Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

THE WELCOMING PROGRAMME QUESTIONS ANSWERS Why do we need this Attending the programme enables a newly arrived migrant to receive kind of programme if all the necessary information at once, in a compact way (generally via it is possible to get all a 1-day training). Research shows that if a foreigner starts to search the necessary for information about Estonia independently, they may not know what information from the he/she may actually need while living in Estonia. Therefore, attending internet? such a programme provides better preparation and decreases or mitigates the potential negative experiences they may face. What are the other Next to the information participants gain, they also get acquinted benefits of the with other foreigners in Estonia. These other foreigners may become programme? the first support network for the participants. Research also shows that this kind of a free programme has a very positive impact on Estonia’s image. There is a high level of satisfaction with the programme in One of the biggest challenges for the programme is that just 15% of general. Why was eligible persons attend it. The research results help to better there a need for an understand what is influences the participation rate. evaluation? Why does the The main reason is a lack of knowledge – foreigners have not heard programme have low about the programme. The second reason is accessibility – e.g. the attendance? trainings are not available in suitable times or places. The third reason is that the programme does not meet the needs of all foreigners – a greater variety of methods and volume is wanted, e.g. shorter trainings, topic-specific sessions, videos, webinars, etc. These are the Research shows that motivation to attend depends on the time spent general reasons in Estonia and there are different positive, neutral, and negative for not attending, triggers. The less time a foreigner has been living in Estonia, the but what motivates higher their curiosity, readiness and need to attend the training participation and (including learning Estonian) is. However, in some cases the need for overcomes these? the programme may arise after spending some time in Estonia and when there has been a major life change e.g. when a child is born, after graduating from university, when becoming unemployed, etc. Should the The research provided several suggestions. One of the options is to programme be continue the programme as it is while slightly modifying the current continued and how? training system, regularly updating the training materials and intensifying the communication. Another option is to diversify the information offered in several ways, and to target different groups of foreigners in a better way, while keeping their possible life situations in mind. READ MORE: www.ibs.ee/kohanemine  WHAT IS THE WELCOMING PROGRAMME? 1. Training that introduces The Welcoming Programme is BASIC MODULE a free educational programme the Estonian state, provided by the Estonian state society, culture and that is intended to help everyday life foreigners who have arrived in Estonia to adapt and become better accustomed to local LANGUAGE life. The programme, which comprises of various training TRAINING 2. Learning basic courses, provides an overview Estonian of how the state of Estonia (A1) and its society function and how daily life is organised. THEMATICAL 3. Working and Entrepreneurship - training on MODULES working and doing business in Estonia 4. Studying - training on Estonian higher education and university studies 5. Research - training on the structure of Estonian research and higher education 6. Family Life - training for newly arrived migrants who have come with family; introducing life in Estonia, support services for family and children, opportunities for education and leisure time 7. Children and Young People - introducing Estonia and living in Estonia to 3 to 15-year olds INTERNATIONAL 8. Introducing life in Estonia and the basic PROTECTION structures of Estonian society to people who have received international protection in Estonia TRAININGS IN TOTAL 319 LANGUAGE TRAINING, NUMBER OF MOST POPULAR BASIC MODULE, WORKING PARTICIPANTS 4048 TRAININGS AND ENTREPRENEURSHIP MODULE NUMBER OF PERSONS THAT 3969 HAVE COMPLETED AVERAGE GRADE FOR THE TRAINING THE TRAINING BY 4,66 IN A PARTICIPANTS 5-POINT SCALE PARTICIPATION RATE ~15% % OF PARTICIPANTS OF THE WP WHOSE INFORMEDNESS AND KNOWLEDGE ABOUT ~88% ESTONIA HAVE IMPROVED IN THEIR OPINION READ MORE: www.ibs.ee/kohanemine АДАПТАЦИЯ НОВЫХ ИММИГРАНТОВ В ЭСТОНИИ ВОПРОСЫ ОТВЕТЫ По прибытии - или до прибытия - в Эстонию, важно чтобы информация Каковы о жизни в Эстонии и о различных предлагаемых услугах была основные своевременно и удобно доступна новым иммигрантам. Большинство проблемы в необходимых услуг в Эстонии уже создано, но часто возникают проблемы с разрозненностью и нехваткой информации. Иностранцы поддержке часто не понимают, должны ли они искать ответ на свой вопрос на веб- адаптации сайте Департамента полиции и погранохраны, или, например, на сайтах новых Фонда интеграции или Таллиннской городской управы. иммигрантов? Необходимо создать единый информационный портал, который либо предоставляет информацию о разных аспектах адаптации и/или пересылает на другие тематические веб-сайты, где такая информация Как бороться с доступна. Необходимо предоставить четкий и простой обзор услуг для разрозненност новых иммигрантов, а также информацию о так называемых неудобных ью или вопросах, связанных с проживанием в Эстонии (например, черный рынок аренды жилья, настроенность или особенности местного нехваткой населения в общении, преграды в поиске стажировки или работы) информации? Такой информационный портал также необходим другим сторонам, которые сталкиваются в своей работе с новыми иммигрантами в Эстонии (например, работодатели, университеты, неправительственные организации, органы государственной власти). Эстонцы победят или Качественные и доступные услуги - например, поиск места жительства, проиграют, поиск работы, доступ к медицинским услугам и т.д. - необходимы всем если услуги группам населения Эстонии, то есть не только иностранцам, прибывающим или проживающим в Эстонии. При разработке всех услуг для новых важно ориентироваться не на конкретную целевую группу (например, иммигрантов на абстрактного иммигранта или иностранца), а, где необходимо, будут исходить из конкретных потребностей определенного человека. Таким развиваться? образом, даже если тот или иной сервис разрабатывается с точки зрения иностранца, все жители Эстонии в конечном итоге выиграют от развития услуг. Каковы будут Иммиграция в Эстонию растет от года в год. В этом контексте самые возрастет потребность на предоставляемые услуги - а также возникнут вопросы о их качестве, количестве, и возможностях их предоставления. большие При разработке услуг важно сотрудничество с местными властями, проблемы в которые по-прежнему находятся в режиме ожидания: надо ли - и что связи с именно - им что-либо делать в связи с новыми мигрантами. Также, ряд услугами услуг поддержки адаптации (программа адаптации, консультации и адаптации консультационный сайт по вопросам миграции, занятия по изучению языка), созданные в последние годы, были софинансированы из средств иммигрантов Европейского союза, которые завершатся в 2020 году. Таким образом, в ближайшие на устойчивое развитие предоставляемых адаптационных услуг начиная годы? с 2021 года может также повлиять возможное сокращение еврофинансирования. ЧИТАТЬ ПОДРОБНЕЕ www.ibs.ee/kohanemine  АДАПТАЦИЯ НОВЫХ ИММИГРАНТОВ В ЭСТОНИИ ВОПРОСЫ ОТВЕТЫ Количество граждан с действующим правом на жительство и видом на жительство, зарегистрированных в Эстонии до 01.12.2019 (страны с более чем 500 гражданами проживающих в Эстонии) РОССИЙСКАЯ Почему С целью развития эстонской экономики и общества ФЕДЕРАЦИЯ 85 983 необходимо облегчить въезд иностранцам, поскольку необходимо они, в целом, способствуют развитию Эстонии. УКРАИНА 10 320 поддерживать Увеличение иммиграции, в свою очередь, увеличивает интеграцию потребность в предоставлении услуг по адаптации, как ФИНЛЯНДИЯ 7 331 новых для привлечения квалифицированной рабочей силы, так и для управления и снижения различных возникающих иммигрантов? рисков. ЛАТВИЯ 4 717 ГЕРМАНИЯ 2 327 Новые иммигранты, прибывающие в Эстонию, не являются монолитной группой людей. В частности, ЛИТВА 2 094 официальная статистика различает две большие группы иммигрантов: граждане Европейского cоюза (ЕС) и Кто приезжает в граждане третьих стран. Результаты исследования БЕЛАРУСЬ 2 024 показывают, что различные потребности и возникающие Эстонию? проблемы иностранных студентов или иностранных ИТАЛИЯ 1 402 работников могут сильно отличаться от потребностей и проблем людей, которые прибыли в Эстонию на ВЕЛИКОБРИТАНИ основании семейной миграции или людей, получающих Я И СЕВЕРНАЯ 1 274 международную защиту. Однако иногда к ним ИРЛАНДИЯ присоединяются с похожими проблемами эстонские репатрианты, которые долгое время проживали вне ФРАНЦИЯ 1 207 Эстонии, или родились за границей. Разные группы часто сталкиваются с разными проблемами, которые 1 114 иногда пересекаются, но которые всегда важно ШВЕЦИЯ учитывать в этой сфере деятельности.. 820 ИНДИЯ Что уже сделано За последние пять лет были созданы различные службы ИСПАНИЯ 803 для поддержки и услуги для поддержки успешной адаптации новых адаптации новых иммигрантов: программа адаптации, консультирование по вопросам миграции, международные дома в Таллине СОЕДИНЕННЫЕ ШТАТЫ 709 иммигрантов? и Тарту, консультационный сайт по вопросам АМЕРИКИ интеграции, руководство по переселению, программа НИГЕРИЯ 655 карьерной консультации и сети содружества, которые предназначены для людей, чьи партнеры прибыли в РУМЫНИЯ 638 Эстонию в качестве квалифицированных специалистов. Также были улучшены возможности изучения эстонского языка: созданы новые онлайн курсы, а также ПОЛЬША 595 клубы и кафе для изучения эстонского языка, телефонные приложения и т.д. Источник: Департамент полиции и погранохраны ЧИТАТЬ ПОДРОБНЕЕ: www.ibs.ee/kohanemine UUSSISSERÄNDAJATE KOHANEMISPROGRAMM KÜSIMUSED VASTUSED Programmis osalemine võimaldab uussisserändajal saada Eestis Miks sellist programmi elamisega seotud informatsiooni kompaktsel kujul, ühepäevase vaja on, kui internetist koolitusena. Uuringu tulemused näitavad, et kui välismaalane ise infot saab täna kogu vajaliku Eesti kohta otsib, ei pruugi ta kõige selle peale tulla, mida tal info kätte? tegelikult eluks Eestis võib vaja minna. Programmis osalemine valmistab teda paremini ette ning pehmendab teadmatusest tulenevaid võimalikke tagasilööke. Lisaks informatsiooni saamisele on uussisserändaja jaoks väärtuslik, Mis on programmis et programmis osaledes tutvub ta teiste Eestis elavate hästi? välismaalastega ja see aitab luua esmast tugivõrgustikku. Uuring näitab ka, et taoline tasuta programm omab väga positiivset mõju Eesti kuvandile. Kui programmiga Üheks suureks väljakutseks on see, et programmis osaleb vaid 15% ollakse rahul, miks potentsiaalsetest osalejatest. Uuringu tulemused aitavad selgitada, uuringut ikkagi vaja miks osalusaktiivsus suhteliselt väike on. oli? Peamine põhjus on teadmatus: välismaalased pole programmist Miks kõik sageli kuulnud. Teine põhjus on ligipääs, näiteks ei toimu koolitused välismaalased kas sobivatel aegadel või sobivas kohas. Kolmas põhjus on, et programmis ei osale? kõikidele välismaalastele ei tundu programmi vorm kutsuvana ja nad sooviksid infot mõnel muul viisil, näiteks oluliselt lühemal kujul, spetsiifiliste temaatiliste sessioonidena, videoloengutena või veebiseminaridena. Mis aga ajendab Uuring näitab, et motivatsioon sõltub nii Eestis viibitud ajast kui ka osalema? erinevatest positiivsetest, neutraalsetest ja negatiivsetest ajenditest. Mida lühemat aega on Eestis oldud, seda suurem on üldjuhul ka uudishimu, valmisolek ja vajadus programmis osaleda ning keele õppimisega alustada. Teatud välismaalaste puhul võib aga vajadus programmis osalemiseks tekkida alles mõne aja möödudes ja tavapärase elukorralduse muutudes, näiteks kui sünnib laps, soovitakse ülikoolijärgselt liikuda Eesti tööturule, jäädakse töötuks vmt. Kuidas edasi? Uuringu tulemused pakuvad selleks erinevaid lahendusi. Üks võimalus on jätkata vanaviisi, kohandades olemasolevat koolituspõhist süsteemi, uuendades regulaarselt koolitusmaterjale ning tõhustades kommunikatsiooni. Teine võimalus on mitmekesistada informatsiooni pakkumist erinevate vormide ja viiside kaudu ning suunata programmi paremini erinevatele uussisserändajate sihtrühmadele, arvestades nende elukaart, nii ajas kui ruumis. LOE LÄHEMALT: www.ibs.ee/kohanemine  MIS ON KOHANEMISPROGRAMM? Kohanemisprogramm on BAASMOODUL 1. Eesti riiki, ühiskonda, Eesti riigi pakutav tasuta kultuuri ja igapäevaelu õppeprogramm, mis aitab tutvustav koolitus Eestisse saabunud välismaalastel siin kergemini sisse elada ja kohaneda. Programmi 2. esmase eesti keele erinevad koolitused KEELEÕPE annavad ülevaate Eesti riigi oskuse omandamine (A1) ja ühiskonna toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest. TEMAATILISED 3. töö- ja ettevõtlus – Eestis töötamist ja MOODULID ettevõtlusega tegelemist tutvustav koolitus 4. õppimine – Eesti haridussüsteemi ja kõrgkoolis õppimist tutvustav koolitus 5. teadus – Eesti teadus- ja kõrghariduskorraldust tutvustav koolitus 6. perekond – perega saabunutele Eestis elamist, peredele ja lastele suunatud tugiteenuseid, hariduse ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustav koolitus 7. lapsed ja noored – Eestit ning Eestis elamist tutvustav koolitus 3-15 aastastele RAHVUSVAHELINE 8. Eesti elu- ja ühiskonnakorraldust tutvustav KAITSE koolitus Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele KOOLITUSI KOKKU 319 BAASMOODUL , KOOLITUSEL POPULAARSEMAD KEELEÕPE, TÖÖ- OSALENUID 4048 KOOLITUSED JA ETTEVÕTLUS- MOODUL KOOLITUSE 3969 LÄBINUID OSALEJATE KESKMINE HINNE 4,66 (5-PALLI OSALEMISE MÄÄR ~15% KOOLITUSELE SÜSTEEMIS) OSALENUD, KES ÜTLEVAD, ET NENDE TEADMISED EESTI KOHTA ON PARANENUD ~88% LOE LÄHEMALT: www.ibs.ee/kohanemine ЧаВо – промежуточная оценка программы адаптации ВОПРОСЫ ОТВЕТЫ Зачем нужна программа, Участие в программе помогает получить на однодневном тренинге если всю информацию информацию более компактно. Исследование показывает, что когда можно найти в иностранец сам ищет информацию, он не всегда может интернете? предусмотреть заранее, что ему понадобиться. Участие в программе лучше подготавливает новоприбывших и помогает предупредить проблемы в будущем. добавок к возможности получения информации, участники высоко В чем заключается ценят возможность завязать контакты с другими приезжими, что польза программы? помогает сформировать круг общения на новом месте. Исследование показывает также, что подобная бесплатная программа влияет на формирование положительного имиджа Эстонии. Если все довольны программой, зачем надо было проводить В программе участвует достаточно небольшая доля новоприезжих: промежуточную 15%. Результаты исследования помогают лучше понять ситуацию. оценку? Почему все В основном потому, что не знают о ее существовании. А еще иностранцы не потому, что не подходит время курсов, или место проведения. Ну участвуют в и, наконец, потому, что не всем подходит форма проведения программе? курсов, и предпочтительнее было бы получить информацию в каком-либо ином виде, например в виде кратких тематических справок, посредством вебинара и пр. Что мотивирует Мотивация зависит от многих факторов, таких, как срок проживания участвовать в в Эстонии, личный опыт, и пр. Как правило, при переезде в программе? Эстонию, у новоприбывшего больше интереса к программе и мотивации начать изучать язык. Но потребность в участии может возникнуть и по истечении некоторого времени, например, в связи с переменами в жизни участника (рождение ребенка, желание найти работу по окончании университета и пр) Kак дальше? Исследование предлагает ряд возможностей. Можно продолжить так же, как сейчас, введя отдельные коррективы (регулярное обновление материалов, улучшение коммуникации). Другой вариант – разнообразить формы подачи информации и больше учитывать потребности конкретных миграционных групп, учитывая весь жизненный цикл процесса. ЧИТАТЬ ПОДРОБНЕЕ: www.ibs.ee/kohanemine  ЧТО ПРОГРАММА АДАПТАЦИИ? Программа адаптации – это БAЗОВЫЙ 1. Информация об бесплатная учебная программа МОДУЛЬ эстонском эстонского государства, государстве, обществе, призванная помочь приехавшим повседневной жизни и в Эстонию иностранцам легче культурной среде. привыкнуть к местной жизни. Состоящая из разных модулей программа предлагает обзорные ОБУЧЕНИЕ сведения об устройстве ЭСТОНСКОМУ 2. Базовый уровень эстонского государства и ЯЗЫКУ эстонского языка общества, а также о (A1) повседневных жизненных ситуациях. ТЕМАТИЧЕСКИЕ 3. Работа и предпринимательство – информация о МОДУЛИ трудоустройстве и предпринимательской деятельности в Эстонии. 4. Обучение – информация о возможностях получения высшего образования в Эстонии. 5. Наука –обзор научной деятельности и научных институтов в Эстонии. 6. Семья - информация, связанная с переездом с семьей или к семье, а также информация, связанная с детьми 7. Дети и молодежь – модуль для детей и молодежи в возрасте 3-15 лет, предлагающий основные знания об Эстонии. МЕЖДУНАРОДНАЯ 8. информация о государстве и обществе ЗАЩИТА для людей, получивших международную защиту в Эстонии ПРОВЕДЕННЫХ 319 КУРСОВ ОБУЧЕНИЕ ЯЗЫКУ, УЧАСТНИКОВ В НАИБОЛЕЕ БАЗОВЫЙ МОДУЛЬ, А КУРСАХ 4048 ПОПУЛЯРНЫЕ КУРСЫ ТАКЖЕ МОДУЛЬ РАБОТЫ И ПРЕДПРИНИМАТЕЛЬСТВА ОКОНЧИВШИХ 3969 КУРСЫ СРЕДНЯЯ ОЦЕНКА КУРСА 4,66 БАЛЛОВ ДОЛЯ УЧАСТИЯ ~15% УЧАСТНИКАМИ (ИЗ ПЯТИ) ОБУЧЕНИЯ УЧАСТНИКИ, ЗНАНИЯ КОТОРЫХ, ПО СОБСТВЕННОЙ ОЦЕНКЕ, ПОВЫСИЛИСЬ В ~88% РЕЗУЛЬТАТЕ УЧАСТИЯ В ПРОГРАММЕ ЧИТАТЬ ПОДРОБНЕЕ www.ibs.ee/kohanemine Kohanemisprogrammi vahehindamine Maarja Käger, Sofia Vega Anza, Kats Kivistik, Kristjan Kaldur, Nastja Pertsjonok, Triin Pohla ARUANNE 2019 Uuring: Kohanemisprogrammi vahehindamine Autorid: Maarja Käger Sofia Vega Anza Kats Kivistik Kristjan Kaldur Nastja Pertsjonok Triin Pohla Tänusõnad: Marika Kaasik, Mare Kitsnik, Floris van Doorn, Siseministeerium ja Expat Relocation Estonia Uuringu intervjuudes ja küsitluses osalenud Uuringu teostaja: Balti Uuringute Instituut, Disainiagentuur Velvet Uuringu tellija: Siseministeerium Uuringu viis Siseministeeriumi tellimusel läbi Balti Uuringute Instituut koos disainiagentuuriga Velvet. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine”. Balti Uuringute Instituut Lai 30 51005 Tartu tel 699 9480 ibs.ee DOI: 10.23657/2019.5  SISUKORD LÜHENDID .............................................................................................................................................4 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................5 KASUTATUD METOODIKA LÜHIÜLEVAADE ...................................................................................8 KOHANEMISPROGRAMMI ÜLEVAADE ...........................................................................................9 3.1. Statistiline ülevaade .............................................................................................................................................................10 KOHANEMISPROGRAMMI KOMPONENDID LÄHTUVALT DISAINIPROTSESSI MEETODIST ...........13 HINDAMISKRITEERIUMIDEL PÕHINEVAD JÄRELDUSED JA ANALÜÜS ........................................19 5.1. Asjakohasus ............................................................................................................................................................................ 19 5.2. Tulemuslikkus ja mõju ....................................................................................................................................................... 23 5.3. Tõhusus ....................................................................................................................................................................................27 5.4. Jätkusuutlikkus ...................................................................................................................................................................... 30 KOKKUVÕTE JA PEAMISED SOOVITUSED ...................................................................................32 Kohanemisprogrammi vahehindamine  LÜHENDID EL – Euroopa Liit IOM – Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM Estonia) KP – Kohanemisprogramm PPA – Politsei- ja Piirivalveamet SiM - Siseministeerium 4 SISSEJUHATUS Balti Uuringute Instituut ja disainiagentuur Velvet viisid 2019. aastal läbi kahest osast koosneva uussisserändajatega seonduva uuringu: uussisserändajate Eestis kohanemise rakendusuuring (uuringu ja uuringuaruande I osa), kohanemisprogrammi vahehindamine (II osa). Käesolev aruanne kajastab lühidalt uuringu II osa tulemusi. Aruanne keskendub kohanemisprogrammile, kuid on tihedalt seotud ka uuringu I osaga. Uude riiki saabudes seisavad uussisserändajad silmitsi mitmete raskustega. Uussisserändajatel on puudulikud teadmised olemasolevatest teenustest ja nendele ligipääsetavusest, sh mida, kus ja millal peab tegema teenuste kasutamiseks. Enim seonduvad raskused teemadega, millega uussisserändajad Eestis olles kokku puutuvad: tervise teenused, elu- ja töökoha leidmine, keeleõpe, konkurentsivõimelisuse tagamiseks elukestvas õppes osalemine, vaba aja tegevuste leidmine (sh vabatahtlik tegevus) ja tutvuste loomine ning sotsialiseerumine. Riiklikes määrustes määratletakse kohanemist kui mitmepoolset protsessi, mille käigus uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Seda protsessi iseloomustab uute teadmiste ja oskuste omandamine, mis on vajalikud uues keskkonnas nii igapäevaelus, riigisfääris (nt seadusandlus, õigused ja kohustused) kui ka käitumuslikus sfääris (põhiliste vastuvõtva ühiskonna väärtuste, kultuuripraktikate jne mõistmine) toime tulemiseks. 1 Seega mõjutab info nimetatud teenuste ligipääsetavusest nii lühiaegse kohanemise kui pikaaegse Eesti ühiskonda lõimumise ulatust. Lõimumist nähakse aga sotsiaalse sidususe tekkena ühiskonnas erineva keelelis- ja kultuurilise taustaga inimeste vahel. Seda iseloomustab sarnaselt kohanemisele teadmiste ja oskuste omandamine ning väärtuste kujunemine, mis panustavad pikaajaliselt Eesti ühiskonna arengusse läbi praktilise koostöö ja vastastikuse avatuse. Lõimumise tulemusena peaks vähenema kultuurilistest, keelelistest, religioossest ja rahvuslikest erisustest tulenev sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus. 2 Seega on kohanemine ja lõimumine oma eesmärgilt sarnased protsessid, kuigi lõimumine on oma olemuselt sisulisem ja fundamentaalsem pöörates suuremat tähelepanu ühiste väärtuste loomisele, kusjuures kohanemine pöörab suuremat tähelepanu teadmiste ja info omandamisele. Mõlemad protsessid võivad toimuda paralleelselt või ükshaaval üksteise järgi (sõltub inimesest, kontekstist, taustast jne). Eestis on arendatud ja rakendatud mitmeid uussisserändajatele mõeldud teenuseid, nt (põhjalikum ülevaade ja teenuste analüüs on I aruandes): • üldine kohanemisprogramm kõigile uussisserännanutele (Kohanemisprogramm); • eesti keele õpetamine (mitmed pakkujad, sh avalik- ja erasektor); • migratsiooninõustamine (nt teabe pakkumine elamislubade ja teiste õiguslike teemade osas); • programmid, mis meelitavad välistööjõudu ja välistudengeid ning toetavad tööandjaid (Work in Estonia) ja ülikoole (EURAXESS); • projektipõhised eripiirkondades asuvatele ja erinevatele välismaalastest sihtrühmadele suunatud tegevused (nt põgenikud, töötamine, vabatahtlik tegevus, sotsialiseerumine). 1 Kultuuriministeerium. (2019). Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. Lisa 2. 2 Ibid. Kohanemisprogrammi vahehindamine Nimetatud teenuseid pakutakse enamasti tasuta või tasuliste teenustena mh järgmiste organisatsioonide poolt: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (nt Work in Estonia, e-Estonia), Töötukassa, Expat Relocation Estonia, IOM Estonia, erinevad ministeeriumid, Rajaleidja, Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus, Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Rahvusvaheline Maja, Tartu Rahvusvaheline Maja, Politsei- ja Piirivalveamet, jne. Rännet ja kohanemist toetavad mh kõrgkoolide välisõpilasteenistused, tööandjad ja välismaalaste ning (spetsiaalsed) sisserändajatega tegelevad organisatsioonid läbi nõustamiste, koolituste, õppematerjalide ja infomaterjalide. Üks võtmetegevustest, mis toetab sisserännanute kohanemist Eestisse on kohanemisprogramm (KP). Programmi eelkäijaks olid Immisoft OÜ 2012-2014. aastal läbi viidud koolitused uussisserändajatele. Praeguses formaadis piloteeriti kohanemisprogrammi 2014. aastal, Siseministeeriumi, Expat Relocation Estonia, SA Archimedese, Eesti Teadusagentuuri ja IOM Estonia koostöös. Alates 2018. aastast pakutakse uussisserändajatele KP mooduleid Siseministeeriumi, Expat Relocation Estonia ja IOM Estonia koostöös. Täna hõlmab kohanemisprogramm endas kuute ühepäevast teemamoodulit, ühte kolmepäevast rahvusvahelise kaitse moodulit ja ühte 80 tunni pikkust A1 taseme eesti keele moodulit. Kohanemisprogramm on mõeldud kõigile uussisserändajatele ja selles osalemine on tasuta. Olgugi, et kohanemisprogrammi ja selle võimalikku kasu sihtrühmale on põgusalt kajastanud mitmed hiljutised uuringud, puudub põhjalik ja süsteemne ülevaade kohanemisprogrammi mõjust, programmis osalemise ja mitteosalemise põhjustest ning arusaam inimeste hinnangutest programmile ja programmi arenguvõimalustest. Eelnevast tulenevalt keskendus uuring uussisserändajate kohanemisprogrammi senise piloteerimise ja rakendamise hindamisele perioodil 2015-2018. Uuringu eesmärgiks oli hinnata: • kohanemisprogrammi koolitusmoodulite (baasmoodul, töö ja ettevõtluse, pere, laste ja noorte, õppimise, teaduse ja rahvusvahelise kaitse moodulid) ning A1-taseme keeleõppe sisu ja ülesehituse vastavust kohanemisprogrammi ning seda kehtestava määruse eesmärkidele; • uussisserändajate koolitustele suunamise protsessi lähtuvalt kohanemisprogrammi määruses sätestatud tingimustele; • uussisserändajate koolitustel osalemise, mitteosalemise ja katkestamise määra ning põhjuseid, koolituste pakkumist ja nende kvaliteeti ning koolituste kättesaadavust uussisserändajatele; • koolitusmoodulite koolitus-, metoodilisi ja interaktiivseid materjale ning nende vastavust kohanemisprogrammi ja selle määruse eesmärkidele ning esitada vastavalt hindamise tulemustele vajadusel olemasolevate materjalide muudatus- ja/või täiendavate materjalide loomise ettepanekud; • hinnata kohanemisprogrammi koolitustel pädevuste, mis vastavad kohanemisprogrammi määruses kirjeldatud üldpädevusnõuetele, omandamist programmi sihtrühma seas. Hindamise aluseks olev info koguti peamiselt 2019. aasta kevadest suveni. Esmased tulemused edastati regulaarselt Siseministeeriumile ja Expat Relocation Estoniale. Hindamise tulemusel töötati välja soovitused kohanemisprogrammi efektiivsemaks ja tõhusamaks rakendamiseks (vaata aruande lõpust, peatükid 5 ja 6). Kuna mitmed muudatused on juba ellu viidud, ei ole osa kirjeldustest ja kriitikast enam nii asjakohane (vastavad kohad on aruandes välja toodud kui see teada on olnud). Arvestades programmis osalenutelt seni laekunud positiivset tagasisidet ja Siseministeeriumi soovi, et programmis osaleksid rohkemad uussisserändajad, analüüsitakse programmi vormi ja funktsiooni teenustedisani vaatevinklist. Uuringu teine peatükk annab põgusa ülevaate uuringus kasutatud meetodite kohta. Kolmas peatükk annab ülevaate kohanemisprogrammist ja senisest statistikast. Neljas peatükk võtab lühidalt kokku teenustedisaini aspekte arvestavad tulemused (põhjalikumalt on võimalik lugeda aruande pikemast, ingliskeelsest versioonist). Viiendas peatükis kajastatakse programmi asjakohasust, efektiivsust, mõju, tõhusust ja jätkusuutlikkust lähtuvalt teenustedisani peatükis välja toodud aspektidest. Aruanne lõpeb kokkuvõtte ja peamiste soovitustega. Aruande pikemas, ingliskeelses versioonis analüüsitakse eraldi peatükkides ka eesti keele ja rahvusvahelise kaitse saanute moodulit ning teiste riikide kohanemisprogrammi 6 sarnaseid tegevusi. Seega on käesoleva aruande puhul tegu ingliskeelse aruande tõlgitud ja lühendatud versiooniga. Kui vastupidist pole välja toodud, on tegu tõlkega. Jooksvalt on viidatud kui ingliskeelses versioonis mõne aspekti kohta rohkem kirjutatud on, kuid aruanne on loetav ka ilma ingliskeelset aruannet lugemata. Kohanemisprogrammi vahehindamine KASUTATUD METOODIKA LÜHIÜLEVAADE Kohanemisprogrammi hindamine viidi läbi lähtuvalt Euroopa Komisjoni hindamisjuhistes kajastatud üldpõhimõtetest. 3 Hindamisraamistikku kohendati tuginedes uuringu hankedokumentides kajastatud uurimisküsimustele. Tulenevalt spetsiifilistest uurimisküsimustest ja kohanemisprogrammi hetkeolukorrast (nt varasemad uuringud on näidanud programmis osalenute kõrget rahulolu, kuid madalat osalusmäära) analüüsiti programmi ka teenuste disani põhimõtetest lähtuvalt. Seega kasutati traditsiooniliste programmide hindamismeetodite kõrval teenuste disainimise komplekssuse paremaks selgitamiseks ning uuringu struktureerimiseks “ATONE + S” meetodit (vt täpsemalt ATONE+S meetodi kohta ptk-st 4). ATONE meetod on praktikupõhine meetod. Meetodi nimi on akronüüm sõnadest: osapooled (actors), puutepunktid (touchpoints), väärtuspakkumine (value offer), vajadused (needs) ja kogemus (experience). Kohanemisprogrammi komplekssusest tulenevalt selgus vajadus täiendava lähemalt vaadatava kategooria järgi ja seega lisati „S“, mis kajastab teenuse struktuuri (structure of the service). 4 Hindamine viidi läbi kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Andmete kogumise peamisteks meetoditeks olid intervjuud Siseministeeriumi esindajate, programmi rakendajate, otsese sihtrühma ja ekspertidega (enam kui 68 intervjuud; vt ingliskeelse aruande ptk 2.1), fookusgrupi intervjuud koolitajate, programmis osalenute ja programmis mitte osalenutega (20 fookusgrupi intervjuud; vt ingliskeelse aruande ptk 2.3), vaatlused (läbi viidi 16 vaatlust, vaadeldi viite moodulit, kusjuures mõnda keelekursust mitu korda; vt ingliskeelse aruande ptk 2.2), teenuse-safari (teenuse vaatlemine selle kasutaja ja vajadusel ka pakkuja seisukohast, alates programmi registreerumisest kuni tunnistuse saamiseni; vt ptk 4 ja ingliskeelse aruande peatükk 2.4) ja veebiküsitlus programmis osalenute seas (944 vastanut; vt ingliskeelse aruande ptk 2.5). Kohanemisprogrammi hindamistulemused valideeriti viis tundi kestnud disainiprotsessi töötoas (22 osalejat 12 organisatsioonist; vt ingliskeelse aruande ptk 2.6). Uuringu eesmärk oli hinnata kohanemisprogrammi piloteerimist ja rakendamist perioodil 2015-2018. Tulenevalt uurimisküsimustest (vt ptk 1) on põhitähelepanu pööratud kohanemisprogrammi praegusele olukorrale. Seetõttu hõlmab uuring programmi statistikat aastatest 2015-2018, samas kui intervjuud ja vaatlused keskendusid peamiselt 2018/2019. aastale. 3 European Commission, Directorate-General for Regional Policy. (2014). The programming period 2014–2020. Guidance document on monitoring and evaluation. European Cohesion Fund, European Regional Development Fund. Concepts and Recommendations. 4 Meetodi on töötanud välja Simon Clatworthy. Vaata täpsemalt ptk-st 4. 8 KOHANEMISPROGRAMMI ÜLEVAADE Kohanemisprogramm on osa valitsuse tegevusest 2.6.2 „kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine“. 5 See on omakorda meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ osaks. Seega on teiste eesmärkide kõrval programmi eesmärgiks kiirendada kohanemist. 6 Tegevust toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist 2014- 2020. 7 Tegevuse kogueelarve on 6 718 734 eurot. 2015. aastast pakutava koolitusprogrammi eesmärk on toetada uussisserändajaid (Eestis kuni 5 aastat viibinud isik) rändeprotsessis ja lõimumises pakkudes neile teadmiseid riigi ning ühiskonna, igapäeva eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist.“ 8 Kohanemisprogrammi määruse kohaselt 9 koosneb programm kaheksast moodulist, mida saab jagada neljaks grupiks (Tabel 3.1) 10 ja mille läbimine peaks toetama uussisserändajate Eestis kohanemist. Tabel 3.1. Moodulite nimed ja grupid Baasmoodul - Eesti riiki, ühiskonda, kultuuri ja igapäevaelu tutvustav koolitus Temaatilised moodulid - töö- ja ettevõtlus – Eestis töötamist ja ettevõtlusega tegelemist tutvustav koolitus - õppimine – Eesti kõrgharidust ja kõrgkoolis õppimist tutvustav koolitus - teadus – Eesti teadus- ja kõrghariduskorraldust tutvustav koolitus - perekond – perega saabunutele Eestis elamist, peredele ja lastele suunatud tugiteenuseid, hariduse ja vaba aja veetmise võimalusi tutvustav koolitus - lapsed ja noored – Eestit ning Eestis elamist tutvustav koolitus 3-15 aastastele Keeleõpe - algtaseme keeleõpe esmase eesti keele oskuse omandamiseks (A1) Rahvusvaheline kaitse - Eesti elu- ja ühiskonnakorraldust tutvustav koolitus Eestis rahvusvahelise kaitse saanud inimestele Kohanemisprogrammi olulisus on toodud välja ka lõimumiskavas Lõimuv Eesti 2020. 11 Lõimuv Eesti 2020 üheks kolmest olulisest eesmärgist on „uussisserändajate kui kasvava sihtrühma Eesti ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine.“ Lõimuv Eesti 2020 kohaselt saavad uussisserändajad programmist esmast infot Eestis paremini toime tulemiseks ja on seega kohanemisprogrammi tulemusena „Eesti 5 Siseministri 25.04.2019 käskkiri nr 1-3/43. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks. 6 Siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks. P. 5. 7 Siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks. 8 Riigi Teataja. (31.05.2017). Kohanemisprogramm. 9 Ibid. 10 Vt ka Settle in Estonia kodulehekülg ja https://www.settleinestonia.ee/en/#moodulid. 11 Kultuuriministeerium. (2014). Lõimuv Eesti. Lõimumisvaldkonna arengukava 2020. Kohanemisprogrammi vahehindamine  ühiskonnas kohanenud“ 12. Seda toetab lõimumiskavas seatud ootus, et kohanemisprogrammiga „pakutakse Eestisse saabuvate uussisserändajate vajadusi arvestavaid kohanemiskoolitusi, mis aitavad omandada igapäevaelu, ühiskonna ja riikluse kohta esmaseid praktilisi teadmisi ning algtasemel eesti keele oskust.“ Kohanemisprogrammi moodulid, välja arvatud keeleõpe ning rahvusvahelise kaitse koolitusmoodul, kestavad igaüks 5-8 tundi. A1-taseme keeleõpe kestab 80 akadeemilist tundi, rahvusvahelise kaitse moodul 14-18 tundi. 13 Kõik moodulid, sh keeleõpe on kõikidele uussisserändajatele tasuta ning igaüks võib valida, milliseid koolitusmooduleid või keeleõpet läbib ja mis järjekorras. Igas moodulis on võimalik osaleda vaid üks kord. Kõiki mooduleid ja keeleõpet pakutakse inglise ja vene keeles Tallinnas ja Tartus ning koolitusgruppide täitumisel (vähemalt 5 osalejat 14) ka Narvas. Rahvusvahelise kaitse moodulit viiakse läbi ka araabia keeles ning mõningatel juhtudel ka teistes keeltes. Rahvusvahelise kaitse moodul on rahvusvahelise kaitse saanutele kohustuslik. Koolitused tuginevad koolituste infomaterjalide pakettidel (käsiraamatud, videod, lektorite metodoloogilised materjalid, testid) ja lektorite materjalidel. Koolituste infomaterjalide paketid töötati välja 2015. aastal arvestades kohanemisprogrammi määruse lisades olevaid kohustuslikke ja soovituslikke teemasid ning üldpädevusnõudeid ja kooskõlastati asjassepuutuvate ministeeriumite ning asutustega (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet). Seirearuannete kohaselt on koolitusmaterjalid iga aasta üle vaadatud ja vastavalt vajadusele kohendatud lähtuvalt koolitajatelt, asjassepuutuvatelt organisatsioonidelt ning koolitatutelt saadud tagasisidele. Koolituste infomaterjalide paketid on osaliselt kättesaadavad ka Settle in Estonia kodulehel. 15 Koolitusele saab end Settle in Estonia kodulehe kaudu registreerida pärast seda, kui uussisserändaja on saanud Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) suunamise kohta teavituskirja ning oma isikut tõendava dokumendi. 16 Seega ei ole võimalik programmis osaleda enne vastavate dokumentide saamist ega nt lühiajalise viisaga Eestis viibijatel ja elamisloata välistudengitel. Alates 2016. aastast saadetakse enamusele programmi jaoks abikõlblikele ka meeldetuletus programmis kohta. Kui suunamise kohta ei ole teavituskirja saadud, kuid vastatakse osalemise tingimustele (st on Eestis seaduslikult elamisloa või elamisõiguse alusel viibitud vähem kui viis aastat), tuleb programmi suunamiseks esitada avaldus. Avaldus tuleb esitada ka neil, kes vastavad programmi tingimustele ja on saanud tähtajalise elamisõiguse enne 2015. aasta 1 augustit ehk kohanemisprogrammi rakendumist. Seega sõltub programmis osalemise võimalus ka uussisserändaja teadlikkusest programmist. Teenuse osutaja on kohustatud viivitamatult teavitama PPA-d mooduli või keeleõppe läbinutest, tagamaks, et igas moodulis osaletaks vaid üks kord. 17 Uuringu meeskonna test kinnitas, et ühes moodulis ei ole võimalik mitu korda osaleda. 3.1. Statistiline ülevaade 2015-2018. aastani on läbi viidud u 344 koolitust, sh 140 keelekursust, 55 baasmoodulit ja 50 töö ja ettevõtluse moodulit. Kõik koolitused on olnud sama raskusastmega. Umbes 78% koolitustest on toimunud Tallinnas, 13% Tartus ja 8% Narvas. Hindamisperioodil (märts-oktoober 2019) on vähemalt neli koolitust 12 Alaeesmärk 3: „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“. Näitajaks on kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud. 13 Sõltuvalt olukorrast ja vajadustest võib rahvusvahelise kaitse moodul kesta ka vaid ühe päeva. 14 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. 15 Mooduli infole klikkides on paremal serval “rohkem infot”, kus omakorda “kursuse leht” https://www.settleinestonia.ee; üldjuhul on üleval mooduli voldik, käsiraamat ja metoodiline materjal, mõne mooduli puhul ka mõned videod. 16 Settle in Estonia kodulehekülg https://www.settleinestonia.ee/en/faq/. 17 Riigi Teataja. (31.05.2017). Kohanemisprogramm. §9. 10 tühistatud tulenevalt vähesest registreerunute arvust või on toimunud ilma, et keegi registreerunutest kohale oleks tulnud 18. 2018. aasta lõpu seisuga on programmis osaletud 4 048 korda, kusjuures 2018. aastaks seatud eesmärk oli 2 5353 osalejat (Tabel 3.2, Joonis 3.1) ehk osalenuid on olnud u kaks korda rohkem kui planeeritud. 2019. aasta oktoobri lõpu seisuga on programmis osaletud 5 810 korda. 2018. aastal märkis u 88% osalejatest, et nende hinnangul on nende eesti keele oskus ja praktiline informeeritus ning teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta paranenud. 19 Tabel 3.2. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine Kavanda Tegelik Kavanda Kavandatud Kavandatust Kommentaarid tud saavut tust saavutustase täidetud (%, saavutus ustase täidetud 2023 2023) tase (%, 2018 2018) Kohanemiskoolitustel 2 353 4 048 172% 12 843 32% Aastatel 2017 ja osalejate arv 2018 oli osalejaid rohkem kui planeeritud Kohanemisprogrammi 1 647 3 166 192% 8 990 35% Aastal 2017 läbinute arv, kelle märkis 90,3% ja eesti keele oskus, aastal 2018 praktiline 88,1% informeeritus ja läbinutest, et teadmised Eesti riigi, nende ühiskonna ja kultuuri informeeritus ja kohta on paranenud teadlikkus on paranenud Allikas: Seirearuanne 2018, TAT 18 Ära jäänud koolituste kohta ametlikku statistikat pole, kuid Expat Relocation Estonia esindaja hinnangul on vähesest registreerunute arvust tulenevalt jäänud perioodil 2015-2019 ära 10-15 koolitust. 19 Näitaja tugineb iga mooduli lõpus läbi viidavas tagasisideküsitluses osalejatele esitatud küsimusele (vastusvariandid: jah/ ei/ ei tea). Kohanemisprogrammi vahehindamine Joonis 3.1. Väljund- ja tulemusnäitajad aastati. 14000 12843 12000 10000 8990 8000 5575 6000 4048 2591 2353 3902 4000 1775 3166 494 2091 1647 2000 1208 346 0 Sihttase Tegelik Sihttase Tegelik Sihttase Tegelik Sihttase Sihttase 2016 2017 2018 2020 2023 Kohanemiskoolitustel KP osalejate arv läbinute arv, kelle oskused ja teadmised on paranenud Allikas: Seirearuanne 2018, TAT Kohanemisprogrammis osalenud on üldiselt kõrgelt haritud, keskmiselt 20-30 aastased ja elavad Tallinnas või Harjumaal. Programmis on osalenud ainult 14,7% abikõlblikest ehk tingimustele vastavatest uussisserändajatest. 20 Tuginedes programmis osalemise statistikale on u 66% osalejatest osalenud vaid ühes moodulis. 2019. aasta kevadeks oli moodulitesse registreerutud u 10 202 korda ja osaletud on u 4 988 korda (vähem kui 49% registreerunutest). Inglise keeles toimuvatesse moodulitesse registreerunud osalevad väiksema tõenäosusega (tegelik osalus vs. registreerumine on 41% ingliskeelsete ja 51% venekeelsete gruppide puhul). Kõige populaarsemad moodulid on olnud keeleõpe, töö ja ettevõtluse moodul ning baasmoodul. Programmis osalenute peamisteks rändepõhjusteks on pereränne, töö ja õppimine ning u üks viiendik osalejatest on EL kodanikud (enamus osalejatest on kolmandate riikide kodanikud). Läbi aastate on enim osalejaid olnud Vene ja Ukraina kodakondsusega (vastavalt u 24% ja 18%), teiste kodakondsustega inimesi on olnud vähem kui 5%. Rohkem infot selle kohta, mida, miks ja kuidas statistiliselt vaadati või ei vaadatud, saab ingliskeelse aruande ptk 3.1 lõpust “Methodological notes”. 20 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 54. 12 KOHANEMISPROGRAMMI KOMPONENDID LÄHTUVALT DISAINIPROTSESSI MEETODIST Käesolev peatükk kirjeldab kohanemisprogrammi lühidalt tulenevalt disainiprotsessi meetodist „AT-ONE +S“. Kirjeldus tugineb intervjuudele, vaatlustele, teenuste safarile, kohanemisprogrammis osalenute seas läbi viidud veebiküsitluse vastustele ja teiseste andmete analüüsile. Käesolev lühikokkuvõte ega ka ingliskeelse aruande vastav peatükk ei keskendu kirjeldatud olukordade lahendamiseks vajalikele soovitustele. Kirjeldustele tuginevad soovitused on toodud käesoleva aruande peatükis viis (tuginedes hindamiskriteeriumitele) ja kuus (peamised soovitused). Ingliskeelse aruande vastav peatükk on struktureeritud alapeatükkideks lähtuvalt akronüümi „AT-ONE+S“ taga olevatest Joonis 4.1 ja selle järgi kajastatavatest temaatilistest valdkondadest. Joonis 4.1. Disainiprotsessi meetodi raamistik („AT-ONE + (S)“ meetod). Väärtus- Osapooled Puutepunktid Vajadused Kogemus Struktuur pakkumine PPA KP-s KP-s Teenuse Ihaldusväärsus teenindus osalejate Killustatus osalenud pakkumine ja ootused punktid vajadused (erinevad moodulid) Koolitajat Kasutatavus, Teenuse- Osalemise Kodulehekülg e kasulikkus, pakkujad aeg Kommuni vajadused meeldivus katsioon Teenuse Mitte Koolitajad ja Käsiraamatud osutajate osalemise ja Eesmärgid keeleõpetajad vajadused väljakukkumis e põhjused Kommuni Koolitus- Kommunikatsiooni- Paindlikkus, katsiooni- materjalid partneri vajadused isikupärastamine partner Trükitud PPA IT partner materjalid vajadused SiM Bränd PPA vajadused Muude osapoolte SiM vajadused Muu 1. Osapooled (Actors) – kohanemisprogrammi osapoolte ja nende rollide (Joonis 4.1, Joonis 4.2) kirjeldus ning analüüs inimeste, organisatsioonide ja sidusrühmade vaatevinklist (nt programmis osalenud, koolitajad, keeleõpetajad, teenuse osutajad). Kõik nimetatud grupid on põhjalikumalt analüüsitud ingliskeelse aruande ptk-s 4.1. Eriline tähelepanu on pööratud teenuse kasutajatele (programmis Kohanemisprogrammi vahehindamine  osalenutele) ja kohanemisprogrammi sihtrühmale (uussisserändajatele, välismaalastele). Sihtrühma paremaks mõistmiseks on välja töötatud seitse sihtrühma mitmekesisust kirjeldavat persoonat, millega saab tutvuda ingliskeelse aruande ptk-s 4.1.1.1 ja lisas 2. Ingliskeelses aruandes on toodud välja ka kasutajateekonnad ning programmis osalemise erinevate etappidega seonduvad probleemsed kohad, mis aitavad mõista sihtrühma kogemusi programmiga; Joonis 4.2. Kohanemisprogrammi osapooled ja nende omavahelised suhted. 2. Puutepunktid (Touchpoints) – kõigi selliste elementide analüüs, mille kaudu kohanemisprogrammis osalejad programmiga kokku puutuvad (nt veebilehekülg, käsiraamatud, videod, trükised, bränd – vt Joonis 4.3 ja Joonis 4.4); Joonis 4.3. Lihtsustatud ülevaade kõige olulisematest puutepunktidest, mida uuringu käigus põhjalikumalt vaadati. 4. Metodoloogilised 1. Kontakt PPA-ga 2. KP kodulehekülg 3. KP käsiraamatud materjalid, sh slaidid, videod, testid 14 Joonis 4.4. Ülevaade ingliskeelses aruandes lähemalt kajastatud puutepunktidest lähtuvalt sellest, kas tegu on kommunikatsiooni, protsessi või koolitustega seonduvaga. 3. Väärtuspakkumine (Value offer, Touchpoints) – kohanemisprogrammis osalemisest saadav väärtus ja elemendid, mis toetavad väärtuse edastamist (Mis on kohanemisprogrammi väärtus? Mida osalejad selles osalemisest saavad? Mis on kohanemisprogrammi eesmärk? Jne). Ingliskeelses aruandes tuuakse välja mh uuringus osalenute enim eelistatud infoedastamise vormid (Joonis 4.5) ja kirjeldatakse täpsemalt nii temaatiliste moodulite (ptk 4.3.1.1), keelemooduli (ptk 5) kui lühemalt ka rahvusvahelise kaitse saanutele suunatud mooduli (ptk 6) koolitusi. Kohanemisprogrammi vahehindamine Joonis 4.5. Milline oleks Eestisse saabudes parim moodus Eesti kohta info saamiseks? (n=942; vastajad võisid valida kuni 3 varianti) Ühepäevased koolitusmoodulid (hetkel pakutakse 47% kohanemisprogrammi raames) Online materjalid või käsiraamatud 37% Lühikesed töötoad (1-2 tundi ühe konkreetse 35% teema jaoks) Online webinarid (otseülekanne seminarist, mille 28% käigus osalejad saavad ka küsimusi esitada) Online seminarid (mitte otseülekandena, 27% salvestatud) Sotsiaalmeedia 25% Elektroonilised uudiskirjad 25% Prinditud materjalid või käsiraamatud 20% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% 4. Vajadused (Needs) – analüüsitakse kõigi olulisemate osapoolte nii tajutud kui varjatud vajadusi. Erilist tähelepanu pööratakse programmi sihtrühma vajadustele (Mida osalejad enda hinnangul vajavad? Mil määral osalejate vajadused erinevad lähtuvalt KP-s osalemise faasist (Tabel 4.1)? Milliste raskustega nad silmitsi seisvad programmis osaleda soovides? Mida seotud osapooled (koolitajad, teenuse osutajad, SiM) vajavad KP-ga seotud ülesannete täitmiseks? Jne); Tabel 4.1. Vajadused lähtuvalt teenuses osalemise etappidest. Teenuse eelselt Teenuse ajal Teenuse järgselt Väärtusvajadused "Ma pean teadma, mis "Ma vajan informatsiooni, "Ma pean teadma, kuidas (sisu) kasu ma sellest saan mis seondub minu isikliku kasutada õpitud kui sellel koolitusel elu-oluga." informatsiooni." osalen." Informatsiooni "Ma pean aru saama, "Ma pean olema võimeline "Ma pean suutma meenutada vajadused (sisu kuidas programmis aru saama koolituse kajastatud infot või pääsema vorm) osaleda." keelest ja usaldama neid sellele ligi kui vastav vajadus allikaid." tekib." Emotsionaalsed "Ma pean tundma, et "Ma pean tundma end "Ma pean tundma ennast osana vajadused mind tahetakse siia kaasatuna ja minu ühiskonnast ja olema kindel riiki ja ma olen tunnetega arvestatakse” oma teadmistes." oodatud." 5. Kogemused (Experience) – teenuse soovitavuse (soov ja motivatsioon KP-s osaleda), juurdepääsetavuse, kasutatavuse ja kasulikkuse analüüs osaleja vaatenurgast (Kas teenus vastab osaleja ootustele? Kas teenus on lihtsalt kasutatav kõigile osalejatele? Jne). Mh kajastatakse ingliskeelses aruandes positiivset, neutraalset ja negatiivset motivatsiooni KP-s osaleda (Joonis 4.6) ja tuuakse välja, et mida pikemalt on inimene Eestis elanud, seda spetsiifilisemad ja elumuutustest sõltuvamad küsimused ajendavad programmis osalema; 16 Joonis 4.6. Kohanemisprogrammis osalemise motivatsioon või ajendid. 6. Struktuur (Structure) – teenuse ehk kohanemisprogrammi protsesside (sh teavituskirja saatmine ja programmi registreerimine (Joonis 4.6)), entiteetide ja teenuste ülesehituse ning nende mõju analüüs Kohanemisprogrammi vahehindamine  teenuse kättesaadavusele ja väärtuspakkumisele (ülearused protsessid, vähene paindlikkus, KP killustatus, jne) Joonis 4.7. Registreerimisprotsess 18  HINDAMISKRITEERIUMIDEL PÕHINEVAD JÄRELDUSED JA ANALÜÜS Selles peatükis hinnatakse täpsemalt poliitilist tasandit ning antakse kohanemisprogrammi (KP) kohta soovitusi, lähtudes aruande eelnevates peatükkides esitatud teabest, andmetest ja analüüsist. Selleks vaadeldakse kõiki neis peatükkides käsitletud aspekte (programmi eri tasemeid, osalejaid, etappe ja puutepunkte (vt ptk 4 ja Joonis 5.1), kasutades tavapäraseid hindamiskriteeriume nagu asjakohasus, tulemuslikkus, mõju, tõhusus ja jätkusuutlikkus. 21 Joonis 5.1. Hindamisele kuuluvad programmi aspektid. Programmi Toimijad ja Programmis Puutepunktid tasemed nende vajadused osalemise etapid Programm Uussisserän Isikute Trükised tervikuna dajad suunamine Programmi Moodulid Koolitajad registreerum Veebileht eraldi ine Seotud Koolitusel kolmandad Koolitused osalemine osapooled Teadmiste Käsiraamatud kontroll Tagasiside Bränd andmine 5.1. Asjakohasus Kas arvestame tegutsedes piisavalt uussisserändajate vajadustega? Kas koolitusmaterjalid on asjakohased? Kui asjakohane või oluline on sekkumine seatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks? Kohanemisprogrammi asjakohasust hinnatakse, pidades silmas seatud eesmärke ja prioriteete, uussisserändajate vajadusi (sh puutepunkte) ja programmis osalemise protsessi. 21 Euroopa Komisjon, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (2014). Programmitöö periood 2014–2020. Seire ja hindamise juhenddokument. Euroopa Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond. Mõisted ja soovitused. Kohanemisprogrammi vahehindamine Kohanemisprogrammi 22 määruse ning osalejate, ekspertide, koolitajate ja Siseministeeriumi esindajatega tehtud intervjuude põhjal otsustades on kohanemisprogrammi üldeesmärk või ühine arusaam eesmärgist mõnevõrra ebaselge (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.6.3). Kuigi KP määruse järgi on KP eesmärk „uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist“ 23 ning moodulite üldpädevusnõuded kajastavad eesmärki tagada kohanemiseks ja lõimumiseks vajaliku olulise teabe andmine, püstitasime KP praktilist rakendamist analüüsides küsimuse, kas KP on: a) täiemahuline lõimumis-/kohanemiskursus (programm, mis aitab sisserändajatel pikas perspektiivis täielikult Eesti ühiskonda lõimuda) või b) programm Eestis kohanemiseks (mis toetab sisserändajaid esimeste Eestis veedetud kuude/aastate jooksul praktiliste küsimuste lahendamisel) või c) teabeteenuste kogum (programmi peamine eesmärk on pakkuda võimalust esitada küsimusi ja saada teavet kindlatel teemadel). Vastus küsimusele, kas programmi tegevused on seatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamisel asjakohased, oleneb niisiis ka sellest, kuidas kohanemisprogrammi tõlgendatakse. Analüüsi tulemusel jõudsime siiski järeldusele, et sihtnäitajate (osalejate koguarvu ning nende osalejate arvu, kelle eesti keele oskus, praktiline teadlikkus ning teadmised Eestist, Eesti ühiskonnast ja kultuurist on paranenud (vt Tabel 3.2, Joonis 5.2 ja ingliskeelse aruande ptk 4.5.2)) alusel hinnates – on programm olnud teadlikkuse, teadmiste ning keeleoskuse parandamiseks koolituste läbiviimisel asjakohane. Joonis 5.2. Mil määral on kohanemisprogrammis osalemise tulemusel paranenud sinu praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ning kultuuri kohta? (n=844) 2% 18% 45% 33% 2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Pole paranenud Natuke paranenud Paranenud Palju paranenud Ei tea Kui programm on täiemahuline lõimumis-/kohanemiskursus (nagu sätestatakse KP määruses), oleks siiski vaja rohkem lõimumist toetavaid tegevusi, nt intensiivsemaid ja personaalsemaid tugiteenuseid lisaks moodulites osalemisele. Kui programm on teabeteenuste kogum, tuleks välisriigi kodanike vastuste saamiseks mujale suunamise asemel anda neile rohkem otseseid informatiivseid juhiseid-nõuandeid. Samas on Eestis ka teisi organisatsioone ja programme, mis pakuvad välismaalastele kohanemiseks tuge, näiteks Work in Estonia (EAS), rahvusvahelised majad Tartus ja Tallinnas, Integratsiooni Sihtasutus ja vabaühendused. Programmi üldeesmärgist lähtudes tuleks tegevuste asjakohasuse hindamisel niisiis eesmärgid selgemalt määratleda, sh KP määruses, KP veebilehel ning otsese sihtrühma ja muude sidusrühmadega suheldes ning neile teavet jagades. Uussisserändajate vajadusi silmas pidades aga ei kasutata programmi potentsiaali lõimumise toetamisel piisavalt, sest ei toetata sotsiaalset suhtlust, sh kohalikega. 22 Riigi Teataja (31.05.2017). Kohanemisprogramm. 23 Riigi Teataja (25.06.2015). Kohanemisprogramm 20  Osalejate esmane tagasiside moodulite ja keeleõppe (sisuliselt kogu programmi) kohta on olnud väga positiivne (eri õpieesmärkidele antud keskmised hinded). Enamik osalejaid on leidnud, et nende praktiline teadlikkus ning teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud (tagasisidevormis esitatud sarnaselt sõnastatud küsimusele antud keskmine hinne; vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.5.2). See näitab, et osalejate hinnangul vastavad programm ja koolitused nende vajadustele. Siiski tuleks arvesse võtta teenuste planeerimise põhitõde, et teenuse kasutajad ei hinda peaaegu kunagi oma vajadusi õigesti. See ilmnes ka fookusrühma intervjuudes, kus arutelu käigus kerkis esile mitmeid puuduseid. Seega võib osalejate subjektiivne hinnang selle kohta, kas ja kuidas nad oskuse või teabe omandasid, olla kallutatud ning ei peaks olema ainus teenuste hindamise alus. Kuigi arenguruumi on mitmes kohas, nt osa kursuste käigus antud teabest ei ole osalejate jaoks asjakohane või on puudulik, osalejate tausta ei võeta piisavalt arvesse (vt ingliskeelse aruande ptk 4 ja järgnevad alapunktid), on programmi ametlikult kehtestatud eesmärgi (vt eespool) ning selle alusel koostatud moodulite sisu seisukohalt programmi tegevused seatud eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks asjakohased (sh Eesti ametliku lõimumise arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ eesmärkide saavutamiseks). Kuna KP koolitused põhinevad materjalil ja metoodilistel suunistel, mille on koostanud Expat Relocation, IOM Estonia ning Siseministeerium, uuritakse nende materjalide asjakohasust järgmises alapunktis, sealhulgas KP sisu kättesaadavust ja ülesehitust. 5.1.1. Kättesaadavus Programm ei ole asjakohane, kui sihtrühm ei saa selles osaleda või kui see on kättesaadav ainult väga vähestele. Ingliskeelse aruande alapunktides 4.5.2 ja 4.5.3 kirjeldati programmi veebilehel sisulisi puudusi (sh koolituste kuupäeva, kellaaja, asukoha ja sisu kohta teabe puudumist), samuti brošüüride/käsiraamatute puudusi ning uussisserändajatega suhtlevatelt inimestelt, nt eri sidusrühmadelt ja osapooltelt (sh ühingute, ülikoolide, vabaühenduste ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajatelt) saadud teabe puudulikkust. Ülalnimetatu viitab puudulikule kommunikatsioonitegevusele, mistõttu ei ole kõik uussisserändajad programmist teadlikud (programmis osalenutest 55% (n=884) märkis, et teadlikkus programmist vajab parandamist, Civitta 2019 a uuringu kohaselt 57% (n=280) KP-s mitte osalenutest ei osalenud kuna polnud programmist kuulnud, Praxise WiE 2019 a uuringu kohaselt polnud 80% vastanutest programmist kuulnud 24; vt täpsemalt ingliskeelse aruande alapunktist 4.5.3), st programmi kättesaadavus on piiratud. Ka välismaalastega suhtlevate või töötavate sidusrühmade teadmised programmist on puudulikud, mistõttu nad ei kasuta reklaammaterjali (nt trükitud reklaamlehti või veebilehte). See vähendab programmi asjakohasust seda enam, et meie uuring kinnitab, et eri sidusrühmade seas on soov nende materjalide ja koolituste järele olemas. Kättesaadavuse probleemid on samuti seotud osalemisreeglite ning suunamis- ja registreerimisprotsessidega. Ingliskeelse aruande alapunktides 4.5.3 ja 4.6.2 kirjeldatakse erinevaid välismaalaste rühmasid, kes vajavad koolitust, kuid ei vasta osalemisreeglitele. Võttes arvesse programmi eesmärki (vt ptk 3), riiklikku arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja üldist kursuste kättesaadavust, st vabade kohtade olemasolu (koolituste tühistamise ning valmisoleku kohta võtta vastu rohkem inimesi või korraldada rohkem kursusi – vt ptk 3.1), tuleks osalemisreeglid uuesti üle vaadata (sellekohased soovitused on esitatud siinse aruande viimases peatükis). Lisaks tuleks suunamis- ja registreerimisprotsessid ümber kujundada, et 24 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne; Anniste, K., Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Kohanemisprogrammi vahehindamine  võimaldada kiiret ning mugavat registreerimist ning pakkuda kursuste kohta kiiret ja ajakohast teavet, eelkõige enne seda, kui osalemissoov väheneb (vt ptk 4 ja ingliskeelse aruande alapeatükid 4.1.1, 4.3, 4.4.1, 4.5). Kõigi hindamiskriteeriumide alusel otsustades on programmi üks peamisi puudusi koolituste toimumisaeg ja -koht (vt ingliskeelse aruande alapeatükid 4.4.1 ja 4.5). Hindamistulemused näitavad, et arvestades Eestis elavate ja Eestisse saabuvate sisserändajate arvu, nende geograafilist elukohta (vt ka aruande I osa) ning praeguste KP-s osalejate vajadusi ja arvu, on vaja parandada programmi kättesaadavust, et seda asjakohasemaks muuta. Kuigi Tartu ja Ida-Virumaa koolituste osakaal vastab enam-vähem nendes piirkondades elavate välismaalaste osakaalule, viitavad meie andmed sellele, et üldiselt ei ole transpordiühendused Eestis piisavalt head, et innustada ümbritsevate maakondade inimesi moodulites osalema. Seega võiks olla kasulik korraldada koolitusi muude tõmbekeskuste läheduses ja eri aegadel. Kuid kuna see ei pruugi olla piisav, et innustada rohkem inimesi programmis osalema ja/või parandada nende kohanemisega seotud oskusi/teadmisi, on vaja mitmekesisemat ning mitmekülgsemat teabe levitamist. Probleemne on ka programmi kättesaadavus erivajaduste või puuetega inimestele. Õieti on kohanemisprogramm neile kättesaamatu. Materjalid, koolitusmeetodid ja KP tervikuna ei ole erivajadustega inimesi kaasav ega nende jaoks kasutajasõbralik. 25 See hõlmab teiste seas nii kurte kui ka pimedaid, aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimesi, kelle jaoks võivad koolitused oma pikkuse ja formaadi tõttu olla liiga rasked, ning piiratud liikumisvõimega inimesi, kellele ei pruugi sobida koolituste praegune keskkond/toimumiskoht. 26 Mõne kirjeldatud puuduse leevendamiseks saab nimetatud sihtrühmadele pakkuda paremini kujundatud ja sihipärasemaid programme, nt korraldada lühemaid kursusi, mis hõlmaksid kõige olulisemaid teemasid. Sellised kursused võiksid olla kättesaadavad ja neil osalemine lubatud kõigile Eestis elavatele sisserändajatele, mitte ainult uussisserändajatele. 27 Võimaluse korral peaks need kursused olema kättesaadavad ka salvestatavate veebiseminaridena või muus formaadis, mis ei nõua osalemist kindlal ajal ja kohas. 5.1.2. Moodulite ülesehitus ja sisu Sisserändajate ja nendega töötavate või suhtlevate inimestega peetud intervjuude ning fookusrühma arutelude põhjal on kõik praegu kohanemisprogrammiga hõlmatud teemad asjakohased. Samuti käsitletakse koolitustel kõiki uuringu I osas kaardistatud kõige probleemsemaid teemavaldkondi. Siiski peab arvestama, et Eesti olukord, poliitika, reeglid ja õigusnormid ning osalejate vajadused muutuvad aja jooksul (need on muutunud ka võrreldes 2015. aastaga, mil programm välja töötati). Kui võtta arvesse ka vajadust teavitusmeetodeid täiendada, sealhulgas pakkuda lühemaid koolitusi (vt täpsemalt ingliskeelse aruande alapeatükke 4.1.1, 4.2.3 ja 4.4.1), tuleks teemade asjakohasus uuesti põhjalikult üle vaadata. Seejuures tuleks teenuseosutajatele ka edaspidi tagada paindlikkus ja vabadus, kuna nad valdavad oskusteavet, mida Siseministeeriumil ei pruugi olla ning mis võimaldab neil teha muudatusi vastavalt sihtrühma vajadustele. Tuvastasime kolm peamist valdkonda, milles tuleks parandusi teha: • baasmoodul: tuleb pakkuda lühemaid ja kättesaadavamaid baasmooduli koolitusi kõigile sisserändajatele, kes on elanud Eestis kuni 5 aastat (sh Eesti kodakondsusega tagasipöördujad), kuid ainult lühikese aja jooksul pärast nende Eestisse saabumist; • muud teemamoodulid: tuleb tagada, et eri teemamoodulite vahel oleks vähem teemade kordamist, mis aitaks muuta koolitused asjakohasemaks ning samas lühemaks, sihipärasemaks ja paremini kättesaadavaks; 25 Siia hulka ei arvata pagulasi kui eraldi inimrühma, kelle jaoks on Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil spetsiaalne moodul/koolitus. 26 Vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk-d 4.2 ja 4.3. 27 See vajadus toodi välja ka Civitta Eesti AS 2019 aruandes “Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018”. 22  • keeleõpe: inimesed vajavad erineva intensiivsusega kursuseid; kuna tase A1.1 ei ole programmi eesmärkide täitmiseks piisav, on asjakohane kõrgemal tasemel keeleõpe (riik on välja töötamas ja rakendamas taset A2). Leidsime, et tuleks parandada kõigi moodulite sisu, näiteks lisada rohkem praktilist teavet. Kuna koolituse aeg on piiratud, tuleks mõni teema jätta käsiraamatu abil (ja/või muus vormis) iseõppimiseks, eriti teemade või üksikasjade puhul, mis ei ole sihtrühma jaoks kõige asjakohasemad. See jätaks rohkem aega praktilise teabe jagamiseks. Mitu intervjueeritud eksperti tõi esile võimaluse õpetada teemamoodulite raames rohkem eestikeelset sõnavara ja/või käsitleda keeleõppekursustel rohkem valdkondlikke teemasid. See aitaks pakkuda osalejatele asjakohasemaid või kasulikumaid koolitusi. Intervjuud ja vaatlustulemused näitavad, et pärast kahte aastat Eestis elamist väheneb motivatsioon koolitustel osaleda. See näitab, et kohanemisprogrammi asjakohasus väheneb, kuna osalejad leiavad teavet ning abivahendeid kohanemiseks ja lõimumiseks mujalt (sh isiklikust igapäevaelu kogemusest Eestis). Seega võib programmi pidada asjakohaseks niivõrd, kuivõrd koolitustel osaledes ja teiste kogemustest kuuldes omandatud teadmised võivad vähendada negatiivseid kogemusi. Samas tuleb leida lisavõimalusi inimeste võimalikult kiireks programmi kaasamiseks pärast nende Eestisse jõudmist. 5.2. Tulemuslikkus ja mõju Tulemuslikkus: Kas sekkumise eesmärgid saavutatakse? Kui suur on programmi tulemuslikkus või mõju võrreldes kavandatud eesmärkidega? Mõju: Kas sekkumine aitab kaasa kõrgema taseme arengueesmärkide (soovitatavalt üldeesmärgi) saavutamisele? Millisel määral mõjutab sekkumine sihtrühma või mõjutatud isikute üldist olukorda? Programmi tulemuslikkuse ja mõju hindamisel võrreldakse kavandatud ja saavutatud eesmärke ning analüüsitakse ka selliseid mõjusid, mis ei ole või ei tarvitse olla sihtnäitajatega otseselt seotud. Kuigi programmil on potentsiaali mõjutada laiemat inimeste ringi kui ainult selles osalejad, keskendub analüüs peamselt osalejatele, kuna tööandjad, ülikoolid ja muud seotud osapooled programmimaterjale pigem ei kasuta (vt ingliskeelse aruande alaptk 4.1.8). 2018. aasta KP seirearuande kohaselt ületati 2018. aasta eesmärgid (osalejate arv, paranenud oskuste ja teadlikkusega osalejate arv) enam kui 1,7 korda (vt ptk 3.1 ja Tabel 3.2). Sellest aspektist vaadatuna on programm olnud tulemuslik. Teadlikkuse kasv näitab esialgse lühiajalise mõju olemasolu. Teadlikkuse kasvu peaks aga hindama koolitajad, näiteks testide kaudu, mitte osalejad ise, sest enesehindamine ei anna täpset ülevaadet osalejate teadmiste tasemest pärast koolitust. Lisaks lühiajalisele mõjule peaks hindama või jälgima ka pikaajalist mõju, näiteks tööelu hinnates, mis nõuaks nii esialgse lühiajalise mõju hindamist kui ka 1–12 kuu jooksul pärast mooduli läbimist konkreetsema tagasiside küsimist. 2019. aasta kevadel elas Eestis 31 200 uussisserändajat, kellel oli õigus programmis osaleda, ning nende osalemismäär oli umbes 15%. Niisiis ei pruugi programm olla saavutanud seatud eesmärke. Samas võib eesmärkide sidumine osalemisõigusega isikute osalusprotsendiga raskendada ressursside planeerimist, mistõttu on soovitatav käsitleda selliseid eesmärke mitteametliku eesmärkidena, mis on abiks programmi tõhususe hindamisel. Kuigi näitajate sihttasemeid tuleks rände kasvades kohandada, viitavad kõik meie praegusel uuringul põhinevad näitajad, et programm on avaldanud positiivset mõju enamikule osalejatele ning nende teadmistele Eestist ja eesti keelest (vt ingliskeelse aruande ptk 4.3). KP tagasisidestatistika näitab, et KP õpieesmärgid on suuremas osas saavutatud – olenevalt inimesest ja tema isiklikest vajadustest. Samas aitaks mitmekülgsemate ja interaktiivsemate meetodite kasutamine ning täiskasvanute koolitamise teadmiste olemasolu (sh kuidas koostada häid slaide) suurendada osalejate Kohanemisprogrammi vahehindamine pühendumust programmile ning saavutada õpieesmärgid täismahus (vt ingliskeelse aruande ptk 4.3.1.1). Intervjuud ja avatud vastused tagasisideküsimustikes näitavad, et mitte kõik osalejad, kes on küll koolitustega üldjoontes rahul, ei omanda oskusi, mida neil võib tulevikus vaja minna. Näiteks ei ole kõik KPs osalenud inimesed veendunud, et ID-kaart ja mobiil-ID võivad neile Eesti igapäevaelus vajalikud ja kasulikud olla. Üks võimalus selles osas koolituste kvaliteeti parandada oleks koolitajate protsessianalüüsi teostamise toetamine (nt koolitused ja protsessihindamise küsimustikud), mis aitaks selgitada välja, mida peaks järgmisel korral parandama. Sageli juhiti tähelepanu ka sellele, et veebilehelt settleinestonia.ee ei leia infot või lahendusi juba tekkinud probleemidele (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.5.2). Intervjuud eri sihtrühmadega näitavad, et õpieesmärkide saavutamiseks on ilmselgelt vaja ka kõrgema taseme eesti keele kursuseid, kuna A1.1 tasemest ei piisa igapäevaelus edukalt hakkamasaamiseks. Nagu eelnevalt ja aruande I osas toodud, muutuvad Eestis viibivate välismaalaste vajadused ja võimalused aja jooksul. Niisiis aitaks välismaalastel paremini kohaneda isiklikum lähenemine (sh erinevad teabe edastamise viisid) ja kui võimalik, tuleks rohkem rõhku panna tegevustele, mis soodustavad pikemas perspektiivis Eesti ühiskonda lõimumist (sh rohkem läbikäimist kohalike inimestega). 28 Nagu eespool toodud, jääb programmi üldeesmärk segaseks. Määruse järgi on eesmärk rändeprotsessi, kohanemise ja hilisema lõimumise toetamine (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.6.3). On keeruline hinnata, mil määral on programm aidanud neid eesmärke saavutada, eriti mis puudutab lõimumise toetamist, kuna lõimumist peetakse enamasti pikaajaliseks protsessiks, mis kestab vahel isegi mitu põlvkonda. Kohanemisprogrammi eesmärkide selgem sõnastamine aitaks paremini tagada programmi edukust. Veelgi enam, see võiks olla abiks ka programmi ülesehituse parandamisel, kuna KP eesmärgi täpsem sõnastus annaks programmi läbiviijatele selgema ja kindlama arusaamise programmi tugevatest ja nõrkadest kohtadest. Programmi mõju saaks suurendada ka aktiivse kommunikatsioonitegevuse kaudu (kommunikatsioonipartneri abiga, vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.1.4). Esiteks kasvataks see teadlikkust programmist ja osalemistingimustest. Teiseks parandaks osalejate arvu kasv kogemuste jagamise ja/või suhtlusringkondade loomise võimalusi. Kolmandaks, kui tööandjad, ülikoolid ja teised (uus)sisserändajatega kokkupuutuvad organisatsioonid saaksid programmi kohta korrapäraselt selgesihilist informatsiooni, võiks programmiga liituda ja/või vajalikku informatsiooni (nt läbi digitaalste või paberkujul käsiraamatute) saada rohkem inimesi ning seega suureneks ka programmi mõju. Praegu aga on selgelt näha, et puudub ülekanduv mõju 29 ehk mõju muudele osapooltele, 30 kuna Eestis teatakse programmist vähe (ka osa tööandjaid, kes välismaalasi palkavad, ei ole programmist teadlikud). Seega üldiselt ei kasutata programmi materjale väljapool programmi, nt ettevõtetes, ülikoolides või vabaühendustes välismaalastele Eesti või KP tutvustamiseks, olgugi et see oleks kasulik (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.1.8). Mõju seisukohalt on sama olulised korralduslikud küsimused, mis puudutavad näiteks rühma suurust, koolituse toimumisaega ja -kohta ning registreerumisel ja pärast kursust toimuvat suhtlust. Rühm ei tohi olla liiga väike, sest siis ei ole omavahel piisavalt erinevaid kogemus jagada, ega ka liiga suur, sest siis ei pruugi jääda aega tegeleda iga kerkinud küsimusega ja koolituse mõju võib väheneda. Mida suurem on programmis osalevate välismaalaste arv, seda suurem on koolituste üldine mõju. Sellele saab kaasa aidata korraldades koolitusi erinevates asulates ja pakkudes suuremat valikut toimumisaegu (parem kättesaadavus). 28 Vt ka Civitta Eesti AS (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne, lk 46. 29 Vt Manuela, A., Vinecenzo, D. (2010). Program Evaluation and Spillover Effects. 30 Kui jätta kõrvale kaudne mõju välismaalastega tegelevatele inimestele. Kuna välismaalased on eri aspektidest teadlikumad, on neile kergem valikuvõimalusi selgitada ning neil peaks olema väiksem vajadus sotsiaaltoetuste järele, sest nad saavad ise hakkama. 24 Teine aspekt, mis KP mõju vähendab, on õpimeetodite/-vormide vähene mitmekesisus (nt pikemate ja lühemate kursuste kombineerimine, veebiseminarid, koolituste salvestamine või õppevideod; vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.4.1 ja 4.5). Niisiugune mitmekülgsus vastaks kasutajate erinevatele soovidele ja vajadustele ning aitaks programmi uussisserändajate seas laiemalt tutvustada. Lisaks sellele aitavad selgelt sõnastatud eesmärgid, osalemisreeglid, registreerumisprotsess ning selge kommunikatsioon pärast koolitusi suurendada esimest korda koolitusel osalejate hulka ning just nende isikute arvu, kes osalevad rohkem kui ühe mooduli koolitustel (st korduv programmis osalemine). KP moodulitele registreerimise protsessi edasiarendamine on keskse tähtsusega, kuna võimaldaks enne koolituse algust välja selgitada osaleja kõige olulisemad vajadused (ja Eesti kohta olemasolevad teadmised) ning sellest lähtuvalt tegeleda tema vajadustega parimal võimalikul viisil, tuvastades (nt eeltäidetud nimekirja abil) teemad, mille puhul ta vajab lisainfot, tuge või nõustamist. Selle põhjal saaks osalejale soovitada konkreetsetel kuupäevadel toimuvaid koolitusi. Teatud mõttes toimiks protsess sel juhul praegusega võrreldes vastupidises suunas– osaleja annab teada oma soovidest, see info kogutakse kõikidelt potentsiaalsetelt osalejatelt teatud aja jooksul kokku ning osalejatele pakutakse seejärel neile kõige paremini sobivad moodulid ja ajad. 31 Kuna inglise keelt kõnelevad välismaalased võivad osata ka vene keelt ja vastupidi, peaks kõikides keeltes toimuvate koolituste info olemas olema nii KP veebilehe vene- kui ka ingliskeelses versioonis. Olukorras, kus programmi läbiviimiseks on piisavalt ressursse (nt saab koolitada kõiki soovijaid) ning vajadus koolituste järele on suur ka nende inimeste seas, kes praegu ei osalemistingimustele ei vasta, tuleks koolitusel osalemise reeglid uuesti üle vaadata. Ka üksnes programmi baasmooduli sihtrühma laiendamine võiks kiirendada kogu Eestis elavatest välismaalastest koosneva sihtrühma kohanemisprotsessi ning vähendada võimalikke negatiivseid kogemusi ja edaspidiseid lõimumisraskusi. See puudutab eelkõige sisserändajaid, kes saabuvad Eestisse lühiajalise D- viisaga ning kellel ei ole praegu õigust saada peaaegu ühtegi riiklikku teenust. Samas võivad saada ja sageli saavadki lühiajaliste sisserändajatena saabujad üsna kiirelt pikaajaliselt riigis viibivateks sisserändajateks. Samuti selgus läbi viidud intervjuudest, et programmi järele on suur vajadus ka isikutel, kellel on sünnijärgne Eesti kodakondsus, kuid kes ei ole Eestis elanud või on lahkunud juba aastaid tagasi. Meie uuring kinnitab ka teiste uuringute järeldust, 32 et lühiajalise viisaga inimestel, välisüliõpilastel, diplomaatidel ja nende pereliikmetel, aga ka välismaalastel, kes on Eestis viibinud kauem kui viis aastat või on juba programmi koolitustel osalenud, peaks olema õigus vähemalt mõne mooduli koolitustel (uuesti) osaleda (vt ka ingliskeelse aruane ptk 4.4.1). Inimesel võib olla huvi sama mooduli koolitustel uuesti osaleda, näiteks juhul, kui tema vajadused on võrreldes esimese korraga muutunud (ta on lapseootel, lapsevanemaks saanud, ülikooli õppima asunud, töötuks jäänud (nt majanduslanguse ajal) vms). Praegusel kujul ei arvesta KP inimeste erinevate elutsüklitega ning mõnda aega Eestis viibinud välismaalaste jaoks muutub programm suuremas osas kasutuks (vt ingliskeelse aruande ptk 4.4.1 ja 4.5). Koolituse lõpus omandatud teadmiste kontrollimine ja koolituse kohta tagasiside andmine on moodulite olulised osad. Esimene aitab toetada ja kontrollida kursuse raames teadmiste omandamist, teine annab koolituste edasiseks arendamiseks vajalikku infot. Mõju osalejatele ja koolitustele on aga suurem, kui 31 Tuleks kaaluda ka selliste küsimuste esitamist ettevalmistavalt enne mooduli algust, nt veebilehe kaudu registreerimisel. Näiteks tagasisideankeedi küsimuse nr 2 („Teie hinnang koolituse õpieesmärkide saavutamise kohta. Koolituse tulemusel Te:“) saaks ümber sõnastada ning kasutada seda osalejate vajaduste väljaselgitamiseks enne koolituse algust. Sellest lähtudes saaks inimesi vastavalt nende vajadustele, soovidele või teadmistele Eesti kohta suunata erinevate moodulite juurde. 32 Vt nt Civitta Eesti AS (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne, lk 59–60. Kohanemisprogrammi vahehindamine tagasiside saamisel kasutatakse või kombineeritakse erinevaid meetodeid (vt ingliskeelse aruande ptk 4.1.1 ja 4.2.4.4). Vaatluse põhjal võime väita, et sageli ei võeta tagasisideankeedi täitmist tõsiselt. Täidetud tagasisideankeetide kohta võib üldistatult öelda, et enamik osalejaid hindab koolituse kõiki osiseid viiepallisüsteemis hindega viis täpsustusi lisamata, mis muudab küsitavaks, kui tõsiselt tagasiside andmisesse suhtutakse. Kui tagasisideankeet täidetakse kiiruga koolituse lõpus, tõsisemalt küsimuste sisule mõtlemata ja hindeid lahti seletamata, võib formaalsuse täitmiseks ankeetide väljajagamise asemel palju kasulikum olla küsida üks või kaks avatud vastusega küsimust. Et mõista ka seda, miks kõigist osalemisõigusega inimestest vaid kümnendik otsustab KP koolitustel osaleda, võiks kaaluda võimalust lisada ankeeti küsimus, kuidas osaleja programmi kohta kuulis, ning vastuste põhjal kommunikatsiooni parandada. 33 Saadud tagasisidet tuleks kombineerida koolitajate enesehindamisega koolitusprotsessiga seotud küsimustes ning võimaluse korral ka pikemaajalise mõju uuringutega (nt küsida tagasisidet kuus kuud pärast koolitusel osalemist, uurida töötamise kohta), et koolituste mõju paremini mõista. Osaleja käsiraamatuid peetakse oluliseks allikaks, kust vajaduse korral uuesti infot otsida. Mitmed eksperdid nõustusid, et selliste materjalide jagamine on vajalik, kui osalejatele antakse pikkade koolituspäevade jooksul järjest palju infot, mida kõik ei pruugi kohe täielikult omandada. Käsiraamatud ei ole aga kuigi mugavad kasutada ega anna infot edasi parimal võimalikul viisil (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.2.3) – vahel on infot kas liiga palju või liiga vähe, raamatuid ei ole mugav kaasas kanda ja need ei ole selgelt kirjutatud. Kaardistasime alljärgnevad võimalused käsiraamatute kasutajasõbralikkuse parandamiseks ning seeläbi ka programmi mõju suurendamiseks. 1) Töötada välja uut tüüpi, praktilisemas ja arusaadavamas formaadis käsiraamat, mis sisaldaks ligipääsetavat ja kergesti loetavat ülevaadet Eesti eluga kohanemise kõige olulisematest aspektidest. Kuigi mõnda teemat käsitletakse mitme mooduli koolitustel, ei ole tarvis kogu infot ühte käsiraamatusse mahutada. Väiksem (kuid paksem ja tugevam) käsiraamat oleks aga siiski hea alternatiiv, mis võimaldaks osalejatel kerge vaevaga leida üldisemat teavet Eestis elamise kohta ilma vajaduseta eri moodulite käsiraamatuid kasutada. Niisugust (nt spiraalköites) A5 või mõnes muus eriformaadis käsiraamatut oleks lihtne kaasas kanda, see oleks praktiline ja võimaldaks infot esitada graafilisemalt. Kirjeldatud üldise käsiraamatu võiks välja jagada koos juba olemasolevate temaatiliste käsiraamatutega, kuid see võib olla ka ainus trükise kujul osalejatele jagatav käsiraamat. Temaatlised käsiraamatud oleksid sel juhul ainult veebipõhised. Eestisse elama asumiseks olulist üldinfot koondavat ülevaatlikku käsiraamatut saaks kasutada ka kohanemisprogrammi tutvustamiseks, kutsumaks välismaalasi programmiga liituma. Käsiraamat võiks toimida teenuse esmatutvustusena, mille saaks Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunktist koos ID-kaardiga või isegi juba PPA-sse või kohalikku omavalitsusse registreeruma ja elamisluba/ID-kaarti taotlema minnes. 2) Lisada kõikidesse moodulikäsiraamatutesse Eestisse elama asumise kohta põhiteavet koondav rubriik (sarnaselt kõikides käsiraamatutes leiduva elamislube käsitleva rubriigiga). See lähenemine tagaks põhiteabe olemasolu, olenemata sellest, millise mooduli osaleja valib. Samas tekib küsimus, kas eraldi baasmoodul oleks sel juhul vajalik või kas see oleks vajalik praeguses ülesehituses ja mahus. 3) Kõikide moodulite koondamine ühte käsiraamatusse nii, et igale moodulile oleks pühendatud eraldi osa. Moodulid on kohanemisprogrammi kui terviku elemendid. Selle kontseptsiooni põhjal saaks koostada mahukama käsiraamatu, kus iga moodulit käsitletaks eraldi osas ning lisataks ka Eestisse elama asumise üldine juhend. Põhjaliku ettevalmistuse korral võiks käsiraamatust saada hinnatud abivahend Eesti eluga kohanemiseks ning eri käsiraamatute kokkupanemine võiks ajendada osalejaid kõik mooduleid läbima. 4) Kujundada käsiraamatud ümber abivahendiks, mida osalejad saaksid kasutada koolituste käigus. Käsiraamatute kasutamine koolituste käigus oleneks suures osas koolitaja õpetamisstiilist ja materjalile lähenemisest. Võimalik lahendus on ka käsiraamatute ümberkujundamine 33 Alates 2019. aastast küsitakse seda vähemalt keelekursuste alguses. 26  interaktiivseteks juhenditeks või töövihikuteks, mis sisaldaks spetsiaalselt väljatöötatud tegevusi, küsimusi, ruumi märkmete jaoks, lühikesi harjutusi jms. 5) Koostada ja uuendada käsiraamatud koostöös neis käsitletavate teemadega tegelevate organisatsioonide esindajatega. Kuigi kõige olulisem info on käsiraamatutes olemas, on parandamisruumi, mis näitab, et uuendusprotsessi tuleks kaasata rohkem eksperte. Sisu uuendades tuleks silmas pidada järgnevat kolme küsimust: i. Kas kogu vajalik teave on esitatud? ii. Kas kogu vajalik teave on esitatud õige pealkirja all? iii. Kas kogu teave on esitatud parimal võimalikul viisil? Kõiki esitatud soovitusi saab rakendada olemasolevate käsiraamatute parandamisel. Seejuures tuleb aga arvestada, et puutepunktina on koolitusmaterjalid vaid üks osa teenuse tervikstruktuurist. Seetõttu tuleks käsiraamatute muutmisel järgida teenuse üldist loogikat. Programmi mõju suurendamiseks tuleks koolitusmaterjale arendada nii, et need toetaksid valitud õppemeetodit, suurendaksid brändi ühtsust ning parandaksid info edastamist. Niisiis on äärmiselt oluline, et käsiraamatuid kohandataks vastavalt programmi struktuuris, koolitusmeetodites ja kohanemisprogrammis üldiselt tehtavatele muudatustele. Koolitustel klassiruumis näidatavate videote eesmärk on tutvustada eri asjaajamist ja teenuseid, muuta koolituse rütmi vaheldusrikkamaks ning näitlikustada õpitud materjali, suurendades nii koolituse mõju, kuid praegu ei kasutata seda võimalust piisavalt (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk-st 4.2.4.3). Eestisse saabuvad ja Eestis elavad välismaalased vajavad praktilist infot ja tegevusjuhiseid, mis aitaks neid igapäevategevustes. Videoformaadil on mitu eelist, see võimaldab esitada palju infot lühikese ajaga, materjali saab selgemaks monteerida ning osalejad saavad seda vaadata uuesti nii mitu korda kui soovivad. See kõik muudab info omandamise tõhusamaks. Niisiis on välismaalastele eesseisvast tegevusest videote abil ülevaate andmine kasulik vahend koolituse mõju suurendamiseks. Tuleks teha rohkem lühikesi õppevideoid, kust välismaalased leiaks linke ja informatsiooni sageli küsimusi tekitavate teemade ja asjaajamise kohta. Kõik kohanemisprogrammi videod peaksid asuma ühel veebilehel või ühel programmi sotsiaalmeediakontol ning videote lingid peaksid kasutatavuse ja mõju suurendamiseks olema esitatud ka käsiraamatutes. Videote hea kvaliteedi ja ühtse ilme tagamine suurendab nende kasulikkust. Interaktiivsete meetodite, sh video laiem kasutamine vähendab moodulis teistele tegevustele kuluvat aega. Vaatluste põhjal jõudsime järeldusele, et koolituste väärtuse ja mõju suurendamiseks peaks slaidide asemel keskenduma rohkem praktilistele tegevustele, kogemuste jagamisele ja eluliste probleemide lahendamisele (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.2.4). Seda toetavad vähema teksti ja rohkemate visuaalsete elementidega slaidid, mis annavad edasi lihtsamini mõistetavat infot, ning arusaam, et iga pisiasja ei ole vaja käsitleda – nii jääb rohkem aega küsimuste ja kommentaaride jaoks. Lisaks peaksid koolitajad mooduli esimesel kohtumisel pöörama rohkem tähelepanu küsimuste ja teemade väljaselgitamisele, mida osalejad tahaksid arutada. Selleks võib luua näiteks märkmepaberite seina (vt ingliskeelse aruande ptk 4.3.1). Teenusepakkujalt vajatakse sel juhul rohkem tuge, kuna koolitajad tõid intervjuudes välja, et eelnev info rühma suuruse ja osalejate kohta võiks suurendada koolituse tulemuslikkust ja mõju. Ka koolitajate oskuste täiendamine multikultuurses keskkonnas õpetamise ja andragoogika vallas (sh enese- ja protsessianalüüsi oskuste täiendamine) võiks aidata eri tegevuste ja teemade vahel tasakaalu leida. 5.3. Tõhusus Kas eesmärgid saavutatakse säästlikult? Kas süsteem vajab muutmist? Programmi tõhususe hindamisel võrreldakse programmi praegusi tegevusi ja protsesse alternatiividega, et välja selgitada, kas praegune lahendus on kõige tõhusam. Hindamisel ei käsitleta programmi rakendamise kulusid. Kohanemisprogrammi vahehindamine 2018. aasta seirearuande kohaselt täideti aastaks 2018 seatud eesmärgid (vt ptk 3.1 ja Tabel 3.2). Sellele vaatamata on mitu võimalust kohanemisprogrammi tõhustamiseks. Nagu eelneva analüüsi käigus (vt eelnevad alapeatükid ja ingliskeelse aruande ptk 4) näidatud, on kohanemisprogrammi tõhususe põhjalik hindamine keeruline, kuna programmi määruses nimetatakse nii rändeprotsessi, kohanemist kui ka lõimumist, kusjuures tegevuste elluviimisega (peamiselt teabe levitamisega) seoses on rõhuasetus peamiselt kohanemisel (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.6.3). Koolituste (teemamoodulite) praktilise rakendamise alusel otsustades on programmi põhieesmärk soodustada kohanemist, andes ülevaate olulisimast infost – mida kust saab. Uuring näitab, et koolituste käigus antakse küll osalejatele kõige olulisem esmane informatsioon, kuid soovitame ka muudatusi (vt eelnevaid alapeatükke ja ingliskeelse aruande ptk 4.2). Samuti on enamik osalejaid programmiga rahul ja soovitavad seda ka teistele välismaalastele (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.5.2), mis näitab, et suurem osa eesmärke on saavutatud. Samas ei tarvitse programm olla niisama tõhus osalejate puhul, kes on Eestis viibinud juba mõnda aega, sest siis võib jagatav informatsioon olla vähem väärtuslik, kuna osaleja on selle juba interneti, isikliku kogemuse, kontaktide vms kaudu omandanud. Samuti on mõnevõrra küsitav, kui suurt osa õpitavast informatsioonist tegelikult kasutatakse näiteks kuus kuud pärast koolitust ning kas osalejad kohanevad ja lõimuvad edukamalt. Kahjuks ei ole meie uurimistöö ja andmete kogumine võimaldanud neid hüpoteese ei kinnitada ega ümber lükata. Samas näitab meie uurimus, et tühimõju 34 ei ole 100%, sest vähemalt isikute puhul, kes liituvad programmiga vahetult pärast Eestisse saabumist, võivad koolitused lõimumisaega oluliselt lühendada ja negatiivseid kogemusi vähendada. Seega iseloomustab programmi aja- ja kvaliteedialane täiendavus, 35 need aga on tõhusa kohanemise ja lõimumise puhul põhitegurid. Lisaks keeleõppele, mis on tavaliselt igasuguse kohanemis-/lõimumisprotsessi keskne osa, on programmil potentsiaali soodustada ka lõimumise muid aspekte ilma märkimisväärsete lisakuludeta (vt ka 5.2). Esialgu toetavad koolitajad sisserändajate sotsialiseerumist, sest enamasti ei ole äsja Eestisse saabunutel peaaegu üldse kokkupuuteid kohalike elanikega (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.4.1 ja 4.5). Nagu intervjuudes mõningate koolitajate ja ekspertide poolt välja toodud ning nagu võib näha ka teiste riikide näidete varal (vt ingliskeelse aruande ptk 8), peaks pikaajalise lõimumise toetamiseks julgustama kohalikega kontakti loomist, näiteks läbi kultuuriürituste külastamise, kohalike seast mentori hankimise või vabatahtlikuks olemise, nagu on ka kavandamise käigus ja valideerimisseminaril välja toodud. Mitmel Eesti organisatsioonil on ka oma programmid välismaalaste toetamiseks, kuid välismaalaste teavitamise vallas ei tehta peaaegu üldse koostööd ega jagata vastastikku kogemusi. Eri toimijad (sh kohanemisprogrammis osalejad) ei tea, et kohanemisprogrammi materjalid on veebis kättesaadavad (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.1.8). Kui igal organisatsioonil oleks oma programm kohanemise soodustamiseks, oleks tegu ressursside raiskamisega, mis vähendaks ühtse kontaktpunktina toimiva riikliku programmi (KP) mõju ja vajalikkust. Seepärast on vaja kaardistada sarnased olemasolevad teenused ja nende erinevused (vt aruande I osa) ning keskenduda teenusepakkujate koostööle, tagamaks kõikidele võõramaalastele vajaliku toetuse. Kohanemist soodustava põhiteabe jagamiseks on palju võimalusi, nt veebis materjalide jagamine, kindlatel teemadel lühemate töötubade korraldamine, täiendavate veebiseminaride ja seminaride läbiviimine (vt ingliskeelsest aruandest nt ptk 4.3.1), kuid suuremat osa neist võimalustest 34 Tühimõju tähendab sekkumise mõju, mis oleks ilmnenud ka ilma avaliku sektori toetuseta. Vt täpsemalt nt Scottish Enterprise Economic Impact Guidance (2014). Impact Deadweight. 35 Täiendavus väljendab poliitilise sekkumise tagajärgi – kas sekkumisel on mõju, võrreldes lähteolukorraga (st mis juhtuks ilma poliitilise sekkumiseta). 28 kohanemisprogrammi koolituste raames praegu ei kasutata. Kuigi praeguse formaadi mõne teisega asendamine ei ole vajalik ega otstarbekas, võiks valikuvõimaluste mitmekesistamine vähendada olukordi, kus koolitusi tühistatakse vähese registreerunute arvu tõttu (mõnikord vaid mõnepäevase etteteatamisega), ning vähendada ka programmi kulusid ühe inimese kohta, kuna rohkem inimesi võtaks programmist osa ja kasutaks programmi jaoks loodud materjale. Mitme nimetatud võimaluse kombineerimine aitaks mitte ainult programmi kättesaadavust parandada, vaid annaks osalejatele ka võimaluse koolituste praeguse graafikuga võrreldes varem informatsioonile ligi pääseda. Mõju oleks eriti oluline suvel, sest siis kohanemisprogrammi teemamoodulite koolitusi tavaliselt ei toimu. Samuti näitab meie uurimus, et kohanemise soodustamiseks tuleks Eestisse tulla kavatsevatele isikutele koostada enne saabumist kasutamiseks mõeldud (digitaalsed) materjalid (lahkumiseelne teenus). See võiks aidata ka programmi tutvustada ja põhiteabega kiiremini tutvuda (vt ka ptk 6). Sekkumiseks vajalike ressursside puhul on olulisemad tõhusust piiravad asjaolud ka programmiga seotud toimijate suur hulk ja nende ülesannete puudulik mõistmine, vastastikune sõltuvus ning suur tööülesannete maht, mida saaks automatiseerida. Kuigi teenusepakkujate hulka on juba vähendatud (vt ingliskeelse aruande ptk 4.1.2), puututakse programmis osalemise käigus kokku mitme erineva osapoolega (vt ptk 4). See on üks programmi tõhusust ohustavaid tegureid, sest programmi eri ülesannete haldamine ja tegevuste kommunikeerimine võiks olla kulutõhusam ja mõjusam, kui seda teeks või selle eest vastutaks üks osapool. Sel juhul oleks ühtlasi strateegilise kommunikatsiooni teostamiseks võimalik paremini mõista, millist informatsiooni üks või teine isik on saanud, ning tagada, et kõik uussisserändajad oleks programmi olemasolust teadlikud. Uurimus näitab, et eri osapoolte koostöö ja vastastikune kogemuste jagamine on puudulik – mitu osapoolt viib läbi sarnaseid tegevusi ja koostab sarnaseid materjale, mis viitab tõhususe parandamise võimalusele. Kuigi kohanemisprogrammi suunised on juba olemas, võiks kasu olla kõigile teenusepakkujatele kättesaadava n-ö teenuste käsiraamatu koostamisest, milles oleks selgelt välja toodud iga osapoole vastutusala. Samuti võiks käsiraamatus kirjeldada teenuste protsessi ja eesmärke, nii et kõik osapooled mõistaks, millised ülesanded nendepoolset panust nõuavad, millistest ülesannetest nad sõltuvad ja millised on koostöövõimalused. Lisaks soovitame teenusepakkujatel korrapäraselt kohtuda (nt kaks korda aastas), et kogemusi jagada ning leida ühiseid võimalusi kohanemisprogrammi asjakohasuse, tõhususe ja mõju suurendamiseks. Ideaalis võiksid kohtumistest osa võtta kõik teenusepakkujad, kuna kohanemisprogrammi nägemine eri vaatenurkadest võiks anda terviklikuma ülevaate probleemidest, olukordadest ja vajalikest muudatustest. Tõhusust parandades saaks ka vähendada kohanemisprogrammiga seotud kulutusi. Näiteks saaks ja tuleks automatiseerida PPA poolt programmis osalemise õiguse kontrollimisel tehtav töö (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.1.6). Olgugi et Expat Relocationi poolt osalejatele saadetavad e-kirjad on automatiseeritud, tuleks vähemalt osa neist ka ühte koondada (vt ingliskeelse aruande ptk 4.1.1.3), eriti kui isik registreerub samal ajal mitmele koolitusele. Mida rohkem informatsiooni välja saadetakse, seda tõenäolisemalt võib osa saajale lühikese aja jooksul laekuvast suurest kirjade hulgast kaduma minna ning kommunikatsioon ei pruugi enam tõhus olla. Mitmed eksperdid ning tööandjate, ühenduste ja ülikoolide esindajad seadsid kohanemisprogrammi kommunikatsioonitegevuste tõhususe kahtluse alla. Osapoolte seas tundub programmi kohta teadlikkuse puudumine olevat üsna laialdaselt levinud. Eeldame, et 2019. aasta suvel tööd alustanud uue kommunikatsioonipartneri tegevuse tulemusel kasvab ka teadlikkus programmist. Samas tuleb astuda samme vältimaks sarnaseid olukordi nagu 2018. aastal, kui kohanemisprogrammi strateegiat ja kommunikatsiooni ei koordineeritud. Kohanemisprogrammile tuleks kasuks ka eri osapoolte, sidusrühmade ja kolmandate osapoolte sagedasem omavaheline suhtlemine, mis toetaks hästi toimivat ja süstematiseeritumat organisatsioonistruktuuri. Näiteks Kohanemisprogrammi vahehindamine  andsid osad küsitletud tööandjad mõista, et nendega võiks sihtrühmadele informatsiooni jagamiseks rohkem koostööd teha. Lisaks võiks olla kasulik pöörata rohkem tähelepanu brändile, kuna eri puutepunktide ühtne kujundus ja programmi terviklik identiteet aitaks suurendada nähtavust ja seeläbi ka lihtsustada kommunikatsioonitegevusi. Teenuste kujundamisel oleks ka tagasiside osas võimalik kulusid vähendada. Praegu täidetakse tagasisideküsimustikke paberil ja ehkki on võimalus ka e-kirja teel vastata (küsimustiku pdf-versioon nendele, kes kursuse lõpus paberil ei vastanud), ei lähe vastused otse andmebaasi, mida ministeerium või teenusepakkuja saaks kiiresti kasutada. Tagasiside digiteeritakse käsitsi (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.1.7), mis võimaldab koguda esialgseid tulemusi. Paraku ei saa neid praegusel kujul automaatselt statistiliste meetodite abil analüüsida. Andmed tuleb puhastada ja ümber struktureerida, milleks kulub arvestatav hulk aega – käesoleva uurimuse puhul umbes üks kuu. Seega ei ole tagasiside analüüsimine praegusel kujul tõhus (vt ka ingliskeelse aruande ptk 3.1). Programmi saaks tõhustada ka tegevuste eesmärke uuesti üle vaadates. Näiteks saadetakse praegu igale registreerunud osalejale vähemalt neli e-kirja, samas kui osadel juhtudel oleks mõistlikum informatsioon eri koolituste kohta ühte e-kirja koondada (vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.1.1.3). Samuti tuleks muuta praegust sõnastust, et kirjade eesmärk oleks arusaadavam (info saabuvate koolituste kohta või tagasiside vajadus – vt täpsemalt ingliskeelse aruande ptk 4.2.4.4). Praeguse sõnastuse puhul ei ole saajad mõnikord märganud, et palutakse täiendavat tagasisidet, mõni aga on tagasiside andmise vajalikkust märganud alles teisel korral. 5.4. Jätkusuutlikkus Mil määral jätkub programmi kasulik mõju pärast mõne mooduli koolitustel osalemist? Millised on olulisemad tegurid, mis muudavad programmi jätkusuutlikuks või mittejätkusuutlikuks? Kas programm on praegusel kujul jätkusuutlik? Käesolevas punktis analüüsitakse programmi jätkusuutlikkust programmi või mõne selle mooduli koolitustel osalemise jätkuva kasuliku mõju seisukohast. Käsitletakse ka programmi enda jätkusuutlikkust. Kohanemisprogramm pakub olulist teavet, mis toetab ja kiirendab välismaalaste kohanemist (vt ka ptk-d 5.1.2, 5.2 ja 5.3 ning ingliskeelse aruande ptk 4.6.2). Programmist saadav info on kasulik ka pärast koolituste lõppu, nt 78% osalejatest on vaadanud koolitusmaterjale ka pärast koolitusel osalemist ning hinnanud neid kasulikuks (vt ingliskeelse aruande ptk 4.2.3). Samas ei olnud meil intervjuude ja kogutud andmete põhjal võimalik kindlaks teha, kas osalejad on kohanenud paremini või mitte võrreldes nendega, kes programmis osalenud ei ole (selleks on tarvis põhjalikku uuringut ja statistilist analüüsi, nt 2020. aasta integratsioonimonitooringu raames). Intervjuude ja avatud vastustega veebiküsitluse tulemusel selgus ka, et mõni osalenu peab saadud infot liiga teoreetiliseks ja napiks, mistõttu neil ei õnnestunud iseseisvalt vajalikku infot leida või vajalikke tegevusi teha (vt ka ptk 5.2 ja ingliskeelse aruande ptk 4.5.2). Seega võib väita, et mõnel juhul on programmi jätkuv kasulik mõju väiksem. Meie tulemused näitavad, et jätkuva kasuliku mõjuga on rohkem probleeme keelekursuste puhul. Kuigi keelekursuste kohta antakse rohkem tagasisidet (vt ingliskeelse aruande ptk 5), selgub osalejatelt ja ekspertidelt saadud info ning meie tähelepanekute põhjal, et ühel keelekursusel (80 tundi) osalemine ei toeta 30 kohanemist (ega pikemas perspektiivis lõimumist) täielikult, sest ei taga piisava sõnavara omandamist, arusaamist grammatikast ega eesti keelest laiemalt (vt ka ingliskeelse aruande ptk 4.4.1). Küsitavam on just kasuliku mõju, mitte niivõrd programmi enda jätkusuutlikkus, kuivõrd vaid umbes 34% osalejatest on osalenud rohkem kui ühe mooduli koolitustel. Programmi enda jätkusuutlikkuse puhul on peamine mure osapoolte suur arv ja nende suutmatus teenuse pakkumisel koostööd teha (vt ingliskeelse aruande ptk 4.1 ja 4.6.1). Programmi jätkusuutlikkuse puhul on oluline ka konkureerimine teiste sarnaste meetmetega, mis toetavad Eestis kohanemist/lõimumist või pakuvad nõustamist/mentorlust ja keeleõpet (vt ptk 1 ja ingliskeelse aruande ptk 5.1 36). Programmiga seotud osapoolte suur arv on üks selle nõrkadest kohtadest, kuna takistab informatsiooni jagamist ning muudab osapooled üksteisest sõltuvaks (vt ptk 5.3 ja ingliskeelse aruande ptk 4.1.8, 4.6.1). Tugev bränd on samuti oluline, kuna ilma selleta ei saa erinevad sihtrühmad aru, millis(t)es programmi(de)s nad juba osalenud on ning teenuse soovitamine teistele potentsiaalsetele kasutajatele või programmi kohta õigete kanalite kaudu tagasiside andmine on keerukam. Jagatud ressursse (vt ingliskeelse aruande ptk 4.6.1) silmas pidades tuleks brändi ja jätkusuutlikkust silmas pidada ka käsiraamatu koostamisel. Kuna teenusepakkujaid on mitu ning aja jooksul võivad nad vahetuda, oleks teenuste käsiraamat kasulik abivahend programmis kasutatava oskusteabe ja tööriistade ainulaadsuse tagamisel. Soovitatav on ka brändi ja brändi käsiraamatu väljatöötamine programmi käsiraamatu osana, kuna tegu on kommunikatsioonis, programmi kujundamisel ja materjalide loomisel väärtuslike töövahenditega. Kohanemisprogrammi raames võiks luua ühise olulist teavet sisaldava infopanga näiteks digitaalses formaadis, mis oleks ligipääsetav kõikidele teenusepakkujatele ning mida saaks kasutada teabe jagamise platvormina. Nii kohanemisprogrammi kui ka selle kasuliku mõju jätkusuutlikkuse tagamiseks on seega soovitatav uuesti üle vaadata programmi eesmärgid (sh eristuvus teistest poliitikameetmetest ja teenustest), sihtrühmad, struktuur ja kõik käesolevas aruandes kirjeldatud puutepunktid. 36 Vt ka aruande I osa. Kohanemisprogrammi vahehindamine KOKKUVÕTE JA PEAMISED SOOVITUSED 2014. aastast kuni 2019. aasta kevadeni on kohanemisprogrammis osalenud 3200 inimest ligikaudu 4900 korral. 2019. aasta oktoobri lõpu seisuga on programmis osaletud 5 810 korda. Programmist on võtnud osa umbes 15% tingimustele vastavatest uussisserändajatest. Kõige populaarsemad on keeleõppe moodul, baasmoodul ning töö- ja ettevõtlusmoodul. Üldiselt on programm asjakohane, kuna annab uussisserändajatele kiiremaks kohanemiseks ja lõimumiseks vajalikku teavet. Lisaks nähakse programmi Eesti kuvandi loomise oluliseks osaks – see näitab Eestit avatud, abivalmis ja kaasava riigina ning tekitab välismaalastes tunde, et neist hoolitakse ja et Eesti ametivõimud ning inimesed arvestavad nendega. On oluline paremini mõista, miks enamik äsjasaabunud välismaalasi programmis ei osale. Uuringu üks peamisi leide oli, et kuna programmis antakse pigem üldist teavet, on moodulites kõige mõistlikum osaleda kohe pärast Eestisse saabumist. Sellel ajal võivad potentsiaalsed osalejad aga seista silmitsi liiga paljude probleemide ja infoallikatega ning nad ei pruugi programmini jõuda või neil pole selles osalemiseks aega. Ehkki inimestel on võimalik saada vajalikku teavet internetist, tuttavatelt, isiklike kogemuste kaudu jms, on oluline jõuda programmi nii kiirelt kui võimalik pärast Eestisse saabumist, et vähendada kohanemisele kuluvat aega ja tõenäosust negatiivsete isiklike kogemuste tekkimiseks. Üks variante on anda kõige olulisemaid baasteadmisi juba enne saabumist (digitaalne teave – kultuuri, kliimat, töötamist, õppimist ja hobisid puudutavad failid, videod, KKK jms) ning pakkuda pärast saabumist veidi lühemat baasmoodulit, et koolituse kättesaadavust suurendada. Siis, kui kõige olulisemad igapäevased probleemid on lahendatud ja inimesed on valmis võtma vastu täpsemat teavet konkreetsetel teemadel, saab panna rohkem rõhku muudele moodulitele, sh keeleõppele ja kohalike sündmuste külastamisele. Programm on efektiivne, kuna kõik tulemusnäitajad ületati, kuigi need näitajad ei pruugi olla kõige sobivamad, arvestades sisserände kasvu. Lisaks on programmil vähemalt lühiajaline positiivne mõju, kuna osalejad leiavad, et nende teadmised Eesti ja eesti keele koha on paranenud. Teenuse ja jätkusuutlikkuse vaatenurgast leiti aga mitmeid võimalusi programmi asjakohasuse, mõju, tõhususe ja jätkusuutlikkuse tõstmiseks. Muudatuste vajadus on suur, kuna vaid 14,7% tingimustele vastavatest uussisserändajatest on programmis osalenud ja veidi enam kui 36% neist on osalenud rohkem kui ühes moodulis. Järgnevalt on toodud välja kõige olulisemad probleemid, millega AT-ONE+S meetodist tulenevalt tuleks tegeleda. Osapooled Osapooled viitavad kõigile sidusrühmadele, kes on teenuse osutamise ja loomisega otseselt seotud. Erinevad osapooled vastutavad kohanemisprogrammi elluviimise teatud tegevuste eest. Parem arusaam osapoolte vastutusaladest ja nendevaheline koostöö suurendab programmi tõhusust ja mõju. Lisaks tuleks programmi muutmisel ja selle kohta teabe andmisel pidada silmas potentsiaalsete osalejate erisust. Mida rohkemad osapooled programmist teadlikud on, seda enam viidatakse veebilehel settleinestonia.ee toodud koolitustele ja teabele, mis omakorda suurendab programmi tõhusust. 32 Puutepunktid Puutepunktid on kõik hetked, kui kasutaja teenusega kokku puutub. Kohanemisprogrammi puhul on neist kõige olulisemad kokkupuude Politsei- ja Piirivalveametiga (teeninduspunktid), veebilehega teabe saamiseks ja registreerimiseks ning käsiraamatute ja koolitustega (sh õppematerjalidega). Uuring leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti olulisust alahinnatakse ning seega tuleks keskenduda rohkem nende teadmistele kohanemisprogrammist ja nende võimekusele selle kohta teavet anda. Veebilehel settleinestonia.ee on tehtud märkimisväärseid muutusi ning uus versioon avaldati 2019. aasta sügisel. Ehkki analüüs põhines vanal veebilehel ning osa aruande koostamisel antud tagasisidest on arvesse võetud, on siiski arenguruumi. Näiteks: 1) lehe ja tekstide arusaadavamaks muutmine; 2) lehel navigeerimise lihtsamaks muutmine ja 3) veebilehele vestluse võimaluse või sotsiaalmeediakanalite lisamine, et oleks võimalik esitada küsimusi programmi kohta või konkreetseid küsimusi koolituste teemade kohta. Väärtuse pakkumine Väärtuse pakkumine viitab väärtusele, mida teenus oma kasutajatele annab. See vastab küsimustele: 1) miks peaks inimene kasutama just seda teenust ja mitte mõnda muud? ja 2) mis muudab teenuse ainulaadseks? Uuringu käigus leiti, et Eestis on mitmeid kohanemist toetavaid teenuseid ning kuna kohanemisprogrammil puudub ühtne stiil ja bränd, pole sellel tugevat identiteeti ning osalejatel ja sihtrühmal on keerulisem teenust teistest eristada. Seega, isegi kui koolitused on puutepunktidena programmi suurim väärtus ja osalejate seas kõrgelt hinnatud, peaks programmi ja selle võimalusi puudutav teave olema hõlpsamalt mõistetav ja jagatav ning jõudma sihtrühmadeni, et kohanemist tõhusalt toetada. Ehkki osalejad on andnud koolitustele ja õppematerjalidele häid hindeid, selgub uuringust, et programmi väärtuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi. Esiteks tuleb ümber mõtestada erinevatele välismaalaste rühmadele programmiga pakutav väärtus. Teiseks näib kohanemisprogrammil olevat vajadus ja võimalus infot mitmekülgsemalt (mitte üksnes koolitused) ja erinevamatele võimalike osalejatele pakkuda. Kolmandaks on vaja paremini vastata osalejate vajadustele (eelistatavad meetodid, osalejate vaheline suhtlus, huvipakkuvad teemad, kultuuriline taust, perekonnaseis, võimalus osaleda kogu päeva kestvatel koolitustel jne), mille tõid välja mitmed uuringu sihtrühmad. Vajadused Vajadused annavad teenuseosutajale vihjeid ja juhiseid väärtuse pakkumise edasi arendamiseks, teenuse osutamiseks ja teenuse osutamise viiside valimiseks. Kuna kohanemisprogrammil on mitmeid osapooli ja erinevat tüüpi osalejaid, on ka nende vajadused (teave programmi kohta, sisu väärtus, emotsionaalsed vajadused) erinevad, kusjuures vajadused muutuvad aja jooksul. Erinevate osapoolte vajadustele paremini vastamiseks ning programmi asjakohasuse, mõju, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja paindlikkust ja isikupärastamist. Selle jaoks on vaja aja, asukoha ja sisu mõttes uusi teabe edastamise meetodeid ja formaate, et vastata osalejate konkreetsele elusituatsioonile ja suurendada programmi kättesaadavust. Ehkki koolitustele anti häid hinnanguid ja 78% küsitlusele vastanutest on programmi materjale ka pärast koolitust vaadanud ning neist kasu saanud, pakub uuring mitmeid ideid koolituste ja käsiraamatute arendamiseks, et need äsjasaabunud sisserändajate vajadustele paremini vastaksid. Üks peamisi soovitusi on anda rohkem igapäevaeluks vajalikku praktilist teavet ja toetada sotsiaalset suhtlust. Ühtlasi leiti, et praegune tagasiside ankeet ja tagasiside kogumise meetod ei paku piisavalt sisendit välismaalaste vajaduste välja selgitamiseks, et teenust tulevikus uuendada ja parandada. Kohanemisprogrammi vahehindamine Kogemus Kogemus näitab inimeste ja keskkonna vahelist dünaamilist suhet, mis kujundab viisi, kuidas inimesed olukordi tajuvad ja otsuseid langetavad. Teenuse kavandamise idee kohaselt saab teenuseosutaja kogemusi kavandada ja planeerida. Leidsime, et kasutajatel on liitumiseks nii negatiivseid, neutraalseid kui positiivseid motivatsioone ja kasutatavuse juures on peamine probleem kursuse ning selle teabe ligipääsetavus. Ehkki programmi hinne on 4,66 viie palli skaalal ja 96% osalejatest väitis tagasiside ankeedis, et nende teadlikkus on vähemalt natukene suurenenud, toodi intervjuudes ja arutelurühmades välja võimetust koolituse järgselt praktiliste olukordadega toime tulla. Mitteosalejate jaoks ei olnud programmi kasulikkus päriselt selge. Seega, kuna Politsei- ja Piirivalveamet on esimene puutepunkt ning koolitajatel ja õpetajatel on teenusega seotud positiivse kogemuse kujundamisel ülimalt oluline roll, sest nende töö jääb kasutajatele kõige paremini meelde, tuleks panna rohkem rõhku nende võimetele ja pädevustele, et suurendada osalejate arvu ja vähendada nende hulka, kes koolitusega ei liitu või sellest loobuvad. Struktuur Kuna kohanemisprogrammi aluseks on keerukas organisatsioonistruktuur, otsustati ka selle aspektiga analüüsis arvestada. Uuringus leiti, et teenus on killustatud, mille tagajärjeks on tegevuste katkestused, kattuvad protsessid, jagatud ressursid ja teatud osapoolte ainulaadsed oskusteadmised ning vahendid. Lisaks on teenuse struktuur jäik, võimaldamata isikupärastamist. Peamised soovitused Arvestades seda, et hindamise eesmärk oli saada teadmisi kohanemisprogrammi edasi arendamiseks ning selle jaoks on ressursid piiratud, töötati uuringu käigus leitud probleemidele tuginedes välja kolm peamist stsenaariumit: a) mitte midagi ei muudeta, kuna koolitusmaterjale hinnatakse ja uuendatakse regulaarselt ning veebilehte just värskendati; b) koolitusi ja programmi praeguseid materjale muudetakse natukene või c) programmi eesmärk hinnatakse ümber ning programmis ja teabe andmist toetavates materjalides tehakse ümberkorraldusi. Esimene stsenaarium ei pruugi olla mõistlik, kuna sellel võib olla programmi jätkusuutlikkusele negatiivne mõju, seda enam kui programm ei paku kõigile sihtrühmadele piisavalt väärtust. Teise stsenaariumi jaoks saab käesolevast aruandest väärtuslikku taustateavet ja mõned võimalikud ideed muudatuste tegemiseks. Tuleb aga vältida olukorda, kus aruandest võetud ideed liidetakse praegusesse programmi ilma mooduleid või teabe esitamise meetodeid muutmata, kuna see muudaks programmi liiga keeruliseks. Kolmas stsenaarium on kõige keerukam ja ajakulukam: osapoolte esindajad peaksid saama kokku ja arutama, kuidas programmiga jätkata. Nagu aga uuringust selgus, tuleb enne muudatuste tegemist otsustada, mis peaks olema programmi eesmärk, milline peaks olema selle väärtus erinevatele osalejate rühmadele ning millised piirangud muutuste tegemisele seatud on. Need otsused on aluseks sellele, kuidas probleemidega toime tulla. Hoolimata eelpool öeldust on järgnevalt toodud välja peamised soovitused programmi edasi arendamiseks ilma seda täielikult ümber korraldamata (eelmistest peatükkidest võite lugeda muudatuste vajaduse selgitusi ja saada rohkem teavet võimalike muudatuste kohta): 1) Täpsustada Siseministeeriumi ja teiste sidusrühmadega programmi eesmärk ja väärtus (erinevate välismaalaste rühmade jaoks) a) Kui KP eesmärk on määruses toodu, tuleb sellest eesmärgist horisontaalselt, strateegiliselt ja süstemaatiliselt teavitada kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sh osalejaid. Kasuks võib tulla üks eesmärki edasiandev hüüdlause, mis on toodud kõigis materjalides, kommunikatsioonis, veebilehtedel jms. 34  b) Programmi eesmärki tuleks vaadata ka arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja muid kohanemist ning lõimumist toetavaid teenuseid silmas pidades: kui kõigis moodulites ja võimalikel teenustel on osaletud, kas inimene on kohanenud ja lõimunud või vajab ta veel mingit tuge? Milline teenus seda tuge peaks pakkuma? c) Kaaluda teenuse pakkumist mitmekülgsemale osalejate hulgale. d) Ehkki „settle in Estonia“ sobitub konteksti „study in Estonia“, „work in Estonia“, „research in Estonia“ jms, tuleks domeeninime muuta, nt „Welcome in Estonia“, et vältida erinevate brändide ja programmide segamini ajamist. 2) Suurendada erinevate osapoolte teadlikkust programmist ja selle eesmärgist (vt eelmist punkti). Rõhutada tuleb suuremat pilti, et osapooled mõistaksid programmi vajalikkust ja oma rolli kohanemise toetamisel. 3) Täpsustamist vajavad osapoolte rollid ja vastutusalad, toetada tuleb omavahelist koostööd ja kogemuste jagamist (regulaarsed ja sagedased ühised arutelud kõigi sidusrühmadega, ühised koolitused ja sündmused pädevuste suurendamiseks ning tõstatatud probleemide lahendamiseks). a) Teadus- ja õppimismoodulite puhul on vaja suuremat koostööd ülikoolidega – need moodulid on väärtuslikumad, kui neid läbitaks sügisel ning need oleksid kasulikumad, kui ülikooli kohta käivat teavet selgitaksid ülikooli töötajad. 4) Registreerimisprotsess võiks olla kasutajasõbralikum. Praegu toimub registreerumine veebilehe kaudu, kust on keeruline hankida teavet, sh koolituste ajakava. a) Koolitustel võiks olla paremini ülesehitatud ajakava – nt baasmoodul iga kuu esimesel laupäeval, üle ühe kuu vms. b) Osalejatel võiks olla võimalus tellida teavet nende eelistatud koolituse toimumise kohta. c) Registreerumine võiks olla võimalik ka Politsei- ja Piirivalveametis. 5) Programmi ülesehitust tuleks muuta, et rohkem väärust pakkuda. a) Moodulid võiks jagada osadeks selliselt, et ühel päeval võib läbida kogu mooduli või ainult osa sellest. Näiteks võiks peremoodul käsitleda esmalt Eestis ilma lasteta elamist ja seejärel lastega elamist. Ilma lasteta osalejad saaksid läbida mooduli esimese poole ja seejärel lahkuda ning võtta mooduli teise poole elu hilisemas etapis. Võimalus osaleda vaid teatud osades tuleb potentsiaalsetele osalejatele selgelt kommunikeerida. b) Graafikuid tuleks muuta, et vähendada koolitustele kuluvat aega ja muuta koolitused köitvamaks neile välismaalastele, kellele ei meeldi kaheksa tundi klassiruumis õppida. c) Välismaalastel võiks olla võimalus oma õppekava ise paika panna ning läbida moodulite asemel teemasid. Selle tegemiseks saab lasta osalejatel valida veebilehel mitu huvipakkuvat teemat ning hiljem anda teada kuupäevad, mil teemadest räägitakse. d) Osalejatelt tuleks küsida nende kogemuste taset konkreetses teemas ja määrata nad rühma, mis nende tasemele kõige paremini vastab. See võiks olla eriti asjakohane ja kasulik eesti keele tundide puhul. e) Kaardistada osalejate ootused seoses teema või mooduliga ja panna kokku sarnased huvid. Nt kui osalejad soovivad õppida eesti keelt töö jaoks, pannakse nad ühte rühma ja need, kes soovivad õppida sotsialiseerumiseks, pannakse teise rühma. f) Kui osalejatel lastakse kaardistada teavet, mida neil enda arvates vaja läheb, tuleks siiski pidada silmas, et nad ei näe Eestis elamise kõigi võimaluste „suurt pilti“: seega tasuks ikkagi anda ette teemad, mis vastavad nende vajadustele sõltuvalt taustast, perekonnaseisust, Eestisse saabumise ajast jms. g) Moodulid tuleks jagada erinevatesse teadmiste tasemetesse, et neid oleks võimalik lühendada ja osalejate kogemustele kohandada. Näiteks baas õppimismoodul, keskastme õppimismoodul, edasijõudnute õppimismoodul jms. h) Pakkuda teavet erinevates formaatides: harivad videod veebilehel, veebiseminarid, konkreetsetel teemadel seminarid ja kõned vms. Koolitused ei pea olema ainus formaat, mida programmis kasutatakse. i) Koolituse ajal võiks kasutada erinevaid meetodeid: rohkem interaktiivsust, sotsialiseerumist ja igapäevaeluks vajalikku praktilist teavet; inimestevahelise läbikäimise toetamine. 6) Kõik puutepunktid, sh koolitused, materjalid ja veebileht peaksid olema keeleliselt hõlpsalt mõistetavad ja loogilised. a) Laused peaksid olema lühemad ja lihtsamad, et ka inimesed, kelle emakeel pole inglise või vene keel saaksid aru, mida öeldakse (selge ja lihtne keel). b) Juhtudel, kus on mainitud erinevaid seadusi, võib olla mõistlik lisada joonealuse märkusena määruse nimi ja link rohkema teabe saamiseks. 7) Kõigis puutepunktides, sh koolitustel ja materjalides tuleks kasutada ühist brändi, et programmi identiteeti suurendada. Kohanemisprogrammi vahehindamine 8) Käsiraamatuid tuleks muuta, et need oleksid kasutatavad käsiraamatutena. a) Selleks, et vähendada käsiraamatu andmete uuendamisele kuluva töö mahtu, võiks kaaluda selle koostamist osaliselt töövihikuna, et osalejad saaksid õppimise ajal sinna teavet lisada. b) Võiks kaaluda ühe käsiraamatu kasutuselevõttu mitme asemel. 9) Silmas tuleb pidada osalejate ja nende vajaduste mitmekesisust. a) Koolituste puhul tuleks moodustada samadel huvidel, taustadel ja vajadustel põhinevad rühmad. i) Nende aspektide ja eelistatud aegade kohta tuleks koguda teavet koolitusele registreerimisel. ii) Enne koolituse toimumist jagada neid aspekte koolitajatega. iii) Koolitajad peaksid saadud teavet arvesse võtma ja muutma slaide sellest lähtuvalt, ent pidama silmas, et sisserändajad ei pruugi teada, mida nad ei tea, seega tuleb neile anda vähemalt mõningaid alusteadmisi. iv) Rühmade moodustamine (1) Kuna mõned teemad on erinevad ELi kodanike ja kolmandatest riikidest pärit inimeste jaoks, tuleks võimalusel panna kokku erinevad rühmad. (2) Osadeks võiks jagada näiteks selliseid mooduleid nagu töötamine ja teadus, et neis saaks rohkem keskenduda töötajatele või võimalikele ettevõtjatele, magistri- või doktoriõpilastele või professoritele. b) On vaja rohkemaid teabe esitamise meetodeid (vt ka punkti 4). i) Kõigile inimestele, kes plaanivad Eestisse tulla või on Eestist huvitatud, tuleks anda teavet enne väljasõitu (nt hõlpsalt arusaadavad ja navigeeritavad veebilehed, salvestatud veebiseminarid, KKK). ii) Pakkuda lühemat baaskursust kõigile Eestisse saabunud inimestele, isegi neile, kes on saabunud viisaga või on tagasipöördujad. c) Lisaks üldistele ülevaadetele tuleks katta ja harjutada ka praktilisi teemasid, et inimesed omandaksid päriselt praktilisi oskusi, nt kuidas dokumente digiallkirjastada, isikukoodi saada, tasuta ühistransporti kasutada jms. d) Rohkem tuleks rõhku panna suhtlusele, sh eestlastega. i) Koolitajad peaksid teadlikumalt planeerima pause ja koolitustel kasutatavaid meetodeid. ii) Rohkem oleks vaja näpunäiteid selle kohta, kuidas vaba aega veeta (hobid, sündmused, vabatahtlik tegevus jms) ja kohalikke inimesi kohata. iii) Julgustada tuleks kohalikel sündmustel osalemist. (1) Programm peaks sisaldama ülalmainitud sündmuste külastamist koos koolitajaga, sh selgitusi, mida tähele panna ja silmas pidada. 10) Kaaluda võiks praktiliste ja põhjalike koolituste pakkumist koolitajatele õpetamismeetodite ja -protsesside vallas, sh koolitusmaterjalide koostamine ja valimine, laste ja täiskasvanute õpetamise erinevused, teistsuguse kultuurilise taustaga inimeste õpetamine ning õpetamisprotsesside analüüsimine täiskasvanute koolitamise kutsekvalifikatsiooni standardi alusel (võimalusel elektrooniliselt). Kasuks tuleks kaks korda aastas kovisiooni korraldamine ja sellest osa võtmine. Alternatiivina võib nõuda koolitajatelt kutsestandardit, mis eeldab koolitajatelt mainitud aspektidega tegelemist. 11) Tagasiside küsimise ja osalejate testimise eesmärk tuleks üle vaadata: üldine tagasiside vs. konkreetne tagasiside programmi edasi arendamiseks vs. teave programmi mõju hindamiseks. a) Koolituse tõhususe hindamiseks õppe-eesmärkidest lähtuvalt on vaja teha muudatusi. Juhul kui soovitakse jälgida pikaajalisemat mõju, oleks konkreetsem kasutada tagasisidet, mida palutakse osalejatelt ühes kirjas pärast koolitust. Nt kui kuus kuud pärast osalemist soovitakse saada rohkem tagasisidet, tuleks rõhutada saadud teadmiste kasutatavust. b) Koolitajate kohta väärtusliku tagasiside saamiseks ja nende praktikate arendamise toetamiseks peaksid küsimused puudutama paljusid erinevaid aspekte: nt koolitaja pädevus teemas, koolitaja ja osalejate vaheline suhtlus, kuidas koolitaja osalejaid kaasab, kasutatud meetodite mitmekülgsus jms. c) Koolitajate tagasiside ja õppeprotsessi eneseanalüüs peaks olema lihtsalt (elektrooniliselt) võrreldav. 12) Lühiajalist mõju tuleks hinnata koolituse lõpus tehtud testide, mitte inimese enda arvamuste põhjal. Lisaks lühiajalisele mõjule on soovitatav otsida ka võimalusi pikaajalise mõju hindamiseks, nt kogudes statistikat selle kohta, kas programmis osalejad olid kohanemisel edukamad võrreldes nendega, kes moodulites ei osalenud. 13) Andmete kvaliteeti ja andmete kogumist tuleks parandada. Osalejatelt tuleks registreerimislehel või tagasiside ankeedis küsida Eestisse saabumise kuupäeva (kuu/aasta). See on kõige lihtsam viis andmete edasiseks analüüsimiseks (ilma, et oleks vajada võrrelda kohanemisprogrammis osalenute andmebaasi registriandmetega), saada teavet (näiteks) programmi jõudmise aja kohta. Teisalt saavad koolitajad nii väärtuslikku teavet selle kohta, kui kaua osalejad Eestis on olnud (ja vajadusel koolituse sisu kohandada). Selleks, et andmete väärtõlgendamist vältida ja andmete analüüsi kiirendada (sh järelhindamisi), peaksid 36  kogutud andmed (ükskõik, kas kogujaks on organisatsioon või üksikisik) olema alati kvaliteetsed ja hõlpsalt mõistetavad. Muudatuste tegemisel on oluline arvestada alati osalejate ja võimalike osalejate vajadustega ning pidada silmas, et programmi eesmärk võiks olla / peaks olema aja möödudes erinev, kuna ametiasutused ja teenuseosutajad on üha enam valmis osutama teenuseid ja andma küsimuste vastuseid võõrkeeltes. Kohanemisprogrammi vahehindamine Welcoming Programme: mid-term evaluation Maarja Käger, Sofia Vega Anza, Kats Kivistik, Kristjan Kaldur, Nastja Pertsjonok, Triin Pohla MID-TERM EVALUATION REPORT 2019 Research: Welcoming Programme: Mid-term evaluation Authors of the research: Maarja Käger Sofia Vega Anza Kats Kivistik Kristjan Kaldur Nastja Pertsjonok Triin Pohla Words of appreciation: Marika Kaasik, Mare Kitsnik, Siseministeerium ja Expat Relocation Estonia Interviewees and participants of the questionnaire Undertaker: Institute of Baltic Studies, Design agency Velvet Commissioner: Ministry of the Interior This study was conducted by the Institute of Baltic Studies in collaboration with the design agency Velvet. The study was commissioned by the Ministry of the Interior and funded by the European Social Fund program “Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine”. Institute of Baltic Studies Lai 30 51005 Tartu tel 699 9480 ibs.ee DOI: 10.23657/2019  TABLE OF CONTENTS ABBREVIATIONS ...................................................................................................................................4 INTRODUCTION ...........................................................................................................................5 METHODOLOGY ............................................................................................................................8 2.1. Interviews ................................................................................................................................................................................... 8 2.2. Observations............................................................................................................................................................................. 9 2.3. Focus group interviews .......................................................................................................................................................11 2.4. Service safari .......................................................................................................................................................................... 13 2.5. Online survey .......................................................................................................................................................................... 14 2.6. Validation seminars.............................................................................................................................................................. 15 OVERVIEW OF THE ESTONIAN WELCOMING PROGRAMME .........................................................16 3.1. Statistical overview .............................................................................................................................................................. 18 FINDINGS AND INSIGHTS ..........................................................................................................21 4.1. Actors.........................................................................................................................................................................................22 4.2. Touchpoints ............................................................................................................................................................................ 41 4.3. Value offer ............................................................................................................................................................................... 61 4.4. Needs ........................................................................................................................................................................................ 64 4.5. Experience .............................................................................................................................................................................. 69 4.6. Structure ..................................................................................................................................................................................80 ESTONIAN LANGUAGE LEARNING MODULE ................................................................................87 5.1. Motivation to learn Estonian: practical, emotional, social ....................................................................................87 5.2. Organisation of the Language module of the WP ................................................................................................. 88 5.3. Methods and study material ........................................................................................................................................... 95 5.4. WP encourages to start learning Estonian - what next? ..................................................................................... 