Ahto Kaasik Teie 07.09.2019
Hiite Maja SA
[email protected] Meie 04.12.2019 nr 12-6/1643-3
Looduslike pühapaikade kaitsest
Austatud härra Kaasik
Pöördusite Kultuuriministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poole avaliku kirjaga ajalooliste
looduslike pühapaikade kaitse teemal. Vabandan vastuse hilinemise pärast.
Ajalooliste looduslike pühapaikade teadvustamiseks ja säilitamiseks koostas
Kultuuriministeerium arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad uurimine ja hoidmine.
Arengukava 2015–2020“. Selle üks ülesanne on pühapaikade inventeerimine ning kavaga on riigi
tasandil kokku lepitud inventeerimiseks kasutatavas metoodikas. Arengukava peatäitja on
Kultuuriministeerium ja kaastäitja Keskkonnaministeerium, seda viib ellu Muinsuskaitseamet.
Arengukavas lepiti kokku võimalus taotleda uuringuteks rahastust SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse (KIK) looduskaitse programmist. Perioodil 2015–2019 on vastav rahastus olnud umbes
330 000 eurot.
Praegu on riikliku kaitse all umbes 540 looduslikku pühapaika, millest 450 muinsuskaitse ning
ligi 90 üksikobjektidena. Alates 1. maist 2019 on selleks, et pühapaikasid oleks teistest
kaitsealustest objektidest selgem eristada ning tagada parem kaitse, toodud
muinsuskaitseseadusesse uus mälestise liik – ajalooline looduslik pühapaik.
Järgnevalt selgitame ajalooliste looduslike pühapaikade kaardistamist.
Eestis on olnud 102 kirikukihelkonda. Praeguse seisuga on uuringud lõpetatud 17 kihelkonnas
(Ida-Virumaal 5, ajaloolisel Harjumaal 12) ning kestavad 30 kihelkonnas. Selle aasta lõpuks on
inventeeritud Lääne-Virumaa (6 kihelkonda) ja ajalooline Läänemaa (13 kihelkonda). Järgmise
aasta lõpuks on inventeeritud Hiiumaa ja Vormsi (5 kihelkonda) ja osa Pärnumaa kihelkondi (6
kihelkonda). Seega saame olla kindlad, et arengukava perioodil saab kokku inventeeritud
vähemalt 47 kihelkonda. Tõenäoliselt inventeeritakse rohkemgi, sest avanemas on uued KIKi
taotlusvoorud, mille abil uuringut rahastatakse.
Kehtiv arengukava lõppeb 2020. aastal. Arvestades, et selleks ajaks saavad pühapaigad
kaardistatud pooltes kihelkondades, kulub kogu Eesti territooriumist ülevaate saamiseks veel
umbes viis aastat. Pikema ajagraafiku põhjuseks on peamiselt asjaolu, et isegi suuremate rahaliste
vahendite korral ei leidu Eestis piisavalt professionaalseid uurimismeeskondi, kes suudaksid
tagada niivõrd spetsiifilises valdkonnas kvaliteetse töö lühema ajaga. Samas on viimastel aastatel
kaardistamise tempo oluliselt kasvanud, mis lubab uskuda, et rahastuse jätkudes võib eesmärgini
jõuda ka varem. Ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimine liigub praegu edasi kiiremini
kui kunagi varem ning tehtud töö ja välja töötatud inventeerimisprotsess on tunnustamist väärt.
Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/
[email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941
Täname Teid suure töö eest, mida tegite Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse raames
riikliku pühapaikade kaardistamise tellimust täites ja püüame mõndagi keskuse kogemustest ka
praegu arvestada. Seda just kaardistamisel kohalike elanike küsitlemise osas. Sellega peab olema
järjekindel, teisalt aga ka kiirustama, sest okupatsioonide ja linnastumise tulemusena on maal
vähi pikemaajalisi püsielanikke ja nende hulgas on omakorda suurem osa eakaid. Peame
tegutsema kuni veel mäletatakse.
Uuringute maksumuse kohta märgime, et see selgub riigihangete käigus ning on optimaalne.
Uuringute maksumuse ja pühapaikade arvukuse võrdlemine kihelkonniti teoreetilise keskmisega
on ebakorrektne. On arusaadav, et näiteks Ida-Virumaal on elanikkond ja maastik väga palju
muutunud ning sealset pühapaikade arvu ei saa võrrelda Muhuga.
Lõpetuseks märgime, et peamine abinõu pühapaikade kaitsmiseks on info avalikustamine ja
sidumine metsateatiste väljastamisega. Pühapaikade asukohainfo avalikustamine on arengukava
„Eesti looduslikud pühapaigad uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020“ üks eesmärke.
Avalikus kirjas viitate, et FSC Eesti tellimusel koostatud looduslike pühapaikade kaardikiht
eemaldati ametlikest andmebaasidest Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti palvel.
Selle põhjuseks, nagu asjaosalised on korduvalt selgitanud, sisaldus andmekihis kohati eksitav
informatsioon. Näiteks ei olnud riikliku kaitse all olevad objektid kuvatud nende seaduslikes
piirides, riikliku kaitse all olevad ja mitteolevad objektid ei olnud eristatavad, kaitsealustele
objektidele oli lisatud täiendav 50 meetri laiune puhvertsoon jne. Vigase info avaldamist
ametlikus andmebaasis ei pidanud võimalikuks ükski riigiasutus. Keskkonnaministeerium lubas
korraldada parandatud kaardikihi rakendumise uuesti lähiajal.
Täname Teid veelkord senise viljaka uurimistöö ja pühapaikadega seonduva populariseerimise
eest! Kultuuriministeerium on jätkuvalt valmis koostööks nii erinevate riigiasutuste kui ka
huvigruppidega, et tagada looduslike pühapaikade säilimine ja kaitse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Lukas
minister
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium