Kultuuriministeeriumi 2020. – 2023. aasta programmide kinnitamine - Kultuuriministeerium

Failid

19 29.01.2020 Ministri põhitegevus.bdoc3015 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 29.01.2020 nr 19 Kultuuriministeeriumi 2020. – 2023. aasta programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 12.11.1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 10 alusel: Kinnitan Kultuuriministeeriumi 2020. – 2023. aasta programmid (juurde lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tulemusvaldkond Kultuur Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides eesmärk ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Valdkonna Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 arengukava Programmi nimi Kultuur Programmi Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides eesmärk ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks Programmi periood 2020.–2023. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium Kaasvastutajad Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Rahvakultuuri Keskus, (oma valitsemisala Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Hoiuraamatukogu asutused) Tegevuspõhisele eelarvestamisele lähevad koos ministeeriumiga üle ülalnimetatud valitsemisala riigiasutused, kelle osutatavad olulisemad teenused kajastuvad ka programmdokumendis. Sihtasutused ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud kajastuvad oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja teenustes. 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Programmi juhtimiskorraldus .................................................................................................................. 3 Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve .............................................................................................. 3 Olukorra lühianalüüs ............................................................................................................................... 5 Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ........................................ 8 Meetme eesmärk...................................................................................................................................... 8 Meetme mõõdikud ................................................................................................................................... 8 Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine ............................................................................. 9 Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................................. 10 Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine.................................................. 12 Tegevus 1.4. Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................... 13 Tegevus 1.5. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................................... 15 Tegevus 1.6. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine .................................................................. 16 Tegevus 1.7. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine ............................ 17 Meede 2. Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine ................. 19 Meetme eesmärk.................................................................................................................................... 19 Meetme mõõdikud ................................................................................................................................. 19 Tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine ............................................................ 20 Tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 23 Tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine ....................................................... 25 Tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine ...................................................... 28 Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine .......................... 30 Meetme eesmärk.................................................................................................................................... 30 Meetme mõõdikud ................................................................................................................................. 30 Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine................................................................................ 31 Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine ............................................................................................................................. 33 Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine, valdkonna toetamine ning arendamine ............. 34 Tegevus 3.4. Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus...................................................................... 36 2 Sissejuhatus Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärki panustab otseselt üks programm. Eesmärgi saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Riigi kultuuripoliitika kujundamises ja elluviimises on oluline osa ja vastutus lisaks Kultuuriministeeriumile paljudel teistelgi riiklikel institutsioonidel. Kultuuri tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu ka keskvalitsusse kuuluvate sihtasutuste (teatrid, muuseumid, kontsertorganisatsioonid jm), avalik-õiguslike organisatsioonide (Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Kultuurkapital) ja mittetulundussektori organisatsioonide toetamise kaudu. Kultuuripoliitika eesmärkide täitmises on keskse rolliga kohalikud omavalitsused, kes tagavad kohalikus kultuurikorralduses eesti kultuuri järjepidevuse hoidmiseks soodsa ja arendava kasvukeskkonna. Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ning elujõulise meedia- ja kultuuriruumi tagamise ja arengu nimel. Selle saavutamiseks tegeleb ministeerium Eesti rikkaliku kultuuri, pärandi, meediaruumi ja kultuurilise mitmekesisuse arendamise, säilitamise väärtustamise, teadvustamise ja levitamisega nii Eestis kui ka välismaal ning toetab nii professionaalset tegevust kui ka huvitegevust loomevaldkonnas. Programmdokumendis on lisaks Kultuuriministeeriumile kirjeldatud valitsemisala riigiasutuste osutatavad olulisemad teenused. Sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud kajastuvad oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja teenustes. Kehtiva kultuuripoliitika alusdokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ („Kultuur 2020“) planeerimisperiood lõpeb 2020. aastal. Kultuuriministeerium alustas uue alusdokumendi koostamist 2018. aastal. Protsessi kõige sisulisem osa jäi 2019. aastasse, mil ministeerium kaasas uute kultuuripoliitiliste eesmärkide sõnastamiseks eri valdkondade esindajaid üle Eesti. Plaani kohaselt on uue alusdokumendi eelnõu kavas Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks esitada 2020. aasta esimeses pooles. Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamist, elluviimist ja seiret koordineerib Kultuuriministeerium. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt dokumendist „Kultuur 2020“. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusporogrammi ülesannetest ning on kooskõlas riigi eelarvestrateegia protsessiga nelja aasta lõikes ja täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessi raames. Kultuuriministeerium uuendab programmi igal aastal ja pikendab seda ühe aasta võrra, tagades kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. „Kultuur 2020“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium igal aastal Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule ülevaate „Kultuur 2020“ elluviimisest. Kultuuriminister peab aruande kohta ka aastat kokkuvõtva kõne Riigikogus. Programmi rakendamise kohta koostab Kultuuriministeerium igal aastal tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis. Programm avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel pärast riigieelarve Riigikogus vastuvõtmist. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdik, sh allikas (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Elanike kultuurielus 78,7 (2017. 78 78 78 78 osalemine, % a) 3 Allikas: Statistikaamet Programmi eelarve KULUDE JA 2020 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve 2023 eelarve INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Kultuuriprogramm 201 150 390 € 198 725 092 € 197 354 417 € 196 211 964 € Kultuuri valdkondadeülene 19 189 601 € 19 783 801 € 18 991 240 € 18 879 120 € arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Kultuurivaldkonna 44 711 € 47 488 € 47 488 € 47 488 € digitaliseerimine Kultuurivaldkonna 3 627 553 € 3 155 497 € 3 140 497 € 3 175 497 € rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine Loomemajanduspoliitika 2 645 531 € 2 069 039 € 783 533 € 364 969 € kujundamine, valdkonna toetamine ja arendamine Valdkondadeülene tugi- ja 12 871 807 € 14 511 776 € 15 019 722 € 15 291 165 € arendustegevus Kultuurpärandi säilitamise 65 886 968 € 63 285 660 € 62 747 025 € 61 615 552 € ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Muinsuskaitse poliitika 6 362 303 € 7 245 721 € 7 077 731 € 5 918 010 € kujundamine ja rakendamine Muuseumipoliitika 38 129 628 € 36 156 156 € 36 084 981 € 36 076 869 € kujundamine ja rakendamine Raamatukogupoliitika 13 082 303 € 11 867 342 € 11 531 342 € 11 531 342 € kujundamine ja rakendamine Rahvakultuuripoliitika 8 312 733 € 8 016 441 € 8 052 971 € 8 089 331 € kujundamine ja rakendamine Mitmekülgse ja kättesaadava 116 073 821 € 115 655 632 € 115 616 152 € 115 717 292 € kultuurielu toetamine ja arendamine Arhitektuuripoliitika ja 2 084 386 € 2 103 133 € 2 115 473 € 2 128 323 € disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Audiovisuaal- ja 46 312 113 € 46 088 264 € 46 108 904 € 46 130 434 € meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Etenduskunstide poliitika 37 287 400 € 36 932 717 € 36 949 317 € 36 966 677 € kujundamine ja rakendamine Kirjanduspoliitika 6 853 243 € 6 937 825 € 7 054 315 € 7 123 505 € kujundamine ja rakendamine Kunstipoliitika kujundamine ja 4 236 955 € 4 537 486 € 4 496 016 € 4 439 376 € rakendamine Loovisikute toetamine ja 2 338 517 € 2 356 730 € 2 372 010 € 2 387 330 € tunnustamine 4 Muusikapoliitika kujundamine 16 961 210 € 16 699 477 € 16 520 117 € 16 541 647 € ja rakendamine Olukorra lühianalüüs Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamiseks on oluline loomevabaduse ja kultuuri kättesaadavuse kindlustamine. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine, kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad, kuid piirkonniti on kultuuri tarbimises märgata erinevusi. Viimaste aastate lõikes võib märgata – eeldatavasti sotsiaalmajanduslike tegurite koosmõjus – paikkonniti ka kultuuris osalemise mõningast langustrendi1. Visioonidokumendi „Kultuur 2020“ järgi on üheks oluliseks kultuuripoliitika eesmärgiks loojatele kindlustunde ja loomerahu tagamine. Samal põhjusel on algatatud kunstniku- ja kirjanikupalga meede. Eesti kirjandusel läheb hästi, valikuvõimalusi on palju ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. 2018. aastal ilmus 3792 nimetust raamatuid ja brošüüre ning 561 nimetust algupärast eestikeelset ilukirjandust. Eesti kirjandus on maailmas tuntud – 2018. aastal tõlgiti võõrkeeltesse üle 100 eesti kirjandusteose. Suur tõuge oli ka Eesti osalemine koos Läti ja Leeduga Londoni rahvusvahelisel raamatumessil peakülalisena. Alates 2015. aastast on kirjanikel võimalik kandideerida kirjanikupalgale, 2019. aastal saab riiklikku palka 13 kirjanikku. Palgasaajad valib välja loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega ning Kultuuriministeerium tagab loomeliidule rahastuse palga maksmiseks. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid. Teatrit käidi 2018. aastal vaatamas ligi 1,2 miljonil korral (1 192 042 külastust), kokku anti 6695 etendust ja mängukavades oli 582 lavastust. Keskmiselt oli 2018. aastal ühel etendusel 178 vaatajat, mis on küll vähem kui perioodil 2007–2013, kui saalis oli 185–214 vaatajat, kuid viimase viie aasta võrdluses (173–180) on tegu tugeva keskmise tulemusega. Kogu repertuaari 582 lavastusest kuulub n- ö riigiteatritele stabiilselt 320 lavastust, mis tähendab, et iga-aastane uuslavastuste arvu tõus või langus sõltub erateatritest ja projektidest. Etenduskunstide mitmekesisust tagavad lisaks suurele hulgale uuslavastustele rahvusvahelised koostööprojektid ja festivalid. 2018. aasta oli Eesti filmile erakordne – püstitati Eesti filmi vaatajarekord ning kodumaise filmi vaatajate arv ületas esimest korda 600 tuhande vaataja piiri, moodustades 3,6 miljonist kinokülastusest 17,85%. Eesti mängufilmide kõrgest kvaliteedist ja publiku huvist nende vastu annab lisaks ulatuslikule meediakajastusele tunnistust enam kui 115 tuhat kinokülastust filmil „Seltsimees laps“ ja enam kui 125 tuhat kinokülastust filmil „Eia jõulud Tondikakul“. Eesti filmid said ka tavapärasest ulatuslikuma rahvusvahelise tähelepanu osaks – näiteks „Seltsimees laps“ pärjati auhindadega nii Berlinale, Locarno, Busani, Waterloo kui ka mitmel teisel filmifestivalil. Lisaks mängufilmidele said valdkondliku tunnustuse osaks ja meelitasid kinopublikut saali kvaliteetsed dokumentaalfilmid, nagu „Rodeo“, „Ahto. Unistuste jaht“ ja „Tuulte tahutud maa“. Neist viimane tõi kinosaalidesse üle 40 tuhande vaataja, mis oli 2019. aasta aprillini Eesti dokumentaalfilmide rekord, kuni „Ott Tänak: The Movie“ selle ületas. 2018. aastal linastus kinodes kokku 14 Eesti mängufilmi, 10 täispikka dokfilmi ja kaks lühifilmide kassetti. 2018. aasta ja 2019. aasta alguse filmivaldkonna edu on tuginenud suuresti EV 100 programmi raames rahastatud filmidele, mis ületasid oma eelarvelt märkimisväärselt tavakorras rahastatud filmiloomingut. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Eesti reklaamituru maht oli 2018. aastal 104,3 miljonit eurot, mis on viimase majanduslanguse eelse perioodi mahust endiselt 6% madalam (2008. a-l oli 111,2 miljonit eurot). See tähendab, et ajakirjandusvaldkond ei ole endiselt täielikult taastunud 2008. aasta majanduskriisist ning digireklaami tulud liiguvad suuremas mahus globaalsetele platvormidele, nagu Google ja Facebook. Reklaamituru tase iseloomustab meediavaldkonna käivet, mistõttu on kurvastav, et majanduskasvu kõrgperioodil ja samal ajal kui globaalsete reklaamimüüjate maht oli 2018. aastal üle 1 Kultuuris osalemise uuring. 2017. Statistikaamet 5 40% Eesti reklaamiostjatelt internetti panustatud rahast, siis kodumaine internetireklaamiturg ei kasvanud. Need näitajad omavad ka otsest mõju kohaliku meediaturu arengule ja jätkusuutlikkusele, mistõttu on vajalik kodumaist meediaturgu senisest rohkem toetada. Teisalt on rõõmustav, et 2019. aasta seisuga on Eesti maailma ajakirjandusvabaduse indeksis väärikal 11. kohal. Muusikavaldkonnas on aktiivselt tegutsevaid kontserdikorraldajaid ja kollektiive ligi 100 ning festivale korraldatakse aastas üle 150. Tähelepanuväärne on Eesti muusika ja muusikute rahvusvaheline tuntus ja potentsiaal – Arvo Pärt on Bachtrack Stats 2018 andmetel kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud elav helilooja ning mitmed meie interpreedid ja kollektiivid teevad regulaarselt koostööd maailma tunnustatuimate partneritega (teiste artistide, kontserdikorraldajate, plaadifirmade, muusikakirjastustega). Kunstinäitusi toimus 2018. aastal 92 professionaalse kunsti eksponeerimisega tegelevas näitusemajas 22 paigas üle Eesti kokku 864 ja neid külastas hinnanguliselt enam kui 1,4 miljonit inimest. 149 näitusel välisriikides esines 156 Eesti kunstnikku – enim osalesid 2018. aastal näitustel välismaal Marge Monko 16 ning Kris Lemsalu ja Katja Novitskova kumbki 15 korral. Eesti kunstimaastik on sisulise võimekuse ja tegevkunstnike rohkuse poolest heas seisus: valitseb põlvkondlik ja kunstiline mitmekesisus, rahvusvaheliselt on mitmed tegijad suure läbimurde potentsiaaliga. Valdkonna senine rahastamine praegust arenguvõimekust aga ei toeta, kuid ministeeriumi ellu kutsutud muudatustega saaks olukorda parandada. Kunsti rahastamise suurim probleem on ministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitali rollide ebaproportsionaalne jaotus, mis ei arvesta valdkonna vajadusi. Suuresti individuaalsest loometööst sõltuvas valdkonnas on teiste kultuurialadega võrreldes väga suur konkurents ressurssidele loovisikute ja institutsioonide vahel. Seepärast on kunstivaldkonnas jätkatud valdkonna rahastamisega seonduvate teemade lahenduste otsimist. Lahendused Kultuurkapitali vahendite vabastamiseks riigi asutatud kunstimuuseumide põhitegevuse rahastamisest loodetakse leida lähiaastatel. 2019. aastaks toodi täielikult ministeeriumi toetusele üle SA Kunstihoone. Kunstivaldkonna ministeeriumipoolne rahastus on 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes peaaegu 60% tõusnud. See on kunstirahastuse korrastamise protsessis oluline samm. Kunstielu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool. Lahendamist vajavad ka näituseasutuste mured nii investeeringute kui ka stabiilse tegevustoetuse kohta, samuti ei ole jätkusuutlik suuremate kunstifestivalide projektipõhine rahastamine Kultuurkapitali kaudu. Kunstivaldkonna suure potentsiaali rakendamiseks Eesti elu rikastamisel ja rahvusvahelisel kunstiareenil Eesti maine kujundamisel on kunstipoliitika süsteemsel arendamisel ja selleks täiendavate vahendite leidmisel võtmeroll. Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud seotud Riigikantselei juures 2018. aasta septembrini tegutsenud ruumiloome ekspertrühma tööga. Ekspertrühm tõi kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses riigi tasandil välja mitmeid süsteemseid probleeme ja võimalusi, mille lahendamine eeldab pidevat tähelepanu. Selle saavutamiseks on vaja tõsta ametkondade ruumipädevust ning vaadata üle nende ülesanded. Ekspertrühma hinnangul ei ole riik piisavalt selgelt sõnastanud kvaliteetset elukeskkonda kui riigi üht eesmärki, kuid samas on ruumil oluline roll inimeste igapäevase heaolu, tervise ja ka majanduse arenguvõimekuse juures. Ekspertrühm on teinud ettepaneku koondada otseselt ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. 2018. aastal tegi Kultuuriministeerium koostöös EASiga uuringu „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“, mille eesmärk oli kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted kasutavad oma tegevuses rohkem disaini kui viie aasta eest, kuid disainiredeli ülemistele pulkadele, kus paiknevad ettevõtted kasutavad disaini uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning ettevõtte strateegilisel juhtimisel, on endiselt astunud vaid vähesed. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2018. aasta seisuga 190 muuseumi 249 külastuskohaga, milles säilitati kokku ca 7,4 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2018. aastal 3,4 miljonit. Muuseumides töötas 1853 töötajat. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) on 2018. aasta lõpu seisuga sisestatud ca 3,4 6 miljonit museaali kirjeldust (s.o ca 68% MuISi kasutavate muuseumide muuseumikogudest), neist üle 1,3 miljoni on digitaalse kujutisega ja ca 1,2 miljonit põhjaliku kirjeldusega. Eesti muuseumid on jätkuvalt populaarsed ning järjepidevalt tähistatakse igal aastal üleeuroopalist muuseumiööd. 2018. aastal valmis EASi tellitud, Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud ja AS Emori läbiviidud „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“, millest järeldus, et küsitlusele eelnenud viimase 12 kuu jooksul on muuseume külastanud 60% Eesti elanikest ning veelgi enam inimesi on muuseume valmis edaspidi külastama. Huvi ja vajadus nii muuseumide kui ka raamatukogude teenuste järele on ühiskonnas suur, kuid mõlemad valdkonnad seisavad probleemide ees. Muuseumide puhul on selleks eri sihtrühmade senisest parem kaasamine ning neile suunatud teenuste arendamine ja teavitustöö. Uuringust tuli selgelt välja, et muuseumide digitaalsed teenused vajavad oluliselt arendamist ning ka Tallinnast ja Tartust väljapoole jäävad muuseumid vajavad tuge ja arendust, et muuseumikülastused jaguneksid üle Eesti senisest enam. Uuringu järgi on muuseumikülastuse olulisim põhjus soov sisustada oma vaba aega huvitavalt, kuid põhjused olid seotud ka õpingute ja hobidega. Muuseumide mittekülastamise peamiste põhjustena toodi välja ajapuudus, tervislikud põhjused ja keeruline ligipääs. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestist kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Muinsuskaitsevaldkonna senised toetused ei ole olnud piisavad, et valdkonna mõõdikuid mõjutada. Kasutusel olevate ehitismälestiste osakaal oli 2018. aastal 74,5% – 5275 ehitismälestisest on kasutusel 3930. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal püsib võrreldes 2017. aasta lõpuga sama – 65,1% (5275 ehitismälestisest 3436). Märkimisväärne osa kasutuseta hoonetest asub maapiirkondades ja väikelinnades, kus põhjus ei ole mitte muinsuskaitses, vaid inimeste ja ressursside üleüldises puuduses. Hoonete kasutuselevõttu soodustavaid mõjureid napib. Hoone kasutuse ja hea seisukorra vahel on otsene seos. Eestlaste kultuuri- ja pärandihuvi on väga suur, sellest tulenevalt pakub riik kultuuriteenuseid ja peab ka pärandit hoidma. 2018. aastal oli Eestis 897 raamatukogu, mille kogudes oli 31,3 miljonit teavikut ja 745 000 lugejat, kes laenutasid kokku üle 13,2 miljoni teaviku. Raamatukogukülastusi oli 2018. aastal 8,3 miljonit ja sellele lisaks 166,8 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogudes töötas kokku 2506 töötajat. Positiivseks võib lugeda rahvaraamatukogudes laenutuste arvu tõusu, mis küündis 2018. aastal taas ligi 10,4 miljonini. „Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring“ selgitas välja raamatukogude külastamise ja mittekülastamise põhjused, kasutajate soovid, tuvastas uued sihtgrupid ja erinevate asutuste võimalikud koostöövõimalused. Silmatorkavalt kriitiliseks osutusid raamatukogude kommunikatsioonitegevuste vähene efektiivsus ja ettevõtete huvipuudus raamatukogudega koostööd teha. Tulevikuteenuste kontekstis selgus kasutajate suur soov kasutada raamatukogude digitaalseid väljaandeid veebis. Lisaks vajaksid nad uusi e-teenuseid, näiteks kasutada raamatukogudevahelise laenutuse teenust väljaannete tellimiseks pakiautomaati või kullerteenuse vahendusel, otsida ühest e- kataloogist kõikide Eesti raamatukogude väljaandeid ning kasutada laenutamisel ja tagastamisel iseteenindust. Kõik nimetatud teenused on seotud regionaalselt kultuurist osasaamisega digitaalsete vahendite abil. Praegu kasutavad Eesti raamatukogud kolme erinevat ja mitte hästi ühilduvat infosüsteemi, millest võib tuleneda raamatukoguteenuse killustatus kasutajate jaoks. Ettevõtted polnud piisavalt teadlikud, et raamatukogudega näiteks teenuse disaini, ürituste korraldamise või muudes teemades koostööd teha. Uuringu tulemusena saadud järeldused ja soovitused on sisend valdkonna õigusaktide uuendamiseks, poliitika kujundamiseks ja mäluasutuste tegevusteks ning koostööks, mis toetavad muuseumide ja raamatukogude külastatavuse suurenemist. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. 2018. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 83 205 harrastajat. Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. 2019. aastal möödus esimese laulupeo toimumisest 150 aastat ja tantsupidu toimus 20. korda. Lisaks on 7 UNESCO nimekirja kantud Kihnu kultuuriruum, Seto leelo ning Vana-Võromaa suitsusauna traditsioon. Nii „Kultuur 2020“ kui ka „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ seavad eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018– 2023“ tegevuskava sai kultuuriministri allkirja ning majandus- ja kommunikatsiooniministri heakskiidu 2018. aastal. Alanud on tegevuskava dokumendi-, filmi-, foto- eseme-, kunsti- ja trükipärandi digiteerimise projektide elluviimine, nii taristu projektide analüüs kui ka nende elluviimine. 2019. aastal alustati hangete tulemusena pärandiobjektide digiteerimist ja viidi ellu tegevuskava taristuprojektide tegevusi. 2020. aastal digiteerimine jätkub ja analüüsitakse digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse infosüsteemi. Tõstetakse mäluasutuste töötajate teadmisi digipädevusest ning teavitatakse avalikkust digiteeritud ja avalikustatud pärandiobjektide kasutusvõimalustest. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutseb kokku kaheksa kultuuriesindajat: Moskvas, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis, New Yorgis ja Pekingis. 2019. aastal oli Kultuuriministeeriumil kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. 2019. aastal said uuendatud Eesti-Vene koostööprogramm aastateks 2019–2021, Eesti-Vallooni koostööraamistik ning algasid ettevalmistused kultuurikoostööprogrammide uuendamiseks Ungariga ning Eesti ja Itaalia vahelise kultuuri- ja haridusalase koostöö rakendusprogrammiks aastateks 2020–2025. Lisaks on Kreeka pöördunud meie poole ettepanekuga uuendada Eesti ja Kreeka valitsuste vahel 1999. aastal sõlmitud kultuuri-, haridus- ja teaduskoostöö kokkulepet. Kreeka soovib lepet täiendada digi-, küberturvalisuse ja tehisintellekti teemadega. Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4aastase intervalliga. 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2015. aasta andmetel 30,7 tuhat töötajat (4,8% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 9098 ettevõtet ja asutust (11,6% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,5 miljardit eurot (2,9% SKPst), mis on samaväärses suurusjärgus põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi terviknäitajaga (3,4%). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. Meede 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Meetme eesmärk Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme mõõdikud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 4 Mõõdiku nimi (2018) 1 2 3 (2023) (2020) (2021) (2022) Teatrikülastuste arv Eestis 1,2 mln 1 mln 1 mln 1 mln 1 mln Allikas: Eesti Teatri Agentuur Uuslavastuste arv 211 180 180 180 180 Allikas: Eesti Teatri Agentuur Kinokülastajate arv 3,63 3,0 3,0 3,0 3,0 Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti filmide publiku turuosa 17,85% 9 11 14 17 suurus kinolevis 8 Allikas: Eesti Filmi Instituut Tõlked eesti keelest teistesse keeltesse (ilukirjandus/nimetust) 109 70 70 70 70 Allikas: Eesti Kirjanduse Teabekeskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste arv 184 110 120 120 120 Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Rahvusvaheliste (välisosalusega) kunstinäituste osakaal kõigist Eestis 21% 20% 20% 20% 20% korraldatud näitustest Allikas: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus Eesti kunstnike osalemine 156 80 80 80 80 välisnäitustel (näituste arv) Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Eesti kunstnike osalemine 149 110 110 110 110 välisnäitustel (kunstnike arv) Allikas: Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Edasijõudmine „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste protsentuaalne 58% 59% 60% 61% 62% hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel Allikas: Kultuuriministeerium Arhitektuuri mõõdik Mõõdik on väljatöötamisel Eesti meediavabaduse indeks 12,27 12,27 12,27 12,27 12,27 Allikas: Piirideta Reporterid Eesti autorite teoste esitamisest 1 518 174 1 520 1 520 1 520 1 520 000 laekunud tasud, eur 000 000 000 Allikas: Eesti Autorite Ühing Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ajakirjanduse arengut ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaal- ja meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuri- ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine. Tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase Mõõdiku nimi 1 2 3 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Tunnustatud loomeliitudega sõlmitud lepingute arv 17 17 17 17 17 Allikas: Loomeliitude andmekogu 9 Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. Kunstniku- ja kirjanikupalga 3aastane pilootperiood käivitus 2015. aastal. 2019. aastal saab Kultuuriministeeriumi eelarvest loomeliitude kaudu palka 22 loovisikut. Kunstivaldkond, mis on erialade ja loovisikute arvu poolest suurem, vajab stabiilse toetusega loomepalku rohkem – eesmärk oleks jõuda kuni 36 palgalise kunstnikuni. Loomevaldkonnad on 21. sajandil üha levinumate ebaregulaarsete töösuhete valdkonna suunanäitajad. Lähiaastate eesmärk on saada ülevaade vabakutseliste loovisikute majanduslikust toimetulekust, selgitada välja vabakutselisena töötamise erinevad mudelid (palga- ja loometöö kombineerimisest, projektipõhisest teenistusest, stipendiumide ja vabakutselise staatuses loometööst elatumiseni) ning sotsiaalsete garantiide kättesaadavus seoses loometegevusest saadava sissetuleku laekumise eripäradega. Loomemajanduse arendamise kontekstis on oluline hinnata loomeettevõtluse reaalset osakaalu vabakutseliste seas – praegu kasutavad mitmel loomealal töötajad ettevõtlusvorme, kuid nende töö iseloom ei ole alati äritegevusega seotud. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Jätkatakse loomeliitude kaudu kirjaniku- ja kunstnikupalga maksmise toetamist ning võimaluse korral palgasaajate arvu suurendamist.  Vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kaardistamine ja võimalike lahendusvariantide väljatöötamine. Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamine (KuM) Teenuse eesmärk on toetada kultuurilist loovust, kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning parandada loomeliitude kaudu loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi. Loovisikute andmekogu abil peetakse loomeliitude ja loovisikute üle arvestust ning teostatakse loovisikute ja loomeliitude seadusega kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvet. Loovisikute toetamine ja tunnustamine (KuM) Teenuse eesmärk on loovisikute saavutuste ja tulemusliku tegevuse esiletõstmine ja tunnustamine. Tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase Mõõdiku nimi 1 2 3 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) SA Kultuurilehe väljaantud 16 16 16 16 16 kultuuriajakirjade ja -ajalehtede arv Allikas: Kultuuriministeerium Rahvusvaheliste kirjandusmesside arv, 4 4 4 4 4 millel osaletud Allikas: Kultuuriministeerium Eesti Lastekirjanduse Keskuse 40000 40000 40000 40000 40000 külastajate arv Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala, luues eeldused teistegi valdkondade kestmiseks ja arenguks. Selleks loob ja rakendab Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti 10 Kirjanike Liit maksab ministeeriumi toetusel alates 2016. aastast kolme aasta jooksul kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Kultuuriministeeriumil. Tähtis on raamatute kättesaadavus, lugemise populaarsus, kirjanduse väärtustamine. Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti laste- ja noortekirjandust. Kultuuriministeeriumi asutatud ja toetatav Sihtasutus Kultuurileht annab jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Diplomaatia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse muu hulgas Eesti Kirjanduse Teabekeskuse tegevust tõlkijate koolitamisel, mis hõlmab tõlkijatele mõeldud stipendiumit ja residentuuri loomist. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. Toetatakse ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevusi lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaali tõstmiseks. Kultuuriministeerium toetab eesti kirjanduse rahvusvahelistumisega seotud projekte, eelkõige tegevustes, mis aitavad kaasa Eesti edukale esinemistele raamatumessidel. Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Jätkatakse lugemise populariseerimist.  Jätkatakse Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemisega. Kirjanduspoliitika kujundamine (KuM) Teenuse eesmärk on populariseerida lugemist, luua ja rakendada toetusmehhanisme, mille abil saab kirjastada omamaist väärtkirjandust, parandada raamatute kättesaadavust, tõlkida Eesti kirjandust teistesse keeltesse, tutvustada kirjanikke ja nende teoseid mujal maailmas. Kirjanduspoliitika rakendamine (KuM) Teenuse sisuks on partnerorganisatsioonide toetamine nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks kirjanduse ja kultuuriajakirjanduse valdkonnas ning kirjanikupalga rakendamine. Eesti kirjastusturu väiksuse tõttu on keeruline anda kultuuriajakirjandust välja ilma riigi toetuseta. Lastekirjanduse arendamine, selle populariseerimine. Teavikute kogude koostamine ja nende säilitamine, lugejateenindus (LKK) Eesti Lastekirjanduse Keskuse teenuste sisuks on, et Eestis ilmuv lastekirjandus oleks žanriliselt ja sisult mitmekesine, raamatud ilusad ja professionaalselt illustreeritud, autorid tuntud ja tunnustatud, lastekirjanduse professionaalide ja uurijate vahel toimib koostöö, nende töö tulemused on avaldatud. Seistakse hea selle eest, et lastekirjandusel oleks lastekultuuris ja riiklikus kultuuri- ja hariduspoliitikas oluline roll ning lastekirjanduse teave oleks kättesaadav. Eesmärk on, et Eesti Lastekirjanduse Keskusel oleks võimalikult täielik ja piisava eksemplaarsusega teavikute kogu, mis rahuldab sihtrühma vajadusi, kõik teavikud oleksid kajastatud e-kataloogis ning hoiustatud rahvusvahelistele standarditele vastavates hoidlates. Keskuse kogud on avalikkusele kättesaadavad, teavikuid saab koju laenutada, toimib lastekirjanduse infoteenindus. 11 Tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Sihttase Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Mõõdiku nimi 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Algupärandite osakaal 45% 45% 45% 45% 45% uuslavastustest (%) Allikas: Eesti Teatri Agentuur Laste- ja noortelavastuste osakaal 20% 20% 20% 20% 20% uuslavastustest Allikas: Eesti Teatri Agentuur Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, mis tähendab, et toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel antakse aastas keskmiselt 6100 etendust, valmib keskmiselt 180 uuslavastust, tööd saab koosseisulisena üle 1700 inimese ja mitmekülgsest teatrikunstist osasaamise võimalus antakse üle 1,1 miljonile külastajale eri sihtgruppidest. Riik toetab teatritegevust ka Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali kaudu. Kultuuriministeeriumi taotlusvoorude toel jõuab mitmesugune rahvusvaheline teatrikunst ka Eesti vaatajateni. Eestisse tuuakse silmapaistvaid etenduskunstnikke, tutvustatakse nende loomingut ning kutsutakse produtsente ja festivalikuraatoreid vaatama siinseid lavastusi, et sünniksid uued koostööprojektid. Viimasele eesmärgile keskenduvad nii etenduskunstide keskused (Vaba Lava, Sõltumatu Tantsu Lava, Kanuti Gildi SAAL) kui ka üha kasvav hulk Eestis toimuvaid rahvusvahelise haardega festivale. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Tagada jätkuvalt etenduskunstide regionaalne kättesaadavus ja toimiv teatrivõrgustik kõikidele vanusegruppidele.  Jätkub töö etendusasutuse seaduse muutmise väljatöötamisega. Muudetav seadus peab valdkonna kõigile asutustele looma selguse, kuidas, miks, millele ja millises mahus saab toetusi taotleda. Muutmise käigus korrastatakse etendusasutuste rahastamissüsteemi, täpsustatakse muusikavaldkonna eripärasid, uuendatakse uusi asutuste toimimisprotsesse silmas pidades seadusesätteid ning viiakse need kooskõlla teiste seadustega. Lisaks vaadatakse üle kogu esituskunstide valdkonna rahvuskultuuriliselt oluliste teoste säilitamine ja digitaalsed platvormid valdkonna kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks ja uurijatele kättesaadavaks tegemisel.  Tagatakse rahvusvaheliste koostööprojektide ja festivalide toimumine. Etenduskunstide poliitika kujundamine (KuM) Teenuse eesmärk on tagada Eesti etenduskunstide valdkonna kunstiline ja institutsiooniline mitmekesisus ning etenduskunstide kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele üle Eesti. Etenduskunstide poliitika rakendamine (KuM) Teenuse sisuks on etendusasutuste toetamine nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning valdkonna mitmekesisuse ja etenduskunstide kättesaadavuse tagamiseks. 12 Tegevus 1.4. Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 Mõõdiku nimi (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Aastas esilinastuvate EFI 24 24 24 24 24 toetatud filmide arv (mängu-, anima-, dokumentaalfilmid kokku) Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti Filmi Instituudilt toetust 30 30 30 30 30 saanud stsenaariumide arv žanrite lõikes Allikas: Eesti Filmi Instituut Eesti Rahvusringhäälingu 76% 80% 80% 80% 80% usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna hulgas Allikas: Turu-uuringute AS Eesti Rahvusringhäälingu 59% 60% 60% 60% 60% usaldusväärsus muukeelse elanikkonna hulgas Allikas: Turu-uuringute AS Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Toetus võimaldab aastas teha keskmiselt kolm uut täispikka mängufilmi ja kaheksa täispikka dokumentaalfilmi, sh kaks rahvusvahelist koostööfilmi. Euroopas on mängufilmide mediaan-eelarve 2,07 miljonit eurot ning ainult 22% toodetavatest mängufilmidest on 1 miljonist eurost väiksema eelarvega. Arvestades, et EFI mängufilmide aastane eelarve on kokku 1,9 miljonit eurot, jääb Eesti mängufilmide keskmine eelarve oluliselt alla Euroopa keskmise. Suures osas erakapitalil tuginevate uute kinomajade tulek on tõstnud kinokülastajate arvu viie aastaga enam kui ühe miljoni võrra 3,5 miljoni külastajani aastas. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist. Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning seetõttu kommertskinodes mitte ekraanile pääseda. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF. Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine mahus 2 miljonit eurot eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone. Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu. Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on praegu meediateenuste seadusega reguleeritud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Tulenevalt turu, tarbimise ja tehnoloogia arengust on meediamaastik kiiresti muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud internetiteenuste kiire areng ning sellest tulenev televisiooni-, tellitavate ja internetiteenuste üha suurenev lähenemine. Sõnavabaduse tagamiseks ja meediaturu tulemusliku toimimise tagamiseks uuendatakse 2020. aastal meediateenuste seadust, millega saavad muu hulgas olema reguleeritud ka videojagamisplatvormid. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. Rahvusringhääling lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu seadusest ja ERRi strateegilistest eesmärkidest. Ta on soodustanud oma tegevusega eesti keele ja kultuuri arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aidanud kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele ja hoidmisele. 13 Ehkki 2017. aasta alguses avati Eesti Rahvusringhäälingu uus uudistestuudio, ei vasta ERRi praegune telekompleks ohutusnõuetele, selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. ERRi poolt Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt tellitud analüüsi järgi on majanduslikult ja asukoha mõttes kõige otstarbekam ERRi olemasolevale krundile (raadiomaja ja uudistemaja vahelisele alale) ehitada uued, tänapäevase tehnoloogiaga ja optimeeritud mahtudega telestuudiod. Sellega luuakse optimaalseim ruumiprogramm, mis toob kaasa hoonete madalad ülalpidamiskulud. Samuti loob uue telekompleksi rajamine koos juba nüüdisajastatud raadio- ja uudistemajaga kogu organisatsiooni vaates loomingulist ja majanduslikku sünergiat ning tagab mitmetes aspektides kuluefektiivsema tegutsemise. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Filmitootmise järjepidevuse püsimiseks toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. Samuti jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine, eesmärgiga tuua Eestisse välisriikide produktsioone.  Eesti ühinemine Euroopa Nõukogu filmialase kaastootmise konventsiooniga.  Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus.  Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmine Eesti siseriiklikku õigusesse, sh meediateenuste seaduse muutmine. Audiovisuaal- ja meediapoliitika kujundamine (KuM) Kultuuriministeerium kujundab, koordineerib ja valmistab ette meedia- ja filmivaldkonna õigusakte, strateegiaid, tegevuskavasid ja teisi dokumente. Samuti hõlmab ministeeriumi tegevus meediateenuste, filmivaldkonna ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsimist ja ettepanekute tegemist poliitikasuundade seadmiseks. Kultuuriministeeriumi esindajad osalevad rahvusvahelisel tasemel meedia- ja audiovisuaalpoliitikat kujundavas töös Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vastavasisulistes töögruppides, filmifestivalidel ja muudes rahvusvahelistes poliitikakujundamise formaatides. Meediapoliitika kujundamise ja riigi meediatöö kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium, tegeledes selleks meediateenuste poliitika väljatöötamise ja arendamise ning meediateenuste osutamise tegevuslubade väljaandmisega vastavalt meediateenuste seadusele. Audiovisuaal- ja meediapoliitika rakendamine (KuM) Teenuse sisuks on partnerorganisatsioonide toetamine nende seadusest tulenevate ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks audiovisuaal- ja meediavaldkonnas. Eesti filmitootmist rahastab riik peamiselt Eesti Filmi Instituudi ja Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu. Kultuuriministeerium jagab tegevustoetusi Eesti Filmi Instituudile, Pimedate Ööde filmifestivalile ning Pärnu rahvusvahelisele dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalile. 14 Tegevus 1.5. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase Mõõdiku nimi 1 2 3 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Eesti professionaalsete heliloojate 138 130 130 130 130 uudisteoste esiettekannete arv Allikas: Eesti Muusika Infokeskus Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni (SA Eesti Kontsert, SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor) ja kolm munitsipaalset kontserdiorganisatsiooni (Tallinna Filharmoonia, Pärnu Linnaorkester, Narva Linna Sümfooniaorkester). Nelja taotlusvooru toetustega panustab Kultuuriministeerium eraõiguslike kontserdikorraldajate, kollektiivide ja heliloojate võimalustesse arendada interpretatsioonikunsti, uue heliloomingu teket ja noodimaterjali kättesaadavust. Muusikavaldkonna puhul tuleb arvestada siseriiklike ja rahvusvaheliste tegevuste tugeva põimumisega, sest enamik valdkonna esindajatest osalevad aktiivselt rahvusvahelises suhtluses, mis toob Eestisse uut kompetentsi, koostööprojekte ja raha projektide läbiviimiseks, samuti tutvustab eesti muusikat ja muusikuid väljaspool Eestit. 2019. aasta andmeil kuuluvad Eesti esindajad enam kui 40 rahvusvahelisse muusikavaldkonna esindus- ja katusorganisatsiooni. Eesti muusika nähtavus ja kättesaadavus rahvusvahelisel areenil on oluline nii riigi kuvandi, valdkonna arengu kui ka tulemuslikkuse seisukohalt. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Jätkatakse muusikavaldkonna asutuste ja partnerorganisatsioonide toetamist.  Taotlusvoorude kaudu toetatakse muusikakollektiivide, kontserdikorraldajate, festivalide- ja konkursikorraldajate tegevust.  Toetatakse eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seni kättesaadav ei olnud. Muusikapoliitika kujundamine (KuM) Selleks, et tagada Eesti muusikavaldkonna kunstiline ja institutsiooniline mitmekesisus ning muusika kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele üle Eesti, analüüsitakse riikliku finantseerimise põhimõtteid ja muusikavaldkonna, sh muusikakollektiivide ja kontserdiasutuste tegevust, selgitades välja olulisemad probleemid. Muusikapoliitika rakendamine (KuM) Toetatakse muusikavaldkonna asutusi ja partnerorganisatsioone nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, et tagada valdkonna mitmekesisus ja muusikaelust osasaamine nii siseriiklikult, regionaalselt kui ka rahvusvaheliselt. 15 Tegevus 1.6. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Sihttase Sihttase Sihttase Algtase Sihttase 3 Mõõdiku nimi 1 2 4 (2018) (2022) (2020) (2021) (2023) SA Kunstihoone Eestis ja 17 15 15 15 15 välismaal toimunud näituste arv Allikas: SA Kunstihoone SA Kunstihoone Eestis ja 55 000 50 000 50 000 50 000 50 000 välismaal toimunud näituste külastajate arv Allikas: SA Kunstihoone Välisresidentuurides käinud Eesti 3 3 4 5 6 kunstnike arv Allikas: Kultuuriministeerium Suurem osa kunstivaldkonnast toimib peamiselt kolmanda sektori organisatsioonide kaudu ning kunstisüsteem areneb ja muutub praegu kiirelt. Valdkonnas tegutseb üks riigi osalusega sihtasutus – SA Kunstihoone. Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll – kunsti avalikuks saamise peamine formaat on näitused ja kunstimuuseumid panustavad sellesse märkimisväärselt. Kunsti valdkonna riigipoolse rahastuse eesmärk on tagada tingimused kunsti loomiseks, muuta kunst Eestis nähtavaks ja jätkata kunstivaldkonna rahvusvahelistumist. Alates 2017. aastast antakse tegevustoetust kolmele näituseasutusele, muudatustega on võetud suund Kultuurkapitalist vahendite vabastamiseks kultuuripoliitiliselt oluliste asutuste tegevustoetuste ulatuses. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega kolme keskset näituseasutust: SA Tallinna Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Kunstiteadlikkuse kasvatamiseks, kunstnikele ja kunstipublikule elukohast sõltumatult võrdsete võimaluste loomiseks ja ka regionaalarengu tagamiseks oleks väga vajalik algatada uus kohalike näituseasutuste investeeringu- ja arendusprogramm. Kunst on rahvusvaheline loomevaldkond, mille mõistmine ja hindamine ei sõltu keelepiiridest. Rahvusvahelistumine on olnud Eesti kultuuripoliitika keskseid prioriteete läbi aastakümnete ning Eesti kunsti nähtavuse ja lõimituse tagamine rahvusvahelisel kunstimaastikul on praegugi oluline. Veneetsia biennaal on regulaarne rahvusvaheline kunstinäitus, mis toimub alates 1895. aastast. Eesti osaleb biennaalil rahvuspaviljoniga alates 1997. aastast ja see on suurim regulaarne, avalikult rahastatud rahvusvaheline kunstiprojekt. Rahvusvahelisi suhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvahelistel kunstimessidel osalemist, galeristide koolitamist ja rahvusvahelisi turundustegevusi on seni rahastatud EASi koordineeritava loomemajanduse meetme vahenditest. Seitsme aasta jooksul on valdkonna rahvusvahelised võimalused ja võimekus tänu sellele meetmele oluliselt paranenud. Kiirelt rahvusvahelist tuntust kogunud Narva kunstiresidentuuri arendamist toetab ministeerium Eesti Kunstiakadeemia SA kaudu. Rahvusvaheline nähtavus on oluline ka kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. Eesti Kunstnike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2019. aasta seisuga saab kunstnikupalka 12 isikut, neist üks Eesti Kunstnike Liidu omavahendite arvelt. Kunstivaldkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: 16  Kunstielu rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks on oluline nii valdkondlike arenduskeskuste tegevuste jätkumine kui ka suurem tähelepanu kunstnike residentuurivõimalustele Eestis ja Eestist väljaspool.  Näituseasutuste rahastamise reformi läbiviimine, millega parandatakse kunsti kättesaadavust üle Eesti. Kunstipoliitika kujundamine (KuM) Eesti kunstielu arendamiseks ja populariseerimiseks ning rahvusvahelise nähtavuse suurendamiseks analüüsitakse kunstivaldkonna ja sellel alal tegutsevate institutsioonide tegevust, selgitatakse välja olulisemad probleemid, koostatakse valdkonna tegevust reguleerivaid õigusaktide eelnõusid, koordineeritakse nende rakendamist ning analüüsitakse kunsti riikliku finantseerimise põhimõtteid. Valdkonna üks olulisi seadusi on kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärk on Eesti avaliku ruumi rikastamine kunstiteostega ja mille täitmise üle peab järelevalvet Kultuuriministeerium. Aastatel 2011– 2018 on seaduse raames tellitud 170 kunstiteost. Kunstipoliitika rakendamine (KuM) Toetatakse partnerorganisatsioone nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks kunstivaldkonnas ja kunstnikupalga maksmist. Tegevus 1.7. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Algtase Mõõdiku nimi 1 2 3 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes 6 9 12 15 18 pakuvad õpilastele üldhariduskoolis (2017. ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust a) „Disainiprotsess“ Allikas: Kultuuriministeerium Kaasatud üldhariduskoolide arv, kes 9 12 15 18 21 pakuvad õpilastele üldhariduskoolis (2017. ruumihariduse ja disainiõppe valikkursust a) „Arhitektuur kui elukeskkond“ Allikas: Kultuuriministeerium Ruumihariduse ja disainiõppe 2 2 2 2 2 edendamiseks üldhariduskoolis läbiviidud (2018. valikkursuste „Arhitektuur kui a) elukeskkond“ ja „Disainiprotsess“ õpetajakoolituste arv Allikas: Kultuuriministeerium Tegevus on suunatud kvaliteetse elukeskkonna kavandamiseks ja loomiseks vajalike tingimuste kujundamisele arhitektuuri ja disaini valdkondades. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab muu hulgas planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini), eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, mistõttu aitab Kultuuriministeerium kaasa ruumipädevuse läbivale tõstmisele ühiskonnas. Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika, mis põhineb samanimelisel dokumendil „Eesti arhitektuuripoliitika“ (Vabariigi Valitsus kiitis heaks 2002. a-l). Arhitektuuripoliitika siht on käsitleda ehitatud keskkonda Eesti rahvusliku rikkuse ühe osana ning säilitada ja kasvatada selle väärtust. Kultuuriministeerium aitab teadvustada arhitekti kaalukat rolli ja vastutust elukeskkonna kvaliteedi eest 17 seismisel ja selle tõstmisel. Näitena võib tuua rahvastiku kahanemisega kaasnevad probleemid, mille lahendamisele aitab märkimisväärselt kaasa linnaruumi kvaliteedi parandamine. Kultuuriministeerium toetab seetõttu muu hulgas programmi „Hea avalik ruum“ jätkumist, mille raames elavdatakse Eesti Arhitektide Liidu eestvedamisel linnakeskusi üle Eesti. Disainivaldkonna arendamine tugineb valdkonnasisesele kokkuleppele, millises suunas valdkond peaks arenema ja mida tuleks selleks teha. Disainivaldkonna arengukava sõnastab visiooni, strateegilised suunad, eesmärgid ja huvigrupid ning pakub valdkonnast sündinud vaadet sellele, kuidas rakendada disaini paremini majanduse ja ühiskonna hüvanguks; kus nähakse disainivaldkonna arenguhüppe võimalusi, kuidas tõsta professionaalset taset ning vähendada tegevuste killustatust ja dubleerimist. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. Kuigi kehtiva riigihangete seadusega on raamistik ideekonkursside korraldamiseks ja väärtuspõhiste riigihangete läbiviimiseks tagatud, teeb Kultuuriministeerium jätkuvalt koostööd valdkonna erialaliitudega – eeskätt Eesti Arhitektide Liiduga ja ettevõttega Riigi Kinnisvara AS, et töötada välja riigihanke läbiviimise parim praktika, mis tagaks kvaliteetse ehitatud keskkonna arengu ja autoriõiguste kaitse selle loomisel. Selleks, et tagada arhitektuuriloome ja ehitatud keskkonna kõrget taset, osaleb Kultuuriministeerium arhitekti kutset andva kogu tegevuses Eesti Arhitektide Liidu juures, sisearhitekti kutset andva kogu töös Eesti Sisearhitektide Liidu ning maastikuarhitekti kutset andva kogu töös Eesti Maastikuarhitektide Liidu juures. Kultuuriministeerium aitab kaasa ruumihariduse ja disainiõppe edendamisele üldhariduskoolis. Oluline partner on Arhitektuurikool, mis on ainus ruumivaldkonna huviharidust pakkuv kool Eestis ja üks väheseid omataolisi Põhja-Euroopas ja Baltikumis. Arhitektuurikool tegutseb 2011. aastast ning seda peab MTÜ Ruumiharidus. Kultuuriministeerium toetab Eesti Arhitektuurikeskust ja Eesti Disainikeskust kui strateegilisi partnereid tegevustoetusega ning Eesti arhitektuuri väljapanekut Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Lisaks toetab ministeerium taotlusvooru kaudu arhitektuuri ja disaini valdkondade arendusprojekte ning arhitekte ja disainereid loovisikutena erialaliitude (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit) kaudu. Arhitektuuri valdkonda toetatakse ka Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali ning disaini valdkonda arhitektuuri või kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Oluline roll on valdkondlikel mäluasutustel Eesti Arhitektuurimuuseumil ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumil, kus toimub hulgaliselt arhitektide ja disainerite nüüdisloomingut tutvustavaid näitusi, loenguid jpm. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Partnerorganisatsioonide toetamise ja taotlusvooru kaudu valdkonna strateegilise arengu toetamise jätkamine.  Ruumihariduse ja disainihariduse mudeli arendamine kõigil haridustasemetel (sh elukestva õppe võimaluste avardamine ja fokusseerimine). Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine (KuM) Teenuse eesmärk on Eesti arhitektuurivaldkonna (sh mahuline arhitektuur, planeerimine, sise- ja maastikuarhitektuur, urbanistika) ja disainivaldkonna (sh tootedisain, graafiline disain ja teenusedisain) arendamine, populariseerimine ja rahvusvahelise nähtavuse suurendamine. Samuti riigi ruumilise arengu eesmärkide, strateegiliste arengudokumentide ja õigusaktide seostamine, ruumiloomet 18 puudutavate seaduste jt õigusaktide ettevalmistamises ning rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemine. Analüüsitakse valdkondade vajadusi ja riikliku finantseerimise põhimõtteid ning tehakse ettepanekuid valdkondade tegevust reguleeriva õigusruumi parendamiseks. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika rakendamine (KuM) Toetakse partnerorganisatsioone nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimisel ning valdkonna strateegilist arengut taotlusvooru kaudu. Kultuuriministeerium aitab kaasa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamisele koostöös asutuste ja partneritega nii avalikus, era- kui ka vabasektoris. Meede 2. Kultuurpärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Meetme eesmärk Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) 1 2 3 4 (2020) (2021) (2022) (2023) Muuseumikülastuste arv (mln) 3,4 3,3 3,3 3,3 3,3 Allikas: Statistikaamet Muuseumide teenused on mitmekesised ja Jah Jah Jah Jah Jah avalikkusele kättesaadavad (jah/ei) Allikas: Statistikaamet* Rahvaraamatukogude laenutuste arv 10,4 10 10 10 10 (mln) Allikas: Statistikaamet Eesti raamatukogude füüsiliste külastuste 8,3 8,4 8,4 8,4 8,8 arv (mln) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Eesti raamatukogude virtuaalkülastuste 166,8 167,3 167,3 168,3 168,3 arv (mln) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Rahvakultuuriharrastajate arv 83 205 83 000 83 000 83 000 83 000 Allikas: Rahvakultuuri Keskuse andmekogu Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 74,5 75,5 75,5 75,5 75,5 (%) Allikas: Muinsuskaitseamet * Selgitus: „Jah“ on siis, kui 80% alljärgnevatest alamõõdikutest on samal tasemel või suurenevad Alamõõdikute baastase (2017. a andmed): 1. Eestis on igast liigist vähemalt kaks muuseumi: kunstimuuseum, ajaloo- ja arheoloogiamuuseum, loodusmuuseum, teadus- ja tehnikamuuseum, etnograafia- ja antropoloogiamuuseum, erimuuseum, koduloomuuseum, üldmuuseum (Statistikaameti klassifikatsioon) 2. Keskmine lahtiolekupäevade arv aastas – 226 3. Keskmine piletivabade päevade arv – 52 4. Näituste nimetuste arv – 1218 5. Ürituste nimetuste arv – 3959 6. Publikatsioonid kokku (nimetuste arv, mitte tiraaž) – 955 7. Haridusprogrammide nimetuste arv – 2573 8. Haridusprogrammide toimumiskordade arv – 25 743 9. Haridusprogrammides osalejate arv (kuni 18aastased) – 397 733 Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja 19 infokandjate soetamist, et tagada elanikkonnale kvaliteetne raamatukogundusteenus. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate institutsioonide tegevuskeskkonna ajakohastamiseks. Tegevus 2.1. Muuseumipoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) 1 2 3 4 (2020) (2021) (2022) (2023) MuISiga liitunud muuseumide arv Allikas: 59 60 61 62 63 Muuseumide infosüsteem MuISiga liitunud muuseumide kogud on Jah Jah Jah Jah Jah hästi hoitud ja huvilistele kättesaadavad (jah/ei) Allikas: Muuseumide infosüsteem Kultuuriministeerium on Eesti muuseumivõrgustikku korrastanud ning muuseumide juriidilist vormi muutnud alates 2012. aastast, lähtudes iga kord konkreetse muuseumi eripärast ja kohalikest oludest. 31.12.2019 seisuga on Kultuuriministeerium:  asutanud 11 uut muuseumi sihtasutust (enne 2012. aastat alanud muuseumireformi oli riik asutanud juba kaks sihtasutust: SA Virumaa Muuseumid ja SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel – mõlemad 2002);  koostöös KOViga ühiselt asutatud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid on enda alla asutanud Sihtasutuse Rannarootsi Muuseum, mis võttis üle endise riigimuuseumi Rannarootsi Muuseum ülesanded;  kohalikele omavalitsustele juhtida andnud (nii munitsipaalmuuseumiks kui ka linna või valla asutatud SAks) viis endist riigimuuseumi;  ühendanud kaks endist riigimuuseumi Võru Instituudiga, mis on teadus- ja arendusasutus;  sulgenud ühe endise riigimuuseumi (Tartumaa Muuseum 2013 – kogud läksid üle Eesti Rahva Muuseumile). Vabariigi Valitsus kiitis 01.08.2019 valituskabineti nõupidamisel heaks esialgse riigireformi tegevuskava aastateks 2019–2023. Selle kohaselt tuleb muuseumivõrgu korrastamine lõpule viia 2020. aasta jooksul. Kultuuriministeeriumi haldusalas on tegevusvormi ümberkujundamise ootel Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Viljandi Muuseum, Tartu Kunstimuuseum ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum. Otse riigieelarvest saavad toetust riigimuuseumid. Riigi osalusega sihtasutuste, aga ka kohaliku omavalitsuse muuseumide, avalik-õigusliku isiku muuseumide ja eramuuseumide tegevuse rahastamise alus on kultuuriministri määrus „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile muuseumide tegevustoetuseks eraldatud vahendite taotlemise ja määramise kord“. Projektipõhiselt toetatakse muuseumivaldkonna populariseerimist, muuseumidevahelise koostöö aktiveerimist ja muuseumitöötajate koolitusi. Toetatakse ka muuseumivaldkonna partnerorganisatsioone, et kaasata neid kultuuripoliitika kujundamisse ja tegevuste elluviimisse, arendada ja suurendada nende vabatahtlike liikmete võrgustikku ja organisatsioonilist suutlikkust, tõsta traditsiooniliste ja innovaatiliste tegevuste kvaliteeti, suurendada rahvusvahelist, valdkondadevahelist ja -ülest võimekust, edendada koostööd ning tõsta valdkonna töötajate professionaalsust. Seoses uue muinsuskaitseseadusega korraldati alates 01.05.2019 Muinsuskaitseameti töö ümber – amet hakkas koordineerima muinsuskaitse ja muuseumide valdkonda ühiselt ja on kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks. Muinsuskaitseametist saavad muuseumid (olenemata nende juriidilisest või omandivormist) nõu ja tuge muuseumidega seotud küsimustes: eelkõige muuseumiseaduse rakendamine, muuseumikogud, autoriõigused, andmekaitse, muuseumitöö korraldamine jms. Muinsuskaitseameti ülesanne on ka muuseumide infosüsteemi MuIS arendamine, muuseumide projektitoetuste eraldamine, näituste kahjuhüvitiste tagamise taotluste menetlemine ning 20 muuseumikogude järelevalve ja riikliku kogumispoliitika koordineerimine. Lisaks korraldab Muinsuskaitseamet muuseumide koolitusi, töötab välja juhendeid, tellib uuringuid ja analüüse, juurutab standardeid. Edaspidi hakatakse ameti kaudu kavandama ka ühishoidlat ning selle juhtimist. Lisaks Kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile panustavad tulemuste saavutamisse oma tegevusega kõik rahastatavad muuseumid ning Eesti Rahva Muuseum ja Võru Instituut. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Muuseumiseaduse rakendamise järelanalüüs.  Muuseumide rahastussüsteemi analüüs ja muutmise ettepanekud.  Põhikooli õpilaste muuseumitundides osalemise toetussüsteemi sisseseadmise kontseptsiooni ettevalmistamine.  Muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamine.  MuIS 2.0 arendamine. Eesmärk on luua uus muuseumide infosüsteem MuIS 2.0, mis vastab tänapäevastele vajadustele, toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile.  Muuseumide ühishoidlate rajamise kontseptsiooni edasiarendamine. Ühishoidlate rajamise peaeesmärk on tagada riiklike muuseumikogude pikaajaline säilimine, kuid see panustab oluliselt ka kultuuripärandi paremasse kättesaadavusse. Ühishoidla pakuks museaalide säilitamise teenust laiemalt koos konserveerimis-, restaureerimis- ja digiteerimisteenustega. Praegu on museaalide säilitamise probleemid järgmised: 1) Tihti kasutatakse hoidlateks ruume, kus ei ole võimalik kliimat mõjutada ega muuta (nt kütmata kuurid, varjualused, keldrid, garaažid), mistõttu ei vasta kasutatavad ruumid pikaajalise säilitamise tingimustele. 