99 INTERNATIONAL PROTECTION MODULE ..................................................................................101 FINDINGS AND ANALYSES BASED ON EVALUATION CRITERION ..............................................104 7.1. Relevance ..............................................................................................................................................................................104 7.2. Effectiveness and impact ...............................................................................................................................................108 7.3. Efficiency ................................................................................................................................................................................ 113 7.4. Sustainability ......................................................................................................................................................................... 116 OVERVIEW OF SIMILAR ACTIVITIES IN OTHER COUNTRIES .....................................................118 8.1. Two types of welcoming programmes ..................................................................................................................... 118 8.2. The Estonian programme compared to other similar programmes ............................................................ 119 SUMMARY AND MAIN RECOMMENDATIONS .............................................................................120 ANNEXES .................................................................................................................................127 Welcoming Programme: mid-term evaluation  ABBREVIATIONS EU – European Union IOM – Estonian office of the International Organisation for Migration IP – International Protection (module) MoI – Ministry of Interior PBGB – Police and Border Guard Board, abbreviation in Estonian is PPA TRP – Temporary Residence Permit UX, UI - User Experience and User Interface WP – Welcoming Programme 4 INTRODUCTION In 2019, the Institute of Baltic Studies together with the service-design agency Velvet carried out applied research on two areas: the adaptation of newly arrived migrants (part I of the research and research report), and the mid-term evaluation of the Welcoming Programme (part II). The current report covers the results of part II. This report focuses on the Welcoming Programme, but also has direct connections with the first part of the study. Newly arrived migrants face several challenges after arriving to a new host country. There is a lack of knowledge on the information about and availability of the services, including what has to be done to access these services and where and when. These challenges relate to many areas with which the newcomers come into contact during their stay in Estonia: health services, finding accommodation and/or a job, language learning, attending lifelong learning to be competitive, finding spare-time activities (e.g. volunteering) and persons with whom to communicate or socialise. As stipulated in state regulations, adaptation is defined as a multilateral process where newly arrived migrants adapt to the new environment and host society. This process is characterised by the gaining of knowledge and skills that help a newcomer cope in their new environment in everyday life, the national sphere (e.g. legislation, rights and obligations) as well as in the behavioural sphere (understanding the fundamental values of the host society, cultural practices, etc.) 1 As a result, the information about and access or non-access to services in these areas, influence the degree of short-term adaptation as well as long-term integration in Estonian society. Integration, on the other hand, is seen as a mutual social cohesion in society between people of different linguistic and cultural backgrounds. This is characterised by similar processes as in adaptation – gaining knowledge, skills and values – whereas its long-term perspective is to contribute to the development of Estonian society through practical cooperation and mutual openness. As a result of integration, socio-economic inequalities coming from cultural, linguistic, religious and nationality differences should decrease. 2 Thus, adaption and integration are similar processes in their goal, although integration is more substantial and fundamental in its essence, by placing more importance on the creation of mutual values, and adaptation places more importance on gaining knowledge and information. These processes can take place in parallel, or sequentially after each other (depending on the person/context/background, etc.). Several services have been developed and implemented in Estonia for newly arrived migrants (see a more detailed overview and analysis of the services in part I of the research report), for example: • general adaptation programme for all newcomers (the Welcoming Programme); • teaching the Estonian language (several service providers, including public and private sector); • migration advice (e.g. information provision on residence permits and other legal issues); • programmes to attract foreign labour, foreign students and supporting employers (Work in Estonia) as well as universities (EURAXESS); 1 Kultuuriministeerium. (2019). Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. Lisa 2. 2 Ibid. Welcoming Programme: mid-term evaluation  • project based activities that target different target groups of foreigners or different areas (e.g. refugees, employment, volunteering, socialising, etc.). These services are mostly provided free of charge, or for a fee, by the following organisations: Enterprise Estonia (e.g. Work in Estonia, e-Estonia), the Unemployment Insurance Fund, Expat Relocation Estonia, IOM, different ministries, Rajaleidja, the Refugee Council, the Johannes Mihkelson Center, the Integration Foundation, the International House of Estonia and of Tartu, the Police and Border Guard Board, and several others. Migration and adaptation are also supported by international student services in higher education institutions, and by employers as well as (specialised) organisations engaging with foreigners and migrants through counselling, trainings and educational and informational materials. One of the core activities supporting newcomers’ adaptation in Estonia is the Welcoming Programme (WP). The predecessors of this programme were the trainings for newly arrived migrants carried out by Immisoft OÜ between 2012-2014. In 2014, the current form of the Welcoming Programme was piloted in cooperation with the Ministry of the Interior (MoI), Expat Relocation Estonia, the Archimedes Foundation, the Estonian Research Council and IOM Estonia. As of 2018, the modules of the WP are offered as a service for newly arrived migrants in cooperation with Ministry of the Interior, Expat Relocation Estonia and IOM Estonia. Today, the Welcoming Programme includes six thematic one-day modules, a three-day international protection module and an 80-hour A1 level Estonian language module. The Welcoming Programme is designed for all newly arrived migrants and participation is free of charge. Although several recent studies have briefly reflected upon the WP and its potential benefits to its target group 3, there has been no comprehensive and systematic overview of the impact of the programme, the reasons for attending or not attending the programme, and understanding people's opinions on the programme and its development opportunities. Therefore, this study focused on evaluating the piloting and implementation of the Welcoming Programme, in the period of 2015-2018. The aim of the study was to evaluate: 1. the relevance of the training modules (the Basic module, the Working and Entrepreneurship module, the Family Life module, the Children and Young People module, the Studying module, the Research module, and the International Protection module), and the content and structure of the A1 level language training module to the objectives of the WP; 2. the process of the enrolment to the modules based on the conditions set out in the regulation of the programme; 3. the rate and reasons for the participation, non-participation, discontinuation of training; the provision and quality of the trainings and the accessibility of trainings; 4. the training modules’ handbooks, methodological and interactive materials and their relevance to the objectives of the Welcoming Programme and its regulation. Also, as appropriate, submitting proposals for modifying and/or supplementing existing materials; 5. the acquisition of the competencies of the modules (mentioned in a regulation) by the participants. The data for the evaluation was collected mainly in spring-summer 2019 and preliminary results were communicated regularly to the Ministry of Interior and Expat Relocation Estonia. As a result of the evaluation, possible proposals for modifications and the implementation of the Welcoming Programme were developed for a more efficient and effective programme (see the end of this report, chapters 7 and 9). As several changes 3 See more for example: Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018; Anniste, K., Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 6 have been implemented already, some of the critiques and descriptions are less relevant, but instances where this is known to be the case, are pointed out in the report. Considering the positive feedback from the participants so far and the desire to increase the proportion of newly arrived migrants participating in the programme, the current form and function of the programme are analysed in light of the service design principles. Thus, Chapter two gives an overview of the methods used for the research. Chapter three provides an overview on the programme and provides general statistics. Chapter four reflects on the different aspects of service design. Chapters five and six focus on language learning courses and the International Protection module; and Chapter seven analyses the relevance, effectiveness, impact, efficiency and sustainability of the programme based on these aspects. While the report contains a number of recommendations to develop the field and the programme, it also provides an overview of similar activities in other countries (chapter eight), and it concludes with the recommendations that are the most important for the development of the programme (chapter nine). Welcoming Programme: mid-term evaluation  METHODOLOGY The Evaluation of the Welcoming Programme (WP) was carried out according to the general principles of the European Commission’s evaluation guide for 2014-2020. 4 Furthermore, these were adopted with the research questions as set out in the terms of reference for this research. Based on the specific research questions and the current situation of the Welcoming Programme (for example, earlier research showed a high level of satisfaction among participants but low levels of participation), the programme was analysed in the context of service design principles. In order to do so and to understand the service and to better frame the research, the “ATONE + S” method was used along with traditional programme evaluation methods (see more on ATONE+S method in chapter 4). The ATONE method is a practitioner-based method, and the name is an acronym for: Actors, Touchpoints, value Offer, Needs, and Experience. Due to the complex and interconnected nature of the service being researched (the Welcoming Programme) the need for a new category quickly became evident and thus, the letter S was added for ‘Structure of the Service’. 5 The evaluation was carried out using both quantitative and qualitative methods. The primary methods of data collection were interviews (see personal interviews in chapter 2.1 and focus-group interviews in 2.3) and observations (see chapter 2.2), together with the service design methods of service-safaris (see chapter 2.4) and online surveys (see chapter 2.5). The results of the evaluation of the Welcoming Programme were validated during design process workshop (see chapter 2.6). The aim of the research was to evaluate the piloting and implementation of the Welcoming Programme during the period of 2015-2018. However, considering the research questions (see chapter 1), the main focus is on the current situation of the Welcoming Programme. Therefore, the study includes the statistics of the programme from the years 2015-2018, while the focus of the interviews and observations mainly covered the 2018/2019 year of the programme. 2.1. Interviews The interviews had three main aims: to gather input for the data collection instruments (questionnaires, observation sheets, survey methodology, working sheets, etc.), to acquire information about the implementation and other related coordinating activities of the programme, and to interpret and validate results from the earlier stages of the research (document analysis, other interviews, observations, etc.). Semi-structured interviews were carried out with the following target groups: 1) state stakeholders of the Welcoming Programme – representatives of the Ministry of the Interior; 2) stakeholders related to the enrolment procedures and trainings – Expat Relocation Estonia, Police and Border Guard Board, IOM Estonia (6 interviews); 3) the direct target group of the programme – i.e. new migrants living in Estonia (17 personal, face-to- face interviews, 8 interviewees had taken part in a programme); 4 European Commission, Directorate-General for Regional Policy. (2014). The programming period 2014–2020. Guidance document on monitoring and evaluation. European Cohesion Fund, European Regional Development Fund. Concepts and Recommendations. 5 The method is developed by Simon Clatworthy. For more information please see chapter 4. 8  4) other experts and experts related to the programme or migration/adaptation area in general – representatives of enterprises, universities, service providers (e.g. medical service, education, adaptation), trainers, etc. (45 interviews). Interviews provided input for both parts of the research: the applied research on the adaptation of newly arrived migrants (part I) and the evaluation of the Welcoming Programme (part II). The following research questions were addressed in the WP-related interviews: • What kind of support and services have new migrants needed before, during, and after their arrival to Estonia? • What are the different support services or support mechanisms for foreigners in different organisations? • What kind of support is needed by different organisations to support the adaptation of newly arrived migrants? • What is the need among different target groups for the Estonian Welcoming Programme? • What is the satisfaction and/or feedback with the PBGB’s migration advice service? • What kind of role can different institutions/organisations play in supporting the integration and adaptation of newly arrived migrants (including in the provision of services by these organisations)? • Are there any existing good practices for supporting the adaptation of newly arrived immigrants in Estonia? Personal interviews lasted for around 0.5-2.5 hours. Most of the interviews took place face-to-face on site, although some were carried out via video conference or phone call. The physical, on-site interviews were conducted in Tallinn, Tartu and Narva. 2.2. Observations The observations aimed to get a more detailed and nuanced understanding of the workings of the Welcoming Programme modules: the dynamics and interplay between the participants (and the trainer), the quality of the teaching, the information provided (or not provided) by the trainer, the overall setting of the training location (e.g. seating, lightning, general atmosphere), etc. Two different types of observations were carried out: 1) observation by an independent observer and 2) an observation by a participant observer. With the Independent Observer, the trainer was aware of the presence of a particular observer during a module. This allowed the observer to discuss the module session with the trainer both before and after it had taken place. The second type of observation was carried out by a Participant Observer. Neither the trainers nor the participants were aware of the presence of the observer during these observations, with the observer pretending to be an ordinary participant. The observations were structured and operationalised by using two different observer questionnaires in order to conduct two multivariate forms of observations. The first type of observation, which was mainly conducted by the lead partner of the research (Institute of Baltic Studies, IBS), was substance-oriented and focused on following main aspects of the modules: 1. The structure of the module. The main questions posed in this section were: • How was the module structured? • What was the content of the modules? • What was the balance between theory and practice? 2. The teaching environment. The main questions posed in this section were: Welcoming Programme: mid-term evaluation  • How was the Interaction between the trainer and the participants? • How was the interaction between the participants? • What did the physical environment look like? • How did the trainer approach and deal with (potentially) sensitive topics? • Were participants encouraged to ask questions? 3. The goals/objectives of the module. The main questions posed in this section were: • Did the trainer discuss the overall aim(s) of the module? • Did the trainer come back to the aims at the end of the module? • Did the trainer ask about the participants’ expectations of the module? • Do you feel that that the module succeeded in fulfilling its stated objectives? The second type of observation, which was mainly conducted by Velvet, was service-oriented and focused on: 1. Actors • Who is part of the module? • Which actors are mentioned or involved? • How are the actors related to each other? 2. Touchpoints • What are the person-person interactions? When do they happen? • What are the person-object interactions? • What are the person-environment interactions? 3. Value offer • What is the value generated during the trainings? • What is the perceived value in a participant’s view? • How is the value being delivered? • What are the touchpoints that support the delivery? 4. Needs • What do the participants say are their needs, goals and objectives? • Is there any other need they don’t mention but otherwise express? • What are the participants’ questions? • Which topics are they more actively interested in? 5. Experience • What are the participants’ pain points? • What are the participants’ attitudes and behaviours and how do they relate to the trainer’s? • Are the interactions positive or negative? 10  In total, five thematic modules and language courses were observed, and 16 observations 6 were carried out in total (see in Table 2.1) 7. Table 2.1. Overview of observations carried out between May-September 2019 Name of the module Location Language Basic Tallinn English Basic Tartu English Family Tartu English Family Narva Russian Family Tallinn Russian Working and Entrepreneurship Tartu English Working and Entrepreneurship (spin-off: Töötukassa) Tallinn English Working and Entrepreneurship Tallinn English Studying Narva English International Protection Tallinn Arabic Language course Tallinn English Language course Tallinn Russian Language course Tartu English Language course (company) Tallinn English Language course Tallinn English Language course (company) Tallinn Russian The choice of the observations was based on the following criteria: variation of locations (Tallinn, Tartu, Narva), variation of trainers, variation of language (English, Russian, Arabic), and variation of the types/themes of the modules (basic, family, studying, etc.) The observations also varied in terms of the size of the participants (ranging from 3 to 25 (language training) participants). Observations lasted the whole training day and were carried out based on the before-mentioned observer questionnaires. The results of the observations are fully integrated within the different chapters of the report. 2.3. Focus group interviews The focus group interviews gathered information and feedback from foreigners, trainers and language teachers to better comprehend the process of migrant adaptation itself as well as the difficulties experienced throughout this process. One of the main advantages of conducting focus groups is the group-based dynamics, which can offer pivotal insights into the process of migrant adaptation. 6 In case of two language courses one observation included up to three visits. 7 Some of the module sessions listed below were attended by more than one researcher and some longer courses several times by one researcher. Welcoming Programme: mid-term evaluation A single focus group plan was used for all of the different focus groups in order to make sure that all the focus group sessions followed the same structure. The plan is as follows: 1. Introductory round (10 min) a. The primary aim of this section was to familiarise the focus groups participants with the purpose and structure of the focus group sessions. This also provided the focus group moderators with the opportunity to familiarise themselves with the focus group participants themselves by asking them to briefly introduce themselves. 2. Problematic areas of adaptation and the use of services (35 min) a. The use of a large poster, containing seven different service categories, formed the main basis for our focus group discussion in this section. These seven different service categories were: i. Work and Internship ii. Education iii. Healthcare iv. Free time opportunities (including volunteering) v. Housing vi. Bureaucracy vii. Feeling welcome b. Participants were asked to rate the seven different service categories by putting a sticker into the smiley face, the neutral face, or the sad face box. The focus group moderator subsequently proceeded by discussing a number of these service categories by asking participants why they had earmarked certain services as problematic or troublesome by enquiring about the difficulties they had experienced when using services belonging to these categories. The moderators also encouraged participants to think about ways to improve the services themselves or the participants’ access to them. 3. Community and connectivity (35 min) a. In this section, participants were asked to spend five minutes drawing their own social circle in Estonia on a blank sheet of paper. The participants were shown examples to help them think about the different ways to go about doing this, but were subsequently given free rein to draw their own respective social circle in whichever way they saw fit. The participants were then asked to briefly introduce and explain their own social circle to the group with one additional question in mind: ‘How many of your friends or acquaintances are Estonian?’ The ensuing group discussion concentrated on a number of additional themes, including the importance of language learning and the extent to which participants were aware of what is happening in Estonia. 4. Concluding section (5 min) a. The overarching purpose of this section was to conclude our focus group discussion. A total of 21 focus group interviews were held (in English, Russian and Arabic), with each session focusing on a different target group (trainers, participants, non-participants) and in some cases, slightly different set of questions of different thematical areas was used. 12  Table 2.2. Type, location and date of the interviews Target group Date Location Language Participants from Russia 20.06.2019 Tartu Russian Participants of international protection module 27.06.2019 Tartu Arabic Participants of international protection module 27.06.2019 Tartu Arabic Participants of international protection module 28.06.2019 Tallinn Arabic Trainers of language module 15.08.2019 Tallinn Estonian Trainers of language module 21.08.2019 Tartu Estonian Trainers of language module 21.08.2019 Tallinn Estonian Family 03.09.2019 Tallinn English Workers of Baltic College 03.09.2019 Tartu English Employees/Entrepreneurs 05.09.2019 Tallinn English Students/Interns 05.09.2019 Tallinn English University Faculty 11.09.2019 Tallinn English Persons from Russia 11.09.2019 Tallinn Russian IT Specialists 12.09.2019 Tallinn English Persons who have lived in Tallinn 4-5 years 18.09.2019 Tallinn Russian University Faculty 19.09.2019 Tallinn English Persons from Russia 19.09.2019 Narva Russian Persons from Ukraine 19.09.2019 Narva Russian Persons from Ukraine 23.09.2019 Tallinn Russian Persons from other countries 24.09.2019 Tallinn Russian Participants of international protection module 12.10.2019 Tallinn Arabic 2.4. Service safari The tool known as a “service safari” by service designers is an immersive method in which the design researcher experiences the service first-hand by taking the role of a user, or sometimes a service provider. For this research, the immersion was facilitated by the researcher being a foreigner herself (Velvet), and thus being able to use the service in the way it was intended to be by any foreigner without needing special arrangements to do so. Welcoming Programme: mid-term evaluation  The service safari included all steps and interactions that the foreigner attending the Welcoming Programme usually goes through him/herself: from the registration to the WP up to the reception of the certificate of participation. By using the service safari approach, the design researcher took part in three observed modules. The service safari method increased the researcher’s understanding of the participants’ experience, and together with the other observations, interviews and survey, it provided sufficient detail and material to create personas and user journeys. Figure 2.1 gives an overview of the main interactions undergone by the researcher during the service safari. Figure 2.1. Main interactions with the Welcoming Programme during the service safari 2.5. Online survey An online survey was carried out among the participants of the Welcoming Programme. The goal of the survey was mainly to gather qualitative data (comments, thoughts, emotions) on the specific issues related to their participation in any of the thematic modules or language trainings. The survey of comprised 14 (semi) closed (multiple-choice) and 5 open (essay) questions on a number of different aspects relating to the Welcoming Programme, including, for example: 1) through which channels did 14  you get information about the Welcoming Programme? 2) what were the reasons for not participating in some of the modules? 3) what is the most valuable thing you gained from taking part in the Welcoming Programme?, etc. The survey was translated into both English and Russian. An online link to the questionnaire was sent to all persons who had registered themselves to some of the modules (database and contacts provided by the Ministry of the Interior). The survey was sent out in two waves: 300 random contacts received the survey on the 6th of June 2019 and the rest of the 3 326 contacts on the 13th of June 2019. A reminder was sent to all recipients on the 20th of June 2019. The questionnaire was closed on the 28th of June. A total number of 944 recipients completed the full survey (i.e. with the response rate of 26%). Ten winners of 50-EUR gift cards were randomly drawn among the survey respondents. 2.6. Validation seminars Based on the two main aims of the research, two separate reports were written: 1) a general overview of the current situation regarding newly arrived migrants; and 2) an evaluation of the Welcoming Programme. As there were two different focuses and the amount of information to be validated was large, two separate validation events were carried out. The first validation seminar was on the 25th of October with the focus on the Welcoming Programme. The validation seminar was carried out in a format of workshop where topics were viewed from users’ perspective (service design). The workshop lasted 5 hours (with breaks) and 22 participants from 12 organisations (e.g. representatives from the Ministry of Interior, Expat Relocation Estonia, IOM, Töötukassa, the Estonian Research Council, the Integration Foundation, Agenda PR, Johannes Mihkelsoni Keskus, Tiigervisioon, Velvet, the Institute of Baltic Studies, and foreigners) attended. The validation seminar was built up so that representing results of the research alternated with discussions and group work. Next to validating the results of the research, the aim of the seminar was to get additional ideas to solve existing problems and to gather people connected to the programme to increase their understanding about the needs of the target groups so that these are taken into account to a better extent while carrying out their activities. The results of the seminar are integrated into the report. A longer overview about the seminar can be found in the annexes (Annex 1). A second validation seminar took place on the 6th of November with the focus on the current situation regarding newly arrived migrants and services that are or should be developed to support their settling and integration. As the main focus was on services, the seminar was for a smaller circle of participants: representatives of the Institute of Baltic Studies and different departments of the Ministry of Interior (10 persons). The results of the seminar are also integrated into the report. Welcoming Programme: mid-term evaluation OVERVIEW OF THE ESTONIAN s WELCOMING PROGRAMME The Welcoming Programme (WP) is a part of the government action “Development, piloting and implementation of adaptation training actions” (no. 2.6.2) that belongs under the policy-measure of “Creating opportunities to increase active employment and social activity among permanent residents in Estonia and low-integrated people, and to support the adaptation and subsequent integration of newly arrived migrants” (no. 2.6). Thus, among others, the goal of this programme is to accelerate adaptation. 8 The measure is financed by the European Structural and Investment Funds (ESF) for the period of 2014-2020. 9 The total budget for the action is EUR 6 718 734. The Welcoming Programme has been offered since 2015 and its aim is to support newly arrived migrants (those whom have lived in Estonia for up to five years) in the migration process and their subsequent integration by providing them with a knowledge of state and society, daily life, work, study and family issues and facilitating their acquisition of Estonian. 10 According to the Regulation on the Adaptation Program 11, the programme consists of eight modules that can be grouped into four categories (Table 3.1) 12 and that should support the adaptation of the newly arrived migrant in Estonia. Table 3.1. Groups and names of modules Basic module • training that introduces Estonian state, society, culture and everyday life Thematical modules • Working and Entrepreneurship - training on working and doing business in Estonia • Studying - training on Estonian higher education and higher education • Research - training on the organisation of Estonian research and higher education • Family Life - training for those newly arrived migrants who have come with family; introducing living in Estonia, support services for family and children, opportunities for education and leisure time • Children and Young People - introducing Estonia and living in Estonia for 3-15 year olds Language training • basic level (A1; A2 from 2019 13) language acquisition for first language proficiency International • introducing life in Estonia and the organisation of Estonian society for protection people who have received international protection in Estonia 8 Siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks. P. 5. 9 Siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks. 10 Riigi Teataja. (31.05.2017). Kohanemisprogramm 11 Ibid. 12 See also the Settle in Estonia webpage and https://www.settleinestonia.ee/en/#moodulid. 13 Siseministri 27.03.2015 käskkirjaga nr 1-3/87. Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks and Seletuskiri „Siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ muutmine“. 16 The importance of the adaptation programme is also highlighted in the Estonian integration plan “Integrating Estonia 2020”. 14 One of the three key objectives of “Integrating Estonia 2020” is to support the integration of newly arrived migrants as a growing target group in Estonian society. According to the plan, as a result of the Welcoming Programme, the newly arrived migrants have acquired the essential knowledge of how to manage better in Estonia and thus, should be “adapted into Estonian society”. 15 This is supported by the expectation that the Welcoming Programme "will provide adaptation training that takes into account the needs of newly arrived migrants, which will help them acquire basic practical knowledge of everyday life, the organisation of society and statehood and basic Estonian language skills.” As a method, the Welcoming Programme modules last for 5-8 hours, with the exception of language training and the international protection module. The A1 level language studies last for 80 academic hours, and the international protection module lasts for 14-18 hours. 16 All modules, including language training, are free for all newly arrived migrants and anyone can choose which modules or language courses to take and in which order. Each module can only be attended once. All modules and language trainings are offered in English and Russian in Tallinn and Tartu and upon completion of training groups (at least 5 participants 17) in Narva. The international protection module is also conducted in Arabic and in some cases, also in other languages. The international protection module is compulsory for people who have received international protection in Estonia. The trainings are based on the information packages of the modules (handbooks, videos, lecturers’ methodological materials, tests) and lecturer’s materials. Training packages were developed in 2015 taking into account mandatory and recommended topics as well as general competence requirements in the annexes to the WP regulation and were coordinated with relevant ministries and agencies (e.g. the Ministry of Social Affairs, the Ministry of Education and Research, the Ministry of Economic Affairs and Communications, and the PBGB). According to the monitoring reports, the training materials have been reviewed and adapted annually, if relevant and necessary, based on the feedback received from the trainers, relevant organisations and participants themselves. Training packages are partially available on the Settle in Estonia website. 18 A person can register for the training through the Settle in Estonia website after receiving a letter of notification from the Police and Border Guard Board (PBGB/PPA) about enrolment and an identity document. 19 Thus, it is not possible to participate in the program before receiving the relevant documents or, for example, for those with short-term visas or foreign students without a residence permit. As of 2016, an enrolment reminder about the programme is sent to most of the eligible newly arrived migrants. If no notification letter has been received, but the eligibility criteria are met (i.e. the person has been in Estonia less than five years based on a temporary Estonian residence permit or temporary right of residence in Estonia), a request to attend the programme must be made. Applicants must also apply if they qualify for the programme and have obtained a temporary Estonian residence permit or temporary right of residence in Estonia before 1 August 2015, the date of implementation of the Welcoming Programme. Thus, access to the programme also depends on the awareness of the newly arrived migrant. 14 Kultuuriministeerium. (2014). Lõimuv Eesti. Lõimumisvaldkonna arengukava 2020. 15 Sub-objective 3: “Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud”. The indicator is the percentage of newly arrived foreigners of the opinion that their competitiveness in coping with society has improved. 16 Depending on needs and situation the international protection module may also last just one day. 17 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. 18 An older version of the website was evaluated and described for the purposes of this report. The Settle in Estonia site was updated in autumn 2019 and while the additional materials for the modules are now easier to find visitors are no longer able to obtain additional information on the module while pressing ‘sign up’. 19 Settle in Estonia webpage: https://www.settleinestonia.ee/en/faq/ Welcoming Programme: mid-term evaluation  The service provider is obliged to inform the PBGB immediately of persons who have completed the module or language training, 20 partly to ensure participant takes each module only once. A test by the research team confirmed that it is not possible to participate in one module more than once. 3.1. Statistical overview Between 2015-2018 there have been about 344 trainings, incl. 140 language courses, 55 basic modules and 50 working and entrepreneurship modules. All trainings have the same level of difficulty. About 78% of trainings have taken place in Tallinn, 13% in Tartu and 8% in Narva. During the evaluation period (March- October 2019), at least four trainings have been cancelled due to low number of registration and/or taken place without any registered participants coming to attend the training 21. By the end of 2018 there had been 4 048 participants in the programme, whereas the planned target level for 2018 was 2 353 (Table 3.2, Figure 3.1), approximately twice the number planned. In 2018, about 88% of participants were of the opinion that their Estonian language skills, and practical awareness and knowledge about Estonia, Estonian society and culture have improved. 22 Table 3.2. Output and result indicators Planned Actual % of planned Planned % of Comments target achievement target level target planned level (2018) level 2023 target level 2018 (2023) Number of 2 353 4 048 172% 12 843 32% In 2017 and participants in 2018 there were WP trainings more participants than planned Number of 1 647 3 166 192% 8 990 35% In 2017 90.3% participants of and in 2018 WP whom 88.1% of Estonian participants language skills, marked that their practical skills and informedness knowledge about and knowledge Estonian about Estonia, language, Estonian society Estonia, Estonian and culture have society and improved culture have improved. Source: Monitoring report 2018, TAT 20 Riigi Teataja. (31.05.2017). Kohanemisprogramm. §9. 21 There are no official statistics but according to the estimates of Expat Relocation Estonia, about 10-15 trainings have been cancelled between 2015-2019 due to low number of registrations. 22 This indicator derives from the similar question asked from the participant feedback forms of every module (options: yes/no/do not know). 18 Figure 3.1. Output and result indicators by years 14000 12843 12000 10000 8990 8000 5575 6000 4048 3902 4000 3166 2591 2353 1775 2091 1647 2000 1208 494346 0 Target Actual Target Actual Target Actual Target Actual 2016 2017 2018 2020 2023 No of participants in trainings No of persons who have passed the training and whom skills and knowledge have improved Source: Monitoring report 2018, TAT Participants of the WP are generally highly educated, 20-30 years old on average, and live in Tallinn or Harju county. Only 14.7% of eligible new migrants have attended the programme. 23 Based on the data on the participation of the programme, approximately 66% of participants have attended just one module. By spring 2019, there have been around 10 202 registrations and 4 988 participations (i.e. less than 49% of those who register, participate). Those who have registered to modules in English, are less likely to attend (real participation rate vis-à-vis registration is 41% for English vs 51% for Russian language groups). The most popular modules have been the language training, and the Work and Basic modules. Most of the participants have a reason to stay that is either family, work, or study reasons, and about one fifth of the participants are EU citizens (i.e. the majority of the participants in the WP are non-EU citizens). Through the years most of the participants have Russian and Ukraine citizenship (respectively about 24% and 18%), with other citizenships represented less than 5% respectively. Methodological notes For this research report, we were not able to acquire information on the date the participants arrived in Estonia (to analyse how soon they attended the programme after their arrival, i.e. what the average time of entry to the service is). Also, the possible variance between the place of residency in Estonia of the participants vs which city they attend the course, was not analysed due to a lack of complete data. Data on the eligibility, registrations and participations was received in spring 2019, at different points in time and therefore was not fully comparable with information in the (official) monitoring reports. Quite often, in our datasets, there was lack of data about some variables and several mistakes in data were also noticed, which required a manual cleaning of the data and re-coding the information. 23 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 54. Welcoming Programme: mid-term evaluation Due to these reasons, we were not able to fully utilise that data for this report, and several recommendations in this regard can be given for the future analysis and collection of data: a) in several cases, it seemed as though the same person had taken part more than once in the exact same module (same time, place, etc.) or the exact same module in a different language; b) in case of language training data, it was difficult to follow in the dataset which modules were passed, as in addition to very common notes of “passed” and “interrupted” was the phrase “went over”; and it is unclear whether this meant only the moving from a training or also moving to a training; c) some trainings are marked in the datasets as taking place in two languages. In addition to clear deviations in categories and double-participation, the data also contains additional written notes explaining these deviations, but these notes vary extensively and some are not easy to understand (and to code and categorise). In the case of existing datasets, other important data was also missing: less than half of the participants had information about their educational background (and in several cases the education category was difficult to understand, e.g. “general education”), several did not have information about their citizenship, and in the case of the children’s module, it may be parents’ information included rather than that of the child. Therefore, the data is somewhat incomplete and although it can give some indications, it is not a valid overview for a full statistical analysis. However, this data can in principle be linked and analysed by linking the data from different databases/registries together, which, unfortunately, would take a considerable amount of time. Nevertheless, an easy and simple solution to get much better insight for future analyses is to ask migrants about their date of arrival and place of residency in Estonia for example when registering to the modules – this would give easy access to information for important questions such as what the average period of time of entry to the service (after the arrival to Estonia) is. 20  FINDINGS AND INSIGHTS This chapter describes and analyses the Welcoming Programme through the framework of design process methodology, the “AT-ONE + (S)” method. The analysis is based on interviews and observations, service safari, an online survey among the WP participants and secondary data analysis. This chapter does not focus on recommendations to solve the described situation. Recommendations are found mainly in chapters 7 (based on evaluation criteria) and 9 (main recommendations) whereby descriptions in this chapter are the basis for recommendations. The chapter is structured into sub-chapters following each of the six AT-ONE+S thematic areas (see also the Figure 4.1 below): 1. Actors – description of actors connected to the programme and analysis of actors from the perspective of the people, organisations and stakeholders of the WP (e.g. participants, trainers, language teachers, service providers, etc). Each of these groups are analysed in the separate sub- chapters. Special emphasis is put on the users of the service (the participants) and the target group of the service (newly arrived immigrants, or foreigners); 2. Touchpoints – analysis on all the elements that provide the user with service encounters and/or contact or interaction while using the WP (e.g. website, handbooks, videos, printed communication, brand, etc.); 3. Value Offer – analysis on the value being exchanged between the WP and the participant, as well as the elements that support the delivery of value (e.g. What is the value of the WP? What are the participants gaining? What is the purpose of the WP? etc.); 4. Needs – analysis of the needs of all actors, both perceived and latent. Special attention is paid to the needs of participants (e.g. What do participants say they need? What are their challenges? What do stakeholders need for their work? etc.); 5. Experience – analysis of the service’s desirability, accessibility, usability and utility from the perspective of the participant (e.g. does the service match participants’ expectations? Is the service easy to use for all participants? etc.); 6. Structure – analysis of the processes, entities and configuration of the service and their impact on the service delivery and creation of value (e.g. redundant processes, lack of flexibility, compartmentalisation of the WP, etc.) Welcoming Programme: mid-term evaluation  Figure 4.1. Framework of the design process methodology (“AT-ONE + (S)” method). Actors Touchpoints Value offer Needs Experience Structure PBGB Desirability, Service delivery Participant's Compart- Participants service expectation (different modules) needs mentalization points s Service Trainer's Usability, utility, Time of Website Communications providers needs pleasurability participation Trainers and Service Objectives, Participant's Reasons to drop language providers' aim, handbooks out or not to join teachers needs purpose Communication Teaching Communication Flexibility and partner materials partner's needs personalizaton Printed IT partner PBG's needs communications Ministry of PBGB Brand Interior's needs Ministry of Other's Interior needs Other 4.1. Actors Actors are all the people and stakeholders that take shape, define, and create the service. In the Welcoming Programme (WP) the actors are participants (i.e. new migrants), trainers and language teachers, the service providers (Expat Relocation, IOM), the communication partner, 24 the IT-solutions provider, the Ministry of the Interior, and the Police and Border Guard Board (see figures Figure 4.2, Figure 4.3). Each of these categories are analysed in more detail below. Although, according to research carried out by Civitta, all actors are of the opinion that their cooperation works well 25, our research shows that the number of different actors involved is one of the weaknesses of the WP, as there is sometimes a lack of collaboration between the different stakeholders (see more in chapter 4.6.1). This may have a negative impact on the efficiency and sustainability of the programme (see more in chapters 5.3 24 The communication partner was missing from mid-2017 to 2019 and when the research project started at the beginning of 2019. 25 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 56.; trainings of the WP answered to needs in the opinion of 87% of respondents (51% absolutely, 36% quite a lot), trainings answered to expectations in the opinion of 87% respondents (40% absolutely, 47% quite a lot). 22 and 5.4) and in turn, may hinder the most effective development of the programme as it increases the time required to obtain input from all different actors. Figure 4.2. Actors of the Welcoming Programme through the user journey. Figure 4.3. Different actors and their relations in the Welcoming Programme. Welcoming Programme: mid-term evaluation 4.1.1. Participants The participants of the programme are newly arrived migrants who have lived in Estonia for less than five years, have received enrolment by the Police and Border Guard Board 26 and register and attend the Welcoming Programme (see also chapter 3). Participants – as defined in this chapter - differ from the other new migrants or foreigners living Estonia by the status of having taken part in at least one module of the programme. 27 Usually, participants of the WP do not take all of the modules (see a more detailed overview on the participation statistics in chapter 3). Based on interviews, open answers of questionnaire, Civitta’s mid-term evaluation of the implementation of the adaptation and integration measure 28 and the Praxis WIE report 29 , one of the pain points for participants has been that by the time they can attend the programme, they are already familiar with the topics. However, while we look results of our questionnaire, 85% of those who have arrived in this year have already attended some of the modules. The results from the online survey indicate that new migrants usually participate in the WP during their first year of arrival, and the most popular module is the Estonian language learning module. The following subchapters give an overview on the types of participants through personas, show participants’ engagement and interaction with the Welcoming Programme through user journeys, and describe the challenges and pain points connected to attending the Welcoming Programme. 4.1.1.1. Personas A persona, as defined in the service design methodology, is a compilation of user information based on a person’s interests, needs, desires and behaviour. One persona combines information from different sources (interviews with different people, from the observations, secondary data, etc.) – this means, one persona does not illustrate one specific person, but combines typical characteristics of many people into one typical persona. For our compilation of personas, we combined information from both users as well as non-users of the Welcoming Programme. The compilation resulted in seven personas, which represent the diverse group of foreigners that participate in the Welcoming Programme. 30 See the example of one persona in Figure 4.4 below, and the rest of the personas in Annex 2. 26 There are several types of migrants (short term visa, family members of diplomats, returnees) who are not eligible for the programme at the moment but need some kind of support to increase their potential for staying in Estonia and getting a positive image of Estonia (see chapter 4.5.3 and Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. 27 It is important to point out that becoming a participant requires being aware of the programme, however, as our research shows, not all potential participants remember their enrolment by the Police and Border Guard Board (see more on chapter 4.1.1.3). 28 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. 29 Anniste, K., Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 30 No persona has been created to reflect the participants of the International Protection module, as not enough information was gathered on this target group; however, the information from interviews with foreigners who fit in this category have been included in other personas. 24 Figure 4.4. Persona 1: Olivia and Mathew from Australia. Personas help to understand the different target groups of the Welcoming Programme and thus also help to better develop, design and carry out the programme according to the needs or characteristics of a wide range of users. Welcoming Programme: mid-term evaluation 4.1.1.2. User journeys User journeys illustrate the engagement and interaction of users with the service, i.e. the new migrants’ interaction with the Welcoming Programme. User journeys visualise the series of actions undertaken by users (new migrants) when interacting with a service or product (the Welcoming Programme). User journeys create the visualisation of intangible elements that constitute the service and highlight other aspects of the service, such as so-called pain-points or touchpoints. Pain-points are moments when the users experience a negative interaction, for example, when their needs and expectations are not met or when their desires are not addressed. Touchpoints are all the service encounters and artefact-based interactions the user has with the service (see more chapter 4.2). A user journey consists of three different stages: 1) pre-service, 2) during service and 3) post-service. User journeys illustrate the varied ways that participants approach, interact with, and leave the service. Every user journey also includes researchers’ suggestions related to the service, which (if applied) could improve users’ experience with the service. Each of the seven personas (see chapter 4.1.1.1.) has a corresponding user journey. Every journey corresponds to their individual goals, knowledge, background, and behaviour (see one example in Figure 4.4. below, other user journeys are included in the Annex 3). Figure 4.5.1. User journey 1: Olivia and Mathew from Australia (Part I). Figure 4.6.2. User journey 1: Olivia and Mathew from Australia (Part II). 26  Creating user journeys helped us to provide a comparative picture of the differences in user interactions with the Welcoming Programme, thus providing us with better insight into the functioning of the WP as well as identifying issues (challenges and pain points) with the service. 4.1.1.3. Challenges and pain points Every persona and accompanying user journey generated a set of challenges and pain points regarding the Welcoming Programme. 31 The main issues are described below (and more detailed in following sub-chapters), differentiated between the stages of pre-service, during-service and post-service. 32 The focus and viewpoint here are mostly of the user and participant’s – the person using the Welcoming Programme. Pre-service Before using the service, users face a variety of challenges. Based on the interviews, online survey, and other data, the main challenge is a lack of awareness on the existence of the Welcoming Programme. Although persons eligible for the programme receive an invitation to the programme from the PBGB when getting a residence permit, interviews show that many users did not recall knowing about the Welcoming Programme before they actively looked for it 33. Also, the results from the online survey confirm this finding: 28% of respondents (n=884; persons who have registered to some of the modules of the Welcoming programme) believe that the awareness of the Welcoming Programme should be increased. Other studies also indicate the same phenomena: in one survey, 57% of newly arrived foreigners that have not attended the programme (n=280) did not know about the Welcoming programme; 34 whereas in the other survey, focusing mainly on employed new migrants, 73% (n=253) were aware about the programme 35. Interestingly, higher-educated foreigners are more aware about the programme and its activities than other education groups. 36 These results indicate that there is a clear need to increase the awareness of the Welcoming Programme among the potential participants (as well as among the other stakeholders/organisations – see chapters 4.1.6, 4.1.8). 37 Usually during this stage of pre-service, the foreigner, as a new arrival to Estonia, is also interacting with other organisations and services such as the PBGB, the local government, a family doctor, housing providers, educational institutions, an employer, public transport services, etc. This search for information and interaction with other stakeholders may increase the chances of the foreigner to find and interact with the Welcoming Programme, especially when the first point of contact is properly and carefully designed and deployed. Another important aspect of foreigners’ interactions with other stakeholders (services and organisations) relates to the experiences they have with them, and how those experiences prime them to perceive the WP. When positive experiences with stakeholders have been had, and enough information for settling in Estonia 31 Pain-points are moments when the users experience a negative interaction, for example, when their needs and expectations are not met or when their desires are not addressed. 32 The “pre-service” is the stage before the user starts intentionally interacting with the Welcoming Programme, it ends when the user actively seeks to engage with the service, usually by contacting Expat Relocation, visiting the website, or attending the events and trainings. The “during-service” stage starts with the participant’s active interaction and end when they go home after they finish a language course or training module, which are considered the core of the service. “Post-service” then encompasses the activities done after the core of the service, and it tends to be the shortest stage in the case of the WP. 33 According to Civitta (2019) 51% of persons who attended the Welcoming Programme (n=170) received the information about the programme from the PBGB. 34 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 34. 35 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. P 34. 36 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. P 34. 37 See more about awareness in section 4.5.3. Welcoming Programme: mid-term evaluation and establishing a life in Estonia has been received, participants might be more willing to trust the Welcoming Programme, but find it less relevant (meaning they may already feel they have the needed information). While participants that have encountered many obstacles in interacting with other services and have not gained enough information about living and coping in Estonia, might be more sceptical of the Welcoming Programme, they may in turn, find the content and benefit of the Welcoming Programme more relevant. This poses a problem for foreigners that have encountered more obstacles in Estonia, and are thus prone to distrusting institutions and have feelings of rejection, since this might prime them to reject attending the Welcoming Programme altogether. However, by not attending, they also risk losing the informational benefits it provides. During-service The first step towards interaction with the service generally comes from the participants themselves – by looking/searching for the information on a specific topic, mostly relating to the language courses. This is usually done through an internet search. Such a search generally leads to either: finding the Welcoming Programme’s website, contacting Expat Relocation directly (via email or telephone) and registering or attending an event directly without registering - as was observed by researchers in the Family Module in Tartu and confirmed by representatives of Expat Relocation. As the architecture of the (old) website does not facilitate finding information about the programme and registering 38, the first step by the potential participant may not result in registering and attending the training (see more from chapter 4.2.1). Of course, many new foreigners also find the WP through other channels, including information given to them by employers, universities, the PBGB or other organisations (state agencies, NGOs, etc.) However, one clear pattern of how users reach the WP was described in the interviews as an internet search on a secondary topic (e.g. Estonian language courses, both in Russian as well as in English). Following the decision to join the Welcoming Programme in any of its modules or courses, the participant receives a series of automated and non-automated communications. However, this communication is of varying quality, brand (i.e. from different persons/organisations), and content, which is quite often confusing to the participant. Different back-office processes by the PBGB are made known to the foreigner who has no influence over these processes. This specific situation is described by the second-user journey (“Aldert’s journey”, see Annex 3). When the process of enrolment into the course is not clear (enrolment is not the same as ‘registration’ and is completed upon qualification or request) up to six emails can be received and exchanged between an interested foreigner and the service provider. This interaction unnecessarily utilises (wastes) the provider’s resources and needlessly involves the foreigner, as their intentions and involvement do not influence the processes of the PBGB. The next problem that users face when interacting with the service is a lack of suitable dates or finding that the next courses are quite far in the future (e.g. taking place in 2-3 months’ time). This becomes specifically problematic when foreigners arrive by the end of the spring or beginning of the summer and are unable to attend any modules until September as there are usually no trainings in the summer (except the language courses, where some of the courses end in July). Similarly, and as depicted in the first user journey (Figure 4.4 “Olivia and Mathew’s journey”), when the reception of the ID-card is delayed by the PBGB, foreigners cannot register in the course as early as they would prefer to. Thus, entering the Welcoming Programme modules as early as possible is important - both for the justification of the existence of the Welcoming Programme as well as for the foreigners themselves to get acquainted with 38 As of October 2019, there is a new website. As research was carried out before publishing the new website, the report covers the old version of the site if not otherwise mentioned. 28 Estonia as soon as possible – because the more of a delay between the arrival to Estonia and entering the service (attending the course), the more some portions of the information provided by the course becomes irrelevant (as it has already been learned through experience) and the less the new migrants may be motivated to participate in the modules in general. However, some feedback received on the trainings also hint that attending the training too early after the arrival to Estonia creates the situation where the participant is overwhelmed by the new information. However, besides external factors hindering the participation in the WP, there are also internal (or participant- related) factors that hinder participation. Several sources expressed that after arrival there are so many questions and problems to deal with that there is no desire to attend the programme. Also, foreigners, as all others, have other activities and responsibilities that might interfere or prevent them from attending the courses and modules on the proposed times and dates. As noted during the interviews, when foreigners have other responsibilities and commitments they are either economically or emotionally more invested in, or they find more attractive, those will be prioritised over attending the Welcoming Programme. 39 During the WP trainings and language courses, the main pain-points experienced by foreigners were the following (explained in more detail in chapter 4.3.1., as they refer mostly to the service delivery): • the size of the groups (too big or too small); • the difficult non-graded English language used in materials; • the long sessions; • traditional and inadequate facilities for training; • the lack of practical answers to real-life problems; • the difference presented by their own cultural reference and framework and understanding the information received. The during-service stage usually concludes with the foreigner taking a test and providing feedback to the corresponding WP training or language module. However, according to classical service design principles, it can be argued that both activities provide little additional value to the user; although other stakeholders find them needed and relevant (and may be required by the funder, i.e. the European Commission). The test, while it may provide information as to whether the information was understood, reinforces the perception of the trainings as traditional and outdated. In our interviews with the trainers, some reported that participants do not bother to take the test at all or do not take the test seriously. During observations, similar behaviour was detected. While it is important for trainers to be able to ensure and monitor that the information was properly delivered, there are several other methods to use “to test” acquired knowledge in a manner that will satisfy both parties (see chapter 4.2.4.4). An example of a successfully applied testing method was observed by researchers in two modules: the Basic module and the Work and Entrepreneurship module, where the trainer used an interactive polling app, and asked participants to use their phones to vote for an answer. The feedback form likewise provides an issue in that it generally only provides numerical responses without an understanding of the reason behind them, as the grading scales (e.g. from 1-5) are not explained by participants. Similarly, there may be issues with participants not taking it seriously and/or not providing meaningful feedback through the form. For example, this kind of pattern was detected when going through the paper feedback forms over several years (both Russian language and English language feedback forms) – most 39 It is also somewhat paradoxical that at the time the new migrants would need the WP modules the most (during the initial settling in to Estonia, during the first few months after the arrival), they may also have the least time to attend the WP, since there are many other urgent things to attend to (accommodation, getting to know the environment in general, i.e. shops, services, health-care, children, etc.) Welcoming Programme: mid-term evaluation of the participants have scored the feedback questions with maximum grades without any variation in grading (e.g. 5-5-5-5-5) and without writing anything down in the open essay boxes; whereas those participants, who wrote down comments on what they liked and did not like about the training, graded the different question with varying scoring (e.g. 5-3-4-4-5; see also chapter 4.2.4.4). While receiving feedback is relevant to improve the service, the timing and the format (pencil and paper; and if the feedback form is not returned at the end of the course, it is sent by e-mail) is somewhat questionable in its effect and efficiency (see more in chapter 4.2.4.4 and 5.3). In a few cases, in addition to the feedback asked immediately after the end of the module (general feedback about the training, which will be gathered for the service funder, the Ministry of the Interior), the service provider (Expat Relocation) has asked for additional feedback from some of the participants about month after attending the training (see following sub-section). Post-service The post-service stage is the shortest stage in the case of the Welcoming Programme, and mostly comprises of the participant receiving a certificate of participation (see chapter 4.3.1) 40 and in some cases, a second request for the feedback (Figure 4.6). This is also the stage in which past participants may seek to recommend the course to other foreigners. As mentioned, in some cases, similarly to the “during-service” stage, a request for feedback is part of the post- service stage. Contrary to the feedback of “during-service” the second request is an email sent by the service provider (Expat Relocation) after the training and on same day as sending the certificate (see Figure 4.5.1, Figure 4.5.2). This request for feedback is sent by Expat Relocation, using their own branded emails, but not the Settle in Estonia email address (i.e. [email protected]). The feedback Expat Relocation requests is for themselves, while the feedback requested during the module or course is on behalf of the Ministry of Interior. Requesting feedback twice from the same individuals is not a meaningful user interaction strategy if the questions and way in which the feedback is asked for are not well thought out, from the user’s perspective being asked for feedback once on behalf of a service should be enough. Also, as only open-answer general feedback is requested, one of the main aims of the email seems to be inviting users to attend other modules and therefore not all participants see this duplicative feedback request as an issue. 40 Starting from autumn 2019, certificates are issued on paper at the end of the lesson. 30 Figure 4.7. Feedback request by Expat Relocation. The certificate and second request for feedback are problematic in that they are redundant touchpoints and in their current format provide minimal tangible value to participants. However, it is a good idea to include a request for feedback in some other format, e.g. a letter or invitation to some valuable activity or to other modules whereby giving feedback may be requirement for attending. Also, during the period of this research (2019), there were a few other similar studies being carried out that also gathered feedback from new migrants living in Estonia, including a survey on the Welcoming Programme in 2018; all of which may also increase confusion among new migrants. Another troubling pain-point in the post-service stage is participants’ inability to find relevant information on the topics that were covered during the session. While past participants claimed they had received enough information from the WP module to conduct their daily activities, and 84% of respondents in the online survey (n=943) are in principle willing to recommended the programme to other foreigners, it was evident during interviews that they still had questions regarding the usage of services: for example, on family doctors, the payment of taxes, and the renewal of residence permits (see also chapter 4.5.2.). This points to a bigger problem with the information delivery methods and trainings, or to an interest of foreigners in receiving clearer, more targeted and practical information; rather than simply being directed to relevant sources. Ultimately the decision on how relevant or irrelevant it is to provide specific information or general orientation for foreigners is a matter of the Welcoming Programme’s objectives and purpose (see chapter 4.3.1). Another pain-point relates to the overall branding or awareness of the WP in general among the foreigners living in Estonia. Our results from the interviews and other sources indicate that quite a few participants experience significant confusion in explaining or identifying exactly which service they took part in, i.e. the inability to recall the name of the course they participated in. The Welcoming Programme is mistaken for the integration foundation (INSA), some Estonian language courses, or university-led language courses, to name a few. Therefore, sometimes the information – good or bad – that is shared among the foreigners about the Welcoming Programme may not in fact relate to the Welcoming Programme per se, but to something else (some other service, course, training, etc.) Welcoming Programme: mid-term evaluation 4.1.2. Service providers The modules of the Welcoming Programme are carried out by a few service providers. Until 2018, there were four service providers: • Expat Relocation: The Basic Module, the Working and Entrepreneurship Module, the Family Life Module, the Children and Young People Module, and the Language training • SA Archimedes: The Studying Module • Estonian Research Council: The Research Module • IOM Estonia: The International Protection Module Starting from 2018, the Studying and Research modules are carried out by Expat Relocation. The main reason for this change is to decrease administrative burden, as the number of participants in these two modules has been rather low. 41 According to the conditions of the qualification of the Welcoming Programme service provision public procurement, the service provider has to have experience in training newly-arrived migrants, adaptation programmes, counselling and/or offering support person services, from within the last three years. The team of the service provider also has to have language trainers who have at least two years of experience in teaching Estonian to persons with other mother languages and lecturers who have at least two years of experience in teaching or counselling persons with mother languages other than Estonian. The service provider must have a project manager who has experience in carrying out trainings, seminars, workshops, counselling, and support services, etc., for foreigners, and who is able to speak in Estonian, English and Russian. The provider of the language trainings needs to have a licence issued by the Ministry of Education and Research to carry out language trainings, or needs proof of highly educated language trainers who have carried out language trainings for persons whose mother language is not Estonian. However, there are no requirements for service provider to have a background in andragogy (i.e. teaching of adults) or to provide this type of training to trainers. The following subchapter describes the current service providers of the Welcoming Programme (Expat Relocation and IOM Estonia; previous service providers are not covered in this research). 4.1.2.1. Expat Relocation Estonia During the evaluation period, the main service provider of the Welcoming Programme was Expat Relocation Estonia 42 (7 modules out of 8). Expat Relocation is a private company that engages with the topic of foreigner relocation in Estonia. As a successful tenderer (twice), Expat Relocation has the following responsibilities within the Welcoming Programme: carrying out the necessary processes to register, attract, invite, train and retain foreigners (excluding people who have been granted international protection in Estonia, i.e. refugees), as well as the logistics behind every training and language course. To implement and deliver the service, the company has hired (subcontracted) personnel (thematic module trainers and Estonian language teachers), created tools and processes (how to send registry information to PBGB, databases of users, etc.), and worked with the Ministry of the Interior to structure the programme. 41 Monitoring report about the period of 01.08.2015-31.12.2018. 42 Expat Relocation Estonia homepage. 32 During the time period covered by the research, it remains somewhat unclear to what extent Expat Relocation should or does relate to the other stakeholders in the service ecosystem: how they should collaborate with the communication partner, how they communicate and collaborate with the IT-partner or other organisations related to migration/integration/adaptation in Estonia (including IOM Estonia), and whether it is or should be their task and responsibility to deliver relevant information as well as lessons learned from the trainings to local governments, respective state agencies, etc. This lack of clarity in the tasks and responsibilities between the main stakeholders and other actors seems to be applicable to all partners who deliver part of the service. The main challenges for Expat Relocation with regards to the Welcoming Programme are how to attract foreigners to the Welcoming Programme, and how to retain them, i.e. how to keep them participating in and/or attending the modules, to receive their payment. Other minor challenges are the issue of feedback – whether the recurring feedback given by the participants at the end of every module is sufficient and whether it provides enough information for meaningful and thorough service improvements (see more from chapters 4.1.1.3, 4.2.4.4, 5.3) – as well as the apparent grey areas of responsibility. Attracting foreigners to the Welcoming Programme and retaining them while they are in service (i.e. the period of time during which they participate in the modules) is necessary in order for Expat Relocation to receive payment by the funder (Ministry of the Interior). It is relevant to point out that Expat Relocation is paid per participation event, not per participant attending the course. 43 Attracting foreigners and retaining them during the service provision seems to be the same task, but given the Welcoming Programme’s structure, these tend to fall under different stakeholders: while for Expat Relocation finding foreigners to join the WP is crucial to provide the service, the responsibility or division of work regarding the recruitment has so far being somewhat unclear, i.e. it has mostly fallen to the communication’s partner, although other stakeholders (including the ministry), have also engaged with this task in an ad hoc basis. The best way to retain foreigners includes using and testing different strategies and methods to ensure that once the foreigner has registered to the programme (to a specific module), they attend the thematic module or language course. To this effect, Expat Relocation has deployed the reminder method, which encompasses email and SMS reminders for foreigners to keep them from forgetting the modules they have registered to. According to Expat Relocation, since the use of reminders in 2016 there has been a decrease in no-show events although according to statistical data available for researchers does not confirm that. The feedback collected by Expat Relocation and the Interior Ministry provides little insight as to what could work better or what to change in the service to improve it (see chapter 4.2.4.4), which leaves it to Expat Relocation’s discretion to make relevant changes in the service while detecting problems. The reminder system is one example of this - rather than detecting that foreigners would have liked to be reminded of the upcoming trainings, the problem was detected in attendance and the reminder system was deployed as a countermeasure. However, as our research shows, higher importance should be put on collecting valuable and meaningful feedback (see chapter 4.2.4.4, 5.2 and 5.3). Another issue relates to the “grey areas of responsibility”. This term refers to the areas and aspects of the Welcoming Programme in which there seem to be a confusion regarding responsibility, accountability and ownership. In our research, we did not detect carefully designed or clear boundaries between some responsibilities and their responsible stakeholder; the interviews did not clarify each stakeholder’s role in certain areas either. It remains unclear, for example, whether Expat Relocation should communicate the 43 According the public procurement documents the price of the training that service provider receives, depends on the number of participants who finish the course. In the case of the language course at least 50% of the trainings have to be attended. The Ministry of Interior’s perspective is that this model motivates carrying out trainings with good quality and to improve the trainings. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Welcoming Programme to local governments, or should the communications partner do it to reach more foreigners, etc. According to the public procurement documents, the service provider should only “contribute to activities to find participants and increase target group’s knowledge about the programme”. Updating the training materials is also the responsibility of the service provider, but due to rights of access they are not able to upload them on their own to the website of settleinestonia.ee. Also, when changes are needed on the website, these need to be channelled through the MoI, which may be time consuming process. Some of the overlapping responsibilities are difficult to navigate for all actors of the programme, and they pose a challenge for any service provider who needs to allocate resources to them with little clarity on their profitability. 4.1.2.2. IOM and the international protection module IOM Estonia is a non-profit organisation, a local branch (Tallinn office) of the International Organisation for Migration. IOM Estonia provides one module out of the eight. The only module Expat Relocation does not oversee is the International Protection (IP) module, which is the responsibility of IOM. IOM has carried out the module since the beginning of the WP. The IP module is a markedly distinct type of module due to the various ways in which it differs from the other modules that the Welcoming Programme offers. Not only is the international protection module compulsory instead of elective in nature, the module is also composed of a number of sessions spread out over three days and aims to further the adaptation process of a patently different target group with its own special needs. Our research into the IP module has therefore been conducted as a discrete form of analysis, due to the specifics of its target group. See more on the IP module in chapter 6. 4.1.3. Trainers The modules of the Welcoming Programme can be divided into three meta-groups based on the structure and provider of the training: 1. basic and thematic modules – Expat Relocation; 2. language trainings – Expat Relocation; 3. International protection module – IOM Estonia. As the International Protection module was not the focus of the report, it is only covered briefly and in a separate subchapter. Thus it is the trainers of the basic and thematic modules, and the language trainings that are looked at as actors in the following subchapters. The trainers of the modules are usually independent contractors working under the service provider. According to the conditions for the qualification of public procurement, and project manager, the trainers also need to have experience in trainings, seminars, workshops, counselling, support services, etc., with a focus on foreigners (see also chapter 4.1.2). There are currently no requirements to have the background of andragogy (i.e. teaching adults) or to attend in follow-up trainings supporting teaching adults. As the trainers and (language) teachers are the first and usually the only person the users (foreigners) encounter during the provision of service, they both – trainers and teachers – play a crucial role in creating a positive experience of the service. 44 Also, they detect possible areas for improvement of the programme. 44 Besides attending the trainings, some past participants of the WP are also invited to and attend extracurricular activities related to the WP, for example: visits to the Estonian Unemployment Office, Parliament, social events, etc. 34  Therefore, although the requirement for having a certificate or diploma is not necessarily needed, a theoretical background of andragogy and/or increasing skills and knowledge in this area will help to increase the quality of the programme. The quality of the programme will also increase if trainers must analyse the learning/training process as a) at least in some fields people’s ability of self-evaluation is rather low in Estonia 45; b) feedback questionnaires do not give valuable qualitative input to improve trainings; and c) interviews with participants of the research did not show that trainers analyse teaching processes systematically. 4.1.3.1. Trainers of basic and thematic modules In March 2019 there were 12 trainers for basic and thematic modules all together, four of whom were lecturers in more than one module. Four of the trainers carried out lectures in two languages: English and Russian. The trainers of the basic and thematic modules are mostly independent contractors working under Expat Relocation who deliver the trainings to groups of foreigners. They are required to speak Estonian, Russian and/or English fluently, or proficiently. They are mostly local Estonian contractors, with experience in the areas related to the modules or in adult training. In the case of both the Study and Research modules (that was carried out by SA Archimedes and ETAG in 2015-2017), the trainers were hired before Expat Relocation oversaw those modules 46, and Expat Relocation extended the offer to some of the trainers to remain with the WP. The trainer’s work is essential to the service as they deliver almost the entirety of the service’s value in each session (up to eight hours). Trainers thus need to be prepared to deliver the value to the group regardless of the circumstances they encounter. This is challenging for several reasons. Firstly, in many of the cases described in our interviews, the trainers have not been aware of the foreigners’ needs and desires prior to them entering the room where the trainings are held (in some cases the trainers have also not seen the participants list beforehand, i.e. who is going to attend). While the registration format of the modules allows users to fill in extra information and possible questions about the training/content/etc., this is mostly left unfilled. There also does not seem to be any motivation or encouragement provided to fill this part out during the registration. Thus, a needs assessment takes place at the beginning of each course, which – while being a positive method for ‘ice-breaking’ – may take unnecessary time away at the beginning of the course. Additionally, if the needs or questions identified by the participants are somewhat specific or unknown to the trainer, then they may be left unanswered during the training session (but these may, for example, later be replied to individually after the training by the trainer via e-mail). On the other hand, the needs identified during the registration vis-à-vis at the beginning of the training may differ (may have changed); and the people with the lack of digital skills may not be too prone to indicate their needs over the internet (however, we presume this will be rather uncommon or infrequent). In these situations, the trainers need to make a series of decisions regarding the schedule, relevance of topics, their own already existing presentation slides, rhythm of the training, energy of the group, etc. A delicate balance needs to be achieved in these situations, so that all participants feel satisfied, and so that all topics are covered. While some trainers directly ask participants what they expect to receive or learn from the module, our observation point out that this is not always the most effective solution – such is the case when participants arrive late and miss the opportunity to share their needs/questions/interests, or when the topics 45 See e.g. Balti Uuringute Instituut (2019) Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018, Balti Uuringute Instituut (2018) Erasmus+ noortevaldkonna õpirändeprojektide mõju uuring, Balti Uuringute Instituut (2017) Noorsootöötajate koolitusvajaduse uuring, 46 Until the year 2018, the Studying module was carried out by SA Archimedes and the Research module by the Estonian Research Council. Welcoming Programme: mid-term evaluation they are interested in are considered too personal to share (i.e. undergoing fertility treatments and the possibilities for funding, adopting a child, mental health related questions, etc.) In these cases, when trainers opt to not consider the group, participants might have a less fulfilling experience (see also chapter 4.5). Secondly, in most of the cases the trainers are local Estonian nationals, who have not experienced being a foreigner in Estonia. The challenge from being a national comes from being able to understand the foreigner, their needs and the steps they go through when settling in Estonia. The trainer has to be experienced enough to switch between a mindset of understanding the Estonian system in general as well as viewing it from the perspective of someone who does not. While not being a systematic or recurring issue identified within our research on the Welcoming Programme, this challenge is important to be considered while continuing to carry out the WP. Moreover, this challenge is easy to overcome for trainers with more experience, both with foreigners and in adult training. Thirdly, the challenge trainers quite often face is the volume of information they need to understand and be able to correctly deliver to foreigners. The thematic module’s curricula compiles information from many different sources, government bodies, organisations, and NGOs. Moreover, the modules need to be regularly updated to use only the most recent and valid information. For trainers, this means not only keeping up with all the changes but also understanding them (also from the viewpoint or perspective of the foreigner), including informing the service provider about the changes. Updating the training documents takes place twice a year, which gives trainers sufficient time to re-acquaint themselves with the materials and information. Fourthly, trainers need to be up to date with the information that participants have particular interest in learning. During our observations, we noticed that some participants had more focused and specific questions that required specialised knowledge in a certain topic (i.e. how to bring their parents to Estonia, how to start a restaurant, where/how to adopt a child, etc.). These questions can be answered superficially by the trainer or redirected to another source. The challenge for the trainer then becomes being able to balance between having enough information without becoming an expert or specialist in every topic covered during the trainings. For example, in one observed module a guest-expert was invited to talk about a specific topic. This practice could very well be implemented more evenly, but it raises the question of how to find and train these (external) speakers, or how to structure the modules and programme to accommodate for different types of speakers and trainers. The fifth challenge, identified from interviews with the trainers themselves, is the need for trainers to evolve in their practice, to receive feedback about their training/teaching, and to provide feedback to the service provider. Two important factors affect the trainers’ professional development: the feedback received from service providers and participants, and the lack of practice. Usually, there are biannual meetings (review sessions) that take place between the trainers, where methodologies, problems, advice and information is exchanged in order to improve their practice. A representative of Expat Relocation mentioned that in cases of concrete and negative feedback for lecturers, the feedback and potential modifications are discussed personally. Also, trainings are visited by the service provider to give feedback to trainers. However, as a) these review sessions tend to not be mandatory, but rather voluntary; b) not all trainers have equally participated in them; and c) there may not be a direct need to visit all courses nor personally discuss received feedback, some trainers may lack the feedback to improve their competences. At the same time several trainers pointed out that they have given feedback to the service provider on the training materials and therefore the basis for two- way feedback exists. There also seems to be somewhat of an imbalance between the amount of trainings each trainer carries out, which may lead to the aggregation of experience in a few trainers, and the lack of experiences of those trainers who only carry out a few trainings in a year. However, this challenge is hypothetical as our information gathering, including among the trainers themselves, did not bring out fundamental issues in this regard. 36 4.1.3.2. Language teachers In March 2019 there were 19 language teachers all together, seven of them taught Estonian according to needs based on English or Russian language. Language teachers are the trainers of the most successful module of the Welcoming Programme: the language module. The current group of language teachers is formed of independent teachers hired by Expat Relocation to both develop and implement the courses. Along with trainers of thematic modules, they provide a human face to the service, and foreigners have the most exposure to language teachers. Language teachers give the students the tools necessary to gain a basic understanding of Estonian. However, our observations and interviews identified several challenges that language teachers face to deliver the most valuable language teaching. Our research shows that language proficiency and exposure to the language differs from student to student, which impacts their participation and progress during the training. Since the time period to participate in the Welcoming Programme is the first five years the foreigner lives in Estonia, it is possible that a foreigner that only arrived three months ago and a foreigner who has been living in Estonia for four years are in the same class. The levels of exposure of these two foreigners differ entirely and levelling the students to be able to deliver language is an important task for language teachers. Another aspect that is challenging for language teachers is the general lack of a common native language between students, and a lack of a common cultural framework of reference. While groups of participants might share either English or Russian language, not all of them will be proficient to the same level. This impacts the work done by the language teachers because on occasion, they might need to refer to another language to be able to teach or explain Estonian. Also, a lack of accountability from students can impact the motivation and work of language teachers. The Welcoming Programme is free, there is no official exam at the end of the course, and there are no long-lasting repercussions for students who do not attend or cancel the course other than not learning. Our observations, interviews and focus groups showed that students might stop attending or skip several sessions without notifying the teacher. The language teacher is then performing a balancing act, between progressing with the group and the class, integrating students who are lagging, and motivating students to keep attending. The issues and solutions regarding the language teaching module in general and language teachers in specifics are described in more detail in chapters 4.4.2 and 5. 4.1.4. Communications partner The Welcoming Programme began in 2015 with what is known as the “soft launch principle” and there was no broader communication carried out at the very beginning. In 2016, the communication plan was compiled, and the introduction of the programme through different partners of the ministry, print media and radio also began. In 2017, a partner was procured to implement the communication strategy and introduce the programme in Estonian, English and Russian. In 2018 a Facebook page was created for the programme by the ministry. As these activities increased the number of participants and knowledge about the programme, it was understood that there was a need to continue with communication activities. In summer 2019, a new communication partner, Agenda Public Relations 47, was selected to work with the communication related aspects of the programme. 48 The impact of not having a communication strategy from the beginning of the programme nor a 47 Website of the communications partner, Agenda Public Relations homepage - agendapr.ee/en. 48 Monitoring report about the period 01.08.2014-31.12.2018; Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne.; discussions with representatives of the Ministry of Interior. Welcoming Programme: mid-term evaluation  communications partner has clearly had an impact on the (low) number of participants, as well as on the first point of entry of the WP – the website – where the most recent information is from the year 2017. It is the communication partner’s task to successfully advertise and communicate the existence of the Welcoming Programme to the possible end-users, and to develop advertising materials to this extent. Our findings indicate that the communication partner will need to overcome the lack of awareness and communication activities during the period of 2017-2019 to ensure the continued functioning and sustainability of the programme. One of the challenges is the creation of a common brand, brand strategy and communication strategy, as a strong brand supports communicating the programme. This is also important for the participants to know whose activities they have been taking part in (whether the WP or some other programme/training), so the spread of information among the foreigners themselves will also be more valid. 4.1.5. IT-partner The role of the IT partner is to maintain, develop and improve the Welcoming Programme’s website (settleinestonia.ee). The biggest issue so far regarding the website and its development is the editing of events, changing dates, and updating information of modules when cancelled, etc. Another challenge is the maintenance and development of the user database. As the participants’ pool increases and more data is collected, this data needs to be aligned with the appropriate security measures determined by the EU’s General Data Protection Regulation (GDPR). Also, the collected data should be of high quality to enable those analysing it to get input to develop the programme (see more from chapter 3.1). The former website showed a “site policy agreement” (Figure 4.7) when users registered and created a profile, but it did not inform users who register to the course without a profile, of any data processing activities (Figure 4.8). Further analysis needs to be done to assess whether the service (website and the data underlying the users-registration) is GDPR compliant; preliminary findings indicate it might not be. Figure 4.8. Site policy agreement in the Welcoming Programme’s website 38  Figure 4.9. Confirmation of registration to a course. 4.1.6. Police and Border Guard Board The Police and Border Guard Board (PBGB) plays a crucial role in the implementation of the service. Among other databases, the PBGB also manages the country’s database of migrants, newly arrived or otherwise. They are thus responsible for enrolling 49 the foreigners into the Welcoming Programme, after determining whether they are eligible to participate. The work by the Police and Border Guard Board in this area is, as reported during interviews, is rather manual, where the officer goes through the foreigner’s database to count the period of time a foreigner has been living in Estonia, up to the number of days. According to the monitoring report of the programme (2014-2018) there has been a plan to automate this process for years, but it has been delayed due to several technical reasons. Our research shows there are three paths to be enrolled in the Welcoming Programme by the Police and Border Guard: 1. automatically upon the issuance of the ID-card; 2. per request by the service provider (Expat Relocation) after a foreigner has registered to the WP, and 3. per direct request from the foreigner, via phone or e-mail. The Police and Border Guard Board also plays a role in being the first point of contact for foreigners to learn about the existence of the service (the Welcoming Programme). In most of the cases, foreigners receive information about the WP while getting their ID-card at the PBGB office bureaus. However, as our observations and interviews indicate, in most of the cases the foreigner is handed an informational leaflet (A4 document) about the WP along with their ID-card, but no further explanation about the WP is given. Moreover, although the PBGB is the first point of contact about the WP, our interviews also show that not all departments of the 49 It is important to clarify that enrolment and registration are two different processes. The first one is done by the Police and Border Guard Board, without need for consent from the foreigner, while the second one is a participant-initiated action. Welcoming Programme: mid-term evaluation  PBGB and, for example, not all web-constables are aware of the Welcoming Programme. Also, according to a few interviews with the experts, other interviews, and observations at the local bureaus, the Police and Border Guard Board does not consider itself as being a facilitator to the recruiting or informing of foreigners about the Welcoming Programme. 50 One of the related challenges is also the fact that several interviewed persons mentioned that some people are afraid of the PBGB and governmental institutions per se, and therefore they may not trust or dare to take part in a programme that is recommended by the PBGB. Also, lack of ability to speak foreign languages was brought up by several interviewed persons. 4.1.7. Ministry of Interior The Ministry of the Interior is the government body that commissioned and oversees the implementation of the Welcoming Programme. Inside the ministry, the team that handles the Welcoming Programme is comprised of four individuals with different roles and responsibilities. The team’s responsibilities include, but are not limited to: • Applying for and allocating funds for the development of the Welcoming Programme; • Documenting and reporting the use of funds; • Drafting and publishing tenders for the procurement of services related to the Welcoming Programme; • Overseeing the performance of the service providers, as well as their compliance to the contract; • Collecting feedback from participants regarding the Welcoming Programme, translating it when necessary and compiling it, and making preliminary statistical overviews; • Developing the programme’s structure and format, selection of the content, and determining the programme’s objectives and purpose. The main challenges for the ministry are as follows: the analysis of the feedback given by the participants (and other stakeholders/partners) and the subsequent implementation of the changes to the programme, and finding partners to co-implement the programme related activities (including communication and IT- development). The current feedback analysis mostly depends on one individual, who digitizes (inputs) all the physical paper feedback forms, collected from participants at the end of the trainings, into a dataset. This dataset provides some indication to the ministry about the status of the programme and possible areas for improvement; however, interviews with the stakeholders indicate that the data set is large and going through it takes a considerable amount of time and effort. There are several direct partners of the Welcoming Programme as it would be difficult to have one partner who could provide the full lifecycle (trainings, communication, IT-development, handbooks, cooperation etc.) of the programme as it is in its current state. Also, from 2017 to June 2019, there was no communication partner responsible for the sustainable and coherent communication of the WP. 4.1.8. Other actors: employers, universities, civil society organisations and others In general – both the ministry as well as the service providers (mainly Expat Relocation) – and all the other actors who are not directly involved in the implementation of the Welcoming Programme, are encouraged to disseminate information about the WP to foreigners, and/or forward or recommend foreigners to use the service as well as to use the materials that have been created by the WP in their own work whenever necessary and relevant. In many cases these actors are aware of the programme and engage with it actively (including companies, universities, non-profit organisations and other), by sending their staff to the WP or by inviting WP 50 This also applies to local municipalities, where (for example) EU citizens register their residency before getting in touch with the PBGB. 40  language courses into the organisation. In some cases, the actors have developed their own systems (or subcontract it, such as [for example] onboarding sessions by external experts) to support foreigners, and the Welcoming Programme as a general service is not seen as the main tool to support the adaptation or settling- in of foreigners. However, in a large number of cases, there is also a lack of knowledge about the programme among these actors. Based on interviews, one of the reasons for the lack of knowledge is that while initially there was a lack of services and information suitable for foreigners, after developing their own materials, there was no need to look for different services as they eventually developed their own support systems. As different parties have valuable experiences in helping the settlement of foreigners, it is important to increase cooperation and share the knowledge about the Welcoming Programme among a wide range of different actors. Although there is an informal cooperation network run by the ministry in three cities, Tallinn, Tartu, and Narva, targeted to all actors who engage with foreigners and are interested in cooperation as well as lesson-learning, only a small amount of potential organisations take part in the work of this network (see more about this in I part of the research report). 4.2. Touchpoints The term “touchpoints” refers to the moments and artefacts through which the user has contact with the (intangible) service. Touchpoints are thus elements that evidence the service and with which the user has contact or interaction while using the WP (e.g. website, handbooks, videos, printed communication, brand etc). Touchpoints can be created by human-human interaction, human-artefact interaction, human-human-artefact interaction, etc. They are crucial elements to deliver the service, and they are used to create a rhythm to guide and support the user experience. There are many touchpoints that are part of the service and they vary in format, channels used, and purpose. In our research, the touchpoints range from artefact 51-based, such as training materials and slides, to human- based, such as the first point of contact in the Police and Border Guard Board. All touchpoints detected by the researchers during interviews, surveys, observations and the service safari have been considered for analysis. However, the main touchpoints, considered crucial to the Welcoming Programme, are analysed in greater depth than the rest (see Figure 4.9 and Annex 4 Figure 9 Diagram showing the artefact touchpoints of the service). 52 Figure 4.10. Simplified overview of most important touchpoints that were looked in depth in the current research. 4. Methodological 1. Contact with the 3. Participant's 2. Website materials, incl. PBGB handbooks slides, videos, tests To any service, the first point of contact is of the utmost importance and relevance, as it usually marks the start of the users’ interaction with the service, and eventually sets the tone and form of the interaction. In the case of the Welcoming Programme, the first point of contact is the invitation letter sent by the Police and Border Guard Board (includes also the information about the WP) when a residence permit or ID-card is issued to the foreigner. To the users, however, this first point of contact is not very memorable nor attractive, as indicated by the interviews with the foreigners and in the survey results (see chapter 4.1.1.3. and 4.5.3 about the awareness of the existence of the programme). 51 Any object made by human beings, especially with a view to subsequent use. 52 Descriptions of touchpoints in the international protection module are not covered in this chapter unless stated otherwise. Welcoming Programme: mid-term evaluation The second important touchpoint of the service is the Welcoming Programme’s website, which is used to provide information and is the platform through which participants register to the modules and courses. The third touchpoint is the service moment itself (i.e. the core activity where the value is passed to the participants), which are the trainings. The trainings utilise participants’ handbooks and methodological or training materials. Handbooks are the medium through which much of the value is delivered to foreigners (including after participating in the trainings, i.e. during the post-service period). The Welcoming Programme’s touchpoints can also be divided, based on their purpose, into three main categories: 1) communication touchpoints, 2) process touchpoints, and 3) training delivery touchpoints (Figure 4.10). Figure 4.11. Diagram showing several touchpoints captured. Communication touchpoints are printed brochures/leaflets, informational videos (both online and offline, at the PBGB service bureaus), the website and Facebook page of the WP, and advertisements about the Welcoming Programme found in other stakeholder’s websites. However, from the perspective of the end-user (foreigners and potential participants in the WP), some of these touchpoints are misplaced, their content is aimed at the general public and does not seem to speak directly to foreigners, and many times they are not seen by foreigners at all (see chapter 4.2.4.4 for example on the videos). On the positive side, most of the 42  communication touchpoints are updated regularly (with exception of the website, see chapter 4.2.2) and employ the same brand - Settle in Estonia. Process touchpoints are ones that support any processes related to the service, such as the website (registration), the feedback forms, the emails with information about the courses, the emails requesting feedback, and the formats to request the reimbursement of costs from attending. These are not ignored by participants, as they need to interact with them to use the service, but we found inconsistencies and redundancies in them too. Unlike the first set of touchpoints, process touchpoints use different brands and styles, mostly depending on the stakeholder responsible for their implementation. Training delivery touchpoints include the participants’ handbooks, the slides, the materials given during the sessions, and the physical space used for trainings, etc. In these, the main findings point to a focus in content without a focus in form. This refers to the labour that has gone into compiling and presenting a large amount of information, as much as possible, sometimes without consideration as to how the information is presented. This includes, for example, non-graded language in materials, spelling mistakes, and a lack of infographics or other easily comprehendible visualisations. All these touchpoints are described more in depth in the following subchapters. 4.2.1. Police and Border Guard Board service points The Police and Border Guard Board (PBGB) service points are not considered by the service providers as a major part of the service journey, which is a problematic assumption, since the PBGB is a point of convergence for foreigners who wish to settle in the country. The PGBP is the sole service point that is visited by all possible participants of the Welcoming Programme, since it is the only entity that can issue ID-cards, and all participants of the Welcoming Programme need to have one to register to the WP. This confluence of all possible participants at one point makes the PBGB the ideal place to create the ‘First Point of Contact’ of the service: the place where the service providers first approach the participants to get them to use the service. However, our research, including service safari explorations, indicate that this service point is under-used and under-designed. The only indications of the Welcoming Programme in the PGBP service point are a series of videos shown on screens, the occasional brochure on a clerk’s desk, and an A4 document with information on the WP when receiving an ID-card (see also chapter 4.1.6). Our observations as well as interviews indicate that a bureau officer’s substantial or comprehensive interaction with the foreigners with regards to the WP is almost non-existent – the officers are not sharing information regarding the Welcoming Programme, either because of a lack of language skills, a lack of knowledge, or a lack of task assignment by their superior officials. 4.2.2. Website The website for the Welcoming Programme is located at settleinestonia.ee. The creation of the website aimed to serve several goals: to provide multilingual information about migration and support services for foreigners to get the needed information about living in Estonia; to create a channel to register to the trainings as well as to get information about the programme, including training materials; and also, to enable a data exchange platform with the PBGB and private service providers to get information about persons attending in trainings and to check whether people are eligible for the programme. 53 53 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 48-51. Welcoming Programme: mid-term evaluation  The website is the main touchpoint for the two most important activities of the WP: 1) providing the information about the programme and its contents and 2) being the platform through which participants can register to the course. It should be noted that the importance of the website cannot be underestimated. For example, 70% of foreign workers working in Estonia have looked at information about working and living in Estonia by conducting a Google search. 54 Yet, only 20% of newly arrived immigrants in Estonia have heard about the website and landed on the website. 55 Therefore, it is of the utmost importance for the website of the programme to be one of the first results while searching about living or working in Estonia. This is also confirmed by other recent studies conducted in Estonia in this regard. 56 More importantly, the website needs to be easily navigated and the information should be understandable to people with different backgrounds (including cultural, linguistic, etc.). As the research was carried out based on the old webpage and the new webpage was published after the end of main information gathering, in October 2019, a more specific analysis of the old webpage is readable in the appendixes (Annex 5) as it may not be accurate anymore. However, as the website is a tool meant both for the participants and the service providers, and it acts as an informational medium and as a practical tool for registering, it is a very important touchpoint and more stress should be put on updating and analysing its impact on target groups. 4.2.3. Handbooks There are currently 23 different participants’ handbooks that complement the 7 different modules of the Welcoming Programme: 57 • 2 for the Basic Module (ENG/RUS) • 2 for Work & Entrepreneurship (ENG/RUS) • 2 for Study Module (ENG/RUS) • 2 for Research Module (ENG/RUS) • 2 for Family Life Module (ENG/RUS) • 2 for Language training Module (ENG/RUS) • 3 for International Protection Module (ENG/RUS/ARAB) • 8 for the Children’s Modules (4 ENG / 4 RUS) Although the recommendations below generally apply to all WP handbooks, the specific examples used are taken from the “Basic Module” (2018) handbook if not otherwise mentioned. The handbooks are generally 54 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. P 29. 55 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 50. 56 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne.; Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 57 Participants’ handbooks can be seen at https://www.settleinestonia.ee/#moodulid while choosing the module (“sign up”) and clicking on “training materials”. Although people may not know or have the courage to experiment with “sign up” to see more information about the module, on old webpage it was much more complicated to reach to training materials as different menus in different panels had to be used. It must also be noted that updated editions of the various handbooks have come into circulation. However, at least some of the trainers have continued to use and hand out older editions of the handbooks. Settle in Estonia webpage. Modules of the programme. 44  looked over annually and updated when necessary. However, our research has noted several challenges related to the handbooks (see also chapter 4.2.3.2). 58 Handbooks should be handed over to the participants at the beginning of every module. However, our observations have identified that, in some cases, the trainers forgot to share these at the beginning of the module, and instead handed them over after someone took pictures of the presentation slides; or when someone asked whether it is possible to receive the slides later on. Although handbooks include several links that may be more comfortable to open using an internet version of the handbook, based on our observations, the trainers usually did not refer to the electronical version of the handbook. This explains why just 40% of respondents (n=942) to our survey among the participants of the WP were aware that the training materials of all modules are also available online. 59 According to experts and trainers, the handbooks contain most of the relevant information given by trainer to participants during the training, as well as other information related to the topic that might not be mentioned. As such, they are large, comprehensive handbooks that try to compile all relevant information (that is also available online in the websites of the respective institutions/organisations) in one physical place. Selecting topics and editing the content for each topic must be done with special attention to keep the information balanced. While much of the information used on the handbooks can be found online from the different sources available, a simple copy-paste of information is not the best method to compile the handbooks. The practical or interactive use of the handbooks during the training modules varies per each trainer's style and techniques, making them unnecessary in some trainings but indispensable in others. Whichever way the trainer decides to use the handbook, it is the main source of information the participants will keep after the trainings, making them invaluable elements to increase foreigners' knowledge of the topic. This was indicated at the interviews as well as confirmed by the survey results; 78% of the survey respondents have checked the materials after the training and found these to be useful (Figure 4.11). 60 58 Focus was put on handbooks that were uploaded to the webpage of settleinestonia.ee by spring 2019 when researchers started compiling interview questions and observation sheets and when they started going through handbooks. It is known that service providers modified existing handbooks in parallel with the research. Therefore, some comments about the handbooks may not be appropriate by the time this report is published. To support modifications of training materials, researchers shared their preliminary results with the Ministry and service provider during the research. 59 47% of respondents were not aware and 12% were not sure whether they were aware about training materials being available online (n=942). 60 As persons could attend several modules and feedback was given in general, not for a module’s specific materials, it is not possible to say very concretely which module’s materials are most valuable even after the training. However, 82-90% or persons who attended the Research, Family or Study modules as well, marked that they checked the materials after the training and these were useful, the lowest satisfaction was by persons who attended (also) the Basic module – 67% of participants thought that the materials were useful. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Figure 4.12. Have you checked the training materials after the completion of the module(s)? (n=844) 78% 2% 13% 3% 5% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% I have checked them and the information was useful I have checked them, but the information was not useful I have had no need to check the training materials after the module(s) I did not receive any training materials I do not remember Although handbooks have come to be seen as very valuable to trainers and participants, there are several issues related to the handbooks that reduce their value, usability, and attractiveness. The design of the handbooks, the structure, the readability, their overall quality, and other elements are highlighted and analysed below. In sum, the materials should be developed to support the chosen training method, increase the consistency of the brand, and enhance the delivery of information. In the majority of the cases, and in the context of the WP, the content is more important when compared to the visual attractiveness; however, it is important to pay attention to the fact that the materials can be perceived by many participants as low quality and carelessly designed due to several issues, including the visual style and design, which several users described as “clumsy” and “uninviting”. This, in turn may decrease their trustworthiness and eventual usage by the participants. 