Terviseamet_päring

Õiguskantsler 1 2 . jaanuar 2023. a. Kohtu 8, 15193 Tallinn Avaldaja 1 : Ilmapriiri O Ü Registrikood: 14340142 Avaldaja 2: Tööstuse 54 OÜ Registrikood: 14371579 Esindaja: vandeadvokaat Martin Tamme Advokaadibüroo TGS Baltic Ahtri 6a, 10151 Tallinn [email protected] Puudutatud Terviseamet haldusorgan 1: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn [email protected] Puudutatud Tallinna Linnavalitsus haldusorgan 2: Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn [email protected] Pöördumine seoses müraregulatsiooni rakendamisega ning sellest tingitud viivituste ga detailplaneeringu te menetlustes Tallinna linnas Taotlus ed : Kontrollida, kas Terviseamet järgib p õhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava Tallinna linna detailplaneeringute menetlustes müra küsimustes kooskõlastuste andmisel i. müra sihtväärtuse nõudmisel ja ii. elufunktsiooni täielikul välistamisel müra sihtväärtuse järgmise võimatusel, s.o välistades ka hooned, mille välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavusnõuetega ja tagatakse seeläbi müranormide järgmine eluruumides ; Kontrollida, kas Tallinna Linnavalitsus järgib p õhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava Tallinna linna detailplaneeringute menetlustes , kui hoidub detailplaneeringute menetluste lõpuleviimisest Terviseameti sellise negatiivse kooskõlastuse tõttu , mis on Terviseameti poolt antud nõudes i. müra sihtväärtus te järgimist ja ii. välistades elufunktsiooni täielikul müra sihtväärtuse järgmise võimatusel, s.o välistades ka hooned, mille välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavusnõuetega ja tagatakse seeläbi müranormide järgmine eluruumides ; Kaasata menetlusse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaalumaks akna lahtikäivuse nõude kaotamist õigusaktidest (vt põhjenduste p 29. I Sissejuhatus ja kokkuvõte Eluliste asjao lude kokkuvõte. Avaldajatele kuuluvad kinnistud Tallinna linnas, mille l on kehtivad detailplaneeringud 100% ärisihtotstarbega hoonestuse rajamiseks. M õlema kinnistu suhtes toimub uute detailplaneeringute menetlu s eesmärgiga võimaldada elu- ja äri sihtotstarbega hoonestuse rajamis t ; k ummaski detailplaneeringu menetluses on Terviseamet asunud seisukohale, et tegemist on uute planeeringu aladega, mille suhtes tuleb rakendada m ür a sihtväärtusi , mitte piirväärtusi ( vt AÕKS § 56 ning selle rakendusmääruse § 5 ja § 6) . Kuna Avaldajate kinnistutel ei ole müra sihtväärtuse d tagatud liiga suure liiklusmüra tõttu , on Terviseamet andnud negatiivse kooskõlastuse plaanitud elufunktsiooni kavandamiseks Avaldajate kinnistutele ; p robleemi võimendab Terviseameti käsitlus, et müra sihtväärtusi ületav välismüra tase välistab üldse elufunktsiooni kavandamise – seda ka siis, kui hoone välispiirded rajatakse kõrgendatud helipidavuse ga ning seeläbi tagatakse (vastava ehitusliku projekteerimise ja ehitamise kaudu) eluruumidele nähtud müranõuete järgmine eluruumides. Terviseamet on selgitanud, et inimesed teevad aknaid vahel lahti ka ja siis tuleb ikkagi liigne välismüra eluruumidesse sisse; Terviseameti negatiivse kooskõlastuse tõttu on Tallinna linn hoidunud detailplaneeringute vastuvõtmisest ja avalikustamisele suunamisest , kuigi linn a ametiasutused ise pole segafunktsiooniga hoonestuse rajamis ele Avaldajate kinnistutele vastu ; Avaldajatel on iseenesest võimalik realiseerida kinnistute suhtes kehtivad 100% ärifunktsiooniga detailplaneeringud . M.h on juriidiliselt võimalik nn. külaliskorterite rajamine või üüriäriks mõeldud korterite rajamine. Samas on nii Tallinna linna kui Avaldajad ühel meelel, et plaanitud el u- ja ärisihtotstarve loob parema ja kaasaegsema linnalise elukeskkonna. Asjaolu, et tegelikult on võimalik inimeste faktiliseks elamiseks mõeldud pindade rajamine ka täna juba kehtivate planeeringute alusel, ilmestab olukorra küünilisust. Õiguslike probleemide kokkuvõte. Avaldajad on seisukohal, et: Terviseameti praktika on üheses vastuolus AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusmääruse § 5 lg 1 – linnades ja tiheasustusalades saab uue planeeritava ala määrata vaid kohalik omavalitsus ise üldplaneeringu kaudu. Terviseametil puudub pädevus linnades ja tiheasustusaladel omaalgatuslikult uusi planeeritavaid alasid „luua“; Terviseamet on asudes ise „uusi planeeritavaid alasid looma“, sekkunud lubamatult PS § 154 järgsesse kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse , mis omakorda takistab ettevõtjatel muidu kohaliku omavalitsuse poolt muidu sobilikuks peetud planeeringulahenduste loomist – takistades selliselt ettevõtlust ning rikkudes ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust (rikkumine läbi seaduses nõutud müranormidest meelevaldselt rangemat e müranormide järgmis e , mis toob kaasa erinevaid piiranguid ja kulusid); Terviseamet on sekkunud ebaproportsionaalselt Avaldajate ettevõtlusvabadusse ja omandipõhiõigusesse täiendavalt ka praktikaga, millega soovi b elufunktsiooni juurdetoomise täielikult välistada – sh välistada ka selle, et hoone välispiirded rajatakse kõrgendatud müratõkke nõuetega ning seeläbi tagatakse (vastava ehitusliku projekteerimise ja ehitamise kaudu) eluruumidele nähtud müranõuete järgmine eluruumides ; Tallinna Linnavalitsuse rikkumine seisneb menetluses tekkinud alusetus viivituses – Terviseameti kooskõlastus on olemuslikult mittesiduv ja Tallinna Linnavalitsusel on õigus detailplaneeringud vastu võtta ja suunata avalikustamisele ning avalikustamise järel kehtestamisele sõltumat a Terviseameti negatiivsest kooskõlastusest . Samuti on Tallinna Linnavalitsusel õigus määrata ise detailplaneeringus lisatingimusi, mis arvestavad müraolukorda ( kohustuslike miinimumnõudeid tuleb järgida nagunii, aga võimalik on ka miinimumist parema praktika loomiseks lisating imuste seadmine (vt käesoleva seisukoha p 28-30). Ehk Tallinna Linnavalitsusel on olemas vajalikud meetmed ja võimalused