Kiri

Arvamus Narva Aleksandri kiriku konstruktsioonide tehnilisest seisundist ja selle renoveerimise ettepanekutest Käesoleva arvamuse koostamisel olid aluseks järgmised materjalid: 1) Narva Aleksandri kiriku ehitustehniline ekspertiis, inseneribüroo TELORA OÜ, 2018; 2) Konstruktsioonide kohapealne visuaalne ülevaatus, 07.07.2019, ins. Georg Kodi (fotod vt käesoleva arvamuse lisas); 3) Urmas Arika ja Kaljo Palo poolt koostatud arhitektuurne projekt, 2005 (käesoleva lisas foto 19 ja 20). I Üldisi märkusi Lähtematerjalis 1) on esitatud üldise seisusundi ekspertiis. Meie visuaalse vaatluse tulemused kinnitavad selles ekspertiisis esitatud järeldusi. II Puitrõdudest Puitkonstruktsioonis rõdudel on ulatuslikult mädanikkahjustused ja on kohati varisemisohtlikus seisundis (lisas fotod 1-3). Mädanikkahjustustega piirkonnad tuleb eemaldada ja asendada sama lahendusega uute konstruktsioonidega. Kui täpsem uuring (remonditööde käigus) näitab, et mõnes piirkonnas õnnestuks midagi säilitada, siis oleks see muinsuskaitselasel eesmärgil igati eelistatud. Puittalade täiemahulisel eemaldamisel võib kasutada uute talade kiviseintele toetamiseks nt. teraskonsoole. III Kivivõlvidest Kiriku suur kivikuppel ei ole varisemisohus, kuid seda ümbritsevad allpool asuvad võlvid on. Allpool asuvad võlvid on madalama kaldega ja tekitavad suuremaid horisontaalrektsioone, mis tõttu on kiriku välissein liikunud väljapoole. Välisseina liikumisest on põhjustatud võlvide ja kiilsilluste sisselangemine, mis on käesolevalt suurim probleem. Hoonel on plekist katusekate, kuid puudub aluskate, mistõttu pleki alla tekkiv kondensvesi ja mittetihedatest kohtadest vihmavesi satuvad telliskivivõlvidele. Hoone tellis- ja paekivi võlvid (ning seinad) on laotud lubimördil, mis muutub veega kokkupuutel „pehmeks“ ning laguneb, mille tagajärjel pudenevad vuugid (fotod 4-10 ja 12-14). Võlvide juures tuleb välissein ristseintega siduda terastõmbide abil, et vältida võlvide ja kiilsilluste purunemist. Käärkambri laekonstruktsioonil mis laotud terastalade vahele (foto 11) on omaette probleem, kuna neid suurte roostekahjustustega talasid on raske kivivõlvide vahel kuidagi täpselt uurida, puhastada või tugevdada. Sellistel juhtudel on tulnud sageli lagi eemaldada ja uuesti ehitada. IV Välisfassaadist Kiriku paekivist karniisidel ja seintel on kohati kivid välja kukkunud või niiskuse ja külmakahjustustega ja vuugid ulatuslikult pudenenud (fotod 15-18). Neis kohtades tuleb karniisid taastada, väljakukkunud või pudenevad kivid asendada, tühjenenud vuugid puhastada ja uuesti täita. Samuti on mõningates kohtades puu juured seinte sees, mis on mõistlik eemaldada. V Katusest Ülevaatusel katuse puidust konstruktsioonidele ei olnud juurdepääsu. Vastavalt Telora poolt tehtud ekspertiisile puudub plekkkatusel aluskate, mis juhiks veelekete ja kondensi tõttu tekkiva vee katusepleki alt räästast välja – aluskatet ilma katusekatet eemaldamata paigaldada ei ole võimalik. Räästas puudub ka hetkel tormiplekk ja plekist allaulatuv veenina on liiga madal, mistõttu satub vihma ja tuulega vesi välisseintesse. Katusele oleks mõistlik paigaldada aluskate ja teha korrektne räästalahendus, kust vesi sisse ei pääseks. Kokkuvõte Arvestades praegust tehnilist seisundit, siis renoveerimistööde – remondi maht on üsna ulatuslik ja aeganõudev sh puitrõdude asendamine, laevõlvide ja välisseinte vuukide puhastamine ja täitmine, lagunevate ja puuduvate kivide asendamine, laevõlvide tugevdamine terastõmbidega. Tööde järjekord: 1) Esimese tööna peab kivivõlvid kindlustama varingu vastu – võlvid tuleb toetada altpoolt tellingutega. 2) Kui võlvid on toestatud, paigaldada terastõmbid välisseinte ja ristseinte ankurdamiseks. 3) Peale kiviseinte ankurdamist saab alustada kivivõlvide taastamist. 3) Eelmainitud töid võib teha kas olemasolevate rõdud pealt, kui need on piisavalt toestatud või võib ka suurte kahjustustega rõdud eelnevalt demonteerida ja rajada tellingud kivipõrandalt. Käesoleva etapi remondi kohta tuleks koostada täpsem projekt koos remonditöödeks kasutatavate materjalide, tööde tehnoloogia (sh ohutus), mahtude ja maksumuse kohta. Lisa: 20 fotot Karl Õiger, volitatud ehitusinsener Georg Kodi, volitatud ehitusinsener Lisa: Fotod 1-20 Foto 1. Puitrõdude ulatuslikud mädanikkahjustused. Foto 2. Puittalade otsad on läbimädanenud, rõdud on allavajunud ca 30cm. Foto 3. Rõdud on allavajunud talade toekohtadest. Foto 4. Üldvaade suurele ja renoveeritud taastatud madalamal olevatele võlvidele. Foto 5. Trepikodade kiilsillused on välisseina liikumisest allavajunud- purunenud. Foto 6. Purunenud tellisvõlvid välisseina ääres. Foto 7. Purunenud võlv ja kiilsillus trepikojas. Foto 8. Üldvaade võlvidele. Foto 9. Suur, hoone keskel olev võlv. Foto 10. Parandatud võlviosa. Foto 11. Käärkambris olev terastaladel võlvlagi. Foto 12. Trepikoja võlvlagi, mis on välisseina äärest purunenud. Foto 13. Välisseina liikumisest on kiilssillus alla langenud. Foto 14. Üldvaaade rõdudele ja võlvidele. Foto 16. Välisseina nurkades on enamasti vertikaalsed praod välisseina liikumisest. Foto 15. Taastatud karniisiosa, pujuured välisseintel. Foto 17. Üldvaade välisseintele. Foto 18. Räästas ei ulatu katuseplekk piisavalt karniisist üle ja alla. Foto 19. Hoone lõige. Foto 20. Hoone plaan.  Muinsuskaitseamet [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 12-6/1232-1 Arvamuse küsimine Aleksandri kiriku kohta Vabariigi Valitsus otsustas 02.06.2016 kabinetinõupidamisel, et Kultuuriministeerium peab koostama Narva Aleksandri Suurkiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kasutamise kontseptsiooni. Selle koostamise käigus on Kultuuriministeerium korraldanud mitmeid kohtumisi ja arutelusid koguduse- ja kogukonnaliikmetega, Narva linnavõimude esindajatega ja teinud koostööd Eesti Kunstiakadeemiaga. Aruteludes kõlasid erinevad arvamused kirikuhoone võimaliku funktsiooni kohta, millest mõned eeldaksid kuppelsaali jaotamist väiksemateks ruumideks (nt raamatukogu, loometöö inkubaator) või lähtuvalt ruumiprogrammist olemasolevale hoonele juurdeehitust tegemist (nt kontserdisaal, konverentsikeskus). Aleksandri kiriku hoone on riiklikult kaitstav ehitismälestis (reg nr 14005) ja selle restaureerimiseks tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt kitsendada hoone funktsioone. Selleks, et välistada lahendused, mida ei ole võimalik olemasolevas õigusruumis teostada, palume Muinsuskaitseametilt indikatiivset vastust järgmistele küsimustele: 1. Kas Aleksandri kiriku kuppelsaali sisemuse jagamine väiksemateks ruumideks on võimalik? 2. Juhul kui kiriku uus funktsioon eeldab hoonele juurdeehitise rajamist, kas tohib kavandada maapealset juurdeehitist või tuleb piirduda maa-aluse ehitisega? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Olga Sõtnik kultuurilise mitmekesisuse peaspetsialist 512 0962, [email protected] Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941  Olga Sõtnik Teie: 18.06.2019 nr 12-6/1232-1 Kultuuriministeerium Meie: 12.07.2019 nr 1.1-7/1568-1 [email protected] Koopia: Narva Linnavalitsus, [email protected] Arvamuse andmine Narva Aleksandri kiriku kohta Täname Teid arvamuse küsimise eest Narva Aleksandri kiriku hoone funktsiooni kontseptsiooni kohta! Muinsuskaitseamet on seisukohal, et mälestised säilivad kõige paremini siis kui nad on kasutuses. Seega kaalub amet kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa sellele, et hoone on kasutuses, sh senise kasutuse ja ruumiplaneeringu muutmise ettepanekud. Küll aga peavad kavandatavad muudatused, sh kuppelsaali siseplaneeringu ümberplaneerimine ja võimalikud juurdeehitised, olema lahendatud olemasolevat hoonet väärtustaval ja sobival moel. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Narva Aleksandri kiriku funktsiooni on võimalik muuta ning samuti on võimalik hoonele teha juurdeehitusi. Täpsemaks hindamiseks on vajalik analüüsida konkreetseid soove ja ettepanekuid, soovitavalt eeleskiisi või täpsemate soovide baasilt. Vastuseks Teie konkreetsetele küsimustele: 1. Narva Aleksandri kiriku puhul on kuppelsaal hoone kõige väärtuslikumaks osa, nii ruumimulje kui arhitektuuriajaloo kontekstis. Tegemist on Eesti suurima kaheksanurkse kirikusaaliga. Kuppelsaali puhul võib kaaluda ajutiste kergkonstruktsioonis vaheseinte paigaldamist või ruumi jagamist mööbli või inventuuriga (nt raamaturiiulitega), mis võimaldavad tajuda siiski suure ruumi terviklikkust. Kapitaalsete ja statsionaarsete siseseinte või vahelagede kavandamist amet ei soosiks. 2. Samuti on lubatud kavandada mälestisele juurdeehitust, nii maa-alust kui maapealset. Juurdeehituse kavandamisel on kindlasti vajalik koostada linnaehituslik analüüs, sh vaadete analüüs. Üheks olulisemaks vaatesihiks mälestisele on vaade piki Kiriku tänavat. Juurdeehitatav maht peaks olema kirikuhoonest visuaalselt selgelt eristatav, soovitavalt kaasaegse vormikeelega. Soovitav oleks kavandada juurdeehis selliselt, et see ei külgneks vahetult kirikuhoonega, vaid oleks ühendatud mälestisega näiteks väiksema mahu (galerii või eraldi koridor) kaudu. Maa-aluste juurdeehituste kavandamisega on Muinsuskaitseamet nõustunud juba varasemate ettepanekute alusel 2007. aastal. Soovitame järgida head tava riiklike ehitiste suure mõjuga muudatuste kavandamiseks ning korraldada parima tulemuse saamiseks nii siseruumi ümberplaneerimiseks kui juurdeehituse osas arhitektuurikonkurss. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Martin Muinsuskaitseamet Ehituspärandi valdkonna juht 2 (2)  Lisa 6 Ida-Virumaa saalid ja sündmuste korraldamise paigad Narvas ning lähiümbruses on mitu erineva mahutavusega saali. Narva Vaba Lava BlackBox - 216 istekohta, saalis kokku max. 300 istekohta koos lisatoolidega, stuudiosaal 70 istekohta, väike saal 50 istekohta. Narva Geneva kontserdimaja Suur saal – 650 kohaga, kammersaal – 150 istekohta Narva kultuurimaja Rugodiv Suur saal – 478 kohta, tantsu saal – 120-200 kohta. Narva muuseum Erinevad saalid, kus on võimalik kontserte korraldada. Suurem nendest Remter mahutab kuni 150 inimest. Jõhvi kontserdimaja Kontserdisaal - suur saal 926 kohaga ja kammersaal 160 kohaga Sillamäe kultuurikeskus Umbes 300 kohta. Lisaks on veel teised kultuurikeskused, mõisad, hotellid, muuseumid, kirikud ja muud asutused, kus on võimalik väiksemaid üritusi korraldada.  EHITISE AUDITI ARUANNE Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku ehitustehniline ekspertiis Ehitise auditi objektiks oleva Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa ehitise aadress Töö number 189280 Ehitise auditit teinud isiku Inseneribüroo Telora OÜ nimi, kontaktandmed, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn registrikood ja MTR Registrikood 14197510 MTR EEK001294 Ehitise auditi tellija nimi ja KULTUURIMINISTEERIUM kontaktandmed Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Ehitise auditi eest vastutavaks Tiit Kerem määratud pädeva isiku nimi ning kaasatud isiku nimi Aruande allkirjastamise kuupäev 30. november 2018. a. November 2018 1. Auditi eest vastutavad pädevad isikud Tanel Seppel Volitatud ehitusinsener, tase 8 Kutsetunnistus nr 088034 Jüri Gross A-kategooria pädevusega Tunnistus nr EL-145-17 elektriinsener Andres Piirsalu Volitatud VK-insener, tase 8 Kutsetunnistus 095888 Tiit Kerem Volitatud KVJ-insener, tase 8 Kutsetunnistus 097660 2. Ehitusprojekti koostaja (andmed aastal 2005) Ehitusprojekti koostaja (äri)nimi Restprojekt OÜ Registrikood 11036478 Kontaktandmed Kooli 7 Tallinn MTR EEP000139 Ehitusprojekti eest vastutav pädev isik Henno Adrikorn Kvalifikatsioon VS 18/2002-P 3. Ehitise ehitaja (andmed aastal 2018) Ehitaja (äri)nimi AS Eviko Registrikood 10321432 Kontaktandmed Õpetaja 9A Tartu MTR EH10321432-0001 Ehitamise eest vastutav pädev isik Kaimo Sepp Kvalifikatsioon 091077 4. Paikvaatluste tegemise kuupäevad Paikvaatlused viidi läbi 09. ja 30. oktoobril 2018. 5. Auditi lisad 1) Tellija poolt üle antud dokumentatsioon ja Ekspertide poolt hangitud dokumentatsioon 2) Renoveerimis- ja ehitustööde maksumushinnang 6. Ehitise audit 6.1. Hoone ja selle põhiliste konstruktsioonide lühiiseloomustus Kirik on historitsistlikus stiilis, milles on ühendatud uusromaani ja uusklassitsistlikke elemente. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 2 / 66 Narva pommitamise ajal Nõukogude lennuväe poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist üks mürsk sisse ja purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti Narva vallutamise käigus õhku ka säilinud torn. 8. augustil 2007 tõsteti taastatavale kellatornile kooniline kiiver. 