4.2.3.1. Format Although the handbooks serve as an important and valuable source of information for the participants, it is questionable whether the current format fully satisfies its purpose. The handbooks are not practical to be physically carried around (in terms of size/dimensions), they cannot neatly be placed in a bookcase, and give an impression of stuffiness/strictness. The materials on the website are not designed for a digital format. As of 2019, the handbooks published online are the digitalised versions of the printed ones. The digital versions are readable only through Issuu,61 thus the size of the text depends on concrete handbook and is very uncomfortable to read, especially from the smaller screens as the user needs to zoom and move the page all the time. An example of a document designed for a digital format is one that contains clickable links in the text (instead of QR-codes) – but only some of the WP handbooks have clickable links. Thus, as not all handbooks have QR codes either, it is not possible to copy links from the online (Issuu.com) versions, and as such it is time-consuming and uncomfortable for the user to utilise a link. 62 There is a lack of visual hierarchy/clarity and it is difficult to navigate within the handbook. Handbooks are visually overwhelming, with most of the pages covered in text, thus making them daunting to read. While there is a visual hierarchy used to distinguish the chapters from subchapters, some of the titles of the subchapters do not give a correct overview of the information that is covered there. Keywords are not always highlighted inside the text or based on the same logic (sometimes important keywords and organisations are in bold, 61 The Ministry of the Interior’s profile on the web-based publishing platform Issuu. Issuu homepage. 62 In physical handbooks, using properly functioning QR-codes as well as listing the URL's of the websites (with titles or explanations, so that it is easy to understand what kind of information is on the link) somewhere in the handbooks for those who do not feel inclined to use the QR-codes, will increase the user-friendliness of materials. Relevant weblinks can be added, for example, next to the QR-codes in the handbooks. 46  sometimes not). A number of different practices are used in the design, for example, at the end of chapters and while using column breaks. For those users who wish to quickly scan through the handbook, finding the appropriate chapter or sections is complicated, given that all chapters and sections have a similar visual style and appearance and little to no images are used as reference. The colour coding in all chapters is the colour blue, so the colour is also not indicative of the topic or section. Thus, more attention should be paid on the readability of the handbooks. For example including an index at the end of the handbooks would greatly increase a reader’s ability to find information about a certain topic (the table of contents at the beginning of the handbook is of some help to access information about a topic, but, for example, social insurance might be covered under studying, working, and family, a distinction that may not be distinguishable in the table of contents). Also, improving the typography, e.g. through using bold, italics, or underlining test, could also significantly boost a reader’s reading experience. In addition, researchers and newly arrived migrants have noticed the need for the use of shorter sentences. Shorter sentences would help increase the understandability of the text for those whose mother tongue is not the one used in the handbook. Also, to improve navigating services, all important terms should be also in Estonian in brackets (for example; e.g. kindergarten (lasteaed), Estonian Unemployment Insurance Fund (Töötukassa)). The handbooks would benefit from a better balance of visual information and readable information presented together. Images, diagrams, charts, and other visual elements are used throughout the handbooks, and they provide some visual relief and direction. However, using a picture just to have something colourful cannot be the aim in itself (e.g. p. 9 in the research module’s handbook). Visuals should help to the reader to understand the presented information. Our interviews and observations indicate that foreigners want to know not only what they can do now to access the services, but to also be prepared and understand the next steps in using them. In this way, an infographic can provide an overview of the steps undertaken and tasks to be done and may provide certainty and increase understanding. 63 For example, using one-page overviews at the end/beginning of sections in order to give readers a quick overview of the crucial information covered in them. Carefully designed and relevant infographics would be a valuable addition to the handbooks, as they provide a visual guide to processes, systems and relationships that, when read in text, may become overwhelming. Infographics could be used specifically to describe processes that the foreigner will take part of, such as receiving an ID-card, opening a bank account, or enrolling with a family doctor. Infographics help to represent important and/or complex bits of information in a more visual and more easily digestible way. Checklists or short questionnaires similar to the ones used at the beginning of the International Protection handbook or at the end of the trainings help the reader to understand why this information is important and to determine whether they have grasped the gist of the relevant section. Another way of presenting information could be combining all the information into one single handbook. As of now, each module has its own separate handbook, that addresses the topics covered in the module (e.g. working, studying etc.), providing an initial overview of the information to be covered. However, this type of handbook would be very voluminous. All in all, the type or format of the handbook depends ultimately on the method and form of the trainings (or WP in general). 4.2.3.2. Structure and content Even though the information in the handbooks is rather logically presented and most relevant information is included and covered, there is a need to harmonise the information between the chapters and between the handbooks. A better classification of information would greatly improve the structure of the handbooks. 63 Such as the one used on p. 37 of the participants’ handbook that explains what one has to do in the case of a traffic accident. Nonetheless, this infographic also contains one of the more pernicious typos that can be found in the handbook: “Call 122 and behave according to the instructions received“. Welcoming Programme: mid-term evaluation Some topics are not covered in the most logical order or under the most logical heading in the handbook. For example, information about the costs of living in Estonia are included under the Banking Services section (p. 31 of the Basic Module handbook), despite the fact that this type of information has very little to do with the banking. Another example relates to information about Estonia’s food culture (p. 51 of the Basic Module handbook): this information falls under the Living conditions in Estonia section. 64 In the Studying Module handbook, the information about short-term courses provided by the universities are under Quality of higher education, instead of, for example, in the sub-heading Other possibilities for self-development; also hobby education and youth work are included under vocational education, which is not the best location for either of these topics. Also important is uniformity, and appropriately structured information. In the Basic Module handbook, section 2.10 (p. 48), the information is correctly provided, but is presented rather randomly. For example, only information about ETV+ and the fact that it is a “Russian TV channel” (not a Russian-language channel) is marked in bold. This means that the reader’s attention is drawn to this particular snippet of information, while information about the other (and larger) TV-channels is obscured. A similar case is in the newspaper section (p. 49), where information about ’foreign-language media in Estonia’ and ’Russian newspapers in Estonia’ (not Russian-language newspapers) is presented in a clear and reader-friendly way by the usage of bulleted lists. However, a reader would be left struggling to find information about Estonia’s “four daily nationwide newspapers”, which is tucked away in a paragraph preceding these two bulleted lists. The Studying and Other modules’ handbooks also include several keywords and names of organisations that sometimes are in bold and sometimes not. Information provided in the handbooks should be less detailed in some sections, yet more comprehensive in other sections. For example, information about the Estonian political system (’Fundamental Principles of the Estonian state’) in the Basic Module handbook (pp. 9-14) aims to give the reader a concise overview of the workings of the Estonian state and its main bodies. Whilst the reader learns, amongst other things, about the President of the Republic, the Governmental Structure of the Republic and the section about the Estonian parliament does not have its own subheading. Moreover, the participants’ handbook gives no information about the current Estonian President, the Prime Minister, or the political parties represented in parliament. However, a list of the (former) Estonian members of the European parliament can be found on p. 14 of the handbook, which gives the reader less value and bears little relevance to his/her life in Estonia.65 Another example of this is in the section on Estonia’s history (Basic module, pp. 8-9) and in the sections on ’Cultural characteristics’, ’Diversity and equality’, and ’Communication culture’ of Estonia (pp. 54-55). The history section provides an extremely succinct overview by trying to chronologically summarise the whole history of Estonia in one page. Although the links provided in the history section are valuable, the section itself is at times difficult to follow due to its succinctness. This especially applies to the events that took place in 1918. The culture and diversity sections offer a very useful yet slightly too extensive overview (that is also less appealing due to the absence of appropriate typography). Both sections can consequently be improved upon by striking the delicate balance between providing too little and too much information. A lack of necessary information occurs in several handbooks. For example, the Studying handbook does not include that eesti.ee is the place to check someone’s former education if the person has studied in Estonia, or that doctoral-schools are one of support “services” (chapter 5). In the Basic module handbook, there is, for example, no information included that for some specialised doctors (e.g. silmaarst, naha- ja suguhaiguste arst, günekoloog, psühhiaater), there is no need for a referral from the general practitioner. Also, according to one 64 It is worth considering moving this type of information to the section on ’Estonian culture’. 65 It would make more sense to provide more information about the Estonian parliamentary system and the current parliamentary organisation in Estonia while scrapping a list of the current Estonian representatives in the EP. 48  psychologist, much higher attention should be put on finding possibilities to spend one’s spare time (incl. volunteering) so that all persons will find something suitable as this will decrease risks of mental health and support creating networks and adaptation. In some cases, the information is there, but not represented in the best way. For example, in the Basic module handbook more focus should be put on which kind of emergency situations require attending the EMO and which are for a family doctor, to avoid overloading emergency rooms. In the Working and Entrepreneurship handbook, volunteering is included as a way to get (local) work experience and as a possibility to get to work at specific organisations – but it does not mention that it is also a valuable possibility for networking or personal or social contributions that can increase one’s own feeling of being valuable. 66 In the International Protection handbook, it is stressed that it is hard to open one’s own business in Estonia, although it would be more reasonable to provide participants with all the necessary information of where to start and encourage them. Our interviews with newly arrived migrants and past-users of the WP indicate the need for more practical information, as the information in the current handbooks is primarily intended to be of help to new residents of Estonia. For example, finding a family doctor (GP) is regularly deemed to be one of the most troublesome and frustrating aspects while arriving to Estonia; and the seriousness of this being a complicated (or even perceived as a complicated) process is compounded by the fact that family doctors are often the first point of entry for most foreigners when they are trying to access health care in Estonia. While the section on family doctors in the basic module handbook (pp. 33-34) is comprehensive, it falls short on the practical side of things. Readers are referred to the Health Board’s website, but the information on the website still does not help foreigners find an (English-speaking) family doctor with whom they can subsequently register. Although this problem is now well-recognised by the service providers and readily acknowledged by the responsible bodies, the handbook should sketch a more realistic overview of the problems that foreigners might encounter when trying to find and register with a family doctor, as well as describe the steps one can take to ameliorate these difficulties. One attempt to have a more practical handbook has been done in some other module’s handbooks by having questions on the border of the page that the reader should think about in terms of the differences in his/her home country and in Estonia. Our view is that these questions should be more focused to the situation in Estonia: and encourage readers to try to find needed information. Although the different stakeholders, including trainers, mentioned that materials are updated regularly, our analysis shows that there is a need for more frequent updating or creating materials that do not need to be updated constantly, as topical information easily becomes outdated (although the handbook of Studying Using the handbooks as manuals or workbooks and updating the information with participants during the session. An example of this would be to have an exercise where the participants and trainer talk about the current Estonian government and write down the name of the President, the name of the PM, the main political parties in power, etc. This could ease the need to update certain information as frequently as it would need to be otherwise, however not all the information could be covered during the training session. module is from the year 2018, it still includes information about the year 2015). Sometimes it is even a question of whether it is needed, e.g. the names of the ministers and representatives of the European Commission 67. 4.2.3.3. Language The language of the handbooks is not graded, which means it is used assuming a high-level of language proficiency. For many participants, Russian and English are the native languages. However, for many others these could be their second or third language. Encountering and having to process long texts and legal jargon 66 Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut. 67 Starting from autumn 2019, the names of the representatives of European Commission are not in the handbooks. Welcoming Programme: mid-term evaluation  can be daunting and negatively impacts upon the intelligibility and accessibility of the handbooks. Cases in which legal jargon and exceptionally long sentences are used include: “If less than two years have expired from the previous occasion when an identity document, residence permit, or the right of residence was applied for and fingerprints were captured, you can also apply for registration of the right of permanent residence by post (it is not possible to apply by post or email on behalf of a child younger than one year)” from the Basic module handbook, page 18; or the constant referral to the foreigner as an alien “Third-country nationals are aliens that are citizens of a state other than a EU or EEA member state or the Swiss confederation” on page 15 of the Basic module handbook, “a long-term residence permit for a third-country national can be applied for if the alien: […]” from page 19, in the same handbook. Sometimes it is just a copy-paste of existing information online. From document analysis and interviews it also came out several times that materials contain numerous spelling mistakes. There are also problems with the use of conjunctions (if, but, yet, when, however, etc.) It is important that these are used correctly in order to avoid confusion. Therefore, it is recommended to shorten and simplify sentences so that less-educated persons can understand what has been said. In cases where different laws have been mentioned, it may be reasonable to add the name of the regulation and a link to more information in the footnotes, not to the text, as this also helps to simplify the text. 4.2.4. Teaching materials Teaching materials consists of the following materials: • Methodological materials that support trainers in choosing methodologies and tools for trainings; • Slides with the most important information about the topic; trainers receive a template of slides with the most important information and can add information that seems to be relevant or needed in their opinion; • Videos are used during trainings to share information about the topic; • Interactive apps, card readers and other artefacts are used during the session by the trainer to convey information or engage participants; • Tests and feedback questionnaires that are used at the end of the training. Methodological materials and some of the videos are publicly available on the website of the Welcoming Programme. In the case of the old website these were not easily findable as the page used different menu logics (see also Annex 5.) 4.2.4.1. Methodological materials and trainings Trainers are generally satisfied with the support Expat Relocation provides with the methodological materials. However, based on the desktop research, interviews and observations, we conclude that methodological materials are primarily a “soft”, supportive or conspectus-kind of materials, that mainly serve to remind where attention should be placed during the trainings. Although participants of the survey that have attended some of the WP modules were rather satisfied with a trainer’s teaching style (only 14% of participants in the WP modules (n=893) stated that a trainer’s teaching style needs improvement), qualitative resources showed several weak points. Not all trainers have an (contemporary) adult training background and based on our interviews, there may be somewhat of a lack of knowledge about training people from different cultural backgrounds. Moreover, some trainers in our interviews did not feel that there are any remarkable differences in the training of children vs adults, meaning that the responsibilities and value given by the trainer should be addressed more often during the training of the trainers. Also, the amount of slides and the (sometimes large) amount of information on the slides can be improved (see below in the following subchapter). 50  Some trainers have just a few annual WP module trainings to be carried out, and as such, may not be overly motivated to take self-learning initiatives in this area (e.g. on the cultural differences etc.) to become a better trainer. However, as most of the trainers have at least some level of teaching experience and the feedback for the Welcoming Programme in general is high, this implies that the current situation also regarding the methodology and/or teacher’s preparation is good. 4.2.4.2. Slides Our observations and interviews indicate a lack of consistency and visual alignment in the slides with other touchpoints and materials. The slides used in the trainings have been developed by different stakeholders/trainers/experts during different stages of the existence of the Welcoming Programme, which also explains why the materials differ visually from other touchpoints. For example, slides of the Study and Research modules are developed independently by trainers of former service providers and these have been purchased later by Expat Relocation. In the other modules, slides have been developed jointly (Ministry of Interior and the service provider). This approach to the creation of slides has an impact on how they are perceived by the participants. As with some other materials, our observations and interviews with the user indicate that in some modules, and by some trainers, the slides are perceived by the participants as carelessly designed, disorganised and overwhelming. Another issue with the slides is their intensive usage, done in an effort to provide participants with a large amount of text and information. During the trainings, slides are always used, even during the interactive activities proposed and carried out by trainers. While the information is relevant, the slides are crammed with text, making them hard to read and distracting participants’ attention from the trainer and, overall, requiring extensive time to understand the content they provide. Examples of slides that provide too much text are illustrated in Figure 4.12 68 As with other materials, some information on the slides is presented in legal jargon (see slides 1, 3 and 4 on Figure 4.12), long sentences are used (slide 4) and different elements are highlighted or prioritised, increasing the difficulty of reading the slides (slide 2). In these four examples, the amount of information given on a single slide is considerable, and requires time to read, process and understand. 68 The colours in these pictures differ from colours in real-life. These photographs were taken by the researcher from the projection in a real-life setting, thus the colour discrepancy. Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 4.13. Examples of slides from the trainings However, not all slides are problematic from a readability standpoint. During the same trainings, trainers presented diagrams or visuals to convey information in a better manner (Figure 4.13). Figure 4.14. Examples of slides from the trainings All in all, if the focus of the WP trainings is to carry out interactive informational sessions, the importance of slides should be reduced, and the way the slides present information should be reconsidered or improved. All trainers should be able to use the slides with the same levels of ease and confidence, and the information and structure needs to be fully understood by the trainers so they can maximise the impact of this tool of presentation. A positive aspect is that there is a possibility for trainers to be able to make modifications to the slides to align them to their own personal style. Slides, like the handbooks, are important touchpoints that can help fortify the identity of the Welcoming Programme, deliver value and engage participants. As with participants’ handbooks, the slides should be modified in line with the coherent and mutual service logic and structure. 52 4.2.4.3. Videos Several specially commissioned videos for the Welcoming Programme are used during the trainings in specific modules. Most of these are available on the webpage of Welcoming Programme and on the YouTube account of the Interior Ministry (Figure 4.14). 69 Another set of videos appearing to be part of the Welcoming Programme’s modules are on the accounts of the former service providers, the Archimedes Foundation 70 (videos for the Study Module; Figure 4.15) and Estonian Research Council 71 (videos for the Research module; Figure 4.16). These videos are a mix of the Welcoming Programme’s promotional material, older videos targeted to the public, and short informational videos on specific topics. Videos on specific topics have also been used during training sessions. As with all other touchpoints, the videos differ in quality, brand, content, tone of voice, and intention. Figure 4.15. Screenshot of the Interior Ministry’s YouTube video page. 69 More videos: Youtube.com. Siseministeerium. Videos. 70 Archimedes Foundation’s YouTube videos: Youtube.com. Sihtasutus Archimedes. Videos. 71 Eesti Teadusagentuur YouTube videos: Youtube.com. Eesti Teadusagentuur. Videos. Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 4.16. Screenshot of Archimedes Foundation’s YouTube videos page. Figure 4.17. Screenshot of Eesti Teadusagentuur’s YouTube video page. The videos are used during the trainings in order to convey certain relevant information in a concise way and support the trainers in changing the rhythm and pace of a session, allowing participants and trainers to have a “pit-stop”, or (as described by trainers in our interviews) a moment to rest. Some trainers also pointed to the possibility of having discussions after looking at videos during a training, stressing, in this regard, the value of 54 common viewing. While these positive aspects are relevant, the videos may not provide as much value as they could. For example, most of the videos cover quite a “dry” and general overview of different systems, e.g. the educational system, and therefore do not provide a good basis for an interactive follow-up discussion. On the other hand, experts, trainers and participants indicate that instead of a general overview, the foreigners need practical, actionable information that can guide and direct them in their daily activities: for example, how to use the ID-card, how to find a family doctor, how to find information about kindergartens or schools and apply, etc. 72 The video format can be used to convey a large amount of information in a short time, edited for clarity, and can be re-watched by participants as many times as desired (also at home or at work). Sharing stories about other migrants is also valuable, as were indicated by some interviewees. Therefore, although current videos may be valuable in changing the rhythm of the session, additional videos should also be used to support the content of the trainings and settling-in to Estonia. Videos only being available through YouTube, or under other different accounts creates a lack of accessibility for foreigners to view them again in the most convenient manner. Moreover, some videos under the Studying and Research modules provide no additional information as to where to find the materials, including not being linked to on the website of the WP. The currently available videos have a potential that is not being used well enough, i.e. the videos should be used as another format to deliver the value offer of the Welcoming Programme. The functionality of YouTube, such as adding relevant links and information in the description boxes of videos (including in the layer over the video), may have enormous additional value to provide foreigners with additional directions and guidance about the topic being addressed in the video. An example of videos using the description box to convey information, compared to one that did not utilise the opportunity, is depicted on Figure 4.17. Figure 4.18. Comparative screenshots of a description box in one of Eesti Teadusagentuur videos and one video uploaded by the Interior Ministry for the Welcoming Programme Not all videos have subtitles, most lack subtitles in other (translated) languages, some videos are available only in Russian, and some only in English. Also, in some videos the pronunciation of Estonian words is somewhat unclear and in the case of a few Studying module videos, the lip-sync between the video and the sound is somewhat skewed. 72 In Anniste, K., Masso, M. (2019) a need for videos about registering as a citizen of Tallinn, using free public transport, and signing documents digitally was brought up. Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Advertising-promotional videos Next to the videos that support the introduction of different topics to foreigners, there are also several videos that advertise or promote the Welcoming Programme. Some are published in social media channels, and some at the PBGB service bureaus. The ones at the PBGB service bureaus are an interesting example of a mis-used opportunity to invite foreigners to join the Welcoming Programme. This comes down to two aspects: first, the language and the presentation of the WP is alienating and seems to be addressed to the general population; and secondly, the videos are constantly interrupted by the queue-turns from the PBGB services shown on the screen. However, in general, the videos are visually attractive. Examples of alienating language that seems not to be directed at foreigners include: “So the Programme will answer these questions, for these people, will explain how life works here in Estonia, and does that in a friendly, fun, warm atmosphere, where a person can not only get information, but also share their own experience”, or “the programme is available for people who, for some reason, have moved to Estonia”. Two advertising-promotional videos in the PGBG exist: one in English and one in Russian. The video in English depicts much more interactive scenes of students laughing, talking to each other and sitting in a contemporary teaching setting. The video in Russian shows a much more traditional learning environment, less interaction between participants and more images of the city (see Figure 4.18). Figure 4.19. Comparative images of the Welcoming Programme videos in English and Russian Overall, videos are a good opportunity to reach foreigners in the PBGB service points, and can be tailored to better send an inviting and welcoming message. 4.2.4.4. Tests, interactive apps and other materials During trainings several other methods and materials are used to change the rhythm of trainings, embed the new knowledge, and get feedback to develop the modules. The current subchapter provides an overview of the tests, interactive engagement, feedback forms, printed communications, and brand of the programme. Tests 56 All Welcoming Programme modules carry out a test/exam at the end of the training session to provide the opportunity for trainers to convey important information to participants and ensure that topics have been clearly understood. While the intent of these tests is relevant, as this helps to determine whether the participants have understood and can recall al the valuable information, there are few challenges regarding the format of the test. The main challenge relates to an issue when the participants are not able to answer all the questions in the test, whether due to not fully understanding the question’s phrasing or its meaning, or when the topic has not been covered during the training. Although not a recurring issue during our observations, this happened during a few observations and we noticed a frustration among some participants and a sense of “missing out” on relevant information. If the purpose of the test is to identify the level of understanding participants have on the topics presented or to get feedback on whether some of the topics need better coverage, having a test at the end of the training, when participants are tired and time has usually run out, might not be the ideal course of action. In our interviews, experts and trainers somewhat agreed with this issue and commented that case studies – for example, as group work – would also work well to identify whether participants have understood the content or how to solve possible situations. Thus, having one or two exercises, games or interactive case studies during the session, after each topic is presented, might provide more time for trainers to address concerns, confusing topics or unanswered questions. Moreover, a few participants noted in the interviews that a classical test/exam at the very end of the training session is too formal or traditional a way of providing feedback, which goes against the idea of interactive, modern training sessions. Also, in at least one of our observations, the filled-out tests were never checked at the end of the training. In the Language modules, the testing of participants at the end of the course had a higher value. This creates an incentive to the participants to contribute more to the learning and helps them to assess whether they have improved their level of Estonian. However, as noted in some interviews, it would be good to receive certified proof of having reached a specific level or target, not merely a document that gives proof of attending a course. Interactive engagement In two modules observed by researchers, an interactive app/website was used by the trainer at the beginning of the session to engage participants in a “poll” game. The app itself was a live quiz platform in which participants were quizzed about their knowledge of Estonia. The participants accessed the platform through their mobile devices, and the game proved to be a success, and a fun, engaging activity. This is a good example of using interactive and modern technologies to provide value to participants. If the aim of tests (thematical modules) is to identify the understanding of a topic, testing could be done in this fashion after each topic or thematical area, instead of resorting to a final paper-based exam of the entire module. Other materials and artefacts to engage participants During some observations it was seen that other materials and artefacts were used to engage participants, and provide information or support the activities of the Welcoming Programme. In addition to showing videos, questions were asked on written post-it notes, and internships were looked for in groups via the internet. One good example is also the awarding of ID-card readers to the participants, which seemed to surprise the participants in a positive way and provided additional value. These types of materials should be used more during the training sessions to engage participants, and in order to generate more interactive possibilities - an example could be to teach participants how to sign documents digitally and asking them to sign their attendance to the course. Welcoming Programme: mid-term evaluation Feedback forms Feedback forms are key tools for the improvement and assessment of any service. In the Welcoming Programme, there are two possibilities for the participants to deliver feedback (see also chapter 4.1.1.3, “during-service”): one through the physical feedback form at the end of the training (Figure 4.19; if person does not hand in the feedback form at the end of the course, he/she also receives it via email) and the second one through email, directly via Expat Relocation (Figure 4.6). Figure 4.20. Printed feedback form from the Basic module The feedback form asks participants to assess what level of knowledge they have achieved on specific topics. Although the question two is relevant to see participants’ view in their development, the phrasing of the question might generate information that is not necessarily useful in determining effectiveness for the training: firstly, because foreigners have different reference frameworks, and secondly, if they did not have any information about the topic before the module, they might rate their knowledge as the highest possible, effectively not being able to determine what they do not know. The evaluation of the instructor or trainer is very general and seems to be valuable only if the participant adds comments or additional information, otherwise it might only provide relevant or interesting information when a trainer is on the either extreme side of the grading spectrum. Question number four requires participants to evaluate the materials, schedule, structure, and organisation of the training on a scale. Space is given for comments, but while reviewing the filled in feedback forms over the years, the handwritten feedback is given only seldomly (in these cases, the feedback is mostly valuable for the better implementation of the training). 58 One major question regarding the feedback is the issue of to what extent the overall results can be used for the evaluation or development of the programme (incl. to train trainers). In most cases in our interviews and other observations (including the review of the feedback lists), the participants are grateful for the free training offered to them in good will by the Estonian state, so one may argue that the influence of the feeling of gratitude might create somewhat overinflated positive results. However, this hypothesis needs further research. Also, as the grading scales are usually not explained by participants, the grades do not provide input to develop trainings or support trainers in their development (see chapter 4.1.1.3 “During-service”). Printed communications Over the years, there have been different versions of the printed communication materials about the Welcoming Programme (more on that in chapter 4.3.2). Both the previous versions and the latest versions of the brochures/leaflets are analysed here. The previous version is included as they are still in circulation and handed out, for example, at the PBGB offices (spring 2019, in Tartu), and they are shown on the Welcoming Programme’s website, thus still being available to different actors. Figure 4.21. Available online brochures show the old versions, where each module had one brochure. The latest version of the brochures that researchers saw during the research (Figure 4.21), contrary to the previous version (Figure 4.20), is considerably more efficient in the delivery of information; and contains an overview of the Welcoming Programme, its modules, and information on how to take part. The new brochures are branded with the new Brand Estonia, making them more contemporary and in line with the perception foreigners have of the country. Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 4.22. New brochure of the Welcoming Programme. This picture depicts the Russian version. The brochures are available in Russian, English, and Arabic. The layout is easy to read and comprehensible, with a minor issue of contrast, i.e. the colour of the text (e.g. bright green) and the colour of the background fading into each other; also the font size should be increased for better reading of the text. Content-wise, information on the length of the training module should be included (eight hours). To our knowledge and observations, only a few of the new brochures are in circulation, thus we recommend positioning them in key locations, such as the Police and Border Guard Board service points (and to hand them out to ID-card applicants together with the more official looking A4 document on the Welcoming Programme). Also, the brochures on the website of the Welcoming Programme should be updated. Brand A brand can be understood as the systematic use of values and concepts to define and differentiate goods or services in the market. The brand is usually expressed through visual identity, communications, qualities of the good or service, etc. A brand expresses the identity of a good or service to differentiate it and make it memorable in the eyes of the consumer/user, and as such, it is important that its usage is consistent. A brand should always be developed in alignment with the product/service. Thus, the brand of the Welcoming Programme is a major touchpoint because of its importance, although in this case it is more of a series of concepts and values related to the WP that are expressed through tangible artefacts. During the research period, a usage of both the old and new brands of Estonia for the Welcoming Programme were observed (e.g. the old “Welcome to Estonia” brand in the website and the new “Brand Estonia” on the leaflets/brochures). In most cases, only the visual identity elements are used, and the rest of the elements of the brand are not. Also, in many touchpoints, the brands of the service providers are used, creating confusion for participants who interact with many overlapping identities of the WP. Therefore, there does not seem to be a single, separate brand for the Welcoming Programme. The creation of this kind of brand is a necessity, as it would provide a solid platform to share the value offer with possible participants and for communication activities. This will also help to strengthen the identity of the WP and differentiate it from the other services that support settling-in, adaptation, or integration, as well as increase the relatability of the service for participants, and give a sense of cohesion and intent to the WP. 60 4.3. Value offer The value offer refers to the intangible value being exchanged between the service provider and the consumer (user). According to the aim of the Welcoming Programme, the values exchanged should support the migration and subsequent integration of migrants through the delivery of information on the functioning of the state and society, daily life, working, studying, and family matters, and by facilitating the acquisition of the Estonian language. The modules of the WP seem to support the integration purpose of the programme, as they provide relevant information for participants. However, it is less clear how the WP supports migration. Based on interviews with participants, trainers, and experts, besides the officially declared value, additional elements of value were identified, such as, for example, belonging, social connection, and a feeling of inclusion. Our research indicates that the value offer has not been fully articulated (see more on that below), thus it has organically evolved into the current Welcoming Programme, without a series of guiding decisions to support it. It should be paid in mind that the lack of cohesion during the service delivery leads to a disjointed effort to deliver value, or to a weak delivery of the value. One way of assessing the value of a service is to give it a price tag - how much the users would be willing pay for the service? In the case of the Welcoming Programme, none of the interviewed participants from whom this was asked (n=8), were sure they would pay for the Programme, except for the language course. In the following subchapters, the value of trainings is discussed in greater detail. 4.3.1. Service delivery Delivering a value is the core activity of the Welcoming Programme. The delivery of the value is done by carrying out the service, and in the Welcoming Programme, by carrying out the trainings and the language courses. This is supported by some other activities, such as communications and logistics. To be able to deliver the service’s value to users, several elements are crucial to be taken into account including, in particular, (a) the accessibility and (b) the content. If the trainings provide value but are difficult to access, the potential impact of the trainings is lower than expected. In a survey carried out in 2019 among foreign workers in Estonia, only 44% respondents were satisfied with the accessibility of the WP, whereby Russian-speaking persons were more satisfied than the others. 73 Similar results were apparent in our online survey among the participants of the WP, and the main reasons for dissatisfaction with the WP included: insufficient communication, unsuitable time schedule and locations of the trainings; and the length of the training (too short or long to attend or to cover topics in sufficient depth) (see more in chapter 4.5.1.3). The service is usually delivered to the participants in the format of one-day trainings (8 hours; with the exception of language trainings, and the 3-day International Protection module), depending on the situation and especially on the number of participants, the modules can also be shorter. The results from our survey among the participants of the WP show that the one-day training module is the most convenient option the participants prefer (Figure 4.22), but this is still only preferred by less than half of the respondents. The results indicate that there seems to be a need for a more diverse set of trainings offered to the participants, including short sessions of workshops or online/offline seminars. Thus, it should be further discussed among the relevant stakeholders as to whether the Welcoming Programme should become a broader programme that not only 73 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. P 37. Welcoming Programme: mid-term evaluation offers one-day training modules, but also provides information and/or training via a number of additional formats. Figure 4.23. Upon arriving in Estonia, what would be the best way to get information about Estonia? (n=942; respondents could only choose up to three choices) One-day training modules (currently offered by the 47% Welcoming Programme) Online materials or booklets 37% Short workshops (1-2 hours for one particular topic) 35% Online webinars (live video seminars during which 28% participants can also ask questions) Online seminars (not live, pre-recorded) 27% Social media 25% Electronic newsletters 25% Printed materials or booklets 20% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50% Different delivery forms carry different types of value. When assessing which format should be used to deliver the service, it is important to start with defining what the value being delivered is. If the value is ‘information’, a digital platform with the information available in several languages could suffice. If the value is to create a strong ‘social network’, then a group training might be preferred. Conversely, when the ideal is to integrate or adapt foreigners as quickly and efficiently as possible into Estonian society, a more practical approach with trainings with specific contexts and based on personalised needs would provide better value. Several forms of delivery can co-exist to deliver the value or deliver different aspects of the value. The Welcoming Programme already has different value delivery formats: thematic trainings and language courses, and a few extracurricular activities. While we consider many of these possible new or additional delivery forms valuable and relevant to explore, they differ vastly from the current structure of the service, which would mean a complete overhaul and reorganisation of both the programme and the contracts drawn for it. Value offer is also connected to the certificates. A certificate is received via e-mail some weeks after attending a module 74. The value of the certificate was put into question by some of the participants in the interviews, since obtaining this is not a reflection of the amount of information acquired, new skills learned, or even outstanding participation. It also does not provide access to another module (i.e. there are no different difficulty levels, nor requirements to attend one module to attend in another module, e.g. attending the basic Family Module to attend the advance Family Module or attending A1 level Estonian to attend A2 level Estonian) nor does it have a curricular value. The current value of the certificate is for participants to feel pleased that they attended the module, especially the Language module, or sometimes to remember which module they took part in. The certificate, while sent by Expat Relocation, has the identity and branding of the programme. The following subchapter covers the thematic modules in more detail, however these are also covered under other chapters of the report. Information about the language courses and the International Protection module is in chapters 5 and 6 as a slightly different analytical framework was used. 74 Starting from autumn 2019, certificates are issued on paper at the end of the lesson. 62 4.3.1.1. Thematic modules As can be seen in chapter 4.5.2., the thematical modules have received high feedback from the participants. One of the reasons for that may be that they cover all of the promised topics and therefore fulfil the learning objectives. At least, as the learning objectives are rather basic, the research did not find any reasons to state the opposite. However, depending on the possibility to compile groups based on participants’ backgrounds and needs (see chapter 4.4.1), the chosen training methods, teaching style, and training environment, the value of the trainings can be higher. Our research shows that some participants were not able to manage certain topics that were covered during the training, by themselves (see chapter 4.5.2). However, although trainers and participants did not see this as problematic, researchers noticed that fulfilling learning objectives also depends on the participants’ commitment during the training. Although the ability to concentrate also depends on training methods, learning and the teaching environment, dealing with other “personal things” during the training (e.g. being on the internet, arriving late or leaving early) may have had an effect on reaching learning objectives in full extent. Training methods The main issues related to the current training method are (a) the matching of participant’s needs and expectations with the content delivered and (b) the interaction or interactivity of the participants during the training. Our interviews as well as observations indicate that some trainings are too theoretical, i.e. too dependent on lecture-style sessions, and/or lacking enough interactivity with the participants. In some cases, the level of trainer-participant and participant-participant interaction fell rather short, with almost no dynamic or meaningful interaction between the participants. For example, there were instances of asking participants at the trainings to read independently from the handbook for around ten minutes or reading text slide-by-slide from the presentation. Although some of the trainers make concerted efforts to have more interactivity in the modules, for example, by incorporating more group exercises, some of the interviewed trainers were of the opinion that as there is a large amount of information to be delivered to the participants, it is not possible to add much (more) interactivity. Therefore, increasing the two-way flow of information between the trainer and the participants by incorporating or moving towards more engaging and interactive teaching methods is necessary. As having more interactive methods takes more time, possibilities to decrease the amount of information covered or to increase the length of the trainings should also be considered (although the latter – increasing the length of the trainings – should not be used too extensively due to the already long training sessions). For instance, the more handbooks can be read independently (i.e. not during the training), the higher the value the training can shift towards interactive sessions. As the interactivity also depends on the person/trainer, our observations indicate that some trainers’ capabilities to carry out interactive trainings is somewhat limited and should be trained/developed. Another aspect related to service delivery is the identification of, or the assessment of, the needs of the participants, especially prior to the training. Usually, the trainer is unaware of the information that participants would like to obtain from the particular module, or which questions they would like to see answered. Although these goals or wishes are typically identified at the beginning of each training session, our observations and interviews with participants indicate that trainers quite often make too little effort to get a better understanding of the participants’ individual needs – while in some cases it is done very thoroughly, in some cases we noticed only a superficial needs assessment. The consequence of this is that some of the trainings will be insufficiently Welcoming Programme: mid-term evaluation  tailored to the needs of the participants. This negatively impacts one of the biggest selling points of the Welcoming Programme: its flexibility and ability to cater to the particular needs of the participants. Our interviews with trainers showed that although having some additional prior information about the topics of interest may help deliver a more participant-needs tailored training session, in some cases participant questions may be too specific for the trainer to be able to answer them. Also, although there is an option during registration to write down specific needs or questions prior to the training, most participants do not use this option (more research on the reasons for this is needed). It also seems to be the view of trainers that the most relevant questions arise during the training, not before it, when the participants become acquainted with the information. Therefore, a good balance should be found with regard to the assessment of needs prior and during the training. In order for all relevant questions to be identified and properly answered (even if questions arise after the training), and managed in an acceptable way (i.e. so the training does not only focus on the needs or questions of a few participants). Teaching and learning environment Teaching and learning environments may influence the impact and value of the training. The teaching and learning environment has not always proven to be well-equipped. This has been the case for a number of reasons, including: • Seating arrangements: Some of the modules were taught in rooms with a traditional (classroom) seating layout, which makes it more difficult to foster an interactive teaching environment; • Lighting: Well-lit classrooms for the duration of the module have not always been the case, which typically had a negative effect on the teaching environment; • Accessibility: During our observations, some rooms were difficult to find (despite the instructions given) and/or not accessible to people with disabilities; • Children: In some cases, the trainers have said explicitly that the trainings or language courses cannot be attended with children, in other cases children have been allowed and/or provided with other extracurricular activities during the training (a good example of this is during the international protection modules). In many cases, there was a lack of materials, activities, and equipment for children. All in all, a standardised approach should be taken and implemented by all trainers/courses in regard to the allowance of children in the trainings. The rooms in which the modules are taught need to be well-suited, well-equipped, and easily accessible to increase attendance and interactivity. Although the semi-shoe seating arrangement does allow for more trainer-participant and participant-participant interaction, it is worth considering teaching the modules in a circle, in clusters, or even in free-self organisation, to maximise user participation and interactivity. Other arrangements can be suggested, although the most important characteristic could be that seating- arrangements respond to the needs of the trainers and the participants, as well as the training moment (i.e. the trainer should be able to use the opportunities of the room for his/her specific training session). A flexible environment that allows seating (or standing) arrangements to be modified could be better suited to interactivity. 4.4. Needs Any service that is designed, developed, and implemented should consider the needs of its users. The needs provide cues and guidance for the service provider to implement the service, the value offer and the delivery methods. There are usually two types of needs: 1) expressed needs, as stated explicitly or implicitly by the actors, and 2) latent needs, as identified by the researchers and/or other stakeholders. Needs can also be classified by the 64  type of solution they require: emotional needs, value needs, information needs, needs connected to other actors, etc. Due to the specific research design and research questions of our report, most of the needs identified and analysed are done so from the perspective of the user (a participant of the WP). The needs of other stakeholders are covered in slightly less detail, with the main focus of bringing attention to the need to increase stakeholders’ knowledge on their target users and audience. 4.4.1. Participants The participants’ group is the most varied group of all actors in the Welcoming Programme. This makes addressing their needs a challenging task for service design and implementation. The needs of the participants were gathered from the observations, interviews, and secondary-data analysis, as well as from the safari exploration. The needs can be grouped into main three categories: 1. Value needs: Referring to the value offer of the WP (the content); 2. Information needs: The form, quantity and quality of the content of the WP; 3. Emotional needs: The feelings and thoughts related to (participation in) the WP. Furthermore, these three categories can be analysed according to the service stage, i.e. what are the needs and how do they differ in pre-service, during-service, and post-service (see Figure 4.23). Figure 4.24. Needs statements by stage of service In the pre-service stage, the user needs sufficient and relevant information about the Welcoming Programme to make decisions and take action. This means information about what the WP is and offers (Does it relate do my personal or family needs?), information on the format of the WP (Is the method suitable for me and my needs?), and information on the practicalities (Can I attend with my children? Are the transportation cost reimbursed?). The information shared about the Welcoming Programme and its trainings at this stage should be trustworthy, and should highlight the value and benefits of attending, as all this information supports decision-making regarding the attendance of the potential participant (i.e. the foreigner). As brought out in chapter 4.3.1, interviews and observations showed that shorter and more specific trainings, and faster access Welcoming Programme: mid-term evaluation to trainings, will help answer target groups’ needs in a better way (a variety of methods to receive the information is needed). The emotional needs during the pre-service stage refer to the perception of being welcome in Estonia and thus being able to participate in the programme without concern or hesitation. Information, such as (for example) who is part of the target group, and the diversity of participants’ and their experiences, could and should be highlighted to reinforce the perception of inclusivity. In the during-service stage, the needs of the participants change, since they have made the decision to take part in the programme and participate in trainings (whether in thematic modules or language courses). Value wise, the participants at this stage need information they can relate to and apply in their everyday life in Estonia. This means the information received should correspond to their practical needs outside the Welcoming Programme, this is also important as participants may not know what they do not know or need to know during their life in Estonia. 75 However, as our research shows, some needs are not covered by this kind of standardised system of topics. For example, people who go to the training just after arriving to Estonia have different informational needs compared to those who have lived in Estonia for some time already and persons who have already participated some of the modules may find some topics repetitive; additionally, child adoption programmes in Estonia, the LGBTQI community, options to volunteer, etc., may not be interesting or important topics for everyone. Even in the case of the language courses there are different needs and expectations: some participants indicated that they would like the courses to be more applicable to everyday life (for example, how to speak with a child’s teacher, and with friends or family, language skills for applying for a job, etc.). Thus, the assessment of the needs of the participants and identifying and managing their expectations at this stage is important. Our observations and interviews also point out that participants need to feel that they are not alone in their experience and that they do not face obstacles that no one has faced before. Interviews show that participants also wish to hear (real-life) experiences of people in similar situations in Estonia. There is also a common need for the usage of different methods during the training by the trainer so that it is easier to concentrate and take part in activities until the end of the training. In terms of content, participants need to be able to understand how the content is presented, this includes being able to understand the language. Our research shows a few issues in this regard, as the language used in the handbooks is not always clear and unambiguous language or graded language. Emotional needs also require special attention as well as an individual focus, because participants wish to feel included and validated during the trainings. Socialising and sharing experiences are not included explicitly as an aim of the programme, but based on our research, they are among the most important reasons participants attend the trainings. However, this kind of social element is too often overlooked by trainers (and service provider). Although participants usually exchange their contact details at the end of the modules, which is also encouraged by the trainer, more could be done to foster a sociable environment. For example, during our observations there were several cases where participants were very keen to share tips and relevant information on a wide-ranging number of topics with the other participants, but due to a lack of any coherent system of how and where to include this kind of information sharing between the participants, this social element of the trainings is not fully utilised. In the post-service stage, participants’ needs change again. Here, the main issue is whether the participant is able to apply the information or skills learned to different situations in Estonia, and whether he/she has an 75 Attention should also be paid to the issue that the more that needs are identified by the foreigner before/prior to the training him/herself, the more these must be addressed during the training, because of the set expectations of the foreigner to the training. 66  improved feeling of capacity. Informational needs in this stage refer mostly to being able to recall and access the information. This, however, is a challenge for the Welcoming Programme because, at several points, the participants are referred to websites or other sources that are in Estonian 76 (see also the pain-points in chapter 4.1.1.) This directly conflicts with participants’ needs to act independently and/or access information without guidance. Facilitating this kind of assistance during the training can be one of the advantages or innovative focuses of the WP, which would allow it to distinguish itself from other similar services. However, this requires a complete rethinking of both the content as well as the schedule of the trainings, including identifying the needs and topics that are applicable/useful/interesting to all attending participants. As was seen, there may be a need to contact the service provider(s) during all of the stages. Some of the trainers have encouraged foreigners to contact Expat Relocation if needed, however, the only contact that people have is [email protected]. Nonetheless, several foreigners expressed their grievances in the context of a lack of communication as people have not received answers to the questions they have sent to the WP. As pointed out, this may be very problematic in cases where information about the trainings and venues is not received. 4.4.2. Trainers There are several issues and needs that have been identified by the trainers and our other interviews and observations. The aim of the training and the Welcoming Programme: some trainers expressed a confusion over the general aim of the trainings, as well as with the Welcoming Programme and its relation to the method of carrying out the trainings. If the aim of the WP is to support the foreigner’s adaptation in Estonia by mostly letting them to choose what topics are most important for them, then in its current form there is a strong overlap between the content of different modules. In some modules, there are many topics covered during the trainings, whereas the same information may repeat in the others. As this is done in a differing degree of detail, a confusion arises among both the trainers as well as among the participants as to what the aim of training is. Information shared prior to the trainings: some trainers expressed a strong need to receive information from the service provider before the training regarding the composition of the group, including the participants questions and expectations (if expressed). This would help trainers to better prepare for the training, especially in terms of which topics should or should not be emphasised or given more detail to manage with the time. Most trainers are, however, of the opinion that foreigners may not know what they do not know, and thus some important topics may be left uncovered if only the topics asked/identified by the participants themselves are covered during the trainings. Support by the service provider: one of the biggest expressed (and mostly satisfied) needs of the trainers is having the information, tools, methods, resources, and qualifications to carry out the training. This includes support by the service provider (i.e. Expat Relocation in the case of thematic modules and language trainings). In general, this support is provided, through personal advice, materials, trainings, supervision sessions and other activities. 77 The service provider also informs trainers on the changes to the topics of the modules, though at least two trainers found that this should be done more often. Our observations and interviews also indicate that one of the overlying needs is having information and resources to deal with disruptive behaviour, interruptions, unexpected circumstances, unplanned situations, sensitive topics, and especially, avoiding 76 E.g. Riigi Teataja has different information in English and in Estonian, but nothing in Russian; the webpage about volunteering (https://vabatahtlikud.ee) is currently just in Estonian – English and Russian versions should be published soon. Vabatahtlike Värav homepage. 77 None of the interviewed trainers mentioned the need or desire to receive training before teaching. All found that they are familiar with the topic and teaching methods. It has also been possible to go through the materials, to ask questions from the service provider, and to visit the trainings of other trainers. Some of the trainers mentioned that a representative of the service provider attended their first training and gave feedback to improve the training. Welcoming Programme: mid-term evaluation  inappropriate comments by the trainers (e.g. sexist comments or opinions on the political climate in Estonia, on minority groups, etc.; see also chapter 4.5.2.). Training experience and further trainings: not all trainers have had prior experience in training foreigners (or similar target groups). Also, not all trainers have been able to attend the co- and supervision training sessions organised by the service provider. Although some trainers have visited each other’s trainings and shared experiences with each other, this is not a common method of sharing experience and usually, other trainers have visited the trainings of one of the chief trainers by the service provider. The need to communicate with the other trainers, to share their experiences and improve techniques and practices was seen relevant to trainers. It was also seen that there is a need for more frequent and longer sessions to share experiences between trainers and increase their competences in the field. Feedback to the trainers: all participants of the trainings generally give feedback on the training as well as on the trainer. However, as described also in chapter 4.2.4.4., the feedback forms have somewhat questionable value to the trainers, firstly because handwritten comments and feedback is only given seldomly and secondly, the numerical scale feedback does not help to identify or pinpoint where the trainer can improve (expect giving the service provider information how the trainer is doing in general or on average compared to other trainers). A few trainers mentioned that they do not go through the feedback forms themselves but send these directly to service provider. Language course specifics: the needs of language teachers are partly similar and overlapping with the trainers of thematical modules. However, more than other trainers, the language teachers mention technical problems while carrying out the courses (e.g. while using Keeleklikk; or when using computers/projectors) and the need to arrange or modify classroom settings that are prepared prior to the course. Trainers of thematical modules mostly did not mention a dissatisfaction with classrooms, although our observations indicate that for more interactive trainings, a better seating arrangement would be necessary in some cases. Language trainers have a bigger workload and the number of classes given through the programme has a remarkable influence on accepting other works. Interviews and focus groups showed also that language teachers would prefer more stable and regular working hours, a stable work environment, and a job security. One more aspect that may have an influence on getting experienced, quality language teachers, is the fact that the Welcoming Programme’s language course is not a school of its own, and thus might be less well-known to other professionals in the field and might not increase the value of a teachers’ resume as much as they would prefer. Therefore, based on interviews, some of the trainers may not apply to be a language teacher of the Welcoming Programme as they have a need to be able to say where they work, which must also be a recognised institution by others in their field. 4.4.3. Expat Relocation (service provider) The main need of the service provider is to receive relevant and detailed information about their role in the Welcoming Programme and within the Estonian adaptation/integration policy in general, i.e. the goals and the expected results set to them. This kind of information, together with sufficient and regular support by the ministry, will help the service provider to implement and develop the service, especially in cases where there are other similar services. Thus, a common understanding and good communication with the other stakeholders on how the WP and other services relate to each other help to achieve common goals in adaptation Estonia and integration of foreigners. This includes getting regular feedback on the delivery, not only from the participants or from the ministry, but also from the other stakeholders in the Estonian migration ecosystem system (other major state agencies and employers, universities, NGOs). The tools to provide the quality of trainings is another major need for the service provider and for ensuring the quality of the trainings and the capabilities of the trainers. 68 4.4.4. Ministry of the Interior The main Welcoming Programme related need of the Ministry of the Interior is to have a functioning programme that provides value to foreigners and Estonian society. Additional needs related to the service delivery can be summarised as follows: • To receive information from service providers regarding the state of the service, problems, participation, relevant updates, and so forth; • To assess the impact of the Welcoming Programme both with the target group as well as among Estonian society; • To find and manage suitable service providers who can implement the various aims and elements of the Welcoming Programme; • To align the service providers under one coherent goal, mission, and structure through the structuring of tenders; • To analyse and understand user feedback, their experience of service, and the impact of the Programme for Estonian society; • To assess the performance of the service providers. Several of these needs are connected to the aim of the programme and some to the different roles of actors. Therefore, the aim of the programme should be clear, measurable and understandable to all actors as well as to the ministry itself. 4.5. Experience In the service-design ATONE-S methodology, the aspect of experience refers to the dynamic inter-relationships between people and their environment, which shapes the way people perceive situations and make decisions. 78,79 People here are defined as individuals with diverse personalities, with rational/irrational behaviours, and with desires, motivations, and values that guide them. In the framework of the Welcoming Programme, experience is analysed through two main aspects: 1) Desirability: the desire and motivations of the target group to join or not join the WP 2) Pleasurability, usability (accessibility) and utility: the aspects that can enhance the desirability of the experience, which (in many cases) are interconnected or overlap, including the decision to drop out of the WP or not join in the first place. In general, it was seen that the experiences of English and Russian speaking foreigners are slightly different as, depending on field and geographical location, one of these languages may be more commonly used and more information may also be available in internet. 4.5.1. Desirability Desirability refers to how attractive the service is perceived to be from the perspective of the target users. Desirability is comprised of all the other factors analysed in this section (pleasurability, utility and usability), including the user’s motivation to join the service. Desirability and motivation to join are one of the key aspects to be considered with regards to the Welcoming Programme, as the statistics of attendance indicates that about 78 Wright, Peter & Wallace, Jayne & McCarthy, John. (2008). Aesthetics and experience-centered design.. ACM Trans. Comput.-Hum. Interact.. 15. 10.1145/1460355.1460360. 79 Goleman, D., & Sutherland, S. (1996). Emotional intelligence – why it can matter more than IQ. Nature, 379(6560), 34– 35. Welcoming Programme: mid-term evaluation  half of those who have registered for the training, attend, and only 14.7% of potential participants attend the Welcoming Programme (see chapter 3.1). 4.5.1.1. Desire and motivation to join Desire and motivation to join play an important role in any service as they guide the decision to take part and influence the expectations and behaviour of users. Our research identified a number of motivations to join the Welcoming Programme 80: • Learn more about living in and life in Estonia; • To better adapt/integrate to Estonia; • Learn Estonian; • Make life easier; • Meet other people. The motivations and desires to join can also be categorised into positive, neutral, or negative, depending on the emotion or experience they stem from. Positive motivations refer to those that come from a positive feeling, thought, life situation, or encounter. In this category, there are motivations such as “it was highly recommended” or “I was excited to learn Estonian”. Neutral motivations refer to those that are not associated with either a negative or positive feeling, thought, experience, or encounter. This category includes reasons such as “why not” or “because it was free”. Negative motivations to join include motivations that come from an unpleasant, disturbing or uncomfortable experience or situation, or from a negative feeling. This category includes motivations such as “I felt excluded”, “I struggled to find a job”, “I can’t find friends”, etc. It is important to highlight that all, positive, neutral, and negative, motivations to join achieve the same result of the foreigner taking part in the course. The origin of motivations is, thus, related to the participants’ expectations towards the programme, so their previous experiences might also positively or negatively affect their perception and experience of the service. The motivation to join seems to also depend on the time spent in Estonia. Our results indicate that most differences take place before and after the second year of living in Estonia. Between the second and fifth year of living in Estonia, most motivations to join the WP remained similar. This might point to the organic adaptation of the immigrant, and less need and desire to join the programme after the two-year mark. In the first year of arrival, the motivations to join can be both very specific and unspecific, with motivations such as “having free time” or “excitement to be starting a new life chapter” (Figure 4.24) It seems that the more time has passed from the foreigner’s arrival to the attendance of the course, the more motivations or desires to join became much more specific and related to life-changing situations. 80 Although in Civitta research the needs of participants were not looked at in detailed, receiving information for adapting is received but socialising needs are unmet. Also, a desire for sharing experiences was brought out. Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. PP 46, 56. 70 Figure 4.25. Motivation to join the Welcoming Programme. For the most recent arrivals (considered to be in Estonia for less than two years) and the already settled (more than two years) arrivals, the positive, neutral, and negative motivations to join the Welcoming Programme are as seen in Table 4.1 (see also Figure 4.25): Welcoming Programme: mid-term evaluation  Table 4.1. Positive, neutral, and negative motivations to join the Welcoming Programme Most recent arrivals (less than 2 years in Estonia) Settled arrivals (2 to 5 years living in Estonia) 1) Desire to take steps towards an ideal or desired living 3) Desire to take steps towards an ideal or situation. desired living situation. a) Wanting to be part of the community that speaks a) Having recently learned about the WP Estonian. This is presented and perceived as being part and wanting to make the most of the of a special group of individuals, and as a “badge of opportunities given to migrants; honour”; b) To access new opportunities offered by b) Excitement to be starting a new life chapter; the government; c) Novelty of the experience and their living situation; c) Want to advance professionally and acquire the skills to do so (language, d) Working towards the new life idea they have. Here, the entrepreneurial knowledge, etc.) Positive motivations Welcoming Programme is perceived as a support or aid into creating the desired living situation. 4) Desire to access a broader and deeper range of information on a relevant topic. 2) Desire to establish or bring a new company to Estonia. Particularly, need for advice and guidance. a) Want more comprehensive information about a relevant topic in their life (i.e. a a) Desire to socialise; child’s schooling, applying for a loan, b) Meet other foreigners and socialise, find friends; etc.); c) Programme being recommended by a trusted source; b) Life situation changes that require a new directions, information, and advice d) Wanting to be part of something (a community), a desire (i.e. a marriage, new business venture, to belong; new legal reason to stay in Estonia, etc.) e) Want to have activities during the long winter, 5) Foreigners’ desire to socialise. particularly for foreigners not accustomed to northern winters; a) To network with other foreigners; f) Wanting to integrate to Estonian society and b) To meet other (local) people and make considering the Welcoming Programme an entry point. new friends. 6) Desire to occupy oneself with activities. 9) Desire to take advantage of presented opportunities. a) Lack of other activities to take part of, having free time; a) So-called “Why not?” aspect. b) Desire to learn anything; c) Being bored and wanting to do something. 7) Desire to take advantage of presented opportunities. a) Because the programme is free. In this case, many Neutral motivations respondents replied with the question “why not?” when asked why they had joined. It seems to be that a free service is enticing and inviting; b) Curiosity regarding the Welcoming Programme. 8) Desire to comply with civic duties and responsibilities. a) A feeling of civic duty or responsibility. Feeling it is respectful to adapt and disrespectful not to even try; b) To comply with perceived expectations from the government or civic society; c) Belief that this will positively impact further requests to stay in the country. To show interest in integrating in front of authorities. 72  10) Desire to receive help with other services, processes and 12) Desire to adapt and access opportunities during settling-in activities. perceived as eligible/accessible solely for Estonians. a) Need for help with the temporary residence permit (for non-EU citizens that are subject to the migration quota); a) Feeling rejected because of the lack of language; b) Need for help with family doctor (GP) registration; b) Still feeling not fully adapted nor c) Not finding the relevant information needed for daily integrated and looking for options to be activities through other channels, such as: children’s part of society. education, employment, driving in Estonia, and so forth; 13) Desire to receive help with other services, d) Need for help, guidance or advice when settling in. Here processes and settling-in activities. topics like housing, registering a place of residence, and understanding how to open a bank account were a) Problems understanding systems Negative motivations mentioned by interviewees; because of the language or differences from their home country reference (i.e. e) Feeling lost, overwhelmed and incapable of educational system, employment, etc.); understanding the social and service systems and structures in Estonia. Examples of this include not being b) To find a solution for a specific problem able to find friends, not being able to find a job, not that can’t be found online and for which knowing who to turn to for support, and so forth; they have little to no knowledge. f) No other place to turn to for help. 14) Desire to belong and feel safe. 11) Desire to adapt and access opportunities perceived as solely a) Concerns (i.e. political climate, for Estonians. residency status, changes in law or other systems, etc.) a) Feeling responsible for learning the language, particularly feeling that they don’t deserve to be treated the same as nationals unless they speak the language; b) Wanting to have access to the social spheres reserved for Estonian speakers, and the feeling of being excluded from social groups and opportunities because of the lack of language. Figure 4.26. Categorisation of new-migrants’ motivations to join the WP Welcoming Programme: mid-term evaluation  Our results thus indicate that the first two years of residence/life in Estonia have an important impact on the motivations and desires to join the WP. During the first two years, the motivations/desires are more general and more numerous; after this period of time, the amount decreases but becomes more specific, being also somewhat dependent on the foreigner’s previous experience or life in Estonia (see also the Figure 4.24) 4.5.2. Usability (accessibility), utility and pleasurability Usability, utility and pleasurability are elements that shape the desirability of a service or product. In this section we analyse the Welcoming Programme through these aspects. Usability refers to the ease of use of the service, and the degree to which learning how to use it is understood by the users. Accessibility is related to usability as it refers to the level of entry barriers the user experiences before the first entry, and in their later interaction with the service. Accessibility also refers to how much consideration has been put/implemented/designed into the service for users with different needs and abilities. Utility differs from usability as it refers to the usefulness of the service, rather than the ease of use. Pleasurability refers to the design of the service evoking positive emotions in the users as they interact with it. This is the most abstract of the three aspects to identify and analyse and, from the analytical standpoint, remains relatively subjective. Usability (accessibility) Several aspects may have a negative impact on the usability of the Welcoming Programme and therefore deter participants from joining, such as a lack of clarity in the enrolment, difficulties in the registration process and in navigating in website, difficulties in understanding the language of the materials and trainings, the lack of information regarding the Programme and its trainings (incl. when to look for new trainings, time schedule of training), etc. However, several other aspects that have an impact on the usability were identified in our research and deserve special attention: • The website being the only source of information and for registration. While having the processes of informing users and registering centralised in a single website is operationally more efficient, not all users may not understand it in a similar way, nor able to access it. For example, visually impaired individuals, people with no access to a computer, and/or people who have less knowledge regarding digital products (i.e. low digital literacy skills) may not perceive or sense the usability of the Welcoming Programme to the maximum degree because of problems while accessing it. • Lack of resources other than the participants’ handbook. Users only have access to one type of source (written text) to review the information received, which might be problematic for people with reading difficulties or lower levels of literacy (including English language skills; this is presumably not the case of Russian language materials as most of the people attending it are mostly fluent in that). Other method of delivering information are suggested in this report, for example, video tutorials and online webinars. Other formats to deliver the service could be also used to address different types of learners and reach a broader audience, not just to diversify the methods and tools used during the training. • Trainings requiring physical attendance. This requirement (see also chapter 4.4.1.) creates obstacles to some potential participants due to their personal work/life schedules, children or geographical distance (including living in cities other than Tallinn, Tartu, Narva) that impede attendance. Other obstacles, however, should also be considered, such as lack of accessibility for people in wheelchairs, people suffering from health issues that prevent them from attending, etc. 74  In such cases, varied training formats could also increase assistance and broaden the participant pool. • Language. While the WP is offered in three languages, the question of how proficient participants are and how confident they feel in the language of the teaching has not been thoroughly assessed ex-ante or ex-post of the WP trainings. Most of the usability issues raised here can be addressed by understanding different ways of learning, understanding, and relating to the world, and implementing this information into the format and structure of the trainings. Utility The utility of the Welcoming Programme refers mainly to the quality of the information and how useful it is for participants to take part in the WP versus not taking part of it. The average grade for the programme by participants has been very high: 4.66 in a 5 point scale, whereby the grade for topics covered during every module has been at least 4.2. 81 However, based on the structure of feedback forms, open answers and expert opinions, the grades cannot always be taken as given as there is still some room for interpretation possibilities that should be considered (see also chapter 4.2.4.4). Based on our web survey among the participants of the WP, three main aspects were frequently mentioned in open ended answers by respondents as being the most valuable in taking part in the Welcoming Programme 82: 1. Learning more about a variety of different aspects related to Estonia; 2. Gaining a basic understanding of the Estonian language; 3. Meeting other foreigners. As one of the aims of the programme is to increase the how informed a participant is, as well as their knowledge about Estonia, it can be considered a good result that 96% of respondents (n=844) have indicated that their practical informedness and knowledge about the Estonian state, society and culture has improved at least slightly, and 78% have felt remarkable improvement in knowledge (Figure 4.26). The impact of the programme on participants’ knowledge can be considered high, based on the feedback questionnaires completed by the participants at the end of every module (89% participants agreed that their informedness and knowledge has been improved). Also, 93% of respondents of the Praxis WIE questionnaire who have taken part in some of the modules (n=99 83) indicate satisfaction with the programme 84, and 91% of respondents to Civitta’s survey who have attended the programme (n=170) indicate that trainings answered to their needs and expectations. 85 81 Siseministeerium, Kodakondsus- ja rändepoliitika osakond. (2019). Kohanemisprogrammis osalejate tagasiside september 2015-detsember 2018. 82 The same categories also arose in the research carried out by Civitta in 2019 (Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne). 83 Based on calculations the n in Figure 24 of Civitta’s report should be 99 not 253 as they say that they had 253 responses and 39% of them attended the WP. 84 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. P 34. 85 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 30, 45.; trainings of the WP answered to needs in the opinion of 87% of respondents (51% absolutely, 36% quite a lot), trainings answered to expectations in the opinion of 87% respondents (40% absolutely, 47% quite a lot). Welcoming Programme: mid-term evaluation Moreover, another way of assessing the service can be analysed based on whether participants recommend the service to other users: our online survey results indicate that 86% (n=844) have recommended the programme to someone else. 86 Therefore, based on the participants’ own feedback, the programme is considered useful and beneficial. Figure 4.27. “To what extent has your practical informedness and knowledge about the Estonian state, society, and culture improved as a result of participating in the Welcoming Programme?” (n=844) 2% 18% 45% 33% 2% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Unchanged Slightly improved Improved Much improved Do not know It is important to note, however, that the quantitative results from different surveys contrast somewhat with what was identified and discussed in our in-depth interviews and focus groups, observations or open-ended responses of our online survey questionnaire. During interviews, the participants of the Welcoming Programme describe situations of being unable to undertake certain actions or procedures – such as the renewal of the residence permit, the registration to the family doctor or the payment of taxes – which they considered to be information given/received from the WP. These findings point to a possible need to deliver more practical and applicable information that can be used by participants to make better and more informed decisions. This suggestion and need was also brought out by some experts, as well as respondents to the online survey. Of course, there may be many individual or situation-specific issues that hinder the completion of some activities despite the information given during the Welcoming Programme. From the perspective of those who have not taken part in the programme, the usability of the WP remained somewhat unclear. First of all, foreigners may not know what they do not know about the new country in order to settle in successfully, thus attending the programme does not seem to be valuable enough to commit in cases where the timing or location are not so comfortable or having free time is valued more highly than going to the training. Pleasurability Observations and interviews show that participants do not always receive a pleasurable experience from the trainings. There have been a number of occasions on which sensitive topics were dealt with in an offhand or careless way. Sexist comments made by both participants as well as trainers have occasionally been observed by our own researcher. One of the topics that has been a regular talking point during the observed modules is the tense political climate in Estonia (in the spring-summer observations of 2019). With participants frequently expressing their concerns related to this topic, the trainers have occasionally failed to alleviate them. Some of the observers have also heard callous comments being made about women and other minority groups. The comments given during the interviews with trainers note that there have been no difficulties in addressing sensitive topics, indicating that there may not be a full understanding that some of the examples mentioned in 86 63% of persons who have not attended the programme, have recommended it to someone else (n=89). Just 10-26% of those who have not recommended the programme to someone else (n=154, incl. those who have not participated), have pointed out that something has to be changed in the programme. However, several respondents specified that they did not have someone to recommend the programme to. In the case of the IP module, a smaller percentage had recommended the module (probably as there are not many persons to recommend the module to) and they were a bit more critical about the need to change the programme (10 pp less than those who find that there is no need for changes). 76  the classroom may have been sensitive for someone. Therefore, more stress should be put on increasing the awareness of trainers on how to address or discuss potentially sensitive topics. On the other hand, participants were observed to engage with each other in a friendly manner, by offering support and advice to each other and even exchanging contacts for further socialisation. During trainings, some participants were observed to joke with each other, start side conversations and try to connect and get to know other participants. Coupled with the finding of participants’ desire and need to socialise and create a healthy social network, we conclude that the socialising aspect is one of the most pleasurable aspects of the Welcoming Programme. Another interesting finding connected to pleasurability that researchers observed during the service safari, was the reaction the participants had while getting to know that their knowledge will be validated by the trainer or by other participants. For some participants, this translated into a visible reaction of being pleased with oneself. While the observations were covert, and it is hard to know the full reason behind participants behaviours during observations, it still holds true that in activities when the participants discovered something new or arrived at a correct conclusion, some delighted surprise and laughter or smiles were displayed. 4.5.3. Reasons to drop out or not to join Our findings have identified three main reasons why newly-arrived migrants do not attend the programme: 1) miscommunication about the Welcoming Programme and a general lack of awareness of it, 2) conflicting lifestyles and schedules and general accessibility, and 3) the perceived irrelevance of the programme (see also Figure 4.27). This confirms, therefore, the results from the Civitta research 87 (see also Figure 4.28 and Figure 4.29). Figure 4.28. “Please specify if there are any aspects that could be improved in the Welcoming Programme?” Awareness of the existence of the Welcoming… 55% 18% 28% Availability of information about the Welcoming… 63% 17% 20% The content of the modules (n=887) 59% 22% 19% Duration of the class (the length of the training… 66% 16% 18% The start or end time of the module (n=883) 65% 18% 17% The trainer's teaching style (n=893) 68% 18% 14% Thematical choice of the modules (n=885) 62% 25% 13% The registration process (n=896) 75% 14% 12% Geographical location (Tartu, Tallinn, Narva) of the… 69% 20% 11% Description of the modules on the Welcoming… 68% 22% 11% Language of instruction of the modules… 73% 16% 11% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90%100% No need for improvement Do not know Needs improvement 87 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 31, 47. Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 4.29. Main reasons why newly arrived migrants have not attended the Welcoming Programme (n=280; Civitta 2019) 57% 8% 5% 30% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Have not heard about it The time was not suitable Does not answer to the needs Other reason Figure 4.30. Reasons not to join in the opinion of those newly arrived migrants who see that Welcoming Programme is important for them or who are interested in attending the programme (n=280), Civitta 88 The time of this activity or service has not been suitable 91% for me The location of this activity or service has not been 82% suitable for me I haven't heard of it 75% There has not been enough free places to attend the 67% service or activity The duration of the activity or service is too long 0% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% A miscommunication of the Welcoming Programme refers to participants interpreting the Welcoming Programme in a different way than its stakeholders’ intend it to be interpreted. Some non-participants reported learning about the Welcoming Programme after their participation eligibility period has passed and a lack of understanding the Welcoming Programme’s schedules, costs, structure, and requisites. 89 Miscommunication is therefore also connected with a lack of awareness about the programme and confirms the need to examine current communication activities (see also chapter 4.2, 4.3.2). Just a little over half of respondents to our online survey (55%, n=884; respondents were persons who had registered to some of the modules) found that there is no need for the improvement of the awareness of the existence of the programme, yet 75% of respondents to Civitta’s questionnaire who perceived that this kind of programme is important, did not know about the programme. 90 In the WiE survey, 66% of respondents had not used the settleinestonia.ee webpage and 80% of them had not heard about the WP 91, thus indicating serious problems in the communication. Moreover, besides the direct target group (newly arrived migrants) of the programme, our research also indicates problems in awareness within different organisations that are active in the field of newly arrived 88 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 31. 89 See also Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 56. 90 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 31. 91 Anniste, K., Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 78 foreigners or migrants in general, e.g. Police and Border Guard Board officers, local government employees, unions and employers, who theoretically should know about the programme (see also chapter 4.1). Conflicting lifestyle and accessibility problems were mentioned by most of the non-participants as a reason for not joining the Welcoming Programme. Reasons included the lack of scheduling flexibility, the perceived lack of opportunities for parents to bring their children to the modules or language course, conflict of schedules with other activities, living too far from the course (geographical location of trainings), lack of available places for trainings, and a general lack of free time (see also chapters 4.4.1 and 4.5.2). In our online survey, one of the most common answers for not attending related to the eligibility to participate due to visa-related issues 92 or due to holding Estonian citizenship. Inconvenient class scheduling was reported in our online survey as the first and main reason for cancelling the attendance in the language course. 93 The last category of reasons not to join included foreigners’ belief that the relevant information for living in Estonia can be found elsewhere: that it can be acquired by experiences, or has already been acquired, the belief that it is enough for one member of the family to attend and collect the relevant information for everyone, and, lastly, finding the format of the Welcoming Programme unattractive and scholarly (see also chapter 4.5.1). The reasons for leaving a thematic module or dropping out of the language training can be grouped into two main categories, which are also one of the main reasons not to attend the programme at all: Welcoming Programme not meeting the participants’ expectations and conflicting schedules. 94 The expectations relate to the expected content, format, and perceived results of the Welcoming Programme and the real service and the experience. In this group are the foreigner’s perceived irrelevance of the topics learned and taught, disappointment with the quality and utility of materials and the answers to questions provided by the trainers, a lack of practical answers to specific questions and, in the case of the language module, a lack of usable, practical information to relate to Estonians (i.e. one interviewee reported learning the patterns of fabric, but not being able to discuss football matches with Estonian acquaintances), too slow or too fast coverage of topics and lastly, not finding relevant acquaintances or social contacts (see also chapter 4.4.1, 4.5). Conflicting schedules, including a lack of time to participate in long training days (thematic modules), and a lack of constant availability (language modules) 95, e.g. schedules that conflicted with the proposed dates of thematic modules or language groups, lack of language courses in certain city/ language 96. Long thematic modules and tiredness are one of the main reasons to leave before the foreseen ending time or not to attending another module. Few interviewees also mentioned some breaks being unnecessary or unwarrantedly long, and 92 Research showed that there have been several cases where persons have used short-term visa with a hope to extend it or change it to long-term visa. Therefore, by the time person receives long-term visa, he/she may have lived in Estonia so long that he/she does not see the programme valuable anymore. 93 35% of those who cancelled/stopped attending the language course, marked that they cancelled due to inconvenient class scheduling. 53% mentioned other reasons whereby based on open answers most of the answers referred to scheduling conflicts that arose from changing personal circumstances. Therefore, it is unclear whether respondents who indicated that they cancelled/stopped attending the course due to "inconvenient class scheduling" did so because the classes were inconveniently scheduled from the beginning, or were no longer scheduled conveniently at some point in time due to changing personal circumstances. Also, based on an analysis of the answers it is questionable whether respondents thought about failing to complete or cancelling the language course. 94 Based on monitoring statistics 15% of language module participants drop out of the language course. As all persons who arrive to the training of thematical module, are read as fully attended, there is no statistics about leaving earlier or arriving late. 95 See also Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 32. 96 According to representative of Expat Relocation they are ready to carry out more trainings if there is a need and enough participants. Unfortunately, it is not well enough communicated that potential participants should notify them if they do not find suitable training for themselves to have an overview what kind of trainings, where and in which language are needed. Welcoming Programme: mid-term evaluation  information provided being at times too specific and irrelevant to the participants. For example, educating people about the financial perks attached to giving birth to triplets when none of the participants have triplets might be seen as a quirky digression, but becomes unproductive when the type of information discussed does not always match the specific needs of the respective participants. These findings have led to some participants’ decisions to drop out of the language course or to leave a thematic module. However, it is possible that other participants had the same experiences but decided to stay in the courses and modules until the end. 4.6. Structure The ATONE method does not include the use of structure when analysing service design and development. However, as the Welcoming Programme has a complex organisational structure supporting it, we decided to include this additional element into our research analytical framework. Some of the elements identified here have also been mentioned in some other research made previously about the WP. 4.6.1. Compartmentalisation of the service The Welcoming Programme is implemented by several actors and stakeholders who share tasks, responsibilities, information and “ownership” of the programme. This responds to the need to find competent partners in each area, who can provide parts of the service to their best capabilities and with acceptable quality. This compartmentalisation of a service is common in both public and private services and organisations, who share a central directing body and take on varied tasks of the service. However, the structure of the WP presents several challenges, particularly in the areas of interruption or overlapping of processes, which affect sustainability and efficiency, the complexity of dividing tasks efficiently, the challenge of developing a set of shared resources, the increased need for constant communication between the providers, and the need for a strong guiding leadership. Interruption or overlapping of processes Different organisations oversee different aspects of the Welcoming Programme. Although this does not necessarily need to negatively impact upon the workings of the WP, this organisation method creates certain risks. One such risk is that an unsuccessful tender process leaves nobody in charge of one specific segment of the programme (e.g. implementation, communication, IT-development). This occurred when the tender process to find a new partner to take over the WP’s communications and strategy proved to be unsuccessful. In addition, this segmented organisational structure gives rise to a responsibility on the part of the differing parties to cooperate closely to ensure the smooth operation of the WP. Complexity of task division or assignment The Welcoming Programme relies on the smooth cooperation of all service providers and partners to function. Contracts are drafted and agreed upon by the Ministry of Interior with each of the parties that successfully complete the tender process to deliver any element of the service. Partners that operate under this structure are direct service providers (Expat Relocation, IOM), the communication partner (Agenda PR) and the IT partner. These contracts divide and share the responsibilities and tasks of each of the service providers. While it might seem straightforward to distribute the tasks to each provider according to their specialisation, our research shows that in some occasions, the responsibilities overlap between different providers. Such is the case of inviting foreigners to the Welcoming Programme, which is, in part, a responsibility of communications partner, to raise awareness and call on foreigners, and, in part, a responsibility of direct service providers, as stated in their contract. The overlapping of tasks in itself is not a problem but, as also brought out in chapter 80  4.1, can generate some confusion between providers if not clarified and increase the complexity of evaluating their performance. Shared resources Shared resources refer to a set of elements that could be owned by the Welcoming Programme and that any service provider could access to improve their delivery of the service. Some examples of shared resources include information about participants, collected feedback, information about the performance of advertisements (communication), tools to be used during the trainings, a common brand, know-how about communicating with foreigners, etc. However, as of now, the Welcoming Programme’s providers own their unique know-how, tools and information, and if they no longer provide the service or are replaced, then another provider brings in a new set of resources. Thus, almost no systematic transfer of shared resources or knowledge takes place between different WP stakeholders. The rotation of providers is expected and is part of the nature of procurements in the public sector, but shared resources could ensure a smoother transition when this occurs. Strong guiding leadership and a common goal Different actors by different service providers and stakeholders of the Welcoming Programme are not colleagues, even if they work together for the same service. They have their own colleagues, offices, office culture and tools; however, they are expected to align their work and collaborate for the benefit of the programme. Communication between stakeholders is of the utmost importance to ensure a timely detection of risks and problems, and to implement changes and guide the programme. Aligning all stakeholders under a common goal or service requires leadership that is aware of the challenges each provider/stakeholder faces, and a clear direction of where the group’s efforts and resources should be employed. For the Welcoming Programme, the central direction is provided by the Ministry of the Interior, although plenty of freedom and flexibility are given to service providers (including trainers and language teachers) to carry out their activities as they see fit. 4.6.2. Time of possible participation in the service versus relevance Newly arrived foreigners who qualify for the Welcoming Programme can participate during their first five years in the country. However, according to questionnaire and interviews participants tend to take part in the Welcoming Programme fairly early after arrival rather than later 97. The information provided during the modules also seems directed at newer immigrants, as it offers relevant pointers into settling, access to services, normalisation of daily living activities, etc. However, by the time foreigners attend some of the modules, the information may no longer be as relevant since they have acquired this information elsewhere, usually by experience. Although learning through experience is good, it is time consuming and may give several negative experiences. Therefore it is possible, through the modules, to accelerate the learning process, avoid learning from negative experiences, and to increase the certainty that foreigners know all they need to know (there is a "trap" in learning by experience as people cannot know what they do not know). This situation raises the question of the relevance of the Welcoming Programme for those newly arrived migrants who have different levels of knowledge and experience in the country. It also raises the question as to whether more detailed profiling should be done of participants to provide the information they need, or whether different services should be provided for the “newest of the new” and for the “not-so-new of the new” (e.g. already settled-in new-migrants). 97 There is lack of high-quality statistics about participants’ arrival times. Welcoming Programme: mid-term evaluation  More than a problem, this behaviour seems to be an opportunity for the development of different services for migrants, or for the expansion of services provided under the current format of the Welcoming Programme. 4.6.3. Objectives, aim, purpose The purpose of the Welcoming Programme is to support migration and the integration of foreigners by providing them with information on the topics of state, family matters, work and studying, as well as providing opportunities to start acquiring the language. In this regard, the Programme covers most of the topics that it aims and claims to. However, there are some issues with this kind of agenda or goal setting, especially in practice. First of all, there is a question of the programme serving as an informational helpdesk for several other services that foreigners have problems or complications interacting with. Many foreigners attend the programme modules with the expectation of receiving help with other services, such as the PBGB, EMTA, Töötukassa, and even the family doctor (GP) system. In this regard, there is a spillover of tasks from service to service, and the Welcoming Programme is left to provide and answer for much more information than its purpose originally states it should. Within the perspective of integration and adaptation, while the official purpose of the programme is to provide “information leading to integration” (KP määrus), the question is whether more or different activities could support integration (as well), not only the provision of information. Therefore, it is left somewhat vague – to all kinds of different stakeholders, including the foreigners themselves – whether the WP is a full-fledged integration/adaptation course (or a programme that helps migrants fully integrate into Estonian society), a settle-in Estonia programme (that supports migrants during their first few months/years in Estonia when it comes to sorting out all sorts of practical matters), or a collection of informational helpdesks (with the main purpose of the programme being one of troubleshooting; i.e. the possibility to ask questions about certain topics)? Processes There are several key processes in the Welcoming Programme that are shared by service providers and are noticeably complex. The first one is the enrolment process carried out by the PBGB. The second one is the registration process, in which migrants sign themselves up to attend the programme. The third one is collecting feedback from the participants who attended the programme. These are the processes that were identified as being not as efficient, clear or valuable in their current state. Enrolment The enrolment (not to be confused with the registration) process is carried out by the PBGB when a foreigner is eligible to participate in the Welcoming Programme, by nature of their length of stay in the country, the legal basis of the stay, etc. Enrolment is done automatically and not necessarily at foreigners’ request, as can be seen in Figure 4.30. The use of the term “enrolment” to describe the process causes confusion, because it alludes to the foreigner taking part in the programme, which is not the case. In the Welcoming Programme, the enrolment process is the inclusion of the foreigner into a database of eligible people that can become participants of the programme. When participants are enrolled, they receive an invitation letter to the Welcoming Programme, sent usually by email, along with a notification of the issuance of an ID-card and acceptance of residence. In previous years, participants were only communicated of their “enrolment”, but now they only receive an invitation to attend. 82 Figure 4.31. The enrolment process Registration The registration process is when participants actively sign themselves up for a module offered by the Welcoming Programme. The registration process usually takes place through the website, although direct registration by contacting Expat Relocation or the Police and Border Guard Board is also available in some cases. The current registration process includes a series of background actions that are not visible to the participants, during which the service provider confirms participants’ eligibility with the PBGB (see Figure 4.31). Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 4.32. Registration process. As can be seen in Figure 4.31, after the participant registers for a module or language course, an exchange of information between them and the service provider ensues. At least four communications are exchanged between the provider and the registered participant before their attendance to the module. The website only permits registration to one module at a time, i.e. participants cannot register to more than one module at once, however, in theory, if the participant were to register to four modules and provide a phone number they could receive up to 12 communications from the service provider. It is also pertinent to point out that while the foreigner registers on the “Settle in Estonia” website, many of the communications come from the service provider using their own brand. This, in conjunction with the lack of a privacy policy and GDPR compliance is problematic, as foreigners are not clearly and directly notified that their personal data will be shared with third parties who will eventually contact them. Collecting feedback The process of collecting feedback is, in some cases, perceived to be duplicated by a few interviewees, as illustrated by the Ministry of Interior and Expat Relocation (see Figure 4.32). The feedback collected from the participants is translated to Estonian and compiled into one database within the ministry. Digitizing and analysing the data are two important tasks to make it accessible for the service providers to improve their delivery of the service. As digitizing and analysing the data is time consuming, it is recommended to optimise the collection of feedback, perhaps through electronic mediums that already digitize the data, without a person needing to be assigned to do so. 84  Figure 4.33. Feedback collection process 4.6.4. Flexibility and personalisation Flexibility refers to the possibility to change and adapt the programme to adverse circumstances or unexpected events. Our research shows that the Programme is not overly flexible or adaptable. Several aspects of the programme point to this assertion. For example, there are sets of topics that need to be covered regardless of a group’s characteristics, thus, when the programme receives less participants it is not modified quickly. Service providers have limited influence over the programme and changes need to be approved by several stakeholders, training dates and times are agreed upon six months in advance (there is some flexibility as according to Expat Relocation additional trainings have been carried out if there has been higher need for some of the modules), and trainers do not have room for improvisation in the classroom. However, there is possibility for in-house trainings and quite often family and children module are carried out at the same time to support the attendance of family members. A lack of personalisation stems from low flexibility and refers to how the lack of flexibility affects the experience that the users have of the service. By a lack of personalisation, we understand the inability of participants to adjust and tailor the programme to their needs or desires. This is seen, for example, in the scarcity of convenient training dates, participants having to attend entire modules when they are interested only in one subtopic 98, the inability to register to more than one module at a time, the perception that children are not welcome in the programme, the lack of personalised interaction with the trainer, the inability to change the dates of attendance 98 According to a representative of Expat Relocation it is possible to attend just some parts of the module and arrive later or leave earlier according to that. According to research this possibility is not known of. In the case of the observed modules this was not mentioned either before or during the session and the schedule of the thematical module was introduced to participants just in the beginning of the session. During observations several cases were noticed when people were late or left earlier, but this did not seem to be connected with topics. Welcoming Programme: mid-term evaluation with little or no notice 99, the inability to choose the trainers, the inability to choose and create one’s own curriculum, the modules not considering participants’ previous experience or knowledge on the topic, etc. The Welcoming Programme offers the same modules for every foreigner, even though their needs, expectations, experiences, and desires differ considerably. The current Welcoming Programme provides a “one size fits all” solution (with the exception of the International Protection module), regardless of whether participants would benefit from a more personalised approach to the training. These aspects are relevant in that they impact the experience of the service for the users, and the experience of the work for the stakeholders. Building personalisation and offering customised possibilities for users impacts the structure of the Welcoming Programme, its processes and its dynamics. Organisational change is needed to put any of these recommendations in place, which addresses the first topic regarding the lack of flexibility. Our recommendation in this regard would be to consider different structures that support the value delivery, as well as reconsidering what the value of the Programme is for different groups of foreigners (see specific and more detailed recommendations in chapter 9). 