Kiri

5.12.2019 nr 8-2/19/4618 Kooskõlastamiseks: Ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Eesti Koolijuhtide Ühendus SA Innove Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. eelnõu.pdf; 2. seletuskiri.pdf. Pille Kõiv 735 4118 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 02.12.2019 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruses nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „lõpueksamite andmekogu“ sõnadega „testide andmekogu“ vastavas käändes; 2) määruses asendatakse läbivalt sõnad sõnad „elektroonilises testimiskeskkonnas“ sõnadega „testide andmekogus“; 3) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „kaks nädalat“ sõnaga „nädal“; 4) paragrahvi 4 lõike 6 teksti täiendatakse pärast sõnu „Tasemetöö ja selle“ sõnaga „eristuskirja,“; 5) paragrahvi 4 lõike 7 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Testide andmekogusse sisenevad õpilased kasutades ID-kaarti, mobiil-ID, Smart-ID või kooli või testi administraatorilt saadud testimiskeskkonna poolt loodud salasõna.“; 6) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Tasemetööde läbiviimise erisused üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste puhul (1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale õpilasele tasemetöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest: 1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 2) viia tasemetöö läbi eraldi ruumis; 3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 4) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on  2 raskesti loetav; 5) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 6) lubada küsimuste ja teksti ettelugemist; 7) anda tasemetöö korralduse kohta kirjalikke juhtnööre; 8) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid (sõnaraamatud, keele reeglid, abivalemid jms); 9) selgitada töökorraldusi ning ülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt; 10) kasutada viipekeele tõlki. (2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on tasemetöös vaja kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimusi, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega. (3) Rakendatud eritingimused ja tasemetöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid märgitakse pärast tasemetöö toimumist samal päeval testide andmekogus eeltäidetud aruandesse.“; 8) paragrahvi 6 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli direktori poolt määratud õpetaja testide andmekogus hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul pärast tasemetöö toimumist.“; 9) paragrahvi 6 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Paberil läbiviidud tasemetööd kontrollib kooli direktori poolt määratud õpetaja hindamisjuhendi alusel nelja tööpäev jooksul.“; 10) paragrahvi 8 lõike 4 punktid 1, 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „1) teeb elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde tulemused testide andmekogu kaudu teatavaks igale valimisse kuulunud õpilasele ja koolile hiljemalt viis tööpäeva pärast tasemetöö toimumist; 2) avaldab elektrooniliselt läbiviidud tasemetööde üleriigilised tulemused testide andmekogus hiljemalt üks kuu pärast tasemetöö läbiviimist, valimisse kuulunud koole nimetamata; 3) annab hiljemalt kaks kuud pärast tasemetöö läbiviimist tasemetöö tulemuste analüüsi põhjal igale valimisse kuulunud koolile tagasisidet õppe tulemuslikkusest ja sellest, milline on kooli panus õpilaste edasijõudmisse;“; 11) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 21 järgmiselt: „21) avaldab paberil läbiviidud tasemetööde üleriigilised tulemused testide andmekogus hiljemalt tasemetöö läbiviimise aasta 1. novembriks, valimisse kuulunud koole nimetamata;“; 12) paragrahvi 10 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 11 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Eksamimaterjalide saamiseks registreerivad koolid õpilaste valikute alusel õpilased testide andmekogus hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks.“; 14) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Koolid teavitavad eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 5. veebruariks testide andmekogu kaudu üldist, tõhustatud või erituge saavate põhikoolilõpetajate eksamineerimiseks vajalikest käesoleva määruse § 16 lõigetes 2 ja 8 sätestatud eritingimustest.“; 15) paragrahvi 14 lõike 3 teksti täiendatakse teise lausega järgmiselt: „Eksamit korraldav asutus võib eesti keele kui teise keele eksami suulist osa hinnata salvestiselt,  3 andes sellest koolile kirja teel kolm päeva enne eksami algust teada. Sel juhul viibib eksamiruumis suulise osa läbiviimisel välisvaatleja.“; 16) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Lõikes 5 nimetatud juhul täidab kooli direktor välisvaatleja ülesandeid kuni välisvaatleja saabumiseni. Selle kohta tehakse vastav märge ühtse põhikooli lõpueksami toimumise protokolli.