Vastus

Mart Järvik Teie 12.11.2019 nr 1.2-1/1269 Maaeluministeerium [email protected] Meie 04.12.2019 nr 1-12/1996-2 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Kooskõlastame „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi arengukava) eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. Leiame, et arengukava on maapiirkonna kui elukeskkonna vaates väheambitsioonikas ning püüab tagada maa- ja rannapiirkonna arengut pigem põllumajandus- ja kalandusvaldkonna meetmete abil. Arengukava visioon aastaks 2030 „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“ ning soovitud tulevikuolukord on sõnastatud muuhulgas elujõuliste maa- ja rannakogukondadena. Leiame, et selle visiooni täitmiseks ja eesmärgini jõudmiseks ei käsitle arengukava põllumajanduse ja kalanduse valdkonna kõrval piisavalt maaelu kestliku arengu tagamist ega sea sellekohaseid eesmärke ega mõõdikuid. Arengukava tegevussuunas 6 „maa- ja rannapiirkonna areng“ punktis 190 märgitakse, et elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist ning on takistuseks täiendavate suuremamahulisemate investeeringute tegemisel. Lisame, et samavõrra piirab olemasolev elukeskkond elanike juurdekasvu – näiteks noored jt, kes sooviksid maale kolida, ei leia piisavalt kvaliteetset elamispinda, mis vastaks nende ootustele. Töökohtade loomine ja maamajanduse mitmekesistamine on selle võrrandi ainult üks pool. Eesti maaelu arengukava 2016. aasta hindamise raames läbi viidud uuringu „Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana“1 põhjal on noorte maapiirkonda elama jäämise kõige motiveerivamaks teguriks elukeskkond ja alles seejärel töökoht. Arengukava punktis 206 märgitakse, et maapiirkondadele avalduva mõju hindamiseks kujundatakse metoodika koostöös teiste ministeeriumide ja kaasatud sotsiaalpartneritega, et vaadata asjaomaseid poliitikameetmeid süstemaatiliselt maapiirkondade perspektiivist lähtuvalt. Piiratud ressursside korral on erinevate poliitikavaldkondade vastastikku toetava mõju võimendamine mõistagi oluline. Kultuuriministeerium toetab ja soodustab maapiirkondade arengut ja eripärade säilitamist näiteks kultuuriruumide programmide, taluarhitektuuri toetusmeetme ning SA Eesti Vabaõhumuuseumi juurde loodud Maaarhitektuuri keskuse kaudu. Eeltoodust tulenevalt leiame, et maa- ja rannapiirkondade arengu poliitikameetmete planeerimisse tuleks kaasata ka Kultuurministeerium. Arengukava punkt 197 palume sõnastada järgmiselt: „197. Maapiirkonna elanikele peab tagama parema juurdepääsu avalikele ja tervishoiuteenustele, heale interneti- ja sideteenusele, uute oskuste arendamist võimaldavatele programmidele, eriti IT-sektoris, ning kvaliteetsele ja vajaduspõhisele haridusele, kultuurisündmustele ja taristule. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad oma panuse andma nii põllumajandus- ja kalandus- kui ka teised poliitikad ja tegevussuunad. Maaeluministeeriumi kõrval on siin oluline ka kõigi teiste ministeeriumide ja valdkonnapoliitikate roll (nt transport, tervishoid, haridus, kultuur, ettevõtlus, taristu). Kõiki võimalusi tuleb maa- ja rannaelu taaselustamiseks ja edendamiseks ära kasutada – lähtuda tuleb piirkonna vajadustest ja perspektiividest.“ 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/uuring-2016-noorettevotjad_maale_elama_maaeluministeerium.pdf Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 Toome veel kord välja ka meie 11.06.2019 e-kirjaga edastatud ettepanekud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ eelnõule, mis on samuti endiselt relevantsed ja peaksid leidma käsitlemist edasistes poliitikameetmete planeerimise protsessides: - Palume mõelda arengukava koostamisel ja selle põhjal finantsinstrumentide kujundamisel elukeskkonna toetamisele ka maa-arhitektuuri näol. Näiteks on seni olnud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise meetmest lubatud ka investeeringu tegemine. Selliste meetmete puhul on mitmeti kasulik soodustada just olemasolevate ehitiste kasutuselevõttu ning nii palju kui see on võimalik, anda eelistus (nt lisapunkt) väärtuslikule ehk kaitsealusele hoonele. Esiteks panustab see nii kultuuripoliitika ja maaelu arengukava kui ka regionaalarengu eesmärkidesse, aidates tagada maapiirkondade tasakaalustatud arengut, säilitada Eestile omast ehituspärandit ja parandada elukeskkonda. Talumajapidamiste traditsioonilise põllumajandusliku funktsiooni hääbumisega koos on muutunud ehitiste kasutused ning mitmed hooneliigid on jäänud kasutuseta. Kui sellele lisada elanikkonna kahanemine ja linnastumine, on tulemuseks ääremaastumine. Rahvusvahelise kogemuse põhjal on ääremaastumise peatamiseks pakutud välja mitmesuguseid abinõusid, millest üks on ajalooliste väärtuste säilitamine ja kultuurilise identiteedi süvendamine. Linnastumise trendist hoolimata on viimastel aastatel täheldatav vastupidine suund, kus inimesed kas kolivad või soetavad endale suvekodu maale. Seda on toetanud mobiilsemad töötamise võimalused, algatused nagu „Maale elama“, maapiirkonna majanduse mitmekesistamise toetamine jm. - Maapiirkondadele suunatud erinevate toetusmeetmete hindamisel peaks eelistama kultuuriväärtuslike hoonete korrastamist ja kasutusele võtmist. Näiteks mõisakoolide ja pühakodade programmi raames on viimase 14 aasta jooksul need väärtuslikud ehitised saanud rahalist toetust, aidates hoonete olukorda tuntavalt parandada. Suurenenud on avalik tähelepanu ja huviliste hulk, kes mõisaid külastavad ja/või eraalgatuse korras toetavad. - Korras kultuuripärand rikastab elukeskkonda ja kultuurmaastikke, edendab regionaalsest turismi ning hoiab elus kohalikke kultuuri- ja ehitustraditsioone. See aitab saavutada Euroopa maastikukonventsiooni seatud eesmärke. - Arengukava võiks läbivalt lisaks kultuuripärandile nimetada eraldi ka kultuurimälestisi, mis riigi kaitse alla võetud objektidena väärivad eraldi välja toomist. Maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse osas on muuhulgas nimetatud pärandkultuuriobjekte ja kiviaedu mitmekesisust suurendavate maastikuelementidena. Kultuuripärandi hulka kuuluvad ka kultuurimälestised (nt paljud maapealsete osadega arheoloogiamälestised paiknevad põllumaal või külgnevad sellega). - Arengukava tegevussuunas 6 „maa- ja rannapiirkonna areng“ võiks atraktiivse elukeskkonna osana selgemalt välja tuua ka ehituspärandi. Kultuuripärandil on Euroopa maapiirkondade eripära rõhutamisel ja potentsiaali ärakasutamisel üks võtmerolle. Kindlasti väärib tunnustust senine kiviaedade taastamine PRIA toetusel, mis võiks laieneda üksnes põllumaaga piirnevatelt asukohtadelt ka ajaloolistesse küladesse. Väga head tööd on teinud LEADER tegevusgrupid. Nende panustamist kohaliku kultuuripärandi säilitamisel tuleb kindlasti toetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Maiu Merihein 628 2204 [email protected]