks. Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühma Raport, 07.04.2022, lk 20. 2 Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühma Raport, 07.04.2022, lk 17. 3 Seejuures on Eelnõu üle peetud diskussiooni jäänud kõlama Läti kui mudelriigi võrdlus, kes väidetavalt on justkui sarnased piirangud kehtestanud. Arvamuse esitajale teadaolevalt vähemasti käesoleva arvamuse esitamise aja seisuga Lätis selliseid piiranguid ei kehti ja toimuvad sarnased arutelud. Samas, jääb arvamuse esitajale ka arusamatuks miks peaksime eeskuju osas vaatama Läti ja mitte nt Saksamaa poole. Näitena Läti võimekusest taastuvenergia küsimusi edasivaatavalt ja efektiivselt lahendada on fakt, et veel eelmise aasta lõpu seisuga oli Lätis võrku liitunud päikeseparkide võimsus paar MW. Ehk siis Läti mudel ei ole see mida kopeerida. 4 Saksamaa Riiklik Võrguagentuur Bundesnetzagentur viis 2022. aastal läbi spetsiaalselt hübriidjaamadele (päike ja akupangad koos) suunatud vähempakkumised. Kogu pakkumise maht oli summaarselt võimsusele 403 MW. https://www.bundesnetzagentur.de/DE/Allgemeines/DieBundesnetzagentur/Ueberuns/start.html 5 Ka Vabariigi Valitsuse 2020-2023 tegevuskava näeb eesmärgina ette de-sünkroniseerimise BRELL’ist (punkt 4.23) ja energiajulgeoleku jaoks juhitavate tootmisvõimsuste reservi tekitamise vajaduse (punkt 4.24). 6 Käesolevas arvamuses ei eristata põhi- ja jaotusvõrgu ettevõtjat, küll aga on arvamuse esitaja käesoleva arvamuse koostamisel lähtunud asjakohaste regulatsioonide analüüsimisel enne kõike liitumisest põhivõrguga. 2 analüüsile ja huvigruppide sisendile see rajaneb. 11.10.2022 Teams’i kõnes toimunud Eelnõu turuosalistele tutvustamisel jäi Evecon’ile mulje, et sellele küsimusele ei tea vastust ka valdkonna eest vastutav ministeerium.7 Sellest sõltumata, Evecon soovib rõhutada, et toetab 100%-liselt Eelnõu eesmärki, milleks on taastuvenergiale ülemineku kiirendamine ning ei sea kahtluse alla, et võrguressursi kättesaadavus on üks oluline meede, mis aitab eesmärki realiseerida. Samas ei ole Evecon nõus, et selle meetme realiseerimine on võimalik saavutada vaid sanktsioneerimise kaudu – uute keeldude, piirangute ja koormiste kehtestamise kaudu (sj Eelnõu ei käsitle selles küsimuses ühtegi premeerivat alternatiivi, nt tootmisvõimekuse tähtaegse kasutuselevõtu puhul osa liitumistasust tagastamine)8 ning põhiseaduslike väärtuste ja riigi muude eesmärkide ignoreerimisega. Õigusriigi põhimõttega ei haaku mängureeglite üllatuslik ja tagasiulatuv muutmine. See kahjustab otseselt majanduskeskkonna usaldusväärsust ja vähendab investorite julgust taastuvenergiaprojektidesse investeerida ning pankadel neid kaasrahastada. 9 Samuti ei ole innovaatilise majanduskeskkonna osaks keeld muuta ja kombineerida tootmistehnoloogiaid parima võimaliku tootmisvõimekuse loomiseks. Taastuvenergiale kiire üleminekuga ning samas avatud ja konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna säilitamise/loomisega ei ole kooskõlas kava tekitada täiendav turutõkend tagatise näol ning konsolideerida läbi oluliste rahaliste kohustuste lisamise taastuvenergia tootmisvõimekus suurema kapitalivõimekusega tootjate kätte (turgu monopoliseeriv mõju). Seega, kuigi Evecon jagab 100 %-liselt Eelnõu eesmärki (taastuvenergiale ülemineku kiirendamine), ei ole meetmed, mis Eelnõus ELTS’i muudatuste osas selle tarvis välja pakutakse eesmärgipärased ja kooskõlas Eesti riigi muude väärtustega. 7. Tänane kulupõhine liitumislahendus on kohane meede eesmärgi saavutamiseks. Evecon on seisukohal, et ELTS’i muudatuste kohaldamine tagasiulatuvalt, s.o juba sõlmitud liitumislepingutele ei ole lubatav. Riigi poolt sõlmitud lepingute ühepoolne muutmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Samuti on küsitav, kas sedavõrd piirava ja sanktsioneeriva regulatsiooni ka edasiulatuvalt kohaldamine on põhiseadusega kooskõlas. Oluline on silmas pidada, et ka edasiulatuvalt kohaldatavad piirangud peavad arvestama mh põhiseaduses toodud ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse kaitse vajadusega. Eelnõus toodud ettepanek kehtestada liitujatele tootmiskohustus (mille osistena nähakse siis ette rida täiendavaid piiranguid – tähtaeg, tagatis, tasu, liitumisvõimsuse minetus) on väga oluline ja põhimõtteline muudatus võrreldes hetkel kehtiva liitumisregulatsiooniga. Raske on argumenteerida kuidas olukorras, kus liitumisvõimsuse väljaehitamise tasub 100% kinni liituja, sj valdavalt (70% ulatuses) ettemaksuna, on põhjendatud liitujale veel täiendavate rahaliste koormiste panemine liitumise hankimisel (tagatis ja mittetootmise eest tasu). Täna kehtiv regulatsioon (liitumiskulu 100% hüvitamine) on juba olemuselt liituja õigust ettevõtlusvabadusele riivav, tehes seda eesmärgipäraselt, vajalikult ja mõõdukalt. Seega, soovides panna liitujale tootmiskohustust, ei saa seda hinnata eraldiseisvana, vaid tuleks käsitleda koosmõjus juba täna kehtivate reeglitega ning võimalik, et see tähendaks ka muudatuste (leevenduste) ettenägemist seni kehtivas regulatsioonis.10 Eelnõus on aga soov minna siit veel samm edasi ja öelda, et pärast seda, kui liitumine on liituja rahade eest valmis ehitatud, peab liituja tasuma tootma hakkamisega hilinemisel täiendavat tasu ning selle mittemaksmisel kaotab igasuguse hüvitiseta tema vahendite eest rajatud tootmisvõimsuse. Evecon’i hinnangul on siin omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive lubamatult intensiivne. 7 11.10.2022 toimunud Eelnõu tunniajalisel tutvustamisel Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad tõdesid, et hea õigusloome tava osaks olevat väljatöötamise kava, kontseptsiooni, analüüse ja mõjuhinnanguid käesoleva Eelnõu puhul ei eksisteeri, kuna see on algatatud Riigikogu majanduskomisjoni poolt. 8 Seejuures on Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühm soovitanud kasutada tootmisvõimekuste kiire turule toomise tagamiseks (ja nn „fantoomliitumiste“ vastu võitluseks) just nimelt „premeerivaid“ meetmeid, nt 50% liitumistasu tagastamine (vt Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühma Raport, 07.04.2022, lk 16. 9 Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühm on samuti toonud esile et ELTS kavandatavad muudatused „tekitavad ebakindlust“ ja riigil tuleks institutsionaalsete investorite julgustamiseks (EBRD, EIB) näidata eeskuju ja olla ise valmis taastuvenergiasse rohkem investeerima. Ekspertrühma Raport, 07.04.2022, lk 17. 10 Eraldi küsimus, mis väärib aga oluliselt laiemat analüüsi on liituja omandiõiguse riive proportsionaalsus olukorras, kus liitumise käigus liituja raha eest rajatava vara omandiõigus jääb võrguettevõtja omandisse. Ehk siis peaks riik Eelnõus analüüsima ja põhistama, kas selline lahendus, koos võrguteenuse eest lisamaksete tegemise kohustusega, on mõistlik ja proportsionaalne põhiõiguste piirang. 3 8. Reguleerida edasivaatavalt ja fokusseerida protsessi lõpule, mitte algusele. Mõistes soovi ja vajadust tagada väljaehitatava liitumisressursi kiire kasutuselevõtt energiatootmises, tuleks Evecon’i hinnangul keskenduda regulatiivse lahenduse leidmisel mitte protsessi algusele (s.o luua barjääre turule sisenemisel ja tootmisvõimsuse turule toomisel), vaid lõpule, sõnastades liitumisprotsessi osana tootmiskohustuse (täna ei ole liitujal kohustust asuda tootma) ning nähes ette tingimused, millisel juhul võib olla avalikes huvides liitujalt tema vahendite eest talle rajatud liitumisvõimsuse äravõtmine. Nii nagu mistahes muu hüve avalikes huvides ümberjagamisel (sisuliselt sundvõõrandamisel) eeldab põhiseaduslik omandiõiguse kaitse, et see saab toimuda kohese ja õiglase hüvitise vastu. Kuna tegemist on hüvega, mis antakse kasutusse teisele võrku liitujale, siis tasub selle hüvitise sisuliselt järgmine liituja (ehk siis võrguettevõtjale siin lisakulu ei teki). Kuna võrku kiire tootmisvõimsuse lisandumine annab riigile võimaluse teenida CO2 kvootide müügist, siis oleks eesmärgipärane kaaluda ka premeerivate meetmete kohaldamist neile, kes tähtaegselt võrku tootmisvõimsuse liidestavad (nt osa liitumistasust tagastamine). Nende meetmete katteallikaks saaks olla siis nt kvoodimüügist laekuv tulu. 9. Ümberjagamine ei ole lahendus, kõrgendatud avalik huvi vajab realiseerimist läbi riigi suurema panuse. Viimaks on oluline rõhutada, et regulatiivsel tasandil puduliku ressursi ümberjagamine ei tekita ressurssi juurde. Fakt on see, et liitumisvõimsust on põhivõrgus puudu ja seda tuleb juurde arendada. Kui võtta aluseks Elering AS varustuskindluse aruandes kajastuvad andmed ning Eesti Vabariigi Valitsuse Taastuvenergia 100 eesmärki, mille järgi oleks kogu Eestis tarbitav elektrienergia tulevikus kaetud taastuvenergia allikatega, siis tänase tarbimismahu juures (ca 8500 GWh) ja arvestades, et hetkel toodame ca 2500 GWh taastuvenergia allikatest, tähendab see tootmismahu kasvu ca 6000-7000 GWh. Selle saavutamiseks tuleks võrku liidestada nt ca 7000 MW mahus päikesepaneele või ca 2000 MW mahus tuulegeneraatoreid. Täna on põhivõrgu võimekus võtta vastu tootjaid ca 3000 MW, pärast Läti-suunalise ülekandevõimekuse suurendamist ca 4000 MW. Hetkel on Eestis võrgus tootjaid ca 2350 MW ehk siis olemasoleva taristu juures on hetkel põhivõrgul võimekust vastu võtta ainult 650 MW (võrreldes perspektiivselt 2000 MW) tootmist. Ehk siis ei ole soovitavad eesmärgid saavutatavad olemasolevate võimsuste ümberjagamise kaudu, vaid paratamatult uute võimsuste rajamisega, mh võttes ette kulupõhise ja liitujale suunatud investeerimismudeli kõrval riigiabi toel rahastatava (sj Euroopa Liidu kaasrahastust kaasates) lisavõimsuste mahu väljaarendamise11; aga ka olemasolevate liitumisvõimsuste maksimaalse ärakasutamisega (tootmistehnoloogia neutraalsus ja hübriidjaamade eelisarendus). Olukorras, kus Eelnõus käsitletud ettepanekud on paljuski argumenteeritud lähtuvalt kõrgendatud avalikus huvist, tuleb leida ka avalikke vahendeid selle huvi realiseerimiseks. 10. Maraton vs inimkatsetus. Kokkuvõtvalt öeldes, soovib Eelnõu tänasega võrreldes, kus liitujal ei ole tootmiskohustust, teha olulise regulatiivse pöörde (põhiõiguste riive seisukohast) ja panna liitujale tootmiskohustus. Tegemist on fundamentaalset laadi muudatusega senises liitumisregulatsioonis, mille üheks nurgakiviks on reegel, et liituja maksab kõik liitumiskulud ja seega otsustab liituja, millal ta liitumisvõimekuse realiseerib. Koos selle põhimõttelise muudatusega soovitakse aga teatud huvigruppide survel kehtestada ka piirang, mis vastupidiselt täna kehtivatele reeglitele hakkaks tulevikus keelama liitumislepingus kokku lepitud tootmistehnoloogia muutmist. Püüdes neid regulatiivseid ettepanekuid illustreerida, siis kui kujutada taastuvenergia arendusprojekti maratonina (mida see kestvuselt ja ressursimahukuselt vaieldamatult on), siis tähtajalise tootmiskohustuse sätestamisega pannakse liitujatele piltlikult öeldes kohustus mitte lihtsalt osaleda maratonil, vaid joosta see läbi alla 3 h, seejuures makstes lisaks võistlusel osalemise tasule (liitumistasule) ka tagatise, millega kindlustad võistluse korraldajale(!), et jõuad joosta alla 3 h ning võtad kohustuse, et kui ei jõua, siis maksad trahvi (tasu) või sind diskvalifitseeritakse (liitumisvõimsuse minetus) võistluselt. Nüüd tehnoloogiamuutmise keeld lisab senisele niigi väljakutsuvale võistlusele veel erilise pitseri, kohustades jooksma maratoni algusest lõpuni ainult 11 EL’i toetusrahade maksimaalset kasutuselevõttu taastuvenergiale ülemineku rahastamisel on Vabaiigi Valitsus mh rõhutanud 2020-2023 tegevuskavas (punktid 3.47). Võimalustele kasutada taastuvenergiale üleminekuks just EL’i toetusi, viitas hiljutises arvamusartiklis ka rahanduskomisjoni esimees, märkides: “Eestil on võimalus EL-i vahenditest ning oma eelarvest kasutada miljardeid üleminekuks uuele tehnoloogiale, energeetikalahendustele /../“ Kristen Michal: energiasõja võitmiseks on oluline iga eestlase panus. Kes aga vastutab?. 4 nende veevarude ja selle varustusega, mis sul on stardis kaasas. Ehk siis kui keegi peaks nt 25ndal kilomeetril soovima võtta veevõtu punktist vett või soovima vihma vastu panna peale kilejope (s.o lisama või muutma tootmistehnoloogiat - nt rajama hübriidjaama), siis tuleb minna tagasi maratoni algusesse(!). Kui Eelnõu eesmärki silmas pidades võib aru saada, miks on avalikes huvides nt 3 h reegli kehtestamine (tootmise alustamise tähtajad) ja lonkijate rajalt ära korjamine (kasutuseta liitumisvõimsuse minetamine), siis see, miks on vaja katsetada, kas lisavee ja lisaressursita (ehk tootmistehnoloogiat lukustades) jooksjad jõuavad lõpuni joosta või ei, jääb arusaamatuks. Seejuures tuleb tunnustada punktivõidu puhul neid Eelnõu toetajad, kes senises Eelnõud puudutavas avalikus diskussioonis on suutnud vett sogada ja „fantoomliitujatega“ võitluse sildi all müüa lugu eelmainitud „inimkatsete“ hädavajalikkusest. Jah, võib täiesti nõustuda, et kasutamata tootmisvõimsused tuleb saada tagasi turule. Aga selleks piisav ja kohane meede on turule edastatav sõnum, et algas maraton, selliste tingimustega ja nüüd on vaja joosta. See on sõnum, mis mobiliseerib need, kes suudavad tootmisvõimsusi arendada ja see on sõnum, mis haakub Eelnõu eesmärgiga. Aga ühtlasi toob see tagasi turule need võimsused, mida ei planeeritud tootmiseks kasutada (nn fantoomvõimsused). Ehk siis tuleks veel kord küsida, mis on Eelnõuga taotletav eesmärk. Kas maratoni rekordkiirusel läbimine või inimkatsetus. Ühte avalik huvi toetab (eraldi teema, kas ja mis ulatuses ning kas tagasiulatuvalt), teist mitte. II. REGULATSIOONI EESMÄRK JA ARVAMUSE ESE 11. Eelnõu kohaselt on Eelnõu keskne eesmärk „kiirendada taastuvenergiale üleminekut“. Seega on käesoleva Eelnõu ja selles toodud regulatiivsete ettepanekute edasisel hindamisel oluline pidada silmas just nimelt eeltoodud eesmärki – ehk siis kas konkreetne meede kiirendab taastuvenergiale üleminekut. Kui meetmel ei ole eesmärgi saavutamisega puutumust või veelgi enam, töötab sellele vastu, siis puudub igasugune täiendav vajadus analüüsida, kas tegemist on vajaliku ja proportsionaalse meetmega või mitte. See meede tuleb heita kõrvale. Mis puutub eesmärgi legitiimsust, siis kindlasti võib asuda seisukohale, et tegemist on legitiimse eesmärgiga ehk siis nagu arvamuse esitaja ka eespool väljendas, siis peab ta Eelnõu eesmärki põhjendatuks, nõustub sellega ja leiab, et selles suunas tegutsemine on hädavajalik. 12. Olles sõnastanud Eelnõu eesmärgi sõnastatakse Eelnõus ka viis, kuidas loodetakse eesmärk saavutada. Selleks on Eelnõu kohaselt eelduste loomine, mis soodustaks taastuvenergia edendamist ehk siis soovitakse Eelnõuga luua keskkond, mis võimaldab rohkem toota ja võtta kasutusele taastuvat energiat. Ka seda – taastuvenergia arendamist soodustava keskkonna loomine – võib pidada Eelnõu poolt sõnastatud eesmärgiks, mida ettepandav regulatsioon peaks aitama saavutada. Ehk siis tuleks regulatsiooni analüüsides ka igakordselt hinnata, kas see aitab „sooduskeskkonna“ loomisele kaasa või töötab sellele hoopis vastu. 13. Konkreetsemalt on Eelnõus ettenähtud 4 meetodite „komplekti“, millega loodetakse luua eelviidatud sooduskeskkond taastuvenergia edendamiseks ja seeläbi minna kiiremini üle taastuvenergiale. Nendeks on: 13.1. # 1 vahendite komplekt: ELTS muudatused taastuvenergia kasutamine kaoenergia katteks, tarbija õigus valida vabamalt elektrimüüjat, taastuvenergia vähempakkumiste tagatisreeglite ühtlustamine, meetmed „vähendamaks survet liitumiskulude suurenemisel“; 13.2. # 2 vahendite komplekt: taastuvenergia kütuseliikide laiendamine - vesiniku kui kütuseliigi turule toomine transpordisektoris; 13.3. # 3 vahendite komplekt: tuuleparkide arenduspidurite likvideerimine - kohaliku kasu instrumendi täpsustamine tuuleenergeetika edendamise tarvis; 13.4. # 4 vahendite komplekt: taastuvenergia tootmisalade laiendamine - maardlate tähtajaline kasutuselevõtt taastuvenergia tootmiseks. 14. Arvamuse esitaja esitab käesolevaga oma arvamuse ja ettepanekud üksnes seonduvalt #1 vahendite komplekti ühe osaga, täpsemalt Eelnõu § 1 p-des 4 ja 7 esitatud ettepanekutega täiendada ELTS’i §-ga 871 ja 1113 („ELTS Piirangud“), millega pannakse liitujatele viis (5) uut kohustust, keeldu, koormist: 5 14.1. Tähtaeg Tootmise Demonstreerimiseks - eelnõu kohustab liitujat alustama tootmist liitumistaotluses märgitud tootmistehnoloogiaga 1 või 2 aasta jooksul „liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast arvates“ või võrgulepingu puhul „võrgulepingu sõlmimisest arvates 2 aasta möödumisel“; 14.2. Tehnoloogiamuutmise Keeld – s.t eelnõu keelab liitumismenetluse käigus tehnoloogia muutmise, et nt salvestusseadmete jaoks broneeritud liitumist ei saa kasutada tuuleparkide ehitamiseks; 14.3. Tootmistagatis - s.t eelnõu kohustab liitujat liitumislepingu sõlmimisel maksma võrguettevõtjale deposiiti tagatist 38 000 eurot MVA kohta; 14.4. Tasu - eelnõu kohustab liitujat pärast eespool toodud ajaperioodi möödumist maksma võrguettevõtjale kasutamata liitumisvõimsuse eest tasu 38 000 eurot MWA kohta aastas; 14.5. Liitumisvõimsuse Minetus - juhul, kui liituja ei kasuta ära eespool toodud ajaperioodi möödumisel kogu liitumisvõimsust ja ei tasu kasutamata võimsuse eest eelnimetatud tasu, siis jääb liituja ilma liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud ülekandevõimsusest osas, mida ta ei olnud tähtaegselt kasutanud. III. ARVAMUSE KOKKUVÕTE 15. Eelnõu eesmärgi toetamine. Arvamuse esitaja toetab turuosalisena Eelnõus sõnastatud eesmärki, milleks on lisatootmisvõimsuste turule toomise kiirendamine. Seda öeldes, ei ole aga arvamuse esitaja nõus sellega, et riik asub kokkulepitud ja täitmiseks võetud mängureegleid tagasiulatuvalt muutma. ELTS Piirangud (kujul, millisena need on toodud Eelnõus) ei vii Eelnõuga soovitud eesmärkide saavutamiseni, kahjustavad turgu (olulised turutõkendid tõstes projektide kulu- ja sisenemislävendeid, pidurdavad kavandatud projektide lõpuni viimist, uute võimekuste ja tehnoloogiate turule tulekut ja lõppastmes tõstavad taastuvenergia hinda) ning vähendavad investorite huvi Eesti, sj taastuvenergia sektorisse investeerida (mängureeglite üllatuslik ja järsk muutus, oluliste lisakoormiste ning arusaamatute piirangute kehtestamine). (1) ELTS Piirangud on koostatud vastuolus hea õigusloome tavaga 16. Puuduvad analüüsid, võrdlusandmed, mõjude hinnangud. Eelnõu seletuskirjas ei käsitleta Eelnõu puutumust EL’i õigusega (olgugi, et vastav riive ja puutumus eksisteerivad) ja ei analüüsita, millised on ELTS Piirangute tagasiulatuva kohaldamisega kaasnevad õiguste riived, võimalikud kahjunõuded, rääkimata laiemast Eelnõu rakendamisega seotud kulude ja tulude (mh CO2 müügitulude kasv) analüüsist, mille abil oleks võimalik hinnata, kas ja millised premeerivad meetmed (sanktsioneerivate asemel) võiksid riigil saavutada oluliselt efektiivsemalt ja samas põhiõigusi vähem riivavamal moel Eelnõuga seatud eesmärgid. Head õigusloome tava eirava Eelnõu koostamise tulemusena on jõutud arvamuse esitaja hinnangul muudatusettepanekute sõnastamiseni, mis on vastuolus nii Eesti Vabariigi põhiseaduse kui EL’i õigusega. 17. Arvamuse esitaja teeb ettepaneku korraldada Riigikogu majanduskomisjonis Eelnõu aruteluks avalik istung. (2) ELTS Piirangud on vastuolus põhiseadusega 2.1. Tervikuna, tulenevalt ebaselgusest regulatsiooni tagasiulatuva kohaldamise osas 18. Eelnõust ei ole arusaadav, kas ja kui siis millises osas peaks ELTS Piirangud kohalduma tagasiulatuvalt, st neile liitumislepingutele, mis on seaduse jõustumise ajaks sõlmitud. Eelnõu oluline ebaselgus selles küsimuses toob kaasa selle põhiseaduse vastasuse. 19. Arvamuse esitaja teeb ettepaneku ELTS Piirangute osas sõnastada detailselt rakendussätted, mis välistaks ELTS Piirangute kohaldumise juba kehtivatele liitumislepingutele. 