27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja tornis kirikumuuseum, kirik ja tornimuuseum olid avatud aasta läbi. Esimese kirikuna Eestis on tornis lift ja sissepääs on tagatud ka ratastoolis külastajatele. Torni kuus korrust on köetavad, teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Hoone kohta on koostatud 2005 aastal rekonstrueerimise projekt. Rekonstrueerimistöid on läbi viidud 2006-2008 aastal. Rekonstrueerimist pole ellu viidud täies mahus. Projekti järgi on ka rekonstrueeritud osas tegemata keldri osa. Mitmed olulised tuleohutuspaigaldised hoones ei tööta. Hoonele on koostatud 10.10.2018 OÜ Zoroaster poolt EHITISE AUDITI ARUANNE „EELK Narva Aleksandri Suurkiriku, 1881- 1884, mälestise reg.nr. 14005 lae seisukorra ja kandekonstruktsioonidele pearuumi keskmises osas ja altaris“, töö nr. 20092018/EA. Selle suhteliselt lakoonilise auditi kokkuvõte on järgmine: 20.09.2018 ülevaatuse tulemusel fikseeritule saab anda hinnangu: 1. hoone keskse osa (kuppelsaali) ja altari ehituskonstruktsioonid on stabiilsed ja ei oma ohtu hoone kasutamiseks ürituste läbiviimiseks; 2. seintelt ja laest lahtised krohvitükid on eemaldatud, lahtised krohviservad kinnitatud ja krohvipindade tagused tühimikud täidetud (injekteeritud) stabiilsuse tagamiseks ning laekate on vastupidav ürituste läbiviimiseks; 3. üritustel ja kontsertidel tekkiv müra ja vibratsioon ei oma ohtu hoone konstruktsioonidele. Aivo Raud auditi koostajana omab kutsetunnistust ehitusinsener IV. Tema pädevus pole piisav ehitiste auditite tegemiseks. Seega ei saa antud dokumenti tõsiselt võtta. Hoone konstruktsioonid: Vundamendid – paekivi müüritis. Välisseinad – erineva paksusega paekivi müürid. Torni välisseinad mis, on rajatud rekonstrueerimise käigus kõrgusel +5.200 kuni +19.000, 1,3m paksused paekivi müürid. Ülemised korrused +19.000 kuni 31.000 monoliitne raudbetoon. Ülemiste seinte soojustus 100mm vahtpolüstürooli ja viimistluseks paekivi. Vahelaed – monoliitne raudbetoon plaat, monoliitne raudbetoon plaat raudbetoonist taladega ja osaliselt terastaladel Tornikiiver – teraskonstruktsioonis, puitroovidega. Sisetrepid torni osas - teraskonstruktsioonis. Rekonstrueerimata osa – katuse kandekonstruktsioonid on tellismüüritisest võlvlaed, millel on puitkonstruktsioonis katuse aluskonstruktsioon. Rõdud – puittalad ja puitlaudis. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 3 / 66 Hoone lõige. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 4 / 66 Hoone võib jagada kahte ossa. Rekonstrueeritud torni osa ja rekonstrueerimata saali osa. Rekonstrueeritud on torni osa ja vahetatud on kogu hoone välised avatäited. Üldjoontes on torni osa heas seisukorras, puuduvad suuremad praod, mis viitaksid ohtlikele deformatsioonidele või probleemidele konstruktsioonides. Esineb pindmisi krohvipragusid. Samas on mitmeid kohti, mis vajavad remonti või edasist jälgimist. Hoone sisemised konstruktsioonid on pigem paremas seisukorras kui välised. Järgnevalt kirjeldatakse probleemseid kohti. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 5 / 66 Torni osa esimesel korrusel koristusvahendite ruumis on seintel niiskuskahjustus. Tegemist on tüüpiliste probleemidega vanadel müüridel. Akende ümbrused osad tuleb väljastpoolt paremini tihendada, et vesi ei saaks müüritisse. Samas ei ole antud probleemi 100% võimalik vältida, kuna tegemist võib olla ka kapillaarniiskusega. Probleemi annab oluliselt parandada müüritise vuukide remondiga. Kui vesi ei saa lihtsalt vuukidesse, ei pääse see ka edasi müüritisse. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 6 / 66 Seintes esineb väiksemaid pragusid, mis on vanade hoonet puhul tavalised. Reeglina need ohtlikud pole aga rikuvad viimistluse väljanägemist. Torni osa igalt korrustel võib leida 1-2 kohta mis vajaksid krohvi parandust, sama tegemist vaid väljanägemise puudusega. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 7 / 66 Kõikidel korrustel, kus on põrandakatteks kiviplaadid ja puit osa, seal on ühendussõlmedes vuugi segu suuremal või vähemal määral eemaldunud. Puit on elav materjal ja vajab liikumiseks elastset vuuki. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 8 / 66 Torni osa on teraskonstruktsioonis, puitroovidega. Tornis on ka suitsuärastus luugid, mis hoone valdaja sõnul ei tööta. Kogu torniosa tuleohutuse kontseptsioon tuleks üle vaadata. Arusaamatuks jääb, kuidas saab selline ehitis olla TP2 klassiga, nagu kinnitab arhitektuurse osa projekt. Konstruktiivse osa projekt viitaks justkui sellele, et tegemist peaks ikka olema TP-1 klassi hoonega, kuna torni teraskonstruktsioonile on projektis tulepüsivuse R60 nõue. Torni osa teraskonstruktsioonidel puudus tuletõkkevärv ja tsingikiht, seega R60 nõue täitmata. Teraskonstruktsioonide värvkate on kohati kahjustunud lindude väljaheidete tõttu. Teraskonstruktsioonide värvkate on kahjustunud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 9 / 66 Tsingitud plekist katusekate tekitab kondentsi sisepinnal ja see voolab puidust roovidele ning toimub puidu kahjustumine liigniiskuse tõttu. Vesi tilgub ka soojustusse ja sealt edasi seina vahele. PVC kattega vahelagi on pööningu põrandaks. Projektijärgselt peaks seal olema tuuletõkkepapp, aga sellel ei ole võimalik käia. Hetkel lahendus ei ole ehitusfüüsikaliselt korrektne, kuna PVC all on puit ja see asub võimaliku niiskuse kondenseerumise alas. Projektis pole laele näidatud aurutõket ja suure tõenäosusega pole seda ka paigaldatud. Lisaks saab niiskus pleki sisepinnalt soojutusse liikuda. Kogu torni katusekate alates teraskonstruktsioonidest ja pööningu põranda lahendus tuleks uuesti projekteerida ja ehitada. Hetkel pööningu põrandal oleva soojutuse paksus ei oma põhimõtteliselt mingit tähtsust, sest see ei ole tehniliselt töötav lahendus. Olemas oleva soojutuse kasutatavus uues konstruktsioonis selgub alles pärast kogu põranda lammutamist. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 10 / 66 70% puidust roovidel on näha niiskuskahjustusi. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 11 / 66 Luugid lasevad vett läbi. Luukide ümbruses on vineer hakanud hallitama. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 12 / 66 Luukide ümbruse puitroovide vekseldus ei ole korrektselt teostatud. Keeruline on aru saada, kuidas on konstruktsioon mõeldud töötama. Häirivaks saab pidada erinevate kinnituskruvide kasutamist puitroovide kinnitamisel. Kumbki kruvi ei oma välisel vaatlusel piisavat korrosioonikindlust, sellises konstruktsioonis oleks kruvide keskkonnasaasteklass C3 põhjendatud, paigaldatud on pigem C1 klassile vastav. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 13 / 66 Kohati on kruvid nii viltu paigaldatud, et nende töötamine on küsitav. Selline kruvide paigaldus viitab sellele, et kruvidele pole auke ette puuritud, 8mm kruvide (projektis 8x50mm) puhul on see nõutud. Roovi samm 750mm on ebatavaliselt suur valtsitud pleki kohta. Tavapäraselt ei ole soovitav silepleki avaks rohkem kui 100-150mm ja roovide sammuks tuleb siis 200- 300mm. Pleki ühe kinnituse kohta tuleb projektis toodud koormuste alusel suurusjärgus 2,5 KN tõmbejõudu, mis on hinnanguliselt liiga palju. Kahjuks ei olnud võimalik tuvastada täpset kinnituse lahendust ja kasutatud kinnitusvahendid. Aga väga suure tõenäosusega ei ole pleki kinnitused tagatud projektijärgsetele koormustele. Torni peakandjate külgsuunalise nõtke peaks ära hoidma puitsarikad. Puitsarikad ise peaks olema kaetud laudise või plaadiga, et tekiks jäikuselement. Kuna projekti on koostanud üks insener ja keegi pole seda kontrollinud nagu täna kehtivad ja ka projekteerimise ajal kehtinud nõuded eeldaks, oleks põhjendatud kogu torni osa projektile ekspertiisi tegemine, mis peaks sisaldama täiemahulist kontrollarvutust. Korrektse katuse lahenduse saamiseks tuleb nagunii kõik katuse sõlmed uuesti projekteerida. Projekti ekspertiis oleks vajalik ka tuleohutuse seisukohast, et oleks selge, millised täna mittetöötavad tuleohutuspaigaldised on vajalikud ja milline tulekaitse peab olema torni teraskonstruktsioonil. Näiteks pole torni ülemisel korrusel sellist suitsueemaldus akent, mida saaks alt nupust avada. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 14 / 66 Väljast on rekonstrueeritud müüritise vuugid kohati sammaldunud. See viitab ebakvaliteetselt vuukimisele. Rekonstrueeritud (sisuliselt uuesti laotud) pilastrite müürituise vuugid on kohati tühjad. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 15 / 66 11 aasta vanuse müüritiste kohta saab pidada sellist vuukide olukorda halvaks. Vuugid vajavad kiirema korras remonti, eemaldada tuleb lahtised mördi osad ja vuugid täita. Peauks on niiskuskahjustustega. Puituste puhul ei aita muud kui korralik varikatus. Käesoleval juhul pole varikatus mõeldav ja teostada tuleks ukse uuesti viimistlemine, et tekkinud pragudesse vesi ei saaks. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 16 / 66 Rekonstrueeritud osa vana välissein vajaks alumises osas remonti. Peasissepääsu panduste piirete kinnitusdetailid roostetavad. Kohati kinnitid läbi roostetud ja toru lahti. Vajalik vahetada roostevaba kinnitite vastu. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 17 / 66 Rekonstrueerimata osas on fassaadi olukord kohati väga halb. Probleeme pole mitte ainult vuukide vaid ka kivid on murenenud. Akende alt voolab vesi fassaadile, aga muinsuskaitse tingimuste kohaselt ei ole võimalik aknaplekke lahendada tänapäeva nõuetele vastavalt. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 18 / 66 Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 19 / 66 Kõik välistrepid on amortiseerunud, kohati on isegi keeruline neid rekonstrueerida ja rajada tuleb uued konstruktsioonid. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 20 / 66 Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 21 / 66 Rekonstrueerimata osa saali osas on suuremas osas lae krohv alla kukkunud. Laes on näha sõjajärgset parandatud võlvlae osa. Kogu lagi on hiljuti üle koputatud ja lahtised osad eemaldatud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 22 / 66 Siin on näha rekonstrueeritud ja rekonstrueerimata osa vaheline piir. Suure saali osas rekonstrueeriti 2006 üks lööv. Sinna oli planeeritud orel, eemaldatud on rõdud ja seinad ning lagi uuesti krohvitud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 23 / 66 Rekonstrueerimata rõdud on väga halvas seisukorras ja sinna on juurdepääs Päästeameti ettekirjutuse järgi keelatud. Kohati on rõdud nii halvas seisus, et neid isegi lähemalt uurida on ohtlik, sest need on hetkel puudulikult toestatud. Ajutised postid on liiga saledad. Kui seista näoga altari poole siis vasakule jäävad rõdud ja katus on kehvemas seisukorras kui paremal pool olevad katus ja rõdud. Plaanil sinisega näidatud alades viibida ei ole ohutu. Vasaku poole treppide ümbruse seinad on kohati sellised, kust kohe- kohe kukub suuremaid kivitükke. Vasaku poole võlvlaed on osaliselt toestatud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 24 / 66 Kõik esimese tasandi rõdud on suuremal või vähemal määral ajutiste tugedega toetatud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 25 / 66 Üks rõdu on põlengus tugevalt kahjustunud. Rõdu puitkonstruktsioonid on pikaajaliste katuse läbijooksude tõttu saanud ulatuslikke niiskuskahjustusi. Puitkonstruktsioonidel esineb nähtavaid seenkahjutusi. Rõdud vajavad täiemahulist lahti võtmist ja rekonstrueerimist. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 26 / 66 Samuti vajavad tõsist rekonstrueerimist rõdudele viivad trepid, vahe korrused ja rõdude kohal olevad võlvlaed. Tellistest võlvlagede vuugid on poolenisti tühjad ja tekib küsimus, kuidas need üldse püsivad. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 27 / 66 Müüritistes on selgelt varisemisohtlikke kohti. See on vasakpoolse rõdu trepikoda. Kui see sillus peaks varisema kaob ära ka võlvi tugi ja edasine võlvi kandevõime ei ole prognoositav. Isegi uuringute teostamine antud kohas ei ole ohutu. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 28 / 66 Rõdude kohal olevad võlvid on toestatud juba kümme aasta. Antud kohtades vajavad võlvid viivitamatut remonti. Kui antud kohas peaks tekkima võlvale varing, siis ei ole ka kuppelsaalis viibida ohutu, sest varisev materjal võib rõdudelt põrkuda saali või siis rõdud variseda saali. Samuti nagu ka kuppelsaali osas. See, et mingi aeg tagasi käidi väidetavalt kogu lagi üle ja koputati lahtiolev krohv ära, ei anna mingit selget ajalist kindlust sellele, et millal järgmine krohvitükk või puitdetail laest variseb. Tõenäosus, et midagi ei juhtu suurenes aga 100% kindlust, et järgneva näiteks aasta jooksul midagi ei pudene, ei ole võimalik anda. Nende injekteerimis- ja krohvieemaldustööde kohta pole mingit dokumentatsiooni, et mida tehti või mis mahus tehti. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 29 / 66 Suure saali põranda paekivist plaadid on u. 50% ulatuses purunenud või puuduvad ja vajavad remonti. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 30 / 66 Enne rekonstrueerimist. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 31 / 66 Nagu vanalt fotolt näha on torni osa välja ehitamata ja kiriku kuppelsaali osas on vahetatud katusplekk. Väga suure tõenäosusega on ka seesama plekk pragu katusel ja 2006 aasta rekonstrueerimisega nende katustega midagi tehtud pole. Seega pole neid katuseid suure tõenäosusega soojustatud. Kuppelsaali pleki alusesse osasse pääseb vaid mööda suhteliselt ohtlikke katuseredelid. Lisaks on kahe redeli vaheline käigutee deformeerunud selliselt, et seda kasutada on ohtlik. Alumise redeli juurde ei vii käiguteed. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 32 / 66 6.2. Hoone kütte-, ventilatsioonisüsteemide lühiiseloomustus 6.2.1. Küttesüsteem Hoone on rekonstrueeritud vaid osaliselt. 2007-2008 rekonstrueeriti kiriku torni osa ja sellega rekonstrueerimine piirdus. Sellega seonduvalt on hoones tänapäevane küte vaid torni osas. Kuppelsaal ja seda ümbritsevad ruumid on sisuliselt ilma kütteta, vaid käärkambrit on võimalik kütta ahjuga. Hoone soojavarustus on korraldatud Narva linna kaugkütte võrgust. Soojasõlm paikneb hoone põhja küljel 1. korrusel. Soojussõlm on rajatud 2007-2008. Soojussõlmes paikneb 3 soojusvahetit: torni radiaatorküttele, kiriku küttele ja põrandaküttele. Paigaldatud soojusvahetite tehnilised andmed puuduvad. 2006. aastal koostatud projekti ekspertiisi kohaselt pidi soojussõlm koosnema 5 küttekontuurist: torni radiaatorküte 87,4 kW, põhisaali radiaatorküte 88,3 kW, põrandaküte 93,5 kW, ventilatsioon 43 kW ja soe tarbevesi 160 kW. Ekspertiisi koostajale teadmatutel asjaoludel on tegelikult väljaehitatud lahendust muudetud. Vastavalt Amecon OÜ poolt 22.08.2008 koostatud olemasoleva süsteemi mõõdistusele on väljaehitatud vaid torni radiaatorkütte osa. Soojussõlmes paikneb soojamõõtja Kamstrupi Multical ja soojussõlme juhitakse Siemensi lokaalsete kontrolleritega. Soe tarbevesi tehakse hoones elektriboileritega, mis paiknevad tarbimispunktides 1. ja 6. korrusel. Soojussõlmes puuduvad seadmete tähistus ja funktsionaalskeem, mis võimaldaks üheselt aru saada selle toimimisest. Renoveeritud torni osas on paigaldatud 2.-6. korrusele plekkradiaatorid, mis on varustatud termostaatidega. Torni 1. korrusel on üks plekkradiaator ja eraldi paiknev õhkkütte seade. Õhkütteseade on paigaldatud ühte torni sissepääsu põhjapoolsesse ruumi ja sissepuhutava õhu toru on viidud põranda alt torni fuajeesse, kus puhutakse õhk kahest põrandal paiknevast restist fuajeesse. Täiendavalt on veel kahte ruumi paigaldatud elektriradiaatorid. Torustik on ehitatud Fränkische Alupex_duo torudest, mis paiknevad põranda konstruktsioonis. Püstik on rajatud lifti kõrval paiknevasse šahti. Igal korrusel on liiniseadeventiilid. Nii liiniseade- kui ka radiaatorite tasakaalustusventiilid on eelseadistatud ja selle kohta on vormistatud eraldi protokoll (alusdokument nr 080923). Hoonesse rajatud küttesüsteemi kohta korralik dokumentatsioon puudub Kiriku esindaja sõnul torni küte on piisav tagamaks seal rahuldava sisetemperatuuri. Teise paikvaatluse ajal so 30.10.2018 toimus kirikusaalis gaasitorude montaaž ja kiriku lõunaküljele paigaldati gaasimahuti. Auditit läbiviinud ekspertidele mingit informatsiooni nimetatud tööde tehnilise sisu ja eesmärkide kohta ei antud. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 33 / 66 Radiaatorid torni 6. korrusel Radiaator torni 3. korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 34 / 66 Elektriradiaator torni 1. korrusel Õhkkütteseade torni 1. korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 35 / 66 Olemasolev soojussõlm Olemasolev soojussõlm Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 36 / 66 6.2.2. Ventilatsioonisüsteem Hoones on rajatud mehaaniline ventilatsioon vaid rekonstrueeritud torni osas. Kõik muud ruumid on loomuliku ventilatsiooni abil ventileeritavad või puudub ventilatsiooni üldse. Torni osa ventilatsioon toimub pööningule (so 7. korrus) paigaldatud kompaktse sissepuhke-väljatõmbe seadme RTEK 3500 (tähis dokumentatsioonis SV1) abil, mis on varustatud plaatsoojusvahetiga ja elektrikalorifeeriga 25,5 kW. Seadme summaarsed õhuhulgad on sissepuhkel 2855 m³/h ja väljatõmbel 2315 m³/h. Ventilatsiooniseadme automaatika on lahendatud lihtsa Oumani kontrolleriga. Ventilatsiooniseadme õhuvõtt ja väljavise on lahendatud läbi torni kiivris olevate vintskapp tüüpi avade, millele on paigaldatud restid. Pööningul paiknevad ventilatsioonitorud on kõik isoleerimata. Kuna nad paiknevad kõik külmas ruumis, siis tuleb isoleerida nii sissepuhke kui ka väljatõmbe 7. korrusel paiknev torustik. Õhuvõtt ja väljavise on ehitatud selliselt, et resti taga olev üleminek on väiksem kui rest. Selle tulemusena satub tuulega vihm läbi resti tornikiivri alla. Nimetatud üleminekud tuleb asendada sobivas mõõdus detailidega. SV1 teenindab torni korruseid 2.-6. Spiraalvaltsiga ventilatsioonitorud tuuakse alumistele korrustele lifti kõrval paiknevas kommunikatsioonide šahtis. Torude jaotus on tehtud 7. korrusel selliselt, et igale korrusele läheb oma haru ja igal harul on õhuhulga reguleerimiseks iris-tüüpi reguleerklapp. Korrustel 2.-5. kasutatakse sissepuhkel juga õhujaotajaid ja väljatõmbel reste. 6. korrusel kasutatakse sissepuhkel plafoone ja väljatõmbel reste. Kirjeldatud süsteem on 2008. aastal seadistatud ja mõõdistatud ning selle kohta on vormistatud vastav protokoll (alusdokument nr 80929). Ventilatsiooniseadet on hooldatud ja ta on töökorras. Nõuetele vastavat dokumentatsiooni väljaehitatud süsteemi kohta auditi läbiviimisel tellija ei esitanud. 1. korrusele hiljuti rajatud ajutine WC on varustatud plastist väljatõmbeventilaatoriga, mis juhitakse otse läbi välisseina õue. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 37 / 66 Ventilatsiooniseade SV1 torni 7. korrusel Isolatsioonita sissepuhke ja väljavisketorustik 7. korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 38 / 66 Üleminek ei vasta resti mõõdule Sissepuhke plafoonid laes ja väljatõmberest seinal torni 6, korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 39 / 66 Sissepuhke juga õhujaotajad ja väljatõmberest seinal torni 3. korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 40 / 66 Sissepuhke juga õhujaotajad ja väljatõmberest seinal torni 2. korrusel 6.2.3. Jahutussüsteem Puudub 6.2.4. Niisutus- ja kuivatussüsteem Puuduvad 6.2.5. Suitsuärastussüsteem Hoonele on suitsuärastussüsteem rajatud vaid renoveeritud torni ossa ja see koosneb 4 suitsuluugist. Täpsem kirjeldus on antud käesoleva auditi p-is 5.4.1. Mehaanilist suitsuärastussüsteemi ei ole hoonesse rajatud. 6.2.6. Kokkuvõttev hinnang kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele Hoone küttesüsteem on rajatud poolikult ja vajab uuesti projekteerimist, et tagada hoone terviklik lahendus. Eraldi tuleb arvestada värskelt rajatud gaasikütte süsteemiga. Kuna kuppelsaal ja sellega seotud ruumid on täna ilma ventilatsioonita, siis olemasolev kiriku ventilatsioonisüsteem vastab küll nõuetele, kuid pakub vaid osalise lahenduse. P 5.2.2 nimetatud teostusega seotud puudused tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada, sest see säästab küttekuludelt ja välistab võimalike veekahjude tekkimist. Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei kujuta ohtu inimestele ega põhjusta hoone kui terviku riknemist. Küll on aga vajalik, et johtuvalt hoone kasutamisest kavandatakse uued Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 41 / 66 tehnosüsteemid, mis võimalusel ja majandusliku põhjendatusel oleksid seotud hetkel olemasolevate tehniliste lahendustega. Suitsuärastuse lahendus torni osas vastab nõuetele, kuid vajab kohest korrastamist. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 42 / 66 6.3. Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide lühiiseloomustus Hoones ja kinnistul asuvate veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) rekonstrueerimiseks on koostatud järgnevad ehitusprojektid: - Töö nr P-05053-VK. Tööprojekt. Veevarustus-kanalisatsioon. Köide III. Uponor Eesti OÜ, oktoober 2005; - Põhiprojekt. Kombineeritud veetulekustutussüsteem. Restprojekt. 10.10.2005; - Tööprojekt. Kiriku torni tuletõrje veevarustus. Restprojekt 28.04.2006. Paikvaatluse käigus tuvastati, et ehitusprojektidega ettenähtut ei ole on VK osas praktiliselt ellu viidud. Kiriku esindaja sõnul on VK sisevõrk rekonstrueeritud ca 10 aastat tagasi. Eeldatavalt rekonstrueerimise käigus on rajatud veemõõdusõlm, torni osa veevarustus ja kanalisatsioon, torni osa tuletõrjevee torustikud ja paigaldatud tuletõrjevee pumbad. 12. detsembril 2016 on hoone omanik Siseministeerium sõlminud ASga Narva Vesi veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu. Lepingu sisuks on joogivee müük ja heitvee vastuvõtmine. 6.3.1 Hoone veevarustus Hoone veemõõdusõlm paikneb kiriku kupliruumi loode-poolse välisseina ääres põrandaalusel poolkorrusel. Sisenevale tarnetorule on paigaldatud siiber (vt fotod 1 ja 2), peale mida jaotub see olmevee- ja tuletõrjeveevärgiks. Foto 1. Hoone veesisend – tarnetoru Foto 2. Veemõõdusõlm Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 43 / 66 Veemõõdusõlme on paigaldatud sõelfiltrid (vt foto 3). Foto 3. Sõelfiltrid Olmevee veevärgile on paigaldatud veeautomaat ehk hüdrofoor, millega on maksimaalne rõhk hoone joogiveetorustikus reguleeritud 6 bari (vt fotod 4 ja 5). Fotod 4 ja 5. Rõhutõsteseade veemõõdusõlmes Veemõõdusõlme ruum on pealt kaetud restvõrega, kuid ruumis puudub ventilatsioon. Pinnaspõrandaga poolkelder on niiske ja sobimatu pumpade ja teiste elektriseadmete paigutamiseks sellisel kujul. Veeavarustuse sisevõrk on rajatud eraldi tuletõrjeveevarustusele ja joogiveele. Mõlema torustiku kõrgeimaks punktiks on torni 6. korrus. Veesurve kõrgeima korruse segistis oli paikvaatluse ajal rahuldav, kuigi kiriku esindaja sõnul pidi rõhk kõikuma ja valdavalt ei ole rahuldav (vt fotod 6 ja 7). Foto 6. Segisti köögivalamuga torni osa 6. korrusel Foto 7. Veekraan kiriku 1. korrusel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 44 / 66 Kuuma vee saamiseks on kasutusel lokaalsed elektrilised boilerid (vt foto 8 ja 13). Foto 8. Elektriline boiler torni osa 6. korrusel Tuletõrjeveevärk on rajatud kiriku torni osale. Igale korrusele on paigaldatud tuletõrjekraan koos tuletõrjevoolikuga. Tuletõrjeveevärgi osaks on veemõõdusõlmes paikenvad tuletõrjepumbad, mis peavad tagama kustustusvee vajaliku rõhu ja hulga (vt fotod 9 ja 10). Foto 9. Tuletõrjeveepumbad veemõõdusõlmes Foto 10. Tuletõrjekraan 6. korrusel Tuletõrjeveevarustus ei ole toimiv, kuna paigaldatud pumbad ei ole kiriku esindaja väitel elektrisüsteemiga ühendatud. Samuti on kahest pumbast üks töökorras. Tuletõrje veetorustikud on seeõttu kuivad. Vastavalt Päästeameti (väidetavale) nõudmisele peab olema kiriku tuletõrjeveevärgile paigaldatud tuletõrjevooliku ühendusotsik, et välisukse kaudu oleks võimalik see ühendada tuletõrjeautoga. Tulekahju korral on võimalik torustik survestada tuletõrjeautode pumpade abil. Päästeameti vastavat nõuet dokumentaalselt eksperdile ei esitatud. Vastavalt standardile EVS 835:2014 HOONE VEEVÄRK tuleb hoone veevärk projekteerida ja ehitada nii, et: Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 45 / 66 — see ei seaks ohtu inimesi ja koduloomi ega põhjustaks neile ebameeldivusi; — see ei ohustaks vallasvara ega hoone osi, paigaldatud seadmeid ja teisi seadiseid hoones ja maaomandil; — see ei ohustaks ühisveevärki ja selle teisi kliente; — täidetaks tuleohutuse nõudeid; — välditaks külmakahjustusi. Kiriku hoone veevärk ei vasta nõuetele tuleohutuse seisukohast, kuna tuletõrjeveevärk ei ole toimiv, mistõttu ei ole ehitis ohutu. 