Jõhvi Keskraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte

06.12.2019 nr 1-17.1/94 Jõhvi Keskraamatukogu haldusjärelevalve kokkuvõte 1. Järelevalve teostamise alus, aeg ja koht Kultuuriministeerium alustas rahvaraamatukogu seaduse (edaspidi RaRS) § 11 lõige 2 alusel järelevalvet Jõhvi Keskraamatukogus (edaspidi ka maakonnaraamatukogu) 2019. aasta ülesannete täitmise üle 17. septembril 2019. Järelevalvet viis läbi Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogude peaspetsialist Kristiin Meos. Jõhvi Keskraamatukogus tehti järelevalvet 22. oktoobril 2019. Lisaks külastati 22.–23. oktoobril 2019 ka maakonna rahvaraamatukogusid: Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Toila Vallaraamatukogu ning Kurtna Raamatukogu. Järelevalve eesmärk on hinnata maakonnaraamatukogu tegevuse vastavust rahvaraamatukogu seaduses ja kultuuriministri 12.07.2004 määruses nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“ toodud nõuetega lähtudes käesoleva järelevalve prioriteetidest. Kontrolliti maakonnaraamatukogu ülesannete täitmist raamatukoguteeninduse koordineerimisel: 1) kogude komplekteerimist ja töötlemist; 2) rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomist ja pidamist; 3) rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamist ja tegevuse analüüsimist; 4) erialast nõustamist ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamist; 5) teatmebibliograafilise töö korraldamist. 2. Järelevalve prioriteedid Järelevalve prioriteedid olid: 1) saada ülevaade maakonnaraamatukogu raamatukoguteeninduse prioriteetidest (maakonnaraamatukogu põhimäärus ja töökorralduse dokumendid, arengukava jms põhjal) ning maakonna rahvaraamatukogudele teavikute hankimise korraldusest; 2) hinnata maakonnaraamatukogu rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust; 3) hinnata riigi eelarvest eraldatud toetuste (teavikute soetuse ja töötaja kulude toetus) kasutamise vastavust nõuetele ning toetuse kasutamise efektiivsust; 4) hinnata rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomise ja pidamise efektiivsust ning vajalikkust; 5) saada ülevaade rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamisest ja tegevuse analüüsimisest, et hinnata statistika valdkonna tegevuse efektiivsust valdkonnas tervikuna;  6) hinnata maakonnaraamatukogu pakutava erialase nõustamise ja raamatukogutöötajatele täienduskoolituse korraldamist ja selle toimimist; 7) saada ülevaade maakonnaraamatukogu teatmebibliograafilise töö korraldamisest, et hinnata selle efektiivsust ja vajalikkust valdkonnas tervikuna. 3. Järelevalve metoodika Järelevalve teostamisel kasutati järgmisi meetodeid: 1) maakonnaraamatukogu põhimääruse, töökorralduse dokumentidega ja valla- või linnavalitsuse vaheliste lepingutega, arengukavaga, aastaaruandega ja kogutud statistikaga tutvumine ning sisu analüüs; 2) komplekteerimise halduse süsteemi kasutamisega tutvumine ja juhuvalimi alusel teavikute ostuarvete alusel tellimise, saabumise ja rahvaraamatukogule laekumise kontroll; 3) intervjuu maakonnaraamatukogu komplekteerijatega; 4) intervjuu maakonnaraamatukogus infoteeninduse eest vastutava raamatukoguhoidjaga; 5) intervjuu maakonnaraamatukogus personalikoolituste eest vastutava töötajaga; 6) intervjuu maakonnaraamatukogus statistilise aruandluse eest vastutava töötajaga; 7) intervjuu maakonna kolme rahvaraamatukogu raamatukoguhoidjaga. 4. Olukorra kirjeldus ja analüüs Jõhvi Keskraamatukogu on Jõhvi Vallavalitsuse hallatav asutus. Raamatukogu struktuuris on komplekteerimisosakond, teenindusosakond, lastekirjanduse osakond, avatud internetipunkt, laenutuspunkt Jõhvi eakate päevakeskuses ja Tammiku raamatukogu. Ida-Viru maakonnas on kokku 20 rahvaraamatukogu, sh maakonnaraamatukogu. Haruraamatukogusid on maakonnas 13. Jõhvi Keskraamatukogu ülesanded, juhtimise korraldus, juhi õigused ja kohustused, raamatukogu struktuur ning muud tegevuse korraldamisega on sätestatud Jõhvi Keskraamatukogu põhimääruses (kinnitatud Jõhvi Vallavolikogu 21.02.2008 määrusega nr 110). Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise ettepanekute tegemiseks, rahvaraamatukogu töö hindamiseks ja muude rahvaraamatukogu tegevust puudutavate oluliste küsimuste läbiarutamiseks on moodustatud viieliikmeline Jõhvi Keskraamatukogu nõukogu, kuhu kuuluvad kaks lugejate, üks raamatukogu töötajate, üks vallavolikogu ja üks vallavalitsuse esindaja. Nõukogu koguneb vastavalt vajadusele. Viimane nõukogu koosolek toimus 2019. aasta septembri lõpus. Raamatukogu teeninduse korraldus ning lugejate õigused ja kohustused on kehtestatud Jõhvi Keskraamatukogu kasutamise eeskirjas Jõhvi Vallavolikogu 20.03.2008 määrusega nr 111. Raamatukogu kasutamise eeskiri on kasutajatele kättesaadav raamatukogu kodulehel. Lugejad registreeritakse isikut tõendava dokumendi alusel raamatukogusüsteemi URRAM lugejate andmebaasis järgmiste andmetega: nimi, elukoht (postiaadress), telefon, elektroniposti aadress, isikukood. Lugeja annab raamatukogu kasutamise eeskirja tundmise kohta allkirja. Jõhvi Keskraamatukogul on kehtestatud isikuandmete töötlemise kord, mis on kinnitatud Jõhvi Keskraamatukogu direktori 23.11.2018 käskkirjaga nr 3/1-3. Dokument sätestab töödeldavate 2 (8) isikuandmete koosseisu ja nende töötlemise eesmärgid, isikuandmete töötlemise korra ja viisi, isikuandmete säilitamise, isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise, isiku õiguse tema kohta käivatele isikuandmetele ning isikuandmete kaitse turvameetmed. Jõhvi Keskraamatukogu isikuandmete töötlemise kord on kasutajatele kättesaadav raamatukogu kodulehel. Jõhvi Vallavalitsus on kinnitanud 27.11.2018 määrusega nr 9 Jõhvi Keskraamatukogu arengukava aastateks 2018–2022. Arengukavas on koostatud raamatukogu SWOT-analüüs ning sõnastatud järgmised eesmärgid. 1. Raamatukogu toimib kogukonnakeskusena, mis koostöös teiste paikkonna organisatsioonidega loob lisaväärtust piirkonna kultuurielule. 2. Raamatukogu füüsiline keskkond on avatud, lugemist ja ühistegevust soodustav. Raamatukogu hoone on avar, remonditud, varustatud kaasaegse mööbli- ja tehniliste lahendustega. 3. Raamatukogu kogud on mitmekülgsed, nende komplekteerimine on süsteemne. 4. Raamatukogus töötab heade erialaste teadmistega, pidevalt arenev ja motiveeritud personal. Töötajate panus on väärtustatud. 5. Lugemishuvi toetav ja uutele ideedele avatud lasteteenindus. Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine. 6. Jõhvi Keskraamatukogu tegutseb maakonna keskraamatukoguna. Riigieelarvest on ette nähtud toetus maakonnaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmise eest. Jõhvi Keskraamatukogus makstakse riigieelarvest töötasu direktorile, peaspetsialistile, komplekteerimisjuhile ning kahele komplekteerimisosakonna raamatukoguhoidjale. Direktori ülesanded raamatukoguteeninduse maakondlikul koordineerimisel on raamatukogude abistamine ja toetamine, et raamatukoguhoidjad mõistaksid oma rolli ja tähtsust, teadlikkuse tõstmine ning töötajate motiveerimine. Peaspetsialisti ülesanneteks on töötajate täiendkoolituste korraldamine, aruandlus ja statistika. Maakondliku komplekteerimise korraldamisega tegelevad komplekteerimisjuht ja komplekteerimisosakonna raamatukoguhoidjad. Kodulooandmebaasi täiendamine ning teatmebibliograafilise töö korraldamine on bibliograafi ülesandeks, kellele riigieelarvest töötasu ei maksta. 