2.2. Tervikuna osas, millega regulatsioonile antakse tagasiulatuv mõju – avalik huvi ei kaalu üle lepingulist usaldust, st kehtivate liitumislepingute ja võrgulepingute ühepoolne muutmine ei ole õigustatud 20. ELTS Piirangutel on ebaehtne tagasiulatuv mõju juba sõlmitud ja täitmisel olevatele liitumislepingutele. ELTS Piirangute näol on tegemist ootamatu ja mastaapse muudatusega seni kehtinud õiguslikus 6 regulatsioonis, mis riivab oluliselt nende turuosaliste õigusi, kellel on kehtivad kokkulepped liitumisvõimsuste rajamiseks ning kes on nende kokkulepete kehtivusele rajanevalt kujundanud oma majandustegevust. Arvamuse esitaja on üks sellistest liitujatest, kelle olukorda ELTS Piirangud oluliselt halvendaksid juhul, kui neid kohaldataks tagasiulatuvalt juba kehtivatele liitumislepingutele. Arvamuse esitajal on kehtivatele liitumislepingutele rajanevalt tekkinud kaitstav usaldus ja õiguspärane ootus, et talle võimaldatakse liitumisvõimsused nendel alustel, millistel on temaga sõlmitud liitumislepingud ning et riik ei asu ühepoolselt liitumistingimusi tagasiulatuvalt muutma. Eelnõus sisalduvate koormavate sätete kohaldamine tagasiulatuvalt olemasolevatele liitumis- ja võrgulepingutele rikuks õiguspärase ootuse põhimõtet, kahjustaks lubamatult arvamuse esitaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning oleks seetõttu põhiseadusega vastuolus. 21. Arvamuse esitaja teeb ettepaneku ELTS Piiranguid tagasiulatuvalt mitte kohaldada. 2.3. ELTS Piirangute kohaldamisel ka üksnes edasiulatuvalt ei ole need kujul, millisena need on esitatud Eelnõus proportsionaalsed (laias tähenduses), st kitsamas tähenduses kas eesmärgipärased, vajalikud ja/või mõõdukad 22. ELTS Piirangutega soovitakse muuta fundamentaalselt täna kehtivat võrguga liitumise regulatsiooni. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole liitujal tootmiskohustust (ehk siis ei saa tal seetõttu mh olla ka kohustust maksta tootmise tagamiseks tagatist, tootmisega viivitamisel tasu või minetada liitumisvõimsus kui ta ei asu tähtaegselt tootma), samuti on täna kehtiva regulatsiooni kohaselt liitujal ulatuslik õigus muuta liitumislepingu täitmise käigus liitumistaotluses toodud andmeid, sj tootmistehnoloogiat. ELTS Piirangud soovivad kehtestada tootmiskohustuse (koos tähtaja, tagatise, tasu, võimsuse minetusega) ja piirata liitumislepingu muutmise võimalust tootmistehnoloogia osas. Arvamuse esitaja hinnangul tuleb ELTS Piirangute põhiseaduspärasuse hindamisel (seda siis edasiulatuval kohaldamisel) pidada läbivalt silmas seda mis on see Eelnõu eesmärk, mis õigustaks avaliku huvi intensiivset rakendamist ja erahuvide kahjustamist (ettevõtlusvabaduse, omandipuutumatuse). Selleks eesmärgiks taastuvenergiale ülemineku kiirendamine. Olgu etteruttavalt öeldud, et nii mõnegi piirangu puhul tekib neid lähemalt analüüsides küsimus, kuidas need on seotud eesmärgi saavutamisega ja pigem näivad nad olevat vastuolus seatud eesmärgiga (nt tootmistehnoloogia muutmise keeld, mis eitab innovatsiooni ja pidurdab taastuvenergiale üleminekut). 23. Arvamuse esitaja ei arva, et tootmiskohustuse kui sellise sätestamine tulevikus sõlmitavate liitumislepingute osas oleks tervikuna lubamatu, küll aga on arvamuse esitaja hinnangul Eelnõus toodud konkreetsed ELTS Piirangud on üledimensioneeritud, kahjustades eesmärgi saavutamisel ebaproportsionaalses ulatuses muid väärtusi (nt tagatisrahal ja tasul on tugev „turuluku“ ja tootmise monopoliseerimise oht; tootmistehnoloogia muutmise välistamine takistab aga innovatsiooni ja nt hübriidparkide kaudu liitumisvõimsuse maksimaalse realiseerimise). Seejuures, arvestades hetke maailmamajanduse trende (intressimäärade kestev kasv, raha kättesaadavuse halvenemine) on täiendavate (s.o liitumistasule lisanduvate) finantskoormiste panemine taastuvenergia arendajatele Eelnõu eesmärkide saavutamise seisukohalt veelgi vastunäidustatum. Üledimensioneeritud, sanktsioneerivate ja koormavate meetmete kohaldamine tootmiskohustuse sisustamisel ei soodusta investeeringuid taastuvenergiasse ning töötab Eelnõuga sõnastatud eesmärgi saavutamisele risti vastu. Kokkuvõttes on arvamuse esitaja seisukohal, et Eelnõus välja pakutud kujul on ELTS Piirangud ehk tootmiskohustuse sisustamiseks ettenähtud piirangud ja koormised põhiseadusega vastuolus. 2.4. ELTS Piirangute kohaldamisel ka üksnes edasiulatuvalt on puudulikult lahendatud vacatio legis’e (üleminekuaja) küsimus 24. Olgugi, et tagasiulatuvalt (s.o sõlmitud liitumis- ja võrgulepingutele) ELTS Piirangute kohaldamine ei ole õiguspärane, siis ka edasiulatuvalt (s.o pärast regulatsiooni jõustumist sõlmitavate lepingute osas) on oluline näha ette üleminekuaeg - nt turuosalised, kes on tänasele ELTS’i regulatsioonile rajanevalt teinud investeeringuid projekti ettevalmistamiseks (nt planeeringute koostamine, maalepingute sõlmimine, rahastuskokkulepete sõlmimine, ehitus- ja tarnekokkulepete sõlmimine, mh nt liitumispunktini ühendusliinide väljaehitamine ja tootmisseadmete soetamine) peavad saama mõistliku aja seadusega lisanduvate piirangutega arvestamiseks. Samas on vacatio legis’e küsimus paljuski kinni selles, millisteks kujunevad lõplikult tootmiskohustuse tingimused. Nt olukorras, kus sanktsioneerivate meetmete asemel 7 otsustab seadusandja kohaldada pigem premeerivaid meetmeid, siis ulatusliku vacatio legis’e järele eelduslikult vajadus puudub. (3) ELTS Piirangud on vastuolus Euroopa Liidu õigusega 25. ELTS Piirangud ei soosi taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu, ei ole mõistlikud ja põhjendatud ning takistavad võrgule ligipääsu. Esmalt, samadel põhjustel, miks ELTS’i Piirangud on vastuolus põhiseadusega, on need vastuolus ka EL’i esmasest ja teisest õigusest tulenevate nõuetega, mis seavad taastuvenergiale ülemineku üheks keskseks eesmärgiks. Täpsemalt ELTS Piirangud ei soosi taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu ja selle propageerimist; lisanduvad piirangud loovad turutõkendeid (uued tasud ja koormised) ja mängureeglite tagasiulatuv muutmine kahjustab usaldust majanduskeskkonna vastu (piirab investeeringuid) ja seab küsimärgi alla õigusriigi toimivuse. Lisaks, on EL’i asjakohase regulatsiooni valguses eraldi probleemsed Tehnoloogiamuutmise Keeld ja Tasu. Kui esimene nendest kujutab endast lihtsalt meelevaldset ja mittepõhjendatud piirangut võrgule ligipääsul, siis teise puhul on keskseks küsimuseks kulupõhisus – EL’i õiguse kohaselt võivad võrgule ligipääsu tasud olla üksnes kulupõhised. Kokkuvõttes ei ole ELTS Piirangud Eelnõus esitatud kujul kooskõlas EL’i õigusega. (4) Eelnõus toodud ELTS Piirangute kohaldamisel tekkiv kahju 26. ELTS Piirangute tagasiulatuv kohaldamine rikub oluliselt nende isikute õigusi, kes on sõlminud liitumislepingud enne ELTS Piirangute kehtima hakkamist ning on aluseks riigivastutusele. Nende isikute õiguspärase ootuse, ettevõtlusvabaduse ja omandipuutumatuse riivega põhjustatav kahju tuleb riigil hüvitada. Eelnõu seletuskirjas puudub põhistatud analüüs Eelnõuga kaasnevate kulude kohta, sj hinnang selle kohta, millised võivad olla ELTS Piirangute tagasiulatuvast kohaldamisest tekkivad kahjud ja nende hüvitamiskord. 27. Arvamuse esitaja teeb ettepaneku Eelnõu seletuskirja selles osas täiendada (pärast seda, kui on läbiviidud asjakohane analüüs) ning sõnastada Eelnõus regulatsiooni tagasiulatuva rakendamisega kaasnevate kahjude hüvitamise alused ja kord. IV. ARVAMUSE SISULISED PÕHJENDUSED 4.1. Eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome tavaga 28. Turuosalistes küsitavusi tekitav menetlus. Enamike turuosaliste jaoks tuli Eelnõu üllatusena, eelneva kaasamiseta ning nagu nähtub Eelnõu seletuskirjast, siis on see koostatud ka suurema sisulise analüüsita (nt ei nähtu Eelnõu seletuskirjast kas ja kui siis milliseid alternatiivseid reguleerimisviise eesmärgi saavutamiseks on veel kaalutud või milline on teiste riikide seadusandlus selles küsimuses või milline võib olla selle eelnõu tagasiulatuva kohaldamise mõju ja kaasnevad nõuded). Eelnõust, selle tekke tagamaadest ja lähtekohtadest arusaamisele ei aita kaasa ka asjaolu, et kuuldatavasti on kavandatud Eelnõu menetlus turbomenetlusena, kus analüüsiks, turuosalistega arutlusteks ja parima lahenduse kaalumiseks liiga palju aega ei pruugi jätkuda. Arvamuse esitaja mõistab vajadust teha kriisiolukorras kiireid ja operatiivseid otsuseid ning toetab taastuvenergia tootjana 100%-lisena eesmärki leida lahendused kiiremaks taastuvenergiale üleminekuks, kuid arvamuse esitaja hinnangul ei saa see toimuda vahendeid valimata ja kantuna põhimõttest „eesmärk pühendab abinõu“. 29. Hea õigusloome tavast kinnipidamine – mitte formaalsus, vaid sisuline küsimus. Eelnõu menetlemisel tuleb järgida hea õigusloome tava, seejuures ei ole küsimus Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 vastu võetud määruses nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ toodud reeglistiku järgmises või selles, et kas Riigikogus algatatud eelnõude puhul need nõuded formaalselt kohalduvad (ehk miks hetkel menetluslikult 8 on olukord JOKK), vaid küsimus on sisuline.12 Ehk siis kas Eestis eksisteerib sisuline hea õigusloome tava (õigusloome kultuur). Kultuur, mille kvaliteet annab võimaluse meil end täna võrrelda mitte nende riikidega, kellega koos 90ndatel startisime, vaid nendega, kelle sekka soovisime stardipakul olles õigusruumi arenguga jõuda – enne kõike Saksamaa, Prantsusmaa ja Põhjamaad (ja mitte Läti, kui ainus Eelnõu senise menetluse kestel tsiteerimist leidnud võrdlusriik). Seepärast tuleb küsida, kas õigusloome läbipaistvus ja kaalutletus on väärtused, mis on Eestile kui õigusriigile omased või ei. Arvamuse esitaja hinnangul reeglite üllatuslik, tagasiulatuvalt ning asjakohase analüüsi ja turuosaliste kaasamiseta muutmine neid väärtusi ei järgi. 30. Küsimused, mida Eelnõu puhul vaja küsida. Seepärast kutsub arvamuse esitaja komisjoni liikmeid eelnõu menetlemisel kriitiliselt küsima järgmisi küsimusi, milliste osas alljärgnevalt esitame ka omad kahtlused ja etteheited: 30.1. Kas eelnõu rajaneb faktidele ja analüüsile? Kust need nähtuvad? Kas on olemas tegelikud ja kontrollitavad andmed turu kohta. Nt rajanevad ELTS Piirangud suuresti väitele, et uute liitumisvõimsuste väljaarendamine on liituda soovijate jaoks sedavõrd kallis, et see takistab turule sisenemist. Samas ei ole selle kohta Eelnõu seletuskirjast võimalik leida mistahes numbrilist analüüsi ja/või projektsioone, mis arvestaks võrguarendamise kavades ette nähtud stsenaariumeid ja perspektiive. Rääkimata tuleviku vaatavatest analüüsidest, ei ole olemas analüüsi ka selle kohta, mis on olnud ajalooline kogemus liitumistaotluste ja reaalse võrguarenduse mahu osas. Ehk siis kas, kui palju, millistel asjaoludel on varasemalt liitumise taotlejatest jätnud liitumise pooleli. Teadaolevalt nt esimese taastuvenergia „laine“ ajal perioodil 2004 – 2009 esitati tootmissuunalisi liitumistaotlusi ca 4000 MW ulatuses ja lõpuks täideti liitumislepinguid ca 300 MW ulatuses ehk siis taotluste ja täidetud lepingute vahe on enam kui 10-korda. 30.2. Lahendamist vajav probleem - kui on kitsaskoht, siis kas see on objektiivne ja tegelik kitsaskoht või on ühe grupi turuosaliste kallutatud huviga? Kas Eelnõus on kaalutud erinevaid lahendusi, põhjendatud ühe või teise lahenduse eeliseid ja miinuseid? Nt Eelnõu seletuskirjas on küll nenditud, et muudatused avaldavad mõju teatud huvigruppidele, kuid mõju analüüsis puuduvad tervikuna erinevate mõjude lahti seletused ja hinnangud tootjate vaates. Samuti ei ole seletuskirjast nähtav, milliseid erinevaid valikuid on Eelnõu vastuvõtmisel kaalutud ning miks osutusid valituks just rakendatavad meetmed. 30.3. Kas ja kui siis milline on reeglite muutmisega kaasnev õiguspärase ootuse riive? Hea õigusloome tava kohaselt tuleb võtta jõustumisnormi kavandamisel arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu. Antud juhul aga puudub Eelnõus olemasolevate liitumislepingute osas igasugune üleminekuaja regulatsioon ja seletuskirjas sellekohased selgitused/analüüs. Eelnõu tekstist ei ole võimalik saada aru, kas ja kui, siis mis ulatuses on kavandatud Eelnõud rakendada kehtivate, kuid veel täitmata liitumislepingute suhtes. 30.4. Kas eelnõuga pakutav lahendus sobib meie õiguskorda, mh arvestab nt õigusselguse nõuet ja põhiseaduslike väärtuste kaitset, sj isikute õiguspärast ootust, omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse kaitset? Kuhu asetub eelnõu võrdluses EL’i õigusliku raamistikuga (sj poliitikaeesmärkidega) ning teiste EL’i liikmesriikide asjakohase reeglistikuga? Nt Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et ELTS Piirangute sobivust oleks analüüsitud EL õiguse või teiste riikidega võrdluses, vaid nenditud on üksnes puutumuse puudumist EL õigusega. See seisukoht on ekslik ja ebaõige, kuna ELTL artikkel 194 üheks keskseks eesmärgiks on uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamine (EKo C-2/10, p 55), millest johtuvalt peavad ka kõik siseriiklikult valdkonnaüleselt kehtestatud normid olema kooskõlas kõigi ELTL põhimõtetega (vt lähemalt allpool EL’i õiguse analüüsi). Ehk siis on Eelnõul otsene ja vahetu puude EL’i õigusega. Ja nagu nähtub allpool, siis on Eelnõu ka mitmes küsimuses EL’i õigusega vastuolus. 30.5. Mis on eelnõu tegelikud mõjud? Kas eelnõu avab või sulgeb energiaturgu? Kas muudab energia odavamaks ja kättesaadavamaks või vastupidi kallimaks? Soodustab või tegelikult töötab hoopiski vastu Eelnõu sõnastatud eesmärgile, s.o kiirendatud korras taastuvenergiale üleminekule? Kas on kooskõlas või hoopis 12 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) on osaks PS §-st 14 tulenevast hea avaliku võimu teostamise tavast ehk siis kohaldub õigusloomele ka olukorras, kus eelnõud ei menetleta suunal Vabariigi Valitsus Riigikogu, vaid vastupidi. 9 konfliktis riigi teiste lühi -ja pikaajaliste eesmärkidega, seda nii energeetika ja taastuvenergia teemadel (nt varustuskindluse kasvu, energiajulgeoleku- ja autonoomsuse kasvatamisega), aga ka nt targa ja avatud majanduse (sj kas regulatsioon soosib innovatsiooni, välisinvesteeringute kasvu, Eesti majanduse jätkusuutlikkust), EL’i teemaliste eesmärkide (kooskõla EL’i õigusega), õigusriigi edendamisega?13 30.6. Mis on Eelnõu rakendamisega kaasnev kulude ja tulude poolt, seda nt kulude poolelt regulatsiooni tagasiulatuvast kohaldamisest tingitud võimaliku kahju hüvitamise kohustusest14 või tulu poolelt taastuvenergia tootmisvõimsuste kiirendatud turuletulekust tekkivast võimalusest teenida lisatulu CO2 kvoodimüügist, samuti võimalust kasutada EL’i toetusmeetmeid eelnõuga planeeritavate meetmete rakendamiseks. 31. Need on vaid osad küsimustest, mis tavaolukorras ja kohase menetluse puhul leiaksid suures osas vastamist ja lahendamist enne Eelnõu Riigikokku jõudmist ja mille kohta saaks põhistatud seisukohti lugeda Eelnõu seletuskirjast. Käesoleval juhul ei ole see aga nii. Kuna Eelnõu puhul on valitud menetlusviis, mis eeldab nende küsimuste küsimist ja vastuste leidmist Riigikogus, siis tuleks arvamuse avaldaja hinnangul võimaldada turuosalistele Riigikogus ka ulatuslikum ärakuulamise ja diskussioonis osalemise võimalus. 32. Eespool öeldust tulenevalt teeb arvamuse esitaja ettepaneku, et Eelnõu aruteluks Riigikogu majanduskomisjonis korraldatakse avalik istung, kus võimaldatakse ärakuulamise õigus mh arvamuse esitajale. 4.2. Eelnõus toodud ELTS Piirangud on vastuolus põhiseadusega 4.2.1. Eelnõu on õiguslikult ebaselge ja seetõttu põhiseadusega vastuolus 33. Arvamuse esitaja hinnangul on eelnõu üheks oluliseks probleemiks ELTS Piirangute oluline ebaselgus. Eelnõu on ebaselge ning selles sisalduvast regulatsioonist ei ole puudutatud isikute jaoks selgesti arusaadav see, kas ja mis ulatuses kohaldatakse loodavat regulatsiooni juba sõlmitud liitumislepingutele. 34. Enne kui asume põhistuste juurde, miks on ELTS Piirangute tagasiulatuv kohaldamine juba kehtivatele liitumislepingutele igal juhul lubamatu ja õigusvastane, tuleb tõdeda, et Eelnõust ei ole üheselt arusaadav, millises ulatuses ja viisil on kavandatud ELTS Piirangute rakendamine nendele liitumislepingutele, mis on seadusemuudatuse jõustumise ajaks sõlmitud ja kehtivad. 35. ELTS § 871 pealkiri räägib „lepingutingimustest“ (sätte pealkiri: „Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused“). Sellest võib justkui järeldada, et sätte reguleerimisesemeks on tingimused, millistel võib tulevikus tootmissuunalisi liitumislepinguid sõlmida. Seda järeldust kinnitab ka ELTS § 87 1 lg 1, mis kehtestab tagatise kohustuse „liitumislepingu sõlmimisel“. Ehk siis ühelt poolt nähtub ELTS § 871 pealkirjast ja lg-s 1 toodust, et ELTS muudatusettepanekud on suunatud üksnes tulevikku, st puudutavad vaid uusi liitumislepinguid. Samas, selles osas sõnastab erisuse Eelnõu § 1 p-s 7: ELTS § 1113. Muud rakendussätted ”(11) Käesoleva seaduse § 871 lõigetes 3 ja 4 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu või sõlmitud tootmissuunalise võrgulepingu suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates.” 13 Nt Eelnõu seletuskirjas on küll nenditud, et muudatused avaldavad mõju teatud huvigruppidele, kuid mõju analüüsis puuduvad tervikuna erinevate mõjude lahti seletused ja hinnangud tootjate vaates. Samuti ei ole seletuskirjast nähtav, milliseid erinevaid valikuid on Eelnõu vastuvõtmisel kaalutud ning miks osutusid valituks just rakendatavad meetmed. 14 Eelnõu selgituste kohaselt on liitumisvõimsuste turul tekkinud justkui kriisiolukord, kus riik peab otsustavalt avalikes huvides sekkuma. Sarnane olukord on nt kirjeldatud ELT §-s 4, kus Vabariigi Valitsusele on antud õigus vastustuskindluse tagamiseks sekkuda ja kehtestada turuosalistele abinõusid. Samas sätestab § 4 lg 3 ka Vabariigi Valitsusele sellises olukorras selge kohustuse töötada välja kahjude hüvitamise alused ja kord. Seejuures kohustub Vabariigi Valitsus taoliste abinõude rakendamisest teavitama viivitamatult Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike. Nii peaks olema see ka käesoleval juhul – kui riik soovib avalikes huvides asuma muutma varasemaid kokkuleppeid, tuleb Eelnõus analüüsida ja näha ette kord, kuidas usalduse murdmisega tekitatav kahju hüvitatakse. 10 36. Ehk siis „täidetud“ liitumislepingute ja „sõlmitud“ võrgulepingute suhtes kohaldatakse tasu (38 000 eurot /MVA per annum) kahe aasta möödumisel seaduse jõustumisest. 37. Eelnõu regulatsioonist jääb aga ebaselgeks alljärgnev: 37.1. Kas ELTS § 871 hakkab kohalduma ka sõlmitud, kuid „täitmata“ liitumislepingutele? Kui jah, siis millises ulatuses? 37.2. Kas ja mis ulatuses on Eelnõu koostajad planeerinud seadusega kujundada ümber juba kehtivad, täitmisel olevad (aga veel täitmata) liitumislepingud? 37.3. Kas selliste liitumislepingute alusel võrguga liitujad peavad tasuma Tootmistagatise, s.o tagatise, mida nad liitumislepingu sõlmimisel, kohustuste võtmisel ja senisel täitmisel, sh projekti eelarve ja plaani koostamisel ei saanud ette näha ega arvestada (lg 1)? 37.4. Kas selliste liitumislepingute alusel võrguga liitujad peavad järgima Tähtaega Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks ehk ajapiirangu jooksul, milles nad liitumislepingu sõlmimisel ja projekti eelarve ning plaani koostamisel ei ole võrguettevõtjaga kokku leppinud ega saanud sellega ka arvestada (lg 2)? 37.5. Kas selliste liitumislepingute alusel võrguga liitujad peavad järgime Tehnoloogiamuutmise Keeldu ehk siis lähtuma piirangust, mida liitumislepingu sõlmimisel ei eksisteerinud ning mida projekti eelarve ja plaani koostamisel ei saanud ka ette näha (lg 2)? 37.6. Kas selliste liitumislepingute alusel võrguga liitujad peavad maksma Tasu 38 000 eurot/MVA, s.o tasu, mida nad liitumislepingu sõlmimisel ning projekti eelarve ja plaani koostamisel ei saanudki ette näha (lg 3 ja 4); 37.7. Kas selliste liitumislepingute alusel võrguga liitujatele kohaldub Liitumisvõimsuse Minetuse regulatsioon, ehk siis peavad nad arvestama, et kui nad kõike eelnevat ei järgi, siis kaotavad nad täna kehtiva liitumislepingu alusel omandatava (sj nende enda finantseerimisel väljaehitatava) tootmisvõimsuse ning seeläbi tehtud investeeringud ja projekti (lg 6)? 38. Kokkuvõttes ei ole Eelnõu tekstist võimalik saada aru, kas ja kui, siis mis ulatuses on kavandatud Eelnõud rakendada kehtivate, kuid veel täitmata liitumislepingute suhtes. Tõsi, ka täidetud liitumislepingute ja võrgulepingute osas ette nähtud rakendussäte jätab nendegi lepingute osas õhku rea küsimusi – nt kas ka nende lepingute alusel tuleb liitujatel tasuda Tagatis, kas neile ette nähtud Tähtaeg Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks (s.o 2-aastane ülemineku regulatsioon) tähendab, et 2 aasta pärast seadusemuudatuse jõustumisest peavad nad olema „kasutanud“ kogu tootmisvõimekuse või kahe aastase perioodi möödudes hakkavad kohalduma neile lõikes 2 toodud ajaperioodid ehk siis 1 aasta päikese ja 2 aastat muude tootmisvõimekuste liidestamiseks (ehk siis vastavalt 2+1 ja 2+2). Lisaks, Tasu maksmise kohustus tekib juhul, kui „turuosaline ei ole liitumispunkti valmimisest või liitumislepingu täitmise lõpptähtajast“ realiseerinud võrguvõimsust. Millisest tähtajast siis täpsemalt tasu maksmise kohustus tekib? Või kes nende vahel valib? Mis saab aga olukorras, kus lepingu tähtaeg on saabunud, 1 või 2 aastat on möödunud, aga liitumisvõimekust ei ole võrguettevõtja suutnud luua. Ehk siis on siin liitujal võimalik saada mitmekordselt karistatud - esmalt tasudes liitumistasu makseid, seejärel kandes liitumise reaalse hilinemisega kaasnevad kahjud, seejärel makstes Tasu ning viimaks jäädes ka liitumisest ilma (juhul, kui ei jõua enam tasu maksta)?15 Lahtiseks jääb ka küsimus, kas nende lepingute puhul kohaldub Tehnoloogiamuutmise Keeld ja kas ka nende lepingute alusel tootmisvõimekuse tähtaegsel demonstreerimata jätmisel minetavad liitujad omandatud liitumisvõimsused. 39. Eelnõu seletuskirja ja majanduskomisjonis ministeeriumi esindaja poolt antud selgitustest võib teha järeldusi ja „oletada“, millisena on seaduse rakendumist juba sõlmitud liitumislepingute osas Eelnõu koostajad ette näinud. Nii võib komisjoni protokollis toodud vastustest komisjoniliikmete küsimustele järeldada, et juba kehtivatele liitumislepingutele ei ole Eelnõu koostajad näinud ette Tootmistagatise 15 Arvestades taastuvenergia projektide kapitalimahukust ja vajadust tegevusi pikalt planeerida (tarne- ja ehitussuhted, finantseerimissuhted), siis saab ainus mõistlik lahendus selles küsimuses olla tootmisvõimekuse demonstreerimise perioodi arvestamine lepingu tähtajast, aga mitte varem kui liitumislepingu tegelikust täitmise tähtpäevast. 11 kohaldamist (v/v komisjoni protokollist: „Marie-Ursula Vaks täiendas, et liitumisel deposiidi maksmine on eelnõusse kirja pandud nii, et deposiiti hakatakse võtma uuelt liitujalt“), samas kui seletuskirjas avaldatud seisukohtadest võib muus osas järeldada, et Eelnõu regulatsioon rakendub sõlmitud, kuid täitmata liitumislepingutele kogu ulatuses ja seda alates seaduse jõustumisest. Nii põhistatakse Eelnõu seletuskirjas näiteks regulatsiooni lõikes 2 toodud Tehnoloogiamuutmise Keeldu just sellega, et selle abil saab survestada osasid liitujaid kehtivaid liitumislepinguid lõpetama ja uusi (mh koos Tootmistagatisega) liitumislepinguid sõlmima (Eelnõu seletuskirjas: „Tehnoloogia muutmiseks on vaja liitujal teha uus taotlus ning tasuda siis juba ka deposiit summas 38 000 eurot MVA kohta.“). Ehk siis ei ole regulatsiooni rakendamine reguleeritud selgelt ja üheselt mõistetavalt seaduse tekstis, vaid selles osas tuleb otsida vihjeid ja viiteid seletuskirjast ning senist menetluskäiku kajastavatest dokumentidest. 40. Kuna tegemist on regulatsiooniga, mis väga ulatuslikult riivab kõigi nende liitujate õigusi, kellel on kehtiv liitumisleping (sõltumata sellest, kas see on täidetud või täitmata), siis kõne all oleva regulatsiooni tagasiulatuva rakendamise küsimuses seaduse õigusselgusetus tähendab juba iseeneslikult seaduse formaalset põhiseadusvastasust. 41. PS § 13 lõikest 2 tuleneva õigusselguse põhimõtte kohaselt peavad õigusaktid olema piisavalt selged ja arusaadavad, et isikutel oleks mõistlik võimalus riigi tegevust ette näha ja kohandada oma tegevust sellele vastavalt. Õigusselguse põhimõte tuleneb PS §-ga 10 tagatud õigusriigi põhimõttest (3-4-1-17-08, p 25-26). Õigusselguse nõudega ei ole kooskõlas olukord, kus normiadressaatidel ei ole võimalik asjakohase selgusega mõista loodavat regulatsiooni ning seda, millist käitumist temalt oodatakse. Eelnevast lähtuvalt tuleb Eelnõu edasisel menetlemisel lisada Eelnõusse selged ja arusaadavad rakendussätted. 4.2.2. ELTS piirangud on põhiseadusega vastuolus osas, millega regulatsioonile antakse tagasiulatuv mõju – avalik huvi ei kaalu üle lepingulist usaldust, st kehtivate liitumislepingute ja võrgulepingute ühepoolne muutmine ei ole õigustatud 42. Oluline on siinkohal rõhutada, et ELTS Piirangute näol on tegemist oluliste uute kohustuste ja piirangutega, milliseid täna kehtivate liitumislepingute puhul ei eksisteeri. Antud juhul halvendab Eelnõu regulatsioon oluliselt olemasolevate liitumislepingutega liitujate õiguslikku positsiooni, kuna seab liitujale lühikesed tähtajad tootmisvõimsuste kasutamiseks (Tähtaeg Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks), keelab tootjat muuta tootmistehnoloogiat tootmisvõimsuse saavutamiseks (Tehnoloogiamuutmise Keeld), kehtestab võrguettevõtjale pretsedenditu õiguse nõuda liitujatelt olemasolevate lepingute järgse elektrivõrgu ressursi mittekasutamise eest äärmiselt suurt aastast lisatasu (Tasu) ning jätab tagatipuks liituja ilma väljaarendatud ja tema poolt kinni makstud liitumisvõimsusest juhul, kui ta ei suuda uue regulatsiooniga seatud tähtaegadeks tootmisvõimekust demonstreerida või Eelnõuga seatavat uut koormist (Tasu) maksta (Liitumisvõimsuse Minetus). Tegemist on ootamatu ja mastaapse muudatusega seni kehtinud õiguslikus regulatsioonis, mis riivab oluliselt nende turuosaliste õigusi, kellel on kehtivad kokkulepped liitumisvõimsuste rajamiseks ning kes on nende kokkulepete kehtivusele rajanevalt kujundanud oma majandustegevust. 43. Eelnõus sisalduvate uute normide kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele kujutab endast ebaehtsat tagasiulatuvat jõudu, kuna see puudutab liitujate varem kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele (3-4-1-27-13, p 61). 44. Tagasiulatuva jõu saab reeglina anda vaid isikut soodustavatele sätetele (nn ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte). Ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba aset leidnud (3-4-1-27-13, p 61). Puudub nähtavasti vaidlus, et liitumislepingu tingimused muutuvad pooltele siduvaks liitumislepingu sõlmimise hetkest. Need on tingimused, millele liituja saab suhetes võrguettevõtjaga rajaneda. ELTS Piirangute kohaldamisega juba sõlmitud lepingutele kohaldatakse ELTS Piiranguid lepingute sõlmimisele, mis on juba aset leidnud. Seejuures kõne all olevad Eelnõu sätted 12 (täpsemalt § 871 lg-d 2, 3, 4 ja 6 koosmõjus § 1113 lg-ga 11) ei ole liitujaid soodustavad, vaid erakordselt koormavad. 45. Seadusandjal tuleb üldjuhul vältida koormavale õigusnormile (ebaehtsa) tagasiulatuva jõu andmist, s.o koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid enne normi jõustumist (Kalmo, H., Kask, O. – Madise, Ü. jt. (toim). Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. 5. tr. Tallinn: SA Iuridicum 2020, § 10/49). Koormavatele õigusnormidele tagasiulatuva jõu andmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ja sõltuvalt riive intensiivsusest võib olla põhiseadusega vastuolus. 46. Õiguspärase ootuse põhimõte16 on osaks õigusriigi printsiibist, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 (3-4-1-27-13, p 73). Ehkki õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (3-4-1-20-04, p 13; 3-4-1-24-11, p 49). 47. Õiguspärase ootuse põhimõtte kontekstis tähendab see, et isikul tekib õiguspärane ootus, et tema kohustusi ei suurendata. Riigikohus on oma praktikas täpsustanud, et tegemist ei pea olema üksnes õiguse äravõtmisega, vaid vajadus hinnata õiguspärase ootuse teket võib olla ka juhul, kui regulatsiooni muudetakse ebasoodsamaks, nt kohustuste suurendamise kaudu (vt 3-4-1-27-13, p 49). 48. Riigikohus on rõhutanud õiguspärase ootuse põhimõtte olulist tähendust isikute suhtes, kes on hakanud oma õigusi realiseerima (3-4-1-2-99, p II). Õiguspärane ootus „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võetaks ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima“ (3-3-1-6-02, p 18). Seega väärib kaitset isiku ootus eriti siis, kui tal oli mõistlik alus usaldada regulatsiooni püsimajäämist ja ta on juba asunud oma õigusi realiseerima (3-4-1-5-17, p 66). 49. Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Riigi sõnamurdmisega on Riigikohtu hinnangul olnud tegemist näiteks juhul, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni (vrd 3-4-1-1-14, p 89). 50. Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse üheks elemendiks on õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle (3-16-245, p 23). Nimelt, „PS § 31 esimene lause sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist. Riik ei tohi selleks teha põhjendamatuid takistusi ja peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks.“ (vt 3-4-1-27-13, p 44). Võimalus teenida tulu kaupade ja teenuste müügiga on ettevõtlusvabaduse tuumaks (vt 3-4-1-54-14, p 46). Seejuures võib ettevõtlusvabaduse kaitse olla kaalukas argument, kui õigusaktiga kitsendatakse senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua pankroti, massilise töökohtade kaotamise jne (vrd 3-3-1-67-01, p 6). 51. Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (3-4-1-1-02, p 12). Ettevõtja kasutab ettevõtlusvabadust mh seeläbi, et võtab lepinguga tööle töötajad, kujundades nii lepinguliste suhetega tingimused, mis võimaldavad tal oma eesmärke ellu viia, seejuures kaitseb ettevõtlusvabadus ka ettevõtja usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes (3-4-1-49-14, p 23; 5-20-3/43, p 108). Riigikohus on viimases lahendis märkinud, et „Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtimajäämise suhtes (pacta sunt servanda põhimõte).“ (5-20-3/43, p 108) 52. Eelnõu regulatsioon, mis muudab ühepoolselt seni kehtivate liitumislepingute tingimusi ja praktikas tähendab Evecon’ile kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat etteplaneerimatut kulu ja võimalikku 16 PS § 9 teise lause kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Seega hõlmab õiguspärase ootuse põhimõtte isikuline kaitseala PS § 9 teisest lausest tulenevalt ka juriidilised isikud. 13 kahju, riivab Evecon’i ettevõtlusvabadust, sest see muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ja sõlmitud lepinguid oluliselt ebasoodsamaks, võrreldes seni kehtinud õigusliku raamistikuga. Riigikohus on märkinud, et „Ettevõtlusvabadust riivab olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes“ (3-4-1-27-13, p 44). Käesoleval juhul on tegemist just taolise olukorraga (3-4-1-5-17, p 50). 53. Eelnev tähendab olemuslikult ka Evecon’i PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse riivet. PS § 32 kohaselt on igaühe omand, sh asjad, õigused ja raha puutumatu (3-4-1-5-17, p 50). Omandipõhiõigus kaitseb igaühe omandit riigi riivete ehk igasuguse ebasoodsa mõjutamise eest (vt 5-20-3/43, p 66). Omandipõhiõiguse riive on PS § 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune mõjutamine või kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine (3-3-1-69-09, p 57). Käesoleval juhul tekitatakse Eelnõus planeeritava reeglistiku realiseerumisel Evecon’ile olulist, potentsiaalselt mitmekümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat varalist kahju. 54. Seega, antud juhul halvendab Eelnõu regulatsioon oluliselt olemasolevate liitumislepingutega liitujate õiguslikku positsiooni. Nagu öeldud, on tegemist ootamatu ja mastaapse muudatusega seni kehtinud õiguslikus regulatsioonis, mis riivab oluliselt nende turuosaliste õigusi, kellel on kehtivad kokkulepped liitumisvõimsuste rajamiseks ning kes on nende kokkulepete kehtivusele rajanevalt kujundanud oma majandustegevust. Seejuures on oluline rõhutada, et tänaseks on arvamuse esitaja teinud olulises ulatuses ettevalmistustöid ja investeeringuid, mh on arvamuse esitaja võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingute alusel võtnud endale kohustuse finantseerida liitumisvõimsuste väljaehitamist ca 28,3 miljoni euro ulatuses, mille tarvis Evecon on omakorda võtnud endale siduvaid kohustusi projekti finantseerijate ees. Lisaks, tänaseks on mitme liitumispunkti osas arvamuse esitaja juba täitnud olulises osas omapoolsed lepingulised kohustused (enne kõike liitumistasu maksmise kohustus). 55. Seega on Evecon’il tekkinud kaitstav usaldus ja õiguspärane ootus, et talle võimaldatakse liitumisvõimsused nendel alustel, millistel on temaga sõlmitud liitumislepingud ning et riik ei asu ühepoolselt liitumistingimusi tagasiulatuvalt muutma. Eelnõus sisalduvate koormavate sätete kohaldamine tagasiulatuvalt olemasolevatele liitumis- ja võrgulepingutele rikuks õiguspärase ootuse põhimõtet, kahjustaks lubamatult arvamuse esitaja ettevõtlusvabadust ja omandiõigust ning oleks seetõttu põhiseadusega vastuolus. 4.2.3. ELTS Piirangute kohaldamisel ka üksnes edasiulatuvalt ei ole need kujul, millisena need on esitatud Eelnõus proportsionaalsed (laias tähenduses), st kitsamas tähenduses kas eesmärgipärased, vajalikud ja/või mõõdukad 56. ELTS Piirangute kohaldamisel ka edasiulatuvalt on oluline analüüsida, kas need piirangud on põhiõiguste kaitse seisukohast proportsionaalsed (laiemas tähenduses). Keskseteks kaitstavateks põhiõigusteks, mida ELTS’i piirangud käesoleval juhul riivavad on ettevõtlusvabadus (PS § 31) ja omandiõigus (PS § 32). Piirangute proportsionaalsuse hindamist tehakse 3-astmelise kontrollskeemi alusel, kus küsitakse konkreetse piirangu sobilikkuse (eesmärgipärasuse), vajalikkuse ja mõõdukuse (proportsionaalsus kitsamalt) järele.17 Seejuures: 56.1. Sobivus. Põhiõiguste riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (5-18-5/17, p 65; 3-4-1-10-10, p 51); 56.2. Vajalikkus. Põhiõiguste riive on vajalik üksnes siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades (3-4-1-10-10, p 51); 17 Põhiõiguse riivel peab olema legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks riive peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas (3-4-1-3-97; 5-18-5/17, p 65). Põhiõiguse riive on põhiseadusega kooskõlas üksnes juhul, kui seda õigustab muu põhiõiguse või põhiseadusliku väärtuse kaitsmise vajadus ning riive on oma eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne abinõu (vt nt 5-17-10/10, p 57). 14 56.3. Mõõdukus. Põhiõiguste riive on mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (3-4-1-10- 10, p 51). Ehk siis peab meede olema lisaks sobivusele ja vajalikkusele ka proportsionaalne. 57. Alljärgnevalt analüüsimegi eraldiseisvalt kõiki viit (5) ELTS piirangut, mida Eelnõuga soovitakse kehtestada. (a) Tähtaeg Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks on Eelnõus esitatud kujul põhiseadusega vastuolus 58. Tootmiskohustus vs tootmisvabadus. Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks tähtaja seadmise kohustuse lisamine on laiemalt küsimus sellest, et kas liitumismenetluse osana on tootmiskohustuse panemine liitujale üldse võimalik. Kas tootmine on liituja õigus või kohustus? Tänasel päeval on tootmine sõnastatud liituja õigusena (mitte kohustusena) ja selline lähtekoht moodustab ühe terviku täna kehtiva liitumistasu regulatsiooniga, mille kohaselt toimub võrguga liitumine kulupõhiselt. 18 Ehk siis maksab liituja võrguliitumise kulud 100% kinni, mistõttu on ka liituja poolt selle üle kas ja millal ta liitumisressursi kasutusele võtab, tema otsus.19 Eelnõuga soovitakse muuta seda põhimõttelist tasakaalu kohta võrguettevõtja ja liituja vahelistes suhetes, pannes liitumislepingu osana liitujale kohustuse asuda tootma. 59. Tootmiskohustuse sõnastamine liitumise osana võib arvamuse esitaja hinnangul olla sobiv (s.o eesmärgipärane) meede – see võib nähtavasti aidata kaasa taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtule. Samas hindamaks seda, kas tegemist on ka vajaliku ja mõõduka meetmega on oluline avada tootmiskohustuse elemendid. Eelnõuga on tootmiskohustust sisustatud läbi nelja detailsema koormise ja piirangu: (1) Tähtaeg Tootmise Demonstreerimiseks; (2) Tootmistagatis; (3) Tasu; (4) Liitumisvõimsuse Minetus. 60. Tähtaeg Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks annab tootmiskohustusele piiritletusse ehk siis võib tegemist olla nii sobiliku kui ka vajaliku meetmega eesmärgi saavutamisel. Samas ei ole arvamuse esitaja hinnangul kujul, millisena see on esitatud Eelnõus tegemist mõõduka meetmega. Erinevalt Eelnõus toodud sõnastusest, mis on tähtaja sõnastamisel jäik ja ühetaoline, tuleks tähtaja regulatsioonis näha ette projektide eripära arvestavat paindlikkust – nt mahust tulenev paindlikkus (johtuvalt sellest, kas nt tuule- või päikesepark on 1, 10 v 100 MW on erinev ka nende ehitusaeg). Samuti on oluline defineerida selgelt ja ühemõtteliselt tähtaja arvestamise alused - kuna enamjaolt on tegemist suuremahuliste projektidega, kus on paralleelselt palju erinevaid õigussuhteid (lisaks liitumislepingule nt rahastuslepingud, maaomanikega lepingud, ehitus- ja/või tarnelepingud), siis oleks tähtaegade arvestamisel põhjendatud lähtuda mitte liitumise faktilisest väljaehitamise tähtajast, vaid lepingus toodud kokkulepitud tähtaegadest, v.a. kui liitumise faktiline teostus läheb nendest üle. Seda põhjusel, et lepingulistest tähtaegadest juhindutakse reeglina ka teiste projekti teostamise seisukohalt oluliste tähtaegade kokkuleppimisel. Ühtlasi on küsimus tähtaja pikkusest. Mõõdukas ei ole tähtaeg, mis motiveerimise asemel hoopiski demotiveerib ja sunnib potentsiaalset tootmisvõimekuse arendajat loobuma projekti teostamisest. Sellisel juhul on tegemist tähtajaga, mis on vastuolus Eelnõu eesmärgiga – ei võimaldada liikuda kiiremini taastuvenergia kasutuselevõtu suunas. 61. Kindlasti ei saa olla nõus OÜ Utilitas Wind („Utilitas“) poolt tehtud ettepanekuga, et Tähtaeg Tootmisvõimekuse Demonstreerimiseks peaks hakkama kulgema liitumislepingu sõlmimisest. Tootmisvõimekuse rajamiseks tähtaja arvutamine liitumislepingu sõlmimisest tähendab, et liitumislepingud, mille täitmise tähtajad on alles mitme aasta pärast tekitavad liitujatele kohustuse rajada tootmisvõimekused enne kui tekib võimalus asuda elektrit võrku edastama. Taoline tähtajaregulatsioon 18 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 25 lg 3 kohaselt „Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud“. Eleringi tüüptingimuste p 2.3.1. sätestab, et liituja kannab „kõik tegelikud liitumisega seotud põhjendatud kulud“ 19 100%’line hüvitusmäär kohaldub põhivõrguga liitumisele. Jaotusvõrgu puhul on see 80%. 15 viiks tasakaalust välja ka võrguettevõtja-liituja vahelise suhte, kuna paneks liitujale nii kohustuse rahastada liitumise väljaehitust (liitumistasu) ja samas ka võimendatud riski selle mittetähtaegse valmimise eest (otsene kulu tootmisvõimekuse ehitamisel ja saamata jääv tulu liidetusse venimisest). Lisaks tähendab see, et taolise lahenduse puhul kasvavad oluliselt projektide kapitalivajadused (eeldab võimekust paigutada ja hoida väga suuri summasid varas, mille rahavoolisus alles selgineb), mis omakorda tähendab, et projektide atraktiivsus väheneb, turuosaliste arv, kes saavad panustada lisatootmisvõimsuste turule toomisele väheneb, seeläbi projektide hinnad kallinevad ja lõppastmes aeglustub nii tootmisvõimsuste turule toomine kui kallineb toodetava elektrienergia hind. Tegemist on hea näitega sellest, milline oleks otseselt turgu kahjustav tähtaja regulatsioon. Viimaks, mis puutub tähtaja „mõõdukuse“ hindamist, siis on sellega otseselt seotud ka küsimus sellest, et mis saab kui tähtajaks ei õnnestu tootmisvõimsust demonstreerida. Ehk siis mida intensiivsem on tagajärjest põhiõigustele tekkiv riive, seda olulisem on tähtaja regulatsiooni paindlikkus liituja vaatest. (b) Tootmistagatis on põhiseadusega vastuolus 62. Arvestades, et Eelnõu eesmärgiks on soodustada taastuvenergiale kiiret üleminekut ehk siis lisatootmisvõimsuste kiiret turule toomist, siis on vägagi küsitav kuivõrd on uutele liitujatele (rääkimata taolise meetme tagasiulatuvast kohaldamisest) Tootmistagatise nõude kehtestamine. Ehk siis kas on tegemist meetmega, mis viib soovitud eesmärgile lähemale või töötab selle saavutamisele hoopiski vastu. Mis õigustab tagatise küsimist liitujalt, kes niigi tasub liitumistasu? Tootmistagatise vajadust on põhistatud motiveerida liitumist taotlema üksnes neid, kes on veendunud projekti teostatavuses ning seeläbi hoida eemal „fantoomliitujaid“. Arvamuse esitaja on seisukohal, et Tootmistagatis ei ole sobilik meede taastuvenergiale kiiremaks üleminekuks. Vastupidi, see seab põhjendamatu turutõkendi, mis muudab projektid kallimaks (lisakapitali vajadus) ja eelistab suurema kapitalivõimekusega turuosalisi (suunab turgu monopoliseerumise suunas). Ühtlasi jääb arusaamatuks taolise tagatise põhjendatus olukorras, kus liitumise väljaehitamise kulu kannab liituja ja seda 70% ulatuses ettemaksuna. 