6.3.2 Hoone kanalisatsioon Hoone torni osas paiknevad köögivalamud on kanaliseeritud (vt foto 6 ja 7). Kommunikatsioonide šahtis paikneb kanalisatsioonipüstik. Kanalisatsioonipüstiku läbimõõtu ei õnnestunud tuvastada, kuna see paiknes vaadeldamatus kohas. Püstikušahtis paiknevad selge märgistuseta lisaks kanalisatsioonitorustikule ka muud kommunikatsioonid – küttetorustikud, veetorustikud, nõrk- ja tugevvoolukaablid (vt foto 11). Foto 11. Vaade kommunikatsioonide šahti Hoones on kasutusel kaks tualettruumi, mõlemad 1. korrusel. Kiriku kupliruumi osa kagu- poolses küljeruumis paikneb kuivkäimla (vt foto 12). Kuivkäimla tühjendamine tellitakse AS-lt Narva Vesi. Seoses hiljuti valminud uue tualettruumiga on kavas kuivkäimla likvideerida. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 46 / 66 Foto 12. Kuivkäimla kiriku 1. korrusel Teine esimese korruse tualettruum on ehitatud ca 2 aastat tagasi. Selle kanalisatsioon on juhitud SOLOLIFT2 kompaktse pumpla abil põrandaalusesse äravoolu. Antud äravoolutoru väljaviiki ei õnnestunud tuvastada kinnistul. Fotod 13 ja 14. Tualettruum torniosa 1. korrusel ja sama WC äravoolutoru Hoone kanalisatsiooni õhutustoru on viidud torni osa katusealuseni ja see ulatu läbi katuse (vt foto 15 ja 16). Juhul kui õhutustoru kaudu ei ole kanalisatsioon ventileeritud välisõhku, tuleb kasutada õhustusklappi. Õhutusklappi ei tuvastatud. Kuigi reoveeneelud on varustatud haisulukkudega, ei ole välistatud gaaside imbumine läbi õhutustoru katusealusele. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 47 / 66 Foto 15 ja 16. Kanalisatsiooni tuulutustoru kiriku katusealusel Hoone veemõõdusõlmes paikneb võimalik hoone kanalisatsiooni väljaviik (vt foto 17). Väljaviigi suubumist kontrollkaevu püüti tuvastada AS Narva Vesi abiga. Selleks avati kõik kinnistul nähtavad kanalisatsioonikaevude luugid (vt foto 18 ja 19). Üheski kaevus ei tuvastatud väljaviigitoru kirikust. Kinnistut läbib ühiskanalisatsioonitorustik, millel puudub ühendus kiriku kanalisatsiooniga. Foto 17. Võimalik kanalisatsiooni väljaviik Foto 18 ja 19. Väliskanalisatsiooni uuring Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 48 / 66 6.3.3 Sademeveekanalisatsioon Sademevee kanalisatsioon on lahendatud hooneväliste vihmaveetorudega. Sademeveed katuselt juhitakse vahetult hoone seina äärde haljasalale. Haljasalalt imbub sademevesi pinnasesse. Sademevee ärajuhtimine katusepinnalt on tagatud, kuid tagatud ei ole sademevee korrektne ärajuhtimine vahetult välisseinte äärest ja imbumine pinnasesse. Osades paikades on vesi katustelt juhitud otse amortiseerunud sillutisele, millelt vesi hoone piirdetarinditele valgub. Samuti on osades väljavoolupunktides vihmavesi pinnase ära uhtunud, mille tagajärjeks vee imbumine piirdetarinditele (vt fotod 20 kuni 27). Vihmaveetorud on varustatud küttekaablitega. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 49 / 66 Fotod 20-27. Vihmavee äravoolutoru Katusel paiknevad rennid vajavad perioodilist hooldust. Kohapealsel ülevaatusel oli näha äravoolurennidesse ja -lehtritesse kandunud puulehti ja muud prahti, mis takistavad sademevee äravoolu. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 50 / 66 6.4. Hoone nõrk- ja tugevvoolusüsteemide lühiiseloomustus Kiriku elektrivarustuse süsteem alates peakilbist PJK on üles ehitatud TN-S süsteemina (L1, L2, L3, N, PE). Hoone peakilp asub kuppelsaali esimesel korrusel olevas kilbiruumis ja on ühesektsiooniline nimivooluga 400 amprit. Tegemist on 2.liigi elektripaigaldisega. Liitumispunkt on liitumiskilbis, milline asub käärkambri taga kirikust mõnekümne meetri kaugusel. Vastavalt VKG Elektrivõrkudega sõlmitud elektrilepingule on hetkel peakaitse suurus 3x80 amprit pingel 0,4kV. Tuginedes olemasolevatele dokumentidele on toitekaabel liitumiskilbist AXMK 4x240mm2. Kõik torni korruste kilbid ja muud olemasolevad tarbijad saavad toite peajaotuskilbist PJK. Paikvaatluse käigus selgus, et peajaotuskilp on valmistatud firma Support XXL OÜ 2006 aastal tehtud projekti alusel. Ka torni korruste kilbid on valmistatud lähtuvalt samast projektist. Liitumis- ja peakilbi pildid: Aastal 2006 koostatud kiriku rekonstrueerimisprojekti elektri- ja nõrkvoolupaigaldise osa tööprojekt on olnud aluseks ka hoone osalisel tehnosüsteemide renoveerimisel põhiliselt torni osas: valgustus, evakuatsioonivalgustus, pistikupesad, piksekaitse, suitsuärastus, uus kaabeldus, jm. Hiljuti on osaliselt paigaldatud evakuatsioonivalgustust ka kuppelsaali osas. Väljaehitatud efektvalgustuse (tornide ja akende öine valgustamine) osas projekti ei esitatud. Kiriku torni osas on välja ehitatud adresseeritavate anduritega automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem (ATS süsteem). Keskseade: Hephais 128. Hoones on ka valvesüsteem (USS valvab) ja mingil kujul koori rõdul ka helindus. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 51 / 66 Torni osas on välja ehitatud arvutivõrk vastavalt Support XXL projektile. On olemas ka tööprojektid saali- ja lavaelektrivarustuse helitehnika osale ning lavatehnoloogia ja lavavalgustuse osale, kuid selles osas pole töid teostatud, kuna põhiliselt puudutab see kuppelsaali osa, milline pole ehituslikult selleks veel valmis. 6.4.1. Suitsuärastus Suitsuärastus on välja ehitatud kiriku torni ülaosas (plekiga kaetud osas), kuid see on täiesti korrast ära. Neljast ettenähtud luugist toimib vaid üks. Kolmel luugil on ajam kas ühendamata või pole paigaldatud. Suureks puuduseks on ka suitsärastuse kaabelduse teostamine tavakaabliga, kuigi projektiga oli ette nähtud kasutada tulekindlat kaablit FP- 200 tulepüsivusega vähemalt 60 minutit. Allpool esimesel pildil näha mahamonteeritud ajam ja valge mittetulekindla kaabliga teostus. Ka harukarp peab olema liini jätkamise puhul tulekindel. Teisel pildil kaabliga ühendamata ajam luugi kõrval. Olemasoleva saali taastamisel tuleb vajadusel leida eraldi lahendus suitsutõrjesüsteemi loomiseks. Sama puudutab ka võimalikke juurdeehitisi hoonele. 6.4.2. Valgustus, sh.välisvalgustus Projektikohane (Support XXL) valgustus on välja ehitatud ainult torni osas ja selles osas märkusi pole. Kasutusel olevad halogeen ja muud tüüpi valgustid tuleks aegamisi asendada LEED lampide ja valgustitega. Projektikohast välisvalgustust, millega oli ette nähtud parklate valgustamine 6m postidele paigaldatud 100W naatriumlampidega, pole välja ehitatud. Tänapäeval tuleks see ümber projekteerida LEED valgustitele. Kiriku tornide ja akende valgustamiseks on paigaldatud nn.effektvalgustus, mille kohta dokumentatsiooni ei esitatud. Osaliselt on valgusteid paigaldatud välja katusele ning ka aknalaudadele nii välja- kui sissepoole. Kasutatud on LEED valgusteid. Katusele paigaldamisel on kasutatud mitte UV-kindlaid valgeid tavakaableid. Päikese käes nende kaablite mantel mõraneb üsna kiirelt ning sellise paigalduse puhul võib kiirelt tekkida ka lühis (kaabel toetub teravale plekkäärele. vt.pilte) Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 52 / 66 Lisaks ripub üks välisvalgusti lubamatult kaabli otsas ja mõnel sisevalgustil on kaablite juhtmete ühendused väljaspool harukarpi või valgusti korpust (vt.pilte allpool) 6.4.3. Evakuatsioonivalgustus Evakuatsioonivalgustitena on kasutusel spetsiaalsed sisemise akuga valgustid minimaalse toimeajaga 1 tund. Kohapeal olnud dokumentidest selgus, et regulaarselt teostatakse evakuatsioonivalgustuse kontrolle ja kõik peaks nagu korras olema, kuid näiteks paikvaatluse päeval mitmed evakuatsioonivalgustid torni eri korrustel ei töötanud. (vt.pilte allpool) Hiljuti on paigaldatud kuppelsaali esimesele korrusele evakuatsioonivalgusteid ning need kõik olid korras. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 53 / 66 6.4.4. Elektrikilbid ja keskused Kiriku peakilp PJK ja torni korruste kilbid on valmistatud vastavalt 2006 aastal tehtud projektile (Support XXL), kuid nendes kilpides olevad joonised ei vasta enam olemasolevale olukorrale, kuna kilpidesse on kas lisatud kaitselüliteid või on muutunud väljundgrupi otstarve. Paljudes korruse kilpides on puudu avakatted ja seega pole täidetud ka kilpide nõutav kaitseaste IP30. (vt.pilte allpool) Nagu piltidelt ka näha on korruste kilbid süvistatud lifti kõrval asuvasse šahti. Samas šahtis on tõenäoliselt ka mitmed torumagistraalid. Selline paigaldus pole üldjuhul lubatud. Elektrikilbid ja -kaablid peaks olema eraldi šahtis. Vastavalt algse projekti korruste plaanidele peaks kilbid asuma hoopis torni seinal, mitte šahtis, kus nad praegu asuvad. Vastavalt käesoleval ajal kehtivatele normidele tuleks ka kilpide pistikupesade liinidele lisada rikkevoolukaitsed, mis on põhimõtteliselt võimalik ilma uusi kilpe paigaldamata. Hetkel on vastavalt elektrilepingule peakaitse 3x80amprit, kuid peakilbi nimiandmed ja toitekaabel 4x240mm2 Al lubaks peakaitset suurendada vajadusel kuni 3x300amprini. Peakaitsme suurendamine võib päevakorda tulla, kui hoones kavas hakata korraldama mitmesuguseid üritusi, millised vajavad ehk suuremat elektrivõimsust kui hoone tavaolukorras. Kuna kirikuhoonesse pole ette näha olulise suurusega induktiivseid tarbijaid, siis reaktiienergia kompenseerimist pole otstarbekas ette näha. LEED valgustite Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 54 / 66 kasutuselevõtt kompenseerib juba iseenesest võimaliku reaktiivenergia tarbimise. Tänapäeval kasutusel olevad kütte- ja ventilatsioonisedamed kasutavad laialdaselt sagedusmuundureid ja seega pole suurt reaktiivenergia tarbimist ette näha. 6.4.5. Kaablid Hoones on kaabeldus teostatud põhiliselt süvistatult PVC vaskkaablitega. Kaetud tööde akte kaabelduse osas pole ja seetõttu on ka raske hinnata paigalduse vastavust normidele ja heale tavale. Mitmes kohas teostatud kaabeldus pole korrektselt teostatud: a) peakilbi PJK ees on kaablid kaitseta ja seal talluvad kõik, kes peavad toimetama kilbi juures ja b) 6.korruse lae peal on näha, kuidas kaablid on lubamatult paigaldatud ventilatsioonitoruga samasse läbiviigu auku. Samas on otsastamata lahtised kaablid. c) videoprojektori pistikupesa ripub lahtiselt jäiga kaabli otsas ja väljas vihmaveetoru kõrval ripub lahtine kaabel Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 55 / 66  d) lubamatult lahtised kaablite „õhkühendused“ (peaks olema teostatud harukarpides) ja soojasõlme kilbi ebakorrektne kaablite paigaldus (pole võimalik isegi kilbi ust sulgeda) e) kaabeldus šahtis ja kütteventiilide juhtimine Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 56 / 66  f) vihmaveetorude küttekaablid on katki lõigatud ja seega ei toimi. Kogu vihmavee süsteemi küttekaabeldus tuleks uuendada. Osades torudes küttekaabel üldse puudub. Vastavalt käesoleval ajal kehtivatele normidele tuleb I--V kasutusviisiga hoonetes kasutada kaableid tuletundlikkusega Dca-s2,d2 ehk lihtsamalt öeldes halogeenivabu kaableid. Kirikuhoone kuulub IV kasutusviisi alla, seega tuleks hoone renoveerimise jätkamisel üle vaadata olemasolevad elektriprojektid ning need kooskõlla viia nõuetega kaabelduse osas. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 57 / 66 6.4.6. Piksekaitse ja maanduspaigaldis Piksekaitse ja maanduspaigaldise osas puudub teostusdokumentatsioon ja mõõteprotokollid. Visuaalsel paikvaatlusel oli vaadeldav kolm piksekaitse allaviiku torni osas (üks ühel pool ja kaks teisel pool) ning üks piksekaitse allaviik kuppelsaali osas. Vastavalt algsele projektile (Support XXL) oli ette nähtud kaks piksekaitse allaviiku mõlemale tornile mitte harvem kui 25m sammuga. Vastavalt päästeameti juhendile tuleb piksekaitsele teostada vähemalt iga nelja aasta tagant täielik kontroll koos vajalike mõõtmistega. Ja kuppelsaali tornile tuleb pigaldada ka teine allaviik. 6.4.7. Nõrkvool Hoone paikülevaatusel selgus, et hoones on olemas valvesüsteem, automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ATS ning arvutivõrk. Ühegi eelpoolnimetatud süsteemi kohta jooniseid ega kasutatud materjalide dokumentatsiooni pole säilinud-esitatud. Süsteemid on töösolevad ja neid hooldatakse vastavalt hoolduslepingutele. Automaatse tulekahjusüsteemi (ATS) keskseade asub esimesel korrusel olevas kõrvalruumis. Hoonesse on paigaldatud adresseeritav süsteem – süsteem, mille puhul Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 58 / 66 keskseade kuvab tulekahjuteate anduri täpsusega. Keskseadme tüüp on HEPHAIS 128 (4 liini või 2 luupi). ATS osas on olemas plaanid, kuid esitatud dokumentatsiooni mahus puudus projekt ja struktuurskeem. Olemasoleva ATS süsteemiga peaks olema võimalik katta ka kuppelsaali osa. Mingil kujul on olemas ka helindussüsteem kooriruumi rõdul, kuid selle kohta puudub teostusdokumentatsioon ja seetõttu on hinnangu andmine problemaatiline. Kõik varasemad projektid lavatehnoloogia, -valgustuse ja helinduse osas tuleks uuesti üle vaadata ja kaasajastada kuna projektid on tehtud juba 13 aastat tagasi. Ja tehnika areneb pidevalt paremuse suunas (üldjuhul) 6.4.8. Lühikokkuvõte: 1) Kuna tegemist on 2.liigi elektripaigaldisega, siis vastavalt Seadme ohutuse seadusele tuleb iga 10 aasta tagant teostada elektripaigaldise korraline audit koos vajalike elektrimõõtmistega selleks akrediteeritud labori poolt. Kui põhiosas renoveeriti elektripaigaldis aastal 2006, siis sellest on möödas juba üle kümne aasta ning sellest tulenevalt vaja lähitulevikus teostada audit, et veenduda elektripaigaldise ohutuses. 