4.1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine Enamik Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogude kogudest komplekteeritakse ja töödeldakse Jõhvi Keskraamatukogu ning maakonna kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel. Kiviõli Linnaraamatukogu (Lüganuse vald), Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu (Narva-Jõesuu linn), Iisaku Raamatukogu (Alutaguse vald), Kohtla-Järve Keskraamatukogu (Kohtla-Järve linn), Narva Keskraamatukogu (Narva linn) ja Sillamäe Keskraamatukogu (Sillamäe linn) riigieelarvest finantseeritud teavikute soetamise toetuse kannab Jõhvi Vallavalitsuse raamatupidaja üle vastavatele kohalikele omavalitsustele. Nimetatud kuue raamatukogu osas ei täida Jõhvi Keskraamatukogu kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra § 2, sest nimetatud määruses puudub volitusnorm, mis annaks Jõhvi Vallavalitsusele õiguse riigieelarvelist finantseeringut kohalikele omavalitsustele edasi kanda. Jõhvi Keskraamatukogul tuleb rahvaraamatukogude teavikute soetamise kulude finantseerimine viia vastavusse kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 3 (8) rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra §-ga 2. See tähendab, et Jõhvi Keskraamatukogu peab kinnitama kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses ning Jõhvi Vallavalitsuse raamatupidaja peab tasuma kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses (ettekirjutus p-s 7.1). Jõhvi Keskraamatukogul on Ida-Virumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtted kinnitatud Jõhvi Keskraamatukogu direktori 19.06.2015 käskkirjaga nr 5/1-3. Ida-Virumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtete koostamisel on lähtutud kultuuriministri 12.07.2004 määrusest nr 9 „Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend“, kultuuriministri 09.01.2015 määrusest nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ ning Jõhvi Vallavolikogu 21.02.2008 määrusest nr 110 „Jõhvi Keskraamatukogu põhimääruse kinnitamine“, mis sätestab raamatukogu põhiülesandeks komplekteerida kogud trükiste, auviste ning teiste teavikutega ning korraldada nende kättesaadavus ja säilitamine. Komplekteerimispõhimõtted on suunav juhend komplekteerimisalase töö ühtsete põhimõtete väljatoomiseks. Dokumendis on sätestatud riigieelarvelise toetuse kasutamine ja komplekteerimispõhimõtted (teavikute eksemplaarsus liikide lõikes). Jõhvi Keskraamatukogu koostab koondtellimuse suuremale osale rahvaraamatukogudest (v.a Kiviõli Linnaraamatukogu, Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu, Iisaku Raamatukogu, Kohtla-Järve Keskraamatukogu, Narva Keskraamatukogu, Sillamäe Keskraamatukogu). Tellimusi kogutakse jooksvalt. Komplekteerimisosakonnas teostatakse teavikute hinnavõrdlust ning teavikuid tellitakse erinevatelt tarnijatelt. Suurem osa Ida-Virumaa raamatukogusid kasutab raamatukogusüsteemi URRAM. Vaid Sillamäe Raamatukogu ja Narva Keskraamatukogu kasutavad raamatukogusüsteemi RIKS. Raamatukogude andmebaasid sisaldavad teavikute kohta järgmisi andmeid: teaviku autor(id) ja pealkiri, köide, kirjastaja, tarnija, tellitud teavikute arv. Teavikud on andmebaasides raamatukogude kaupa. Jõhvi Keskraamatukokku saabunud teavikud võetakse vastu saatedokumendi ehk arve alusel. Saatedokumendita saabunud teavikute kohta koostatakse vastuvõtuakt. Teavikute vastuvõtuaktil tuuakse järgmised andmed: akti koostamise kuupäev, akti koostaja nimi ja allkiri, teavikute saamise viis ja tarnija, vastuvõetud teavikute kogumaksumus. Teavikute vastuvõtuakti juurde kuuluvas nimekirjas tuuakse järgmised andmed: teaviku pealkiri, hind, saabunud eksemplaride arv, eksemplaride maksumus. Maakonnaraamatukogult teistele raamatukogudele üleantavate saadetiste kohta koostatakse saateleht, millele märgitakse järgmised andmed: teavikuid saava raamatukogu nimi, hankeviis, saadetavate eksemplaride arv kokku, saadetavate nimetuste arv kokku, saadetavate teavikueksemplaride arv laadide kaupa, saadetavate