2) Hoidlaks kohandatud ruume või amortiseerunud hoiupindu on keeruline ja ressursimahukas viia vastavusse pikaajalise säilitamise tingimustega. 3) Hoidlates on suur ruumipuudus, mis käib nii olemasolevate museaalide nõuetekohase paigutamise kui ka juurdekasvu võimaluste kohta. 4) SA Eesti Vabaõhumuuseumi struktuuriüksuse konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut, kellelt riik konserveerimis-, restaureerimis- ja digiteerimistöid tellib, ruumid on amortiseerunud. Investeering lahendab otseselt 22 muuseumi muuseumikogu ja Eesti Hoiuraamatukogu kogude hoiustamise ning võimaldab tänapäevase digiteerimis- ja konserveerimiskeskuse kaudu osutada teenuseid kõigile riigile kuuluvate muuseumikogu kasutavatele muuseumidele. Muuseumipoliitika kujundamine (KuM) Tagamaks Eesti muuseumivaldkonna areng, sisuline mitmekesisus ning muuseumikogude säilimine ja kättesaadavus eri sihtgruppidele üle Eesti, analüüsitakse poliitika kujundamise teenuse raames muuseumide valdkonda. Selgitatakse välja olulisemad probleemid ja leitakse lahendusi, osaletakse valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamises ja rakendamise koordineerimises, töötatakse välja riikliku finantseerimise põhimõtteid ning planeeritakse muuseumide tegevustoetusi ja investeeringuid. Osaletakse ka muuseumivaldkonna juhendite väljatöötamisel, muuseuminõukogu töö korraldamisel ning rahvusvahelistes organisatsioonides. Muuseumipoliitika rakendamine (KuM) Teenuse sisuks on muuseumide ja partnerorganisatsioonide toetamine nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning valdkonna mitmekesisuse ja kättesaadavuse tagamiseks. Muuseumide infosüsteemi pidamine (MKA) Kultuuripärandi veebis kättesaadavuse eesmärgil vastutab Muinsuskaitseamet muuseumide infosüsteemi pidamise ja selle arendamise eest ning nõustab ja koolitab kasutajaid. Tegemist on veebipõhise töökeskkonnaga, mis on mõeldud muuseumikogude haldamiseks ja riigivara üle arvestuse pidamiseks ning võimaldab teha muuseumides leiduva informatsiooni kättesaadavaks nii erialaspetsialistidele kui ka teistele huvilistele. 21 Toetuste rakendamine (MKA) Kultuuriministri määruste alusel eraldatakse toetusi muuseumi valdkonna strateegilise arendamise, valdkonnasisese koostöö ja populariseerimise ning rahvusvahelistumisele kaasaaitamiseks. Eraldatava toetuse abil peaks suurenema valdkonna nähtavus ja mõju ühiskonnas, seda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. 22 Rahvusvaheliste näituste kahjuhüvitiste tagamise süsteemi rakendamine (MKA) Teenuse eesmärk on elavdada rahvusvahelist näitusevahetust ja võimaldada muuseumidel erakindlustusest loobumise arvelt raha kokku hoida. Selleks tagab riik näituse omanikule, et võimaliku kahjujuhtumi puhul katab kulud riik. Teenuse sisuks on kahjuhüvitise tagamise taotluste menetlemine. Muuseumide valdkonna arendustegevused (MKA) Selleks, et muuseumid oleksid samas infoväljas, saaksid uusi teadmisi ja juhiseid oma töö paremaks korraldamiseks ning muuseumideülene kogumispoliitika oleks korrastatud, nõustatakse muuseume muuseumiseaduse ja teistes valdkonda puudutavates küsimustes ning korraldatakse muuseumideüleseid koolitusi. Koordineeritakse riikliku kogumispoliitika kujundamist, koostatakse juhiseid ja levitatakse standardeid, mis muuseume nende töös aitavad, ning analüüsitakse muuseumikogude säilitustingimusi ja kavandatakse tegevusi nende parendamiseks. Muuseumikogude järelevalve (MKA) Teenuse sisuks on muuseumikogude hävimise ohu minimeerimiseks muuseumiseaduse alusel tehtav riiklik, teenistuslik ja haldusjärelevalve. Järelevalve käigus kontrollitakse, kas muuseumide tegevus vastab muuseumiseaduse alusel kehtestatud määrustes sätestatud nõuetele. Tegevus 2.2. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Heas ja rahuldavas 65,1 65,1 65,1 65,1 65,1 seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal (%) Allikas: Muinsuskaitseamet Kultuurimälestiste Jah Jah Jah Jah Jah register on ajakohane ja kättesaadav (jah/ei) Allikas: Muinsuskaitseamet Kultuuriväärtuste kaitse on riigi põhiseaduslik ülesanne. Kultuuripärand on Eesti ajaloo oluline osa ja identiteediallikas nii igale üksikisikule kui ka riigile tervikuna. Muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundaja on ministeerium, muinsuskaitsealast tööd korraldab Kultuuriministeeriumi valitsemisala ainus riigiamet – Muinsuskaitseamet, kelle eesmärk on väärtustada kultuuripärandit ja kultuuriväärtuslikku keskkonda ning tagada nende säilimine. Selleks tehakse järelevalvet, nõustatakse mälestiste omanikke, toetatakse restaureerimist ja peetakse kultuurimälestiste riiklikku registrit. 2019. aasta 1. maist jõustus uus muinsuskaitseseadus ning Muinsuskaitseamet reorganiseeriti muuseumi- ja muinsuskaitse valdkonna ühendasutuseks. Uue seaduse eesmärk on luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides. Uue seaduse alusel hakatakse hüvitama mälestise omanikele neid kulusid, mis mälestise staatusega kaasnevad ehk kompenseerima uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega seotud kulusid. Muudatuste tulemusena kasvab Muinsuskaitseameti nõustav roll. Riigi roll on jälgida ja suunata kultuurimälestiste pikaajalist säilimist ning kompenseerida avalikes huvides seatavad kitsendused. Kultuurimälestiste säilimisele aitavad kaasa riiklikud toetusprogrammid ja välisabi. Toetusmeetmed peavad aitama tagada mälestiste säilimist ja edendama nende kasutuselevõttu. Üks suur valdkond, kus praegu toetusmeetmeid ei ole, on muinsuskaitsealad, mis on valdavalt väikelinnade keskused. Muinsuskaitsealade toetamine võimaldaks võtta kasutusele tühjana seisvad hooned ja tihendada väikelinnade keskusi. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: 23  Rakendatakse toetust eraomanikele taluarhitektuuri restaureerimiseks ja kasutuses hoidmiseks või kasutusse võtmiseks. Taluhoonestus on kõige arvukam ja Eesti maamaastikku enim kujundanud element läbi aegade. Toetuse andmise eesmärk on taluelamute korrastamise kaudu aidata kaasa Eestile ainuomase traditsioonilise maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilimisele. Toetuse sihtrühmaks on füüsilised isikud. Hooned ei pea olema muinsuskaitse all.  Soodustatakse väikelinnade ajalooliste keskuste hoonestuse korrastamist ja kohandamist uutele funktsioonidele selleks, et linnakeskusi korrastada, tihendada ja elavdada ning muuta atraktiivsemaks. Mitmetes kahaneva asustusega väikelinnades on samal ajal riikliku kaitse all olev väärtuslik vanalinn (muinsuskaitseala). Nende hulgas on linnu, kes soovivad oma linnaruumi tihendada just ajaloolist keskust eelisarendades ning teenuseid ja elanikke sinna koondades. Kultuuriministeerium rakendab pilootprogrammi EMP / Norra toetusmeetmest, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Muinsuskaitsepoliitika kujundamine (KuM) Tagamaks muinsuskaitsevaldkonna areng, kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus, analüüsitakse muinsuskaitsevaldkonna tegevust. Selgitatakse välja olulisemad probleemid ja leitakse lahendusi, koostatakse valdkonna tegevust reguleerivaid õigusakte, analüüsitakse riikliku finantseerimise aluspõhimõtteid. Korraldatakse ka Muinsuskaitse Nõukogu tööd ja osaletakse rahvusvahelistes organisatsioonides. Muinsuskaitsepoliitika rakendamine (KuM) Teenuse raames toetatakse partnerorganisatsioone nende põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks muinsuskaitse valdkonnas. Valdkonna arendamiseks ja kultuuripoliitika edukaks elluviimiseks on oluline toetada kolmanda sektori koostööpartnereid, kes aitavad kultuuripoliitikat ellu viia. Kultuurimälestiste registri pidamine (MKA) Kultuurimälestiste riiklik register (register.muinas.ee) on Muinsuskaitseameti hallatav riiklik register kultuurimälestiste, muinsuskaitsealade ja kultuuriväärtusega leidude üle arvestuse pidamiseks ja nende kohta informatsiooni talletamiseks. Register on nii Muinsuskaitseameti igapäevane töövahend kui ka avalik andmebaas. Info registris uueneb ja täieneb pidevalt. Kultuurimälestiste riiklik register on andmevahetuskihi (X-tee) kaudu seotud mitmete teiste andmekogude ja registritega (sh rahvastikuregister, E-kinnistusraamat, Maa-amet). Registrist leiab infot mälestiste kohta (sh mälestise kirjeldus, viited fotodele, mälestisega seotud määrustele ja käskkirjadele), Muinsuskaitseameti väljastatud tegevuslubade kohta, Muinsuskaitseameti digiteeritud fotokogu ja arhivaalid, erinevad alusuuringud (sh 20. sajandi arhitektuuripärandi inventeerimine, maaehituspärandi andmekogu, vrakiregister) ja välised registrid (sh matmispaikade register, sõjahaudade register) ning infot registriandmete kasutamiseks avaandmetena. Arhiivi pidamine (MKA) Teenuse eesmärk on kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade kohta info säilitamine ning selle kättesaadavaks tegemine. 24 Valdkonna analüüs ja teadlikkuse tõstmine (MKA) Selleks, et avalikkus hindaks ja väärtustaks kultuuripärandit ning see oleks hoitud ja kättesaadav, tagatakse teenuse raames valdkonna analüüs, vajalike juhendite ja standardite olemasolu ning koostatakse ja levitatakse kultuuripärandialast teavet. Toetuste ja hüvitiste rakendamine (MKA) Selleks, et mälestiste ja muinsuskaitsealade seisukord paraneks ja muinsuskaitse valdkond areneks, makstakse muinsuskaitseseaduse ja kultuuriministri määruste alusel toetusi ja hüvitisi. Tööde tegemise reguleerimine mälestistel (MKA) Teenuse sisuks on muinsuskaitseseadusega reguleeritud tööde tegemise korraldamine ja lubade väljastamine, mälestiste omanike ja valdajate nõustamine ning probleemide ja väärkäitumise ennetamine. Kultuuriväärtuste ekspordi ja tagastamise korraldamine (MKA) Selleks, et riigil oleks kontroll kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse üle, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/60/EL ning UNESCO 1970. aasta konventsioon oleksid täidetud, väljastatakse kultuuriväärtuste ekspordilubasid ning korraldatakse ELi liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamist. Arheoloogliste leidude menetlemine (MKA) Teenuse eesmärk on tagada kontroll riigile kuuluva ressursi (leidude) üle ja leidude andmine teaduskäibesse. Selleks korraldatakse teenuse raames riigile kuuluvate arheoloogliste leidude otsimist, arvele võtmist, säilitamiseks üleandmist ja ekspertiiside korraldamist. Riikliku kaitse rakendamine (MKA) Eesmärgiga, et kultuurimälestiste nimekiri oleks ajakohane ja koosneks pärandi esinduslikumast osast, viiakse teenuse raames läbi kultuuriväärtusega asjade riikliku kaitse alla võtmiste ja kaitse lõpetamise menetlusi ning tellitakse ja koostatakse alusuuringuid ja eksperdihinnanguid. Kultuurimälestiste ja muinsuskaitsealade järelevalve (MKA) Kultuuripärandi hävimise ohu minimeerimiseks tehakse teenuse raames muinsuskaitseseaduse alusel mälestistel ja muinsuskaitsealadel riiklikku järelevalvet ning haldusjärelevalvet halduslepingupartnerite üle. Pädevustunnistuste väljastamine (MKA) Teenuse sisuks on muinsuskaitsevaldkonnas tegutsevate isikute kvalifikatsiooni vastavuse hindamine pädevuse nõuetele ja pädevustunnistuste väljastamine. Allveepärandi valitsemine (MKA) Veealuste kultuurimälestiste säilitamiseks tehakse teenuse raames järelevalvet riigile kuuluvate veealuste mälestiste üle ning väljastatakse sukeldumislube. Tegevus 2.3. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Eesti 5,7 mln 5,7 5,7 5,7 5,7 Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude füüsiliste külastuste arv (mln) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu 25 Eesti 3 3 3 3 3 Rahvusraamatukogu ja rahvaraamatukogude virtuaalkülastuste arv (mln) Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu Kultuuriministeerium koordineerib Eesti raamatukoguvõrgu kui terviku arengut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja teiste ministeeriumidega. Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele kasutajatele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. Eesti raamatukogud teevad vaatamata eri ülesannetele ja valdkondlikule kuuluvusele tihedat koostööd, sest raamatukoguteenuse peamine eesmärk on teha väljaanded ja informatsioon lugejale tänapäevaselt kättesaadavaks. Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku asutuse ülesanne on Eestis ilmunud või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute kogumine, alaliselt säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, samuti raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevus ning parlamendi- ja teadusraamatukogu ülesannete täitmine. Rahvusraamatukogu koordineerib ja nõustab Eesti raamatukogusid ning on kultuurikeskus. Rahvusraamatukogu tegevust finantseeritakse riigieelarvest Kultuuriministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel. Eesti Hoiuraamatukogu ülesanne on säilitada üleriigilist vähekasutatavate trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid raamatukogudele ja teenindada nägemispuudega lugejaid. Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust koordineerib Kultuuriministeerium. Rahvaraamatukogude tööd reguleerib rahvaraamatukogu seadus ja koostööd korraldab Kultuuriministeeriumi juures tegutsev Rahvaraamatukogude Nõukogu. 2018. aastal oli Eestis 897 raamatukogu, millest 528 rahvaraamatukogu, 40 teadus- ja erialaraamatukogu (sh Eesti Rahvusraamatukogu) ja 329 kooliraamatukogu. Kultuuriministeeriumi haldusalas on avalik- õiguslik Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Hoiuraamatukogu. Rahvaraamatukogudes oli 2018. aastal 10,8 miljonit teavikut ja 357 300 lugejat, kes laenutasid kokku ligi 10,4 miljonit teavikut (2017. aastal 10,2 miljonit). Rahvaraamatukogu külastati 2018. aastal 5,5 miljonit korda ja nende teenustega seotud virtuaalkülastuste arv oli 2,5 miljonit. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Ajakohastada tuleb rahvaraamatukogu seadus, sest rahvaraamatukogu roll infoühiskonnas on muutunud. Põhiülesannetes tuleb luua tugevam sünergia teabelevi, kultuuri ja huvitegevuse teiste valdkondadega, et raamatukoguteenus vastaks kasutajate ootustele. Kehtiv seadus ei kirjelda näiteks e-väljaannete hankimise või laenutuse üleriigilist korraldust. Täpsustada tuleb riiklikku toetust saavate maakonnaraamatukogude maakondliku koordineerimise ülesanded. Eesmärk on luua ka rahvaraamatukogudele kesksete teenuste arendamist ja haldamist toetav keskus, et tagada üle- eestiline e-väljaannete võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. Seadus peab andma omavalitsusele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks teiste omavalitsustega ja arendada raamatukoguvõrku. Ümberkorraldused omavalitsuste tegevuses ning elanike riigisisene liikumine ja ümberasumine on toonud vajaduse korraldada rahvaraamatukogude töö ümber.  Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, et pakkuda kasutajatele mitmekülgseid teenuseid ja tagada nii nõuetekohane inimeste kui ka pikka aega säilitatavate väljaannete turvalisus. Eesmärk on olemasolevate funktsioonide (raamatukogu kui töö- ja õpikeskkond, Eesti väljaannete pikaajaline säilitaja ja kultuurikeskus) arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. Lisanduvad tänapäeva raamatukogule kui õpikeskkonnale ja kultuurikeskusele vajalikud funktsioonid. Rahvusraamatukogu renoveerimise käigus paigutub ka Rahvusarhiivi Tallinna osakonna ja Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu tegevus Rahvusraamatukogu hoonesse, mis toetab riigivalitsemise reformi sihte. Kahe asutuse tegevuse ja ühe olulise teenuse ühitamisega Tallinnas saavutatakse mõjusam ja tõhusam riigi 26 ülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja paindlikum töökorraldus. Hoonesse koonduvad sarnaste funktsioonidega riigiasutused, mis annab võimaluse pakkuda nende sünergia baasilt uusi teenuseid, teenindada paremini/kvaliteetsemalt seniseid sihtrühmi ning tagada rahvusraamatukogu hoone ja personali eesmärgipärane ja efektiivne kasutus.  Üle-eestilise e-väljaannete laenutusteenuse tervikprojekti eesmärk on välja arendada ühtne e-teenus kõigile Eesti raamatukogudele ja nende lugejatele. E-väljaannete laenutusteenuse käivitamisega kasvab regionaalne ligipääs informatsioonile ning raamatukoguteenuse üldine kvaliteet kogu Eesti elanikkonnale. Kultuurile ligipääsetavuse suurendamiseks tuleb parendada vaegnägijate lugemisvõimalusi, arendades Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR ja Eesti Pimedate Raamatukogu tehnilist koosvõimet Veebiraamatukoguga.  Seoses uute üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduste ja autentimistehnoloogia muutustega ei vasta olemasolev autentimis- ja autoriseerimisteenus praegustele e-teenuste pakkumise nõuetele, vajadustele ega riiklikult kehtivatele autentimisviisidele. Üleriigiliste uute raamatukoguteenuste lisandumisel ja ühtse e-raamatukogusüsteemi loomisel tuleb välja arendada kliendihalduse turvaline autoriseerimis- ja autentimisteenus. Põhjuseks on teenuste kasutajate arvu kasv 40 000 kasutajalt lähema nelja aasta jooksul vähemalt 500 000–1 000 000 isikuni, kellele lisanduvad juriidilised isikud. Loodava teenuse eesmärk on asendada praegune Eesti Rahvusraamatukogu raamatukoguteenuste autentimise- ja autoriseerimise lahendus tänapäevasema ja turvalisema lahendusega, mis hõlmab muu hulgas kasutajate haldamise funktsionaalsust (uus ID-kaart, SMART-ID, eIDAS, GDPR). Raamatukogupoliitika kujundamine (KuM) Teenuse eesmärk on arendada ühiskonna informatsioonitaristu poliitikat ja töötada välja Eesti väljaannete säilitamise poliitikad. Selleks koostatakse valdkonna seadusi, analüüsitakse arenguid, kavandatakse ja töötatakse välja arengukavasid ja poliitikaid ning nõustatakse kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid. Pikaajalise säilitamise korraldamine (KuM) Teenusega tagatakse Eesti Rahvusraamatukogu teenuste ja hoone toetuse kaudu Eestile oluliste väljaannete pikaajaline säilimine ja kättesaadavus. Säilituseksemplari seadus ja selle rakendusakt jõustusid 01.01.2017. Sellega laienes digitaalsena sündinud väljaannete kogumine, et tulevastele põlvedele säiliks ka digitaalsena sündinud trükiste ja filmi algmaterjal, mis võimaldab info kättesaadavaks tegemisel kasutada uut tehnoloogiat ja arendada kasutajasõbralikke teenuseid. Tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb välja arendada pikaajalise säilitamise ehk digitaalarhiivi tehnoloogiline suutlikkus ja võimekus. Tulevikus on võimalik konsolideerida mitmete mäluasutuste materjal Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi nõuetekohasele pikaajalisele säilitamisele. 27 Regionaalse raamatukoguteenuse toetamine (KuM) Teenusega tagatakse rahvaraamatukogudele vajalike väljaannete olemasolu ja maakonnaraamatukogu töötajate pädevus ning toetatakse partnerorganisatsioone. Rahvaraamatukogude võrgu tegevuste koordineerimiseks ja arendamiseks toetatakse 15 maakonna raamatukogus kuni nelja töötaja tööjõukulu. Raamatukogutöötajate erialase pädevuse tõstmist toetatakse raamatukogude arendamise projektitoetuste taotlusvoorust. Kasvanud on lugejate ootus laenutada lisaks trükistele e-väljaandeid. 2018. aastal viis Eesti Rahvusraamatukogu läbi e-väljaannete laenutuskeskkonna ärianalüüsi. Eesmärk on pakkuda üle- eestilist tasuta e-väljaannete laenutamise süsteemset teenust, milleks tuleb luua seda toetav tehniline platvorm, hankida teenuseks vajalike väljaannete litsentsid ning teenuse haldamiseks ja üleriigiliseks koordineerimiseks personal, et tagada tänapäevane ja mugav väljaannete regionaalne kättesaadavus. Teenus parandab võrdset ligipääsu informatsioonile ühiskonnas, tõstab raamatukogude teenuse regionaalset kättesaadavust ja kvaliteeti. Potentsiaalseid e-väljaannete lugejad üle Eesti on ärianalüüsi andmetel kokku 518 500 (61% kõigist lugejatest vastavalt läbiviidud ärianalüüsile), kellest aktiivseid lugejaid ca 300 000. Eesti Hoiuraamatukogu (EHR) teenuste eesmärgid on järgmised: teavikute taaskasutuse korraldamine ja võõrkeelsete trükiste säilitamine; Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste raames toota kohandatud väljaandeid ja trükiseid; teenindada trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi ning loetletud erivajaduste teemal rehabiliteerimist ja õpetamist käsitleva kirjandusega kõiki soovijaid. Asutuste kultuuriväärtuslike kogude säilimiseks luuakse ja tagatakse vajalikud tingimused. Suur probleem on kasutajaliideste ja digiainese kättesaadavaks tegemine vaegnägijatele ja muu lugemistakistuse puudega isikutele. Eesti Pimedate Raamatukogu 2018. aasta aruande kohaselt oli raamatukogul 2018. aastal 855 lugejat. 