99 According to representative of Expat Relocation and statistics it is possible to change the dates and times (in case of language course) but it is not communicated about the programme. 86  ESTONIAN LANGUAGE LEARNING MODULE Olulisel The Language module of the Welcoming Programme is held in a number of different Estonian cities, primarily Tallinn, Narva and Tartu. The Language module is carried out in two languages (English and Russian) and is one of the most popular modules of the Welcoming Programme (WP). According to the research survey, learning the Estonian language was one of the main motivations for attending the Welcoming Programme for the majority (54%) of attendees. The data collection of the Welcoming Programme Language module was carried out using a WP themed survey, interviews, and observations of the language lessons. Since certain trends were different in the English-based and Russian-based language groups, these differences are also brought out in the analysis where relevant. 5.1. Motivation to learn Estonian: practical, emotional, social The practical motivation of new migrants is mainly connected to everyday life and the labour market. The need to use the language in more critical everyday situations is relevant for both English-speaking and Russian- speaking learners, but more so for English-speaking attendees (“The main reason I participated [...] was because I had issue communicating with locals, especially at the shopping stores”), Russian-speaking learners have a less critical need to learn “the shop-level Estonian” since they can manage in Russian. However, Russian speakers say twice as often as English speakers that Estonian is important for them, because they want to stay in Estonia for a longer period (including applying for citizenship in some cases), and they also perceive that knowing Estonian is crucial for their careers. The emotional motivation of new migrants is connected to their wish to know at least the basics of the language of the country of their current residence: it is considered to be respectful towards the country, and to be helpful to feel more comfortable and secure. While the emotional motivation is important for both Russian-speakers and English-speakers, the two groups describe their motivation in slightly different terms. Russian speakers often mention their wish “to master the state language”, whereas English-speakers describe their wish in terms of “knowing the language to be able to communicate with locals”. Thus, the English speakers are also more in need emotionally, in terms of being able to talk with the locals who do not speak English (“[...] to communicate with locals”) and curiosity (“[...] would be nice to learn a new language and it's good to learn the native language of where I live”). Russian-speakers focus more on respecting the expectations of the state (“to feel more comfortable in the new country, and so that the country would feel more comfortable about me”), and at the same time there is a more pressing need to feel accepted, because virtually all the Russian-speaking migrants who participated in the interviews have come across some reluctance/negative reactions from the Estonian side: “I was buying veggies at the market, asked in Estonian [...] probably didn’t get it fully right, because the seller started nagging about ‘them living here for 20 years and still not knowing the language’” or “we stood there, speaking Russian to each other and then some old person behind us got angry ‘why do we speak Russian if we live in Estonia’”. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Sometimes the negative feedback came from a person who was perceived to be somehow “official” and sometimes it happened at a time where the person was more exposed or vulnerable: “[the] Gynaecologist asked me what is my name – I had just arrived, I didn’t understand what she is asking. And then she simply started shouting that I could at least have learned how to say my name.” Social motivation is about seeing the language course as a way to better get to know Estonia and to also find a network: both Russian-speakers and English-speakers mention that they chose the language course because they want to know more about the country, and its culture, traditions, etc. In addition, both groups mention that they were motivated by the expectation of getting to know others in the same situation and build up their networks in the new country. Suggestions: All in all, the motivation of new migrants is a combination of multiple factors. Identifying a learner’s motivation is an important aspect of expectation management. For the adult learner, it is especially important to understand whether and how the course corresponds to the aims the learner has set for themselves. Identifying the motivation can also help to set or adjust the goals, and can provide a good foundation for explaining the broader context: e.g. migrants who belong to large language groups might need additional insight to understand the symbolic value of the language and interpret the expectations of Estonians regarding language use: “At first I was really confused: why you need me to speak Estonian, if you know Russian – I was completely disoriented!” Identifying the motivation can help to better adjust the service provided by the WP. Thus, if the expectation that participation in the WP will help to establish a network, the language course can provide plenty of opportunities for the participants to get to know each other better (as part of learning), but the participants can also be encouraged to do something together outside of the classroom. Identifying the pragmatic motivation of the learner can help to support the learner by including words that are relevant to the person or by directing the learner to the additional resources. Also, while the migrants express a desire to get a better understanding of Estonian culture and/or life in Estonia, this is not currently an intrinsic part of the language module. There are different options to address this expectation - from including more of these topics or systematically providing the participants with information about regional/local opportunities, which requires cooperation with local level organisations, e.g. Culture Step in Tallinn, Culture Gate in Tartu, ReInvent Yourself, The Spouses’ programme, etc. 5.2. Organisation of the Language module of the WP The WP Language module is held in a number of different Estonian cities (Tallinn, Tartu, Narva) in English or Russian. The lessons are normally twice a week, 2.5-3 hours at a time, with a total course length of 2.5-3 months. The language lessons are held at a variety of venues (such as universities or local centres) but 88  companies can also ask for an in-house language course for their employees. The training materials are developed for Expat Relocation by language expert Marju Ilves 100. Lessons times vary, e.g. in January 2020 Russian speakers in Narva and English speakers in Tartu will be able to join language lessons in the evenings, Russian speakers in Tallinn can choose between morning and evening sessions and English speaker in Tallinn can choose between the afternoon or evening. 5.2.1. Organisational aspects and knowledge of the WP Language module The research identified a number of organisational aspects that hinder participation or learning. For example, several respondents of the survey mentioned that the Language module is not available close enough to their place of residence (“They were happening either too far in the future, too far from Tartu, or were fully booked”) or not in a language the learner speaks: “In 2017, it was not possible to have a Basic Estonian course in Russian”. As to locations that did not have courses, Haapsalu, Pärnu, Keila, Paldiski, Rakvere, Põlva, Sillamäe and Võru were specifically mentioned. On one hand, it is understandable that language lessons are indeed not offered in many, many locations: in cities with few new migrants it is difficult to gather a group that would be big enough to make it economically efficient. On the other, it may also be a problem that, although Language modules were held, potential participants did not have knowledge of the WP. Additionally, in some locations language modules have not been provided due to a perceived lack of need or target group, e.g. in 2017-2018 in Tartu there were no modules in Russian and the only way to join a module was to join the English group. On the organisers side, there were doubts whether a language group in Russian would be feasible to have and whether it would be needed. At the same time it is clear that there are many new Russian speaking migrants in Tartu, but in order to reach this target group the information about the WP would need to be provided in a clearer, more active, and attractive manner, and through the relevant channels. Suggestions: Effective awareness raising requires a preliminary mapping of the target group and potential partners – companies, NGOs, municipal or governmental institutions, etc. Additionally, effort needs to be made into making it easier to find related information in the most popular search engines, since as of now, a Google search for “learn Estonian language” yields limited references to the WP Language module, both in English and Russian. As with other thematic modules, it would be useful to agree with the PBGB that in addition to the invitation email (which sometimes lands in spam folder), officials would also mention the WP to new migrants while issuing documents. In addition to the PBGB, it is important to identify other partners who might be interested in passing on the information, such as local level contact points, institutions and organisations (international houses, culture programmes, the unemployment office, etc.). It would also be useful to make better use of social media, taking into account the specifics of the target group – e.g. Facebook and Instagram might have different generations as audiences, and Telegram or VK might be used by Russian speakers more than Facebook, etc. – keeping in mind that one needs to advertise a concrete activity (learning Estonian) rather than only an abstract programme. 100 Materials for students and methodological materials for teachers. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Regarding the languages, it is also important to take into account that in the cities of a noticeable residence rate of English or Russian speakers it would be useful to provide opportunities to study in these languages. Finally, it is important to clearly explain the conditions of participation – including repeating cancelled participation – in the WP Language module, so this information would be easy to find for former participants who cancelled the programme 5.2.2. Course and lesson times The main barrier to participation, according to the interviews carried out for the report, is an unsuitability of lessons times. The overlap of lesson times with work or other important events is a hindrance both to the new migrants who would like to study but have not started [NP1] (“Time table for the language course was bad for person who's working”), as well as to those who cancel (“My work Schedule changed and I could not continue attending at the same time”, “I would like to see that I could choose morning or evening course, I work […] I was not allowed to be in the morning course”). Also, if a person is working shifts and the work times constantly change, it is not possible to continue participation with the same group. Also, research by Civitta shows that one of the main reasons for cancelling is the unsuitability of lesson times. As of now, the opportunities to change groups or more flexibly attend several groups, are limited and participants do not have a clear understanding of the scope of flexible attendance. Some (potential) participants do ask the coordinator of the language lessons or the teacher about the level of flexibility available – therefore it is important that teachers also know what the conditions for changes are. However, not all participants will ask – there are also participants who assume that it is not possible because they were never told that it is, thus this information has to be provided proactively and participants should at least be encouraged to get in touch with the service provider to discuss their individual situation. The long wait time was also mentioned as one of the barriers to participation, and it is important to consider how this factor could be improved, since a number of interviewees mentioned that motivation is higher earlier on: “Need to wait too long to start. I arrived in March, got my permit in late May, couldn't start classes until September”; “I had to wait for half a year before entering the programme because there were no morning lessons”, “I wanted to participate in the Language module when I first arrived but had to wait several months before a new class began. At that point, I was [already] unhappy with both my employment and Estonia.” Suggestions: It is clear that it is not possible to find times that suit everyone. The WP has, throughout the years, increased the selection of times available, which is very positive. However, to prevent cancellations and lessen non- participation, it is useful to provide opportunities to move between the groups (and make sure participants have this information). If it is not possible to provide flexibility to every person, then at least make it available to those who otherwise are not able to participate, but who can join the WP Language module in the cities where there are several parallel groups in the same language of instruction (i.e. currently in Tallinn). It is also worth considering piloting a course in the summer – possibly in a different form, since there are many additional options for using spaces outside of a classroom. 90 5.2.3. Frequency of lessons and group size The large size of the groups was repeatedly mentioned during the research as a barrier to learning. Some groups start with a rather large number of students (more than 20), which from the language learning perspective is not effective. Lesson observations showed that, at least in some large groups, the learners spent a considerable share of the lesson in a very passive role and were bored. This does not support a learner’s motivation, especially since the methods used by teachers are not always effective for the active involvement of a rather large number of students. This is also reflected by the learners themselves: “Would be better to have fewer people in one group”, “[…] groups with less people would be more effective […] in my group, there were many people.”; “Instead of […] classes in one place with a lot of people at the same time […] create groups where newcomers could [..] study the language in small groups”. According to the Welcoming Programme service provider, the groups are allowed to become so large because some learners cancel, making the group not profitable. However, too large a number of learners can, in turn, be a reason for cancelling: “I attended one Estonian language training class and the teacher was excellent. However, there were too many students to learn efficiently. I choose to start with on-line programmes [instead].” The participants also mention the length of the lesson and the intensity of the course as a problem. This is also echoed by the teachers themselves: they say that students are confused because a standard course normally lasts longer. The structure of the course is described on the WP website as follows: 60-70 minutes of studying, 15 minutes break, and after that 60 minutes of studying. Some of the lessons observed were not structured accordingly (in some lessons participants worked 1.5-2 hours without break). The long study times can especially become an issue if the participant comes to the course after a long workday. In some cases, there is also too much material to cover during the lesson (“The duration of the Estonian lessons was too long. Good information, but too much for one lesson”.) The observations also confirm that the amount of material covered can be too much for the learner, especially if the methods are not very active. It was observed in several lessons that the learners started yawning after the first hour, and focusing on other things. In some cases, the classroom was an additional hindrance: somewhat dark, not much air, and since the learners just sit most (if not all) of the time, it is easy to lose concentration. The research by Civitta brings out the same feedback from WP Language module learners: several hours of studying after a long workday is difficult to handle, there is too much material to cover during one lesson, and the learner feels s/he cannot follow everything, so it decreases the motivation. Additionally, one of the reasons for cancellation pointed out by the participants is that the programme is so intense, that missing a couple of lessons can become crucial for being able to continue. Here, the problem is also that the current study materials do not support a person to go through the topics missed independently. Suggestions: Large groups are often less effective for language learning and it is worth re-thinking the group size. Several teachers suggested that 12-16 persons in a group is the optimal size, but there are also teachers who are fine Welcoming Programme: mid-term evaluation  working with larger number. To mitigate the understandable financial risks, the first lesson could be organised in parallel groups, with one added group – keeping in mind the possibly that, after a while, the group size will reduce and it will be possible to join the two groups together. It is also worth considering if a course could be made less intense; possibly, to pilot giving potential participants an array of options to choose from (e.g. 2x45 minutes and 3x45 minutes), and prolonging the total course duration accordingly. This was also suggested by a number of participants: “If it was a bit more relaxed and informal and at a slower pace and perhaps shorter lessons, then I think […] would feel like a commitment that was easier to balance with the rest of your life”, “Twice a week is good, but maybe 3 months instead of 2 [… ] and 1.5 hours instead of 2.5”, “[...] would be better it make more than three months so students can learn freely rather than rushing through the course.” To prevent cancellations due to gaps, a self-study component could be added to the study material that would be used to explain the topic that was taken in the class with some exercises. Also, (online) support hours could be proposed, during which a learner can ask questions. It is strongly suggested to consider diversifying the teaching methods and making them more interactive, which means that the provider of the WP has to work more with supporting teachers. Suggestions regarding teaching methods are brought out in the subchapter below (methods and teaching materials). 5.2.4. Different language study programmes and branding Opportunities to study Estonian are provided by different programmes, and sometimes the migrants themselves do not know which programme they have been attending and whether they have used up their right to participate or not. In the interviews it was clear that the migrants use are different names for the WP, e.g. “police programme”, “integration programme”, “immigration programme” etc. Often the Language module of the WP is confused with the Integration Foundation language programmes, and thus it is thought that it is a programme that has very few places and is therefore extremely hard to get into. The reason for the bewilderment is, partly, due to a weak WP brand (see the suggestions for thematic modules); and partly because there is no one place where a person can easily gain an understanding of the possibilities they have to study Estonian at their current level of knowledge. Suggestions: In recent years, it has been suggested that this function could be held by Eesti keele maja, but currently the system is still lacking. In any case, wherever the “home” for such information might be, it is important to be able to give location-based advice in the context of where the person resides. In addition to the programmes provided by the state, other actors could also add their services (private sector, third sector). Such a system would also benefit for an option for users to comment and review. 5.2.5. Language-related attitudes Both the survey and interviews show that motivation to learn the Estonian language is impeded by a perception of the lack of need, especially among English speakers (“I personally am not interested in learning a new language, and a downside is that it’s pretty much useless outside Estonia”). In addition, attitudes of Estonians themselves can be a hindrance to learning: disencouraging the idea (“I think when I stay here, not learning 92 Estonian will not affect my life so much. My Estonian friends also discourage me to learn Estonian. They ask me why do you need it?”), not being able to use it after spending time learning, and in several interviews it was mentioned that Estonians can even sometimes negatively react to foreigners speaking the Estonian language. It does not make it easier to keep the motivation up that Estonians often correct and sometimes even ridicule mistakes (this fear is primarily expressed by Russian speakers based on experiences of the local Russian community). And very often Estonians switch to English or Russian or even if they keep speaking Estonian, there is no practice of adjusting the pace and vocabulary. The question of how to make learning Estonian more popular among the new migrants is not a new one. Some lesson observations showed that teachers try to approach it from the perspective of exclusivity: you study something that is rather unique and not many people know; another argument during observations was that the teacher encouraged using basic polite sentences, explaining that it makes Estonians more friendly. However, these isolated suggestions may or may not have an impact on the motivation of the learner or match a learners real life experience – and in any case, this does not have an impact on those who do not join the course altogether. Suggestions: The idea of a lack of need of knowing the Estonian language is difficult to solve. It is a long and complex process to change the perceptions of foreigners, and the habits of Estonians, it demands a coordinated effort and will take long time. It is important to work towards increasing the understanding of Estonians in terms of how an individual can make an impact in supporting non-native speakers in mastering the language. There are many topics and issues to look closer into, but it would be worth analysing whether the fact that the Estonian language is such a strong identity marker may also sometimes become the reason for Estonians having a hard time, emotionally, accepting the use of the Estonian language by “undesirable” groups, be they Russian speakers or visually different groups, e.g. persons of colour. How to provide more opportunities for new migrants to be exposed to the Estonian language also needs to be considered – e.g. immersion if the linguistic environment is part of the course. To support the motivation of migrants and develop arguments for the possible benefits of the learning, an important aspect is to cover the different motivation clusters and address both the symbolic and pragmatic value of knowing Estonian. A number of interviewees had, based on their own experience, positive/supportive messages, so these kinds of messages could be gathered, analysed and communicated to other migrants. Some of the messages that were brought up during this research are as follows: Welcoming Programme: mid-term evaluation  “It’s easier to make friends if you speak the language, especially here where they take it so seriously.” “Estonians are often too focused on not making mistakes when they speak English and they do not really feel comfortable […] so you can see how the moment we start speaking Estonian they open themselves up completely.” “I figured out that to be able to communicate was the first key and since it was free I felt why not. And with the small basic that I learned I was able to get a job, thanks for the programme.” “If you have Estonian language on the master level, then it opens so many doors, even for jobs, but you need to have a cause for it. […] a really good job or if you’re married, to settle in Estonia for establishing startup [...]” “…at work we can not translate using google, you shouldn t́ transfer confidential information outside of company networks. Our company’s dictionary is terrible. Those little thing happen and then you feel – oh crap, I wish I knew Estonian.” 5.2.6. Not qualifying for the module The holders of an Estonian citizenship repeatedly expressed their disappointment in not qualifying for the WP. From their perspective, they have the same needs as other new migrants and the fact that – as opposed to other foreigners – they cannot get support from the programme, makes them feel rejected and not valued by Estonian state: “[…] but I have never lived here before because my Estonian parent lived abroad, Hence […] I didn’t speak Estonian and absolutely NOBODY gave the least care to help me start my life as another Estonian […] you should include in the website that it is better to be a resident and NEVER want Eestonian papers since having Estonian papers [...] you will be getting ⅞ of the benefits you would get as an immigrant seeking residence only”. The other group that does not qualify for the WP are D-visa holders. Suggestions: If accepting the groups who currently do not qualify is still not possible in the future, and cannot be changed, it is very important that the person who responds to such a request (e.g. the contact person for the WP or the PBGB person) does not only pass along the information about non-availability, but also refers further information about the institutions or organisations that can provide support, incl. language learning. The need is clear for both citizenship holders (if they have not had a close connection to the country prior to arriving) and D-visa holders who plan to stay longer but did not fit into the quota. 5.2.7. Parents of small children and participation Both the interviews and social media analysis (Part I of the research) show that participation with children is complicated. It is repeatedly mentioned that attending the language course was not possible for the parent who is taking care of a small child: 94  “I am sad that Estonian courses are not held on weekends. I live in Estonia already for a year and have not been able to use the opportunity – there is no one I can leave the child with […] It is hard to combine with kindergarten or afternoon school”. There are also parents who’d like to attend along with the child but this is normally not allowed by the WP: “I wanted to participate with my child, but I was told [by the programme] better not.” Suggestions: Participants with children are most likely not a large target group and it is difficult to take steps to meet their needs without a risk of compromising the work atmosphere in the classroom. However, providing an opportunity to have language classes on the weekends would be helpful; also cooperating with other institutions and organisations that work with the parents of small children could be considered a move towards integrated language learning. 5.3. Methods and study material The methods of the Estonian Language module are described on the website as follows: “Audial and visual training materials as well as games are also used in the language training course.” The Estonian Language module uses materials that are specifically created for the WP “A1 Estonian Language training materials”. The material has a workbook for students to use and keep (in the English or Russian language accordingly). There is also a methodical guide for teachers that includes suggestions for lessons and a Powerpoint presentation to use in the first lesson. The course also meant to use Keeleklikk (the language programme for independent learning) for students’ homework and some teachers occasionally use it in the lessons. The material itself is in essence rather traditional, but the methodical guidebook has a number of suggestions on how to make lessons more active, and how to occasionally include games in teaching. 5.3.1. Learners’ feedback Feedback sheet statistics shows that participants’ evaluation of the language module is positive: the average score is 4.7. However, both the survey and the interviews bring out shortcomings in the course. One important aspect is that feedback is currently given only by those who graduate from the course – thus, approximately 15% of the learners do not give feedback. It is also questionable to ask for feedback at the end of the course: for the learners, the process is finished, the first lessons and the initial experience might be forgotten – and, in addition, they feel that giving the feedback will not help them personally anymore. There are also other factors that can prevent participants from giving negative feedback: during the course, the learners develop a relationship with the teacher and for many participants it is a positive one (teachers are often hailed as friendly), which makes it harder to give negative feedback. Also, especially in Russian focus group interviews, it was clear that participants are so positive about the sole fact that the state provides free opportunities for migrants, that it feels unfair to criticise anything. Suggestions: It is more effective to ask for feedback as the course is ongoing, and also to consider ways to ask for feedback from those who cancel. It is suggested to engage an adult educator for designing the feedback sheet. Welcoming Programme: mid-term evaluation 5.3.2. Identifying the needs of learners and expectation management As with other modules, it is also important in the language learning to take into account the background of the learner and to identify the needs of the learner. Currently needs are not evaluated and learner motivation is not mapped. Before the first lesson the teacher only knows (based on the ID code) the age and gender of the learner. Not all teachers ask the learners about their background (e.g. whether they know other languages) or their expectations towards the course: in interviews with teachers only a few teachers could name the motivation of a learner with certainty, generally motivation was guessed at based on loose cues. The new migrants come across as a rather heterogeneous target group, with different motivations and backgrounds – which is new for many language teachers, as until recently groups mostly consisted of local Russian-speakers. There can be learners who do not feel very confident with the alphabet, there are learners who have not previously studied any foreign languages – or have studied back in their schooldays and are thus only consider “proper” learning to be a certain way. Not knowing the background and needs of the learners makes it harder for the teacher to adjust the learning. E.g. during observations it was noted that a teacher came with examples from a language the learners do not know and, thus, the examples do not promote the creation of associations, but rather become an additional burden to the learner. Suggestions: Mapping the motivation of the learner should become part of the WP; mapping could be started at the time of registration, but it is also worth taking up the topic of learners’ motivation in the lessons (which could be also used for increasing the motivation). Some teachers might need support to know how to do it – either methodically or just in order to better understand why motivation is important, what impacts motivation, etc., which could be provided in a training for teachers. 5.3.3. First lesson The first lesson is meant to be held according to pre-prepared Powerpoint slides. However, there is some criticism regarding these obligatory slides from observers, participants and sometimes even the teachers’ sides. There is too much information, including irrelevant information and grammar that makes participants feel that Estonian is very complicated. In addition, slides may make participants feel that the following lessons will be rather passive (in some cases during the first one and a half hours participants have only had the chance to say “I am… I am from.”). There is very little to no expectation management for the learners. While some teachers interviewed expressed the opinion that participants do understand what the A1 level can provide, it might not be so. The participants should be made aware of what can be achieved in terms of language learning during the module period and what A1 means. As of now, participants tend to express disappointment: “I expected that after I complete it I will gain more knowledge and will be able to understand more and speak on different topics”; “Would love to have the option to take the A1 course again, or have A2 provided as well. I don't feel capable of really speaking much even though I passed the course.”; ”Well… kind of children level of knowledge… what would I go with that?”; “I did (an) A1 course and I can't speak on the level of kids.” 96  It is also clear that just stating ‘A1 level’ is not enough for people to understand whether the program is relevant for them, whether it is for people who have never had any Estonian experience, or for those who have already learned some. This increases the probability of groups consisting of people of different levels: “You could check if the groups has any knowledge of the language, because my teacher had a hard time trying to balance the previous knowledge of a few people in my class to those with no knowledge at all.” The differences in level is not a problem per se, but then the teacher needs to have a set of skills to work with such a group. Suggestions: The first lesson might affect whether participants decide to continue, and it should be more representative of how the following lessons will look – as of now, the first lesson is even more passive than the following lessons. The first lesson is a good opportunity to explain the content, aims and methods of the course so participants get a realistic picture of the module. The first lesson should definitely be active, spark the interest of the learner, be very simple and mitigate fears. 5.3.4. Topics and grammar The feedback from the learners repeatedly indicates that the content of the lessons does not correspond to needs and is overloaded with information. At the same time, it was also repeatedly brought out that there is too much focus on grammar (“The language course needs to be more useful, e.g. not include grammatical theory, but practical themes for conversations”) which was also confirmed in lesson observations. Also, sometimes the teachers use professional slang to explain grammar, which might not be understandable for some participants: “Estonian grammar is based on German, then turned to 14 cases - but do not worry about that. It is a beginner course. We do not use prepositions, we use suffix, but you need to know first 3 forms of the word, but no worries… […] we never mark palatalisation like in some other languages… […] it is diminutive of…” Such an introduction to the Estonian language will not increase motivation – rather it will create bewilderment. There are, of course, also learners who want to have grammar. This wish was mainly expressed by Russian speakers, which might indicate that learners refer to the methods that are deemed appropriate in their country of origin. For an adult learner, it is important to understand what they are doing and why. Therefore, it is worth taking time to explain how language acquisition happens, and what the learner themselves can do to increase their language proficiency – especially if the person lacks the experience of (an effective) language learning. Learners who are focused on grammar and feel the need to develop it can be referred to additional resources that would help them develop this part. However, the most important thing is to encourage the learners to use the language without the fear of making mistakes. Welcoming Programme: mid-term evaluation 5.3.5. Active versus passive approach to language learning One of the biggest challenges is that – despite website of the WP promising active learning methods, and the methodical also guide suggesting the use of diverse methods, including some references to games – some of the teachers seem to mostly be keeping to the traditional methods of teaching. This leads to some lessons being rather passive and not providing a lot of opportunities to practice the language. The desire to practice the language is expressed in the feedback sheets, the survey, and the interviews. It is known that, for many new migrants, it is difficult to find opportunities to practice Estonian outside of the course. The often-cited reason is the difficulty of establishing deeper contacts with Estonians – this disappointment is expressed by both English- and Russian-speakers: “When I came to Estonia I was enrolled for an Estonian class. But then I came to an understanding that why should I learn it when they do not want to talk to me.” Also, this research confirms the findings of a number of previous researches, that Estonians are in general not very good at supporting foreigners in practicing Estonian – people either switch languages (“Estonians switch to English no matter how hard you try to speak in Estonian”), or do not realise that the language could be adapted to be easier than normally: “I do speak some Estonian. If I speak to someone else, they speak to me exactly the same speed and vocabulary as if I speak completely perfectly, it’s difficult to take that”. Since second language acquisition happens most effectively while practicing, it is also the biggest need that the course should cover. The hindrance can be the group size, but also the methods – the use of interactive methods would also allow the accommodation of more practice in large groups. It is also possible to diversify the lesson by inviting Estonian speakers to the class or by referring learners to other available opportunities (such as language clubs, language nights, etc.), or by moving some of the learning outside of the class. Some teachers already do this, while some teachers feel that it demands too much effort. Sometimes, the teachers would like to be more active, but it would demand earlier access to the classroom to be able to reorganise it, and in some cases it is currently not possible It is important that teachers have access to the rooms and equipment necessary to diversify the methods and make lessons more interactive. It is also crucial that teachers have proper theoretical knowledge about how language acquisition happens and knowledge about active methods. This demands work with teachers – arranging teacher trainings or supporting other means of teacher development. Additionally, it is possible to encourage the learners to discuss how they could start increase their opportunities to practice the language. 5.3.6. Role of Keeleklikk in the module Currently, WP Estonian language module is closely connected to the Keeleklikk self-study online program. Keeleklikk is used as homework, and also in the lessons. This creates a number of issues: firstly, Keeleklikk has 98  throughout long periods had technical problems (the program does not open on phones and certain browsers are not supported) 101 which makes it difficult to the new migrants to use: „I am not from here, I do not have computer, I only have a phone… but homework is given from the website that only opens in computer?”. Secondly, it is questionable whether giving homework to adult learners makes much sense. The interviewed teachers of the WP Language module state that homework is a part of the course but are of different opinion about the importance of the homework: some see it as necessary to complete the course, while some see it as an added aspect for the participants who are motivated to learn more. It is important to keep in mind that an adult learner generally has many other responsibilities and tasks, which is reflected by the learners themselves: „If we can make room for people to take the courses at their pace due to other engagements then it will be already very useful“. Even if the homework is relevant and engaging (and here, learners have different opinions about whether Keeleklikk is or not), the learners will have different legitimate reasons for not being able to handle it, and having part of the group who has done homework, and part of the group who has not, might have negative impact on dynamics of the learning. Suggestions: It is more important that all participants can be fully engaged in the lesson, therefore, it might be worth to consider focusing on class hours instead, so that all 80 hours are in class (instead of the current 60/20 system) and consider if homework could be dropped. It is also important to develop the learning materials further, both to better match real life situations, and also to provide learners with the opportunity to fill any gaps that arise from missed lessons. 5.4. WP encourages to start learning Estonian - what next? Today, the WP has a great symbolic value: migrants perceive it as a welcoming and caring message from the state, this is mentioned by English-speakers and even more by Russian-speakers. The new migrants often come across the opinion that the Estonian language is very hard to master. In this context, motivation to learn a difficult language that is used on a very small scale, remains rather low. The fact that the program is offered free of charge does effectively support entering language learning in a comfortable and risk-free way. At the same time, it also means that the WP has good potential to provide an experience that lessens the fear of the language, thus, also making an impact in changing the dominant opinion of foreigners. This can be done with real-life-related materials and active and engaging methods. Today, the participants of the module still reflect this belief that the Estonian language is hard. Many new migrants find that mastering the A1 level is not enough to manage their life in Estonia effectively; A1 is just a start. Therefore it is important that participants of the WP get relevant and up-to-date information 101 See e.g. ERR, Postimees Welcoming Programme: mid-term evaluation about further opportunities to study Estonian, since not finding a suitable opportunity to continue language learning is one of the foreigners’ main concerns. There are many reasons for that: not having the information about the opportunities, paid courses are too expensive, free courses are full, and sometimes next level courses are just not available. There are also discrepancies between different “A1 levels” – meaning that after graduating from the Welcoming Programme’s A1 a person might not be prepared enough to go to another provider’s A2 level. Suggestions: It would be good if the WP could add the next language level: A2; especially since it is the first level that is certified. Additionally, it is essential that people who want to learn Estonian can find information about the availability of options in their geographical area in one place. As it is currently,there is no one place for learners to be referred to find the information about local opportunities for language learning, it would be helpful if the WP gathered this information and had it available and updated for learners, also after graduation. However, the problem of further language learning is also a broader one: there is a lack of teachers of Estonian as a second language, and this is a problem that can not be solved by the WP alone, but needs a coordinated effort between different actors, and could possibly be taken up by the Ministry of Education. 100  INTERNATIONAL PROTECTION MODULE Similarly to the Estonian language learning modules, the International Protection (IP) module was examined somewhat differently than thematical modules. However, as the aim of the research was to look at this module only briefly, the research did not go into detail. The relative lack of wider information about the IP modules, the infrequency with which these module sessions are being organised (due to a shortage of the potential participants from the target group), the somewhat reluctant reactions from module organisers to an evaluator’s questions and desire to observe trainings, and the language(s) of instruction have posed special challenges to our evaluation of these modules. For the analysis of the IP module, we carried out two different types of activities: 1. An observation of one IP module: Our observations were carried out by a contracted (external) observer at the end of June, 2019. The observer was briefed prior to carrying out the observations and completed the same observation questionnaire that was used for other Welcoming Programme module observations. Additional information about the observer’s experiences was gathered in the days and weeks after the observations. 2. Interviews with IP module participants: These interviews (four in total, among them two focus group discussion) were conducted by an external interviewer (different person than the observer) and took place in April and May 2019. The interviewer was briefed before the interviews in order to ensure that the interviewer was able to gather the data required for the purposes of our research. The current IP module takes place over the course of three days, during weekends, and is comprised of a variety of sessions in which different topics are explored and addressed 102. The modules are normally supposed to last three full working days, although the module observed during this research was shorter and lasted for two hours on the third day. While we were unable to observe the full three days, the range of topics addressed during these various sessions, according to the organisers, was rather broad and comprehensive and included: employment and social services, financial literacy, housing, healthcare, education, the Estonian culture, society and language, and everyday life. 103 Our observation, as well as interviews, indicate however that the learning objectives have not always been laid out clearly for the participants. Also, during the observation, the trainers, consequently, did not come back to these learning objectives over the course of the module sessions. Although the participants of the module were aware of the need to participate due to the fact that it is compulsory and hence connected to their residency status, more could and should be done to better inform participants about the overall aims and purposes of the IP module. According to the service provider this informing of participants is, in most cases, done a few weeks prior to the module by the trainer, who contacts the participants personally and explains the 102 According to IOM that depends on concrete situation and may be also shorter. 103 This list is non-exhaustive. Welcoming Programme: mid-term evaluation objective of the training. However, the interviewed participants did not come up with reasons for attendance other than obligation, thus it is not clear how much effect it currently has. The module’s length and comprehensiveness made participating in the module a worthwhile activity for those participating. However, several shortcomings that negatively impacted upon the usefulness of participating were identified. First of all, there seems to be a need for more practical, hands-on information. The participants to the IP module seemed to, by and large, expect the information provided throughout the module to consist of a step- by-step overview of the things they need to do in order be able to complete everyday tasks by gaining access to a variety of services. Even when the information was supplied, it was too abstract for participants – it was also not clear to them, they did not understand where should they turn in order to get more detailed knowledge about how to complete certain steps that are of pivotal importance when it comes to adapting to life in Estonia. For example, a number of participants interviewed indicated that they had trouble finding and registering for a family doctor and also struggled to change or get their driver’s license. It is important to ensure that more practical examples are being used during the training sessions and that these examples are relevant and realistic. A case in point was the attempt to illustrate the Estonian way of life by showing pictures of an upper- end property, instead of picking a more representative example. The participants repeatedly said that the picture about Estonia they got in the trainings was “too nice” – i.e. not consistent with their experience. It would therefore be well advised to focus much more strongly on providing easy, relevant, realistic and hands-on information to the participants to ensure they are able to secure easy access to an array of services in Estonia. Secondly, the format of the module. In the current format, the participants take part in a three-day module that seeks to provide an all-encompassing overview of all the information participants need to adjust to life in Estonia. However, participants communicated that the current set-up of the module might not be the most effective way to go about achieving that goal. Two particular needs were identified in this regard, which are as follows: There was an indication for the need for follow-up sessions to help participants grapple with those aspects of life in Estonia that continue to prove troublesome. This allows for the provision of more continual support during the adaptation process and should help the programme to better cater to the needs of participants. Possibly, instead of a three-day straight module, the module should be divided into three separate days where participants can reflect their current need for information as it changes. The need to better integrate the IP module with other services offered to people who have received international protection whenever possible. There appeared to be little to no exchange of information between the various service providers dealing with this particular target group, which meant that the information and support provided was sometimes uncoordinated and frantic. It is therefore advisable to find a way to ask for cooperation with other services that extend to individuals who have received international protection to make sure that they are collectively capable of working towards facilitating the process of immigrant adaptation in the most efficient and helpful way possible. Another aspect identified in the interviews was the time between arriving to Estonia and participating in the module. It is crucial that those required to participate in the module do so as quickly as possible after arriving in Estonia. It is often during the first few months of living in a new country that participants are most in need of support, with the IP module potentially fulfilling an important role in this regard. However, some of the participants only took part in the module after having lived in Estonia for as long as 11 months. This also meant that the usefulness of participating for these respective participants was severely limited. It is therefore 102 important to make further efforts to ensure that individuals who have received international protection are able to participate in the module during their very first few months of living in Estonia. The participants generally seemed to be pleased with the teaching style adopted by the trainers. The trainers themselves were deemed to be friendly, supportive, and helpful whenever an issue came up during the training sessions. It must be noted, however, that the Arabic dialects of the trainers did at times make it difficult to fully understand the trainers for some of the participants. Furthermore, some of the participants indicated that the style of instruction was sometimes been perceived as slightly patronising. For instance, an example was raised about the need to wear warm clothes during the long and harsh winters in Estonia or about crossing street at proper traffic lights. Whilst this may be a valuable piece of information in and of itself, simply telling people that they should dress for the season might come across as self-evident and most people also know what red traffic light stands for. It is therefore important for trainers to not only confirm that all participants clearly understand them, but to also make further efforts to ensure that their tone and style of teaching comes across as understanding and congenial at all times. Both the trainer-user interaction as well as the user-user interaction appears to be suboptimal at times. Despite the fact that the small group sizes as well as the backgrounds of members belonging to the target group itself may pose additional challenges to fostering an interactive learning environment, more efforts can and should still be made to improve the level of interactivity of the module sessions. For example, it would be encouraging if at least some additional steps were made to cultivate such a learning environment, for example by using handouts, case-studies, and by urging participants to ask questions. However, the level of interaction between the trainer and the participants as well as between the participants themselves remained limited, with the questions that were being asked labelled as ’safe questions’ that shielded away from enquiring about more controversial or sensitive topics. More work is therefore required to improve the level of interactivity of the training in order to further improve the quality and impact of the international protection module. Finally, it is of great importance that people feel protected and not judged for their views, be it about religion, sexuality, or other topics. Currently there seems to be no particular effort put into providing space for people to articulate the problems they face and might not want to share with other participants because of possible judgment. And even more important is that the trainer’s reaction should not come across as judgmental and disapproving of culturally “unproper” ideas or wishes. Some of the refugees expect that coming to a European country will give them a chance to get further away from cultural-religious demands, and they are somewhat disappointed of unsupportive if not disapproving reaction of the trainer – especially if they perceive the trainer as the representative of the Estonian state. Participants and observers alike identified no pressing issues regarding the physical teaching environment. The observer and participants indicated that the handbooks are written in understandable way 104 and should be reasonably accessible to most literate participants. Although the content of the handbooks is comparatively similar to that of the other WP handbooks, the writing style and layout appear to be simpler and more graphic, which positively contributes to the overall readability. However, concerns were raised about some of the other training materials, including the handouts. Some of the information seemed to have been google translated and/or copy-pasted, which caused some occasional confusion both among the participants as well as the observer itself (native Arabic speaker). 104 Modern Standard Arabic (MSA). Welcoming Programme: mid-term evaluation  FINDINGS AND ANALYSES BASED ON EVALUATION CRITERION This This chapter draws from the information and data collected and the analysis provided in the previous chapters of this report, by performing a more nuanced policy level evaluation and providing recommendations regarding the Welcoming Programme (WP). In this regard, all the aspects covered in previous chapters (different levels of the programme, actors, stages and touchpoints (see chapter 4 and Figure 7.1) will be looked at through the prism of standard evaluation criterion such as relevance, effectiveness, impact, efficiency and sustainability. 105 Figure 7.1. Different aspects of the programme to be covered with evaluation of the programme Different Different Different stages of levels of the actors and attending the Touchpoints programme their needs programme Printed The whole Newly arrived Enrolling communicati programme migrants persons ons Different Registrating modules Trainers to the Website separately programme Related 3rd Attending the Trainings parties training Testing Handbooks Giving Brand feedback 7.1. Relevance Are we doing the right thing considering the needs of newly arrived migrants? Are the training materials relevant? How important is the relevance or significance of the intervention regarding set goals and priorities? Relevance of the Welcoming Programme will be examined in view of the set goals and priorities, the needs of newly arrived immigrants (incl. touchpoints), and the process of attending the programme. 105 European Commission, Directorate-General for Regional Policy. (2014). The programming period 2014–2020. Guidance document on monitoring and evaluation. European Cohesion Fund, European Regional Development Fund. Concepts and Recommendations. 104 Based on the regulation of the Welcoming Programme 106 and interviews with participants, experts, trainers and representatives of the Ministry of the Interior, the overall objective - or mutual and commonly shared understanding of the goal - of the Welcoming Programme, remains somewhat unclear (see also chapter 4.6.3). Although the WP regulation defines the goal of the WP as to “support the migration and subsequent integration of newly arrived immigrants by providing them information on the functioning of the state and society, daily life, working, studying and family matters, and by facilitating the acquisition of Estonian language skills” 107, and general competence requirements of the modules reflect the aim of providing the essential information for adaptation and integration, our analysis on the practical implementation of the WP sets the question whether the WP is: 1. a full-fledged integration/adaptation course (a programme that helps migrants, in the long-run, to fully integrate into Estonian society), or 2. a settling into Estonia programme (that supports migrants during their first few months/years in Estonia when it comes to sorting out all kinds of practical matters), or 3. a collection of informational helpdesks (with the main purpose of the programme being one of troubleshooting, i.e. the possibility to ask questions and get information about certain topics). Therefore, the question of whether the activities are relevant regarding the set goals and priorities, also depends on the way the Welcoming Programme is being interpreted. Nevertheless, based on the target indicators (see Table 3.2 “Output and result indicators”) – that is, the number of participants in total and the number of participants whose Estonian language skills, practical informedness and knowledge about Estonia, Estonian society and culture have improved (see also chapter 4.5.2) – our analysis comes to the conclusion that the programme has been relevant in the effort to carry out the kind of trainings that aim to increase informedness, knowledge, and language skills. However, if the programme is a full-fledged integration/adaptation course (as stated in the WP regulation), more activities supporting the integration are needed. This includes, for example, more intensive and personal support besides the participation in the modules. If the programme is a collection of informational helpdesks, more direct and informative instructions-advice are needed, instead of forwarding foreigners elsewhere to get answers. At the same time, it has to be said that several other organisations and programmes in Estonia support foreigners in settling in, e.g. WorkInEstonia (Enterprise Estonia), international houses in Tartu and Tallinn, the Integration Foundation, NGO-based activities, etc. Therefore, to evaluate the relevance of the activities based on the overall objective of the programme, the objectives should be identified more clearly, including in the official regulation of the WP, in the website of the WP, as well as in communication and information sharing among the direct target group and other stakeholders. However, based on the needs of newly arrived foreigners, the programme’s potential in supporting integration is underused as there is lack of supporting socialising, incl. with locals. From the perspective of the participants, the primary feedback given to the modules and to language trainings (in essence to the whole programme in general) has been very positive (average scores given to different learning objectives), and most participants also find that their practical informedness and knowledge about the Estonian state, society, and culture has improved (average score given to similarly phrased question in the 106 Riigi Teataja. (31.05.2017). Kohanemisprogramm. 107 Riigi Teataja. (25.06.2015). Welcoming Programme. Welcoming Programme: mid-term evaluation  feedback form; see also chapter 4.5.2). This indicates that in the opinion of the participants, the programme and trainings answer to their needs. However, it should be taken into account that from the service design principles, users of a service almost never evaluate their needs adequately. This was seen also in (focus group) interviews where several shortcomings came up during discussion. Thus, the subjective assessment given by the participants on how or whether they acquired one or the other skill or information, may be somewhat biased (and cannot be the sole basis for the evaluation of the service). Although there are several places for improvement (see chapter 4 and subchapters below, for example some information given during the courses is not relevant to the participants, some information is missing, background of participants can be considered more etc.), according to the officially stipulated aim of the programme (see above) and the content of the modules according to this stipulation, the intervention of the programme is relevant regarding to set goals and priorities (incl. the goals of the Estonian national integration strategy “Integrating Estonia 2020”). As the trainings of the WP are based on materials and methodological guidelines produced by Expat Relocation, IOM and the Ministry of the Interior, the relevance of these materials will be examined in the following subchapter, including the accessibility and structure of the content of the WP. 7.1.1. Accessibility Having a programme is not relevant if the target group cannot attend it, or when just a very limited number of persons have the necessary accessibility. Chapters 4.5.2 and 4.5.3 described some of the shortages in the content on the website of the programme (incl. information about the date/time, place and content of concrete trainings), in the brochures/handbooks, and in the information received from different persons who engage with the target group of newly arrived migrants (e.g. different stakeholders or actors such as representatives of unions, universities, NGOs, the PBGB, etc.). These shortages indicate a deficiency in communication activities, that lead to a situation of not all newly arrived migrants being aware of the programme (see more in chapter 4.5.3), and thus, limits in the accessibility. A lack of knowledge about the programme also among the stakeholders engaging or working with foreigners, is similarly a reason the advertising materials - e.g. the printed leaflets or the website - are not used by them. This only serves to diminish the relevance of the programme, and our research confirms that these kind of materials and trainings among various stakeholders are wanted. Eligibility rules, enrolment and registration processes also contribute to the issues of accessibility. Chapters 4.5.3 and 4.6.2 describe the situation of different groups of foreigners who have the need for the trainings but are not eligible to attend. However, considering the aim of the programme (chapter 3), the national “Integrating Estonia 2020” programme, and the general availability of places in courses (free slots; see chapter 3.1 on the cancelling of trainings and the readiness to have more people/courses), eligibility rules should be looked over (recommendations in this regard in the final chapter of this report). In addition, enrolment and registration processes should be carefully redesigned to enable fast and convenient registration and to provide quick and up to date information on the courses, especially before the motivation to attend decreases (see chapters 4.1.1, 4.3, 4.4.1, 4.5). One of the main challenges of the programme in view of all the evaluation criterion is the time and location of the trainings (see chapters 4.4.1, 4.5). Our results indicate that considering the number of migrants living and arriving in Estonia, their geographical place of residency (see also part I of the report), and the needs and the number of current participants in the WP, there is room for improvement in terms of a more accessible programme to increase its relevance. Although the percentage of trainings in Tartu and Ida-Virumaa corresponds somewhat roughly to the proportion of foreigners living in these areas, our data collection indicates that overall transport connections in Estonia are not good enough to attract people to attend modules 106  from surrounding counties. Thus, having trainings close to other centres of attraction and in different times, can be beneficial. But as this may not be enough to get more people to attend the programme and/or to increase their adaptation related skills/knowledge, more varied and diverse forms of information dispersion is needed. There is also another accessibility issue that relates to individuals with special needs or disabilities. In this regard, the Welcoming Programme is an inaccessible service. The materials, training methods, and the WP in general is not inclusive and user-friendly for groups of people with special needs. 108 This includes deaf or blind individuals, or people with hyperactivity disorder who might find the trainings too challenging because of their length and format, or individuals with reduced mobility that may struggle with the current environment/location settings, etc. 109 To alleviate some of these aspects, a more carefully designed and targeted programme can be offered to these target groups, by creating, for example, a shorter course that covers the most important topics. This kind of course could be available and eligible to attend for all migrants living in Estonia, not only for newly arrived migrants. 110 If feasible, this course or courses could also be accessed as recordable webinars, or of some other type that do not require attendance in a certain time and place. 7.1.2. Structure and content of the modules Based on the interviews and focus group discussions with migrants and persons working or interacting with migrants, all the topics currently covered by the Welcoming Programme modules are relevant. Also, the most problematic topical areas as mapped in the part I of the research, are covered in the trainings. However, as the situation/policies/rules/regulations in Estonia and needs of participants change over time (including since the drafting and developing the programme in 2015), while also considering the need to increase the variety of methods of providing the information, including having shorter trainings (see chapters 4.1.1, 4.2.3, 4.4.1 and part I of the research), the relevance of topics should be carefully looked over. However, the flexibility and freedom for service providers should also be preserved, as they possess a particular know-how that might not explicitly be shared with the Ministry of Interior and this enables them to make changes according to the audience. We have identified three main topics for the improvement, as follows: • basic module: provide shorter and more accessible basic module trainings, for all migrants (more than five years of stay, including returnees with Estonian citizenship), but only during a short period of time after their arrival to Estonia; • other thematical modules: ensure fewer topical repetitions between different thematical modules, which helps make trainings more relevant while also being shorter, more targeted, and better accessible; • language trainings: different people need courses with different learning intensities; also, as the A1.1 level is not enough to fulfil the aims of the programme, higher level of language trainings will be relevant (A2 level is in the process of development/implementation by the state). In all modules, we found that an improvement of content is needed, for example, by adding more practical information. As the time of the training is limited, it is recommended to leave some topics to the handbook for self-study (and/or to some other formats of delivering information), especially in cases where some of the topics or details may not be the most relevant to the audience, to have more time for practical information. Several experts interviewed also brought out the possibility of teaching more Estonian vocabulary during the 108 Excluding refugees as specific group of people, for whom a different module/training is carried out by IOM. 109 See more from chapters 4.2, 4.3. 110 The need was brought out also in Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. Welcoming Programme: mid-term evaluation  thematical modules and/or covering more thematic topics during language courses. This would help provide more relevant or beneficial trainings to the participants. After a stay of two years in Estonia, our interviews and observations indicate a lower motivation to join the trainings. This points to the Welcoming Programme becoming less relevant, as participants find information and resources to adapt/integrate from elsewhere (gaining it also from their own personal experience during their everyday life in Estonia). Therefore, as learning from the trainings and other’s experiences may decrease the potential of negative experiences, the programme can be considered relevant and some additional possibilities should be found to ensure that people attend the programme as fast as possible after arriving to Estonia. 7.2. Effectiveness and impact Effectiveness: Are the objectives of the interventions being achieved? How large is the effectiveness or impact of the programme compared to the objectives planned? Impact: Does the intervention contribute to reaching higher level development objectives (preferably, the overall objective)? What is the impact or effect of the intervention in proportion to the overall situation of the target group or those effected? Evaluating the effectiveness and impact of the programme entails comparison between the planned and achieved objectives, and from the detailed analysis of impacts that are or may not be directly connected with target indicators. Although the programme has potential to have a broader impact than just on the participants, in its current form, the focus is put mainly on the participants, as there is a lack of usage and application of programme materials by the other actors (see chapter 4.1.8). Based on the WP monitoring report of 2018, the target milestones (number of participants, number of participants whom skills and informedness have improved) for 2018 have been achieved by more than 1.7 times (see chapter 3.1 and Table 3.1). From this perspective, the programme has been effective. Awareness rising shows the preliminary short-term impact. However, awareness rising should be evaluated by trainers, e.g. through tests, not by participants themselves as this does not indicate exactly how much participants know after the training. Also, next to the short-term impact, the long-term impact should be evaluated or monitored, e.g. through evaluating working life, which would also mean that the preliminary short- term impact is monitored and by asking for additional specific feedback about 1-12 months after attending the module. By spring 2019, there are 31 200 eligible newly arrived migrants living in Estonia with the attendance- participation rate around 15%. Thus, the programme may not have reached the milestones set as a target. However, connecting targets with the attendance percentages of eligible persons may cause difficulties in planning resources, therefore, it is recommended to examine this information as an unofficial target that supports understanding the effectiveness of the programme. Although the indicators of target levels should be reconsidered and redefined as migration levels increase, all our indications from the current research confirm that the programme has had a positive effect on the majority of the participants and their knowledge about Estonia and Estonian language (see chapter 4.3). Based on the feedback statistics of the WP, the learning objectives of the WP have been mostly achieved, depending on the person and his/her personal needs. However, having more varied, diverse, and interactive methods and knowledge of adult training methods (including how to make effective slides) would bring about deeper commitment in the participants, as well as in reaching learning objectives in full (see chapter 4.3.1.1). Some interviews and open answers to the feedback questionnaire indicate that some of the participants – even 108 while being satisfied with the trainings in general - do not learn the relevant skills they may need for the future. For example, not all participants who have attended the WP are convinced that the ID-card or mobile-ID can be valuable and beneficial in their everyday life in Estonia. One option to increase training quality in this aspect is supporting trainers with process analysis (e.g. through trainings and the process evaluation form) to find what should be improved next time. Also, it was pointed out quite often that the settleinestonia.ee website itself does not specifically help in terms of finding information on or solutions to some of the existing problems (see also chapter 4.5.2). Our interviews with different target groups also indicate a clear need to have the subsequent level of Estonian language courses available to reach some of the learning objectives, since the A1.1 level is not enough to communicate successfully in everyday situations. As seen from chapter 4.4.1 and part I of the report, the needs of and opportunities for foreigners in Estonia change over time. Thus, to help foreigners adapt more effectively, a more individual approach is desirable (including different type of methods to deliver the information), and if feasible, more emphasis should be put on the activities that facilitate long-term integration with the Estonian society (including more interaction with native Estonians). 111 As discussed before in depth (e.g. chapter 4.6.3), the overall goal of the programme is somewhat in question – as defined in the regulation as supporting the migration [process] and settling-in, and [subsequent] integration. It is difficult to evaluate in which extent the programme has helped in achieving these goals, especially with regard to supporting integration, as integration is typically considered as a long-term process, which sometimes may even take generations. Identifying the objectives of the Welcoming Programme more clearly would help to better ascertain its success. Moreover, it could also help to improve the structure of the WP itself, since defining the purpose of the WP less vaguely will give those running it a much clearer and distinct understanding of the strengths and shortcomings of the programme. The impact of the programme can also be improved through active communication activities (with the help of the communication partner, see chapter 4.1.4). Firstly, it will increase the awareness of the programme and the understanding of who is eligible to participate. Secondly, the more participants there are, the better the chances to share experiences and/or to support establishing social networks among each other. Thirdly, if employers, universities, and other organisations engaging or working with (newly arrived) migrants receive regular and clearly targeted information about the programme, more people may attend the programme and/or get the necessary information (for example through the handbooks online or on paper), thus increasing the impact of the programme. As of now, there is a clear lack of spill over effects 112 or of affecting the other parties, 113 as the programme is not well known by different actors in Estonia (including some employers who employ foreigners). Therefore the materials are generally also not used outside the programme itself, e.g. by enterprises, universities, NGOs, etc., to introduce general topics involving Estonia or the WP itself if they have foreigners, although this would be valuable (see also chapter 4.1.8). Equally important for the impact are organisational questions like the size of the group, the place and time of the trainings, and communication during registration as well as after the course. Although the size of the group cannot be too small as there will be less experiences to share, the group also cannot be too large as there may be no time to address every question and may limit the teaching method chosen for the training. However, the 111 See also Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 46. 112 See Manuela, A., Vinecenzo, D. (2010). Program Evaluation and Spillover Effects. 113 If not to consider indirect effect on persons who deal with foreigners: as foreigners are more aware of different aspects, it is easier to communicate with and explain options and there should be smaller need for social benefits as they cope by themselves. Welcoming Programme: mid-term evaluation higher the number of foreigners attending the programme, the higher the overall impact of the trainings. This can be facilitated by having trainings in more (geographical) places and with a better variety of times (better accessibility). Another issue influencing the impact of the WP is the lack of diversity of methods/forms facilitating the acquisition of information by the participants (e.g. longer courses together with shorter ones, webinars, recorded sessions or videos, etc.; see chapters 4.4.1 and 4.5). This kind of diversity would help to satisfy the different desires and needs of the users and thus, help to mainstream the WP among wider group of newcomers. Moreover, well-communicated aims, eligibility rules, registration process, and clear communication after the trainings support the increase of first-time attendance and more specifically, to increase the attendance in more than one module (i.e. repeated participation in the WP). The further development of the registration process to WP modules in this regard is a key moment, as it allows to identify the person’s most utmost needs (and already existing information about Estonia) in prior, and in turn, target his/her needs in a best manner – by indicating the topics where he/she needs additional information (for example through a pre-populated list), support or consultation. Based on this, trainings with specific dates can be suggested to the participant. In a way, the process is reversed – the participant indicates his/her wishes, this information is gathered from all the potential participants in certain time-frame, and then the most suitable modules and times are offered to the person, not the vice versa. 114 Also, in its current form, and as English-speaking foreigners may also speak Russian and vice versa, trainings in all languages should be shown in both language versions of the WP website. In situations where there are sufficient resources for the implementation of the programme (for example, the courses can be given to all those who wish for it) and in situations where the need for trainings is high, even by those who are not eligible, eligibility rules should be re-examined. Broadening the target group of the programme, at least for the basic module, may speed up the settling-in process in general over the whole target group of foreigners living in Estonia, and decrease the amount of potential negative experiences as well as problems with the integration later on. This is mostly the case with migrants who arrive to Estonia with D-visas (short-term stay) and are not eligible to almost any of the national services; however, these short-term migrants may and tend to become long-term migrants quite quickly. Also, our interviews indicate that there is a high need for the programme among those who have Estonian citizenship by birth, although they have never lived in Estonia, or lived in Estonia many years ago. Our research confirms the findings also from other studies, 115 that people with short-term visas, foreign students, returnees, diplomatic staff and their family members, as well as foreigners who have been in Estonia longer than five years and foreigners who have already attended desired modules, should be eligible to attend (or attend again) in at least some of the modules (see also chapter 4.4.1). In some cases, a person may be interested in taking the same module again, or to take the module from a different perspective than the first time – for example in the case of becoming pregnant, becoming a parent, becoming a student, becoming unemployed (e.g. during the time of an economic recession), etc. In its current 114 It is also worth considering asking some of the questions as set out in the feedback form before the module takes place, i.e. during the registration at the website. For example, the question no. 2 in the feedback form (“Your evaluation of reaching the learning objectives of the training. As a result of the training you:”) can be rephrased and asked prior, in order to identify the needs of the participants. By getting this information, people can be targeted and channelled to different modules based on their needs, wishes or prior knowledge about Estonia. 115 See e.g. Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 59-60. 110 form, the WP does not match with the life-cycle of a person, and after being in Estonia for a while, some of the programme for the foreigner as it is becomes mostly obsolete (see chapters 4.4.1 and 4.5). Testing the knowledge gained and giving feedback to the trainings, at the end of the training, are an important part of the modules. One helps to somewhat foster or test the knowledge and information gained during the course, the other provides input for the further development of the trainings. However, as pointed out in chapters 4.1.1 and 4.2.4.4, the impact for participants and trainings can be higher if different methods are used or combined for getting feedback. Our observations indicate that in many cases, the filling out of the feedback form is not taken seriously – this is also reflected from the general observation of all feedback forms, where most respondents have graded all training components with the score of 5 out of 5, without any further explanation, making it questionable how seriously the feedback was given. If the feedback form is filled out in a hurry right at the end of the training, without thinking seriously about the questions and without explaining the grades given, it may be much more valuable to only ask one or two questions in an open answer format, instead of a formal questionnaire. Also, to understand why around a tenth of all eligible people attend the WP modules, it should be considered to add a question about where the information about the programme was received, in order to improve the communication. 116 The feedback received should be combined with trainers’ self-evaluation of the training process and if possible, with long- term impact (e.g. asking feedback about six months after attending the training, checking the employment, etc.), to have a better understanding about the impact of the training. Participants’ handbooks are seen as valuable resources to look over the information if needed. Several experts agree that having and sharing this kind of material is necessary, if extensive information is provided over long days, as some may not be able to grasp all the information. However, as covered in chapter 4.2.3, handbooks are not very comfortable to use, and the information is not represented in the best possible way - there is sometimes too much or too little information, and they are not very practical to be carried along nor easily readable. Several possibilities to develop the handbooks were mapped during our research to increase their usability and from there, the impact of the programme as well, as follows: 1. Introducing a new type of handbook in a more practical and welcoming format that offers an accessible and easy-to-read overview of the most important aspects of settling and adapting to life in Estonia. Although some topics are covered in several modules, there is no need to combine all information into a one single handbook, yet this kind of smaller (yet thicker and firmer) handbook should offer a bespoke alternative to the various other handbooks and enable the participants with easy access to most of the more general types of information about living in Estonia, without having to resort to the several module-specific handbooks. Such a (for example, a ring bound) handbook printed in A5 or another custom size is easy to carry around, practical and provides the opportunity to present information in a more graphic way. This generic handbook could either be handed out alongside the traditional module-specific handbooks or be the only printed handbook that participants receive during trainings; with the traditional module-based handbooks becoming an online-only option. Creating a comprehensive handbook that includes all of the basic information for settling in Estonia could also serve the purpose of communicating the work of the Welcoming Programme and attracting foreigners to join. This could be done by using the handbook as the first point of contact with the service: receiving it when the foreigner picks up their ID-card from a Police and Border Guard Board service point, or even earlier, when the foreigner first goes to the Police and Border Guard Board or local municipality to start the process of registering and receiving the permit/ID-card. 2. Creating and adding a specific section for basic information regarding settling in Estonia and adding it to all the modules’ handbooks (similarly to the information about living permits at all handbooks). This 116 Starting from 2019 this is asked at least at the begininng of the language course. Welcoming Programme: mid-term evaluation  approach would allow participants to have the basic information about Estonia regardless of the module they attend. However, this approach would put into question the need to have a separate Basic module, or at least its structure and length. 3. Re-designing the concept of the handbook so that each module represents a section of a whole handbook. The modules are elements and parts of a whole, the Welcoming Programme. This concept could be translated into the handbooks, where each of the modules becomes a section in a larger handbook that comprises the manual for settling in Estonia. If done properly and carefully, the handbooks could become prized guides to living in Estonia, and even collecting the different handbooks could become an attractive reason to attend all the modules. 4. Re-design the handbooks as manuals and tools to be used during the trainings by the participants. As described before, the usage of the handbook during the training session greatly depends on the trainer’s style and approach to the content. A solution could be to design the participants’ handbooks as interactive manuals or workbooks, with specially designed activities, quizzes, space for notes, short exercises, etc. 5. Handbooks are compiled and updated in cooperation with representatives of organisations that are dealing with the topics covered in handbooks. Although the most important information seems to be covered, there are possibilities for improvements, showing the need to involve more experts in updating the handbooks. There are three aspects that should be kept in mind while updating the content: i. Is all the needed information covered?; ii. Is all the information covered under the correct heading?; and iii. Is all the information represented in the best way? All of these recommendations could currently be applied to the participants’ handbooks for improvement. However, the nature of the materials as a touchpoint is, even if crucial, just one part of the larger structure of the service. As such, any changes in the participants’ handbooks should be made following the service logic. To increase the impact of the programme, the materials should be developed to support the chosen training method, increase the consistency of the brand, and enhance the delivery of information. Therefore, it is imperative that the handbooks are adjusted to the changes in the structure, changes in the training methods, and changes in the Welcoming Programme, etc. The videos used during the trainings in the classrooms, as a method of introducing different procedures/services, change the rhythm of the training and better showcase the learned materials, increasing the impact of the training, but are currently underused (see more in chapter 4.2.4.3). Foreigners arriving to and living in Estonia need practical, actionable information that can guide and direct them in their daily activities. The video format has many positive characteristics, it can be used to convey a large amount of information in a short time, edited for clarity and can be re-watched by participants as many times as desired, increasing the efficiency. Therefore, using videos as an opportunity to provide an overview of the processes the foreigner needs to undertake is a useful tool for increasing the impact. Creating more videos in the form of “how-to” videos, or micro tutorials that could provide links and information for foreigners on commonly asked topics or processes. All of the Welcoming Programme’s videos should be located under one account, on the website or the social media account used for the programme and links to videos should also be in the handbooks to increase their usability and impact. Moreover, ensuring the quality and homogeneity of the videos helps to optimise their usefulness and coherence. Using more interactive methods, including videos, shortens the time foreseen for other activities within one module. However, one of the conclusions from our observations is that instead of slides, more stress should be put on practical processes, sharing experiences and finding solutions to genuinely experienced problems (see chapter 4.2.4) to increase the value and the impact of trainings. This will be supported by slides with less text and more visual elements, including information that is easier to understand, and the knowledge that there is no need to cover every detail, which would leave more time for questions and comments. 112  Also, trainers should make a more concentrated effort to apprise the particular questions and/or topics that the participants would like to see discussed over the course of the session at the start of the module, for example by creating a post-it wall (see chapter 4.3.1). Stronger support by the service provider is needed in this case as several trainers indicated during the interviews that knowing the size of the group and having some information regarding participants prior to the trainings may increase the effectiveness and impact of the training. Also, increasing the competences of trainers in multicultural learning and andragogy (incl. competence in self- and process analysis) may help to find a balance between different activities and topics to cover. 7.3. Efficiency Are the objectives being achieved economically by the intervention? Are there any needs for changes in the system? Evaluating the efficiency of the programme compares the current and alternative activities and process of the programme, which helps to indicate whether the most efficient process has been adopted. The research did not focus on the costs of implementing the programme. Based on the 2018 monitoring report, the target milestones for 2018 were achieved (see chapter 3.1 and Table 3.1). However, there are several possibilities to increase the efficiency of the Welcoming Programme. As analysed in chapter 4 and in earlier subchapters, in the case of the WP, the in-depth evaluation of efficiency is complicated as the regulation of the programme mentions both migration, adaptation and integration, whereby the emphasis on the implementation of the activities is mainly on adaptation (as defined mainly through the delivery of information, see more in chapter 4.6.3). It can be interpreted from the practical implementation of the trainings (thematical modules) that the programme is mainly to support initial adaptation, by giving an overview of most important information - what to get from where. Our research shows that the most important preliminary information is covered during the trainings, although modifications are recommended (see chapter 4.2). Also, most of the participants are satisfied with the programme and recommend it to other foreigners (see chapter 4.5.2), showing that most of the objectives have been achieved. However, the efficiency can be somewhat lessened in the case that the foreigner has already been in Estonia for some time and then attends the module – in these instances, the information provided or knowledge given may have less value than for the other participants, because he/she has gained similar information through the internet, experiences, contacts, etc. Also, it is somewhat questionable as to how much of the learned information is actually being used, for example after six months have passed since the training, and whether participants are more successful in adaptation and integration. Unfortunately, our research and data collection was not able to prove neither disproved these hypotheses. However, our research indicates that the deadweight 117 is not 100%, as, at least in the case of persons who reach the programme just after their recent arrival to Estonia, their time for integration may be much shorter and the trainings can help to decrease negative experiences. Therefore, the programme has time and quality additionality 118, as these are the key factors in supporting effective settling-in and integration. In addition to language training and learning, which is usually a core aspect of any adaptation/integration process, the programme also has the potential to support several aspects of integration without 117 Deadweight refers to the impacts of an intervention that would still have occurred if public sector support had not been provided. See more e.g. Scottish Enterprise Economic Impact Guidance. (2014). Impact Deadweight. 118 Additionality is about what is being caused by a policy intervention. It is a determination of whether an intervention has an effect, when the intervention is compared to a baseline (i.e. what would happen without the policy intervention). Welcoming Programme: mid-term evaluation remarkable additional expenses (see also chapter 5.2). As argued in chapters 4.4.1 and 4.5, socialising is briefly supported by trainers and usually at the very beginning of the foreigners stay in Estonia, there are almost no contacts with native local Estonians. As indicated by some trainers and experts in our interviews, and as can be seen from the experiences of other countries (see chapter 8), the creation of contacts with locals should be encouraged to support the long-term integration, e.g. through attending cultural events, having a local mentor, or by being a volunteer as brought out also during design process and validation seminar. Several Estonian organisations have their own programs to support foreigners, yet there is almost no cooperation or mutual sharing of experiences in providing the information to foreigners. Different actors (including the WP participants themselves) do not know that the materials of WP are available online (see also chapter 4.1.8). If all organisations would have their own programme to support settling-in, it would be a waste of resources and would diminish the effect/need for a one-stop governmental programme (i.e. the WP). Therefore, there is a need to map the variety of similar services and their differences (see part I of the report), and to focus on the cooperation of different services/actors so that all foreigners would get the needed support. There are several potential methods to share basic information that supports settling-in and adaptation, e.g. sharing online materials, carrying out shorter workshops on particular topics, having additional online webinars and seminars (see e.g. chapter 4.3.1), but most of these are not currently used within the Welcoming Programme trainings. Although it is not necessary nor meaningful to replace the current format with some other, the diversification of options may decrease the amount of the instances when the trainings are cancelled (in some cases, only with a notice of a few days ahead) due to lack of the minimum number of registrations and decrease expenses of the programme per person as more people attend the WP or use materials produced in a programme. Having several of these options combined together would not only help to increase the accessibility to the programme but also gives the participants the possibility to get some information earlier compared to the current schedule of trainings. This is especially the case in the summer period, where the WP thematic module trainings are usually on pause. Also, our research shows that compiling pre-arrival (digital) materials to persons who plan come to Estonia is recommended to increase successful adaptation (i.e. pre-departure services). This may also help to introduce the programme and enable going through the basic information faster (see also chapter 9). While looking at the resources needed for the intervention, one of the key problems in efficiency is the number of actors connected to the programme and understanding their tasks, their dependence on each other and the workload that could be automated. Although the number of service providers has been reduced already (see chapter 4.1.2), the process to attend the programme involves several different actors (see chapter 4.1). This is one of the risk factors for being an efficient programme, as administrating different tasks and communicating different activities of the programme may be more cost-effective and have higher impact if done by one actor or being in responsibility of one actor. In this case it is also possible to have better understanding of what kind of information someone has received to carry out strategical communication activities and be sure that all newly arrived migrants are aware of the programme. Our research indicates that there is lack of cooperation and sharing of experiences between different actors – similar activities are carried out and similar materials are compiled by several actors, hinting at the possibility to increase the efficiency. While the WP already has existing guidelines, it could be valuable to draft a “service handbook” in which all of the responsibilities of each stakeholder are clearly stated and available for all providers to see. Processes and goals of the service could also be shown in this handbook, giving all actors the possibility to understand the tasks that need input from them, the tasks they are dependent on, or cooperation possibilities. Also, regular meetings with various service providers are recommended (e.g. twice a year) in order to share experiences and find common opportunities to improve the relevance, effectiveness and impact of the WP. Ideally, all service providers should attend, as having several perspectives of the Welcoming Programme could provide a more holistic view of problems, situations and needed improvements. 114 Regarding efficiency, there are also options to reduce costs related to the WP. For example, the work done by the PBGB while checking the eligibility to the programme could and should be automated (see more in chapter 4.1.6). Also, even if the letters sent out from Expat Relocation to participants are automated, at least some of these should be integrated into one point of communication (see chapter 4.1.1.3), especially in cases where a person registers for several trainings at once. The more information is sent out, the more likely that it may get lost, with the recipient getting several letters in short period of time, as the communication in this kind of situation may not be effective any longer. The efficiency of the communication activities of the WP was questioned by several experts and representatives of employers, unions, and universities. There seems to be a somewhat of a general lack of awareness about the programme among these actors. With the new communication’s partner as of summer 2019, we expect awareness to increase. However, steps must be taken to avoid a situation similar to the one occurring in 2018, where the WP’s strategy and communications were not coordinated by anyone. Moreover, the Welcoming Programme could benefit from more frequent interaction between the different actors, stakeholders or 3rd parties in order to promote a flourishing and more systematised organisational structure. For example, some interviewed employers did indicate that they could be collaborated with more in order to spread the information among different target groups. It may also be useful to increase the attention paid to branding, as the same design throughout different touchpoints and a consistent identity of the programme will increase visibility and therefore also simplify the communication activities. From the service design perspective, another element for reducing costs is the feedback. Feedback forms are filled in on paper and even if there is a possibility to answer through e-mail (a pdf version of the questionnaire to the ones who did not answer the paper version at the end of the course), answers do not go directly to a database that can be quickly utilised by the ministry or the service provider. The feedback is manually digitised (see also chapter 4.1.7) and while this helps to gather preliminary results, its current form does not enable it to be analysed automatically using statistical methods (the data needs to be cleaned and restructured, which takes a considerable amount of time, around one month in the case of the current research). Therefore, analysing the feedback is not efficient in its current form (see also the end of chapter 3.1). Efficiency can also be increased by looking over the aims of different activities. For example, more than four e-mails are currently sent to registered participants, whereas, as mentioned above, at least in some cases it may be more reasonable to combine the information about several trainings into one letter (on this, see chapter 4.1.1.3). Also, the current language used in the communication should be edited to ensure that the aim of the letter is understandable (information about the upcoming trainings or the need for feedback – see chapter 4.2.4.4 “Feedback forms”). In its current form, some recipients have not noticed that additional feedback is requested whereas some have only noticed the need to give feedback a second time. Welcoming Programme: mid-term evaluation 7.4. Sustainability To what extent do the benefits of the programme continue after attending some modules? What are the major factors that influence the achievement or non-achievement of the sustainability of the programme? Is the programme sustainable in a current format? The sustainability of the programme is analysed from the perspective of the sustainability of the benefits of attending the programme or some of its modules. Here, the sustainability of the programme itself is also covered. The Welcoming Programme offers valuable information that supports and accelerates the adaptation of foreigners (see also chapters 4.6.2, 5.1.2, 5.2, 5.3). The information received from the programme is valuable even after attending the modules, for example, 78% of participants have also looked at the training materials after the end of the module and found these useful (see chapter 4.2.3). However, based on the interviews and other data collected, we could not establish any causal connection whether the participants have been more or a smaller amount successful in settling-in, compared to those who have not attended the programme (for this, an in-depth survey and statistical analysis is needed, for example within the upcoming Integration Monitoring 2020). Also, based on our interviews and the open-ended answers from the online survey, some participants indicate that the information received was too theoretical and too brief, so they were not able to search for needed information or carry out some needed activities on their own (see also chapters 4.5.2, 5.2). From this perspective, in some cases, the continuing benefits of the programme are somewhat diminished. Our results indicate that the sustainability of benefits is more problematic in the case of language courses. Although the feedback for the language courses is high (see chapter 5), the information from participants, experts, and our observations hint that attending a one language course (80 hours) does not support the adaptation process (or long-term integration) in full, as it does not provide enough vocabulary, grammatical structure, nor cognition of the Estonian language (see also chapter 4.4.1). The sustainability of the benefits, rather than the programme, is more questionable, as just about 34% of participants have attended in more than one module. On the sustainability of the WP itself, the main issue arises from the number of actors and their ability to cooperate while implementing the service (see chapter 4.1 and 4.6.1). This includes competition with the other similar measures that support adaptation/integration in Estonia or that provide counselling/mentoring and language learning (see chapter 1, 5.1 119). The high number of actors involved in the programme is one of its weaknesses, as it impedes sharing information and makes actors dependent on each other (see chapter 4.1.8, 4.6.1, 5.3). Strong branding is also important because without a strong brand, different target groups do not understand which programme(s) they have attended. This makes it more difficult to both recommend the service to other potential users or give feedback about the programme to right channels. In relation with the shared resources (see chapter 4.6.1), branding and sustainability should be considered during the development of the handbook. As there are several providers and these may change over time, a handbook of the service could be a useful tool to ensure that there are know-how and tools that are unique to the Welcoming Programme. 119 See also Part I of the report. 116 The development of a brand as well as brand manual as a part of the handbook is also recommended, as they are valuable tools to guide communication, design the materials and the website. A common repository of valuable information could be generated by the Welcoming Programme, for example in a digital format, so that it is accessible by all providers and can be used as a platform to share knowledge and information. Therefore, to have a sustainable programme with sustainable benefits, it is recommended to look over the objectives of the Welcoming Programme (incl. distinction from the other policy measures or services), its target groups, structure and all touchpoints as identified in this report. Welcoming Programme: mid-term evaluation  OVERVIEW OF SIMILAR ACTIVITIES IN OTHER COUNTRIES To gain a better understanding of how the Welcoming Programme could look and to get ideas to improve some of the weak points of Estonia’s programme, research was carried out on the similar activities available in other countries. The current chapter gives an overview of the results of the desktop research and compares the Estonian programme with other similar programmes. 8.1. Two types of welcoming programmes The country comparison table (see Annex 6 about Welcoming Programmes in other countries) identifies the differences and similarities between 20 different similar actions to the Estonian Welcoming Programme, with regard to their target group(s), participants’ costs, time limit(s), duration, structure, history, compulsory/non- compulsory nature, and the potential sanctions as well as the benefits to either completing or failing to complete the respective programme. In general, the actions or welcoming programmes of other countries can be divided between compulsory programmes aimed at non-EU nationals or some other specific group of foreigners, and elective programmes targeting all newly-arrived foreigners. The majority of welcoming programmes in Europe were developed and implemented with the objective of helping non-EU nationals better integrate into society. In addition, a number of countries (including Norway and Sweden) have specific programmes in place for refugees and/or other individuals under international protection. These types of welcoming programmes are typified by a number of characteristics: 1. The target group is normally obliged to take part in the programme. 2. The programmes often have a set time limit and duration. 120 3. There are certain sanctions 121 (and hence also certain benefits 122) in place for those failing to comply with the rules and regulations stipulated by the respective welcoming programme. The welcoming programmes in France, Germany, Italy, The Netherlands, Belgium, Denmark, Austria, Norway, and Sweden fall into this category of targeting mainly non-EU nationals. In 2009, Estonia’s Welcoming Programme was piloted by the Integration Foundation and University of Tallinn and was also targeted at non- EU nationals, whereby persons under international protection were not eligible. 123 There are also a number of welcoming programmes (e.g. in Estonia today, Luxembourg, Malta, and Slovenia), that expressly seek to contribute towards better integrating all newly-arrived foreigners. These programmes are characterised by the following elements: 120 In other words, most of these programmes need to be completed within a certain time limit and require participants to complete a minimum and/or a maximum number of hours of tuition. 121 Such as being fined and/or not being able to obtain a (permanent) residence permit. 122 Such as being able to obtain a (permanent) residence permit and/or being (partially) exempt from future citizenship tests. 123 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. P 51. 118  1. These programmes are elective in nature. 2. They are usually less comprehensive than compulsory welcoming programmes aimed at non-EU citizens. 3. These programmes are often significantly shorter in length. 124 For further details about practices in other countries, see Annex 6. 125 8.2. The Estonian programme compared to other similar programmes The overall structure of the Estonian Welcoming Programme is broadly in line with the other welcoming programmes that target all newly-arrived migrants. This type of programme is non-compulsory, of relatively short length 126, and generally provided to the target group free of charge. Moreover, these programmes are comprised of two components: 1. A cultural and/or societal integration course that intends to help migrants better integrate into society. 2. A free or low-cost language course designed to help migrants get a grip on the fundamentals of the language(s) spoken in their new home country. However, the Estonian Welcoming Programme is also unique in a number of ways. While the other welcoming programmes falling under this category offer a standardised cultural and/or societal course or orientation day, the Estonian variant offers a more flexible programme that is more tailored to the individual needs of those belonging to its target group. Eligible participants are able to choose between a variety of modules and can, for example, decide to (only) take part in the more specialised Work and Entrepreneurship or Studying modules without having first participated in the more general Basic module. The Estonian Welcoming Programme is hence the only identified scheme not to offer a set programme to its target group(s). There are also two other distinctive aspects of the Estonian Welcoming Programme. 1. Most of the compulsory welcoming programmes aimed at non-EU nationals and elective programmes targeting all newly-arrived foreigners offer additional benefits to those who have successfully completed the programme (such as a shorter path to citizenship or (partially) exempting individuals from future citizenship tests). Completing the Estonian Welcoming Programme does not offer such benefits. 2. The Estonian Welcoming Programme appears to be the only elective welcoming programme to have a set time limit in place, as participants can only take part in the WP if they have been residing in Estonia for five years or less. 124 With Malta being a notable exception, since its cultural orientation course lasts for at least 100 hours. 125 The countries of Canada, the United States, Australia, the United Kingdom, and Ireland are also included in the table for comparative purposes. Latvia does not have a standardised civic integration programme and does therefore not neatly fall into either category. 126 With the exception of Malta. Welcoming Programme: mid-term evaluation SUMMARY AND MAIN RECOMMENDATIONS From 2014 to the spring of 2019 the different modules of the Welcoming Programme have been attended about 4 900 times, by 3 200 persons. Approximately 14.7% of eligible newly arrived migrants have attended the programme. The most popular are the language training, the Basic module and the Working and Entrepreneurship module. In general, the programme is relevant as it provides the information needed by newly arrived migrants to adapt and integrate faster. The programme is also seen as a very valuable part of the image building of Estonia – it shows Estonia as an open, helpful and inclusive country and gives foreigners a feeling of being cared for and considered by Estonian authorities and people. It is important to better understand why most newly arrived foreigners do not attend the programme. One of the key findings of the research shows that as the programme offers rather general information, it is more relevant to attend the modules just after arriving to Estonia, however at this time potential users may be facing too many other problems and information sources at that time and therefore they do not reach the programme or cannot afford time for it. Although people may gain needed information from the internet, acquittances, personal experiences, etc., it is important to reach to the programme as soon as possible after arriving to Estonia to decrease the time needed to settle-in and the potential for negative personal experiences. One of the options is to offer the most important basic information at the pre-arrival stage (digital information – files, videos, FAQ, etc., about culture, climate, working, studying, hobbies, etc.,) and offer a slightly shorter basic module after arrival to increase the accessibility to the training. Thereafter, when the most critical everyday questions have been solved and people are ready to receive more precise information about specific topics, higher stress should be put on introducing other modules, incl. language training, and attending local events. The programme is effective as all result indicators have been exceeded although these indicators may not be the most appropriate, considering the increase of immigration. The programme also has at least short-term positive impact as participants are of the opinion that their knowledge about Estonia and Estonian have improved. However, from a user service and sustainability perspective, several possibilities for improvement were mapped to increase the relevance, impact, efficiency and sustainability of the programme. The need for change is high, as just 14.7% of eligible newly arrived migrants have attended the programme and just about 36% of them have attended more than one module. Below are the most important problems to deal with in view of AT-ONE+S thematic areas: Actors Actors refers to all the stakeholders who are directly involved in the provision and creation of the service. There are several actors who are responsible in some of the activities connected to implementing the Welcoming Programme. Increasing the understanding of the actors’ responsibilities and their cooperation will increase the efficiency and impact of the programme. Also, a variety of participants should be kept in mind while modifying and communicating the programme. The more different actors are aware of the programme, the more trainings and information on the webpage of settleinestonia.ee can be referred to, again increasing the impact and the efficiency of the programme. 