raamatueksemplaride arv liikide kaupa, saadetavate raamatueksemplaride arv keelte järgi, saadetavate teavikute kogumaksumus, saatelehe koostamise kuupäev, teavikute üleandja ja vastuvõtja allkirjad. Saatelehe juurde kuuluvas teavikute nimekirjas tuuakse järgmised andmed: autor(id), pealkiri, UDK-liik, eksemplari hind, eksemplaride arv ja maksumus. Igal raamatukogul on oma saatelehe numeratsioon. Saatelehtede koostamise protsess on automatiseeritud ja toimib efektiivselt. Tulevikus on soovitav välja arendada raamatukogusüsteemi sisest automatiseeritud dokumendivahetust. 4 (8) Maakonnaraamatukogu peab kogude suuruse, koostise ja rahalise väärtuse ning nendes tehtud muudatuste kohta arvestust raamatukogu elektroonilises andmebaasis URRAM. Arvestuse alusel kontrollitakse varade olemasolu, koostatakse statistikaaruandeid ja analüüsitakse töötulemusi. Elektroonilises andmebaasis peetakse kõikide teavikute arvestust arvuliselt, laadiliselt ja rahaliselt, lisandunud ja kustutatud teavikute ning kogude hetkeseisu üle. Ajakirju ja ajalehti arvestatakse aastakomplektidena. Maakonnaraamatukogus peetakse jooksval aastal lisandunud teavikute nimetuste arvestust. Näitusele ja mujale viidavad teavikud märgistatakse elektronkataloogis. Tellitud teavikud jõuavad maakonna rahvaraamatukogudesse üks kuni kaks korda kuus. Raamatukoguhoidjad peavad teavikute transpordi oma raamatukokku ise korraldama. Edaspidi võiks maakonnaraamatukogu võimaluse korral läbirääkimisi pidada teavikute tarnijatega, et nad viiksid tellitud teavikud otse kõigisse raamatukogudesse. Nii jõuaksid uued teavikud raamatukogudesse kiiremini. Sellise teenuse on välja arendanud näiteks Põltsamaa Raamatukogu ning Hiiu Valla Raamatukogu (ettepanek p-s 6.1). Järelevalve raames kontrolliti juhuvaliku alusel, kas arvetel märgitud tellitud teavikud on elektroonilisest andmebaasist leitavad. Kontrolliti kolme nimetuse ning kuue eksemplari olemasolu. Kõik kontrollitud nimetused ja eksemplarid olid elektroonilisest andmebaasist korrektselt leitavad. Kõik kirjed Jõhvi Keskraamatukogu teavikute kohta on elektronkataloogis kajastatud ja lugejatele veebi teel kättesaadavad. Elektronkataloogis on teavikuid võimalik leida autori, pealkirja, laadi, liigi, märksõna, vöötkoodi, standardnumbri, keele ja sarja pealkirja järgi. Maakonnaraamatukogu komplekteerijad osalevad aeg-ajalt maakonnaraamatukogu korraldatavatel seminaridel ning Rahva Raamatu kliendipäevadel. Komplekteerijad hindavad koostööd maakonna rahvaraamatukogudega heaks. Raamatukoguhoidjaid nõustatakse maakondlikel seminaridel ning jooksvalt telefoni teel. Samuti külastatakse maakonna rahvaraamatukogusid nõustamise eesmärgil mõned korrad aastas. Järelevalve raames külastatud maakonna rahvaraamatukogud olid arvamusel, et koostöö Jõhvi Keskraamatukogu komplekteerijatega on hea ning sealsed töötajad on abivalmid. Uued teavikud jõuavad kahte raamatukokku kord kuus, uusi raamatuid toovad Jõhvist vallavalitsuse töötajad. Kolmas raamatukogu tellib teavikuid ise ning uued raamatud saabuvad tarnijalt otse raamatukokku, kus need töödeldakse. Maakonnaraamatukogu korraldab kirjandusalaseid koolitusi. Üks raamatukoguhoidja tõi välja, et parimad koolitused on eri maade kirjanduse teemal. 