Andry Krass Teie 02.01.2023
Eesti Omanike Keskliit MTÜ
[email protected] Meie 01.02.2023 nr 14-3/230160/2300538
Austatud Andry Krass
Palusite kontrollida Maa-ameti peadirektori 22.04.2021 käskkirja nr 1-1/21/39 „Kinnisasja
hüvitusväärtuse hindamise juhend“ põhiseadusele vastavust.
Õiguskantsler ei saa selle käskkirja põhiseadusele vastavust kontrollida. See ei ole õigustloov akt,
vaid halduse siseakt ehk halduseeskiri. Õigusteooria, sealhulgas õigusnormide ja kohtupraktika
põhjal ei ole halduseeskirja põhiseaduslikkuse järelevalve võimalik (vt PS § 139 lg 1, § 142 lg 1,
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus § 6 lg 1 p-d 1–3).
Halduseeskirja kehtestamiseks ei ole vaja seaduse volitusnormi. Halduseeskiri tugineb
haldusorganile seadusega pandud ülesande täitmise volitusele.
See käskkiri on asutusesisene töökorralduslik juhis, mille eesmärk on ühtlustada halduspraktikat (vt
juhendi punkt 1.1). Juhendis käsitletav seondub Maa-ameti ülesannetega, mis tulenevad kinnisasja
avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS). KAHOS § 6 lõike 3 kohaselt on Maa-amet üks
pädevatest asutustest, kes korraldab kinnisasja avalikes huvides omandamist ja selgitab välja
omandatava maa hüvitusväärtuse. Maa-amet võib hüvitusväärtuse välja selgitada ise või tellida see
teenus kutsetunnistusega hindajalt (KAHOS § 12 lg 1 ja 2).
Käskkirja punkti 3 järgi avalikustatakse juhend Maa-ameti kodulehel ja punkti 4 järgi tehakse see
teatavaks Maa-ameti maakorralduse osakonnale ja kinnisvara hindamise osakonnale. Sellest ja
punktis 1.1 sätestatust järeldub, et see juhend on mõeldud isikutele, kes on Maa-ameti teenistujad
või tegutsevad Maa-ameti antud ülesannet täites.
Mõistagi peab halduseeskiri olema seadusega kooskõlas ja soodustama seadusega kooskõlalist
halduspraktikat. Taolise juhendi olemasolu ei võta Maa-ametilt kohustust oma tegevuses alati
järgida seadust. See väljendub ka juhendi punktis 1.3, mille järgi on juhendiga sätestatud
põhimõtted soovituslikud. Seega on juhendis sätestatud põhimõtetest põhjendatud juhtudel võimalik
kõrvale kalduda ja juhend ei takista ega välista õiguspäraseid kaalutlusotsuseid. Samuti ei muuda
juhendile tuginemine üksikjuhtumi menetluse tulemust õiguspäraseks – igal juhul on üksikjuhtumi
kohta tehtud otsustus kohtus vaidlustatav.
Alljärgnevalt esitame kokkuvõtte halduseeskirja käsitlevast olulisemast kohtupraktikast.
Halduseeskiri on haldusesisene akt, mis on suunatud haldusele enesele ja siduv haldusorganile,
kuigi see võib avaldada mõju ka haldusevälistele isikutele nende suhetes avaliku võimuga.
Halduseeskiri ei tohi kaalumist takistada ega välistada ning haldusel peab olema põhjendatud
juhtudel ja konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades õiguspärase kaalumisotsuse saavutamiseks
2
võimalus ka halduseeskirjas sätestatud piire ületada. Halduseeskiri võib olla kaalutlusõiguse
teostamise üks etapp tüüpjuhtumite üle otsustamisel (RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548, p-d 24-25).
Halduseeskirja kohaldades tuleb järgida võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid (vt nt
RKHKo 16.01.2008, 3-3-1-81-07, p 13-14; RKHKo 12.12.2017, 3-11-1355, p 30 ja seal viidatud
otsused).
Halduseeskirja ei pea avalikustama. Kui see on siiski avalikuks tehtud, siis tähendab see seda, et
üksikjuhtumi lahendamisel saab sellele viidata ja selles olevaid suuniseid ei pea eraldi põhjendama.
Ühtlasi saab avalikustatud juhendi põhjal isik kontrollida, kas tema juhtumi lahendamisel lähtutakse
võrdse kohtlemise põhimõttest, samuti saab isik põhjendada, miks tema puhul tuleks teha erand ja
esitada halduseeskirja kohaldamisele vastuväiteid (vt nt RKHKo 22.09.2022, 3-20-1548, p 24).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]