2) Likvideerida kilpide ja kaabelduse osas esiletoodud puudused. 3) Suitsuärastussüsteem viia vastavusse päästeameti nõuetega 4) Teostada piksekaitsesüsteemi täielik kontroll koos vajalike mõõtmistega. 5) Kaardistada teostatud tööd ehk koostada elektripaigaldise teostusdokumentatsioon 6) Enne edasist renoveerimist viia nii tugev- kui nõrkvoolupaigaldise projektid kooskõlla käesoleval ajal kehtivate nõuetega. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 59 / 66 7. Kokkuvõte 7.1. Vundamendid Vundamendid ei ole nähtavalt vajunud, puuduvad praod ja deformatsioonid, seega vundamentide seisukord on hea. Probleemid võivad tekkida, kui viiakse ellu maa-aluse osa projekt. Vanade hoonete vundamentidest allapoole midagi rajada ei ole mõistlik. 7.2. Välis- ja siseseinad Kuppelsaali kandeseinte seisukord on rahuldav. Välisseinad vajavad remonti, nii rekonstrueeritud kui ka rekonstrueerimata osas. Remonti vajavad nii müüritise vuugid kui ka kivid ise. Siseseinad ei vaja remonti. 7.3. Puitkonstruktsioonis siserõdud Rõdude puitkonstruktsioonid on tugevate niiskuskahjustustega. Ühel rõdul on toimud põleng, mille tagajärjel on peatald 40% ulatus ära põlenud. Rõdud on selliste kahjustustega, et lokaalselt või täielikult varisemisohtlikud. Rõdude osas ei saa enne isegi projektlahendust teha kui kõik rõdud tuleb lahti võtta ja määrata peatalade kahjustused. 7.4. Välistrepid Kõik välistrepid on amortiseerunud. 7.5. Katus Üldiselt on katusekatted vettpidavad. Suure saali keskel toimub aegajalt laest tilkumine hoone valdaja seletuste kohaselt. Suure saali kohal olevate puitkonstruktsioonide juurde ohutu ligipääs puudus ja seetõttu neid ei saanud hinnata. Torni katuseplekil puudub kondentsikile või kondentsi absorbeeriv kiht. Torni osas on vajalik täiendav projekti analüüs nii tugevuse kui tuleohutuse osas. Katusepleki all olevad roovid on liiga suure sammuga. Saali osas on vajalik katuselae rekonstrueerimine. Rõdude kohal olevad katuslagede osad on kohati varisemisohtlikud, kuna on kahjustunud pikaajalistest läbijooksudest. Kolme rõdu lagi on ajutiste tugedega. Kui need laed peaks varisema ei ole ohutu viibida ka suures saalis, sest rõdudelt võib materjali põrkuda või rõdu ise variseda saali. 7.6. Tehnosüsteemid Kõigi olemasolevate tehnosüsteemide ühine häda on see, et neid on rajatud vaid kirikutorni silmas pidades. Kui hoone omanik soovib kirikut kasutada kui tervikut ja rajada ka juurdeehituse, mis on kiriku kasutamisel kontserdisaalina hädavajalik, siis on otstarbekas kavandada uued tehnosüsteemid, mis võimalusel (kui üldse) kasutavad täna olemasolevaid süsteemi osi. Kui suurt osa olemasolevatest tehnosüsteemidest saab kasutada selgub projekteerimistööde käigus. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 60 / 66 7.6.1. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid Hoone küttesüsteem on rajatud poolikult ja vajab uuesti projekteerimist, et tagada hoone terviklik lahendus. Eraldi tuleb arvestada värskelt rajatud gaasikütte süsteemiga. Kuna kuppelsaal ja sellega seotud ruumid on täna ilma ventilatsioonita, siis olemasolev kiriku ventilatsioonisüsteem vastab küll nõuetele, kuid pakub vaid osalise lahenduse, mis katab torni osa. P-is 5.2.2 nimetatud teostusega seotud puudused tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada, sest see säästab küttekuludelt ja välistab võimalike veekahjude tekkimist. Hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteem ei kujuta ohtu inimestele ega põhjusta hoone kui terviku riknemist. Küll on aga vajalik, et johtuvalt hoone kasutamisest kavandatakse uued tehnosüsteemid, mis võimalusel ja majandusliku põhjendatusel oleksid seotud hetkel olemasolevate tehniliste lahendustega. 7.6.2. Hoone veevarustus ja kanalisatsioon 1) Veemõõdusõlm vastab üldplaanis nõuetele. Arvestades, et see on rajatud ca 10 aastat tagasi ja see asub niiskes poolkeldris, siis ei ole selle optimaalne eluiga eeldatavalt tagatud. 2) Tuletõrjeveevarustus ei vasta nõuetele. Tuletõrjevee pumbad ei ole ühendatud elektrisüsteemiga ning üks pumpadest ei ole töökorras. Hoone tuletõrjeveevärk ei ole täidetud veega. Ehitise ohutus ei ole tagatud. 3) Hoone kanalisatsioon on toimiv, kuid puudub selgus, kuhu on juhitud olmereoveed. Hoone kanalisatsioonil puudub ühendus kinnistu väliskanalisatsiooniga (vastavat kanalisatsioonikaevu ei tuvastatud). Hoone kanalisatsioon ei vasta nõuetele, kui olemreoveed ei ole juhitud kinnistu väliskanalisatsioonil paikenvasse kogumiskaevu või ühiskanalisatsiooni. Hoone reoveeneelude lisandumisel tuleb dimensioneerida ja vajadusel suurendada õhustustorustiku läbimõõtu. 4) Sademevee ärajuhtimine katusepinnalt on tagatud. Sademeveekanalisatsioon ei vasta nõuetele, kuna ei ole tagatud piirdetarindite suunast vihmavee ärajuhtimine. Katusel paiknevad rennid ja äravoolulehtrid vajavad hooldamist. 5) Lähtudes 2006. aastal koostatud rekonstrueerimisprojektist, on veevarustuse ja kanalisatsiooni osa välja ehitatud osaliselt. Realiseeritud on veemõõdusõlm koos rõhutõstme seadmetega, rajatud torniosa tuletõrjeveevarustus ja 6. korruse köögivalamu segistile on paigaldatud elektriline kuumaveeboiler. Lisaks on ehitatud 1. korruse tualettruum. 6) Rajamata on maa-alune juurdeehitus koos selleks vajaliku drenaažiga. Kuna juurdeehitus puudub, siis ei ole ka rajatud sinna kavandatud sansõlmi ja reoveepumplat. Rajamata on ka sellega seotud kinnistusisene väliskanalisatsioon. 7.6.3. Hoone elektrisüsteemid Hoone elektri- ja nõrkvoolussüsteemide paigaldus tuleb viia vastuavusse kehtivate nõuetega. Teostusel lähtuda p-i 5 vastavates alajaotustes viidatust. Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 61 / 66  LISA 1 PROJEKTDOKUMENTATSIOONI 0LEANDMISE - VASTUVÕTMISEAKT 3.10.2018 Jrk Aadress Objekt/projekt Pealkiri aasta eks arv 1 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Torni 2 2006 teraskarkass 2 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kiriku keldrik. Tööprojekt - Muudatused 2007 3 ventilatsioon ventilatsiooni tööprojektis (seletuskiri ja joonis) töö nr: RV-05-35 3 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Põhiprojekt - Maa-aluse 2007 2 juurdeehituse trepi laiendusprojekt (sisekujunduse osa} 4 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Kiriku torni 2005 2 ventilatsioon 5 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Sisekujundus 2006 1 (Köide II) 6 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Põhiprojekt - Maa-aluse 2007 2 juurdeehituse trepi laiendusprojekt (arhitektuurne osa) 7 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Veevarustus ja 2005 1 kanalisatsioon 8 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Põhiprojekt - Kombineeritud 2005 1 veetulekustutussüsteem 9 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Kiriku torni 2006 2 tuletõrje veevarustus 10 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööjoonised - Elektri ja 2006 1 nõrkvoolupaigaldised 11 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Põhiprojekt - Arhitektuurne 2005 1 osa 12 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööjoonised - Arhitektuurne 2005 1 osa 13 Kiriku 9, Narva Narva \Aleksandri kirik Tööprojekt - Konstruktiivne 2006 1 osa 14 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - 2005 1 Konstruktsioonide muudatused 15 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Keldrikorruse 2005 1 ventilatsioon 16 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - SaaIi- ja 2005 1 lavaelektrivarustuse helitehnika 17 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Lavatehnoloogia 2005 1 ja lavavalgustus 17 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Tööprojekt - Akustika 2005 1 18 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Aruanne - 2005 1 Värviviimistlussondaažid 19 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Muinsuskaitse eritingimused 2005 1 20 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Ehitusprojekti ekspertiis töö 2006 1 nr 0627 Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 63 / 66  Ekspertide poolt hangitud dokumentatsioon 1 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Katseprotokoll, Töö nr 2008 1 080923 2 Kiriku 9, Narva Narva Aleksandri kirik Ventilatsioonisüsteemi 2008 1 õhuhulkade mõõtmistulemused, töö nr 80929 Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 64 / 66  LISA 2 Narva Aleksandri kirik Renoveerimis- ja ehitustööde maksumushinnang Kiriku restaureerimistööd 1. Projekti kaasajastamine ja korrigeerimine 50 000 Välisseinte renoveerimine. Vuukide täitmine ja osaline 2. kivide vahetus 440 000 Välistreppide ehitus koos välisseinte sokli ümbruse sillutise 3. ja vihmaveerennide rajamisega 70 000 4. Kuppelsaali katuse avamine ja võlvlagede soojustamine 110 000 Puidust rõdude lahtivõtmine, amortiseerunud kandetalade 5. asendamine ja rõdude restaureerimine 250 000 6. Paekivist ja tellistest rõduvõlvlagede restaureerimine 200 000 7. Paekivisilluste ja betoontreppide restaureerimine 80 000 8. Saali lae krohvi taastamine ja värvimine lubivärviga 180 000 Saali põranda laeplaatide ülesvõtmine, põranda soojustamine ja plaatide tagasipaigaldamine koos osalise 9. plaatide asendamisega 140 000 10. Altari ja kantsli ehitustööd 60 000 Muud üldehitustööd. Siseuksed, vaheseinad, 11. viimistlustööd 50 000 12. Kütte ja ventilatsioonisüsteem 120 000 13. Veevarustus ja kanalisatsioon, tuletõrjeveevarustus 50 000 14. Elektri ja nõrkvoolusüsteem 100 000 Hoonevälised tööd. Parklate rajamine, haljastus, 15. tehnovõrgud 170 000 Kokku 2 070 000 Käibemaks 414 000 Kokku käibemaksuga 2 484 000 Maa-aluse juurdeehituse ehitustööd 1. Mullatööd ja ühendamine olemasoleva hoonega 40 000 2. Hoone kandekarkass 125 000 3. Hüdroisolatsioon ja soojustamine 80 000 4. Sisemised üldehitustööd. Siseseinad, uksed, viimistlus 75 000 5. Kütte ja ventilatsioonisüsteem 70 000 6. Veevarustus ja kanalisatsioon 40 000 7. Elektri ja nõrkvoolusüsteem 50 000 Kokku 480 000 Käibemaks 96 000 Kokku käibemaksuga 576 000 Ekspertiisist tulenevad tööd, mis on vajalikud hoone ohutuks kasutamiseks 1. Tuleohutuse analüüs ja elektripaigaldise audit 5 000 Puidust rõdude lahtivõtmine, amortiseerunud kandetalade 2. asendamine ja rõdude restaureerimine* 250 000 3. Paekivist ja tellistest rõduvõlvlagede restaureerimine* 200 000 4. Paekivisilluste ja betoontreppide restaureerimine* 80 000 Ventilatsioonitorude isoleerimine tornis ja 5. ventilatsioonirestide ja üleminekute kokkuviimine 5 000 6. Tuletõrjevee süsteemi korrastamine 15 000 7. Elektrisüsteemi kilpide ja kaabelduse korrastamine 15 000 Kokku 570 000 Käibemaks 114 000 Kokku käibemaksuga 684 000 * märgitud tööd sisalduvad ka üldises restaureerimistööde maksumushinnangus Töö nimetus Narva Aleksandri kiriku Auditi tegija Inseneribüroo Telora OÜ ehitustehniline ekspertiis Töö nr 189280 Pädev isik Tiit Kerem Aadress Kiriku tn 9, Narva, Ida-Virumaa Allkirjastamise kpv 30. november 2018. a. 66 / 66  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.01.2020 kehtiv kuni 28.01.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Riigikantselei [email protected] 29.01.2020 nr 1-11/237-2 Täiendatud memorandumi esitamine Vabariigi Valitsuse kabinetiistungile Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele memorandumi „Narva Aleksandri Suurkiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Teadmiseks: Siseministeerium Olga Sõtnik 512 0962 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  MEMORANDUM VALITSUSKABINETI NÕUPIDAMISELE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.01.2020 kehtiv kuni 28.01.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 ESITATUD 30.01.2020 valitsuskabineti nõupidamisele ESITAJA: Tõnis Lukas, kultuuriminister ESITAMISE AEG: 27.01.2020 TEEMA: Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon SISUKOKKUVÕTE: Kultuuriminister esitab valitsuse liikmetele Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsiooni. Vabariigi Valitsuse 02.06.2016 valitsuskabineti protokollilisest otsusest tulenevalt pidi Kultuuriministeerium koostama hiljemalt 01.10.2016 Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kasutamise kontseptsiooni. Kontseptsiooni koostamise vajadus on tingitud asjaolust, et kiriku hoone kuulub alates 22.06.2016 riigile, vara valitseja on Siseministeerium. Käesolev dokument annab ülevaate toimunud aruteludest, tehtud uuringutest ning kiriku võimalikest kasutusvariantidest. Kontseptsioon on lähtealus edasiste tegevuste – renoveerimise projekti koostamise ning hoone haldaja/operaatori leidmisele. Kontseptsiooniga on tutvunud ning oma ettepanekud esitanud Siseministeeriumi eestvedamisel ja juhtimisel moodustatud töörühm eesmärgiga leida lahendus Narva Aleksandri kiriku hoone edasise kasutuse püsilahenduse leidmiseks ning hoone renoveerimiseks. Aleksandri kirik on oluline kultuurimälestis nii riigi, Ida-Virumaa kui ka kohaliku omavalitsuse seisukohalt. See on tähenduslik linnaruumiline objekt suure turismipotentsiaaliga, mis on praegu avatud avalikkusele osaliselt. Avatud on kiriku torniosa, mida kasutakse vaatetorni ja Narva Maarja koguduse teenistuskohana. Kiriku kuppelsaal on avalikkusele suletud. Põhjuseks on kuppelsaali võlvlagede, rõdude ning evakuatsiooniteede väga ohtlik olukord, mistõttu ei anna Päästeamet ja Siseministeerium (riigivara valitsejana) kiriku võlvlagede avariiohust tulenevalt saalis toimuvatele üritustele enam kooskõlastusi. Kirikuhoone välised taastamistööd on suures ulatuses tehtud 2000. aastatel (mh torni taastamine, akende ja katuse vahetus). Torniosa on rahuldavas korras tänapäevase taristuga (sh liftiga), kuid kuppelsaali seisukord on halb. Selleks, et teada, milline on hoone tegelik tehniline seisukord ning kui palju renoveerimine maksab, on Riigi Kinnisvara AS teinud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi tellimusel kiriku hoone insener-tehnilise uuringu. Uuringu läbiviija IB Telora OÜ toob ekspertiisis välja, et hoone vundamendi olukord on hea ning vajumisjälgi ei täheldatud, kuid väga halb on rõdude ja nende võlvkaarte seisukord. Lisaks on välisseintes palju vuugikahjustusi, mis muutuvad probleemiks, sest vesi uhub vuugitäidet välja, külmumine lõhub fassaadikatet ja nõrgestab alusmüüre. Ka torni ja kuppelsaali katusel puudub niiskustakistus, mistõttu on konstruktsioonidel täheldavad veekahjustused. Torni tuletõrjeveesüsteem ei ole töökorras ning elektrisüsteem vajab uuendamist. Kogu hoone renoveerimis- ja ehitustööde maksumus on esialgse hinnangu kohaselt 2018. a seisuga vähemalt 2,5 mln eurot (koos km-ga), ekspertiisist tulenevad tööd, mis on vajalikud hoone ohutuks kasutamiseks, maksavad 684 000 eurot (koos km-ga). Lisaks IB Telora OÜ uuringule 2019. aasta juunis koostasid Tallinna Tehnikaülikooli insenerid Karl Õiger ja Georg Kodi hinnangu Narva Aleksandri kiriku konstruktsioonide tehnilisest seisundi kohta. Hinnang kinnitas samuti, et kuppelsaali seisukord on halb ning saalis viibimine võib olla ohtlik. Kuivõrd tegemist on väärika ja olulise ehitismälestise ning sümbolväärtusega hoonega, tuleb projekteerimis- ja ehitustööde puhul tagada, et need on läbi viidud kvaliteetselt. Projekteerimis- ja ehitustööde hankimise protsessid kujundatakse selliselt, et tagatud on tööde läbiviimine kõrge arhitektuurialase kvalifikatsiooni ja muinsuskaitsealase pädevusega spetsialistide poolt. Selleks hinnatakse hankimisel pakkujate varasemat töökogemust ehitismälestiste ning ajalooliste hoonete renoveerimisel. Alates 2016. aastast on pakutud erinevaid variante kirikuhoone uueks funktsiooniks. Arutelude käigus pakutud variandid on toodud järgnevalt. Kontserdisaal Ainulaadse arhitektuuriga hoone (kaheksanurkne ümarsaal) on erilise akustikaga, mistõttu oli idee rajada kirikusse kontserdisaal päevakorras juba 1980. aastate lõpus. Ka 2000. aastate alguses, kui alustati Narva Aleksandri kiriku taastamist, oli üks eesmärke rajada sinna esinduslik ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaal. 2005. aasta renoveerimisprojekt ning muinsuskaitse eritingimused, mis on tänaseks juba aegunud, nägid samuti ette, et hoone funktsiooniks saab olema kirik-kontserdisaal. 2016. aastal pöördusid SA Eesti Kontserdi ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (edaspidi EELK) esindajad kultuuriministri poole kirjaga, kus soovitati rajada hoonesse kirik-kontserdisaal, kuhu oleks võimalik tuua lisaks eesti artistidele ja kollektiividele ka välisorkestreid, -ansambleid ja - teatreid. Kiriku saali akustika sobib ideaalselt koorimuusikale ning üks rahvusvaheline (sakraalmuusika) koorifestival võiks olla selle hoone nimiüritus. Ka 2017. aastal Kultuuriministeeriumi juhtimisel toimunud kirikuhoone sisukontseptsiooni väljatöötamise aruteludest jäi pinnale idee, et hoonesse võiks tulla kontserdipaik võimalusega pidada seal ka jumalateenistusi. 2018. aasta märtsis avasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri kolmanda kursuse tudengid koostöös Kultuuriministeeriumi ja Narva kogudusega Aleksandri kiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse „Viis visiooni“. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pandi.1 Kõik lahendused nägid ette, et hoone tulevikufunktsioon võiks olla seotud muusika ja kontsertide pidamise võimalusega. 1 Pildid: https://kultuur.postimees.ee/4433515/galerii-eka-tudengid-motestavad-narva-kiriku- ruumi?gallery=120441&image=7670657. Selle variandi puhul tuleb arvestada, et mitmekesised võimalused kontserttegevuseks on juba loodud nii Narvas kui ka selle lähipiirkonnas. Narvas on kontserdimaja Geneva, kultuurimaja Rugodiv ja teatrikeskus Vaba Laba ning Jõhvis kontserdimaja. Samas annaks Aleksandri kiriku kontserdisaal võimaluse nii Narva kui ka kogu kirde regiooni kunstielu veelgi mitmekesistada ning meelitada juurde sise- ja välisturiste. Aleksandri kiriku kontserdisaali eelised ja omapära teiste asukohtadega võrreldes on järgmised: - saalis on väga hea akustika, mida tõendavad erinevad mõõdistused. Saali akustika sobib väga hästi klassikalise muusika ja koorilaulu esitamiseks; - kiriku võlvsaal on omanäoline selle poolest, et seal puuduvad kirikutele omased sambad – seega on võimalik saalis esitada ka tantsuetendusi; - kirik on väga kõrge, mis annab võimaluse korraldada n-ö „vertikaalseid üritusi“, kasutades näiteks tellinguid; - võimalusel saaks üritusi korraldada kuni 800 inimesele, mida ükski teine saal Narvas ei võimalda; - Narva linnavalitsus saab hoones korraldada pidulikke tseremooniaid, nagu abielude sõlmimine, sünnitunnistuse üleandmine, koolide lõpuaktused. Linnaraamatukogu Kultuuriministeerium pakkus 2016. aasta oktoobris välja idee rajada kirikusse linnaraamatukogu. Olemasolev Narva keskraamatukogu on kriitilises seisukorras: seinapragudest pudeneb raamatutele krohvi ja hoidlad hallitavad. 1987. aastal spetsiaalselt raamatukoguks ehitatud hoone on 25 aastaga amortiseerunud. Raamatukogu rajamine kirikuhoonesse tagaks selle pideva ja igapäevase kasutamise. Kirikusse raamatukogu rajamise idee ei leidnud aga Narva linnavalitsuse ega kogukonna toetust ning seetõttu ei ole raamatukogu ideed põhjalikumalt analüüsitud. Muu avalik funktsioon 2017. aastal Kultuuriministeeriumi juhtimisel toimunud kirikuhoone sisukontseptsiooni väljatöötamise aruteludest2 tulid hoone võimaliku funktsiooni kohta välja ka muud ideed: konverentsikeskus, multifunktsionaalne keskus, vaba aja keskus, loovettevõtete inkubaator, hotell, mobiilne spordikeskus, filmimuuseum jne. Mitmed nimetatud funktsioonidest eeldavad hoones põhjalikumaid ümberehitusi, sh kuppelsaali jagamist väiksemateks ruumideks, lisaks vajavad täiendavat põhjalikku analüüsi ning arutelusid ja kokkuleppeid kõigi osapooltega. 2 Arutelud toimusid 21.09.2017 ja 09.12.2017. Vt nt https://www.postimees.ee/4334445/narvas-arutatakse- ekstreemspordikeskuse-rajamist-aleksandri-kirikusse. Status quo Juhul, kui osapoolte vahel kompromissi ei leita või kui valitud funktsiooni realiseerimiseks puuduvad võimalused, on oluline tagada, et hoone – seni kuni funktsioon ja vajalik rahastus leitakse – säiliks. Arvestades, et - Narva Aleksandri kirikuhoone on oluline kultuurimälestis ning suure potentsiaaliga turismiobjekt; - kogudusel peab säilima võimalus korraldada regulaarseid jumalateenistusi; - Muinsuskaitseamet ei soovita hoonesse kapitaalsete ja statsionaarsete siseseinte või vahelagede kavandamist, ning - kirikuga seotud osapooled (Siseministeerium, EELK, Maarja kogudus, Narva linnavalitsus ja kogukond) on avaldanud arvamust, et hoone kontseptsioonis peavad olema ja säilima kirikusse sobivad tegevused ja funktsioonid (kirik, muuseum, kontsert, torni külastus, videoinstallatsioon), teeb Kultuuriministeerium ettepaneku renoveerida Narva Aleksandri kiriku hoone ja välja ehitada abihoone-galerii mahus, mis võimaldab korraldada kontserte ja muid üritusi (konverentsid, vastuvõtud jms) kontserdisaaliks, et säiliks audiovisuaalsete installatsioonide näitamise, näituste ning jumalateenistuste korraldamise võimalus. Kirikutorni osa saab jätkuvalt kasutada muuseum-vaatetornina ja kiriklikeks tegevusteks. ETTEPANEK VALITSUSE OTSUSEKS: 1. Võtta teadmiseks esitatud Narva Aleksandri kiriku kontseptsioon. 2. Toetada Narva Aleksandri kiriku renoveerimist ja abihoone-galerii juurde ehitust mahus, mis võimaldab võtta kasutusele kogu hoone. 3. Võtta kontseptsioon lähtealuseks edasiste tegevuste ja vajalike analüüside, renoveerimise projekti koostamise ning hoone haldaja/operaatori leidmisele jne. 4. Võimaluste piires toetada järgmiste aastate riigieelarvest Aleksandri kiriku renoveerimistöid ning tegevuskulusid. NÕUPIDAMISELE KUTSUTAVAD ISIKUD: 1. Raino Sepp, Siseministeerium 2. Olga Sõtnik, Kultuuriministeerium LISATUD DOKUMENDID: 1. Narva Aleksandri kiriku kontseptsioon 18 lehel koos viie lisaga: Lisa 1 Kirikuhoone insener-tehniline uuring ja audit (teostaja Telora IB); Lisa 2 Karl Õigeri ja Georg Kodi hinnang Narva Aleksandri kiriku konstruktsioonide tehnilise seisundi kohta; Lisa 3 Kultuuriministeeriumi kiri Muinsuskaitseametile; Lisa 4 Muinsuskaitseameti vastus Kultuuriministeeriumi kirjale; Lisa 5 Ida-Virumaa saalid ja sündmuste korraldamise paigad. KOOSTAJA: Olga Sõtnik, kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist (512 0962; [email protected])  Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kontseptsioon Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................... 3 Kiriku ajalugu ............................................................................................................................... 4 Hetkeolukord .................................................................................................................................... 5 Kiriklik tegevus............................................................................................................................. 5 Videoinstallatsioon ....................................................................................................................... 5 Tehniline seisukord ....................................................................................................................... 5 Kasutusvariandid .............................................................................................................................. 7 Muinsuskaitseameti seisukoht ...................................................................................................... 8 Ettepanek ........................................................................................................................................ 10 Narva Aleksandri kiriku kontserdisaali visioon .............................................................................. 11 Hoone omanik ja haldaja / kasutaja ........................................................................................... 11 Haldus- ja muud kulud ................................................................................................................ 11 Mahutavus................................................................................................................................... 12 Täiendav väärtus Narva kogukonna jaoks .................................................................................. 12 Projekteerimis- ja ehitustööde planeerimine ............................................................................... 13 Parkimine .................................................................................................................................... 14 Saali funktsioonid ....................................................................................................................... 14 Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 17 Lisade loetelu .................................................................................................................................. 18 2 Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 02.06.2016 valitsuskabineti protokollilisest otsusest tulenevalt pidi Kultuuriministeerium koostama hiljemalt 01.10.2016 Narva Aleksandri kiriku kui avalikus kasutuses oleva hoone kasutamise kontseptsiooni. Kontseptsiooni koostamise vajadus on tingitud asjaolust, et kiriku hoone kuulub alates 22.06.2016 riigile, vara valitseja on Siseministeerium. Käesolev dokument annab ülevaate toimunud aruteludest, tehtud uuringutest ning kiriku võimalikest kasutusvariantidest. 08.03.2019 moodustati Siseministeeriumi eestvedamisel ja juhtimisel siseministri käskkirjaga töörühm eesmärgiga leida lahendus Narva Aleksandri kiriku hoone edasise kasutuse püsilahenduse leidmiseks ning hoone renoveerimiseks. Töörühma kuuluvad Siseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Narva linna, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (edaspidi EELK) Konsistooriumi ning Narva Maarja koguduse esindajad. Töörühma ülesanded on: - koostada Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimise kirjeldus koos eelarvega ning esitada see Siseministeeriumi juhtkonnale; - esitada Siseministeeriumi juhtkonnale arvamus Narva Aleksandri Suurkiriku avalikus kasutuses oleva hoone kasutamise kontseptsiooni kohta, mille koostab Kultuuriministeerium. 3 Kiriku ajalugu Aleksandri kirik, mille projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius, ehitati aastatel 1881–1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele. Kuna Kreenholmis töötas tol ajal 5000 inimest, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutada. Kirikus olevat olnud 2500 istekohta ja seisukohad ülejäänutele. Narva pommitamise ajal Nõukogude lennukite poolt 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist sisse mürsk, mis purustas tornikiivri. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Kirikut hakkas taastama Aleksandri kogudus, mis oli pärast sõda ainus Narvas säilinud luterlik kogudus. Kirik tegutses kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu. 1989. aasta alguses plaaniti kirik muuta kontserdisaaliks, kuid selle elluviimiseni ei jõutud. Kirik tagastati kogudusele 21. detsembril 1990 ning esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994. 19. septembril 2000 andis president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse. 27. juunil 2008 avati taastatud kellatorn ja kirikumuuseum. Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja seetõttu kuulutati 2015. aasta aprillis välja koguduse pankrot. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, otsustasid võlausaldajad 2016. aastal kiriku võlgade katteks enampakkumisele panna. 10. juunil 2016 tegi Vabariigi Valitsus otsuse (korraldus nr 203), mille kohaselt ostis riik koos EELKga Narva Aleksandri kiriku hoone pankrotist välja. 4 Hetkeolukord Kiriklik tegevus EELK Narva kogudus kasutab kinnistut koos kirikuhoonega (aktiivses kasutuses torniosa) Siseministeeriumiga 31.03.2017. a sõlmitud kasutuslepingu alusel. 6. korrusel on ruum koosolemiste jaoks, 3 4. ja 5. korrusel tegutseb muuseum ning torni 2. korruse kabelis toimuvad jumalateenistused. Koguduses on kolm eri keelerühma või osakogudust: eesti, vene ja soome. Jumalateenistused toimuvad neis keeltes eraldi. Eestikeelsed teenistused on pühapäeviti kell 10 ja venekeelsed kell 12. Soomekeelsed teenistused on iga kuu teisel ja neljandal laupäeval kell 11. Narva kogudust teenivad Käsmu koguduse õpetaja Urmas Karileet ning Narva Maarja koguduse abiõpetaja Vladimir Batuhtin (eesti-, soome- ja venekeelsed teenistused, sh Sillamäel). Videoinstallatsioon 2018. aastal puhastas EELK Narva Maarja kogudus kuppelsaali lae vanast krohvist ning tegi ruumis esmase ohutuse tagamiseks minimaalse avariiremondi. Lisaks soetas kogudus kiriku kuppelsaali audiovideoinstallatsiooni seadmed, et näidata audiovisuaalseid esitlusi Narva ajaloost. Projekti kogumaksumus oli üle 600 000 euro, millest 425 000 eurot moodustas riigieelarveline toetus (Siseministeerium ja Kultuuriministeerium). 2018. aasta sügisel ja talvel toimusid suures saalis üksikud ühekordsete lubadega kontserdid koos audiovisuaalse kava esitlusega1, kuid pärast ehitusekspertiisi valmimist ja objekti kontrolli on 2019. aasta kevadest kõik üritused kuppelsaalis peatatud. Põhjuseks on kuppelsaali võlvlagede, rõdude ja evakuatsiooniteede väga ohtlik olukord, mistõttu ei anna Päästeamet ja Siseministeerium (riigivara valitsejana) kiriku võlvlagede avariiohust tulenevalt saalis toimuvatele üritustele enam kooskõlastusi. Tehniline seisukord Kirikuhoone välised taastamistööd on suures ulatuses tehtud 2000. aastatel (mh torni taastamine, akende ja katusevahetus). Torniosa on rahuldavas korras tänapäevase taristuga (sh liftiga), kuid kuppelsaali seisukord on halb. Selleks, et teada, milline on hoone tegelik tehniline seisukord ning kui palju renoveerimine maksab, on Riigi Kinnisvara AS teinud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi tellimusel kiriku hoone insener-tehnilise uuringu ja auditi (Lisa 1). Uuringu läbiviija IB Telora OÜ toob ekspertiisis välja, et hoone vundamendi olukord on hea ning vajumisjälgi ei täheldatud, kuid väga halb on rõdude ja nende võlvkaarte seisukord. Lisaks on välisseintes palju vuugikahjustusi, mis muutuvad probleemiks, sest vesi uhub vuugitäidet välja, külmumine lõhub fassaadikatet ja nõrgestab alusmüüre. Ka torni ja kuppelsaali katusel puudub 1 https://www.aleksandernarva.ee/. 5 niiskustakistus, mistõttu on konstruktsioonidel täheldavad veekahjustused. Torni tuletõrjeveesüsteem ei ole töökorras ning elektrisüsteem vajab uuendamist. Kogu hoone renoveerimis- ja ehitustööde maksumus on esialgse hinnangu ja 2018. a hindade alusel umbes 2,5 mln eurot (koos km-ga), ekspertiisist tulenevad tööd, mis on vajalikud hoone ohutuks kasutamiseks, maksavad umbes 684 000 eurot (koos km-ga). Lisaks IB Telora OÜ uuringule 2019. aasta juunis koostasid Tallinna Tehnikaülikooli insenerid Karl Õiger ja Georg Kodi EELK ja Siseministeeriumi tellimusel täiendava hinnangu Narva Aleksandri kiriku konstruktsioonide tehnilise seisundi kohta (Lisa 2). Tehtud hinnang kinnitas veelkord, et kuppelsaali seisukord on väga halb ning saalis viibimine on ohtlik. 6 Kasutusvariandid Demograafilised protsessid ning elanikkonna sekulariseerimine on põhjustanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas koguduste kahanemist. Seetõttu on kirikute haldamisel raskusi ning kirikuhooned vajavad ümberkujundamist, et anda neile uusi funktsioone. Maailmast võib leida palju näiteid, kuidas kirikuhooneid on lammutatud või muudetud muuseumideks, galeriideks, teatriteks, raamatukogudeks ja muudeks avalike funktsioonidega asutusteks. Samuti on kirikuid ümber ehitatud korteriteks või eramajadeks. Ka Eestis võib leida konverteeritud kirikutest näiteid. Tallinnas asuv Niguliste kirik on juba 1984. aastast toimiv muuseum-kontserdisaalina, Tõrva kirik on kasutuses kammersaalina. Arvestades, et Narvas tegutsev EELK kogudus on väikesearvuline ega vaja regulaarsete teenistuste läbiviimiseks Aleksandri kiriku kuppelsaali ning hoone avaliku kasutamise vastu tuntakse suurt huvi, on alates 2016. aastast, kui kirikuhoone läks riigi omandisse, arutatud erinevaid kasutusvariante. 1. Kontserdisaal Ainulaadse arhitektuuriga hoone (kaheksanurkne ümarsaal) omab erilist akustikat, mistõttu oli idee rajada kirikusse kontserdisaal päevakorras juba 1980. aastate lõpus. Ka 2000. aastate alguses, kui alustati Narva Aleksandri kiriku taastamisega, oli üks eesmärke rajada sinna esinduslik ja rahvusvahelise tähtsusega kontserdisaal. 2005. aasta renoveerimisprojekt ning muinsuskaitse eritingimused, mis on tänaseks juba aegunud, nägid samuti ette, et hoone funktsiooniks saab olema kirik-kontserdisaal. 2016. aastal pöördusid SA Eesti Kontserdi ja EELK esindajad kultuuriministri poole kirjaga, kus soovitati rajada hoonesse kirik-kontserdisaal, kuhu oleks võimalik tuua lisaks eesti artistidele ja kollektiividele ka välisorkestreid, -ansambleid ja -teatreid. Kiriku saali akustika sobib ideaalselt koorimuusikale ning üks rahvusvaheline (sakraalmuusika) koorifestival võiks olla selle hoone nimiüritus. 2017. aastal Kultuuriministeeriumi juhtimisel toimunud kirikuhoone sisukontseptsiooni väljatöötamise aruteludest jäi pinnale idee, et hoonesse võiks tulla kontserdipaik, võimalusega seal pidada ka jumalateenistusi. 2018. aasta märtsis avasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri kolmanda kursuse tudengid koostöös Kultuuriministeeriumi ja Narva kogudusega Aleksandri kiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse „Viis visiooni“. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pandi.2 Kõik 2 Pildid: https://kultuur.postimees.ee/4433515/galerii-eka-tudengid-motestavad-narva-kiriku- ruumi?gallery=120441&image=7670657. 7 lahendused nägid ette, et hoone tulevikufunktsioon võiks olla seotud muusika ja kontsertide pidamise võimalusega. Selle variandi puhul tuleb arvestada, et mitmekesised võimalused kontserttegevuseks on juba loodud nii Narvas kui ka selle lähipiirkonnas. Narvas on kontserdimaja Geneva, kultuurimaja Rugodiv ja teatrikeskus Vaba Laba ning Jõhvis kontserdimaja. 2. Linnaraamatukogu Kultuuriministeerium pakkus 2016. aasta oktoobris välja idee rajada kirikusse linnaraamatukogu. Olemasolev Narva keskraamatukogu on kriitilises seisukorras: seinapragudest pudeneb raamatutele krohvi ja hoidlad hallitavad. 1987. aastal spetsiaalselt raamatukoguks ehitatud hoone on 25 aastaga amortiseerunud. Raamatukogu rajamine kirikuhoonesse tagaks selle pideva ja igapäevase kasutamise. Kirikusse raamatukogu rajamise idee ei leidnud aga Narva linnavalitsuse ja kogukonna toetust. Põhjuseks olid eelkõige hoone suured ülalpidamiskulud ning kahtlused, kas hoones on võimalik luua vajalikud tingimused raamatutele ja personalile. 3. Muu avalik funktsioon 2017. aastal Kultuuriministeeriumi juhtimisel toimunud kirikuhoone sisukontseptsiooni väljatöötamise aruteludest3 koorusid hoone võimaliku funktsiooni kohta välja ka muud ideed: konverentsikeskus, multifunktsionaalne keskus, vaba aja keskus, loovettevõtete inkubaator, hotell, mobiilne spordikeskus, filmimuuseum jne. Mitmed nimetatud funktsioonidest eeldavad kuppelsaali jagamist väiksemateks ruumideks. 4. Status quo Juhul, kui osapoolte vahel kompromissi ei leita või kui valitud funktsiooni realiseerimiseks puuduvad võimalused, on oluline tagada, et hoone – seni kuni funktsioon ja vajalik rahastus leitakse – säiliks. Muinsuskaitseameti seisukoht Kuna Aleksandri kiriku hoone on tunnistatud ehitismälestiseks (kultuurimälestiste reg nr 14005) ja selle restaureerimiseks on nõutavad muinsuskaitse eritingimused, pöördus Kultuuriministeerium (Lisa 3) Muinsuskaitseameti poole palvega anda esialgne hinnang. Muinsuskaitseamet vastas (Lisa 4), et nad on valmis kaaluma kõiki ettepanekuid, mis aitavad kaasa hoone kasutuses olemisele, sealhulgas ettepanekuid senise kasutuse ja ruumiplaneeringu muutmise kohta. Küll aga peavad kavandatavad muudatused (nt kuppelsaali siseplaneeringu ümberplaneerimine ja võimalikud juurdeehitised) olema lahendatud olemasolevat hoonet väärtustaval ja sobival moel. 3 Arutelud toimusid 21.09.2017 ja 09.12.2017. Vt nt https://www.postimees.ee/4334445/narvas-arutatakse- ekstreemspordikeskuse-rajamist-aleksandri-kirikusse. 8 Samuti ei soovita Muinsuskaitseamet kapitaalsete ja statsionaarsete siseseinte või vahelagede kavandamist. 