olukorra lahendamiseks. Kuid Terviseameti kui riigiasutuse negatiivse kooskõlastuse ( tingimustes suunab Tallinna linn detailplaneeringu taotlejaid ise Terviseametiga viimast rahuldavaid lahendusi ja kokkuleppeid otsima enne detailplaneeringu vastuvõt m ist vaatamata sellele, et vastava kooskõlastus on ebaseaduslik ja mittesiduv ; kirjeldatud praktikaga kaasneb ka Avaldajate ebavõrdne kohtlemine – müra sihtväärtusi ületavas keskkonnas paikneb Tallinna linnas tuh a ndeid kortereid ja neid rajatakse igapäevaselt juurde . See o n olnud võimalik Terviseameti praktika valikulisuse tõttu, millel on ajalooline taust – Terviseamet on ajalooliselt nõudnud sihtväärtust sellistele detailplaneeringutele, mis on üldplaneeringut muutvad . Sell ise olukorra levinud näiteks praktikas ongi 100% ärifunktsiooni asend a mine elu- ja äri segafunktsiooniga , nagu Avaldajate kinnistute puhul – tegelik elu muutub sageli kiiremini ja erinevalt, kui üldplaneeringuga suudeti ette näha . Nii on parema linnalise keskkonna loomiseks on võetud suund segasihtotstarbega hoonestuse loomiseks kus inim estel oleks põhjust viibida/ liikuda erinevatel kallaaegadel ja päevadel ning vältida nn. monfof unktsiooniga alasid (nn. magalad või ainult tavapärastel töötundidel toimivad bürookvartalid). Samuti on üldplaneeringuga kavandatud ärikvartaleid kohtadesse ja mahus, kus need tegelikus majanduskeskkonnas toimida ei suudaks ning nii tekiksid kohad, mille areng takerduks. S ellega seonduvalt esineb praktikas piisavalt sageli vajadus 100% äriotstarbega maade sihtotstarvete osaliseks muutmiseks, et luua segahoonestusalad ja tagada soovitav ning linnaruumi areng. Hea halduse tava rikku v praktika . Te gemist on hea halduse tava rikkumisega , kuna: Terviseameti kooskõlastuse küsimine toimub olemuslikult detailplaneeringumenetluse lõppfaasis, kui läbi Tal linna ametiasutustega arutelude ja kooskõlastusringide on jõutud lahenduseni, mis on Tallinna linna ametiasutuste hinnangul sobiv. On mõistetav, et ka selles menetluses on tulnud arvestada müranormidega (kuid mitte Terviseameti selgelt ebaseadusliku praktikaga). Ehk pärast olulist ajalist, rahalist ja tööpanust paljudelt osapooltelt (arendaja, detailplaneeringu koostaja, asjakohaste uuringute spetsialistid, võrguettevõtjad, ametiasutused) jõutakse punkti, kus tehtud töö tuleks visata prügikasti . Hea halduse puhul peaks menetluse kulgemine ja lõppeesmärgi saavutatavus või mittesaavutatavus olema kogenud osapooltele valdaval osal juhtudest mõistlikult ettenähtav . Terviseameti ebaseaduslik praktika seda ei võimalda; probleem on osalt varjatud ja samas lumepallina paisuv, kuna analoogilisi detailplaneeringuid hoitakse menetluses, kuid menetlused ei jõua taotletud tulemuseni (detailplaneeringu kehtestamiseni). Probleemi püüti lahendada AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 parandustega , mis viitas juba selleks hetkeks selgelt teadvustatud ja paisuvale probleemile , kuid Terviseamet jätkas oma varasemat praktikat õigusaktide täpsustamisele vaatamata ning see on toonud kaasa probleemi suurenemis e . Käesolev pöördumine puudutab kahte detailplaneeringut. Avaldajatel ei ole täpset statistikat, kuid olles konsulteerinud Tallinnas detailplaneeringuid koostavate suur emate ettevõtetega ja kinnisvaraarendajatega, võib julgelt väita, et probleemseid näiteid on ainuüksi Tallinna linnas kümneid. Allpool punktides 22-23 on avaldajad viidanud kahele konkreetsele detailplaneeringule, mille puhul on tekkinud analoogne olukord. Valdkonna taust. Avaldajad ei kahtle, et Terviseameti ebaseadusliku praktika kaugem eesmärk on inimeste tervise kaitse. Mida madalam müratase, seda parem. Teisalt tuleb arvestada linnade ja muude tiheasustusalade reaalse elu olukordadega. Tallinna linna mürakaardid ilmestavad üheselt, et kõikide suurema ja keskmise liiklusintensiiv s usega teede ja tänavate, samuti raudteede lähialadel on müra sihtväärtused ületatud ööpäevaringselt (müra keskuste- ja elamualadel üle 60dBA). Samuti on sihtväärtused ületatud ulatuslikul alal K esklinna ja Kristiine linnaosade elamualadel seoses Tallinna Lennujaama lennukite maandumise ja õhkutõusmise suundadega (müra elamualadel üle 55 dBA ). Avaldajad on konsulteerinud müraspetsialistidega , kes on kinnitanud, et linnalises keskkon n as ongi müra sihtväärtuste tagamine paljudes piirkondades sageli objektiivselt võimatu. Seda ilmestab ka Tallinna mürakaart, mis näitab müra sihtväärtuste võimalikkust liiklusest eemal. Paraku ei ole liiklusmahu oluline vähendamine või täna liikluses osalevate sõidukite asendamine ülisuures osakaalus vaiksete elektrisõidukitega realistlik lähiaja plaan Eesti ühiskonnale . Samuti ei ole realistlik ja eluline plaan, et keskmise ja suurema liiklusega teede ääres on ainult ärimajad. Ühiskonnal puudub vajadus sellises mahus äripindade järele. Palju realistlikum on nõuda ja tagada, et keskmise ja suurema liikluskoormusega teede ääres elufunktsiooniga ruumide kavandamisel projekteeritakse ja ehitatakse hoone välispiirded suurema helipidavusega ning tagatakse müranormide järgimine siseruumides. II Asjaolud - Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21a Omand, kehtiv detail planeering ja menetletav detailplaneering . Avaldaja Ilmapiiri OÜ on nimetatud kinnistu kaasomanik. Kinnistu suhtes kehtib detailplaneering DP03670 . Planeering näeb ette 100% äri sihtotstarbega hoonestuse rajamise . Planeering ei piira ega välista nn. külaliskorterite rajamist või üüriäriks mõeldud korterite rajamist . Kinnistu suhtes menetletakse detailplaneerinut DP 043340 , mis näeb ette äri kõrvale elufunktsiooni juurdetoomise kuni 3 1 % . Detailplaneeringu menetlemise kronoloogia. 21.09.2019 korraldusega algatati detailplaneeringu menetlus. 