Vastus

Mart Helme Teie 17.12.2019 nr 1-13/129-1 Siseministeerium [email protected] Meie 29.01.2020 nr 1-12/2235-2 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi STAK) ja „Siseturvalisuse programmi 2020–2023“ kavandi järgmiste märkustega. - STAKi tekstis viidatud dokumendi „Sidusa ühiskonna ja rahvastiku arengukava aastateks 2021–2030 (koostamisel)“ koostamises on praeguseks kokku leppinud kultuuri- ja rahvastikuminister ning leidnud heakskiidu ka peaministri ja valdkondlike ministrite kohtumisel 14.01.2020. Seepärast palume kohanemise ja osaliselt rändega seotud teemad planeerida mitte STAKi, vaid loodavasse ühisarengukavasse. Vastavad muudatused tuleks arvesse võtta ka programmide kavandamisel. - STAKis viidatakse Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusele nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“. Märgime, et nimetatud määrus enam ei kehti ja läbivalt tuleks viidata arengukava koostamisele lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusest nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. - Nõustume Siseministeeriumiga, et ühiskonna turvalisuse säilitamiseks ja suurendamiseks on vajalik inimeste, riigiasutuste ja ettevõtete ühised jõupingutused. Kultuuriministeerium soovib, et STAK aitaks kaasa eestlaste ja teise emakeelega Eesti elanike ühiskondlikes hoiakutes erinevuste vähenemisele. Hoiakute erinevusele viitab ka Kantar EMORi 2018. aastal läbiviidud „Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring“1, mis toob näiteks välja, et vabatahtlikus tegevuses osaleb 27% eestlasi ja oluliselt vähem muust rahvusest eestimaalasi (13%). - STAKi lk 4 käsitleb turvalisuse tähendust – nõustume, et turvalisus on horisontaalne teema. Soovitame kaaluda kultuurilise komponendi rõhutamist turvatunde määratlemisel: turvatunde jaoks on kaalukad nii kuuluvustunne ühisesse (ja mitmekesisesse) kultuuriruumi kui ka kindlustunne, et vastav kultuuriline enesemääratlemine on võimalik. Ka kogukonnatunde kujundamine on tihedalt seotud ühiste harrastuste, kultuuri- ja spordisündmustel osalemise ja nende korraldamisega, ühisüritustega, mis on seotud kogukonnapaikade korrashoiuga jms. 1 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Uuringud/Avaliku_korra_tagamine/siseturvalisuse_ avaliku_arvamuse_uuring_aruanne_2018_loplik.pdf Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 - Alaeesmärgis 4.1. „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ soovitame ennetustöös näha ette ka võimalusi lõimida olemasolevaid kultuuri-, spordi- ja haridustegevusi, tehes koostööd hoiakute kujundamisel ja turvalisuse alase teadlikkuse tõstmisel. Vaimse ja füüsilise vägivalla puhul tuleks hoiakute ja väärtuste kujundamisel ning ohvrite rehabiliteerimisel kaaluda süsteemset koostööd kultuuri- ja spordivaldkonnaga. Kultuurivaldkondades saab tuua häid praktilisi näiteid: eri kunsti- ja teatriprojektid ning spordivaldkonnas liikumisharrastuse edendamine. Laste ja noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine, laiapõhjaline ja kättesaadav huviharidus ja -tegevus on oluline ennetustöös, mis keskendub positiivse käitumise edendamisele ja ühiskondliku vastutuse süvendamisele. Leiame, et ka radikaliseerumise ennetamisel on oluline roll huviharidusel ja -tegevusel. Spordi huvitegevus on STAKi kontekstis oluline ja seotud ka sisekaitse võimekuse aspektiga – politseinike ja päästjate järelkasvu vähese füüsilise võimekusega. Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ järgi on liikumisel ja spordil oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Turvalisema avaliku ruumi saavutamiseks plaanitud tegevusi soovitame kavandada koostöös paljude ekspertidega, kaasates ka kultuurialast sisendit. Teadlikkus ennetus- ja kaitseabinõude kohta ei saa üles kaaluda turvatunnet, mida kujundavad mitte vägivalla ära tundmisele ja otsimisele suunatud, vaid pigem vastandväärtusi märkavad ja rõhutavad hoiakud. Mõistev, hooliv ja heatahtlik avalik ruum on kultuurne ruum. - Alaeesmärgis 4.3. „Kindel sisejulgeolek“ nõustume arengukavas toodud tegevussuunaga, et Eestis peaks arendama võimekust hübriidohtudega tegelemiseks ja vaenuliku mõjutustegevuse, sh väärinfo levitamise vastu võitlemiseks. Kahjuks on väärinfo levikut puudutav info praegu ametkondade vahel killustunud ning väärinfo leviku vastastel tegevustel puudub ühtne koordineeritud lähenemine. Eestis peaks täpsemalt määratlema ametkondade, sh Riigikantselei, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti ülesanded meediamaastiku seire ning väärinfo vastaste tegevuste kohta tervikuna. Kultuuriministeerium meediapoliitika kujundajana on kindlasti huvitatud nendel aruteludel osalemisest. - Juhime tähelepanu, et nii STAKis kui ka „Siseturvalisuse programmis 2020–2023“ kasutatavat Eesti Integratsiooni Monitooringu mõõdikut „Teistest rahvustest isikute hulgas tugeva ja keskmise riigiidentiteediga isikute osakaal“ ei mõõdeta igal aastal, vaid iga kolme aasta tagant. Samuti juhime tähelepanu, et see mõõdik on kasutusel ka valdkondlikus arengukavas „Lõimuv Eesti 2020“ ja Kultuuriministeeriumi lõimumisprogrammis 2020–2023, kus on fikseeritud 2020. a sihttasemed (38/51). Aasta 2023 sihttasemed (40/55) on fikseeritud Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigi eelarvestrateegias 2020–2023. Seega palume nii STAKis kui ka programmis viidatud sihttasemed viia vastavusse valitsuse poolt juba kinnitatud sihttasemetega. - Alaeesmärgis 4.4.2. „Tasakaalustatud rändepoliitika“ soovitame kaaluda hoiakute kujundamises avatud ja külalislahke kuvandi eeliseid keelava ja suletud kuvandi ees. Inimeste suurem mobiilsus on võimalus nii välja- kui ka sissesuundujatele – nii vahetatakse kogemusi ja luuakse dialoogi, rikastub ja areneb kultuur. Rändevaldkonna mitmekesisus ja sellest tulenev kultuurikomponent rahvusvahelistumises loovad võimalused oluliselt sisustada Eesti inimese teadlikkuse parandamise tegevusi. Iga kokkupuude teise kultuuriga rikastab maailmapilti ning soodustab mõistmist ja rahumeelset suhtumist. - Alaeesmärgis 4.5.2. „Inimeste hoidmine ja arendamine“ soovitame kaaluda lisaks käitumispsühholoogia alaste teadmiste laiemale kasutamisele ka kultuurialase teadlikkuse kaasamist innovatsioonijuhtimisse, kaaludes muuhulgas koostööd loomevaldkondadega. Maailmas on sellised valdkondadeülesed koostöösuhted praeguseks väga levinud näiteks sotsiaalvaldkonnas. - Märgime, et STAKi programmi „Siseturvalisus 2020–2023“ võimekuse 1.3.1 „Vägivalla ennetamine ja selle riski varajane märkamine“ juures on ka spordil oluline roll radikaliseerumise ennetamisel, mis tuleks alatulemusena välja tuua. - Palume programmi võimekuse 4.1.5. „Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumisteemadel“ alatulemuse 1.1. „Kujundatud ja rakendatud on avaliku sektori rände- ja lõimumisalane kommunikatsioonivõrgustik“ juures määrata peavastutajaks Siseministeerium ja kaasvastutajaks Kultuuriministeerium. Siseministeeriumi haldusalas on rändepoliitika, sh kohanemise- ja rahvuskaaslastele suunatud poliitika, mille eesmärk on mõjutada rändeprotsesse soovitud suunas. Rändepoliitikat kujundatakse paljude osapoolte koostöös ja nende aktuaalsete poliitikavaldkondade strateegilises kommunikatsioonis teeme meeleldi koostööd Siseministeeriumiga, kuid avalikkuse teavitamisel rände teemadel ei saa Kultuuriministeerium tegevuse peavastutaja olla. - Märgime, et programmi tegevuse 4.2. „Tasakaalustatud kodakondsuspoliitika“ mõõdik „Määratlemata kodakondsusega isikute arv“ väheneb kiiremini kui programmis fikseeritud – määratlemata kodakondsusega ja kehtivate elamisõiguse ja elamislubadega isikute arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis 1. jaanuari 2020. a seisuga, on 71 051 isikut, mis on madalam kui programmi eelnõus toodud. - Programmi võimekuse 4.2.1. „Eesti kodakondsuse saamise valmiduse suurendamine ja kodanikustaatuse väärtustamine“ alatulemuse 1.2. „Jätkatud on kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas on Kultuuriministeerium jätkanud aasta kodaniku tseremoonia korraldamist“ juures palume vastutajaks märkida Siseministeeriumi, sest kodanikupäeva elluviimise peavastutaja on Siseministeerium. Kultuuriministeerium viib läbi vaid aasta kodaniku valimist ning Integratsiooni Sihtasutus kodanikuviktoriini. - Lisasse 1 „Seosed teiste arengudokumentidega ja Euroopa Liidu poliitikatega“ palume lisada ka „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ja „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ koostatava jätkuarengudokumendi. - Lisas 2 „Seosed läbivate teemadega“ palume välja tuua ka seos kultuuri säilimise ja arengu ning spordiga. - Lisas 5 „Mõjude hinnang“ palume vastavalt Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud „Mõjude hindamise metoodikale“ sotsiaalsete, sealhulgas demograafiliste mõjude all tuua välja ka mõju haridusele ja kultuurile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Maiu Merihein 628 2204 [email protected]