“; 17) paragrahvi 15 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elektrooniliselt läbiviidava ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö, selle eristuskirja, hindamisjuhendi, läbiviimisjuhendi ja vastavustabeli, vajaduse korral küsimustikud kooli direktorile, õpetajale ja eksaminandile ning eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruande teeb eksameid korraldav asutus koolile kättesaadavaks testide andmekogus või muul viisil elektrooniliselt.“; 18) paragrahvi 15 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Testide andmekogusse sisenevad eksaminandid kasutades ID-kaarti, mobiil-ID, Smart-ID või kooli või testi administraatorilt saadud testimiskeskkonna poolt loodud salasõna.“; 19) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Ühtsete põhikooli lõpueksamite läbiviimise erisused üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste puhul (1) Kooli direktor võib võimaldada üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikoolilõpetajale eksamitöö tegemiseks tema toe vajadusest tulenevalt üht või mitut järgmistest eritingimustest: 1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 2) viia eksam läbi eraldi ruumis; 3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 4) lubada vastuse üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 5) lubada eksamiküsimuste ja teksti ettelugemist; 6) anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre; 7) kasutada õpilase poolt varasemas õppeprotsessis kasutatud täiendavaid abivahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keele reeglid, abivalemid); 8) selgitada töökorraldusi ning eksamiülesannete teksti täpsemalt ja põhjalikumalt; 9) hinnata kirjutamisraskusega õpilase emakeele eksamitööd diferentseeritult; 10) kasutada viipekeele tõlki. (2) Eksameid korraldava asutuse eelneval nõusolekul võib kooli direktor otsustada üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikoolilõpetajale järgmiste eritingimuste kohaldamise: 1) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on toe vajadusest tingituna raskesti loetav; 2) muuta nägemispuudega õpilasele eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas; 3) viia kuulmispuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma kuulamis- ja suulise osata; 4) viia raske kõnepuudega õpilasele eksamitöö läbi ilma suulise osata. (3) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamil vaja kohaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega. (4) Ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist testide andmekogus eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse.  4 (5) Eksamineerimiseks rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös III kooliastme vältel ning kelle toe saamise kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist ja õpilasele ei ole sarnaseid meetmeid rakendatud tema igapäevases õppetöös ning Eesti Hariduse Infosüsteemis puudub märge tema toe saamise kohta, tehakse eritingimuse kasutamise kohta märge koos põhjendusega testide andmekogusse. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist, esitab kool viivitamata eksameid korraldavale asutusele taotluse. (8) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse üldist, tõhustatud või erituge saavale põhikooli lõpetajale eesti keele kui teise keele lõpueksami sooritamiseks ühte või mitut käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eritingimust.“; 20) paragrahv 18 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Avatud vastustega küsimusi ja ülesandeid, mille õigsust ei ole võimalik elektrooniliselt kontrollida, kontrollib testide andmekogus vastavalt läbiviimisjuhendile eksameid korraldava asutuse määratud hindaja või kooli lõpueksamikomisjon eksameid korraldava asutuse poolt koostatud hindamisjuhendi alusel nelja tööpäeva jooksul pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.“; 21) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Elektrooniliselt läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tulemused teatab eksameid korraldav asutus igale õpilasele ja koolile testide andmekogu kaudu hiljemalt viis tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist.“; 22) paragrahvi 20 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahv 21 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 27 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Õpilasele, kellel on gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt õigus sooritada eesti keele kui teise keele eksam eesti keele riigieksami asemel, ei pea sooritama eesti keele kui teise keele eksamit, kui talle on vastavalt keeleseadusele väljastatud eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistus ning ta on selle esitanud koolile hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks.“; 25) paragrahvi 27 lõike 11 teksti täiendatakse pärast sõnu „viib läbi inglise keele“ tekstiosaga „B1/B2-taseme“; 26) paragrahvi 27 lõike 11 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam ja Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam (prantsuse keel);“; 27) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Inglise keeles saab sooritada riigieksamit asendava rahvusvaheliselt tunnustatud Cambridge English C1 Advanced eksami.“; 28) paragrahvi 27 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:  5 „(12) Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele eksamile või Saksa II astme keelediplomi B2- /C1-taseme eksamile registreerija võib lisaks valida inglise keele riigieksami, ühe käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 või 3 esitatud rahvusvahelise eksami prantsuse või vene keeles või käesoleva paragrahvi lõikes 111 esitatud rahvusvahelise eksami inglise keeles. 29) paragrahvi 27 lõike 15 punktid 1 – 8 sõnastatakse järgmiselt: „1) Cambridge English: B1 Preliminary (PET) (inglise keel); 2) Cambridge English: B2 First (FCE) (inglise keel); 3) Cambridge English: C1 Advanced (CAE) (inglise keel); 4) Cambridge English: C2 Proficiency (CPE) (inglise keel); 5) The International English Language Testing System (IELTS) (inglise keel); 6) Test of English as a Foreign Language (TOEFL) iBT (inglise keel); 7) Pearson Test of English General (PTE General) (inglise keel); 8) Diplôme approfondi en langue française (DALF C1) (prantsuse keel);“; 30) paragrahvi 27 lõike 17 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 11 punktides 1 - 3“ tekstiosaga „ja lõikes 111“; 31) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses: „(19) Võõrkeele riigieksamit asendav rahvusvaheline võõrkeele eksam võib olla sooritatud enne gümnaasiumiõpingute algust.“; 32) paragrahvi 28 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste õpilased ja eksternid täidavad hiljemalt jooksva õppeaasta 20. jaanuariks testide andmekogus registreerimisvormi selle kohta, kas nad soovivad sooritada eesti keele või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keele kui teise keele riigieksami, kitsa või laia matemaatika ainekavale vastava riigieksami ja inglise keele riigieksami või rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksami.“; 33) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerimiseks täidavad gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste kutsekeskhariduse tasemel õppivad õpilased testide andmekogus eeltesti tulemuste alusel registreerimisvormi hiljemalt 6 nädalat enne eksamisessiooni algust.“; 34) paragrahvi 31 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „15. märtsiks“ tekstiosaga „kaks nädalat enne esimest riigieksamit“; 35) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui riigieksamikomisjoni kinnitatud koosseisus ilmneb vajadus teha põhjendatud muudatusi, siis kinnitab kooli direktor muudatuse oma käskkirjaga ning saadab käskkirja koopia eksameid korraldavale asutusele.“; 36) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Lõikes 8 nimetatud juhul täidab kooli direktor välisvaatleja ülesandeid kuni välisvaatleja saabumiseni. Selle kohta tehakse vastav märge ühtse riigieksami toimumise protokolli.“; 37) paragrahvi 33 lõige 18 sätestatakse järgmiselt: „(18) Riigieksami toimumise kohta vormistatakse eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokoll, millele kirjutavad alla riigieksamikomisjoni esimees ja riigieksami välisvaatleja, kinnitades allkirjaga ühtlasi, et riigieksamitööde tagasisaatmise ümbrike komplekteerimisel on järgitud käesoleva paragrahvi lõikes 17 esitatud nõudeid.“; 38) paragrahvi 33 lõike 19 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;  6 39) paragrahv 34 sätestatakse järgmiselt: „§ 34. Riigieksamite läbiviimise erisused üldist, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste puhul (1) Kooli direktori põhjendatud otsusega ja eksameid korraldava asutuse nõusolekul võimaldatakse üldist, tõhustatud või erituge saavale gümnaasiumilõpetajale tema toe vajadusest tulenevalt riigieksami sooritamiseks ühte või mitut järgmist eritingimust: 1) anda lisaaega kuni 15 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 2) viia eksam läbi eraldi ruumis; 3) kasutada puhkepausi kuni 10 minutit ühe astronoomilise tunni kohta; 4) kasutada ilma õigekirjakontrollita arvutit õpilasel, kes ei saa kirjutada või kelle käekiri on raskesti loetav; 5) lubada vastuste üleskirjutamist tugiisiku poolt, kui õpilane ei saa kirjutada; 6) lugeda eksamiküsimused ja tekst ette nägemispuudega või lugemisraskusega õpilasele; 7) anda eksami korralduse kohta kirjalikke juhtnööre; 8) hinnata emakeele eksamitööd diferentseeritult kirjutamisraskusega õpilasel; 9) muuta eksamitöö kirja suurust või koostada eksamitöö punktkirjas nägemispuudega õpilasele; 10) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma kuulamis- ja suulise osata kuulmispuudega õpilasele; 11) kasutada viipekeele tõlki; 12) valmistada eksamitöö