2019-2022 toimus Tallinna Linnaplaneerimise Amet is (edaspidi : TLPA ) tavapärane menetlus, planeering läbis menetluses 4 ringi tulenevalt erinevate ametkondade märkustest. Tulenevalt Terviseameti seisukohtadest (vt käesoleva seisukoha p REF _Ref123988650 \r \h 8 ) on hoonestuse osas järjest vähendatud algselt taotletud 40% elufunktsiooni osakaalu, viimases lahenduses on see langenud 31%- ni . 14.09.2022 keeldus Terviseamet ka viidatud viimast lahendust kooskõlastamast, leides sisuliselt jätkuvalt, et vaja on tagada sihtväärtused ning kuna need ei ole saavutatavad, ei tohi üldse eluruume kavandada. Müraolukord. Detailplaneeringu ala asub Tallinnas Lasnamäe linnaosas Ülemiste asumis. Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist ettevõtluse segahoonestusalaga , millel võib paikneda ka üksikud elamuid ja asutusi. Üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist III mürakategooria alaga (keskuse maa-ala) . P iirkonna põhiliseks müraallikaks on liiklusmüra. 19.04.2021 Kajaja Acoustics OÜ liiklusmüra hinnang (töö nr 21093) kohaselt on alal kavandatud hoonete osas täidetud AÕKS § 56 ja § 57 ning Rakendusmäärusega kehtestatud III kategooria piirtaseme nõuded. Planeeringuala põhjapoolsemas osas on täidetud ka keskuste maa-alale ettenähtud sihtväärtuse d ning plaanitud mänguväljakul on täidetud isegi elamu-aladele sihtväärtused. Terviseameti kooskõlastused. 31.10.2019 kirjas nr 9.3- 1/19/5839-2 ( lisa 1 ) asus Terviseamet seisukohale, et DP ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „/---/ Kuna detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtust /---/“. 13.06.20 20 jõustus AÕKS muudatus, mis rõhutas, et iga konkreetse detailplaneeringu ala müra kategooria (piirväärtus või sihtväärtus) määratakse üldplaneeringuga (mitte Terviseameti hinnanguga) : 27.01.2021 kirjas nr 9.3-1/20/11875-2 ( lisa 2 ) asus Terviseamet seisukohale, et detailplaneeringu ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „ /---/ detailplaneering ei ole kooskõlas alal kehtiva juhtotstarbega, seega luuakse detailplaneeringuga uus müratundlik ala, mille välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III kategooria müra sihtväärtuseid . /---/ Kuna müratasemed planeeritaval alal ei vasta KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele, leiab amet jätkuvalt, et kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab kavandada kõik hooned täies ulatuses ärihooneteks. Sel juhul tuleb detailplaneering ametile uuesti kooskõlastamiseks esitada. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet käesolevat detailplaneeringut. “. 26.05.2021 kirjas nr 9.3-1/21/5582-4 ( lisa 3 ) on Terviseamet leidnud jätkuvalt, et tegemist on uue müratundliku alaga, mis nõuab sihtväärtuste järgimist ning kuna sihtväärtusi pole järgitud, siis pole detailplaneeringu ala jätkuvalt eluruumide rajamiseks sobilik : „ /---/ toob detailplaneeringu kehtestamine kaasa üldplaneeringu muudatuse ning sellest tulenevalt luuakse uus müratundlik ala, kus peavad müratundliku hoone fassaadile ulatuvad müratasemed vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria sihtväärtustele . /---/ „ Detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik . “. 14.09.2022 kirjas nr 9.3-1/22/6801-2 ( lisa 4 ) on Terviseamet leidnud jätkuvalt, et tegemist on uue müratundliku alaga, mis nõuab sihtväärtuste järgimist ning kuna sihtväärtusi pole järgitud, siis pole detailplaneeringu ala jätkuvalt eluruumide rajamiseks sobilik : „ Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) nõuetest. Mürakategooriad määratakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 alusel vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kuna detailplaneering on kehtivat Lasnamäe elamualade üldplaneeringut muutev, rakendub alal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päevasel ajal 60 dB ja öösel 50 dB . /---/ Amet on ka varasemalt (26.05.2021 kirjas nr 9.3-1/21/5582-4) välja toonud, et detailplaneeringu alusel on eluruumidega hoone planeeritud kõrge liiklustihedusega Peterburi maantee äärde, kus lisaks on väga lähedal ka trammiliinid - tulenevalt sellest ja arvestades kõrgeid müratasemeid kinnitavat liiklusmüra hinnangut jääb amet oma seisukoha juurde ja leiab, et ala ei ole eluruumide rajamiseks sobilik. Tulenevalt eeltoodust ei kooskõlasta amet detailplaneeringut.“ III Asjaolud – Tööstuse 54 Omand, kehtiv detailplaneering ja menetletav detailplaneering . Avaldaja Tööstuse 54 OÜ on nimetatud kinnistu omanik. Kinnistu suhtes kehtib detailplaneering DP018100 . Planeering näeb 100% äri sihtotstarbega hoonestuse rajamise. Planeering ei piira ega välista nn. külaliskorterite rajamist või üüriäriks mõeldud korterite rajamist . Tallinna üldplaneeringu järgi oli algselt tegemist tervenisti korruselamute alaga, mis hiljem muudeti ettevõtlusalaks Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala teemaplaneeringuga. Menetluses oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi on ala kavandatud sega-hoonestusalaks, sh elufunktsiooniga. Kinnistu suhtes menetletakse detailplaneerinut DP041990. Pl aneering näeb ette ärifunktsiooni kõrvale 70%-90% mahus elufunktsiooni toomise. Detailplaneeringu menetlemise kronoloogia. TLPA esitas 07.06.2018 oma esmase seisukoha detailplaneeringu lahenduse kohta. Järgnes tavapärane menetlus, kus 12.07.2018 nõupidamise järgselt 27.08.2018 esitatud korrigeeritud materjalid esitati TLPA poolt 16.10.2018 ametkondlike kooskõlastuste saamiseks. Kõik kooskõlastused järgneva mõne kalendrikuu jooksul saadi, v.a Terviseameti kooskõlastus. Terviseameti kooskõlastuse saamiseks toimus 2019. a. jooksul täiendav e-kirjavahetus ja 13.09.2019 ka arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumine (vt käesoleva seisukoha p REF _Ref123987783 \r \h 12 ), kuid Terviseamet jäi seisukohale, et kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis on tegemist uue planeeritava alaga, millele tuleb kohaldada müra sihtväärtusi ning kui need tagatud ei ole, siis ei tohi mingiski ulatuses elufunktsiooni kavandada, sh ka siis kui eluruumides tagatakse müranormide järgmine kõrgendatud helipidavusega fassaadilahendustega. 