2016. aasta autoriõiguse reformipaketi kohta koostatud Eesti seisukohtade kooskõlastamisel hindas Sotsiaalministeerium, et Eestis on nägemispuudega isikuid 7252 (kokku domineeriva puudena ja liitpuude koosseisus). Praegu on nimetatud sihtrühmale kättesaadav ainult väike osa Eesti Rahvusraamatukogu kogudes leiduvast uuemast eestikeelsest digiainesest. Tegevus 2.4. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Laulu- ja Jah Jah Jah Jah Jah tantsupeotraditsioon on jätkusuutlik (jah/ei) Allikas: Kultuuriministeerium Vaimne kultuuripärand Jah Jah Jah Jah Jah on väärtustatud, hoitud ja arendatud (jah/ei) Allikas: Kultuuriministeerium Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Rahvakultuuri valdkonna üle-eestilisi tegevusi juhivad või koordineerivad Rahvakultuuri Keskus, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA (ELT SA), Võru Instituut ning riigi partneritena seitse valdkondlikku rahvakultuuri keskseltsi. Kultuuriministeerium on loonud kogukondade toetuseks toetusmeetmed, mida praegu on seitse. Lisaks toetatakse toetusmeetmete kaudu muidki olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. Alates 2010. aastast on avatud Eesti oma vaimse kultuuripärandi nimistu, kuhu kogukonnad saavad esitada enam kui kahe inimpõlve vanuseid elavaid traditsioone, kombeid ja tavasid. 2018. aasta lõpus tehti nimistusse 100. kanne. 28 Rahvakultuuri valdkonna toetajad on ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid. Rahvakultuuri valdkonna riiklik kompetentsikeskus on Rahvakultuuri Keskus, kes koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi. Rahvakultuuri Keskuse heaks töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamised ülesanded on hallata rahvakultuurivaldkonda ja kureerida üleriigilisi rahvakultuuriüritusi (laulu- ja tantsupeod, folkloorifestivalid). Rahvakultuuri Keskuse olulisemad ülesanded on:  pidada rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu;  hallata Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut, võttes aluseks UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, millega Eesti ühines 2006. aastal;  korraldada rahvakultuuri toetusmeetmete taotlusvoore, mida rahastab Kultuuriministeerium;  korraldada koolitusi ja kursusi rahvakultuuri vallas. Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus (riigiasutus). Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja aitavad elus hoida võrukestele omast keelt ja kultuuri. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Laulu- ja tantsupidusid korraldab nii üldpidudel kui ka noorte pidudel Kultuuriministeeriumi asutatud sihtasutus Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. ELT SA on ka laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusmeetme rakendusasutus. Laulu- ja tantsupidu vajab tänapäevaselt korrastatud ja heade tingimustega taristut nii esinejatele kui ka publikule Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. Kultuuriministeerium näeb taristute korrastamises jätkuvat koostööd Tallinna Linnavalitsusega. Laulu- ja tantsupeo protsessi jätkusuutlikkust mõjutavad aga mitmed tegurid: kollektiivide juhendajate pealekasv, kollektiivide rahastamine, juhendajate palgatase ja muu oluline temaatika, mis on olnud päevakorras pikemat aega. Kollektiivide rahastamise ja juhendajate palgamäärade tegelikule olukorrale hinnangu andmiseks käivitas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Eesti Kooriühingu, ELT SAga ning Kultuuriministeeriumi toel üleriigilise uuringküsitluse, mille teostajaks on Poliitikauuringute Keskus Praxis. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Rahvakultuuri andmekogu ja ELT SA registri ühildamine ja uuendamine, juriidiliste aluste väljatöötamine.  2019. aasta sügisel valmis uuring, mis käsitles laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kooride, rahvatantsurühmade ja muusikakollektiivide ning nende juhendajate sotsiaalmajanduslikku olukorda. Peoliikumine kaasab kõige suuremal määral vabakonda ning see võrgustik loob ühiskonnas sidusust ja koosmeelt. Pidude kestmise pant on elujõuline kollektiiv ja motiveeritud haritud juhendaja, kuid uuringust selgus, et kutse noori ei motiveeri, üle poole juhendajatest hakkavad juba lähiajal pensionile suunduma ning kollektiivid ei ole jätkusuutlikud. Uuringu põhjal töötatakse välja mudel valdkonna jätkusuutlikuks tasustamiseks ja järelkasvu tagamiseks.  Osalemine Tallinna lauluväljaku detailplaneeringu ideekavandi konkursi ettevalmistamises ja korraldamises koostöös Tallinna Linnavalitsuse, Eesti Kooriühingu, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti Arhitektide Liiduga. Rahvakultuuripoliitika kujundamine (KuM) Teenuse eesmärk on tagada rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamist toetavad võimalused. Selleks, et tagada rahvakultuuri valdkonna areng, sisuline mitmekesisus ja kättesaadavus eri sihtgruppidele üle Eesti, analüüsitakse valdkonna olukorda, selgitatakse välja ja leitakse lahendused olulisematele probleemidele ning töötatakse välja eri toetusmeetmete põhimõtted. Juhitakse 29 Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud vaimse kultuuripärandi nõukogu ja osaletakse rahvusvahelises koostöös vaimse kultuuripärandi valdkonnas. Rahvakultuuripoliitika rakendamine (KuM) Toetatakse partnerorganisatsioone, rahvakultuuri valdkonna arendustegevuste elluviimist ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkusuutlikkust. Lisaks Kultuuriministeeriumile panustavad tulemuste saavutamisse oma tegevusega Rahvakultuuri Keskus ja Võru Instituut. Meede 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Meetme eesmärk Kultuuri toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Tulu ettevõtte kohta 24% (2015. a) - - - 28% loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Tulu töötaja kohta 39% (2015. a ) - - - 50% loomemajanduse sektoris võrreldes Eesti keskmisega Allikas: Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Pikaajalise säilimise 3847 (2018. a) 6397 9302 10912 12522 digitaalarhiivide maht (TB) Allikas: Rahvusraamatukogu, Rahvusarhiivi, MuISi ja ERRi digitaalarhiiv Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mis koosneb seitsmest tegevusest, mille rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lisaks panustab Kultuuriministeerium valdkonna arengusse mitmesuguste riigisiseste tegevus- ja projektitoetustega, mis on suunatud valdkondlikele arenduskeskustele ja loomemajanduse valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. Loomemajanduse arendamise meetme raames antavate toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise 30 ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti rohkem kui 15 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis. Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesanne on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kokku kaheksa kultuuriesindajat: Moskvas, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis, New Yorgis ja Pekingis. Lisaks kultuuriesindajatele tutvustavad Eesti kultuuri maailmale Eesti Instituudi esindused Budapestis ja Helsingis. Kultuuri rahvusvahelistumisel on oluline koostöö teistegi ametkondadega. Nii „Kultuur 2020“ kui ka „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ seavad eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Digitaalse 21% 26% 28% 30% 33% kultuuripärandi kättesaadavus (arvestusüksus ja % kogude suurusest) Allikas: Andmekogud DIGAR ja MuIS Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist, ent praeguseks on neist digiteeritud vaid ca 10%. Kultuuriministeeriumis valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava eesmärk on teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik ehk 33% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Digiteerimine on üks paremaid ja osadel juhtudel ka ainuke vahend tagamaks, et pärand on säilitatud selleks kõige sobivamate vahenditega ning tehtud kättesaadavaks võimalikult paljudele. Praegu kõiki pärandivaldkondi terviklikult haarav digisisu Eestis puudub ning puudub ka võimalus mäluasutuste väliselt juba digiteeritud sisu koondamiseks. Laialdane valdkondadeülene koostöö kultuuripärandi digiteerimisel algas 2018. aastal – koordineeritud digiteerimine aitab vältida digiteerimise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. Tegevuskava raames digiteeritud kultuuripärandit on võimalik taas- ja ristkasutada nii ärilistel kui ka mitteärilistel eesmärkidel, luues kasutusvõimalusi eri valdkondades ning digitaliseerides teenuseid – alates meedia- ja mängusektorist, loomemajandusest (nt disain, käsitöö), turismist (nt liitreaalsuse rakendused) ning lõpetades hariduse ja teadusega (õppetöö, teadus- ja uurimistegevusega seotud infosisu, innovaatiliste haridusrakenduste, digiõpikute jms teostamine, kultuuriajaloo uurimine uute digitaalsete meetoditega), mis omakorda tõstab Eesti konkurentsivõimelisust. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused: 31  „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine, eesmärgiga teha 2023. aastaks digitaalselt kättesaadavaks kolmandik ehk 33% Eesti mäluasutustes talletatavast kultuuripärandist ning uuendada mäluasutuste info hoidmise taristut. Digitaliseerumise poliitika kujundamine (KuM) Teenuse sisuks on kultuurivaldkondade digitaliseerumise, sh digiteerimise juhendite ja uue strateegia väljatöötamine, analüüside ja uuringute läbiviimine ning teenuste ja taristu konsolideerimise poliitika kujundamine. Kultuuriministeeriumis valminud „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskavas kavandatud 25 projekti rakendumisel on tekkinud valdkondade ülene koordineeritud koostöö kultuuripärandi digiteerimisel, avaldamisel ja pikaajalisel säilitamisel. Alustada tuleb digiteerimise ning pikaajalise säilitamise ja kättesaadavaks tegemise taristu jätkutegevuste kavandamist aastani 2030, et jätkata mäluasutuste vahelist ja valdkondade ülest koostööd kultuuripärandi digiteerimisel, avaldamisel ja säilitamisel. Uue perioodi tegevustesse on oluline kavandada seni hõlmatud pärandiliikidele lisaks ka muusikapärand, mille vastu tunneb suurt huvi avalikkus. 2030. aastaks on siht teha digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutuste kultuuripärandist. Digitaliseerumise poliitika rakendamine (KuM) Eesmärk on kultuuri- ja mäluasutuste toetamine konkurentsivõimelisuse, innovatsiooni ja digitaliseerumise arendamiseks ning populariseerimiseks. Toetades riiklikult teavikute digimist, paraneb vanema informatsiooni kättesaadavus ja kultuuripärandi kasutus. 32 Tegevus 3.2. Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Kultuurikoostöölepete 112 45 50 55 60 raames projektid, sh ka neist riikidest, kus pole leppeid Allikas: Kultuuriministeerium Eestis on kultuurivaldkonna välissuunalise suhtluse peamised koordineerijad ja toetuste andjad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Välisministeerium ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, aga koordineerijatena ka kultuurivaldkonna arenduskeskused. Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik raha nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Välissuhtlusalase koostöö ja tegevuste, sh teabevahetuse korraldamise ja koordineerimise jätkamine.  Jätkub Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele kaasa aitamine taotlusvoorude ja kultuuriprojektide kaudu.  Eesti kultuuri rahvusvahelistumise põhialuste dokumendi väljatöötamine. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides (KuM) Teenuse sisuks on rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise koordineerimine ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teabevahetuse korraldamine; Eesti seisukohtade koordineerimine, vajadusel esindamine ja kaitsmine vastavates töövormides vastavalt kogutud sisendile ning ministeeriumi ja valitsemisala nõustamine oma valdkonnas. Riik planeerib ja jälgib liikmemaksude tasumist rahvusvahelistes organisatsioonides. Väliskoostöö suundade koordineerimine (KuM) Teenuse eesmärk on koordineeritud kahe- ja mitmepoolne koostöö riikidega koostööpartnerite, saatkondade ja kultuurinõunikega koostöös. Teenuse raames toimub ministeeriumi välissuhtlusalase koostöö ja tegevuste, sh teabevahetuse korraldamine ja koordineerimine nii sihtriikides (kultuurinõunikud), teiste riikidega kui ka Eestis; Eesti välissuhtluse ja maine kaaskujundamine ning kultuurivaldkonna võrgustumine. Valmistatakse ette kahe- ja mitmepoolsete riikidevaheliste kultuurikoostöölepete ja kultuuriprogrammide sõlmimist, järgitakse täitmist, tehakse riikidega kahepoolset kultuurikoostööd ning osaletakse mitmepoolsete kultuurikoostöö fondides. Väliskoostöö suundade rakendamine (KuM) Eesmärk on kaasa aidata Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele ja tutvustamisele maailmas taotlusvoorude ja kultuuriprojektide kaudu. Väliskoostöö suunad viiakse ellu eri taotlusvoorudega: riikidevaheliste koostöölepete voor ja majanduskulud, „Eesti kultuur maailmas“ taotlusvoor; Loov Euroopa projektide kaasrahastamisvoor. Lisaks toimub teenuse raames välisriikides töötavate kultuurinõunike (atašeede) kultuuriprojektide ning UNESCO ERKi ja Eesti Instituudi tegevustoetuste koordineerimine. Loov Euroopa Programmi rakendamine (KuM) 33 Teenuse eesmärk on toetada väliskoostööd kultuuri ja audiovisuaalvaldkonnas Euroopa Liidu Loov Euroopa programmi kaudu. Teenuse raames toimub Loov Euroopa rakendamine, sh toetuse taotlemine Euroopa Liidust, sellega seotud aruandlus, toetuslepingute sõlmimine programmi infopunktidega Eestis. Loov Euroopa programmi eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet, edendada kultuuri- ja audiovisuaalteoste ning loovisikute piiriülest liikuvust, jõuda laiema publikuni nii Euroopas kui ka mujal ning soodustada innovatsiooni ja uute ärimudelite väljatöötamist. Rahvusvahelistumise edendamise koordineerimine (KuM) Teenuse sisuks on nii pikaajalisemate visioonide ja strateegiate kui ka lühiajalisemate välissuundade väljatöötamine kultuuri rahvusvahelistumise suunal (sh kultuurieksport) valdkondade sees ja valdkondadeüleselt. Tehakse koostööd ametkondade ja partneritega, kogutakse ja analüüsitakse statistikat rahvusvahelistumise kohta. Planeeritakse ja koordineeritakse kultuurisuhete koostööd. Tegevus 3.3. Loomemajanduspoliitika kujundamine, valdkonna toetamine ja arendamine Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Kultuuri- ja Jah Jah Jah Jah Jah loomesektoris on ettevõtlus- ja innovatsioonialased ning rahvusvahelistumist toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad (jah/ei) Allikas: EAS Toetuse abil eksporti 25 20 20 15 15 alustanud ettevõtete arv Allikas: EAS Uutele välisturgudele 30 25 25 20 20 sisenenud ettevõtete arv Allikas: EAS Olemasolevatele 75 50 50 30 30 välisturgudele laienenud ettevõtete arv Allikas: EAS Loomemajandus on definitsiooni järgi majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Riiklikul tasandil arendavad loomemajandust Kultuuriministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loomemajanduse toetusprogrammide rakendusüksus on EAS, kes viib ellu mitmeid programme, sh teadlikkuse, teadmiste, oskuste, klastrite ja ühisturunduse programme, mis on teiste hulgas avatud loomemajanduse valdkonna esindajatele. 34 Loomemajanduse sektorit kaardistatakse 4aastase intervalliga. 2018. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra neljanda uuringu ja kaardistuse kohaselt kasvas kõige enam tulu meelelahutustarkvara valdkonnas, mis on kiirelt arenev sektor ja tegutseb globaalsel turul. Tulu ei vähenenud üheski kaardistatavas valdkonnas. Aastatel 2011–2015 lisandus loomemajanduse sektorisse 2175 ettevõtet ja asutust ning üle 3400 töötaja, kusjuures kõnealusel perioodil kasvas loomemajanduse ettevõtete ja asutuste arv pisut kiiremini kui Eesti ettevõtluses tervikuna – loomemajanduses 31% ja Eesti ettevõtluses 27%. Suurim valdkond nii töötajate arvu kui ka kogutulu poolest on kirjastamine (sh sidustegevusalana trükindus). Teenuste ekspordist moodustas loomemajanduse ettevõtete eksport 2015. aastal 5,6%, peamised eksporditavad valdkonnad olid meelelahutustarkvara ja kirjastamise sidusala trükindus. Ekspordi peamised sihtturud olid lähiriigid (Põhjamaad, Venemaa, Läti), kaugematest sihtriikidest saab eelkõige nimetada Ameerika Ühendriike (meelelahutustarkvara ja muusikariistade eksport). Väga oluline on ekspordivõime arendamine ja ekspordivõimaluste otsimine, täiendav ekspordipotentsiaal on valdkondadest eelkõige arhitektuuril, disainil, filmil ja videol. Lähiaastatel saavad loomeinimeste sissetulekute oluliseks suurendamiseks tulla lisavahendid aina rohkem vabalt turult ja seega peab loomemajanduse ettevõtete suutlikkus iseseisvalt tulu teenida suurenema. Sektoris tervikuna on ettevõtlikkusteadlikkus kasvanud, äri- ja tegevusmudelid on korrastunud, majandustegevuse aruandlus on paranenud. Tuleviku edus on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektori parem koostöö erinevate majandusharudega. Näiteks turismi arendamine välisturistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise kaudu; tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain; Eesti toodete ja teenuste ekspordile aitab kaasa riigi parem tuntus maailmas, kus just kultuur saab olla riigi oluliseks esmatutvustajaks; muuseumid, kunst, IT- ja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajandusepotentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meetme rakendamine.  Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning loome- ja teiste majandusvaldkondade vaheliste suurprojektide elluviimise kaudu luuakse eeldused siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel.  Loomemajanduse arendamise sekkumiste ja tegevuste ettevalmistamine EL 2021–2027 programmperioodi prioriteetse suuna „Nutikam Eesti“ väike- ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime suurendamise valdkonna meetmete raames. Loomemajanduspoliitika kujundamine (KuM) Teenuse sisuks on loomemajanduse (st kultuuri- ja loomesektori majanduslike aspektide ning teiste sektoritega koostoime) olukorra ja trendide analüüsimine, arengusuundade ja poliitikate kavandamine, koostöövõrgustike arendamine, riikliku finantseerimise põhimõtete väljatöötamine, osalemine loomemajanduse arengut reguleerivate õigusaktide eelnõude koostamisel. Eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektori majanduslikku võimekust, loomeettevõtjate konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja ekspordivõimekust. 35 Loomemajanduspoliitika rakendamine (KuM) Teenuse eesmärk on siduda kultuuri- ja loomesektoris olevat potentsiaali ettevõtlusega, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta loomeettevõtete ekspordivõimekust ja jätkusuutlikkust ning pakkuda teistele majandussektoritele lisandväärtust ärimudelite, toodete, teenuste, müügi ja turunduse arendamisel. Teenuse raames toetatakse EASi kaudu loomeettevõtjate, piirkondlike ja valdkondlike tugistruktuuride, loomemajandusalase teadlikkuse, teadmiste ja oskuste kasvu ning sektorite ülest koostööd. Tegevus 3.4. Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2018) (2020) (2021) (2022) (2023) Strateegilistes Jah Jah Jah Jah Jah dokumentides on teadmistepõhise kultuuripoliitikaga arvestatud (jah/ei) Allikas: Kultuuriministeerium Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus (KuM) Teenus toetab kultuuriprogrammi elluviimist ja panustab otseselt kultuuriprogrammi tulemuste saavutamisse. 36 LÕIMUMISPROGRAMM 2020-2023 Tulemusvaldkond Lõimumine. Alates 2021. aastast kavandatakse tegevusi tulemusvaldkonna „rahvastik ja sidusus“ raames. Tulemusvaldkonna Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja eesmärk kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi Valdkonna Valdkondlik arengukava „Lõimuv Eesti 2020“. Alates 2021. aastast arengukava lõimumisvaldkonna jätkuarengukava Programmi nimi Lõimumisprogramm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi Programmi periood 2020.–2023. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Sissejuhatus Riiklikul tasemel hakati lõimumispoliitikaga tegelema 1990. aastate lõpus: see töötati välja aastatel 1997–2000 ning loodi lõimumispoliitikaga tegelevad institutsioonid, sh Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). Alates 2000. aastast, mil võeti vastu esimene lõimumise valdkonna arengukava, on tehtud seitse integratsiooni monitooringut1, mitmeid lõimumise valdkonna uuringuid ning toimunud on arengukavade ja programmide lõpp- ja vahehindamised. Uuringud ja analüüsid kinnitavad, et ühiskonna sidusus on kasvanud ja lõimumise võtmevaldkondades on toimunud positiivsed arengud, kuid jätkuvalt on olemas mitmed väljakutsed ja kitsaskohad. Ühiskonna sidususe suurendamine ja riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimimine ühiskonnaellu on muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale katsumus. Sidususe saavutamiseks on vajalik ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Lõimumisprotsess on vajalik, et inimesed ei lahkuks Eestist ja et igaüks saaks rakendada oma potentsiaali täiel määral sõltumata vanusest, soost, etnilisest või rahvuslikust päritolust, usutunnistusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. 1 Integratsiooni monitooring viidi läbi aastatel 2000, 2002, 2005, 2008, 2011, 2015, 2017 1 Kehtiva valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ järgi on riikliku lõimumispoliitika olemasolu vajalik Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse tagamiseks ning üheks eelduseks paljude teiste riiklike strateegiate realiseerumisele. Arengukava toetab ühiskonna mitmekultuurilisust ja selle säilitamise väärtustamist ning lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning igaühe õigus oma rahvuskuuluvusele. Eesti lõimumispoliitika lähtub kohustustest ja eesmärkidest, mida toob kaasa Eesti liikmesus rahvusvahelistes organisatsioonides, ning arvestab Euroopa Liidu tasandil kindlaksmääratud ja kooskõlastatud õigus- ja tegevuspõhimõtete raamistikku. Lõimumise all mõistetakse ühiskonna kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalmajandusliku sidususe suurenemist. Lõimumistegevused toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivset osalust sotsiaalselt sidusa ühiskonna kujunemisel. Edukas lõimumisprotsess toimub eeskätt vabatahtliku valiku ja motivatsiooni toel, mida toetab riiklik ja kogukondlik institutsionaalne raamistik, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele, sh kohalikele omavalitsustele, on kaasatud ka erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonid. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud. Uue programmiperioodi tegevusi hakatakse suunama nii eesti emakeelega inimestele, pikka aega Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele, (sh riigikaitse saajatele ja taotlejatele) rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. Lõimumispoliitika on horisontaalse iseloomuga ning hõlmab riigi eelarvestrateegias mitut poliitikavaldkonda, aidates saavutada nende eesmärke, sh säilitada eesti keelt ja kultuuri, kindlustada Eesti riigi julgeolekut ning suurendada majanduse konkurentsivõimet. Samal ajal toetavad teiste poliitikavaldkondade tegevused lõimumispoliitika eesmärkide elluviimist. Lõimumise valdkondadeülesuse tõttu panustavad lõimumise arengukava strateegilise üldeesmärgi saavutamisse ka teised arengukavad ja ministeeriumide tegevuste planeerimiseks loodud programmid. Selles lõimumisprogrammis on kajastatud ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi, mida tuleb vaadelda lõimumiseesmärkide saavutamiseks kogu avaliku sektori tegevuste koosmõjus. Programmi juhtimiskorraldus Lõimumisvaldkonna valdkondadevaheline strateegiline juhtimisorgan on valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ juhtkomitee ning juhtrühm, kuhu lisaks avaliku sektori organisatsioonidele kaasatakse valdkonna eksperte eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Kultuuriministeerium korraldab juhtkomitee ja arengukava juhtrühma tööd sisuliselt ja tehniliselt. Nii arengukava juhtrühma kui ka selle lõimumisprogrammi juht on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. Lõimumisprogramm lähtub oma tegevustest Vabariigi Valitsuses kinnitatud „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanist aastateks 2018–2020. Kultuuriministeerium uuendab programmi ja pikendab seda igal aastal ühe aasta võrra, mis tagab kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ning riigieelarveliste vahenditega. Arengukavasse „Lõimuv Eesti 2020“ panustavaid tegevusi ja arengukava eesmärkide saavutamist monitooritakse jooksvalt, sh eksperdiarvamuste ja -hinnangute abil, iga-aastaste aruannete ja iga kolme aasta järel läbiviidavate integratsiooni monitooringutega. Monitooringuga vaadeldakse arengukava tegevuste elluviimise edukust kõikide arengukavas väljatoodud sihtgruppide ja valdkondade lõikes. Arengukava täitmise tulemusaruande, mis kajastab ka teiste ministeeriumide panust, koostab Kultuuriministeerium igal aastal ning esitab selle Vabariigi Valitsusele teadmiseks. Arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ lõpparuanne esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2021. aastal. Samuti koostatakse selleks ajaks laiapõhjalise kaasamise teel uue perioodi lõimumisvaldkonna jätkuarengukava. 2 Lõimumisprogrammi rakendamisest, mis keskendub Kultuuriministeeriumi rahastatavatele tegevustele, koostab ministeerium igal aastal lisaks tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis. Programm avalikustatakse pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist Riigikogus Kultuuriministeeriumi kodulehel. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 allikas (2020) (2021) (2022) (2023) (viimane teadaolev aasta) Tugeva ja 39 38 Ei mõõdeta Ei mõõdeta 40 keskmise 47 51 55 riigiidentiteediga isikute osakaalu (2017) indeks teistest rahvustest isikute hulgas, % (EIM) Avatud hoiakuga eestlased eestlased: Ei mõõdeta Ei mõõdeta eestlased: inimeste osakaal 31%; 40%; teised 45%; teised sallivuse teised rahvused: rahvused: koondindeksi rahvused 57% 70% 75% alusel (EIM) (2017) Enesehinnanguline 85% 85% Ei mõõdeta Ei mõõdeta 85% informeeritus eestlastest ja eestlastest ja eestlastest ja Eestis toimuvast 83% teistest 83% teistest 85% teistest eestlaste ja teistest rahvustest rahvustest rahvustest rahvustest elanike inimesi inimesi inimesi seas, % (EIM) peavad seda peavad seda peavad seda heaks või heaks või heaks või väga heaks väga heaks väga heaks (2017) Aktiivse eesti 41% (valdab 42% (valdab Ei mõõdeta Ei mõõdeta 50% (valdab keele oskusega vabalt või vabalt või vabalt või inimeste osakaal saab aru, saab aru, saab aru, teistest rahvustest räägib ja räägib ja räägib ja elanikest. Eesti kirjutab); kirjutab); 9% kirjutab); 8% keele mitte 10% ei valda ei valda eesti ei valda eesti oskavate inimeste eesti keelt keelt keelt osakaal teistest (2017) rahvustest elanikest, % (EIM) 3 Kontaktide tihedus eestlased eestlased: Ei mõõdeta Ei mõõdeta eestlased: eestlaste ja teiste 38%; 49%; teised 55%; teised rahvuste teised rahvused: rahvused: esindajate vahel rahvused 64% 69% 75% (osakaal, kellel on (2017) palju kontakte), % (EIM) Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA 2020 eelarve 2021 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Lõimumisprogramm 9 116 868 € 6 792 789 € 6 063 049 € 7 883 020 € Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja 9 116 868 € 6 792 789 € 6 063 049 € 7 883 020 € arendamine Lõimumispoliitika 1 684 203 € 1 572 194 € 1 576 296 € 1 576 267 € kujundamine Lõimumispoliitika 7 432 665 € 5 220 595 € 4 486 753 € 6 306 753 € rakendamine Olukorra lühianalüüs Eestis elab ligi 194 rahvuse esindajat. 69% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 25% venelased, 2% ukrainlased, 1% valgevenelased ja 0,8% soomlased. Rahvastikuregistri 01.01.2020 andmete kohaselt elab Eestis 1 337 097 elanikku, kellest 1 132 022 on Eesti Vabariigi kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 71 051 (5,3% elanikest). Teiste riikide kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis, on 134 024 (suurim osakaal on Venemaa Föderatsiooni kodanikel (85 917), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (10 400)). Viimasel aastakümnel on erinevate sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste protsesside tulemusel toimunud olulised muutused ka Eesti rändeprotsessides. Rahvusvaheline ränne ei ole Eesti jaoks midagi uut, kuid väljarände asemel näeme viimastel aastatel üha enam sisserännet. Alates 2015. aastast on Eesti rändesaldo muutunud positiivseks. Väljaränne on vähenenud ning kasvanud on Eesti kodanike tagasipöördumine ja sisseränne. 2019. aastal sai tähtajalise elamisloa või -õiguse 11 453 inimest, neist 7435 kolmandate riikide kodanikku ja 4018 ELi, EMP või Šveitsi kodanikku.2 Euroopa Liidust tuleb Eestisse elama enim Soome ja Läti kodanikke, kolmandatest riikidest saabujate hulgas on enim Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega inimesi. 2 Politsei- ja Piirivalveameti ja Rahvastikuregistri andmed seisuga 08.01.2020. Välismaalaste seaduse alusel tehtud tähtajalise elamisloa ja -õiguse otsused ja 2019. a-l registreeritud tähtajalise elamisõiguste arv. Andmed ei sisalda püsivalt Eestisse elama asumiseks antud tähtajaliste elamislubade arvu. 4 Kolmandatest riikidest pärit sisserände peamised põhjused 2019. aastal olid töötamine (3155), pereränne (2492) ja õppimine (1492). Võrreldes eelmiste aastatega on kasvanud töörändajate ja pererändajate arv, õpirändajate arv on jäänud enam-vähem stabiilseks. Nagu 2018. aastal, täitus ka 2019. aastal sisserände piirarv juba esimesel kuul. Eesti integratsiooni monitooring (EIM) 2017. aasta, 2016/2017. aasta Eesti inimarengu aruanne, Statistikaameti andmed ning muud rakendusuuringud toovad välja mitmed lõimumisalased probleemid, millele tuleb tähelepanu pöörata: teistest rahvustest isikute usaldamatus riigi institutsioonide vastu, madal aktiivse riigikeele oskusega inimeste arv ja keelekeskkonna puudumine, erinevast rahvusest inimeste vähesed omavahelised kontaktid, teistest rahvustest inimeste madal osalus vabatahtlikus liikumises ja vabakonna organisatsioonides, eestlaste vähene kaasamisvalmidus, eestlaste ja teistest rahvustest inimeste erinevad harjumused meedia tarbimises ning ühise infovälja puudumine. Ühiskonna sidusus on olulistes võtmevaldkondades viimastel aastatel suurenenud: tööturulõhed eestlaste ja teistest rahvustest inimeste vahel vähenesid, Eesti elanike suhtumine uussisserändajatesse on muutunud positiivsemaks. Paranenud on teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus ning eesti keele tasemeeksamite sooritus. Koolieelsetes lasteasutustes keelekümblusena eesti keeles õppivate laste osakaal on kasvanud, samuti on suurenenud nende venekeelsete noorte osakaal, kes sooritasid B2-taseme eksami väga hea tulemusega (üle 75 punkti). Telekanali ETV+ vaadatavus venekeelse elanikkonna seas suureneb. Samas on palju väljakutseid, mis vajavad endiselt lahendamist: eesti keele oskus põhikooli lõpus ei ole kõigil õpilastel piisav, et jätkata edukalt õpinguid keskhariduse tasemel, venekeelsetel kutseõppuritel on halb eesti keele oskus, madala haridustasemega mittetöötavate ja -õppivate teistest rahvustest noorte arv on suurenenud, Eesti kodakondsust taotletakse vähem, teistest rahvusest elanike kodanikuaktiivsus on väike ja nende esindajate osakaal Eesti avalikus teenistuses tagasihoidlik. EIM 2017 tõi välja, et ühtegi ühendusse ei kuulu 83% eestlastest ega 87% teistest rahvustest Eesti kodakondsusega elanikest. Veelgi suurem on see näitaja määratlemata kodakondsusega elanike puhul: neist ei ole lausa 92% ühegi seltsi ega ühenduse liige. Inimeste hoiakud avalduvad ka Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni teel omandanute vähenevas arvus. 2019. aastal sai naturalisatsiooni korras kodakondsuse 751, 2017. aastal 878, 2016. aastal 1771 ja 2014. aastal 1615 inimest. Määratlemata kodakondsusega isikute arv samuti vähenes. 2017. aasta lõpus omas kehtivat elamisluba või -õigust 80 316 määratlemata kodakondsusega isikut, 2019. aasta lõpuks oli neid 75 607.3 Lisaks kodakondsuse omandamisele on läbi aastate lõimumisvaldkonnas suurema tähelepanu all olnud eesti keele oskus ja selle omandamine. Riigikeele oskus mõjutab nii sotsiaalmajanduslikku, kultuurilist kui ka majanduslikku lõimumist. Eesti keele õppevõimaluste mitmekesisus ja täiskasvanute kasvanud õpimotivatsioon avaldas mõju eesti keele tasemeeksamite sooritusele. 2018. aastal sooritas SA Innove korraldatud eesti keele tasemeeksami kas A2-, B1-, B2- või C1-tasemel 56,4% eksamil käinutest, mis on 1,9 protsendi võrra kõrgem kui 2017. aastal. Samuti on kasvanud teistest rahvustest elanike enesehinnanguline eesti keele oskus – eesti keelt oskavad hästi umbes pooled (43 kuni 54%) eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanutest. 2018. aastal on eesti keelt üldse mitte oskavate inimeste osakaal vanuses 15–74 alla 10%.4 Motivatsioon eesti keelt õppida on tugevalt seotud tööturuga. Üle 90% Integratsiooni Sihtasutuse ja Töötukassa koolitusel osalenutest nimetas eesti keele õppimise põhjusena paremat hakkamasaamist ja väljavaateid tööturul. Samuti ajendas eesti keele õppimist soov tulla paremini toime igapäevastes olukordades ja osaleda ühiskondlikus elus, sh kultuurielus.5 Rakendusuuringu järgi on neid, kes plaanivad lähema kolme aasta jooksul eesti keelt õppida, ca 52 000–68 000. 3 Politsei- ja Piirivalveameti andmed seisuga 01.01.2020. 4 Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2018). „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 5 Tallinna Ülikool ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR (2018). „Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus“. 5 2018. aastal oli teistest rahvustest elanike töötuse määr, kes oskasid eesti keelt, 6,2% ning eesti keelt mitteoskavate elanike töötuse määr 10,7%.6 Tööhõive määr oli samuti kõrgem neil, kes eesti keelt valdasid – 68,2% (oskajad) ja 52,2% (mitteoskajad). 2018. aasta tööjõu-uuringu andmed näitavad teistest rahvusest elanike tööturu olukorra paranemist. Muu emakeelega hõivatute arv suurenes ja töötus vähenes. Kuna samal ajal suurenes eestlaste hõive aeglasemalt ning töötuse määr veidi kasvas, vähenesid eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdluses nii hõivelõhe kui ka töötuse lõhe. Eestis elavaid rahvusrühmi tugevalt eristavaks trendiks on endiselt hinnangud eri infoallikate olulisusele ja usaldusväärsusele. EIM 2017 andmetel on eestlased väga selgelt orienteeritud eestikeelsele meediale ning olulisimateks meediakanaliteks peavad nad ERRi (84%) ja teisi eestikeelseid tele- ja raadiokanaleid (74%). Venekeelsete elanike meediaallikate pingereas domineerivad Venemaa telekanalid (71%), PBK (70%) ja ERRi venekeelne „Aktuaalne kaamera“ (62%). Vaatamata sellele on eestlaste ja teisest rahvusest inimeste informeeritus Eestis toimuva kohta lähenenud eestlaste hinnangutele (vastavalt eestlastel 89% ja teistel rahvustel 85%). 2019. aastal jätkus telekanali ETV+ avamisest alguse saanud ERRi telekanalite vaatamise kasv – seda eelkõige muust rahvusest elanike arvelt. Kui 2018. aastal vaatas ERRi telekanaleid nädalas vähemalt 15 minutit 27,3% muust rahvusest inimestest (vanuses 4 eluaastat ja enam), siis 2019. aastal jälgis ERRi telekanaleid juba 29% samast grupist.7 Venekeelsel portaalil rus.err.ee oli 2019. aastal keskmiselt 81 000 unikaalset kasutajat nädalas ja ingliskeelsel news.err.ee ca 30 000. 2018. aastal oli mõlema portaali külastajate arv ligi 2 korda madalam, vastavalt 47 000 ja 17 000 unikaalset kasutajat nädalas. 8 2019. aastal kuulas Raadio 4 nädalas ca 30% teistest rahvustest kuulajatest9. Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanides perioodil 2014–2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine näitas, et rahvusvähemuste kultuuride riiklikud toetused on osutunud tõhusaks poliitikavahendiks. EIM 2017 andmete järgi ei tunne 58% teisest rahvustest inimestest mingit survet oma rahvuskultuurist loobumiseks ja eestistumiseks ning 85% leiab, et Eestis on ruumi mitmesugustele keeltele ja kultuuridele. INSA 2017. aastal tehtud uuring „Eesti rahvusvähemuste rahvuskultuurialastes tegevustes osalemise mõju nende etnilisele identiteedile“ näitas, et lõimumise toetamise seisukohalt on oluline, et rahvusvähemused omandaksid nii ühiskonnas domineerivat kultuuri kui ka väärtustaksid ja hoiaksid seda. See avaldab omakorda positiivset mõju rahvusvähemuste etnilisele ja riigiidentiteedile, nende emakeele oskusele ja osalusele ühiskonnaelus. Siiski tuleb jätkuvalt tugevdada rahvusvähemuste ühingute haldusvõimekust ning toetada nende koostööd eesti organisatsioonidega. Arvestades demograafilisi prognoose ja rändestsenaariume on Eesti ühiskonna kultuurilise mitmekesisuse määr kiirelt kasvav. Seetõttu on tuleviku väljakutseks uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate kaasamine rahvuskultuuriseltside tegevusse, mis võib suurendada kultuuriseltside ehk potentsiaalsete kasusaajate arvu. EIM 2017 tulemused näitavad, et eestlaste ja muust rahvusest inimeste omavahelised kontaktid on viimasel aastakümnel suurenenud eelkõige tööhõives ja õpingutes, kuid mitte vabal ajal. Eri rahvusest inimeste kontaktide soodustamiseks viiakse ellu suuremat ühiskondlikku sidusust toetavaid meedia- ja koostöötegevusi, mh kultuuri- ja spordivaldkonnas. Kultuuritarbimises esinevad erinevused eestlaste ja teiste rahvuste esindajate vahel. Statistikaameti andmetel olid eestlased muust rahvusest inimestest tunduvalt aktiivsemad ja seda igas kultuurivaldkonnas. Kõige suurem oli teatris ja raamatukogus käinute osatähtsuste erinevus – eestlaste kasuks. Märkimisväärne osa eestlastest elab ka välismaal – hinnanguliselt 200 000 inimest. 6 Allikas: Sotsiaalministeerium, 2019. 7 Allikas: Kantar Emor (2019). „Teleauditooriumi Mõõdikuuring“. ETV+ vaatajate osakaal nädalas (% sihtrühmast, kes vaatas kanalit vähemalt 15 minutit nädalas). Sihtrühm: 4-aastased ja vanemad Eesti elanikud. 8 Allikas: Gemius, 2019. 9 Allikas: Kantar Emor (2019). Raadiouuring. 6 Aitamaks rahvuskaaslastel hoida sidet Eesti ja eesti kultuuriga ning talletamaks väliseesti kultuuripärandit, toetatakse kultuurikollektiivide ja loomeinimeste kontakte, kultuurivahetust väliseesti kogukondadega ning väliseestlaste osalust eesti kultuuri suurüritustel. Nende tegevuste vajalikkust tõestab „Rahvuskaaslaste programmi 2009–2013“ mõju-uuring, mille koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut. Uuringust selgus, et kõige olulisemaks peavad väliseestlased tegevusi, mis võimaldavad inimestel vahetult Eestisse eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes ja osalemine keelelaagrites. Seetõttu toetatakse Kultuuriministeeriumi eelarvest väliseestlaste osalust Eesti laulupidudel, piirkondlikel laulupäevadel ja folkloorifestivalidel ning välismaal elavate eesti lastele suunatud suviseid eesti keele ja meele laagreid Eestis. Samuti rahastatakse rahvuskaaslaste kultuuriprojekte, mis aitavad kaasa väliseesti ühenduste kontaktidele Eesti riigi, omavalitsuste, kultuuriorganisatsioonide ja vabaühenduste tasandil. Ajavahemikul 2016–2018 ületas Eesti kodanikest väljarändajate arv (23 514) Eesti kodanikest sisserändajate arvu (23 514), kuid alates 2017. aastast on igal aastal Eestisse sisse rännanud rohkem Eesti kodanikke, kui välja.10 Peamiselt on Eesti kodanikud läinud Soome, Suurbritanniasse ja Saksamaale. Seejuures oli Soome minejate arv Suurbritanniaga võrreldes rohkem kui üheksa korda suurem. Tagasi pöörduti enim samuti Soomest ja Suurbritanniast, aga ka Venemaalt. 11 Perioodil 2014–2019 on rahvuskaaslaste programmi toel Eestisse tagasi pöördunud 645 inimest. Pikka aega Eestist eemal viibinud või välisriigis sündinud eestlaste ja Eesti kodanike Eestisse naasmist toetab INSA, makstes abivajajatele tagasipöördumistoetust ja pakkudes nõustamisteenust. Tagasipöördumine kasvab ning koos sellega ka toetust ja nõustamist vajavate isikute arv. 2017. aastal määrati tagasipöördumistoetusi 119, 2018. aastal 149 ja 2019. aastal 68 isikule. Kui varem on muude tegevuste raames nõustatud ca 77 inimest aastas, siis 2019. aastast, mil töötab tagasipöördujate nõustaja, on nõustatud ca 120 peret. Kogemusnõustamise kohtumistel osales 56 inimest. Sageli ei ole tagasipöördujate keeletase ega teadmised Eesti ühiskonnakorraldusest siin hakkama saamiseks piisavad ning suurel osal tagasirännanutest esineb kohanemisprobleeme, seda isegi üsna lühikest aega välismaal elamise korral. Kohanemisprobleemid on seotud sobiva töö leidmisega, Eestisse naasmisega tekkiva elatustaseme languse ning majanduslikult kehvema toimetulekuga. Tagasipöördujatele suunatud teenused (nõustamine, tööturu võimaluste tutvustamine, toetuste maksmine jm) vajavad ühtset arendusprotsessi. Tagasipöördumispoliitika oluliseks faktoriks ei ole ainult tagasipöördujate hulk, vaid ka sihtgrupi integreerimine vastuvõtvasse ühiskonda ning sisenemine Eesti tööturule, mistõttu tuleb leida täiendavaid võimalusi, et soodustada tagasipöördujate kohanemist Eesti ühiskonnaga.12 10 Statistikaamet (2020), vt siit RVR08: Välisränne vanuserühma, soo ja kodakondsuse järgi. 11 Siseministeerium, Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt (2019). „Rändestatistika ülevaade 2014–2018. Eesti“. 12 Rahvuskaaslaste programmi (2014–2020) 2014.–2017. aasta vahearuanne. 7 Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Lõimumispoliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Eesmärk: tagada õiguslik ja toetav lõimumist soodustav keskkond Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2018) Lõimumispoliitika on Jah Jah Jah Jah Jah koordineeritud tulenevalt lõimumisvaldkonna arengukavast. Partnerministeeriumid panustavad pikaajalistesse eesmärkidesse ja loodud on toimiv võrgustik, ei/jah (KUM) Kaasajastatud õigusaktid ja Jah Jah Jah Jah Jah antavad toetused vastavad sihtrühma vajadustele ja loodud lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah (KUM) Meetme kirjeldus Lõimumisprogrammis kajastatakse Kultuuriministeeriumi planeeritud, elluviidavaid ning rahastatavaid tegevusi ja teenuseid ning antakse ülevaade olulisematest uutest algatustest. Teiste ministeeriumide elluviidavad ühiskonna lõimumist toetavad tegevused kajastatakse ministeeriumide juhitavate programmide ja tegevuste raames. Samuti analüüsitakse tulemusi mõõdikute monitoorimise kaudu. Programmi meede jaguneb kaheks tegevuseks – lõimumispoliitika kujundamine ja rakendamine, mille raames osutatakse kokku seitset lõimumisele suunatud avalikku otsest ja kaudset teenust. Tegevus 1.1. Lõimumispoliitika kujundamine Eesmärk: Õigusliku ja toetava keskkonna loomine, mis soodustab lõimumist. Lõimumispoliitikat kujundatakse ja arendatakse avatult, teadmispõhiselt ning toetudes kaasamise põhimõtetele. 8 Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2018) Kultuuriministeeriumi Jah Jah Jah Jah Jah tööplaani ülesanded on tulemuslikult täidetud. Kaasajastatud on õigusaktid, mis vastavad sihtrühma vajadustele, ei/jah (KUM) Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler koostöös kultuuriministri loodud rahvusvähemuste kultuurinõukogu, Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaua ja romade lõimumise nõukojaga kujundab vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele suunatud poliitikat. Lõimumisega seotud tegevusi viivad ellu ka teised ministeeriumid ja asutused. Koostöös „Lõimuv Eesti 2020“ juhtkomitee ja juhtrühmaga, kuhu kuuluvad nii ministeeriumide kui ka sotsiaalpartnerite esindajad, juhib kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eesti ühiskonna lõimumispoliitika kujundamist, koordineerimist ja rakendamist. Lõimumisvaldkonda puudutavat infot edastatakse regulaarselt partneritele ja viiakse ellu valdkonna tulemuste seiret. Tihedat koostööd tehakse ka Välisministeeriumiga ÜRO ja Euroopa Nõukogu rahvusvaheliste konventsioonidega võetud kohustuste täitmise ja rahvusvähemuste õiguste seires. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu rahvuskaaslaste ja hõimurahvaste programme. Lisaks on Kultuuriministeerium Euroopa Komisjoni Euroopa integratsioonivõrgustiku (European Integration Network) ning riiklik roma kontaktpunkt (National Roma Contact Point – NRCP) ja esindab Eestit Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate komitees (Committee of Experts on Roma and Traveller Issues - ADI-ROM). Kultuuriministeerium vastutab Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava lõimumismeetme (elluviija Integratsiooni Sihtasutus, rakendusüksus Sihtasutus Innove) sisulise juhtimise eest, täites rakendusasutuse rolli. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Koostatakse „Lõimuv Eesti 2020“ jätkustrateegia eelnõu. 2020. aasta alguses toimuvad läbirääkimised Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel eesmärgiga ühendada lõimumine ja rahvastik ühe arengustrateegia alla.  Tehakse tihedat koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning ministeeriumidega, et kaasata lõimumisvaldkonda kohalikud omavalitsused. Kultuuriministeeriumi eesmärk on välja töötada tegevused, millega KOVid saaksid lõimumisse panustada ja neid rakendada.  2019. aastal töötas Balti Uuringute Instituut välja tulevase integratsiooni monitooringu mõõdikud. 2020. aastal koostatakse läbiviidava monitooringu hanke lähteülesanne. Monitooringu andmeid täiendatakse Statistikaameti lõimumisnäitajate andmebaasiga, mis sisaldab mitmeid olulisi haridus- ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid kodukeele, rahvuse ja soo lõikes. 9  2019. aastal esitleti arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ vahehindamise (riigieelarvest ja ESFist rahastatavate tegevuste) tulemusi ja lähtuvalt sellest tehakse poliitikamuudatuse ettepanekuid uue arengukava koostamisel.13 ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018 näitas, et lõimumisalased tegevused vastasid keskmiselt veidi üle 70% osalejate vajadustele ja ootustele. Kõrgelt hinnati keelelise ja kultuurilise kümbluse tegevusi. Tegevuste asjakohasust kinnitab see, et vähemalt 50% ja keskmiselt 75% kõikides meetmetegevustes osalenud inimestest soovitaks tegevusi või teenuseid ka teistele. Vahehindamised tõid välja mitmeid meetmeüleseid soovitusi:  Tõhustada koostööd ja infovahetust kohanemistegevuste ja lõimumistegevuste läbiviijate vahel.  Jätkata tegevuste sihtrühmade kaasamist neile suunatud teenuste ja tegevuste arendamisse, testimisse ja uuendamisse.  Prioriseerida teadlikkuse tõstmist meetmetegevustest laiemalt ning koostada selle saavutamiseks vajalik tegevusplaan. Teenused: Lõimumispoliitika kujundamine Lõimumispoliitika planeerimine, analüüs, koostööpartneritega koostöö korraldamine ning sisendi andmine valdkondlike poliitikate kujundamiseks lõimumise kontekstis ja vastava informatsiooni kogumine toimub Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri juhtimisel. Peamiselt toimub poliitikakujundamine õigusaktide ja regulatsioonide koostamise ning kooskõlastamise käigus. Samuti on olulisel kohal koostöö olulisemate partneritega ja avaliku kaasamise korraldamine. Tegevus 1.2. Lõimumispoliitika rakendamine Eesmärk: Tagada võimalused erineva keele ja kultuuritaustaga inimestele aktiivseks osalemiseks Eesti ühiskonnaelus, toetada rahvusvähemuste kultuure ning soodustada kogukondadevahelist koostööd, luua ühist keele-, kultuuri- ja infovälja. Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (viimane (2020) (2021) (2022) (2023) teadaolev aasta) INSA lõimumisprogrammi 80 80 80 80 80 raames tasuta (2017) keeleõppekursuste läbinud inimeste osakaal alustanutest (%) (INSA) Võrgustik rahvusvähemuste Jah Jah Jah Jah Jah organisatsioonide, riigi ja teiste partnerite vahel toimib, ei/jah (INSA) 13 Valdkondliku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ rakendusplaanides perioodil 2014–2018 riigieelarvest rahastatud tegevuste vahehindamine, vt siit https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/le2020_re_vh_02.04.19.pdf Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/esf_kohanemis- _ja_loimumismeetme_vahehindamine_-_lopparuanne.pdf 10 Loodud võimalused Jah Jah Jah Jah Jah kontaktide tihendamiseks eestlaste ja teistest rahvustest elanike vahel, ei/jah (INSA) Toetatud väliseesti 18 (2018) 15 15 15 15 kultuuriseltside arv, tk (INSA) Antud toetused vastavad Jah Jah Jah Jah Jah sihtrühma vajadustele ja loodud on lõimumist toetav info- ja väärtusruum, ei/jah (KUM) Tegevuse kirjeldus Programmi poliitikarakendamise tegevust viiakse ellu kuue teenuse kaudu. Valdkonna allasutus, peamine partner ja teenuste rakendaja on Integratsiooni Sihtasutus, mille peakontor asub Narvas. Tallinnas ja Narvas asuvad 2019. aastal tööd alustanud eesti keele majad, mis on INSA struktuursed üksused. INSA on Eesti lõimumispoliitika peamine rakendaja ja kompetentsikeskus. Enamik INSA väljakujunenud töösuundi – keele- ja kodanikuõpe, tööturuvaldkonna tugiprojektid, vähemuste identiteedi toetamine – on osutunud integratsiooni monitooringute tulemusi arvestades lõimumisprotsesside toetamisel ja kujundamisel otstarbekaks. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Kultuuriministeerium vastutab rakendusasutusena Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ lõimumisega seotud tegevuste elluviimise eest. Rakendusüksus on Sihtasutus Innove, toetuse saaja Integratsiooni Sihtasutus. Programmiperioodi olulisemad tegevussuunad ja uued algatused:  Rahvuskaaslaste tagasipöördumise sujuvamaks muutmiseks loodi 2019. aastal INSA juurde vastav nõustamise tugiüksus. Tugiüksuse eesmärk on kohanemisteenuste väljatöötamine ja tugivõrgustiku loomine tagasipöördumise soodustamiseks.  Tõhustatakse eesti keele omandamist. Eesti keele oskajate ja aktiivselt kasutajate hulk kasvab. Kõikidele soovijatele on tagatud kvaliteetne eesti keele õpe ja motiveeriv suhtluskeskkond. Aidatakse kaasa eesti keele majade rakendamisele. Eesti keele majad on loodud Integratsiooni Sihtasutuse üksusena Tallinnasse ja Narva. Eesti keele õpe ja seda toetavad teenused käivitusid selleks sisseseatud ruumides tervikmahus 2019. aastal. Eesti keele majades korraldatakse tasuta eesti keele kursusi ja muid tegevusi, mis võimaldavad keelt vahetult kasutada.  Jätkatakse täiskasvanutele eesti keele õpet pakkuvate õpetajate täiendkoolitustega, suuremat tähelepanu vajavad ka mitteformaalsed keeleõppetegevused eesti keele praktiseerimiseks ja suhtlemiseks. Vajalikud on investeeringud IT-lahendustesse, et luua täiendavaid keeleõppevõimalusi.  Tihendatakse eri rahvustest inimeste omavahelisi kontakte, milleks arendatakse teenuseid spordi ja kultuuri valdkonnas. 11  ESFi raames viiakse ellu mitmed teenused. 2022. aastal valmistatakse ette uus ESFi periood, mille raames taotleb Kultuuriministeerium koos partnerministeeriumitega raha järgmistele tegevustele: eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele formaalharidussüsteemis (alusharidus, üldharidus, kutseõpe); eesti keele õpe täiskasvanutele; kinnipeetavate lõimimine; töövaatlus ja toetavad tegevused mitte-eesti noortele; mentorlus eestikeelses töökohas; töövahendusprogramm keeleõppe eesmärgil; kohanemisprogramm ja uussisserändajate nõustamine; avalikkuse teavitamine rände-, kohanemis- ja lõimumisteemadel; uussisserändajate, sh tagasipöördujate, kohanemise toetamine kohalikul tasandil; keeleõppe- ja lõimumiskoolitused (sh tegevused keele praktiseerimiseks); kogukondade vahelised kontaktid; side riigiga; sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamine. Teenused: Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia toetamine Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuste toetamine vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadusest tulenevate eesmärkide täitmiseks. Teenuse sihtrühm on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsused, kes vastavad vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduses ettenähtud kultuuriomavalitsuse tingimustele. Teenuse eesmärk on luua tingimused kultuuriomavalitsuste toimimiseks taotlusvoorust eraldatavate toetuse kaudu. Rahvuskultuuride toetamine Toetatakse partnerorganisatsioone rahvuskultuuride säilitamiseks ja edendamiseks. Integratsiooni Sihtasutus rakendab Kultuuriministeeriumi taotlusvoore rahvusvähemuste katusorganisatsioonide tegevustoetuseks, samuti jagatakse rahvusvähemuste organisatsioonidele projektitoetusi. 12 Nõustamis- ja infosüsteemi elluviimise toetamine Integratsiooni Sihtasutuse nõustamis- ja infosüsteemi arendamise ja rakendamise toetamine. Teenuse kasutamisega tagatakse teenuses osalejatele (vähelõimunud püsielanikud, uussisserändajad, tagasipöördujad, nõustajad, kes töötavad teiste ministeeriumide valitsemisalades, kohalikud omavalitsused) lõimumiseks vajaliku informatsiooni kättesaadavus. Koostöö- ja kommunikatsioonitegevuste toetamine Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavate sotsiaalsete kampaaniate ja teavitustegevuste läbiviimine. Partnerorganisatsioonide toetamine koostöö edendamiseks. Kultuuri ja spordi valdkonna projektide elluviimise toetamine Eesti eri piirkondades (eelkõige Ida-Virumaal) Integratsiooni Sihtasutuse rakendatavate taotlusvoorude kaudu. INSA kaudu toetatakse lõimumisega tegelevate ja lõimumist toetavate organisatsioonide koostööd, tihendatakse rahvustevahelisi kontakte Eestis, suurendatakse teadlikkust ja ühist infovälja kultuurilisest mitmekesisusest. Keeleõppe- ja lõimumiskoolituste pakkumise toetamine Integratsiooni Sihtasutuse korraldatavate lõimumise koolitusmoodulite (kodakondsuseksamiks ettevalmistuse mooduli, kultuurimooduli, keeleõppe mooduli (eesti keele oskuse A1-, A2-, B1-, B2- ja C1- taseme kursused ning keeleline ja kultuuriline kümblus)) toetamine. Integratsiooni Sihtasutuse loodud eesti keele majade üksuse põhitegevuse ja Tartu Ülikooli eesti keele õpetamisega seotud tegevuste toetamine. Toetuse kaudu edendatakse vähelõimunud püsielanike ja uussisserändajate eesti keele oskust, ettevalmistust Eesti kodakondsuse eksamiks ning nende osalemist Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus. Rahvuskaaslaste toetamine Välismaal elavate eestlaste lastele ja noortele keelelaagrite korraldamise toetamine Integratsiooni Sihtasutusele eraldatud toetuse kaudu. Välismaal elavate eestlaste kultuuriprojektide läbiviimise ja tagasipöördujate toetamine Integratsiooni Sihtasutuse rakendatavate taotlusvoorude kaudu. Partnerorganisatsioonide toetamine. 13 SPORDIPROGRAMM 2020–2023 Tulemusvaldkond Sport Tulemusvaldkonna Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu eesmärk edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Valdkonna Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ arengukava Programmi nimi Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Programmi periood 2020.–2023. aasta Peavastutaja Kultuuriministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused) Sissejuhatus Spordijuhtimine on Eestis detsentraliseeritud ning eraõiguslike juriidiliste isikutena tegutsevad spordiorganisatsioonid on oma otsustes iseseisvad. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll on õigusaktide, toetuste ja investeeringute kaudu luua spordiorganisatsioonidele tegutsemiseks ja elanikkonna liikumisharrastuse edendamiseks soodsad tingimused. Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad määrab kindlaks Riigikogus kinnitatud arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ja sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 31.12.2019 seisuga 125 liiget, sh 70 spordialaliitu, 18 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 18 füüsilist isikut. „Sport 2030“ on kõikide spordivaldkonna tegevuste kavandamise alus. Spordivaldkonna riiklike tegevuste elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium ning tegevused ja teenused kavandatakse spordiprogrammis. Spordi valdkonna eesmärgid saavutatakse mitmete teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning era- ja kolmanda sektori tegevuste elluviimise koosmõjus. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse ning avalik-õigusliku juriidiliste isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ja pakutavad teenused. Programmi juhtimiskorraldus 1 Spordiprogrammi koostamise ja elluviimise eest vastutab ning seiret koordineerib Kultuuriministeerium spordi asekantsleri juhtimisel. Ministeerium kavandab programmi eesmärgid lähtuvalt strateegiast „Sport 2030“. Elluviidavad tegevused ja prioriteedid lähtuvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesannetest, on kooskõlas riigieelarve strateegia protsessiga nelja aasta lõikes ning täpsustatakse ühe aasta lõikes riigieelarve protsessis. Kultuuriministeerium uuendab ja pikendab programmi ühe aasta võrra igal aastal, mis tagab kooskõla riigi eelarvestrateegia perioodi ja riigieelarveliste vahenditega. Strateegiadokumendi „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate strateegia elluviimisest. Kultuuriminister peab aruande kohta ka aastat kokkuvõtva kõne Riigikogus. Spordiprogrammi rakendamisest, mis keskendub Kultuuriministeeriumi rahastatavatele tegevustele, koostab ministeerium igal aastal lisaks tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis hiljemalt järgneva aasta 1. märtsiks. Kui Riigikogu on riigieelarve kinnitanud, avalikustatakse kinnitatud spordiprogramm, kus on riigieelarve seaduse vastuvõtmisel tekkinud erisused korrigeeritud, Kultuuriministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk tuleneb otseselt „Sport 2030“ peamisest eesmärgist: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Spordiprogrammi eesmärk täpsustab Kultuuriministeeriumi rolli: tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) Liikumisharrastusega 40,2 (2018) 53 Ei mõõdeta 55 Ei mõõdeta regulaarselt tegelevate inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist, % (Tervise Arengu Instituut) Spordiorganisatsioonide 2661 (2019) 2700 2700 2700 2700 arv (Eesti spordiregister) Harrastajate arv 184 481 (2019) 188 000 192 000 196 000 200 000 spordiklubides ja spordikoolides (Eesti spordiregister) Spordiklubides ja 52,15 (2019) 53,5 55 56,5 58 spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist, % (Eesti spordiregister, Statistikaamet) 2 Treenerikutsete arv (Eesti 3400 (2019) 3 425 3 450 3 475 3 500 spordiregister) Programmi eelarve KULUDE JA INVESTEERINGUTE JAOTUS MEETMETE JA 2020 eelarve 2021 eelarve 2021 eelarve 2022 eelarve PROGRAMMI TEGEVUSTE VAHEL (eur) Spordiprogramm 44 770 715 € 35 934 968 € 32 413 924 € 32 536 566 € Liikumisharrastuse 8 107 516 € 2 112 205 € 2 115 257 € 2 116 242 € edendamine Organiseeritud liikumisharrastuse poliitika 8 107 516 € 2 112 205 € 2 115 257 € 2 116 242 € kujundamine, toetamine ja arendamine Saavutusspordi 36 663 199 € 33 822 763 € 30 298 667 € 30 420 324 € edendamine Ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise 274 989 € 277 978 € 279 578 € 281 178 € poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja 36 388 210 € 33 544 785 € 30 019 089 € 30 139 146 € arendamine Olukorra lühianalüüs Spordi riikliku andmebaasi (edaspidi spordiregister) kohaselt oli Eestis 2019. aastal ligi 2500 spordiklubi, 440 spordikooli, üle 3300 spordiobjekti ja ligi 3400 treenerikutsega treenerit. Eestis on hea ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik, spordiregister, mis võimaldab teha tõenditel põhinevat spordipoliitikat ning Euroopa üks paremaid treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteeme. EOK liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ja väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal koostöös EOK-ga Team Estonia projekt, mille eesmärk on tagada kõikidele olümpiamängude ja maailmameistrivõistluste (OM distsipliinidel) esikümne potentsiaaliga sportlastele piisav ettevalmistus ning osalemine tiitlivõistlustel koos kvaliteetsete tugiteenustega. 3 2019. aastal võitsid eesti sportlased tiitlivõistlustelt 163 medalit, millest ainult 19 võideti olümpia distsipliinidel. Vaatamata medalite üldarvu kasvule ei ole olümpia distsipliinidel võidetud medalite arv viimastel aastatel kasvanud. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2018. aastal 40,2% ning 2016. aastal 42% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Vabal ajal vähemalt poole tunni vältel tervisespordi harrastamise sagedus soo ja vanuserühma järgi on viimase kahe aastaga langenud. Probleemiks on laste puudulikud liikumisharjumused. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab liikuda vähemalt 60 minutit päevas, kuid Eesti lastest ei liigu piisavalt 75%. Suure tõenäosusega jäävad nad ka täiskasvanuna väheaktiivseks. Samuti on suur probleem laste ülekaalulisus: iga neljas 1. klassi laps on ülekaaluline, keskmine kehakaal on tõusnud juba viimased 15 aastat (Laste liikumisuuring, 2015). „Sport 2030“ strateegia raames on seatud eesmärk, et 2030. aastaks on Eesti jõudnud liikumisaktiivsuses Põhjamaade tasemele. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2019 seisuga oli see arv 184 481. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2019. aastal 52,15%. Samuti on kasvanud spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv 2302-lt 2661 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone1). Selle statistika põhjal saab järeldada, et liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on peamine asutus sihtasutus Eesti Antidoping (edaspidi EAD), mis loodi 19.04.2007. Asutusel on kolm tegevussuunda: dopingukontrollide läbiviimine, antidopingualane koolitus- ja teavitustöö ning antidopingualane kohalik ja rahvusvaheline koostöö. 2019. aastal alustati EAD ümberkujundamist, mille tulemusena loodi 18.09.2019 uus sihtasutus Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE). Selle põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 1 Spordiorganisatsioon on mittetegutsev, kui ta on vastava sisulise info edastanud Eesti spordiregistrile 4 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. 2020. aasta alguses viiakse lõpule EAD ja EADSE liitumine. 2020. aasta alguses pärast spordiseaduse jõustumist lisandub EADSE vastutusalasse ka Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioonist tuleneva riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmine. Sporditurvalisuse valdkonnas vastutab 2016. aastal vastuvõetud jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisust, julgeolekut ja teenindamist käsitleva Euroopa konventsiooni rakendamise eest Politsei- ja Piirivalveamet. Meetmed, tegevused ja teenused Meede 1. Saavutusspordi edendamine Eesmärk: Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2019) Täiskasvanute tiitlivõistlustel 24 34 34 36 36 olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Täiskasvanute tiitlivõistlustel 256 260 260 260 260 mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride 77 82 82 86 86 tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride 278 250 250 250 250 tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1–10 (Eesti spordiregister) Täiskasvanute tiitlivõistluste 2 0 2 1 2 olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv (Eesti spordiregister) 5 Täiskasvanute tiitlivõistluste 1 1 1 1 1 mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride 1 2 2 2 3 tiitlivõistluste olümpiamängude distsipliinidel finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv (Eesti spordiregister) Noorte ja juunioride 0 1 1 1 1 tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte olümpiamängude distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv (Eesti spordiregister) Eestis läbiviidud 13 20 20 20 20 olümpiamängude distsipliinide rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv (Eesti spordiregister) Eestis läbiviidud mitte 18 20 20 20 20 olümpiamängude distsipliinide ja spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv (Eesti spordiregister) Tegevus 1.1. Saavutusspordi poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Eesmärk: tagatud on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline keskkond saavutusspordi arendamiseks Tegevuse mõõdikud 6 Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2019) Tegutsevate 2 329 2350 2350 2350 2350 spordiorganisatsioonide arv (Eesti spordiregister) Riigi sihtasutuste Jah Jah Jah Jah Jah sporditaristu on rahvusvahelisel tasemel (Kultuuriministeerium) Kultuuriministeeriumi Jah Jah Jah Jah Jah tööplaani ülesanded on täidetud (Kultuuriministeerium) Toetatavate kõrgema 0,72 (2018) 0,82 0,91 0,99 1,00 kategooria treenerite brutopalga suhe Eesti keskmisesse palka (Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium) Tegevuse kirjeldus Saavutusspordi poliitika kujundamine ja toetamine ning tingimuste loomine spordiga tegelemiseks on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Tegevuse kaudu toetatakse riiklikult spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. 7 Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Vabariigi Valitsus otsustas 2018. aastal, et 2019. aastast käivitatakse koondise tasemel sportlastele ja edukatele võistkondadele toetussüsteem Team Estonia. Tippspordile suunatud toetused ei võimalda spordialaliitudel kõiki koondisi ellu kutsuda, tagada piisavat ettevalmistust tiitlivõistlusteks, taustapersonali, sh treenerite ja meditsiinipersonali vajalikku kaasatust. Toetused spordialaliitudele on tihti projektipõhised, mis ei võimalda tegevuste ja eesmärkide pikaajalisemat planeerimist. Koostöös EOK ja spordialaliitudega on välja töötatud Team Estonia arendamise põhimõtted, mida analüüsitakse jätkuvalt. Valitsus otsustas toetada Eesti spordikoondist edendavat Team Estoniat 2020. aastal 3 miljoni euroga, mis on 2 miljonit enam kui 2019. aastal. Team Estonia eesmärk on toetada medalite võitmist olümpiamängudelt ja tõsta tippspordi kaudu Eesti tuntust.  Alates 2015. aastast on spordiorganisatsioonidele eraldatud treenerite tööjõukulude toetust, mille eesmärk on aidata spordiorganisatsioonidel tagada treeneritele sotsiaalsed garantiid ning treenerite palga viimine koos spordiorganisatsioonidega Eesti keskmisele tasemele. Alates 2018. aastast kehtib põhimõte, et riik toetab 1,1 miljoni treeningtunni läbiviimist ja kuni 50% treeneri brutotasust, mille ülejäänud osa katavad spordiorganisatsioonid. Treeneritesse panustamine kannab endas laiemat ühiskondlikku rolli. Treenerite palga kasvades on võimalik tagada vajalik inimressurss, kes aitab noortes kasvatada spordiarmastust ning arendab nende kehalisi võimeid ja oskusi, mis aitab omakorda suurendada sporti harrastavate inimeste arvu ja viia ellu riigi huvi spordi edendamisel.  Jätkuv ebamäärasus sportlastele stipendiumide maksmise süsteemis toob kaasa ebakindlust spordimaastikul. Stipendiumi maksmine tulevikku suunatud toetusena sportlike võimete arendamiseks on vajalik ja põhjendatud. Paraku on praktikas olukordi, kus sportlase ja spordiorganisatsiooni suhe vastab töösuhte tunnustele, kuid sportlasele makstakse töötasu asemel tulumaksuvabasid stipendiume, jättes seeläbi maksmata riiklikud maksud ning tagamata sportlasele riiklikud ette nähtud sotsiaalsed garantiid. Kultuuriministeerium on koos teiste seotud osapooltega ette valmistanud spordiseaduse muudatuse eelnõu, millega seatakse stipendiumile piirmäär, luuakse uue algatusena sportlase toetus ning soodustatakse spordiorganisatsioonidel sportlastega lepingute sõlmimist. Vabariigi Valitsus kiitis eelnõu heaks 07.11.2019 ja andis menetluseks Riigikogule üle detsembris.  Spordiklubide ja spordikoolide harrastajate arv on üks olulisemaid spordi arengu ja spordiorganisatsioonide tehtava töö näitajaid, mistõttu soovitakse senine arvulisel tasemel harrastajate arvu kogumine asendada isikupõhiste andmete kogumisega. See muudatus aitaks tagada parema kvaliteediga andmed, mille abil kujundada efektiivsemalt spordipoliitikat ja arendada uusi teenuseid. Kultuuriministeerium otsib koos spordivaldkonnaga lähiaastatel võimalusi minna spordiregistris üle isikupõhiste andmete kogumisele.  Olulisemad investeeringuvajadused. Koostöös EOK-ga analüüsitakse rahvusvahelise või riikliku tähtsusega spordiobjektide olemasolu ja seisukorda. Riik aitab vajadusel finantseerida ka spordiobjekte, mis on kohaliku tähtsusega, kui selleks on mõjusad regionaalpoliitilised argumendid ning tagatud on omavalitsuse kaasfinantseering. 2019. aastal toetati näiteks Hiiumaale spordikeskuse rajamist. Programmperioodil jätkub ka SA Tehvandi Spordikeskus – Kääriku Spordikeskuse väljaehitamine. 2020. aasta riigieelarves on ette nähtud 6 miljonit eurot nelja multifunktsionaalse, aasta ringi kasutatava jalgpalli sisehalli rajamiseks Tartusse, Haapsallu, Viljandisse ja Raplasse. Hallide rajamise peamine eesmärk on tagada kohalikule elanikkonnale mitmekesised sportimisvõimalused, perspektiivis kõikides maakonnakeskustes. Teenused: Spordiorganisatsioonide ja taristu toetamine 8 Teenuse kaudu aitab riik kaasa sportlastele ja spordiorganisatsioonidele tingimuste loomisele saavutusspordiga tegelemiseks. Kujundatakse saavutusspordi poliitikat ja toetatakse saavutussporti panustavate EOK, spordialaliitude, spordiklubide, spordikoolide ja riigi osalustega sihtasutuste tegevust ning riiklikult oluliste spordiobjektide rajamist. Riik eraldab spordiorganisatsioonidele tegevustoetust, toetab noortesporti ja spordikohtunike tegevust, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist ning annab treenerite tööjõukulude toetust. Tunnustamine ja toetamine Riik tõstab esile ja tunnustab tulemusliku tegutsemise ja saavutuste eest sportlasi, sporditegelasi ja treenereid. Selleks määratakse riiklikke spordipreemiaid ja -stipendiume ning premeeritakse tiitlivõistlustel tulemuslikult osalenud sportlasi ja nende treenereid. Spordimeditsiini toetamine Tegutseb kompetentsikeskus Spordimeditsiini Sihtasutus, kellele antakse toetust sportlastele spordimeditsiiniliste teenuste kättesaadavaks tegemiseks. Spordiinfo kogumise ja arendustegevuste toetamine Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse toetamise kaudu tagatakse sporditegevuse korraldamiseks ja juhtimiseks vajalik spordistatistika ja analüüs ning treenerite ja sporditöötajate koolitussüsteemi ning treenerite kutsesüsteemi toimimine. Sporditegevuse korraldamise ja juhtimise ning sporditegevuses osalemise tõhustamiseks peetakse arvestust Eesti spordiorganisatsioonide, spordikoolide, spordiehitiste ja treenerite üle. Treenerikutse andmiseks kogutakse ja väljastatakse vajalikku teavet. Tagatakse spordivaldkonna inimestele suunatud koolituste ja spordi valdkonna trendide analüüsi olemasolu. Peetakse ja arendatakse spordiregistrit, kogutakse spordistatistikat ja infoandmeid ning analüüsitakse neid, samuti hallatakse ja arendatakse treenerikutse süsteemi. Tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse tagamise poliitika kujundamine, toetamine ja arendamine Eesmärk: tagatud on ausat sporti ja sporditurvalisust toetav keskkond Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2019) (2020) (2021) (2022) (2023) Toimiv ausa spordi ja Jah Jah Jah Jah Jah sporditurvalisuse süsteem (Kultuuriministeerium) Kultuuriministeeriumi Jah Jah Jah Jah Jah tööplaani ülesanded on täidetud (Kultuuriministeerium) Tegevuse kirjeldus 9 Tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Sihtasutuse Eesti Antidoping tegevust. Sihtasutus Eesti Antidoping, mille on loonud EOK, on ausat sporti edendav asutus, kes teeb dopinguvastast võitlust ja dopingukontrolli, korraldab dopinguvastast haridustööd ning arendab rahvusvahelist dopinguvastast koostööd. Antidopingu valdkonda reguleerivad kaks konventsiooni: Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 1997. aastal, ja UNESCO spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon, millega Eesti liitus 2007. aastal. Need konventsioonid loevad üles riikide valitsuste kohustused dopinguvastases võitluses. 2016. aastal avati allakirjutamiseks Euroopa jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsioon, mis asendab eelmist, 1985. aastal sõlmitud jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitlevat Euroopa konventsiooni. Eesti on uue konventsiooni heaks kiitnud 14.10.2019 ja ratifitseerinud 16.12.2019. Konventsiooni rakendamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Kokkuleppemängude ja spordis väärkohtlemise vastase võitlusega ei tegele praegu otseselt ükski organisatsioon. Kokkuleppemängude vastases võitluses juhinduvad riigid Euroopa Nõukogu konventsioonist spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta. Eesti allkirjastas konventsiooni 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Väärkohtlemise vastases võitluses spordi valdkonnas eraldiseisvat rahvusvahelist lepingut ei ole. Spordivaldkond lähtub oma tegevustes laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlevast Euroopa Nõukogu konventsioonist, Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonist, ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning Eestis kehtivatest õigusaktidest ja regulatsioonidest. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused:  Kokkuleppemängude ja teiste spordipahede/spordieetika küsimustega ei tegele praegu ükski asutus. Seetõttu on Eesti Olümpiakomitee Kultuuriministeeriumi ettepanekul reformimas EAD- d, kujundades sellest keskse spordi aususe ja spordieetika keskuse. EOK on loonud uue sihtasutuse nimega EADSE. EAD ja EADSE ühinemine toimub 2020. aasta alguses. Lähiaastatel on vajadus arendada ka EADSE uurimisvõimekust, sh „tarka testimist“, ja laiendada ennetustegevusi asutuse haldusalasse jäävates valdkondades. Kavandatud spordiseaduse muudatuskavatsuste tulemusena saab EADSE-le anda haldusülesandena ka kokkuleppemängude vastase võitlusega tegelemise. Aastatel 2020–2023 võib EAD reform vajada riigipoolset lisarahastust.  Eesti allkirjastas Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta 2016. aastal, kuid ei ole veel seda ratifitseerinud. Lähtudes Euroopa Liidu (EL) aluslepingutest peab oma liikmesriikidele konventsiooni ratifitseerimise loa andma EL, kuid protsess on jäänud seisma ühe EL-i liikmesriigi vastuseisu tõttu. Siiski on võimalik, et aastatel 2020–2023 EL loa annab, misjärel tuleb Eestil Euroopa Nõukogu konventsiooni spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse kohta ratifitseerimisprotsessiga edasi liikuda. 10 Teenused: Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine Eesmärk on tagada dopinguvaba aus sport ja liikumisharrastus ning turvaline osalemine spordivõistlustel nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele. Ministeeriumi tegevus seisneb õigusruumi loomises, poliitikate ja toetusmeetmete kujundamises, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevuse toetamises ennetustegevuste ja testimiste läbiviimiseks, kokkuleppemängude Eesti kontaktpunkti loomises ja rahastamises ning koostöö edendamises Politsei- ja Piirivalveameti ja spordiorganisatsioonidega sporditurvalisuse tagamisel. Meede 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Meetme mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2018) Liikumisharrastusega 40,2 (2018) 53 Ei 55 Ei mõõdeta regulaarselt tegelevate mõõdeta inimeste osakaal, % 16–64 vanusegrupist (Tervise Arengu Instituut) Tegevus 2.1 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Eesmärk: liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Tegevuse mõõdikud Mõõdiku nimi Algtase Sihttase 1 Sihttase 2 Sihttase 3 Sihttase 4 (2020) (2021) (2022) (2023) (2019) Toimiv maakondlike Jah Jah Jah Jah Jah spordiliitude ja liikumisharrastust edendavate organisatsioonide võrgustik (Kultuuriministeerium) Toetatud on igas Jah Jah Jah Jah Jah maakonnas 1–2 tervisespordikeskust (Kultuuriministeerium) Kultuuriministeeriumi Jah Jah Jah Jah Jah tööplaani ülesanded on täidetud (Kultuuriministeerium) 11 Tegevuse kirjeldus Kultuuriministeeriumi otsene vastutus ja roll inimese liikumisaktiivsuse tõstmisel on organiseeritud liikumisharrastuse, noorte huvihariduse/noortespordi (spordialaliidud/spordiklubid) ja tippspordi arendamine ning sporditaristu ja sportimiseks soodsa õigusruumi loomine. Programmi liikumisharrastuse tegevuse raames rakendatakse regionaalsete maakondlike spordikeskuste toetusmeedet ja toetatakse terviseradade võrgustiku arendamist. Poliitikakujundamises on vajalik edendada inimeste liikumisaktiivsuse tõstmisega seotud valdkondade vahelist koostööd ning tagada puuetega inimeste suurem kaasatus nii liikumisaktiivsusse kui ka saavutussporti. Programmiperioodi olulisimad tegevussuunad ja uued algatused  Liikumisaktiivsuse suurendamisel on vaja tõhustada valdkondade ülest koostööd. Vajalik on luua ministeeriumide ülene tervikvaade elanikkonna liikumisaktiivsuse kui ühe olulisema terviseriskide ennetamise viisi tõstmiseks. Kultuuriministeerium otsib võimalusi koostööplatvormi loomiseks Sotsiaalministeeriumi koordineeritud rahvastiku tervise arengukava, selle terviseriskide programmi ning liikumise ja toitumise rohelise raamatu koostamise raames. Koostöö tulemusena saab otsida lahendusi aktiivsemale liikumisele suunava tervishoiuteenuste arendamise ja perepoliitika ning inimeste kodulähedaste liikumispaikade võrgustiku kujundamiseks, et luua liikumist soodustav keskkond linnaplaneerimisel, kohandada koolides liikumisvõimalusi, rahastada spordiorganisatsioone ning liikumisharrastust toetavaid ja propageerivaid tegevusi jms.  Jätkub regionaalsete tervisespordikeskuste arendamine. Kultuuriministeerium algatas 2019. aastal uue taotlusvooru tervisespordikeskuste toetamiseks. Igas maakonnas on välja valitud kuni kaks tervisespordikeskust, mida järgmise nelja aasta jooksul toetatakse.  Spordireformi osana on eesmärk kujundada Eesti Kultuurkapitalist peamine fond, kes rahastab liikumisharrastuse üritusi, rohujuuretasandi sporti jt samasisulisi projekte. Praegune probleem on tippspordi püsirahastuse suur osakaal Eesti Kultuurkapitali eelarves, mis on samas tippspordi, peamiselt spordialaliitude jaoks väga suure tähtsusega. Kultuuriministeerium planeerib programmiperioodil tegevusi, et vabastada Eesti Kultuurkapitalis raha liikumisharrastuse ja teiste projektipõhiste liikumis- ja sporditegevuste jaoks.  Soovitakse luua tingimused, et inimesed spordiksid kogu elu. Olulisim sihtrühm on noored – riik on neile ellu kutsunud programmi „Liikuma Kutsuv Kool“ (edaspidi LKK; rahastab Sotsiaalministeerium), mis kujundab kooli keskkonda, muudab õpetajate ja laste mõttemaailma liikumisest ja selle vajalikkusest. Oluline on leida lisavõimalusi, kuidas Kultuuriministeerium saab koostöös spordi valdkonnaga noorte liikumisaktiivsuse tõstmisele kaasa aidata – näiteks koolide koostöö spordiklubide ja piirkondlike spordiliitudega, sh koolisport. Koolispordi organisatsioonide fookuses on praegu peamiselt võistlustegevus, kuid üle-eestilise võrgustikuna on suur potentsiaal toetada ka LKK tegevusi, mis aitaks kaasa nende õpilaste kaasamisele, kes on passiivsed ega osale võistlustel.  Tugevdatakse puuetega inimeste spordi katusorganisatsioonide võimekust, kaasates inimesi liikumisharrastusse ja võimaldades parimatel sportlastel tegeleda tippspordiga. Alates 2019. aastast liikusid erivajadustega spordi katusorganisatsioonid Eesti Paralümpiakomitee ja EO Eesti Ühendus koos eelarve tõusuga Sotsiaalministeeriumist Kultuuriministeeriumi kureerida. 2020. aastal suureneb valdkonna eelarve täiendavalt veel 200 000 euro võrra. Lisarahastuse tõusuga on soov aidata kaasa reformidele valdkonna juhtimises, sh tugevate katusorganisatsioonide kujunemisele ja seeläbi tugevamale strateegilisele partnerlusele riigiga.  Maakondade spordiliitude arendamine koostöös kohalike omavalitsustega. Riik panustab maakondade spordiliitude tegevusse, kes pakuvad teenuseid kohalikule elanikkonnale, tegevustoetuse andmisega. Oluliselt oleks kohalike omavalitsuste rolli vaja tõsta ka maakonna spordiliitude toetamisel ning nende osatähtsuse tõstmisel kohapealse terviseedenduse võrgustikus. 12 Teenused: Organiseeritud liikumisharrastuse toetamine Kultuuriministeerium edendab liikumisharrastust organiseeritud liikumisharrastusse enim panustavate partnerorganisatsioonide tegevuse ja projektide toetamise ning liikumist soodustava taristu, peamiselt regionaalsete tervisespordikeskuste ja terviseradade arendamise kaudu. 13

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →