Vastus

KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumili- ne tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elu- keskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Järgnev loetelu kätkeb hea lahenduse põhi- mõtteid, millega ruumiotsuste kaalumisel arvestada. Aja- ja hea ruumilahendus on teadmistepõhine ja kasu- asjakohasus tab antud hetkel teadaolevat ja sobivamat parimat teadmist ning kujundab uusi teadmisi ja oskusi. Ruumihariduse ja -teadlikkuse kasv aitab ühis- konnal paremini kujundada häid ruumilahendusi. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Ruumiotsuse (sh ruumiliste planeeringu- te) puhul jälgitakse, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende ruumilahendused tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule on ajaliselt pikk. Otstarbekus hea lahenduse aluseks on ruumi vastavus kasutaja vajadustele ja erinevate kasutusotstarvete tunnista- mine. Ühe kasutusotstarbega ruumid on erandlikud, hea ruumilahendus põhineb erinevate kasutusviiside ja ruumikasutajate koostoimel. Lahendus on kavan- datud otstarvetel hästi kasutatav. Hea kasutatavus tähendab siseruumide puhul üldjuhul mugavat, ots- tarbekohast ruumijaotust, mööblipaigutust, valgus- tingimusi, sisekliima juhtimist. Ruumid ja alad on sobiva suurusega ja omavahel loogiliselt seotud. Näiteks elamu sobib hästi elamiseks, teater sobib  hästi etenduste andmiseks ja lavastuste ettevalmis- tamiseks, tänavad sobivad liikumiseks nii inimestele kui autodele ja pakuvad lisaks võimalust seal ka pikemalt viibida. Otstarve võib hoone või linnaruumi lahenduse eluea jooksul muutuda, seega on ka paindlikkus otstarbekuse kõrval oluline. Kohandatavus hea lahendus laseb ennast tellimuse, ühiskondliku või majandusliku olukorra muutudes kohandada. Ruumiliste lahenduste muutmine on kallis. Seetõttu laseb hea lahendus ennast uues olukorras võimali- kult väikeste ümbertegemistega järgmises funkt- sioonis kasutada. Kuna tulevik ei ole ette teada ei tellijale, arhitektile ega omavalitsusele, saab kestlik- kust taotleda põhiliselt spetsii lise funktsionaalsuse arvelt, kasutusvõimaluste mitmekesistamise kaudu. Säästlikkus ja lahendus kasutab majanduslikke ressursse arukalt tõhusus ja minimeerib ehitise elukaare kulusid ilma järele- andmiseta ruumikvaliteedis. Ruumilise lahenduse kuludena tuleb arvestada kavandamise, projekteeri- mise, ehitamise, kasutamise, korrashoiu ja lammuta- mise kulusid, samuti kaudseid kulusid, mis on vajali- kud liikuvuse, energia- ja toidutootmise, hariduse, tervishoiu ja kaitse tagamiseks ning paljusid teisi seonduvaid kulutusi. Ruumilise lahenduse säästlik- kus ilmneb võimalikult paljude kulurühmade koos- vaates. Kõigi elukaare protsesside puhul eelneb ehitusele täpne ja kõikehõlmav kavandamine, et saavutada parim ruumikvaliteet majanduslikult mõistlikel tingimustel. Kvaliteeti ja tõhusust toetavad koostöömeetodid mõeldakse läbi ruumiloomeprot- sessi algjärgus. Hea ruumilahendus lisab majandus- likku väärtust luues parema kvaliteediga ja vastu- pidavamaid arendusobjekte ning soodsaid tingimusi rahvamajanduse arenguks. Kliimakohasus hea ruumilahendus arvestab kliimamuutustega. ja keskkonna- Hea lahendus on keskkonnasõbralik ta näeb loo- sõbralikkus duskeskkonnas väärtuslikku ühisressurssi, ning hoiab, arendab ja võimendab ruumilise keskkonna looduslikke komponente, samuti pakub lahendusi elu- rikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks. Tühermaad võetakse muuhulgas kasutusele taastuvenergia tootmiseks, valdavalt kujundatakse neist inimsõb- ralik maastik, kus on oma koht nii kohaspetsii lisel loodusel kui ka inimesel. Kahaneva elanikkonna tingimustes kohandatakse asumid kompaktsemaks. Ohutus ja hea ruumilahendus tagab tervisliku, turvalise ja tervislikkus ohutu elukeskkonna ning soodustab tervislikke elu- viise. Ligipääsetavus hea ruumilahendus on kättesaadav ja kasutatav kõigile ühiskonna liikmetele nende kogu elukaare vältel. Hea ruumiline lahendus võimaldab ligipääsu erineval viisil liikuvatele, erineva suuruse ja vanusega inimestele. Hea lahendus sobib kasutamiseks kõigile, ruumimahtude ja funktsioonide jaotus on selge ja aru- saadav. Hea lahendus toetab ühistranspordi kasuta- mist ning keskkonnasäästlikke tervislikke liikumis- viise. Hea lahendus pakub jätkusuutlikke elamis- tingimusi ja tugevdab sotsiaalset vastupanuvõimet, luues kvaliteetset, kättesaadavat ja ligipääsetavat elamispinda. Kasutajasõbraliku ruumi kujundamine tähendab ruumi kasutamise mugavuse ja funktsio- naalsete vajadustega arvestamist ning lahendusi, mis võivad näiteks olla seotud erinevate liikumis- võimalustega, ühendusteede, puhkealadega vms. Sotsiaalne hea lahendus arendab ühiseid väärtuseid. Hea sidusus ruumilahendus ei täida üksnes funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid ka seob inimesi ja suurendab omavahelist lävimist. Mitmekesisus hea ruumilahendus toetab elavaid ja segakasutu- sega naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. Ta loob tänapäevaste vahendite abil keskkonda, mis kultuuripärandi austamise kõrval loob ka uusi kul- tuuriväärtusi ja toetab bioloogilist mitmekesisust. Eristatavus hea ruumilahendusega luuakse paiku, mis on ja kohataju eriomased, sobituvad kohalikku konteksti ning millel on iseäralikud tunnused, mis loovad teatava kohataju. Ehitatud keskkond vajab terviklikku kultuurikeskset lähenemist ning humanistlikku vaadet sellele, kuidas me ühiselt kujundame paiku, milles elame ning pärandit, mille me enesest maha jätame. Pärandi- hea lahendus arvestab ajaloolise kontekstiga, sõbralikkus kultuuri ainelise ja vaimse koosseisuga ning kasutab seda olulise ressursi ja tööriistana. Hea ruumilahen- dus toetab pärandiväärtusega objektidele võimalusel uue rakenduse leidmist. Esteetika arhitektuursel kvaliteedil on kunstiline mõõde, kus ruumiline kooskõla, sobiva mõõtkava tajumine ja tundlik materjalikasutus avaldavad otsest positiivset mõju meie elukvaliteedile. Hea ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilu, inspiratsiooni, nau- dingut ja rahulolu. Esteetika saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil. Ühiskon- na vaates on eriti oluline avaliku ruumiga kontaktis oleva ruumiosa esteetika.  KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTETE ELLUVIIMINE Kvaliteetse ruumi põhialused töötati välja Rahandusministeeriumi juures 2019. aastal tegutsenud ruumiloome töörühma eestvedamisel kui üldised suunised ja hea tava kvaliteetse ruumi kujundamisel, mille peamine eesmärk on tõsta ja ühtlustada erinevate osapoolte arusaamist kvaliteetsest ruumist ja seda mõjutavatest teguritest. Aluspõhimõtete rakendamiseks tuleb need lõimida erinevatesse ruumi- loome otsustusprotsessidesse, millega tegeleb loodav maa-, regionaal- ja planeerimisvaldkonna ühendamet (MaRe). Aluspõhimõtete ellu- viimiseks koostab MaRe ühendamet täpsema rakendusplaani. Aluspõhimõtete elluviimise jooksva seire ja analüüsi eest hakkab vastuta- ma MaRe ühendamet, kes kaasab regulaarselt erialaühendusi, ülikoole ning valdkondlikke ministeeriume (sh Kultuuriministeerium, Rahandus- ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kesk- konnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreet- sete töögruppide aruteludesse. Läbi tiheda koostöö erasektori (projekteerijad, kinnisvaraarendajad, ehitajad jt) ning ülikoolidega kavandatakse tegevusi ja tehakse ettepanekuid poliitikakujundajatele. Aluspõhimõtete elluviimiseks koostab MaRe ühendamet täpsema rakendusplaani. Ühendameti juhtimismudeli spetsii ka võib viia minis- teeriumideülese ruumiloome meeskonna loomiseni. Elluviimine on seotud strateegia Eesti 2035 ruumi ja liikuvust käsitleva reformilõuendi ning tulemusvaldkondade programmide tegevuste ja teenuste ümberkujundamisega. Tähelepanu tuleb pöörata vajadusele elukeskkonna arengukava järele. ALUSPÕHIMÕTETE ELLUVIIMISE EESMÄRGID, TEGEVUSED JA MÕÕDIKUD Eesmärkide seadmisel, tegevuste kavandamisel ja mõõdikute kujunda- misel on lähtutud ruumiloome töörühma aruteludest ja huvirühmade ettepanekutest. Aluspõhimõtete elluviimisel peetakse silmas järgmisi eesmärke 1. Aluspõhimõtete järgimine on hea tava nii avalikus kui ka erasekto- ris, misläbi muutub elukeskkond kõigile paremaks. Olemasolevat ruumi ei tohiks ühegi ruumiotsusega halvemaks muuta: ruum, mida otsusega muudetakse, on alati juba olemas huvide tasa- kaalustamisel jälgitakse, et kompromiss aitab kohandada seda ruumi pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. 2. Erineva tasandi ruumiotsused on ruumipädevad: ruumiotsuste langetamisel kasutatakse ruumivaldkonna ekspertide abi, kes aitavad erinevate argumentide kaalumisel hinnata otsuse võima- likku ruumimõju. Kuna aluspõhimõtted laienevad ruumile laiemalt, on igal aluspõhimõttel erinev tähtsus ja kaal lähtuvalt ruumilise sekkumise tasandist (siseruum, hoone, maastik, regioon jne). Igal ruumiobjektil on oma mõjuala, mistõttu tuleb iga ruumiotsuse puhul võtta arvesse konkreetse objekti kultuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku keskkonnakonteksti. 3. Kõikidel ruumiotsuse tasanditel alates põhimõttelisest investeeri- misotsusest ja asukohavalikust kuni detailse ruumilahenduseni järgitakse kaasamise põhimõtet. Ruumiotsuste kaalumisse kaasatakse asjassepuutuvad isikud, kelle õigusi võib ruumiotsus puudutada, ja tehakse koostööd asutustega, kelle tegevusvald- konda võib ruumiotsus mõjutada. 4. Aluspõhimõtted kajastuvad riigi strateegilistes arengudokumen- tides ning nendega arvestatakse ruumiotsustes ja planeerimis- tegevuses. 5. Õigusaktid ja standardid ja juhendmaterjalid toetavad aluspõhi- mõtete rakendumist elukeskkonna parendamisel, aluspõhi- mõtteid viiakse vajadusel sisse õigusaktidesse, standarditesse ja juhendmaterjalidesse. EESMÄRKIDE ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED (täpsustatakse rakendusplaaniga) Tegevused keskenduvad aluspõhimõtete kasutuselevõtule kogu ruumi- loomes: kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimise kui hea tava kujundamisele, ruumipädevuse läbivale tõstmisele, aluspõhimõtete rakendamisele investeeringute ja rahastusmeetmetega seotud ruumi- otsustes ning riigivara kasutamisel, kaasamise edendamisele, samuti aluspõhimõtete sidumisele strateegiliste arengudokumentide, õigus- aktidega jm regulatsioonidega. 1. HEA TAVA KUJUNDAMINE: ALUSPÕHIMÕTTEID JUURUTATAKSE RUUMIOTSUSE TÖÖVAHENDINA . 1.1. Eeskuju näitamine avaliku sektori poolt aluspõhimõtete raken- damisega investeeringute kavandamisel (pikk vaade, kontra- tsükliline investeeringute planeerimine) ja investeeringu- otsuste tegemisel, asukohavalikute tegemisel, kinnisvaraot- suste langetamisel, hangete läbiviimisel, rahastustaotluste hindamisel, (planeeringute, projekteerimise jt tellimuste) lähteülesannete koostamisel jne. Mõõdik: aluspõhimõtete rakendumine mitmesugustes ruumiotsustes: nt läbiviidud väärtuspõhiste hangete maht ja osakaal hangetest, aluspõhi- mõtetega arvestamine rahastusotsuste tegemisel jne. 1.2. Ruumivaldkonna professionaalide teadlikkuse tõstmine. Ruumiloomega seotud asutused avalikus sektoris, erialaliidud jt valdkondlikud katusorganisatsioonid levitavad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid oma suhtluskanalites ja toetavad nende rakendamist (projekteerimis- jt) teenuste osutamisel. Mõõdik: teavitustegevuste edukus aluspõhimõtete raken- dumine ruumivalkdonna teenuste osutamisel (nt projekteeri- mine, ruumiline planeerimine jne). 1.3. Elanike teadlikkuse tõstmine ja nn kogukonnavaate kujunda- mine. Avalikkuse teadlikkus aluspõhimõtete olemasolust toetab nende kasutuselevõttu, kasvatades elanike nõudlikkust kvaliteetse ruumi järele. Me tajume rohkem kui me näeme kogukonnavaate kujundamisel koostöö keskkonnapsühho- loogide jt erialade spetsialistidega. Teavitustegevused. Mõõdik: Hoiakute muutumine, aluspõhimõtete omaksvõtu ulatus kogukonna vaates. 2. RUUMIPÄDEVUSE RAKENDAMINE JA TÕSTMINE: 1) ruumispetsialistide senisest tõhusam rakendamine ruumi otsuste kaalumisel; 2) ruumiotsuste tegijate ja elluviijate teadlikkuse tõstmine. 2.1. Ruumimõju hindamise piloteerimine avaliku sektori ruumi- otsuste langetamisel. Mõõdik: piloteerimistulemused. 2.2. Koolitustegevus avaliku sektori ruumiotsuste tegijate ruumi- pädevuse tõstmiseks. Korraldatakse ruumiloome alaseid kursuseid ja koolitusi erinevatele avaliku sektori sihtrühmadele eesmärgiga suurendada teadlikkust, koostööd ja sidusust ruu- miloomevaldkonnas. Kursustel tutvustatakse ruumipoliitika erinevaid tahke (sh arhitektuuri-, maa-, maastiku-, regionaal-, kultuuri-, ehitus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, riigi kinnis- vara strateegiat) ning laiapindse ruumiloome käsitlust. Siht- grupp on poliitikud, (kõrgemad) riigiametnikud, majandus- ja arvamusliidrid, kultuuri- ja haridustegelased, omavalitsuste esindajad, ajakirjanikud, vabasektor ning valdkonnas tegutse- vad spetsialistid. Kvaliteetset ruumiloomet väärtustav mõtte-  viis levib nende kaudu kogu ühiskonnas. Mõõdik: koolitus- tegevuse mõju strateegilisele planeerimisele kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamise ulatus strateegilisel planeerimisel ning ruumiotsuste tegemisel. 2.3. Aluspõhimõtete rakendamise juhendmaterjalide koostamine, näidisprojektide ja juhtumiuuringute analüüs. Mõõdik: juhend- materjalide kasutuselevõtt. 2.4. Koostöö era- ja vabasektoriga, tõstmaks kinnisvaraarendajate ja -planeerijate ruumipädevust ning teadlikkust sellest, et nad loovad oma arendustegevustega elukeskkonda. Mõõdik: sektori teadlikkuse kasv teenuste arendamisel kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete rakendamise ulatus kinnisvaraprojekti- de ja planeeringute elluviimisel. 2.5. Ruumihariduse juurutamine alates põhiharidusest õppekava- des läbivalt kogu üldharidussüsteemis. Mõõdik: juurutamise üleriigiline ulatus ja mõju, koolide ja õpetajaskonna kaasa- tulemine. 3. KAASAMINE: 3.1. Asjassepuutuvate isikute kaasamine ruumiotsuste kaalumis- se, kelle õigusi võib ruumiotsus puudutada. Mõõdik: muuda- tused ruumiotsuste menetlusprotsessides. 3.2. Koostöö tegemine asutustega, kelle tegevusvaldkonda võib ruumiotsus mõjutada. Mõõdik: muudatused ruumiotsuste menetlusprotsessides. 3.3. Erinevate kasutajagruppide vajaduste tasakaalustatud koond- pildi loomine ja sellega arvestamine ruumiotsuste kaalumisel. Mõõdik: muudatused ruumiotsuste menetlusprotsessides. 3.4. Elukeskkonnaga rahulolu uuringute süsteemne läbiviimine. Mõõdik: elukeskkonnaga rahulolu kasv. 4. ALUSPÕHIMÕTETE SIDUMINE STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA: 4.1. Aluspõhimõtete kajastamine Eesti 2035 strateegia teema- lehtedel. 4.2. Elukeskkonna arengukava koostamine ning selle rakendus- plaani koostamine ruumiloome valdkondade ja huvigruppide koostöös. 4.3. Üleriikliku planeeringu uuendamine, jt. 5. ALUSPÕHIMÕTETE SIDUMINE ASJAKOHASTE ÕIGUSAKTIDE, STANDARDITE JA JUHENDMATERJALIDEGA: 5.1. Planeerimisseadus, ehitusseadustik, liiklusseadus, riigi- hangete seadus jt. 5.2. Ruumivaldkonda puudutavate standardite ja juhendite aja- kohastamine või vajadusel uute loomise algatamine. VÕTMEROLLI MÄNGIVAD JÄRGMISED ASUTUSED JA ORGANISATSIOONID MaRe ühendamet MaRe ühendameti juhtministeeriumid: Rahandusministee- rium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kesk- konnaministeerium, Kultuuriministeerium seavad strateegi- lised poliitikasuunad ja kehtestavad peamised rakendamis- põhimõtted ning tegevussuunad teised ruumiloomega tegelevad ministeeriumid riigiasutused, eelkõige Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet jt riigi osalusega äriühingud RKAS, RMK jt sihtasutused Innove, EAS, KredEx, KiK, PRIA ruumivaldkonna erialaliidud, -ühingud ja arenduskeskused Riigi Tugiteenuste Keskus: koolitustegevus ruumipädevuse tõstmisel valitsusasutuste ja omavalitsuse tasandil koolituste ja juhendmaterjalide puhul ka valdkonna ettevõtjad ja omavalitsuse üksused koolituste ja uuringute läbiviimisel ruumivaldkonna haridust pakkuvad uurimiskeskused, ülikoolid jt õppeasutused  Kaia Sarnet Teie 20.11.2019 nr 15-1/7086-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 16.12.2019 nr 10-8/2105-2 Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ ülevaatamine Austatud Kaia Sarnet Täname, et pöördusite Kultuuriministeeriumi poole sisendi saamiseks üleriigilise planeeringu (ÜRP) ülevaatamisel. Nõustume, et ÜRP tegevuskava saab koostada ja ellu viia ainult tihedas koostöös asjakohaste ametiasutustega. Kvaliteetse elukeskkonna arendamisel puudub avalikus sektoris ühtne vastutaja – vastutus hea elukeskkonna eest on hajutatud erinevate asutuste vahel. ÜRP on töövahend, mis aitab ruumipoliitikat ellu viia, kuid ruumipoliitika kujundamine on erinevate ministeeriumide vahel killustunud. Seetõttu on oluline, et ÜRP aitab koondada riigi ruumilise arengu tervikvaadet ning seostada senisest paremini strateegiliste arengudokumentide ja ruumilise planeerimise põhimõtteid. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga ning lisatud käesolevale vastusele (lisad 1 ja 2). Kindlustamaks, et riik väärtustab terviklikku elukeskkonda kui olulist komponenti säästva arengu eesmärkide saavutamisel, teeme ettepaneku täpsustada üleriigilist planeeringut kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis aitab neid paremini lõimida erinevatesse ruumiloome otsustusprotsessidesse ja erineva tasandi planeeringutesse. Nõustume, et lisaks üleriigilisele planeeringule on tulevikus valdkondade üleseks oluliseks ruumi kvaliteedile suunatud visioonidokumendiks Eesti 2035+ strateegia. ÜRP ja Eesti 2035+ strateegia saavad mõlemad kaasa aidata sellele, et kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted kajastuksid erineva tasandi strateegilistes arengudokumentides ning nendega arvestatakse ruumiotsustes ja planeerimistegevuses. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete esiletoomine nii ÜRPis kui ka Eesti 2035+ strateegias lisab hoogu nende kasutuselevõtule kogu ruumiloomes, mis aitab kaasa hea elukeskkonna kavandamisele ja loomisele. Eelpool väljatoodust lähtuvalt teeme ettepaneku täiendada ÜRP elluviimise tegevuskava eesmärke kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete läbiva juurutamisega ruumiloomes vastavalt Lisas 2 toodud tegevustele: aluspõhimõtete järgimise hea tava kujundamine, nende rakendamine investeeringute ja rahastusmeetmete puhul, samuti riigivara kasutamisel, ruumipädevuse läbival tõstmisel, kaasamise edendamisel, aga ka aluspõhimõtete sidumisel strateegiliste arengudokumentide, õigusaktide jt regulatsioonidega. Märgite oma kirjas, et paljude ÜRP eesmärkide jaoks oluliste tegevuste kavandamine toimub valdkondlike arengukavade kaudu. Praegu kehtivate ja loomisel olevate riiklike arengukavade Suur-Karja 23/ 15076 Tallinn/ 628 2222/ [email protected]/ www.kultuuriministeerium.ee/ Registrikood 70000941 hulgast puudub arengukava, mis tegeleks inimeste elukeskkonnaga terviklikult. Mida killustatum on ruumipoliitika ja hajutatum vastutus, seda olulisem on erinevatele osapooltele ühtsete eesmärkide seadmine. Teeme ettepaneku kaaluda elukeskkonna arengukava koostamist, mis koondaks erinevate haldusalade sellesuunalisi tegevusi ning aitaks ÜRP ellu viia. Teeme ettepaneku täiendada ÜRP elluviimise tegevuskava eesmärgiga tagada terviklik ja tasakaalustatud areng regioonides. Selle elluviimisele aitavad kaasa mitmed käimasolevad tegevused, nagu näiteks programm „Hea avalik ruum“, mille käigus on alates 2014. aastast viidud Eesti linnades koostöös Eesti Arhitektide Liiduga läbi avalikke arhitektuurivõistlusi, misjärel on leidnud aset paljude linnasüdamete uuendamine ja elavdamine. Orienteeruvalt paarkümmend omavalitsust on n-ö ootejärjekorras, et võistlusi läbi viia ja nende tulemuste alusel lahendusi välja ehitada. Kultuuriministeerium kavandab järgmisena piloteerida väikelinnade ajalooliste keskuste arendamist Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi toel. Rahvastiku kahanemine väljaspool kaht suuremat linna ohustab ka kultuuripärandit, samas kui elavad ja hästitoimivad linnakeskused aitaksid edendada kogu regiooni elujõulisust. Teeme ettepaneku kaasata ÜRP ülevaatamise protsessi ruumiloome valdkonna erialaühendusi (Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit jt), ruumivaldkonna spetsialiste koolitavaid ülikoole (sh Eesti Kunstiakadeemia, TalTech, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool) ning teisi partnereid kindlustamaks, et ÜRP eesmärke viiakse tulevikus ellu tihedas koostöös erasektori (projekteerijad, kinnisvaraarendajad, ehitajad jt) ning ülikoolide ja teadusasutustega. Teeme ettepaneku pöörata ÜRPis ja tegevuskavas senisest suuremat tähelepanu ruumilise segregatsiooni teemale, kuivõrd uuringute põhjal on näiteks Tallinn kõige kiiremini segregeeruv pealinn Euroopas. Selle trendi valguses on tuleb ruumilises planeerimises võtta kasutusele meetmeid elanikkonna sotsiaalse ja ruumilise lõhestumise vähendamiseks, mis Tallinna näitel on ühtlasi rahvusepõhine. Segregatsioonil on oluline negatiivne mõju majandusele ja ühiskonna ühtsusele. Segregatsiooni tõttu väheneb elukeskkonna konkurentsivõime, kerkivad uued sotsiaalprobleemid, süveneb kuritegevus, kultuuriline tõrjutus jne. Sotsiaalmajandusliku segregeerumise ja ruumilise eraldatuse tase on Tallinnas pea kaks korda kõrgem kui näiteks naabritel Riias või Vilniuses. Kuna etniline eraldatus on Tallinnas kõrgem kui teistes Balti pealinnades ning üldine segregatsioon kasvab oluliselt kiiremini, tuleks ÜRPis ja selle elluviimise tegevuskavas seada eesmärgiks segregeerumisest tekkivate vastasseisude vähendamise. Tegevuste kavandamisel on Eestil võimalik õppida rahvusvahelisest kogemusest, kuidas elukeskkonna parema planeerimise kaudu vähendatakse ja ennetatakse edukalt sotsiaalprobleeme. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Veronika Valk-Siska 6282207 [email protected]