09.10.2020 taotles detailplaneeringu koostaja TLPA- lt AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 muudatustele viidates planeeringu uuesti Terviseametile kooskõlastamiseks esitamiseks. 23.10.2020 arutati p laneeringu materjale TLPA komisjonis uuesti, kuivõrd Terviseameti tõstatatud müranormide teemalised küsimused olid vahepealse seadusandliku müraregulatsiooni täpsustumise tõttu saanud täiendava selguse. 23.10.2020 komisjonis tõstatati planeeringulahenduse suhtes rida muid küsimusi vaatamata sellele, et lahendused olid varasemalt kooskõlastatud. 23.10.2020 komisjoni järgselt on kuni käesoleva ajani lahendatud erinevaid Tallinna Linnavalitsuse ametkondade uusi märkuseid, mis seonduvad põhiliselt liikluskorralduslike küsimuste ja hoonestuse kõrguse detailidega. Uuendatud lahendust Terviseameti kooskõlastuse saamiseks veel esitatud ei ole. Samas on Terviseameti praktikast Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A osas ning laiemalt (vt käesoleva avalduse p REF _Ref123987572 \r \h 22 - REF _Ref123987595 \r \h 23 ) ilmne, et ka uue kooskõlastustaotluse puhul viitab Terviseamet sellele, et Terviseameti arvates on tegemist uue planeeritava alaga, millele tuleb kohaldada müra sihtväärtusi . N ing kui need tagatud ei ole, siis ei tohi mingiski ulatuses elufunktsiooni kavandada, sh ka siis kui eluruumides tagatakse müranormide järgmine kõrgendatud helipidavusega fassaadilahendustega. Müraolukord. ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tallinna üldplaneeringu järgi o li tegemist korruselamute maa-alaga, mis hiljem muudeti ettevõtlusalaks Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala teemaplaneeringuga – selle järgi on tegemist ärimaaga, mis on suunatud eelkõige kaubandusele ja teenindusele. Üldplaneeringu järgse maakasutuse juhtotstarbe järgi on tegemist III mürakategooria alaga (keskuse maa-ala). Menetluses oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringu järgi on tegemist segahoonestusalaga , millele on ettenähtud ka elamufunktsioon. piirkonna põhiliseks müraallikaks on liiklusmüra. 11.09.2020 Akukon Eesti OÜ koostatud Keskkonnnamürast põhjustatud müratasemete hindamine (töö nr 190877-1-C ) kohaselt on alal kavandatud hoone stus e osas täidetud AÕKS § 56 ja § 57 ning Rakendusmäärusega kehtestatud III kategooria piirtaseme nõuded. Terviseameti kooskõlastused. 26.03.2019 kirjas nr 9. 3-1/8197-4 ( lisa 5 ) asus Terviseamet seisukohale, et detailplaneeringu ala on Terviseameti hinnangul uus müratundlik ala, millele tuleks kohaldada müra sihtväärtusi : „/---/ Planeeritav ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu” kohaselt alale nr 18, mille juhtotstarve on suuremas osas kaubandus- ja teenindusehitiste maa, Tööstuse tn 54b kinnistu osas elamu- ja ärihoone maa. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringuga määratud ala juhtotstarve kaubandus- ja teenindusehitiste maast elamu - ja ärihoone maaks. Detailplaneeringu lisade (Tallinna planeeringute registris 25.02.2019 dokumendid) hulgast oli leitav Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringu muutmise ettepanek, millest on nähtav, et planeeritaval alal muudetakse enamus hetkel kehtivast juhtotstarbest. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmisel lähtutakse detailplaneeringu alal esineva müra hindamisel KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud sihtväärtustes t. /---/ Tuginedes eeltoodule ei kooskõlasta amet detailplaneeringut kuna mürauuringu kohaselt ületavad planeeritaval alal liiklusest tulenevad päevased ja öised müratasemed KeM määruse nr 71 lisas 1 III kategooria alale kehtestatud liiklusmüra sihtväärtuseid.“ Viidatud seisukoha järgselt toimus Terviseametiga ka e-kirjavahetus, kuid seisukoht jäi muutmatuks. TLPA saatis 30.07.2019 kirja nr 3-2/1779-14 , mille soovitas detailplaneeringu koostajal/ arendajal Terviseametiga koostööd teha sobiva lahenduse leidmiseks, et kooskõlastus saada. 13.09.2019 toimunud a rendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel jäi Terviseamet jäigalt seisukohale, et: kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis on tegemist uue planeeritava alaga ja kohalduvad müra sihtväärtused; samuti leidis Terviseamet, et eraldi probleemiks on kõrge välismüra tase ka kõrgematel korrustel – kuigi inimesed kõrgematel korrustel õues ei viibi objektiivsetel põhjustel (inimesed ei lenda) ja siseruumides nõutud müratasemed saab ja tuleb tagada piisava helipidavusega fassaadi ehitamisega (mida Terviseamet möönis), siis tõi Terviseamet välja , et inimesed ikkagi avavad aknaid ja pärast kaebavad müra üle ning kaebuste arv Terviseametile on aasta-aastalt kasvanud . Ning et kui lahtise akna taga on üle normi müra, siis järelikult ei tohi korterit ikkagi ehitada isegi siis, kui korteris endas kõik normi de kohane on. Viimati mainitud seisukoha juriidilisi põhjendusi Terviseamet esindajad esitada ei suutnud. IV Põhjendused – Terviseameti rikkumised Müranõuded välisõhule ja Terviseameti ebaseaduslik praktika Uue ( üld )planeeringu ala. Terviseameti praktika on ajas muutunud ning alates ca 2018-2019 ( sh nii enne kui pärast 13.06.2020 AÕKS § 56 lg 2 p 2 muudatust ) on see olnud ankurdatud „uue ( üld )planeeringu ala“ kontseptsiooni külge. Kuid seejuures eristamata, kas konkreetne ala asub olemasolevas tiheasustussalas või väljaspool seda. Terviseamet on asunud oma praktikas sisuliselt planeerimisvõimu teostama ning ka linnades tehtavate planeeringute osas otsustama, kas tegemist on uue planeeritava alaga. Kuivõrd see rakenduspraktika oli vastuolus nii AÕKS valdkonda kureeriva Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega kui planeerimisvaldkonda kureeriva Rahandusministeeriumi seisukohta, täpsustati 2020. a. asjakohast õigusliku regulatsiooni , eesmärgiga praktikat korrastada , järgmiselt: k uni 12.06.2020 (k.a.) kehtinud AÕKS § 56 lg 2 p 2 redaktsiooni järgi oli müra sihtväärtus „suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel“. Kuni 30.05.2020 kehtinud Rakendusm ääruse kui AÕKS rakendusakti § 5 järgi „Uue planeeringuga ala käesoleva määruse tähenduses on uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala“. - 31.05.2020 jõustunud redaktsiooni järgi „Uus planeeritav ala käesoleva määruse tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala“ ( Rakendusm ääruse § 5 lg 1) ja „Müratundlik ala käesoleva määruse mõistes on üld planeeringu juhtotstarbega määratud ala , millele on kehtestatud müra normtasemed“ ( Rakendusm ääruse § 5 lg 2). 