Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 35 Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruses nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) tagasipöörduja on täiskasvanud etniline eestlane, kes on võõrsile emigreerunud või võõrsil sündinud ning Eestisse püsivalt naasnud;“; 2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Taotleja peab olema Eesti kodakondsust omav isik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes 1) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud ning kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde või 2) on Eestist emigreerunud või välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 30-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või 3) on Eestist vähemalt kümne aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud osalise või täieliku töövõime puudumisega isik; 4) on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti Vabariigi rahvastikuregistris; 5) vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast alla poole.“; 3) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) mitte enam kui kümne aasta kohta dokument, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist;“;  4) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) osalise või täieliku töövõime puudumist kinnitav dokument;“; 5) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotlus tuleb esitada pärast taotleja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kandmist, kuid mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast taotleja Eestisse tagasipöördumist.“; 6) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Määruse rakendamine § 18. Rakendussäte Taotluse suhtes kohaldatakse selle esitamise ajal kehtinud määruse redaktsiooni.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Seletuskiri kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määruse nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“ 07. jaanuaril 2019. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 04.01.2019, 23. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse toetuse andmise tingimusi, mis varasemalt ei olnud määruse tasandil piisava selgusega sätestatud või mille täpsustamine on õigusselguse huvides oluline, et tagada meetme parem rakendatavus. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht Anne-Ly Reimaa (e-post [email protected], telefon 628 2217), Integratsiooni Sihtasutuse vanemnõustaja Kätlin Kõverik (e-post [email protected], tel 659 9032), Integratsiooni Sihtasutuse administratiivdirektor Eda Silberg (e-post [email protected], tel 659 9038) ja Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224), kes teostas eelnõu juriidilise ekspertiisi. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist, millega muudetakse kultuuriministri 31. detsembri 2018. a määrust nr 23 „Tagasipöördumistoetuse maksmise tingimused ja kord“. Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punkti 1 sõnastust selliselt, et tagasipöördujaks loetakse määruse kohaselt täiskasvanud etnilist eestlast, kes on võõrsile emigreerinud või võõrsil sündinud ning Eestisse püsivalt naasnud. Kooskõlas eelnõu § 5 lõikega 1 ei kehtestata Eestisse naasnud kuni 30-aastase välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud taotlejale võõrsil vähemalt kümne aasta elamise nõuet, et soodustada nende Eestisse tagasipöördumist enne võõrsil tööturule sisenemist. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 5 lõike 1 sõnastust. Sihtrühmade hulka arvatakse ka võõrsile emigreerunud Eestisse naasnud kuni 30-aastased välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud ja osalise töövõime puudumisega isikud, kuivõrd ka nende isikute toetamine on määruse rakendusalas oluline. Toetuse taotluse esitamise tähtaega pikendadakse kuuelt kuult kaheksale kuule, kuivõrd praktikas on kuukuuline periood osutunud liiga lühikeseks, et tagasipöördumine lõpule viia ja taotluseks vajalikud dokumendid komplekteerida. Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 6 lõike 2 punkti 3 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 2 lõike 1 muudatusega. Kõik taotlejad peavad lisama taotlusele dokumendi, mis tõendab taotleja Eestist eemalviibimist. Kuna Eestisse naasnud kuni 30-aastased välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud isikutele võõrsil vähemalt kümne aasta elamise nõuet ei kehtestata, siis on sõnastust muudetud selliselt, et taotlejal tuleb esitada dokumendid võõrsil viibitud aja, kuid mitte enam kui kümne aasta kohta. Eelnõu punktiga 4 muudetakse määruse § 6 lõike 2 punkti 9 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 5 lõike 1 muudatusega, mille kohaselt loetakse taotlejate ringi ka osalise töövõime puudumisega isikud ning neile kehtestatakse nõue esitada selle kinnituseks tõend. Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse § 8 lõike 3 sõnastust. Muudatus on seotud eelnõu § 5 lõike 1 muudatusega, millega pikendatakse taotluse esitamise tähtaega kuuelt kuult kaheksale. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määrust rakendussättega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on Euroopa õigusega puutumus isikuandmete töötlemise kaudu. Isikuandmete töötlemise põhimõtted on Euroopa õigusega kooskõlas. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus kajastatud määruse muudatused on seotud selle rakendamise käigus esile kerkinud kitsaskohtadega, mida on selgitatud seletuskirja punktis 2. Muudatused parandavad üleüldist õigusselgust ja aitavad kaasa toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisele. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid ei kaasne. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu kooskõlastati õigusaktide infosüsteemi EIS kaudu Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Siseministeeriumiga ja Välisministeeriumiga.