4.2. Bibliograafia-, täistekst- ja muude andmebaaside loomine ja pidamine Jõhvi Keskraamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi URRAM osa. Andmebaasi täiendab jooksvalt raamatukogu bibliograaf, kes vaatab selleks üle päevalehed ja kohalikud lehed. Kohtla-Järve kohta käivat infot lisab andmebaasi Kohtla-Järve Keskraamatukogu töötaja. Peamiselt vajavad kodulooandmebaasi õpilased ja õpetajad. Andmebaasi kasutavad ka maakonnaraamatukogu töötajad koduloolistele päringutele vastamiseks. Veel kasutatakse Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR. 5 (8) Järelevalve raames külastatud raamatukogud jäid kodulooandmebaasi osas eriarvamusele. Ühes raamatukogus toodi välja, et andmebaas on vajalik ja leiab kasutust. Teises raamatukogus öeldi, et lugejad kodulooandmebaasi ei kasuta. Kolmandas raamatukogus oldi arvamusel, et kodulooandmebaas leiab lugejate seas vähe kasutust ja ka raamatukoguhoidjad ei kasuta seda. 4.3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Jõhvi Keskraamatukogus kogub ja analüüsib statistikat peaspetsialist. Maakonna rahvaraamatukogud esitavad maakonnaraamatukogule statistikat kord aastas Kultuuriministeeriumile ja Eesti Rahvusraamatukogule esitatava maakonna rahvaraamatukogude statistilise ja sisulise töö koondaruande jaoks. Peaspetsialist analüüsib lisaks aastaaruande koostamisele statistikat ka jooksvalt. Veel on peaspetsialist maakonna rahvaraamatukogude seas korraldanud küsitluse näiteks ajakirjade ning teavikute laenutuste ja tagastamiste kohta. 4.4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine Jõhvi Keskraamatukogus tegeleb erialase nõustamise ja täienduskoolituste korraldamisega peaspetsialist. Maakonna rahvaraamatukogudelt kogub peaspetsialist sisendit koolitusvajaduste osas kord aastas aastaaruannetega samal ajal ja vajadusel jooksvalt. Koolitusteemad arutatakse raamatukoguhoidjatega koos läbi ning ühiselt hinnatakse, millised koolitused oleksid sobilikud. Oluliseks kriteeriumiks on koolitustel omandatu praktikas rakendamise võimalikkus. Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused toimuvad keskmiselt kaheksa kuni üheksa korda aastas, sh väljasõiduseminarid toimuvad keskmiselt kolm korda aastas. Koolitused toimuvad enamasti Jõhvi Keskraamatukogu saalis, aga ka Jõhvi Vallavalitsuse saalis, Toila seltsimajas ja mujal. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogude töötajad tõid välja, et koolitused on üldjuhul olnud kasulikud ja nendega ollakse rahul. Väga palju sõltub koolitajast. Korralduslikult on koolitused raamatukoguhoidjatele sobivad. Positiivsena toodi välja, et Jõhvi Keskraamatukogu korraldab maakondlikke seminare tihti samal päeval mõne muu raamatukogu üritusega. Tänu sellele on võimalik pärast koolituspäeva ka muid üritusi külastada. Veel öeldi, et maakonnaraamatukogu edastab lisaks maakondlikele koolitustele ka mujal toimuvate koolituste infot. 4.5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine Jõhvi Keskraamatukogus tegeleb teatmebibliograafilise tööga bibliograaf. Enamjaolt vajavad teenust õpilased, üliõpilased ja veidi ka õpetajad. Bibliograaf tõi välja, et tegu on pigem kasvava teenusega, palju esitatakse koduloolisi päringuid. Vahel küsivad nõu ka raamatukoguhoidjad. Ise pöördutakse vajadusel Eesti Rahvusraamatukogu poole. Bibliograafi hinnangul on tegu vajaliku teenusega, mis on raamatukogu töö tavaliseks osaks. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogudest kaks tõid välja, et teatmebibliograafia teenust osutatakse vähe, kuid kolmandas raamatukogus esitatakse päringuid pidevalt. Vajadusel pöörduvad raamatukoguhoidjad Eesti Rahvusraamatukogu poole. Põhiliselt vajavad teatmebibliograafia teenust kohaliku omavalitsuse teenuskeskuse töötajad, vanemad inimesed ja 6 (8) õpilased. 