13.06.2020 jõustunud AÕKS § 56 lg 2 p 2 järgi on müra sihtväärtus „suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega alade “. Vastava seadusemuudatuse seletuskirja järgi: „ muudetakse AÕKSi § 56 lõike 2 punkti 2, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. AÕKSi § 57 kohaselt on müra normtasemed seotud üldplaneeringuga kehtestatavate maakasutuse juhtotstarvetega ning üldplaneeringu raames määratakse kohaliku omavalitsuse territooriumil alade müra kategooriad. Vältimaks detailplaneeringuga tehtavate muudatuste seostamist müra sihtväärtustega, on § 56 lõike 2 punktis 2 vaja asendada sihtväärtuse sättes termini „planeering“ terminiga „üldplaneering“. Sihtväärtust ei rakendata detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel , vaid sellisel alal kehtib kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga määratud müra normtase .“ Tiheasustusaladel kehtivad üldplaneeringujärgsed normväärtused. Sihtväärtust ei rakendada . 13.06.2020 AÕKS muudatuse seletuskirjas toodud tuum on ühene – sihtväärtust ei rakendada detailplaneeringuga kehtestatavate maa sihtotstarvete kohta ega üldplaneeringu juhtotstarbe muutmisel. AÕKS § 56 lg 2 p2 vastavat põhimõtet toetab ka Rakendusm ääruse § 5 lg 1 – uus planeeritav ala saab olla vaid väljaspool tiheasustusala (või muud kompaktse hoonestusega ala) planeeritav uus ala. Tallinna linn on tiheasustusala. Kuivõrd Tallinn on linn, on tegemist tiheasustusalaga. Vastavalt AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusm ääruse § 5 ei rakendada Tallinna linnas detailplaneeringu tegemisel müra sihtväärtusi, sh kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringujärgset maakasutuse juhtotstarvet. Erandina on mõeldav sihtväärtuse rakendamine, kui see on mingi tiheasustuses asuva konkreetse ala osas ettenähtud üldplaneeringus endas. Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 o sas sellist nõuet üldplaneeringus ei ole. Normide täitmine detailplaneeringute alal. V astavalt Kajaja Acoustics OÜ ja Akukone Eesti OÜ müra hinnangule on nii Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 detailplaneeringute ala de l müra piirväärtused täidetud . Seega on nimetatud ala de l täidetud seadusjärgsed müranõuded kinnistu te le m.h ka eluruumide ehitamiseks . Küll tuleb igal juhul täiendavalt tagada projekteerimise- ja ehitamise kaudu, et hoonete fassaadid on piisavalt mürakindlad ja tagavad müranormide järgmise ka siseruumides. Keskkonnaministeeriumi seisukoht – sihtväärtuseid ei saa tiheasustusaladel nõuda Avaldaja selgitustaotlus. 25.10.2021 esitas Tööstuse 54 arendusprojekti osanik ja projektijuht Reterra Estate OÜ Keskkonnaministeeriumile kui AÕKS rakendusvaldkonna eest vastutavale ning Rakendusmääruse kehtestanud ministeeriumile esitanud päringu AÕKS § 56 lg 2 ja Rakendusmääruse tõlgendamise kohta – kas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul saab sihtväärtust nõuda. Keskkonnaministeeriumi seisukoht – sihtväärtuseid ei saa tiheasustusaladel nõuda. 23.11.2021 vastuses nr 1-17/21/5267-2 ( lisa 6 ) selgitas Keskkonnaministeerium, et müra sihtväärtus on „ suurim lubatud müratase uute üld planeeringutega aladel ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada olemasolevate hoonestusalade vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). Seega üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral kehtib vastava mürakategooria piir väärtus , mis aga ei välista sobivate tingimuste korral sihtväärtuse rakendamist. “. Kohaliku omavalitsuse pädevusest . Planeerimisotsustused oma territooriumil on olemuslikult hõlmatud PS § 154 järgse KOV-i enesekorraldusõiguse ga . Sellega arvestavad nii AÕKS § 56 kui Rakendusmäärus ning sellega on kooskõlas nii AÕKS § 56 kehtiva redaktsiooni seletuskirja põhjendused kui valdkonna eest vastutava Keskkonnaministeeriumi selgitused – kohalik omavalitsus saab ja peab ise üldplaneeringute menetluse raames otsustama , kas ja kuhu saab ja soovib ta luua alasid, mille osas nõuab müra sihtväärtuste rakendamist. Seda ei saa ega tohi teha Terviseamet kohaliku omavalitsuse eest. Terviseameti vastupidine praktika sekkub lubamatult nii kohaliku omavalitsuse PS § 154 järgsetesse õigustesse kui ka avaldajate ja teiste arendajate ettevõtlusvabadusse (PS § 31) ja omandipõhiõigusesse (PS § 32 lõiked 1 ja 2) . Terviseameti ebaseaduslik u praktika ajalooline taust ja vastavast praktikast laiemalt Ajalooline taust . Terviseam eti seisukohad, mis on antud enne AÕKS ja Rakendusmääruse 13.06.2020 ja 31.05.2020 muudatusi , avavad Terviseameti käsitluse ajaloolise tausta – Terviseamet nõudis müra sihtväärtuste järgmist selliste detailplaneeringute puhul, mis olid üldplaneeringut muutvad. Avaldajatele ei ole teda ühtegi juhtumit, kus Terviseamet oleks uue müratundliku alana käsitlenud ja sihtväärtusi nõudnud muude detailplaneeringute puhul (st mis ei olnud üldplaneeringut muutvad ). Sellist käsitlust võimaldas AÕKS § 56 ja Rakendusmääruse s juriidilisele terminile „uu e planeeringuga ala“ avamata jätmine. AÕKS § 56 lg 2 muudatuse seletuskiri viitab siiski asjaolule, et AÕKS pole uue planeeritava alana kunagi silmas pidanud olemasolevaid ti heasustusalasid . Ü ldplaneeringuid muutva id detailplaneeri ngud on Eesti praktikas olnud võimalikud juba 22.07.1995 jõustunud planeerimis- ja ehitusseaduse järgi (PES § 9 lg 6) . Müranormid välisõhule ja nende käsitlemine planeerimismenetluses on kehtinud analoogiliselt praegusega juba üle 20 aasta . Müra küsimustega tegelemine planeerimisvaldkonnas on olnud Keskkonnaministeeriumi vastutusalas alates 30.09.2004 välisõhu kaitse seaduse jõustumisest. Vi idatud Terviseameti praktika üldplaneeringut muutvatele detailplaneeringutele sihtväärtuste nõudmisel algas Avaldajatele teadaolevalt 2018.a.