Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 34 Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel: Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruses nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) koordineerib muinsuskaitse ja muuseumide valdkonna rahvusvaheliste konventsioonide ja muude välislepingute siseriiklikku rakendamist; “; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkte 4 ja 5 täiendatakse pärast sõna „eelnõusid“ sõnadega „ja teeb õigusaktid menetlusosalistele teatavaks; “; 3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) esitab maakatastrisse kandmiseks kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoha andmed;“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri 25. aprilli 2019. a määruse nr 19 „Muinsuskaitseameti põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muinsuskaitseameti põhimäärus (edaspidi põhimäärus) kehtestati kultuuriministri 25. aprilli 2019 määrusega nr 191. 1. mail 2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse rakendamisega on ilmnenud vajadus täpsustada põhimääruses Muinsuskaitseameti töökorralduslikke küsimusi. Muudatusega täpsustatakse, et lisaks menetlusdokumentide ettevalmistamisega (nt kultuurimälestiseks tunnistamine) on Muinsuskaitseameti ülesanne toimetada ka vastuvõetud õigusakt menetlusosalistele. Samuti sätestatakse, et Muinsuskaitseamet esitab maakatastrisse kandmiseks kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoha andmed. Põhimääruses tuuakse Muinsuskaitseameti ülesandena välja ka muinsuskaitse ja muuseumide valdkonna rahvusvaheliste konventsioonide ja muude välislepingute siseriikliku rakendamise koordineerimine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225) ja kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected], 628 2335). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse põhimääruse § 6 lõiget 2 punktiga 31, lisades Muinsuskaitseametile ülesandena muinsuskaitse ja muuseumide valdkonna rahvusvaheliste konventsioonide ja muude välislepingute siseriikliku rakendamise koordineerimise. Eesti on ühinenud 1954. aasta Haagi konventsiooniga kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral (RT II 1995, 7, 32, tõlke uus redaktsioon RT II 2005, 9) ning selle konventsiooni esimese ja teise lisaprotokolliga (vastavalt RT II 2005, 9, 23 ja RT II 2005, 9, 24). Vastav muudatus puudutab ennekõike eelnimetatud konventsiooni ja selle lisaprotokolle. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130042019004 1 Seni tegutses relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni ja selle protokollide siseriiklikuks rakendamiseks ning sellest tulenevate arendustegevuste koordineerimiseks moodustatud ühiskomisjon Kultuuriministeeriumi juures. Ühiskomisjoni töö koordineerimine oli Kultuuriministeeriumi muuseumide peaspetsialisti ülesanne. 1. mail 2019 jõustunud muinsuskaitseseadusega anti muuseumidega seotud ülesanded (muuseumide nõustamine, muuseumide andmekogu pidamine, riikliku kogumispoliitika koordineerimine, muuseumide projektitoetuste taotluste menetlemine, muuseumide üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamine) täitmiseks Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitse ja muuseumide valdkonnas on lisaks relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsioonile mitmeid teisi rahvusvahelisi konventsioone ja välislepinguid (vt https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/oigusaktid), mille rakendamisega Muinsuskaitseamet tegeleb. Seetõttu on põhimääruse täiendamine üldises sõnastuses, mitte konkreetse viitega eelnimetatud Haagi konventsioonile ja selle lisaprotokollidele, põhjendatud. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse põhimääruse § 6 lõike 2 punkte 4 ja 5. Vastavate sätete kohaselt viib Muinsuskaitseamet oma pädevuse piires läbi mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise menetlusi ning valmistab ette mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktide ning muinsuskaitsealade kaitsekordade eelnõusid. Samuti viib oma pädevuse piires läbi mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusi ning valmistab ette riikliku kaitse lõpetamise õigusaktide eelnõusid. Muudatusega täpsustatakse, et Muinsuskaitseamet teeb ka õigusaktid menetlusosalistele teatavaks. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 6 lõiget 2 punktiga 41, mille kohaselt esitab Muinsuskaitseamet maakatastrisse kandmiseks kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoha andmed. Muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 7 kohaselt kantakse kinnismälestise, muinsuskaitseala, nende kaitsevööndi ning arheoloogilise leiukoha asukoht riigi maakatastrisse. Hetkel on vastava ülesande teostaja selgelt määratlemata. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu on seotud Muinsuskaitseameti töökorralduslike ülesannete täpsustamisega, kuid muudatused ei ole ulatuslikud. Eelnõuga täpsustatakse Muinsuskaitseameti ülesandeid, lisades muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna rahvusvaheliste konventsioonide ja muude välislepingute siseriikliku rakendamise koordineerimise. Selline ümberkorraldus võimaldab parandada kultuuriväärtuste valdkonna ühtset juhtimist ning valdkonna ühiste ressursside paindlikumat ja tõhusamat kasutamist. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu mõjutab Muinsuskaitseameti töökorraldust ja ülesandeid. Eelnõu rakendamine ei too kaasa kulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei esitata ministeeriumidele kooskõlastamiseks, sest neile ei ole eelnõuga ette nähtud kohustusi ning eelnõu ei puuduta teiste ministeeriumide valitsemisala või ülesandeid. Tõnis Lukas Minister Tarvi Sits Kantsler 3