ette ja viia läbi ilma suulise osata raske kõnepuudega õpilasele; 13) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö juhul, kui koolivälise nõustamismeeskonna otsusega on õpilasel riiklikus õppekavas sätestatud taotletavaid õpitulemusi vähendatud või asendatud; 14) valmistada ette ja viia läbi individuaalsest õppekavast lähtuv eksamitöö eesti keeles teise keelena madalamal kui B2 keeleoskuse tasemel juhul, kui õpilane on Eestis õppinud eesti õppekeelega koolis või keelekümblusklassis vähem kui 3 aastat. (2) Juhul kui õpilase toe vajadusest tulenevalt on eksamineerimiseks vaja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata eritingimust, kooskõlastab kool eksamile registreerides vajaliku eritingimuse eksameid korraldava asutusega. (3) Eksamineerimiseks rakendatakse vajalikke eritingimusi õpilastele, kellele on sarnaseid meetmeid rakendatud ka igapäevases õppetöös gümnaasiumi vältel ning kelle toe saamise kohta on tehtud märge Eesti Hariduse Infosüsteemi. (4) Kool esitab testide andmekogu kaudu hiljemalt jooksva õppeaasta 30. jaanuariks eksameid korraldavale asutusele kinnitamiseks üldist, tõhustatud ja erituge saavate õpilaste eksamineerimiseks vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimused. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eritingimuste rakendamise vajadus ilmneb pärast eksamile registreerimist ja õpilasele ei ole sarnaseid meetmeid rakendatud tema igapäevases õppetöös ning Eesti Hariduse Infosüsteemis puudub märge tema toe saamise kohta, esitab kool viivitamata eksameid korraldavale asutusele põhjendatud taotluse testide andmekogusse. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 13 ja 14 nimetatud eritingimustest teavitab kool eksameid korraldavat asutust hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. (7) Varem gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud isiku puhul otsustab eritingimuste rakendamise eksameid korraldav asutus vastava taotluse alusel, mis esitatakse eksamile registreerimisel.  7 (8) Riigieksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse pärast eksami toimumist eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokolli.“; 40) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerinud, kuid mõjuvatel põhjustel puudunud õpilane saab eksami sooritada järgmisel eksamisessioonil või sooritada eksameid korraldava asutuse inglise keele B1/B2-taseme riigieksami.“; 41) paragrahvi 39 lõike 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eksameid korraldav asutus esitab testide andmekogus hiljemalt riigieksamite läbiviimise aasta 1. novembriks kooli pidajale riigieksamite analüüsi alusel tagasisidet, milles kõrvutatakse kooli pidaja iga kooli õppe tulemuslikkust ja kooli panust õpilaste edasijõudmisse: 1) teiste kooli pidajale kuuluvate koolide tulemustega; 2) sarnaste koolide rühma (tegevusnäitajad, õpikeskkond) tulemustega; 3) kõikide koolide tulemustega.“; 42) paragrahvi 46 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eksameid korraldav asutus viib koolidele antava tagasiside vastavusse määruse § 8 lõike 4 punktis 3 esitatud nõuetega alates 2021. aastast, § 21 lõigetes 4 ja 5 ning § 39 lõigetes 4–6 esitatud nõuetega hiljemalt 2022. aastaks.“; (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps (allkirjastatud digitaalselt) minister Mart Laidmets kantsler  SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri määruse 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määrust nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Nimetatud määrus on kehtestatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2, § 31 lõike 2 ja § 34 lõike 3 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna peaekspert Pille Kõiv (735 0118; [email protected]), ekspert Agnes Pihlak (735 0156; [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (735 0144; [email protected]) ja välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo (735 0164; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1) Eelnõuga muudetakse lõpueksamite, eesti keele tasemeeksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami andmekogu nimega seonduvaid sätteid (vt eelnõu punktid 1 ja 2). 15. märtsil 2019. a jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) muudatus, millega muutus lõpueksamite andmekogu nimetus. Lisaks lõpueksamitele sisaldab andmekogu tasemetööde, põhikooli või gümnaasiumi lõpueksamit asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamite, riiklike testide ja küsitluste ning teiste üldpädevuste, valdkonnapädevuste, läbivate teemade ja õpitulemuste hindamisvahendite ettevalmistamist, koostamist, läbiviimist, hoidmist, hindamist, testitulemuste säilitamist, analüüsimist ja teavitamist. Lõpueksamite andmekogu uus nimetus on testide andmekogu. Eelnõuga asendatakse ka elektroonilise testimiskeskkonna nimetus testide andmekogu nimetusega. 2) Eelnõuga muudetakse koolidele tasemetööde valimisse kuulumisest teavitamise aega (vt eelnõu punkt 3). Seoses tasemetööde muutunud rolliga – rohkem kujundava hindamise ja vähem kokkuvõtva hindamise roll, toimuvad tasemetööd õppeaasta alguses (septembris ja oktoobris). Õppeaasta alguses tegelevad koolid õpilaste nimekirjade täpsustamisega ning eksameid korraldaval asutusel ei ole õppeaasta teisel nädalal lõpliku infot konkreetses koolis õppivate õpilaste kohta. Valimist teavitamine on nihutatud nädal edasi, et anda koolidele ja eksameid korraldavale asutusele aega õpilaste nimekirjade komplekteerimiseks ja kontrollimiseks. Tasemetöödeks ei pea eraldi ette valmistuma ja seetõttu valimi teavitamise tähtaja nihutamine nädala võrra õpilaste ja õpetajate jaoks õppetöös korralduslikke muutusi ei eelda. 1 3) Eelnõuga lisatakse koolile testide andmekogus avalikustatava tasemetöö ülesehitust iseloomustavate dokumentide nimekirja elektroonilise tasemetöö ja elektroonilise eksami erisuskiri (vt eelnõu punktid 4 ja 17). Tasemetöö ja eksami eristuskirjas määratakse tasemetöö ja eksami koostamise tingimused, hinnatavate alateemade ja/või osaoskuste küsimuste ja ülesannete valimise kriteeriumid, nõuded töö võrreldavuse tagamiseks eelneva ja/või järgneva sama õppeaine või ainevaldkonna taseme- ja/või eksamitööga. Selleks, et koolid teaksid, milliseid tasemetöid vaba valiku korras sooritada ja valida ning nad oskaksid tasemetööde ja eksamite tulemusi paremini tõlgendada, peavad koolid olema teadlikud tasemetöö ja eksamitöö koostamise alustest ja põhimõtetest. Eristuskirjas kirjeldatakse mida ja kuidas tööga hinnatakse, sh vajadusel näidisülesanded. Tasemetööde ja eksamitööde ülesandeid ei avalikustata. 4) Eelnõuga lisatakse testide andmekogusse sisenemise võimalusena Smart-ID (vt eelnõu punktid 5 ja 18). 5) Eelnõuga muudetakse tasemetöö juurde õpilase taustaandmete märkimisega seonduvat (vt eelnõu punkt 6). Kehtetuks tunnistatud lõige dubleerib muudetava määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt võivad tasemetööd õppekava eesmärkide ja õpitulemuste kohta võimalikult objektiivse ja võrreldava tagasiside saamiseks sisaldada küsimusi õpilase õpingute ja õpikogemuste kohta koolis ja väljaspool kooli ning selle kohta, kuidas õpilane ise oma kompetentsust hindab. Üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste eritingimuste kasutamist reguleerib muudetava määruse § 5 lõige 3. Eelmise või jooksva õppeaasta kokkuvõtvate hinnete kohta info küsimine ei ole kooskõlas tasemetööde muutunud rolliga. 6) Eelnõuga muudetakse tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite läbiviimise erisusi (vt eelnõu punktid 7, 14, 19 ja 39). 01. veebruaril 2018. a jõustus PGS muutmise eelnõu, millega muutusid haridusliku erivajadusega õpilaste toetamise põhimõtted. Muudatuse tingis asjaolu, et õpilasele täiendava toe korraldamisel lähtub kool eelkõige õpilase toe vajadusest, mitte asjaolust, et õpilane on haridusliku erivajadusega või teatud diagnoosiga. Kõigi kolme nimetatud paragrahvi puhul on läbivaks muudatuseks sihtgrupi nimetuse muutmine. Kui varasemalt sai eritingimusi võimaldada haridusliku erivajadusega õpilasele, siis nüüd saab neid lubada õpilastele, kes saavad koolis üldist, tõhustatud või erituge. Muudatus tuleneb PGSi § 46 lõigetest 5 ja 6, kus üldist tuge antakse õpilasele, kellel tekib takistusi koolikohustuse täitmisel või mahajäämus õpitulemuste saavutamisel ja kus haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse õpilane, kes saab koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel tõhustatud tuge või erituge. Kuigi üldist tuge saavaid õpilasi ei loeta haridusliku erivajadusega õpilaseks, siis see ei välista, et nad igapäevases õppetöös oma eripära tõttu kaasõpilastega võrreldes täiendavat tuge ei vajaks. Kui igapäevases õppetöös pakutakse õpilasele üldist tuge, on tal õigustatud ootus seda saada ka testimisel. § 5 lg 1, § 16 lg 1 ja § 34 lg 1 Eritingimuste loeteludest on osaliselt eemaldatud eritingimusi saavate õpilaste sihtrühmad. Muudatus tuleneb põhimõttest, kus PGSi muudatuste valguses keskendume eelkõige sellele, 2 millist tuge õpilane saab, mitte milline hariduslik erivajadus või diagnoos õpilasel on. Ühe erivajaduse liigi piires võib õpilaste toe vajadus olla väga erinev, lisaks on tehnoloogilised ja muud abistavad vahendid niivõrd muutunud, et ei ole võimalik enam üks-ühele öelda, et mingi konkreetne eritingimus on just sellele konkreetsele erivajaduse sihtrühmale mõeldud. Kirjalike juhtnööride saamine (ühe eritingimusena) ei pruugi vajalik olla mitte ainult kuulmispuudega õpilasele, vaid ka näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilasele, kes ei suuda oma muutuva keskendumisvõime tõttu suulistest juhistest aru saada. Selleks, et lähtuda lapse toe vajadusest, peab ka eritingimuste laiem, aga põhjendatud valik olema kättesaadav neile õpilastele, kes seda vajavad. Eritingimuste kättesaadavust ei saa piiritleda kindlate erivajadustega. Erandiks on kirjutamisraskusega õpilase emakeele eksamitöö hindamine. Emakeele kirjalikus töös arvestatakse õpilase düsgraafiale omaseid spetsiifilisi vigu vealiikide järgi, kus ühte tüüpi vigu loetakse üheks veaks. Diferentseeritud hindamine ei tähenda, et õpilane saab juba positiivse tulemuse, kui 35% tema tööst on õigesti sooritatud (nagu varasemalt see levinud oli), vaid antud juhul on diferentseerimise aluseks õpilaste poolt tehtavad vead ja nende tüübid, et õpilane ei saaks korduvalt sama vea tegemise eest (mis tuleneb tema kirjutamisraskusest) ebavõrdselt koheldud. § 16 lg 6 ja lg 7; § 34 lg 5 Eelnõu muudatusega täpsustatakse olukorrad, kus õpilase tervislik seisund muutub peale eksamile registreerimist sel määral, et ta vajab eksami sooritamiseks eritingimusi. Tervisliku seisundi muutus võib kaasa tuua ka vajaduse muuta eksamineerimise vormi, millega eksamite korraldamise asutus peab arvestama. Kui õpilasele soovitakse rakendada lõikes 1 nimetatud eritingimusi, kuid teda ei ole varasemalt igapäevases õppetöös toetatud ja temale toe pakkumise kohta puudub märge EHISes, esitab kool põhjenduse eritingimuse võimaldamise kohta testide andmekogusse. Võib tekkida olukordi, kus õpilasele ei ole varasemalt täiendavat tuge pakutud, mistõttu ei ole kool saanud EHISesse kanda ka märget tema toetamise kohta, kuid eksami sooritamiseks õpilane siiski eritingimusi vajab. Sellised juhtumid on näiteks ootamatud õnnetusjuhtumid või tervislikud seisundid, mis tingivad vajaduse kasutada lõikes 1 nimetatud eritingimusi. Kuna antud eritingimusi võimaldab õpilasele kooli direktor, siis võimalus määrata eritingimusi õpilasele, kes ei vasta § 16 lõikes 5 nimetatud tingimustele, jääb samuti temale. Küll aga on oluline põhjendada, miks lubatakse eritingimusi õpilasele, kes muidu igapäevases õppetöös pole täiendavat tuge vajanud ning kelle toe saamise kohta pole infot EHISes. Ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud muud erijuhtumid lisatakse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul pärast eksami toimumist testide andmekogus eeltäidetud ühtse põhikooli lõpueksami aruandesse. Riigieksamitöö tegemisel kasutatud eritingimused ja eksamitöö sooritamisel ilmnenud erijuhtumid kantakse pärast eksami toimumist eksameid korraldava asutuse poolt eeltäidetud protokolli. § 16 lg 8 3 Eesti keele kui teise keele eksami sooritanutele väljastatakse eesti keele tasemeeksami tunnistus ning eksamil rakendatavad eritingimused, sh täiendavad abivahendid täpsustab kool eksameid korraldava asutusega. 7) Eelnõuga lisatakse testide andmekogus avatud vastusega küsimuste ja ülesannete hindajate hulka eksameid korraldava asutuse määratud hindajad (vt eelnõu punkt 8). Paberil läbiviidavate tasemetööde hindajateks on olnud selle kooli õpetajad, kus tasemetöö on toimunud. Uute tasemetööde rakendamisega koos võib olla otstarbeks konkreetse kooli õpetajatele lisaks kutsuda eksameid korraldava asutuse poolt ekspertidest hindajad. Seoses elektrooniliste tasemetöödega on avatud vastustega (s.t mitteelektrooniliselt hinnatavaid) ülesandeid vähem ja ekspertide rühmale ajaliselt jõukohane (eesmärgiga edastada tulemused õpilase ja õpetajale võimalikult kiiresti). Väiksemat hindajate rühma on võimalik vajadusel hõlpsamini juhendada, mis omakorda tagab hindamise ühtlasema kvaliteedi. Eriti oluline on see võõrkeele testide puhul. 8) Eelnõuga täpsustatakse paberil läbiviidavate tasemetööde ja eksamite hindajate ülesandeid (vt eelnõu punkt 9 ja 20). Paberil läbiviidavate tasemetööde ja eksamite hindajad on selle kooli õpetajad, kus tasemetöö või eksam toimub. Õpetajate ülesandeks on hindamisjuhendi põhjal hinnata ülesanded ning anda tulemuste kohta õpilasele tagasisidet, sh aidata tulemusi tõlgendada ja seostada õpilase juba saavutatud tulemusi edasiste õppimise eesmärkidega. Õpetajate ülesandeks ei ole tulemuste sisestamine testide andmekogusse. See ülesanne on eksameid korraldaval asutusel, kuhu koolid valimisse kuuluvad tööd edastavad. See säte puudutab vaid paberil läbiviidavaid taseme- ja eksamitöid. Elektrooniliste tasemetööde ja eksamite tulemused on kohe peale hindamist testide andmekogus olemas. 9) Eelnõuga muudetakse tasemetööde tulemuste ja analüüside ning riigieksamite analüüside esitamise tähtaegu (vt eelnõu punkt 10, 11 ja 41). Seoses tasemetööde toimumisega nii õppeaasta lõpus kevadel, kui ka õppeaasta alguses sügisel muudetakse üleriigiliste (valimisse kuulunud koole nimetamata) tulemuste avaldamise ja koolidele tagasiside andmise aeg paindlikumaks, sõltuvalt paber- või elektroonilisest tasemetööst. Elektrooniliste tasemetööde tulemused on õpilasel ja koolil olemas viis tööpäeva peale tasemetöö toimumist (õpetajatel on avatud vastustega ülesannete hindamiseks aega neli tööpäeva). Üleriigilised tulemused avalikustatakse elektrooniliste tasemetööde puhul üks kuu pärast tasemetöö toimumist ja pabertasemetöö puhul tasemetöö toimumise aasta 1. novembriks (vajalik valimitööde tulemuste sisestamine). Riigieksamite tulemuste analüüsi põhjal edastatakse kooli pidajale tagasiside riigieksami toimumise aasta 1. novembriks. 