-2019.a. Praktika muutumise põhjuseks polnud seejuures asjakohase õigusliku regulatsiooni muudatus. 13.09.2019 toimunud arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel viidati lihtsalt, et müraga seotud kaebuste arv on ajas kasvanud ja seetõttu on müra teemad ka Terviseameti suurendatud tähelepanu saanud. Veelgi enam, suheldes detailplaneeringute koostajatega ja müraekspertidega on väljaspoolt vaadates jäänud paljudele mulje, et praktika muutus kaasnes konkreetsete ametnike tööleasumisega ehk tegemist on konkreetsete ametnike omaalgatusliku sooviga uut praktikat kujundada läbi viisi, kuidas nad on otsustanud oma ametiülesandeid täita. Mõistetavalt on tegemist muljega/ väitega, mida avaldajatel on keeruline verifitseerida, kuid avaldajad pole suutnud leida ka ühtegi muud seletust, mis viidatud praktika muudatuse põhju seid selgitaks. Praktikast laiemalt. Käesoleva pöördumise aluseks olevad probleemid ei ole ainult Avaldajate põhised , vaid puudutavad laiemalt kõiki olukordi, kus tiheasustusalades soovitakse kehtestada üldplaneeringu id muutvaid detailplaneeringud suurema müraga piirkondades – milleks on linnades olemuslikult kõik keskuste alad, keskmise ja suurema liikluskoormusega teede alad. Avaldajatel ei ole täpset statistikat, kuid olles konsulteerinud Tallinnas detailplaneeringuid koostavate suuremate ettevõtetega ja kinnisvaraarendajatega, võib julgelt väita, et probleemseid näiteid on ainuüksi Tallinna linnas kümneid. Järgnevalt toovad Avaldajad kaks analoogilist näidet. Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d . 16.06.2022 kirjas nr 9.3-1/22/4832- 2 ( lisa 7 ) on Terviseamet viidatud kinnistutele segafunktsiooni , sh elufunktsiooni, ettenägeva detailplaneeringu menetluses leidnud: „ Detailplaneering ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, seega rakendub detailplaneeringu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päeval 60 dB ja öösel 50 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55dB ning öösel 45 dB . Seega ületavad mürahinnangus toodud müratasemed olemasoleva liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel ning perspektiivses olukorras liiklusmüra päeval ja öösel KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid. Tulenevalt eeltoodust ei saa amet kooskõlastada käesolevat detailplaneeringu lahendust . “ Paljassaare tee 2. 26.07.2019 kirjas nr 9.3-1/7233-6 ( lisa 8 ) on Terviseamet Paljassaare 2 kinnistule 50/50 elu/äri juhtotstarvet ettenägeva detailplaneeringu menetluses leidnud : „ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et detailplaneeringu välisõhus tuleb tagada vastavus III mürakategooria sihtväärtusele. KeM määrus nr 71 § 5 põhjal on uue planeeringuga ala uue planeeringuga kavandatav uus müratundlik ala. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lg 2 punkt 2 ütleb, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel ja sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt peab planeeringust huvitatud isik tagama, et müra sihtväärtust ei ületata . /---/ Amet jääb endiselt seisukohale, et detailplaneeringuga kavandatav hoone ei ole eluruumide rajamiseks sobilik ning soovitab planeerida hoone täies ulatuses ärihooneks . “. Müran õuded s iseruumid ele ja Terviseameti ebaseaduslik praktika Müranõuded eluruumidele. 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 „ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid “ on kehtestatud liiklusmüra ja tehnoseadmete müra normtasemed eluruumides (vastavalt määruse § 6 ja § 7). Samu nõudeid kordab 02.07.2015 m ajandus- ja taristuminist ri määruse nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “ § 4 lg 6. Müra mõõtmine eluruumides . 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 § 6 lg 4 ja § 7 lg 9 kohaselt tuleb eluruumides mürataseme mõõtmine viia läbi kinniste akende ja ustega ning möbleeritud ruumides. Lahtikäivad a knad eluruumides – aegunud nõue akende lahtikäivuse osas . 02 .07.2015 m ajandus- ja taristuminist ri määruse nr 85 „ Eluruumile esitatavad nõuded “ § 3 lg 3 kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse . Avaldajate hinnangul on viidatud norm ajale jalgu jäänud akna lahtikäimise nõude osas, kuna: piisava loomuliku valguse saab tagada ka mitte lahtikäivaknaga. Insolatsiooninõuete täitmine on üks kriteerium, mida planeeringulahenduste kavandamisel ka hinnatakse ja keerukamates või ebaselgetes olukordades nõutakse ka vastava insolatsiooni analüüsi esitamist. vajalik õhuvahetus on võimalik tagada ka ventilatsiooniga (mida möönab sama määruse § 4 lg 1). Siinkohal on paslik võrdlus bürooruumidega – mis kavandatakse pindala ühiku kohta oluliselt suurema inimeste arvu jaoks ja mis nõuab seetõttu eluruumidest oluliselt suuremamahulist ventilatsiooni vajalikuks õhuvahetuseks. Ometigi pole akende avatavaus nõutud. Ning kaasaaegsete ventilatsioonisüsteemide puhul on akende avamine isegi vastunäidustatud, kuna ven t ilatsioonisüsteemide seadistused ei suuda mõistlikult arvestada akende avamisega suvalistel aegadel, kohtades ja kestusega. Seetõttu võib just akende avamine ise rikkuda vajaliku õhuvahetuse režiimi. Avaldajad toovad siinkohal eraldi välja, et eeltoodud küsimust tuleb vaadata eraldi evakuatsiooni nõuetest – kui ja kus see on vajalik on võimalik paigaldada avatäited, mis ei ole mõeldud ruumide tuulutamiseks, kuid on kasutatavad evakuatsiooni väljapääsuna. Välisõhu müranormide kohaldamine Terviseameti poolt siseruumidele. K äesolevas pöördumises toodud probleemid võiksid lihtsasti olla olemata – inimesed viibivad õues olles maapinnal ning siseruumides olles hoones sees. Viimasel juhul lahutavad neid väliskeskkonnast hoone välispiirded . Välispiired on võimalik rajada vajalike helipidavusnõuetega , et tagada siseruumide müranormide järgmine. Ometigi üritab Terviseamet keelata elufunktsiooni täielikult. Selle asemel, et viidata vajadusele kõrgendatud nõuete järgmisele hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, sh vajalikele uuringutele ja muule võimalikele meetmetele, mis faktiliselt tagaks valminud hoone nõuetekohasuse. Antud teema ei tule Terviseameti eraldi kirjadest välja muul viisil kui just läbi katse keelata üldse eluruumide rajamine Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A ja Tööstuse 54 ning teistele üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga aladele, kus pole tagatud müra sihtväärtused välisõhus. Terviseameti esindajad selgitasid aga seda suuliselt 13.09.2019 kohtumisel Avaldajate esindajaga - Terviseamet tõi välja, et inimesed ikkagi avavad aknaid ja pärast kaebavad müra üle ning kaebuste arv Terviseametile on aasta-aastalt kasvanud. Ning et kui lahtise akna taga on üle normi müra, siis järelikult ei tohi korterit ikkagi ehitada isegi siis, kui korteris endas kõik normi de kohane on. 04.03.2022 Sotsiaalministri määrusega nr 42 § 6 lg 4 ja § 7 lg 9 kohaselt tuleb eluruumides mürataseme mõõtmine viia läbi kinniste akende ja ustega ning möbleeritud ruumides. Välis õ hu müratasemed ei kohaldu siseruumidele ja eluruumide rajamist ei saa keelata põhjendusel, et akna avamisel kanduks siseruumi liiga suur müra. Proportsionaalsed meetmed müranõuete täitmiseks Siseruumide müranormide täitmine. Siseruumidele kehtivad müranõuded tuleb eluruumide kavandamisel alati täita. See on ehitusliku projekteerimise ning seejärel ehitamise kvaliteedi küsimus, et see ka saavutatakse. Terviseameti pädevuses on pöörata tähelepanu müraprobleemile ja kõrgendatud helipidavusega hoone välispiirete vajadusele, kuid Terviseamet ei saa keelata eluruumide rajamist põhjendusega, et akna avamisel kandub eluruumi liigne välismüra . Siseruumide müranõuded kehtivad kinniste akendega ruumidele, mitte avatud akendega ruumidele. Parema keskkonna loomine - siseruumid . Avaldajad ei arva, et alati peaks rahulduma miinimumnormide täitmisega. Luua saab ka paremat keskkonda. Selleks saab Terviseamet oma kooskõlastuses ning kohalik omavalitsus detailplaneeringus anda suuniseid, mida hoonestuse ehituslikul projekteerimisel arvestada, nt: mitte kavandada rõdusid ja terrasse hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; mitte kavandada magamistube hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; avaldajate hinnangul tuleks üle vaadata ka 02.07.2015 majandus- ja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 nõue, mille kohaselt peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken. Avaldajate arvates on selleks otstarbekas kaasata õiguskantsleri menetlusse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium . Vastava akna lahtikäimise nõude k ao tamisel on võimalik anda soovitus mitte kavandada lahtikäivaid aknaid hoonete külgedele, kus on suurem välismüra ; kui hoone juurde on ettenähtud elanikele õues sagedasemaks viibimiseks mõeldud ala, sh mänguväljaks, on võimalik anda suunised selle paigutamiseks kõige madalama müratasemega kohta ja/ või anda soovitus täiendavate mürapiirete paigaldamiseks veelgi parema müraolukorra loomiseks. Parema keskkonna loomine - välialad . Analoogiliselt siseruumidega on võimalik luua miinimumnõuetest paremaks ka väliskeskkonda: Nt kui hoone juurde on ettenähtud elanikele õues sagedasemaks viibimiseks mõeldud ala, sh mänguväljaks, on võimalik anda suunised selle paigutamiseks kõige madalama müratasemega kohta ja/ või anda soovitus täiendavate mürapiirete paigaldamiseks veelgi parema müraolukorra loomiseks ; Sõltuvalt konkreetsest asukohast ja olukorrast on võimalik anda soovitusi liiklusrahustus meetmete kaalumiseks või liikluskorralduse muutmiseks Sõltuvalt konkreetsest asukohast ja olukorrast on võimalik kaaluda müratõkete paigutamist vahetu müraallika äärde. Tervise ameti keeldumine ilma suuniseid andmata/ miinumumnõudeid ette nägemata on ebaproportsionaalne. Eespool punktides 29-30 toodud suuniste andmine Terviseameti ja / või kohaliku omavalitsuse poolt või miinimumnõuete rakendamine riivaks avaldajate ja teiste arendajate õigusi oluliselt vähem, kuid täidaks müraregulatsiooniga taotletavaid eesmärke. Seega on olemas leebem alternatiiv ning Terviseameti keeldumine kui rangem meede ei ole proportsionaalne - täpsemalt ei vasta see vajalikkuse kriteeriumile. V Põhjendused – Tallinna linna rikkumised Terviseameti k ooskõlastuse alus ja selle mittesiduv iseloom . Kooskõlastamine Terviseametiga on nõutud , kui planeeringuga käsitletakse mh müra küsimusi (17.12.2016 VVm nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused § 3 p 12). Õiguslikus mõttes on tegemist asutusevahelise kooskõlastamisega ehk haldusesisese menetlustoiminguga. Õigusaktid ei näe seejuures ette vastava kooskõlastuse õiguslikult siduvat iseloomu – s.o et Terviseameti kooskõlastuse sisu määraks kohustuslikus korras ära detailplaneeringu kehtestamise või mittekehtestamise. Tallinna Linnavalitsuse viivitused. Kuigi Terviseameti seisukohad ei olnud Tallinna linnale siduvad, on nende tulemusena avaldajate detailplaneeringute menetlus veninud mitme aasta võrra. Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A puhul on Terviseameti seisukohtadest lähtudes järjest suurendatud äripindade osakaalu, st kui suures ulatuses kavandada äripindu suurema müraga Peterburi tee poolsele küljele – algselt kavandatud 1. korruse äripindade asemele kavandati seejärel äripinnad kuni 3. korruseni (k.a.) ning lõpuks kogu Peterburi tee poolsele küljele. Ehk menetlus on veninud seega põhjusel, et Tallinna Linnavalitsus on sisuliselt Terviseameti ebaseadusliku praktikaga kaasa läinud ja hoidub viimase negatiivse kooskõlastuse tõttu detailplaneeringu lahendust vastuvõtmast . Tööstuse 54 puhul on olukord analoogiline. Terviseameti 26.03.2019 negatiivse kooskõlastusega kirja nr 9. 3-1/8197-4 ( lisa 5 ) j ärgselt toimus Terviseametiga ka e-kirjavahetus, kuid seisukoht jäi muutmatuks. TLPA saatis 30.07.2019 kirja nr 3-2/1779-14 , mille soovitas detailplaneeringu koostajal/ arendajal Terviseametiga koostööd teha sobiva lahenduse leidmiseks, et kooskõlastus saada. 13.09.2019 toimunud arendaja esindaja ja Terviseameti kohtumisel jäi Terviseamet jäigalt seisukohale, et lähtuda tuleb sihtväärtustest ja eluruume kavandada ei saa. Menetlus sisuliselt seiskus kuni 13.06.2020 ja 31.05,2020 AÕKS ja Rakendusmääruse muudatuste vastuvõtmiseni. Seejärel algas menetlus Avaldajate jaoks suuresti uuesti, kuna vahepealsete seisaku tõttu esitasid Tallinna linna ametkonnad rea uusi nõudmisi (eirates varasemate kooskõlastuste olemasolu) ja vastav menetlus on käinud tänaseni. Vaadates aga Terviseameti praktikat Peterburi tee 15 // 17 // 19 // 21 // 21A osas ja teiste üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute osas, kus müra sihtväärtused pole tagatud, on ilmne, et Terviseameti uue kooskõlastuse taotlemisel seda ei tule. Vaadates Tallinna linna praktikat selles olukorras, on ilmne, et tekib viivitus detailplaneeringu menetluses – Tallinna Linnavalitsus ei soovi vastuvõtte riigiasutuse negatiivse kooskõlastusega detailplaneeringuid. Tallinna Linnavalitsuse õigus ja kohustus otsustada, hea haldus. Terviseameti negatiivne kooskõlastus on üheselt ebaseaduslik (keelates elufunktsiooni põhjendusel, et täidetud pole sihtväärtused, samas AÕKS § 56 lg 2 p 2 ja Rakendusmääruse § 5 järgi ei saa sihtväärtusi tiheasustusaladel nõuda, kui see pole eraldi nõutud üldplaneeringuga). Kuna kooskõlastus on samas oma iseloomult mittesiduv, siis on Tallinna Linnavalitsusel õigus ja kohustus otsustada vastavate detailplaneeringute vastuvõtmine. Haldusmenetlus tuleb viia läbi eesmärgipäraselt ja mõistliku aja jooksul. Otsustamisega viivitamine põhjusel, et ehk midagi kuidagi millalgi Terviseameti praktikas muutub või haldusmenetluse subjekt annab lihtsalt alla ja loobub taotletust, ei ole põhjendatud ning rikub hea halduse tava ja ka avaldajate põhiõigusi. Tallinna Liinavalitsuse põhjendamatu viivitamise negatiivsed tagajärjed avaldajatele . Avaldajad on kinnistud omandanud ettevõtluse eesmärgil – plaaniga rajada kinnistutele segaotstarbeline hoonestus. Põhjendamatu viivitus detailplaneeringute kehtestamisel tähendab avaldajatele otsest kahj u kinnistute ostu finantseerimiseks võetud laenude intresside näol, kuivõrd projekte ei ole võimalik realiseerida ning teenida tulu, mis võimaldaks laene tagasi maksta. Samuti toob olukord kaasa lisakulud seoses detailplaneeringu menetluses tehtava tööga – korduvad ja korduvad paranduste ringid, et otsida lahendusi mis ehk võimaldaks Terviseameti ebaseadusliku negatiivse kooskõlastuse maha võtta tähendab reaalset spetsialistide tööd ning sellega kaasnevat kulu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martin Tamme Vandeadvokaat Ilmapiiri OÜ ja Tööstuse 54 OÜ volitatud esindaja Lisad: Lisa 1 - 31.10.2019 Terviseameti kir i nr 9.3- 1/19/5839-2 ; Lisa 2 - 27.01.2021 Terviseameti kir i nr 9.3-1/20/11875-2 ; Lisa 3 - 26.05.2021 Terviseameti kiri nr 9.3-1/21/5582-4 ; Lisa 4 - 14.09.2022 Terviseameti kiri nr 9.3-1/22/6801-2; Lisa 5 - 26.03.2019 Terviseameti kir i nr 9. 3-1/8197-4; Lisa 6 - 23.11.2021 Keskkonnaministeeriumi seisukoht nr 1-17/21/5267-2 ; Lisa 7 - 16.06.2022 Terviseameti kiri nr 9.3-1/22/4832- 2 ; Lisa 8 - 26.07.2019 Terviseameti kir i nr 9.3-1/7233-6 . Lisa 9 – esindaja volikiri. Reigo Randmets Reterra Estate OÜ Teie 25.10.2021 [email protected] Meie 23.11.2021 nr 1-17/21/5267-2 Vastus selgitustaotlusele müra piirväärtuse ja sihtväärtuse eristamise ja kohaldamise kohta Tallinna linnas Austatud härra Randmets Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel ning keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 § 5 lõike 1 alusel on uue planeeringuga ala väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala. Määruse seletuskirjas on selgitatud, et uute planeeritavate aladena ei ole asjakohane käsitada olemasolevate hoonestusalade vahele kavandatavaid uusi hoonestusalasid ja üksikkrunte, samuti tiheasustusalal uushoonestuse rajamist (sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral). Seega üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral kehtib vastava mürakategooria piirväärtus, mis aga ei välista sobivate tingimuste korral sihtväärtuse rakendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidi Koger Välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Reet Pruul, 626 0731 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Brirgit Lao Terviseamet Meie 03.02.2023 nr 7-4/230171/2300602 [email protected] Austatud Birgit Lao Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Terviseamet järgib hea halduse tava kui jätab detailplaneeringu kooskõlastamata müra sihtväärtuse ületamise tõttu. Terviseamet osaleb planeeringute menetluses kooskõlastava valitsusasutusena, kui planeeringus käsitletakse Terviseameti pädevuses olevaid teemasid, sh müra. Terviseameti kooskõlastus on planeeringu menetluses menetlustoiming. Avalduses väidetakse, et Terviseamet tugineb detailplaneeringute menetluses rangemateele nõuetele ja lähtunud müra sihtväärtusest, kuigi peaks lähtuma müra piirväärtusest. Mõne juhtumi puhul oleks see tähendanud seda, et Terviseamet oleks saanud planeeringu kooskõlastada. Palume Teie seisukohta advokaadibüroo TGS Baltic avalduses esitatud Terviseametit puudutavatele väidetele võimalusel 13. veebruariks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Lopman ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Lisa: Advokaadibüroo TGS Baltic avaldus (12.01.2023) Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]