5. Kokkuvõte Jõhvi Keskraamatukogu täidab RaRS-is sätestatud maakonnaraamatukogu ülesandeid raamatukoguteeninduse koordineerimisel Ida-Viru maakonnas. Enamik Ida-Viru maakonna rahvaraamatukogude kogudest komplekteeritakse ja töödeldakse Jõhvi Keskraamatukogu ning maakonna kohalike omavalitsuste vaheliste lepingute alusel. Kuue rahvaraamatukogu osas ei täida Jõhvi Keskraamatukogu kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra § 2, sest Jõhvi Vallavalitsus kannab riigieelarvelise finantseeringu kuuele kohalikule omavalitsustele edasi. Selleks puudub nimetatud kultuuriministri määruses volitusnorm (ettekirjutus p-s 7.1). Jõhvi Keskraamatukogu on koostanud Ida-Virumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtete dokumendi, mille alusel on raamatukogu põhiülesandeks komplekteerida kogud trükiste, auviste ning teiste teavikutega ning korraldada nende kättesaadavus ja säilitamine. Komplekteerimispõhimõtted on suunav juhend komplekteerimisalase töö ühtsete põhimõtete väljatoomiseks. Dokumendis on sätestatud riigieelarvelise toetuse kasutamine ja teavikute eksemplaarsus liikide lõikes. Järelevalve raames hinnatakse rahvaraamatukogudele suunatud kogude komplekteerimise ja töötlemise korraldust eesmärgipäraseks. Jõhvi Keskraamatukogu on loonud ja haldab kodulooandmebaasi, mis on elektronkataloogi URRAM osa. Andmebaasi täiendab jooksvalt raamatukogu bibliograaf. Peamiselt vajavad kodulooandmebaasi õpilased ja õpetajad. Andmebaasi kasutatavuse osas jäid maakonna raamatukoguhoidjad eriarvamustele. Järelevalve raames hinnatakse kodulooandmebaasi loomist ja pidamist eesmärgipäraseks. Jõhvi Keskraamatukogu korraldab statistilist aruandlust kord aastas Kultuuriministeeriumile ja Eesti Rahvusraamatukogule esitatava maakonna rahvaraamatukogude statistilise ja Kultuuriministeeriumile sisulise töö koondaruande jaoks. Veel on maakonnaraamatukogu peaspetsialist maakonna rahvaraamatukogude seas läbi viinud küsitlusi ning analüüsib raamatukogude statistikat ka jooksvalt. Järelevalve tulemusel hinnatakse statistilise aruandluse korraldust eesmärgipäraseks. Jõhvi Keskraamatukogu korraldab maakonna rahvaraamatukogudele koolituspäevi keskmiselt kaheksa kuni üheksa korda aastas, sh väljasõiduseminarid toimuvad keskmiselt kolm korda aastas. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogude töötajad tõid välja, et koolitused on üldjuhul olnud kasulikud ja nendega ollakse rahul. Positiivsena toodi välja, et Jõhvi Keskraamatukogu korraldab maakondlikke seminare tihti samal päeval mõne muu raamatukogu üritusega. Tänu sellele on võimalik peale koolituspäeva ka üritusi külastada. Järelevalve raames hinnatakse raamatukogutöötajate täienduskoolituste korraldamist eesmärgipäraseks. Jõhvi Keskraamatukogus tegeleb teatmebibliograafilise tööga bibliograaf. Bibliograaf tõi välja, et tegu on pigem kasvava teenusega, palju esitatakse koduloolisi päringuid. Tema hinnangul on tegu vajaliku teenusega, mis on tavaliseks osaks raamatukogu tööst. Järelevalve raames külastatud rahvaraamatukogudest kaks tõid välja, et teatmebibliograafia teenust osutatakse vähe, 7 (8) kolmandas raamatukogus esitatakse päringuid pidevalt. Järelevalve raames hinnatakse teatmebibliograafilise töö korraldamist eesmärgipäraseks. Järelevalve raames hinnatakse riigieelarvest finantseeritud maakonnaraamatukogu nelja töötaja toetuse kasutamist nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks eesmärgipäraseks. 6. Ettepanekud 6.1. Pidada läbirääkimisi teavikute tarnijatega, et võimalusel transpordiksid nad uued tellitud teavikud otse kõigisse maakonna raamatukogudesse. Nii paraneb uute raamatute raamatukogudesse jõudmise aeg (punkt 4.1). 7. Ettekirjutused 7.1. Viia rahvaraamatukogude teavikute soetamise kulude finantseerimisega seotud tegevus vastavusse kultuuriministri 09.01.2015 määruse nr 1 rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra §-ga 2. See tähendab, et Jõhvi Keskraamatukogu peab kinnitama kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses ning Jõhvi Vallavalitsuse raamatupidaja peab tasuma kõigi maakonna rahvaraamatukogude tellitud teavikute arved riigieelarvest finantseeritud summa ulatuses (punkt 4.1). Täitmise tähtaeg: 30.06.2020. Kokkuvõtet on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiin Meos raamatukogude peaspetsialist 8 (8)