20 Ehk siis tootmiskohustuse osana Tootmistagatise sätestamine ei ole sobilik meede. Aga isegi juhul, kui tegemist oleks sobiliku meetmega, siis ei ole kindlasti tegemist vajaliku meetmega. Liituja täiendava koormamise asemel uute finantskohustustega oleks sama eesmärgi saavutamiseks oluliselt kohasem meede tootmisvõimsuste kiire lisandumise premeerimine. Ehk siis kuna täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse võrku lisandumine võimaldab Eesti riigil teeninda CO2 kvoodikaubanduses lisatulusid, siis neid tulusid on omakorda võimalik kasutada selleks, et hüvitada nt kiirele võrguvõimsuse kasutajale mingi osa tema poolt tasutud liitumistasust. Lisaks, kuna lisanduvad tootmisvõimsused aitavad kaasa energiahinna alanemisele, siis on võimalik liitumistasu osaline tagastamine „kiirele tootjale“ ka tarbija võrgutasu tõstmise arvelt. Liitumistasude osaline hüvitamine alandab liitumise „lävepakku“, kuna kui varasemalt oli liitumistasu projekti eelarves 100% tagastamatu kulu, siis motivatsioonisüsteemi rakendamisel on võimalik sinna kõrvale tekitada võimalik tulurida. Seega ei ole arvamuse esitaja hinnangul tegemist sobiliku ega vajaliku meetmega Eelnõu eesmärgi saavutamisel – taastuvenergiale kiire üleminek. (c) Tasu on põhiseadusega vastuolus 63. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Tasu vajalik selleks, et suunata liitujaid kiiresti oma tootmisseadmeid välja ehitama ja võrku sünkroniseerima. Kes ei jõua tähtajaks, maksab Tasu. Ehk siis on Eelnõu kohaselt tegemist trahviga (sanktsiooniga) tootmiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole Tasu näol tegemist sobiliku meetmega Eelnõu eesmärgi saavutamiseks. Tasu maksmise kohustus suurendab liituja riske projekti teostamisel, mis omakorda tähendab, et vähem tootjaid on valmis projekti ette võtma. Eeldusel, et tänane kulu-põhine liitumistasu maksmise lahendus jääb sellisena jõusse, siis mõjub tasumaksmise kohustus justkui 2- või 3-korde-tasuna sama hüve eest (liitumistasu, Tasu ja võrgutasu) ehk siis tekitab küsimuse võrguettevõtja lubamatus rikastumises. Seda, et Tasu mittemaksmise soov võib olla tootja jaoks motiveeriv ja seetõtu pingutab ta selle nimel, et tähtaegselt tootmiskohustus täita, ei ole asjakohane, kuna sellisel juhul võiks tootja „motivaatorina“ kohaldada ka kriminaalkaristust või haldussundi 20 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 21 lg 2 ja Eleringi tüüptingimused p 2.4.1.. 16 (sunniraha ja asendustäitmine). Arvamuse esitaja hinnangul ei ole Tasu sobilik meede eesmärgi saavutamiseks. Ja isegi, kui olekski, siis ei ole tegemist vajalikku meetmega, kuna sanktsioneerivate ja koormavate meetmete kõrval on olemas ka motiveerivad meetmed (vt eespool Tootmistagatise kohta kirjutatut), millel puudub negatiivne riive ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele ning on seega eelistatud lahenduseks. (d) Liitumisvõimsuse Minetus on Eelnõus esitatud kujul põhiseadusega vastuolus 64. Viimaks neljas tootmiskohustuse osis, mida Eelnõu sõnastab on Liitumisvõimsuse minetamine. Ka Liitumisvõimsuse Minetamise osas on tänases kulu-põhises liitumistasu süsteemis küsimus, et kas tegemist on sobiliku meetmega eesmärgi saavutamiseks. Kas „tasu-tagatis-liitumisvõimsuse minetus“ on motivatsioonisüsteem, mis loob sooduskeskkonna taastuvenergia projektidesse investeerimiseks ja aitab kaasa taastuvenergiale kiiremale üleminekule? Nähtavasti on liitumisvõimekuse äravõtmise (minetuse) hindamisel vaja esmalt analüüsida seda, kuivõrd keeruline ja kallis on uue liitumisvõimsuse turule toomine ja seega kui intensiivne on avalik huvi, mille kaitseks tuleb erahuvi piirata. Arvestades, et liitumisvõimekuse väljaehitamine toimub kulupõhiselt (s.t liituja tasub kõik liitumise väljaehitamisega seotud põhjendatud ulud), siis saab liitumisvõimekuse äravõtmine PS § 32 tähenduses toimuda üksnes õiglase hüvitise vastu. Sarnast olukorda kinnisasjade puhul reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses kinnisasja sundvõõrandamise regulatsioon. 65. Ühtlasi on liitumisvõimsuse minetamise osas küsimus, et millise konkreetsusastmeni peaks avalik huvi olema realiseerunud selleks, et taolist käiku (liitumisvõimsuse „sundvõõrandamist“) ette võtta. Liitumisvõimsuse äravõtmine pelgalt äravõtmise pärast ei ole avalikes huvides. Avalik huvi ei saa olla lihtsalt kellegi ilmajätmine liitumisvõimsusest, vaid avalikes huvides saab parimal juhul olla taolise toimingu ettevõtmine üksnes juhul, kui on ilmne, et selle käigu läbi tootmisvõimsus ka tõsikindlalt realiseeritakse. Ehk siis ei saa liitumisvõimsuse äravõtmine olla karistus, vaid sundkäik tingituna ühelt poolt liituja tegevusetusest ja teisalt toimiva alternatiivi olemasolust. Teisisõnu, ei saa rääkida liitumisvõimsuse minetamisest enne, kui samale liitumisvõimsusele on olemas teine võimalik liituja, kes on avaldanud selleks soovi ja tõendanud enda võimekust liitumisvõimsus realiseerida. Käesoleval juhul on aga Liitumisvõimsuse Minetus sätestatud kumulatiivsena koos Tootmistagatise ja Tasuga ehk siis esmalt liitumistasu (kulupõhisena) ja Tootmistagatis, siis Tasu ja lõpetuseks Tootmisvõimsuse Minetus (sj ilma õiglase ja kohase hüvitiseta). Sellisel kujul Liitumisvõimsuse Minetuse sätestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega. (e) Tehnoloogiamuutmise Keeld on põhiseadusega vastuolus 66. Esiteks, on oluline rõhutada, et täna kehtiva õiguse kohaselt on liitujal õigus liitumislepingu ajal tootmistehnoloogiat muuta. Nii sätestab täna kehtiv ELTS võrguettevõtja kohustuse muuta asjakohase taotluse alusel liitumislepingut (ELST § 65 lg 1 p 2), AS Eleringi põhivõrguga liitumise tüüptingimuste („Eleringi tüüptingimused“) punkti 2.6.1 kohaselt on liitujal õigus taotleda liitumislepingu muutmist, punkti 2.6.2. kohaselt saab sellest liitumislepingu (ehk siis olemasoleva lepingu) lahutamatu osa, punkt 2.6.3 kohaselt tuleb võrguettevõtjal 90 päeva jooksul taotluse saamisest teha sellele pakkumus liitumislepingu muutmiseks, punkti 2.6.4. kohaselt tuleb liitumislepingu muutmisel lähtuda liitumismenetluse alustamise (ehk siis algsel liitumislepingu sõlmimise) aja tingimustest ning viimaks punkti 2.6.5 täpsustab 2 juhtumit milliste esinemisel tuleb liitumistaotluse muutumisel esitada muutmistaotlus koos kõigi liitumistaotluse lisadega. Need kaks tingimust on: (a) liitumispunkti asukoha muutmine; (b) läbilaskevõime muutmine. Samas, ka nende kahe juhtumi puhul räägivad tüüptingimused jätkuvalt muutmistaotlusest ja mitte uuest taotlusest. Ehk siis näevad liitumislepingu osaks olevad tüüptingimused ette Lepingu muutmise võimaluse ja protseduuri Lepingu muutmine võimalikkus tuleb lisaks ka VÕS § 13 lg-st 1, milline kohaldub liitumislepingule tulenevalt ELTS § 83 l g-s 3 sätestatule.21 Seega kujutab Tehnoloogiamuutmise Keeld 21 Mis puutub Utilitase arvamuses esitatud väidet justkui ei eksisteeriks täna kehtiva õiguse kohaselt liitujal õigust liitumislepingut muut (täpsemalt, et ei ole sellist õigusnormi, mis seda eraldi lubaks), siis on tegemist teadlikult eksitava 17 endast olemasoleva õigusliku olukorra olulist muutmist ning mistahes vastupidised väited selles osas on teadlikult eksitavad. 67. Seda, et tootmistehnoloogia muutmiste ei ole põhjendatud liitumismenetluse kestel piirata rõhutab ka Euroopa võrgueeskiri. EL’i Komisjoni määrusega 2016/631 („RfG“) on kehtestatud üle-euroopalised võrgueeskirjad, mis eristavad tootmistehnoloogiaid võrku liidestamisel mitte energia primaarallika järgi (tuul, päike jne), vaid selle järgi kas tootmismoodul (nt päikesepark, akupark) on sünkroonne või mittesünkroonne. Ehk siis võrguliitumise seisukohast piisab liitumistaotluses selle määramisest, kas tootmismoodul on sünkroonne või mittesünkroonne. Teine kriteerium, mille RfG esile toob on tootmismooduli suurus (RfG liigitab moodulid erinevatesse kategooriatesse). Nendele kahele(!) kriteeriumile rajanevad tuleb RfG kohaselt määrata võrguga liitumise tingimused, viia läbi võrguarvutused ja -katsetused ning seega on ka need kaks kriteeriumi Euroopa võrgueeskirja kohaselt „mõistlikuks“ ja „mittediskrimineerivaks“ tingimuseks, mille muutmine ei saa toimuda olemasoleva liitumistaotluse raames, vaid mis eeldab uue liitumistaotluse esitamist. Kõik muud tingimused, mida on vaja liitumise käigus muuta või täpsustada (sj liitumistehnoloogia) peab saama muuta liitumise käiguse. Ehk siis ei ole Tehnoloogiamuutmise Keelu näol tegemist põhjendatud piiranguga. 68. Sarnaselt RfG’ga kehtestab ka Eleringi tüüptingimuste 2. ptk’s „Liitumismenetlus“ toodud regulatsioon sõnaselgelt üksnes kaks alust, millisel juhul tuleb andmete muutumisel esitada uus liitumistaotlus. Selleks on Eleringi tüüptingimuste p-i 2.1.9 kohaselt olukord, kus „taotletavad muudatused on seotud liitumispunkti soovitud asukoha või võrguühenduse soovitud läbilaskevõimsuse muudatustega, mis tingivad kas näivvõimsuse suurendamise või reaktiivvõimsuse võimekuse vähendamise kogu aktiivvõimsuse vahemikus.“ Muudel juhtudel, sj tootmistehnoloogia muutmisel, on Eleringi tüüptingimuste kohaselt lubatud muuta olemasolevat liitumislepingut (s.o jätkata käimasoleva liitumismenetlusega). Sama põhimõtet kordab ka tüüptingimuste p 2.2.4 (liitumislepingu sõlmimise alajaoti) ja p 2.6.5. (liitumislepingu muutmise alajaotis). Seejuures ei saa kehtivate reeglite kohasel ka ühe liitumispunkti osas esitada sama isik mitut liitumistaotlust ehk siis taotleda nt eraldi liitumistaotluste alusel nii päikese, tuule kui aku tehnoloogial liitumist (vt tüüptingimuste 2.1.10 ja 2.6.8). Kehtivate reeglite kohane liitumismenetlus toimub ühe liitumistaotluse alusel, mida saab muuta ja täiendada kuni piirini, mil see toob kaasa siis (a) kas liitumispunkti asukoha muutumise; või (b) liitumispunkti läbilaskevõimsuse muudatuse. Üksnes neil kahel juhul tuleb alustada uue liitumismenetlusega. 69. Olukorras, kus Eelnõu eesmärk on tagada võrku lisatootmisvõimsuste kiire lisandumine, siis peaks riigi eesmärgiks olema ju saavutada olukord, kus võimalikult suur osa sõlmitud liitumislepingutest realiseeritakse – asutakse tootma. Tehnoloogia muutmise võimalus (isegi soosimine) on just üks nendest meetmetest, mis seda aitab maksimaalse kasumlikkusega saavutada. Taastuvenergia tootmistehnoloogiad on hetkel aktiivses arengus, kus igal aastal võib lisanduda uusi ja veelgi efektiivsemaid tootmistehnoloogiaid (heaks näiteks siinkohal on salvestussüsteemide areng, kus liitiumakudele otsitakse alternatiive vesiniksalvestistest aga ka nt hüdro- või gravitatsioonipõhistest salvestistest). Kuna lisanduva tootmisvõimsuse seisukohast ei ole vahet, kas elektrienergia tootmisallikaks on päike, tuul, vesi, aku vms ehk siis tehniliste näitajate poolest on eelnimetatud allikatest toodetud elekter kõik ühetaoline, siis puudub mõistlik põhjendus (pidades silmas Eelnõu eesmärki) miks peaks tootmistehnoloogia muutmist keelama. 70. Lisaks, võttes arvesse liitumispunktide väljaehitamise aega, siis liitumispunkti taotlemisest loobumine praeguses faasis (seda siis tulenevalt tootmistehnoloogia muutmise keelule) tähendaks, et Eesti taastuvenergeetika eesmärkide kiire saavutamine lükkub edasi (kiire tootmisvõimsuste turule tuleku väitega. Nagu eespool juba selgitatud, siis tuleneb see õigus täna otsesõnu kehtivast õigusest ja liitumisele kohalduvatest võrguettevõtja tingimustest. Need on reeglid, mis kohalduvad võrdselt kõigile turuosalistele ja seda „skeemitamiseks“ või millekski taoliseks nimetada on põhjendamatu. Lisaks, seda et tänane õigus ja rakenduspraktika liitumislepingute muutmist võimaldab (mh tootmistehnoloogia osas), kinnitab üheselt ka ettepanek seda küsimust täna-kehtivale olukorrale vastupidiselt Eelnõus reguleerida. Kui liitujal seda õigust täna ei oleks, siis puuduks ju Eelnõus esitatud piirangu kehtestamiseks vajadus. 18 asemel tegeletakse liitumisvõimsuste ümberjagamisega), samuti aeglustub regionaalse võrgu arendamine ning üleüldine varustuskindluse areng. Näiteks 100-200 MW tootmisüksuse liitmine võrku tekitab selles piirkonnas tehnilise võimekuse liita taristuga ka suuremaid tarbimisüksusi (näiteks tööstusi) odavamatel tingimustel (võrk on juba nende jaoks tugevdatud). Ühesõnaga töötab tootmistehnoloogia muutmise keeld risti vastu eesmärgile, mida Eelnõuga soovitakse saavutada – s.o lisatootmisvõimsuste kiire turule toomine. Ehk siis ei ole Tehnoloogiamuutmise Keelu näol tegemist sobiliku meetmega Eelnõue eesmärkide saavutamisel. Hoopis vastupidi. 71. Viimaks, mis puutub nn „fantoomliitumiste“ vastu võitlemist, siis Eelnõust jääb arusaamatuks miks nimetatakse „fantoomliitujaks“ liitujat, kes tootmistehnoloogiat vahetades tagab liitumisvõimsuse kasutuselevõtu. Miks on selle vastu vajalik võidelda ja mis on selles tegevuses „fantoomilikku“? See, et liitumisprotsessi käigus võib osutuda mõistlikuks asendada üks tootmistehnoloogia teisega või ühe tootmistehnoloogia asemel on mõistlik kombineeritult kasutada mitut (hübriidtootmine), ei ole midagi taunitavat, vaid vastupidi, kui selle käigus õnnestub liitujal hoopiski maksimeerida talle eraldatud liitumisvõimekusest saadavat kasu, siis peaks see olema igati tervitatav. Seda toetab ka otsesõnu RfG, mis sätestab, et mittesünkroonselt ühendatud tootmisseadmed (ehk siis nt nii päikese, tuule-, kui akupargid) kui nad on koos, moodustavad ühe majandusüksuse ning kui neil on üks ühenduspunkt (s.o liitumispunkt), tuleks hinnata nende koguvõimsuse järgi. Ehk siis RfG toetab lahendust, kus ühe ja sama liitumisvõimsuse taha saab paigutada mitu mittesünkroonset tootmismoodulit, mille reaalsed tootmisvõimsused kombineerituna (summaarselt) annavad välja liitumispunkti piirvõimsused. Evecon nõustub ja viitab siin täiendavalt Kaamos Energy OÜ 07.10.22 märgukirja punktis 1 esitatud põhistustele, kuidas tootmistehnoloogia paindlikkus võimaldab tegelikkuses oluliselt kiiremini saavutada reaalsete tootmisvõimsuste turule toomise (9-11 aasta asemel 3 või 7-9 aastaga) ning kuidas erinevate tootmistehnoloogiate kombineerimisel (päike + tuul + aku) õnnestub realiseerida oluliselt ulatuslikumalt väljaehitatud liitumisvõimsused, kui olukorras, kus ühe tootmisvõimsuse taga on vaid üks tootmistehnoloogia. Nagu rõhutatud eespool, siis tootmistehnoloogia muutmine (või nende kombineerimine) ei muuda elektrienergia kvalitatiivseid omadusi. Evecon’i hinnangul ei ole seega tegemist sobiva meetmega Eelnõus sõnastatud eesmärkide saavutamiseks. 4.2.4. ELTS Piirangute kohaldamisel ka üksnes edasiulatuvalt on puudulikult lahendatud vacatio legis’e (üleminekuaja) küsimus 72. Riigikohus on märkinud, et õiguskindluse põhimõte (PS § 10) nõuab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele, on seotud õiguskindluse põhimõttega (PS § 10). Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka PS § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest ning õiguse üldpõhimõtetest. Seega tuleb jõustumistähtaja määramisel hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega (nt 3-4-1-8-09, p 83; vt ka 3-4- 1-20-04, p 26, 3-4-1-24-11, p-id 66 ja 67). 73. See kehtib eriti selliste seaduste puhul, millega võivad kaasneda olulised muudatused. Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist selleks, et anda adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses ümberkorralduste tegemiseks (3-3-1-33-06, p 18). Vacatio legis’e põhimõtte isikuline kaitseala hõlmab PS § 9 teise lausest tulenevalt ka juriidilised isikud (3- 4-1-24-11, p 67). 74. Ebapiisava pikkusega vacatio legis võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus mõne põhiõigusega koostoimes õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte hõlmab õiguspärase ootuse ja vacatio legis-e (3-4-1-24-11, p 48). Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi piisav vacatio legis ei välista iseenesest õiguspärase ootuse riivet ega rikkumist (3-4-1-27-13, p 51). 19 75. Nii nagu eespool märgitud, siis ei pea arvamuse avaldaja õiguspärase ootuse põhimõtte kohaldumisest tingituna õiguspäraseks ELTS Piirangute tagasiulatuvat kohaldamist. Ühtlasi on küsitav kas ja kui siis mis ulatuses on põhiseadusega kooskõlas ELTS Piirangute edasiulatuv kohaldamine, kuna tegemist on meetmetega, millega kaasnevad ulatuslikud ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse riived, samas kui meetmete sobilikkus ja vajalikkus (rääkimata proportsionaalsusest) on küsimärgi all. Samas ka edasiulatuva kohaldamise korral (ehk uutele liitumislepingutele) on oluline kaaluda, kas ELTS Piirangud kogumis või osad neist peas rakenduma üksnes pärast pikema üleminekuperioodi möödumist. Samas on kohase vacatio legis’e lõppastmes kinni sellest, kas ja milliseid piirangud lõpuks kohaldatakse. Käesoleval juhul puudub Eelnõus kohane vacatio legis’e regulatsioon, samuti sellega seonduv analüüs. 4.3. Eelnõus toodud ELTS Piirangud on vastuolus Euroopa Liidu õigusega 76. Vaatamata sellele, et ELTS Piirangute tagasiulatuv kohaldamine, s.o juba kehtivate lepingute tingimuste ühepoolne tagasiulatuv seaduse alusel muutmine, ei ole antud juhul lubatav ega põhiseaduspärane, on kavandatavad piirangud vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega ning seda sõltuma sellest, kas seda kohaldatakse edasi- või tagasiulatuvalt. Iga keeld, mida siseriiklikult taastuvenergia valdkonnas kehtestatakse peab järgima EL õiguse üldpõhimõtteid, eeskätt mõistlikkuse põhimõtted, diskrimineerimise keeldu ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole ELTS’i muudatustega kavandatavad piirangud mõistlikud, ei aita kaasa taastuvenergia propageerimisele ja kahjustavad ühisturgu. 4.3.1. ELTS Piirangud – ei soosi taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu, on põhjendamatud turutõkendid 77. Eesti energiaturg on osa EL’i energeetika siseturust. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 194(c) sätestab, et siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus mh järgmine eesmärk: edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist. See sätestab nn üldise taastuvenergia propageerimise eesmärgi, millest Eesti oma tegevuses peab lähtuma ning küsima iga seaduse vastuvõtmisel, kas see edendab taastuvenergia kasutuselevõttu riigis. Ühtlasi tuleb riikidel energeetikasektoris toetada innovatsiooni ning uute taastuvenergia tehnoloogiate võimalikult ulatuslikku ja kiiret kasutuselevõttu. 78. ELTL artikliga 63 on keelatud kõik piirangud kapitali ja maksete vabale liikumisele liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Artikkel 63 alusel keelatud kapitali liikumist piiravad meetmed on sellised, et nende tõttu võivad liikmesriigi mitteresidendid hoiduda investeeringute tegemisest selles liikmesriigis või residendid investeeringute tegemisest teises liikmesriigis (EKo C-370/05 Festerseni, p 24). Rolli ei mängi asjaolu, et kõnealust valdkonda reguleerivad õigusnormid ei diskrimineeri teiste liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikke võrreldes kõnealuse liikmesriigi kodanikega (EKo C-370/05 Festerseni, p 25). Ka Direktiivi põhjenduse 14 kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et elektrienergia siseturul ei oleks tarbetuid takistusi turule sisenemisel, turul tegutsemisel ega sellelt väljumisel. 79. Arvamuse esitaja on eespool põhistanud, miks on ELTS’i Piirangud vastuolus põhiseadusega. Samadel alustel on arvamuse esitaja hinnangul ELTS’i Piirangud vastuolus ka EL’i primaarõigusest tulenevate nõuetega. ELTS Piirangud ei soosi taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu ja selle propageerimist; lisanduvad piirangud loovad turutõkendeid (uued tasud ja koormised) ja mängureeglite tagasiulatuv muutmine kahjustab usaldust majanduskeskkonna vastu (piirab investeeringuid) ja seab küsimärgi alla õigusriigi toimivuse. 4.3.2. Tehnoloogiamuutmise Keeld – ei ole mõistlik ja põhjendatud nõue, takistab võrgule ligipääsu, vastuolu EL õigusega 80. ELTL 106(2) sätestab, et ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, 20 kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega. Seega on üldpõhimõte, et olulist vahendit omav turgu valitsev ettevõte peab kaubaturul tegutsevatele ettevõtjatele võimaldama juurdepääsu opereeritavale infrastruktuurile. Nimetatud juurdepääs peab olema mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.22 81. Samuti rõhutab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 (edaspidi „ RfG“) põhjendus 3, et tootmisüksuste võrguühenduse ühtlustatud reeglid tuleb sätestada selleks, et mh lihtsustada taastuvate energiaallikate ühendamist, suurendada konkurentsi ning võimaldada elektrivõrgu ja ressursside tõhusamat kasutamist tarbijate hüvanguks. 82. Tehnoloogiamuutmise Keeld ei ole mõistlik ega mittediskrimineeriv tingimus ja kahjustab konkurentsi ühisturul. 83. Seda järgmistel põhjustel: 83.1. Nagu juba eespool viidatud, siis Euroopa võrgueeskirja (RfG), kohaselt ei ole Tehnoloogia Muutmise keelamine liitumismenetluse kestel võrguga liitumise seisukohast asjakohane piirang, kuna tootmistehnoloogia ei mõjuta võrku edastatava elektrienergia karakteristikuid. RfG kohaselt ühenduvad mittesünkroonsed tootmisseadmed nagu akud, päikesepatareid ning ka tuulikud võrku tootmiseks läbi inverterite. See tähendab, et inverteerid, mille vahendusel toimub võrku ühendumine peavad vastama samadele võrgu tehnilistele suutlikkustele (PQ, LFSM-O, LFSM-U, FSM jne), kuid mingit tähendust ei oma see, milline on inventeri „taga“ olev primaarenergia allikas. Senikaua kuni liitumispunkt vastab ja käitub nagu on nõutud ühelt mittesünkroonselt tootmisüksuse seadmelt, on tegemist lubatud elektrijaamaga olenemata tema primaarenergia allikast. Ehk siis võrku edastatava elektrienergia osas ei oma vähimatki tähendust, kas tootmistehnoloogi kasutab tootmisel primaarenergia allikana päikest, tuult või akusse salvestatud energiat; 83.2. Tehnoloogiamuutmise Keeld kahjustab Eesti tootjate konkurentsipositsiooni ja seeläbi ühist energiaturgu - olukorras, kus Eestis peaks vastuolud EL’i reeglitega kehtestatama Tehnoloogiamuutmise Keelu, siis kahjustab see Eesti taastuvenergia tootjate konkurentsipositsiooni ühisturul, pannes Eesti tootjad halvemasse olukorda, kui nende riikide 22 EL’i asjakohane regulatsioon on „dubleeritud“ konkurentsiseaduses (KonkS). Nii Elering kui Elektrilevi on turgu valitsevat seisundit omavateks ettevõteteks KonkS § 13 mõttes ning ka olulist vahendit omav ettevõtja KonkS § 15 mõttes. KonkS § 16 kohaselt on keelatud turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, mis sätte p-i 6 kohaselt on ka põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. KonkS § 16 on ELTL artikli 102 siseriiklikuks väljenduseks. KonkS § 18 sätestab olulist vahendit omava ettevõtja kohustused. KonkS § 18 lg 1 kohaselt on olulist vahendit omav ettevõtja kohustatud lubama teisele ettevõtjale mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu võrgustikule, infrastruktuurile või muule olulisele vahendile kaupadega varustamise või nende müügi eesmärgil. 21 tootjad, kelle koduriigis järgitakse RfG’st tulenevaid nõudeid ja ei piirata liitumisprotsessi käigus tehnoloogiat muuta. 84. Seega, Tehnoloogiamuutmise Keelu kehtestamiseks ei ole „mõistlikku“ ja põhjendatud alust. Keeluga tegelikult taotletav eesmärk – kasutuseta seisvate tootmisvõimsuste ümberjagamine – ei ole realiseeritav läbi Tehnoloogiamuutmise Keelu. Tegemist on võrguga liitumisele seatava ebamõistliku piiranguga, mis raskendab taastuvenergia projektide realiseerimist (lisavõimsustee turule toomist) ja takistab tehnoloogia arengu (innovatsiooni) jõudmist turule. Kui Eelnõuga kehtestatakse Tehnoloogiamuutmise Keeld rikub see ELTL artiklit 106 koosmõjus artikliga 102 ning samuti ELTL artiklit 194. 85. Lisaks, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta artikkel 6(2) sätestab, et põhi- või jaotusvõrguettevõtja võib keelduda andmast võrgule juurdepääsu ainult siis, kui tal puudub vajalik võimsus. Keeldumist saab põhjendada, pidades eelkõige silmas direktiivi artiklit 9 ja võttes aluseks objektiivsed ning tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kriteeriumid. Nii nagu ka ELTL’i puhul juba viidatud, siis direktiivi kohaselt peab reguleeriv asutus peab tagama, et garanteeritud ühendusvõimsuse piirangud ja kasutuspiirangud kehtestatakse läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning et nendega ei looda tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Kui elektritootmisüksus või energiasalvestusüksus kannab kulud, mis on seotud piiranguteta ühenduse tagamisega, siis piiranguid ei kohaldata. 86. Käesoleval juhul ei saa Tehnoloogiamuutmise Keedu kuidagi põhistada vajaliku võimsuse puudumisega - tootmistehnoloogia ei mõjuta seda, kas võrgus on liitumisvõimsust rohkem või vähem. Või kui üldse, siis tehnoloogia vabadus ja võimalus sama liitumisvõimsuse „taha“ paigutada erinevaid tehnoloogiaid (nn hübriidjaamad) soodustab liitumisvõimsuste maksimaalset realiseerimist ja seega ressursi vabanemist. Ehk siis tuleks direktiivi kontekstis rääkida tehnoloogia keelamise asemel hoopiski sellest, kuidas soosida tehnoloogiate kombineerimist maksimaalse tootmisefektiivsuse tagamiseks. Tehnoloogia muutmise keelamine ei ole objektiivselt, tehniliselt ega majanduslikult „mõistlik“ piirang. Lisaks, kehtiva regulatsiooni kohaselt kannab liituja ka liitumisvõimekuse väljaarendamise kulu, mistõttu ei ole piirangute kehtestamine direktiivi kohaselt liitujale nii ehk naa põhjendatud. Kõik ühendusvõimsuse piirangud ja kasutuspiirangud tuleb kehtestada läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse alusel ning nendega ei tohi luua tarbetuid takistusi turule sisenemisele. Käesoleval juhul rikub tootmistehnoloogia muutmise piirang ka EL direktiivis (EL) 2019/944 toodud nõudeid. 87. Viimaks, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikkel 3 sätestab, et Liikmesriigid, reguleerivad asutused, põhivõrguettevõtjad, jaotusvõrguettevõtjad, turukorraldajad ja volitatud ettevõtjad tagavad, et elektrituru toimimise aluseks on põhimõte, et turureeglid soodustavad paindlikuma tootmise arendamist, säästvat, vähese CO2-heitega tootmist ja paindlikumat pakkumist (punkt c). Seega on EL seadusandja seadnud eesmärgiks tagada EL energiaturul energiaturu paindlikkuse edendamine. On ilmne, et Tehnoloogiamuutmise Keeld ei aita neid eesmärke täita . Sama põhimõtet – tootmise paindlikumat reguleerimist, mis arvestaks ka energiasektoris toimunud (ja toimuva) innovatsiooniga, on rõhutanud ka Komisjon direktiiv (EL) 2019/944 põhjendus 6 osas 15. juuli 2015. aastal avaldatud teatises „Avaliku konsultatsiooni algatamise kohta energiaturu uue korralduse üle“, märkides et „üleminek energia tootmises suurtelt tsentraliseeritud tootmisüksustelt detsentraliseeritud energiatootmisele taastuvatest energiaallikatest ja vähese CO2-heitega turgudele nõuab praeguste elektrikaubandust reguleerivate õigusnormide kohandamist ja seniste tururollide muutmist. Teatises rõhutati vajadust organiseerida elektriturgu paindlikumalt ja lõimida täielikult kõik turuosalised, sealhulgas taastuvenergia tootjad, uute energiateenuste pakkujad ja paindlik nõudlus.“ 88. Eespool toodut arvestades on Tehnoloogiamuutmise Keeld risti vastupidine samm sellele, milleks EL on oma senises õigusloomes kutsunud liikmesriike üles, et liikuda taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu suunas. EL on rõhutanud vajadust olla reguleerimisel paindlik, soosida innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, vähendada barjääre uute tootjate turule sisenemisel ning hoida võrgule juurdepääsu 22 piirangud objektiivsed ning tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Seejuures tuleks turule sisenemise piirangutest hoiduda eriti olukorras, kus liitumise väljaehitamise kulu kannab liituja. Eelnõuga kehtestatavad ELTS Piirangud, aga enne kõike Tehnoloogiamuutmise Keeld, on vastuolus nii EL’i asjakohase regulatsiooniga, aga ka kaugemate poliitika eesmärkidega taastuvenergeetika valdkonnas. 4.3.3. Kulupõhisuse nõue - Tootmistagatis ja Tasu ei ole kulupõhised tasud, vastuolu EL õigusega 89. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 artikkel 59(1)(a) sõnastab, et reguleerival asutusel on kohustus kehtestada läbipaistvate kriteeriumide alusel ülekande- ja jaotustasud või nende arvestamise metoodika või mõlemad või need heaks kiita. Artikkel 81 selgitab, et reguleerivad asutused on kohustatud tagama, et ülekande- ja jaotustasud oleksid mittediskrimineerivad ja kulupõhised, ning võtma arvesse hajatootmise ning nõudluse juhtimise abil säästetud pikaajalisi võrgu piirkulusid. 90. Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2019/943 artikkel 18(1) kohaselt võrguettevõtjate poolt kehtestatud võrkudele juurdepääsu tasud, sealhulgas võrguga ühendamise tasu, võrgu kasutamise tasu ja vajaduse korral elektrivõrgu tugevdamise tasu, peavad olema kuludel põhinevad ja läbipaistvad, võtma arvesse võrgu talitluskindluse ja paindlikkusega seotud vajadust ning kajastama tegelikke kulusid, niivõrd kui need vastavad efektiivse ja võrreldava struktuuriga võrguettevõtja kuludele, ning neid kohaldatakse kedagi diskrimineerimata. Need tasud ei hõlma mitteseotud kulusid, mis toetavad mitteseotud poliitikaeesmärkide saavutamist. 91. RfG põhjendus 6 rõhutab, et reguleerivad asutused peavad kaaluma, millised on mõistlikud kulud, mis tekivad võrguettevõtjatel RfG rakendamisel, kui nad kehtestavad või kiidavad heaks ülekande- ja jaotustariife või nende arvutamise metoodikat või kui nad kiidavad heaks siseriiklike võrkudega ühendamise ja neile juurdepääsu nõuded ja tingimused. 92. Seega on võrgutasude sisu ja komponendid väga täpselt määratletud ning need peavad olema kulupõhised, mittediskrimineerivad, mõistlikud, proportsionaalsed ja läbipaistvad ning Konkurentsiametiga kooskõlastatud. 23 Käesoleval juhul Eelnõuga planeeritav Tootmistagatis ja Tasu neid nõudmisi ei täida. Nende puhul ei ole tegemist kulupõhise tasuga (vähemasti ei ole Eelnõust nähtav argumentatsioon ja põhistused, kuidas võiks olla tegemist kulupõhise tasuga). Samuti ei ole need mõistlikud ja proportsionaalsed, kuna tegemist on „on top“ või lisanduvate kuludega juba tegelikele võru väljaehitamise kuludele (liitumistasule). 4.4. ELTS Piirangute tagasiulatuval kohaldamisel tekkiv kahju ja võimalik riigivastutus 93. Kavandatavad ELTS Piirangud on koormava iseloomuga ja tooksid sellisel kujul rakendudes kaasa mastaapsed muudatused võrguga liitumise alustes. Tootmisvabadus asenduks tootmiskohustusega, ehk siis liituja, kes on tasunud liitumise väljaehitamise kulud, peab arvestama lisaks kohustusega asuda kindlaksmääratud ajaperioodi jooksul tootma, tootmisega hilinedes maksma iga-aastast trahvi (tasu) ja lõpuks leppima liitumisvõimsuse äravõtmisega (sj järgimata PS § 32 nõuet õiglase ja kohese hüvitise osas). 23 EL õiguse reeglistikku peegeldab ka ELTS’i regulatsioon. ELTS § 71 lg 3 kohaselt peavad võrgutasude kehtestamisel aluseks võetud kriteeriumid olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS § 71 lg 5 järgi tuleb võrgutasud kujundada selliselt, et järjepidevalt oleks tagatud vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. ELTS § 72 lg 4 sätestab, et Konkurentsiamet töötab välja ja avalikustab ELTS § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude arvutamise ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika ning lähtub sellest võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel. 23 94. Suurendamaks veelgi põhiõiguste riivet näeb Eelnõu ette keelu muuta liitumislepingu täitmise ajal tootmistehnoloogiat ehk siis nagu eespool märgitud, ei kavanda ELTS Piirangud ainuüksi superkiirusel maratoni jooksmist koos lisakoormiste, kulude ja ennetähtaegse diskvalifitseerimisega, vaid seda tuleks teha innovatsiooni ja efektiivsust eitades – kes veevõtupunktis vett võtab või ketsipaela kinni seob, läheb tagasi starti. Selliste koormavate ja mõneti Eelnõu eesmärki silmas pidades ka arusaamatute (s.o kiire taastuvenergiale üleminek) piirangute seadmisel tagasiulatuvalt ehk siis neile, kellel tänaseks päevaks on juba sõlmitud siduvad liitumislepingud ja kes on asunud neid ka täitma (ehk siis neile, kes juba on maratoni rajal) rikub oluliselt nende isikute õiguspärase ootuse põhimõtet, riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust. Selle riivega põhjustatav kahju kuulub riigi poolt hüvitamisele. Kuna Eelnõu seletuskirjas puudub põhistatud analüüs Eelnõuga kaasnevate kulude kohta, sj hinnang selle kohta, millised võivad olla ELTS Piirangute tagasiulatuvast kohaldamisest tekkivad kahjud ja nende hüvitamiskord, siis teeb arvamuse esitaja ettepaneku selles osas Eelnõu seletuskirja täiendada (seda siis juhul, kui ELTS Piirangud jäävad evima tagasiulatuvat jõudu). Pärast seda, kui on koostatud Eelnõu tagasiulatuvast kohaldamisest tekkivate võimalike kahjunõuete lõplik hinnang on alles võimalik hinnata ka Eelnõu juurutamisega kaasnevat tegelikku kulu riigi jaoks. 95. Seega teeb arvamuse esitaja ettepaneku täiendada Eelnõud kohustusega hüvitada riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu Eelnõu tagasiulatuva rakendamisega turuosalistele kaasnevad kahjud, milleks on (a) otsesed kahjud, mis moodustuvad peaasjalikult ELTS Piirangutega kaasnevatest lisakulutustest, turuosaliste poolt regulatsiooni kehtivuse usaldamisele rajanevalt juba tehtud investeeringutest taastuvenergia projektidesse, ning viimasega seonduvalt kolmandate isikute ees võetud kohustuste rikkumisest tekkivad kulud (leppetrahvid, hüvitised); (b) saamata jääv tulu, s.o tulu mida turuosalised kehtivate kokkulepete ja regulatsiooni püsimajäämisele rajanevalt lootsid teenida, kuid mida liitumislepingute tagasiulatuva ühepoolse muutmise tulemusena (enne kõike Tehnoloogiamuutmise Keelu rakendamise läbi) ei õnnestu teenida. Eelnõus näha ette mehhanism ja kord hüvitismeetme rakendamiseks. V. Ettepanekud 96. Nagu korduvalt rõhutatud, siis arvamuse avaldaja toetab kahel käel Eelnõus sõnastatud eesmärki luua sooduskeskkond taastuvenergiale kiireks üleminekuks. Küll aga ei saa arvamuse avaldaja nõustuda Eelnõus väljendatud arusaamaga, et selle saavutamiseks kohane tee on keeldude, koormiste ja sanktsioonidega. 97. ELTS Piirangute kõige fundamentaalsem mõju on võrguga liitumise õigussuhte muutmine viisil, mille kohaselt liitumise osaks ka kohustus asuda tootma. Täna kehtiva õiguse kohaselt liitujal sellist kohustust ei ole. Ja seda arusaadaval põhjusel, kuna liitumise kulu kannab 100% liituja. Miks peakski liitujale sellise kohustuse panema? Ütleb ju tavamõistus ja majanduslik loogika, et varem või hiljem liituja tehtud investeeringu realiseerib ehk siis asub tootma või võõrandab projekti kellelegi, kes asub tootma. Eelnõu kohaselt ei ole aga riigil aega seda „varem või hiljem“ momenti ära oodata ning riik tahaks, et tootma hakatakse kiirendatud korras. Ja kui ei taha hakata, siis pead olema valmis andma liitumisressursi üle neile, kes seda on valmis tema asemel lühikese ajaperioodi jooksul tegema. Seejuures tahaks Eelnõu tänase sõnastus kohaselt riik öelda seda nii neile, kes tulevikus sõlmivad liitumislepinguid kui ka neile, kes on sõlminud liitumislepingu seni kehtinud õiguse kohaselt ja teinud seda teadmises, et nad saavad ise otsustada selle üle kas „varem või hiljem“ asuda tootma. Ehk siis ei taha riik mitteainult defineerida ümber liitumise õigussuhet (lisada sinna tootmise kohustuse koos erinevate koormistega – tagatis, tasu, liitumise minetuse ähvardus), vaid tahab murda ka varasemalt sõlmitud kokkuleppeid ja kehtestada uued mängureeglid tagasiulatuvalt. Seejuures on tootmiskeelu „varjus“ riigil soov asuda piirama lepinguvabaduse põhimõtet ja kehtestada liitumislepingu kujundusõiguse piiranguid (s.o tehnoloogiamuutmise keeld), mis ei ole sobilikud, vajalikud ega proportsionaalsed Eelnõu eesmärgi saavutamiseks. Veelgi enam, tegemist on Eelnõu tegelikule eesmärgile risti vastu töötava meetmega, mille puhul on segamini aetud teatud kitsa huvigrupi huvi avaliku huviga. Avalikes huvides on juba alustatud võrguvõimekuste väljaehitamise lõpuni viimine, ühe liitumisvõimsuse raames maksimaalse tootmisvõimekuse (hübriidpargi) liidestamine. 24 98. Ehk siis jagab arvamuse esitaja Eelnõuga seatud eesmärki, milleks on sooduskeskkonna arendamine kiiremaks tootmisvõimsuste turuletoomiseks. Kuid see ei peaks toimuma vaid käskude, keeldude ja koormatite keeles (riigil on võimalik sanktsioneerivate meetmete asemel rakendada ka premeerivad meetmeid), samuti ei saa see toimuda sõnamurdjalikult seniste turuosaliste suhtes ning avalikke ja kitsaste huvigruppide huve segamini ajades. Ühtlasi on uue regulatsiooni kehtestamisel vajalik hinnata, kuidas see suhestub juba toimiva tasusüsteemiga („liituja maksab kõik kulud mudeliga“) ning leida uus toimiv tasakaal varasema mudeli ja tootmiskohustusel baseeruva mudeli vahel. Eelnevast lähtuvalt võiks edasiulatuvalt kaaluda ELTS’is tootmiskohutuse reguleerimist järgmiselt: (1) Tootmiskohustus sätestatakse liitumislepingu osana. Liitumine loetakse edukalt lõppenuks ja leping täidetuks, kui liitumispunkt on asunud tootma (edastama elektrit võrku). Nagu korduvalt rõhutatud, siis täna kehtiva õiguse kohaselt ei ole tootmise alustamine liitumislepingu osaks. (2) Kui liitumispunkti kaudu ei alustata ettenähtud tähtajaks tootmist, siis võrguettevõtjal on õigus lõpetada liitumisleping ulatuses, milles liitumisvõimsust ei ole kasutatud. Kuna tootma hakkamine on „osa“ liitumislepingu täitmisest (vt eelmine punkti), siis juhul kui liituja ei asu tähtaegselt tootma, ei täida ta ka lepingut (lepingu rikkumine) ja võrguettevõtjal tekib alus kasutada kujundusõigust - lepingust taganeda. Lepingust taganemisega langeb võrguettevõtjal ära ka kohustus liitumisvõimsust liitujale võimaldada (leping on lõppenud). (3) Tootmise demonstreerimise tähtaeg arvutatakse liitumislepingus kokku lepitud liitumispunkti valmimise tähtajast, v.a juhul kui liitumise väljaehitamine hilineb, millisel juhul loetakse tähtaega tegelikust liitumispunkti valmimisest. Taastuvenergia projektid on ressursimahukad ja eeldavad paljude õigussuhete kokku-sidumist üheks tervikuks (lisaks liitumisele rahastus, maakasutus, seadmete tarne jms). Seetõttu on ka liituja jaoks oluline teada, mis on tagumine hetk, millal ta peab olema suuteline demonstreerima tootmisvõimekust. Kuna tähtaja rikkumisega kaasnev liitumisvõimsuse minetamine (sanktsioon), siis ei saa tähtaeg olla prognoositav, vaid see peab olema konkreetne. (4) Tähtaja pikkuseks 2 aastat, suurprojektidele 3-5 aastat, arvestatuna p-s 3. toodud tähtajast. Nii nagu on vahet, kas ehitatakse väikeehitist või koolimaja, on ka vahe, kas ehitatakse väiksemat või suuremat tootmisüksust. Samuti on vahe, kas ehitus toimub maal võimerel, kas uudsema või vanema tehnoloogia alusel (tähtaeg ei peaks asuma kammitsema neid, kes sooviksid tuua turule uusi tootmistehnoloogiaid, kuid teadmatus tegeliku ehitusaja osas ei soosi selle riski võtmist). „Suurprojekt“ võiks arvamuse esitaja hinnangul olla projekt, kus kavandatav tootmismooduli tootmisvõimsus on 50 MW või üle selle. Samas tuleks nende raamide sätestamisel näha ette ka võrguettevõtjale paindlikkus tähtaja pikendamiseks juhul, kui selleks on põhjendatud alused ja tootja on demonstreerinud võimekust takistuste äralangemisel mõistliku ajaperioodi jooksul tootmisvõimekus saavutada. Arvamuse avaldaja hinnangul võib siin tuua avatud loetelu alustest, kuid kindlasti peaks võrguettevõtjale jääme diskretsioon reageerida vastavuses konkreetse juhtumis asjaoludele. (5) Liitumislepingu lõpetamisel kohustub võrguettevõtja tagastama Liitujale võrgutugevdusse tehtud investeeringud. Taganemisel tagastab võrguettevõtja liitujale liitumistasust osa, mis on seotud võrgutugevduseks tehtud investeeringutega. Nimetatud võimsus on hüve, mis on edasi-võõrandatav uuele liitujale ja seega ei peaks esialgse liituja tehtud (kuid kasutamata jäänud) investeeringute arvelt rikastuma uus liituja ega võrguettevõtja. Võrguettevõtja jaoks on see null-summa mäng, kuna esialgsele liitujale makstava tasu hüvitab talle uus liituja. Vähendamaks võrguettevõtjale tekkivat finantskoormust on võimalik näha ette, et eespool märgitud summas liitumistasu tagastus toimub ajal, mil võrguettevõtja on nimetatud võimsuse eest saanud uuelt liitujalt makse. Juhul, kui liitumisvõimsusest võetakse tähtaegselt kasutusele osa, siis toimub ka lepingust taganemine ja liitumistasu tagastamine osaliselt. Alternatiivina VÕS’s toodud taganemise regulatsioonile oleks siinkohal lähtuda KAHOS’es toodud sundvõõrandamisel hüvitise maksmise regulatsioonist (lähtudes Eelnõus sätestatust, siis argumenteeritakse ju liitumisvõimsuste äravõtmist ehk eraomandi riivet avaliku huviga). Samas ei ole põhiseaduse §-s 32 toodud omandi kaitsega kooskõlas 25 lahendus, kus ressursist ilmajäämine toimuks hüvitiseta (seda vähemasti osas mille võrra liituja rikastaks võrguettevõtjat või uut liitujat). (6) Liitumis- ja tehnoloogiavabadus – pannes liitujale ühelt poolt tootmiskohustuse (ehk siis liituda, sj liitumistasu maksta on edaspidi mõtet vaid neil, kes hakkavad tõsikindlalt tootma) tuleks teisalt toetada ja lihtsustada protsessi tootmiseni jõudmiseks. 