10) Eelnõuga eemaldatakse määrusest põhikooli riiklikku õppekava dubleerivad sätted (vt eelnõu punkt 12). Määruse eelmise redaktsiooni paragrahvi 10 lõiked 6 ja 7 kordavad täpselt põhikooli riikliku õppekava paragrahvi 23 lõikeid 4 ja 5. Põhikooli lõpetamise tingimused määrab põhikooli riiklik õppekava ja seetõttu ei ole neid samu tingimusi täpselt samas sõnastuses otstarbekas eelnõus korrata. 4 11) Eelnõuga täpsustataks põhikooli lõpueksamitele registreerimise tehnilist korraldust (vt eelnõu punkt 13). Loobutakse registreerimisvormi nimetusest. Muud tingimused jäävad samaks. 12) Eelnõuga lisatakse eesti keele kui teise keele suulise osa eksami hindamise võimaluste hulka õpilase soorituse salvestiselt hindamine (vt eelnõu punkt 15). Eesmärk on muuta õpilase suulise osa hindamine paindlikumaks, võrreldavamaks ja välishindajale mugavamaks. Välishindaja saab õpilase sooritust hinnata talle sobival ajal hindamisperioodi vältel, mitte ilmtingimata eksamipäeval kohal olles. Uue lahendusega kaob probleem, et õpetaja peab välishindajaks minnes palume koolist vaba päeva, kaotades töötasus. Eksamiruumis viibib välishindaja asemel välisvaatleja, kelle ülesanne on tagada eksami nõuetele vastav läbiviimine. Muudatust on katsetanud ja seda soovitakse tulevikus rakendada ka gümnaasiumis. Selleks, et kindlustada salvestise olemasolu, kasutatakse kahte diktofoni, mille töökindlust on eelnevalt testitud. Hindamise aeg ei pikene. Tulemuste teadasaamise aeg ei pikene. 13) Eelnõuga täpsustatakse kooli direktori rolli juhtudel, kui välisvaatleja eksamile hilineb, ei ilmu kohale või ootamatult haigestub (vt eelnõu punkt 16 ja 36). Eksameid korraldava asutuse ülesanne on tagada välisvaatleja olemasolu eksamil. Erakorraliste ja erijuhtumite puhul täitab uue välisvaatleja saabumiseni tema rolli kooli direktor. 14) Eelnõuga täpsustatakse lõpueksamitöö tiitellehele märgitavad andmed (vt eelnõu punkt 22). Eksameid korraldav asutus saadab koolidesse eksamitööd, millel on juba märgitud õpilase eksami ID-number ja õpilase isikukoodi sellele enam märkida ei ole vaja. 15) Eelnõuga eemaldatakse dubleeriv säte eksamitöö tulemuste edastamise kohta (vt eelnõu punkt 23). Paragrahv 18 lõige 4 tekst kordab kehtetuks tunnistatud sätet. Määruse eelmine redaktsioon paragrahv 18 lõige 4 (4) Elektroonilises testimiskeskkonnas läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tulemused teatab eksameid korraldav asutus igale õpilasele ja koolile lõpueksamite andmekogu kaudu hiljemalt viis tööpäeva pärast ühtse põhikooli lõpueksami toimumist. Määruse eelmine redaktsioon paragrahv 21 lõige 2 (2) Elektroonilises testimiskeskkonnas läbiviidud ühtse põhikooli lõpueksami eksamitöö tulemused teeb eksameid korraldav asutus igale õpilasele ja koolile kättesaadavaks lõpueksamite andmekogu kaudu. 16) Eelnõuga kooskõlastatakse gümnaasiumi lõpetamiseks eesti keele oskuse kõrgtaseme tunnistuse või C1-keeletaseme tunnistuse kasutamise tingimused gümnaasiumi riikliku õppekavaga (vt eelnõu punkt 24). 5 Määruse § 27 lõige 7 kohaselt ei pea eesti keele kui teise keele riigieksamit sooritama eesti keelest erineva õppekeelega kooli või klassi õpilane, kes esitab koolile eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1-taseme tunnistuse. Gümnaasiumi lõpetamise tingimused määratakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Eelnõus viiakse eesti keele oskuse kõrgtaseme või C1- taseme tunnistuse kasutamise tingimused kooskõlla gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratud tingimustega. 17) Eelnõuga nimetatakse inglise keele riigieksami keeletase (vt eelnõu punkt 25). Seoses sellega, et õpilastel on võimalus tasuta sooritada Cambridge English C1 Advanced eksam, nimetatakse eelnõus eksameid korraldava asutuse enda ettevalmistatava ja läbiviidava inglise keele riigieksami keeletase – B1/B2. Inglise keele eksam on olnud ka varasemalt koostatud gümnaasiumi riiklikus õppekavas nõutud B1/B2 tasemel, kuid keeletaset pole seni nimetatud. 18) Eelnõuga lisatakse rahvusvaheliste võõrkeele eksamite nimekirja Cambridge English C1 Advanced eksam (vt eelnõu punkt 27, 28 ja 30). 2019. aastast on õpilastel võimalus tasuta sooritada ja seejärel asendada võõrkeele eksam Cambridge English C1 Advanced eksamiga. Lisaks Cambridge English C1 Advanced eksamile on õpilasel võimalus gümnaasiumiõpingute jooksul sooritada üks eksameid korraldava asutuse poolt korraldatav saksa, prantsuse või vene keele rahvusvaheline võõrkeele eksam. See võimalus säilitab ja toetab prantsuse, vene ja saksa keele õppimise populaarsust. 19) Eelnõu täpsustatakse rahvusvaheliste võõrkeele eksamite nimed (vt eelnõu punktid 26 ja 29). Rahvusvaheliste võõrkeele eksamite korrektsete täisnimede muutumisega seoses täpsustatakse eelnõuga järgmiste eksamite nimesid: 1) inglise keel: - Cambridge English: Preliminary English Test (PET), - Cambridge English: First Certificate in English, (FCE), - Cambridge English: Certificate in Advanced English (CAE), - Cambridge English: Certificate of Proficiency in English (CPE); 2) prantsuse keel: - Diplôme d'études en langue française B1-taseme eksam; - Diplôme d'études en langue française B2-taseme eksam; - Diplôme approfondi en langue française (DALF C1). 20) Eelnõuga muudetakse rahvusvaheliste võõrkeele eksami tunnistuste kasutamise võimalus võõrkeele eksami asendusena tähtajatuks (vt eelnõu punkt 31). Eelnõu kohaselt võib võõrkeele riigieksamit asendav rahvusvaheline võõrkeele eksam jätkuvalt olla sooritatud enne gümnaasiumiõpingute algust. Tunnistus või tõend peab kehtima vähemalt jooksva õppeaasta 31. augustini. Eelmises redaktsioonis toodud tähtaeg aegub. 21) Eelnõuga reguleeritakse Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerimine (vt eelnõu punkt 32 ja 33). 6 2019. aastast alates on õpilastel võimalus sooritada tasuta Cambridge English C1 Advanced eksam. Eksamil saavad osaleda gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste kutsekeskhariduse tasemel õppivad õpilased, kellel on läbitud kõik õppekavas ettenähtud kohustuslikud inglise keele kursused ja kes on sooritanud elektroonilise eeltesti tulemusele “C1 või kõrgem”. Ühel õppeaastal toimub kaks eksamisessiooni. Eksamile registreerimine toimub testide andmekogu kaudu. 22) Eelnõuga muudetakse riigieksamikomisjonide moodustamise tähtaega ja muutmise korda (vt eelnõu punktid 34 ja 35). Koolidel on riigieksamikomisjoni liikmete töögraafikuid ja kohustusi riigieksamite perioodiks juba 15. märtsiks keeruline prognoosida ja komisjonide moodustamine 15. märtsiks tingib ootamatute ja muutuvate töökohustuste tõttu komisjonide koosseisu muutmise vajaduse. Kaks nädalat enne esimest eksamit on piisav aeg, et eksameid korraldav asutus jõuaks kinnitada koolidelt saadud andmed. Vahel on vaja komisjoni koosseisus teha muudatusi mõned päevad enne eksamit ja sel juhul saab kooli direktor neid teha oma käskkirjaga. 23) Eelnõuga täpsustatakse võõrkeelte ja eesti keele kui teise keele riigieksami suulise osa salvestuste edastamisega seonduvat eksameid korraldavale asutusele (vt eelnõu punkt 28). Muudatus tuleneb täienenud tehnoloogilistest võimalustest. Eksami suulise osa salvestisi ei edastata eksameid korraldavale asutusele enam tagasisaadetava paketi koosseisus, vaid laetakse üles eksameid korraldava asutuse nimetatud failiedastuskeskkonda. 24) Eelnõuga täpsustatakse Cambridge English C1 Advanced eksamilt puuduvate õpilaste võimalused sooritada lisaeksam (vt eelnõu punkt 40). Cambridge English C1 Advanced eksamile registreerinud, kuid mõjuvatel põhjustel puudunud õpilane saab eksami sooritada järgmisel eksamisessioonil või sooritada eksameid korraldava asutuse inglise keele B1/B2-taseme riigieksami. 25) Muudetakse paragrahvi 46 lõike 2 sõnastust (rakendussäte) (vt eelnõu punkt 42). Hilisem jõustumine on seotud ESF Digipöörde programmi raames arendatavate teste valmimise tähtaegade pikenemisega. Õpilase arengu kohta on võimalik tagasisidet anda alles siis, kui õpilane on üksteisele järgnevatel kooliastmetel sooritatud sama õppeaine või ainevaldkonna tasemetöö. I ja II kooliastme uus loodusõpetuse tasemetöö rakendus 2018/2019. õppeaasta sügisel ja I kooliastmes tasemetöö sooritanud õpilane saab uue tasemetöö II koolastmes teha 2021/2022. õppeaasta sügisel. Sarnane eeldus laieneb ka III kooliastme ja gümnaasiumi eksamitele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Eelnõuga viiakse testimisel kasutavad erisused kooskõlla PGSi muudatustega, lihtsustatakse ja täpsustatakse (sh Cambridge English C1 Advanced eksam) koolide ja eksameid korraldava 7 asutuse tööprotsessi eksamitele registreerimisel ja läbiviimisel ning kaotatakse dubleerimine määruse eelmise redaktsiooni ja riiklike õppekavade vahel. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Cambridge Assessment English sõlmitud lepingu kulud kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks Eesti Koolijuhtide Ühendusele ja Sihtasutusele Innove. Üldist, tõhustatud või erituge saavate õpilaste eritingimuste rakendamise kohta on küsitud tagasisidet Eesti Eripedagoogide Liidult. Kristin Hollo välishindamisosakonna juhataja 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/19-1243 - Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2015. a määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4e2a044-3b6e-4ab1-9074-b7bff8d82f16 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4e2a044-3b6e-4ab1-9074-b7bff8d82f16?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main