Kiri

Ministeeriumid Meie 13.12.2019 nr 1.2-2/133-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri töövõime hindamisega seonduvate määruste muutmise määruse eelnõu. Eelnõu ja seletuskiri on leitavad eelnõude infosüsteemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalkindlustusamet Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Patsientide Esindusühing Lii Pärg 6269 278 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU .12.2019 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri töövõime hindamisega seonduvate määruste muutmine Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 5 lõike 4, § 6 lõike 3 ja § 22 lõike 4 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) isikukood ja selle väljastanud riik või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu ning surmaandmed;“; 2) paragrahvi 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) postiaadress, e-posti aadress ja telefon;“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) andmed töötamise, sealhulgas välisriigis elamise ja töötamise kohta.“; 4) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) taotleja nimetatud perearsti, põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti ning tegutsemispiirangute kohta lisainfot andvate teiste spetsialistide kohta;“; 5) paragrahvi 7 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „haridustaseme, eriala ja“; 6) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta;“; 7) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.“;  2 8) paragrahvi 7 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang piirangute esinemise kohta järgmistes kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. (3) Andmekogusse kantakse taotleja hinnang järgmiste asjaolude esinemise kohta: 1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed; 2) muud tervisehäired.“; 9) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud meeskonnaliikmete andmed; 3) isiku antud selgitused ning vaatluse ja vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused.“; 10) paragrahvi 15 lõike 12 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) ravi ja ravimite kohta.“; 11) paragrahvi 17 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Isikule kuvatakse töövõime hindamise taotluse andmed, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamus ja selle andja andmed, töövõime hindamise otsuse andmed ja eksperdiarvamuse andmete töötlemise logid tervise infosüsteemi kaudu.“. § 2. Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) erijuhtum – erandlik hindamisjuhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on inimese tegutsemise ja osalemise piirangud vähe väljendunud või ei vasta osalise või puuduva töövõime kriteeriumitele, kuid tema töötamine on terviseseisundi tõttu osaliselt või täielikult takistatud;“; 2) paragrahvi 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:  3 „8) ekspertiisimeeskond – töövõime hindamise pädevusega arstidest ja spetsialistidest (eelkõige füsio- või tegevusterapeut, psühholoog, eripedagoog või logopeed) koosnev meeskond, keda eksperdiarvamuse andja kaasab vajaduse korral eksperdiarvamuse andmiseks;“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse punktidega 9–11 järgmises sõnastuses: „9) arsti vastuvõtt – kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul käinud, teavitab töötukassa isikut töövõimetoetuse seaduse § 6 lõike 5 alusel arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta; 10) tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt – töötukassa võib suunata isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, et hinnata isiku tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks; 11) täiendavad terviseandmed – töötukassa poolt töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 6 alusel arstilt taotletud isiku terviseandmed, kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid tervise infosüsteemi sisestanud või tervise infosüsteemi sisestatud andmed on töövõime hindamiseks ebapiisavad, sealhulgas juhul, kui olemasolevad terviseandmed vajavad täpsustamist või on sisult vastuolulised. Töötukassa võib isiku piirangute täpsustamiseks andmeid taotleda ka töövõime hindamise taotlusel märgitud spetsialistilt.“; 4) paragrahvi 3 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töövõime hindamiseks kantakse töövõime hindamise taotlusele (edaspidi taotlus): 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood ja selle väljastanud riik; 3) isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu; 4) postiaadress, e-posti aadress ja telefon; 5) andmed välisriigis elamise ja töötamise kohta; 6) andmed abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta; 7) nende arstide ja spetsialistide andmed, kes saavad anda infot isiku töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta; 8) andmed esindaja ja tema esindusõiguse kohta; 9) andmed taotlusele lisatud dokumentide kohta. (2) Isik annab taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;  4 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. (3) Isik annab taotlusel hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: 1) sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed; 2) muud tervisehäired.“; 5) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui eksperdiarvamus ei kinnita käesoleva määruse §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi esinemist, tuleb isikul anda hinnang piirangute esinemise või puudumise kohta kõikides käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes.“; 6) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Isiku töövõimet välistavad seisundid on: 1) pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada; 2) dialüüsravi; 3) juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu; 4) dementsus; 5) mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng; 6) püsivalt voodihaige (ööpäevaringne kõrvalabi vajadus).“; 7) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.“; 8) paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest visiidipõhise hindamise käigus saadud andmetest: 1) isiku antud selgitused ja vaatluse tulemused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused. (3) Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Töövõimetoetuse seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajad peavad eksperdiarvamuse andmisel lähtuma kehtivast töövõime hindamise metoodikast ja olema läbinud selle kasutamise koolituse.“; 10) paragrahvi 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „tegevusvõime“ sõnaga „tegutsemisvõime“;  5 11) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa. Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel  Sotsiaalministri XX.XX.2019. a määrus nr … „Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ muutmine“ Lisa Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid Minu võimekus … on muutlik* 9 KEHALINE JA VAIMNE VÕIMEKUS Kas Teil on tahet igapäevaelus osaleda?**  Jah  Ei 1. Liikumine 1.1. Liikumine eri tasapindadel 1.1.1. Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta?  Enam kui 200 meetrit 0***  200 meetrit 2  100 meetrit (umbes jalgpalliväljaku pikkus) 3  50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus) 4  Ei suuda iseseisvalt üldse liikuda 4 1.1.2. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada?  Jah 0*** * Kõikide võtmetegevuste küsimuste üks valikvastustest. Number 9 tähistab hinnangut, et vastus ei ole rakendatav taotleja määratud raskusastmena. Ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus ... on muutlik” punktiväärtuse vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0–4. ** Vastust arvestatakse hinnatava võtmetegevuse sooritamisel esinevale piirangule raskusastme määramisel, kuid eraldi punktiväärtust sellele ei anta. *** Punktiga 0 hinnatakse nende tegevuste raskusaste, mille küsimuste vastusevariantide hulgas on „Jah“, „Väikeste raskustega“ või „Enam kui 200 meetrit”. Arst täidab hinnangu vastavalt sobivale raskusastmele: - kui tegevuspiirang puudub, jääb hinnanguks 0; kui esineb kerge piirang, pannakse hinnanguks 1; - kui enam kui 200 meetri läbitakse piiranguteta, pannakse hinnanguks 0; - kui enam kui 200 meetri läbimisel esineb kergeid takistusi, pannakse hinnanguks 1.  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid  Väikeste raskustega 0  Mõõdukate raskustega 1  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2  Ei 3 1.2. Ohutu ringiliikumine 1.2.1. Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 1.2.2. Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud?  Jah 0***  Väikeste raskustega 0  Mõõdukate raskustega 1  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2  Ei 3 1.3. Seismine ja istumine 1.3.1. Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Suudan kuni 3 tundi 2  Suudan vähem kui 1 tunni 3  Ei 4 1.3.2. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 1.4. Liikumisega seotud muud piirangud** 2. Käeline tegevus 2.1. Käte sirutamine 2.1.1. Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada?  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid  Ei 4 2.2. Asjade liigutamine 2.2.1. Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suudan tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga anumat 3  Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust 4 2.2.2. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 2.3. Käteosavus 2.3.1. Kuidas saate käsi ja sõrmi kasutada?  Väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 2.4. Käelise tegevusega seotud muud piirangud** 3. Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine 3.1. Teabe edasiandmine 3.1.1. Kas suudate teisele inimesele edasi anda lihtsa teabe? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 3.2. Teabe vastuvõtmine 3.2.1. Kas kuulete ja/või saate teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet? (lihtne teave võib olla näiteks hoiatushüüe, teave kellaaja või asukoha kohta)  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid 3.2.2. Kas näete lugeda suures kirjas trükitud teadet? (suure kirja all mõistetakse tavalisest ajalehe ja raamatukirjast suuremat teksti, vähemalt tähesuurusega 14)  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud** 4. Teadvusel püsimine ja enesehooldus 4.1. Teadvusel püsimine 4.1.1. Kui tihti Teil esineb teadvusehäireid? (siia kuuluvad minestused, epilepsiahood, diabeediga seotud teadvusehäired jne)  Üks kord paari aasta jooksul 1  Mõni kord aastas 2  Iga kuu 3  Vähemalt üks kord nädalas 4 4.2. Tualettruumi toimingud 4.2.1. Kas Teil esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi?  Jah, üksikutel juhtudel aasta jooksul 2  Jah, iga kuu 3  Jah, iga päev 4 4.3. Söömine ja joomine 4.3.1. Kas suudate panna toitu ja jooki omale suhu, ilma et teine inimene peaks Teid aitama?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 4.3.2. Kas suudate mäluda ja neelata vabalt?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid 4.4. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud** 5. Õppimine ja tegevuste sooritamine 5.1. Tegevuste õppimine 5.1.1. Kas suudate õppida selgeks lihtsaid tegevusi?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 5.1.2. Kas suudate õppida selgeks keerulisi tegevusi?  Jah 0***  Väikeste raskustega 0  Mõõdukate raskustega 1  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2  Ei 3 5.2. Tegevuste alustamine ja lõpetamine 5.2.1. Kas suudate ise märgata igapäevategvuste vajadust ja neid kavandada, alustada ja lõpetada?  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 5.3. Õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud** 6. Muutustega kohanemine ja ohu tajumine 6.1. Väljaskäimine 6.1.1. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tuttavatesse kohtadesse?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 6.1.2. Kas saate emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna Teile tundmatutesse kohtadesse?  Jah 0***  Väikeste raskustega 0  Mõõdukate raskustega 1  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2  Ei 3  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid 6.2. Riski või ohu tajumine 6.2.1. Kas vajate ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale?  Ei 0  Üksikute tegevuste juures, mitte iga päev 2  Jah, päevasel ajal alati 3  Jah, ööpäev läbi 4 6.3. Toimetulek muutustega 6.3.1. Kas tulete toime muutustega oma igapäevases elus? (näiteks söögiaeg nihkub ette- või tahapoole, buss või rong tuleb oodatust erineval ajal, sõber või hooldaja saabub Teie juurde plaanitust varem või hiljem)  Väikeste raskustega 1  Jah, kui tean muudatust ette 2  Ei, kui muudatus on ootamatu 2  Ei tule üldse muutustega toime 4 6.4. Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud** 7. Suhtlemine 7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine 7.1.1. Kas saate tuttavate inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?  Jah 0***  Väikeste raskustega 1  Mõõdukate raskustega 2  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 3  Ei 4 7.1.2. Kas saate võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu?  Jah 0***  Väikeste raskustega 0  Mõõdukate raskustega 1  Suurte raskustega, peaaegu võimatu 2  Ei 3 7.2. Kohane käitumine 7.2.1. Kui sageli kaotate kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle?  Harva 1  Vahetevahel 2  Sageli 3  Iga päev 4  Raskusastmele Valdkonna ja võtmetegevuste küsimused vastavad punktid 7.3. Suhtlemisega seotud muud piirangud** 8. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed** 8.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi alkoholi või sõltuvust tekitavate muude ainete (narkootikumid, liimid, lahustid vm) tarvitamise tõttu?  Jah  Ei 8.2. Kas Teil on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid (nt oksendamine, iiveldus, peapööritus vms)?  Jah  Ei 9. Muud tervisehäired** 9.1. Kas Teil on tegutsemisraskusi, mida eespool esitatud küsimused ei käsitlenud?  Jah  Ei 10. Erijuhtumid Meditsiinilise hinnangu alusel  Jah 4  Ei 0  Tervise- ja tööministri töövõime hindamisega seotud määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eesmärk on täpsustada töövõime hindamise taotluse andmekoosseise ja töövõimet välistavate seisundite loetelu ning muuta püsiva tervisekahjustusega inimese töövõimele hinnangu andmise põhimõtteid tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“. Töövõime hindamise õiguslikud alused on sätestatud töövõimetoetuse seaduses (edaspidi TVTS). Määruse eelnõuga korrigeeritakse töövõime hindamisel kasutatavaid mõisteid, töövõime hindamise valdkondade ja võtmetegevuste nimetuste sõnastust ning töövõimet välistavate seisundite loetelu. Samuti võrdsustatakse tingimusi töövõime hindamisel ja puude raskusastme taotlemisel töövõimet välistava seisundiga inimestel. Töövõime hindamise valdkondade ja küsimuste sõnastuse muutmisel on lähtutud Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) töövõime hindamise taotluste menetlemisel saadud tagasisidest, Eesti Puuetega Inimeste Koja tagasisidest ja töövõimet hindavate ekspertarstide ettepanekutest. Töövõime hindamise taotluse täitmisel raskemini mõistetavate terminite täpsustamise ja ümbersõnastamisega tagatakse hindamisprotsessi osapooltele ühtsem arusaam valdkondade nimetustest, küsimuste sisust ja hindamise eesmärgist. Töövõimet välistavate seisundite loetelu (edaspidi loetelu) koosneb kuuest väga raskest terviseseisundist, mis üldjuhul põhjustavad puuduva töövõime. Tagamaks loetelus sisalduvate seisundite täpsem vastavus töövõimet välistavatena ja nende ühtsem mõistetavus, korrigeeriti viie seisundi nimetust. Loetelu korrigeerimiseks analüüsiti töötukassa töövõimet välistavate seisundite kasutamise andmeid ning lähtuti töövõimet hindavate ekspertarstide ja meditsiinierialade seltside ettepanekutest. Töövõimet välistava seisundiga inimestele sarnaselt töövõime hindamisega lihtsustatud viisil puude tuvastamise võimaldamisega tagatakse väga raske terviseseisundiga inimestele lihtsam ja kiirem asjaajamine. Muudatus võimaldab neil töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse edaspidi täita lühivormis ka sel juhul, kui nad vajavad lisaks töövõime hindamisele puude raskusastme tuvastamist. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrusega nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ on kehtestatud andmekogu pidamise täpsem regulatsioon, sealhulgas andmekogu turvanõuded, andmekoosseis, andmete andmekogusse kandmise kord, andmeandjad, saadavad andmed, andmete säilitamise ja väljastamise kord ning muud korralduslikud küsimused. Andmekogu tagab töötukassale ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalike andmete kättesaadavuse töövõime hindamisel, töövõimetoetuse määramisel, tööandja eest erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmisel, andmete analüüsimisel ja statistika koostamisel. Määruse eelnõuga korrigeeritakse andmekogusse kantavate töövõime hindamise valdkondade ja võtmetegevuste nimetusi ning täpsustatakse andmekoosseisu.  2 Määruse muudatused tulenevad tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruses nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ eelnõust, mille jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. märts 2020. a. Enamik muudatustest on tehnilised ning need tehakse mõistekasutuse ühtlustamise eesmärgil. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg ([email protected], 626 9278). Määruse väljatöötamisel osalesid töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja juriidilise osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738). Mõju analüüsi koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Deisi Pohlak ([email protected], 626 9195). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ning töövõimet välistavate seisundite loetelu“ on kehtestatud TVTS § 5 lõike 4 ja § 6 lõike 3 alusel. Muudetakse määruse RT I, 08.09.2015, 4 redaktsiooni. Eelnõu § 2 punktis 5 sätestatu rakendamise aluseks on PISTS § 22 lõike 3 punkt 2 ja § 23 lõike 8 muudatused, mille eelnõu on esitatud EIS-i kooskõlastusringile. Muudatuse jõustumise ajaks on planeeritud 1. märtsi 2020. a. PISTS-i muudatuste tulemusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik tuvastada puude raskusaste töövõimet välistava seisundi korral terviseandmete alusel ilma inimeselt täiendavalt taotluse täisulatuses täitmist nõudmata. Samuti täpsustatakse, et töövõimet välistavate seisundite loetelu tuleneb TVTS-i alusel kehtestatud määrusest. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärus“ on kehtestatud TVTS § 22 lõike 4 alusel. Muudetakse RT I, 12.03.2019, 70 redaktsiooni. Eelnõu § 1 punktis 11 nimetatud määruse § 6 lõike 5 muudatuste aluseks on 01.01.2019 jõustunud tervise infosüsteemi põhimääruse § 6 lõige 6. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 muudetakse töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise põhimäärust. Paragrahvi 1 punktidega 1–3 on muudetud määruse § 5 punkte 1 ja 3 ning lisatud punkt 9. Paragrahvis 5 on loetletud töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku kohta andmekogusse kantavad andmed.  3 Punktiga 1 täiendatakse andmeid isikukoodi väljastanud riigi andmetega, mis võimaldavad töötukassal vajaduse korral pärida töövõime hindamiseks vajalikke andmeid välisriigist. Isikukoodi puudumise korral lisatakse nimele isiku sünniaeg ja sugu. Punktiga 2 on elukoha aadress asendatud isiku postiaadressiga, mis on vajalik isikule töövõimekaardi ja puudega isiku kaardi saatmiseks. Punktiga 3 on lisatud andmed töötamise, sh välisriigis elamise ja töötamise kohta. Eestis elavad ja töötavad isikud ei pea edaspidi esitama töövõime hindamise taotlusel andmeid enda töötamise kohta, kuna need andmed on töötukassale kättesaadavad töötamise registri vahendusel. Kui isik elab/töötab või on elanud/töötanud välisriigis, küsitakse temalt riigi nime, seal eelneva viie aasta elamise/töötamise perioode ja ameteid. Paragrahvi 1 punktiga 4 on määruse § 7 lõike 1 punktis 3 asendatud sõna „töövõime“ sõnaga „tegutsemispiirangud“. Paragrahvi 1 punktiga 5 jäetakse määruse § 7 lõike 1 punktist 5 välja haridustaseme ja eriala andmed. Töövõime hindamise kogemused on näidanud, et inimese varem omandatud hariduse ja erialade andmed ei ole töövõimele hinnangu andmiseks ekspertarstile olulised. Samuti puudub vajadus koguda neid andmeid riikliku statistika tegemiseks. Paragrahvi 1 punkti 6 muudatusega täpsustatakse määruse § 7 lõike 1 punktis 6 nimetatud töövõime toetamise andmete koosseisu. Need on muu hulgas andmed rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamise kohta. Varasema sõnastuse puhul ei olnud üheselt mõistetav, milliseid andmeid täpsemalt küsitakse. Paragrahvi 1 punktiga 7 lisatakse määruse § 7 lõikesse 1 punkt 7 järgmises sõnastuses: „taotlusele lisatud muude dokumentide andmed.“ Kui taotlusega koos esitatakse täiendavad dokumendid, sisestatakse andmekogusse dokumendi liik, esitamise kuupäev ja dokument. Muud dokumendid on näiteks töövõime hindamise taotlusele lisatavad terviseseisundi väljavõtted, volitused, rehabilitatsiooniplaanid või töövõimetoetuse taotluse korral lisatavad välismaa sissetulekute dokumendid, toetuse saamise tingimuste täitmist tõendavad dokumendid. Tegemist on andmetega, mida ei ole võimalik saada teistest riiklikest andmekogudest. Paragrahvi 1 punktide 8–10 muudatused on tehnilised. Muudatustega viiakse kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade ja võtmetegevuste nimetused ning määruses kasutatav terminoloogia vastavusse sotsiaalministri määruses „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu" kehtestatud nimetuste ja kasutatud terminoloogiaga. Paragrahvi 1 punktis 11 sätestatakse, et isikule kuvatakse tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kaudu lisaks eksperdiarvamuse andmete töötlemise logidele ka töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamus, eksperdiarvamuse andja ning töövõime hindamise taotluse ja otsuse andmed. Eksperdiarvamuse andmete TIS-i patsiendiportaalis (www.digilugu.ee) kuvamise aluseks on 01.01.2019 jõustunud TIS-i põhimääruse § 6 lõike 6 punktid 3 ja 4, mille kohaselt edastab töötukassa TIS-i: 1) töövõime hindamise taotluse andmed; 2) töövõime hindamise menetluse andmed; 3) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse andja andmed; 4) töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse. TIS-is kuvatakse isikule alates 01.01.2019 tehtud otsuste aluseks olevad eksperdiarvamused PDF-vormingus. Kuni 31.12.2018 tehtud eksperdiarvamuste väljastamise soovi korral on võimalik saada väljavõte eksperdiarvamusest, pöördudes vastava sooviga töötukassasse või saates digitaalselt allkirjastatud päringu e-posti aadressile [email protected]. Eksperdiarvamust ei kuvata ega väljastata isikule juhul, kui ekspertarst on lisanud eksperdiarvamusele märkuse, et isikule tuleb vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele väljastada  4 töövõime hindamise lühiotsus. Isikule kuvatakse alates 01.01.2019. a patsiendiportaalis tema poolt töötukassale esitatud töövõime hindamise taotluste ja nendega seotud eksperdiarvamuste ja otsuste andmed:  taotluse esitamise kuupäev ja registreerimise number;  töötukassa koostatud töövõime hindamise otsuse kuupäev ja tüüp;  eksperdiarvamus;  eksperdiarvamuse koostanud raviasutuse ja arsti andmed;  töövõime ulatus ja kehtivus. Paragrahviga 2 muudetakse töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimuste ja töövõimet välistavate seisundite loetelu määrust. Paragrahvi 2 punktidega 1–3 korrigeeritakse määruse §-s 2 defineeritud mõisteid ja täiendatakse mõistete loetelu. Määruse § 2 punktis 6 (eelnõu § 2 punkt 1) defineeritud erijuhtumi mõistet on täpsustatud sõnastusega „erandlik hindamisjuhtum“. Üldjuhul tuleb inimese tegutsemispiiranguid hinnata konkreetsete tegevusvaldkondade all ja erijuhtumit saab kasutada vaid erandlikel juhtudel, kus taotleja terviseseisundi olemus on tõsisem, kui tema tegutsemisvõime piirangute alusel on võimalik valdkondade all hinnata. Erandliku erijuhtumina käsitlemist võivad vajada korduvate ägenemistega kulgevad haigused, kiire progresseerumise riskiga haigused, sagedast päevaravi vajavad haigused jne. Määruse § 2 punktis 8 (eelnõu § 2 punkt 2) defineeritud ekspertiisimeeskonna mõistele on lisatud näitena võimalike erialaspetsialistide loetelu ja nende kaasamise eesmärk. Isiku töövõimet hindab ekspertarst, kes töötab töötukassale töövõime hindamise teenust osutava lepingupartneri juures ja on läbinud töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse. Ekspertarst koostab töövõime hindamise tulemuse kohta eksperdiarvamuse üksi või koos teiste arstide või spetsialistidega (ekspertiisimeeskond), kui see on vajalik inimese tegutsemispiirangute ja nende raskusastmete kindlaksmääramiseks (nt visiidipõhise hindamise korral). Töövõime hindamise metoodika kohaselt võivad ekspertiisimeeskonna spetsialistideks olla näiteks füsio- või tegevusterapeut, psühholoog, eripedagoog või logopeed. Ekspertiisimeeskonna kaasamise vajaduse otsustab ekspertarst. Isiku töövõimet hindav ekspertarst ei saa olla isiku perearst ega eriarst, kes isikut põhiliselt ravib, kuna see oleks meditsiinieetikaga vastuolus (komplitseerib patsiendi meediku suhet). Määruse § 2 punktina 9 on lisatud mõiste „arsti vastuvõtt“ ja punktina 10 „tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtt“ (eelnõu § 2 punkt 3). Töövõime hindamise kontekstis peab arsti vastuvõtu tähendust selgelt eristama tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtu tähendusest. Isikul on TVTS § 6 lõike 5 alusel kohustus käia kuus kuud enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti (põhiliselt raviva eriarsti või perearsti või töötervishoiuarsti) vastuvõtul. Kui isik on kuue kuu jooksul enne töövõime taotluse esitamist mõne arsti vastuvõtul käinud, siis teda andmete täpsustamise vajaduse tõttu arsti vastuvõtule ei saadeta. Isik suunatakse aga töötukassa poolt tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (visiidipõhisele hindamisele) TVTS § 7 lõike 3 alusel, kui töövõime hindamise taotlusel märgitud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või TIS-i sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhise hindamise eesmärk on täpsustada isiku tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Visiidipõhise hindamise vajaduse otsustab ekspertarst. Isikut ei saadeta visiidipõhisele hindamisele selleks, et haigust diagnoosida. Määruse § 2 punktina 11 on lisatud mõiste „täiendavad terviseandmed“, et oleks arusaadav, et nende andmete all mõeldakse lisaks TIS-is juba sisalduvatele andmetele juurde küsitavaid andmeid. Töötukassa taotleb TVTS § 7 lõike 6 alusel isiku taotlusel märgitud arstilt või spetsialistilt täiendavalt isiku terviseandmeid, kui nad pole andmeid TIS-i sisestanud või TIS-i sisestatud andmed on ebatäpsed või on sisult vastuolulised ja on seetõttu töövõime hindamiseks ebapiisavad.  5 Paragrahvi 2 punktiga 4 on muudetud määruse § 3 lõikeid 1–3. Lõikes 1 on loetletud andmed, mida isik on kohustatud esitama, kui ta taotleb töövõime hindamist. Nendeks andmeteks on tema isikuandmed, s.o ees- ja perekonnanimi, isikukood sealhulgas välismaalase isikukood ja selle väljastanud riik, isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja sugu ning sideaadress ja muud kontaktandmed (e-posti aadress, telefon). Loetelu on täiendatud isikukoodi väljastanud riigi andmetega, et võimaldada töötukassal vajaduse korral pärida töövõime hindamiseks vajalikke andmeid välisriigist. Varem kasutatud elukoha aadress on asendatud isiku postiaadressiga, mis on vajalik isikule töövõimekaardi ja puudega isiku kaardi saatmiseks. Isik ei pea edaspidi esitama töövõime hindamise taotlusel andmeid enda hariduse ja eriala kohta ja oluliselt on vähenenud andmestik, mida küsitakse töötamise kohta. Töövõime hindamise praktika on näidanud, et inimese varem omandatud haridustase ja erialade andmed ei ole töövõimele hinnangu andmiseks ekspertarstile olulised, samuti puudub vajadus koguda neid andmeid riikliku statistika tegemiseks. Eestis elavate ja töötavate isikute viimase viie aasta detailsed töötamise andmed on töötukassale kättesaadavad töötamise registri vahendusel. Kui isik elab/töötab või on elanud/töötanud välisriigis, küsitakse temalt riigi nime, seal elamise/töötamise perioode ja ameteid. Töötamisega seonduvalt vajatakse isikult andmeid selle kohta, kas tal on praegusel töökohal tervise tõttu raskusi tööülesannete täitmisega, kas mõni eelnev töösuhe on lõppenud terviseseisundi tõttu ja mis olid selle põhjused. Need andmed hindamise tulemust ei määra, küll aga selgitavad terviseprobleemide seost töö iseloomu või töökeskkonnaga ja annavad lisainfot isikule sobivate töötingimuste kohta soovituste andmiseks. Taotlusel tuleb esitada andmed isiku perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti kohta, kelle vastuvõtul on isik viimase kuue kuu jooksul käinud (ees- ja perekonnanimi, asutus, eriala) ja kellel on andmeid isiku töövõime hindamiseks oluliste tervisehäirete ja tegutsemispiirangute kohta. Lisaks võib isik esitada samad andmed spetsialistide kohta, kes saavad anda täiendavat informatsiooni tema tegutsemispiirangute kohta. Spetsialistideks on näiteks sotsiaaltöötaja, psühholoog, sotsiaalhoolekandeteenuse osutaja või mõni muu spetsialist, kellelt töötukassa saaks vajaduse korral küsida töövõimele hinnangu andmiseks täpsustavaid andmeid. Kuna töötukassa taotluste menetlemise kogemused (sh nende juhtumikorraldajate kogemused, kes isikuid taotluse täitmisel abistavad) on näidanud, et isikutel võib olla raske meenutada tagantjärele visiitide aegu ning külastatud raviasutuste ja arstide andmeid, luuakse töötukassa ja TIS-i vaheline andmevahetus, mis võimaldab neid andmeid taotlusele TIS-ist lisada. Seega on edaspidi isikul võimalik kontrollida taotlusele kantud arstikülastuste andmeid ja neid täiendada juhul, kui andmed on puudulikud (nt arst pole andmeid visiidi kohta TISi edastanud). Taotlusel ei ole vaja isikul enam anda infot enda erivajadusest tingitud lisakulude kohta, nt vajadus viipekeele tõlgi, tugiisiku, eritranspordi vms järele. Need andmed on vajalikud vaid juhul, kui isik kutsutakse visiidipõhisele hindamisele. Sellisel juhul täpsustab töötukassa menetleja isikuga visiidipõhisele hindamisele minekuga kaasnevad kulud ja nende katmise vajaduse. Kulude katmise kohustus tuleneb otse seadusest (TVTS § 7 lg 3) ning eraldiseisvalt määruses üle kordamist ei vaja. Samuti pole enam vajadust märkida taotlusele infot selle kohta, kui isik kasutas taotluse täitmiseks teise inimese abi, sest hindamise tulemust need andmed ei mõjuta ja on tavapärane, et töövõime hindamist taotlev isik võib taotluse täitmiseks kasutada endale usaldusväärse inimese abi. Täitjaks (andmete, ütluste, intervjueerimise tulemuste taotlusele kandjaks) võivad olla lisaks taotlejale ka tema lähedane inimene, perekonnaliige, sotsiaaltöötaja, töötukassa töötaja, Sotsiaalkindlustusameti töötaja jne. Lõikes 2 on sätestatud, et isik annab taotluses hinnangu enda igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades (edaspidi valdkond) ja võtmetegevustes.  6 Eelnõuga muudetakse osade valdkondade ja võtmetegevuste nimetust parema arusaadavuse huvides. Valdkonna „suhtlemine: nägemine, kuulmine, kõnelemine“ uueks nimetuseks on „teabe edasiandmine ja vastuvõtmine“. Parema mõistetavuse tagamiseks muudetakse ka sama valdkonna võtmetegevuste nimetusi. Uuteks nimetusteks on „teabe edasiandmine“ ja „teabe vastuvõtmine“. Nimetuste muutmise vajaduse tingis asjaolu, et nimetatud valdkonnas pole võtmetegevuste hindamise eesmärk hinnata inimese nägemise, kuulmise või kõnelemise võimekust, vaid seda, kas ja kuidas inimene suudab nägemise/kuulmise/kõnelemise teel teavet edasi anda ja seda vastu võtta ehk informatsiooni edasiandmise ja vastuvõtmise võimekust. Teabe edasiandmise all mõistetakse kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist. Teavet võib edasi anda muu hulgas viiplemise, trükkimise jne abil. Teabe vastuvõtmise võtmeküsimuse abil hinnatakse, kuidas inimene kas kuulmise ja/või teise inimese huultelt lugemise teel või nägemise teel suudab teavet vastu võtta. Valdkond „inimestevaheline lävimine ja suhted“ nimetatakse valdkonnaks „suhtlemine“, et võtta valdkonnas hinnatavate võtmetegevuste sisu selgelt ja arusaadavalt kokku. Samuti muudetakse parema mõistetavuse tagamiseks sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamise võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“. Taotlust täitvatele inimestele ja töövõimet hindavatele ekspertarstidele on paremini mõistetav, kui suhtlemise valdkonna all ei kirjeldata nägemise/kuulmise/kõnelemise raskusi, vaid võimekust ja valmisolekut nii tuttavate kui võõraste inimestega lävida ja seejuures kohaselt käituda. Kohase käitumise all mõeldakse emotsioonide kontrollimist ja olukorrale vastavat sobivat käitumist. Enesehoolduse valdkonnas asendatakse soole ja põie kontrollimine nimetusega „tualettruumi toimingud“. Tualettruumi toimingute mõiste on kasutusel rahvusvahelises funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonis (RFK). Tegemist on tegevuse koondnimetusega, mille all mõeldakse lisaks põie ja soole kontrollimise võimele enese puhastamisega, sh abivahenditega seonduvaid probleeme, nagu sagedasem riiete määrdumine ja vahetamise vajadus. Samas valdkonnas eemaldatakse võtmetegevuse „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ nimetusest sõnad „ärkveloleku ajal“. Nimetatud valdkonna kohta lisatakse taotlusvormi selgitus, et teadvusel püsimise all mõistetakse tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus. Lisaks on muudetud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ nimetust, uueks nimetuseks on „asjade liigutamine“. Varasem sõnastus tekitas segadust, kuna ühe nimetuse alla oli koondatud kaks tegevust ja inimestel oli raske mõista, kuidas hinnata enda piiranguid asjade ülestõstmise seisukohalt, nt asju üles tõsta jõuab, aga liigutada ei jõua või asju liigutada suudab, aga neid üles tõsta mitte. Samuti jäi selgusetuks, kui kõrgele või kuidas (ühe käega vs kahe käega) peaks hindama enda võimet asju tõsta/liigutada. Selguse huvides lisatakse taotlusvormi võtmetegevuse „asjade liigutamine“ juurde selgitus, et asjade liigutamise all mõistetakse nendest kahe käega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist vöö kõrgusel (keha ühelt poolelt teisele). Töövõime hindamise taotluses annab isik valdkondade kaupa enda hinnangu järgmistele võtmetegevustele: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;  7 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Lõikes 3 on loetletud asjaolud, mis mõjutavad isiku tegutsemispiiranguid lõikes 2 nimetatud valdkondades. Tegutsemispiiranguid mõjutavateks asjaoludeks on sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed, samuti muud tervisehäired, mis taotluse võtmetegevustega ei seostunud. Eelnõuga on koondatud alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamine ühe mõiste „sõltuvust tekitavate ainete mõju“ alla ja varem kasutuses olnud mõiste „ravimite mõju“ on asendatud mõistega „ravimite kõrvaltoimed“. Isik annab taotlusel hinnangu, kas tal esineb sõltuvust tekitavate ainete mõju tõttu või ravimite tarvitamisega kaasnevate kõrvaltoimete tõttu tegutsemispiiranguid ja milles need seisnevad. Muude tervisehäirete all on mõeldud selliseid tegutsemisraskusi, mille põhjuseks on isiku tervisehäire ja mida isik taotlusvormis sisalduvatele võtmeküsimustele vastates ei saanud kirjeldada. Tervisehäired, mis on ravimitega kontrollitud ja ei põhjusta tegutsemispiiranguid, ei kuulu siia alla. RFK mõistes ei ole nimetatud asjaolude näol tegemist eraldi valdkondadega, nagu on seda lõikes 2 nimetatud valdkonnad. Küll aga võivad sõltuvust tekitavate ainete kasutamine ja ravimite kõrvaltoimed avaldada mõju isiku suutlikkusele kõigis lõikes 2 nimetatud võtmetegevustes. Paragrahvi 2 punktiga 5 muudetakse määruse § 3 lõiget 6. Muudatusega jäetakse tekstist välja viide puude tuvastamisele, kuivõrd edaspidi ei pea PISTS-i muudatuste jõustumisel töövõimet välistava seisundiga inimene ka puude tuvastamise taotlemisel taotlust täies ulatuses täitma. Töövõime hindamisel on võimalik väga raske seisundi korral määrata inimesele lihtsustatud korras puuduv töövõime, kui TIS-i andmed seisundit kinnitavad. Edaspidi ei pea töövõimet välistava seisundiga isik, kes taotleb töövõime hindamisele lisaks puude raskusastme tuvastamist, andma puude tuvastamiseks hinnangut piirangute esinemise kohta tegutsemisvaldkondade kaupa. Vaid juhul, kui eksperdiarvamus ei kinnita töövõimet välistava seisundi esinemist, tuleb isikul täita taotlusvorm täies mahus ja anda hinnang piirangute esinemise või puudumise kohta kõikides valdkondades ja võtmetegevustes. Paragrahvi 2 punktiga 6 korrigeeritakse määruse §-s 4 töövõimet välistavate seisundite loendit järgmiselt: 1) IV staadiumi vähkkasvaja muudetakse – pahaloomulise kasvaja vaevusi leevendav ehk parim toetav ravi, kui onkospetsiifilist ravi ei ole võimalik rakendada; Muudatuse tegemisel lähtuti sellest, et tulenevalt kasvajaravi võimalustest ja olenevalt haiguse paikmest on IV staadiumi vähkkasvaja diagnoosiga inimeste terviseseisund väga erinev. Seetõttu on ka nende inimeste piirangud ja tegutsemisvõime väga erinevad ja ei tähenda kõikidel juhtudel tingimata täielikku töövõime puudumist. Eesti Onkoloogide Seltsi hinnangul ei ole kindlasti võimelised töötama need inimesed, kellele ei ole võimalik kas haiguse leviku või kaasuvate haiguste tõttu rakendada spetsiifilist onkoloogilist ravi. Töövõimet välistava seisundi alusel lihtsustatud viisil puuduvat töövõimet hinnatakse edaspidi juhtudel, kus raviarsti ja patsiendi vahelise kokkuleppe tulemusel või konsiiliumi otsuse alusel pahaloomulise kasvaja diagnoosiga isikule onkospetsiifilist ravi haiguse leviku või üldseisundi tõttu ei rakendata ja rakendatakse ainult sümptomeid (valu, väsimus, oksendamine jne) leevendavat ehk parimat toetavat ravi. Teistel vähi diagnoosiga inimestel hinnatakse edaspidi töövõime ulatus (töövõimeline, osaline töövõime, puuduv töövõime) lähtuvalt tegutsemispiirangute ulatusest ja raskusastmest. 2) Dialüüsravi nimetust ei muudeta; Dialüüsravi (ka kunstneeruravi) ehk neeruasendusravi rakendatakse isikutele, kellel krooniline neeruhaigus on põhjustanud IV või V staadiumi neerupuudulikkuse. Dialüüs on meetod, mille abil eemaldatakse neerupuudulikkusega haige vereringest mürgiseid jääkaineid ja üleliigset vedelikku. Dialüüsravi kasutatakse kroonilise neerupuudulikkuse korral, kui neerude funktsioonist on säilinud alla 20% ja verre on kogunenud ohtlikul hulgal mürgiseid jääkaineid ning sageli ka liigset vedelikku. Üldjuhul ei ole tegemist neerusiirdamise ootelehel oleva patsiendiga, neerusiirdamise ootelehel on ca 20% dialüüsravi saavatest haigetest. 3) juhitav hingamine muudetakse – juhitav hingamine või pidev hapnikravi hingamispuudulikkuse tõttu; Seisundi nimetus sõnastati konkreetsemaks, et oleks üheselt mõistetav, millise ravi saajaid seisund hõlmab. 4) väljakujunenud dementsus muudetakse – dementsus; Nimetusest eemaldati sõna „väljakujunenud“, kuna seisundi kinnitamisel kasutatavate RHK-101 diagnoosikoodide nimetustes mõiste „väljakujunenud“ puudub. 5) raske või sügav vaimne alaareng muudetakse – mõõdukas või raske või sügav vaimne alaareng; Lisatud on mõõdukas vaimne alaareng, kuna mõõduka vaimse alaarenguga inimesed pole üldjuhul töövõimelised ning puudub vajadus anda hinnangut valdkondade ja võtmetegevuste tegutsemispiirangute kohta. 6) püsivalt voodihaige seisundi nimetust täpsustatakse, et tegemist on seisundiga, mis eeldab ööpäevaringse kõrvalaabi vajadust. Paragrahvi 2 punktiga 7 on täpsustatud määruse § 5 lõike 1 punkti 3 sõnastust, lisades viite terviseandmetele. Sätte varasema sõnastusega ei olnud üheselt mõistetav, milliseid andmeid juurde küsitakse. Töövõime hindamise metoodika kohaselt kasutatakse isiku taotluses kirjeldatud tegutsemispiirangute kinnitamiseks ja töövõimele hinnangu andmiseks TIS-is sisalduvat meditsiinilist infot (diagnoose, epikriise, retseptikeskuse andmeid jne). Kui vajalik info TIS-is puudub või see ei ole töövõimele hinnangu andmiseks piisav (info on ebatäpne või sisult vastuoluline), küsib töötukassa TVTS § 7 lõike 6 alusel isiku taotlusel märgitud arstilt või spetsialistilt või eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt täiendavalt isiku terviseandmeid. Paragrahvi 2 punktide 8 ja 10 muudatused on tehnilised. Korrigeeritakse määruse § 5 lõigetes 2 ja 3 ning § 7 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas kasutatud terminoloogiat. Eesmärk on ühtlustada valdkonnas kasutatavat sõnastust ja viia see vastavusse töövõime hindamise metoodikas kasutatud terminoloogiaga: haigus – tervisekahjustus ja tegevusvõime – tegutsemisvõime. Paragrahvi 2 punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 lõikega 4. Selleks, et tagada inimeste ühetaoline hindamine, peavad eelnõu kohaselt TVTS § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajad eksperdiarvamuse andmisel lähtuma kehtivast töövõime hindamise metoodikast (edaspidi metoodika) ja olema läbinud selle kasutamise koolituse. Töövõime hindamise baasaluseid ja põhimõtteid kirjeldava metoodika koostas Eesti Töötervishoiuarstide Selts 2015. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel. Hiljem on Sotsiaalministeerium koostöös ekspertidega (meditsiinierialade seltsid ja liidud, töötukassa metoodikud ja arstid jne) metoodikat korrigeerinud ja edasi arendanud. Metoodika kehtiv versioon on avaldatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Metoodika kasutamise koolitusprogrammi koostas ja ekspertarstide koolitused korraldas Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi täienduskeskus. Paragrahvi 2 punktiga 11 asendatakse määrus lisa uue versiooniga, milles on valdkondade ja võtmetegevuste nimetused ning küsimuste sõnastused viidud vastavusse käesoleva eelnõuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatusel pole puutumust Euroopa Liidu reguleeritava õigusega. 4. Määruse mõjud 1 Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon, versioon 10 Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne, sh demograafiline mõju ning mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele. Mõju ei hinnata nendel juhtudel kui välistava seisundi nimetust täpsustati, kuid sisulisi muudatusi sellega ei kaasne. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Mõju sihtrühm: tööealine rahvastik Andmekoosseisu muudatustel ei ole otsest mõju tööealisele rahvastikule. Andmekogu andmeid kasutatakse sihtrühmale töövõimetoetuse seaduses kehtestatud õiguste tagamiseks ning statistilisi andmeid tööturupoliitika otsuste kavandamiseks ja elluviimiseks. Muudatusega tagatakse selgem ülevaade sellest, kuidas ja milliseid isikuandmeid kogutakse ning millised andmed on isikutele juurdepääsetavad e-teenuste vahendusel. Sihtrühm: töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevad inimesed Töötukassa andmetel esitab töövõime hindamiseks taotluse ligikaudu 50 tuhat inimest aastas ja puude tuvastamist taotleb neist ca 84%. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet kasutavad tööealiste inimeste töövõime hindamisel ja puude raskusastme tuvastamisel ühist taotlusvormi. See tähendab, et töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks kasutatakse samu kehalise ja vaimse võimekuse valdkondi ja võtmeküsimusi. Varem kaheti mõistetavate ja arusaamatust põhjustanud valdkondade nimetuste ja võtmeküsimuste terminite täpsustamise ja ümbersõnastamisega, tagatakse töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevatele inimestele küsimuste sisust ja hindamise eesmärgist ühtsem arusaam. Kui küsimuste mõistetavus paraneb, võib eeldada, et väheneb taotluse täitmise ajakulu ja suureneb vastuste asjakohasus, mis omakorda avaldab positiivset mõju töövõime hindamise otsuste kvaliteedile. Taotluste täitmise ajakulule mõjub positiivselt ka andmekoosseisu vähenemine ja osade andmete eeltäitmine, mida inimeselt küsitakse. Taotluses ei pea täitma enam haridustaseme ja eriala andmeid, erivajadusest tingitud lisakulude andmeid ja taotluse täitmist abistanud isiku andmeid ning detailseid eelmise viie aasta töötamise andmeid. Arstide visiitide andmed saavad taotlusel olema TIS andmetega eeltäidetud ning isikul on võimalik kontrollida taotlusele kantud arstikülastuste andmeid ja neid täiendada juhul, kui andmed on puudulikud (nt arst pole andmeid visiidi kohta TISi edastanud). Samas on tegemist tehnilise ning õiguslikku selgust parandava ja inimestele arusaadavust suurendava muudatusega, mistõttu põhjalikku mõjuanalüüsi selle kohta ei esitata. Sihtrühm: töövõimet välistava seisundiga inimesed Töövõimet välistava seisundi tõttu lihtsustatud viisil töövõime hindamised hõlmavad aastas keskmiselt 3% taotlustest. Töötukassa 2017–2018 andmetel esitatakse töövõimet välistava seisundiga hindamise taotlusi aastas keskmiselt 1400–1500, millest ca 90% juhtudest on koos töövõime hindamisega taotletud puude raskusastme tuvastamist. Sotsiaalkindlustusamet tegi 2018. aastal 1257 ekspertiisi, kus puue tuvastati töövõimet välistava seisundiga inimestel. Seega puudutab töövõimet välistava seisundi korral puude taotlemise muudatus aastas positiivselt ligikaudu 1300 väga raske terviseseisundiga inimest või tema lähedast, vähendades neil taotluse täitmise ajakulu ja lihtsustades riigiga asjaajamist. Sihtrühm: IV staadiumi vähkkasvajaga inimesed Töövõimet välistava seisundiga taotlustest oli töötukassa 2018. aasta andmetel ligikaudu 700 (55%) juhtumi korral põhjuseks IV astme vähkkasvaja. Tervisearengu Instituudi (TAI) 2014–2016 andmetel diagnoositakse tööealiste inimeste seas aastas keskmiselt 2900 pahaloomulise kasvaja esmast juhtu. Ligikaudu 38% juhtudest on tegemist kaugele arenenud (sh metastaseerunud, levinud teistesse organitesse) seisundiga. Puuduvad andmed, kui paljudel kaugele arenenud juhtudel on tegemist parima toetava ravi saajatega. Kui lähtuda TAI ja töötukassa andmetest, võib eeldada, et töövõimet välistava seisundiga inimeste hulk, kes saavad lihtsustatud viisil töövõime hindamise taotluse esitada, väheneb ligikaudu 300 võrra aastas. Muudatusega neil inimestel taotluse täitmise ajakulu suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne negatiivseid mõjusid, sest tagatakse  10 töövõime staatuse määramine tegutsemispiirangu raskusastmega kooskõlas ja hinnang töötingimuste kohandamise, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamiseks vajalike teenuste vajaduse kohta. Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab kokkuvõttes lugeda mõju hindamise kriteeriumide alusel väheoluliseks (sihtrühma suurus väike, kokkupuude harv ning sellega kaasnev kohanemisevajadus on väike). Sihtrühm: vaimse alaarenguga inimesed Töötukassa andmetel läbis 2018. aastal töövõime hindamise 21 000 vaimse alaarengu diagnoosiga (F70–F79) inimest. Puuduv töövõime hinnati 72% juhtudest. Töövõimet välistava seisundi – raske või sügava vaimse alaarengu tõttu hinnati töövõime puuduvaks 200 juhtumi korral. Tervise Arengu Instituudi 2010–2018 andmetel diagnoositakse aastas keskmiselt 335 mõõduka vaimse alaarengu (F71–F71.9) seisundit. Seega võib prognoosida töövõimet välistava seisundiga inimeste taotluste arvu kasvu ligikaudu samas suurusjärgus ehk ca 300 inimese võrra. Muudatusega ei kaasne puuduva töövõimega inimeste arvu suurenemist, sest valdavalt tuvastati nendel inimestel puuduv töövõime ka praegu, kuid nad pidid selleks täitma täies mahus taotluse ja kirjeldama enda tegutsemise piiranguid. Muudatusega tagatakse neile inimestele lihtsam taotluse esitamine. Muudatusega kaasnevat sotsiaalset mõju saab kokkuvõttes lugeda positiivseks, kuid sellega ei kaasne mõju hindamise kriteeriumide alusel olulist mõju (sihtrühma suurus väike, kohanemisraskusi muudatusega eeldatavalt ei kaasne). Ka ei kaasne muudatusega ebasoovitavat mõju, sest töövõimest või puudest tulenevad õigused inimestel ei muutu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Sihtrühm: töötukassa Eelnõu rakendamisega ei kaasne muudatusi töötukassa töövõime hindamise praeguses korralduses. Samuti ei kaasne muudatustega olulist mõju töötukassa eelarvele. Näiteks mõõduka vaimse alaarengu seisundi lisamine välistavate seisundite loetellu ei too kaasa puuduva töövõimega inimeste arvu suurenemist, sest töötukassa andmetel tuvastati nendel inimestel puuduv töövõime ka praegu, kuid pidid selleks täitma täies mahus taotluse ja kirjeldama enda tegutsemise piiranguid. Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile toob töövõimet välistava seisundiga inimeste puude tuvastamise protsessi ümberkorraldamine kaasa mõningaid muudatusi ekspertarstide töökorralduses. Praegu tehakse ekspertiis, hinnates üle isiku poolt taotluses esitatud info. Isik kirjeldab taotluses piiranguid seitsmes valdkonnas. Ekspertarst hindab ja analüüsib piiranguid terviseandmetele tuginedes ja kõrvutab neid isiku taotluses esitatud kirjeldusega. Edaspidi alustatakse ekspertiisi terviseandmete analüüsist ning isik ei pea esitama piirangute kirjeldust. Kuigi terviseandmed vajavad ekspertarsti põhjalikku analüüsi, ei muutu antud juhul ekspertarsti tehtava ekspertiisi ajakulu oluliselt, sest kaob vajadus töövõimet välistavate seisundite puhul mahukate taotluste läbitöötamiseks. Kokkuvõttes ei kaasne muudatustega olulist mõju Sotsiaalkindlustusameti töökorraldusele. Sotsiaalministeerium planeerib sihtrühma esindajatele koostöös Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ja ekspertarstidele koostöös töötukassaga korraldada muudatuste tutvustamiseks infopäevad. Halduskoormuse koondmõju Eelnõus esitatud muudatused ei suurenda oluliselt elanike halduskoormust. Teatud juhtudel halduskoormus väheneb, sest varem kaheti mõistetavate ja arusaamatust põhjustanud valdkondade nimetuste ja võtmeküsimuste terminite täpsustamise ja ümbersõnastamisega,  11 tagatakse töövõime hindamist ja puude tuvastamist taotlevatele inimestele küsimuste sisust ja hindamise eesmärgist ühtsem arusaam. Mõõduka vaimse alaarenguga inimestel halduskoormus väheneb, sest nad ei pea edaspidi töövõimele hinnangu saamiseks täitma taotlusvormi täies mahus. Halduskoormus väheneb ka seetõttu, et väheneb taotluse andmekoosseis ja lisandub osade andmete eeltäitmine, mida inimeselt küsitakse. Halduskoormus suureneb mõnevõrra osadel IV staadiumi vähkkasvajaga inimestel, kes edaspidi peavad töövõimele hinnangu saamiseks täitma taotlusvormi täies mahus. Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti halduskoormus oluliselt ei muutu. Pigem võib muudatuste mõju lugeda positiivseks, sest väheneb arusaamatust põhjustanud nimetuste selgitamise vajadus, täpsustunud on töövõimet välistavate seisundite loetelu ja teatud juhtudel lihtsustub ja kiireneb taotlusvormide menetlemine. Andmekaitsealane mõjuhinnang Töövõime hindamise ja puude tuvastamise menetlust käesoleva eelnõuga ei muudeta. Menetlus toimub turvalises keskkonnas, millega on ka kehtivas süsteemis tagatud isikuandmete kaitse. Töötukassas ja Sotsiaalkindlustusametis järgitakse andmekaitse ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid. E-teenuste kasutamiseks patsiendiportaalis peab isik end tuvastama – sisse logitakse ID-kaardiga või mobiil-ID-ga, mis tagab ka isikutuvastuse ja turvalise kasutamise. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse rakendamise kuludeks on infosüsteemide arenduskulud. Infosüsteemide arenduskulud on töötukassal hinnanguliselt 135 000 eurot ja Sotsiaalkindlustusametil 100 000 eurot. Kulud kaetakse nende asutuste arenduskulude eelarvest. IT-lahenduste valmimise ajaks on planeeritud 2020. aasta 1. märts. Infopäevade korraldamisega kaasnevad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. 6. Määruse jõustumine Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumisaja 2020. aasta 1. märtsil, mis arvestab eelnõu rakendamise ettevalmistamiseks vajaminevat aega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamisel (töövõimet välistavate seisundite loetelu muutmisvajadused) on konsulteeritud Eesti Onkoloogide Seltsiga, Eesti Nefroloogide Seltsiga, Eesti Psühhiaatrite Seltsiga, Eesti Kopsuarstide Seltsiga, Eesti Taastusarstide Seltsiga, Eesti Patoloogide Seltsiga, Eesti Hematoloogide Seltsiga, Eesti Sisearstide Ühendusega, Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ning Pea- ja Kaelakirurgide Seltsiga. Muudatusvajaduste kaardistamise töögrupis osalesid perearstid (metoodika koolitajad) Karmen Joller ja Triinu-Mari Ots ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Patsientide Esindusühingule. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-1292 - Tervise- ja tööministri töövõime hindamisega seonduvate määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df3656bd-064d-47fb-ba4f-c3f0a61d31cd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/df3656bd-064d-47fb-ba4f-c3f0a61d31cd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main