120 Touchpoints Touchpoints are all of the moments when the user interacts with the service. In the case of the Welcoming Programme the most important ones are the contact with the Police and Border Guard Board (service points), the website for information and registration, and the handbooks and trainings (incl. teaching materials). Research showed that the importance of the PBGB is underestimated and therefore a higher focus should be put on their knowledge about the Welcoming Programme and their ability to share information about it. Concerning the website of settleinestonia.ee, remarkable changes have been made and a new version has been published as of autumn 2019. Although the analysis was based on the old website and some of the feedback given while drafting the report has been considered, there is still some room for development. Such as, 1) making the page and texts easier to understand; 2) making the page easier to navigate and 3) adding a chat option to the website or social media channels to ask about the programme as well as specific questions on the topics of trainings. Value offer Value offer refers to the value that the service is generating or providing for its users. It corresponds to the questions: 1) why would a person use the service and not any other?; and 2) what makes the service unique? The research showed that there are several services that support settling in Estonia, and in the case of the Welcoming Programme there is a lack of coherent style and branding, which causes a lack of a strong identity and makes it difficult for participants and the target group to differentiate the service from others. Therefore, even if trainings as touchpoints are the key value of the programme and highly evaluated by participants, the information about the programme and its possibilities should be easily understandable and sharable and reach to target groups to be effective in supporting settling. Although participants have given high grades for trainings and training materials, research shows there are several possibilities to increase the value of the programme. Firstly, there is a need to reconsider what the value of the Programme is for different groups of foreigners. Secondly, there seems to be a need and opportunity for the Welcoming Programme to broaden and expand its offer through a more diverse set of formats (not only trainings) and a more diverse pool of participants. Thirdly, there is a necessity to respond to participants’ needs (preferable methods, interaction between participants, interested topics, cultural background, family status, possibility to attend whole-day trainings, etc.), to a better extent that was brought out by several target groups of the research. Needs The needs provide cues and guidance for the service provider to develop the value offer, implement the service, and choose delivery methods. As there are several actors and different types of participants, their needs (information about the programme, value content, emotional needs) are also different whereby needs change in time. To better answer to the needs of different actors and increase the relevance, impact, efficiency and sustainability of the programme, flexibility and personalisation are needed. For that new methods and formats of providing information in terms of time, location and content, are needed to respond participants’ life situation and increase accessibility to the programme. Although trainings were highly graded and 78% of survey respondents have checked the programme materials after the training and found these to be useful, the research provided several ideas to develop trainings and the handbooks to better meet the needs of newly arrived migrants. One of the key points is to have more practical information for everyday life and to support social interaction. Also, it was seen that the feedback form and feedback collection methods do not currently provide enough input to detect the needs of foreigners in order to update and improve the service in future. Welcoming Programme: mid-term evaluation Experience Experience shows the dynamic interrelationships between people and the environment, which shapes the way people perceive situations and make decisions. According to the service design concept, experience can be designed and planned by the provider. We found that users have negative, neutral and positive motivations to join whereby the main challenge in usability relates to the accessibility of the course and its information. Although the programme is graded 4.66 out of 5, and 96% of respondents reported, in feedback forms, that their informedness had improved at least slightly, interviews and focus groups showed an inability to deal with practical situations after training. Also, for non-participants the usefulness of the programme remained somewhat unclear. Therefore, as the PBGB is the first contact point and trainers and teachers play a crucial role in creating a positive experience of the service, as their work is the most memorable for the users, more stress should be put on their capability and competences to increase the number of participants and decrease the number on persons not joining or cancelling the training. Structure As the Welcoming Programme has a complex organisational structure supporting it, it was decided to include this additional element into the analytical framework. Research showed that there is a compartmentalisation of the service with interruptions in activities, overlapping processes, shared resources and unique know-how and tools of certain actors. Also, the service’s structure is seen as rigid in terms of personalisation. Main recommendations Considering the fact that the aim of the evaluation was to obtain input to develop the Welcoming Programme and there are limited resources for that, three main scenarios were developed based on the problems mapped with the research: 1. not changing anything as training materials are revaluated and updated regularly and webpage has been just updated; 2. slightly modifying the trainings and the current materials used by the programme; or 3. revaluate the aim of the programme and restructuring the programme and materials that support the provision of the information. The first scenario may not be a reasonable choice as it was seen that it may have a negative impact on the sustainability of the programme, and even more so if the programme is not offering enough value to all target groups. The second scenario gets valuable background information with some potential ideas for changes from the current report. However, it is recommended to avoid the situation where ideas from the current report are integrated into the current programme without changing the modules and methods of providing the information as it will overwhelm the programme. The third scenario is the most challenging and time consuming: representatives of actors should come together and discuss how to go on with the programme. However, as research showed, before making any changes there is a need to decide what is or should be the aim of the programme, what should be the value for different groups of participants, and what kind of restrictions are there for making any changes. These decisions will be the basis for choosing how to tackle which problems. Regardless of the above, however, below are the main recommendations for further developing the programme without restructuring it totally (explanations of the needs for the changes and more information about potential changes can be read from chapters above): 1) The aim and value of the programme in view of the MoI (for different groups of foreigners) and other stakeholders should be clarified. 122  a) If the goal of the WP is the one in the regulation, this goal needs to be communicated horizontally, strategically and systematically to all relevant stakeholders, including the participants themselves. It may help to have a one sentence slogan of the goal that is shared among all materials, communication, websites, etc. b) The aim of the programme should also be looked at in a view of “Integrating Estonia 2020” and other services that support adaptation and integration: if all modules and potential services have been attended, is the person adapted and integrated or is he/she missing some kind of support? What service should offer this support? c) Expanding the offer to a more diverse pool of participants should be considered. d) Although “settle in Estonia” fits to the context of study in Estonia, work in Estonia, research in Estonia etc., the web domain should be changed e.g. to Welcome in Estonia to avoid the confusion between different brands and programmes. 2) The awareness of different actors about the programme and its aim (see previous point) should be increased. Stress should also be put on the whole picture so that actors understand the need for the programme and their role in supporting settling. 3) Roles and responsibilities of actors should be clarified, cooperation with each other and sharing experiences should be supported (regular frequent common discussions with all stakeholders, common trainings and events to increase competences and solve problems raised). a) In the case of the Research and Study modules more cooperation with universities is needed – those modules are more valuable when taken in autumn and the benefit of it would be greater when the specifics of a university are explained by the university staff. 4) The registration process should be user-friendly. At the moment, the registration goes through a webpage where information, including the timetable of trainings is not easy to get. a) More structured schedule of trainings – e.g. basic module every first Saturday of a month or every other month, etc. b) Enable possible participants to subscribe to get information on when their preferred training takes place. c) Make registration possible at the PBGB. 5) The structure of the programme should be changed to support value delivery: a) Divide the training modules into sections, so that a whole module can be attended in one day, or only one section of it. For example, the Family module could first address life without kids in Estonia, and later, life with kids. Participants without kids, could attend the first half of the module and then leave, and they could take the other half of the module later on their lives. Information about the possibility to attend just some of the sections must be clearly communicated to the potential target group. b) Change the schedules to reduce the time spent in training and make the trainings more attractive for foreigners who do not enjoy spending eight hours learning in a classroom. c) Allow foreigners to create their own curriculum, and instead of attending modules, attending topics. This could be done by allowing participants to select several topics of interest on the website, and later providing dates when the topics will be covered. d) Ask participants about their experience level with the topic and assigning them to a group that best fits their experience level. This could be particularly relevant and useful in the Estonian class. Welcoming Programme: mid-term evaluation  e) Map participants expectations of a topic or module and group similar interests together. E.g. if the participants want to learn Estonian for work, they are grouped together, those who want to learn for socialising, are grouped together. f) While letting participants map the information they believe is necessary to them, it should be kept in mind that they are likely to lack the full “big picture” of possibilities and life in Estonia: so topics should still be offered that consider their needs based on their background, family status, time of arrival to Estonia, etc. g) Create different levels of knowledge in the modules, so that the modules could be shortened and respond to participants’ experience. For example, Basic Study module, Intermediate Study module, Advanced Study module, etc. h) Offer the information in different formats: provide informational videos through the website, offer webinar sessions, use seminars and talks only for specific topics, etc. Trainings do not need to be the only format used by the programme. i) Use different methods during the training: more interaction, socialising and practical information for everyday life; support social interaction. 6) All touchpoints, incl. trainings, materials, and the webpage should use easily understandable language and be logical. a) Shorten and simplify sentences so that even persons whose mother language is not English or Russian can easily understand what has been said (clear or plain language). b) In cases where different laws have been mentioned, it may be reasonable to add the name of the regulation and a link to more information in footnotes. 7) All touchpoints, incl. trainings and materials should use a common brand to increase the identity of the programme. 8) Handbooks should be modified so that these are usable as workbook manuals. a) To avoid the workload of updating the data in handbooks, it should be considered to compile it partly as a workbook that can be updated with the information by the participants during the session. b) Consider having one handbook instead of several ones. 9) A variety of potential participants and their needs should be considered. a) In the case of trainings, groups should be formed based on similar interests, backgrounds and needs. i) Inquire into the abovementioned aspects and preferable times while registering to trainings. ii) Share the abovementioned aspects with trainers before the training takes place. iii) Trainers: consider the information received and modify slides based on that but at the same time keep in mind that migrants may not know what they do not know and therefore at least some basic information is needed. iv) Forming groups: (1) As some topics are solved differently by EU citizens and people from third countries, there should be different training groups, if possible. (2) Consider dividing modules, e.g. working, science, so that these can be focused more on workers vs potential entrepreneurs, MA vs PhD, student vs professor. b) There is a need for more variety in methods of delivering information (see also the point 4). 124  i) Offer pre-departure information to all persons who are planning to come to Estonia or are interested in Estonia (e.g. easily understandable and navigable webpages, recorded webinars, FAQ). ii) Offer a shorter basic course for all people who have just arrived to Estonia, even to persons who have arrived with a visa or who are returnees. c) Next to general overviews, practical topics should be covered and practiced so that people actually know practical skills, e.g. how to digitally sign documents, get an identity code, use free public transport, etc. d) More stress should be put on socialising, incl. with Estonians. i) Trainers should plan breaks and the methods used during the trainings more consciously. ii) More hints should be given on how to spend one’s free time (hobbies, events, volunteering, etc.) and on meeting local people. iii) Attending local events should be encouraged. (1) The programme should include attending the above-mentioned events with the trainer, incl. explanation sessions of what to notice and keep in mind. 10) Offering practical and in-depth trainings to trainers in topics of teaching methods and processes, incl. compiling and choosing training materials, differences in teaching children vs adults, teaching persons with different cultural background, and analysing teaching processes according to the adult training occupational qualification standard (if possible, electronically), should be considered. Providing and attending a co-vision twice a year would be valuable. An alternative would be to request that trainers have an occupational standard that presumes trainers are dealing with the mentioned aspects. 11) The aim of asking for feedback and testing participants should be reconsidered: general feedback vs specific feedback to develop the programme vs information to evaluate the impact of the programme. a) Modifications are needed to evaluate the effectiveness of the training in view of the learning objectives. In the case where there is a desire to monitor longer-term impact, the feedback requested in one of the letters sent to participants after the training, should be more specific. E.g. if more feedback is requested six months after participation, stress should be put on usability of the knowledge gained. b) To get valuable feedback about trainers and to support developing their practices, questions should cover a variety of different aspects: e.g. competence of the trainer in a topic, the communication of trainer with participants, involvement of participants by the trainer, the variety of methods used, etc. c) Feedback for trainers and self-analysis of the teaching process should be easily (electronically) comparable. 12) The short-term impact should be evaluated based on the tests carried out at the end of the training, not based on a person’s own opinions. In addition to the short-term impact, looking for possibilities to evaluate the long-term impact is also recommended, e.g. through collecting statistics about whether the participants have been more successful in adaptation compared to the ones who have not attended the modules. 13) The data quality and data collection should be improved. In the registration sheet or in the feedback form, ask participants to include their date of arrival to Estonia (month/year). This is the simplest and easiest way for the future analysis of data (without the need for combining through a database on the WP participation with the registry data), to get (for example) information about the time of entry into the service; and, on the other hand, gives trainers valuable information by understanding how long the Welcoming Programme: mid-term evaluation  participants have been in Estonia (and, if necessary, allows an adaptation of the content of the training). Also, to avoid the misinterpretation the data and to speed-up the analysis of data (incl. following evaluations) the data collected (whether by an organisation or individual) should be always high quality and easily understandable. While making changes it is important to always consider the needs of participants and potential participants, and to keep in mind that the aim of the programme may/should be different as time passes and as public authorities and service providers become/are more ready to offer services and answer questions in more languages. 126 ANNEXES Annex 1. Report of the 1st validation seminar: Exploration and ideation session for the Welcoming Programme On the 25th of October 2019, the Exploration and Ideation session for the Welcoming Programme was conducted with representatives from different organizations. During the 5-hour session, with breaks, a facilitator from the Velvet design agency shared the main topics found during the evaluation activities with the participants. The selection of information to deliver was based on two considerations: the magnitude and relevance (high-relevance finding) and the possibilities it offered for exploration (how much a participant can work with this problem or information to find a solution). Thus, many detailed findings of the research such as spelling mistakes in the handbooks, the unclear enrolment process, or the placement of brochures were intentionally left out. The session followed a custom structure for the programme with the following guidelines and considerations: • Activities given to participants should be paired with sufficient information to carry them out; • Activities will be used to allow participants to explore information in depth, reflect on the information and build on it; • Both group and individual activities should be considered. The first ones will allow participants to express or define their own opinions without social pressure, while the second will allow opinions to be exchanged and ideas and findings to expand and grow; • There should be a balance between active and passive participation. All activities and information given during the session had the objective of delivering the main findings from the research to the main stakeholders, to validate and confirm findings, to create a space for exploring solutions to the problem areas detected in the Welcoming Programme and to create a common understanding between participants about the need to view services from users’ perspective. All activities undertaken during the session followed these objectives, and a pragmatic design approach was taken to ensure the delivery of information, mainly that participants “learned by doing”. • The creation of ideas is not the main goal, but a conduit to understanding and exploring the limits of the Welcoming Programme. To support the learning by doing approach, the facilitator guided the group to create a series of proposals for the improvement of the programme, taking into consideration the needs of users. To relay the needs of users to participants, the facilitator presented five different personas complied from the research explicitly for this exercise. Each team was given a persona to work with and design for. The desired output of the session was an increased understanding of the complexities of the Welcoming Programme, its purpose and value, expressed through a series of improvement concepts created by participants. To this extent, four final concepts were created between four participants’ groups. However, during the session more than 300 different ideas were expressed and written by participants, many of which did not touch upon the last concepts created by the teams. During the session, two voting rounds were Welcoming Programme: mid-term evaluation conducted, the first one between the teams, to select their most interesting ideas to develop. The results of that voting can be seen in the table below: # of votes Idea 1 Visa holders eligible for WP 2 More detailed information on visa and residence permits and different possibilities 1 Welcoming module before permit 2 Use newcomers with pedagogical background 1 Housing forums and renting information 4 Online medium 2 Bridge between employers and newcomers 2 More personalized service and splitting the modules into parts 1 Voluntary activities 1 Teaching small-talk to start contact 3 Alumni of the Welcoming Programme 2 Webinars for concrete topics 2 Activities that support making friends and practicing language. (i.e. Volunteering, hobby groups) 1 Offer shorter courses and a working module for the D-visa. 1 Cooking together for language training 1 Visits to various organisations like Töötukassa, EMTA, etc. 1 Visits to locals’ homes for events like Christmas. 1 Have local mentors for a group of foreigners 1 Practically go through the steps of registering to services 1 Specialized real-estate broker services for foreigners 2 Creating a newsletter 3 Patron/matron. Having a spokesperson for the Programme 1 Finding a hobby 1 Audio-visual materials 2 Special language courses for families 3 Make a personalized plan so that foreigners can achieve their dreams in Estonia 3 Settle in Estonia podcasts in many languages 1 Audio materials 1 Online information and classes 5 Personal coach or mentor 3 Having follow-up sessions with foreigners 2 Speed dating 128 The second voting session allowed all participants to vote for any idea they found most relevant to pursue from all the teams’ ideas and concepts. The results of that voting session were as follows: # of votes Idea Notes 3 “Selling” the Welcoming programme by the PBGB 1 Sending text and email reminders to participants 1 Regular training 1 Coaching-mentoring 2 Follow-up sessions 4 Online medium 2 Bridge between employers and newcomers 1 1-month long paid language camp 5 Settle in Estonia podcast The 5 votes are added to this idea’s 3 votes from the first round. 1 Personal coach or mentor 1 Collect data about interests when the participant enrols through the website 6 Creation of a personal plan by each foreigner during the WP 2 Follow-up meetings 1 Having happy residents 1 Patron/matron. Having a spokesperson for the Programme 1 The alumni programme concept This concept was created by one of the teams. The concept is that all participants of the Programme can later become alumni, upon “graduation”. The alumni can keep having meetings and support newcomers. 1 Giving an option of attending the regular programme or having a webinar introduction. 2 Webinars with concrete topics 2 Activities that support making friends and practicing language. (i.e.. Volunteering, hobby groups) 7 Alumni of the Welcoming Programme 4 Welcoming Module before the permit or ID card is given out 5 Online course offered for pre-settling (before arrival) 4 YouTube channel with success stories 1 WP for visa holders Welcoming Programme: mid-term evaluation The four concepts created by participants directly addressed some of the main problem areas covered during our research, including: • Awareness of the Welcoming Programme; • Accessibility to the Welcoming Programme; • Format of the trainings. No personalization possibilities and lack of variety in the offer, which responds to the needs and desires of users; • Unmet user needs and desires. Other areas of our research were not as popularly undertaken for experimentation, or were addressed tangentially. In this category, we find: • Consistency of the service and brand; • Purpose of the Welcoming Programme. While the ideas might not necessarily be ready to be deployed, financially feasible or consistent with the Ministry of Interior strategic vision for the Programme, the results of the experimentation and ideation session can be considered positive, as the ideas and exploration by participants occurred in several levels, from the systemic to the detailed, and touched on the different categories our ATONE+S methodology. 130 Annex 2. Personas Figure 2 Persona 2: Aldert from the Netherlands Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 3 Persona 3: Baran from Egypt 132 Figure 4. Persona 4: Khrystyna from Ukraine Welcoming Programme: mid-term evaluation Figure 5 Persona 5: Nikoloz and Tsisia from Georgia 134 Figure 6 Persona 6: Vlad and Artjom from Russia Welcoming Programme: mid-term evaluation Annex 3. User journeys Figure 7. User journey 2: Aldert from the Netherlands Figure 8. User journey 3: Baran from Egypt Figure 9. User journey 3: Khrystyna from Ukraine 136 Annex 4. Other figures Figure 10. Diagram showing the artefact touchpoints of the service. Annex 5. Analysis of the old webpage As the webpage was updated before publishing the report, the current annex includes feedback for the old webpage of the Welcoming Programme. As this section has been written before updating the webpage, it is written in a present tense. Researchers have not compared the old and new webpage to see what of the below mentioned pain points have been solved. The website presents many issues and according to our interviews and service safari, has never been finished in a function or a form to reflect the ministry’s initial plan for it. By its nature, the website is a tool meant both for the participants’ and the service providers, and as such, the need to renew and rebuild it into a functional one is important. The website should provide a benefit for the end users as well as the service providers. While analysing the website, our method of approach was from both its main purposes: to act as an informational medium, and, as a practical tool for registering. In the following subchapters general aspects of the website are also described and analysed. General Brand The website uses the old Estonia brand, and it also differs in the brand usage from other touchpoints, as can be observed in the general touchpoint diagram shown before. The brand is inconsistent, and mostly only the visual identity elements are used, without considering other aspects such as the tone of voice, character, etc. Welcoming Programme: mid-term evaluation Language The website is available in three languages: Estonian, English and Russian. There is also an option for the visually impaired. Even though the international protection module is conducted in Arabic, there is no Arabic version of the programme’s Website. The website has non-graded legal language, making difficult to understand the text (also see chapter 4.2.1.2.) This is especially true when the language of the website is not in a person’s mother tongue. Navigation The navigation is confusing and unclear. The navigation is done through a menu, but the menus change from page to page, as can be seen in the images on Figure 4.11. Also, the information is divided onto several pages, without any need to do so. The general information about the Welcoming Programme shown on the website (in the English version) is the following (each of these subtopics has its own page, even though the information could be shown in one single page): 1. Who can take part of the Welcoming Programme? 2. How can you register for the Welcoming Programme’s training modules? 3. Who are the instructors? 4. Frequently Asked Questions Moreover, there are no sub-menus explaining “What is the Welcoming Programme?” This information can be accessed by clicking on an image on the landing page, but the reason for such an action is unclear. Figure 11. Screen image of the Welcoming Programme’s website’s menu and progress tabs Further analysis was done to understand the navigation of the Welcoming Programme’s website by creating a diagram of its architecture (figure 4.12 on the left). The diagram and architecture of the website demonstrates 138 the unnecessary repetition of information, hidden pages, unclear hierarchy and redundant pages. The relegation of the registration page is behind many layers of content. The content-pages are very similar looking, making it hard to understand whether one or the other content-page has been visited before or not. In Figure 4.12. we provide a potential solution on the right (the flat structure), created by a digital designer, for the website architecture that could possibly provide more clarity, and eliminate the unnecessary content and steps in the navigation. Figure 12. Comparison of the current website's structure to an initial proposal by researchers The website problems point to a lack of conscious development of user-experience and the user-interface (UX and UI respectively). The current website seems to act as a repository of information regarding the Welcoming Programme, while relevance and value to the participants and to the public or other actors/stakeholders (employers, universities, NGOs active in the field of migration/integration, etc.), is not presented in the best manner possible. Mobile version The mobile version of the website is not responsive, and it has not been designed. This results in a poor performance when the website is opened in a mobile device, as can be seen from the Figure 4.12., captured screen shot from a mobile device. The information is unreadable, there are large white spaces, the website is hard to navigate by scrolling and the possibility to provide or highlight any valuable information is lost. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Figure 13. Screen shot of the Welcoming Programme’s website taken on an iPhone SE Interviews with the past-users of the website confirm that the website has an outdated look and is considered unattractive. In some cases, the website is perceived as untrustworthy. Some interviewees indicate registration problems and that some links do not work. It should be also pointed out that the perception of Estonia as a digital society also plays a role in some of the website users’ perception of the website’s untrustworthiness, since better a designed website might be expected. 10.1.1. Informational medium One of the central aims of the website is to share the information about the programme. The current subchapter covers the issues with copywriting and the relevance of the information. Copywriting Copywriting is the activity of writing texts for advertising or marketing, and in the case of the Welcoming Programme, the copywriting mechanism is also used for the website and for all other communication. As an informational medium, the website has too much text, as can be seen under the menu “Who can take part of the Welcoming Programme”. The content of the website is more of a descriptive nature, rather than trying to convince, entice or invite participants to join. The landing page seems to hold more enticing information, but fails to explain what exactly the Welcoming Programme is. Examples of this can be seen under the description of the Welcoming Programme, with texts such as: “The Welcoming programme is aimed at foreign nationals who have legally resided in Estonia for less than 5 years 140 and are one of the following […]” 127 or under “How can you register for Welcoming Programme’s training modules?”: “After registration, participants will be contacted by the instructors to specify the time, place and other details of the training.” 128 Both these texts are examples of how the website is used to describe the Welcoming Programme, without speaking to the foreigner directly and using dry, direct, and functional language. Relevance of information From the perspective of the Welcoming Programme, the two most relevant pieces of information for participants are a) the information they can use to decide upon their participation or non-participation; and b) the information on the dates and times of courses and modules. Although this information is briefly shown on the landing page, it is obscured by the lack of UX (user- experience): the next available trainings are shown in what is known in web design as a carrousel (Figure 14), and are shown in the lower section of the website, thus not being prioritised. A carrousel element being used to show the next trainings poses a problem since there is no moment where the user has an overview of all the next available trainings at the same time. Figure 14. Screen image of the Welcoming Programme’s website showing the next available trainings in a carrousel of information. Another example of relevant information not being prioritized is in the description of the modules. The focus is on the content of the course, while the benefits for foreigners are “hidden” under a menu that needs to be clicked on to be displayed (Figure 4.14). While the content of the modules is important, the way to present it could involve a mix of benefits and content, making the course more relatable to the lives of the participants. 127 https://www.settleinestonia.ee/mod/page/view.php?id=123. 128 https://www.settleinestonia.ee/mod/page/view.php?id=121. Welcoming Programme: mid-term evaluation  Figure 15. Screen image of the Basic Module page and its accordion menus. Each of the module’s pages contains a sub-menu for materials, but instead of linking it directly to the course’s materials (which are available on the website), it only refers to their existence (Figure 4.15.) The training materials are accessible through the “course page”, under “more information” on the right hand of the webpage. Thus, there are no hints on the website as to how to reach the training materials and, therefore, people may not find these even though they know these should be present. Figure 16. Screen image of the information regarding materials under Basic Module 10.1.2. Practical tool for registering to the Welcoming Programme The website functions as the platform through which participants register to the course. The current chapter covers aspects related to registration and profile creation, which allows a registered person to access and view all attended trainings, and to use the forum. Registering The registration process is one of the most important aspects of the service and this is provided solely through the website. Even though it is the most important action the user should be doing while visiting the website, the option to register is not provided nor mentioned on the landing page. 142 Figure 17. Landing page of the Welcoming Programme There are several paths to arrive to the registration form from the landing page. The first one is to click on the carrousel of available courses, which directly leads to the registration form. The major drawback of choosing this path is that participants do not receive almost any information or overview of the course’s contents (topics, goals, objectives). Figure 18. Diagram showing the possible paths to register Welcoming Programme: mid-term evaluation The second path to registration is through the course’s page. With this option, however, finding the registration form is faded/submerged within the other elements on the page and is almost completely the least prioritised from the perspective of the User Interface design (UI) principles. Profile creation Creating the user profile (the user account) on the website provides little additional value or benefit to the user, besides listing the courses the participants have taken, allowing them to review their personal data, and providing access to the forum (which is not actively used by users and in which there is no information or topics (Figure 4.19)). One of the issues with the creation of the account is that, while logged-in to the account, the full names of all the people who have ever registered to participate in the Welcoming Programme are accessible through the website. This is important not only regarding the (possible violation of) GDPR regulations, but also due to the reason that most of the people who have participated on the courses have not given their consent to share this information with other actors than governmental bodies (i.e. with the public). 144 Figure 19. Still image of the website showing the participant’s “dashboard” Figure 20. Still image of the website depicting the forum Welcoming Programme: mid-term evaluation  Annex 6. Welcoming programmes in other countries Estonia All so-called 'new migrants'; including Free of charge Contingent upon the participant's enrollment in the The modules last one single day. The language course Participants can take part in a variety of one-day modules, including: Since 2015 The Estonian Government Not compulsory, although refugees are N/A Various, ranging from getting to grips with the workings of the Estonian Country Official name of the programme Target Group(s) Participants' costs Time limit both EU and non-EU citizens various modules, but new migrants can only partake in takes 80 hours to complete. 1. The basic module focusing on familiarising new migrants with the ins and outs of living in Estonia obliged to participate in the state to gaining a better understanding of a wide-ranging number of the programme if they have been residing in the 2. The Studying Module International Protection Module aspects of Estonian society. country for no more than five years. 3. The Family life module 4. The working and entrepeneurship module 5. The research module 6. The International Protection module; for those who have received international protection Duration Structure of the programme 7. The Children and Young people module; specifically designed for participants between 3 and 15 years old. Additionally, the Welcoming Programme also offers 80 hours of free language tuition (level A1). France Contrat d'integration Republicaine (The Republican Integration Non-EU citizens who wish to take up Free of charge Up to a year, although the duration of the programme The civic training course lasts for two days, while the All non-EU residents who want to take up long-term residence in France need to sign the Republican Integration Contract, which Since 2016 in its current format The French State Compulsory Being denied a residence permit. Being able to obtain a residence permit. Contract) long-term residence, although there can be extended in exceptional cases. The Republican language courses take up to 200 hours to complete. obliges participants to go through a personalised process of integration into French society, which includes: Livret_Venir-vivre-en-France_sept2016_EUK.pdf (page 21- are a number of exempt categories. Integration Contract is the backbone of the 'personalised 1. A personal interview intended to provide guidance and assess the training required. 22). integration course', which generally lasts 5 years. 2. Civic training, which is composed of two separate modules: - A module on the principles and values of the French Republic - A module that focuses on living in and finding employment in France 3. A language test. If the participant does not meet the stated language requirements (level A1 level of the CEFR), then she or he shall have to succesfully complete compulsory language courses. However, an A2 level profiency in French is required if one subsequently wants to obtain a residence permit. The Republican Integration Contract forms the core of a wider framework that is commonly referred to as the Germany The Integrationkurse (The Integration Course) Mostly aimed at Non-EU citizens, but €1365, although this fee is partially or There does not seem to be a set time limit, although The language courses consist of 600 hours of language The integration course consists of two components: Since 2016 in its current format, but the first nationwide The German government Compulsory for non-EU migrants, Various sanctions are in place, including, Successful participants will be issued an integration Course certificate, http://www.bamf.de/EN/Willkommen/DeutschLernen/Integ EU nationals can also elect to take fully waived in a large number of you can claim back half the money you paid for the two tuition, while the orientation courses requires 1. A language course (up to B1 level of the CEFR), integration programme was introduced in 2010. although those who are able to for example, reducing or cutting which enables them to become a German national after they have lived rationskurse/integrationskurse-node.html part circumstances courses if you succesfully complete them within 2 years participants to complete up to 100 hours of tuition. 2. An orientation course, which focuses on the key aspects of German society. A participant can only enrol in the orientation demonstrate adequate German someone's welfare benefits. in Germany for 7 rather than the usual 8 years. of receiving the attence certificate. course when she or he has succesfully completed the language course. proficiency and a suffient understanding of German society are exempt. There are also a number of other exempt categories. Not compulsory for EU migrants. United Kingdom N/A N/A N/A N/A N/A There is no civic integration programme in the UK. Those who wish to gain UK citizenship do, however, have to pass the 'life in the UK N/A N/A N/A N/A N/A test' and also need to demontrate adequate knowledge of the English language (at B1 level). Those wishing to settle in the UK (indefinite leave to remain) also need to prove their knowledge of the English language. A variety of charities, city councils, and other adult learning provideers have also started offering English language courses to Ireland The Irish Refugee Protection Programme Free of charge There does not seem to be a set time limit. Unclear There is no general civic integration programme in Ireland. However, the Office for the promotion of migrant migration is mandated to, Since 2015 The Irish Government N/A N/A Being able to use the provisions provided by the Protection Programme. https://www.welfare.ie/en/Pages/Irish-Refugee-Protection- amongst other tasks, "promote the immigration of legal migrant into Irish society" and to also establish new structures for this Programme.aspx particular purpose. The office also publishes a biennial migrant integration strategy, which actively monitors integration processes and also serves as a blueprint for future integration strategies. There is, however, the Irish Refugee Protection programme, which provides both language training and civic integration courses to eligible individuals. In addition, the programme provides a number of additional benefits to eligible individuals: 1. Accommodation in Emergency Reception and Orientation Centres and housing 2. Free childcare 3. Free medical care (subject to certain conditions) Italy The Integration Agreement Aimed at non-EU nationals, with Free of charge 2 years The Agreeement is valid for 2 years. The Integration agreement requires participants to obtain 30 credits. These credits are acquired by: Since 2012 The Italian Government Compulsory Not having your residence permit Being able to renew one's residence permit, or being able to obtain a there being a number of exempt 1. Signing the Integration Agreement (15 credits) renewed, or failing to obtain a permanent residence permit. categories. 2. Succesfully completing an Italian language course at A2 level (up to 12 credits) permanent residence permit. 3. A short civic culture course organised by the Italian government There is no civic integration programe in Italy. There are also other ways to earn additional credits, for instance by taking part in vocational training courses. A 'welcoming programme' specifically targeted at refugees, focusing on 'Italian values', 'Housing', 'Language', 'Jobs', and 'Healthcare' is in the making. See: http://www.interno.gov.it/sites/default/files/piano_nazionale_integrazione_eng.pdf The Netherlands Het Inburgeringsexamen (The Civic Integration Non-EU citizens, including refugees The Basic Integration Examination has to be passed Not stated, although participants are recommended to Those having to first complete the Basic Integration Examination (including most non-EU citizens, but not refugees or persons Since 2007, although the programme has undergone several The Dutch government. Compulsory for refugees. Non- For refugees: being fined up to For refugees: none (notwithstanding the benefits of taking part in the Civic Programme) as well as high-skilled migrants, with The Basic Integration examination costs pior to arrival in the Netherlands. Participants have up complete at least 300 hours of tuition in order to granted international protection) need to pass 3 different tests: changes since its inception. compulsory for high skilled migrants €1250 Integration Programme) https://www.inburgeren.nl/en/ there being a number of exempt €150, while the various exams that need to three years to complete the Civic Integration succesfully complete the Civic Integration Programme. 1. The Knowledge of Dutch Society test with a temporary residence permit. For high-skilled migrants: being unable For high-skilled migrants: being able to obtain a permament residence categories. to be taken as part of the Civic Programme 2. A speaking examination (at A1 level). Yet it is not possible to obtain a to obtain a permanent residence permit. Integration Programme cost 3. A reading examination (at A1 Level). permanent residence permit without permit and having to pay a recurring fine €290. The fee for the Participation Those partipating in the Civic Integration Programme need to pass two civic exams and four language exams: completing the civic integration of €340 Statement is €150 (this fee is waived 1. An examination that tests one's knowledge of Dutch Society programme. for refugees). However, these fees are 2. The Orientation on the Dutch labour market examination not one-off charges. If one fails one or 3. A Reading test (at A2 level) more exams, then one also has to pay 4. A Writing test (at A2 level) for the resit examination(s). The costs 5. A Listening test (at A2 level) of the integration courses themselves 6. A Speaking test (at A2 level) vary, but add up to between €1000 and €5000. It is possible to take out a government loan to cover these Belgium In Flandres: Inburgering (the civic integration path) Aimed at and compulsory for Non- EU The civic integration courses appear to be In Wallonia: The French language course lasts up to 16 In Flandres: The social orientation course takes 60 hours In Flandres: The civic integration programmes comprises three different elements: In Flandres: since 2004 in The regional governments Compulsory in Flandres and In Flandres: fines between €50 and Finding suitable employment or being able to futher one's studies. https://www.vlaanderen.be/en/moving-and- migrants(there are a number of free of charge. months. The entire integration programme has a to complete. It is unclear how long the Dutch language 1. A social orientation course, which aims to educate participants about life, work, and also focuses on the 'norms and values' in Wallonia: since 2016 Wallonia; not compulsory in €5000 for each new infringement. housing/guidance-newcomers-civic-integration-path exempt categories), but EU migrants maximum duration of 18 months, although the courses normally last. Belgium. This course is taught "in a language the learner can understand". Brussels Withdrawing from the programme In Wallonia: Parcours d'integration (the civic integration path) can also choose to take part programme can be extended when traning is still in In Wallonia: the French language course lasts at least 2. A Dutch language course (at A2 level) after having signed the integration http://www.cribw.be/le-parcours-daccueil-en- brabant-wallon/ progress. 400 hours, whilst the orientation course takes at least 4 3. 'Individual guidance', with the objective of offering tailored support to participants to enable them to find suitable employment or contract also carries a €150 fine. In (in French) In Flandres: Unclear hours to complete. prepare them for further education. Wallonia: an administrative fine might The content of a participant's civic integration path is formalised by the signing of a civil integration contract. Anyone who signs this be imposed. contract commits him- or herself to attend at least 80% of all classes in each course. In Wallonia: The integration path is a two-step process: 1. The 'welcome module', which consists of four parts: a. The Social Report: This is an individual interview aimed at getting a clear picture of a participant's individual background. b. Providing information about the Rights and Duties of citizens residing in Belgium. This presentatin revolves around 6 different themes: housing, health, mobility, employment, training, and teaching. c. Assistance with the various 'administrative procedures.'. d. A language assessment test. 2. Training and orientation, which comprises: a. A French language course. b. An orientation course Those living in Brussels are currently not obliged to take part in either the Flemish or the Walloon (this is subject to Luxembourg The Welcome and Integration Contract Open to all foreigners who legally Free of charge, although the languages There is no set time limit The citizenship training course lasts 6 hours. The There are three different services that are being offered: Since 2011 The Luxembourgish Not Compulsory N/A Demonstrated completion of the Welcome and Integration contract can http://www.olai.public.lu/en/accueil- reside in Luxembourg and also intend courses are offered at reduced rates orientation day is a half-day event. 1. A language training course in one or more of the three administrative languages of Luxembourg (French, German, and Government serve as proof of integration, and can therfore help towards obtaining integration/mesures/contrat-accueil/ to live in Luxembourg on a permanent Luxembourgish). These courses are offered at reduced rates (at A1 level). long-term residency status. Those who have succesfully completed the basis 2. A citizenship training course on "the history, the traditions and the values as well as the citizenship of Luxembourg". This course is programme are also exempt from the civic training course that is offered in multiple languages. mandatory in order to gain Luxembougish citizenship. 3. An orientation day, which is organised twice of thrice a year. This orientation day is mandatory if one wishes to Denmark The Integration Programme Aimed at refugees and newly arrived Free for refugees and others who are The integration programme for refugees and other The programme runs until the participant has been The programme is composed of a Danish language course and 'offers of active involvement' that aim to introduce participants to The integration programme seems to have been in place The Danish government, although Compulsory for refugees and newly For those obliged to participate: having For those obliged to participate: finding employment and being able to International-Migration-Denmark-2017.pdf non-EU citizens who have been obliged to participate in the Integration eligible groups lasts for one year, but is extended for able to find regular employment. the Danish labout market. This includes: since the early 2000s, albeit in various forms the programme is implemented by arrived non-EU citizens who have been one's welfare benefits reduced and obtain a permanent residence permit. For those not obliged to reunited with a family member, Programme. The Danish language up to 4 years as long as the participant has not yet found Participants are also obliged to pass the Danish 1. Guidance and Upgrading the local municipalities. reunited with a family member. Not being unable to ontain a permanent participate: being denied a permanent residence permit. although Danish municipalities are courses are no longer free of charge for regular employment. The integration contract is valid language test (at A2 level). 2. Job training and internship opportunities compulsory for other migrant groups. residence permit. For those not obliged also obliged to offer a less extensive all other migrant groups. for at least 5 years and expires when the participant is 3. Subsidised forms of employment However, it is not possible to obtain a to participate: not being able to obtain a version of the Integration programme granted a permanent residence permit. permanent residence permit without permanent residence permit. to other migrant groups. demonstrating an adequate understanding of Danish society (for instance by passing the active citizen exam) and the Danish Austria The integration Agreement Aimed at non-EU nationals, with The Module 1 and the Module 2 The integration agreement (Module 1) has to be Not stated The Austrian Integration Agreement is composed of two separate modules. Since 2011, and since 2017 in its current format. The Austrian Government Module 1 is compulsory for most non- For those obliged to fulfill the criteria set Being able to obtain a residence permit. https://www.migration.gv.at/en/living-and-working-in- there being a number of exempt examinations both cost approximately fulfilled within two years of being granted a residence 1. Module 1 " is intended to provide German language skills for in-depth basic language use (at A2 level ) and to obtain knowledge of the EU nationals who take up ordinary out in Module 1: various fines, the austria/integration-and-citizenship/integration-agreement/ categories. €150. The costs of the integration permit. However, this period can be extended in fundamental values of the legal and social systems". There are other ways to satisfy the requirements set out in Module 1, but succesfully residence in Austria. potential loss of welfare benefits, and courses themselves vary widely and are exceptional circumstances. completing the integration exam is the most straightforward way of doing so. Module 2 is not compulsory, but it is imprisonment of up to three weeks. also highly contigenton the participant's 2. Module 2 "is intended to provide German language skills for independent language usage (at B1 level) and to obtain advanced not possible to obtain a permanent It is also impossible to obtain a needs The incurred costs for Module 1 knowledge of the fundamental values of the legal and social systems." There are a number of other ways to satisfy the requirements residence permit without satisfying the permanent residence permit withou are reimbursed up to €750 if the set out in Module 2, but succesfully completing the integration exam is the most straightforward way of doing so for those who have not requirement set out in module 2. fullfilling the criteria set out in module participant has attended at least 75% received secondary or higher level education in German. Fulfilling the requirements set out in Module 2 automatically means that one 2. of the teaching units and also manages has also satisfied the requirements set out in Module 1. It is also impossible to gain a first-time residence permit for a number of to succesfully pass the module within migrant categories without demonstrating proof of elementary knowledge of the German language (at A1 level). 18 months of having acquired the obligation of compliance. Latvia The integration programme is informal in nature and does not Aimed primarily at non-EU nationals Varies, but a number of courses are There does not seem to be a set time limit. Varies There is no civic standard integration programe in Latvia. However, a wider number of language and civic education courses are Various courses have been offered since 2015. The programme is managed by the Not compulsory N/A None (notwithstanding the benefits of taking part in the programme). have a standardised name. offered free of charge. offered, primarily to non-EU nationals. Non-EU migrants do, for example, have the opportunity to receive up to 120 hours of free Information Centre for Immigrants language and the Latvian Language Agency, in cooperation with the Latvian Those wishing to obtain a permanent residence permit do nevertheless have to provide proof of adequate knowledge of the Latvian Government. language (at A2 level). Norway The introduction Programme The programme is primarily aimed at Free of charge for those migrant The programme runs for up to two years who those The programme runs for two years for those obliged to For those obliged totake part, the programme is made up of up to three components: Since 2005 The Norwegian Government, Compulsory for refugees, persons There do not seem to be any specific For those obliged to participate: acquiring the necessary educational, refugees, persons granted categories that are obliged to take part. who are obliged to take part, although this time-frame take part and is also full-time. They receive up to 600 1. Norwegian language tuition and training in social studies (from level A1 to B1). although the programme is granted humanitarian status, persons sanctions for those obliged to take part. work-related, and other practical skill to find suitable employment. humanitarian status, persons who Costs vary for those who are not obliged can either be shortened or extended by up to one year hours of language tuition free of charge. Those who 2. A Work-Oriented programme implemented by municipalities who have collective protection and However, these migrant group also For those not obliged to take part: gaining a permanent residence permit. have collective protection and family to fulfill the basic requirements set out based on the participant's individual needs. need more than 600 hours of tuition can receive up to 3. An Education-Oriented programme. family members of these categories. receive financial support during the members of these categories. by the Norwegian government and are 2400 additional hours in addition to the initial 600 hours. The Norwegian introduction programme is intend on tailoring the programme to the participant's individual needs. There is Not compulsory for other migrant course of the programme and are hence However, other migrant group are set by the individual municipalities. Those not obliged to take part, but who need to pass the therefore not a general set of requirements that must be met by every single participant in order to succesfully complete the categories. incentivised to take part. For those not also enabled to take park in the language test and the social studies test for other programme. An individualised personal plan will be created for every single participant with the aim of making sure that the obliged to take part: being unable to programme and non-EU migrants reasons (e.g. in order to obtain a permanent residence programme suits an applicant's individual needs. obtain a permanent residence permit. also need to complete the permit), are strongly recommened to complete at least programme in order to obtain a 250 hours of language tuition and 50 hours of tuition in Those not obliged totake part need to meet twoseparate requirements: permanent residence permit. social studies. 1. Demonstrating proof of having an adequate understanding of the Norwegian language. The two main ways of fulfilling this criterion are: a. Completing at least 250 hours of language tuition b. Passing a Norwegian language test (at A2 level) 2. Demonstrating proof of having fulfilled the social studies component by either: a. Completing at least 50 hours of tuition in Social Studies, or b. Passing the Social Studies test. Sweden Etableringsprogrammet (The Establishment Programme) Designed for those who have been Free of charge, with those pariticipating Up to two years, although the participant is discharged The programme runs for two years and is full- time. The programme is tailored to the participant's individual needs, but always includes the following components: Since 2010, and since 2018 in its current format. The Swedish Government The programme is no longer non- Not being eligible for or losing one's Finding suitable employment or being able to study. https://www.informationsverige.se/en/jag-har-fatt- granted a residence permit as a also receiving "Introduction benefits" from the programme as soon as the respective 1. Swedish language tuition. compulsory, and participants will not beintroduction benefits uppehallstillstand/om-du-vill-arbeta/etableringsprogram- fran- refugee or as a quota refugee, those in participant finds permanent employment or begins 2. The Introduction to Swedish society course, which educates participants about the fundamental aspects of Swedish society. entititled to introduction benefits when arbetsformedlingen/ need of protection, or those who are studying. 3. Preperatory job training; including, for example, traineeship opportunities. they do not take par in the programme. close relatives of someone falling into one of these migrant categories Malta The 'I Belong' programme Open to all third country nationals Free of charge There does not seem to be a set time limit. The Cultural Orientation courses lasts for at least 100 The I Belong Programme consists of stages: Since 2018 The Maltese Government Not compulsory N/A There do not seem to be any additional benefits (notwithstanding the https://integration.gov.mt/en/ibelong/Pages/IBelongProgra hours. It is not clear how long the Maltese language 1. The first 'Pre-Integration Certificate' stage, which includes: benefits of completing the programme) mme.aspx courses lasts. a. Basic English language courses b. Basic Maltese language courses c. Basic cultural and societal orientation 2. The second 'Integration Certificate' stage, which includes: a. Maltese language courses at A2 Level. b. Cultural Orientation courses that focus on "the social cultural, and democratic history and environment of Malta; with a specific focus on the Constitution, law, democratic values and practical sessions". It is normally required to first complete the Pre-Integration Certificate module before being able to enrol in the Integration Certificate module, although this requirement can be waived depending on a participant's 'personal circumstances'. Slovenia The Initial Integration of Immigrants Open to all citizens from third Free of charge, although it costs There does not seem to be a set time limit. Participants can receive up to 60, 120, or 180 hours of Interested indiduals first need to acquire a Certificate of Compliance before they can enroll in integration courses. The programme Since 2008. The Slovenian Government Not compulsory N/A Those who have attended at least 80% of their courses are eligible for a https://infotujci.si/en/integration-into-slovenian- countries €22.60 to obtain a Certificate of free tuition, depending on the type of residence permit consists of free Slovenian language examination (at A2-B1 level). society/free-slovenian-language-courses/ Compliance they hold as well as their duration of stay prior to 1. Slovenian Language tuition Demonstrating a basic understanding of the Slovenian language is one of commencing the the requirements for obtaining Slovenian citizenship United States Civic Education Programmes Varies, but primarily aimed at Varies widely, since these Varies widely, since these programmes are State- Varies widely. There are currently 17 states that have added portions of the federal naturalization exam (compulsory for N/A The individual States. Generally not compulsory varies Varies those in need of (additional) language programmes are State mandated. mandated. Varies widely, since these programmes are State- those wishing to become U.S. Citizens) to high school civics curricula and testing requirements. education or other forms of tuition in mandated. order to succesfully integrate into society Canada Settlement Services Varies widely per province. Varies, but generally free of charge Varies widely c Varies widely. There does not seem to be a nationwide civic integration programme. However, there are numerous settlement N/A Civil Society, in part funded by the Not compulsory None Varies services that are offered by a host of different organisations. Provinces like Ontario and British Columbia provide an overview of a provincial or federal goverment. large number of subsidised organisations (or "Work centres" in British Columbia) offering many types of settlement opportunities to refugees and most other newcomers, including, for example, various types of workshops, counselling sessions and English language classes. The provinces also fund a variety of other types of support services. For example, British Columbia's "Career paths for Skilled Migrants" programme is designed to help skilled migrants by connecting them with jobs, offering the possibility of gaining relevant work experience through internships or temporary jobs, and by offering job-oriented English language training. For Ontario, see: https://www.ontario.ca/page/services-newcomers-and-refugees For British Columbia, see: https://www.welcomebc.ca/Resources-For/Communities-Service-Providers/Services-and- Australia The Adult migrant English program Most migrant groups are eligible, Free of charge. Participants need to complete their tuition within 5 The programme provides up to 510 hours of English The Adult migrant English program offers English language tuition and classes focusing on other types of skills, with the aim of 'enabling Since 2017 in its current format. The Australian Government, but Not compulsory. N/A None (notwithstanding the benefits of taking part in the programme). https://www.education.gov.au/adult-migrant-english- including refugees, permanent years language tuition. migrants to participate socially and economically in Australian society.' implemented by the individual program-0 residents of Australia, and those states and territories. holding en eligible temporary visa. However, interested participants do have to register with a service provider within 6 months of arriving in Australia. 146 Uussisserändajate kohanemine Eestis Kristjan Kaldur, Kats Kivistik, Triin Pohla, Mart Veliste, Nastja Pertsjonok, Maarja Käger ARUANNE 2019 Uuring: Uussisserändajate kohanemine Eestis Autorid: Kristjan Kaldur Kats Kivistik Triin Pohla Mart Veliste Nastja Pertsjonok Maarja Käger Teostaja: Balti Uuringute Instituut Tellija: Siseministeerium Uuringu viis läbi Balti Uuringute Instituut Siseministeeriumi tellimusel. Uuringut rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine”. Täname olulise panuse eest Kristina Avdoninat, Ave Rootsi, Anu Massot ning kõik intervjueerituid. Uuringu läbiviimisele andsid omakorda olulise panuse projekti tellijapoolne meeskond, kuhu kuulusid Martin Tulit, Kerli Zirk, Jete Aljasmäe ja Marion Tamberg Siseministeeriumist. Balti Uuringute Instituut Lai 30 51005 Tartu tel 699 9480 ibs.ee DOI: 10.23657/2019.4  SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................4 Lühiülevaade uuringu metoodikast ................................................................................................................................. 5 Uuringu taust ja temaatilised lähtekohad ..................................................................................................................... 6 2. ÜLEVAADE UUSSISSERÄNDAJATELE PAKUTAVATEST TEENUSTEST JA TEENUSEPAKKUJATEST14 Olulisemad arengud teenuste pakkumises alates 2014. aastast...................................................................... 15 Teenuste osutamine eri teenusepakkujate ja sektorite lõikes............................................................................ 17 Kokkuvõte ............................................................................................................................................................................... 20 3. SISUVALDKONNAD ....................................................................................................................24 Kohanemise toetamine ..................................................................................................................................................... 24 Üldine asjaajamine, sh elamisõigus ja elamisload ................................................................................................... 31 Eesti keele õpe ...................................................................................................................................................................... 39 Tervishoid ............................................................................................................................................................................... 48 Majutus..................................................................................................................................................................................... 54 Tööturg .....................................................................................................................................................................................57 Haridus ..................................................................................................................................................................................... 68 Vaba aeg ja kogukond ........................................................................................................................................................73 Välistööjõu meelitamine ja Eestisse jäämine............................................................................................................ 82 4. HORISONTAALSED VALDKONNAD ..............................................................................................89 Kohalikud omavalitsused.................................................................................................................................................. 89 Uussisserändajad sotsiaalmeedias ............................................................................................................................... 94 Ühtekuuluvus ja sotsiaalne sidusus ............................................................................................................................104 Vaimne tervis.......................................................................................................................................................................109 Kohanemise mõõtmise potentsiaal indeksite ja andmeanalüüsi kaudu ...................................................... 115 5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ..................................................................................................121 Suured väljakutsed.............................................................................................................................................................122 Soovitused ja ettepanekud .............................................................................................................................................127 6. LISAD .......................................................................................................................................135 1. SISSEJUHATUS Uussisserändajate kohanemise uurimine, nii rakenduslikus kui ka akadeemilises vaates, on Eestis alles algusjärgus – esimene põhjalik ja erinevaid sihtrühmi käsitlev sellealane uuring valmis 2014. aastal ning esimene suure valimiga kvantitatiivselt sihtrühma hoiakuid kirjeldav uuring alles 2017. aastal. 1,2 Siiski on mitmed takistused uussisserändajate kohanemisel on teada olnud juba pikemat aega - näiteks juba 2011. aasta integratsiooni monitooringus (EIM2011) nägid Eestisse saabunud uussisserändajad peamiste probleemidena enda kohanemisel eesti keele õppevõimaluste vähesust ja puudulikku informeeritust erinevatest teenustest. Need on muuhulgas teemad, mis korduvad nii 2014. aasta uuringus kui ka siinses 2019. aasta uuringus. Mõned takistused on nende aastate jooksul olulisel määral leevenenud, mõned on aktuaalsed aga ka tänasel päeval Kümmekond aastat tagasi ei näinud ka erinevad sidusrühmad ehk poliitikakujundajad, tööandjad jt uussisserändajate tõhusa ja planeeritud kohanemis- ja rändepoliitika järele suurt vajadust. Täna saame aga nentida, et eelkõige seoses kahe kriisiga – nn Euroopa rändekriisiga ja Eesti nn tööjõu-puuduse kriisiga – on rändeteema ning uussisserändajate kohanemise ja lõimumise teema jõudnud nii poliitilistesse, erialastesse kui ka ühiskondlikesse debattidesse. Tõusnud on ka laiem teadlikkus ja soov valdkonna arendamisse panustada – üha aktiivsemalt on sõna võtmas paljud osapooled, sh tööandjate ja ülikoolide esindajad ning vabaühendused. Rände- ja kohanemispoliitika arutamiseks on kokku kutsutud mitmeid erinevaid töörühmi, arutelusid ning korraldatud on infovahetust toetavaid sündmusi (nt sisserände töörühm Siseministeeriumi juures kvoodiküsimuse lahendamiseks, inimvara ümarlaud, Arvamusfestivali rändega seotud arutelud, Eesti Tööandjate Liidu ettepanekud välisvärbamise lihtsustamiseks jmt). Samuti on seadusandlikus plaanis sisse viidud mitmeid olulisi muudatusi välismaalaste seadusesse (VMS), mille eesmärgiks on olnud mh soodustada välismaalaste meelitamist ja Eestisse jäämist (nt viisad iduettevõtluseks, kvoodierisused jmt). Lisaks uuringutele, aruteludele ja seadusemuudatustele on viimastel aastatel ellu viidud ka mitmeid uussisserändajate kohanemist toetavaid märkimisväärseid algatusi: näiteks kohanemisprogrammi käivitamine, migratsiooninõustamise teenuse lansseerimine, Work in Estonia programmi loomine jpm. Lisaks on käivitunud kaks rahvusvahelist maja Tartus (2016. aastal ja 2019. aastal) ning üks Tallinnas (2018. aasta sügisel). Just Eesti linnade aktiveerumine sisserände teemadel on märk laiemast ülemaailmsest trendist ehk arusaamast, et inimesed ei liigu mitte riikidesse või riikide vahel, vaid linnadesse. Ka globaalses nn talendirallis ei võistle omavahel mitte enam riigid, vaid linnad, ning seda sageli ka siseriiklikult. Talendid tulevad eelkõige konkreetsesse linna või omavalitsusse konkreetsetel põhjustel, mis on otseselt seotud kohalikul tasandil toimuvaga: olgu selleks nutikad töökohad, tugimeetmed, linna visioon, avatus, ökoloogiliselt puhas elukeskkond vmt. Seega kuna kohanemine "toimub" eelkõige just kohalikul tasandil, on kohaliku tasandi, sh omavalitsuse toetus märgilise tähendusega uussisserändajate vahetul toimetulekul. Oluline on siinjuures märkida, et hoolimata elust kohalikul tasandil, ei ela uussisserändajad väljaspool või isoleeritult sellest, mis toimub ühiskonnas tervikuna – seega näiteks olulised muutused kohalike elanike hoiakutes mõjutavad vahetult ka uussisserändajate kohanemist ning nende pikaajalist lõimumist. 1 Kallas, Kaldur et al (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. Balti Uuringute Instituut. 2 Kaldur et al (2017) "Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017". Balti Uuringute Instituut. Neile eelnes küll 2011. aasta integratsiooni monitooringu ühe alapeatükina uussisserändajaid käsitlev kokkuvõttev meta-analüüs, kuid antud juhul oli tegemist analüüsiga, mis põhines ennekõike sekundaarallikatel ja paaril fookusgrupi intervjuul. 4 Teisisõnu on viimastel aastatel Eestis toimunud uussisserändajate kohanemise valdkonnas mitmeid olulisi arenguid, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral ka uussisserändajaid ja nende kohanemist. Siinne uuring annab edasi tervikpildi sellest, kas ja kuidas erinevad teenused ja teenusepakkujad, tegevused ja protsessid, aga ka nendega seotud mured ja lahendused uussisserändajate kohanemist mõjutavad. Uuring koosneb viiest osast. Uuringu esimeses pooles anname edasi peamised arengud nii rändetrendides kui ka uussisserändajatele pakutavates teenustes. Uuringu teine pool keskendub peamiste probleemide ja lahenduste väljatoomisele üheksa peamise sisuvaldkonna lõikes – alates tööturust kuni eesti keele õppeni. Lisaks toome välja ka horisontaalsed, teemadeülesed valdkonnad mis suuremal või vähemal määral kõiki uussisserändajaid puudutavad, nagu näiteks kohalike omavalitsuste võimekus või uussisserändajate meedia- ja inforuumi kasutus. Uuring lõppeb suurte valdkonnaüleste väljakutsete väljatoomisega ning poliitikasoovitustega olukorra parandamiseks. Lühiülevaade uuringu metoodikast Siinne uuring on eelkõige kvalitatiivne, kuid selle käigus on analüüsitud ja kogutud andmeid erinevalt (vt tabel 1 allpool) – lisaks sekundaarallikate kasutamisele 3 on viidud läbi fookusgrupi ja personaalintervjuusid nii sidus- kui sihtrühmadega, vaimse tervise teemal kvalitatiivse info kogumiseks viidi läbi küsitlus välisüliõpilastega tegelevate inimeste seas ning analüüsitud on ka sotsiaalmeedia gruppide postitusi. Lisaks on analüüsitud kvantitatiivselt 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmeid. Kohanemisprogrammi hindamiseks tehtud andmekogumine ja analüüsimine on eraldi kirjeldatud uuringuaruande II osas (kohanemisprogrammi vahehindamine). Pikemalt on metoodika ära kirjeldatud lisas 1. Tabel 1. Uuringu metoodika ja valim Meetod Valim • olulisemad valdkonda puudutavad dokumendid; Sekundaarallikate kasutamine • seni Eestis läbi viidud uuringute aruanded, sh paralleelselt ja analüüs siinse uuringuga läbi viidud uuringute aruanded; • statistilised registriandmed; • rahvusvaheliste uuringute aruanded; • kohanemisega seotud teenuste kaardistamine; • EIM2017 raames kogutud kvantitatiivsete andmete järelanalüüs. • 13 intervjuud tööandjate ja nende esindusorganisatsioonidega Personaalintervjuud erasektorist; (sidusrühmad) • 4 intervjuud ülikoolide esindajatega (lisaks kirjavahetus 5 ülikooli esindajaga ja EKKA esindajaga); • 7 intervjuud avaliku sektori ja teenuseid pakkuvate asutustega; • 7 intervjuud ja 1 kirjavahetus omavalitsuste esindajatega; • 9 intervjuud ülikoolide esindajatega vaimse tervise teemal; • 8 intervjuud erinevate valdkondade ekspertidega. • 17 fookusgrupi intervjuud (koguvalim 98 inimest) Fookusgrupi intervjuud uussisserändajatega; (sihtrühmad) • 7 personaalintervjuud uussisserändajatega. • 3 venekeelset Facebook gruppi; Sotsiaalmeedia gruppide • 4 ingliskeelset Facebook gruppi. analüüs • 34 vastajat ülikoolidest vaimse tervise teema kohta Küsitlus vaimse tervise kohta 3 Sekundaarallikate kaardistus ehk viimase viie aasta jooksul Eestis tehtud uussisserändajaid puudutavaid uuringuid koondav fail, vt lisa 2. 5  • aruteluseminar kohanemisteenuste valideerimiseks, kus Aruteluseminar osalesid Siseministeerium ja Balti Uuringute Instituut Uuringu taust ja temaatilised lähtekohad 1.2.1. Rändetrendid Siinses alapeatükiks keskendume Eestisse sisserändele, võttes fookusesse eelkõige aastad 2015-2018, kuid tuues välja üldise statistika ka varasemate aastate osas. Eesmärgiks on anda lühiülevaade rändestatistikast ja selgitada perioodi peamisi rändetrende. Eesti rändetrendide analüüs näitab, et 2015. aastal ületas sisseränne Eestisse esmakordselt riigist väljarännet, mis tähendab, et igal aastal saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui Eestist lahkub. Samuti on viimaste aastate jooksul kasvanud lühiajaline ränne Eestisse, Eestisse tagasipöördujate arv, ning üha enam inimesi on muutunud hargmaiseks ehk tegutsevad – töötavad, õpivad, elavad – mitmes eri riigis. Üleilmse majanduskriisi perioodil (2008-2010) sisseränne Eestisse pidurdus ja vähenes, kuid ülejäänud perioodidel on sisseränne Eestisse järjest kasvanud (joonis 1). Suur hüpe 2014. ja 2015. aasta vahel on eelkõige tingitud Statistikaametis rändestatistika arvutamisel kasutatava metoodika muutusest. 4 2004-2018 aasta andmed kinnitavad, et Eestisse saabunud meeste arv on neil aastatel alati ületanud naiste oma. Joonis 1. Sisseränne Eestisse aastatel 2004-2018, kokku ja soo lõikes Kokku Mehed Naised 20 000 15 000 10 000 5 000 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Kokku 1 097 1 436 2 234 3 741 3 671 3 884 2 810 3 709 2 639 4 098 3 904 15 41 14 82 17 61 17 54 Mehed 578 828 1 216 2 093 2 181 2 368 1 637 2 132 1 439 2 208 2 176 9 407 8 894 10 80 10 67 Naised 519 608 1 018 1 648 1 490 1 516 1 173 1 577 1 200 1 890 1 728 6 006 5 928 6 811 6 875 * allikas: Statistikaamet Eestisse sisserändajate vanuselise koosseisu võrdlus näitab, et enamuse Eestisse saabujatest moodustavad 15- 29-aastased noored ja 30-49-aastased (joonis 2). Meeste hulgas ületab 30-49-aastaste osakaal 15-29 eluaastate oma: osakaal kõigist sisserändajatest on keskmiselt vastavalt 43,6 ja 29,7%. Samas naiste hulgas on just nooremate sisserändajate osakaal veidi suurem: vastavalt 29,7 ja 36,7%. Laste vanuses 0-14 aastat ning üle 50-aastaste osakaal kokku on aastate jooksul jäänud veerandi kuni kolmandiku vahele (22-36%). 4 2016. aastal hakkas Statistikaamet rahvastikuanalüüsi (sh rändestatistikat) tegema uuel meetodil – võttes kasutusele residentsuse indeksi, mis näitab, kui tõenäoliselt on inimene Eesti püsielanik ehk resident. Mõlemal rändemetoodikal (rahvastikuregistri- ja indeksipõhine) on oma eelised ja puudused: registreeritud rändes ei kajastu Eestist lahkunud inimesed (EL kodanikud) või see toimub suure hilinemisega (Eesti kodanikud). Samas indeksipõhine ränne paneb inimeste ametlikule tegutsemisele Eestis liiga suure kaalu elukohariigi otsustamisel ja suurendab rändevoogusid: Statistikaameti andmebaasides kasvasid rändemahud 2015. aastal võrreldes varasemate aastatega mitmekordselt. 6 Joonis 2. Sisseränne Eestisse aastatel 2007-2018 soo ja vanusegruppide lõikes 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Naised Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed Mehed 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 0-14 15-29 30-49 50+ * allikas: Statistikaamet Eestisse sisserändajad asuvad ülekaalukalt elama Tallinnasse ja lähiümbrusesse: 2018. aastal saabunutest peaaegu pooled (48%) asusid elama Tallinnasse ning lisaks 9% mujale Harjumaale (joonis 3). Populaarsemad maakonnad on veel Tartu, Ida-Viru ja Pärnu maakond, kuhu asus 2018. aastal elama ligikaudu 900-2000 inimest. Teistesse maakondadesse on aastatel 2014-2018 saabunud keskmiselt 200-400 inimest (v.a. Hiiumaa, kuhu asub elama igal aastal alla 100 sisserändaja). Joonis 3. Sisseränne Eestisse maakondade lõikes aastatel 2015-2018 9 000 8 470 8 000 7 000 6 000 5 000 4 000 3 000 2 167 1 562 1 234 2 000 900 1 000 76 208 269 173 427 173 256 243 377 394 313 305 0 2015 2016 2017 2018 * allikas: Statistikaamet 7 Politsei- ja Piirivalveametis väljastatud elamislubade statistika näitab, et viimase viie aasta jooksul on Eestis elamiseks elamisloa saanud inimeste arv iga-aastaselt veidi kasvanud (joonis 4). 2015. aastal väljastati Eestis elamiseks elamisluba kokku ligi 4300 inimesele, 2018. aastal aga juba üle 6100 inimesele. 2019. aastal oli PPA kolmanda kvartali lõpu seisuga (30. september) väljastanud veidi üle 5000 elamisloa. Viimastel aastatel on suurema osa väljastatud elamislubadest moodustanud töötamiseks väljastatud elamisload, kuid ka pererändeks ja õppimiseks väljastatud lubade osakaal jääb ligikaudu veerandi juurde. Märkimisväärselt väiksem on ettevõtluseks väljastatud elamislubade arv, mille osakaal kõigist väljastatud elamislubadest on alates 2017. aastast jäänud 1-2% vahele. Välistudengite, kes saabuvad Eestisse elama õppimiseks elamisloa alusel on samuti iga-aastaselt veidi kasvanud. 5 Joonis 4. Väljastatud elamisload erinevatel alustel aastatel 2015-2019 7000 107 6000 68 91 5000 18 28 2748 4000 2272 1800 2674 1659 3000 1370 1844 2000 1458 1513 1734 1000 1144 1297 1412 1405 553 0 2015 2016 2017 2018 2019 Õppimine Pereränne Töötamine Ettevõtlus * allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, 30.09 seisuga Kõige rohkem on viimase viie aasta jooksul asunud Eestisse elamisloa alusel elama Ukraina, Venemaa, Valgevene, India ja Ameerika Ühendriikide kodanikke (tabel 2). Populaarseimate lähteriikide võrdlus elamisloa eri liikide lõikes näitab, et eri kodakondsusega isikute hulgas on saabumise põhjuste osakaal erinev. Näiteks saabus aastatel 2015-2019 (30.09 seisuga) Eestisse õppima ja pererändega saabus kõige rohkem Venemaa kodanikke (vastavalt üle 800 ja 3000 inimese), kuid tööle tulijate hulgas oli kõige rohkem Ukraina kodanike (üle 6600). Samuti on saabunud välisõppurite hulgas arvestatavalt Nigeeria ja Bangladeshi kodanikke (vastavalt 3-4 kohal 583 ja 373 väljastatud elamisloaga), samas kui pererände ning töörände lähteriikide hulgas jäävad need riigid enim esindatud riikide nimekirjas oluliselt tahapoole: Nigeeria vastavalt 6. ja 18. kohale (137 inimest), Bangladesh 17. (58 inimest) ja 32. kohale (17 inimest). Tabel 2. Populaarseimad lähteriigid (kodakondsuse järgi) väljastatud elamisloa liigi lõikes aastatel 2015-2019 Õpiränne Pereränne Tööränne Kokku (sh ettevõtlus) 1. Venemaa 802 Venemaa 3091 Ukraina 6619 Ukraina 9440 2. Ukraina 717 Ukraina 2071 Venemaa 1520 Venemaa 5516 3. Nigeeria 583 Valgevene 372 Valgevene 516 Valgevene 1002 5 Politsei- ja Piirivalveameti andmetel oli õppimiseks väljastatavate elamislubade otsuste osas 2019. aastal novembri keskpaigaks tehtud juba üle 1’000 positiivse otsuse. See näitab, et suur osa taotlustest esitatakse ja rahuldatakse sügisel (st aasta viimases kvartalis). Seega on PPAs märgatud trendi, et esialgu tulevad välistudengid Eestisse õppima viisa alusel ja elamisluba taotletakse alles hiljem, õpingute ajal. Õppimiseks väljastatavate elamislubade arvu mõjutab ka 2017. aastal jõustunud välismaalaste seaduse muudatus, mille alusel antakse elamisluba kogu õpingu perioodi kestvuseks, mistõttu Eestis lühiajaliselt õppida soovivad tudengid tulevad siia pigem viisaga ning elamisluba ei taotle. Lisaks võttis Eesti 2018. aastal üle õpirände direktiivi, mis võimaldab teise liikmesriigi elamisloaga tudengitel Eestis õppida ilma vajaduseta siin uus luba või viisa taotleda. 8  4. Bangladesh 373 Ameerika 222 Ameerika 393 India 898 Ühendriigid Ühendriigid 5. Türgi 306 India 203 India 393 Ameerika 857 Ühendriigid 6. Gruusia 296 Nigeeria 137 Türgi 190 Nigeeria 763 7. India 269 Türgi 125 Brasiilia 183 Türgi 663 8. Ameerika 234 Määratlemata 125 Hiina 144 Gruusia 483 Ühendriigid kodakondsus 9. Hiina 219 Brasiilia 107 Gruusia 92 Bangladesh 448 10. Pakistan 159 Gruusia 95 Moldova 64 Hiina 437 allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, 30.09 seisuga Väljastatud elamislubade arvu võrdlus soo ja vanusegruppide lõikes näitab, et jätkuvalt ületab meeste osakaal naiste oma õpirändega (osakaal ligikaudu 60 vs 40%) ning mitmekordselt töörändega saabujate hulgas (osakaal ligi 90 vs 10%), kuid naiste osakaal ületab meeste oma pererändega saabujate hulgas (osakaal ligikaudu 65 vs 35%) (joonis 5). Väljastatud elamislubade saajate vanuselise koosseisu võrdlus kinnitab varasemaid trende: Eestisse õppima asuvad peamiselt noored vanuses 20-34 aastat, pererändega saabujate hulgas on suur osakaal alaealistel lastel (vanusegrupp 0-19 aastat) ja üle 25-aastastel täiskasvanutel. Töörändajatest moodustavad ülekaaluka osa (80%) mehed vanuses 25-64 aastat. Joonis 5. Väljastatud elamislubade arv soo ja vanuse lõikes aastatel 2015- 2019 10000 26 9000 8000 4716 7000 6000 344 5000 4000 1 1210 267 93 3000 0 4230 1634 1843 163 763 2000 12 791 706 521 1000 1249 123 472 903 1192 1124 690 699 0 95 182 416 387 31 Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Õppimine Pereränne Töötamine 0-19 20-24 25-34 35-64 65+ * allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, 30.09 seisuga Lisaks elamisloa alusel saabujatele, on alates 2017. aastast märkimisväärselt kasvanud välismaalaste arv, kes saabuvad Eestisse viisa või viisavabaduse alusel ning registreerivad Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalise töötamine ehk kes tulevad Eestisse lühiajaliselt töötama. PPA poolt kogutava statistika andmetel jääb aastatel 2016-2019 (30.09 seisuga) Eestis lühiajalise töötamise registreerunute vanus 13 ja 74 aasta vahele (keskmine vanus 35 aastat). Lühiajaliste töötajate seas on ligi 85% mehi ja 15% naisi. Viimase nelja aasta jooksul (2016-2019 30.09 seisuga) on Eestis lühiajalise töötamise registreerinud kokku üle 54 000 inimese (tabel 3). 2019. aastal töötamise registreerunute arv kasvab viimase kvartali jooksul kindlasti veel märkimisväärselt. 2018. aastal registreeris lühiajalise töötamise Eestis ligikaudu 20 000 inimest, kellest üle 15’000 ehk ligikaudu Rakvere linna elanikega võrdse arvu moodustasid Ukraina kodanikud. 9  2019. aastal on esimese kolme kvartali jooksul Eestis lühiajalise töötamise registreerinud üle 25 000 inimese, kellest ligikaudu 19 000 moodustasid Ukraina kodanikud. Teiste riikide kodanike osakaal jääb lühiajaliste töötajate hulgas märkimisväärselt madalamaks: Ukrainale järgnevad Valgevene, Venemaa ja Moldova, kust saabus 2018. aastal Eestisse lühiajaliselt töötama ligikaudu 850-1200 inimest ning 2019. aasta esimese kolme kvartali jooksul 900-1300 inimest. Tabel 3. Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalise töötamise registreerinud isikute arv kodakondsuse lõikes aastatel 2016- 2019 Kodakondsus 2016 2017 2018 2019* Kokku 1. Ukraina 1 226 5 589 15 480 19 205 41 500 2. Valgevene 33 471 1 110 1 360 2 974 3. Venemaa 137 359 850 996 2 342 4. Moldova 53 327 855 920 2 155 5. India 47 116 190 249 602 6. Gruusia 8 29 177 320 534 7. Usbekistan 2 2 87 432 523 8. Ameerika Ühendriigid 47 63 82 75 267 9. Aserbaidžaan 3 53 119 85 260 10. Brasiilia 32 26 73 111 242 Kokku 1 782 7 509 19 785 25 046 54 122 * allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, 30.09 seisuga 2018. aastaks seati Eestisse sisserände piirarvuks 1315 inimest. Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 2018. aastal esmakordselt tähtajalise elamisloa 6100 inimesele. Igal aastal asub Eestisse elama ka märkimisväärne hulk Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikke, kelle elukoha andmed kantakse Rahvastikuregistrisse, kuid mis on eelkõige Eestist lahkumise aja osas suures osas ebatäpsed, kuna erinevatel põhjustel ei teavitata registrihaldajat oma lahkumisest. Statistikaameti andmetel asus 2018. aastal Eestisse püsivalt elama üle 17 500 inimese. Samal ajal tuli Eestisse lühiajaliselt tööle ehk registreeris Politsei- ja Piirivalveametis lühiajalise töötamise üle 25 000 inimese. 2015. aastal ületas Eestisse sisseränne esmakordselt väljarände määra ning 2017. aastal ületas esmakordselt tööränne kõiki teisi rändeliike (õpiränne, pereränne). 6 Seaduslik ränne on kasvuteel, kuid seoses sisserände piirarvu täitumisega (2017. ja 2018. aastal poole aasta pealt ning 2019. aastal juba 2. jaanuaril) on pikaajaline tööränne saavutanud ka oma lae. 7,8 Aastate jooksul on küll piirarvu alt välja jäetud erinevate valdkondade töötajaid (nt iduettevõtjad ja IKT sektori töötajad), kuid suur nõudlus välistööjõu järele on siiski kaasa toonud Eestisse pikaajalise viisa või viisavabaduse alusel saabujate ning lühiajalise töötamise registreerimise kasvu. Seega omaette ja eraldiseisvaks teemaks on muutunud lühiajaline tööränne (nn D-viisad) ning selle sihtrühmaga seotud eluolu Eestis (vt selle koha täpsemalt peatükkides 3.1 ja 3.5). Sisserändestatistika analüüs näitab seega, et rändetrendid on muutumas: kui veel 2014. aastal lahkus Eestist rohkem inimesi kui siia elama saabus, siis viimastel aastatel on sisserändajate ning tagasipöördujate arv väljarändajate oma järjest ülekaalukamalt ületamas. Rahvusvahelise transpordi kiiruse, kättesaadavuse ja usaldusväärsuse kasv mõjutab rändetrende ka tulevikus: lühiajalise rände ning hargmaisuse mahud on viimastel aastatel üha kasvanud ning tõenäoliselt jätkavad tõusutrendi veel ka lähiaastatel. 1.2.2. Rändepoliitika Eesti rändepoliitika kujundamine eeldab selgete eesmärkide püstitamist ning koostööd neist eesmärkidest lähtuvate, Eesti vajaduste ja võimalustega arvestavate poliitikameetmete elluviimisel. Sellele viitas ka 2014. 6 Jakobson, M. (2018). Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport. 7 Jakobson, M. (2017). Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraamat. 8 Legaalse sisserände piirarvuks on alates 2015. aastast 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ehk veidi üle 1’300 inimese. 10 aasta uussisserändajate kohanemise uuring, 9 kus nimetatud aspekti – rändepoliitika aktiivset kujundamist, sh selle selget ja süstemaatilist jõustamist – soovisid paljud erinevad rändega seotud osapooled (tööandjad, ülikoolid jt sidusrühmad). Viimastel kümnenditel on pea enamike arenenud riikide valitsusi võtnud rändepoliitika kujundamises senisest palju aktiivsema rolli, ning sageli on see toimunud nii tajutud kui ka tegeliku survega riikide konkurentsivõimele, s.o. „talendiralli“ ja talendipoliitika kujundamise võtmes. 10 Ka Eesti ei ole neist muutustest puutumata ning kestliku arengu tagamiseks ning konkurentsivõimelisena püsimiseks on teatud määral paratamatu ka nendega arvestamine ja nende põhjal oma rändepoolitika kujundamine. Üheks võimaluseks rändepoliitika aktiivseks kujundamiseks on kombineerida omavahel nelja liiki tegevusi: 1) rände teadlikum juhtimine (sh talendipoliitika), 2) kohanemise ja lõimumise meetmete tõhustamine, 3) hargmaisuse valitsemine ja kaasmaalaspoliitika, ning 4) rändekontrolli ja ebaregulaarse rände vähendamise meetmed. 11 Nendest esimesed kolm teemat jooksevad läbivalt ka siinse uuringu erinevate teemavaldkondade käsitlemise juures, ning mille juurde pöördume põhjalikumalt tagasi uuringu kokkuvõttes. Ka Riigikontroll sedastab oma ülevaates riigi rändepoliitika valikutest (2015), et Eesti riigil tuleb rändepoliitika kujundamise juures vastu võtta mitmeid olulisi otsuseid ja leida vastused alljärgnevatele küsimustele: 12 1. kas tööjõupuuduse probleem lahendada riigisiseste reformide abil ja/või soodustada enam sisserännet; 2. kui palju ja milliste teadmiste ja oskustega sisserändajaid on Eesti tööturule edaspidi vaja tuua ning kuidas see saavutada; 3. kuidas suurendada pererändajate tööhõivet; 4. kuidas soodustada õpingud lõpetanud välistudengite sisenemist Eesti tööturule; 5. kuidas suurendada riigi valmisolekut sisserändajate vastuvõtmiseks ja lõimimiseks. Need teemad on olnud päevakorral ka viimased viis aastat ning mida on suuremal või vähemal määral lahendama asutud. Osaliselt on mõningaid nimetatud väljakutseid (nt tööjõupuudus) lahendamas üleüldine tehnoloogiate areng - näiteks on automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtt juba täna vähendamas rutiinsete, madalat oskustaset ning vähe kognitiivseid oskusi eeldavate tööde arvu. 13 Samuti käivitus 2016. aastal Eestis töövõimereform, mille eesmärk oli muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida, ning mis on sellisena ka olulisel määral realiseerunud. Teisalt on seadusandlikus plaanis 2017-2018 aastal vastu võetud mitmeid seadusemuudatusi, mis panustavad mitme eelnimetatud punktide täitmisse (nimetatud vaid mõned illustreerivad näited, muudatuste nimekiri on pikem): 1. Lihtsustatud on välistööjõu Eestisse toomist: pikaajalise viisa alusel võib töötada varasema 6 kuu asemel 12 kuud; sisserände piirarvu alt on välja arvatud IT-spetsialistid, iduettevõtjad, ning vähemalt kahekordset keskmist palka saavad tipp-spetsialistid. 2. Karmistatud on karistusi ebaseadusliku välistööjõu kasutamise eest: 2018. aastal tõusis trahv rikkumise eest varasema 3200 euro pealt 32 000 euro peale; karistatud ettevõtetel pole võimalik osaleda riigihangetes, ning loodi võimalus keelata ebaseaduslikku töötamist võimaldanud ettevõtte majandustegevust. 3. Lihtsustused välistudengitele: tänu EL direktiivi vastuvõtmisele on senisest lihtsam minna teistesse liikmesriikidesse vahetusõpilaseks; pärast õpingute lõppu on võimalik jääda Eestisse tööd otsima 9 kuud (varasemalt 6 kuud), samuti on võimalik tulla Eestisse au pair'ina. 14 9 Balti Uuringute Insituut. (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. 10 Näiteks ühe riikide talendipoliitika mõõtva indeksi kaudu (GTC2019) on Eesti viimase viie aasta jooksul olnud edetabelis muutumatult 21. kohal. Vt täpsemalt siin. Teise sarnase indeksi (IMD2019) kohaselt on Eesti positsioonil 27, olles viimase viie aastagat tõusnud ühe koha võrra ülespoole. Vt täpsemalt siin. 11 Leif, K. (2015). Rändepoliitika eesmärgistamisest. 12 Riigikontrolli ülevaade Riigikogule. (2015) Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest. 13 Arenguseire Keskus. (2018). Tööturg 2035. Tööturu tulevikusuunad ja -stsenaarumid. 14 Mari-Liis Jakobson. (2018). Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraport. 11  Seega kuigi arengud rändepoliitika kujundamises toimuvad, näitavad siinse uuringu tulemused jätkuvalt mitmeid olulisi kitsaskohti – olgu selleks pererändajate tööhõive või laiemalt nende sotsiaalne kaasatus, välistudengite tööturule sisenemine, ligipääs teenustele (sh lühiajalise töötamise registreerunute hulgas) jpm (vt täpsemalt uuringu kokkuvõttes suurte väljakutsete all). 1.2.3. Kohanemis- ja lõimumispoliitika Sisserände teine pool on alati seotud lõimumisega - sisseränne toob kaasa muutusi ühiskonnas, mis võivad olla nii objektiivsed ehk tegelikud kui ka subjektiivsed ehk tajutud. Mõlemaid neid muutusi on üldjuhul vaja adresseerida, sageli ka erinevate poliitikameetmetega. Ühiskonnas sisserändega seotud muutustega toimetulekuks on nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides välja töötatud erinevaid kavasid ja meetmeid, mille lühiajaliseks eesmärgiks on toetada esmast kohanemist ning pikemaajaliseks eesmärgiks on toetada erinevate ühiskonnas elavate rühmade omavahelist lõimumist ja sidustumist ühiskonnaga. Eestis on traditsiooniliselt üheks selliseks pikaajaliseks poliitikameetmeks olnud lõimumiskava, mille kõrval on aga viimastel aastatel uussisserändajate kohanemisväljakutseid adresseerinud ka siseturvalisuse arengukavaga, seda mh ka Eesti julgeoleku kontekstis. Nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides, sh teaduskirjanduses, käsitletakse kohanemist ja lõimumist sageli kas eraldiseisvate protsessidena, sama protsessi erinevate etappidena, või kasutatakse nende kahe fenomeni kirjeldamiseks hoopis ühte terminit (enamasti on selleks koondimetus lõimumine). Eesti poliitikakujundamises on need kaks mõistet lahus, nagu on lahus ka vastava valdkonna eest vastutavad asutused - uussisserändajate kohanemise eestvedamisega tegeleb Siseministeerium ning välismaalaste lõimumisega (sh pikaajaliselt Eestis elavate muukeelsete ehk enamasti venekeelse elanikkonna), mh kogu ühiskonnale suunatud lõimumisalaste tegevuste eestvedamisega tegeleb Kultuuriministeerium. Kohanemist - esimesed viis aastat pärast saabumist, mil uussisserändaja saab alusteadmised ja -oskused riigis tegutsemiseks - loetakse esimeseks sammuks tema edasisel lõimumisel. Üldjuhul vaadeldakse kohanemist ka rändepoliitika ühe osana. Selle protsessiga kaasneb üldjuhul ka kaasatus ühiskonna erinevatesse sfääridesse (isiklik, tööalane, ühiskondlik, poliitiline jm). Oluline on siinkohal rõhutada, et edukas kohanemine pärast riiki saabumist on oluline ka edasise eduka lõimumise jaoks, kuid kohanemise edukus – kui käsitleda kohanemist kui informatsiooni ja teadmiste omandamist – ei tähenda omakorda ilmtingimata ladusat, ilma murekohtadeta lõimumist. Kuna tänased lõimumisega seotud väljakutsed on tingitud sisserändest mis toimus ennekõike aastatel vahemikus 1960-1990, siis on peamised lõimumisalased diskussioonid ka selle ajastu nägu. Neist johtuvalt on viimastel aastakümnetel keskendutud suuresti kolmele suurele teemale: eesti keele oskus ja eesti kultuuri tundmine, üldine hariduskorraldus ja koolide nn õppekeele-debatt (nii üldharidus- kui ka kõrgkoolid), ning kodakondsusteemad. Esimesed neist kolmest juba puudutavad ning on täna vahetult mõjutamas ka uusi riiki saabuvaid välismaalasi ehk uussisserändajaid. Teisisõnu – nii keeleoskuse kui haridussüsteemi teemad kerkivad läbivalt esile pea kõikides siinse aruande peatükkides ning intervjuudes uussisserändajatega. Kolmas teema ehk kodakondsus ilmneb siinses aruandes juba mõnevõrra latentsemalt, eelkõige pikaajalise lõimumise võtmes, ehk kas ja kui palju nähakse Eestit lühiajalise või pikaajalise sihtriigina. Kuigi Eesti hariduse ja õppekeele-debatis on teatud perioodidel kõlanud tugevalt läbi rahvusriigi ideoloogia jõuline kehtestamine, on sotsiaalselt jätksuutlikum debati lähtekoht seada parima hakkamasaamise tagamisele kõikidele Eesti kodanikele ja pikaajalistele elanikele. Sealjuures on oluline silmas pidada, et funktsionaalne eesti keele oskus ja kultuuri tundmine on taolise hakkamasaamise olulised elemendid. 15 Selleks, et suurendada ühiskondlikku sidusust erinevate Eestis elavate gruppide vahel, on ka mõistlik, et põhikooli õppekavad sisaldaks rohkem teavet Eestis elavatest suurematest vähemus- või rändegruppidest, terviklikku ülevaadet protsessidest, mis inimesi rändama ja liikuma panevad, aga ka inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest. Lisaks on Eesti riigi poolt saadetud erinevatel ajaperioodidel väga erinevaid sõnumeid rändeprotsesside kohta (erinevate rändegruppide soovitavuse või ebasoovitavuse kohta), mis mõjutab nii lõimumisprotsesse kui ka 15 RITA-ränne. (2019). Mitmekultuurilisus: teoreetiline raamistik. 12  ühiskondlikku sidusust Eestis tervikuna. Sõnumite heitlikkus muudab rändes osalejad haavatavamaks. Seega on oluline pakkuda läbimõeldud infot rändeprotsesside kohta, et sellega ei kaasneks täiendavaid sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. Tänases olukorras näib kõige mõistlikum valik olevat just majandusliku konkurentsivõime rõhutamine – arvestades mh asjaolu, et heade tööoskustega ja haritud sisserändajad toetavad olulisel määral ka teenuste ja toodete innovatsiooni oma töökohtadel. 16 Samal ajal lasub Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina ning rahvusvaheliste konventsioonidega liitununa ka vastutus vastu võtta põgenikke (nt ÜRO Pagulasseisundi konventsiooni raamistikus), mistõttu on vajalik välja töötada pikk plaan ka rahvusvahelist kaitset vajavaid isikute osas. Selle toob mh välja ka Riigikontrolli rändekriisi-järgne aruanne (2016). Teisisõnu ei saa rändepoliitika toimida ilma tõhusa kohanemis- ja lõimumispoliitikata, ja vastupidi; ning mõlemal on täita oluline roll kogu Eesti edukas ja jätkusuutlikkus toimimises. 1.2.4. Rände demograafiline kontekst Paljudes Euroopa riikides on sisseränne muutunud peamiseks ja ainsaks rahvastikukadu tagasi hoidvaks või seda pidurdavaks teguriks. 17 Samas on arusaam, nagu aitaks ainult sisseränne lihtsamini toime tulla rahvastiku vananemisest tulenevate väljakutsetega, pikemas vaates küsitav: osade uurijate arvates saab rahvastiku vananemisele rändel olla vaid selle mõju mõne aastakümne võrra edasi lükkav roll. 18 Rände mõju Eesti rahvaarvule on ajavahemikul 2000–2015 kokkuvõttes olnud negatiivne: registreeritud väljarände ülekaalu tõttu vähenes Eesti rahvaarv kokku 29’000 inimese ehk 2% võrra. 19 Samas ei toimu Eestist ulatuslikku kõrgharidusega inimeste väljarännet: välja rändavad kõige enam noored, madala palgaga ja ilma püsiva töökohata inimesed. 20 Järjest enam levinud elamise vormiks on muutunud ka hargmaisus, mis võimaldab elamist kahes või enamas riigis korraga (nt tööelu ühes, pereelu ja eluase aga teises). 21 Eesti rahvastikuprognoosid näitavad, et senise väljarände ja madala sündimuse jätkudes väheneks Eesti rahvaarv 21. sajandi lõpuks allapoole 800’000 piiri. Rahvaarvu vähenemise peatamisel on seega keskseks küsimuseks, kas ja kui palju tuleb panustada sisserändele, ning mil määral on võimalik ühiskonna pere- ja lapsesõbralikumaks muutmise kaudu luua eeldusi sündimuse suurenemiseks. Lahenduse osana tuleb arvesse ka tagasirände soodustamine, kuid selle mõju on kahe ülejäänuga võrreldes siiski tagasihoidlikum. 22 Taastootva sündimuse suunas liikumine viiks seega pikas vaates vanusrühmade kestlikuma suhte kujunemisele kui ainult sisserändele panustamine. Samuti viiks sisserändele panustamine tulevikus etniliste eestlaste suhtarvu vähenemisele, samas kui rändevoogude tasakaalu korral võib tulemuseks olla etniliste eestlaste osatähtsuse aeglane suurenemine. 23 Teisisõnu – kuigi ühest konsensust selle osas pole veel leitud, kus asub tasakaal sisserände, tagasirände ning sündimuse võimaliku suurenemise osas, on valdav osa teadlastest seisukohal, et Eesti kestliku arengu seisukohalt on vajalik arvestada kõigi eelnimetatud teguritega ning nende omavahelise kombinatsiooniga. Loodame, et ka siinse uuringu tulemused annavad olulist sisendit ja tõenduspõhist informatsiooni ühe või teise teguri paremaks lahtimõtestamiseks ja valdkondade väljakutsete käsitlemiseks. 16 Paas, T. (2015). Immigratsioon kui tulevase majanduskasvu toetaja? Eestimaa inimeste hoiakud immigratsiooni suhtes. 17 Eestis on seda temaatikat regulaarselt käsitlenud näiteks Eesti inimarengu aruanded. 18 Puur, A., Sekkeus, L. Ränne ja Euroopa demograafilised väljakutsed (in Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas). 19 Tammur, A., Puur, A., Tammaru, T. Kas Eestis toimub rändepööre? Välisrände suundumused 2000–2015 (in Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas). 20 Jakobson, M. (2017). Rände- ja kodakondsuspoliitika aastaraamat. 21 RITA-ränne. (2018). Eesti-Soome ränne. 22 Puur, A. Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas. 23 Sakkeus, L., McKibben, J., Puur, A., Rahnu, L., Abuladze, L. Rahvastikuprognoos erinevate rändestsenaariumide korral (in Ränne ja rahvastikumuutused Eestis ning Euroopas). 13 2. ÜLEVAADE UUSSISSERÄNDAJATELE PAKUTAVATEST TEENUSTEST JA TEENUSEPAKKUJATEST Eesti avaliku sektori organisatsioonid, välistöötajaid värbavad ja nende ümberasumist toetavad tööandjad, ülikoolid ning mitmed vabaühendused toetavad uussisserändajate saabumisjärgset kohanemist läbi erinevate teenuste. Viimase kümnendi ning eelkõige just viimase viie aasta jooksul on märgatavalt kasvanud nii Eestisse saabuvate välismaalaste arv kui ka nende Eestis kohanemist toetavate teenuste ja teenuseosutajate arv, mis omakorda on esitanud ka olulise väljakutse nende teenuste pakkumise kvaliteedile ja ulatusele. Siinse uuringu tulemused näitavad, et sageli puudub erinevatel osapooltel - nii riigiasutustel, tööandjatele, vabakonnal ja teistel seotud organisatsioonidel, aga ka uussisserändajatel endil - täpne ülevaade uussisserändajatele suunatud teenuste sisust, nende korraldusest ja teenuse osutajatest. Seetõttu on uussisserändajate kohanemise paremaks toetamiseks, olemasolevate teenuste arendamiseks ning uute toetavate meetmete väljatöötamiseks vajalik erinevatel osapooltel omada ülevaadet olemasolevatest teenustest ning nende osutamise korraldusest. Seda on vaja eelkõige kahel põhjusel: teenuste pakkumise dubleerimiseks vältimiseks kui ka selleks, et erinevad teenusepakkujad oskaksid suunata uussisserändajaid vajadusel ühest teenusest teise. Siinse uuringu raames uuendati 2014. aastal loodud teenuste nimekirja (vt lisa 3) 2019. aasta seisuga, mis koondab endas põhjalikku ülevaadet Eestisse saabuvatele uussisserändajatele, neid vastu võtvatele ettevõtetele ja teistele sidusrühmadele pakutavatest teenustest ja osutatud tegevustest. 24 Antud tabelisse kokku koondatud informatsioon oli aluseks siinse peatüki analüüsiks, kuid see on aja jooksul osutunud ka praktiliseks töövahendiks erinevatele uussisserändajatega kokkupuutuvatele asutustele. Nimetatud teenuste-nimekirjas olevad teenused hõlmavad endas eelkõige tegevusi, mis on suunatud uussisserändajate rändeprotsessi ja/või kohanemise toetamiseks – seda kas vahetult otse uussisserändajale endale, või vahendatuna sidusrühmade (erinevate organisatsioonide) kaudu. Teenuste nimekirja esimese versiooni koostas Balti Uuringute Instituut 2014. aasta uuringu „Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks” raames, tabelit täiendati TÜ RAKE 2016. aasta uuringuga „Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine“ ning seda täiendati ja valideeriti omakorda 2019. aastal Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames ministeeriumite poolt koostatud teenuste kaardistuse käigus. 25,26,27 24 Vt tabel 4 selle peatüki lõpus ning põhjalikumalt lisa 3. Tabeli koostamisel ei ole lähtutud nende teenuste otstarbekusest, kvaliteedist, tulemuslikkusest ega jätkusuutlikkusest, vaid nimekirja on lisatud peamised ja olulisemad täna Eestis pakutavad teenused. Ainsana on väljatoodud teenuste osas mõjude hindamine tehtud kohanemisprogrammi osas (vt siinse uuringuaruande II osa). 25 Balti Uuringute Instituut. (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks. 26 TÜ RAKE. (2016). Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine. 27 Kultuuriministeerium. (2019). Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. 14 Olulisemad arengud teenuste pakkumises alates 2014. aastast Viimase viie aasta jooksul on toimunud uussisserändajatele suunatud teenuste osas olulisi arenguid, seda eelkõige just Eesti riigiasutuste poolt pakutavate teenuste osas. Võrreldes 2014. aastaga, mil Siseministeeriumist sai nii arengukava kujundamise kui ka rahastamise mõistes kohanemispoliitika eestvedajaks Eestis, on märgatavalt suurenenud Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) roll uussisserändajate kohanemise toetamisel: 2014. aastal käivitati kohanemisprogramm uussisserändajatele (vt detailsemat analüüsi selle mõjude hindamise osas uuringu II osas või uuringu siinse I osa alapeatükis 3.1.5.), alates 2017. aastast pakub PPA migratsiooninõustamise teenust (vt PPA teenuste, sh elamislubade taotluse protsessi ja migratsiooninõustajate kohta täpsemalt alapeatükist 3.2.), 28 ning Siseministeeriumi eestvedamisel on loodud siseriiklik kohanemise tugivõrgustik, mis koondab kohanemispoliitika alase infovahetuseks ning omavahelise koostöö edendamise eesmärgil erinevaid Eestis tegutsevaid sotsiaalpartnereid. Lisaks sellele on Siseministeeriumi ja Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) kaasrahastuse toel ellu viinud mitmeid projektipõhiseid tegevusi, mis on suunatud uussisserändajate kohanemise toetamisele erinevates valdkondades ja tegevustega: nt ristmeedia programm LIVEstonia teadlikkuse ja sallivuse tõstmiseks ühiskonnas (ERR), kolmandate riikide kodanike kaasamisprojekt kohalikes omavalitsustes ja mittetulundusühingutes (IOM Eesti esindus), kohalike omavalitsuste võimestamise projektid (Tartu ja Tallinna Linnavalitsus), kultuuri- ja spordiprogramm (Johannes Mihkelsoni Keskus) jpm. 29 Eelkõige töörände ehk välismaalastest töötajate Eestisse meelitamise ja nende Eesti tööandjate poolse toetamise osas on olulise rolli endale võtnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Work in Estonia (WiE) programm, mis Eesti riigi ja Euroopa Liidu fondide rahastuse toel osutab uussisserändajatele – eelkõige kõrgelt haritud spetsialistidele ehk nn välistalentidele ning nende kaaslastele – mitmeid teenuseid (vt nimekiri allpool). Kuigi WiE tegevus on suunatud eelkõige tippspetsialistidele, on osad neist teenustest kasutatavad ja laiendatavad ka kogu uussisserändajate sihtrühmale laiemalt: • workinestonia.com portaal (alates 2014), mis annab välisspetsialistidele ülevaate Eestisse tööle asumise kohta ning tööandjale infot ja abimaterjale välisvärbamisest nii eesti kui ka inglise keeles; • tööandjate ingliskeelsete tööpakkumiste levitamine workinestonia.com portaalis ja sotsiaalmeedia kanalites ning uudiskirjas (alates 2014). 2018. aastal kandideeriti läbi WiE veebilehe töökohtadele enam kui 25 000 korral; • Eestisse elama asumist tutvustavad abimaterjalid: ümberasumise käsiraamat „Relocation Guide“ (2014 ja 2019), Eestis töötamist tutvustavad videod Eestis elavate välismaalastega ja tööandjatega; • Eesti Rahvusvaheline Maja (alates 2018) - välisspetsialistidele ja neid tööle võtvatele tööandjatele suunatud teenuskeskus riigi ja omavalitsusega suhtlemiseks, nõustamisteenuste saamiseks ning kontaktvõrgustiku loomiseks. Loodud koostöös AS Mainoriga; • koostöös Balti Uuringute Instituudiga uuendatud samm-sammuline online välisvärbamise juhend tööandjale (roadmap.workinestonia.com/) (2018); • välisspetsialistide kaaslaste karjäärinõustamine koostöös Töötukassaga ehk 4-nädalane mentorprogrammi „Re-invent Yourself“ (alates 2018 Tallinnas, 2gruppi ja 2019 sügisel esimene grupp Tartus). Lisaks loodud Eesti rahvusvahelisele majale Tallinnas (WiE ja Mainor), alustas Tartus 2015. aastal tegevust Tartu Rahvusvaheline maja (International House Tartu) ning 2019. aasta sügisel loodi Tartu Linnavalitsuse, Tartu Ülikooli ja Maaülikooli koostöös Tartu Välismaalaste Teenusekeskus (Tartu Welcome Centre). Nii nagu Tallinna keskusel, on ka Tartu teenusekeskusel avatud infotelefon ja vastuvõtuaeg, võimaldades välismaalastel pöörduda oma küsimustega individuaalsele konsultatsioonile. Täpsemalt on kõiki nimetatud teenuskeskuseid käsitletud peatükis 3.1.6. 28 2018. aastal pakuti PPA migratsiooninõustajatele kokku ligikaudu 15’000 nõustamist: sealhulgas 8790 kõnet, 5415 e-kirja, 531 kohtumist, 181 Skype nõustamist ning viidi läbi 67 koolitust. 29 Vt täpsemalt projektide nimekirja Siseministeeriumi veebilehel siin. 15 Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) tegevus uussisserändajate kohanemise toetamisel keskendub eelkõige eesti keele õppe toetamisele. 2017-2018. aastal on INSA juhtimisel ja rahastuse toel laienenud võimalused eesti keele õppimiseks ja praktiseerimiseks. Peamiste ja eeldatavalt väga olulist mõju omavate arengutena avati 2019. aastal avati Eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, mis pakuvad ja koordineerivad uussisserändajatele ja teistele eesti keelest erineva emakeelega inimestele mõeldud erinevaid keeleõppe võimalusi: näiteks keelekursused, tandemõpe ehk keelekohting, keelekohvikud, digiõpe, eesti keele ja kultuuri tundmise klubid, abi kirjutamisel ning õpikojad. 30 Lisaks keeleõppevaldkonna arendamisele avati INSA poolt 2018. aastal integratsiooni nõuandeveeb. 2019. aasta juulikuus koostatud päringute statistika näitab, et nõuandeveebi esitati 10-nädalase perioodi jooksul 1040 anonüümset päringut (sh 600 seoses keeleõppe teemaga). Päringute arvult teisel ja kolmandal kohal on perearsti ja muud igapäevased asjad ning elamisloa ja elamisõiguse teema. 31 Need kolm valdkonda on teemad, mis kordusid regulaarselt ka siinse uuringu käigus läbiviidud intervjuudes ning olid päevakorral ka 2014. aasta uuringus. Teenuste lõikes on võrreldes 2014. aastaga kasvanud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi, haridusasutuste ja neid toetavate asutuste roll ja vastutus, seda eelkõige mitmekultuurilise hariduse valdkonnas, pererändega saabuvate laste kohanemise toetamisel üldhariduskoolides ja lasteaedades, ning kõrghariduse rahvusvahelistumise valdkonnas. Selle valdkonna murekohti on täpsemalt käsitletud peatükis 3.7. Mitmekultuurilise hariduse valdkonnas ning välispäritolu laste haridussüsteemiga kohanemise toetamiseks tegutsevad lisaks ministeeriumidele (Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium) ka erinevad sihtasutused (Innove (sh Rajaleidja võrgustik), Archimedes, Omanäolise Kooli Arenduskeskus (sh Avatud Meele Instituut), jne). Valdkondadest kõige enam tegeletakse õppematerjalide loomisega ning seejärel koolipersonali (eriti õpetajate) täiendkoolitusega, aga ka teiste sihtrühmade koolitamisega, kes puutuvad kokku uussisserändajast lastega Eesti haridussüsteemis. Siiski on enamus neist tegevustest projektipõhised ehk üldjuhul paariaastased ning suhteliselt lühiajalised. Selle teemavaldkonna teemasid käsitletakse uuringus läbivalt, eelkõige peatükis 3.7. 32 Kõrghariduse rahvusvahelistumise valdkonnas on perioodil 2008-2015 rahastatud kõrghariduse tutvustamisega seotud tegevusi doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa raames. Nimetatud perioodil on kasvanud ka välisüliõpilaste arv Eestis – 908 pealt 3476 välisüliõpilaseni – ehk kasv on olnud 282%. Välisüliõpilaste osakaal on ka üks Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ja kõrgharidusprogrammi 2018-2021 võtmenäitajatest, kus välisüliõpilaste osakaalu sihiks Eesti kõrgharidusasutustes on seatud 10% kogu üliõpilaskonnast. Valdavalt on kõrghariduse rahvusvahelistumise tegevuste (sh Study in Estonia programmi) raames keskendutud maailmas Eesti kui hea õppimiskoha tutvustamisele, üheks eesmärgiks strateegias on aga seatud ka välisüliõpilaste lõimumine Eesti ühiskonda ning välisüliõpilastele Eesti töökohtade kättesaadavuse parandamine (vt selle osas täpsemalt ptk 3.8). 30 Nii on näiteks kohanemisprogrammi A1 taseme keeleõppe läbinud uussisserändajatel võimalik suunduda INSA eesti keele A2 jt tasemetel keelekursustele, keeleklubidesse või keelekohvikutesse. Täpsemat statistikat uussisserändajate osaluse kohta neis tegevustes INSA poolt eraldi aga ei koguta. Eesti keele õppega seonduvad murekohad on välja toodud ptk-s 3.3. 31 INSA 9. juuli 2019 vastus päringule. 32 Vt selle osas pikemalt uuringus: Balti Uuringute Instituut. (2018). Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine. 16  Teenuste osutamine eri teenusepakkujate ja sektorite lõikes 2.2.1. Avalik sektor Uussisserändajatele suunatud teenuste osutamisel on avalikul sektoril (ja riigieelarvelisel rahastusel, sh EL rahastusel) Eestis mängida väga suur roll. Eesti riik on ainus mitmete spetsiifiliselt ainult välismaalastele või uussisserändajatele suunatud teenuste pakkuja (nagu näiteks kohanemisprogramm, PPA migratsiooninõustamine ja INSA nõuandeveeb); lisaks neile osutatakse riigi poolt välismaalastele teenuseid ka olemasolevate, kogu Eesti elanikkonnale suunatud teenuste põhjal, mis on suuremal või vähemal määral välismaalaste jaoks vastavaks kohandatud (nt karjäärinõustamine Töötukassas võõrkeeltes (inglise, vene), seaduste tõlked inglise ja osaliselt vene keeles, nõuandetelefonid (perearsti nõuandeliin ja ohvriabi kriisitelefon), jm). Avalik sektor on ka vastutav mitmete ainult uussisserändajatele suunatud teenuse disaini, rahastuse kui ka järelevalve eest, isegi kui teenust ennast osutab sageli allhanke korras mõni väljavalitud kolmanda sektori või erasektori organisatsioon (nt kohanemisprogramm, mida viib ellu Expat Relocation OÜ). Uussisserändajatele suunatud teenustest, mille puhul avalik sektor on ise teenuse väljatöötaja ja ise ka osutaja, võib välja tuua järgmised: 1. elamislubade ja elamisõiguse taotlemine, sh kodakondsuse taotlemine ja keeleõppelepingud (PPA); 2. migratsiooninõustamine (PPA); 3. Eesti tutvustamine läbi erinevate veebilehtede (work/study/research/visit (in) Estonia, e-Estonia Briefing Centre, e-residentsus) ning materjalide (ümberasumise juhend, haridus- ja tervishoiusüsteemi tutvustused) (Siseministeerium, HTM, EAS jt); 4. akadeemiline ja kutsealane tunnustamine ning üldhariduskoolides välispäritolu laste toimetuleku toetamine (SA Archimedes jt); 5. integratsiooni nõuandeveeb (INSA); 6. uussisserändajate karjäärinõustamine (EAS/WiE, Töötukassa); 7. seaduste tõlked inglise ja vene keelde (Riigiteataja). Avaliku sektori poolt rahastatud ja koordineeritud, aga kolmandate osapoolte poolt elluviidavatest tegevustest olulisimad on: 1. tasuta eesti keele õpe (kursused, klubid, kohvikud, rakendused); 2. kohanemisprogramm (Expat Relocation OÜ, IOM Eesti) 3. teabe jagamine ja konsultatsiooniteenused, koolitused ja muud üritused (rahvusvahelised majad Tallinnas ja Tartus). Avaliku sektori poolt pakutavaid teenuseid on siinses aruandes põhjalikumalt analüüsitud erinevate teemapeatükkide lõikes (peatükid 3.1-3.9). 2.2.2. Avalikud teenused 2014. aasta uussisserändajate kohanemise uuringu tulemused näitasid, et kitsas tähenduses uussisserändajatele (st elamisloa ja elamisõiguse alusel Eestis viibivatel isikutel) õiguslikke piiranguid avalike teenuste (üldharidus, ravikindlustus, tervishoiuteenused, tööturg ja tööturuteenused, e-teenused jne) kasutamisele üldjuhul ei ole. Sarnane on olukord ka 2019. aastal. Oluline erinevus on aga avalikele teenustele ligipääsus Eestis ajutiselt viibivate välismaalaste/uussisserändajate hulgas – kas viisa või viisavabaduse ning lühiajalise elamise registreerimise põhiselt. Need isikud ei saa oma elukohta Rahvastikuregistris registreerida ning ei oma seetõttu ka ligipääsu mitmetele avalikele teenustele (nt vanemahüvitis, pere- ja lastetoetused, perearstiabi jmt; v.a. erakorraline arstiabi, millele on ligipääs kõikidel 17 Eestis viibivatel isikutel). Samal ajal on Eesti isikukoodi alusel ka lühiajaliselt riigis töötavatele isikutele tagatud riiklik ravikindlustus (Haigekassa) ning alates 2017. aastast tööturuteenused ja -toetused (Töötukassa). 33,34,35 Ka kohalike omavalitsuste teenuste puhul oleneb teenustele ligipääsu tegelik praktika kohalikust omavalitsusest – näiteks välismaalaste lastele lasteaiakoha võimaldamise puhul on selliseid omavalitsusi, kes ajutiselt viibivatele välismaalastele lasteaia ja koolikoha tagavad kui ka neid, kes ei taga (nt Maardu). Siinne uuring käsitleb taolist, Eestis ajutiselt viibivat sihtrühma – kes on küll arvuliselt kasvanud suureks (2018. aastal ligikaudu 20’000 ja 2019. aastal üle 25’000 inimese) – eelkõige põgusalt ja pisteliselt, peamiselt ainult antud sihtrühma oluliselt puudutavate teenuste või probleemide kontekstis. Samal ajal näitavad siinse uuringu tulemused, et kui kõrvale jätta küsimused avalikele teenustele ligipääsus, on muud kohanemisega seotud probleemid ja mured sellel sihtrühmal üldjuhul samasugused kui neil uussisserändajatel, kes viibivad Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel. Oluline on märkida, et teatud murekohad kipuvad selle sihtrühma puhul just eriliselt võimenduma, mis on eelkõige seotud ligipääsu puudumisega osadele teenustele (vt nt kohalike omavalitsuste teemapeatükk 4.1 või haridusvaldkonna teemapeatükk 3.7). Probleemi teeb mitmetahuliseks ja komplitseerituks omakorda asjaolu, et sisserände kvoodi täitumisel on ühe lahendusena (mitteametlikult, aga riigiasutuste poolt osutatuna) tööandjatele soovitatud registreerida soovitud välismaalasest töötaja lühiajalise töötamisena Eestis, ning püüda pärast registreerimist saada sama töötaja nn sisserände kvoodi sisse. Intervjuudest ministeeriumite esindajatega johtub, et olukorrast ollakse teadlikud ning lahenduste otsimine on töökorras. Eelkõige on kaalumisel ettepanek, kas on võimalik tagada ka lühiajaliselt töötajatele ligipääs avalikele teenustele, sarnaselt ajutise või pikaajalise elamisloa alusel Eestis viibijatele. Sõltumata uussisserändaja Eestis viibimise alusest takistab avalike teenuste kasutamist teenuste keeleline kättesaadavus (nt kui teenus on osaliselt või üldse mitte kättesaadav inglise või vene keeles) ning teatud määral ka tõrjuv või negatiivne suhtumine sellesse sihtrühma (nt üldhariduse ja arstiabi valdkondades). Oluline on ka märkida, et mitmed probleemid, mis esinevad uussisserändajatel avalike teenuste kasutamise juures, esinevad sageli ka eestlastest püsielanikel (nt arstiabi ja kodulähedase lasteaiakoha järjekorrad, jmt). 2016. aastal läbiviidud uuringus tuuakse uussisserändajate avalikele teenustele ligipääsu osas mitmeid kitsaskohti, millest paljud üldjuhul kinnituvad ka siinse uuringu käigus ning esinevad ka Eesti kodanikele teenuste osutamisel: 36 1. Üldised probleemid avalike teenuste kasutamisel • avalike teenuste pakkumise viisid on raskesti mõistetavad ja nõustamiskanalite kättesaadavus paiguti ebarahuldav; • infokanalites esineb vasturääkivusi - ei teata, milline asutus ja millisel viisil avalikke teenuseid pakub; • dokumendiliikide ja -vormide paljusus takistab elektroonilist dokumendivahetust; • inimeste arvutioskus ja -kogemus on puudulik, seega on e-teenustele ligipääs piiratud; • inimesed on kohustatud esitama samu andmeid mitu korda eri asutustele; • inglise- ja venekeelse tõlke puudumine. 2. Avalike teenuste kanalitega seotud probleemid • avaliku teenuse osutamise kohad paiknevad hajusalt, need ei ole valitud ligipääsetavust arvestades; • asutuste lahtiolekuajad varieeruvad; • riiklike ja KOV avalike teenuste eristamine on keeruline; • riiklikud ja KOV asutused kasutavad erinevaid telefoniteeninduse viise; • uussisserändajad ei saa aru, mida ’elektroonilise teenuse’ all mõeldakse. 3. Avalike teenuste kasutajamugavuse ja kättesaadavusega seotud probleemid 33 Alates augustist 2019. väljastab Politsei- ja Piirivalveamet lühiajaliselt tööle kutsutava välismaalasele isikukoodi koos töötamise registreerimise kinnitusega. Enne muudatust oli vajalik isikukoodi küsida eraldi lähimast kohalikust omavalitsusest. 34 Ravikindlustuse seadus, § 5. 35 Tööturuteenuste- ja toetuste seadus, § 3. 36 TÜ RAKE. (2016). Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine. 18  • pabermaailmas kasutatud menetlusloogika viiakse läbimõtlematult infosüsteemidesse; • inimestele ei anta täpset ülevaadet teenuse osutamise käigust, vaheetappidest ega tähtajast; • tagasiside andmise võimalused inimeste kasutatud teenuste kohta on asutuste lõikes erinevad; • riiklikud ja KOV asutuste teenuseportaalid asuvad killustatult eri veebilehtedel. Samal ajal on tehtud mitmeid samme ja edasiminekuid erinevate teenuste kättesaadavuse parandamisele. Näiteks on Töötukassas karjäärinõustajad, kes pakuvad karjäärinõustamise teenust nii inglise kui ka vene keeles (sh spetsiaalselt töörändega saabujate elukaaslastele). Samuti on Siseministeerium ning erasektori ettevõtted (nt MinuDoc ja Viveo Health) alustanud olukorra analüüsimist ning teenuste väljatöötamist, et edendada ingliskeelse (pere-)arstiabi kättesaadavust. Ka haridussüsteemis on üha enam hakatud mõtlema uussisserändajast lapse hakkamasaamisele Eesti koolis ja lasteaias, sh sellele, kuidas uussisserändajast lapsevanemat toetada. Seega on võrreldes 2014. aasta uuringuga mitmetes kohtades olukord paranemas. Samal ajal on aga mitmete avalike teenuste puhul jätkuvalt märkimisväärseid erinevusi teenuse taseme ja kvaliteedi variatiivsuses, vajaduspõhisuses ning süstemaatilisuses. Nii siinse uuringu raames läbiviidud intervjuudes kui ka WiE 2019. aasta uuringus küsitletud välistöötajate hulgas oodatakse eelkõige just üldiste avalike teenuste kättesaadavuse paranemist. Põhiliste probleemidena nimetatakse perearstide vähest inglise keele oskust ning raskusi nende nimekirjadesse saamisel, pikki järjekordi eriarsti juurde pääsemisel, pikki järjekordi kodulähedases lasteaias ja koolis, tõrksust muukeelsete laste vastuvõtmisel munitsipaallasteaedadesse, vähest informatsiooni tasuta keeleõppe võimaluste kohta ning keeleõppe vähest kättesaadavust väiksemates kohtades, kui ka raskusi algajate tasemel eesti keele kursustele pääseda ning edasijõudnutele mõeldud kursuste puudumist. 37 Need kitsaskohad tulevad välja ka siinse uuringu intervjuudes ja andmekogumises ning on eraldi teemadepõhiselt pikemalt käsitletud aruande kolmandas peatükis. 2.2.3. Era- ja kolmas sektor Era- ja kolmas sektor kannab tihtipeale lepingupartnerina riigi poolt kujundatud ja tasutud teenuste osutamise rolli. Lisaks täiendavad nende sektorite ettevõtted ja organisatsioonid (vabaühendused) pakutvate teenustega riigi poolt pakutavaid vajalikke või riigi seisukohast prioriteetseid teenuseid. Era- ja kolmanda sektori poolt pakutavate teenuste hulka kuuluvad mh: 1. eesti keele õppeprogrammid ja -materjalid; 2. juriidiline nõustamine (sh abistamine elamisloa ja -õiguse saamisel); 3. tugiteenused ümberasuvatele uussisserändajatele (sh abistamine kolimisel, elukoha, kooli/lasteaia, perearsti leidmisel ja pangakonto avamisel); 4. sotsiaal-kultuurilised tegevused, võrgustumine 5. võõrkeelne alus- ja kooliharidus. Eesti keele tasuta õppimist toetab riik läbi mitmete erinevate meetmete (vt täpsemat ülevaadet peatükist 3.3), ning eraettevõtted ja vabaühendused (kolmas sektor) täiendavad oma tegevusega riigi poolt pakutavat (vt nende osas täpsemalt ka tööturu ja majutuse peatükist). Näiteks on eraettevõtted loonud eesti ja teiste keelte õppimiseks mõeldud mobiilirakendusi, ka paljud eraõiguslikud keeltekoolid pakuvad võimalusi tasuliseks keeleõppeks. Mitmed eelkõige suuremad ja/või IT-valdkonnas tegutsevad ettevõtted kes kõrgelt kvalifitseeritud välistööjõudu kasutavad, kasutavad välispäritolu töötaja ümberasumise protsessi lihtsustamiseks valdkonnas tegutsevaid eraettevõtteid (nt advokaadibüroosid elamisloa taotlemise protsessi täielikuks või osaliseks korraldamiseks, aga ka tugiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, kes aitavad nii dokumentide kordaajamisega kui ka muu sisseelamise toetamisega, nt riikidevahelise kolimise jmt seotud küsimustes). Taoline välistöötaja ümberasumist toetavate teenuste sisseostamine võimaldab tööandjal keskenduda oma põhitegevusele ning aega ja ressursse paremini ära kasutada. 37 Anniste, K. ja Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Poliitikauuringute Keskus Praxis. 19 Kokkuvõte Avalike teenuste ning eraldi uussisserändajatele suunatud kohanemisteenuste pakkumisel võib kokkuvõtlikult välja tuua kolm suuremat väljakutset: 1. teenuste pakkumine on killustunud, 2. siht- ja sidusrühmade teadlikkus teenustest on varieeruv ja pigem madal, ning 3. erinevused teenuste sihtrühmades võivad põhjustada segadust nö abikõlblikkuse ja teenusele ligipääsu osas. Erinevate tasandite ja institutsioonide poolt teenuste pakkumine erinevate sihtrühmade on aluseks ühele siinse uuringu raames väljakoorunud probleemile, s.o. olukorrale kus teenuste pakkumine ja info teenuste kohta on paljuski killustunud – erinevad osapooled pakuvad erinevaid teenuseid, kuid sageli ei ole teised osapooled kursis, milliseid teenuseid üks või teine asutus pakub, sh kes on teenuse jaoks abikõlblik. 38 See puudutab nii väiksemaid organisatsioone, kes ühes või teises lõigus uussisserändajatele teenuseid pakuvad, kui ka suuremaid institutsioone, kelle igapäevatöö ei ole spetsiifiliselt ja eranditult suunatud ainult uussisserändajatele, kuid kes selle sihtrühmaga regulaarselt kokku puutuvad. Üheks ilmekaks näiteks siinkohal on kahest siinse uuringu raames läbiviidud intervjuust sidusrühmade esindajatega välja tulnud tõdemus, kus näiteks üks PPA veebikonstaablitest või ühe suurima Eesti arste esindava seltsi juhatuse liige polnud teadlik kohanemisprogrammi olemasolust – kuigi mõlemal juhul oli uussisserändajate temaatika, sh otsene kokkupuude välismaalastega, ka nende vastutusalasse ja tööülesannete hulka jõudnud. Sageli ei tea ka näiteks kaitse saajatega kokkupuutuvate asutuste ametnikud (nt ohvriabi, Rajaleidja jt) teistest teenustest, mis asuvad väljaspool spetsiifiliselt kaitse saajate valdkonda. Seega ei ole kohanemisteenuste pakkumise juures sageli probleemiks mitte asjaolu, et teenuseid ei pakuta, vaid et teadlikkus nendest on madal. Riik (sh ministeeriumid, kohalikud omavalitsused), era- ja kolmas sektor pakuvad Eestis mitmeid erinevaid kohanemist toetavaid teenuseid, kuid välistööjõudu värbavad ettevõtted, nende personalitöötajad või ülikoolid ja välistudengite nõustajad ning ka välismaalased ise täpselt ei tea, kust teenuseid otsida või kellelt infot küsida. Teenuste kohta täpsemat infot otsides tekitab informatsiooni killustatus aga segadust (vt täpsemalt teenuste kommunikatsiooni osas peatükis 3.2.2). Lisaks organisatsioonide teadlikkusele selle osas, kes ja mida teeb, on suur väljakutse ka keskne või organisatsioonide-vaheline valdkonna koordineerimine. Kuigi täna on selle rolli suuremal määral enda kanda võtnud Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumite ja allasutustega, on üsna ilmne, et paljude erinevate uussisserändajatega tõstatunud teemade (alates tervishoiust kuni tööturu ja vabatahtliku tegevuseni), paljude erinevate osapoolte (ettevõtted, ülikoolid, vabaühendused, omavalitsused jpt) ning piiratud ressursside ja inimeste tingimustes ei ole võimalik taolist süsteemi peensusteni üksinda hallata. Siinkohal tasub kaaluda mõnede töölõikude või teemade delegeerimist ka teistele asutustele koormuse paremaks jaotamiseks ja haldamiseks. Kohanemisteenuste analüüsist koorub välja ka teatav segadus teenuste sihtrühmade ja abikõlblikkuse osas, mis puudutab eelkõige avaliku sektori (sh riigieelarvest ja EL fondidest) rahastatud projekte. Näiteks ei saa kohanemisprogrammis osaleda lühiajalise viisa alusel riigis viibivad välismaalased, vahetusüliõpilased, diplomaatide pereliikmed ega Eesti kodakondsusega tagasipöördujad, kuid kellest osad on samuti väljendanud huvi ja vajadust sarnase – eri rühmade spetsiifilistest vajadustest lähtuvalt veidi kohendatud – teenuse järele. Varasematel aastatel (2012-2013) loeti teenuste osutamisel uussisserändajateks kuni kolm aastat riigis elanud välismaalasi (nt kohanemisprogrammi, tugiisikuteenuse ja veebinõustamise projektides), kuid alates 2014. aastast on uussisserändajate käsitlus ühtlustunud ning riigis viibimise piiriks on seatud viis aastat. Mitmed Euroopa Liidu fondidest (sh AMIF) kaasrahastatud projektid on aga suunatud ning enamasti kättesaadavad vaid kolmandate riikide kodanikele (nt kolmandate riikide kodanike kaasamise ja kohalike omavalitsuste võimestamise projektid), jättes Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikest uussisserändajad tegevustest kõrvale. 38 Sealhulgas, ning eelkõige selliselt, näib see olevat just keeleõppe pakkumise valdkonnas, kus puudub ülevaade sellest, kes, mida ja millise kvaliteediga pakub. 20 Teenustele ligipääsu takistab ka teenuste osutamise geograafiline jaotus – mitmeid füüsilist kohalolu vajavaid teenuseid osutatakse vaid suuremates linnades, mistõttu on väljaspool suuremaid keskusi elama asuvatel välismaalastel keerulisem neis osaleda (nt kohanemisprogramm või eesti keele õpe). Samuti võivad teenustel osalemiseks takistuseks saada ka tehnilised lahendused. Näiteks pakub Eesti Rahvusvaheline Maja (IHE) välismaalaste abikaasadele mõeldud karjäärinõustamise teenust, millele saab registreerida vaid ID-kaardi või mobiil-ID olemasolul, kuid kuna näiteks viisa alusel riigis viibivatele välismaalastele Eesti ID-kaarte ei väljastata, siis ei saa nad ka veebi kaudu nõustamisteenusele registreeruda. 21  Tabel 4. Kohanemist toetavad teenuste ülevaade 39 KOHANEMIST TOETAVAD TEENUSED TÖÖTURG KEELEÕPE Töövahendus, Eestis elamis- ja töötingimuste tutvustamine Eesti keele kursused (tasuta) Tugiteenused ümberasuvatele uussisserändajatele (eures.ee) Info jagamine, tugiteenused, nõustamine ja keeleõpe Praktikavahetus ettevõtetele, vabatahtliku töö ja Eesti keele ja kultuuri e-kursus (Keeleklikk, Kultuuriklikk, (rahvusvaheline maja) meeskonnajuhtimise programmide pakkumine (AIESEC) Keeletee) Eesti keele õppimise äpp/mäng (Speakly, WalkTalk, Multikey, Tasuta ja soodustingimustel õigusabi (juristaitab.ee) Välistööjõu värbamisprotsessi tutvustamine Käänuk) Integratsiooni nõuandeveeb Värbamiskampaaniad valitud sihtturgudel (careerhunt.eu) Eesti keele ja kultuuri tundmise klubid Ümberasumise juhend (relocation guide)* Välisvärbamise toetus Eesti keele kohvikud Nn ellujäämise juhend (survival guide) Karjääri- ja ametialase võrgustiku programm Eesti keele majad (1x Tallinn, 1x Narva) välistudengitele (inforaamat + äpp) sisserändajate kaaslastele (reinvent yourself) Eesti tervishoiu- ja perearstisüsteemi tutvustav Uussisserändajate kaaslaste karjäärinõustamine Koolitustoetus töötaja eesti keele oskuse arendamiseks infomaterjal* Töötukassas Tugiteenused välisriikide üliõpilastele ja välisõppejõududele (nõustamine, info jagamine, Tööandjate võrgustik välisvärbamise toetamiseks Eesti keele online õppematerjalid tuutorlus) Seaduste tõlked inglise ja vene keelde StartUp Visa HARIDUS Sisserändajate lõimumise toetamine tööturul Kohanemisprogramm (kursused) Ingliskeelne alusharidus (Migrascope)* Uussisserändajate kohanemisprogrammi Tööjõuprofiilid eri ametikohtadel töötamiseks Inglis- ja prantsuskeelne alusharidus õppematerjalid* (CentralBaltics JobFerry)* Uussisserändajate kohanemisprogrammi koolitused* ELAMISLOAD JA -ÕIGUS Inglis- ja prantsuskeelne alus- ja üldharidus (EB õpe) KRK kaasamine KOV ja MTÜ poolt* Elamislubade ja elamisõiguse taotlemine ning info Ingliskeelne üldharidus (IB õpe) KOV võimekuse tõstmine KRK-le teabe vahendamisel Elamislubade ja elamisõiguse taotlemine ning info; Soomekeelne üldharidus ja avalike teenuste pakkumisel* ülikoolide ja välisinvestorite toetamine Nõustamisteenus kolmandate riikide kodanikele Juriidiline nõustamine elamislubade, tööõiguse ja piiriülese Venekeelne alus- ja üldharidus (nõustamiskeskuste piloteerimine)* liikumise valdkonnas Integratsiooni-info jagamine ja nõustamine Üldhariduskoolide ja lasteaedade ettevalmistamine ja Migratsiooninõustamine (integratsiooniinfo.ee)* toetamine rändetaustaga laste vastuvõtmisel (Välis-)üliõpilaste vastuvõtmise platvorm Uussisserändajate e-nõustamine* Akadeemiline ja kutsealane tunnustamine (https://estonia.dreamapply.com/) 39 Vt pikemalt ja detailsemalt lisas 3 teenuste maatriksit ja sellega kaasnevat Exceli faili. 22  Teadlastele teabe ja tugiteenuste pakkumine Tugiisikuteenuse osutamine uussisserändajatele* MEELITAMINE JA EESTISSE JÄÄMINE (www.euraxess.ee) Välisinvesteeringute alase info ja nõustamise pakkumine Uussisseändajate nõustajate pädevuse arendamine TERVISHOID (investinestonia.com) (Euroguidance network) Eesti kui õpirände sihtkoha tutvustamine (Üli-)õpilasvahetusprogrammid (Erasmus, Comenius, Võõrkeelne perearstiabi (Ülemiste Tervisemaja) (studyinestonia.ee) Leonardo da Vinci jt) Perearsti nõuandetelefon (eesti, vene ja osaliselt Eesti kui teadustegevuse sihtkoha tutvustamine Formaalne eesti keele õpe (sh keelekümblus) inglise keeles) (researchinestonia.eu) IT ja tehnika-alaste õpingute ja ettevõtluse võimaluste Mitteformaalne eesti keele õpe (sh õpilasvahetused, pereõpe, Ohvriabi kriisitelefon (eesti, vene ja inglise keeles) tutvustamine ja toetamine (studyITin.ee) keelelaagrid) Eesti kui professionaalse töörände sihtkoha tutvustamine Eesti haridussüsteemi tutvustav materjal "Tere tulemast Eesti Veebipõhine arsti vastuvõtt (MinuDoc, Viveo Health) (workinestonia.com) kooli!" Haridussüsteemi puudutava info pakkumine ja toetavate VABA AEG JA KOGUKOND Eesti riigi tutvustamine (estonia.ee) materjalide koondamine (www.teretere.eu) Sisserändajate online-kogukond (internations.org) Eesti kui reisisihtkoha tutvustamine (visitestonia.com) MAJUTUS Eesti kultuurisündmuste kalender (kultuur.info) Eesti tutvustamine läbi välismaalaste blogide keskkonna Üürikodude vahendamine Mitmekeelne kultuuriteenuste pakkumine teatrites ja Mitmekesisuse kokkulepe, mitmekesise töökoha märgis ja Mainor Ülemiste üürikorterid muuseumides* mitmekesisuse päev Vabatahtlikke või vabatahtliku tegevuse võimalusi koondavad veebilehed (nt Vabatahtlike värav, SCULT, E-TEENUSED Helpific) eesti, inglise ja vene keeles Ristmeedia programm "LIVEstonia. Ma elan siin"* Teadlikkuse suurendamine Eesti inimvara seisust ja E-residentsus Eesti uudised inglise ja vene keeles ühisloome võimalikest lahendustest* Uussisserändajate kohanemise tugivõrgustik (infolist ja Välismaalaste sotsiaalmeedia grupid (Facebook) Eesti e-teenuste tutvustamine (e-Estonia Briefing Centre) võrgustikukohtumised) * Tärniga märgistatud teenused ei ole 2019. aasta lõpu (detsember) seisuga enam aktiivsed ehk teisisõnu on tegemist teenustega, mida on varasematel aastatel (projektide kaudu) osutatud, kuid millest on välja arendatud uued teenused või mida pole enam sarnasel kujul jätkatud. Uussisserändajate kohanemine Eestis 3. SISUVALDKONNAD Uuringu jaoks tehtud intervjuude, sekundaarallikate analüüsi ning varasemate uuringute põhjal saame jagada uussisserändajate kohanemisega seotud probleemistiku üheksa suure sisuvaldkonna vahel. Need on valdkonnad, kus on tuvastatud peamised kitsaskohad ja väljakutsed Eesti kohanemispoliitikas ning uussisserändajate kohanemisel. Lisaks neile oleme siinses uuringus välja toonud ka horisontaalsed, teemadeülesed valdkonnad, mida on eraldiseisvalt käsitletud aruande järgmises, neljandas peatükis. Suured sisuvaldkonnad on järgmised: uussisserändajate kohanemise üldine toetamine (ptk 3.1), üldine asjaajamine ja elamisload (ptk 3.2.), eesti keel ja selle õpe (ptk 3.3.), tervishoid (ptk 3.4.), majutus (ptk 3.5.), tööturg (ptk 3.6.), haridus (ptk 3.7.), vaba aeg ja kogukond (ptk 3.8.) ning meelitamine ja Eestisse jäämine (ptk 3.9.). Neis teemadepeatükkides vaadeldakse ka muutusi ja arengut kohanemise valdkonnas alates 2014. aastast, mil valmis esimene põhjalik uussisserändajate kohanemise teemaline uuring. 40 Samast loogikast lähtuvalt on struktureeritud ka teenuste jaotus ning järjestus detailsemas teenuste tabelis (vt tabel lisas 3), mida tasub peatükkidega tutvumisel paralleelselt jälgida. Kohanemise toetamine 3.1.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Antud alapeatükk keskendub uussisserändajate ümberasumist ja kohanemist (esimese viie aasta jooksul) toetavatele teenustele. Siin käsitletakse peamiselt baasteenuseid, mis aitavad kõrvaldada kohanemisprotsessi takistavad esmased barjäärid ehk koheselt riiki sisenemise järgselt pakutavad teenused, mis aitavad uues keskkonnas toime tulla, tagada esmaste vajaduste katmise või ligipääsu vajalikele teistele teenustele. Lisaks valdkonna teenuste üldisele tutvustamisele on alapeatükis täpsemalt käsitletud ka kohanemisprogrammi ning viimastel aastatel (2016-2019) loodud uued rahvusvahelised majad (Tallinnas ja Tartus) ja teenuskeskus (Tartu). Oluline on välja tuua, et lisaks siin peatükis välja toodud kohanemist toetavatele teenustele, on oluliselt arenenud ka suuremate välistööjõudu palkavate tööandjate ning ülikoolide tugi kohanemisele. 41 3.1.2. Analüüsi lühikokkuvõte Uussisserändajatele suunatud esmast kohanemist toetavate teenuste ja neid osutavate ettevõtete ja organisatsioonide arv on viimase viie aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Loodud on nii uusi teenuseid (sh rahvusvahelised majad, ümberasumist toetavad erasektori teenused, süstemaatiline kohanemisprogramm ja nõustamisteenused (PPA migratsiooninõustamine, INSA nõustamisveeb)) kui infomaterjale (ümberasumise ja tervishoiusüsteemi tutvustavad käsiraamatud, tudengitele suunatud materjalid jm). Peamised probleemid ja väljakutsed on siinkohal teenuste killustatus, sellega kaasneva siht- ja sidusrühmade madal teadlikkus teenustest, teenuste ja tegevuste projektipõhisus ning tegevuste-teenuste osaline dubleerimine. Lisaks on üheks võimalikuks tulevikuprobleemiks tegevustele rahalise katte leidmine (riigieelarvest), kuna suur osa nimetatud tegevustest on täna rahastatud suures osas Euroopa Liidu fondide (ESF ja AMIF) vahenditest (v.a. erasektori poolt pakutavad tugiteenused). 3.1.3. Valdkonna teenuste ülevaade 40 Võrdlus 2014 ja 2019 aasta peamiste tulemuste vahel on esitatud lisas 4. 41 Ülikoolide tugiteenuste kohta loe lähemalt: Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). (2019). “Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides”. Hindamisaruanne. 24 Kohanemist toetavaid teenuseid osutavad nii erafirmad (nt Baltic Relocation Services, Internations, MoveMyTalent jpm), kelle teenuste eest tasub peamiselt välismaalasi värvanud tööandja, kolmanda sektori organisatsioonid, kes saavad oma tegevuste läbiviimiseks toetust riigilt või Eesti ja välismaistelt fondidelt, või avalik sektor erinevate juhendite ja materjalide loomise, kohanemisprogrammi rakendamise ja muude teenuste kaudu (vt tabel 5 allpool). Samuti osutavad osad suuremad ja eelkõige IKT sektori ettevõtted ise enda uussisserändajatest töötajatele tugiteenust Eestis elamisega kohanemisel (vt selle kohta täpsemalt tööturu peatükis). Kohanemisteenuste gruppi kuulub ka mitmeid tegevusi, mida on varasematel aastatel projektipõhiselt osutatud, kuid mida pole hiljem jätkatud või mida on jätkatud mõne teise organisatsiooni poolt. Näiteks osutas 2012-2013 aastal Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK) projekti "Tugiisikuteenus uusmigrantide lõimumiseks Eestis" raames aastatel 2012-2013 tugiisikuteenust rohkem kui 60-le kuni kolm aastat Eestis viibinud kolmandate riikide kodanikest uussisserändajale, luues kolmekeelse veebilehe (eesti, inglise, vene) lühiülevaatega kohanemisega seonduvatel teemadel ning võimalusega esitada oma küsimus kas e-maili või veebilehel asuva vestlusakna kaudu. Kuigi veebileht on jätkuvalt veebivõrgus kättesaadav, on selle ainsad ja kõige hilisemad postitused pärit 2013. aastast, mistõttu on osa sealsest infost juba aegunud ning võib olla ka eksitav täna Eestisse saabuvale uussisserändajale. 42 2013-2014. aastal toimunud nõustamiskeskuste piloteerimise projekti tulemusena loodi Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) nõustamiskeskused Tallinnasse ja Narva ning 2014-2015. aastal toiminud integratsiooniinfo.ee veebilehe tegevus on tänaseks asendunud INSA uue nõuandeveebiga. Ka esimesed uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi koolitused (piloteeritud Immisoft OÜ poolt aastatel 2012- 2014) on tänaseks asendunud Siseministeeriumi poolt pakutava kohanemisprogrammiga (teenuse osutamine on delegeeritud Expat Reloction OÜ-le). Tabel 5. Kohanemist toetavad teenused Teenuse nimetus Teenuse osutaja Sektor Algus Lõpp Info jagamine, tugiteenused, International House of Estonia Avalik 2018 jätkub nõustamine ja keeleõpe Tartu Rahvusvaheline Maja Kolmas/Avalik 2016 jätkub (rahvusvaheline maja) Tartu Welcome Centre Avalik 2019 jätkub Tasuta ja soodustingimustel Eesti Õigusbüroo (OÜ HUGO) Avalik 2017 (2020?) õigusabi (juristaitab.ee) Integratsiooni nõuandeveeb Integratsiooni Sihtasutus Avalik 2018 jätkub Ümberasumise juhend EAS / Enterprise Estonia Avalik 2014 2014 (relocation guide) EAS (Workinestonia) Avalik 2019 2019 Nn ellujäämise juhend SA Archimedes Avalik 2017 2017 (survival guide) välistudengitele (inforaamat + äpp) Eesti tervishoiu- ja Siseministeerium / Avalik 2019 2019 perearstisüsteemi tutvustav Haigekassa / Terviseamet infomaterjal Tugiteenused välisriikide Kõrgkoolide Avalik N/A jätkub üliõpilastele ja välisüliõpilasteenistused ja välisõppejõududele personaliosakonnad, tuutorid (nõustamine, info jagamine, tuutorlus) Seaduste tõlked inglise ja Riigi Teataja Avalik 2013 jätkub vene keelde 42 Antud juhul on vajalik veebilehe sisu kas üle vaadata ja ajakohastada või veebileht sulgeda, kuna otsingumootorite indekseerimise kaudu jõutakse ka 2019. aastal sellel veebilehel oleva infoni. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Kohanemisprogramm Siseministeerium / Expat Avalik 2014 jätkub (kursused) Relocation Estonia OÜ Uussisserändajate Tallinna Ülikool, Integratsiooni Avalik 2009 2014 kohanemisprogrammi sihtasutus õppematerjalid Uussisserändajate Immisoft OÜ Avalik 2012 2014 kohanemisprogrammi koolitused KRK kaasamine KOV ja MTÜ IOM Avalik 2016 2017 poolt KOV võimekuse tõstmine Balti Uuringute Instituut, Tartu Avalik 2016 2017 KRK-le teabe vahendamisel Linnavalitsus ja avalike teenuste pakkumisel Nõustamisteenus OÜ BDA Consulting Avalik 2013 2014 kolmandate riikide kodanikele (nõustamiskeskuste piloteerimine) Integratsiooni-info jagamine OÜ BDA Consulting Avalik 2014 2015 ja nõustamine (integratsiooniinfo.ee) Uussisserändajate e- Johannes Mihkelsoni Keskus Avalik 2013 2013 nõustamine MTÜ Tugiisikuteenuse osutamine Johannes Mihkelsoni Keskus Avalik 2012 2013 uussisserändajatele MTÜ Tugiteenused Baltic Relocation Services Era 2012 jätkub ümberasuvatele Internations GO Era 2007 jätkub uussisserändajatele Movemytalent Era 2014 jätkub Velström Vallner Tohver Era 2014 jätkub Expat Relocation Estonia OÜ Era 2013 jätkub Jobbatical Era 2014 jätkub 3.1.4. Probleemid ja vajadused Esmast kohanemist toetavate teenuste arv on viimase viie aasta jooksul märgatavalt kasvanud. Üheks olulisemaks probleemiks näib olevat madal teadlikkus teenustest, sealhulgas kohanemist toetavatest teenustest süstemaatilise ja loogilise ülevaate puudumine. Teenuste osutamine on jaotunud erinevate sektorite ja teenuseosutajate vahel, mitmed teenused ja tegevused on projektipõhised ning osaliselt katavad teatud töölõikudes ka üksteise tegevust (eelkõige dubleerivad tegevusi informatsiooni pakkuvad teenused, nagu näiteks ümberasumise juhendid (survival guide välistudengitele või relocation guide, aga nendega seotult ka kohanemisprogrammi käsiraamatud) ja mitmed veebiväravad, kuid teatud määral ja ulatuses kaks erinevat nõustamiskeskust Tartus). Käesoleva uuringu raames intervjueeritud uussisserändajad ning sidusrühmade üldjuhul esindajad nendivad, et teenuste kohta vajalikul hetkel info leidmine on keeruline. Täpsemalt on teenuste kommunikatsiooni ja võimaliku ühtse veebiväravaga seonduvat käsitletud alapeatükis 3.2.2. Peamiste teemadena, mida osaliselt paljud Eestis pakutavad infomaterjalid juba käsitlevad, toodi siinse uuringu raames läbiviidud intervjuudes välja, et eelkõige elamislubade, arsti, kooli ja lasteaedade küsimustest on puudus nö samm-sammulisest juhendist ja/või korduma kippuvate küsimuste lehest, kus oleks erinevate kohustuste puhul täpselt kirjas, mida ja millal tegema peab (sh nt kui palju aega varem tuleks alustada dokumentide ettevalmistamisega). Lisaks sellele tuuakse nii venekeelsetes kui ingliskeelsetes fookusgrupi intervjuudes välja aktuaalsete küsimustena alljärgnevad teemad, mille kohta oleks soovitud saada kiirelt leitavat ja täpset infot: 26  • lapse registreerimine lasteaeda; • riiklik tervisekindlustus (Haigekassa, taotlemise protsess töötutele (nt kaasatulev abikaasa) ja väikelaste vanematele); • autojuhiloa vahetus (sh mida teha, kui on juba üle 12 kuu Eestis elanud) ja auto numbrite vahetus; • liiklusreeglid jalakäijatele (helkurid, ülekäigurajad) ja erinevused liiklusreeglites autojuhtidele, tasuline parkimine (juhendid kasutamiseks), laste turvavarustus ja koduloomade transportimine autos; • prügi sorteerimine ja mürareeglid (kellaajalased piirangud); • koduloomade pidamisele kehtivad reeglid; • lõkke tegemiseks/grillimiseks sobivad kohad ja kehtivad piirangud; • mobiilside, koduinterneti, auto tehnohoolduse pakkujad; • erakorraline meditsiiniabi, ravimite ostmine retseptiga ja ilma ning Venemaal väljastatud retsepti legitimeerimine Eestis; • doumentide saatmine, volituste tegemine, passi tegemine väljaspool riiki, elamisloa pikendamine (sh tähtajad, nõutavad dokumendid), dokumendifotod (nõuded ning kohad, kus võimalik teha); • tollireeglid välismaalt tulevale kaubale (sh nii enda isiklikud kui ka uued asjad); • diplomite jt sertifikaatide kinnitamine. • jpm. Oluline on siinkohal märkida, et suur osa neist teemadest on ühel või teisel moel juba erinevates veebiväravates või infoallikates lahti kirjutatud, kuid hoolimata sellest tuuakse need uuesti välja. Juhul, kui olemasolev informatsioon on juba nende poolt leitud ja loetud, on probleemiks informatsioonist arusaamine ja/või selle piisavalt hea esitamine või lahti selgitamine. 3.1.5. Lahendused ja soovitused Kohanemist toetavate (ja kõikide uussisserändajatele mõeldud) teenuste osas on soovitused eelkõige seotud teenuste disaini ja info kättesaadavusega. Kõigi riigi poolt pakutavate teenuste disainimisel ja osutamisel tuleb kaasata ka uussisserändajaid ning küsida nende tagasisidet. Näiteks on vaja juba kõikide koostatud või koostamisel olevatele infomaterjalidele (nt ümberasumise juhend, tervishoiusüsteemi tutvustav juhend jne) puhul nii enne kui ka pärast materjalide avaldamist küsida uussisserändajatelt tagasisidet, kas kirjutatu on arusaadav, loogiline ja vajalik ning kasulik. Vastavalt ettepanekutele tuleb materjale vajadusel uuendada ja kohendada. Kuigi selline soovitus näib iseenesestmõistetav, kohtasime uuringu käigus korduvalt materjale, kommunikatsioonielemente ja infokirju (sh ametlikke vastuseid päringutele), mis olid otsetõlked eesti keelest teise keelde, ilma et sisu ja vormi oleks kohandatud Eestisse esmakordselt ja äsja saabunud välismaalasele. Kõikide riigi poolt pakutavate teenuste (sh nt PPA migratsiooninõustamise, INSA nõustamisteenus, kohanemisprogramm) puhul on vajalik läbi mõelda tagasiside ja kommentaaride kogumise ning nendega arvestamise kord. Näiteks tõid mõned intervjueeritavad välja, et teatud juhtudel on neil kahtlusi PPA migratsiooninõustajate poolt jagatud info korrektsuses. Samas polnud neil aga infot, kuhu oma kõhklustega edasi pöörduda, st informatsioon üle valideerida. Seega tuleb iga avaliku teenuse juurde luua kasutajasõbralik võimalus tagasiside ning täpsustavate küsimuste edastamiseks. Kogu sisserände- ja kohanemisalane info tuleb parema kättesaadavuse ja nähtavuse eesmärgil koondada mitmekeelsele (eelkõige eesti, inglise, vene) veebilehele. Samuti tuleb juba olemasolevate teenuste ja infomaterjalide puhul üle vaadata ja üle kontrollida, et potentsiaalselt otsitav (guugeldatav) info oleks internetis lihtsa märksõnaotsinguga kergesti leitav (st otsingumootori tulemustes esimese kolme kuni viienda vaste hulgas). Uussisserändajate kohanemine Eestis 3.1.6. Kohanemisprogramm Teemavaldkonna lühikirjeldus Siseministeeriumi, Expat Relocation Estonia ja IOM Eesti esinduse koostöös pakutav kohanemisprogramm pakub läbi erinevate koolitusmoodulite uussisserändajatele (Eestis vähem kui viis aastat seaduslikult elanud teiste riikide kodanikud) kohanemist toetavat infot. Kohanemisprogrammi eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagamaks neile teadmised Eesti riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. Programmi baas- ja teemamoodulid (kokku erinevat 6 moodulit) kestavad üldjuhul ühe päeva (8 tundi), rahvusvahelise kaitse moodul 14-18 tundi ja keelekursus 80 akadeemilist tundi. Baas- ja teemamoodulid toimuvad üldjuhul nädalavahetustel, keelekursused tööpäevadel. Analüüsi lühikokkuvõte Olgugi, et programmi tutvustamisele on viimastel aastatel rohkem tähelepanu pööratud, on programmis osalenud u 15% abikõlblikest uussisserännanutest. Rohkem kui ühes moodulis on osalenud u 36% kohanemisprogrammis osalenud uussisserännanutest. Kohanemisprogrammi vahehindamisele tuginedes (vt täpsemalt siinse uuringu aruande II osa) on vajalik programmi eesmärgi ja tegevuste mõningane kohendamine lähtuvalt uussisserändajate vajadustest, sh programmist teadlikkuse tõstmine. Probleemid ja vajadused 2018. aastal osaleti kohanemisprogrammis 1480 korda ning 2019. aasta oktoobri seisuga 1410 korda. Programmis on osalenud u 15% abikõlblikest uussisserännanutest ning 2019. aasta kevade seisuga on rohkem kui ühes moodulis osalenud u 36% kohanemisprogrammis osalenud uussisserännanutest. Kohanemisprogrammi vahehindamisest selgub, et programmis osalenute endi väga positiivsest tagasisidest hoolimata on programmil mitmeid kitsaskohti ning potentsiaali edasiarendamiseks. Kohanemisprogrammi tänane eesmärk on anda uussisserändajale Eesti kohta esmast vajalikku informatsioon ning valmistada teda eluks Eestis. Samal ajal leiavad intervjueeritud uussisserändajad ning sidusrühmade esindajad (nt valdkondlikud eksperdid ja sisserändajatega kokku puutuvad tööandjad, nõustajad, välismaalasi koondavate organisatsioonide esindajad), et programm ei arvestata täna parimal võimalikul moel sihtrühma soove ja vajadusi: teenusesse sisenemine ei ole sageli võimalik kohe peale Eestisse saabumist (või ei ole võimalik osaleda uuesti näiteks mõne aja möödudes kui toimuvad muutused inimese elukaares või elusündmustes), teatud moodulite puhul on keeruline leida endale sobivat aega ja/või toimumiskohta (Tallinnas, Tartus või Narvas), samuti on uussisserändajatel ootused programmi sisu pakkumise mitmekesistamise suunal, ning teatud määral on ka ebaselge, kas ja millisel moel toetab kohanemisprogrammis osalemine uussisserändaja tegelikke praktilisi oskusi Eestis hakkamasaamisel (nt ID-kaardi kasutamine või perearsti leidmine). Lisaks tuleb kohanemisprogrammi vahehindamisest välja suhteliselt madal teadlikkus programmi olemasolust: 57% programmis mitte-osalenud uussisserändajatest ei ole sellest kuulnud, 43 niisamuti nagu ei olnud programmist teadlikud mitmed olulised intervjueeritud sidusrühmade esindajad, sh osad tööandjad aga ka riigiasutuste ametnikud, kes välismaalastega Eestis kokku puutuvad. Teadlikkusega on seotud ka programmi suhteliselt nõrk bränd: uussisserändajad ei erista, millise projekti või programmi mingites tegevustes nad osalevad, mistõttu võib neil tekkida valearusaam, kas ja millistes tegevustes nad (veel) osaleda saavad. Näiteks aetakse läbiviidud intervjuudes korduvalt sageli, kas tasuta eesti keele õpet pakuti INSA, Töötukassa või kohanemisprogrammi keeleõppe osaletu raames. Uuring viitab ka asjaolule, et suuresti teadmatusest tuleneb ka programmi materjalide (nt käsiraamatud) vähene kasutamine erinevate uussisserändajatega töötavate sidusrühmade, nt ettevõtete ja ülikoolide, aga ka programmis mitteosalenud uussisserändajate poolt. Samal ajal on käsiraamatutes pakutav informatsioon oluline ja põhjalikult esitatud teave, kuigi kohati esitatud mitte-lugejasõbralikul moel. Siiski on kõrgkoole, kus 43 Civitta Eesti AS. (2019). Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ESFi kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine perioodil 2014–2018. Lõpparuanne. 28  välistudengite sisseelamiskursustel kohanemisprogrammile viidatakse kui ka lisatud ettevõtetes välistöötajatele suunatud keskkondades ning infokirjades. Sõltuvalt programmi eesmärgist on üheks mõttekohaks ka programmi sihtrühmade piiratus. Programmis ei saa osaleda näiteks pikaajalise viisa alusel Eestis viibijad, veel ilma elamisloata vahetusüliõpilased (kuid õigus tekib pärast elamisloa saamist), diplomaatide pereliikmed ega ka Eesti kodakondsusega tagasipöördujad. Samas kohanemisalast tuge vajavad nad kõik sarnaselt elamisloaga uussisserändajatele, samuti võib otsusel Eestisse pikemaks ajaks jäämisel rolli mängida ka kohanemisprogramm - kui kohanemine sujub ja tekivad positiivsed emotsioonid Eestiga seoses, võib see motiveerida Eestisse pikemaks ajaks jäämist. Kohanemisprogrammil on üldjuhul väga suur potentsiaal muutuda uussisserändajate ja teiste välismaalaste jaoks Eestit väga positiivselt defineerivaks markeriks. Lahendused ja soovitused Kohanemisprogrammi vahehindamine toob välja mitmeid võimalusi programmi edasiarendamiseks. Soovitatav on täpsustada programmi eesmärke lähtuvalt uussisserändajate poolt väljatoodud vajadustest – näiteks, kui uussisserändajad toovad kohanemisprogrammi ühe peamise lisandväärtusena nende enda jaoks sotsialiseerumise ning võrgustikuloome, tasub kaaluda selle lisamist ka programmi ametlikesse eesmärkidesse; samuti, kui uussisserändajad vajavad täiendavat informatsiooni lähtuvalt nende elukaarest või elusündmustest (nt Eestis lapse sünd või ülikoolist tööturule suundumine), tasub kaaluda sihistada ja kommunikeerida programmi selgemalt ka sellises võtmes, mis soosib programmis osalemist ka näiteks peale 3-4 aastat riigis viibimist. Lähtuvalt neist põhjustest tasub kaaluda ka infojagamise vormide mitmekesistamist, sisu senisest enam praktilisemaks muutmist ning võimalusel ja vastavalt vajadusele ka programmi sihtrühmade laiendamist. Lisaks on vajalik uussisserändajatega kokkupuutuvate sidusrühmade teadlikkuse tõstmine kohanemisprogrammist, moodulitesse registreerimise protsessi kasutajasõbralikumaks muutmist, koolitusmaterjalide ja käsiraamatute kohendamist uussisserändajate vajadustele paremini vastamiseks, ning läbimõeldum programmis osalejate teadmiste kontrollimine ja praktilise väärtusega tagasiside küsimine. Uussisserändajate kohanemise kiiremaks toetamiseks on ka oluline, et nad jõuaksid programmi kiiremini, vahetult pärast Eestisse jõudmist; kuid samal ajal ei tohi ära unustada, et vajadus teatud teemade selgitamise ja/või kohanemisprogrammi järele võib tekkida ka Eestis juba mõnda aega olles. Programmi tegevuste arendamist ja edasist hindamist toetaks ka kvaliteetsem andmekorje programmis osalenute, katkestanute ja programmi mitte-jõudnute kohta. 3.1.7. Rahvusvahelised majad ja välismaalaste teenuskeskus Eestis tegutseb kolm rahvusvahelist maja, mis pakuvad nõustamisteenuseid ja toetavad Eestisse kolmandatest riikidest saabuvaid isikuid. Tallinnas tegutseb Eesti rahvusvaheline maja (International House Estonia), mis loodi koostöös EAS ja Mainor AS-iga ja avati 2018. aasta sügisel. Tartus tegutsevad 2015. aastal asutatud Tartu Rahvusvaheline maja (International House Tartu) ja 2019. aasta sügisel Tartu Linnavalitsuse, Tartu Ülikooli, Maaülikooli koostöös loodud Tartu Välismaalaste Teenusekeskus (Tartu Welcome Centre). Kõigil kolmel rahvusvahelisel majal on avatud infotelefon ja vastuvõtuaeg, mis võimaldab välismaalastel pöörduda oma küsimustega individuaalsele konsultatsioonile. Teemad, millega rahvusvaheliste majade poole kõige sagedamini pöördutakse, on näiteks elukoha leidmine ja elukoha registreerimine, perearsti leidmine ja patsiendinimekirja registreerimine, laste registreerimine lasteaeda, pangakonto avamine jm. Rahvusvahelised majad korraldavad ka täiendavalt kohanemist toetavaid temaatilisi infoüritusi ja jagavad esmast kohanemist toetavat informatsiooni oma kodulehtedel. Läbiviidud fookusgrupi intervjuudes kajastus, et rahvusvahelised majad on kohad, kust välismaalased on saanud vajalikku informatsiooni neid huvitaval kohalikku eluolu puudutavatel teemadel ja spetsiifilistes küsimustes, jäädes enamasti rahule pakutavate teenustega: Uussisserändajate kohanemine Eestis  “Tegin kogu protsessi rahvusvahelise maja abita iseseisvalt läbi. Kui rahvusvaheline maja [IHE] pildile ilmus, tuli mu ema siia. Tal oli Argentiina kindlustus. Kogu protsessi pidime läbi tegema ka mu isaga. Ning u ema sai ID kaardi, ja see oli väga lihtne. Ehk see, mis võttis minul aega nädalaid, võttis rahvusvahelise maja abiga aega meil kaks päeva.” “Tartu Rahvusvaheline maja.... nad korraldasid üritusi, pakkusid informatsiooni tervisehoiust, sotsiaalteenustest ja korteri üürimisest, ka kuidas tegeleda politseiga. Seega see organisatsioon oli minu hinnangul väga toetav.” Sealhulgas tuuakse intervjuudes jagatud vajaliku info osas esile ettevõtlusalast nõustamist, lisainfot töökoha leidmise osas, juriidilist abi ja infovoldikute jagamist töövestlusel käitumise kohta. Tartu Rahvusvaheline Maja (International House of Tartu) Tartu Rahvusvaheline Maja (alates 2016) toimib eelkõige kogukonnakeskusena, mis võimaldab välismaalt tulijal saada vahetu kontakti kaudu vajalikku infot, nõu ja leida uusi kontakte. Teemad, millega pöördutakse kõige sagedamini Tartu Rahvusvahelise Maja poole, on perearsti leidmine ja patsiendinimekirja registreerimise abistamine, lepingutest aru saamine, laste registreerimine lasteaeda, maksusüsteemist (sh tulumaksukohustusest) aru saamine. Rahvusvaheline maja korraldab kohanemist toetavaid erinevaid teemasid käsitlevaid infoüritusi, kultuuri- ja sporditegevustes osalemist. Eraldi tähelepanu osutatakse lastele ja noortele, pakkudes neile arendavaid ja kohalikku kogukonda sisenemist toetavaid ühistegevusi. Samuti viiakse läbi ühiseid ettevõtmisi ja üritusi, mille eesmärgiks on tuua kokku kohalikke ja välismaalasi ning soodustada seeläbi omavaheliste kontaktide tekkimist. Tartu Rahvusvaheline Maja nõustab ka uussisserändajatega töötavaid praktikuid (valdavalt koolide ja lasteaedade töötajaid, aga ka tööandjaid, tervishoiutöötajaid, sotsiaaltöötajaid). Nõustamise sisuks on teadmiste jagamine sisserändajate päritolukultuuride kohta, ennetades võimalikke tekkivaid arusaamatusi ja otsene nõustamine konfliktses olukorras. Vajadusel viiakse töötajatele läbi ka koolitusi või toetavaid üritusi (nt. koolides). Tartu Rahvusvaheline Maja finantseerib oma tegevust projektide kaudu erinevate fondide toel, näiteks INSA ja AMIF, kuid suures osas aitavad tegevusi ellu viia vabatahtlikud. Siinjuures kaasatakse palju sisserändajatest vabatahtlikke, kes saavad oma tegevuse kaudu panustada kohalikku kogukonda ja toetada seeläbi iseenda kohanemise ja integratsiooni protsessi. Aastatel 2017-18 oli kaasatud ligikaudu 85 välismaa päritoluga vabatahtlikku. Mõnedes intervjuudes toodi välja, et Tartu Rahvusvahelise Maja poolt korraldatavad kogukondlikud üritused, temaatilised infoüritused, eesti keele õppimise võimalused olid osalemiseks küll huvitavad, kuid ei aidanud oluliselt kaasa üldisele kohanemisele. Eesti Rahvusvaheline Maja (International House of Estonia) Eesti Rahvusvaheline Maja (alates 2018) on Tallinnas, Ülemiste ärilinnakus asuv välisspetsialistidele ja neid tööle võtvatele tööandjatele suunatud teenuskeskus, mis koondab mitmed riigi ja omavalitsuse poolt pakutavad teenused ühte kohta. Eesti Rahvusvahelise Maja poolt pakutavad teenused on üks osa Work in Estonia meeskonna poolt koordineeritud tegevustest, mis on suunatud Eestisse saabunud välisspetsialistide kohanemise toetamisele. Keskuses jagatakse esmast kohanemist puudutavat infot, näiteks elukoha leidmise ja registreerimise, perearsti leidmise, keeleõppevõimalustega tutvumise, laste ja elukaaslase kohanemise toetamisega seotud küsimustes jm. Kohapeal on võimalik saada individuaalset elamisloa taotlemise konsultatsiooni (PPA), ettevõtlusnõustamist (Tallinna linn), karjäärinõustamist (Töötukassa), aga ka integratsiooni sihtasutuse (INSA) poolset nõustamist. Tallinna keskuses erinevus Tartu omaga võrreldes on asjaolu, et kui Tallinn eelkõige koordineerib teiste osapoolte nõustamist, siis Tartus nõustavad välismaalasi ka keskuse enda töötajad. Teine osa Eesti Rahvusvahelise Maja teenustest on suunatud tööandjatele, kellele pakutakse migratsiooni- (migration consultation), kohanemis- ja keeleõppe alast (employee adaptation and language consultation), elukoha-alast (residential consultation) nõustamist. Nõustamised võimaldavad tööandjale anda parema ülevaate 30 seadustest tulenevatest nõuetest ja vajalikest dokumentidest välismaalt töötaja värbamiseks. Osa vajalikku informatsiooni nii välisspetsialistile kui tööandjale on koondatud ka Work in Estonia kodulehele, mis annab välisspetsialistidele ülevaate Eestisse tööle asumise kohta ning tööandjale infot ja abimaterjale välisvärbamisest nii eesti kui ka inglise keeles. Sealhulgas levitatakse veebis ingliskeelseid tööpakkumisi ning on kättesaadav samm-sammuline välisvärbamise juhend tööandjatele. 44 Workinestonia.com portaali külastati 2018. aastal 800 000 korda. Tartu Välismaalaste Teenusekeskus (Tartu Welcome Centre) Koostöös Tartu linnavalitsuse, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga on 2019. aastal loodud Tartu Välismaalaste Teenusekeskus, kuhu saavad pöörduda kõik välismaalased, kellel on tekkinud küsimused seoses kohaliku eluoluga. Teenusekeskus pakub kohapeal individuaalset konsultatsiooni ja kord kuus on plaanis viia läbi seminare, kus jagatakse põhjalikumat infot ühe kindla teemavaldkonna kohta. Senine teenusekeskuse kogemus näitab, et inimesed pöörduvad konsultatsioonile seoses praktiliste linna sisseelamisküsimustega, näiteks pangakonto avamine, tudengi sooduskaardi vormistamine, perearsti leidmine. Samas on küsitud ka tööle minemise võimaluste ja juriidilise abi saamise võimaluste kohta. Koostöös Tartu Välismaalaste Teenusekeskuse, Tartu Ülikooli ja Maaülikooliga planeeritakse laiendada Tartu Välismaalaste Teenusekeskuse füüsilisi ruume ning pakutavaid teenuseid. Planeeritud on hakata pakkuma avalikke teenuseid, näiteks elukoha registreerimine, isikukoodi taotlemine. Samuti tekib võimalus tegeleda tundlikke isikuandmeid puudutavate teemadega nagu migratsiooninõustamine, karjäärinõustamine, maksunõustamine. Üldine asjaajamine, sh elamisõigus ja elamisload Üldise asjaajamises, sh elamislubade ja elamisõigusega seotud teenuste klastrisse kuuluvad teenused, mis on otseselt seotud riiki elama asumiseks vajalike nõuete täitmisega (vt tabel 6 allpool). Lisaks elamislubade ning elamisõiguse väljastamisele ning sellega seonduva info jagamisele, pakub Politsei- ja Piirivalveamet alates 2017. aastast uussisserändajatele, ettevõtjatele, ülikoolidele jt sidusrühmadele migratsiooninõustamise teenust. Lisaks sellele pakutakse Siseministeerium poolt kõikidele (elamisloaga) uussisserändajatele kohanemisprogrammi koolituste teenust (vt kohanemisprogrammi ja selle mõjude hindamise osas täpsemalt uuringuaruande II osa). Ettevõtjaid nõustavad välismaise tööjõu värbamisega ning välismaalasi Eestis ettevõtlusega seotud õigusküsimustes ka advokaadibürood (sh nt Triniti või RASK). Siia kuuluvad teatud juhtudel ka elamisloa taotlemiseks vajalik akadeemilise ja kutsealase tunnustamise teenus, mida osutab SA Archimedes. Tabel 6. Teenused üldise asjaajamise ja elamislubade osas Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Elamislubade ja elamisõiguse taotlemine ning Politsei- ja Piirivalveamet Avalik 1991 info Elamislubade ja elamisõiguse taotlemine ning Eesti Vabariigi välisesindused Avalik 1991 info; ülikoolide ja välisinvestorite toetamine Juriidiline nõustamine elamislubade, Advokaadibürood Triniti, RASK Era 2008 tööõiguse ja piiriülese liikumise valdkonnas Migratsiooninõustamine Politsei- ja Piirivalveamet Avalik 2017 Akadeemiline ja kutsealane tunnustamine Eesti ENIC/NARIC keskus (SA Avalik 1999 Riiklikult rahastatud tasuta või A hi Õigusbüroo Eesti d ) (OÜ HUGO) Avalik 2017 soodustingimustel õigusabi (juristaitab.ee) Elukoha registreerimine Kohalikud omavalitsused Avalik n/a 44 Vt nt Workinestonia. Välisspetsialistide värbamise teekond. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Siinse uuringu käigus läbiviidud intervjuudest kooruvad välja mitmed kitsaskohad eelkõige just nii elamislubade taotlemise, menetlemise kui ka laiemalt seotud asutuste haldussuutlikkuse osas. Ülikoolide vaates põhjustavad elamislubade taotlemine jmt asjaajamine kõrgharidusasutuste jaoks sageli probleeme. Kuna ülikoolidel endal ei ole pädevust nõustada elamislubade, Eestisse reisimise jm asjus, eriti küsimustes, mis puudutab koos perekonnaga Eestisse suundumist, siis on neil tekkivate küsimuste korral keeruline iseseisvalt neile saabuvaid uussisserändajaid toetada. Samuti toovad ülikoolid probleemina välja Eesti saatkondade ülekoormatust ülikoolidesse vastuvõtu perioodidel ja suvel. 45 Ühtlasi leitakse, et teatud riikide kodanike jaoks (nt Aafrikas, Lõuna-Ameerikas) on Eesti viisa saamine väga keeruline ning arvati, et seda võiks lahendada viisasid vahendava viisakeskuse loomine. Sarnased murekohad tulid välja ka 2014. aasta uuringus. Samuti nähakse ülikoolide poolt probleemina, et välisüliõpilastel ja -töötajatel on kohe Eestisse saabudes ilma elamisloata, Eesti isikukoodita ja elukoha registreerimise võimaluseta keeruline kasutada erinevaid teenuseid – nt lepinguline telefonioperaator, ühistransport koos soodustustega, perearst (kui on soov riikliku Haigekassa kindlustuse järele) jmt. Ülikoolid leiavad, et isikukoodi ja elamisloa taotlemise, elukoha registreerimise jm tehniliste küsimustega seotud asjaajamine võtab Eestisse tulles tarbetult kaua aega ning seda protsessi on ülikoolidel igapäevase töö kõrvalt keeruline täiendavalt toetada. 46 Ka ei ole elamisloa või elamisõiguseta võimalik osaleda uussisserändajatele suunatud kohanemiskoolitustel (kohanemisprogrammis). Samamoodi arvavad ka paljud tööandjad, kes osutatavad sarnastele probleemidele, eelkõige just lühiajalise töötamisega Eestis viibivate välistöötajate puhul – neil pole võimalik Rahvastikuregistris oma elukohta registreerida, mis mh takistab ligipääsu teenustele (nt tasuta ühistransport Tallinnas): „Mina näen vastuolu - maksame makse from day one, maksame makse inimeste eest, aga elukohta pole võimalik registreerida“ (ettevõtja) Siinne uuring ei peatu põhjalikumalt lühiajalise töötamisega (viisad) seotud murekohtadel ja võimalikel lahendustel. Oluline on siiski märkida, et ka lühiajalise töötamise raames Eestisse saabunud välismaalastel on samad väljakutsed Eesti kohanemisel nagu kõikidel teistel uussisserändajatel, ning teatud juhtudel on need probleemid võimendunud tänu asjaolule, et ligipääs peamistele teenustele puudub (sh nt laste puhul ligipääs koolikohtadele või lasteaiakohtadele, mille osas praktikad omavalitsuseti erinevad, vt selle osas kohalike omavalitsuste peatükki 4.1). 3.2.1. Politsei- ja Piirivalveamet Võrreldes 2014. aasta uuringuga on toimunud mitmeid olulisi arenguid PPA-ga seotud töös ja neile antavates hinnangutes. Nii on näiteks uuendatud ja veel osaliselt uuendamisel, sh inglise keelde tõlkimisel PPA veebileht, mis on muutnud informatsiooni kättesaamise välismaalastele mõnevõrra lihtsamaks. 47 Lisaks on PPA poolt toimunud koostöö intensiivistumine teiste osapooltega, näiteks ülikoolidega (vt täpsemalt allpool). Samuti on lansseeritud migratsiooninõustamise teenus (vt täpsemalt järgmises alaosas) ning PPA poolt on suurendatud ka oma kohalolekut sotsiaalmeedias, veebikonstaablite kaudu, kelle poole pöörduvad abi või nõu saamiseks mh ka välismaalased. 48 45 Sellele ühe lahendusena pakutakse välja võimalust lisatööjõu palkamiseks suveperioodidel. 46 Ülikoolide hinnangul võiks isikukoodi omandamise protsess alata juba enne Eestisse tulemist ning see ei peaks olema seotud ID-kaardi saamisega, vaid võiks toimuda ka elektroonilisi kanaleid pidi. 47 Kuigi mitmed uues ingliskeelses PPA veebis olevad viited viivad jätkuvalt PPA vanasse ingliskeelsesse veebi, kus info on esitatud kohmakal viisil, välismaalase vaate ja arusaama jaoks mitte-sõbralikus vormis ehk informatsioon on edastatud kantseliitlikult, s.o. sageli otsetsitaatidena nt välismaalaste seadusest. Vt selle osas näiteks viidet ‘Working in Estonia’ PPA uues veebis, mis suunatakse edasi PPA vanale veebile. Sh tasub tähele panna, et kui uues veebis kasutatakse välismaalaste puhul sõnal ‘foreigner’, siis vanas veebis sõna ‘alien’, mis võib tausta või juriidilist sõnavara mitteteadvad välismaalased segadusse ajada (st kas tegemist on ühe ja sama sihtrühmaga). 48 Peamised teemad, mida välismaalased/uussisserändajad Facebookis veebikonstaabli käest küsivad on järgmised (suhtelise prioriteetsuse järjekorras): elamislubade vormistamisega seonduv, sh tähtajad ning viisad; kaotatud dokumendid ja kuidas sel juhul edasi käituda; üürilepingud, sh nt küsimused, kas eestikeelse lepinguga petetakse, tehakse liiga vmt; üksikutel juhtudel 32 Ülikoolide vaates on koostöö PPA-ga mitmetahuline. Osad kõrgharidusasutused teevad PPA-ga regulaarset koostööd, nii on näiteks PPA esindajate poolt läbi viidud infotunde nii välistudengitele kui ka ülikoolide enda töötajatele. Samuti on PPA esindajad jaganud ülikoolidele soovitusi selle osas, mida silmas pidada välistudengite vastuvõtuintervjuudel (ennetamaks elamislubade väärkasutamist) - ehk mida tuleb silmas pidada ja mida küsida, et kindlaks teha potentsiaalsete välisüliõpilaste motiivid ülikooli astumisel. See on tegevus, mida 2014. aastal suuresti veel ei eksisteerinud ning üldiselt näib, et ülikoolid on taolise infopakkumisega rahul. Siiski peetakse osades ülikoolides sellist kaasamist ebavajalikuks, sh ka põhjusel, et kandideerimine nõuab tulevaselt üliõpilaselt põhjalikku ja spetsiifilist ettevalmistust, nt loominguliste tööde portfooliot. Osade tööandjate ja vähemalt ühe kõrgkooli vaates tõdetakse, et olukord PPA teenusepakkumisega on võrreldes viie aasta taguse ajaga muutunud oluliselt paremaks. Samal ajal on jätkuvalt üleval mitmeid kitsaskohti teenuse kättesaadavuse või menetlustoimingute osas, eelkõige elamislubade menetlemisega seonduval. Näiteks tuuakse välja tunnetus, et neil aastatel, kui sisserändearvud polnud veel suured, olid ametnikud motiveeritumad ja abivalmivad tööandjate aitamisel – täna on aga sidusrühmade hinnangul tunda rohkem mehaanilisust ja rutakust PPA protseduurides. 49 Sarnaselt 2014. aasta uuringu tulemusele viitavad mitmed intervjuud jätkuvalt olukorrale, kus välismaalase elamislubade jm dokumentide menetlemine sõltub palju konkreetsest PPA ametnikust kelle juurde büroos satutakse: „Hästi palju sõltub sellest, kes dokumente PPAs vastu võtab ja kuidas on tema suhtumine välismaalastesse“ (ülikooli esindaja) „Üks komistuskivi on see, et PPA enda inimesed või migratsiooninõustajad on pisut erineva informeerituse tasemega“ (tööandja) „Töötajaga läheme PPAsse kindlasti koos, et asjad sujuksid. Kunagi ei tea, kes seal leti taga on [ja milline on tema inglise keele oskus]“ (tööandja) Kuigi näib, et võrreldes 2014. aastaga on tööandjate ja ülikoolide teadlikkus (kas läbi omandatud kogemuse, parema informeerituse, toe vm tõttu) protseduuridest ja nõuetest muutunud oluliselt paremaks, on siiski veel mõningaid tööandjaid ja ülikoole, kes käivad töötajaga või välisüliõpilasega koos füüsiliselt PPA kontoris kaasas.50 Samal ajal on aga võrreldes 2014. aastaga juurde tulnud neid tööandjaid, kes pooldavad ja soosivad välismaalase enda iseseisvat suhtlemist riigiasutustega või nende iseseisvat käimist PPA büroodes. See võib viidata teatud määral usalduse kasvule tänase uussisserändajate tugisüsteemi osas, mida võime täheldada mõnevõrra rohkem nii ettevõtjate kui ka ülikoolide hulgas võrreldes viie aasta taguse ajaga. Uussisserändajad ise on PPA poolt pakutava teenusega ja menetlusprotseduuridega üldjoontes rahul. Peamiste kitsaskohtadena tuuakse välja eelkõige ametnike keeleoskus, PPA veebilehel olevast informatsioonist arusaamise keerukus ning pikad ootejärjekorrad teeninduskeskustes. 51 Mõnedel juhtudel mainitakse uussisserändajate poolt ka intsidente, kus ennast registreeritakse küll ingliskeelsele PPA vastuvõtule (läbi ka kaebused nt õela naabri suunal. Teemaderingi on siiski suuresti varieeruv. Enamasti vastavad veebikonstaablid (nii inglise kui vene keeles) neile küsimustele/päringutele ise, vajadusel konsulteeritakse migratsiooninõustajaga. 49 Selle üheks näiteks on PPA poolt saadetavad ingliskeelsed vastuskirjad, mis on mõnedel juhtudel koostatud kohmakas ja kirjavigadega inglise keeles. Need vead viitavad pigem kiirustamisele, mitte aga niiväga ebapiisavale inglise keele oskusele. 50 Ühe tööandja poolt pakuti välja lahendus, et suuremate välistöötajate või ettevõtete jaoks võiks PPAs olla üks tugiisik, kelle poole saaks küsimustega pöörduda ja kes haldaks kõiki antud tööandjaga seotud taotlusi. See väldiks näiteks olukordi, kus sama ettevõtte korraga saabuvad välistöötajad asuvad suhtlusesse erinevate PPA ametnikega ning saavad neilt vastandlikke signaale või juhul kui nõutakse erinevaid dokumente esitamiseks. Vastandlike signaalide või vastuste saamine erinevatelt asutustelt (nt PPA, INSA või IHE) oli asi, mida mainiti nii mõneski meie intervjuus ning see tuleb välja ka WiE 2019 uuringus. 51 Näiteks käidi ühe intervjueeritud ettevõtja sõnutsi välismaalasest töötajaga Tallinna teeninduskeskuse asemel Raplas, kus järjekorrad olid lühemad. Vt taoliste kitsaskohtade osas lisaks ka WiE (2019) uuringut, lk 30-31. Uussisserändajate kohanemine Eestis veebikeskkonna broneering.politsei.ee), kuid kohale jõudes selgub, et vastuvõtva ametniku keeleoskus pole piisavalt heal tasemel. Uussisserändajate hinnangud menetlusprotseduuridele ja PPA-le näivad paljuski sõltuvat inimese enda taustast ja uussisserändaja päritoluriigi avalike teenuste kvaliteedist. Näiteks hindavad sageli just väljastpoolt Euroopa Liitu pärit välismaalased PPA teenust kvaliteetsetena: “See on väga ebaharilik, et riiklikud veebileheküljed ja riigiinstitutsioonid on nii abivalmid. Näiteks, kui sa kirjutad politseisse, siis vastavad nad päevaga!” (Venemaalt pärit uussisserändaja) “Mehhikost tulnuna oli see väga suur üllatus [it was, like wow]!” (Mehhikost pärit uussisserändaja) Samal ajal, nagu on kirjeldatud põhjalikumalt uuringuaruande II osas (kohanemisprogrammi vahehindamine), ei toimu PPA büroodes elamislubade või muude dokumentide väljastamisel pea mingisugust sõnaselget informeerimist uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammist (kui välja arvata paberil programmitutvustuse kaasaandmine) – teenusest, millel on suur potentsiaal muutuda Eestisse tulevate välismaalaste silmis üheks peamiseks Eesti riiki positiivselt defineerivaks markeriks. Kuna PPA on koos Eesti välisesindustega esimene riiklik institutsioon, kellega uussisserändajad kokku puutuvad, on PPA-l vajalik senisest rohkem teadvustada enda rolli kodanike ja välismaalaste klienditeenindajana – senikaua, kuni seda ei toimu, või senikaua, kui see roll implitsiitselt või eksplitsiitselt delegeeritakse või eeldatakse olevat näiteks ainult PPA migratsiooninõustajatel (kellega uussisserändajatel enamasti füüsilist kokkupuudet ei ole ning kelle poole suures osas pöörduvad Eesti tööandjad või teised sidusrühmade esindajad), või hoopis teistel teenusepakkujatel, võime eeldada sarnase, eelnimetatud kriitika jätkumist PPA suunal erinevate sihtrühmade vaates ka tulevikus. PPA migratsiooninõustamise teenusega ollakse üldjuhul rahul: teenuse sisu peetakse heaks ja kvaliteetseks, peamiseks probleemiks on eelkõige teenuse kättesaadavus, sh suhteliselt vähene teadlikkus nii sidus- kui ka sihtrühma hulgas selle olemasolust. Näiteks tööandjate puhul oli intervjueerituid, kes kuulsid teenusest esmakordselt alles intervjuu käigus kui ka neid, kes olid kursis ning ka ise varasemalt korduvalt kasutanud. Viimaste puhul olid kogemused valdavalt positiivsed ning teenusest oli abi saadud. Märgitakse, et eriti esmakordsel välistöötaja värbamisel on hea, kui saab üle küsida, kuidas ja millist vormi on vaja täita. Ühe intervjueeritu poolt aga kommenteeriti, et antud teenuse kommunikatsioon on olnud liialt kantseliitlik. Paari intervjueeritu poolt toodi lisaks esile, et kuigi migratsiooninõustajate (ja INSA) teenus on olemas, ei ole see alati kohe kättesaadav – nõustajate telefoniliinid on sageli hõivatud ja vastuvõtukalendrid on täis. Seda võib osaliselt selgitada ka üha kasvava vajadusega migratsiooninõu järele (vt tabel 7 statistikaga; 2019. juuni lõpu seisuga on toimunud kokku 9039 nõustamist). Tabel 7. PPA migratsiooninõustamise teenuse statistika 2017 kõned kirjad kohtumised Skype koolitus Kokku Kokku 5583 3912 351 60 40 9946 2018 kõned kirjad kohtumised Skype koolitus Kokku jaanuar 635 354 44 22 5 1060 veebruar 633 398 51 10 7 1099 märts 490 342 36 6 4 878 aprill 704 372 31 23 3 1133 mai 820 520 51 26 14 1431 juuni 788 538 44 13 9 1392 juuli 809 508 36 20 0 1373 august 873 536 50 13 6 1478 september 618 473 38 18 4 1151 oktoober 931 501 57 13 8 1510 34  november 870 443 47 8 6 1374 detsember 619 430 46 9 1 1105 Kokku 8790 5415 531 181 67 14984 Migratsiooninõustamise teenuse juures on oluline silmas pidada ja kommunikeerida migratsiooninõustamise teenuse erinevust võrreldes nn tavapäraste välismaalastega seotud toimingutega büroodes (dokumentide menetlemine). Mitmest intervjuust tulid välja juhud, mil välismaalane on end veebis registreerinud PPA-sse vastuvõtule - soovi ja ootusega konsulteerida sisulistes küsimustes -, kuid kohapeale jõudes avastati, et antud küsimuses oleks pidanud pöörduma migratsiooninõustaja poole. Ka paljud intervjueeritud uussisserändajad ise ei olnud teadlikud migratsiooninõustamisest kui eraldiseisvalt pakutavast teenusest PPA juures. Kuigi migratsiooninõustamise teenus täidab olulist tühimikku vajaliku informatsiooni pakkumises elamislubade taotlemise ja muude Eestisse tulemisega seotud dokumentide vormistamise juures, näitab suur vajadus selle järele samal ajal ka puudujääke teiste teenuste juures – võime oletada, et kui elamislubade ja nende taotlemise/vahetamise/pikendamisega seotud informatsioon oleks senisest palju lihtsamal, selgemal ja sihistatumal (nt KKK ehk korduma-kippuvad-küsimused) kujul kättesaadav, aitaks see tõenäoliselt vähendada migratsiooninõustamise teenuse koormatust ehk päringute arvu. 3.2.2. Teadlikkus teenustest ja nende kommunikatsioon Probleemid ja vajadused Uussissrändajatel ning nendega seotud sidusrühmadel on keeruline ise omada või luua regulaarselt uuendatud ja ajakohast ülevaadet Eesti rände- ja kohanemisvaldkonna tegevustest või teenustest. Sellest tulenevalt on vajalik põhjalikumalt läbi mõelda, kuidas tugiteenuseid, üritusi jm tegevusi kõige paremini sidus- ja sihtrühmadele kommunikeerida. Samuti on vajalik läbi mõelda viis, kuidas erinevatel sidusrühmadel on võimalikult lihtne kõige olulisem info üles leida. Informatsiooni killustatus on murekohaks nii uussisserändajatele kui ka sidusrühmadel. Tööandjate, nende esindajate ja teiste organisatsioonide (sh ülikoolide) intervjuudele tuginedes koorub ühe murekohana välja just erinevate avalike teenuste kommunikatsioon. Ühe intervjueeritud tööandja tunnetusel on täna vajalikud tugiteenused juba olemas, kuid tööandjad ja nende personaliinimesed ei ole teadlikud, kust neid otsida või kellelt küsida. Ka teised intervjueeritud tõid esile, et infoküllus ja -killustatus ajab segadusse. Samuti tuuakse välja venekeelse informatsiooni puudulikkus ja osade teenuste toimimine ainult inglise keele baasil. Mitmete intervjueeritavate sidusrühmade esindajate hinnangul puudub täna selline koht, kust venekeelne ja ingliskeelne uussisserändaja saaksid ühest kohast kätte kohanemist toetavat informatsiooni. Ühe näitena tuuakse ümberasumise juhendit (Work in Estonia Relocation Guide), mis on küll inglise ja vene keeles Work in Estonia veebilehel olemas, kuid selleni jõudmine ainult veebiotsingut kasutades on keeruline; samuti ei kata juhend kõiki olulisi teemavaldkondi piisava põhjalikkusega. Sellest tulenevalt on osad tööandjad nii enda kui ka oma välistöötajate jaoks kokku koondanud vajalikud infomaterjalid ning jagavad neid oma välistöötajate hulgas. Mitu intervjueeritud tööandjat ja nende esindajat tõid esile ka personalijuhtide ülekoormatuse teiste tööülesannetega, mistõttu neil on keeruline hoida ennast regulaarselt kursis kõikide välismaalasi puudutavate arengutega. Kui mõnel konkreetsel ajahetkel ei ole personalijuhi või muu välismaalastega töötava mentori jaoks välistöötaja värbamine või kohanemine kõige aktuaalsem teema, siis lastakse see informatsioon endast mööda – isegi juhtudel, kui ollakse liitunud vastavate kirjalistide või sotsiaalmeedia gruppidega. Hiljem on aga keeruline vajalik info uuesti üles leida. Tööandjate intervjuudest koorus välja erinevaid ettepanekuid taolise teadlikkuse suurendamiseks ja infootsingu tõhustamiseks. Osad tööandjad soovitavad koondada kõik välistööjõuga seotud info ja kohanemisalased teenused ühte infoportaali, vältimaks tulutut info otsimist valest kohast või ebamõistliku ajakuluga: „Välismaalasena tahaksin saada seda infot ühes kohast. Lähen näiteks PPA-st otsima, aga ei teagi, et peaksin hoopis INSA-st vaatama. Või vastupidi.“ (tööandja) Uussisserändajate kohanemine Eestis Teisalt soovitati jagada regulaarset infot ka tööandjate esindajatele ja liitudele, kes levitaksid infot oma liikmeskonnas. Mitmete katusorganisatsioonide tugiteenus oma liikmetele on justnimelt informeerimine nende jaoks olulistest aspektidest, sh välistööjõuga seonduvast. Samas ei pidanud kõik tööandjad ainult liitudele tuginemist mõistlikuks, kuna teinekord ei pruugi informatsioon sealt nendeni kohale jõuda, mistõttu näiteks soovitati, et ka riigi poolt võiks edastada relevantset informatsiooni (e-kiri koos asjakohaste veebilinkidega) neile tööandjatele, kes keskmisest aktiivsemalt välistööjõudu värbavad või elamislubasid taotlevad. Olgu siinkohal ära nimetatud, et osad liidud taolist infot oma liikmetele juba pakuvad ja edastavad, niisamuti nagu edastatakse infot ka vähemalt kahe riikliku kirjalisti kaudu (PPA kirjalist eelkõige tööandjatele ja Siseministeeriumi kohanemise tugivõrgustiku kirjalist partneritele). Erinevate rändega seotud infopäevade ja koolituste osas olid tööandjad vastakatel seisukohtadel. Nii nagu üldise info jälgimisega, leidsid mitu intervjueeritut, et tööandjatel ja personalijuhtidel pole piisavalt aega, et üritustel osaleda. Need tähelepanekud kehtivad ka näiteks Siseministeeriumi poolt veetava uussisserändajate kohanemise tugivõrgustiku kohtumiste kohta, mida on korraldatud alatest 2015. aastast, kuid mis ei ole kõige paremini käivitunud eelkõige just tööandjate suunal: „Mul ei ole aega veeta terve päev oma tööajast. Ilmselgelt kui olen käinud veniva sisuga üritusel, siis ei soovita ma ka seda ühelegi oma inimesele või kliendile. See näitab, et ma ei väärtusta nende aega.“ (tööandjate esindaja) „Kui on valida, kas teen tööd või lähen sündmusele, mis on võib-olla põnev, ja õhtul pean oma tööaja tagasi tegema - siis ma pigem ei lähe. [Kui] küsin inimestelt, miks nad ei tule meie ägedatele üritustele, siis selle peale öeldakse, et keegi peab tööd ka tegema.“ (tööandjate esindaja) Samas peavad osad tööandjad infopäevi väärtuslikeks ja vajalikeks: „Alati kui korraldaja midagi korraldab, siis ootab, et sinna tuleb sadu inimesi. Aga võib-olla sadadel inimestel ei olegi seda infot vaja. Vahest need viis, kes tulid, neil ongi seda infot väga vaja. Sellepärast ei pea ennast pahasti tundma, kui eeldatust vähem rahvast osales.“ (tööandja) Intervjuudest nii uussisserändajate kui ka teiste sidusrühmadega ilmnebki, et Eestisse kolimisel ning Eesti eluga kohanemisel on üheks peamiseks probleemiks info killustatus - vajalik info on keeruliselt leitav, kohati ebatäpne ning erinevate allikate vahel esineb teatavaid vasturääkivusi. Ka mitmed varasemad uuringud on leidnud, et Eestil peaks olema üks keskne veebileht erinevates keeltes, mis pakub nii välismaalastest sisserändajatele kui ka eestlastest tagasipöördujatele infot kättesaadavate teenuste kohta. 52,53,54 Taoline keskne avalike ja muude teenuste infot koondav veebiplatvorm, mis koondaks kogu välismaalasele vajaliku teave, peaks ühilduma hästi ka erinevate e-riigi teenustega ja olema kättesaadav vähemalt eesti, inglise ja vene keeles. 55 Praegu pakutakse juba suhteliselt palju informatsiooni elu kohta Eestis, nii erinevatel teemalehtedel kui ka eri viisidel: näiteks Work in Estonia, Study in Estonia ja EURAXESS veebilehed, INSA nõuandeveeb, Work in Estonia Relocation Guide ning kohanemisprogrammi käsiraamatud füüsilisel ja elektroonsel kujul, lisaks eraldiseisvate teenustena ka International House of Estonia või Tartu välismaalaste teenusekeskus, samuti eesti.ee ja estonia.ee veebilehed. Kõigi nende poolt pakutav informatsioon on üldjuhul kättesaadav kolmes keeles (eesti, inglise, vene). 52 TÜ RAKE. (2016). Uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise metoodika väljatöötamine. 53 CIVITTA Eesti AS. (2017). Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine. 54 Tali, A. (2016). Kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomist takistavad tegurid Eesti info-ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris. 55 Tali, A. (2016). Kvalifitseeritud välistööjõu sissetoomist takistavad tegurid Eesti info-ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris. 36 Ühtse infovärava või informatsiooni kokku koondava keskkonna rolli on täna endale võtnud neist kaks: estonia.ee (välismaalase vaatega) ja eesti.ee (püsielaniku vaatega) veebiväravad. Estonia.ee veebivärav pakub küll kasutajale vajaduspõhiselt edasisuunavat funktsiooni, kuid selle juures esineb mitmeid kitsaskohti: • estonia.ee (alamleht „life + work“) viitab vaid valikulistele lehtedele, eelkõige Work in Estonia-ga seotud veebilehtedele; teisisõnu, tegemist on pigem Eesti reklaamimise funktsiooni täitva veebilehega; • estonia.ee (alamleht „life + work“) juures olev „Coming to Estonia“ teemaviite pealkiri vihjab, justkui võiks see olla asjakohane kõikidele välismaalastele, kes Eestisse soovivad tulla, sõltumata rändeliigist või rändetaustast. Nimetatud teemaviide suunab aga hoopis Work in Estonia alamlehele, kus esimese väljapakutud tegevuse või sammuna on välja toodud Eestis töölepingu sõlmimine („Sign an employment contract“); • estonia.ee (alamleht „life + work“) juures viidatav Relocation Guide käsiraamat on küll kasulik infomaterjal, kuid selles käsiraamatus omakorda ei viidata näiteks ei Study in Estonia, EURAXESS ega INSA nõustamisveebis olevale kohanemisalasele informatsioonile, nagu ei viidata käsiraamatus ka kohanemisprogrammi käsiraamatutele, mis pakuvad teatud teemadel palju põhjalikumat käsitlust kui Relocation Guide või teised erinevad teemalehed. Eesti.ee veebilehte arendatakse lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles ning mitmed teemad on seal väga hästi kaetud nn elusündmuste põhiselt (nt „Lapse sünd“, „Jäin haigeks“, „Soovin luua ettevõtet“ jm). Samal ajal on mitmed olulised teemad veel täiesti katmata – näiteks kui valida „Kultuur, sport ja vaba aeg“, pakutakse informatsiooni ainult harrastuskalastuse ja -jahipidamise kohta. Teisisõnu on eesti.ee veebileht küll oluline informatsiooni pakkumise allikas nii avalikest teenustest kui ka sellest, kuidas nende teenusteni teatud elusündmuste puhul jõuda, kuid praegusel, eesti keelest teistesse keeltesse otsetõlgitud kujul on sealt puudu n- ö vaade väljastpoolt ehk informatsiooni pakkumine sellisel kujul, et Eesti teenuste ökosüsteem oleks lihtsasti arusaadav ja orienteerutav ka erineva tausta ja teadmistega välismaalastele. Tervikvaates ei ole estonia.ee või eesti.ee veebilehtedel ega ka teistes viidatud teemaveebides käsitletud võimalikke esilekerkivaid nn mitteformaalseid või isegi ebaseaduslikke takistusi või kitsaskohti, mis just välismaalasel Eestis elades võivad tekkida – näiteks välismaalase informeerimine siinses aruandes ühe suure takistusena majutuse leidmisel nn musta üürituru olemasolust, mille olemasolu tuleb paljudele uussisserändajatele Eestis olles suure ja ebameeldiva üllatusena. 56 Taolist, mitteformaalset ja mitteametlikku informatsiooni, isegi kui see on mõeldud vaid ettevalmistavaks informatsiooniks seoses eluga Eestis, ei ole aga ilmselt võimalik lisada näiteks eesti.ee veebilehele. Teisisõnu on uussisserändajatele suunatud olulist ja vajaminevat informatsiooni küll palju, kuid see on suunatud mitmetele erinevatele sihtrühmadele (töötaja, õppija, teadlane) ning see on killustunud erinevate veebikeskkondade vahel. Olemasolevad veebikeskkonnad või konkreetse sihtrühma põhised teemaveebid ei ristviita üldjuhul üksteise olemasolule, kuigi pakutav informatsioon võib olla oluline ka muudele välismaalaste sihtrühmadele. Estonia.ee veebivärav püüab taolist informatsiooni küll osaliselt koondada ja süstematiseerida, kuid seal esitatu ja suunaviited on pigem valikulised ning on eelkõige Eestis töötamise rõhuasetusega. Seetõttu ei pruugi osad kasutajad ehk mõne muu rändetaustaga uussisserändajad (nt õpirände või pererändega tulijad) näha ennast selle veebivärava kasutajatena. Eesti.ee veebileht pakub olulist informatsiooni, kuid seda pigem pikaajalise elaniku vaatest lähtuvalt (st eeldusega, et kasutaja juba oskab ja teab, kuidas Eesti avalike teenuste ökosüsteemis orienteeruda). 56 Näiteks mitmetes teistes riikides kajastatakse riiki saabumisega kaasnevaid võimalikke ohte, näiteks Iirimaal hoiatatakse välismaalasi ka petuskeemide eest tööle värbamisel. Uussisserändajate kohanemine Eestis Lahendused ja soovitused Eelnevast tulenevalt on vajalik kohandada mõni olemasolev (nt estonia.ee, eesti.ee või settleinestonia.ee) või luua mõni uus (nt liveinestonia.ee) veebileht selliseks, kus erinevate rändeliikide või rändepõhjustega kasutajad hoomavad intuitiivselt, et see leht on neile ning nende kohanemise toetamisele ja sellealase informatsiooni pakkumisele suunatud. Taoline leht või infovärav ei pea dubleerima informatsiooni, mis on teistel teemalehtedel täna juba kvaliteetselt kajastatud, kuna taolise keskse ja erinevate teemavaldkondade käsitlemise juures on sageli vajalik edasi viidata ka infole, mida teistes teemaveebides pakutakse, sh edasiviitamine sotsiaalmeedia gruppidele (vt ka ptk 4.2). Samuti on vajalik käsitleda nn ebamugavaid teemasid (nt must üüriturg, kohaliku elanikkonna hoiakud või eripärad suhtlemisele, probleemid praktika- või töökoha leidmisel jmt – nende aluseks saab võtta erinevatest uuringutest väljatulnud peamised kitsaskohad ning sõnastada need ümber informeerimise või küsimus-vastus vormi). Oluline on ka, et lehel oleks kindel haldaja ning piisav võimekus info ja viidete aktuaalsena hoidmiseks. Kuna uussisserändajatele mõeldud kohanemisprogrammiga külgnevad koolitused, sellega seotud infopakkumine ja moodulitesse registreerimine, sh kohanemisprogrammi käsiraamatud, mis käsitlevad kohanemisega ja kohaliku elu-oluga seonduvat infot kõige suurema põhjalikkusega Eestis, tasub eelkõige kaaluda kohanemisprogrammi veebilehe muutmist taoliseks infoväravaks. Taoline infovärav ei tohiks muutuda järjekordseks informatsiooni topeldamise allikaks, vaid eesmärgiks peab olema informatsiooni üldine struktureerimine (mille osas saab eeskuju võtta näiteks eesti.ee teemade jaotusest ja loogikast), lühidalt iga teemavaldkonna selgitamine ning seejärel kõige olulisemana kasutaja edasiviitamine kas eesti.ee veebi, otse teenusepakkuja või mõne muu vastutava asutuse või organisatsiooni juurde. Sellise lähenemise põhiline eeltingimus ja väljakutse on, et viidatud kohas oleks olemas ka välismaalase vaade, sh tõlge nii inglise kui vene keelde – näiteks tervisekäitumise alane informatsioon kättesaadav TAI lehel, tööturuga seotud informatsioon Töötukassa lehel jne. Eraldiseisva veebilehe eelis võrreldes eesti.ee või estonia.ee lehega on võimalus see luua välismaalase elukaare põhiselt, visualiseerides näiteks kohe avalehel inimese elusündmused ning paigutades sinna juurde informatsioon (viited) erinevatest teenustest. Teisisõnu võiks taoline veeb toimida eelkõige kui välismaalase teekaart teenustesse. Kuna ka paljud intervjueeritud sidusrühma esindajad (tööandjad, ülikoolid, vabaühendused, kuid ka mõned riigiasutused) on avaldanud soovi saada ühes kohas kätte informatsioon kogu välismaalastele kättesaadavast teenuste ökosüsteemist, võib taolisele lehele tekitada ka kaks vaadet: üks välismaalasele ehk otsesele sihtrühmale ning teine sidusrühmadele. 57 Eraldiseisva lehe eeliseks on võimalus muuta sisu visuaalselt atraktiivseks ja vajadusel päevakajaliseks, näiteks teha call-for-action laadseid üleskutseid mõne uue teenuse lansseerimisest või olemasoleva täiendamisest (nt vabatahtlike värava ingliskeelseks muutumine vmt). Tugev alternatiiv eelnevale on panustada kõik ressursid eesti.ee lehe inglise ja vene keelse vaate täiendamisse. Selle stsenaariumi peamine puudus (kuigi samal ajal ka tugevus) on asjaolu, et eesti.ee veebis olev informatsioon on väga selgelt ja lihtsalt struktureeritud ning peegeldatud standardse vormi ja sisu kaudu kolmes keeles. Kuigi see tagab ühtsuse ning informatsiooni süstemaatilise ning regulaarse uuendamise ka vene ja inglise keeles, ei pruugi see samal ajal võimaldada piisavalt paindlikkust just uussisserändajate või välismaalaste vaatega arvestamiseks, sh aktuaalseks ja kiireks informatsiooni muutmiseks või täiendamiseks (nt kui on vaja rõhutada ainult teatud teemasid, muuta sisu dünaamilisemaks, või lisada juurde spetsiifilisi teemasid, mis kohalduvad ainult välismaalastele mitte aga kohalikule püsielanikkonnale). Juhul, kui eesti.ee ei muutu esimeseks infoväravaks välismaalasele, on sellel lehel väga suur potentsiaal toimida mõne teise veebilehe jaoks toetava sekundaarallikana. Hoolimata infovärava sisust, vormist või asukohast, peab kohanemisalase informatsiooni pakkumisel kommunikatsiooni peamine teravik olema suunatud eelkõige tööandjatele (kõik erinevad sektorid, kes välismaalasi värbavad ja palkavad) – just nemad on see sihtrühm, kes on ühelt poolt enim huvitatud toimvast ja tõhusast kohanemispoliitikast. Samas on paradoksaalsel kombel nemad ka just see sihtrühm kes on kõige vähem 57 Sidusrühmadena tuleb siinjuures käsitleda laiemat gruppi asutusi kui ainult erasektori tööandjad, ehk mh ka koolid ja ülikoolid, vabaühendused, keeltekoolid, arstide seltsid/liidud, riigiasutused jt, kes uussisserändajate sihtrühmaga ühel või teisel moel kokku puutuvad – teisisõnu kõik teenuste tabelis väljatoodud teenuseosutajad. 38  huvitatud nende teemadega pikalt tegelemisest – eelkõige just ajalistel ja ressursilistel piirangutel. Tööandjad on lisaks need osapooled, kes puutuvad sageli kokku ka teiste rändeliikide kaudu Eestisse tulijatega – näiteks välisüliõpilased, kes soovivad Eesti tööturule siseneda, või tööandja enda välistöötajaga kaasa tulnud pereliige, kes samuti võib Eestis rakendust otsida (nii tööalast kui ka sotsiaalset). Seega võttes arvesse tööandjate piiratud ajaressursse ja infotulvas oluliste ürituste märkamist, tuleb senisest enam pöörata tähelepanu ka tööandjatele proaktiivselt suunatud või sihistatud informatsioonile, näiteks ettevõtjatele suunatud infopäevade formaadile ja/või sellest info jagamise ning levitamise vormile. Kantseliitlikus laadis kutse ning terve tööpäeva pikkune üritus ettevõtjate esindajaid enamasti kohale ei meelita. Tööandjaid teavitavad üritused peaksid olema võimalikult lühikesed ja konkreetsed, nt andma personalitöötajatele uusi tööriistu või ülevaate neist. Osaliselt võib probleemkoht tööandjate vaates peituda ka selles, et konkureerivaid üritusi tööandjatele Eestis on mitmeid, sh Siseministeeriumi kohanemise tugivõrgustik, WiE ja Eesti Kaubandus- Tööstuskoja välisvärbamise kohtumised, vabaühenduste poolt pakutavad projektipõhised seminarid-töötoad, PPA migratsiooninõustajate infopäevad tööandjatele jm. 58 Eesti keele õpe 3.3.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Käesolevas peatükis käsitletakse uussisserändajate eesti keele õppe võimalusi ja nendega rahulolu, uussisserändajate motivatsiooni eesti keelt õppida ning nende poolt tajutud vajadust eesti keele (kasutamise, õppimise) järele. Eesti keele õppimisele ja õpetamisele keskenduvaid uuringuid, raporteid ja kokkuvõtteid on viimastel aastatel ilmunud mitmeid. 59 RITA-ränne projekti raames ilmunud meta-analüüs ehk kirjanduse ülevaade „Täiskasvanud uussisserändajate eesti keele õppe korraldusest“ (2018 detsember) toob välja valdkonna peamised probleemid, millest enamik kattuvad ka siinse uuringu käigus väljatulnud tulemustega: • Uussisserändajate eesti keele õpe on killustunud ning jaguneb erinevate keeleõppe vahendajate ning teenusepakkujate vahel. • Uussisserändajate eesti keele õpe ei ole üles ehitatud vajaduspõhiselt. • Eesti keele õppes puudub järjepidevus, õpe on ebaregulaarne ja projektipõhine. • Katkendlik keeleõpe takistab õppija keeleoskuse arengut ning jõudmist järgmisele keeleoskustasemele. • Eri sihtrühmadel on eesti keele õppes oma keeleõppeteed. • Senisest rohkem tuleb rõhku panna eri sihtrühmade eesti keele õppemetoodika arendamisele, õppematerjalide koostamisele ning õpetajate koolitamisele. 60 Ka Riigikontrolli 2019. aasta augustis ilmunud audit täiskasvanute keeleõppe korraldusest toob välja sarnased probleemid keeleõppe pakkumisel: killustatus, rahastuse ebastabiilsus, projektipõhisus ja sõltumine Euroopa Liidu fondidest, tervikliku ülevaate ja vastutaja puudumine, nõudluse ja pakkumise ligi 10-kordne vahe ning 58 Välistööjõuga seonduva aktuaalse info jõudmiseks tööandjateni on üks kõige lihtsamaid lahendusi edastada informatsiooni tööandjate liitusid ja aktiivselt välistööjõudu värbavaid tööandjaid koondava infolisti kaudu, kuhu saadetaks perioodiliselt kokkuvõtlikud infokirjad olulisima infoga seoses välistööjõu värbamise ja kohanemisega. Taoline kirjalist on täna juba PPA poolt loodud 2018. aasta alguses. Paraku ei ole nimetatud kirjalist kuigi nähtav - näiteks PPA enda kodulehel seda aktiivselt ei reklaamita ja interneti otsingust leiab vaid üksikuid uudisnuppe 2018. aasta algusest. Samuti tuleneb käesoleva uuringu fookusgruppidest, et tööandjad võivad lisaks PPA toimingutele ja muudatustele seadusandluses vajada ka infovoogu ja/või eraldi infolisti, kus jagataks infot ka kohanemisalastest teenustest ja muudest võimalustest millest tööandjal võib välistöötajate kohanemisel kasu olla. Selleks tasub ristviidata/peegeldada informatsiooni nii PPA kirjalisti kui ka Siseministeeriumi kohanemise tugivõrgustiku kaudu. 59 Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus”. 1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte; Mare Kitsnik. (2019). “Eesti keele kui teise keele õppimine: kas raske töö või kerge lõbu?”. Keel ja Kirjandus 2019/1-2; RITA- ränne. (2018). “Täiskasvanud uussisserännanute eesti keele õppe korraldusest”. TP6 Kirjanduse ülevaade; ning Tartu Ülikool RAKE ja Balti Uuringute Instituut. (2017). “Eesti keeleseisund” Riigikontroll. (2019). “Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine”. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 21.08.2019. 60 RITA-ränne. (2018). “Täiskasvanud uussisseännanute eesti keele õppe korraldusest”. TP6 Kirjanduse ülevaade. Uussisserändajate kohanemine Eestis  õpetajate puudus ja ülekoormatus. Riigikontrolli hinnangul on probleemidele lahenduste leidmiseks tarvis selget sisulist juhti ja valdkonna arengu eest vastutajat, kuna süsteemset tegevuste koordineerimist asjaomaste riigiasutuste vahel ei toimu. 61 Eesti keele õppe korralduse väljakutsed puudutavad kõiki eesti keele õppe sihtrühmi: Eesti püsielanikud, Eestisse saabuvaid välistudengid, välispäritolu õpilased, Eestisse tagasipöörduvad eestlased jt. Muuhulgas kõrghariduses pakutavatel keeleõppele keskendunud EKKA (2019) uuringu tulemused viitavad, et Eesti kõrgkoolides ei ole olulist tähelepanu pööratud välisüliõpilaste eesti keele oskuse arendamisele, mis võib omakorda kujuneda takistuseks praktika- ja hiljem töökoha leidmisel.62 Uuringus soovitatakse seetõttu eesti keele õppe lisamist kõigisse rahvusvahelistesse õppekavadesse kohustusliku ainena koos keeleoskuse sihttaseme määratlemisega.63 Haridus- ja Teadusministeerium on tänaseks sõlminud kõigi kuue avalik-õigusliku ülikooliga halduslepingu, mille kohaselt kõigis vähemalt kaheaastastes ingliskeelsetes õppekavades, välja arvatud ühisõppekavades välisülikoolidega, on 6 EAP mahus ette nähtud eesti keele ja kultuuri õpe. Seega esimesed sammud välisüliõpilaste eesti keele õppe arendamiseks on tehtud. Lisaks kõrgkoolides toimuvale eesti keele õppele välistudengite hulgas on uuritud ka eestlastest tagasipöördujate laste keeleoskusega ja -õppega seotud kitsaskohti, 64 aga ka uussisserändajast lapse hakkamasaamist Eesti koolides, näiteks vene õppekeelega koolides, kus uussisserändajast laste puhul täheldatakse rakenduvat samu protsesse ja dünaamikaid mis püsielanikest eestivene noorte puhul. 65 Samuti on käsitletud kohalike omavalitsuste võimekust pakkuda ja toetada eesti keele õppimist välismaalastele. 66 3.3.2. Analüüsi lühikokkuvõte Kuigi eesti keele õppe võimalused on viimaste aastate jooksul mitmete vormidega täiendunud – arendatud on veebikeskkondi, lisandunud on mobiilirakendusi ning riigi, sh EL kaasrahastuse toel on toetatud keelekohvikute loomist, on uussisserändajate jaoks keeleoskus ja -õpe jätkuvalt üheks peamiseks takistuseks kohanemisel. Üks keskseim siinsest uuringust ilmnenud probleem on uussisserändajate vähene motivatsioon keelt õppida, mis tuleneb mh ka vähesest (tajutud) vajadusest eesti keele järele, mis varieerub omakorda erinevate ränderühmade lõikes. Probleemiks on ka uussisserändajate vähene teadlikkus keeleõppe võimalustest ning edasijõudnud tasemele keeleõppe võimaluste ja kursuste ebapiisav pakkumine, sh järjepideva keeleõppe võimaluste puudus. Järjepidevuse puudumise tõttu keeleõpe sageli ka katkeb. Kõik see kinnitab teiste viimastel aastatel läbiviidud keeleõppe suunaliste uuringute tulemusi. Lisaks tulevad siinse uuringu käigus välja ka teised varasemates uuringutes ilmnenud probleemid nagu keeleõppe killustumine ja koordineerimatus, ehk olukord, kus keeleõpe jaguneb paljude vahendajate ja teenusepakkujate vahel, institutsioonidevaheline tööjaotus on ebaselge, keelekursustest teavitamine on puudulik, info on fragmenteerunud ning kus vajaliku teabe leidmine on ajamahukas ja keeruline, eelkõige just uussisserändaja vaates. 3.3.3. Valdkonna teenuste ülevaade Eesti keele (tasuta) õppevormide ja -materjalide kättesaadavus on teenuste lõikes eelkõige just 2017-2018 aastal oluliselt laienenud. Lisaks kohanemisprogrammi raames uussisserändajatele pakutavale A1 taseme keelekursustele, on viimase viie aasta jooksul keelehuvilistele kasutamiseks lisandud eesti keele õppimise mobiilirakendused (Speakly, WalkTalk, Multikey), uussisserändajatele ning vähese keeleoskusega püsielanikele suunatud eesti keele ja kultuuri tundmise klubid (seitsmes Eesti linnas) ja keelekohvikud (Harjumaal ja Ida- 61 Riigikontroll. (2019). “Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine”. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn 21.08.2019. 62 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). (2019). “Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides”. Hindamisaruanne. 63 Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). (2019). “Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides”. Hindamisaruanne. 64 CIVITTA Eesti AS. (2017). Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine. 65 Mart Rannut. Eesti keele õiguslik ja tegelik staatus Eesti tööturul. 66 Rahvusvaheline Migratsiooni-organisatsioon (IOM). Välismaalaste kohanemine Eesti kohalikes omavalitsustes. 40  Virumaal), ning avatud on eesti keele majad Tallinnas ja Narvas. Vt täpsemat ülevaade teenustest ja teenusepakkujatest allolevas tabelis 8. Tabel 8. Eesti keele õppe pakkujate ülevaade Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Asukoht Eesti keele kursused (tasuta) Integratsiooni Sihtasutus, Avalik, Era, 2013 suuremad linnad Töötukassa, keeltekoolid, Kolmas kohanemisprogramm Eesti keele ja kultuuri e-kursus Haridus- ja Avalik 2011 e-teenus (Keeleklikk, Kultuuriklikk, Teadusministeerium Keeletee) Eesti keele õppimise äpp/mäng Speakly OÜ / WalkTalk / Avalik, Era 2018 / e-teenus (Speakly, WalkTalk, Multikey, Veloxmobile OÜ / TÜ 2019 Käänuk) Eesti keele ja kultuuri tundmise Integratsiooni Sihtasutus, Avalik 2017* suuremad linnad klubid Change Partners OÜ (Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva, Sillamäe, Tallinn, Tartu) Eesti keele kohvikud Integratsiooni Sihtasutus Avalik 2018* Harjumaa, Ida- Virumaa Eesti keele majad (1x Tallinn, 1x Integratsiooni Sihtasutus Avalik 2018 Tallinn, Narva Narva) Koolitustoetus töötaja eesti Töötukassa Avalik 2018 Üleriigiline keele oskuse arendamiseks Eesti keele online Erinevad ettevõtted, Avalik, Era, 2006 e-teenus õppematerjalid asutused Kolmas Mitteformaalne keeleõpe Erinevad vabaühendused Avalik, N/A Suuremad linnad Kolmas * lõpeb 2020. aastal 3.3.4. Probleemid ja vajadused Motivatsioon ja vajadus eesti keelt õppida Uussisserändajate üks peamistest põhjustest eesti keele õppimiseks on praktiline ehk instrumentaalne. 67 Siinse uuringu raames läbiviidud intervjuudest ilmnes ühe selge motiivina just tööturul parem hakkamasaamine – seda aga oluliselt enam venekeelsete, kui ingliskeelsete uussisserändajate jaoks. „Eesti keel on oluline, kui tahad paremat töökohta, loomaks paremat võrgustikku” ja ”Kui sa plaanid [Eestis] elada pikemat aega, siis on [eesti keele õppimine] hea investeering”. Uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi osalejate hulgas 2019. aasta suvel läbiviidud küsitluses hindavad vene keeles küsitlusele vastanud keeleoskust samuti kui olulist tegurit tööturul edasiliikumiseks, ning seda kaks korda sagedamini kui ingliskeelsed vastajad. Ka 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmed kinnitavad, et nn venekeelsed uussisserändajad tunnevad võrreldes nn ingliskeelsetega oluliselt enam, et eesti keel on hea töökoha saamiseks vajalik (vt joonis 6 allpool). Taolisi erinevusi võib selgitada asjaolu, et teatud sektorites, nagu nt IT-sektor, tegutsevad paljud ettevõtted ingliskeelsena, mistõttu ei ole ingliskeelses keskkonnas töötamiseks eesti keele oskus hädavajalik. Teisalt toovad ka tööandjad siinse uuringu intervjuudes välja, et (ainult) vene keelega saab hakkama ka mõnes teises Eesti 67 Seda on märgitud ka nt uuringus: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus”. 1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte. Uussisserändajate kohanemine Eestis spetsiifilises sektoris, nt ehitusel, teisisõnu, eesti keele oskus ja õpet ei peeta sageli oluliseks. Vaata Eesti tööandjate ja eestlastest kolleegide hoiakud eesti keele vajalikkuse osas tööturu peatükis 3.6. Siiski on tööandjate sõnul mitmeid töökohti, kus eesti keele oskus on hädavajalik, tulenevalt keelenõuetest või töö iseloomust (nt kliendisuhtlus), ülejäänud kollektiiviga suhtluse või tööohutuse tõttu näiteks masinate kasutamisel või vahetuste üleandmisel. Need on aga ka valdkonnad, kus suurema tõenäosusega töötavad Eestis venekeelsed uussisserändajad. Lisaks tööturul hakkamasaamisele motiveerib eelkõige venekeelseid uussisserändajaid eesti keelt õppida ka teine praktiline kaalutlus – soov Eestisse pikemalt jääda ning sh ka kodakondsuse taotlemine. Nii selle uuringu käigus läbiviidud küsitluses kui ka integratsiooni monitooringu 2017. aasta küsitluses peavad vene keeles vastanud eesti keele õppimist just sel põhjusel ligikaudu kaks korda olulisemaks (vt joonis 6 allpool). Eesti keele oskust peetakse oluliseks ka igapäevase esmatasandi suhtluseks. Nii inglis- kui ka venekeelsed fookusgrupis osalenud uussisserändajad pidasid eesti keele oskust vähemalt põhiväljendite valdamise tasandil oluliseks, kuid piiratud eesti keele oskus on igapäevaselt probleemiks pigem ingliskeelsete uussisserändajate jaoks, sest ligipääs erinevatele teenustele on vene keeles oluliselt parem. Siinse uuringu fookusgruppi intervjuudes tuuakse veel välja, et vähene eesti keele oskus on raskendanud tegutsemist väga erinevates elusfäärides, seejuures mainitakse kõige enam koolitustel ja hobitegevustes osalemist, aga ka arstiabi ning majutust. Joonis 6: Uussisserändajate hoiakud eesti keele õppimise osas 13% Eesti keele oskus peaks Eestis olema kohustuslik, 14% 11% keeleoskust tuleks mitte-eestlastelt rangelt nõuda 31% 9% Eesti keelt pole perspektiivne õppida 6% 11% 6% Eesti keelt on vaja õppida eelkõige selleks, et 18% 25% saada Eesti kodakondsus 13% 15% Kui oled hea spetsialist või omad tutvusi, saab 47% 32% hea töökoha ka eesti keelt oskamata 60% 33% Eesti keelt on vaja osata eelkõige selleks, et saada 43% 50% head töökohta 37% 46% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% Kõik (N=2844) Vene (N=1284) Inglise (N=1463) Eesti (N=48) *2017. aasta Integratsiooni monitooringu andmed, grupeeritud küsitlusele vastamise keele järgi ja vastanute osakaal, kes nõustub esitatud väitega, % Vene keelt kõnelevatel uussisserändajatel pole Eesti igapäevaelus hakkamasaamisel olulisi keelelisi raskusi, iseäranis kehtib see Tallinna ja Narva või Ida-Virumaa teiste suuresti venekeelsete linnade puhul (Kohtla-Järve või Sillamäe, aga ka Jõhvi). Oluline on siinjuures märkida, et vene keelt kõnelevad uussisserändajad eeldavad märkimisväärselt sageli, et Eestis saab oma igapäevaasjad vene keeles ära aetud. Samas pole see aga mitte ainult venekeelsete uussisserändajate ootus ja eeldus, vaid sarnaselt arvavad ka Eesti tööandjad – näiteks intervjuudes osalenud lühiajalist tööjõudu värbavad tööandjad tõid esile, et Eesti eelis teiste sihtriikide ees on suuresti asjaolu, et Eestis saab vene keelega hakkama, ning rumal oleks tööandjatel välistöötajate värbamisel või meelitamisel selle asjaolu peale mitte panustada: „Valiku juures on see kõige-kõige olulisem teema, et meil saab hakkama vene 42 keeles. Ja need inimesed, kes tulevad, seda nad on igal pool välja toonud ja rõhutanud, et valiku põhiline kriteerium on olnud see, et vene keelega saab hakkama“. Samal ajal tunnistavad vene keelt kõnelevad uussisserändajad siiski taolise, enda jaoks mugava keelekeskkonna demotiveerivat ja takistavat mõju eestikeelsesse keelekeskkonda sulandumisel (vt selle osas ka nt sotsiaalmeedia peatükkki): „Õnneks või õnnetuseks on eestlastel palju venekeelseid tegevusi, mida on raske vältida. Raske on võidelda ka internetis toimuva vastu. Kuid loomulikult pärsib see mul eestlastega segunemist”. Lisaks instrumentaalsele motivatsioonile on keeleoskus oluline sotsiaalseks suhtluseks ja võrgustiku tekitamiseks ehk integratiivsel motivatsioonil. 68 Fookusgrupi intervjuudest ilmneb kaks eraldiseisvat aspekti sotsiaalses suhtluses. Nimelt tuuakse korduvalt välja, et juba üksikute sõnade teadmine ja kasutamine või vähesel määral keele rääkimine muudab eestlaste suhtumist positiivsemaks, tekitab uusi võimalusi ning motiveerib keelt õppima. Teiseks tõdetakse, et kuigi pinnapealseks suhtluseks ja igapäevaselt hakkama saamiseks ei ole eesti keelt vaja osata, on pikemajalisemaks ja sügavamaks suhtluseks, sõprussuhete loomiseks jms eesti keele oskus vajalik: „Keel on peamine põhjus, mis takistab võrgustiku laiendamist!“. Oluline on ka mitmete uussisserändajate tõdemus ja tunnetus (mida kinnitavad ka teised uuringud ning mh näiteks siinse uuringu sotsiaalmeedia analüüs), et eesti keele mitteoskamise tõttu leiavad uussisserändajad ennast grupisuhtlusest väljajäänuna. Sealjuures väga on erinev see, kuidas seda asjaolu tõlgendatakse – ühelt poolt läbi eestlaste erakordse soovi just enda keeles rääkida, või teisalt kui üldise trendi kaudu, et inimesed üleüldse (eriti need, kes ei ole ise elanud võõras keelekeskkonnas) kipuvad kiiresti üle minema grupis domineerivale keelele, sest nad ei oska ühe inimese ebamugavust situatsioonis tähele panna. Kolmandaks motiveerib uussisserändajaid keelt õppima lihtsalt ka integratiivne soov osata asukohariigi keelt. Leitakse, et kohaliku keele õppimine väljendab austust riigi vastu. Kuigi sarnane motivatsioon on oluline nii inglis- kui ka venekeelsete uussisserändajate seas, kirjeldavad need kaks vastajate gruppi oma põhjuseid mõneti erinevalt. Ingliskeelsed uussisserändajaid motiveerib teatud uudishimu, isegi tänutunne, soov ennast kodusemalt tunda: „Rääkides motivatsioonist, siis mina teen seda peamiselt austusest. Arvan, et kui ma siin riigis elan, siis peaksin ka riigikeelt rääkima” või “Nad on lahked ja ma tahan siia jäädes tunda ennast nagu kodus ja ning ustust [riigi/keele vastu]”. Venekeelsed uussisserändajad seevastu nimetavad tihedamini “riigikeele oskamist”, ning soovivad vältida negatiivset tagasisidet (stigmatiseerimist) eesti keele mitteoskamise ja vene keeles suhtlemise tõttu: „Ostsin turult juurvilja, ütlesin eesti keeles, ju ei tulnud päris õigesti, müüja hakkas tänitama, et elavad siin 20 aastat ja keelt ikka ära ei õpi“ „Günekoloog küsis, kuidas nimi on – ma olin just tulnud, ma ei saanud üldse aru, mida ta küsib… ja siis ta lihtsalt kargas mulle kaela, et „vähemalt nime ütlemise oleks võinud selgeks õppida!“ 68 Märgitud ka nt uuringus: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus”. 1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte. Uussisserändajate kohanemine Eestis Need uussisserändajad, kes eesti keelt ei oska ega ei soovi seda õppida, on selleks ka vähe motiveeritud. Motivatsiooni keeleõppeks vähendab ühelt poolt eestlaste kalduvus erasuhtluses kiirelt inglise keelele üle minna, teisalt aga ka ühiskondliku surve ja kohustuse puudumine eesti keelt õppida. Sarnased põhjused ilmnesid ka 2014. aasta uussissrändajate kohanemise uuringus. Ka teised uuringud viitavad, et näiteks välisüliõpilaste vähese motivatsiooni taga keeleõppeks on ümbritsev keskkond (nt inglise keelega hakkamasaamine igapäevaelus, eestlaste endi eelistus mitte suhelda välisüliõpilasega eesti keeles), aga ka eesti keele keerukus ja piiratud ajaressurss. 69 Lisaks sellele näitavad läbiviidud intervjuud, et vajadust eesti keele järele vähendab ka arusaam ja tõdemus, et igapäevaselt saab ilma eesti keeleta hakkama, nii tööalaselt, asjaajamises kui ka vaba aega viites, lisaks ka keeruline võimaluste leidmine eesti keele harjutamiseks ja rääkimiseks. Paljud intervjuudes osalenud uussisserändajad tõdesid kahetsusega, et neil ei ole kellegagi eesti keeles suhelda – töö- või õpingukaaslased on välismaalased, nad ei tunne eestlasi või on eestlased vaiksed ja ei suhtle. Harvadel juhtudel võivad ka eestlased ise oma suhtumise ja käitumisega vähendada motivatsiooni õppida eesti keelt: „Mu eestlastest sõbrad ei saa aru, miks ma eesti keelt õpin. Nad küsivad: “Miks Sul seda vaja on? Sa õpid ju küberturvalisust!”. Sarnast osati pragmaatilist põhjendust toovad välja ka uussisserändajad ise: kuna eesti keel on väike keel, mille kasutusvõimalus piirdub eelkõige Eestiga – on selle õppimine pragmaatiliselt vähem kasulik kui mõne suurema keele õppimine. Samal ajal näitavad 2017. aasta integratsiooni monitooringu tulemused, et eesti keele õppimist mitte perspektiivikaks pidanud uussisserändajad oli kokku vaid kümnendik (vt joonist 6 ülal). Eesti keele oskuseta saadakse paremini hakkama suurtes linnades ja noortega suheldes, väiksemates kohtades ja vanemate inimestega suheldes võib tekkida raskusi. Eelnimetatud tegurid on kõik suuresti ka põhjused, mis korduvad (aasta-aastalt) ka teistes välismaalaste eesti keele õppe motivatsiooni käsitlevates uuringutes. Keeleõppe motivatsiooni mõjutab oluliselt ka Eestis elamise aeg, eriti aga see, kui pikaks ajaks plaanitakse Eestisse jääda. Kui uussisserändaja plaanib Eestis viibida vaid pool aastat, aasta või paar, ei pea nad eesti keele õppimist tihti kulu-tulu arvestuses mõistlikuks. Ka intervjueeritud tööandjad tõdevad, et Eestis lühikest aega viibivatel välismaalastel enamasti motivatsioon keelt õppida puudub. Kuigi ka tippspetsialistidena ja IT ekspertidena töötavad nn mobiilsed talendid ei pruugi näha vajadust eesti keele õppimise järele, nägi üks intervjueeritud tööandja probleemi just pikaajalise töötamise rangelt piiritlemises, mis töötab vastu kohanemise ja lõimumise põhimõttele: „Sellepärast selle pikaajalise töötamise nii rangelt piiritlemine on ka kontra- produktiivne. Siis tuuaksegi lühiajaliselt, ja need inimesed ei ole väga keeleõppest huvitatud“. Seevastu need uussisserändajad, kes plaanivad jääda pikemaks, väljendasid intervjuudes ka kõrgemat motivatsiooni. Nii nagu varasematest uuringutest on välja tulnud venekeelsete uussisserändajate üllatus nn kohalike, pikaajaliselt Eestis elanud aga eesti keelt mitteoskavate venekeelsete püsielanike osas, pidasid ka siinse uuringu ingliskeelsetes fookusgrupi intervjuudes osalenud uussisserändajad imelikuks olukorda, kus pikalt Eestis elanud inimesed ei oska, ei õpi ega ei soovi õppida kohalikku keelt. Oluline on märkida, et enamus intervjueeritud tööandjatest nägid pikemas perspektiivis Eestisse jääda soovivate töötajate puhul eesti keele õpet siiski olulisena. Leitakse, et isegi kui ettevõttes töötamiseks ei ole eesti keelt vaja, siis lihtsustaks keeloskus nende inimeste üldist hakkama saamist Eestis. Teisisõnu võivad ka ettevõtjad olla riigi jaoks nö unexpected-allies ehk siis liitlased, kelle kaudu võimestada ja toetada uussisserändajate soovi eesti keele omandamiseks. Vähene vajadus eesti keele järele vähendab eelkõige uussisserändajate eesti keele õppimise instrumentaalset motivatsiooni, kuid vähesed suhtlusvõimalused ka integratiivset motivatsiooni. Siinse uuringu põhjal võib väita, et üldiselt (eriti aga ingliskeelsete) uussisserändajate seas on domineerivam eesti keele õppe integratiivne motivatsioon. 70 Sama trendi kinnitab ka välisüliõpilaste eesti keele õppe motivatsiooni uuring – välisüliõpilasi 69 Välja toodud peamised eesti keele õppimise demotivaatorid: Reile, Liis. 2018. Eestis õppivad välisüliõpilased ja eesti keel: hoiakud ja keeleõppimise motivatsioon. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool, lk 69. 70 Venekeelsetele uussisserändajatele kandub teatud määral üle pikemalt Eestis elanud venekeelseid inimesi kannustav instrumentaalne eesti keele õppe motivatsioon, mis on välja toodud siin: Lukk, Maarika; Koreinik, Kadri; Kaldur, Kristjan; Vihman, Virve-Anneli; Villenthal, Anneli; Kivistik, Kats; Jaigma, Martin; Pertšjonok, Anastasia 2017. „Eesti keeleseisund”. Tartu: Tartu ülikool ja Balti Uuringute Instituut (IBS). 44 motiveerib eelkõige soov suhelda kohalikega, mõista kohalikku kultuuri ja kaasa lüüa kohalikes tegevustes; mitte aga niivõrd arvamus, et see on neile kasulik edasistel õpingutel, töö leidmiseks või karjääri tegemiseks. 71 Pikaajaliselt Eestis viibida plaanivad hakkavad eesti keelt siiski ka instrumentaalselt väärtustama, st tekib rohkem seoseid eesti keele oskuse, võimaliku tulevase töö ja karjääriga Eestis. 72 Seejuures näitavad uuringud, et tähelepanuväärne on just IT-erialade välistudengitel, kes soovivad ja jäävad keskmisest enam lõpetamise järel Eestisse tööle, keskmisest suurem instrumentaalne motivatsioon keele õppimiseks. 73 Teisisõnu tasub eesti keele pragmaatilisele väärtusele tähelepanu juhtida juba õpingute alguses, selgitades või populariseerides nt eesti keele oskusega seotud karjäärivõimalusi. See soovitus on kohaldatav ka teistele asutustele, ettevõtjatele, keelekoolidele vmt kes uussisserändajatega tegelevad (sh kohanemisprogramm). Keeleõppe kättesaadavus ja rahulolu Uuringud näitavad, et eesti keele õpet ei pakuta Eestis piisavalt – nt Riigikontrolli (2019) auditi põhjal ei pääse kursustele kõik soovijad - tegemist on kümnekordse vahega pakkumise ja nõudluse vahel. 74,75 Samas näitab hiljuti uussisserändajate seas tehtud küsitlus (WiE 2019), 76 et tasuta keeleõppe võimaluste ja kättesaadavusega ollakse küllaltki rahul – küsitlusele vastanud uussisserändajatest välistöötajatest 47% oli rahul ja 9% ei olnud rahul; 43% ei osanud vastata või ei olnud sellega kokku puutunud. Ligi pooled WiE küsitlusele vastanud uussisserändajatest olid vähemalt ühel eesti keele kursusel juba osalenud. Küsitlusele vastanud tööandjad seevastu olid keeleõppe võimaluste kättesaadavusega märksa rahulolematumad – neist 14% oli rahul ja 19% ei olnud rahul. Algtasemel keeleõpe (A1) on viimastel aastatel paranenud, näiteks on kõigile keelehuvilistele kasutamiseks arendatud tasuta veebikursust keeleklikk.ee, lisandunud on erinevad eesti keele õppimise mobiilirakendused (Speakly, WalkTalk, Multikey) ja keeleklubid. Samas näitavad siinse uuringu intervjuud, et neist võimalustest ei olda eriti teadlikud. Mitmed fookusgrupi intervjuudes osalenud uussisserändajad soovisid keele õppimiseks mobiilirakendusi, olemata juba teadlikud täna olemasolevatest võimalustest. Lisaks nähti probleemi selles, et veebikeskkond ei võimalda õppida edasi, vaid piirdub algtasemega (Keeleklikki lisandus hiljuti ka A2 tase). Oluline on siinkohal siiski märkida, et ükski veebipõhine keeleõppe programm ei asenda väärtust või keeleõppe tõhusust mis saadakse kontakttundide raames reaalse õpetajaga. Just edasijõudnutele mõeldud keelekursuste vähesus, aga ka võimalus järjepidevalt eesti keelt õppida liikudes ühelt tasemelt kohe teisele, 77 osutusid kõige teravamaks murekohaks siinse uuringu fookusgrupi intervjuudes: 71 Birute Klaas-Lang, Liis Reile. (2019). „Miks õppida “väikest keelt”? Integratiivne vs. instrumentaalne motivatsioon välisüliõpilaste eesti keele õppimisel“, Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 15, lk 89-90. 72 ibid 73 ibid 74 Riigikontroll, 2019. “Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine”. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn. 75 Tuleb siiski arvestada, et Riigikontrolli auditi käib kõigi Eestis elavate inimeste kohta, kes sooviksid eesti keelt õppida, mitte ei piirdunud ainult uussisserändajatega. 76 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 9. 77 Sarnaselt on välja toodud ka uuringus RITA-ränne. (2018).Täiskasvanud uussisserännanute eesti keele õppe korraldusest. Uussisserändajate kohanemine Eestis  “Mul on tunne, et A1 keeleõppe materjale ja kursuseid on rohkem, kui ma neid jõuan hoomata. On nii palju tasuta kursuseid ja materjale. Tasuta asjad paremal ja vasakul. Aga pärast seda, võimalused vähenevad märkimisväärselt” (ingliskeelses fookusgrupis osaleja) “Kuni B1 tasemeni on vaja tõsist tuge. A1, jah, leiab kõikjalt. Aga siis A2 ja B1, need on samuti väga olulised. Sest ainult “tere” ütlemisest ei piisa.” (ingliskeelses fookusgrupis osaleja) „Tööga oli probleem, kuniks ma sain B1. Enne seda keegi isegi ei lugenud mu CV-sid. Ja siis, kui sain B1, siis võeti tööle… Maximasse. Nii tore, eks… no ma töötasin seal pool aastat, kuid nüüd olen sekretär.“ (venekeelses fookusgrupis osaleja) „Jah, vähemalt A2, aga tegelikult ka B1, sest kui B1 on saavutatud, võime öelda, et inimene on minimaalselt kohanenud, siis on töö tehtud. Aga see, mida meie täna teeme, see on eeltöö.“ (FG intervjuu KP keeleõpetajatega) Töötavale uussisserändajale, kes on Eestisse tulnud eelkõige töö pärast, piirab eesti keele õppe võimalusi ka õppe toimumine tööpäevadel (töö ajal ei ole võimalik ja pärast tööd ei ole enam jaksu), nädalavahetusel kursusi enamasti ei toimu. Osad intervjueeritud tööandjatest ei soosi keeleõpet töökohal tööajast, teised jällegi soosivad: näiteks kutsudes kohanemisprogrammi keeleõppe oma ettevõtte juurde, seades üles eraldi keeleõppe ja kultuuriprogrammi koostöös Töötukassaga või palgates ettevõtte juurde eraldi keeleõpetaja, kes pakub erinevatel tasemetel kursuseid. 78 Sarnaselt 2014. aasta uuringus väljatoodud kitsaskohale informatsiooni keerulisest kättesaadavusest keeleõppe võimaluste kohta ja/või välismaalasel info leidmiseks minev suur ajakulu, tulevad sarnased probleemid välja ka siinse uuringu andmekogumise käigus, sh intervjuudes uussisserändajatega. Lisaks sellele näitavad intervjuud tööandjatega, et ka nemad ei pruugi olla teadlikud pakutavatest võimalustest, sh kohanemisprogrammi jt meetmete kaudu pakutavatest tasuta keelekursustest, et neid ka enda töötajatele edastada. Vähene info ja info killustatus eesti keele õppe võimaluste tuuakse välja ka WiE 2019 uuringus. Uussisserändajad peavad üldjuhul eesti keele õppimist keeruliseks ning ka fookusgrupi intervjuudes nimetati keeleõppe katkestamise põhjustena selle liigne keerulisus, liigne või prognoosimatu ajakulu, või üliõpilaste puhul ka keskmise hinde langemine ülikoolis. Mitu korda toodi intervjuudes välja, et grammatikast alustamine, või keele raskusele rõhumine ei ole õige viis keeleõppeks: „Nad alustasid grammatikast, mis on minu arvates vale viis lähenemiseks”. Sama mõtet väljendati mh ka kohanemisprogrammi fookusgrupi intervjuudes eesti keele õpetajate poolt (vt siinse uuringuaruande II osa). Keeleõppevormidest on kõrgelt hinnatud keelekohvikuid, kohanemisprogrammi keeleõppe ülesehitust ja Keelekliki veebiõppeprogrammi 79, sh ka tööandjate poolt: „Mida enim armastatakse, on keelekohvikud või mingid sellised asjad. Seal on reaalne suhtlussituatsioon“. 78 Ühe intervjueeritud tööandja sõnutsi nägi ta keeleõppe ettevõttesse toomist ainsa võimalusena, kuidas keeleõpe töötajate kättesaadavaks teha. „Kuna ma näen, kui keeruline on leida neil sedasama tunnikest siin või kahte tunnikest nädalas, et tulla siiasamasse ruumi või mõnda teise eesti keelt õppima. Et nad ei peaks kuhugi mujale minema õhtuti võib-olla. Las ta siis teeb töö ajal, tunnikese vahepeal õpib eesti keelt. Ehk /../ kui ta on selle otsuse teinud, siis ta kasutab seda aega. Me usume, et nii on /…/ osalusprotsent kõrgem. Et vastasel juhul nad ei pruugiks jõuda sinna või mis iganes. Nad ei jõua siia tundi ka iga kord, ikkagi ütlevad oi ei, mul praegu oli kiire, aga muidu ma tahan käia.“ 79 Anniste, K., Masso, M. 2019. Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, lk 9. 46  Neid õppevorme hinnataksegi tõenäoliselt eelkõige seetõttu, et see võimaldab arendada suhtlust ka igapäevaelu situatsioonides. Seega kinnitavad tulemused jätkuvalt ka juba 2014. aastal antud soovitust, et parim esmatasandi keeleõpe uussisserändajatele peab toimuma vestluse-laadsena, mitte akadeemiliste tundidena. 80 Kuigi eesti keele õppe võimalused on viimaste aastate jooksul mitmete vormidega täiendunud – arendatud on veebikeskkondi, lisandunud on mobiilirakendused ning ka riigi poolt toetatud keelekohvikud, on uussisserändajate jaoks keeleoskus ja -õpe siiski üheks peamiseks takistuseks kohanemisel. Nii on ka erinevates uuringutes välja toodud eesti keele õppimise ja õppe korraldusega seotud probleemid viimase aastakümne jooksul olnud sarnased. Ka siinse uuringu raames tulevad välja varem korduvalt eri uuringutes väljatoodud probleemid nagu keeleõppe killustumine ja koordineerimatus – keeleõpe jaguneb paljude vahendajate ja teenusepakkujate vahel, institutsioonidevaheline tööjaotus on ebaselge, keelekursustest teavitamine on puudulik, info on fragmenteerunud ning vajaliku teabe leidmine ajamahukas ja keeruline (vt nt RITA-RÄNNE, 81 Kallaste jt 2018,82 Eesti keeleseisundi uuring 2017 83). See tähendab omakorda seda, et uussisserändaja jaoks on keeruline saada head ülevaadet keeleõppe võimalustest. Teiseks probleemiks on endiselt uussisserändajaja jaoks sobilike keeleõppe võimaluste kättesaadavus – paindlike keeleõppeaegade- ja kohtade puudumine, kõrgema taseme (alates B1) kursuste vähesus. Kui arvestada, et keelekohvikuid hinnatakse kõrgelt, võiks toetada ka nende jätkumist pärast 2020. aastat. 84 3.3.5. Lahendused ja soovitused Järgnevalt on esitatud mõned võimalikud lahendused uuringus tuvastatud olulisimatele probleemidele. Uussisserändajate motivatsiooni eesti keelt õppida on keeruline suurendada, kuna see sõltub paljudest teguritest, ning vajaduse suurendamine eesti keele järele ei ole mõeldav eesmärgina iseenesest. Samal ajal võib huvi keeleõppe vastu suurendada nii välismaalaste kui ka eestlaste endi hoiakute ja harjumuste muutmine. Nii võiks panustada eesti keele õppimise kasulikkuse rõhutamisele (sh tööandjate hulgas) ning vastavate argumentide välja töötamisse ja edastamisse – seejuures on oluline inimesi motiveerida keelt õppima nii pragmaatilistel põhjustel kui ka sisemisel motivatsioonil ja kohalikega suhtlemiseks. Üheks heaks võimaluseks on uussisserändajatelt nende enda kogemuse põhjal positiivsete sõnumite kogumine, analüüsimine ja edastamine. Kuigi erinevad keeleõppevõimalused leiab üles pika ja põhjaliku internetiotsinguga, nõuab see palju süvenemist, sh sellesse, kes võib keeleõppest osa võtta jne. Seega tuleb koondada info keeleõppe võimaluste kohta ühtsesse kohta, sh peab olemas olema informatsioon selle kohta, millise taseme kursus/vestlusringiga vms on tegemist, kellele on see mõeldud, kus ja millal toimub, millal toimub registreerimine, millise keele baasil jne. Eesti keeleõppevõimaluste ülevaatlik kaardistus siinse uuringu raames näitab, et erinevad leheküljed esitavad info eelkõige vaid erasektori või avaliku sektori keeleõppe teenuste või enda piiratud ringi võimaluste kohta. Lisaks on oluline tagada, et keeleõppe süsteem aitaks kaasa keele järjepidevale õppimisele. On vaid positiivne, et Haridus- ja Teadusministeerium on tulenevalt Riigikontrolli (2019) auditist hakanud keeleõppest süsteemsemat pilti looma. Varasemalt on soovitatud paindlikkuse ja järjepideva õppimise saavutamiseks kaaluda keeleõppe jagamist nt standardseteks mooduliteks (algtaseme kursuste kaupa või muul moel juures võib inspiratsiooni saada näiteks Saksamaa keeleõppe süsteemist, mis koosneb väiksematest moodulistest, võimaldades õppida 600 tundi saksa keelt, sh võib soovi korral mõnda moodulit korrata. Teatud tin täitmise korral 80 Balti Uuringute Insituut. (2014). Uussisserändajate kohanemine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks, lk 40. 81 RITA-ränne. (2018). Täiskasvanud uussisserännanute eesti keele õppe korraldusest. 82 Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus. 83 Lukk, M., Koreinik, K., Kaldur, K., Vihman, V.-A., Villenthal, A., Kivistik, K., Jaigma, M., Pertšjonok, A. (2017). Eesti keeleseisund. Tartu Ülikool ja Balti Uuringute Instituut (IBS). 84 Keelekohvikute rolli keelekeskkonna tekitamises eesti keele taseme hoidmiseks ja arendamiseks sellistes piirkondades, kus suhtluskeskkond muidu puudub, on rõhutatud ka eelnevas uuringus: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus Uussisserändajate kohanemine Eestis  on soovi korral võimalik pärast kursuste läbimist ka kuni 300 tunni õppetasu tagasi saada. Ühtlasi on võimalik valida täiskoormuse ja osalise koormusega keeleõppe läbimise vahel. Lisaks on olulinet küll vajalik, kuid eelkõige on soov (tasuta) B1 taseme kursuste järele. Ka siinkohal võib õppust võtta Saksamaa süsteemist, kus õppija ise valib, millise kursuse ta enda jaoks vajalikuna võtab (näiteks õppides iseseisvalt A1/A2 taseme ning riikliku rahastamise toel minnes edasi õppima B1 tasemelUuringu tulemused näitavad lisaks 85 Tatud1tunnistes). Lisaks riigile peaksid uussisserändajate eesti keele õppimist toetama senisest enam ka kohalikud omavalitsused, kellel on mitmeid võimalusi soosida ja toetada mitteformaalsete keeleõppe võimaluste teket koostöös vabaühenduste ja/või erasektoriga, näiteks eesti keele mitteformaalse praktiseerimise võimaluste pakkumise kaudu, mis mh võimaldaks välismaalaste ja kohalike elanike võrgustumist ja sidususe teket. Oluline on keeleõppe juures silmas pidada, et kuna suur osa eesti keele õppe alastest tegevustest on rahastatud Euroopa Liidu tõukefondide toel, ei ole täit kindlust selle osas, milline saab olema nende rahastus samadest allikatest tulevikus, uuel eelarveperioodil. Tervishoid 3.4.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Uussisserändajate tervishoiuküsimused on väljakutseks nii sisserändajatele kui ka Eesti tervishoiusüsteemile endale. Selles alapeatükis kirjeldatakse erinevate osapoolte toimimisloogikat, takistusi ning mida osapooled süsteemis lahendustena näevad. 3.4.2. Analüüsi lühikokkuvõte Tervishoiuga seotud peamised väljakutsed on peamiselt seotud infoliikumisega (kas uussisserändaja teab, kuhu ja kuidas minna), finants- ja administratiivvõimekusega (nt perearsti aeg) ja inglise keeles tervishoiuteenuseid pakkuda nõus olevate arstide või tugipersonali vähesusega. Probleemina nimetatakse ka ebaühtlast arstiabi kvaliteeti ning raviteenuste üldist kättesaadavust Haigekassa kindlustusest erinevate kindlustusliikide alusel, samuti lühiajaliselt Eestis viibivate töötajate tervisekindlustus. Läbivalt on tervishoius probleemkohad ka eesti, vene ega inglise keelt mittevaldavatel uussisserändajatel, kelleks eelkõige on rahvusvahelise kaitse saajad, kellel ei ole enam õigust saada tõlget juhtudel, kui tõlkekulud isiku kohta on lõppenud. Kõige rohkem on uussisserändajad rahul erakorralise meditsiiniga, lastele suunatud arstiabiga ning sõbraliku teenindusega, samuti tervishoiusüsteemi digivõimalustega (digiretseptid jm). Üldiselt pigem kiidetakse ka tervishoiusüsteemi rahalisi võimalusi (tasuta meditsiiniabi), v.a. perearstisüsteemis. Kuigi võrreldes 2014. aastal tehtud uuringuga on toimunud areng mitmete uute teenuste, materjalide ja infopakkujate osas, on peamised probleemid samad ning arvestades, et sisseränne Eestisse on pigem tõusuteel, on vaja suuremat ja koordineeritumat panust nende probleemide lahendamisse. 3.4.3. Valdkonna teenuste ja teenuste arendamise ülevaade Igal kehtiva elamisloaga või elamisõigusega uussisserändajal on õigus perearstile. Juhul, kui uussisserändaja ei suuda leida perearsti, on võimalik talle see määrata, ent arstil ei ole kohustust osata muid keeli peale eesti keele. Uussisserändajad saavad kasutada ka perearsti nõuandetelefoni, kus helistajad saavad eesti ja vene keeles ööpäevaringselt nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorraldust puudutavates küsimustes. Alates jaanuarist 2020 hakkab nõuandetelefon pakkuma teatud kellaaegadel infot ka inglise keeles, esialgu 2 tundi päevas, potentsiaalse võimalusega teenuse mahtu tulevikus suurendada kui vajadus selle järele saab olema suur. Kõikidel uussisserändajatel on lisaks juurdepääs ka erakorralisele meditsiinile. Kuna läbivaks probleemiks viimastel aastatel on olnud uussisserändaja teadlikkus tervishoiusüsteemist ja teenustest, valmisid 2019. aastal Terviseameti, Haigekassa ja Siseministeeriumi koostöös inglise ja venekeelsed infomaterjalid, mis tutvustavad välismaalastele Eesti tervishoiu- ja perearstisüsteemi korraldust. Lühimaterjal 85 Saksamaa süsteem on küll teatud alustel kohustuslik ja väikese tasuga, samuti eelarveliselt kallis ning keeruline hallata, kuid on hea näide põhimõtteliselt laiaulatuslikust ja järjepidevast keeleõppesüsteemist. Vt täpsemalt: http://www.bamf.de/EN/Willkommen/DeutschLernen/Integrationskurse/integrationskurse-node.html. 48  vastab näiteks küsimustele, kuidas leida perearsti, kellel on õigus ravikindlustusele ja kuidas seda on võimalik saada, ning kuhu oma tervisemurega pöörduda. Kuna tänase seisuga puudub Haigekassa kodulehel teave arsti keeleoskuse kohta, on mõned kohalikud omavalitsused või teised osapooled hakanud ise olukorrale lahendust leidma. Näiteks on Tartu linnavalitsus alates 2018. aastast nimetanud linna kodulehel perearste, kellel on võimekus ja valmisolek pakkuda teenust inglise keeles. Tallinnas avati 2019. aastal Ülemiste Tervisemaja, mis koondab erinevate tervishoiuvaldkondade spetsialiste, kes pakuvad eriarstiabi ja esmatasandi peremeditsiini teenust. Perearstikeskuse veebilehel on märgitud riigilipu tähistega arstide keeleoskus ning lisaks vene ja inglise keelele on perearste, kes on nõus võtma patsiente vastu saksa, norra või soome keeles. Lisaks on loodud kaks uuenduslikku erasektori teenust: Minudoc.ee on Eesti juhtiv tervisenõustamise platvorm, kus klient saab videokonsultatsiooni käigus oma terviseküsimustele vastused arstilt, psühholoogilt, füsioterapeudilt või tervisespetsialistilt. Viveo Health on ühendab kindlustuse ja tervishoiuteenused. Viveo Tervise Teejuhi teenus annab ligipääsu eriarstiabile ja toob koostöös tööandjatega sektorisse lisaraha. Tabel 9: Ülevaade tervishoiuteenustest Tervishoid Teenuse osutaja Sektor Algus Võõrkeelne perearstiabi (Ülemiste Tervisemaja) Ülemiste Tervisemaja Era 2019 Perearsti nõuandetelefon (eesti ja vene keeles) Arstlik Perenõuandla OÜ / Avalik 2005 Haigekassa Veebipõhine arsti vastuvõtt (MinuDoc, Viveo Minudoc OÜ / Viveo Health OÜ Era 2018 Health) Riiklik perearstisüsteem Haigekassa Avalik n/a Eesti tervishoiu- ja perearstisüsteemi tutvustav Siseministeerium / Haigekassa / Avalik 2019 infomaterjal ja veebileht (alustaperearstist.ee) Terviseamet eesti, inglise ja vene keeles 3.4.4. Probleemid ja vajadused Uussisserändajate ligipääs ja rahuolu tervishoiuteenustega on laias plaanis rahuldaval tasemel. Sarnaselt 2014. aasta uuringuga on üheks jätkuvalt suureks kitsaskohaks uussisserändajate juurdepääs infole – nii selle kohta, kuidas süsteem tervikuna toimib kui ka selle kohta, kuidas toimub süsteemi sisenemine (arsti leidmine, registreerumine), kindlustus (era- või riiklik, erakindlustus, kus kindlustaja ei asu Eestis), õige tasandi arstiabi (millisel juhul kutsuda kiirabi, millal minna perearsti juurde, eriarsti juurde või EMOsse), vene- või ingliskeelsete arstide tuvastamine, patsientide õigused jm. Uussisserändajad nimetavad neid teemasid probleemsena olenemata enda keelest või päritoluriigist. Arusaama süsteemist aitab mõnikord leevendada tööandja, kellel on parem juurdepääs vajalikule infole (WiE uuringus vastanud tööandjad olid perearsti kättesaadavusega rohkem rahul (26%) kui mitte rahul (21%)); abi saadakse ka ülikoolidest, rahvusvahelistest majadest või nõustamisteenustest, abi saamiseks pöördutakse ka otse Haigekassasse. Abi saamisel nimetatakse sealhulgas kohanemisprogrammis osalemist („kõige kasulikum asi mis ma kohanemisprogrammist sain oli arusaam, kuidas end arstivisiidile registreerida”). Siiski jääb mõnedel juhtudel kohanemisprogrammis omandatud informatsioon süsteemi mõistmiseks ebaühtlaseks, kuivõrd mitme kohanemisprogrammis osaleja sõnutsi jääb ka peale programmi läbimist arusaamatuks, mida täpselt tuleb konkreetses olukorras ette võtta, nt: “No oli [juttu], et üldiselt, et registreerige ja nii… aga kuidas konkreetselt, sellest ikka aru ei saanud … seal on palju küsimusi, mida nad püüavad kõik läbi võtta”. Uussisserändajate kohanemine Eestis Taolist kohati puudulikku arusaama tervishoiusüsteemist, nt milliste muredega arsti juurde tasub pöörduda (nt kas valuvaigisteid saab arstilt või saab ka otse apteegist, millistel juhtudel minna erakorralist arstiabi küsima jmt), nimetati ühe olulise kitsaskohana ka intervjuus perearstide liidu esindajaga. Olukorras, kus inimene muretseb enda või enda lähedaste pärast, on adekvaatse info mitteomamine ka äärmiselt stressitekitav: „Me olime šokis, et ägeda kõrvavaluga lapse juurde kiirabi ei tule. Laps kisendas valust. Kui ei oleks olnud [koduriigist] toodud ravimeid… ei tea, mida oleksime teinud“. Intervjueeritud uussisserändajad näevad infosulule lahendusena olemasolevate suuniste täiendamist, info kogumist ühele veebisaidile ning selle tõlkimist inglise keelde. Lisaks soovitavad mõned intervjueeritud kasutada tervisekeskustes ning haiglates ingliskeelseid postreid ning lendlehti, kuhu oleks kantud info vastuvõtule pääsemisest, selle eest tasumisest ning olulistest veebilehtedest. Infot võiks uussisserändajate arvates laiemalt jagada välismaalastele ette nähtud kohtumistel ning infoõhtutel. Siinkohal on oluline, et infot tervishoiusüsteemi ja erinevate tasuta ja tasuliste teenuste kohta ning ingliskeelse arstiabi võimaluste kohta paikneb mitmes kohas (kõrgkoolid, WiE veebileht ja 2019. aastal ilmunud brošüürid, kohanemisprogrammi käsiraamatud, Haigekassa veebileht, omavalitsuste kodulehed, nt Tartu linna koduleht jm), mistõttu on keeruline leida ühte kohta, kuhu info on ülevaatlikult, inglise/vene keeles ja arusaadavas sõnastuses oleks kokku koondatud. Sarnaselt erinevatele varasematele uuringutele, näitab ka siinne uuring, et probleemiks on ingliskeelsete sisserändajate juurdepääs arstiabile. Perearsti leidmine võib sageli olla probleemiks ka eestikeelsele patsiendile – perearstikonkursside luhtumine, ülekoormatud perearstid jm -, ent uussisserändajal lisandub selle juurde lisaks ka üldine informeerituse probleem (vt ülal) ja keeleprobleem. Kuna tervis on inimeste vajaduste hierarhias üldjuhul olulisel kohal, on paljudele patsientidele oluline, et nad arstiga üksteist mõistavad. Nii nagu venekeelsetel uussisserändajatel on (eriti teatud piirkondades) keerukam leida vene keelt valdavat arsti, on ingliskeelsete uussisserändajate jaoks probleem veelgi suurem. See võib olla tingitud nii sellest, et perearst või pereõde ei räägi piisavalt inglise keelt (harva juhtub ka, et patsient ei valda ühtegi Eestis sagedamini kasutatavat võõrkeelt, vaid räägib ainult mõnda vähemlevinud keelt); võõrkeelne tõlkega patsient suurendab aga omakorda sageli aega, mida arst ühe patsiendi peale kulutab, mistõttu frustratsioon võib olla mõlemapoolne, kuigi erinevatest põhjustest tingituna. Perearstid on ettevaatlikud enda kui inglise keeles abi andjana väljatoomisega, sest vahel raskendab patsiendist aru saamine mitte ainult arsti, vaid ka patsiendi kehv inglise keel või spetsiifiline aktsent, mida arst ei mõista - sellisel juhul ei taha arst endale vastutust võtta. Kuigi keeleprobleemid ilmnesid intervjuudes ennekõike just seoses perearsti teenusega, märgiti mitmel korral, et inglise keeles suhtlejad võivad hätta jääda ka EMOs, kui personal ei valda inglise keelt. Ka tööandjad toovad murekohana välja, et ingliskeelseid perearste napib ja olemasolevatel on nimekirjad täis või lihtsalt ei taheta enam juurde võtta: „Teine kord neil on nimistud täis, või nad ütlevad et nimistud on täis, kuna inglise keelseid patsiente ei taheta saada“. Lisaks on juurdepääsuprobleem ka lühiajalisel renditööjõul - ühe intervjueeritud tööandja sõnul see ränderühm isegi ei otsi esmatasandi tervishoiuteenuseid, vaid töötatakse ka haigena või minnakse lühikeseks ajaks tagasi kodumaale ennast ravima. Kui tööandjad, kelle välistöötajad on pärit näiteks Ukrainast, Lätist või Venemaalt, ei pea perearsti teenuse kättesaadavust probleemiks, siis tööandjad, kelle välismaalastest töötajaskond pole venekeelne, märgivad sageli kohanemise alase takistusena tervishoiu teenuste kehva kättesaadavust. Osad tööandjad on toetanud enda töötajaid perearsti leidmisel, kuid kui see pole õnnestunud, on kompenseeritud ka erameditsiiniteenuste kasutamist. „…meie pakume siis neile seda, et nad saavad käia Qvalitases vajadusel oma perearsti juures. See kulu saab hüvitatud, aga on teatavasti tasuline”. On ka veelgi põhjalikumaid lahendusi, näiteks ühes ettevõttes on igapäevaselt tööl medõde, kelle poole saavad nii kohalikud kui ka välismaalastest töötajad pöörduda esmaste 50 tervisemuredega, mis sageli tähendab, et selle tulemusena ei pea ka perearsti juurde minema. Vastav positsioon loodi just välistöötajate arstiabi kättesaamise probleemi lahendamiseks. Kuna erasektori esindajad tunnevad, et nende töötajate juurdepääs arstiabile on ebapiisav, jagati ühe intervjueeritu poolt ka seisukohta, et välistöötaja maksustamist tuleks muuta: kui välistöötaja ei saa oma maksuraha eest (kvaliteetset) terviseteenust, siis on ta ebaõiglases seisus võrreldes kohalikega. Aktuaalsed on ka erakindlustusega seotud küsimused, kuna erakindlustusega uussisserändajat on mõnikord keerulisem teenindada – näiteks kui mõnel patsiendil on vaja diagnoosi ingliskeelset vormistust, kui mõni ei ole suuremaid summasid valmis ise maksma, vaid ootab, et arst küsib need ise kindlustuselt tagasi; mõnedel juhtudel on tekkinud segadus ka sellega, et patsiendil ei ole isikukoodi ja õed ei ole kindlad, kuidas teda sel juhul süsteemi registreerida. Kindlustusega seotud probleemid on aktuaalsed eeskätt perearsti leidmisel (vt ülal), aga ka krooniliste haiguste puhul, kus erakindlustus neid ei kata ning riiklikku Haigekassa poolt pakutavat kindlustust ei ole aga võimalik teha. 86 Intervjuudes tuleb välja ka uussisserändajate murekoht Eesti tervishoiusüsteemi korralduse ja pikkade ooteaegade üle – mõnel on keeruline perearsti aega saada (olenedes küll ka konkreetse perearsti töökorraldusest), paljude jaoks on probleemiks aga eriarsti juurde suunamine ja spetsialisti juurde tasuta aja saamise järjekordade pikkus. Lisaks tuleb intervjuudes välja küsimus arstiabi kvaliteedi kohta, nt hinnangud Eesti tervishoiusüsteemi vähesel orienteeritusel profülaktikale, kohatised probleemid haiguste diagnoosimisega jm. Negatiivsed kogemused tekitavad mõnedel uussisserändajatel usaldamatust tervishoiusüsteemi vastu tervikuna, ning mitmed intervjueeritud uussisserändajad (nii EL, kui ka väljastpoolt EL tulijad) tõid intervjuude käigus välja, et suuremate probleemide ilmnemisel usaldaksid nad pigem enda kodumaa tervishoiusüsteemi. Paaril korral on kokku puututud ka diagnostikaprobleemidega nii eriarsti, kui ka perearsti juures. Nagu ka infopuudus arstile pöördumise tavateekonna kohta, võib ka perearsti mitteusaldamine suurendada nende arvu, kes pöörduvad EMO-sse. Kuigi kõikidel uussisserändajatel on võimalik kasutada erateenus, st erakindlustust, võib see osadele (nagu ka alalistele elanikele) jääda hinna tõttu kättesaamatuks. Samas erakindlustusega uussisserändajatele, kelle kindlustus hüvitab ka eraarsti kulud, võib soovitada selle erateenuse kasutamist – seega on oluline, et ka antud info jõuaks sisserändajani. Oluline on siinkohal ära märkida, et paljud eelnimetatud tervishoiusüsteemisega kitsaskohad on mureks ka Eesti alalistele elanikele. Uuringus koguti andmeid ka uussisserändajate vaimse tervisega seotud murede kohta. Kuigi andmekogumise fookus oli antud teema puhul piiratud, kitsendatud eelkõige välistudengite sihtrühmale (sh andmed koguti vahendajate ehk psühholoogide ja tuutorite kaudu, st mitte otse uussisserändajatelt endilt), arutleti neil teemadel mõnedel kordadel siiski ka intervjuudes uussisserändajatega. Vaimse tervise teema on uurimise mõttes raskendatud juurdepääsuga - grupiintervjuudes on teemat raske avada, sest mõne inimese jaoks on teema liiga isiklik, mõne jaoks aga liiga stigmatiseeritud avalikuks ehk grupisiseseks teistega jagamiseks. Siiski toodi ka fookusgrupi intervjuudes välja, et vaimse tervise probleemide kohal on väljakutseks sobivates keeltes töötavate spetsialistide olemasolu, kohati ka spetsialistide kogemus ja teraapiameetodite ühekülgsus (vt pikemalt selle teema kohta ptk 4.4). Vaimse tervisega seonduvate teemade juures nimetatakse sobiva info puudumist (nt et depressiooniga saab pöörduda perearsti poole; kahtlused vaimse tervise probleemide ravi konfidentsiaalsuse – nt kas sellest teavitatakse ka uussisserändaja töökohta). Mõned venekeelsed uussisserändajad kommenteerisid ka ohvriabi teenust, tõdedes, nad ei ole vene keeles saadetud kirjadele vastust saanud, või (hoolimata kampaaniast, kus kutsutakse üles ka vene keeles pöörduma) on vastatud, et olemas on ainult eestikeelsed spetsialistid ja vene keeles abi ei saa. 86 Täna saavad Haigekassa pakutava vabatahtliku kindlustuse teha näiteks vaid need, kellel see on juba olnud või nende inimeste lähedased. Samal ajal on Haigekassa vabatahtlik kindlustus suhteliselt kallis (veidi üle 2000 euro aastas), mistõttu ei pruugi kõik seda endale lubada saada. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Lisaks sellele, et info ohvriabi teenuse olemasolust ka vene keeles on raskelt leitav, on ka vastavad kodulehed poolikult tõlgitud 87 või suunatakse veebis automaatselt edasi eestikeelsele lehele. Lisaks väljendati vägivallaga kokku puutuvatel uussisserändajatest naiste poolt hirmu, et kui nende viisa on seotud nendega abikaasaga, võidakse neid vägivallaintsidendiga abi saamiseks pöördumisel koduriiki tagasi saata, sh nt lapsed ära võtta. Ka vaimse tervise probleemide ennetamise ja raviga seotud kitsaskohad ei ole vaid uussisserändajate probleem, vaid ka püsielanike probleem. Mõningatel kordadel nimetasid uussisserändajad probleemina ka arstide ebaviisakat suhtlusstiili või arstide/õdede eelarvamusi. Need võivad olla seotud keele valdamisega (nt nähvatakse, miks eesti keelt ei ole ära õppinud) või kultuurilised (nt nähtavad vähemused). Kuna sageli on uussisserändajast patsient niigi haavatavamas olekus (muretsedes enda tervise pärast, tundes ennast nõrgalt või selle tõttu, et on võõras keskkonnas), võib taoline olukord Eesti alaliste elanikega võrreldes muutuda võimendatult negatiivseks kogemuseks. 3.4.5. Lahendused ja soovitused Informatsiooni pakkumise juures on oluline, et uussisserändajatel oleks üks koht, kust saada infot tervishoiusüsteemi kohta, mis oleks lihtsalt arusaadav ja juhataks inimesed edasi ka nõustamisvõimaluste juurde (nt Haigekassa veebileht, või osaliselt eesti.ee veebilehel). Tervishoiusüsteemi süsteemi selgitamist saab toetada mh lihtsalt arusaadavate skeemide, infograafika või teekaardiga (roadmap), mis näitaks samm sammult ära, kuidas leida endale sobiv tervishoiuteenus. Samut on äärmiselt oluline erinevate profiilidega uussisserändajate infootsingu kasutajakogemuse testimine ja analüüs. Oluline on ka, et inimesed on harjunud infot erinevalt omandama, seega saab veebiinfole lisaks tutvustada tervishoiusüsteemi- ja võimalusi postritega, voldikutega ja infoüritustega. Täna on mitmeid kohti, kus info on teatud kujul olemas, samas ei ole aga näiteks tervikuna võimalik teha läbi inglise keeles perearsti leidmise protsessi – osades kohtades on info ainult eesti keeles; lisaks on info kohati ka keeruliselt sõnastatud. Lisaks on küsimus teenuste reklaamimise keeles – nt 2019. aastal oli väljas nõuandeliini tänavareklaam, ning kuigi teenust pakutakse eesti ja vene keeles, on reklaam ise ainult eestikeelne. Kuna terviseteenused on inimese vajaduste hierarhias olulise tähtsusega, oleks mõistlik reklaamida neid vähemalt nendes keeltes, milles teenust pakutakse. Lisaks sellele, et info peab olema terviklik ja selges, lihtsas vormis esitatud, on tähtis on ka see, kuivõrd lihtne on seda leida ja milliste otsingusõnadega see seotakse. Näiteks ei leia WiE kodulehel sõnaga “doctor” kuigi lihtsalt infot perearsti kohta, perearste nimetatakse erinevate terminitega, ning lisaks hakkavad paljudest riikidest tulijad otsima mitte niivõrd “healthcare” või “doctor” märksõnade järgi, vaid lähtuvalt enda kodumaa loogikast hoopis “hospital”; või otsitakse informatsiooni hoopis sümptomitest või oletatavast diagnoosist lähtuvalt. Kuigi täna on võetud suund sellele (alates jaanuarist 2020), et perearstide nõuandetelefonil 1220 saaks nõu küsida ka inglise keeles (sh tervisekorralduslike küsimustes), on sealjuures oluline tagada, et kogutakse andmeid ka selle kohta, kes ja milliste küsimustega liinile pöördub (vt selle osas ka laiemalt metoodilisi soovitusi uuringu kokkuvõttes). Infopuudus on ka nendel uussisserändajatel, kes on endale arsti juba leidnud. Teenuste kasutamisel võivad takistuseks osutada küsimused nagu: kas probleem kuulub pere- või eriarsti pädevusse (nt depressioon), kuhu teatada, kui arvatakse, et patsiendi õigusi on rikutud, kuidas liigub info erinevate institutsioonide vahel (nt stigmatiseerimisriskiga teemade korral – kui ulatuslikult saavad teada ka kolmandad osapooled inimese diagnoosist) ja muud taolised küsimused. Seega on oluline, et nende kohta on jagatud või levitatud võimalikult palju infot, ning seda mitte ainult kohanemisprogrammi kaudu, kuhu näiteks pikaajaliste viisadega aga lühiajalise töötamise registreerimisega sisserändajad tänase seisuga ei jõua (kuid kes võivad tulevikus omandada elamisloa). Ingliskeelsete perearstide lihtsamaks leidmiseks pakuvad uussisserändajad ise kõige enam välja, et internetis oleks leitav omavalitsuse täpsusega ingliskeelsete perearstide nimekiri. Tartu linna kodulehel on mõned nimed välja toodud, samuti on nimekirjad mõnede kõrgkoolide veebilehtedel. Taoline süsteem on küll osaliselt abiks 87 Vt nt siin. 52 olukorra leevendamisel (selline soovitus tehti ka 2014. aasta uuringu aruandes); ent kohtades, kus toimub suur ingliskeelsete uussisserändajajate sisse- ja väljaränne (nt Tartu, Tallinn), saavad taoliselt “väljareklaamitud” arstid sageli kiiresti väga palju liitumistaotlusi ning nende töömaht suureneb ebaproportsionaalselt (osaliselt ülalpool mainitud lisaajakulu tõttu). Ühe võimaliku leevendusmeetmena nähakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga Terviseameti juures täiendava nõustaja tööleasumist, kes saaks vajadusel aidata uussisserändajat soovitava keeleoskusega arsti leidmisel, kui selline arst antud piirkonnas olemas on. Seega pikas perspektiivis on vajalik rohkem panustada meditsiinipersonali inglise keele oskuste parandamisse. Eesti perearstide selts näeb ühe võimaliku lahendusena, et töö ingliskeelse patsiendiga oleks suuremast ajakulust tingituna tasutatud teatud koefitsiendiga. See on aga ettepanek, mis võib tekitada pretsedendi ka teiste ühiskondlike gruppide osas, kelle kohta võib samuti öelda, et nendega tegelemine võtab arstil rohkem aega ning miks eelistatakse nt mittekodanikke vis-a-vis Eesti kodanikud. Lisaks võib kaaluda ka tõlkerakenduste ehk telefoniäpi loomist, mis sarnanevad nt Hollandi mudelile, kus rakenduse vahendusel saab operatiivselt ühendust võtta professionaalsete tõlkidega (väljatoodud näide on eelkõige mõeldud rahvusvahelise kaitse saajatega töötavatele arstidele), Luksemburgis pakub aga nt Punane Rist tõlketeenust, mille eest tasub patsient (tunnitasu ja kohalesõitmise korral ka transpordikulud). Analüüsida tuleb ka 2019. a suvel avatud Ülemiste tervisemaja pikemaajalisi kogemusi sellest, millised väljakutsed on süsteemil, kus perearstid pakuvad enda teenuse välja koos võõrkeelega – kui suure osa vajadusest see rahuldab, kuivõrd suurendab see arsti ajakulu, kuidas on seda mõistlik tasakaalus hoida jne. Kuna vajadus ingliskeelse arstiabi järele (sh mitte kiire iseloomuga abi järele, vaid perearsti pädevusse kuuluva teenuse järele) on hüplikuma iseloomuga nende puhul, kes ei plaani jääda Eestisse pikaks ajaks elama, vaid kes õpivad Eestis lühemat aega kestvate õpingute või töö raames, võib ühe lahendusvõimalusena kaaluda suurematesse keskustesse nö ingliskeelse valvearsti lepingu tegemist. Sel juhul oleks roteerumispõhimõttel võimalik suunata ühekordselt arstiabi vajavaid patsiente nende arstide juurde, kes on nõus süsteemis osalema ja kes saaksid valvepäevade eest lisatasu. Tervishoius peaks võrdse ja toetava kohtlemise põhimõte olema läbiv ja arsti poolt patsiendi stigmatiseerimine nahavärvi, usutunnistuse jms tõttu ei saa olla aktsepteeritav. Osana tervishoiutöötajate haridusest või täiendkoolitusest, või ka regulaarsetest arstidele mõeldud üritustest, võib pakkuda tervishoiutöötajatele uussisserändaja perspektiivi tutvustamist, sh erinevate kultuuriliste gruppide taustaarusaamu meditsiinist. Eelkõige võiksid sellised infoloengud või koolitused käsitleda teemasid, mis aitavad vältida stigmatiseerimist. Samuti võiks uussisserändaja arsti poole pöördumise hirmu vähendamiseks ning tundlike teemade käsitlemiseks (nt vaimne tervis, seksuaaltervis jt) oskama arst (ja perspektiivis ka arsti juurde suunav spetsialist, kes võib töötada hoopis nt haridussüsteemis) käsitleda vaimse tervise teemasid nii, et stigmatiseerivast kultuurist patsient ära ei ehmataks ja siiski läheks (vajadusel uuesti) abi saama. 88 Samas on seejuures väga oluline, et taoliste kultuuritundlikkuse koolituste tulemusel ei teki olukorda, kus ühele kultuurilisele või religioossele grupile hakatakse looma eritingimusi või suunama neid ära ühtede ja samade (sarnase kultuurilise taustaga) arstide juurde. See võib suurendada enklaavistumise tõenäosust, grupisisese kontrolli riski ning informatsioon potentsiaalselt ohtlikest praktikatest võib jääda pikemaks ajaks kogukonda. 88 Ekstreemsema näitena - günekoloog peaks oskama käsitleda FGM teemat sellisel viisil, et anda selgelt infot sellise praktika problemaatilisusest, mis jätab patsiendile võimaluse oma küsimuste ja kahtlustega uuesti nõu küsida, mitte nt saata oma last oma päritoluriiki. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Majutus 3.5.1. Teemavaldkonna kirjeldus Käesolevas alapeatükis käsitletakse uussisserändajate hetkeolukorda ja väljakutseid seoses elamispindadega, eelkõige üüripindadega. Peatükis kirjeldatakse uussisserändajate takistusi üüripindade leidmisel kui ka ülikoolide ja ettevõtete tuge majutusega seonduvalt. 3.5.2. Analüüsi lühikokkuvõte Uussisserändajate probleemid majutusega sõltuvad paljuski nende rändeliigist, maksevõimekusest kui ka päritoluriigist. Elamispinnaga seotud peamised takistused on keelebarjäär ja kohaliku elanikkonna mittesoosivad hoiakud, kuid ka suured esmased kulud (nn sisenemisbarjäär). Samuti tekitab probleeme nn „must“ üüriturg ja üürile andjate tõrksus üürileandmist ametlikult vormistada, kuna enamik välismaalasi (nii EL kodanikud kui ka kolmandate riikide kodanikud) peavad oma elamiskoha ametlikult registreerima. Ülikoolid ja ettevõtted toetavad välismaalasi majutuse osas erinevas ulatuses, alustades info jagamisest kuni elamispinna tagamiseni. 3.5.3. Valdkonna teenuste ülevaade Majutuse alaseid tugiteenuseid leiab ennekõike erasektorist. Ümberasustamisele keskenduvad ettevõtted nagu Baltic Relocation Services, Internations GO, Movemytalent, Velström Vallner Tohver, Expat Relocation Estonia OÜ, Jobbatical jt (vt tabel 10 allpool). Nende teenuste hulka kuuluvad ka elukoha registreerimine ja abi kohalike teenuslepingute sõlmimisel kui ka ajutise ja pikaajalise elamiskoha otsimine, sh vajadusel sisustamine. Erasektoris on ka üksikud üürituru vahendusfirmad, mis on abiks usaldusbarjääride ületamisel. Tallinna Rahvusvaheline maja (IHE) pakub laiemat teavet ja konsultatsiooniteenuseid uussisserändajatele, kus mh on võimalik küsida nõu ka majutusega seotud teemadel. 89 Tabel 10: Majutuse valdkonna teenuste ülevaade Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Tugiteenused ümberasuvatele Baltic Relocation Services Era 2012 uussisserändajatele Internations GO Era 2007 (Mh ajutise ja pikaajalise elamiskoha otsimine, Movemytalent Era 2014 elukoha registreering ja abi kohalike teenuslepingute sõlmimisel) Velström Vallner Tohver Era 2014 Expat Relocation Estonia OÜ Era 2013 Jobbatical Era 2014 Üürikodude vahendamine Koduingel Era 2014 Bidrento Era 2019 Mainor Ülemiste üürikorterid Mainor Ülemiste Era 2020 Info jagamine, nõustamine (rahvusvaheline International House of Estonia Avalik 2018 maja) Tartu Rahvusvaheline Maja Kolmas/ 2016 Avalik Tartu Welcome Centre Avalik 2019 89 Näiteks on IHE korraldanud korteriotsingutega seotud seminare. Taolistel seminaridel on võimalik rääkida tagatisrahadest, kinnisvaraportaalidest, mustast üüriturust, korteriühistute loogikast, oodatavad kommunaalkulud mingites piirkondades jms. 54 3.5.4. Probleemid ja vajadused WiE (2019) uuringu kohaselt hindas 46% vastanud välistöötajatest elamispinna leidmist lihtsaks ja 23% keeruliseks, sealjuures pidasid suurema sissetulekuga töötajad elamispinna leidmist lihtsamaks. 90 Hiljutise välistudengite seas läbi viidud küsitluse järgi oli majutuse leidmine 74% vastanute jaoks lihtne ning 26% välistudengitel esines majutuse leidmisega raskusi, paigutudes samasse suurusjärku WiE uuringu tulemustega. 91 Käesoleva uuringu fookusgruppides osalenud uussisserändajate kogemused elamispinna leidmisel on olnud samuti mitmekülgsed. Osade välismaalaste jaoks ei ole elamispinna leidmisel olnud mingeid takistusi ning protsess on sujunud kiirelt ja valutult, samas kui teiste jaoks on olnud tegu vaevalise ja segase protsessiga, mis takistab Eesti ühiskonnas kohanemist. Positiivsete kogemuste korral on välismaalased leidnud elamispinna ise läbi kinnisvaraportaalide, Facebooki gruppide, tööandja või kohalike tuttavate toel. Nii intervjueeritud tööandjad kui ka kõrgkoolide esindajad tõid positiivse aspektina esile, et tihtipeale saavad välismaalased majutusalast tuge oma kolleegidelt, näiteks vahetult ülemuselt, koolitajalt, meeskonna liikmetelt või üliõpilaste tuutoritelt ja juhendajatelt. Intervjuudes toodi näidetena olukordi, kus kolleeg leiab uuele välistöötajale elamispinna oma tutvuste kaudu. Teisalt käisid fookusgruppidest kui ka tööandjate ja nende esindajate intervjuudest läbi mitmed probleemid ja takistused, mida on kinnitanud ka varasemad uuringud. Üheks peamiseks läbivaks takistuseks majutuse leidmisel on välismaalaste poolt tajutud ebavõrdne kohtlemine võrreldes kohalikega, kui ka tunnetatud ebavõrdne kohtlemine uussisserännanute sihtgrupi siseselt. Kõik üürileandjad ei ole altid oma korterit välismaalastele üürima. Takistuseks võib olla nii keelebarjäär kui ka kartus välismaalastele korterit üürida ehk usaldusbarjäär. Mitmed intervjueeritud tööandjad märkisid, et teinekord võib üüritava elamispinna leidmisel olla takistuseks töötaja nahavärv: teistsuguse nahatooniga inimestele ei taheta kortereid üürida: „Kui inimene helistas ja ütles, et kolis just Lõuna-Aafrikast Eestisse, siis Eesti inimene kuulis ainult Aafrikat. Ja noh, minul oli talle piinlik nagu öelda seda, et tead, et võib-olla, kui oleksid otse öelnud […], et ma olen valge mees Lõuna-Aafrikast, võib-olla siis ei oleks toru kohe ära pandud.“ (tööandja) Fookusgrupides mainisid välistudengid, et nemad on kogenud üürihindade varieerumist sõltuvalt tudengi päritolust. Väidetavalt on üürileandjad teadlikud, et rikkamatest riikidest (nt Ameerikast) tulnud tudengite maksevõimekus on suurem. Samuti arvasid tudengid, et üürileandjad on teadlikud majutusealasest toetusest, mida osade riikide tudengid saavad, mis samuti ajendab üürihinda tõstma. Sisuliselt tähendab see seda, et sõltuvalt välismaalase päritolust võidakse temalt küsida erinevat üürihinda. Kõrvalmõjuna tähendab see aga, et maksevõimekamad tudengid on üüriturul tõstnud üürileandjate ootusi, mis omakorda seab takistusi vaesematest riikidest või ilma stipendiumitena tulnud tudengitele. 92 Lisaks olid fookusgruppides osalenud välistudengid tunnetanud, et neile ei taheta kortereid üürida, eriti õpilasvahetuse olukordades, kus riigis viibitakse vaid mõned kuud, mis võib olla rohkem seotud nende tudengistaatuse ja sellega kaasnevate eelarvamustega kui päritoluga. Teiseks oluliseks takistuseks on nn „must“ üüriturg, kus pinda üüritakse mitteametlikult ja makse maksmata. Antud probleem oli aktuaalne ka 2014. aasta uuringus. 93 Sularahas arveldamine ja mitteametlik toimetamine ei teki välismaalastes sageli mingit kindlustunnet: 90 Praxis. (2019), lk. 33. 91 Tänav, T.; Villenthal, A. (2018). Rahvusvaheliste üliõpilaste teadlikkus pakutavate tugiteenuste kohta. Eesti Üliõpilaskondade Liit, lk 19. 92 Näiteks ühe fookusgrupis osalenud välismaalase kogemuses koheldi üliõpilaselamus ameeriklastest tudengeid paremini kui teisi tudengeid. 93 Balti Uuringute Instituut. (2014), lk 43. Uussisserändajate kohanemine Eestis  „Olin väga üllatunud sellest probleemist. See on oma olemuselt laiapõhjaline maksudest hoidumine korteriomanike poolt. Tundub nagu enamus inimesed maksavad üüri sularahas, mis on minu arusaamise järgi illegaalne. Aga see on täiesti oodatud ja normaliseeritud käitumine. […] Immigrantide jaoks ei ole turvaline tasuda laua alt ilma lepinguta. […] Meil ei ole valikut, kuna oleme välismaalased. Aga, niiväga kui nemad tahavad, et me teeksime asju reeglite päraselt, tahame meiegi, et asjad käiksid reeglite päraselt.“ (pererändega tulija, fookusgrupp) „Must“ üüriturg on otsene takistus välismaalaste, kes peavad oma elukoha registreerima: „Korteriomanik nõudis, et ta ei taha saada raha pangakontole ja ta isegi ei taha, et ma ennast elanikuna registreeriksin. See oli kohutav minu jaoks. Meile öeldakse, et see [registreerimine] on normaalne ja miski mida me peame tegema välismaalastena. Aga lihtsalt sellepärast, et mul oli vaja korterit, pidin ma need tingimused vastu võtma.“ (pererändega tulija, fookusgrupp) Kolmas läbi käinud probleem on kõrge esmane väljaminek ehk nn sisenemisbarjäär. Fookusgruppides osalenud uussisserändajate jaoks olid olnud majutuse leidmisel takistuseks suured esmased väljaminekud. 94 Esimese kuu üür, tagatisraha ja maakleritasud tõstavad esimese väljamineku kolmekordseks. Seda toodi esile ka takistusena tööandjate, kes palkavad oskusstöölisi, intervjuudes. Eestisse lühiajaliselt ja madalama elatustasemega riikidest tulnud inimesele on selline suur esmane väljaminek üle jõu käiv. Kuludega seoses mainiti ka üldist elamispindade kallidust, hinnatõusu üüriturul ja probleemset hinna-kvaliteedi suhet. Samuti tekitab intervjueeritud uussisserändajates pahameelt üüri ootamatu tõstmine omaniku poolt ja maja remondifondi lisamine üüri hulka. Üürituru hindadega on tihedalt seotud ka üldine pakkumine üüriturul. Kuna välisüliõpilaste arv suureneb, on ka nõudlus majutuse järele kasvanud ning kõigile majutuse leidmine on keeruline. Üliõpilaste fookusgruppides toodi esile, et eriti on puudust pindadest, mis oleksid sobilikud peredele või üksikvanematele. 95 Soovimatust rentida korterit välismaalastele, „musta“ üüriturgu, kõrgeid väljaminekuid ja suurt nõudlust kui takistusi elamispinna leidmisel kinnitas ka hiljutine WiE (2019) uuring, kus need probleemid tõstatusid küsimustiku käigus kogutud vabade vastuste hulgas. 96 Lisaks üüriturule käisid käesoleva uuringu fookusgruppides põgusalt läbi ka takistused elamispinna soetamisel, konkreetsemalt takistused eluasemelaenu ja kinnisvaraturu pakkumisest täieliku ülevaate saamisel. Majutusega seotud takistuste aktuaalsus sõltub sageli välismaalase päritolust ja maksevõimekusest. Sama kehtib ka rändeliigi lõikes. Majutuse osas on erinevusi välismaalaste vahel, kes tulevad Eestisse tähtajalise elamisloaga ja tippspetsialistina, võrreldes nendega, kes on lühiajalise töötamise registreeringuga rakendatud ehitusel, töötlevas tööstuses või põllumajanduses. Näiteks lühiajalise registreeringuga tulnud oskustööliste puhul on levinud, et tööandja või tööjõuvahendusfirma korraldavad töötajate elamise ise. Näiteks on töötajaid paigutatud mitmekesi korteritesse või on tehtud koostööd ülikoolide ja kutsekoolide ühiselamutega, et pakkuda soodsat majutust. Renditööjõu puhul vastutavad majutuse eest tavaliselt just vahendusfirmad. Sellest tulenevalt on kättesaadava majutuse teema põletavam tippspetsialistide seas, kuna nende ootused on kõrgemad, nad tulevad pikema perspektiiviga ja nende päritolu on enamasti mitmekesisem ja eestlastest kultuuriliselt erinev kui oskustöölistel. 94 Sarnaselt ka kohalikele eestlastele. 95 Peredega tulnud tudengite eripärased probleemid on läbi käinud ka teistest varasematest uuringutest. Näiteks leidis Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuring, et peredega ja abielus üliõpilaste vajadused informatsioonile erinevad paljuski ilma perekonnata tulnud välistudengitest ja seega vajavad nad enne saabumist või saabumisel teist laadi kohanemise alast tuge. Tänav, T.; Villenthal, A. (2018)., lk. 14. 96 Praxis. (2019), lk 33. 56  Täiesti eraldiseisev grupp on välistudengid ja ülikoolide töötajad 97, kuna eluaseme pakkumine on levinud praktika ülikoolide hulgas. Enamik üli- ja kõrgkoolidest pakub uussisserändajatest välismaalastele – üliõpilastele ja töötajatele – võimalust elada teatud perioodi ühiselamus. Lisaks suunavad koolid välisüliõpilasi ja -töötajaid ka eramajutust otsima, juhatades kätte portaalid ning jagades muid juhiseid majutuse leidmiseks. Mõnel ülikoolil on kohalikud infokanalid, nagu nt (eriala)organisatsioonid, ülikoolide listid või välisüliõpilaste grupid Facebookis, kus jagatakse muuseas infot elukohtadest. Ülikoolid ise praktilisel tasandil majutust üldjuhul ei otsi, kuid teatud määral tehakse koostööd majutusasutustega ning otsitakse infot pikemaajajaliste ja soodsamate elamiskohtade kohta nt hostelides ja muudes majutusasutustes. 98 Sellele toele vaatamata on EKKA uuringu kohaselt majutusega seotud takistused üheks peamiseks probleemiks välistudengitel ning eriti probleemsed on olukorrad, kus vastuvõtuotsus saabub liiga hilja või kui ülikool ei garanteeri ühiselamukohta. 99 3.5.5. Lahendused ja soovitused WiE 2019. aasta uuringu kohaselt on välistööjõu värbamise kogemusega tööandjate seas kõige levinum kohanemisalane toetus just abi majutuskoha leidmisel või selle pakkumisel. 100 Keele- ja usaldusbarjääri ületamisel aitavad osad tööandjad oma töötajaid: ettevõtete personaliosakond aitab näiteks otsida sobivat korterit või aidatakse ületada keelebarjääri kohtudes maakleri või omanikuga. Ühes intervjuus mainiti, et on olnud olukordi, kus leping on sõlmitud tööandja nimele, aga korteris elab töötaja. Saamaks üle takistusest, kus korterit ei taheta välismaalasele üürida, on ettevõtted pidanud tõendama ka välistöötaja regulaarset sissetulekut. Neist lahendustest tulenevalt soovitame sarnaseid praktikaid – tööandja tugi, keelebarjääri ületamiseks kaasatulek/abistamine – kasutada ka edaspidi, seniks kui olukord üüriturul normaliseerub. Keele- ja usaldusebarjääri ületamiseks ei ole ühtegi lihtsat lahendust ning see on tihedalt seotud laiemate probleemidega, nagu näiteks eesti keele oskus ja ühiskonna avatus. Üks lahendus probleemile oleks nn vahelülide tekitamine välismaalasest üürniku ja kohaliku üürileandja vahele ehk täita seda rolli, mida osad tööandjad on oma töötajate jaoks omale kanda võtnud. Erasektorist on turule ilmunud ka üürituru vahendamisega tegelevad firmasid, mis võiksid samuti aidata usaldusega ja keelebarjääriga seotud turutõrkest üle saada. Esineb ka ettevõtteid, kes korraldavad ise majutust, mispuhul ei ole uussisserändaja jaoks majutusega seonduvalt takistusi. Sisenemisbarjääri ehk esmaste kõrgete kulude ületamiseks toetavad osad ettevõtted oma töötajaid ka lühiajalise üüripinna pakkumisega. Enamasti tehakse seda mõneks kuuks, et välistöötaja saaks rahulikult sisse seada, natukene raha koguda ja ise kohapeal sobivat elamispinda otsida. Sellisel juhul lahendatakse esmaste kõrgete kulude probleem. Siiski on selliste korteripindade omamine võimalik vaid suurematel tööandjatel. Üks, pigem ekstreemsem lahendus pärineb Ülemiste linnakust, kuhu ehitatakse üürikorteritega maja spetsiaalselt eesmärgiga pakkuda ümbruskonna ettevõttele pinda välistöötajate majutamiseks. Eraldi hoone ehitamine pole enamasti aga realistlik lahendus, eriti kohtades, kus kinnisvaraturg ei ole aktiivne. Samuti on oht, et säärase praktika laialt levimine võib tekitada täiendavat linnapõhist segregeeritust. Tööturg 3.6.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Siinne alaosa keskendub tööturule, puudutades sealjuures teemasid nagu tööjõuvajadus, tööandjate kohanemisalane tugi, praktika ja töövõimalused välistudengitel ning levinud kohanemisalased takistused Eesti tööturul uussisserändajate jaoks. Esmalt loome laiema pildi tööandjate vajadustest ja nende poolt pakutavatest toest, minnes seejärel üle üldisematele probleemidele ja takistustele tööturul ning välistudengite praktikale. 3.6.2. Analüüsi lühikokkuvõte Tööandjate vaates on kohanemisest tähtsam värbamine ja meelitamine, kuid tööandjad pakuvad ka omalt poolt erinevas ulatuses kohanemisalast tuge. Uussisserändajate vaates on tööturul peamiseks takistusteks eesti keele 97 Intervjuude kohaselt proovitakse ühiselamu majutusega katta siiski esmalt välisüliõpilaste vajadused. 98 Info pärineb EKKA raporti hindamise käigus ülikoolide poolt antud vastustest. 99 EKKA raport. (2019). lk 17. 100 Praxis. (2019), lk 19. Uussisserändajate kohanemine Eestis  oskamise vajadus, sobilike töökohtade puudus väljaspool IT-sektorit, kohati läbipaistmatu värbamisprotsess, ning töökultuuridest tulenevad erinevused, millega võib olla keeruline harjuda. Hirm erineva kultuuriruumi ees võib seada takistusi ka tööandjatele. Puuduliku tööjõu tingimustes on täna alakasutatud ja potentsiaalne välistudengite sihtrühm, kelle praktika ja tööleasumise võimalused vajavad parandamist. 3.6.3. Valdkonna teenuste ülevaade Tööturul kohanemise teenused on Eestis enamjaolt koondunud EURES, EURAXESS ja EAS pädevusvaldkonda. Viimase viie aasta tegevustes paistab eriti silma EAS Work in Estonia (WiE) programm, mis on märgatavalt laiendanud oma tegevuste ampluaad. Nii on viimastel aastatel ülesseatud välisvärbamise toetus välisriigist info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodus- ja tehnikateaduste tippspetsialistide värbamiseks, kui ka uussisserändajate karjäärinõustamine ja programm „Reinvent yourself“ sisserändajate kaaslaste kohanemise toetamiseks. Teiste teenuste seast saab esile tuua PPA migratsiooninõustamise, mis pakub tuge Eestisse elamaasumisel nii uussisserändajatele kui ka värbavatele tööandjatele, ettevõtjatele ja õppeasutustele ja teistele seotud osapooltele (sh kolmas sektor ja teised riigiasutused). Tabel 11: Tööturu valdkonna teenuste ülevaade Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Praktikavahetus ettevõtetele, vabatahtliku töö AIESEC Eesti Kolmas/ 1989 ja meeskonnajuhtimise programmide Avalik pakkumine (AIESEC) Töövahendus, Eestis elamis- ja töötingimuste EURES, Töötukassa Avalik 2004 tutvustamine (eures.ee) StartUp Visa StartUp Estonia Avalik 2011 Teadlastele teabe ja tugiteenuste pakkumine EURAXESS Avalik 2004 (www.euraxess.ee) Välistööjõu värbamisprotsessi tutvustav Balti Uuringute Instituut Kolmas/ 2010 online-tööriist (roadmap.workinestonia.com) Avalik EAS (WorkinEstonia), Balti Avalik 2018 Uuringute Instituut Migratsiooninõustamine Politsei- ja Piirivalveamet Avalik 2017 Värbamiskampaaniad valitud sihtturgudel EAS (WorkinEstonia) Avalik 2018 (careerhunt.eu) Välisvärbamise toetus EAS (WorkinEstonia) Avalik 2018 Uussisserändajate (kaaslaste) EAS (WorkinEstonia), Töötukassa Avalik 2018 karjäärinõustamine Tööandjate võrgustik välisvärbamise EAS (WorkinEstonia), Eesti Avalik 2018 toetamiseks Kaubandus-Tööstuskoda Karjääri- ja ametialase võrgustiku programm EAS (WorkinEstonia) Avalik 2019 sisserändajate kaaslastele (reinvent yourself) Tugiteenused ümberasuvatele Baltic Relocation Services Era 2012 uussisserändajatele Internations GO Era 2007 (Mh ajutise ja pikaajalise elamiskoha otsimine, Movemytalent Era 2014 elukoha registreering ja abi kohalike teenuslepingute sõlmimisel) Velström Vallner Tohver Era 2014 Expat Relocation Estonia OÜ Era 2013 Jobbatical Era 2014 3.6.4. Probleemid ja vajadused Tööjõuvajadus Hiljuti tööandjate seas läbiviidud WiE (2019) uuringus leiti, et 15% viie ja enama töötajaga era- ja riigiettevõtetest info ja side, tööstuse, energeetika, finants-, loomemajanduse ja ehitussektoris on palganud viimase viie aasta jooksul välistööjõudu. Kõige enam on Eesti tööandjad palganud välismaalt oskustöötajaid – neid on tööle võtnud 51% välisvärbamiskogemusega ettevõtetest, 40% tööandjatest on palganud ka tippspetsialiste/spetsialiste ning 58 24% lihttöölisi. Sama uuringu tulemused näitasid veel, et vaid 5% tööandjatest on välistööjõu värbamise plaan järgmise 12 kuu jooksul. 101 Kuigi taoline osakaal võib paista väike, on välistööjõu tähtsus sektorite ja ettevõtete lõikes erinev (st välismaalasi värbavad eelkõige suuremad ja IT ettevõtted). Ka siinse uuringu intervjuudes tuuakse välja, et kohati on välistööjõu kaasamine ellujäämise jaoks elulise tähtsusega: „[Meie sektori] ettevõtete tiimides on täna umbes 30% välistööjõud, ilma nendeta paneks päris paljud ettevõtted oma tootmise kinni […] Ilma välistööjõuta ei oleks meie sektoril mingitki konkurentsi- ja ekspordivõimekust.“ (tööandjate esindaja) Kuigi käesoleva uuringu andmekogumise fookus oli eelkõige suunatud kohanemisega seotud teemadele, rõhutasid mitmed intervjueeritud tööandjad ja nende esindajad, et nende jaoks on tähtsaim küsimus see, kuidas lahenda tööjõupuuduse probleemi ning kuidas võimaldada kompetentse välistööjõu sissetoomist. 102 Välistööjõudu nähti vajalikuna arvestades Eesti pikemaajalisi sotsiaal-demograafilisi trende, töötleva tööstuse vähest atraktiivsust Eesti noorte seas kui ka vajalike kompetentside puudumist kohalikul tööjõuturul, sh eksportivate ettevõtete hulgas ka vajadust enda konkurentsivõime tagamiseks maailmaturul. Ka WiE (2019) uuringu kohaselt on samuti sagedaseim põhjus välistöötaja värbamiseks asjaolu, et Eestis ei leia piisavalt vajalikke spetsialiste. 103 Sealhulgas jagasid käesolevas uuringus intervjueeritud tööandjad ja nende esindajad oma seisukohti seoses sisserändele kehtestatud kvoodiga. Mitmed leidsid, et arvestades tööjõutrende on kvoot liiga väike ning seda tuleks kas tõsta või ära kaotada: „Mida keerulisemaks teeme välismaalaste siia toomise, seda rohkem väheneb meie konkurentsivõime maailmaturul.“ (tööandjate esindaja) Üks intervjueeritu nägi, et rohkemate elamislubade väljaandmine võimaldaks riigil omada paremat ülevaadet siinsest välistööjõust, sh kohaldada nõudeid ja sätteid, ning see motiveeriks ka välismaalasi Eesti ühiskonda rohkem kohanema/lõimuma, sest erinevalt lühiajalise töötamise registreerimisest tullakse sel juhul riiki pikemaajalise perspektiiviga. Näiteks ehitussektoris tagaksid elamisload ka stabiilsema tööjõu kogu ehituse ajaliseks kestuseks. Üks intervjueeritu oli teistest tööandjatest ja nende esindajatest erineval seisukohal leides, et tänane viisapõhine süsteem toimib. Paar intervjueeritut tõid negatiivse näitena olukorrad, kus alguses on välistöötaja toodud Eestisse lühiajalise töötamise registreeringuga, andmaks osapooltele (nii töötajale kui ka ettevõttele) aega otsustada, kas omavaheline koostöö toimib. Kuid kui mõne kuu või aasta möödudes tahetakse sõlmida pikem koostöö ja vormistada elamisluba, on kvoot juba täis. Lisaks heitis üks intervjueeritu praegusele süsteemile ette, et tööandjad peavad oma välistööjõuvajadusi ette teadma ja värbamise otsused ära tegema juba aasta alguses, sest kvoot saab kiirelt täis. Kvoodiväliste kriteeriumitega seoses toodi esile probleeme töötasudes. Üks intervjueeritu nägi suure probleemina Eesti keskmise brutopalga nõuet ja pidas mõistlikumaks kehtestada sektoripõhise keskmise brutopalga nõue. Teine nägi kahekordse Eesti brutopalga nõuet ebaõiglasena just Eesti tööjõu suhtes: 101 Praxis/WiE (2019), lk. 11-12; 17. 102 Siinkohal tuleb meeles pidada, et intervjueeritute valim moodustati tööandjates ja nende esindajatest kellel on juba pikemaajalisem kogemus ja kokkupuude välistööjõudu puudutavates teemades (vt ka metoodika ptk). 103 Seda põhjust pidas oma ettevõtte puhul oluliseks 86% küsitletud välisvärbamiskogemuse ja värbamisplaanidega tööandjatest (N=251). Praxis (2019), lk 14. Uussisserändajate kohanemine Eestis  „Me ei tohiks ära unustada seda, mis on meie Eesti inimeste palgatase. Miks välismaalased peavad saama nii palju kõrgemat töötasu. Välismaalasele pakutav töötasu ja kohalik samasuguse positsiooni eest saadav töötasu peaksid olema omavahel rohkem võrreldavad.“ (tööandja) Kohanemine töökohal ja tööandja tugi Kuigi tööandjate jaoks on esmatähis tööjõu kättesaadavus ja nende Eestisse meelitamine, on ettevõtete valmisolek omalt poolt kohanemisalast tuge pakkuda väga erinev. WiE (2019) uuringu kohaselt tegeletakse välistöötajate kohanemise toetamisega 46% tööandjate ettevõtetes. 104 Välistööjõu jaoks on tööandja just enamasti esimene ja peamine puutepunkt, mis tal Eesti ühiskonnaga tekib. Käesoleva uuringu intervjuudes toodi seda esile: „Siis ongi adapteerumine, et saada aru, mis on normid Eestis, käitumisreeglistik. Kus sa seda ikka õpid. Kui sa tuled teise ühiskonda siis tõenäoliselt on tööandja esimene, kelle juures. Siis tulevad need sellised praktilised küsimused, et kuidas pangakonto avada, kust leida elukoht, milliseid portaale kasutada, kuidas sõlmida vettpidavad üürilepingud, kuidas lapsed kooli registreerida, kuidas ennast registreerida.“ (tööandja) „Siin toimub esimene kõige olulisem sisseelamine. […] Siit hakkab pihta austamine nii riigi suhtes kui ka meie suhtes.“ (tööandja) Ka käesoleva uuringu fookusgruppides osalenud uussisserändajad tõid järjepidevalt tööandjat ja/või kolleege esile kui olulise sotsiaalse tugivõrgustikuna Eestis kohanemisel. Sellise ettevõtete poolse toetuse iseloom sõltub paljuski ettevõtte võimekusest, st võimekusest panustada aega ja ressursse teemasse, mis ei ole tema põhitegevus. Enamasti on just suuremad infotehnoloogia ettevõtted selleks võimelisemad. Ettevõttes pakutava toe ulatusest sõltub ka see, kuivõrd olulised on ettevõtte jaoks riigi poolt pakutavad tugiteenused. Ühe intervjueeritu tunnetus oli, et riigi tugiteenused on „paika loksunud“ ega tundnud vajadust ühegi uue teenuse järele – see tulenes ka sellest, et nad on oma ettevõttes aastate jooksul kogu protsessi välja töötanud ja omavad ise majasisest kogemust, kuidas uusi välistöötajaid aidata. Riigi poolt pakutavaid kohanemisalaseid teenuseid peetigi intervjuudes ennekõike kasulikuks väiksematele ettevõtetele ja neile, kel puudub varasem kogemus välistööjõu värbamisel. Osadel ettevõtetel on palgatud eraldi inimesed kohanemisalase toe pakkumiseks või välja töötatud omalt poolt sisseelamisprogrammid (nn onboarding). Järgmine väljavõte ühest intervjuust illustreerib, milline on sellise tugitöötaja roll ettevõttes: „Meil on üks inimene, kelle roll on kõiki saabuvaid välismaalasi aidata ja toetada kõigis küsimustes. Mida see inimene igapäevaselt teeb, nõustabki teda, valmistab ette dokumendid PPA jaoks, et saaks minna elamisluba taotlema. Juhatab inimese õigete koolideni, kui vaja, kuhu lapsed saaks panna. Aitab sisse kirjutamisega, aitab pangakonto avamisega, aitab perearsti leidmisega. See ongi tema igapäevane töö. Alguses käivad uued töötajad selle inimesega rohkem suhtlemas ja oma muredest rääkimas. […] Selline praktiline info on see mida saab. Ja siis samal ajal käib ka kogu aeg integreerumine, millised käitumisreeglid on eestlastele omased ja kohased.“ (tööandja) 104 Sealjuures näitas uuring, et töötajaid toetatakse rohkem suurema töötajate arvuga ning näiteks oluliselt sagedamini info ja side valdkonnas kui tööstuses tegutsevates ettevõtetes (65% vs 36%). Praxis (2019), lk 19. 60 WiE (2019) uuringu kohaselt sai suurem osa (82%) küsitlusele vastanud välistöötajatest Eestisse saabumisel tuge oma esimeselt tööandjalt. 105 Taolist tööandja poolse toe pakkumist kinnitasid ka siinse uuringu fookusgruppides osalenud: „Minu puhul aitas firma mind viisaga ja selle ID-kaardiga. Firma isegi maksis selle eest. Nad ostsid mulle kindlustuse. Kõik tehti minu eest ära. Minu puhul oli integratsioon lihtne, sest firma töökeel on peamiselt vene keel.“ (IT spetsialist, fookusgrupp) „[Tööandja tugi] sõltub, sest ma olen töötanud juba paaris ettevõttes Eestis. Kõige esimeses kohas, kus ma töötasin, oli neil inimene just selle jaoks. Meie vastuvõtmiseks ja ettevalmistamiseks; aitamaks dokumente ettevalmistada. Ma isegi ei käinud eriti immigratsiooni kohas enamus ajast, sest see inimene tegi kõik minu eest ära. Aga teises kahes ettevõttes sellist asja ei olnud. Seega, kui ma räägin inimestega neist asjadest, olen ma märganud, et enamus firmades ei ole seda [tuge].“ (IT spetsialist, fookusgrupp) Läbiviidud tööandjate ja nende esindajate intervjuude põhjal on tabelis 12 toodud mõned näited ettevõtte poolsest toe pakkumises uussisserändajatele (ja teistele välismaalastele). Tabel 12: Näiteid ettevõtete poolsest toest uussisserändajatele Tööandjate poolne tugi Aidatakse vormistada kõik vajalikud dokumendid Tõlgi abi näiteks korteriotsingutel või arstivisiidil Käiakse koos välismaalasest töötajaga PPA büroos Aidatakse koolikohtade leidmisel Riigi poolt loodud materjalide (nt WIE materjalid) kui ka enda loodud materjalide jagamine Ettevõtte siseveebi on loodud eraldi koht, kus saab vajalikku kohanemisalast infot Pakutakse ettevõtte poolt majutust esimestel kuudel ja/või abistatakse korteri otsingutel (vt. ka ptk 4.5) Igale uuele välistöötajale määratakse kohanemisalane sõber või mentor Tugi välistöötaja abikaasale töö leidmisel Kaks korda aastas sisseelamis kultuurikoolitus uutele välistöötajatele (kui ka kohalikele töötajatele tutvustamaks välismaalaste kultuuriruumis aktsepteeritavat) Saabumisel kahepäevane kohanemiskoolitus, mille järgneb kuuajane kohanemisalane toetus. 106 Mitu intervjueeritud tööandjat ja nende esindajat tõi esile, et uued välistöötajad saavad ka palju tuge teistelt kaastöötajatelt, näiteks elukoha leidmisel. Teised välistöötajad, kes on samad protsessid varem läbi teinud, oskavad samuti erinevaid soovitusi uutele kolleegidele edasi anda, nt soovitada Kohanemisprogrammis osalemist (vt lisaks ptk 4.8). Tööandjate intervjuudest jäi kõlama, et välistöötaja poolt vajatud tugi toimib „case by case põhiselt“ ehk sõltub paljuski ka iga uussisserändaja individuaalsetest eripäradest, nt kodakondsusest (EL vs kolmandad riigid), kas ta tuleb üksi või perega, kas ta on varem välismaal elanud, kuivõrd erinevast kultuuriruumist ta Eestisse tuleb, jmt. Kuigi ühelt poolt on sellise kohanemiselase toe pakkumine vajalik uussisserändaja kohanemise sujuvuseks, võib toes näha ka ettevõtete konkurentsieelist võitluses töötajate nimel. Üks intervjueeritud osapool tõi välja, et 105 Sealjuures leiti Praxise küsitluses, et kogetud tugi erines mõneti keele, soo, sissetuleku kui ka haridustaseme lõikes. Praxis (2019), lk 33. 106 Ühe tööandja sõnutsi: “Meie A&O Eestist hakkabki pihta sellest, kui suur riik meil on, kui palju rahvast on, mis siin vaadata on, mis piirkonnad erinevad on, mingid eesti keelsed sõnad juba ja natukene rohkem teada, kus kohas oled. Sedasi hakkab pihta sisseelamine. See ongi see, et kui ta siia tuleb, siis ta ei oleks nii suures stressis enam“. Uussisserändajate kohanemine Eestis põhjus miks osad tööandjad pingutavad omalt poolt toe andmisega isegi siis kui on olemas ka teenused väljaspool ettevõtet, on selleks, et tööandjat enda juures hoida. See tähendab, et täiendav tugi on justkui lisaboonus töötajale, mis eristab tööandjat konkurentidest. Tugi töötajate abikaasadele Paar intervjueeritud tööandjat selgitasid, et nad on kaardistanud ja nõustanud ka töötajate abikaasasid. Seegi on täiendav tugi, mida ettevõte oma välistöötajale pakkuda võib. Peredega tulnud töötajate puhul võib abikaasa kohanemise ja võrgustiku loomise seisukohalt olla tema tööle aitamine hädavajalik: „Teine väga raske osa on leida sellele kaasale väljund, et ta saaks oma teadmisi ja oskusi rakendada. […] Kui kaasa ei ole siin õnnelik, siis aasta pärast annab mehele teada ja minnakse minema ning siis on meie IT spetsialist läinud.“ (tööandjate esindaja) Sellist ohtu kinnitab ka WiE 2019. aasta uuring, kus 21% välisvärbamiskogemusega tööandjatest, märkis välistöötaja Eestist lahkumise põhjusena asjaolu, et välistöötaja elukaaslane/abikaasa ei leidnud sobilikku rakendamist Eestis. 107 Seega võib ettevõtte poolne täiendav tugi töötaja perele tagada selle, et siia meelitatud spetsialist jääb ettevõtte juurde kauemaks. Hea praktikana võib välja tuua näiteks ühe ettevõtte tegevuse ka kaasatulnud abikaasasade intervjueerimisel, et kaardistada nende huvid ja hariduslik-kogemuslik taust, misjärel on neid värbajate võrgustiku toel teistele ettevõtetele tutvustatud. Abikaasadega seoses kiideti intervjuudes ka WIE abikaasade programmi: „On näha et sellist programmi on väga vaja. Nii kui sa pole IT sektoris ja ei räägi eesti keelt, siis vaatamata kõrgele kvalifikatsioonile on keeruline tööd leida. Spouses programm on väga hea. Lühiajaline ja intensiivne. Räägitakse tööjõuturust. Konkreetsed soovitused, kuidas kandideerida, sest ka kandideerimine on riikides erinev ja kuidas välja tuua oma tugevused. Ja sealt tekib mitteformaalne suhtlus ka, mis pole välismaalaste puhul vähetähtis.“ (tööandjate esindaja) Üks intervjueeritu märkis, et nemad käisid oma ettevõtet nn spouses programmi raames tutvustamas ning on selle tulemusena ka omale uusi töötajaid leidnud. Paar intervjueeritut on oma firmadesse vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral tööle võtnud ka töötaja abikaasasid. Sellistes olukordades on protsess tööandja jaoks lihtsam, sest pererändega tulijad ei lähe kvoodi alla ja ei kehti ka palgakriteerium. Üks peamiselt lühiajalise välistööjõuga kokkupuutuv intervjueeritu märkis, et nemad eelistavadki ennekõike paaridena tulevaid töötajaid, sest sellisel juhul on tööjõud stabiilsem. Takistused tööturul Nii tööturule jõudmisel kui ka tudengite puhul praktikakohtade leidmisel on mitmeid takistusi. Siinse uuringu tulemused näitavad, et üheks peamiseks takistuseks tööturule sisenemisel on eesti keele (ebapiisav) oskus. Mitmed tööandjad ja nende esindajad tõdesid, et välistudengite praktikale tulekut kui ka tööle võtmist raskendab ennekõike ettevõtete keelekeskkond. Sama olid kogenud fookusgruppides osalenud. Eesti keele mittevaldamist kui olulist takistust on esile tõstnud ka varasemad uuringud. 108 Näiteks töötlevas tööstuses sõltub keeleoskusest see, kas masinaid suudetakse ohutult kasutada ja vahetust selgelt üle anda. Teisalt on teenindavas sektoris otseseks takistuseks keelenõuded kliendiga suhtlusel. 107 Levinumateks lahkumise põhjusteks olid uuringu kohaselt ajutise viisa lõppemine (55%) ja uue tööalase väljakutse leidmine Eestist väljaspool (27%), N=112. Praxis (2019), lk 22. 108 Sh 2014. aasta sisserändajate kohanemise uuring, Tänav ja Villenthal 2018 uuring, EKKA 2019. aasta hindamine ja WiE 2019. aasta uuring. 62 Erandiks on ennekõike IT sektor, kust leiab üha rohkem ingliskeelse töökeelega ettevõtteid. Kuid see erandlikkus ilmestab ka teist takistust Eesti tööturule sisenemisel, nimelt olukorda, kus väljaspool IT-sektorit napib töökohti, kuhu värskelt kõrgkooli lõpetanud välistudeng või pererändega tulija saaksid kandideerida – see on enamjaolt tingitud olukorrast, kus välistudengi profiil sobitub esmajärjekorras kõige paremini just IT-sektori töö iseloomu, töökeskkonna ja keelekeskkonnaga, aga osaliselt ka tingituna infopuudusest selle osas, milliseid töökohti pakutakse teistes sektorites. 109 Seda probleemi tõstatati mitmetes käesoleva uuringu fookusgruppides, nii ingliskeelsetes kui ka venekeelsetes, nt: „Ainult IT-s on head pakkumised, teistes sektorites – nõudlus on null, sul võivad olla oskused, haridus – nõudlust pole.“ (pererändega tulnud Venemaalt, fookusgrupp) Eesti keele mitteoskamine ei pruugi olla takistuseks vaid tööle saamisel vaid ka töökohal kohanemisel. Isegi kui tööandja on valmis välismaalast värbama, ei pruugi kõik inimesed ettevõtte siseselt olla valmis inglise keeles uute kolleegidega suhtlema. Näited säärastest olukordadest käisid läbi nii intervjuudest tööandjate ja nende esindajatega kui ka fookusgruppidest. „Ma olen meeskonnas, kus 80% on eestlased ja ainult 20% on välismaalased. Firma siseselt peaks kõik käima inglise keeles. […] Mind tugevalt häirib kui kuulen enda nime suvalistes vestlustes. […] Kui ma olen ainukene inimene ruumis siis ma pean põhimõtteliselt anuma, et nad hakkaksid rääkima inglise keeles. Ma leian, et see on kuigi ebaviisakas ja ma ei ole sellest veel üle saanud. On olnud aasta ja see ei ole OK. Ma ei ole seda näinud üheski teises riigis.“ (IT-valdkonna töötaja, fookusgrupp) Käesoleva uuringu raames läbi viidud fookusgruppide ja intervjuude kohaselt tekitavad töökohal ja Eesti töökultuuriga kohanemisel takistusi ka teistsugune juhtimiskultuur ehk (pigem mitteformaalsed) ülema ja alluva vahelised suhted, katseaja pikkus ning puhkusepäevade arv (vastavalt ELis lubatud maksimum ja miinimum) kui ka näiteks eestlaste e-kirjade (mitteformaalse) etikett. Ka WiE (2019) välisvärbamise uuringust käisid töökultuuri takistuste osas läbi suhtlemisraskused, eestlaste reserveeritus ning avatus uutele ideedele ja inimestele. 110 Tööandja vaatepunktist on töökultuuri osas tähis, kuidas välismaalane sobitub töökeskkonda. Osad tööandjad tunnetavad, kuidas erinev kultuuriline taust või päritolu võib esmasel kohanemisel olla takistuseks, ning et nad peavad vajalikuks välismaalaste nö harimist neil teemadel. 111 Kui IT- ja rahvusvahelised ettevõtted otsivad tavaliselt talente üle maailma, siis teiste sektorite intervjuudest jäi kõlama ka ühtse või sarnasema kultuuritaustaga inimeste värbamise tähtsus. „See kultuuriteema on ka hästi oluline, et nad ikkagi nagu saavad aru, mis tähendavad mingid kokkulepped, mis tähendab mingi töökorraldus, mingisugune nii-öelda nagu töö organiseerimine.“ (tööandjate esindaja) „Ongi öeldud, et me ei tunne neid inimesi, kes tulevad Aafrikast või kaugemalt. Lihtsam on tegeleda nendega kellel on sarnane keel, arusaamine asjadest, töökogemus ja töökultuur.“ (tööandjate esindaja) 109 Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuringus tõid välistudengid samuti esile, et tahaksid saada rohkem informatsiooni töötamise võimalustest väljaspool IT valdkonda. Tänav, T.; Villenthal, A. (2018)., lk 25. 110 Praxis (2019), lk 34. 111 EKKA (2019) raporti kohaselt ootavad ettevõtjad, et kõrgkoolid valmistaksid üliõpilased juba enne praktikale saatmist Eesti ettevõtluskeskkonnas toimetulekuks ette. Uussisserändajate kohanemine Eestis Üks intervjueeritud tööandjate esindaja märkis, et on kuulnud tööandjate seas müütide levimist seoses teise kultuuritausta ja nahavärviga tudengite kohta (nt kellaaegadest kinni pidamine, sugudevahelise suhtluse normid töökohal), mistõttu ei taheta sellest sihtrühmast omale töökäsi otsida. Ometigi takistab see tudengite ja teiste uussisserändajate kaasamist praktikantide või töötajatena töökäte nappuse olukorras. See kõik viitab osade sektorite vajadusele arendada teadmisi ja kompetentse mitmekesisusega toimetulemiseks töökohal (nn diversity management). Kogemuste puudumisest tulenevalt ei pruugi tööandja alati osata hinnata tööotsija kompetentse – ka 2017. aasta WiE uuringus tuleb välja, et üheks suurimaks probleemiks ettevõtjate hinnangul on kandidaadi taustinfo ja reaalse kvalifikatsiooni hindamine. 112 Sarnast mure jagasid ka mõned meie fookusgruppides osalenud uussisserändajad, kes tõid esile takistusi seoses oma (formaalsete) kompetentside ehk kvalifikatsiooni tõestamisega. Eriti puudutas see kolmandatest riikidest, nt Venemaalt või Iraanist, pärit uussisserändajad, kelle varasemat haridusteed või töökäiku ei osanud või ei tahtnud potentsiaalne tööandja hinnata. „Ei hinnata haridust, st vene haridust, see on nullväärtusega. Jah, kogemus on halvem, oskusi oluliselt vähem… aga TÜ diplomiga inimene, kes töötab suures Eesti firmas, saab palju kõrgema koha, kui inimene Venemaalt, Ukrainast, kust iganes, kes oli sellistel ametikohtadel, kuhu see TÜ inimene jõuab heal juhul alles 15 aasta pärast. Isegi kui ta oskab keelt, see ei ole absoluutselt oluline.“ (pereränne Venemaalt, fookusgrupp) „Ma ei usu, et nad [tööandjad] said aru minu kogemuse tõsidusest koduriigist. Mul oli [teise tööandja poolne] soovitus, aga nad ei hakka sinna helistama. Nad ei hakka helistama nendele iraanlastele. Ma arvan, et selles oli asi ja nad lihtsalt ei uskunud mind. Okei, andke mulle lihtsalt võimalus, ma olen riskide võtja, ma tulen siia ja tõestan ennast. Ma saan aru ja aktsepteerin, miks nad ei suutnud usaldada kedagi teistsugusest maailmast. Ma läksin tööle ja paari nädala pärast sain ametikõrgendust, sest ma suutsin ennast tõestada.“ (tudeng, fookusgrupp) Paralleelse ja vastupidise näitena võib tuua positiivsed stereotüübid, mis levivad Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest pärit oskustööliste kohta. Mitmed intervjueeritud tööandjad ja nende esindajad tõstsid esile, et seda sihtgruppi nähakse üldjoontes tööka ja professionaalsena, kelle peamiseks eesmärgiks on lühikese ajaga koguda piisavalt raha. Ühe suure teemana tõstatus uussisserändajate fookusgruppides Eesti tööturu värbamisprotsesside läbipaistmatus. Mitmed fookusgruppides osalenud uussisserändajad jagasid negatiivseid kogemusi tööotsingutest. Ennekõike puudutasid säärased negatiivsed kogemused olukordi, kus pärast avalduse saatmist või isegi intervjuul käimist, ei saadud enam vastust tööandja otsuse koha. „[Saad vastuseks] “Me oleme valinud kellegi teise, aitäh kandideerimast!“ ja nädala aja pärast näed samasuguse töökoha postitust kodulehel. Mida see tähendab? Pole üldse läbipaistvust ja see teeb mind tõsiselt õnnetuks.“ (pererändega tulnud, fookusgrupp) „Näiteks tuled, ütled, et kas te tahaksite mind tööle. Vastatakse: jaa, jaa, muidugi, saatke oma CV! Ja pärast selgub, et nad pole seda avanudki. Siis ütled endale: ok, lähen uurin, sest nad ju ei vastanud. Nad on jälle: oo, kui hea, et tulite! Mina: Aga CV? CV… läks kusagile kaduma. Seda juhtus töö otsimise käigus palju kordi.“ (Venemaalt pärit, fookusgrupp) Samuti toodi esile, et tööportaalides või ettevõtete kodulehtedel on olemas töökuulutused, kuid nende peale reageerides vastatakse, et kohti pole. Uussisserändajad ise tõlgendavad sellist olukord erinevalt. Paar 112 Faktum & Ariko. (2017). Eesti ettevõtete ootused ja kogemused välismaalt spetsialistide värbamisel. 64 potentsiaalsete töötajat arvas, et vastuste mitte saamise või ära ütlemiste taga võib olla nende religioon või nahavärv. Ühe jaoks oli see märk tutvuste tähtsusest Eesti tööturul: „Eesti on väike riik ja 90% töökohtadest pakutakse läbi isiklike kontaktide. Need ei ole internetis. Sa pead teadma kedagi, et saada firmasse.“ (tudeng, fookusgrupp) Ennekõike on need värbamisprotsessi näited ilmekad selles osas, kuidas uussisserändajad tajuvad tööle kandideerimistel äraütlemisi. On muidugi võimalik, et avaldused lükati tagasi, kuna kandidaat ei vastatud nõuetele või osutus mõni teine inimene olema sobilikemate kompetentsidega. Sellised kogemused võivad olla ka kohalikel eestlastel ning on osa Eesti suhteliselt tavapärasest töökultuurist. Kuid oluline on siinkohal rõhutada, et äraütlemisvastuste mitte saamine tekitab uussisserändajates umbusaldust Eesti ettevõtete, aga ka laiemalt ühiskonna suhtes ning võib tekitada tunde, et neid diskrimineeritakse või koheldakse ebavõrdselt võrreldes kohalikega. Eriti võivad sellised kogemuse eemale peletada välistudengeid, kes kaaluvad pärast lõpetamist jätkata karjääri Eestis. Tööle kandideerimisega seoses käis venekeelsetes fookusgruppidest läbi veel üks takistus, kus mitmele uussisserändajatest tööotsijale oldi öeldud, et neid alaliselt tööle palgata ei soovita, kuid ollakse põhimõtteliselt valmis nende teenuseid kasutama juhul kui nad vormistavad ennast juriidiliste kehadena, näiteks OÜ või MTÜ. Seejuures intervjueeritavad ka täpsustasid, et kui nad oleksid juba algusest peale teadnud, et tasub kaaluda hoopis sellist võimalust enda kompetentsi pakkumiseks, oleksid nad võinud palju aega kokku hoida: „(…) oleks siis keegi mulle seda alguses kohe öelnud! Sest ma pool aastat püüdsin asju ajada nii nagu ma [kodumaal] ajan!“ (Venemaalt, fookusgrupp) Lisaks väljatoodud probleemidele tööle saamisel kui ka töökohal kohanemisel oli fookusgruppides osalenutel jagada lisaks ka positiivseid kogemusi väga abivalmitest tööandjatest, kolleegidest, edutamistest, avatusest ja tolerantsusest. Praktika võimalused ja välistudengite tööturule kaasamine Osad intervjueeritud tööandjad ja nende esindajad nägid välistudengeid ühe olulise alarakendatud sihtgrupina Eesti tööturul. Üks intervjueeritav tõi esile, et kuna välistudengid on iseseisvalt juba Eesti üles leidnud, on nad oma „isikuomadustelt [ja] kohanemisvõimelt väga hea sihtrühm, keda võiks Eesti majanduse ja ühiskonna jaoks ka tulevikus ära kasutada kui õpingud lõppevad“. 113 Seda toetas teinegi seisukoht: „Nad on olemas, istuvad jõude, otsivad ülikoolist saadavatele teadmistele praktilisi väljakutseid või rakendusi ettevõtetes.“ (tööandja) Seda näitab ka 2015. aasta Riigikontrolli audit, mille kohaselt jääb Eestisse alaliselt tööle keskmiselt 21% välisüliõpilastest. 114 WiE (2019) välisvärbamise uuringu kohaselt on välisvärbamiskogemuse- ja plaanidega tööandjate jaoks välistöötajate värbamisel suurimateks takistusteks just värbamise ajakulukus ja kandidaadi reaalse kvalifikatsiooni hindamine – neid pidasid oluliseks vastavalt 76% ja 62% uuringus osalenud tööandjatest. 115 Kuna välistudengid on juba Eestis kohapeal, neil on juriidiline alus riigis viibimiseks, on nende 113 Eesti firmades käib ka välistudengitest praktikante, kes ei ole Eesti ülikoolide tudengid, vaid on tegemas rahvusvahelist praktikat oma õppekava osana mõne muu riigi ülikoolis. Ka nende puhul on olemas sarnane potentsiaal Eesti tööturule panustamiseks. Ka käesoleva uuringu fookusgruppides osalenute seas oli välismaalasi, kes olid algselt tulnud Eestisse praktikale ja seejärel otsustanud astuda siin tööle või järgmise astme õpingutesse 114 Riigikontrolli audit (2015). Ülevaade riigi rändepoliitika valikutest. Milline on rände roll tööjõupuuduse vähendamisel? Riigikontrolli ülevaade Riigikogule, Tallinn, 16. juuni, 2015, lk 32. 115 Praxis (2019), lk 19. Uussisserändajate kohanemine Eestis tööle toomine kui ka oskustest ülevaate saamine tunduvalt kergem kui piiri tagant uusi inimesi otsides. Lisaks on välistudengite osakaal Eesti õpilaskonnas järjepidevalt kasvamas ehk ka vastav potentsiaal on suurenemas. Käesoleva uuringu intervjuudes nähti välistudengites potentsiaali sihtturgudel tegutsemisel. „Suurim potentsiaal on tudengitel, kes on mingitelt sihtturgudelt, kes aitaksid ettevõtteid ka turundusega, kontaktide ja reklaammaterjalidega. Nad räägivad seda keelt; võiks rohkem rakendust pakkuda. Otsetee sellele turule, millest teada tahaksime saada.“ (tööandja) Kuigi tahet välistudengeid kaasata näib olevat, mööndi intervjuudes, et ettevõtete praktiline kogemus sellel alal on senini olnud kesine. Tudengitel on praktika ja tööotsingutel sarnased takistused, nagu ülejäänud uussisserändajaid – keelebarjäär, töökultuuri erinevused, varasemate töökogemuste tõestamine jms. Probleem oli aktuaalne ka 2014. aasta uussisserändajate kohanemise uuringu kohaselt, mil leiti, et töökoha leidmise muudab keeruliseks puudulik eesti keele oskus, vähesed teadmised Eesti tööturu toimimisest, praktikakohtade vähesus ning Eesti tööandjate leige huvi välismaalaste vastu. 116 Ka EKKA (2019) uuringus leitakse, et üheks suureks probleemiks välistudengitega seoses on just praktikakohtade vähesus. Lisaks toob Eesti Üliõpilaskondade Liidu (2018) uuring välja, et välistudengites on 20% kandideerinud praktikale ja edukad olid seejuures kaks kolmandikku. 117 Rahvusvahelise uuringu „iGraduate: International Student Barometer“ kohaselt on Eesti välisüliõpilased võrreldes teistes riikides õppivate välisüliõpilastega keskmisest vähem rahul võimalusega omandada töökogemus õpingute ajal (57%, maailmas 68%) ning leida pärast lõpetamist tööd (69%, maailmas 78%). 118 Täna jõuavad praktikandid ettevõteteni neid ise leides ja kontakti võttes, läbi ülikoolide praktika-koordinaatorite kui ka ülikoolide ja ettevõtete vahelise koostöö (nt ettevõtte esindajad käivad loenguid andmas, töövarjupäevad), kui ka läbi ettevõtteid tutvustavate ürituste. 119 Mitmed intervjueeritud tööandjad tõid nimeliselt esile Võti Tulevikku ürituse. Eesti kõrgharidusasutused pakuvad täna mitmeid praktikaga seotud tugiteenuseid nagu karjäärinõustamine, karjäärikonverentsid, vabatahtlikud või kohustuslikud õppeained Eesti tööturu või karjääri kohta. Praktika on paljudel õppekavadel kohustuslik. EKKA uuringu kohaselt on kõigis kõrgkoolides nii ülikooli kui ka akadeemilise üksuse tasandil tööl praktikakoordinaatorid, kes vahendavad praktikakohti ja nõustavad üliõpilasi praktika sooritamisel. 120 Tööturule aitamise loogikast tulenevalt on Mainori kõrgkoolis alates 2019. õppeaastast kõigil tudengitel kohustuslik eesti keele õpe. Mitmetel ülikoolidel on ka välja kujunenud omad praktikapartnerid või on kaardistatud kohalikke ettevõtteid, kes on valmis võtma inglisekeelseid praktikante. 121 Siiski näib, et praktikakohtade tutvustamisel ja vahendamisel on jätkuvalt ruumi suuremaks koostööks ja koordineerimiseks, sest käesolevas uuringus läbiviidud intervjuudes tõid tööandjad ja nende esindajad ettepanekuna välja, et ülikoolid võiksid hallata praktikate arupärimisi ja panna kokku nimekirju ettevõtetest, kes on avatud välistudengitele. Kuna mitmed ülikoolid seda juba täna teevad, illustreerib see, et tööandjad ei pruugi olla teadlikud nendest protsessidest ja toetusmehhanismidest, mis on juba täna ülikoolides olemas. Teadlikkuse tõstmist tööandjate seas kajastab ka ptk 3.3.5. Paar intervjueeritud tööandjat leidsid, et nende valdkonnas vajalikke teadmisi omandavaid tudengeid ei pruugi ülikoolides leiduda; vähemalt mitte nendes ülikoolides mis asuvad ettevõttega samas linnas. Siinpuhul võib aga olla samuti kitsa arusaamisega, justkui tudengite kompetentsid piirduvad praeguse valdkonna õpingutega. Piltlikul öeldes, võib ka sotsiaalteaduste erialal õppival välistudengil olla koduriigist mitmeaastane töökogemus masinaoperaatorina. Täiendavalt toodi ühes intervjuus esile, et ettevõttel on julgem võtta tudengit praktikale kui tudengil on kooli soovitus. See viitab, et kohati peaksid ülikoolid olema ka proaktiivsemad oma tudengite praktika otsingute toetamisel ja pelgalt tudengi kirjadest tööandjale ei pruugi piisata praktikakoha leidmiseks. Suuremat 116 Balti Uuringute Instituut (2014), lk 33. 117 Tänav, T.; Villenthal, A. (2018), lk 17. 118 EKKA. (2019). Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides. Hindamisaruanne, lk. 16. 119 Lisaks leidub uussisserändajaid, kes saabuvad Eestisse praktikale otse välismaalt, st välisülikoolidest. Eduka praktika sooritamise järel võivad nemadki tahta Eestis tööle või edasi õppima jääda. 120 EKKA. (2019). Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides. Hindamisaruanne, lk 15. 121 Info pärineb EKKA raporti hindamise käigus ülikoolide poolt antud vastustest. 66  kõrgkoolide poolset tuge töö- ja praktikakohtade leidmisel, sealjuures just isikliku kontakti saamiseks ettevõttega, ootavad välistudengid ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu uuringu (2018) kohaselt. 122 Üks probleem, mida käesolev uuring ei puudutanud, kuid toodi esile EKKA raportis oli järgnev: „Üldiselt ei tunneta Eesti kõrgkoolid rahvusvaheliste õppekavadega seoses vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule“. 123 Sarnane probleem toodi välja ka WiE uuringus küsitletud ettevõtjate hulgas – ettevõtjate hinnangul peaksid kõrgkoolid üliõpilasi ettevõttepraktikaks paremini ette valmistama ning vajadust nähti suurendada Eestis õppivate välisüliõpilaste teadlikkust võimalustest jääda Eestisse erialast tööd tegema. Seega juhul, kui tööandjatel ja riigil on soov ja valmisolek Eestis õppivaid välistudengeid tööle rakendada ja Eestis hoida, tuleks teha kõrgkoolidega tihedamat koostööd, et sellest barjäärist üle saada. Seotult kõrgkoolidega toodi ühe siinse uuringu raames intervjueeritud personalijuhi poolt välja soov lisada kõrgkoolide personalijuhtide õppekavadesse ka välisvärbamisega seonduv eraldi ainena, kuna tema hinnangul ei ole paljud personalijuhid kõigist välistööjõuga seotud võimalustest ning toetavatest teenustest teadlikud: „Seadus on natukene keeruline. Võib-olla ei tekiks nii palju lihtsamaid küsimusi kui seda koolis õpetada ja sellega saaks vähendada [päringute] järjekordi. Ma arvan, et teenustena on kõik olemas. Nüüd on ise küsimus kas sa tead kust küsida. […] Väga palju teenuseid ei teata. […] On näha et need inimesed kes välismaalastega tegelevad nad lihtsalt ei tea.“ (tööandja esindaja) 3.6.5. Lahendused ja soovitused Nii 2014. aasta uuring, kui ka käesoleva uuringu intervjuud ja hiljutine WiE (2019) välistööjõu värbamise uuring ilmestavad, et väärtuslikku välistööjõudu võib ajendada lahkuma abikaasade rahulolematus, ennekõike seoses töökoha või võrgustiku puudumise tõttu. Selles valguses tuleks edaspidigi jätkata EAS Work in Estonia uussisserännanute abikaasadele suunatud „Reinvent yourself“ programmiga, või muude sarnaste meetmetega antud sihtgruppi aktiveerimaks. Ühelt poolt aitaks see tuua tööturule väärtuslikke lisakäsi ning teisalt teeb siia tulnud uussisserändajate pere Eestisse jäämise stabiilsemaks. Võttes arvesse suurenevat sisserännet venekeelsest keeleruumist võiks kaaluda programmi pakkumist ka vene keelsena. Kuna uuringu tulemustena paistab olevat töökultuuri alalisi tõrkeid nii tööotsijate kui ka tööandjate poole pealt, on vaja senisest enam pöörata tähelepanu mitmekesisusega toimetulekule töökeskkonnas ehk nn diversity managementile. See ilmestab, et tuge ei vaja mitte ainult uussisserändajad, vaid ka nendega kokkupuutuvad teised osapooled (näiteks nii asutuste juhtkond kui ka eestlastest töötajad). Näiteks viidi projekti MIGRASCOPE (2018, vt täpsemalt teenuste tabelit) raames Eestis läbi just tööandjatele suunatud koolitused välismaalaste sihtrühma suunal. Selliseid ettevõtmisi tasub toetada ka edaspidi. Võttes arvesse, et uussisserändajad tõid korduvalt esile rahulolematust olukordadega, kus ei saada tööpakkumusele vastust või adekvaatset selgitust, miks neid ei võetud tööle, peaksid tulevased tööturu koolitused ülikoolides, rahvusvahelistes majades ja teistes kohanemisprogrammides pöörama sellisele tavale Eesti töökultuuris tänasest rohkem tähelepanu. Kuigi see ei leevenda üldprobleemi Eesti töökultuuris võiks see aidata vältida müütide levimist, et Eestis saab tööle vaid tutvuste kaudu või, et tagasilõkkamise põhjuseks on diskrimineerimine. Hea praktika, mis tõstatus EKKA (2019) aruandes ning väärib ka siin ära toomist on EMTA-s pakutav esimese semestri kohustuslik õppeaine „Ülikooliõpingud ja töömaailm”, mis tutvustab muusika- ja teatrivaldkonna tööturule sisenemise võimalusi, annab baasteadmised ettevõtlusvormidest, avab ettevõtliku käitumise ja ettevõtluse olemust. 124 Ka teised ülikoolid võiksid sellised põhjalikke kursuseid pakkuda, valmistamaks tudengid ette Eesti tööturule sisenemisel. Kuigi üht-teist tehakse kõigis kõrgkoolides on siin võtmesõnaks kohustuslikkus, mis tagab, et iga tudeng saab esmainfo sellest kuidas Eesti tööturule siseneda ning millised on tema täiendavad võimalused ja väljavaated Eestis pärast lõpetamist. 122 Tänav, T.; Villenthal, A. (2018), lk 28. 123 EKKA. (2019). Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine Eesti kõrgkoolides. Hindamisaruanne, lk 16. 124 EKKA. (2019)., lk 19. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Tegelemaks töökäte puudusega on vajalik leida õppeasutuste ja tööandjate vahel ühisosa ehk jätkuvalt on vajalik senisest suuremat koordineeritust kõrgkoolide ja tööandjate vahel praktika- ja töökohtade vahendamisel. Seega kehtib ka täna 2014. aasta uuringu soovitus, et välistudengite ja pereliikmete tööturule sisenemiseks on vajalik luua koostöömehhanismid ja regulaarne infovahetus ülikoolide ning tööandjate vahel. 125 On positiivne, et täna pakuvad mitmed kõrgkoolid juba omaltpoolt tuge tööturule sisenemiseks, ning Study in Estonia programmi raames selle teemaga üldiselt tegeletakse, kuid intervjuude põhjal näib siiski, et endiselt on tegemist killustunud ja vähe koordineeritud protsessiga. 126 Näiteks võiks olla olemas välistudengitele avatud keskne ettevõtete praktikabaas, mida hallataks ülikoolide üleselt. Ühtne suhtlusvõrgustik aitaks hoida kokku ka (aja)ressursse nii ülikoolide kui ka tööandjate jaoks. Üks taoline eeskujulik koostöö akadeemia ja tööandjate vahel pärineb näiteks IT tööstusmagistrantuuri programmist, kus pool õppest toimub ülikooli partnerettevõttes. 127 Kuna üheks takistuseks on praktikakohtade vähesus ja eelduseks on, et praktika aitab tudengil siseneda tööturule, on vaja edasi arendada tegevusi, mis julgustavad välisüliõpilasi praktikantidena kaasama. Kõige rohkem võiks olla kasu dialoogist välistudengeid värbavate ja seda plaanivate tööandjate vahel kui ka üldistest edulugudest. Siinkohal saab hea näitena tuua Tööandjate Keskliidu videod tööandjate positiivsetest kogemustest praktikakohtade pakkumisel. 128 Edulood sellest, kuidas praktika järgselt on välistudeng ka ettevõttesse tööle palgatud, julgustaksid ka välistudengeid otsima rohkem võimalusi Eesti ettevõtetes praktika tegemiseks. Hea praktika uussisserändajate tööle aitamisel pärineb Taanist, kust on loodud ingliskeelne sissejuhatav veebipõhine kursus tööturule sisenemiseks. Kursus Make It Work in Denmark 129 on jaotatud neljaks mooduliks: „Tööotsingud Taanis“, „Firmadega ühendust võtmine ja tööintervjuude edukas läbimine“, „LinkedIn kasutamine tööotsinguil“ ja „Sissejuhatus Taani töökultuuri.“ Töökultuuri moodul kõnetab ka käesolevas uuringus välja tulnud tööandjate vajadust, kus näiteks tööturule sisenevatelt välistudengitelt oodatakse suuremat valmisolekut Eesti töökultuuri eripäradega toimetulemiseks. Selline lihtsasti ligipääsetav (st vastavalt igaühe oma vabale ajale ja kohale) sissejuhatus võiks olemas olla ka Eestis, nt WiE kodulehel või osana kohanemisprogrammist. Eesti kontekstis tasub moodulite sekka lisada ka eraldi teemaploki, mis jagaks tudengitele soovitusi praktika kohtade leidmisel. Haridus 3.7.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Käesolevas alapeatükis käsitletakse uussisserändajate väljakutseid seoses haridusega, sh eelkõige alus- ja üldharidusega, vähesemal määral ka kõrghariduse ning täienduskoolitusega. Lisaks kirjeldatakse haridusasutuste ja haridusasutustest tekkinud võrgustiku rolli kohanemisel. 3.7.2. Analüüsi lühikokkuvõte Eesti haridussüsteem, sh kõrged tulemused PISA testides, on üheks põhjuseks, miks osad uussisserändajad esimese valikuna Eestisse tulevad. Tulenevalt asjaolust, et uuringu intervjuudes osalenutel oli haridusvaldkonnaga võrreldes suuremaid probleeme pigem teistes teemavaldkondades, ning needki hariduses üles kerkinud murekohad olid pigem sarnased kohalike elanikega, ei leidnud see valdkond andmekogumises ja läbiviidud intervjuudes väga põhjalikku kajastust. Küll aga ilmneb intervjuudest, et sõltumata haridusastmest tekitab raskuseid Eesti haridussüsteemi mõistmine, ning seda eelkõige oma lapsele sobiva koha (lastaias, koolis) leidmise osas. Arvestades, et kohaliku haridusasutuse „läbimine“ on oluline nii konkurentsivõime tõstmiseks kui ka sotsiaalvõrgustiku tekitamiseks, ning võib mh soodustada vaba aja veetmise võimaluste leidmist ja keele praktiseerimist, on oluline ka haridusele senisest suurema tähelepanu pööramine. 125 Balti Uuringute Instituut. (2014)., lk 128. 126 Üheski intervjuus ei nimetanud ei tööandjad ega ülikoolid Study in Estonia programmi antud kontekstis ehk välistudengite aitamisel tööturule. 127 EKKA. (2019)., lk 20. 128 Vt: Eesti tööandjate keskliit. (2019). Välistudengid annavad ettevõttele uusi ideid. 129 Work in Denmark. E-learning course about job search in Denmark. 68  Üheks vähesel määral üles tõstatunud, aga samal ajal oluliseks teemaks on küsimus sellest, millisesse haridusasutusse suunatakse teadlikult või tahtmatult just Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest tulevate uussisserändajate lapsed – kas eesti või vene õppekeelega koolidesse/lasteaedadesse. 3.7.3. Valdkonna teenuste ülevaade Hariduse valdkonnas on mitmeid nii avaliku, era kui kolmanda sektori poolt pakutavaid tugiteenuseid. Nimetatud tugiteenusteks võib pidada nii muu kui eestikeelse alus- ja üldhariduse omandamise võimalust, haridusasutuste toetamist rändetaustaga inimeste vastuvõtmise toetamisel, Eesti haridussüsteemi tutvustava info jagamist, sihtrühmade kiiremat orienteerumist toetavaid materjale või keskkondi ja eesti keele õpet (vt tabel 13). Üksikud ingliskeelsed lasteaia- ja koolikohad olid Tallinnas kättesaadavad juba 2000. aastate alguses, ning viimase kümne aasta jooksul on võõrkeelsed haridusvõimalused laienenud. Siiski on ingliskeelne alus- ja üldharidus kättesaadav vaid Tartus ja Tallinnas. Lisaks on võimalik Tallinnas õppida soome ning prantsuse keeles. Vene õppekeelega lasteaedu ning üldhariduskoole leidub lisaks kahele suurimale linnale ka mujal Eestis (sh Ida- Virumaal, Pärnus jne). Samuti on viimastel aastatel Haridus- ja Teadusministeerium pööranud suuremat tähelepanu õppematerjalide loomisele ning koolipersonali (eriti õpetajate) täiendkoolitustele, et toetada välispäritolu laste õppimist Eesti üldhariduskoolides. Selles valdkonnas toimuvast pakuvad täpsema ülevaate nt mitmekultuurilise hariduse uuring (2019) ja RITA-rände projekti hariduse teemapeatükk. 130 Tabel 13. Hariduse valdkonna tugiteenuste ülevaade Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Ingliskeelne alusharidus Rahvusvaheline Lasteaed Era 1997 Eesti Rahvusvahelise Kooli lasteaed Era 2000 Tartu Rahvusvaheline Lasteaed Kolmas/ 2011 Avalik Eralastehoid Väike Päike Era 2018 Eralasteaed TERAKE Era 2008 Inglis- ja prantsuskeelne alusharidus Eralasteaed Kalli-kalli Era 2014/2018 Eesti-saksa kakskeelne alusharidus Volta Lastehoid Kolmas/ 2017 Avalik Inglis- ja prantsuskeelne alus- ja Tallinna Euroopa Kool Era 2013 üldharidus (EB õpe) Ingliskeelne üldharidus (IB õpe) Eesti Rahvusvaheline Kool Era 1995 Miina Härma Gümnaasium Avalik 2011 Tallinna Inglise Kolledž Avalik 2009 Audentese Erakool Era 2011 Tartu Rahvusvaheline Kool Kolmas/ 2001 Avalik Tallinna Rahvusvaheline Kool Era ? EBS Gümnaasium Era 2004 Soomekeelne üldharidus Tallinna Soome Kool (lasteaed- Era 1995 keskkool) Venekeelne alus- ja üldharidus Vene õppekeelega koolid (kokku ca 80) Avalik, Era, N/A ja lasteaiad Kolmas Üldhariduskoolide ja lasteaedade Haridus- ja Teadusministeerium / Avalik, N/A ettevalmistamine ja toetamine Innove / Rajaleidja / Siseministeerium Kolmas rändetaustaga laste vastuvõtmisel / Välisministeerium / SA Archimedes / Pagulasabi OÜ jt (Välis-)üliõpilaste vastuvõtmise Dreamapply Era 2011 platvorm Teadlastele teabe ja tugiteenuste EURAXESS Avalik 2004 pakkumine 130 Vt siin ja siin. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Uussisseändajate nõustajate pädevuse SA Archimedes Avalik 1998 arendamine (Euroguidance network) (Üli-)õpilasvahetusprogrammid SA Archimedes Avalik N/A (Erasmus, Comenius, Leonardo da Vinci jt) Formaalne eesti keele õpe (sh SA Innove Avalik ? keelekümblus) Mitteformaalne eesti keele õpe (sh INSA, MTÜ VeniVidiVici, MTÜ HeadEst, Avalik, ? õpilasvahetused, pereõpe, keelelaagrid) SA Archimedese noorteagentuur Kolmas Eesti haridussüsteemi tutvustav materjal SA Innove Avalik 2011 "Tere tulemast Eesti kooli!" Haridussüsteemi puudutava info Haridus- ja Teadusministeerium, Avalik ? pakkumine ja toetavate materjalide Integratsiooni Sihtasutus (INSA) koondamine 3.7.4. Probleemid ja vajadused Viimaste aastate lõimumisalased uuringud näitavad, et Eesti ühiskonna lõimumise üks olulisemaid takistusi on eestlaste ja eestivenelaste ühiste kontaktide ehk sotsiaalvõrgustike vähesus, aga ka ühise meedia- ja aruteluvälja puudumine. Nende probleemide algpõhjused tulenevad paljuski just tänasest hariduskorraldusest, mis on suures osas kakskeelne ning kus lapsed ja noored on jagunenud laias laastus kahe süsteemi vahel – eesti õppekeelega haridusasutused (lasteaiad, koolid), vene õppekeelega haridusasutused, ning lisaks ka vähesel määral keelekümblus. 131 Samal ajal ei ole aga ka Eesti haridussüsteem sisserändest puutumata – uussisserändajad tulevad Eestisse sageli koos perega, sh koos alaealiste lastega ja/või saadakse Eestis lapsevanemaks ning soovitakse laps panna Eesti lasteaeda või kooli. Selliseid uussisserändajast lapsi on erinevatel hinnangutel täna ligikaudu 500. Peamine siinse uuringu intervjuudest välja tulnud murekoht Eesti haridussüsteemi suunal on uussisserändajate, eelkõige uussisserändajatest lapsevanemate hulgas teadmatus Eesti haridussüsteemist ja selle algpõhjusena, piisava või usaldatud ja kvaliteetse info puudumine – näidetena nimetati nii süsteemse ülevaate puudumist Eesti haridussüsteemi toimimisest tervikuna, erinevaid süsteeme ja suhtumist ühe haridusastme erinevate haridusasutuste vahel kui ka kahtlusi muu õppekeelega koolide ja nende toimimise/kvaliteedi osas. Kuigi kohanemisprogramm osasid neid teemasid katab, jääb kohanemisprogrammi mõju ulatus täna veel siiski suhteliselt väikese arvu uussisserändajate piiresse. Eesti õppekeelega kooli oma lapse panemisel on takistuseks peamiselt asjaolu, et uussisserändajast lapsevanem muretseb selle üle, kas ja kuidas suudavad nende lapsed eesti keele selgeks saada ja eesti keeles õppida, st eesti õppekeelega koolis toime tulla. Samuti tuntakse muret selle üle, milliseks kujuneb lapse sotsiaalne keskkond koolis, kus laps algul keelest aru ei saa. Väiksemate laste puhul (lasteaialapsed) kardetakse ka, et kui lapsel on mure ja ta palub abi, siis teda ei mõisteta ning tekib lapse jaoks ebaturvaline olukord. 132 Vene õppekeelega koolide puhul on murekohaks peamiselt küsimus, kas ja milline on antava hariduse kvaliteet ja üldine korraldus – näiteks tekkisid intervjuudes küsimused vene õppekeelega koolide õpetajate pedagoogiliste oskuste kohta, samuti väljendati arvamust, et vene õppekeelega koolide suhtumine õpilastesse on „problemaatiline“. Samal ajal pole paljudel venekeelsetel sisserändajatel mõnedes Eesti linnades (nt Ida- Virumaal) validagi muu kui vaid vene õppekeelega koolide vahel. Siinkohal on oluline märkida, et vene õppekeelega haridusasutuste olemasolu on osade uussisserändajate jaoks ka positiivne asjaolu - mitmedki uussisserändajad nimetavad ühe põhjusena Eesti kui sihtriigi valimisel just seda, et nende põhikoolis või gümnaasiumis olevad lapsed saavad Eestis oma haridusteed jätkata vene keeles. 133 131 Realo, A. Sisseränne ja lõimumine. 132 Need mured on sageli ka vähemalt osaliselt põhjendatud – mitmed varasemad Eesti uuringud näitavad, et Eesti haridusasutuste kasvatajate ja õpetajate oskus töötada erinevatest keelegruppidest ja erineva kultuuritaustaga lastega täna on veel vähene. Vt näiteks Eesti keeleseisundi uuring (2017). 133 Teiste Eestisse tuleku põhjustena nimetati mh ka Eesti koolide häid tulemusi PISA testides. 70 Ühe täiendava probleemina tuuakse paaris intervjuus välja ka olukord, kus lapsevanem soovib enda vene- või ukrainakeelset last panna eesti õppekeelega kooli, kuid erinevatel põhjustel suunatakse või soovitatakse lapsevanemale vene õppekeelega kooli. Sellistel juhtudel võib rolli mängida asjaolu, kui vene keelt valdavad uussisserändajad kasutavad ühe või peamise infoallikana venekeelset inforuumi või sotsiaalmeediat (vt selle osas ptk 4.1) või kohalikku venekeelset kogukonda. Sellest tulenevalt võib omakorda juhtuda, et samast inforuumist võetakse üle või omaks ka kahtlused eesti õppekeelega koolis õppimise suhtes – näiteks kartes tõrjuvat suhtumist või lapse kiusamist, või asjaolu, et eesti keelt mitteoskav lapsevanem ei suuda oma last eestikeelse õppe juures piisavalt toetada. Niinimetatud ingliskeelsetel ehk vene keelt mittevaldavatel uussisserändajatel on valikuid koolide osas vähe ja Eestisse tulemisel võib negatiivseks kaalukohaks olla ka tasuliste muukeelsete haridusasutuste (nt rahvusvaheline kool) vähesus ja/või olemasolevate õppemaksude suurus. 134 Ühes intervjuus tuuakse välja vastuolu, kus eelnevalt omandatud või pakutud informatsioon õppimisvõimaluste või -tingimuste kohta (sh koolilt saadud info) ei kattu hilisema, saabumisjärgse tegelikkusega - näiteks, kui esialgu lubatakse individuaalprogrammi alusel õpet ja abiõpetajat ning kodumaal pooleli jäänud klassi jätkamist, siis tegelikkus võib olla erinev. Ka tuuakse intervjuudes välja, et päritoluriigi ja Eesti haridussüsteemide erisus hindamises või läbitava materjali mahus võib kaasa tuua olukorra, kus Eesti kool arvab uussisserändajast lapse õppeedukuse kehvemaks kui see tegelikult on. Samuti toodi ühes intervjuus välja, et kool on keeldunud lapse vastuvõtmisest, kartes, et sisserännanu staatusest tulenevalt ei olda võimelised piisavalt hästi õppima ning riigieksameid sooritama, mistõttu kool langeb eksamitulemuste edetabelis. Kõik eelnimetatud mured ja hirmud (millest osad on põhjendatud, osad mitte) tingib osaliselt kvaliteetse tugisüsteemi puudumine Eesti haridusasutustes. Selle illustratsiooniks on näited intervjuudes kirjeldatud olukordadest, kus tugiõpet pakutakse vaid eesti keeles, olukorrad, kus lapsele nt õpiraskuste diagnoosi panemisega ei kaasne täiendavaid tugivõimalusi; või ka mittespetsiifilised olukorrad, kus üldisemad nõustamisvõimalused eesti keelest erineva emakeelega lastevanematele puuduvad – näiteks taolised, mis aitaksid vanematel teha kaalutud ja kvaliteetset otsust oma lapse kooli õppekeele osas. Nii pole harvad ka juhtumid, kus uussisserändajast lapse vanemad panevad oma lapse inglise või vene õppekeelega kooli, kuid hiljem seda kahetsevad – põhjusel, et (vene õppekeelega) koolid ei õigusta nende ootusi koolikeskkonna või hariduse kvaliteedi osas. See on juhtunud ka olukordades, mil algselt ei ole planeeritud Eestisse pikaks ajaks jääda, kuid kui hiljem taoline otsus tehakse, on lapse eestikeelsesse kooli üleviimine keerukam. Mitmel juhul nimetati probleemidena ka takistusi, kus lasteaeda või kooli registreerimisel on vaja lapse registreeritud elukohta rahvastikuregistris, mis kolmandate riikide kodanike puhul eeldab mh elamisloa olemasolu. Nii võivad näiteks D-viisaga saabunud peredes jääda koolikohustuslikus eas lapsed koolist lühemaks või pikemaks ajaks eemale kuni sissekirjutuse saamiseni, või nad leiavad kooli, kes on valmis lapsed vastu võtma ka ilma sissekirjutuseta. Selliseid juhtumeid on teadaolevalt nii ukrainakeelsete kui ka araabiakeelsete lastega, kelle vanemad on tulnud Eestisse tööle või kõrgkooli õppima (vt selle osas ka kohaliku omavalitsuse peatükki 4.1). Lisaks toodi mõnedel juhtudel välja, et haridusasutusse kohta taotledes ei selgitata keelduvat otsust (sama olukorda kirjeldati ka ülikoolidesse kandideerimisel). Näiteks väljendati ühe välisüliõpilase poolt muret, et Eesti ülikoolidesse samade dokumentidega kandideerides saadi ühest kohast 0 punkti, teisest 20 punkti. Kõrghariduse vaates tuli intervjuudes peamiselt välja just üldine suhtumine eesti keele õppimisse (nt välistudengite hulgas eesti keele mittevajalikuks pidamist kuna õpingute järgselt plaanitakse Eestist lahkuda, aga ka põhikoolis/gümnaasiumis eesti keele õpetamist kehval tasemel, mis ei võimalda gümnaasiumis või kõrghariduses eesti keeles edasi õppida) ning õppejõudude vähest võimekust tudengeid juhendada. Siinse uuringu tulemused viitavad ka asjaolule, et välistudengite ja kõrghariduse rahvusvahelistumise juures on suuresti tagaplaanile jäänud välistudengite töötamisega seonduvad teemad, mille fookusesse võtmise vajadust kinnitavad ka EKKA (Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur) 2019. aasta kevadel valminud hindamise 134 Eelkõige panevad nn ingliskeelsed uussisserändajad oma lapsed eesti õppekeelega või ingliskeelse IB-õppega koolidesse; vene õppekeelega koolidesse üldjuhul ingliskeelsed uussisserändajaid oma lapsi ei pane. Uussisserändajate kohanemine Eestis tulemused. 135 Oluline on siiski märkida, et alates 2015. aastast on kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegias võrreldes varasema perioodiga toimunud oluline muudatus: Eesti tutvustamise kõrval loetakse prioriteetseks ka välistudengite lõimumist Eesti ühiskonda, sh neile info jagamist ja töö- ja praktikakohtade kättesaadavuse parandamist, aga ka eesti keele oskuse arendamist. 136, 137 EKKA uuringu tulemusest siiski selgub, et vaatamata toele, mida osad kõrgkoolid tudengite praktikale- või tööle aitamisel pakuvad, ei ole Eesti kõrgharidusasutused üldjuhul tunnetanud vajadust koolitada tööjõudu Eesti tööturule. Eelnevaga seotult osutab ka „iGraduate: International Student Barometer“ (2018) uuring töökohtade ja tööturu osas, et Eesti (välis)üliõpilased on maailma keskmisega võrreldes vähem rahul võimalustega omandada õpingute ajal töökogemus (Eestis 57%, teistes riikidest keskmiselt 68%) ning leida pärast lõpetamist tööd (Eestis 69%, teistes riikides keskmiselt 78%). Teised sel teemal läbiviidud uuringud Eestis, sh EKKA uuring ning ka siinse uuringu intervjuud viitavad asjaolule, et üheks takistuseks on kesine informatsioon välismaalaste töö- ja praktikavõimaluste kohta Eestis. Kuigi teatud informatsiooni pakutakse, ei jõua seegi vähene alati välisüliõpilasteni. Välistudengite rakendamisega seotud raskusi tööturul on täpsemalt käsitletud siinse uuringuaruande peatükis 3.6. Sarnaselt üldharidusele tuuakse ka täiendkoolituste osas välja informatsiooni kohatist puudust: millises keeles ja kellele täiendkoolitusi pakutakse, kas erinevate sihtrühmade puhul on erisusi koolitushindade osas (nt kas ja kellele pakutakse tasuta koolitusi jmt). Kuigi enamasti on selline informatsioon Töötukassa veebilehel või mujal olemas, võime eeldada, et antud juhul on probleemiks selle info kättesaadavus/leidmine. Lisaks tuuakse välja, et täiendkoolitused toimuvad sageli ebasobival ajal (sõltuvalt tööajast on oodatud hommikused, päevased, õhtused või veelgi paindlikumad võimalused). Sarnased probleemid esinevad aga ka eestlastel täiendkoolituste kättesaadavuse ja ligipääsetavuse osas. Korduvalt tuli välja ümberkvalifitseerumise vajadus või kvalifikatsiooni ajakohastamise vajadus ning vastavate sobivate võimaluste leidmise keerukus. Sarnaselt siinse uuringu intervjuudele toob ka WiE (2019) uuring välja, et täiendkoolituste puhul on välistöötajad rahulolematud eelkõige vastava info puudumisega, Töötukassa ebapiisavate teenustega ning inglisekeelsete koolitusvõimaluste vähesusega. 138 Kuna täiendkoolitused on sageli tasulised või tagastatakse osalustasu alles mõni aeg peale kursuse edukat läbimist, on eelkõige just välistudengite, madalapalgaliste ja töötute uussisserändajate puhul probleemiks sissetuleku puudumine või selle vähesus. Sissetuleku vähesus raskendab nende üldist toimetulekut Eestis, vähendab ka motivatsiooni ja/või võimalusi enesetäiendamisega tegeleda. Seega tasub suuremat tähelepanu pöörata ka taolistele uussisserändajate sihtrühmadele; samal ajal silmas pidades, et sarnased mured ja väljakutsed esinevad ka kohalike Eesti tudengite, madalapalgaliste ja töötute elanike hulgas. Üheks võimaluseks on registreerimine Töötukassas, kes pakub teenuseid ka töötutele uussisserändajatele – näiteks karjäärinõustamist pakutakse täna eesti, vene ja inglise keeles, lisaks on olemas ka karjäärinõustajad, kes teiste sihtrühmade hulgas nõustavad mh ka välismaalastega kaasatulnud abikaasasid. 139 Lahendused ja soovitused Eelnimetatud probleemkohtade lahendamiseks soovitame mõelda alljärgnevate lahenduste peale. Luua või olemasolevate materjalide (nt kohanemisprogrammi käsiraamatu) põhjal edasiarendada põhjaliku ülevaate andmine Eesti haridussüsteemi toimimisest ja erinevate õppekeeltega haridusasutustest (sh ka nt keelekümblusklassid jms). Seda infot tuleb edastada uussisserändajatele nii kohalike omavalitsuste, tööandjate, haridusasutuste, kui ka teiste uussisserändajatega kokkupuutuvate sidusrühmade kaudu (nt kohanemisprogramm, PPA ja migratsiooninõustajad, INSA nõustajad, vabaühendused jt). 135 EKKA (2019). Välisüliõpilaste õppimine ja õpetamine eesti kõrgkoolides 2018/2019. 136 Sihtasutus Archimedes. (2015). Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegia. 137 Näiteks 2018. aasta lõpus ülikoolidega sõlmitud halduslepingutesse on muuhulgas kirjutatud nõue tagada kõigis vähemalt kaheaastastes ingliskeelsetes õppekavades eesti keele ja kultuuri õppe vähemalt 6 EAP mahus. 138 Protsent vastavalt kõikidest küsitlusele vastajatest; ülejäänutel kontakt või kogemus puudus. 139 WiE veebilehel on välja toodud konkreetsed just välismaalastele spetsialiseerunud nõustajad, kuid Töötukassa esindajate sõnul on mõnel spetsialistil küll välismaalastega suurem kogemus, kuid mitte vastavat spetsialiseerumist. 72  Senisest enam tuleb toetada uussisserändajate peresid laste haridustee osas informeeritud ja kvaliteetse otsuse tegemiseks. Selleks on oluline, et lastevanemad saaksid küsida nõu kooli valikute kohta, sh keelelise arengu ja lapse toetamise võimaluste kohta. Üheks võimaluseks taolise info pakkumiseks on kohalikud omavalitsused ja nende haridustöötajad, kuid teatud juhtudel või uussisserändajast lapsevanemal olla soov valideerida saadav informatsioon üle ka muudest allikatest. Sotsiaalmeedia võimaldab küll ühe allikana taolist infot valideerida, kuid oluline on, et see ei jääks lapsevanemale ainsaks alternatiiviks või valikuks. Oluline on ka (osade) koolide toetamine töös uussisserändajast lapsega. Sellise info pakkumiseks on täna potentsiaalselt olemas pädevad inimesed nii Innove, Rajaleidja, ülikoolide, mõne vabaühenduse vmt kompetentsikeskuse juures. Eelkõige on aga vajalik taolise süsteemi tekitamise puhul selge vastutuse ja ülesannete jaotuse koordineerimine – taolise süsteemi algatamine võiks suuresti toimuda Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Lisaks tuleb leida lahendused nende uussisserändajast lapsevanemate laste haridustee jätkamiseks, kellel pole Eestis sissekirjutust (nt pikaajalise viisa ja lühiajalise töötamisega Eestis viibivad isikud), kuid kes soovivad ja kellel on põhiseadusest tulenev õigus hariduse omandamisele Eestis. Kõrghariduse vaates tuleb omavahel rohkem koostööd teha ka kõrgkoolidel ning suunata üliõpilasi, eriti uussisserändajaid, teistesse ülikoolidesse (nt Tallinna Ülikool) eesti keelt ja kultuuri õppima. Vaba aeg ja kogukond 3.8.1. Info- ja meediaruum Teemavaldkonna lühikirjeldus Käesolevas peatükis käsitletakse uussisserändajate Eesti meedia ja Eestiga seotud informatsiooni tarbimist, otsimist ning sellega seotud probleeme. Analüüsi lühikokkuvõte Välismaalaste meediatarbimine informatsiooni saamise eesmärgil on küllaltki mitmekesine. Fookusgrupi intervjuudest ja küsitlusandmete analüüsist ilmneb, et infot saadakse televisioonist, ajalehtedest, Eesti veebilehtedelt (nt eesti.ee), raadiost, teavitusüritustest, sõpradelt ja sotsiaalmeediast. Lisaks kuuluvad paljud meililistidesse ja (sotsiaalmeedia) gruppidesse, kuhu suunatakse info nt nii toimuvate ürituste kui ka tööpakkumiste osas. Keskseks probleemiks on ainult eestikeelse info olemasolust tingitud infosulg ja liigne toetumine sotsiaalmeediale. Uuringus osalenud uussisserändajad peavad oluliseks ingliskeelse adekvaatse info saamist ning eelistaksid uudiseid Eesti kohta lugeda inglise keeles, kuid on küllalt umbusklikud Eesti meedia vastu. Infoallikate jälgimine ja sellega seotud vajadused ja lahendused 2017. aasta Integratsiooni monitooringu järgi hindavad uussisserändajad oma informeeritust Eestis ja kohalikul tasemel toimuvast väiksemaks kui enda päritoluriigis ja maailmas toimuvast (Joonis 7). Kuigi kaks kolmandikku uussisserändajatest hindab oma informeeritust pigem heaks või väga heaks, on selles näitajas kindlasti kasvupotentsiaali. Uussisserändajate kohanemine Eestis Joonis 7. Uussissrändajate üldine informeeritus Mujal maailmas toimuv 21 52 12 2 11 Oma päritoluriigis toimuv 34 46 11 5 Eestis toimuv 14 53 19 6 7 Oma elukohas (linn või vald) toimuv 16 46 19 8 10 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Väga hästi Pigem hästi Pigem kehvasti Väga kehvasti Ei oska öelda Vastamata * 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmed, vastused küsimusele „Kui hästi Te olete informeeritud alljärgnevatest teemadest?“, N=2844, % Kõige enam toetuvad uussisserändajad info saamisel oma sõpradele, tuttavalte, sugulastele ning töö- ja õpingukaaslastele (Joonis 8). Vähest informeeritust Eestist ja kohalikul tasandil toimuvast selgitab osaliselt ka eestikeelse meedia jälgimise madal osakaal teiste infoallikate seas. Eestikeelset meediat peab mingil määral oluliseks infoallikaks vaid natuke üle kolmandiku uussisserändajatest, ingliskeelset ja päritoluriigi meediat aga natuke alla kahe kolmandiku vastajatest. Joonis 8. Infoallikate olulisus uussissrändajate jaoks Suhtlemine sõprade, sugulaste või tuttavatega 52 35 8 113 Suhtlemine tööl või koolis kolleegide või kaaslastega 37 39 12 4 4 4 Ingliskeelne meedia 29 32 21 10 3 5 Päritoluriigi meedia 27 38 20 9 25 Sotsiaalmeedia 26 39 20 9 24 Eestikeelne meedia (telekanalid, raadio ja ajalehed, 10 26 26 24 11 4 sh veebiväljaanded) Venekeelne meedia 8 21 20 38 7 5 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Väga oluline Küllaltki oluline Väheoluline Ei ole üldse oluline Ei oska öelda Ei ole valinud * 2017. aasta Integratsiooni monitooringu andmed, „Kui olulised on Teile järgnevad kanalid infoallikana, uudiste ja teadmiste hankimise vahendina?“ N=2844, % Üldiselt jälgivad uussisserändajad eestikeelset televisiooni vähesed, kuid kui jälgivad, siis ennekõike on jälgitavateks kanaliteks ETV ja Kanal 2. Peamiseks probleemiks peetakse võõrkeelsete subtiitrite puudumist, mistõttu on mõned ka eestikeelsete kanalite tellimisest-vaatamisest loobunud. Alternatiivina televisioonile nähakse eestlaste poolt tehtud ingliskeelseid raadiosaateid ja taskuhäälinguid, mida peetakse sisukaks ja populaarseks. Kirjutavast meediast loetakse kõige tihedamini ingliskeelset Postimeest ja ingliskeelset ERR-i, seejuures Postimehe eestikeelset versiooni loetakse sageli ka keeleõppe eesmärgil. Läbiviidud intervjuudest johtub, et peamiseks probleemiks ajalehtede lugemisel ongi keelebarjäär, kuid ka meedia kontsentreeritusest tulenev üldine usaldamatus meedia vastu. Keelebarjääri ületamiseks kasutatakse Google Translate abi, kuid ka see ei 74 taga artiklite sisu täielikku mõistmist, vaid pigem annab aimatava idee kontekstist, kuhu uudis paigutub. Vene keeles infot tarbivad uussisserändajad tarbivad infot peamiselt venekeelsetest portaalidest, mille puhul puudub keelebarjäär ning kus uudised on värsked. Usaldamatust tuuakse välja nii ERR kui ka Baltic Times puhul. Siin mängivad rolli nii teadmatus ajalehtede omanike ja lugude autorluse osas, kui ka uussisserändajate arvates eestlaste meediakajastuse ühekülgsus ja etnotsentrilisus – eestlased kirjutavad Eesti uudiseid ise ning puudub välismeedia “kainestav” kajastus. Intervjuudes tõdetakse korduvalt, et tarbimiseks otsitakse mitmekülgset ning nn vaba meediat. Ka infot Eesti kohta peetakse usaldusväärsemaks, kui see pärineb välismeediast, eriti suurtest meediamajade poolt (nt Guardian). Usaldusväärsust kohaliku meediamaastiku vastu aitaks uussissrändajate hinnangul parandada ka selgitustöö tegemine, nt kes on lehtede omanikud ning kuidas töö toimub. Esineb ka neid, kes Eestiga seotud infole ei keskendu ning tarbivad ainult rahvusvahelist meediat ja/või jälgivad kanaleid nagu YouTube. Viimasesse gruppi kuuluvad uussisserändajad ei tunne vajadust Eesti uudiseid lugeda, ennast kohaliku eluga siduda ega suurendada oma keeleoskust meediatarbimise vahendusel. Tuuakse välja, et rahvusvahelisele meediale eesti meedia konkurentsi pakkuda ei suuda ning seega keskendutakse suurte meediamajade poolt pakutavale. Mis puudutab info leidmist oluliste teemade kohta, siis riiklikest portaalidest, nagu nt eesti.ee saadakse aeg-ajalt informatsiooni ka igapäevatoimetusteks. Näiteks ei olnud mitu uussisserändajat teadlikud helkuri kandmise kohustusest, kuid üks intervjueeritutest jõudis selleni hoopis riikliku portaali vahendusel. Peamine probleem seisneb intervjueeritute sõnul aga eesti.ee portaalis pakutava info ebatäpsuses, vähesuses ning keerulises sõnastuses, eriti tihti on rõhutatud tervishoidu puudutava info ebapiisavust (vt eesti.ee portaali osas ka peatükis 3.2.2). Sotsiaalmeedia on levinud infoallikas – selle kaudu otsitakse tööd, jälgitakse kohalikest sõpru ja välismaalastele mõeldud gruppe (vt ka eraldi sotsiaalmeedia peatükki 4.1). Ka 2017. aasta integratsiooni monitooringu järgi on sotsiaalmeedia olulisus infoallikana võrdne päritoluriigi meediaga (vt joonis 8 ülal). Muuhulgas jälgitakse sotsiaalmeedias ka enda sõprade suhtumist poliitikasse ja nende poliitikakajastusi, mis aitab uussisserändajate hinnangul kaasa parema tunnetuse saamiseks Eestis toimuvast. Välismaalasi koondavatest sotsiaalmeedia gruppidest saadakse tänase seisuga eelkõige infot igapäevaste tegevuste, rännet puudutavate reeglite ning välismaalaste vastu suunatud sõnavõttude ja sündmuste kohta – see on ka loomulik, sest nendel aspektidel on uussisserändaja seisukohast ka kõige rohkem tähtsust. Twitteri vahendusel jälgitakse peamiselt Eesti poliitikuid, seejuures toodi paaris intervjuus eraldi välja näiteks Eesti presidendi jälgimist. Sotsiaalmeediat peetakse niivõrd oluliseks infoallikaks, et selle mittekasutamine või mitteomamine muutub uussisserändaja jaoks kohati piiravaks Eestis kohanemisel. Mitmed uussisserändajad ütlesid, et selleks, et Eestis hakkama saada, on nad loonud endale sotsiaalmeedia konto. Sotsiaalmeediat kirjeldatakse kui vajalikku vahendit infokildude kogumiseks, välismaalaste kogukonna leidmiseks ning kohaliku igapäevaelu kaardistamiseks; sotsiaalmeediast eemalejäämine tekitab aga infosulu, mis pärsib ligipääsu kõikidele neile teemadele. Võimaliku lahendusena nähakse seda, et info oleks leitav veebist, mis praegu veel ei ole võimalik, kuna erinevad valdkonnad või teemad ei ole piisavalt hästi ingliskeelselt kajastatud. Probleemi nähakse aga ka selles, kui sotsiaalmeediast saab peamine infoallikas. Siin tuuakse välja nii eksitav info (kui soovitusi antakse ilma viideteta originaallikale), aga ka inforuumi kapseldumine ning offline kontaktide puudumisest tulenev üksildustunne. Selle lahendusena nähakse päriselulisi kohtumisi kohalikega, mis ühtlasi soodustaks ka lõimumist ning millel on potentsiaal muuta ka kohaliku kogukonna hoiakuid avatumaks. Soovitud kontaktide osas nimetatakse paari korral ära ka naabrid, kelle puhul loodetakse rohkem võimalikku vahetut sideme tekkimist, võrreldes kõikide teiste gruppidega. Seejuures nimetati aga mitmel korral ka majakaaslastest kohalike ebasõbralikku ja/või passiivset suhtumist välismaalastesse - asjaolu, mis tuleb välja ka teistest uuringutest. Lahendused ja soovitused Uussisserändajate jaoks on info- ja meediatarbimises kaks suuremat probleemi: Eesti kohta käivate uudiste vähesus ja olemasolevate ebapiisav usaldusväärsus, ning igapäevaste küsimuste kohta ingliskeelse info Uussisserändajate kohanemine Eestis  puudumine veebikeskkonnas jt ametlikes kanalites. Sellest tulenevalt kasutatakse palju ka sotsiaalmeediat ning toetutakse sotsiaalmeediast saadavale infole. Infotarbimist on võimalik suurendada olulisemate uudiste pideva ja paralleelse ingliskeelse levitamisega, mis ühtlasi suurendaks võimalust, et välismeedia korjab üles uudised Eesti kohta ning vähendaks seda, et Eesti kohta info puhul toetutakse vähem usaldusväärsetele allikatele. See aitaks ka välismaalastel paremini saada aimu Eestis ühiskonnas toimuvatest muutustest või sündmustest, mh paigutada erinevaid sündmusi paremasse konteksti kui see toimub ainult tavameedia vahendusel. Sotsiaalmeediast nn sõltuvust võiks toetada süstematiseeritud ja koondatud inglisekeelse info pakkumine, aga ka laiemalt sotsialiseerumist toetavate võimaluste pakkumine (nt vabatahtliku tegevuse vmt kaudu). 3.8.2. Vabatahtlik tegevus Teemavaldkonna lühikirjeldus Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia ja/või oskuste pakkumine vabast tahtest ja ilma rahalist või materiaalset tasu saamata. Vabatahtlikud tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. See on väärtuslik meetod inimeste aktiivsemaks muutmiseks ja sidustamiseks ning ühise ja jagatud vastutustunde loomiseks ühiskonna heaolu nimel. Vabatahtlike kaasamine võib aidata kaasa teenuste kvaliteedi parandamisele (nt hoolekandeteenuse osutamine koos vabatahtlikega) ja kättesaadavusele (nt vabatahtlik pääste) ning sotsiaalse kihistumise vältimisele (nt segregeeritud rühmade kaasamine). Vabatahtlikkus aitab suurendada inimeste rahulolu kasvu ja enese väärtuslikuna tundmist, mis on eelkõige oluline ka uussisserändajate kohanemise ja lõimumise soodustamiseks nende uues elukohariigis. Käesolevas alaosas vaadatakse käesolevale ja vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringule tuginedes lähemalt uussisserändajate võimalusi vabatahtlikus tegevuses osaleda. Analüüsi lühikokkuvõte Vabatahtliku tegevuse ja selle väärtustega kursis olijad peavad vabatahtlikku tegevust väga väärtuslikuks uussisserändajate kohanemise ja lõimumise toetamiseks, sh sotsiaalvõrgustiku loomiseks ja enese väärtuslikuna tundmiseks. Paraku on organisatsioonide valmisolek uussisserändajaid vabatahtlikuna värvata madal ning uussisserändajatel on keeruline ka leida tegevusi, millesse vabatahtlikuna panustada. Olulisemateks organisatsioonide poolseteks takistusteks on aeg, rahalised võimalused, keeleoskus, hirmud ja eelarvamused; uussisserändajate poolseks takistuseks aga keeleoskus. Valdkonna teenuste ülevaade Vabatahtliku tegevuse toetamiseks on eriaegadel olnud erinevaid veebilehekülgi, kuid täna saab välja tuua nt Vabatahtlike värava, spordivabatahtlikke koondava SCULT’i 140 ja erivajadusega inimeste ning eakate abistamist toetava Helpific’i. Nimetatud veebilehtedest on aga vaid Helpific vähemalt osaliselt inglise ja vene keeles ning hõlmab nii vabatahtlikke kui ka vabatahtlike abi otsijaid. Eesti Külaliikumine Kodukant on SiM-i üheks strateegiliseks partneriks vabatahtliku tegevuse arendamisel Eestis ja tema ülesandeks on mh vabaühenduste nõustamine ja koolitamine vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmiseks ning valdkonna teavitustöö, sh Vabatahtlike Värava jooksev uuendamine. Alates 2019. aastast on Eesti Külaliikumine Kodukant ka SiM-i uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemise toetamise ja osalemisse kaasamise partneriks.141 Nimetatud tegevuse raames arendatakse Vabatahtlike Värav 2019. aasta lõpuks mitmekeelseks. Tabel 14. Valdkonna vabatahtlik tegevus teenused Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Vabatahtlikke või vabatahtliku tegevuse Eesti Külaliikumine Kodukant MTÜ Kolmas/ 1998 võimalusi koondavad veebilehed (nt Avalik 140 SCULT & Sport Year Foundation HQ. SCULT International Sport Volunteers Movementi kodulehekülg. 141 Siseministeerium. (2019). Avalik konkurss partneri leidmiseks uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemise toetamiseks. 76  Vabatahtlike Värav, SCULT, Helpific) eesti, Scult SA Kolmas/ 2016 inglise ja vene keeles (osaliselt) Avalik HELPIFIC MTÜ Kolmas/ 2015 Avalik Probleemid ja vajadused Käesolev uuring kinnitab vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus 142 leitut: kohati ei mõista ei potentsiaalsed vabatahtlikud, kaasajad ega vabatahtlikku tegevust tutvustajad vabatahtliku tegevuse ega kvaliteetse kaasamise olulisust. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et Kohanemisprogrammi ettevõtluse moodulis kajastatakse vabatahtlikku tegevust vaid kui võimalust töökogemus ja tööleping saada. Arvestades aga, et vabatahtlik tegevus võimaldab luua ka tutvusi, tekitada võrgustikke, tutvuda kohaliku kultuuriga, praktiseerida keelt, luua usalduslikke suhteid kohalike püsielanikega, jne 143, on vabatahtlikul tegevusel väga suur potentsiaal uussisserändajate kohanemise ja integreerimise toetamisel. Sellele viidatakse ka Eesti inimarengu aruandes 2016/2017. Üks uuringus osalenud vaimse tervise ekspertidest tõi vabatahtliku tegevuse suureks eeliseks ka täiendavatest kontaktidest ja tegevusest tuleneva võimaluse pingete maandamiseks nii läbi suhtluse kui ka tegevuse. Seega omab vabatahtlik tegevus suurt potentsiaalset positiivset mõju uussisserändajate kohanemisele. 2018. aastal läbi viidud vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu 144 kohaselt on aga vabatahtlike, sh sisserännanute, potentsiaal alakasutatud. EIM 2017 145 kohaselt on sõltuvalt piirkonnast osalenud erinevates kodanikuühendustes ja seltsides 29-49% uussisserändajatest ja vabatahtlikus tegevuses soovib osaleda 39- 50% vabatahtlikus tegevuses seni teadlikult mitte osalenud uussisserändajatest. KODAR mõjuhindamise146 kohaselt kaasab uussisserändajatest vabatahtlikke vaid 7% vabatahtlikke kaasavatest MTÜ-dest (n=598; 4% kõigist MTÜ-dest – n=1121). Seega tuleb tõsta inimeste ja organisatsioonide teadlikkust vabatahtlikust tegevusest ja organisatsioonide vabatahtlike kaasamise valmidust ja võimekust. AMIF IOM 2017 147 kohaselt võib Eesti vabaühenduste peamised takistused välismaalaste kaasamisel oma tegevusse jagada viieks: aeg, rahalised võimalused, keeleoskus, hirmud ja eelarvamused, muu (Tabel 15). 148 Tabel 15. Eesti vabaühenduste peamised takistused välismaalaste kaasamisel oma tegevusse (AMIF IOM 2017) Aeg Rahalised Keeleoskus Hirmud, Muu võimalused Eelarvamused Vähene või puuduv aeg Rahanappus, Raske kaasata Hirm enne esimest Õiguskeskkond pole mentorluseks ja muuks vabaühenduste välismaalast iga- välismaalase piisavalt soosiv ega abiks välismaalase puudulik rahastus päevategevusse, kaasamise paindlik sisseelamisel kui ta ei räägi kogemust riigikeelt 142 Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut. 143 Ibid. 144 Ibid. 145 Kaldur, K. (2017). Välismaalaste kaasamine mittetulundusühenduste töösse. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. 146 Tallinna Ülikool, Balti Uuringute Instituut, Turu-Uuringute AS. (2019). Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine. 147 Kaldur, K. (2017). Välismaalaste kaasamine mittetulundusühenduste töösse. Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. 148 Vt põhjalikumalt Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut, ptk 2.6.4. Uussisserändajate kohanemine Eestis Olemasolevad töötajad Arvamus, et Keelebarjäärid Hirm kollektiivi Välismaalaste on niigi üle koormatud välismaalased pole kollektiivis, sellest suhtumise ja/või kaasamine pole valmis õhinapõhiselt tulenev käitumise tõttu organisatsiooni organisatsiooni lisakoormus ja välismaalase fookuses, kui tegevuses kaasa tõlkes kaduv info suhtes selleks puudub Lööma praktiline vajadus Välismaalase Projektipõhine Vähene Hirm erinevate Vabaühenduse kaasamisest saadav tegevus, puudub võõrkeeleoskus kultuuride vähene arusaam kasu ei kompenseeri baasrahastus (inglise, vene vm) põrkumise ees sellest, milliseid sellele kulutatud aega – vabaühenduses või kohustusi selle asemel oleks selle sihtrühmade kaasamine kaasa võinud võtta seas tooks kohaliku inimese Ei ole oskusi Üldine ühiskonna kaasata inimesi vähene avatus Keeruline ilma, et peaks teiste kultuuride välismaalasi leida kasutama palju Suhtes keelt (st seletada Rassism Välismaalaste teiste ootused ületavad meetoditega) organisatsiooni igapäevaelu Reaalsuse Võõrkeelse On kaasatud veebilehe välismaalasi ja puudumine kogemus on olnud halb, see demotiveerib uuesti kaasama Allikas: AMIF IOM 2017 Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu kohaselt osalevad uussisserändajad vabatahtlikus tegevuses kolmel peamisel põhjusel 149: 1. Isiklik-meelelahutuslik põhjus a. Vaba aja sisustamine, uute kohtade avastamine: „Ma pelgasin, et hakkan suurt igavust tundma, sestap liitusingi mõne organisatsiooniga, et oleks midagi teha või põnevat teha“; „Ma armastan aktiivselt aega veeta, ma tunnen sellest puudust!“; „Mul avaneb võimalus tutvuda uute kohtadega“. 2. Isiklik-pragmaatiline põhjus a. Võrgustumine (eelkõige praktilises võtmes, nt kontaktide loomine kohalikega eri eesmärkidel, nt akadeemiliseks suhtluseks, tööotsinguks): „Mul on suurem tõenäosus suhelda kohalikega“. b. Kogemuste ja oskuste omandamine 3. Filosoofilis-ideeline põhjus a. Soov anda panus selle ühiskonna heaolu suurendamisse, kus elatakse: „[...] sest ma tundsin, et ma soovin midagi tagasi anda sellele kogukonnale, kus ma elan“. b. Soov mõista süviti uut ühiskonda, leida selles koht ja muutuda omaks. Osalusaktiivsust mõjutavad 150 nii isiksuseomadused, kultuuritaust kui planeeritud Eestis viibimise aeg. Sarnaselt kohanemisprogrammis osalemise soovile näib uussisserändajatel vähenevat aja möödudes ka vabatahtlikuna panustamise soov. Lisaks näitas vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring, et Eestis jätkavad või püüavad jätkata 149 Vt põhjalikumalt Käger, M., Lauring, M., Pertšjonok, A., Kaldur, K., Nahkur, O. (2019). Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018. Balti Uuringute Instituut, ptk 2.6.2. 150 Ibid. 78 vabatahtlikuna tegutsemist need, kes olid ka oma koduriigis aktiivsed. Uuringu kohaselt saab varasemat vabatahtliku kogemust mitte omajaid aktiveerida aktiivsete Eestis juba vabatahtlikuna tegutsevate välismaalaste abil, kes võimestavad ja motiveerivad oma aktiivsusega osalema ka teisi Eesti uussisserändajaid. Vajalik on ka Eesti organisatsioonide võimestamine, et neil tekiks huvi välismaalasi kaasata ja et neil oleksid selleks vajalikud oskused. Nii käesolev uuring kui ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring näitasid, et üheks suurimaks takistuseks vabatahtlikuna panustamisel ja uussisserändajatest vabatahtlike kaasamisel on keeleoskus. Kui vabatahtliku kaasajal puudub vajalik keeleoskus, jäävad vabatahtliku maksimaalne potentsiaal kasutamata ja ootused vastamata. Lisaks on uussisserändajatel raskuseid vabatahtlikku tegevust võimaldavate organisatsioonide leidmisel, sest organisatsioonid ei pruugi neile arusaadavas keeles organisatsiooni tutvustada ega vabatahtliku tegevuse võimalusi kajastada ning Vabatahtlike Värav on vaid eestikeelne. 151 Seda kinnitab ka asjaolu, et vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu raames küsitlusele vastanute puhul paistis silma eesti suhtluskeelega vastanute parem teadlikkus vabatahtlikust tegevusest, vabatahtlikuna tegutsemise valdkondadest-kohtadest, kasulikkusest jne. Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringus rõhutati ka käesolevas uuringus välja tulnud seisukohta: „võõrkeelse info pakkumist ei tohi pidada järeleandmiseks, pigem tuleb seda vaadata vahendina“ sõnumi paremaks edastamiseks ja näitamaks, et uussisserännanu on oodatud. Lahendused ja soovitused Vajalik on vabatahtliku tegevuse väärtuste ja võimaluste laiem tutvustamine näiteks erinevate ürituste ja koolituste raames ning läbi positiivsete kogemuste jagamise. Kuna nii potentsiaalsete kaasajate kui ka uussisserändajate sihtrühm on heterogeenne, tuleb ka vabatahtlikku tegevust ja vabatahtliku tegevuse võimalusi tutvustades levitada võimalikult laia ning mitmekülgset vaadet vabatahtlikule tegevusele. Lisaks organisatsioonide endi kodulehekülgedele tasub uussisserändajateni jõudmiseks arendada Vabatahtlike Värav mugavaks mitmekeelseks vabatahtlikkust toetavaks keskkonnaks, kasutada sotsiaalkanaleid, avaldada kuulutused mh ühiselamute ja raamatukogude teadetetahvlitel ning võimalusel tutvustada vabatahtliku tegevuse võimalusi ka e-posti teel (nt kohanemisprogrammis osalemise või elamisloa pikendamise käigus pakkuda võimalust registreeruda uussisserändajatele suunatud uudiskirja saajaks). Vajalik on ka välismaalaste endi suurem aktiivsus ja avatus endale rakendusvõimalusi otsides ning tegevustes kaasalöömisel. Vabatahtlike kaasajate kuulutuste kõrvale võiks tekitada ka vabatahtlikuna panustada soovijate andmebaasi. Vabatahtliku tegevuse teadlikkuse tõstmine omaks eeldatavasti ka positiivset mõju organisatsioonide valmidusele uussisserändajaid kaasata. Hirmude ja eelarvamuste vähendamiseks on osa vabaühenduste hinnangul vaja luua osapoolte vahel avatumat dialoogi (nt vastava võiekuse tekitamise ja ühisürituste kaudu), samuti arutada omavahel muresid ning laiemalt jagada ja levitada edulugusid. Positiivse vabatahtlikus tegevuses osalemise kogemuse saamine eeldab aga ka organisatsioonide kaasamisvõimekuse tõstmist (teadlik vabatahtlike otsimine, juhendamine, toetamine ja tehtava väärtustamine). Uussisserändajate kaasamise valmiduse ja võimekuse tõstmiseks võib abi olla ka välismaalastele tugiisikusüsteemi loomisest ja välismaalastest vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide suuremast nõustamisest, sh kultuurierinevuste teemaliste teadmiste tõstmisest (nt koolitused, infomaterjalid). Rahaliste takistuste vähendamiseks oleks vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu raames küsitletud vabaühenduste hinnangul vaja jätkusuutlikumat riiklikku baasrahastust ja programme, mis vähendaksid vabaühenduste sõltuvust projektipõhisest sissetulekust ja võimaldaksid tegeleda ka üldisemate teemadega, sh (välismaalastest) vabatahtlike kaasamisega. 151 23.10.2019 seisuga peaks Vabatahtlike Värava inglise ja venekeelne versioon valmima novembris 2019. Uussisserändajate kohanemine Eestis 3.8.3. Vaba aeg, sh kultuurisündmustest osavõtt Analüüsi lühikokkuvõte Uussisserändajate vaba aja veetmise viisid on mitmekesised, kuid probleemiks on keelebarjäärist tulenev ebapiisav informeeritus erinevatest vaba aja veetmise võimalustest ja üritustest, kohalikest tuttavate puudumine ning neist põhjustest tulenevalt kapseldumine oma rahvuskaaslaste (või teiste välismaalaste) kogukonda. Probleemid ja vajadused Vaba aja veetmise võimalused varieeruvad uussisserändajate lõikes – välisüliõpilased on keskmiselt aktiivsemad vaba aega viitmisel ning suhtlevad aktiivselt rahvusvahelise seltskonnaga, aga tihti ka kohalikega. Uussisserändajatest perekonnad on sageli rohkem kapseldunud – vaba aega veedetakse oma perekonnaga, kodust lahkutakse võrreldes välisüliõpilastega harva, kuid tihti ollakse oma olukorraga rahul ning suuremaid muutusi ei soovita. Peamise probleemina vaba aja veetmise juures tuuakse fookusgrupi intervjuudes välja just keelebarjäärist tekkivat infosulgu. Tihti on mõne toimuva ürituste andmed küll sotsiaalmeediast leitavad, kuid seda sageli ainult eesti keeles. Sama kehtib ekskursioonide, spordiretkede ja matkade kohta. Uussissrändajad jõuavad harva ka teatrisse, kinno ja kontserdile. Infot oodatakse ja otsitakse inglise keeles (enamasti Google ja Facebook vahendusel), kuid tihti tulemuseta. Lahendusena nähakse info rohkemat tõlkimist ning jagamist ka välismaalaste sotsiaalmeediagruppides. Samuti tekib probleem olukorras, kus treener või mõne retke korraldaja inglise keelt ei räägi. Selle puhul on tihti abiks olnud kohalikud eesti- ja inglise keele kõnelejad, kes instruktsioone tõlkida aitavad. Taas nähakse lahendusena vastavasisulise info tõlkimist ja jagamist näiteks sotsiaalmeedias, müürilehtedel, lendlehtedel või välismaalastele suunatud kogunemistel. Teiseks probleemiks on sarnaselt 2014. aasta uuringule vähene suhtlus kohalikega. Suhtlust kohalikega on peetud üheks olulisemaks eduka kohanemise teguriks 152 ning kohapealse võrgustiku puudumine võib sundida inimesi ka Eestist lahkuma. 2017. aasta integratsiooni monitooringu andmete põhjal puutuvad uussisserändajad kohalikega kõige enam kokku oma tööl või koolis, oluliselt vähem aga teistes olukordades – sõpruskonnas, vaba aega veetes või internetikeskkonnas (vt joonis 9). Kuigi neid, kes ei puutu eestlastega üldse kokku, on pigem vähe, näitavad tulemused, et tihti jääbki kontakt kohalikega piirnema vaid töö või kooliga. Joonis 9. Uussisserändajate kontakti tihedus eestlastega Oma sõpruskonnas, tutvuskonnas 23 21 20 20 12 4 Vaba aja tegevustes, nagu hobid, 15 24 23 23 10 5 kultuuriüritused, sportimine Facebookis, internetifoorumites, blogides 16 20 17 22 19 6 Teie töö juures või Teie koolis 55 17 9 10 7 2 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Peaaegu iga päev Mõnel korral nädalas Mõnel korral kuus Harvemini Ei ole suhelnud eestlastega Vastamata * 2017. aasta Integratsiooni monitooringu andmed, „ Kui sageli olete viimase poole aasta jooksul suhelnud eestlastega?“, N=2844, % 152 Vt nt Hendrickson et al 2011. „An analysis of friendship networks, social connectedness, homesickness, and satisfaction levels of international students“, International Journal of Intercultural Relations, 35: lk 290; World Health Organization. 2018 „Mental health promotion and mental health care in refugees and migrants: Technical guidance”. 80 Kokkupuudet kohalikega pärsib ka kapseldumine rahvuskaaslaste kogukonda – kuigi see aitab ühelt poolt välismaalastel kohalikust elust osa saada, võimaldades võtta ette nt suuremaid matku või spordiüritusi, jäädakse selle tõttu siiski sageli kõrvale ainult eesti keeles või eesti keelt kõnelevate elanike seas jagatud üritustest, mistõttu vaba aja veetmine võib jääda ühekülgseks. Ka välistudengid, kui üldjuhul kõige aktiivsemaid suhtlejad, võivad väga hästi olla võrgustunud isekeskis, kuid mitte kohalike elanikega. Seega on jätkuvalt oluline luua võimalusi uussisserändajate ja kohalike koosõppeks ja kokkupuuteks. Omaette probleemina tuuakse välja ajapuudus. Paljud uussisserändajad õpivad ja töötavad samaaegselt, mille koosmõjul ei jää neile aega keskenduda kultuurile, käia väljas või looduses. Juhul kui puudub kontakt töövälise eluga, võib see viia mingil hetkel taaskord kapseldumiseni ning sealt edasi üksilduseni (vt siinkohal ka vaimse tervise peatükki 4.4). Mitmed intervjueeritud näevad töökaaslastes ning töös piisavat meediumi vaba aja veetmiseks, nautides küll oma ülesandeid, kuid loomata tööväliseid sotsiaalseid suhteid. Lahendus võiks olla tööandjate suunamine oma välismaalastest töötajatele vaba aja veetmise võimalustest rääkima. Samal ajal selgub intervjuudest tööandjatega, et tööandjad üldjuhul ei oma ülevaadet sellest, kuidas nende välistöötajad oma vaba aega sisustavad. Küll aga tuuakse tööandjate poolt esile, et lühiajaline tööjõud on väga motiveeritud tegema ületunde ja töötama nädalavahetuseti, et koguda võimalikult palju raha oma siin viibimise perioodil (mis omakorda vähendavad nende võimalus sotsiaalseks kaasumiseks): „Need, kes tulevad lühikeseks ajaks. Siis nad proovivad päevas võimalikult palju töötunde ära teha. Kui teised inimesed lähevad nädalavahetust veetma, siis ukrainlased on valmis edasi töötama ka nädalavahetusel. Kas saate seda korraldada, kogume raha perekonna jaoks Ukrainas. Nad on pigem keskendunud tööle. Mida teevad vabal ajal, kes nendega tegeleb, me ei tea.“ (tööandja) Lahendused ja soovitused Vaba aja veetmise kõige olulisemaks kitsaskohaks on uussissrändajate ja kohalike omavahelise suhtlemise puudus. Suhtlus kohalikega võimaldab parandada uussisserändajate teadlikkust erinevatest vaba aja veetmises võimalustest. Eriti oluline antud valdkonna juures silmas pidada ning leida viise, kuidas jõuaksid kohalikega suhtlema need uussisserändajad, kes kohalike kõige vähem kokku puutuvad – näiteks need, kes ei õpi ega tööta, sh pererändega tulnud uussisserändajad. Järgnevalt on esitatud mõned võimalused sotsiaalse suhtluse edendamiseks, millest osad sobivad rakendamiseks eelkõige haridusasutustele, teised aga laiemalt kõikidele teistele sidusrühmadele. Eelkõige välistudengite puhul tuleb senisest enam soodustada viise majutamaks kohalikud ja välismaalased kokku elama, sest koos olemine võimaldab luua regulaarset ja igapäevast kontakti ilma selleks eraldi pingutamata. Mõned ülikoolid sellest põhimõttest üliõpilaste majutamisel täna juba lähtuvad, osad siiski aga veel mitte. Koolides, aga ka töökohtadel ja mujal, tuleb soosida üheskoos õppimist ja töötamist. Seejuures võib kaaluda nii ühiseid grupitöid kui ka ühisprojekte, nn väikeste õpigruppide loomist, mis võimaldab tekitada huvi üksteise kultuuri vastu. Kuna intervjuudest johtub, et eestlastel peab olema selge põhjus koos ühise aja veetmiseks, peab ka uussisserändajatel olema võimalik leida ja ühineda ühistegevustega, nagu nt hobigrupp, tööalane tegevus, start- up ideed, häkatonid, vabatahtlik tegevus, (üliõpilas)organisatsioonid jne, laiendamaks oma võrgustikku. Seejuures tuuakse vabatahtlikku tegevust kui võimalikku vaba aja sisustamist, suhtlust ja eneseteostust pakkuvat võimalust intervjuudes korduvalt välja. Seega on ka 2019. aastal ettevõetud Vabatahtlike Värava mitmekeelseks muutmine samm õiges suunas, kuid sealjuures on oluline silmas pidada, et informatsiooni välismaalaste kaasamisest oleks tõhusalt kommunikeeritud mõlemapoolselt – nii uussisserändajatele võimaluste leidmiseks, kui ka tegevuste elluviijatele sõnumiga, et nende poolt pakutavates tegevustes võiksid osaleda ka välismaalased. Üks lihtsamaid viise eestlastega kontakti otsimise lihtsustamiseks ning n-ö lihtsam tee eestlase sõprusringkonda on eesti keele õppimine – intervjueeritud uussisserändajate hinnangul muudab juba üksikute sõnade ja väljendite ütlemine eestlased lahkemaks ja sõbralikumaks (vt selle osas ka eesti keele õppe peatükki 3.3). Eesti keele Uussisserändajate kohanemine Eestis  õppimine nõuab küll lisapingutust, kuid selleks ollakse motiveeritud juhtudel, kui selles nähakse lisaväärtust – kuigi igapäevaseks hakkamasaamiseks on eesti keele oskus Eestis järjest vähem hädavajalik, on sedavõrd palju olulisem rõhutada eesti keele oskuse vajadust just suhtluses – nii isiklikus kui ka potentsiaalselt tööturule sisenemise võtmes (vt selle osas ka tööturu peatükki 3.6 ja tööandjate/töökaaslaste suhtumist eesti keele õppimise vajalikkusesse). Uussisserändajate sotsiaalse võrgustiku loomist ja suhtlemist võib edendada ka teatud liiki mentorluse toetamine (ja tuutorlus), kus kohalik elanik (või hästi kohanenud välismaalane) viiakse kokku uussisserändajaga. Taolisi toimivaid praktikaid võib tuua näiteks Portugalist. Seejuures võib varieeruda see, kuidas taolist tegevust toetatakse – kas see toimub vaid vabatahtlikkuse põhimõttel, toetatakse vaid teatud tegevusi või saavad kohalikud mentorid ka teatud määral tasu oma mentroluse eest. Ka võib varieeruda see, kui pikalt mentor ja uussisserändaja on seotud, näiteks on võimalik edendada ka vabatahtlikke ampse (nt tunni või paari kaupa konkreetseks tegevuseks kohtumine), üheks päevaks kohtumine, või ka korduvalt teatud perioodi jooksul tugiisikuks olemine jpm. Välistööjõu meelitamine ja Eestisse jäämine 3.9.1. Teemavaldkonna lühikirjeldus Selles alapeatükis käsitletakse teenuseid ja tegevusi Eestisse välistööjõu (eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud talentide) meelitamiseks ning nende Eestisse jäämise soodustamiseks, lähtudes eelkõige Eesti tööturu ja välistöötajate perspektiivist. Välistudengite tööturule siirdumist takistavaid probleeme on põhjalikult käsitletud tööturu peatükis. 