6.1. Liitumisvabadus.24 Kui soov on kiiresti tuua turule uusi tootmisvõimsusi (nii nagu eelnõu seda eesmärgina sõnastab), siis tuleb soosida ettevõtlusmudelit, kus projekti erinevaid liine realiseeritakse samaaegselt, paralleelselt. Laias laastus on iga taastuvenergia projektil 3 peamist liini: (1) tootmisvõimekuse loomise ettevalmistus-planeerimine-projekteerimine-kokkuleppimine (sinna alla mahutuvad tegevused alates projekti eelarvestamisest lõpetades maaomanikega kokkulepete sõlmimise, planeerimise, projekteerimise, loamenetluste, finantseerimis- ja tarnekokkulepete sõlmimisega); (2) liitumine; (3) tootmisvõimekuse rajamise tööd (füüsilised ehitustööd nii jaama, võrgu, juurdepääsuteede jms osas). Neid liine on võimalik realiseerida üksteise järel – esmalt liin # 1 ja etapp # 1 (nt 5 aastat), siis liin # 2 ja etapp # 2 (nt aastat) ja kolmandaks liin # 3 ja etapp # 3 (2 aastat) ehk kokku eeltoodu näite puhul 10 aastat startist tootmiseni või on neid etappe võimalik realiseerida selliselt, et liitumine „sulandub“ etappi #1 ja #3 sisse ja tootmisega alustatakse 3 aastat varem. Võttes aluseks, et liitumise tasub 100% kinni liituja, siis peaks olema see sisuliselt vaid liituja otsus, mis hetkest alates hindab ta projekti realiseeritavust ja riske selliseks, et asuda investeerima liitumisesse. Kannab ju liituja ainuisikuliselt kogu kulu-koormist projekti realiseerimisel (kõigi 3 liiniga seotud kulud) ja riisikot projekti ebaõnnestumisest (mh liitumisvõimsuse minetamise riisikot). Seetõttu tuleks ühes tootmise kohustuse sõnastamisega vaadata kriitiliselt üle ka need formaalsed nõudmised, mis seatakse täna liitumismenetluse alustamisele.25 6.2. Tootmistehnoloogia vabadus. Kui soov on kiiresti tuua turule uusi tootmisvõimsusi (nii nagu eelnõu seda eesmärgina sõnastab), siis tuleb jätkata täna Eestis juba kehtiva mudeliga, mis soosib tootmistehnoloogia valikus paindlikkust ja seab liitumismenetluse käigus liituja tootmisseadmele üksnes need põhjendatud tehnilised nõuded, mis on vajalikud liidestuse- ja võrguühenduse sujuvaks toimimiseks. See on mudel, mis järgib asjakohast Euroopa reeglistikku (mh hoidub mitte-mõistlike piirangute kehtestamisest võrgule ligipääsul), enne kõike Euroopa võrgueeskirjaga ehk RfG’ga kehtestatud nõudeid. RfG kohaselt on energia tootmistehnoloogia kontekstis oluline vaid see, kas tegemist on sünkroonne või mittesünkroonse tehnoloogia. Enamik taastuvenergia tootmistehnoloogiad (päikesepargid, tuulepargid, akupargid, hüdrojaamad) on ühte moodi mittesünkroonsed. Ehk siis puudub mõistlik põhjendus, miks ei peaks saama neid vahetada, asendada, kombineerida. Lisaks tuleb RfG’st ka toetav suunis hübriidparkide moodustamiseks elik RfG käsitlus toetab ühe ja sama liitumisvõimsuse taha mitme mittesünkroonse tootmismooduli paigaldamist mahus, mis kombineerituna (summaarselt) annavad välja liitumispunkti piirvõimsused. Nii on võimalik igast liitumisvõimsus siduda ära maksimaalse tootmisvõimsusega. 99. Mis puutub tagasiulatuvalt liitumislepingute tingimuste muutmist (ehk siis juba kehtivate liitumislepingute ühepoolset muutmist), siis olukorras, kus sellega kaasnevad liitujatele täiendavad keelud ja koormatised, ei ole see eespool toodud põhistustel (vastuolu põhiseadusega, EL õigusega) lubatav. Küll aga on seadusandjal 24 Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühm on oma raportis pühendatud eraldi alajaotise teemale „Elektrivõrguga liitumine lihtsamaks.“ Vt Vabariigi Valitsuse Rohepoliitika Ekspertrühma, 07.04.2022, lk 20. Taastuvenergia tootmise võidukäiguks on vajalik tootjatele paindlikumate lahenduste leidmine võrguga liidestamiseks ning keelud/piirangud, mis muudavad portsessi jäigemaks või lausa kohustuvad seda uuesti ja uuesti läbima (nt tootmistehnoloogia vahetamisel) töötavad tootmismahtude kasvatamisele otse vastu. 25 Tõsi, elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 19 lg 1, mis täna eelviidatud formaalsused sõnastab, ei kohusta ka täna liitujat lg-s 1 toodud dokumente esitama (detailplaneeringud, ehitusload jne) kui võrguettevõtja neid ei nõua. Vabariigi Valitsuse Määrus jätab võrguettevõtjale selles osas diskretsiooniõiguse, s.t liitumiseks tuleb taotlejal esitada kohustulsikus korras taotlus ning „võrguettevõtja nõudmisel järgmised andmed ja dokumendid“. Seda, et tegemist on võrguettevõtja diskretsiooniotsusega kinnitab ka sama sätte lg 2, mis sõnastab võrguettevõtja suvaõigusele piirangu, st välistab juhu millal võrguettevõtja ei või lg-s 1 nimetatud dokumente nõuda. Muudel juhtudel jääb see võrguettevõtja diskretsiooniotsuseks. Seega ei pruugigi siin olla vajalik seadusandlik sekkumine, vaid võib piisata kõne all oleva praktika revideerimisest ja suuniste kujundamisest. 26 võimalik Eelnõuga seatud eesmärke saavutada ka läbi premeerivate meetmete, mille tagasiulatuv kohaldamine ei ole takistatud. 100. Viimaks, kordab arvamuse esitaja eespool lõigus 32 esitatud ettepaneku korraldada Eelnõu aruteluks Riigikogu majanduskomisjonis avalik istung, kus võimaldatakse ärakuulamise õigus mh arvamuse esitajale. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Aivar Mäemets Juhatuse liige Evecon OÜ 27 Õiguskantsler Kohtu 8, 15193 Tallinn [email protected] /digitaalse allkirjastamise kp / AVALDUS ÕIGUSKANTSLERILE Avalduse esitaja: Evecon OÜ Registrikood: 10340286 Esindaja: Aivar Mäemets Juhatuse liige e-post: [email protected] Taotlus: Kontrollida Riigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõuga (696 SE) elektrituruseaduses tootjasuunalise liitumislepingu lepingutingimuste osas (s.o ELTS §’ dega 87 1 ja § 111 3 ) kavandatavate lisakohustuste ja -koormiste ko oskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega . SISSEJUHATUS / KOKKUVÕTE Eelnõu ja vaidlusalused ELTS sät ted . Riigikogu menetluses on elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõu 696 SE (edaspidi „ Eelnõu “). Eelnõuga on mh soov muuta elektrivõrguga tootmissuunalise liitumise lepingu tingimusi, kehtestades liitujale hulgaliselt uusi ja väga olulisel määral koormavaid lisatingimusi ( ELTS § § 87 1 ). Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogu 18.01.23 istungil katkestati ja jätkub 08.02.23 . Riigikogu majanduskomisjoni poolt 06.02.23 komisjoni istungil eelduslikult heaks kiidetud ja täiskogule 08.02.23 hääletamiseks suunatud Eelnõu sätestab : viis (5) uut lisa kohustus t – ja koormist elektrivõrguga tootmissuunalise liitujale (ELTS §-s 87 1 ) : ELTS § 87 1 lõike 1 kohaselt üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitumiseks tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks deposiiti 38 000 eurot megavoltampri kohta („ Deposiidi nõue “) ; ELTS § 87 1 lõike 4 esimese lause kohaselt kohustub liituja alustama tootmis t päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest („ Tähtajaline tootmiskohustus “); ELTS § 87 1 lõike 4 teise lause järgi esialgses liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi („ Tootmistehnoloogia muutmise keeld “) ; ELTS § 87 1 lõike 5 kohaselt, kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu . Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas („ Kasutama ta t ootmisvõimsuse tasu nõue “) ; ELTS § 87 1 lõike 8 järgi kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõigetes 5 või 6 nimetatud tasu , ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse („ Liitumisvõimsuse minetus “) . Eelnõul on p uudulik Vacatio legis - e nne seaduse jõustumist sõlmitud liitumislepingute osas on Eelnõul olematu või väga lühike ne üleminekua eg ( ELTS § 111 3 ) : Deposii di nõue - ELTS § 111 3 lõike 13 kohaselt tuleb enne seaduse jõustumist sõlmitud liitumislepingute alusel tasuda liitujal deposiit 60 päeva jooksul seaduse jõustumisest; Tähtajaline tootmiskohustus - üleminekuaeg puudub ehk siis sama sisulised kohustavad tähtajad rakenduvad ühte moodi nii enne seaduse jõustumist sõlmitud kui pärast selle jõustumist sõlmitavatele liitumislepingutele; Tehnoloogia muutmise keeld - ELTS § 111 3 lõike 12 kohaselt on enne seaduse jõustumist sõlmitud liitumislepingute alusel võimalik tehnoloogiat m uuta kuni 01.08.2023; Kasutamata tootmisvõimsuse tasu nõue - üleminekuaeg puudub ehk siis sama sisulised kohustavad tähtajad ja nende rikkumisest kaasnev tasu maksmise kohustus rakenduvad ühte moodi nii enne seaduse jõustumist sõlmitud kui pärast selle jõustumist sõlmitavatele liitumislepingutele; Liitumisvõimsuse minetus - üleminekuaeg puudub ehk siis sama sisulised kohustavad tähtajad, tasumäärad ning nende mittejärgmisel kaasnev tagajärg (liitumisvõimsuse minetus) rakenduvad ühte moodi nii enne seaduse jõustumist sõlmitud kui pärast selle jõustumist sõlmitavatele liitumislepingutele. Avaldaja. Avaldaja on alates 2020. aastast Eestis, Lätis ja Leedus taastuvenergia projekte arendav ühing, mis on tänaseks Eestis valmis rajanud ja võrku liidestanud 40 MW tootmisvõimsusega päikeseparke. Avaldaja on lõpetamas ettevalmistustega, et alustada 2023. aasta jooksul täiendava 200 MW tootmisvõimsusega taastuvenergia jaamade ehitusega. Avaldaja sihiks on järgmise 6 aasta jooksul Eestis valmis ehitada ja võrku liidestada täiendavalt ca 1500 MW taastuvenergia tootmisvõimsust. Seejuures on Avaldaja Eestis ja Baltikumis 2023. aastal esimene või üks esimesi taastuvenergia tootja id , kellel va lmi b tööstuslikul tootmisskaalal päikeseenergia t ja akusalvestus t ühendav hübriidpark (ehk siis park, kus on kombineeritud erinevad tootmis- ja salvestustehnoloogiad, mis üksteist täiendavad ja võimaldavad maksimeerida ning ka juhtida võrku edastatava energia kogust). Avaldaja on veendumusel, et just hübriidpar gid ( s.o paljude erinevate tootmistehnoloogiate kombineerimine ühes liitumispunktis) on möödapääsmatu innovatsioon ja uuele energiatootmisele ülemineku alu s . Eespool toodud tootmisvõimsuste planeerimisega paralleelselt on Avaldaja osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel ja võtnud endale tänaseks riigi ees siduva kohustuse edastada hiljemalt 2026. aastast edastama turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas. S elleks on Avaldaja tänaseks päevaks teinud olulises ulatuses ettevalmistustöid , sõlminud siduvaid kokkuleppeid p rojekti de erinevate osapooltega ja teinud suuremahulisi investeeringuid, mh on Avaldaja Elering AS’ga („ Elering “) sõlmitud liitumislepingute alusel võtnud endale kohustuse finantseerida liitumisvõimsuste väljaehitamist ca 28 miljoni euro ulatuses ja nt 2022 aasta lõpu seisuga oli Avaldaja käivitatavate projektide maahõivesse (maakasutuse lepingud, omandatud maad, tehingutasud, lõivud jms) investeerinud ca 8,8 miljonit eurot. Head õigusloome tava eirav menetlus . Avaldajale, nagu ka paljudele teistele turuosalistele tuli Eelnõu täieliku üllatusena. Eelnõu algatas Riigikogu majanduskomisjon 2 7 .09.2022. Eelnõu algatamisele eelnevalt ei ole küsitud ja selgitatud välja turusaoliste arvamusi, viidud läbi uuringuid või teostatud mistahes analüüse Eelnõu reguleerimiseseme osas . S ee nähtub mh üheselt I lugemise läbinud Eelnõu seletuskirjast (viited kaasamisele, uuringutele, analüüsidele puuduvad) . Eelnõu algatamise järgselt on Riigikogu majanduskomisjon a ndnud turuosalistele kahel korral võimalus avaldada Eelnõu osas kirjalikult oma seisukohti (pärast I lugemist ja pärast II lugemise katkestamist), samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi („ MKM “) eestvedamisel korraldatud mõningad tunniajalised teams’i sessioonid ca 50-100 osavõtjaga, kus turuosalistel on olnud võimalik küsida Eelnõu kohta selgitusi . Paraku ei ole ühelgi nendest sessioonidest suutnud (soovinud) MKM esindajad selgitada, kust nimetatud Eelnõu pärit olnud (kes on selle autorid), millistele analüüsidele ja turu-uuringutele see rajaneb , kas Eelnõus väljapakutud lahenduste asemel on kaalutud ka muid lahendusi (kas on nt viidud läbi võrdlusanalüüse teiste riikide analoogse seadusandlusega) ja miks ei ole Eelnõule teostatud mõjuhinnangut. Nendele küsimustele ei ole kahjuks tänaseni õnnestunud vastust saada (nendele küsimustele ei vasta ka Eelnõu täiendatud seletuskiri) . Olgugi, et Riigikogu majanduskomisjon on püüdnud turuosalisi kaasata (arva m uste küsimine, avalik istung ja teams’i arutelu), siis lähtuvalt Eelnõu puudulikust ettevalmistusest, ei ole nendel viimasel minutil toimunud aruteludel olnud ka võimalik arutada ühe või teise lähtekoha, arvandme te , analüüsi tulemi või võrdlusregulatsiooni põhjendatuse üle , vaid sellest on kujunenud pigem vormiline sooritus, mis Eelnõu sisu ja kvaliteeti paraku mõjutanud ei ole. Suures plaani samasisulise na (ELTS muudatuste osas) ja sama puudulikuna (analüüside, uuringute ja põhistuste osas) on Eelnõu jõudmas ca 4 kuud pärast selle algatamist t äiskogu istungil teisele (ja eelduslikult otsustavale) lugemisele. Avaldaja hinnangul on Eelnõu väljatöötamisel jämedalt rikutud hea õigusloome tava. Eelnõu olulisus ja energiamajanduse pikk vaade . Avaldaja on arvamusel, et Eelnõul on määrav tähendus nii kitsamalt Eesti energiamajanduse kujunemisele, aga laiemalt Eesti lähiaastate majanduse ja ühiskonna käekäigule tervikuna . Eelnõu eesmärk (vähemasti selle seletuskirja kohaselt) on kiirendada taastuvenergia tootmisvõimsuste turule tulekut. Ehk siis aidata kaasa vanalt energiamajanduse mudelilt uuele üleminekule. See on suurepärane eesmärk ja Avaldaja taastuvenergia tootjana üksnes toetab seda. Samas, s edavõrd laiapõhjalise ja massiivse muudatuse edukas elluviimine eeldab, et ettevõtjatel on olemas kindlus investeerida (energeetika on väga suure kapitalimahutavusega ja aastakümnetesse ulatuvate tasuvustähtaegadega investeerimisvaldkond), riik toetab seda ning panustab ka ise lisavõimaluste loomisesse. Selliselt on ka Eesti riik taastuvenergiale üleminekul ka seni toiminud, seadmata liitujale/tootjale liigseid lisa-piiranguid (Eestis on niigi liitujal kohustus 100% võrguga liitumise kulupõhisest tasust kinni maksta, mis on väga kõrge turule sisenemis e lävend) ning on subsideerinud taastuvenergia tootmise käivitamist (väiketootjate toetusmeetmed, riiklikud vähempakkumised). Eelnõuga seatavad uued viis (5) lisakohustust – ja koormist on aga oluline ning enamikele turuosalistele ootamatu (ja osalt ka arusaamatu) suunamuudatus, mi s erineb riigi senisest poliitikast taastuvenergiale üleminekul (toetused ja koostöö asendub üleöö käskude ja keeldudega) ning millega ei ole turuosalistel sen iste plaanide ja investeeringute tegemisel olnud võimalik arvestada. Ootamatu ja väga koormava regulatsiooni kehtestamisega, mis paneb liitujale olulisi uusi rahalisi kohustusi (deposii t, tasu ) , seisab vastu innovatsioonile (tehnoloogia keeld) ning ähvardab õiguste äravõtmisega (liitumise minetus) kahjustatakse nii nende ettevõtjate usaldust, kes on varem antud lubadustele (reeglitel e ) rajanevalt asunud energiamajandusse investeeringuid tegema (sh Avaldaja), aga hirmutatakse eemale ka need ettevõtjad, kes muidu oleks olnud seda valmis tegema, kuid hüpliku ja ennustamatu õigusruumi tõttu jätavad Eestisse investeerimata. Olukorras, kus võrk on avalik hüve (nagu seda Eelnõu üle peetavas diskussioonis on Eelnõu pooldajad rõhutanud), siis tuleks riigil olemasoleva t ressurs s i piirangute ja keeldude kaudu ettevõtjate vahel ümberjagamise asemel suunata hoopis avalikke vahendeid võrguvõimekuse tõstmisse (nii nagu seda täna tehakse nt Soomes). Avaldaja hinnangul ei ole Eelnõus ELTS’i osas toodud regulatsioon kooskõlas Eelnõu eesmärgiga (kiirus ja innovatsioon) ning koormava ja sõnamurdjaliku regulatsiooniga kahjustatakse energiamajanduse pikka vaadet. Kokkuvõte. Eelnõu ei rajane analüüsidele, argumenteeritud ja kontrollitavatele andmetele, vaid teatud huvigrupi väidetele ja lähteülesandele. Eelnõu menetluses ei ole järgitud hea õigusloome tava. Selle tulemuseks on ühelt poolt selgusetu ja samaaegselt äärmuslikult koormava regulatsiooni kehtestamine. Avaldaja on seisukohal, et uue viie (5) lisakohustuse- ja koormise panemine tootmissuunalisele liitujale riivab ebaproportsionaalselt liitujat e ettevõtlusvabadust ja oman dikaitset ning on seetõttu vastuolus põhiseadusega. Samas, isegi juhul, kui mingis ulatuses oleks tegemist proportsionaalsete põhiõiguste – ja vabaduste piirangutega, siis olemasolevate (s.o enne seadusemuudatuste jõustumist sõlmitud) liitumislepingute puhul on Eelnõus ette nähtud üleminekuaeg olematu v õi ebapiisav, rikkudes sellega oluliselt õiguskindluse põhimõtet. VAIDLUSALUSED NORMID Eelnõuga on kavandatud ELTS’i täiendada järgmiselt (Riigikogu täiskogu istungil II lugemisele edastatav Eelnõu tekst koos Riigikogu majanduskomisjoni poolt toetatavate muudatusettepanekutega): /…./ Muuta eelnõu § 1 punkt 11 (uues numeratsioonis punkt 14) ja sõnastada see järgmiselt: „ 1 4 ) seadust täiendatakse §-ga 87 1 järgmises sõnastuses: ” § 87 1 . Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused (1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumis e taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks _____ 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust. _____ T agatis tagastatakse turuosalisele või see arvesta takse _____ tema liitumistasu katteks vaid juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse . _____ Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu. (2) Tagatiseks võib olla: 1) krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii; 2) tagatisraha, mis on kantud võrguettevõtja esitatud arvelduskontole. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. (4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimisest või võrguettevõtja poolsest liitumislepingu täitmise lõpptähtajast. ( 5 ) Liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas ka olukorda, kus liitumislepingus toodud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse mitte olulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses. ( 6 ) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub turuosaline võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas. Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendab võrguettevõtja tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal tingimusel, et esimesel aastal kasutati liitumislepingu järgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. Võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. ( 7 ) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kes ei ole viimase kahe aasta jooksul oma võrgulepingu järgset tootmis suunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud suuruses. ( 8 ) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse liitumispunktist võrguettevõtja võrgu suunas edastamist, mis on fikseeritud võrguettevõtja mõõteseadmega ning mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunali s e võimsuse suurus. ( 9 ) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatist, ei väljasta võrguettevõtja turuosalisele liitumislepingu pakkumist, millega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse. Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõi k es 6 või 7 nimetatud tasu, ei taga võrguettevõtja turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse. ( 10 ) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 6 ja 7 alusel tasutud rahalisi vahendeid kasutab võrguettevõtja oma võrgu läbilaskevõime suurendamisega seotud investeeringukulude katmiseks. Laekunud tasu ja selle kasutamise üle peab võrguettevõtja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust.”;“. /…./ Muuta eelnõu § 1 punkt 13 (uues numeratsioonis punkt 16) ja sõnastada see järgmiselt: „ 1 6 ) paragrahvi 111 3 täiendatakse lõigetega 11–1 7 järgmises sõnastuses: ”(11) Käesoleva seaduse § 65 lõiget 1 2 rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse, liitumispakkumise ja liitumislepingu suhtes alates 30 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (1 2 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse 134 87 1 lõike 5 jõustumist sõlmitud liitumisleping u suhtes _____ alates 2023. aasta 1. augusti st . (13) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 1 nimetatud tagatist rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga esitatud liitumistaotluse ning sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates 60 päeva möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (14) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud ja täitmisel oleva tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumist. (1 5 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga võrguettevõtja poolt täidetud tootmissuunalise liitumislepingu suhtes alates _____ käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 4 nimetatud _____ perioodi möödumist . (1 6 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 7 nimetatud tasu rakendatakse käesoleva lõike jõustumise seisuga sõlmitud tootmissuunali se võrgulepingu_ suhtes alates kahe aasta möödumisest käesoleva lõike jõustumisest arvates. (1 7 ) Käesoleva seaduse § 87 1 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tasu rakendatakse riikliku julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud piirangute piirkonnas käesoleva lõike jõustumise seisuga tuulest elektrienergia tootmiseks sõlmitud võrgu- või liitumislepingu suhtes mitte varem kui alates 202 5 . aasta 1. jaanuarist käesoleva seaduse § 87 1 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel tingimusel, et piirangud on kõrvaldatud. ”.“ ELTS’I LISATAVAD VIIS (5) LISAKOHUSTUST- JA KOORMIST ON OSALISELT VÕI TÄIELIKULT PÕHISAEDUSEVASTASED Viidatud p iirangute kohaldamisel on oluline analüüsida, kas need piirangud on põhiõiguste kaitse seisukohast proportsionaalsed (laiemas tähenduses). Keskseteks kaitstavateks põhiõigusteks, mida ELTS’i piirangud käesoleval juhul riivavad on ettevõtlusvabadus (PS § 31) ja omandi põhi õigus (PS § 32). Piirangute proportsionaalsuse hindamis el lähtume 3-astmelisest kontrollskeemist: Sobivus . Põhiõiguste riive on eesmärgi saavutamiseks sobiv vahend siis, kui see aitab mingil moel kaasa eesmärgi saavutamisele. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist ( 5-18-5/17 , p 65; 3-4-1-10-10 , p 51); Vajalikkus . Põhiõiguste riive on vajalik üksnes siis, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades ( 3-4-1-10-10 , p 51) ; Mõõdukus . Põhiõiguste riive on mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust ( 3-4-1-10-10 , p 51). Ehk siis peab meede olema lisaks sobivusele ja vajalikkusele ka proportsionaalne. Eelnõu kohaselt on Eelnõu keskne eesmärk „ kiirendada taastuvenergiale üleminekut“. Seega on käesoleva Eelnõu ja selles toodud regulatiivsete ettepanekute edasisel hindamisel oluline pidada silmas just nimelt eeltoodud eesmärki – ehk siis kas konkreetne meede kiirendab taastuvenergiale üleminekut . Kui meetmel ei ole eesmärgi saavutamisega puutumust või veelgi enam, töötab sellele vastu, siis puudub igasugune täiendav vajadus edasi analüüsida, kas tegemist on vajaliku ja proportsionaalse meetmega või mitte. See meede tuleb heita kõrvale kui põhiseadusvastane meede . Deposii t - sobimatu meede juhul, kui ülejäänud liitumistasude süsteemi ei muudeta (ebamõistlik rahaline koormus liitujale) Kehtiv õigus. Kehtiva õiguse, s amuti Eleringiga sõlmitava liitumislepingu kohaselt puudub Liitujal kohustus tasuda liitumisel deposiiti. Eelnõu. Hindamaks liitujale kehtestatavate rahaliste kohustuste proportsionaalsust on oluline esmalt rõhutada konteksti, milles need uued koormised on kavas kehtestada. Kehtiv Eleringi võrguga liitumise tasude lahendus on üles ehitatud põhimõttel, et liituja tasub kõik liitumisega seotud kulud. Seega kannab liituja liitumisel märkimisväär s e kulu ja see kalkuleeritakse iga liitumistaotluse põhiselt (sõltuvalt sellest, millised on konkreetse liitumisvõimsuse loomiseks vajalikud kulud). Liitumistasule täiendava lt deposiidi maksmise kohustuse lisamine muudab liitumise väga palju kulukamaks (nt 100 MVA liitumise puhul tuleks Eelnõu kohaselt tasuda liitujal liitumistaotluse esitamisel deposiiti 3,8 miljonit eurot). Deposiiti saab ja tuleks analüüsida koosmõjus ülejäänud liitumistasude (olemasoleva) süsteemiga, samuti v õrdluses naaberriikides (s.o riikides, kellega moodustame ühtse energiaturu) kehtivate lahendustega. Selline analüüs paraku Eelnõus puudub. Arvestades, et Eelnõu eesmärgiks on soodustada taastuvenergiale kiiret üleminekut ehk siis lisatootmisvõimsuste kiiret turule toomist, siis on vägagi küsitav kuivõrd on uutele liitujatele (rääkimata taolise meetme tagasiulatuvast kohaldamisest) Deposiidi nõude kehtestamine. Ehk siis kas on tegemist meetmega, mis viib soovitud eesmärgile lähemale või töötab selle saavutamisele hoopiski vastu . Mis õigustab Deposiidi küsimist liitujalt, kes niigi tasub liitumistasu? Deposiidi vajadust on põhistatud motiveerida liitumist taotlema üksnes neid, kes on veendunud projekti teostatavuses ning seeläbi hoida eemal „fantoomliitujaid“ (nagu seda põhistatakse Eelnõu seletuskirjas) . A valdaja on seisukohal, et Deposiidi nõue ei ole sobilik meede taastuvenergiale kiiremaks üleminekuks. Vastupidi, see seab põhjendamatu turutõkendi, mis muudab projektid kallimaks (lisakapitali vajadus) ja eelistab suurema kapitalivõimekusega turuosalisi (suunab turgu monopoliseerumise suunas). Ühtlasi jääb arusaamatuks taolise tagatise põhjendatus olukorras, kus liitumise väljaehitamise kulu kannab liituja ja seda 70% ulatuses ettemaksuna. Ehk siis tootmiskohustuse osana Deposiidi nõude sätestamine ei ole sobilik meede. Aga isegi juhul, kui tegemist oleks sobiliku meetmega, siis ei ole kindlasti tegemist vajaliku meetmega. Liituja täiendava koormamise asemel uute finantskohustustega oleks sama eesmärgi saavutamiseks oluliselt kohasem meede tootmisvõimsuste kiire lisandumise premeerimine. Ehk siis kuna täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse võrku lisandumine võimaldab Eesti riigil teeninda CO2 kvoodikaubanduses lisatulusid, siis neid tulusid on omakorda võimalik kasutada selleks, et hüvitada nt kiirele võrguvõimsuse kasutajale osa tema poolt tasutud liitumistasust. Lisaks, kuna lisanduvad tootmisvõimsused aitavad kaasa energiahinna alanemisele, siis on võimalik liitumistasu osaline tagastamine „kiirele tootjale“ ka tarbija võrgutasu tõstmise arvelt. Liitumistasude osaline hüvitamine alandab liitumise „lävepakku“ , kuna kui varasemalt oli liitumistasu taastuvenergia projekti eelarves 100% tagastamatu kulu, siis motivatsioonisüsteemi rakendamisel on võimalik sinna kõrvale tekitada võimalik tulurida. Seega ei ole Avaldaja hinna ngul tegemist sobiliku ega vajaliku meetmega Eelnõu eesmärgi saavutamisel – taastuvenergiale kiire üleminek. Tähtajaline tootmiskohustus – võib olla proportsionaalne meede juhul, kui (a) tähtaja pikkus on vastavuses tähtaja rikkumisega kaasnevate tagajärgedega ning (b) liitujale ei ole seatud ebamõistlikke piiranguid tootmise käivitamisele Kehtiv õigus. Kehtiva õiguse, samuti Eleringiga sõlmitava liitumislepingu kohaselt puudub l iitujal kohustus asuda tootma kindlal ajal. See on ka arusaadav ja loogiline tänases „liituja-maksab“ liitumistasu süsteemis. Ehk siis olukorras, kus liituja kannab kõik liitumise väljaehitamisega seotud kulud jääb talle teistpidi ka vabadus otsustada millal ja mis ulatuses (järkudes) ta asub liitumisvõimsust realiseerima. Ehk siis taaskord ei saa tootmisega alustamise tähtaja puudumist vaadelda lahus-seisvana täna kehtivast tasu-süsteemist. Tootmiskohustusele tähtaja kehtestamine tõstatab enne kõike küsimus e sellest, et mis on selle tähtaja rikkumise tagajärjed. Ning kas sellist tähtaega saab kohaldada ka neile, kellel on juba kehtiva õiguse kohaselt sõlmitud Eleringiga liitumisleping ja kes võisid seega eeldada, et tasudes kõik liitumisega seotud kulud jääb neile diskretsioon otsustamaks selle üle, millal ja mis mahus alustada tootmist. Eelnõu. Tegemist on liituja vaatest vaieldamatult olulise vabadusega, kuna investeeringute tulusus taastuvenergia tootmisvõimsuste käivitamisel on paljuski sõltuvuses kahest näitajast: (a) kapitali hinnast; (b) tootmisseadmete hinnast. Hetkel on kapitali hind ülemaailmselt jõudsalt kasvamas (laenuintresside kasv seonduvalt keskpankade poolt rakendatavate inflatsioonivastaste meetmetega) ning uute tehnoloogiate hinnad (nt salvestustehnoloogiad) on jätkuvalt kõrgel. Iga tehnoloogia laialdasem kasutuselevõtt võimaldab varem või hiljem hinna-murrangut, mistõttu on vabadus ajastada tootmis e algust ettevõtja jaoks suure majandusliku kaaluga. Ja vastupidi, kohustus alustada kindlal ajal tootmisega võib tähendada olulist majandlikku kaotust. Selle majandusliku kaotuse leevendamiseks on seega kriitilise tähtsusega, et tootjal oleks piiranguteta võimalik valida tehnoloogiat, millega alustada etteantud ajaraamides tootmisega . Ehk siis varasemaks toodud tootmise alustamise aeg (kohustus alustada tootmist) tähendab ühtlasi tootjale vajadust keskenduda tehnoloogiale, mille hinna-murrang on juba toimunud (s.o tuul ja päike vs nt salvestus). Ehk siis tuleks tähtajalist tootmiskohustust vaadata koosmõjus nii rikkumisega kaasnevate tagajärgede (tasu, liitumise minetus), aga ka tehnoloogia valikuvabadusega (vabadus valida tehnoloogiat aitab leevendada tähtajast tingitud survet) . Seega on Avaldaja arvamusel, et kuigi tootmise alustamisele tähtaja kehtestamine võib olla sobiv (s.o eesmärgipära n e) mee de, siis selle vajalikkuse ja mõõdukuse hindamine on otseselt sõltuvuses sellest, kui koormavad on tähtaja rikkumisega kaasnevad tagajärjed ning kui raskeks või lihtsaks on liitujale tähtaegse tootmisega alustamise protsess tehtud. Tootmistehnoloogia muutmise keeld – sobimatu (sisult Eelnõu eesmärgiga pigem vastassuunaline) meede, mis kujutab endast liitujale seatavat ebamõistlikku piirangut tootmise käivitamisel Kehtiv õigus. Kehtiva õiguse, samuti Eleringiga sõlmitava liitumislepingu kohaselt puudub liitujal keeld muuta liitumismenetluse kestel liitumistaotluses märgitud tootmistehnoloogiat. Eelnõu menetluse käigus on kõige äärmuslikumaid piiranguid (ja seega kõige jõulisemat turu ümberjagamist) nõudvad turuosalised asunud väitma, et justkui puuduks tänase õiguse kohaselt liitumislepingu sõlminud isikul õigus liitumistaotluses toodud tehnoloogiat muuta. Väidetakse, et tegemist olevat justkui seaduse „lüngaga“ ja „tegelikult“ pole sellist õigust kunagi olnud. Tegemist on valeväitega. Enne asjakohaste sätete esiletoomist, mis tehnoloogia muutmist täna kehtiva õiguse kohaselt sõnaselgelt võimaldavad, on asjakohane esmalt küsida, et juhul, kui täna tehnoloogia muutmise vabadus väidetavalt puudu b , siis miks on üleüldse vajalik ELTS §’s 87 1 tehnoloogia muutmise keel u sõnasta mine . Milleks keelata midagi, mida väidetavalt nii-ehk-naa pole?! Ehk siis arusaadavalt mõistavad ka nimetatud turuosalised ise, et täna kehtiva õiguse kohaselt ei ole tehnoloogia muutmine piiratud (see vabadus on liitujal olemas) ja tegemist oleks uue ning väga olulise piiranguga. Mis puutub aga tehnoloogia muutmise võimalikkust, siis tuleneb see järgmisest: Esiteks, sätestab täna kehtiv ELTS võrguettevõtja kohustuse muuta asjakohase taotluse alusel liitumislepingut (ELST § 65 lg 1 p 2) ; Teiseks, kehtivate Eleringiga liitumise tüüptingimuste („ Eleringi tüüptingimused “) punkti 2.6.1 kohaselt on liitujal õigus taotleda liitumislepingu muutmist ning punkti 2.6.2. kohaselt saab sellest liitumislepingu (ehk siis olemasoleva lepingu) lahutamatu osa , punkt 2.6.3 kohaselt on võrguettevõtjal kohustus 90 päeva jooksul taotluse saamisest teha sellele pakkumus liitumislepingu muutmiseks, punkti 2.6.4. kohaselt tuleb liitumislepingu muutmisel lähtuda liitumismenetluse alustamise (ehk siis algsel liitumislepingu sõlmimise) aja tingimustest ning viimaks punkti 2.6.5 täpsustab 2 juhtumit milliste esinemisel tuleb liitumistaotluse muutumisel esitada muutmistaotlus koos kõigi liitumistaotluse lisadega ehk sisuliselt „uus“ liitumistaotlus . Need kaks tingimust on: (a) liitumispunkti asukoha muutmine; (b) läbilaskevõime muutmine. Samas, ka nende kahe juhtumi puhul räägivad tüüptingimused jätkuvalt muutmistaotlusest ja mitte uuest taotlusest. Ehk siis näevad liitumislepingu osaks olevad tüüptingimused ette ulatusliku Lepingu muutmise võimaluse ja asjakohase protseduuri . Kolmandaks, liitumislepingu muutmi s e õigus tuleb lisaks ka VÕS § 13 lg-st 1, milline kohaldub liitumislepingule tulenevalt ELTS § 83 l g-s 3 sätestatule. Viimaks, kuna liitumislepingud on olemuselt eraõiguslikud lepingud, siis tuleb ka kohaldatava regulatsiooni osas lähtuda dispositiivsuse , samuti lepinguvabaduse põhimõttest ehk siis kõik mis pole keelatud on lubatud ning pooled on lepingulises suhtes ise vabad määrama, millistel alustel nad lepingut on valmis muutma. Eleringi üldtingimused ja sealt tulenev ulatuslik lepingu muutmise vabadus on võrdselt kohaldatav kõigile täna kehtivatele liitumislepingutele ja liitujatele. Seega kujutab T ootmiste hnoloogia muutmise k eeld endast olemasoleva õigusliku olukorra olulist muutmist ning mistahes vastupidised väited selles osas on teadlikult eksitavad. Eelnõu. Olukorras, kus Eelnõu eesmärk on tagada võrku lisatootmisvõimsuste kiire lisandumine , siis peaks riigi eesmärgiks olema ju saavutada olukord, kus võimalikult suur osa sõlmitud liitumislepingutest realiseeritakse – asutakse tootma. Tehnoloogia muutmise võimalus (isegi soosimine) on just üks nendest meetmetest, mis seda aitab maksimaalse kasumlikkusega saavutada. Taastuvenergia tootmistehnoloogiad on hetkel aktiivses arengus, kus igal aastal võib lisanduda uusi ja veelgi efektiivsemaid tootmistehnoloogiaid (heaks näiteks siinkohal on salvestussüsteemide areng, kus liitiumakudele otsitakse alternatiive vesiniksalvestistest aga ka nt hüdro - või gravitatsioonipõhistest salvestistest). Kuna lisanduva tootmisvõimsuse seisukohast ei ole vahet, kas elektrienergia tootmisallikaks on päike, tuul, vesi, aku vms ehk siis tehniliste näitajate poolest on eelnimetatud allikatest toodetud elekter kõik ühetaoline, siis puudub mõistlik põhjendus (pidades silmas Eelnõu eesmärki) miks peaks tootmistehnoloogia muutmist keelama . Seda, et T ootmiste hnoloogia muutmis t ei ole põhjendatud liitumismenetluse kestel piirata (keelata) rõhutab ka Euroopa võrgueeskiri. EL’i Komisjoni määrusega 2016/631 („ RfG “) on kehtestatud üle- E uroopalised võrgueeskirjad, mis eristavad tootmistehnoloogiaid võrku liidestamisel mitte energia primaarallika järgi (tuul, päike jne), vaid selle järgi kas tootmismoodul (nt päikesepark, akupark) on sünkroonne või mittesünkroonne. Ehk siis võrguliitumise seisukohast piisab liitumistaotluses selle määramisest, kas tootmismoodul on sünkroonne või mittesünkroonne. Teine kriteerium, mille RfG esile toob on tootmismooduli suurus ( RfG liigitab moodulid erinevatesse kategooriatesse). Nendele kahele(!) kriteeriumile rajanevad tuleb RfG kohaselt määrata võrguga liitumise tingimused, viia läbi võrguarvutused ja -katsetused ning seega on ka need kaks kriteeriumi Euroopa võrgueeskirja kohaselt „mõistlikuks“ ja „mittediskrimineerivaks“ tingimuseks, mille muutmine ei saa toimuda olemasoleva liitumistaotluse raames, vaid mis eeldab uue liitumistaotluse esitamist. Kõik muud tingimused , mida on vaja liitumise käigus muuta või täpsustada (sj liitumistehnoloogia) peab saama muuta liitumise käiguse. Ehk siis ei ole Tehnoloogiamuutmise Keelu näol tegemist ka EL õiguse alusel põhjendatud piiranguga. Lisaks, võttes arvesse liitumispunktide väljaehitamise aega, siis liitumispunkti taotlemisest loobumine praeguses faasis (seda siis tulenevalt T ootmistehnoloogia muutmise keelule) tähendaks, et Eesti taastuvenergeetika eesmärkide kiire saavutamine lükkub edas i (kiire tootmisvõimsuste turule tuleku asemel tegeletakse liitumisvõimsuste ümberjagamisega), samuti aeglustub regionaalse võrgu arendamine ning üleüldine varustuskindluse areng. Näiteks 100-200 MW tootmisüksuse liitmine võrku tekitab selles piirkonnas tehnilise võimekuse liita taristuga ka suuremaid tarbimisüksusi (näiteks tööstusi) odavamatel tingimustel (võrk on juba nende jaoks tugevdatud). Ühesõnaga töötab T ootmiste hnoloogia muutmise k eeld risti vastu eesmärgile, mida Eelnõuga soovitakse saavutada – s.o lisatootmisvõimsuste kiire turule toomine. Ehk siis ei ole Tehnoloogiamuutmise Keelu näol tegemist sobiliku meetmega Eelnõue eesmärkide saavutamisel. Hoopis vastupidi. Viimaks rõhutab Avaldaja veel kord, et hindamaks Tähtajalise tootmiskohustuse kui väga koormava piirangu proportsionaalsust, tuleb seda teha koosmõjus meetmetega, mida seadusandja kehtestab, et leevendada või raskendada nimetatud piirangu mõju. Kahetsusväärselt ei ole aga seadusandja näinud käesoleval juhul ette leevendavaid meetmeid (nt kehtestanud toetusi tootmisüksuste püstitamiseks), vaid on keskendunud üksnes raskendavate lisameetmete kehtestamisele (tehnoloogia muutmise keeld) , mis muudavad liituja jaoks tootmistähtajaga kohanemise veelgi keerulisemaks. Kasutama ta t ootmisvõimsuse tasu nõue Kehtiv õigus. Kehtiva õiguse, samuti Eleringiga sõlmitava liitumislepingu kohaselt puudub liitujal kohustus maksta kasutamata jäetud liitumisvõimsuse eest tasu. Siiski, kuigi otsesõnu selline kohustus liitujal puudub, siis ka Eelnõu menetlemise käigus on mitmed turuosalised juhtinud komisjoni tähelepanu asjaolule, et Eleringil on tegelikkuses ka tänaste õigusaktide alusel võimalik rakendada sellistele liitujatele võrgukasutuse tasu ELTS § 71 lg 1 p 3 alusel . Taolise kulupõhise tasu rakendamine on nähtavasti ka põhjendatud, kuna võrguettevõtja on liitujale liitumispunkti väljaehitamisel ja liitumisvõimsuse tagamisel võtnud endale kohustuse seista selle eest, et võrk oleks võimeline vastava tootmisvõimsuse ka igal ajal vastu võtma. See omakorda tähendav võrgu kestvat hooldust ja töökorrashoidmist. Ehk siis on Avaldaja seisukohal, et kuigi ei ole põhjendatud kohustada liitujat tasuma fikseeritud iga-aastast tasu kasutamata jäetud tootmis võimsuse eest (ehk siis justkui trahvi), siis on põhjendatud nõuda Avaldajalt väljaehitatud liitumisvõimsuse ulatuses võrgutasu maksmist, kuna see on kulu, mida võrguettevõtja peab mh kandma liitujale liitumislepingujärgse võimsuse tagamisest tulenevalt. See on aga tasu, mis peab olema reaalse kulu põhine ehk siis tagama võrguettevõtjale tekkinud kulu hüvitamise. Eelnõu. Ta su ei saa olla ebamõistlik. Eelnõu seletuskirja kohaselt on t asu vajalik selleks, et suunata liitujaid kiiresti oma tootmisseadmeid välja ehitama ja võrku sünkroniseerima. Kes ei jõua tähtajaks, maksab t asu. Ehk siis on Eelnõu kohaselt tegemist sisuliselt trahviga (sanktsiooniga) tootmiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole Eelnõus sätestatud määras tasunõue põhjendatud, s.o 38 000 eurot per kasutamata MVA ja seda iga-aastaselt. Tegemis ei ole kulu-põhisetasuga hüvitamaks võrguettevõtja kulusid, vaid sisuliselt trahviga, mis oluliselt suurendab liituja riske projekti teostamisel ja seega omakorda tähendab, et vähem tootjaid on valmis taastuvenergia projekt e ette võtma. Eeldusel, et tänane kulu-põhine liitumistasu maksmise lahendus jääb sellisena jõusse, siis mõjub tasumaksmise kohustus justkui 2- või 3-kord s e-tasuna sama hüve eest (liitumistasu, võrgutasu ja K asutamata tootmisvõimsuse t asu) ehk siis tekitab küsimuse võrguettevõtja lubamatus rikastumises. Arvamuse esitaja hinnangul ei ole t asu Eelnõus sätestatud kujul (s.o mitte-kulupõhisena) proportsionaalne meede eesmärgi saavutamiseks. Ja taas kord, nii nagu Tehnoloogia muutmise keelu puhul, on ka Kasutamata tootmisvõimsuse tasu puhul oluline hinnata selle proportsionaalsus koosmõjus ülejäänud seadusandja poolt kehtestatavate piirangutega. Mida paindlikum on tähtaeg ja protsess tootmise käivitamiseks, seda põhjendatum on kohustuse rikkumisel tasu nõudmine. Ja vastupidi. Käesoleval juhul on pearaku seadusandja otsustanud kehtestada kogumis üksnes repressiivseid meetmeid (tähtaeg - tehnoloogia muutmise keeld – tasu), mistõttu on raske argumenteerida, millised liitujat soodustavad meetmed peaks õigustama tagajärjena sedavõrd suurte tasude (sisult trahvide) nõudmist. Liitumisvõimsuse minetus Kehtiv õigus. Kehtiva õiguse, samuti Eleringiga sõlmitava liitumislepingu kohaselt ei ole võrguettevõtjal õigust võtta liitujalt pärast liitumistasu maksmist ära väljaehitatud ja liitumislepinguga tagatud liitumisvõimsust. Eelnev rajaneb taaskord „liituja-maksab“ liitumistasude süsteemile, milles Eelnõu leevendusi ei kavanda, vaid üksnes „lisab“ täiendavaid, samas täna kehtiva süsteemiga ühildamatuid kohustusi. Eelnõu. Nii nagu ka varasemalt käsitletud meetmete puhul on k a Liitumisvõimsuse m inetamise osas t änase kulu-põhise liitumistasu süsteemi kontekstis küsimus, et kas tegemist on sobiliku meetmega eesmärgi saavutamiseks. Kas „ tähtaeg – tehnoloogia muutmise keeld – tasu/trahv - õiguse minetus“ on motivatsioonisüsteem, mis loob sooduskeskkonna taastuvenergia projektidesse investeerimiseks ja aitab kaasa taastuvenergiale kiiremale üleminekule? Nähtavasti on liitumisvõimekuse äravõtmise (minetuse) hindamisel vaja esmalt analüüsida seda, kuivõrd keeruline ja kallis on uue liitumisvõimsuse turule toomine ja seega kui ülekaalukas on avalik huvi , mille kaitseks tuleb erahuvi piirata. A rvestades, et liitumisvõimekuse väljaehitamine toimub kulupõhiselt (s.t liituja tasub kõik liitumise väljaehitamisega seotud põhjendatud k ulud), siis saab liitumisvõimekuse äravõtmine PS § 32 tähenduses toimuda üksnes õiglase hüvitise vastu. Sarnast olukorda kinnisasjade puhul reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses kinnisasja sundvõõrandamise regulatsioon. Samas ei näe Eelnõu Liitumisvõimsuse minetamise eest liitujale ette vähimatki hüvitist. Ühtlasi on liitumisvõimsuse minetamise osas küsimus, et millise konkreetsusastmeni peaks avalik huvi olema realiseerunud selleks, et taolist käiku ( sisuliselt liitumisvõimsuse „sundvõõrandamist“) ette võtta. Liitumisvõimsuse äravõtmine pelgalt äravõtmise pärast ei ole ja ei saa olla avalikes huvides. Avalik huvi ei saa olla lihtsalt kellegi ilmajätmine liitumisvõimsusest, vaid avalikes huvides saab parimal juhul olla taolise toimingu ettevõtmine üksnes juhul, kui on ilmne, et selle tulemusena uus taastuvenergia tootmisvõimsus ka tõsikindlalt turule tuuakse . Ehk siis ei saa liitumisvõimsuse äravõtmine olla karistus, vaid sundkäik tingituna ühelt poolt liituja tegevusetusest ja teisalt toimiva alternatiivi olemasolust. Nii ei saa rääkida „avalikes huvides“ liitumisvõimsuse minetamisest enne, kui samale liitumisvõimsusele on olemas teine võimalik liituja, kes on avaldanud selleks soovi ja tõendanud enda võimekust liitumisvõimsus realiseerida. Käesoleval juhul on aga Liitumisvõimsuse m inetus sätestatud kumulatiivsena koos ülejäänud nelja lisakohustuse ja -koormatisega Sellisel kujul Liitumisvõimsuse m inetuse sätestamine ei ole kooskõlas põhiseadusega. ELTS’I LISATAVAD VIIS (5) LISAKOHUSTUST- JA KOORMIST EI JÄRGI VACATIO LEGISE NÕUDEID Ebaehtne tagasiulatuv jõud, põhiõiguste oluline riive, vajadus mõistlikku üleminekuaja järele Sissejuhatus. Kuigi Avaldaja on seisukohal, et Eelnõuga kavandatavad tootmissuunalise liitumislepingu muudatused ei arvesta täna olemasolevat liitumistasude süsteemi, on kordades üle- dimensioneeritud ja töötavad Eelnõuga eesmärgiks seatud sihtidele risti vastu, siis olukorras, kus Õiguskantsler peaks asuma seisukohal, et eespool toodud lisakohusustest ja – piiran g utest võib siiski mõne kohaldamine edasiulatuvalt (s.o pärast Eelnõu kehtima hakkamist sõlmitavate liitumislepingute osas) olla proportsionaalne, siis nimetatud piirangute kohaldamine juba kehtivatele liitumislepingutele peab toimima viisil, mis arvestab kehtivatest lepingutest tekkivad usaldust. Vaieldamatult on täna kehtivate liitumislepingute alusel tegutsevate ettevõtjate jaoks tegemist ootamatu ja mastaapse muudatusega seni kehtinud õiguslikus regulatsioonis, mis riivab oluliselt nende turuosaliste õigusi, kellel on kehtivad kokkulepped liitumisvõimsuste rajamiseks ning kes on nende kokkulepete kehtivusele rajanevalt kujundanud oma majandustegevust. Ebaehtne tagasiulatuv jõud. Eelnõus sisalduvate uute normide kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele kujutab endast ebaehtsat tagasiulatuvat jõudu, kuna see puudutab liitujate varem kavandatud ja juba alustatud tegevust ning tehtud investeeringuid. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele ( 3-4-1-27-13 , p 61). Tagasiulatuva jõu saab reeglina anda vaid isikut soodustavatele sätetele ( nn ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte). Ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis on juba aset leidnud ( 3-4-1-27-13 , p 61). Puudub nähtavasti vaidlus, et liitumislepingu tingimused muutuvad pooltele siduvaks liitumislepingu sõlmimise hetkest . Need on tingimused, millele liituja saab suhetes võrguettevõtjaga rajaneda. Uute p iirangute kohaldamisega varsemalt sõlmitud lepingutele kohaldatakse piiranguid le pingute sõlmimisele (faktile) , mis on juba aset leidnud (minevikusündmusele) . Seejuures kõne all olevad Eelnõu sätted (täpsemalt § 87 1 lg-d 1 , 4 , 5 ja 8 koosmõjus § 111 3 lg - teg a 12 ja 11) ei ole liitujaid soodustavad, vaid erakordselt koormavad. Õiguspärase ootuse põhimõte on osaks õigusriigi printsiibist, mida kaitseb Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 ( 3-4-1-27-13 , p 73). Ehkki õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist, tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas ( 3-4-1-20-04 , p 13; 3-4-1-24-11 , p 49). Õiguspärase ootuse põhimõtte kontekstis tähendab see, et isikul tekib õiguspärane ootus, et tema kohustusi ei suurendata . Riigikohus on oma praktikas täpsustanud, et tegemist ei pea olema üksnes õiguse äravõtmisega, vaid vajadus hinnata õiguspärase ootuse teket võib olla ka juhul, kui regulatsiooni muudetakse ebasoodsamaks, nt kohustuste suurendamise kaudu (vt 3-4-1-27-13 , p 49). Riigikohus on rõhutanud õiguspärase ootuse põhimõtte olulist tähendust isikute suhtes, kes on hakanud oma õigusi realiseerima ( 3-4-1-2-99 , p II). Õiguspärane ootus „ kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võetaks ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima “ ( 3-3-1-6-02 , p 18). Seega väärib kaitset isiku ootus eriti siis, kui tal oli mõistlik alus usaldada regulatsiooni püsimajäämist ja ta on juba asunud oma õigusi realiseerima ( 3-4-1-5-17 , p 66). Õiguspärase ootuse kaitse peab tagama õiguste ja vabaduste moonutamatu realiseerimise (PS § 11 teine lause). Õigusi on võimalik täisväärtuslikult kasutada vaid siis, kui isik ei pea kartma, et riik rakendab ettenägematuid ebasoodsaid tagajärgi. Riigi sõnamurdmisega on Riigikohtu hinnangul olnud tegemist näiteks juhul, kui isik on oma tegevusega täitnud eeldused, millest tulenevalt tal on tulevikus õigus enda suhtes soodsa regulatsiooni kohaldamisele, kuid riik kehtestab sellest hoolimata tema suhtes uue, vähem soodsa regulatsiooni (vrd 3-4-1-1-14 , p 89). Ettevõtlusvabaduse kui vabadusõiguse üheks elemendiks on õigus otsustada vabalt ettevõtluse üksikasjade üle ( 3-16-245 , p 23). Nimelt, „ PS § 31 esimene lause sätestab õiguse tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtluse all mõistetakse eelkõige iseseisva majandustegevuse kaudu tulu teenimist. Riik ei tohi selleks teha põhjendamatuid takistusi ja peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks .“ (vt 3-4-1-27-13 , p 44). Võimalus teenida tulu kaupade ja teenuste müügiga on ettevõtlusvabaduse tuumaks (vt 3-4-1-54-14 , p 46). Seejuures võib ettevõtlusvabaduse kaitse olla kaalukas argument, kui õigusaktiga kitsendatakse senist ettevõtlust ja see võib kaasa tuua pankroti, massilise töökohtade kaotamise jne (vrd 3-3-1-67-01 , p 6). Ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse ( 3-4-1-1-02 , p 12). Ettevõtja kasutab ettevõtlusvabadust mh seeläbi, et võtab lepinguga tööle töötajad, kujundades nii lepinguliste suhetega tingimused, mis võimaldavad tal oma eesmärke ellu viia, seejuures kaitseb ettevõtlusvabadus ka ettevõtja usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtima jäämise suhtes ( 3-4-1-49-14 , p 23; 5-20-3/43 , p 108). Riigikohus on viimases lahendis märkinud, et „ Ettevõtlusvabadus kaitseb ka ettevõtja lepinguvabadust, sh usaldust ettevõtluse raames sõlmitud lepingute kehtimajäämise suhtes ( pacta sunt servanda põhimõte ).“ ( 5-20-3/43 , p 108) Eelnõu regulatsioon, mis muudab ühepoolselt seni kehtivate liitumislepingute tingimusi ja praktikas tähendab Evecon’ile kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat etteplaneerimatut kulu ja võimalikku kahju, riivab Evecon’i ettevõtlusvabadust, sest see muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ja sõlmitud lepinguid oluliselt ebasoodsamaks, võrreldes seni kehtinud õigusliku raamistikuga. Riigikohus on märkinud, et „ Ettevõtlusvabadust riivab olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes “ ( 3-4-1-27-13 , p 44). Käesoleval juhul on tegemist just taolise olukorraga ( 3-4-1-5-17 , p 50). Eelnev tähendab olemuslikult ka Evecon’i PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõiguse riivet. PS § 32 kohaselt on igaühe omand, sh asjad, õigused ja raha puutumatu ( 3-4-1-5-17 , p 50). Omandipõhiõigus kaitseb igaühe omandit riigi riivete ehk igasuguse ebasoodsa mõjutamise eest (vt 5-20-3/43 , p 66). Omandipõhiõiguse riive on PS § 32 sätestatud õigusliku positsiooni igasugune mõjutamine või kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine ( 3-3-1-69-09 , p 57). Käesoleval juhul tekitatakse Eelnõus planeeritava reeglistiku realiseerumisel Evecon’ile olulist, potentsiaalselt mitmekümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvat varalist kahju. Seega, antud juhul halvendab Eelnõu regulatsioon oluliselt olemasolevate liitumislepingutega liitujate õiguslikku positsiooni. Nagu öeldud, on tegemist ootamatu ja mastaapse muudatusega seni kehtinud õiguslikus regulatsioonis, mis riivab oluliselt nende turuosaliste õigusi, kellel on kehtivad kokkulepped liitumisvõimsuste rajamiseks ning kes on nende kokkulepete kehtivusele rajanevalt kujundanud oma majandustegevust. Seejuures on oluline rõhutada, et tänaseks on arvamuse esitaja teinud olulises ulatuses ettevalmistustöid ja investeeringuid, mh on arvamuse esitaja võrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingute alusel võtnud endale kohustuse finantseerida liitumisvõimsuste väljaehitamist ca 28,3 miljoni euro ulatuses, mille tarvis Evecon on omakorda võtnud endale siduvaid kohustusi projekti finantseerijate ees. Lisaks, tänaseks on mitme liitumispunkti osas arvamuse esitaja juba täitnud olulises osas omapoolsed lepingulised kohustused (enne kõike liitumistasu maksmise kohustus). Riigikohus on märkinud, et õiguskindluse põhimõte (PS § 10) nõuab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg , mille jooksul adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Vacatio legis ehk ajavahemik, mis jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele, on seotud õiguskindluse põhimõttega (PS § 10). Riik ei tohi uusi regulatsioone kehtestada n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka PS § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest ning õiguse üldpõhimõtetest. Seega tuleb jõustumistähtaja määramisel hinnata, kas normiadressaatidele jääb oma tegevuse ümberkorraldamiseks piisavalt aega (nt 3-4-1-8-09 , p 83; vt ka 3-4-1-20-04 , p 26, 3-4-1-24-11 , p-id 66 ja 67). See kehtib eriti selliste seaduste puhul, millega võivad kaasneda olulised muudatused. Olulisi muudatusi kaasa toov õigusakt tuleks vastu võtta võimalikult aegsasti enne jõustumist selleks, et anda adressaatidele piisavalt aega sellega tutvumiseks ja oma tegevuses ümberkorralduste tegemiseks ( 3-3-1-33-06 , p 18). Vacatio legis ’e põhimõtte isikuline kaitseala hõlmab PS § 9 teise lausest tulenevalt ka juriidilised isikud ( 3-4-1-24-11 , p 67). Ebapiisava pikkusega vacatio legis võib kaasa tuua seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamise, kuna võib olla vastuolus mõne põhiõigusega koostoimes õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse põhimõte hõlmab õiguspärase ootuse ja vacatio legis-e ( 3-4-1-24-11 , p 48). Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi piisav vacatio legis ei välista iseenesest õiguspärase ootuse riivet ega rikkumist ( 3-4-1-27-13 , p 51). Eelnõuga ettenähtud üleminekuaegade ebamõistlikkus Eelnõuga nähakse viie (5) lisakohustuse ja – piirangu osas ette puudulikud üleminekuajad. Nimetatud lisakohususte- ja piirangute põhiseaduspärane kohaldamine olemasolevatele liitumislepingutele eeldab oluliselt pikemat vacatio legis ’ t , seda enne kõike deposiidi ja tehnoloogiakeelu küsimuses. Eelnõu menetluse ajal ja kantuna üksnes eesmärgist leida kompromisslahendus, mis võimaldaks ka Eelnõuga kehtestatavate ebamõistlike lisakohustuste ja – piirangute kiuste Avaldajal täita endale tänaseks päevaks võetud siduvad kohustused ja tuua turule sõlmitud liitumislepingute mahus uut taastuvenergia tootmisvõimsust, tegi Avaldaja Eelnõule Deposiidi ja Tehnoloogia muutmise keelu vacatio legis’ e osas järgmised muudatusettepanekud (vt LISA 2_ Avaldaja 25.01.2023 muudatusettepanekud): Deposiidi nõue. De posiidi osas peaks üleminekuperiood olema vähemalt 7 kuud seaduse jõustumisest, kuna 6 kuud on Eleringi kehtivate üldtingimuste kohaselt see periood, mille kestel võrguettevõtja kohustub esimese liitumislepingu järgse makse laekumisest (ehk siis liitumislepingu sõlmimise järgselt) viima läbi hankemenetluse ja pärast hanketulemuste selginemist ehk ca 7 kuu jooksul esimesest maksest on liitujal teise liitumismakse tegemise kohustus). Ehk siis kõik lepingud, mis on sõlmitud enne seaduse jõustumist jõuavad teise osamakseni hiljemalt 7 kuu jooksul seaduse jõustumisest. Tegemist oleks põhjendatud ja mõistliku vacatio legise’ga . MUUDATUSETTEPANEK # 1: täiendada Riigikogus II lugemisele esitatud Eelnõud ELTS paragrahvi 111 3 järgmises sõnastuses: „ Enne käesoleva seaduse § 87 1 lõike 1 jõustumist sõlmitud liitumislepingute osas on võrguettevõtjal õigus nõuda § 87 1 lõikes 1 toodud deposiidi tasumist üksnes juhul, kui hiljemalt seitsme kuu möödumisel käesoleva lõike jõustumisest arvates , ei ole nimetatud liitumislepingu alusel tasutud võrguettevõtjale liitumistasu 70 protsenti kogu liitumislepingujärgsest liitumistasust.“ Tehnoloogia muutmise keeld. Vabadus ja paindlikkus valida tootmise alustamise aeg ja tehnoloogiaid kombineerida on olulise tähendusega nii Avaldaja kui paljude teiste täna kehtivaid liitumislepinguid omavate liitujate ärimudelis . Nagu rõhutatud, siis rajaneb see vabadus täna kehtivale ja liitumislepingute sõlmimise ajal kehinud õigusele. Uuele mudelile üleminek eeldab ettevalmistusaega ja reaalset võimalust vähendada üleminekuga kaasnevaid kahjusid. Selliseks minimaalseks vacatio legis’ eks võiks arvestades mh Advokaadibüroo RASK õigusarvamuses toodud näiteid (vt LISA 2 lisana toodud õigusarvamust) ca 1,5 kuni 2 aastat. V õrdluseks on täna kavandatav regulatsioon hoiulaenu ühistute ümberkorraldamiseks seab vacatio legis ’e k s 4,5 aastat; 5G üleminekul tehnoloogiapiiranguid kehtestav regulatsioon ca 4 kuni 8 aastat; apteegireform 5 aastat; karusloomafarmide ke elustamise regulatsioon 4,5 aastat jne. Olemasolevate liitumislepingute alusel loodud õigussuhete ümberkujundamine ja varasemalt paindlikult kavandatud investeerimisgraafiku forsseeritud kujul elluviimine eeldab olemasolevate liitumislepingute osas tehnoloogia muutmiseks mõistlikku üleminekuaega, mis ei saa olla alla 18 kuu. MUUDATUSETTEPANEK # 2: täiendada Riigikogus II lugemisele esitatud Eelnõud ELTS paragrahvi 111 3 järgmises sõnastuses: „ Enne käesoleva seaduse § 87 1 lõike 4 jõustumist sõlmitud liitumislepingutes on liitujal õigus liitumistaotluses toodud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta kuni 18 kuu möödumiseni käesoleva lõike jõustumisest arvates .“ Ettepanekut ei arvestatud. Avaldaja poolt Riigikogu majanduskomisjonile viimase poolt ettepandud tähtajaks (25.01.23) esitatud ettepanekut ei ole Riigikogu täiskogule esitatud Eelnõu tekstis arvestatud. Avaldajale ei ole teada, mis põhjusel, kuna Eelnõu kaardil avaldatud materjalide hulgas ei ole komisjoni istungi protokolle, millest oleks nähtav, kas Avaldaja ettepanekut kaaluti ja kui kaaluti, siis mis põhjusel ei leidnud see toetust. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et Eelnõuga liitujatele kehtestatavad viis (5) lisakohustust – ja koormist on nii eraldiseisvana kui kogumis liigselt represseerivad, ignoreerivad olemasolevat (liituja-maksab põhimõttele rajanevat) liitumistasude süsteemi ning konsolideerivad turu üksikute tugevalt kapitaliseeritud tootja kätte . Nende piirangute kehtestamine olemasolevate liitumislepingutele mõistliku ülemineku ajata kujutab endast õiguskindluse põhimõtte olulist rikkumist. Eelnõu on selles osas põhiseadusega vastuolus. Avaldaja palub Õiguskantsleril kontrollida R iigikogu menetluses oleva elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutumise seaduse eelnõuga (696 SE) elektrituruseaduses tootjasuunalise liitumislepingu lepingutingimuste osas (s.o ELTS §’ dega 87 1 ja § 111 3 ) kavandatavate lisakohustuste ja -koormiste ko oskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega . Eelnõuga kavandtavate eespool viidatud ELTS’i muudatuste jõustumine toob endaga nii Avaldajale kui paljudele teistele turuosalistele, kellel sarnaselt Avaldajale puudub võimalus mõistliku aja jooksul oma majandustegevust ümber kujundada kümnetesse miljonitesse ulatuva kahju tekkimise. Sellest johtuvalt palub Avaldaja, et Õiguskantsler kujundaks oma seisukoha käesolevas Avalduses viidatud ELTS’i muudatuste põhiseaduspärasuse osas esimesel võimalusel. LISA 1 – Avaldaja 19.10.22 arvamus (esitatud Riigikogu Majanduskomisjonile) LISA 2 – Avaldaja 25.01.23 arvamus (esitatud Riigikogu Majanduskomisjonile) Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Aivar Mäemets Juhatuse liige

Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →

Evecon OÜ_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. veebruar 2023

Viit: 6-1/230384/2300673
Registreeritud: 10. veebruar 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Evecon OÜ
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari: 6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik: 6-1/230384
Vastutaja: Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg: 12. märts 2023