9 Ettepanek Arvestades, et - Narva Aleksandri kirikuhoone on oluline kultuurimälestis ning suure potentsiaaliga turismiobjekt; - kogudusel peab säilima võimalus korraldada regulaarseid jumalateenistusi; - Muinsuskaitseamet ei soovita hoonesse kapitaalsete ja statsionaarsete siseseinte või vahelagede kavandamist, ning - kirikuga seotud osapooled (Siseministeerium, EELK, Maarja kogudus, Narva linnavalitsus ja kogukond) on avaldanud arvamust, et hoone kontseptsioonis peavad olema ja säilima kirikusse sobivad tegevused ja funktsioonid (kirik, muuseum, kontsert, torni külastus, videoinstallatsioon), teeb Kultuuriministeerium ettepaneku renoveerida Narva Aleksandri kiriku hoone ja välja ehitada abihoone-galerii mahus, mis võimaldab korraldada kontserte ja muid üritusi (konverentsid, vastuvõtud jms) kontserdisaaliks, et säiliks audiovisuaalsete installatsioonide näitamise, näituste ning jumalateenistuste korraldamise võimalus. Kirikutorni osa saab jätkuvalt kasutada muuseum-vaatetornina ja kiriklikeks tegevusteks. 10 Narva Aleksandri kiriku kontserdisaali visioon Hoone omanik ja haldaja / kasutaja Narva Aleksandri kirik on oluline kultuurimälestis nii riigi, Ida-Virumaa kui ka kohaliku omavalitsuse seisukohalt. Selleks, et tagada hoone jätkusuutlikku majandamist ning võimalikult aktiivset aastaringset kasutamist, tuleb hoone haldamisse ja sisuürituste kavandamisse kaasata riik, Narva linn, kogukond ja EELK Narva Maarja kogudus. Praegu kuulub kirikuhoone Siseministeeriumile, kes korraldab hoone renoveerimise projekteerimist ja ehitustöid. Samas tuleb riigivara seisukohalt leida hoonele konkreetne valdkondlik omanik ning mõistlik ja teotahteline haldaja/kasutaja. Haldus- ja muud kulud Hetkeseis: Narva Aleksandri kiriku kommunaalkulud koos lepinguliste suhetega on Siseministeeriumil, kuid vastavalt EELK vahelisele koostöökokkuleppele kannab kulud Narva Maarja kogudus. Igakuised kulud4, mis on peamiselt seotud torniosaga, on väga minimaalsed ja ulatuvad umbes 700 euroni kuus. Eelmisel kütteperioodil (november 2018 – aprill 2019) paigaldati kuppelsaali neli gaasiküttel töötavat soojaõhupuhurit, mille tarbeks ostetud gaasi maksumus oli kokku 7038 eurot (lisandus käibemaks). Tulevikus: Kommunaal- ja halduskulude suurust on enne renoveerimisprojekti koostamist raske ennustada. See sõltub küttelahendusest, mis paigaldatakse renoveerimise käigus, ning ürituste korraldamise tihedusest. Kindlasti muutub see kordades suuremaks ning võrdsustub teiste samaväärsete objektide halduskuludega. Teiste sarnaste funktsioonidega kirikute kommunaalkulud on järgnevad. - Niguliste kirik (kirik-muuseum): üldpind on 2240 m2, kommunaalkulud 2019. aastal 10 kuu eest olid umbes 118 000 eurot (63 eurot aastas m2 kohta), st 11 800 eurot kuus. 4 Elekter, veekulu, küttekulu, valvekulu, lifti hooldustööd, käidukorraldus. 11  - Tartu Pauluse kirik (kirik-kontserdisaal): üldkasutatavat ehk köetavat pinda on 3325 m2, kommunaalkulud5 2019. aasta 10 kuu eest olid umbes 43 000 eurot (13 eurot aastas m2 kohta), mis teeb 4300 eurot kuus. Lisanduvad kulud, mis on seotud töökohtade loomisega6, mis on vajalikud sisutegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. Eesti Kontsert on huvitatud ja võimeline korraldama kirikus 16–20 kontserti/sündmust aastas. Selle mahu finantseerimiseks on vaja lisarahastust umbes 30 000 euro ulatuses aastas. Mahutavus Pärast kiriku ehitamist oli saalis istekohti 2500 inimesele. 2005. aasta renoveerimisprojekt nägi ette 980 istekohaga saali rajamist, sh 480 istekohta 1. korrusele ning 500 statsionaarset istekohta rõdudele. Kultuuriministeeriumi ettepanek on rajada kiriku 1. korrusele kontserdisaal 500 teisaldatava istekohaga. Suuremate ürituste puhul saab 300–400 kohta lisada näiteks rõdudele klapptoolide abil. Istekohtade arvu ettepanek tugineb ürituste korraldajate hinnangule, et ürituse korraldamine tasub ära, kui saalis on vähemalt 500 kohta. Rohkem istekohti kuppelsaali 1. korruse pindala tõttu luua ei anna. Täiendav väärtus Narva kogukonna jaoks Narvas ja selle lähiümbruses on mitmeid kontserdi- ja ürituspaiku (vt Lisa 5), mis linna ja Ida-Virumaa vajadusi katavad. Narva Aleksandri kiriku kontserdisaal annaks võimaluse nii Narva kui ka kogu kirde regiooni kunstielu veelgi mitmekesistada ning meelitada juurde sise- ja välisturiste. Narva Aleksandri kiriku kontserdisaali eelised ja omapära teiste asukohtadega võrreldes on järgmised: - saalis on väga hea akustika, mida tõendavad erinevad mõõdistused. Saali akustika sobib väga hästi klassikalise muusika ja koorilaulu esitamiseks; - kiriku võlvsaal on omanäoline selle poolest, et seal puuduvad kirikutele omased sambad – seega on võimalik saalis esitada ka tantsuetendusi; - kirik on väga kõrge, mis annab võimaluse korraldada n-ö „vertikaalseid üritusi“, kasutades näiteks tellinguid; 5 Elekter, veekulu, küttekulu, valvekulu, prügi, koristus, lifti hooldustööd, remondikulud, käidukorraldus, ventilatsioonihooldus, kiriku korrashoid. 6 Kultuuritöötaja miinimumpalk on 1300 eurot kuus, kokku palgakulu kahe täiendava töötaja tööle võtmiseks on umbes 20 880 eurot aastas. 12  - võimalusel saaks üritusi korraldada kuni 800 inimesele, mida ükski teine saal Narvas ei võimalda; - Narva linnavalitsus saab hoones korraldada pidulikke tseremooniaid, nagu abielude sõlmimine, sünnitunnistuse üleandmine, koolide lõpuaktused. Projekteerimis- ja ehitustööde planeerimine Kuivõrd tegemist on väärika ja olulise ehitismälestise ning sümbolväärtusega hoonega, tuleb projekteerimis- ja ehitustööde puhul tagada, et need on läbi viidud kvaliteetselt. Projekteerimis- ja ehitustööde hankimise protsessid kujundatakse selliselt, et tagatud on tööde läbiviimine kõrge arhitektuurialase kvalifikatsiooni ja muinsuskaitsealase pädevusega spetsialistide poolt. Selleks hinnatakse hankimisel pakkujate varasemat töökogemust ehitismälestiste ning ajalooliste hoonete renoveerimisel. Kiriku renoveerimise ja abihoone ehitamise käigus järgitakse kunstiteoste tellimise seadust ja toetutakse senisele parimale praktikale kunstiteose tellimisel. Suursaali ja abihoone ruumiprogramm täpsustub projekteerimistööde käigus koostöös seotud osapooltega (Siseministeerium, Kultuuriministeerium, EELK, kontserdikorraldaja jne). Kuppelsaal ja torn Kirikusaalis tehtavad renoveerimistööd võiksid olla valdavalt konserveerimis-restaureerimiskallakuga, et alles jääksid esialgse ruumi avatus, sisu, detailid ja värvitoonid. Säilitada tuleks paljutahulist ajalugu kivi ja krohvipindades, et tulemuseks ei oleks steriilselt restaureeritud interjöör. Orel7 – praegu teadaolevalt ei ole ükski organisatsioon plaaninud Aleksandri kirikusse suurt orelit (2005. aasta plaanide kohaselt pidi kirikusse tulema 50 registriga orel) soetada. Tulevikus võib seda teha näiteks metseenide ja/või ühisrahastuse kaudu. Seetõttu tuleb projektis arvestada oreli paigaldamise võimalusega. Praegu on kirikusse paigaldatud eritehnika (projektorid) audiovisuaalse installatsiooni tarbeks, mille kasutus tuleb säilitada. Kõige rohkem kasutatakse praegu kiriku torniosa, millel on mitmeid funktsioone. 6. korrusel on ruum koosolemise jaoks, 3.–5. korrusel tegutseb muuseum ning torni 2. korruse kabelis toimuvad jumalateenistused. Torni kasutatakse vaate- ja kellatornina. Pärast kiriku suure saali renoveerimist võiks torni ka jätkuvalt kella- ja vaatetornina ning koguduse kogunemiskohana kasutada. 7 Kiriku tornis peetavatel teenistustel kasutatuke väikest elektrilist orelit. 13 Abihoone Narva Aleksandri kiriku kasutamine täisväärtusliku kontserdisaalina eeldab, et külaliste teenindamiseks ehitatakse välja täiendavad ruumid – WC-d, garderoobid ja hoone teenindamiseks vajalikud tehnoruumid, sest kiriku olemasolev pind ja ruumiplaneering seda kahjuks ei võimalda. Abihoone tuleb kiriku krundil planeerida ja projekteerida nii, et see oleks kirikuga lihtsasti ühendatav ja kasutatav. Abihoone eeleskiis koostatakse projekteerimishanke osana, kuid abihoone väliskuju ja materjalide ning detailse paigutuse osas tuleb korraldada arhitektuurivõistlus. Arhitektuurivõistluse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Eestis väljakujunenud heast tavast (vt Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste läbiviimise juhend8). Abihoone võimalik kogupindala võiks jääda suurusjärku 500–600 m2. Seni, kuni abihoonet ei ole, tuleb suuremate ürituste jaoks vajalikud täiendavad ruumid lahendada ajutiste vahenditega, näiteks konteinerite ja ajutiste välikäimlate abil. Parkimine Parkimine ja liikumisteede võrgustik tuleb kavandada koos arhitektuurikonkursiga ning tihedas koostöös Narva Linnavalitsusega, et säilitada kasutussõbralik linnaruum. Saali funktsioonid Järgnevalt on kirjeldatud saali kasutamise võimalikke funktsioone. Nimekiri ei ole täielik ning võib sõltuvalt hoone omaniku ja haldaja soovidest muutuda. Kontserttegevus - Kontserttegevuse korraldamise põhipartneriks võiks olla Eesti Kontsert, kelle vastav kirjalik huvi on ka olemas. Nad oleksid võimelised korraldama aastas kuni 20 kontserti. Huvi on üles näidanud ka teised kontsertide, konkursside ja festivalide korraldajad, näiteks Nargen festival, Station Narva, Chopini konkurss. - (Narva) muusikakoolide ning Narva sümfooniaorkestri proovid ja kontserdid. - Muud etenduskunstidega seotud ajutised projektid (näitekunst, tants, neist tekkivad kombineeritud žanrid). - Visualiseeritud kontsertetendused. - Suuremahulised kunstiprojektid. 8 http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/voistluste-juhend. 14 Kiriklik tegevus Kuna hoone esialgne funktsioon on sakraalne ning hoones tegutseb kogudus, võiks suurt saali jätkuvalt kasutada pidulikemate jumalateenistuste, suuremate kirikupühade ja üleriigiliste kiriklike sündmuste korraldamiseks (üleriigilised kirikute päevad jne). Audiovisuaalne installatsioon 2018. aastal paigaldati era- ja avaliku sektori koostöös kuppelsaali audiovisuaalse installatsiooni jaoks vajalik eritehnika. Samuti loodi spetsiaalselt selle kiriku hoone jaoks sobilik videoinstallatsioon. 15-minutiline videoinstallatsioon kiriku kupli all räägib loo Narvast kui omaaegsest baroksest pärlist, sõjapurustustest ja Narvast muutuvas ajas. 2019. aastal agentuuri Exporabbiti loodud videoinstallatsioon „Taevas Narva kohal“ sai ka maineka ADC*Eesti Disainiauhinna.9 Pärast kiriku renoveerimist peab videoinstallatsiooni näitamine kuppelsaali laele säilima. Audiovisuaalne installatsioon on omaette vaatamisväärsus, kuid seda saab kombineerida teistegi sündmuste ja üritustega, nagu teatrietendused, kontserdid, pulmatseremooniad jne ning see annab kuppelsaalile aktiivsema kasutatavuse. (Huvi)hariduslik tegevus Kirikus võib korralda ka (huvi)hariduslikke programme ja projekte, näiteks: - haridustunnid koostöös Narva linna muuseumiga, tutvustamaks näiteks Narva linna ja Ingerimaa ajalugu, sakraalset kultuurilugu; - laagrid, töötoad jm üritused lastele ja noortele; - kooriproovide korraldamine; - orelikool. Muuseumi vaade – näitused Kiriku hoone võimaldab korraldada suures saalis ja tornis ajutisi näitusi ning luua püsiekspositsioon, näiteks koostöös Narva muuseumiga. Suures saalis tuleb ekspositsioonipindadena kasutada rõdude seinapindu. Võimalikud koostööpartnerid näituste ja muuseumitegevuse korraldamisel on: 9 https://www.eelk.ee/et/uudised/videoinstallatsioon-narva-aleksandri-kirikus-voitis-maineka-disainiauhinna-2/. 15 - Eesti Kunstimuuseum – hoonesse sobivate kunstinäituste kavandamine; - Niguliste kirik-muuseum – sakraalkunstiteoste eksponeerimine; - Ingeri seltsid – ingerisoomlaste ajalugu tutvustava näituse uuendamine (Narva oli Ingerimaa kubermangu keskus); - Eesti Ajaloomuuseum; - Eesti Rahvusraamatukogu; - Eesti Rahva Muuseum; - Eesti Kunstiakadeemia; - Narva Kunstiresidentuur; - jt. Muud võimalikud sündmused – tegevused - funktsioonid - Konverentsid ja seminarid; - autoriringid: kõrgkultuuri valdkonna tegijate – dirigentide, heliloojate, lavastajate, interpreetide, kirjanike, poeetide, filosoofide jt autoriõhtud, kus toimub vestlus ja esitatakse katkeid teostest; - kinematograafilised ja muud multimeedia üritused; - näitused ja üritused koostöös kunstiresidentuuriga; - raamaturiiulid koos lugemisnurgaga; - riikliku tähtsusega vastuvõtud ja sündmused. 16 Kasutatud allikad 1. Materjal Aleksandri kiriku kohta digitaalses arhiivis „Eesti kirikud“ http://kirikud.muinas.ee/?page=7&subpage=621 2. Narva Aleksandri Suurkiriku restaureerimise põhiprojekt, Arhitektuuribüroo restprojekt, 10.10.2015 17 Lisade loetelu Lisa 1 Kirikuhoone insener-tehniline uuring ja audit (teostaja IB Telora OÜ, 30.november 2018) Lisa 2 Karl Õiger ja Georg Kodi hinnang Narva Aleksandri kiriku konstruktsioonide tehnilise seisundi kohta (juuli 2019) Lisa 3 Kultuuriministeeriumi kiri Muinsuskaitseametile (18.06.2019) Lisa 4 Muinsuskaitseameti vastus Kultuuriministeeriumi kirjale (12.07.2019) Lisa 5 Ida-Virumaa saalid ja sündmuste korraldamise paigad. 18