3.9.2. Analüüsi lühikokkuvõte Eesti on võrreldes teiste Euroopa suurriikidega maailmas võrdlemisi vähetuntud. Kõige enam teatakse Eestit eelkõige IT-sektori ja e-riigi kuvandi poolest. Siiski peavad välistööjõudu värbavad ettevõtted värbamisprotsessi jooksul tihtipeale lisaks töökohale põhjalikult tutvustama ka Eesti riiki ja ühiskonda. Välistööjõu meelitamisel ja Eestisse elama jäämisel on peamisteks argumentideks Eesti turvalisus, e-teenused ja tehnoloogia areng, lihtsus, mugavus ja vähene bürokraatia. Peamisteks Eestist lahkumise põhjusteks on väljakutse leidmise väljaspool Eestit, probleemid kaasatulnud elukaaslaste rakendamisel ja tööturule sisenemisel, sh kohanemisraskused Eestis. Eesti elu negatiivsete külgedena tuuakse välja põhjamaine külm ja pime kliima, elukallidus, keelebarjäär ja raskused keele õppimisel, lennuühenduste vähesus ning lennupiletite kõrge hind, ksenofoobia ja vaenamine ning sellest tulenev turvatunde puudumine. 3.9.3. Valdkonna teenuste ülevaade Eestisse välistööjõu (sh välisõppejõudude) meelitamiseks on loodud mitmeid riiki tutvustavaid veebilehti ja infomaterjale: erinevad veebiportaalid pakuvad Eesti kohta tutvustavat infot erinevatele sihtrühmadele: välisinvestorid (inverstinestonia.com), välistudengid (studyinestonia.ee), teadustöötajad (researchinestonia.eu), välispäritolu kõrgelt kvalifitseeritud töötajad (workinestonia.com), ning turistid ja külalised (visitestonia.com). Mitmed Eestit tutvustavad teenused ja materjalid on vaid inglise keeles ning suunatud kõrgelt kvalifitseeritud tööjõule (nn välistalentidele või tippspetsialistidele), kuid suur osa infomaterjale ja veebilehti on siiski vähemalt osaliselt kättesaadavad nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Välisspetsialistide meelitamiseks on aastatel 2018 ja 2019 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Work in Estonia (WiE) programm koos koostööpartneritega algatanud ja läbi viinud mitmeid tegevusi: organiseeritud on kahel korral välispäritolu IT spetsialistidele tutvumisreis Eestisse (careerhunt.eu), avaldatud on elektroonselt ja füüsilisel kujul uus ümberasumise juhend (Relocation Guide, 2019, kolmas täiendatud versioon), alates 2018. aastast jagatakse Eesti ettevõtetele välisvärbamise toetust, ning loodud on välistööjõu värbamisprotsessi tutvustav rakendus (roadmap.workinestonia.com, 2018). 82  Nii välistööjõu Eestisse meelitamise kui riiki püsivalt elama jäämise seisukohalt on olulised ka mitmekesisust, sallivust ja võrdset kohtlemist edendavad tegevused: näiteks mitmekesisuse kokkulepe, positiivse sõnumiga rändekommunikatsiooni jms tegevused. Tabel 16: Välistööjõu meelitamise alased teenused Teenus Teenuse osutaja Sektor Algus Välisinvesteeringute alase info ja nõustamise Ettevõtluse Arendamise Avalik 2000 pakkumine (investinestonia.com) Sihtasutus (EAS) Eesti kui õpirände sihtkoha tutvustamine SA Archimedes Avalik ? (studyinestonia.ee) Eesti kui teadustegevuse sihtkoha tutvustamine SA Eesti Teadusagentuur Avalik ? (researchinestonia.eu) IT ja tehnika-alaste õpingute ja ettevõtluse IT-akadeemia (TÜ, TTÜ, HITSA) Avalik 2012 võimaluste tutvustamine ja toetamine (studyITin.ee) Eesti kui professionaalse töörände sihtkoha EAS, Teenusmajanduse Koda Avalik 2014 tutvustamine (workinestonia.com) Eesti riigi tutvustamine (estonia.ee) EAS Avalik 2016 Eesti kui reisisihtkoha tutvustamine EAS turismiarenduskeskus Avalik ? (visitestonia.com) Eesti tutvustamine läbi välismaalaste blogide Expat Blog Era 2005 keskkonna Mitmekesisuse kokkulepe, mitmekesise töökoha Eesti Inimõiguste Keskus / Avalik 2015 / märgis ja mitmekesisuse päev Sotsiaalministeerium 2018 Ristmeedia programm "LIVEstonia. Ma elan siin" LIVEstonia / ERR Avalik 2016 Teadlikkuse suurendamine Eesti inimvara seisust ja OÜ Kommunikatsiooni-büroo Avalik 2018 ühisloome võimalikest lahendustest JLP Uussisserändajate kohanemise tugivõrgustik Siseministeerium Avalik 2016 (infolist ja võrgustikukohtumised) Välistööjõu värbamisprotsessi tutvustamine Balti Uuringute Instituut Kolmas/ 2010 Avalik EAS (Workinestonia), Balti Avalik 2018 Uuringute Instituut Värbamiskampaaniad valitud sihtturgudel EAS (Workinestonia) Avalik 2018 (careerhunt.eu) Välisvärbamise toetus EAS (Workinestonia) Avalik 2018 StartUp Visa StartUp Estonia Avalik 2011 3.9.4. Probleemid ja vajadused Välistööjõu värbamisel on Eesti ettevõtjate jaoks eelkõige olulised kaks küsimust: kuidas välistööjõu abil enda asutuse tööjõupuudust leevendada ning kuidas Eestisse välitööjõud kohale saada. Neist teise puhul on olulised nii seadusandlikud piirangud kui ka üldine globaalne võitlus talentide pärast (nn talendiralli) ehk kuidas Eesti suudab silma paista ja olla konkurentsivõimeline võrreldes sellega, mida pakuvad välistööjõule teised riigid. Siinse uuringu raames tööandjatega läbiviidud intervjuudes toodi ühe suurettevõtte poolt välja, et värbamisprotsessis on lisaks töökoha eelistele näitamisele oluline ka Eesti kui sihtkoha promomine: „Mõnikord tuleb selles, ütleme müügifaasis, et sa nüüd enam ei müü ainult seda tööd, mida sa teed siin Eesti riigis asetsevale inimesele, vaid müüd ka Eesti riiki. Oleme viimasel aegadel kasutanud palju ikkagi Work in Estonia materjale.“ (tööandja) Uussisserändajate kohanemine Eestis Ka WiE (2019) uuringust selgub, et Eesti konkureerib välistalentide meelitamises peamiselt Põhja- ja Lääne- Euroopa riikidega. Suurem osa (76%) selles uuringus osalenud Eestisse tulnud välistöötajatest kaalus peale Eesti sihtriigina ka teisi riike: Saksamaad, Hollandit, Suurbritanniat, Poolat, Soomet, Rootsit, Hispaaniat ja Norrat. 153 Eestisse välistalentide meelitamisel ning eelkõige IKT sektoris aitab Eesti ettevõtjaid Eesti võrdlemisi laialt tuntud e-riigi kuvand. Seda promotakse ja kasutatakse teadlikult ka potentsiaalsete välistöötajate värbamisel. Ühe intervjueeritud tööandja hinnangul on Eesti e-riigi toimimine ja jätkuv areng isegi tähtsam kui ülejäänud kohanemist toetavad teenused: „Täna on [e-riik] meie müügiargument, meie ei lähe ühelegi kandidaadile müüma [enda firmat nimeliselt]. Ta tuleb Eestisse sellepärast, et ta teab, et Eesti on nii-öelda e-riik […]. Aga jah, ma olen mõelnud, et e-riik […] oleks jätkusuutlik, et see edulugu jätkuks. [… aga], kaua sa ikka seda e- valitsemist seal kolleegile näitad. Võiks olla midagi uut juba. See on minu jaoks isegi vaat et tähtsam kui see, kas keegi nüüd sai selle nii-öelda nõustamise õigeaegselt, sest tegelikult need inimesed on intelligentsed ja nad saavad aru, et teise riiki tulemine… et nad ei eeldagi, et neid võetakse siin avasüli vastu, et kõik on ette-taha ette ära tehtud.“ (tööandja) Olulise välistööjõu värbamise takistusena toovad tööandjad välja asjaolu, et välismaalt värbamine on ajakulukas protsess, kuid töötajaid on kiiresti vaja – seda takistust peab WiE uuringu põhjal oma ettevõtte puhul oluliseks 76% välisvärbamiskogemuse ja -plaanidega tööandjatest ning see tuleb välja ka siinse uuringu raames intervjueeritud tööandjatelt. Olulise takistustena nähakse ka kandidaadi reaalse kvalifikatsiooni hindamist, kuna see on keeruline ja aeganõudev (62%), liiga kõrget välistööjõule seatud palganõuet (60%), kõrgeid tööjõumaksusid (60%), välismaalt värbamisega kaasnevat suurt halduskoormust ettevõttele (59%) ning välistöötajatele seatud kvooti (58%). Lisaks tuuakse välja ka riigipoolne bürokraatia välistöötaja värbamisel ning majutusega seotud kitsaskohad. 154 Mitmed siinse uuringu raames intervjueeritud tööandjad rõhutasid just välistööjõu mobiilset olemust, st neil, kes on juba teinud otsuse oma kodumaalt lahkuda, ei ole probleemiks probleemide või takistuste tekkimisel taaskord oma elu järgmisesse kohta üle viia. See aga omakorda tähendab, et tööandjad ja tööandjate personalijuhid või teised välistöötajate eest vastutavad isikud peavad pidevalt pingutama selle nimel, et nende asutusele lisandväärtust toov välistöötaja tahaks Eestis pikemalt töötada: „Paremad töötajad, kellel on valida… olgem ausad, me ei ole maailma nii-öelda tohutu sihtkoht, kuhu kõik tahaks tulla. Kui tal on valida, kas [minna] Soome, Rootsi või kuhugi mujale, kus hoiak on natukene vastuvõtlikum, siis ma teen seda ja panen asjad kokku.“ (tööandja) „[…] kõik pingutavad naba paigast ära, et olla atraktiivsed liikuvatele talentidele. Kui Eesti kuvand siin muutub kuidagi kinniseks, ehitame müüre ja läheme uhke üksindusega koopasse tagasi, siis selline kuvand ei aita meile siia uut talenti meelitada.“ (tööandja) WiE (2019) uuringu tulemused näitavadki, et veidi enam kui pooltel (62%) ettevõtetel on kogemust välismaalase lahkumisega Eestist pärast ettevõttes tööleasumist. Kõige sagedamaks lahkumise põhjuseks on tööandjate hinnangul asjaolu, et välistöötaja töötas ajutise viisa alusel ning selle lõppedes pidi ta Eestist lahkuma (55%). Ligikaudu neljandiku (27%) puhul nimetati Eestis lahkumise põhjusena tööalase väljakutse leidmise väljaspool Eestit, 21% juhtudest oli lahkumise põhjuseks välistöötaja elukaaslasele/abikaasale sobiliku rakenduse 153 Anniste, K., Masso, M. (2019). Work in Estonia sihtrühmade välisvärbamise protsessi kogemuse ja rahulolu uuringud 2019. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 154 Ibid, lk 8. 84 mitteleidmine Eestis, ning 14% juhtudest arvasid ettevõtjad, et inimene lahkus Eestis kohanemisraskuste tõttu. 155 Seega on vähemalt kolmandikul juhtudest võimalik välistöötaja lahkumist ennetada toimiva kohanemispoliitika ja tugisüsteemi pakkumisega nii välismaalasele, tema perele kui ka tööandjale. „Bürokraatlikkus võtmes on täna lihtsam hakkama saada. Aga see ei tähenda, et neid inimesi oleks muidu lihtne Eestisse tuua. Meie üldine elukekksond, palgatase. Tippspetsialistide puhul on need inimesed nõudlikumad, valivad rohkem kuhu nad tulevad ja vaatavad muid tingimusi ka, kas on inglise keelset kooli, kas on perearst olemas, kui tolerantne elukeskkond on. Viimase mõne kuu jooksul sellel maastikul häid uudiseid ei ole, üldine meeleolu poliitilisel maastikul teeb ka talentide meelitamise raskemaks, kuigi bürokraatlikus mõttes on asi suhteliselt sujuv.“ (tööandja) Eestisse elama asunud välismaalastest arvas ligikaudu kolmandik (30%), et plaanivad Eestisse jääda pikaajaliselt ning lahkumist pole otsustatud. Kauem kui viis aastat plaanib Eestis elada 8%, kaks kuni viis aastat 16% ning üks kuni kaks aastat 11% vastanuist. Umbes viiendik (21%) küsitlusele vastanud välistöötajatest ei ole oma Eestisse jäämise plaanide osas veel otsustanud. 156 Eestisse elama asunud välismaalased hindavad Eesti puhul kõige enam rahulikku, vaikset ja stabiilset elu, loodust ja puhast õhku ning Eesti e-riiki ja kiiret asjaajamist (vt tabel 17). 157 Tabel 17: Eestis juures meeldivad asjaolud Work in Estonia 2019 Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017 Rahu, vaikus, stabiilsus E-riik, kiire asjaajamine, vähene bürokraatia Loodus, puhas õhk, meri Loodus ja keskkonnakaitse Turvalisus, kord Siin kehtib õiguskord, isikuvabadused ja demokraatia E-riik Võimalus saavutada soovitud elukvaliteeti või elustiili Inimesed Kultuur, sotsiaalsed normid ja väärtused Transport, liiklus Kvaliteetne haridus Lihtsus, organiseeritus, vähe bürokraatiat, Ei ole rassilisi, etnilisi või religioosseid pingeid mugavus Tallinn Sotsiaalsed suhted, võimalus leida kohalikke tuttavaid ja sõpru Ilm, aastaajad Inimeste võimalused mõjutada riigis tehtavaid otsuseid Meelelahutusvõimalused Muu Elukvaliteet, elamistingimused Ei meeldi midagi Ajalugu/kultuur Väiksus Puhtus Kõige vähem meeldivate aspektidena nimetasid välistöötajad WiE uuringus Eestis kohalike inimeste kinnisust, mistõttu on keeruline suhelda ning endale sõpru leida. Lisaks toodi välja ebameeldivate asjaoludena ka Eesti külma ilma ja pimedaid talvi, aga ka elukallidust, sh liiga kõrgeid hindu ja madalaid palku, keelebarjääri ja raskusi keele õppimisel, lennuühenduste vähesust ning lennupiletite kõrget hinda, ebasõbralikku teeninduskultuuri, ksenofoobiat ja rassismi ning sellest tulenevat turvatunde puudumist. 158 Negatiivse suhtumise ning kiire transpordiühenduse olulisuse tõstatasid ka siinse uuringu raames mitmed intervjueeritud tööandjad: 155 Ibid, lk 22. 156 Ibid, lk 7. 157 Work in Estonia 2019. aasta uuringus paluti vastajatel ise välja tuua, mis neile Eestis elamise juures enim meeldib; 2017. aasta eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu uussisserändajate küsimustikus paluti vastajatel valida etteantud märksõnade vahel. Kuigi kahe uuringu lähenemised olid erinevad, olid tulemused võrdlemisi sarnased. 158 Ibid, lk 41. Uussisserändajate kohanemine Eestis  „[…] Ebameeldivad uudised kindlasti ühel hetkel realiseeruvad rahaks, mis jääb siia tulemata ja töökohad mis jäävad siia tulemata. Avatus ja tolerantsus on ülioluline noorele põlvkonnale, keegi ei taha minna mingisse kurja vihasesse riiki, kus võid tänaval peksa saada lihtsalt selle pärast, et näed natukene teistmoodi välja. Nii lihtne see kahjuks ongi. Sellised uudised kipuvad levima ruttu täna päeva meedias“ „Tegelikult alustades ühendustest, kui lihtne siia sõita ja kui lihtne on ära sõita näiteks kui mu vanaema jääb haigeks, kas ma saan nii-öelda nädalavahetuseks minna teda vaatama; või kui vanemad kutsuvad mind jõuluks koju ja ma saan näiteks oma graafiku teada kolm nädalat ennem jõule, et kas ma nagu pääsen nagu siit nii-öelda liikuma.“ Teatud juhtudel võib välistöötajate pikemalt Eestisse jäämist takistada ka välismaalaste seadusest tulenev integratsiooninõue, mille kohaselt peab pikaajalise elaniku elamisloa taotleja valdama eesti keelt vähemalt algtasemel (B1; VMS §234). Kuigi mitmed Eesti tööandjad soosivad välistöötajate eesti keele õpet, leidub siiski veel tööandjaid ja eestlastest (aga ka teistest välismaalastest) kolleege kes välismaalasest töötaja eesti keele õppe vajadust ei mõista ega seda ei soodusta. See toimub eelkõige asutustes, kus peamiseks töökeeleks on inglise keel. Kui aga ettevõtjad või välistöötajad ise pole nõudega kursis, võib välismaalase algtasemel keeleoskuse mitteomandamine hiljem ootamatult saada takistuseks elamisloa pikendamisel ning seeläbi ka Eestisse jäämisel. Meie intervjuud nii ettevõtjate kui ka ettevõtjate katuseorganisatsioonide ning teiste välistööjõuga kokkupuutuvate riigiasutustega (mh ülikoolidega) viitavad, et see teema pole täna veel olulisel määral võimaliku mure- või riskikohana tõstatunud. See võib tähendada omakorda kahte asja – välismaalasi värbavad asutused kas ei pea B1 nõude täitmist oluliseks takistuseks ja eeldavad, et välistöötajad ühel või teisel viisil selle taseme saavutavad, või ei olda nõudega kursis ning ei teadvustata seda kui potentsiaalselt võimalikku riski lähitulevikus enda välistöötajate hoidmisel Eestis. Lisaks välisvärbamisele ja välistööjõu meelitamisele, oodatakse Eestisse ja peamiselt ingliskeelsetele õppekavadele iga-aastaselt õppima ka üle 1000 välistudengi. Välistudengid valivad õpingute jätkamiseks Eesti peamiselt kas ülikoolide kvaliteedi (ranking) põhjal või huvist uue kultuuriruumi vastu. Eesti kui õpirände sihtkoha tutvustamise ja populariseerimisega (sh läbi veebilehe studyinestonia.ee) on SA Archimedes juba mitmeid aastaid järjepidevalt ja tulemuslikult tegutsenud. Samal ajal on alles viimase paari aasta jooksul hakatud suuremat tähelepanu pöörama Eestis kõrghariduse omandanud ehk kraadiõppe läbinud välistudengite Eestisse jäämisele ja nende Eesti tööturule suunamisele. Täpsemalt on välistudengitega seotud probleeme ja lahendusi käsitletud käesoleva aruande peatükis 3.6 (tööturg) ja 3.7 (haridus). 3.9.5. Kokkuvõte ja soovitused Välismaalaste Eestisse meelitamist ning pikemalt riiki jäämist takistavate probleemide lahendused nõuavad mitmel juhul aastatepikkust eesmärgistatud tööd (nt transpordiühenduste paranemine muu maailmaga või ühiskonna poolne suhtumine välismaalastesse, millest mõlemad on mh olulisel määral mõjutatud või sõltuvad ka riigivälistest teguritest ehk mujal toimuvatest arengutest). Mitmeid Eestisse meelitamist ja jäämist takistavad tegureid pole võimalik ka olulisel määral muuta ega mõjutada, näiteks nagu välismaalaste poolt korduvalt nimetatud põhjamaine külm ja pimeda talvega kliima –, kuid nende osas on võimalik inimest põhjalikult ettevalmistada. Kuna Eesti e-edulugu on üks ka välismaalaste hulgas levivatest edulugudest, on oluline hoida selle taset ning toetada innovatsiooni ka selles valdkonnas. Samal ajal on oluline ka ootuste juhtimine ehk selgitustöö nende teemade osas, mis Eestis nii hästi veel pole. Peamise lahendused nii välistöötajate kui ka kõikide teiste välismaalaste hoidmiseks Eestis on aga eelkõige lahendada murekohad, mis on välja tulnud siinse uuringuaruande kõikides teistes peatükkides (st alates keeleõppest kuni vaba aja ning võrgustumiseni). Riik saab omalt poolt toetada sellega, kui rändepoliitika ja eelkõige välistalentide meelitamise osas hoitakse ja teostatakse selget poliitilist eesmärki ning poliitikat – st juhul, kui arengukavades ja strateegiates on eesmärgiks võetud Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasv ning 86  seda nähakse olulisel või osalisel määral toestamas ka välistööjõu ja välistudengite (sh -õppejõudude) Eestisse tulekuga, siis on oluline seda kurssi selliselt ka hoida. 3.9.6. Pre-departure ehk saabumiseelsed teenused Saabumiseelsetest ehk pre-departure teenustest enamiku moodustavad veebilehed, mis jagavad infot vajalike dokumentide, töökoha leidmise, keeleõppe- ja haridusvõimaluste, elukalliduse ja kultuuri kohta ning jagavad kohanemist soodustavaid näpunäiteid. Nii nagu Eestis, on ka paljudes teistes riikides saabumiseelsete teenuste osutamisel suur roll erasektoril, sealhulgas enamasti värbava ettevõtte kulul välismaalastele ümberasumisega seotud teenuseid osutavatel ettevõttetel (nt Jobbatical, Movemytalent, Expat Relocation, Internations GO vmt) kui ka välismaalaste kogukondi ühendavatel võrgustikel (nt internations.org või välismaalasi koondavad grupid sotsiaalmeedias). Eesti ettevõtjate hinnangul on üha tavapärasemaks viisiks sihtriigi elu-oluga paremaks tutvumiseks nö tutvusmisreisid, kus tulevane töötaja käib enne pikemaks ajaks ümberasumist korra või paar ettevõttega ja riigiga tutvumas, teinekord ka koos perega. Sarnasel põhimõttel tegutseb ka Work in Estonia programm Career Hunt, mille raames tuuakse alates 2018. aastast kord aastas 25 parimat kandidaati Eestisse 5-päevasele visiidile tutvumaks kohaliku elukeskkonna ja potentsiaalsete tööandjatega. Enamasti pole siiski Eestisse õppima või tööle asuvatel inimestel võimalik enne Eestisse tulekut kohaliku elu- oluga põhjalikult tutvumas käia (v.a. turistina; või vahetusüliõpilasena, mis mõnedel juhtudel eelneb juba pikemale ja teadlikult valitud kraadiõppele Eestis), mistõttu on peamiseks saabumiseelseks tegevuseks interneti teel või tulevase tööandja/ülikooli kaudu Eesti kohta info otsimine. Kohanemisraskused, mida on põhjalikumalt käsitletud mh vaimse tervise peatükis, on seotud nii põhjamaise kliima (ilm, ajavöönd, vastav riietumine, ka talveks ettevalmistus (D-vitamiin, valgusteraapia) jms), elukalliduse, õigusraamistiku ja kultuurinormide, inimeste hoiakute ja käitumistavadega jmt. Eriti just saabumiseelsete teenuste juures näib kehtivat universaalne fenomen, et inimesed ei tea, mida nad (Eesti kohta) veel ei tea: see tähendab, et üllatused, sh ebameeldivad, selguvad alles riiki kolimise järgselt, kuna saabumiseelselt kas ei osatud seda konkreetset infot otsida või vajalikku infot ei leitud. Siinse uuringu raames läbiviidud just venekeelsetest fookusgruppidest tuli välja, et eelnevad ootused Eesti elu-olu kohta olid kõrgemad kui kohapealne tegelikkus: mõned uussisserändajad olid ebameeldivalt üllatunud Eesti palgatasemest ja palgaerinevustest samal töökohal, aga ka informatsiooni puudusest näiteks erinevate ametisektorite keskmise palga kohta: „Ma töötan IT-valdkonnas, aga ma pakun tehnilist tuge, mitte ei ole arendaja. Mul oli Peterburis palk kõrgem. See oli minu jaoks ootamatu, sest täpset infot palga kohta mul ei olnud, kuigi ma otsisin.“ (uussisserändaja Venemaalt, pererändega tulija) Samuti tõid intervjueeritud ülikoolide tuutorid ja õppenõustajad välja, et ka Eestisse saabuvad tudengid eeldavad Eesti puhul majanduslikult soodsamat elukeskkonda, ning on tihtipeale Eestisse jõudes ebameeldivalt üllatunud kõrgetest hindadest (nt söök, majutus). Samuti puudub soojemast kliimast pärit tudengitel tihtipeale ettekujutus põhjamaisest kliimast, sh talveks tarvilikest ja sobilikest riietest. Ka pangakaardi taotlemisega võiksid ülikoolide esindajate hinnangul välistudengid alustada varem ehk võimalusel juba enne Eestisse saabumist. Seega on uussisserändajatele tervikuna oluliseks abiks informatsioon Eesti elukalliduse kohta (sh näited teatud tüüpiliste kaupade ja teenuste hindadest). Seejuures ei ole tarvis Tallinna ja Tartu kohta eraldi infot koguda: selle asemel võib välistöötajatele või välistudengitele info jagamisel viidata ka veebis juba olemasolevatele võrdlustele (nt numbeo.com, expatistan.com, bestplaces.net jms elukalliduse (cost of living) kalkulaatorid). Siiski näitab juhusliku valiku alusel kaardistatud teiste riikide saabumiseelsete teenuste analüüs, et vaid vähesed riigid pakuvad sisserändajatele põhjalikku saabumiseelset infot või teenustepaketti. Samas pakkusid kõik vaadeldud riigid (vt tabel 18 allpool) informatsiooni näiteks (veebipõhiste) keelekursuste kohta, millega on võimalik alustada juba enne sihtriiki saabumist. Sarnaselt Eestile, on üldjuhul ka teistes riikides olemas riiklikud veebilehed, kus selgitatakse riiki kolimiseks vajalikke dokumente ja nõudeid, tuuakse välja näpunäited kohanemise soodustamiseks, töö leidmiseks või haridusvõimalustest osasaamiseks. Üldjuhul on tegemist Uussisserändajate kohanemine Eestis sarnase informatsiooniga, mida pakutakse näiteks Work in Estonia, Study in Estonia või EURAXESS jt veebilehtedel, kaudselt ka eesti.ee veebilehel. Oluline on siinkohal märkida, et mõned viidatud teenustest ja veebilehtedest on selgelt sihistatud ja kommunikatsiooni mõttes pakendatud otse just sellele sihtrühmale, kes pole veel päritoluriigist lahkunud ehk nn „Before you leave“ alane informatsioon (vt täpsemalt Uus-Meremaa näidet). Taoline eristamine ja tegevuste või informatsiooni prioritiseerimine on oluline, kuna aitab tulevasel uussisserändajal eristada olulist saabumiseelset infot ebaolulisest, saabumisjärgsest informatsioonist. Taolist sihistatud infopakkumist saab soovitada ka Eestile ning taoline informatsioon võiks eelkõige koonduda kohanemisprogrammi veebilehele. Tabel 18. Saabumiseelsed teenused teistes riikides Riik Info Austria Veebileht üldise riigis elamise infoga, mis viib edasi keeleõppe infot käsitlevale lehele. Taani Tutvustav juhend neile, kes soovivad kolida Taani (sarnane Work in Estonia käsiraamatuga Relocation Guide). Sisaldab kontrollnimekirja tegevustest, mis on vajalikud tegemiseks kohe pärast saabumist, ning veebilinke tasuta keele e-kursustele, milles on võimalik osaleda ka veel lähteriigis olles. Saksamaa Spetsiaalselt töötavatele spetsialistidele suunatud veebileht, mis sisaldab teavet integratsioonikursuste, keelekursuste ja infoliini kohta, kust uussisserändajad saavad enda vajadustest lähtuvalt täpsemat infot uurida. Eraldi on olemas ka keelekursuste kohta infot pakkuv veebileht. Luksemburg Veebileht, mis hõlmab infot pakutavate integratsioonikursuste, sealhulgas ühe-päevase tutvustuspäeva (guidance day) kohta, samuti teavet kodanikukursuste ning üldise elu-olu (‘mida oodata’) kohta. Eraldi on olemas ka keelekursuste kohta infot pakkuv veebileht. Holland Veebileht, mis suunab inimesed nn integratsioonikoolidesse integratsioonieksamiks valmistumiseks. Selle kohta tõendite esitamine on kohustuslik, vastasel juhul võib riik sisserännanuid trahvida. Uus-Meremaa Veebileht, mis pakub vajalikku infot, mida peaks uussisserändaja teadma enne lähteriigist lahtumist, samuti näpunäiteid keele õppimiseks ja infot keelekursuste kohta. Kanada Info keelekursuste ja veebileht spetsiaalselt uussisserändajatele mõeldud teenuste infoga. 88 4. HORISONTAALSED VALDKONNAD Kohalikud omavalitsused Lisaks avalikele ja riigiasutuste poolt ning erasektori ja vabaühenduste poolt pakutavatele teenustele pakutakse mitmeid olulisi teenuseid ka vahetult kohalike omavalitsuste poolt. Kuna uussisserändaja elab ja viibib üldjuhul ühes konkreetses omavalitsuses ning tarbib seal erinevaid teenuseid, kaardistati siinse uuringu raames ka kohalike omavalitsuste arusaama ning valmisolekut uussisserändajatele teenuste pakkumiseks või olemasolevate teenuste kohendamiseks. Samuti vaadati, kas ja kui palju on erinevad omavalitsused võtnud endale poliitilise eesmärgi uussisserändajate sihtrühmaga tegelemiseks. Kohalike omavalitsuste esindajate käest uuriti nende vahetuid kogemusi uussisserändajatega, sh milliseid tugiteenuseid antud sihtgrupile kohalikul tasandil pakutakse ning millised on olemasolevad sihtgruppi puudutavad kitsaskohad ja väljakutsed, millega nende hinnangul tuleb tegeleda. Samuti palusime kohalikel omavalitsustel hinnata toimivaid teenuseid ja oma võimekust uussisserändajatele kohanemiseks vajalikke tugiteenuseid pakkuda, lisaks uurisime, kas ja mille osas on omavalitsustel uussisserändajate sihtrühmaga seoses veel täiendavat tuge vaja. Küsime ka uussisserändajate kaasatuse kohta teenuste arendamisel ning palusime võimalusel tuua välja toimivaid häid kohanemist soodustavaid praktikaid. 159 4.1.1. Arengukavad Kuivõrd prioriteetne on uussisserändajate kohanemise ja pikemaajalise lõimumise toetamine KOV-ide arengukavades? Selle uurimisküsimuse raames vaadati üle Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu, Haapsalu ja Valga arengukavad. Materjalide läbitöötamise tulemused näitavad, et eraldiseisvat fookust uussisserändajatele ja kohanemisel arengukavades ei ole – välismaalased ja kohanemine ei ole antud dokumentides läbiv, regulaarne ega süsteemne. Üheski käsitletud kohaliku omavalitsuse arengukavas pole ka otsest tegevuskava seoses uussisserändajate kohanemise toetamisega (v.a. kaudselt Tartu arengustrateegias 2030, kus on välja toodud välistudengite, -õppejõudude ja -teadlaste tuleku soosimine linna). Kuigi osades arengukavades on nimetatud arengukohti, mis soodustavad mh ka uussisserändajate kohanemist kohaliku elukeskkonda, on need eelkõige ära kirjeldatud pigem lõimumise ehk Eesti venekeelse/muukeelse elanikkonna võtmes, mitte niiväga aga uussisserändajate või sisserände võtmes. Näiteks tuuakse arengukavades välja olemasolevaid teenuseid puudutavate infomaterjalide trükkimist erinevates keeltes, keelekümblusmetoodika rakendamist lasteaedade vene õppekeelega rühmades, vähemusrahvuste kultuurisündmuste toetamist, eri rahvuste esindajate koostööd ja kogukondade võrgustumise toetamist – ehk tegevusi, mis on laias laastus suunatud pigem Eesti venekeelsele või muukeelsele elanikkonnale. Kuigi taoline lähenemine otseselt ei välista uussisserändajate osalemise nendes tegevustes, ei pruugi taoline lähenemine ka nende kaasatust soosida ega tagada. Tartu: Uussisserändajate kohanemisel süstemaatiline fookus puudub, v.a. kakskeelse hariduskeskuse loomine. Aastatel 2013-2016 on läbi viidud erinevaid projekte, mis vähem või rohkem puudutavad kaudselt ka kohanemist. Tartul on plaanis luua nn Targa Linna strateegia, kuhu mh peaks tulema sisend ka välistalentide teemal, kuid strateegia koostamine on lükatud 2019. aasta lõppu. Tartu 2030 arengustrateegias on mainitud küll välistudengite tähtsust linna jaoks: „Tartu arengus on tähtis koht õpirändel, mille üheks osaks on kasvav välistudengite, -õppejõudude ja - teadlaste arv, mis ühtlasi muudab Tartu mitmekultuurilisemaks ja avatumaks. 159 Kohalike omavalitsuste poolt pakutavate teenuste ja toe analüüsimiseks viidi läbi telefonivestlused ja/või saadi kirjalikud vastused Tallinna linnavalitsuselt, Tartu linnavalitsuselt, Narva linnavalitsuselt, Haapsalu linnavalitsuselt ja Valga vallavalitsuselt. Uussisserändajate kohanemine Eestis  […] Soositakse elukestvat õpet ning talentide tulemist ja jäämist Tartusse“ (lk 4), ent välistudengite kohanemise toetamise kohta ei ole konkreetset tegevuskava veel loodud. 160 Tallinn: Tallinn on koostamas uut arengukava 2021+. 161 Kavand on valmis ja avalikustatud Tallinna elanikele kommenteerimiseks, sh inglise ja vene keeles. Tagasisidekorje kestis kuni 30. juunini 2019. Kohanemine ja uussisserändajad otseselt arengukava fookuses ei ole, küll aga seonduvad sellega teised külgnevad teemad, eelkõige rahvusvähemuste kultuuri ja koolides toimuva osas. Narva: Rännet käsitletakse peamiselt vaid (linnast) väljarände kontekstis. 2024. aasta visioonina näeb Narva ennast multikultuurse linnana, kuid eelkõige venekeelsest elanikkonnagrupist lähtuvalt. Haapsalu, Pärnu, Valga: Väiksemate linnade arengukavades on ennekõike fookuses sisserände suurendamise vajadus, kuna kohalikud inimesed kipuvad lahkuma Tallinna. Küll aga on kultuuriteemade kontekstis ära toodud rahvusvähemuste kultuuride tähtsustamist, tutvustamist (sh turismi eesmärgil) ning Valga puhul on üheks eesmärgiks seatud ka erineva emakeelega kogukondade lõimimine. 4.1.2. Hetkeolukord Uuringu käigus küsitletud kohalikud omavalitsused lähtuvad pakutavate teenuste planeerimisel arusaamast, et need on mõeldud kõikidele kohalikus omavalitsuses elavatele isikutele, sh uussisserändajatele. Siiski ei näe suurem osa küsitletud kohalikke omavalitsusi mõtet luua eraldiseisvaid spetsiifilisi teenuseid, mis oleksid suunatud vaid uussisserändajatele. Eelduseks on võetud arusaam, et kõiki elanikke koheldakse võrdselt ning kohalik omavalitsus toetab abivajajaid vastavalt vajadustele ja olemasolevatele võimalustele. Samas on intervjueeritud omavalitsused valmis põhimõtteliselt oma teenuseid ka selles suunas arendama, kui selline vajadus peaks tekkima. Küll ei ole neil aga ühtset arusaama selles, kes ja kuidas peaks taolisi vajadusi tuvastama. Suurem osa kohalikest omavalitsustest on taganud suuremal või vähemal määral pakutavate teenuste ja võimaluste kohta info kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kodulehelt eesti ja vene keeles; Tartu linn ja Tallinna linn lisaks ka inglise keeles. Läbiviidud intervjuudes omavalitsuste esindajatega väljendatakse küll seisukohta, et uussisserändajatel on võimalus alati pöörduda kohalikku omavalitsusse, kus neile antakse vajalikku informatsiooni ning vajadusel suunatakse spetsiifilistele küsimustele vastamiseks ja abi saamiseks edasi – kuid tuginedes intervjuudele uussisserändajate endiga, pole siiski kindel, et taoline abi saamine on alati kõige kiirem ja kvaliteetsem või et kohaliku omavalitsuse ametnikud ise oleksid saanud vajaliku ja põhjaliku ettevalmistuse selle sihtrühmaga tegelemiseks. Intervjuudest johtub, et sageli võib esimeseks takistuseks osutuda hoopis ametniku keelebarjäär. Samuti jääb intervjuude põhjal ebaselgeks, kas või kui palju kohalikud omavalitsused ise aktiivselt soosivad uussisserändajate pöördumist nende poole erinevates küsimustes. Kõige rohkem on uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisega tegelenud Tartu linn ja Tallinna linn, kus on vajaduspõhiselt täiendatud ja parendatud pakutavaid teenuseid ning vajaliku info jõudmist antud sihtrühmani. Nii on näiteks Tallinna linn koondanud uussisserändajate jaoks vajaliku informatsiooni oma kodulehele, kus teenuste andmekogus on ingliskeelse vaate juurde loodud eraldiseisev alaosa „For Newcomer“, kuhu on koondatud informatsioon antud sihtgrupile rohkem huvipakkuvates küsimustes: üldinfo linna kohta, info eluaseme registreerimisest, olulistest põhiteenustest, linnatranspordiküsimustest. Teenuste andmekogu ingliskeelsete kasutajate seas on kõige populaarsem teenus just elukoha registreerimine, seejärel mänguväljakute kohta infot andev teenusekaart ning erinevate sportimisvõimalustega tutvumine. Avalike teenuste kättesaadavuse lihtsustamiseks on Tallinna linn planeerinud e-teeninduskeskkonna taotlen.tallinn.ee edasiarendamist, kus 2018. aastal loodi näiteks 8 uut teenust, mida Tallinna linna sõnutsi kasutavad ka uussisserändajad. Samas on antud keskkond ainult eestikeelne ehk uussisserändajad saavad seda kasutada ainult kas iseseisvalt tõlkides või kasutades eesti keelt kõneleva inimese abi – teisisõnu, see ei ole kohandatud välismaalase vaatele. Ühe lõimumismeetmena viib Tallinna linn ellu Tallinna Kodurahuprogrammi, milles kirjeldatud eesmärgiks on luua usaldusväärseid suhteid eri rahvuste vahel ning kaasata Tallinna linnas elavaid rahvusvähemusi erinevates valdkondades. Programmist toetatakse projektikonkursside alusel vähemusrahvuste kultuuriseltside 160 Tartu Linnavolikogu 16. aprilli 2015. a määrus nr 64. Arengustrateegia Tartu 2030. 161 Sh inglise keeles: Tallinn.ee. Development Plan 2021+. 90 mittetulunduslikke projekte, näiteks kultuuripärimuste tutvustamiseks, traditsiooniliste tähtpäevade tähistamiseks, lõimumisküsimuste arutamiseks jmt. 2019. aastal viidi läbi kolm projektikonkursi vooru, kus toetati ühtekokku 68 projekti kogusummas 186 000 eurot. Paraku suurem osa projektidest ei käsitle otsese sihtgrupina uussisserändajaid, selle sihtrühma kaasatuse osas ei ole ka eraldi arvestust peetud. Põhimõtteliselt on aga võimalik antud projektikonkursside kaudu adresseerida ka uussisserändajatega seotud tegevusi. Uussisserändajatele pakutakse teenuseid ka Tallinnas loodud Eesti Rahvusvahelises Majas, kus Eestisse saabunud isikud saavad taotleda isikukoodi, registreerida elukohta, saada infot elamislubade, samuti laste haridusküsimustes lasteaedade ja koolivõimaluste kohta. Samal ajal on Eesti Rahvusvahelise Maja teenused suunatud eelkõige Eestisse saabuvatele välisspetsialistidele, ning ka intervjuud näitavad, et paljud uussisserändajateni ei ole sellest teenustest teadlikud. Ka tööandjatega intervjuudest selgub vajadus taolise koha järele Tallinnas, kust saaks kohanemist toetavat kokkuvõtliku informatsiooni mh vene keeles. Ka Tartu on loonud eraldi teenusekeskuse uussisserändajate toetamiseks. Koostöös Tartu linnavalitsuse, Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooliga on loodud Tartu Välismaalaste Teenusekeskus (Tartu Welcome Centre), kuhu saavad pöörduda kõik välismaalased, kellel on tekkinud küsimused seoses kohaliku eluoluga. Teenusekeskus pakub kohapeal individuaalset konsultatsiooni ning kord kuus plaanitakse läbi viia seminare, kus jagatakse põhjalikumat infot ühe kindla teemavaldkonna kohta. See on oluline edasiminek võrreldes näiteks 2014. aastal läbiviidud uussisserändajate kohanemise uuringuga, mil koostöö linna ja Tartu erinevate kõrgkoolide vahel oli küll mõlema osapoole hulgas soovitud ja tahetud, kuid kus reaalne koostöö oli tol hetkel pigem mittetoimiv. Teenusekeskuse senise ja lühiajalise kogemuse põhjal pöörduvad inimesed konsultatsioonile esmalt praktiliste sisseelamisküsimustega, nagu näiteks pangakonto avamine või tudengi sooduskaardi vormistamine, kuid peale esmaste toimingute sooritamist lähevad teemavaldkonnad sügavamaks ning edasi pöördutakse keskuse poole juba küsimustega, mis puudutavad näiteks perearsti leidmist, töövõimalusi, juriidilist abi jmt. Seega kuigi üldine valmisolek, vähemalt kahe eelnevalt kirjeldatud omavalitsuse näitel, on tänaseks loodud, pöörduvad uussisserändajad kohalikesse omavalitsustesse vahetult siiski harva. Neil juhtudel pöördutakse peamiselt erinevate linnaelu puudutavates küsimustes, nagu näiteks ühistranspordi kasutamine, elukoha registreerimine, laste- ja peretoetused, haridusküsimused jm. Üksikutel juhtudel on intervjuude põhjal pöördutud ka teiste teemadega, millega kohalik omavalitsus on juhtumipõhiselt tegelenud. Näiteks Narva linnavalitsus tõi ühe pöördumise põhjusena välja abi otsimise spetsiifiliste dokumentide täitmiseks ja esitamiseks; Valga linnavalitsus tõi välja aga välja juhtumi, kus kohalikku omavalitsusse pöörduti, kuna tekkis raskusi perearsti leidmisega. Kuna ka kohalikele elanikele on kohalik omavalitsus peamine kontaktpunkt erinevate kohaliku eluga seotud küsimuste lahendamiseks, on vajalik tekitada taoline teadlikkus otse omavalitsusse pöördumiseks ka uussisserändajate hulgas. Eraldiseisvalt tõi mitu kohalikku omavalitsust välja haridusvaldkonnas kooliealiste uussisserändajate eestikeelsesse kooli õppima asumise, millega seoses on koolid rakendanud vajaduspõhise individuaalse õppekava rakendamise võimalust, mis võimaldaks õppida intensiivsemalt eesti keelt ning esimesel võimalusel ja sujuvamalt minna üle tavapärasele õppekavale. Toodi välja ka, et päris palju küsimusi lahendatakse juba kooli tasandil ära, kuna saabunud perekondadel tekib kooliga tihedam kontakt ning kooli kaudu saadakse kätte rohkem vajalikku lisainfot kui omavalitsusega suheldes. Samal ajal on teada probleemid mõnedes teistes Eesti omavalitsustes (nt Maardus), 162 kus on väljendatud seisukohta, et välisriigi kodanikest lastele, kes on rahvastikuregistrisse kandmata (st nt pikaajalise viisaga kuid lühiajalise töötamise registreerimisega saabunud perede lapsed), ei saa ega ei tohi omavalitsus tagada kohta lasteaias ega koolis; samal ajal sätestab EV põhiseadus igaühe õiguse haridusele. Kas ja kuidas konkreetsed juhtumid lahenevad, pole teada, kuid oluline on siinkohal märkida, et mh taoliste juhtumite tulemusena, aga osaliselt ka rändekriisiga seotult, on Eesti omavalitsuste teadlikkus uussisserändajate sihtrühmast ja valmisolek nendega tegelemiseks olulisel määral tõusnud. Seda võrreldes 2014. aasta uuringu tulemustega, millest selgus, et pea ükski toona intervjueeritud omavalitsus ei olnud teadlik uussisserändajate sihtrühmast ega sellest, kas, kes ja kuidas peaks nendega üldse tegelema, sh neil teemadel kaasarääkimiseks ja/või neile tegevuste ja teenuste pakkumiseks. 162 Vt täpsemalt Postimees. 18.09.2019 “Maardu linnapea: varsti peame koolidest eemaldama Ukraina sisserändajaid”. Uussisserändajate kohanemine Eestis 4.1.3. Probleemid ja vajadused Olemasolevate kitsaskohtadena tõid kohalikud omavalitsused välja keelebarjääri, mis tekib uussisserändajatega, kes ei valda inglise või vene keelt, mistõttu muutub neile teenuste osutamine ajamahukamaks. Samal ajal toovad intervjuud uussisserändajatega välja, et sama olukord on välismaalaste endi hinnangul hoopis omavalitsuste ametnike hulgas – ametnike inglise keele oskus ei ole ka uussisserändajate hinnangul alati piisav vahetuks suhtlemiseks. Intervjueeritud omavalitsused toovad lisaks välja ka suurt töökoormuse tõusu sügisperioodil seoses välisüliõpilaste elukoha registreerimisega ning D-viisaga Eestisse saabuvate rahvusvaheliste tudengitega, kes ei kvalifitseeru näiteks kohanemisprogrammi, kuid kes ei saa ka piisavalt tuge Eesti elukeskkonnas sujuvamaks sisseelamiseks. Eraldi tõstatasid omavalitsused probleemse kohana just taolised olukorrad, kus kohalikku omavalitsusse saabub perekond, kelle Eestis viibimise aluseks on lühiajalise töötamise registreerimine (D-viisa), kuid kellel pole võimalik lühiajalisest viibimisest tulenevalt oma elukohta rahvastikuregistris registreerida. Juhul, kui taolises peres on kooliealised lapsed, ei pruugita neile tagada koolikoht nende elukohajärgses koolis või lasteaiaasutuses. Väiksemates kohalikes omavalitsustes puudutavad kohanemise kitsaskohad tihtipeale mitte ainult uussisserändajaid, vaid kogu kohalikku elanikkonda. Näiteks toodi ühes väiksemas intervjueeritud kohalikus omavalitsuses esile esmatasandi arstiabi puudulikkuse, kuna olemasolevatel perearstidel on nimistud täis. Sealhulgas pole piirkonnas võimalik saada ka ingliskeelset perearstiabiteenust. Puudulik on ka eriarstiabi kättesaadavus, milleks kohalik omavalitsus maksab kohalikele elanikele sõidutoetusi, et neil oleks võimalik saada vajalikku abi lähimast suuremast linnast. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teatud teenuseid keerulisem pakkuda ning vajaliku teenusepakkumise arendamine ei puuduta seega ainult selle kättesaadavaks muutmist uussisserändajatele, vaid ka teistele kohalikele elanikele. Teisisõnu tuleb antud juhtudel arendada teenust lähtuvalt ja muuhulgas kooskõlas kohalike elanike vajadustega. Vastavalt tekkivatele vajadustele ning olemasolevatele võimetele ja võimalustele tegelevad kohalikud omavalitsused juhtumipõhiselt nende juurde pöörduvate uussisserändajatega individuaalselt. Intervjueeritud omavalitsuste sõnutsi suunatakse vastavalt vajadusele uussisserändaja täiendava info ja toe saamiseks teiste kohalikus omavalitsuses asuvate teenusepakkujate juurde. Intervjuude käigus jäi siiski lahtiseks küsimus, kas ja mil määral on omavalitsuste töötajad piisavalt teadlikud kõikidest uussisserändajatega tegelevatest organisatsioonidest (sh mitte ainult riigiasutustest, vaid ka teenuseid või tegevusi pakkuvatest vabaühendustest, keeleõppe võimalustest jmt), kelle juurde neid vajadusel suunata. Eraldi probleemse teemana tõid kohalikud omavalitsused välja eesti keele õppe, mida on küll võimalik õppida nt Töötukassa koolitusrahade toel (ainult nendel, kes on Töötukassas arvele võetud), eraviisiliselt või vähestes omavalitsustes ka mitteformaalselt näiteks keelekohvikutes (Tallinn, Narva, Tartu), kuid neist võimalustest hoolimata tuntakse, et uussisserändajatele suunatud eesti keele õpe peab olema riigi poolt senisest palju rohkem toetatud. Eesti keele oskus on intervjueeritud kohalike omavalitsuste hinnangul vajalik, et Eesti eluga paremini ja kiiremini kohaneda ning tööturul hakkama saada. Eraldiseisva näitena võib küll tuua välja Narva linna, kus uussisserändajad on valdavalt venekeelsed, ning kuna vene keel on kohalikul tasandil levinud suhtluskeel, kohanevad uussisserändajad kohaliku (venekeelse) eluoluga suhteliselt kiiresti. Paraku pole aga ei neil ega ka teistel kohalikel muukeelsetele inimestele piisavalt võimalusi eesti keele praktiseerimiseks, mis piirab mõlema sihtrühma nii tööturule suundumist kui ka kohanemist ja pikaajalist lõimumist. Kuigi intervjueeritud kohalike omavalitsuste esindajate sõnul on eesti keele õppimise toetamisel suureks abiks Tallinnas ja Narvas käivitatud eesti keele majad ja kohaliku omavalitsuse tasandil levinud vabaühenduste poolt läbiviidavad keelekohvikud, kus ka uussisserändajad saavad tuge eesti keele praktiseerimisel, siis tõdetakse, et ainuüksi neist ei piisa, et tagada jätkusuutlik ja näiteks tööl hakkamasaamiseks vajalik eesti keele õpe. Siinse uuringu raames intervjueeritud tööandjad ei olnud üldjuhul välistööjõuga seonduvalt omavalitsustelt tuge saanud; sealjuures mõned neist ei pidanud seda ka vajalikuks ning osade puhul võime ka oletada, et nad ei näe ka täna omavalitsusi oluliste partneritena uussisserändajate valdkonna arendamisel. Vajadus omavalitsuse toe järele näib osade tööandjate hinnangul olevat ennekõike vajalik just töötaja elukoha registreerimisel ning lasteaia või koolikoha leidmisel: 92  „Välistöötaja lapsele oli kooli vaja abiõpetajat, siis läbi Tallinna sotsiaalosakonna õnnestus tal see isegi saada nii et Eesti riik maksis selle kinni, nagu tavalisele kohaliku lapsele.“ (tööandja) Mitmed tööandjad ei osanud omavalitsuste puhul ka suurt panust näha põhjusel, et paljud teenused on hallatud riigi tasandilt; samuti põhjusel, et tööandjatel endil puudub täpne ülevaade rollide või teenuste jaotusest riigi ja kohalike omavalitsuste vahel: „Siin on alati see küsimus, kas kohalikud teenused on kõigile kättesaadavad. Siis on see, et kohalik teenus peab olema kättesaadav riigikeeles. Võiks ju olla inglise keeles ka. Ma ei tea kas see on või ei ole, ma ei kasuta neid teenuseid. Puhtalt erasektori asjad, kui see toimib, siis ei näe, et linn peaks midagi veel tegema. Linn tagabki selle, et ühistransport toimub, avalikud teenused, turvaline linnaruum. Need üritused, mis on kõigile kodanikele avatud, siis kõik saavad sinna minna. Tasuta üritusi on palju.“ (tööandjate esindaja) Samas oli ka tööandjaid ja nende esindajaid, kes nägid et kohalik omavalitsus võiks kohanemispoliitikas ja kohanemise toetamisel senisest suuremat rolli mängida, sh infopakkumises, nõustamises jmt: „Kindlasti, igasugune abi on teretulnud. Kasvõi ma ei tea, nõustamisteenus, elamispinnaga nad ei saa aidata. Ma ei tea, ma ei oska öelda. Aga […] raske on niimoodi vastata. Äkki mingisugused ekskursioonid või midagi sellist sisserändajatele?“ 163 (tööandja) „KOV-id võiksid rohkem mängida rolli kui näiteks vaja riiki tutvustada. Mingid programmid on ikka olemas. Ei saa öelda, et nad poleks osalised. Tallinna linn on esindatud rahvusvahelises majas. Küsimus pigem selles, et inimene ei tea küsida neid asju.“ (tööandja) Intervjueeritud kohalikud omavalitsused ise aga ettevõtteid kui potentsiaalseid partnereid kohanemise toetamises või teenuste pakkumises välja ei pakkunud. 4.1.4. Lahendused ja soovitused Kohalikud omavalitsused tegelevad uussisserändajatele suunatud teenuste arendamisega eelkõige vastavalt vajadusele, olemasolevatele võimalustele ja võimekusele. Kõige rohkem pööravad teenuste arendamisele tähelepanu Tartu linn ja Tallinna linn, kes teevad teatud ulatuses koostööd ministeeriumitega, ettevõtete ja kõrgkoolidega, eesmärgiga parendada uussisserändajatele suunatud tugistruktuuri ja -teenuseid. Näiteks Tartu välismaalaste teenusekeskusel on plaanis lähitulevikus pakkuda rohkem erinevaid teenuseid, sealhulgas privaatset nõustamisruumi nõudvtat rände-, karjääri- ja maksunõustamist. Tallinna linn on korraldanud ümarlaua kolmandate riikide kodanike kaasatuse ning linnavõimu ja kodanikuühenduste koostöö teemadel. Samas ei näe linn otsest vajadust uussisserändajatele eraldi teenuste väljaarendamiseks, käsitledes neid võrdväärselt teiste linna elanikega. Üheks soovituseks on Tallinna linna kodulehe venekeelses ja ingliskeelses vaates luua eraldi osa Eestisse saabunud uussisserändajatele, kuhu on koondatud esmast kohanemist toetav informatsioon. See informatsioon ei pea dubleerima juba muud, paljudes teistes kohtades olemasolevat kohanemisalast informatsiooni, kuid kuna linna veebileht võib uussisserändajale olla esimene kontaktpunkt, siis peaks seal minimaalselt olema viited ka teistele kohanemisalastele veebilehtede, sh kohanemisprogrammile. 163 Vastuseks küsimusele, kas KOV-ist oleks abi vaja ning kui jah, siis mille osas? Uussisserändajate kohanemine Eestis Lisaks tasub nii Tallinna kui ka Tartu omavalitsuse asutustes (nt linnaosavalitsused), kuhu ka uussisserändajad pöörduvad (nt elukoha registreerimine või lastega seotud toimingud), panna üles visuaalselt eristuvat informatsiooni, näiteks plakati-postri kujul, mis pakub informatsiooni rahvusvaheliste majade, nõustamisekeskuse või kohanemisprogrammi olemasolust. Teenuste arendamisse kohalikul tasandil ja kohalike omavalitsuste poolt kaasatakse uussisserändajaid endid paraku episoodiliselt ja ilma läbimõeldud süsteemita, st eelkõige individuaalselt saadud tagasiside kaudu. Samal ajal on ka ebaselge, kas ja kui palju uussisserändajate poolt antud sisendit otseselt arvesse võetakse. Väiksemates kohalikes omavalitsustes, kus uussisserändajatele eraldi teenuseid ei pakuta, pole ka loodud võimalusi sihtrühma otseseks kaasamiseks teenuste arendamisse. Ühe kohalik omavalitsuse esindaja sõnutsi võiks omavalitsus pöörata küll rohkem tähelepanu rändeteemadele, aga taolist ennetus- ja ettevalmistustöö tegemist takistavad omavalitsuse töötajate piiratud ajalised ressursid. Põhimõtteliselt ollakse valmis rändevaldkonna teemadega, sh kohanemise toetamisega, kohalikul tasandil tegelema, kuid selleks eeldatakse ka eraldi sihtfinantseerimist riigi poolt, näiteks eesti keele õppe toetamiseks. Lisaks omavalitsustele, on Eesti Linnade ja Valdade Liidus (ELVL) loodud 2018. aasta sügisel lõimumise töörühm, mille ülesandeks on ettepanekute tegemine kultuuriministrile lõimumispoliitika valdkonnas. Kevadel 2019 riigieelarve läbirääkimiste raames tehtud ettepanekute tulemusena võttis lõimumise töörühm eesmärgiks koostada hiljemalt 2020. aasta II kvartaliks teenusekaart, mida saavad sealhulgas kasutada Eestisse elama asunud uussisserändajad. Selle näol oleks tegu erinevaid kohaliku omavalitsuse ja riigi poolt pakutavaid teenuseid tutvustava infomaterjaliga, kus oleks samuti kirjas info perearsti leidmise kohta. See oleks kättesaadav brošüürina kui ka digitaalsel kujul, sealhulgas inglise ja vene keeles. Samuti tegi ELVL lõimumise töörühm 2019. aasta oktoobris toimunud omavahelisel kohtumisel neli uut ettepanekut, mille hulgas on näiteks viia kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvatele ametnikele läbi kesksed koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel. Samuti soovitakse riigi ja omavalitsuste koostöös viia läbi uuring, selgitamaks välja kitsaskohad uussisserändajate kohanemisel ja neile teenuste osutamisel, mille eesmärgiks on kujundada konkreetsed ettepanekud riigile ja omavalitsusele täiendavate meetmete rakendamiseks. Ettepanekute elluviimine oleks rahastatud riigieelarvelistest vahenditest. Tööandjate vaates nähakse tulevikus omavalitsustel suuremat rolli uussisserändajatele just kohaliku elu tutvustamisel ning selle tagamisel, et kohalikul tasandil toimiksid ning tagatud oleksid kõik seadusega ettenähtud teenused. Uussisserändajad sotsiaalmeedias Eestisse saabuvad uussisserändajad (või Eestisse tulla plaanivad välismaalased) kasutavad info otsinguks ja abi saamiseks aktiivselt ka erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid ja intervjuude põhjal võib öelda, et paljude jaoks ongi sotsiaalmeedia üks peamisi infokanaleid. Seega mõistmaks uussisserändajate vajadusi ja eluga Eestis esilekerkivaid küsimusi, vaatlesime uuringus ka erinevaid sotsiaalmeedia gruppe, tuvastasime ja kaardistasime seal sagedasemad uussisserändajate poolt tõstatavad teemad ning andsime hinnangu sellele, kuivõrd need kattuvad kohanemisprogrammi raames käsitletavate teemadega. Valdkonnad, mille osas uussissrändajad ja teised, Eestis juba pikemaajaliselt viibivad välismaalased sotsiaalmeedias sõna võtavad, kattuvad suuresti ka teemadega, mille üle arutleti individuaal- või fookusgrupi intervjuudes ja/või mille tuvastasime sekundaarallikate analüüsis. Sotsiaalmeedia gruppides postitava analüüsimise eesmärk oli eelkõige kaardistada, millist funktsiooni sotsiaalmeediagrupid uussisserändajate jaoks täidavad, millised teemad on uussisserändajate jaoks huvitavad või olulised, millised tõstatatud teemad kattuvad kohanemisprogrammi teemadega ja/või üldisemate kohanemisega seotud väljakutsete lahendamisega. Sellest saadav informatsioon aitab lisaks uussisserändajate ja välismaalaste hulgas esilekerkivates probleemidest parema ülevaate saamisele paremini sihistada ka kommunikatsiooni - nii kohanemisprogrammi alast kui ka muud rändevaldkonnaga seotud kommunikatsiooni. Oluline on märkida, et sotsiaalmeedia grupid ning seal liikuv informatsioon ei ole teisejärgulise tähtsusega – Eesti kohta käivaid gruppe on palju, mitmete gruppide liikmeskondade arv on suur ning infot postitatakse ning eri teemade üle arutletakse palju. Teisisõnu võib (sõltuvalt postitustest ning postitajate aktiivsusest) neis tekkida ka 94 teatav üldine foon Eesti kohta – positiivne, negatiivne või neutraalne -, mis kindlasti mõjutab ka inimeste hoiakuid ning seeläbi ka kohanemist ja/või pikemaajalist lõimumist. Sestap tasub ka tulevikus seda valdkonda jälgida ning uurida, kuidas narratiivid ajas muutuvad, nt võib sotsiaalmeedia analüüs olla tulevikus integratsiooni monitooringute osa. Kaardistus tuvastas suurel arvul erinevaid sotsiaalmeedia gruppe (vt tabel 19). Kuna suurimad Eestisse kolmandatest riikidest saabuva uussisserändajad on pärit Venemaalt ja Ukrainast, toome analüüsis eraldi välja võrdluse venekeelsete ning suurimate ingliskeelsete gruppide. Tabel 19. Sisserändajaid koondavad sotsiaalmeedia grupid (seisuga august 2019) Grupp Liikmed Üle-eestilised grupid Expats in Tallinn/Estonia 10,578 Foreigners living in Estonia 6,163 Expats in Tallinn, Estonia 5,118 Tallinn Expats 3096 Понаехали в Эстонию 1787 Expats & foreigners in Estonia Regionaalsed, mittespetsiifilised Tallinn Expats 3,096 Foreigners in Tartu 2,497 Lastega seotud grupid Moms of Tallinn 394 Families with kids in Tartu 150 Töö ja majutuse otsimisega seotud grupid Expat jobs in Tallinn 8298 Tallinn Renting Flat & Accommodation 4845 Job Offers in Estonia - http://estonia.jobrat.net 2612 Erasmus in Tallinn/accommodation 6,800 Erasmus in Tallinn University 3,100 Degree Students of the University of Tartu 2,425 Erasmus & International students in Tartu 1100 ESN Tartu Sports 1000 UT International Staff 89 Sport, ühised huvid, vaba aeg For socializing: expats in Tallinn/Estonia 1,800 Tallinn Board and Card Games 841 ESN Tallinn Sports 814 Tartu Ülikooli Väitlusklubi/University of Tartu Debate Club 558 Basketball Tartu 237 Tartu Nightlife/Tartu ööelu 216 Book Club Tartu 70 Tartu Cricket Club/Tartu Kriketi Klubi 52 Keel, etniline taust, religioon (valikuline nimekiri) Українці в Естонії 1437 Украинки в Эстонии/Українки в Естонії 335 Españoles en Estonia 775 Uussisserändajate kohanemine Eestis  UT Korean Culture Club 559 Eesti moslemid 423 Espanol en Tartu 223 Tartu Muslims 221 Italiani in Estonia 826 Italiano a Tartu 216 Estonia-Latina (Latinos in Estonia) 510 Australians and New Zealanders living in Estonia 235 Pakistanis in Estonia 181 * ESN gruppe on palju lisaks, neid tehakse iga akadeemilise aasta või semestri kohta uuesti ** liikmete arv 4. august 2019 seisuga 4.2.1. Analüüsimeetod ja kaardistatud grupid Sotsiaalmeedia gruppide kaardistuses vaadeldi ainult Facebook keskkonnas olevaid gruppe. Analüüsi käigus uuriti süvitsi seitsme erineva sotsiaalmeedia grupi postitusi ning neis kaardistati fookusteemad ning Eestis elavate välismaalaste poolt väljendatud vajadused, arvamused ja hoiakud. Algselt piiritleti vaatlusperiood vahemikuga aprill–mai 2019, kuid tulenevalt grupist laiendati ka vaatlusperioodi postituste arvu suurendamiseks või valiti teine vaatlusperiood. Gruppide postitused ja/või postitustele antud kommentaarid jagati 16 teemavaldkonda (nt elamisload, tervis, töö ja ettevõtlus, vaba aeg, võrgustik jm) ning neist sisalduvat infot kirjeldati eristatud teemavaldkondade lõikes kvalitatiivselt. Vt sotsiaalmeedia kaardistuse metoodikat, uuritavate gruppide ja postituste arvu jm uuringuaruande lisas 1 (metoodika). Gruppide profiilide omavaheliseks paremaks võrdluseks on joonisel 10 ära toodud erinevate gruppide postitused sama perioodi võrdluses (10. aprill - 31. mai 2019). Kuna grupid on erineva postitamissagedusega, on teemade osakaal välja toodud toodud protsentides (%), mitte absoluutarvudes. Joonis 10. Võrdlus erinevate FB Eestis elavate uussisserändajate gruppide vahel fookusteemade kaupa, % 164 164 Joonisel on välja toodud viie peamise grupi postitused – arvuliselt on iga algatatud postitus on üks (1) ühik, postituste alla kirjutatavad kommentaarid ei ole eraldi ühikutena kirjas. Sellest tingituna on mõnel teemal tehtud vaid üksikuid postitudi, aga analüüsiosas on siiski palju infot, kuna teema on vallandanud palju reaktsioone ja seda on palju kommenteeritud. 96  100 90 Понаехали в Эстонию Foreigners Living in Estonia 80 Expats in Tallinn, Estonia Foreigners in Tartu 70 60 50 40 30 20 10 0 * kvantifitseerivaks ühikuks on algatatud postitused; postitustele antud kommentaarid ei ole arvuliselt sisse arvestatud, kuid kajastuvad analüüsis; järjestatud kahanevas järjekorras „Expats in Tallinn“ grupi põhjal 4.2.2. Elamisload Venekeelsed grupid Elamislubadega seotud postitused moodustasid grupis Понаехали в Эстонию kõige suurema kategooria ja enamasti pälvisid ka reaktsioone grupiliikmetelt (st postitusi kommenteeriti). Elamislubade teemal esitati küsimusi, mis olid seotud elamisloa tüübi muutmisega, pikaajaliste elamislubade erinevustega (sh nende saamise tingimustega); aruteluks tulid ka kvoodid ja palgakriteeriumid (need teemad leidsid kajastust ka grupis Ищу совета (Эстония)) ning kvoodid ja taotluse PPAsse sisseandmise aeg; samuti küsiti, kuivõrd on D-viisaga juurdepääsetavad teatud teenused (pank, kool jm). Lisaks arutati Eestis viibimise tingimusi (nt kuivõrd rakendub 183 päeva Eestis viibimise tingimus kaugtöö puhul) ning elamisloa katkemist töölepingu katkemisel. Eesti ametnikke nähti üldiselt inimlikena ja arvati, et nad püüavad küsijaid abistada, kuigi vahel tulevad vastused aeglaselt ja järjekorrad on pikad. Siiski mainitakse, et erinevatest PPA büroodest on saadud erinevaid vastuseid, mida osade vastajate poolt tõlgendatakse kui info varjamist. Ingliskeelsed grupid Ingliskeelsetes gruppides ei kerki elamisloaga seotud teemad esile kuigi olulistena. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid – nt vaadeldud periood oli lühem kui venekeelsete gruppide puhul; gruppides on nii KRK kui ka EL kodanikud (kelle jaoks need küsimused ei ole aktuaalsed); õpirändega tulijaid instrueeritakse ülikoolide orientatsioonikursustel vm. Siiski esitati üksikuid küsimusi, mis olid seotud pikaajalise viibimisega Eestis, Eestis D-viisaga viibimisega, kaasatuleva abikaasa elamisloa kohta, startup-viisade kohta, laste koolivõimaluste kohta. 4.2.3. Töö- ja ettevõtlus Töö ja ettevõtlusega seotud küsimused olid üsna sagedased kõikides gruppides, ent erineval moel. Venekeelsed grupid Uussisserändajate kohanemine Eestis  Grupis Понаехали в Эстонию olid selle kategooria postitustest umbes kolmandik administraatori poolt postitatud (kes tegeleb tööjõu värbamisega Eestisse) – vabad töökohad, Eesti tööturul vajaminevad oskused ja seadusandlus. Lisaks pakutakse üksikutes kuulutustes tööd ja uuritakse, millised keskkonnad on tööotsinguks parimad, sh jagatakse infot jooksvate sündmuste kohta (nt IHE/Töötukassa koolitused). Selles grupis on tõenäoliselt paljud liikmed tööturul üsna soodsas olukorras ja töö otsimise teema ei ole nende jaoks aktuaalne, pigem olid aktuaalsed ettevõtluse algatamisega seotud küsimused. Hoopis erinev arutelu oli grupis Я переехал в Эстонию, kus fookuses oli vaadeldud perioodil keeleküsimus: kas Eestis töö leidmiseks on vaja eesti keelt (vastused varieerusid - arvati nii seda, et on vaja, kui ka seda, et ei ole), töö leidmise keerukus, sh töö leidmine väljaspool Tallinna. Ingliskeelsed grupid Ingliskeelsetes gruppides oli töö- ja ettevõtlusteema samuti erinevalt esindatud. Gruppides Foreigners living in Estonia ja Expats in Tallinn, Estonia moodustavad u 40 protsenti värbamisega tegelevad firmad, mis rutiinselt neisse kuulutusi postitavad (mõne firma kuulutusi postitatakse iga nädal) – peamiselt IT, klienditeenindusega ja restoranitööga tegelevad firmad, samuti nt taustanäitlejaid otsivad firmad. Lisaks värbavatele firmadele on jooksvalt postitused erinevate teenuste kohta – kõige sagedamini otsitakse raamatupidajaid/finantsinimesi, aga ka nt lapsehoidjat, koristajat, fotograafi, keeleõpetajat, kokka, nõudepesijat jm. Grupis Foreigners in Tartu on paar üksikut postitust värbamisega tegelevatelt firmadelt, ent näib, et rutiinset suunatud värbamist ei toimu; selles grupis on aga märksa olulisemal kohal töö otsimine; umbes neljandik postitusi on seotud töö otsimisega. 4.2.4. Majutus Venekeelsed grupid Понаехали в Эстонию grupis moodustasid majutuse kategooria suures osas üürile andmise kuulutused, Lisaks olid mõned postitused, kus otsiti üürikorterit või -tuba, küsiti või jagati infot selle kohta, kust üldse kortereid otsida, ja postitus, milles küsiti soovitust piirkonna kohta. Teistes gruppides majutuse teemat peaaegu üldse üles ei kerkinud. Majutuse teema oli üsna vähe esindatud, milleks võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks suunati inimesi teistesse (spetsiifiliselt majutusalastesse) gruppidesse, kus on teised venekeelsed. Grupis Ищу совета (Эстония) tuli aeg-ajalt teemaks ka elukoha registreerimine (registreerimise alus, sh kas peab/saab registreerida kui ei ole elamisluba, vaid üüritakse D-viisaga, milline registreerimisprotseduur). Ingliskeelsed grupid Gruppides Foreigners living in Tallinn ja Expats in Tallinn, Estonia oli majutusega seotud postituste arv võrreldes venekeelsete gruppidega samuti vähene (5-6% postitustest; grupis Expats in Tallinn/Estonia ca 10% ja Foreigners in Tartu ca 12%), veidi rohkem kui pooltel juhtudel otsiti üüripinda, infot selle kohta, kust leiab ilma maakleri vahenduseta kortereid, või üürikaaslast. Nendes gruppides postitavad ka kinnisvaramaaklerid – ning reageerivad otsijate postitustele. Lisaks küsitakse majutusega seoses nõu – kas üürnik peab tasuma ka üüritava pinna hooldustasusid või remondifondi, aga ka millised on üürniku õigused kui on juhtunud mingi õnnetus. Mõnedel juhtudel kurdeti ka selle üle, et elamupindasid ei soovita üürile anda välismaalastele ja/või teise nahavärviga inimestele. 4.2.5. Lapsed ja kooliharidus Venekeelsed grupid Lastega seotud teemadel olid pea pooled postitused grupis Понаехали в Эстонию administraatori algatatud - lingid Delfi jm venekeelsetele artiklitele, kus tuuakse välja, millal algab registreerimine koolidesse. Teiste osalejate poolt algatatud postitustes uuritakse, milline on Eestis kooliharidus ja küsitakse koolisoovitusi. Oluline on märkida, et nende postituste kommentaarides soovitati teiste grupi liikmete poolt nii venekeelseid kui eestikeelseid koole; iseäranis eestikeelsete koolide puhul tuli välja vanematel soov saada paremini aru, kuidas lapsed uues ehk eestikeelses keelekeskkonnas kohanevad (see teema tuli välja ka grupis Я переехал в Эстонию). Küsitakse seega ka kogemusi laste panemisel eesti kooli ja/või keelekümblusesse ning sellel taustal 98  väljendatakse korduvalt hirmu, et võib-olla ei suuda nad (lapse vanematena) eesti koolis õppivat last toetada, mh väljendatakse mõtteid, et sel juhul tuleb hakata eraõpetajat palkama. Lisaks uurisid lapsevanemad laste vaba aja võimalusi ja täpsustakse lastega piiri ületamise nüansse (nt volikirjad jm). Kui neis kahes grupis oli diskussioon erinevate koolide suhtes üsna vähene (küsimus-vastus, valdavalt faktide edastamine), siis grupis Ищу совета (Эстония) kerkib vene- ja eestikeelse koolihariduse teema sageli üles ja on väga emotsionaalne. Eelkõige arutatakse küsimusi, kumba kooli (kas eesti õppekeelega või vene õppekeelega) panna oma laps – soovitatakse nii ühte, kui ka teist, ja tuuakse palju negatiivseid ja positiivseid näiteid enda kogemusest või kuuldud kogemusest. Enamik Ищу совета (Эстония) grupi liikmeid ei ole uussisserändajad või välismaalased, kuid mitmetest postitustest on näha, et seal on ka uussisserändajaid. Seetõttu võime oletada, et sealne foon võib mõjutada ka nende suhtumist või hoiakuid. Ingliskeelsed grupid Gruppides Expats in Tallinn/Estonia, Foreigners living in Tallinn, Expats in Tallinn, Estonia ja Foreigners in Tartu on laste teema väikese tähtsusega, peamiselt on selles kategoorias rahvusvaheliste koolide postitused (vastuvõtt jms) ja üksikud küsimused koolisoovituste kohta, laste vaba aja kohta (kus pidada sünnipäeva, kus on muusikakool) jms. 2014. aastal on loodud grupp Moms of Tallinn (394 liiget), kuhu ilmselt osa lapsevanemaid on koondunud, samuti on 2018. aastal loodud grupp Families with kids in Tartu (150 liiget) ja peamiselt Tallinna grupis on teemaks ka haridusvalikud (lastehoid ja kool). Lisaks on regulaarselt teemaks laste terviseküsimused, lastevanematele pakutavad kursused (nt ITK jt), lapsevanema tervisekindlustuse küsimused (rasedana, üle 3- aastase lapsega), igapäevaelu (kust saab osta/leida erinevaid asju), aga ka sotsiaalse võrgustiku otsimine (kas keegi tahab lapsega jalutama tulla, et oleks seltsis toredam jmt). 4.2.6. Tervishoid Venekeelsed grupid Tervishoiu teemadel küsitakse vaadeldud perioodil grupis Понаехали в Эстонию peamiselt tervishoiualast infot või soovitust ravikindlustuse teemal, jagati Haigekassa lepinguliste arstide linki, paluti soovitada hambaarsti ja jagati nii positiivset kui ka ja negatiivset arvamust Eesti tervishoiusüsteemi kohta tervikuna. Kuigi algatatud teemakohaseid postitusi on vähe, tekitab hinnangu andmine tervishoiusüsteemile /sh arstiabi kvaliteedile) teravaid vaidlusi - on neid, kes leiavad, et see on Venemaal parem, kui ka neid, kes ütlevad, et parem on see vaid Venemaa suurlinnades ja/või vedamise korral. Mainitakse ka seda, et Tallinnas on keeruline leida perearsti ja kohati tuntakse puudust ravimitest, mida Eestis osta ei saa (sh sellistest, mis on mõnes teises EL riigis lubatud). Ingliskeelsed grupid Gruppides Expats in Tallinn/Estonia, Foreigners living in Tallinn, Expats in Tallinn, Estonia ja Foreigners in Tartu on algatatud suhteliselt vähe tervishoiu-teemalisi postitusi – sagedaimini otsitakse konkreetset arsti (hambaarsti, samast soost perearsti, inglise keelt rääkivat perearsti teatud piirkonnas jm), ent postitustele kommentaaride rohkuse põhjal otsustades on teema aktuaalne. Probleemidena kerkivad esile, et välismaalastel on Eestis raske leida arsti – arstid ei räägi inglise keelt, kaheldakse arstide poolt pakutava diagnoosi ja ravi adekvaatsuses („Arstid ütlevad kõige peale, et ole kodus, joo teed“), kurdetakse jämeda suhtlusstiili ja hoolimatu suhtumise üle. Lisaks küsitakse soovitusi hambaarstide ja konkreetsete tervisetestide tegemise võimaluse osas. Mitmed kasutajad kommenteerivad, et on otsustanud, et võimalusel kasutavad erameditsiini, kuna sealne teenindus on nende hinnangul parem. Tervishoiu osas kriitilised postitused pärinevad väga erineva taustaga (st geograafilise päritolu) inimeste poolt, aga iseäranis näivad Eesti tervishoiusüsteemi kritiseerivat Euroopa Liidu riikidest ja Põhja-Ameerikast pärit kasutajad. 4.2.7. Eesti keel ja keeleoskus Venekeelsed grupid Eesti keelega seotud küsimused on mõõdukalt esindatud grupis Понаехали в Эстонию ja on olulisel kohal grupis Я переехал в Эстонию. Kuigi sellel teemal algatatud postituste arv ei olnud suur, arutati teemat paljudes kommentaarides, nii ühes kui teises grupis. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Üheks esile kerkivaks aspektiks on mõnede uussisserändajate ootus, et Eestis saab vene keelega hakkama, mõnede jaoks on see oluline tegur kolimisotsuse tegemisel. Kuigi pigem ollakse arvamusel, et eesti keelt on vaja, on aruteludes esindatud nii inimesed, kes on üle kolme aasta Eestis elanud, aga ei ole eesti keelt õppinud ja ei pea seda oluliseks, kui ka neid, kes on õppinud. On inimesi, kes ütlevad, et nad on vene kollektiivis ja neil ei ole tekkinud vajadust eesti keelt õppida, kui ka neid, kes saavad inglise keeles oma asjad ära toimetatud. Enamik sotsiaalmeedias postitajatest elavad küll Tallinnas, kus eesti keele oskust võidakse tajuda vähemolulisena, Tartusse kolinud postitaja peegeldas aga, et ilma eesti keeleta ei ole võimalik tööd leida. Mõlemas grupis on postitusi, mis puudutavad eesti keele õpet (nt info jagamine Speakly ja INSA kursuste kohta, keelelaat, keelekohvikud, erakursused, online sõnaraamatud jm). Soovitatakse nii kohanemisprogrammi keelekursust kui ka INSA kursused, mille kohta küll öeldakse, et kohad on alati täis ja sinna on äärmiselt raske pääseda. Kuna kohanemisprogramm annab võimaluse omandada keelt vaid 80 tunni ulatuses (tasemeni A1; varsti aga ka A2), otsitakse võimalusi jätkata keeleõpet, mainitakse keeleõpingute jätkamise keerukust INSA kursustel; samuti kommenteeritakse INSA keelekursuste kohta, et inimesi ei võeta tasemele, millele nad soovivad ja vahel peavad nad väga pikka aega ootama (nt 2 aastat). Eesti keelt peetakse keeruliseks, ja üheks oluliseks takistavaks elemendiks praktika puudumist: korduvalt tõdetakse, et juba lühema mõttepausi või mõne eksliku sõna kasutamisel lähevad inimesed üle vene keelele; lisaks väljendatakse muret, mis võib olla spetsiifiline just vene keele rääkijale: peljatakse rääkida hirmust ümbritsevate inimeste reaktsioonide ees (nt mõnel korral kommenteeriti, et Eesti ühiskonnas tajutud negatiivne suhtumine venelastesse võib suunata inimesed kasutama erinevaid strateegiaid, nt inglise keelt kasutamine nende puhul, kes inglise keelt oskavad). Ingliskeelsed grupid Gruppides Expats in Tallinn/Estonia, Foreigners living in Tallinn, Expats in Tallinn, Estonia ja Foreigners in Tartu olid eesti keele küsimused märksa vähem aktuaalsed. Üksikutes postitustes otsiti õppevõimalusi (kursuseid, õpikuid, õpetajat, online-materjale vm) endale või enda lastele, samuti olid mõned keelekohviku reklaamid. 4.2.8. Elu Eestis – suhestumine Eestis toimuvaga ja arvamused Eestist Venekeelsed grupid Sotsiaalmeedias kirjutatu põhjal on võimalik hinnata ka seda, kuidas uussisserändajad suhestuvad oma uue elukohaga – Eestiga. Venekeelsetes gruppides tuuakse välja järgnevad positiivsed aspektid: Rahulik ja turvaline elukeskkond, mis võimaldab õhtul koeraga jalutada või öösel üksi ringi liikuda, ei pea muretsema laste pärast; samuti märgitakse ära jalakäijaid arvestavat, enamasti väheste ummikutega liiklust. Inimesi peetakse kinniseks, aga võrdlemisi viisakateks, iseäranis märgitakse ära, et ametnikud on parema suhtluskultuuriga (kui nende päritoluriigis). Ilus loodus. Korduvalt mainitakse, et Eestis on ilus loodus, sh linnades on üsna roheline, kuigi mõnikord väljendatakse juurde, et ei ole selge, kui palju sellest hoolitakse – ja kui palju seda pikemas perspektiivis osatakse säilitada. Sotsiaalne kindlustatus: Sotsiaalset kindlustatust märgitakse nii vanemahüvitise, aga ka Töötukassa kursustega seoses. Eestlaste suhtlusstiili kohta öeldakse, et see on „demokraatlik“; kiidetakse ka lastekasvatust – seda, et lastesse üldiselt suhtutakse austavalt. Mitmel korral mainitakse, et Venemaal ringlevad mitmed müüdid Eesti kohta ja ka seda, et kohalikud venekeelsed on kohati (liiga) negatiivsete hoiakutega. Negatiivsena tuuakse peamiselt välja hoiakud, mis ühiskonda sisenemist takistavad: venelasi/venekeelseid ei diskrimineerita, aga väga ka ei sallita. Mitmel korral öeldakse, et lihtsam oleks teha valik Eestisse jäämise ja kodakondsuse taotlemise kasuks, kui oleks võimalik saada topeltkodakondsus. Korduvalt tõstatub negatiivse teemana Eesti ilm/kliima, lisaks üksikutes kommentaarides öeldakse, et Eesti on tore, aga mõneti provintslik. 100  Ingliskeelsed grupid Grupis Foreigners living in Estonia on selles kategoorias proportsionaalselt kõige rohkem postitusi – põhjuseks on üks Hiinast pärit postitaja, kes postitab regulaarselt uudiseid (enamasti ERR ingliskeelseid artikleid) – vaadeldud perioodil moodustavad tema postitused 70% selle kategooria postitustest, ja ülejäänutest valdav enamik on Eestist päri grupiliikmete postitused, mis on seotud „Kõigi Eesti“ kontserdiga ja „Jah vabadusele, ei valedele!“ algatusega. Grupis Expats in Tallinn/Estonia ja Expats in Tallinn, Estonia on sama Hiinast pärit postitaja postitusi, ent pisut vähem (enamik postitustest on ERR artiklid – Eesti-Läti alkoholisõda, noorte juurdepääs psühhiaatri juurde jm); eestlaste postitusi peaaegu ei ole (sh ei kutsuta nt meeleavaldustele, Kõigi Eesti kontserdile vmt). Algatatud teemadeks on Eesti palgad ja vaesusmäär, HIV, paremäärmuslikud liikumised, Eestis õppimise võimalused jmt (ning lähtuvalt ühe postitaja profiilist ka hiina keel ja kultuur Eestis). Kuigi postitusi selles kategoorias ei ole palju, tõmbavad mõned teemad üles diskussiooni (rohkem kui 30 kommentaari, mõned teemad 90-100 kommentaari) – nt see, et Riigikogust võeti ära EL lipp; ebavõrdsus Eestis (nii inimeste, maakondade kui linnaosade tasandil); HIV Eestis; EKRE mõju välismaalaste Eestis viibimisele. Korduvalt mainitakse, et eestlastega on keeruline kontakti saada ja sidet luua, mitmed kommenteerijad leiavad ka, et ühiskond on tervikuna liiga agressiivne, inimesed on ebaviisakad ja õnnetud. Klienditeeninduse osas ollakse eri arvamusel – on palju negatiivseid arvamusi, aga on ka mõned positiivsed. Mainitakse ka, et välismaalaste kõrval ei soovita bussis istuda. Lisaks väljendatakse oma hoiakuid millegi negatiivse osas ja küsitakse nõu vastavate seaduste kohta (miks visatakse loodusesse prügi, kas ei ole seadusi; mida saab teha akna all suitsetavate inimestega vms). 4.2.9. Muud esilekerkinud teemad Lisaks väljatoodud nn suurtele teemadele käsitleti vaadeldud sotsiaalmeedia gruppide postitustes ja kommentaarides ka mitmeid muid teemasid, mis küll kordusid, kuid mille sagedus oli väike. Esimene neist oli võrgustumine ja kontaktiloome, mille puhul aeg-ajalt postitati üleskutseid kokkusaamiseks (nt mõne uue sisserändaja saabumisel üleskutse samast riigist pärit välismaalastega kokkusaamiseks; see on eriti iseloomulik just ingliskeelsetes gruppides), aga ka mõningad kommentaarid, kus väljendati muret, et lähedaste sõprade leidmine ei ole Eestis nii hästi õnnestunud kui nad soovinud oleksid („Tagasi vaadates saan aru, et siin elatud aastate jooksul, ei olegi leidnud selliseid sõbrannasid, nagu need, kes sinna maha jäid“). 165 Teine laiem teema puudutas küsimus finantsteemadel (maksud ja pangad). Kuna vaadeldud perioodi sisse jäi ka maksude deklareerimise periood, siis oli postitusi ka neil teemadel. Uuritakse ka elamisloa ja pangakonto seoseid, sh kuidas saab (mitteresidenina) avada konto, erinevate pankade võrdlusi, tõendite saamist ja soovitusi selle kohta, millisesse fondi kogumispension investeerida, samuti küsimus, mis saab kogumispensionist peale Eestist lahkumist. Kolmas laiem teema käsitles igapäevaeluga seotud küsimusi. Sarnaselt esimesele kahele nimetatud teemavaldkonnale ei olnud ka seal mustreid, mis kas regulaarselt korduks või mis eristuksid vene- vs ingliskeelsetes gruppides. Enamasti uuritakse kuidas kasutada ühistransporti, soovitusi lemmiklooma osas või ostude tagastamise kohta, kust saab midagi osta (nt mööblit, liivapaberit, peoriideid, kasutatud elektroonikat, teatud toidutooteid), kust leida teenuseid (ingliskeelset juuksurit, koduabilist, telefoni- vm parandust, toruabi vm), aga nt ka küsimusi, kuhu pöörduda kaotatud asjad leidmiseks, kas ka teistel on elektrikatkestus. Samuti esineb küsimusi tarbija õiguste osas, palutakse restoranisoovitusi jpm. Muuhulgas küsitakse ka jäätmekäitluse kohta – nt milline prügifirma teenindab teatud piirkonda, kuhu viia teatud laadi jäätmeid jm. Teisisõnu on need teemad, mis kerkivad aeg-ajalt ülesse kõikidel ühes või teise riigis elavatel inimestel. Neljas laiem ja käsitlemist leiduv teema oli vaba aeg ja selle sisustamine. Gruppides edastatakse nii infot ürituste korraldajate endi poolt kui ka pakutakse infot uussisserändajate poolt eelkõige Tallinnas ja Tartus toimuvate ürituste kohta, osad neist üldrahvalikud keelest sõltumatud üritused (jõululaat, kuuskede põletamine, vanalinna päevad, muuseumiöö vms), suur osa venekeelsete gruppide ülejäänud postitustest suunas 165 Teatud mõttes on huvitavad ka postitused, kus uussisserändajad soovivad oma emotsiooni jagada (ilus pilt, jalgpallivõit vm) – mis ei pruugi, aga võivad viidata sellele, et inimestel on vajadus suhelda suurem, kui tema olemasolev (personaalne) võrgustik võimaldab. Uussisserändajate kohanemine Eestis  venekeelsetele üritustele. Pakuti infot ka üksikute ürituste kohta, mis on mõeldud rahvusvahelisele seltskonnale (uussisserändajatega teistest riikidest). Vaba aja, sh vabatahtliku töö tegemise võimalusi uurivad uussisserändajad ka teistes sotsiaalmeedia gruppides, nt Ищу совета (Эстония); vastuses pakutakse valdavalt venekeelseid MTÜsid, aga ka nt loomavarjupaika ja hooldekodu; Viies laiem teema on Eesti ühiskonna ja Eesti inimeste hoiakud välismaalaste suunal. Need on teemad, mis vaadeldud gruppides kerkivad esile ainult episoodiliselt ehk ei teki ühtlase sagedusega, ning vaadeldud perioodil ei saanud nende avaldumise põhjal tuvastada ka konkreetset mustrit. 166 Samas kutsuvad need teemad esile palju reaktsioone (sageli 100+ kommentaari ühele postitusele) ja emotsioone ning on seega olulised ära märkida. Teisisõnu joonistub sotsiaalmeedias välja ühe teemana, et Eesti ühiskonnas on toimunud tajutav muutus hoiakutes “võõraste” vastu mitmes linnas (peamiselt puudutavad postitused olukordi Tallinnas ja Tartus). Mõnikord on need postitused, milles palutakse nõu või abi, mõnikord tuleb see aruteluks hoopis mõne muu teemaga seotud postituste kommentaarides. Paari illustreeriva näitena: ”See ei olnud probleem olla siin välismaalane 20 aastat. Aga asjad muutusid äkki ja nüüd juba kolm aastat ei ole paremaks läinud... Ilmselt algas kõik sellega kui Süüria põgenikud teistesse Euroopa osadesse jõudsid”, kus teise kommentaatori poolt ka selle postitajaga nõustutakse: “Veel märkasin ma tõusu välismaalaste diskrimineerimises. Esialgu oli see inimeste vastu teistest rassidest. Nüüd kõigi välismaalaste vastu ... Mina olen eurooplane ja minul on viimase kuu jooksul olnud kaks kurba juhtumit.” Postituste analüüsi põhjal samme väita, et hoiakud on halvemad pigem nende suunas, kes on visuaalselt eristuvad, nt tumeda(ma) nahavärvi tõttu; samal ajal ükski kahest eelnevalt tsiteeritud postitajast ei olnud tumedanahalised – nad on Kesk-, ühel juhul Lõuna-Euroopa välimusega naised. Siiski näib postituste põhjal, et tumedama nahaga inimesed puutuvad verbaalsete rünnakutega rohkem kokku kui teised. 167 Oluline on ka märkida, et vähemalt ühel korral võis postitustest näha, et nende välismaalaste puhul, kes saavad korduva halva kogemuse osaliseks, võib see negatiivne kogemus muutuda välismaalase jaoks oluliseks Eesti ühiskonna markeriks ja seda kirjeldavaks situatsiooniks. Vaenamise kasvu kinnitab ka uuringu käigus intervjueeritud üks PPA veebikonstaablitest, kelle sõnutsi on vaenamine sotsiaalmeedias viimastel aastatel kasvanud. See arusaama on mh jõudnud tema hinnangul ka teiste välismaalasteni, kes ise pole taolisi situatsioone kogenud, samuti on ta täheldanud välismaalaste suunalise vaenamise osas mure kasvu ka näiteks ülikoolide välisõppejõudude poolt. Eraldiseisvana teemana võib välja tuua ka nn relocation ehk Eestisse ümberasumise teemavaldkonna. Venekeelsetes gruppides (nt Понаехали в Эстонию) teavitab enamikes selle kategooria postitustes administraator olemasolevatest ressurssidest (WiE, Kohanemisprogramm, kaasatulevate abikaasade programm, abikaasade grupp Telegramis jm), lisaks reklaamitakse Eestisse kolinute tugigruppi, jagatakse enda kolimislugusid, uuritakse, kas ka Eestist lahkumisel on mingid protseduurid, mis saab pensionifondist, kas jääb alles isikukood jne. Kohanemisprogrammi osas on oluline, et sageli tuleb programmist juttu just eesti keele õppimise kontekstis. 168 Ingliskeelsetes gruppides on selles teemakategoorias vaid üksikud postitused – nt küsitakse enne kolimist, mida Eestisse tulles oodata (kõik sellised postitused USA-st pärit inimestelt), uuritakse, millised on Eestisse kolimisel esimesed sammud või kas midagi tuleb teha lahkumisel, samuti reklaamitakse IHE (International House of Estonia). 4.2.10. Kokkuvõtte ja järeldused sotsiaalmeedia analüüsist 166 St mustrit kui reaktsioon muudele, sotsiaalmeedia välistele sündmustele, nt ühiskonnas toimuvad muutused, juhtumide vmt. Selline muster võib aga moodustuda, kui vaadeldaa-analüüsida selle teema võtmes gruppe pikemaajaliselt, nt mitmete aastate vältel. Siinse kaardistuse ajaperioodi vältel tuvastati ca 5-6 sellist postitust. 167 Ei ole siiski teada, kui paljud olukorrad jõuavad selleni, et nendest avalikult sotsiaalmeedias kirjutatakse. Esiteks on siin kirjeldatud juhtumid toimunud väljaspool perioodi, mis jäi sotsiaalmeedia süstemaatilise jälgimise sisse. Teiseks, mitmeid kommentaare kustutatakse tagantjärele (nt osad autorid kustutavad postituse alla tekkivaid rassistlikke kommentaare), aga kustutatakse ka postitusi endid – mõnel juhul teeb seda autor ise (siinses kaardistuse perioodi vältel vähemalt ühel korral), kellel teiste reaktsioonide tõttu muutub frustratsioon ehk tugevamakski (tavaliselt järgneb postitusele narratiivide konflikt, kus osad inimesed väljendavad, et see on jama, Eestis ei ole rassismi, nemad ei ole isiklikult kogenud, osad postitajad kasutavad postitust selleks, et nalja teha jne); mõnel juhul kustutab administraator postituse või keerab kommentaarid kinni. 168 Ühel korral kommenteerib osalenud inimene, et tegemist oli kasuliku programmiga (“Saate palju väärtuslikku infot Eesti elu kohta, alustate eesti keele õppimist ja laiendate tuttavate ringi”). Abikaasade programmi osas (WiE ReInvent Yourself) osas soovitakse, et veebist oleks leitavad ka läbiviimise kellaajad, üks osalenu jagab ka sellele kiidusõnu („Suurepärane programm, väga asjatundlikult koostatud, soovitan“). 102 Sotsiaalmeedias toimuvad arutelud ning nende analüüs annab võimaluse saada laiahaardelise 169 ja süstemaatilise ülevaade erinevas sisseelamisfaasis olevate uussisserändajate probleemidest, kui mõned muud meetodid, näiteks fookusgrupi arutelud, kus osalejate arv on piiratud ja arutelu on retrospektiivne (st kõik ei pruugi enam meeles olla). Sotsiaalmeedia võimaldab ka jälgida, millised ametlikke infoallikaid vestlustes soovitatakse - selle abil saab näiteks paremini planeerida üldist kommunikatsiooni ja/või teavitust uussisserändajatele pakutavatest teenustest (vt selle osas ka ptk 3.2.2); samas võimaldab sotsiaalmeedia analüüs ka jälgida, kas mingite teemade osas on liikumas näiteks palju valeinfot (või põhjendamatuid müüte). Siinne kaardistus näitab, et sotsiaalmeedia on muutunud uussisserändajate hulgas oluliseks infoallikaks – seda kinnitab nii eri temaatikat käsitlevate sotsiaalmeedia gruppide suur arv Eestis elavate välismaalaste hulgas, neis gruppides toimuv regulaarne infovahetus, aga ka uuringu käigus läbi viidud intervjuud. Analüüsi tulemused näitavad, et kuigi paljud käsitletavad teemad nii vene- kui ka inglisekeelses sotsiaalmeedias suuresti kattuvad, on need grupid mõnevõrra erineva dünaamikaga. Hoiakute osas täheldame, et venekeelsetes gruppides on aktuaalsemad elamislubadega seotud küsimused, aga ka keelteoskusega seotud küsimused (vajadus, õppimine), sh aruteltakse palju eesti keele oskuse üle (nt kas ainult vene keelega saab Eestis hakkama) ja ka inglise keele oskuse vajalikkuse üle. Samuti on olulisel kohal Eesti haridussüsteemiga seotud teemad (kooli õppekeel ja lapse hakkamasaamine teiskeelses keskkonnas, mh kas lapsevanem oskab ja saab last sel juhul toetada jmt). 170 Ingliskeelsetes gruppides on erinevad käsitletud teemavaldkonnad ka mõnevõrra rohkem hajutatud ja aktuaalsed on küsimused näiteks ligipääsust tervishoiuteenustele (kust leida ingliskeelset arsti või konkreetset spetsialisti vmt), igapäevaelu toimimisega seotud küsimused (teenuste ja kaupade hankimine), majutuse otsimine, aga ka võrgustamine ja vähesel määral ka üksikud kohalikud uudised. Ingliskeelsetes gruppides postitavad (proportsionaalselt) rohkem pigem eestivenelased (st inimesed, kes on märkinud oma elukohaks Eesti, ning kes oma Facebook ajajoonel kasutavad vene keelt – vahel nii vene kui ka eesti keelt) ning mitte-venekeelsed välismaalased. Eestlastest postitajate (inimesed, kes on märkinud elukohaks Eesti ja kelle ajajoon on peamiselt/suures mahus eestikeelne) hulgas näib märkimisväärne osa olevat neid, kes on nt abielus välismaalasega. Eestlased postitavad laias laastus kahel juhul: kas pragmaatilistel juhtudel (üürida, müüa) või poliitilistel – nt tulge meeleavaldustele paremäärmusluse vastu, või reageeritakse sellele, kui keegi ütleb Eesti kohta midagi negatiivset. Enamik sotsiaalmeedia gruppides väljatulnud teemadest on nn keskmise välismaalase või uude riiki koliva sisserändaja spetsiifilised (majutus, keeleõpe, arstiabi jm). Meie kaardistus ja analüüs kinnitab üldjuhul kõiki ka juba siinse uuringu analüüsis ja varasemates peatükkides väljatulnud probleemkohti. Suuri teemasid, mis oleksid tõstatunud aktiivselt ja olulisel määral ainult sotsiaalmeedias ning mitte kusagil mujal siinse uuringu andmekogumises (intervjuud, sekundaarallikad jm), antud kaardistuse ajaperioodil ei täheldatud. Üheks oluliseks järelduseks on praktilise infosaamise või -pakkumise osas asjaolu, et kuigi grupid on arvuliselt suured, ei saa neist sageli vastust spetsiifilisematele küsimustele teatud protseduuride või reeglite osas, või saab eksitava/pooliku vastuse. Osaliselt aitaks neile küsimustele vastuse anda näiteks ekspertteadmistel tuginev infopakkumine või ametlikesse kanalitesse suunamine info valideerimiseks (nt kohanemisprogrammi, PPA migratsiooninõusse, WiE veebi või muudesse teenustesse); 171 või aktiivsema infopakkumise sihistamine teatud ajaperioodidel, nt maksude deklareerimise valdkonnas veebruaris-märtsis. Seda kõik juhtus vaadeldud gruppides aga vähesel määral. Samal ajal ei tohi loomulikult tühistada või alatähtsustada inimeste soovi valideerida või saada infot nö mitteametlikest ja riigivälistest kanalitest ehk teiste inimeste (Eestis elavate välismaalaste) isiklikest kogemustest. 169 Venekeelsete gruppide tähelepanu keeleküsimustele võib olla tingitud asjaolust, et paljud venekeelsed uussisserändajad tulevad Eestisse kehvema inglise keelega ning neil on võimalus suhelda ja hakkama saada ainult vene keeles; teisalt näitab postituste analüüs, et venekeelsete uussisserändajate sihtrühm tunneb end vene keelt rääkides ka rohkem eksponeerituna. 170 Vt nn venekeelsete uussisserändajate hoiakuid vrdl ingliskeelsetega ka Eesti integratsiooni monitooringu 2017 uussisserändajate peatükis, sh ka Eesti haridussüsteemi suunaliste hoiakute erinevuse osas. 171 Aeg-ajalt postitatakse ametlikku informatsiooni neisse gruppidesse ka näiteks veebikonstaablite poolt (nt elamislubade teemadel) või WiE meeskonna poolt. Uussisserändajate kohanemine Eestis  Eristuvalt aktuaalne näib venekeelsetes gruppides olevat just eesti keele teema, sh küsimus sellest, kumma õppekeelega kooli (kas eesti või vene) oma laps panna; samuti elamislubadega seotud küsimused. Sellest lähtuvalt võib soovitada, et uussisserändajatest lapsevanematel tuleks kasuks, kui lisaks sotsiaalmeediale oleks ka muu koht või viis, kust saada kvaliteetset ja professionaalset nõu mh ka lapse koolivaliku küsimustes (vt selle osas ka hariduse ptk 3.7). Praegu kohanemisprogramm seda vajadust praktiliselt ei kata. Laiemas plaanis on sotsiaalmeedia analüüsi ja uussisserändajate kohanemise alaseks võtmeküsimuseks tõdemus, et venekeelsed grupid näivad olevat rohkem omaette – ühelt poolt on neis vähem reageerimist Eesti sündmustele (nt poliitika, ühiskondlikud algatused jms). Teiselt poolt näib, et venekeelsetes gruppides toimub suuremal määral ka (venekeelsete) uussisserändajate suunamine olemasolevasse venekeelsesse keskkonda - näiteks vaba aja üritused suunavad pigem venekeelsetele üritustele (ingliskeelseid uussisserändajaid suunatakse rohkem ka üritustele, mis on küll eestlastele, aga kuhu sobib tulla ka inglise keele oskajatel). On keeruline hinnata, kas see on tingitud gruppide üldisest administreerimisest; asjaolust, et ingliskeelsetele ei olegi nii palju ingliskeelseid üritusi, kuhu suunata; ürituste läbiviijate oskamatusest näha enda kommunikatsioonis ka venekeelseid olulise sihtrühmana; ei teata, milliseid (venekeelseid) kanaleid info levitamiseks kasutada; ja/või eeldatakse, et venekeelses infoväljas inimesed soovivadki saada vaid venekeelset infot või osaleda venekeelsetes tegevustes. 172 Kohanemise seisukohalt on eelnevast tulenevalt mitu olulist järeldust. Esiteks, kuigi omakeelne kohanemine 173 ei ole iseenesest halb, vaid võib toetada ja isegi kiirendada kohanemisprotsessi, toob see kaasa ka võimaluse, et inimene jääb nö kinnistatuks enda kultuurilis-keelelisse gruppi ning see vähendab ka vajadust suhestuda sellest väljaspoole jäävate gruppidega. Sellega võib hüpoteetiliselt kaasneda ka asjaolu, et venekeelsed uussisserändajad - kohanedes Eesti venekeelsesse enklaavi või omandades märkimisväärse osa infost Eesti kohta Eesti pikaajaliselt elavatelt vene keelt kõnelevate inimestelt -, võtavad üle ka nende gruppide hoiakud. Kuna antud teemavaldkond on Eestis täna suuresti uurimata, on oluline sinna tulevastes uuringutes ka sinna rohkem tähelepanu pöörata (näiteks integratsiooni monitooringute ja/või meediauuringute raames). Ühtekuuluvus ja sotsiaalne sidusus 4.3.1. Suhtumine sisserändajatesse Eestis elavad uussisserändajad tajuvad Eesti ühiskonnas teatud sallimatuse fooni. Seda näitavad nii siinse uuringu intervjuud, integratsiooni monitooringu 2017 kui ka nt WiE (2019) uuringu tulemused. Kuna eri uuringutes käsitletakse nn sallimatust erinevate rakursside või erinevate küsimuste kaudu (nt kasutades ja analüüsides erinevaid mõisteid nagu näiteks feeling of being welcome, feeling of belonging, suhtumine kohalike poolt, kokkupuude ksenofoobiaga või vihakõnega jm), siis ei ole võimalik anda täpset vastust küsimusele, kui suur osa välismaalasi tunneb end seetõttu Eestis ebamugavalt. Varasemate uuringute põhjal võime siiski oletada, et sallimatust tugevalt tajuvate välismaalaste arv jääb Eestis ligikaudu 15-25% piiresse (sõltuvalt omakorda inimese taustast, päritoluriigist jmt). Ühelt poolt on Eesti elanike üldine suhtumine sisserändesse ja pagulastesse 2019. aastal tunnetuslikult parem kui 2015. aasta keskpaigas, mil läbivaks teemaks oli Süüria pagulaste jõudmine Eestisse ja negatiivne suhtumine oli saavutanud haripunkti (eelkõige 2015. aasta juunis). Samal ajal toimus juba pooleteise aastaga, st 2016. aasta lõpu seisuga, oluline langus negatiivses suhtumises nii sisserändesse kui pagulastesse. 174 Siiski suhtutakse võrreldes teiste Euroopa riikidega Eestis eelkõige just kolmandatest riikidest pärit sisserändajatesse jätkuvalt pigem suurema ettevaatusega. 175 172 Üheks heaks näiteks on Eesti Instituudi kultuuriinfo (www.culture.ee) poolne info pakkumine, kes postitab aktiivselt küll ingliskeelsetesse gruppidesse, kuid mitte venekeelsetesse (hoolimata sellest, et neil on ka venekeelne veeb); sarnane tendents on täheldatav ka teiste vaba aja ürituste postitajate puhul, kes ulatuslikult postitavad ingliskeelsetesse gruppidesse. 173 Teaduskirjanduses on see nähtus tuntud ka kui ’enklaaviline kohanemine’ (Portes jt). 174 Näiteks langes pagulastesse ülikriitiliselt suhtuvate elanike osakaal ligikaudu 40%-lt 30%-i peale. Vt täpsemalt: Voog, A. (2016). Arvamusuuring Eesti elanike hoiakutest pagulastesse. 175 Ainsaar, M., Beilmann, M. (2016). Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes: uuringu aruanne. 104 Teisalt viitavad siinse uuringu intervjuud siht- ja sidusrühmadega jätkuvalt sellele, et negatiivne suhtumine ja tõrjumise tajumine sisserändajate poolt on eelkõige just viimastel aastatel, 2018-2019, kasvanud, seda vähemalt episoodiliselt. Selle üheks põhjuseks võib olla, nii nagu ka mujal maailmas, poliitilises kultuuris toimunud nihe populismi suunas, millega kaasnev rändevastane retoorika on toonud kaasa taunivama suhtumise nii nahavärvi, erinevatesse religioonidesse kui ka sisserändajate suhtes üldiselt. Üheks võimaluseks selle teesi kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on näiteks kordusuuringu läbiviimine samade küsimustega nagu Voog (2016) 3-lainega elanikkonnaküsitluses. Samuti on oluline kaardistada süsteemsemalt juhtumeid, mida sisserändajad tajuvad vaenulikena, mis võiks toimuda eelkõige PPA eestvedamisel ja initsiatiivil koostöös näiteks uusissserändajatega kokkupuutuvate vabaühendustega. Tõrjuvat suhtumist (enda viibimise ebasoovitavust Eestis, keeleoskuse kritiseerimist jm) tajutakse erinevate Eesti ühiskondlike gruppide poolt. Teisisõnu, tõrjuvat suhtumist ei väljenda mitte ainult juhuslikud inimesed avalikus ruumis, vaid ka töökaaslased, üürileandjad, erinevad teenuseosutajad, teinekord aga ka riigiametnikud (WiE uuring ja paar siinse uuringu intervjuud), meditsiinipersonal või mõnel korral isegi PPA enda ametnikud (politseinikud). Sellise fooni olemasolu võib muutuda kohanemist takistavaks teguriks, eriti juhul, kui tegemist on inimestega, keda peetakse riiki ametlikult esindavaks või korra eest vastutavaks (sh riigiametnikud, politsei, arstid, õpetajad, turvamehed jt). Ka küsimusele, mis takistab kuuluvustunde tekkimist, vastavad uussisserändajad, et kui kohalike inimeste hoiakud on pigem negatiivsed (pigem kahtlustavad või agressiivsed), muudab see enda ühiskonna osana tajumise ja lõimumise veelgi keerulisemaks. Seoses nii avalikus füüsilises ruumis kui ka sotsiaalmeedias täheldatava vaenamisega on viimastel aastatel korduvalt üles kerkinud arutelu ka vihakõne kriminaliseerimise osas. Täna saab politsei algatada vaenu õhutamise juhtumite korral kriminaalmenetluse juhtudel, kui on reaalne oht inimese elule või tervisele. Vihakõne 176 kriminaliseerimise küsimus on ühelt poolt seotud poliitiliste vabadustega ja sõnavabadusega, teiselt poolt viha ärgitamisega, ühiskondliku stabiilsuse säilitamisega ja nende inimeste heaoluga, kelle vastu vihakõne on suunatud. Seega on see poliitiliste ja ühiskondlike valikute küsimus ning selle pikaaegsete ühiskondlike mõjude hindamine ei ole siinse uuringu eesmärk. Siiski on oluline välja tuua, et vihakõne – laiemalt aga ka selgelt tajutava võõraviha – mõjud ühiskonnale on negatiivsed. Teaduskirjanduses käsitletakse vihakõne otseseid mõjusid (constitutive harm), mis mõjutavad rohkem indiviidi, kelle vastu see suunatud on (nt ärevus, vabaduse tajutud kadumine, emotsionaalsed sümptomid, allutamine jm) ning kaudsemaid ühiskondlikke mõjusid (consequential harms), nt negatiivsete eelarvamuste võimendumine, võõraviha normaliseerumine ühiskonnas, vihakäitumise imiteerimine jm (nt Gelber, Namara, 2016). Seega on oluline silmas pidada, et igasugune sisserändevastane poliitiline retoorika, kui ta kohati sarnaneb vihakõnega, võib kaasa tuua võõraviha normaliseerumise. Vihakõne, vaenamise jmt intsidentide kohta üldisemalt Eestis andmeid süsteemselt ei koguta ja seetõttu on raske anda hinnangut selle ulatusele. PPAs on küll võimalik vaenukuritegu registreerida ning alates 2016. aasta sügisest loodud 3 juhtumiliigi klassifikaatori põhjal (vaen kas rassi, usu, päritolu; seksuaalse sättumuse/identiteedi või muudel alustel) näitab statistika, et 2016. aastal registreeriti 15, 2017. aastal 4 ja 2018. aastal 6 vaenukuritegu. 177 Samal ajal ei anna viidatud statistika terviklikku pilti sellest, mis nii vihakõne kui ka vaenamisega Eesti ühiskonnas laiemalt toimub – nii intervjuude, meediaallikate kui ka sotsiaalmeedia põhjal võime oletada, et tegelik intsidentide arv (eelkõige nende, kus pole esinenud otsest ohtu inimese elule või tervisele) on oluliselt suurem kui kümmekond juhtumit aastas. PPA soosib omalt poolt küll kõikvõimalike vaenamise/vihakõnega seotud intsidentidest teatamist (nt kas või selleks, et paika panna patrullide marsruute), kuid süsteemset tegevust sellise andmekogumise taga täna Eestis ei ole. Osalt on probleem selles, et paljud uussisserändajad on kuulnud, et teatamisest ei ole kasu, osalt sellepärast, et vormid, mida tuleb intsidentide puhul täita, ei ole kohandatud infokogumiseks (nõutakse liiga palju mitteasjakohast infot, mille esitamine, pelgalt selleks, et teavitada, on emotsionaalse kulu-tulu suhtes ebaproportsionaalne). Samuti puudub tegevus, mis koondaks regulaarselt kokku infot mis jõuab teiste 176 Siinse uuringu kontekstis käsitleme vihakõnena tegevusi, mis on suunatud ühiskonnas eristuvale grupile, mis eristub normatiivselt irrelevantsete tunnuste poolest; mis stigmatiseerivad seda gruppi ja tegemist on grupiga, kelle olemasolu peetakse ebasoovitavaks (Parekh, 2012). 177 Justiitsministeerium. (2018). Kriminaalpoliitika aastaraamat. Uussisserändajate kohanemine Eestis  välismaalastega vahetult seotud sidusrühmadeni, nt vabaühendusteni (nt Pagulasabi, Inimõiguste Keskus, JMK, rahvusvahelised majad jt). 178 Isegi kui uussisserändajad või välismaalased negatiivsete hoiakutega isiklikult kokku ei puutu, kuulevad nad teiste kogemusi ja tunnevad end ebamugavalt, kui mitte ohustatult. Näiteks 2019. aasta kevadel esines Tartus episoode, mis tõi uussisserändajaid nõustavale Rahvusvahelisele Majale mitmeid sarnaseid päringuid: „I really need advice, there is a growing concern among [our ethnic group] and even other nationalities regarding the increasing hatred towards some countries in Estonia. […] none of us has any idea what to do in case of getting surrounded by a group of angry people with intention of causing harm.“ Ka teised sidusgrupid, nt tööandjad, tunnevad, et uussisserändajad tunnevad end üha enam ebamugavalt: „[…] üks neist on [tuntud IT-firma] asutaja ja ettevõtja, ta pole kunagi tahtnud poliitikaga tegeleda ega teeks seda praegugi, aga tema välismaised töötajad tunnevad end Tallinna tänavatel järjest ebamugavamalt". Sarnaseid kirjeldusi toodi välja ka teistes intervjuudes, näiteks TÜ välisõppejõudude poolt, sh meedias. 179 Teisisõnu pole siinkohal tegemist mitte otsese kokkupuutega vaenamise, vihakõne või näiteks ksenofoobia osas, vaid eelkõige mure ja ohutaju kasvamine. Sarnane olukord esines ka 2014. aastal, kuid pigem vähemal määral kui täna. 4.3.2. Ühtekuuluvus ja lõimumine Kuigi lähenemisi ja arusaamu ühiskondliku sidususe osas on mitmeid ning need on ajas muutuvad, kirjeldatakse sidusust sageli taoliste tegurite kaudu nagu näiteks eri ühiskonnagruppide heaolu, võrdsed võimalused, jagatud väärtused, usaldus, aga ka kuuluvustunne, vabatahtlik osalemine ühiskondlikes tegevustes, ning teatud määral ka mitmekultuurilise ühiskonna variatiivsuse aktsepteerimine ja erineva kogemuse väärtustamine (Fonseca, 2019). Teisisõnu mängivad (uus)sisserändajate kohanemisel ja lõimumisel olulist rolli nii riigi üldine poliitika, rändepoliitika kui ka Eesti elanike endi hoiakud sisserändajate suhtes: kõigil neil teguritel on potentsiaal mõjutada Eestis elavate etniliste gruppide identiteeti ja gruppidevahelisi suhteid, ning sellest tulenevalt ka nende kuuluvustunnet Eesti riigiga. Üheks sotsiaalse sidususe markeriks ongi just kuuluvustunne, mida mh kasutab ka OECD (2011) oma liikmesriikide omavahelisel võrdlusel. Ka siinse uuringu intervjuudes küsisime uussisserändajatelt, millised tegurid mõjutavad nende kuuluvustunnet Eestiga ehk kas ja mis selle tekkimist kasvatab või takistab. Selle osas toodi välja peamiselt järgmisi tegureid: võrgustiku leidmine (sõbrad), võrdne kohtlemine ja tunne, et ollakse teretulnud, kohalike inimeste (negatiivsete hinnanguteta) huvi sisserändaja kultuuri vastu, sh uussisserändaja kultuurilise kogemuse väärtustamine; instrumentaalsetest aspektidest nimetati aga eelkõige eesti keele oskust. 180 Mitmed intervjueeritud tööandjad toovad intervjuudes esile, et esmane ringkond või sotsiaalne võrgustik kipub välismaalastel olema just teiste välismaalaste hulgas. See on ühelt poolt loomulik, sest sarnase kogemuse läbiteinud inimesed moodustavad sarnase tajutud kogukonna ning nõustavad üksteist, sh võib kohanemine uues riigis toimuda edukalt ka nn etnilises enklaavis, st omaenda etnilises grupis. Teisalt tõdevad nii uussisserändajad 178 Ka PPA enda veeb ei soosi intsidentidest teatamist, näiteks on PPA ingliskeelses veebis politseile avalduse esitamise info lisatud lehekülje “Feedback” sisse, ning sealt edasi suunatud viide viib aga eestikeelse politseile avalduse esitamise elektroonilise vormini. 179 Vt meediaartiklitest nt EPL. 16.04.2019. “„Must! Mine koju!” Iraani tippspetsialist peab rassismi tõttu perega Eestist lahkuma”. 180 Teretulnuna tundmine ehk „feeling of being welcome“ on marker, mida on kasutatud mitmete riikide (nt Kanada) kohanemis- ja lõimumisprotsesside mõõtmiseks. Tõrjuvail või vaenulikel hoiakutel on mitmeid negatiivseid mõjusid, näiteks võivad vaenulikud hoiakud tuua kaasa riigist lahkumise, kapseldumise, kuid võivad nt võimendada ka reaktiivset identiteeti – nii uussisserändajatel kui ka nende lastel. Ka Eesti Integratsiooni Monitooring (EIM) kasutab ühe uussisserändajate teemaploki küsimusena sama küsimust. 106  (sh nt välistudengid EKKA uuringus) 181 kui ka nendega kokkupuutuvad organisatsioonid, et kuigi eestlased ise ei ole üldjuhul ei vaenulikud ega sihilikult ebasõbralikud, on siiski keeruline leida viise, kuidas nendega sõbralikke suhteid luua. Taustal aga on siiski lisaks vähem või rohkem tõrjuvatele hoiakutele täheldatud ka vaenulikke hoiakud teatud gruppide vastu, nt visuaalsete vähemuste, aga ka teatud religioossete gruppide või keeleliste gruppide vastu. Sõbralike suhete loomise takistusi nimetatakse mitmeid: negatiivsed hoiakud kohaliku elanikkonna hulgas, ebakindlus ja usaldamatus, teatud sotsiaalsete harjumuste (nt võõraste inimestega rääkimine) puudumine, ühise keele oskus jm. Sestap, kuna ühtekuuluvus ei teki enamasti iseenesest, eriti riigis, kus usaldamatus nn võõraste vastu on erinevatel, sh ajaloolistel põhjustel madal, on oluline, et ka teised osapooled, sh avaliku sektori erinevad tasandid, erasektor, kolmas sektor, aga ka üksikisikud, teadvustaksid enda rolli ja võimalikku panust selle kujundamisse ning toetaksid ja soosiksid sellealaseid tegevusi. Kuuluvustunde edendamine läbi kontaktiloome aitab mh lahendada mitmeid siinse uuringu käigus väljatulnud probleemkohti – alates vaimse tervisega seotud murekohtadest kuni keeleõppeni ja töökoha leidmiseni. 4.3.3. Kokkuvõte ja soovitused Suhtumine sisserändajatesse on osa ühiskondlikust sidususest tervikuna, mis on aga lai ja mitmetahuline teemavaldkond. Ühiskondlik sidusus laiemas plaanis hõlmab nii heaolu üldiselt, kuuluvustunnet, motivatsiooni ja valmidust ühiskonda vabatahtlikult panustada, aga ka teatud ühiskondliku variatiivsuse aktsepteerimist ning võrdseid õigusi ja võimalusi. Need on aga teemad, mis vajavad käsitlemist sõltumata sisserändest ja sisserändajatest. Kuivõrd sallimatust ja vaenamist Eestis esineb ning uussisserändajate hinnangutel on see viimastel aastatel kasvanud, on sisserände ja uussisserändajate kohanemise ning pikaajalise lõimumise võtmes eelkõige oluline panustada avatumate hoiakute kujundamisse, sisserändajate suuremasse kaasamisse ja võrdse kohtlemise edendamisse. Selleks on eelkõige vajalik panustada Eesti elanikkonna seas sisserändajatega seotud põhjendamatute hirmude vähendamisse, mille üheks võimaluseks on muuta sisserändajate käsitlemist ühtse ning monoliitse rühmana (vt selle osas ka uuringu kokkuvõttes nimetatud nn suuri väljakutseid). Seda saab teha näiteks haridussüsteemis, mh läbi süsteemsema panustamise, uute materjalide loomise kui ka teadlikkuse ja teadmiste kasvu läbi kasvatajate, õpetajate, kutse- ja kõrgkoolide töötajate hulgas. Osaliselt seda täna juba tehakse, peamiselt suunaga lasteaedadel ja üldhariduskoolidel. Teisalt on avatud hoiakute kujundamine vajalik ka väljaspool haridussüsteemi – iseäranis nende seas, keda uussisserändajad tajuvad kui riigi või riiklike institutsioonide ametlike esindajatena (ametnikud, arstid, politsei, õpetajad jt avaliku sektori töötajad). Lisaks on sellega paralleelselt vaja paremini kaardistada vaenulike intsidentide tegelikku ulatust, viisil, mis on häirivate intsidentidega kokku puutunud inimeste jaoks asjakohane. Üheks oluliseks teguriks on üldine rändeteemaline kommunikatsioon – seda nii tajutavate ohtude maandamise võimaluste osas kui ka rände positiivse potentsiaali osas. Eelkõige avaldus nn rändekriisi ajal läbimõeldud ja aastatepikkuse positiivse kommunikatsioonikava puudumine rändega seotud teemadel (nn strateegiline kommunikatsioon). Mitmed uuringud aga näitavad, et üheks võimaluseks on sisserändega seotud aspektide selgem tutvustamine, teadvustamine ning positiivsete edulugude esiletõstmine. 182 Samas on kommunikatsioonist rääkides oluline silmas pidada, et umbusaldus rände vastu on vähemalt osaliselt seotud ka üldise usaldusega riiki ja selle institutsioonidesse (usalduse osas vt ka siinse uuringu peatükk 4.5 lõimumise mõõtmisest indeksite kaudu). Oluline on soodustada tegevusi, mis toetavad kvaliteetsete kontaktide loomist kohalike inimeste ja sisserändajate vahel. Kontaktid on olulised uue võrgustiku ülesehitamiseks, ühiskonna mõistmiseks, uute oskuste omandamiseks ning abi ja toe saamiseks raskematel hetkedel. Uues võõras kohas tunneb inimene ennast hooti paratamatult üksikuna, ja sõbralik kontakt võib olla olulise tähtsusega. Ka uussisserändajad ise nimetasid meie intervjuudes kuuluvustunnet soodustava tegurina vastuvõtva ühiskonna sõbralikkust ning uue võrgustiku 181 "International Student Barometer" 2018 - Eestis õppivate välisüliõpilaste rahulolu võimalusega leida kohalikke sõpru oli 56.8% võrreldes maailma keskmisega 72.3% 182 Ibid, Eesti Uuringukeskus. (2014). Euroopa riikide sisserändesrateegiad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu värbamisel kolmandatest riikidest. Uussisserändajate kohanemine Eestis leidmist. Lisaks on kontaktidel ka potentsiaal vähendada eelarvamusi ja suurendada usaldust, mis omakorda võib omada nö spill-over efekti ehk laienedes indiviidilt juba suuremale grupile (Allport, 1954, Pettrigrew 2011, Tropp jt 2018). Oluline on aga siinjuures, et kontaktide mõju on seda suurem mida kvaliteetsem see kontakt on, sh kui see kestab kauem kui pelgalt lühiajaline kokkupuude. Integratsiooni monitooringu (EIM 2017) andmed näitavad, et kontaktid kohaliku elanikkonnaga võivad olla rändegrupiti erineva dünaamikaga. Näiteks kuigi tervikuna Eestisse saabunud uussisserändajate kuuluvustunne eestlastega 5 aastase perioodi vältel kasvab, toimub see eelkõige ainult ingliskeelsete uussisserändajate hulgas, püsides muutumatuna venekeelsete uussisserändajate hulgas. Samuti näitavad need andmed, et kuigi Eestis ollakse ehk harjutud nägema kohanemise/lõimumise mõttes probleemsete kohtadena Tallinna ja Ida-Virumaad, on venekeelsetel uussisserändajatel ingliskeelsetega võrreldes vähem kontakte eestlastega ka Tartus. Narratiivide taasloomises osalevad siinkohal nii Eesti nn kohalikud venekeelsed, kes võivad nt edasi anda negatiivse kogemuse eesti keele õppe osas, eestikeelse kooli või lõimumise osas tervikuna, aga ka näiteks kohalikud eestikeelsed tööandjad, kes annavad teistest riikidest pärit töötajatele edasi stereotüüpset infot teatud elanikkonnagruppide kohta (juudid, venelased, ukrainlased vmt), näiteks: „Kaotasime seljakoti… seal olid dokumendid jms… mis saab edasi… ei tea, mida teha, helistasin ülemusele. Ta ütles, et mis sa ikka siin vehkled ringi, variante on kaks: kas leiab eestlane, tõeline eurooplane, või leiab venelane, hallipassimees. Kui eestlane – siis õhtul sõidad depoosse leiubüroosse, saad kätte, kui aga leiab hallipassimees, siis unusta ära, et sul oli see seljakott. […] mul vedas, et oli see tõeline eurooplane […] Aga no see fakt, et selline suhtumine… ja mul ülemus, ta on põline eestlane, tema ütles, et asjad ongi nii.“ (venekeelne uussisserändaja) Ebavõrdse kohtlemise, vaenamise jmt juures ei saa aga kõrvale jätta ka neid juhtumeid, kus mõned uussisserändajad võivad oma päritoluriigi ajaloo, eelneva kogemuse või meedianarratiivide tõttu tõlgendada olukordi agressiivsemana või kategoorilisemana, kui need tegelikult on. Näiteks võib uussisserändaja kalduda arvama, et temasuunaline usaldamatus taandub eelkõige ja ainult tema nahavärvile (ühes intervjuus kirjeldatud juhtum), kuigi teemasse süvitsi minnes selgub, et rendileandja peamine kõhklus oli seotud eelkõige välismaalastega kui abstraktse inimrühmaga, keda tajutakse Eestis ajutisena ning kelle puhul ei olda kindlad, kas soovitud pikaajaline rendileandmine ka tegelikult toimub. Teatud mõttes on taoline juhtum kultuurilise kohanemise loomulik osa (algselt lähtutakse harjumuspärasest tõlgendusest – vahel ka internaliseeritud hoiakutest, eduka kohanemisprotsessi käigus muutub tõlgendus nüansseeritumaks ja ka realistlikumaks. See aga eeldab, et inimesel tekib võimalus luua kontakte, jagada oma kogemust, saada mõistetud ja tutvuda turvalisel moel ka teiste võimalike tõlgendustega. Vastupidiselt aga, kui taolised kogemused akumuleeruvad ning neid pole võimalik turvalisel moel jagada või saada tõlgendatud, võib see uussisserändajate kohanemist suunata mitte lõimumise, vaid hoopis näiteks segregatsiooni suunas. 183 Kontakte saab soodustada mitmel tasandil. Kuigi näiteks osad intervjueeritud tööandjad tõdesid, et eestlastest kolleegidel endil on juba väljakujunenud oma suhtlusringkonnad ja kohustused, mis võivad osutada takistuseks näiteks uue välismaalasest kolleegiga suhtlemisel töövälisel ajal, toodi intervjuudes näiteid ka sellest, kuidas erinevad eestlastest kolleegid püüavad igal nädalavahetusel välistöötajad oma personaalsetesse tegevustesse kaasata. Ühes teises intervjueeritud ettevõttes korraldatakse aeg-ajalt nn rahvusõhtuid, kus välistöötajad saavad tutvustada oma koduriiki ja kultuuri. Samuti on ettevõtte siselehes avaldatud persoonilugusid välistöötaja Eestisse tulemisest. Säärased praktikad aitavad ettevõtte sõnul tõsta eestlastest kolleegide teadlikkust, murda barjääre ning seeläbi suurendada ühtekuuluvust. 183 Siinkohal on tulevaste uuringute seisukohalt oluline märkida, et Eestis on mitmeid etnilisi või religioosseid gruppe, kelle kohanemiskogemuste, sh kontaktide jmt osas on vähe infot. Neid gruppe on keeruline uurida ka küsitlusuuringutega või fookusgrupi intervjuudega, kuna need vajavad sageli usaldusliku suhte tekkimist ja/või vajavad inimese leidmist kogukonnast, kes aitab nö kogukonda esmasel sisenemisel. 108  Taoliste positiivsete praktikate jagamine võib inspireerida ka teisi tööandjaid või organisatsioone, kus uussisserändajad töötavad/õpivad/viibivad, seega tasub katsetada erinevaid formaate ka taoliste praktikate jagamiseks. Hoiakute muutmine, kohanemise toetamine ja lõimumise edendamine ühiskonnas on pikk ja keeruline protsess, kus riigitasandil (ministeeriumite vaates) saab pakkuda eelkõige tuge ning koordineerida protsessi teiste osapooltega. Kuna uussisserändajate kokkupuude Eestiga on eelkõige seotud kohaliku tasandiga, kus nad elavad, töötavad, sotsialiseeruvad, tarbivad teenuseid ning omavad kokkupuudet ühe või teise asutusega, on lisaks riigitasandil tehtavale väga oluline ka kohaliku tasandi institutsioonide ja organisatsioonide roll – nii omavalitsus ise kui ka selles omavalitsuses tegutsevad organisatsioonid (avalik- ja erasektor kui ka vabaühendused). Vaimne tervis Kuigi vaimne tervis on oluline teema kõikide inimeste jaoks, on seda uuritud uussisserändajate kontekstis kõige enam rahvusvahelise kaitse saanute ehk pagulaste puhul. Käesolevas uuringus on valitud fookusesse mõnevõrra testsugune sihtrühm – uuritud on välisüliõpilasi ning seda lähtuvalt nende kohanemist toetavate inimeste vaatest. Selline valik on tehtud kahel alljärgneval põhjusel. Esiteks võib eeldada, et erinevalt rahvusvahelise kaitse saanutest, kellel on lisaks uude keskkonda tulemisega kaasnevatele kohanemisprobleemidele tihti seljataga ka traumaatilised kogemused konflikti/sõjaolukorrast või põgenemisprotsessist, on välisüliõpilaste probleemid sarnasemad teiste uussisserändajatega ning seetõttu peegeldavad vaimse tervisega seotud mured laiemalt ka teiste uussisserändajate omi. Seejuures on põhjust arvata, et uues keskkonnas kohanemise probleemid on läbivalt omased kõigile uussisserändajatele olenemata nende siinsest staatusest. Teiseks on välisüliõpilaste sihtrühm valitud selgema uurimisfookuse seadmise tõttu. Kuna kõrgharidusasutustel on selge tugistruktuur ja -personal, kes on erinevate, sh vaimse tervisega seotud probleemide nõustamiseks loodud, siis võimaldab nende uurimine saada valdkonnast kiiremat ja kontsentreeritumat ülevaadet, kui see oleks võimalik teiste uussisserändajate puhul. Kõik siinse peatüki tulemused ja soovitused ei kehti kindlasti kõigi uussisserändajate kohta, eriti mis puudutab konkreetset tugisüsteemi ja -personali, kuid kindlasti on palju välisüliõpilaste puhul kehtivat võimalik üle kanda ka valdkonnas laiemalt ehk siis uussisserändajatele üldiselt. Vaimse tervise teema uurimiseks tehti kokku 9 intervjuud ning tehti küsitlus vahetult välisüliõpilastega kokku puutuvate tuutorite ja üliõpilasnõustajate hulgas, millele vastas 34 inimest. Lisaks on kasutatud teemakohast infot sisserändajatega tegelevalt vabaühenduselt ja uussisserändajajatega tehtud fookusgrupi intervjuudest. 184 Oluline on silmas pidada, et nii küsitluse kui ka kogu uuringu vastava osa eesmärk ei ole saada ülevaadet ja üldistada tulemusi vaimse tervise kohta ülikoolidele või kõigile uussisserändajajatele, vaid koguda eelkõige kvalitatiivset infot selle kohta, millised vaimse tervise probleemid Eestis uussisserändajate (välisüliõpilaste) hulgas esinevad, kui hästi on välisüliõpilastega tegelevad inimesed selles vallas ette valmistatud ning millest tuntakse puudust. 4.4.1. Analüüsi lühikokkuvõte Käesolev peatükis antakse ülevaade sellest, milline on kõrgharidusasutuste tugisüsteem, mis peaks aitama välisüliõpilaste nende kohanemisel ja kohanemisraskustega, kes ja milliste raskustega pöörduvad tugisüsteemi personali poole ning kuidas aidata kaasa välisüliõpilaste, aga ka uussisserändajate kohanemisele, ning toetada neid nõustavat inimesi ja tugisüsteemi. Viimaste aastate jooksul on kõrgharidusasutustes suurenenud vajadus psühholoogilise nõustamise järele, sh välisüliõpilaste seas, ning seetõttu on suuremates ülikoolides suurendatud psühholoogide koormust ning väiksemates asutustes võetud tööle poole koormusega psühholoogid-nõustajad. Samas ületab nõudlus siiski pakkumist - psühholoogid tunnevad puudust koostööst ülikooli sees, tervishoiusüsteemiga ning täiendõppest nii üldiselt kui ka seoses kultuuriteadlikkusega. Paljudes ülikoolides on olemas tuutorite süsteem, kus tuutoreid 184 Vt täpsemalt metoodikapeatükis Lisa 1. Uussisserändajate kohanemine Eestis  valmistatakse põhjalikult ette ka just vaimse tervise valdkonnas. Tuutorite süsteemi hinnatakse heaks, kuid peamiseks probleemiks, eriti mõnes ülikoolis, on tuutorite vähesus, mis tähendab, et tuutorid on ülekoormatud ega jõua välisüliõpilasi ja nende vajadusi individuaalselt tähele panna. Kuigi välisüliõpilastele on formaalselt olemas kõik koduüliõpilastega sarnased võimalused nõustamiseks, on tulenevalt nende erinevast staatusest nende aitamine ja edasi suunamine tervishoiusüsteemi vähese keele- ja kultuuriteadlikkuse ning erakindlustuse protsessi keerukuse tõttu keerulisem. Peamine järeldus uuringu tulemustest on järgmine - välisüliõpilaste probleemid ei erine suurel määral koduüliõpilastest, kuid just õppimise alguses (esimesel semestril või esimesel aastal) on probleemid seotud ja koosmõjus ka kohanemisraskustega – kombinatsioon koduigatsusest, üksildusest, talvemasendusest, suuremast koormusest ja kõrgenenud stressitasemest. Selle tõhusaimaks ennetamiseks ja lahendamiseks on hea ettevalmistus kohalike olude kohta, enda tegevuses hoidmine ning suhtlemine kohalikega. 4.4.2. Vaimse tervise alase ja nõustamisalase toe pakkumine Kõrgharidusasutustes on (välis)üliõpilaste abistamiseks küllalt mitmekesine tugipersonal, seejuures erinevad kõrgharidusasutuste tugisüsteem ning täpsed ametinimetused ja ülesanded küllalt palju. Oma probleemidega saab pöörduda näiteks nii akadeemiliste üksuste õppenõustajate kui ka õppeosakonna nõustajate poole ja üliõpilasvahetusega tegelejate ehk Erasmus koordinaatorite poole. Ka õppejõud võivad olla toeks, seda eriti väiksemate ja tihedamini kokkupuutuvate õppegruppide puhul. Suuremates kõrgharidusasutustes on olemas ka psühholoogid, karjäärinõustajad ja erivajadustega õppijate nõustajad, kelle poole saavad välisüliõpilased pöörduda samadel alustel koduüliõpilastega. Kui suuremates kõrgharidusasutustes on tavaliselt üks täiskoormusega psühholoog, siis väiksemates töötab psühholoog tihti pole koormusega ning mõnes väiksemas puudub üldse. Viimase paari aasta jooksul on vajadust psühholoogide järele rohkem teadvustatud ning paljudes kõrgharidusasutustes on võetud tööle psühholoog 0,5 koormusega või suurendatud olemasoleva psühholoogi koormust. Samas hindasid intervjueeritud, sõltumata sellest, kas ja millise koormusega psühholoog nende asutuses töötas, psühholoogilise nõustamise kättesaadavust ebapiisavaks, leides, et seda tuleks laiendada. Seejuures avaldati ka arvamust, et vahetevahel pöördutakse psühholoogile mõeldud küsimustega ka karjäärinõustajate jt nõustajate poole. Psühholoogilise nõustamise kättesaadavuse ebapiisavust kinnitab ka asjaolu, et psühholoogi juurde aja saamiseks tuleb mõnes ülikoolis kuu aega oodata. Tugipersonali kõrval on teiseks (välis)üliõpilaste kohanemise toetamiseks ka kaasüliõpilased ehk tuutorid. Enamikes intervjueeritud kõrgharidusasutustes on tuutorite süsteem, kuid selle iseloom varieerub palju. Nii võib tuutor olla toeks nt kuni viiele, aga ka üle 30 üliõpilasele; ta võib olla toeks kõigile üliõpilastele sõltumata rahvusest, aga võib olla toeks ka ainult kodu- või välisüliõpilasele; ta võib olla toeks eelkõige akadeemilistes küsimustes, aga võib olla toeks ka kõige praktilisemates küsimustes, nt lennu- või bussijaama vastu minekus ja asjaajamises abistamises. Üldjuhul alustab tuutor oma tööd 1-2 kuud enne õppimise algust, tutvustades võimalust tema poole igasuguste küsimustega pöörduda. Küsitlusele vastanud tuutoritest ja teistest välisüliõpilaste nõustamisega tegelevatest inimestest natuke vähem kui poolte poole on välistudengid pöördunud vaimse tervisega seotud muredega. Tuutorsüsteemid erinevad ka selle poolest, kas kõigile (välis)üliõpilastele määratakse tuutor või saab ta valida, kas ta tahab tuutorit ja keda ta tahab tuutoriks. Nt Tallinna Ülikoolis soovivad tuutorit ligi 60% välisüliõpilastest, kellel seda võimalust on pakutud. Enamik intervjueeritutest tõi välja tuutorite vähesuse. Tihti motiveerib kohalikke üliõpilasi tuutoriks hakkamisel plaan minna välismaale, või on seal juba eelnevalt käidud, kuid kuna Eesti üliõpilaste seas on erinevatel põhjustel välisvahetusse minemine suhteliselt ebapopulaarne 185, ei ole ka vastavat motiivi tuutoriks saada. Seetõttu on ühel tuutoril tihti soovitavast (välis)üliõpilaste arvust (olenevalt asutusest kuni 15) rohkem üliõpilasi, mis tähendab tuutorite jaoks suurt koormust ning võib omakorda jahutada tuutoriks soovijate indu. 185 Ühe intervjueeritu sõnul on välisvahetusse minevate üliõpilaste osa väike nii proportsionaalselt üle Euroopa kui ka hulgaliselt võrreldes nendega, kes tulevad siia välisüliõpilasena. Eriti viimane valmistab aga ka (mh logistilisi) probleeme. 110 Sellesse, kas tuutoriks meelitaks rahaline toetus-stipendium-preemia, ei olda ühel meelel. On neid, kes arvavad, et teatud tasustamise või stipendiumi puhul oleks tuutoreid rohkem, kuid on ka neid, kes arvavad, et tuutoriks tulemist ei saa rahaliselt motiveerida. Selles osas, kas eelistada tuutorina kohalikku või välisüliõpilast, on kahetised tunded – ühelt poolt võib olla kohalik tuutor ainus kohalik kontakt välismaalasele, teisalt on välisüliõpilane ise läbi teinud sarnase kohanemisprotsessi ning oskab praktilisel tasandil isegi kiiremini abiks olla. Lisaks tugipersonalile ja tuutoritele pakuvad kõrgharidusasutused tuge kohe õppimise alguses sissejuhatavatel orientatsioonipäevadel, mis varieeruvad päevast kuni ligi nädalani. Sissejuhatavatel päevadel antakse ülevaade praktilistest asjadest ülikoolis, konkreetses linnas ja Eestis, sh psühholoogilise abi võimalustest ülikoolis või väljaspool (viimast eriti juhul, kui asutuses ei ole psühholoogi), tervishoiu süsteemist ja arsti leidmisest. Lisaks sellele antakse paljudel ülikoolides erineva põhjalikkusega ja kohalikust kultuuriruumist ja tavadest. Nt Tallinnas Ülikoolis on terve päev pühendatud eesti kultuuri ruumi tutvustamisele, mille käigus on rääkinud nii välisüliõpilased ise kui ka vastavas teemas kogenud õppejõud nt sellest, mis on tüüpilised asjad, mis Eestis ette tulevad ja eestlaste loomusest. Lisaks eelpäevadele on vastav esmaseks kohanemiseks vajalik informatsioon olemas veebikeskkonnas ja/või tudengiteatmikes. Suuremates ülikoolides korraldatakse õppeaasta vältel ka seminare ja lisaüritusi kohanemise ja vaimse tervise teemal inglise keeles – kuidas kohaneda eluga Eestis, toime tulla stressiga ja leida õpimotivatsioon. Kohanemisealase toe pakkujate ettevalmistus Kõrgharidusasutustes töötavad psühholoogidena vastava erialase ja nõustamisalase hariduse saanud inimesed, kellele on suureks toeks ka kolm korda aastas toimuvad regulaarsed nõustajate kohtumised-kovisioonid. Ka küsitlusele vastanud teiste nõustajate seas ei ole haruldane, et ollakse hariduselt psühholoogia taustaga. Mitmeid õppenõustajaid on enda valdkonnas välja koolitanud tööandja tööle asumisel. Nii psühholoogid kui ka õppenõustajad on osalenud erinevatel kultuuriteadlikkust suurendavatel koolitustel. Tallinna Ülikoolis toimuvad töötajatele, sh õppejõududele mõeldud praktilised koolitused erinevate kultuuriruumidega (nt Araabia ja Aafrika riigid, Türgi, Soome, Venemaa) tutvumiseks, kus esinevad nii eksperdid väljastpoolt asutust kui ka oma töötajad, kus mh arutatakse ka ettetulnud juhtumeid. Suuremad ülikoolid, kus on tuutorite süsteem, toimuvad Oxfordi ülikoolis eakaaslaste toeks väljatöötatud materjalile 186 toetudes koolitused tuutoritele, kus tutvustatakse praktiliste näidete ja refleksiooni kaudu üliõpilaste nõustamiseks vajalikku, vaimse tervise probleeme märkama jne. Esimene tuutorite koolitajate väljaõpe Eestis toimus 2010. aastal. Oxfordi ülikoolis väljatöötatud tuutorite koolitus hõlmab 30 tundi väljaõpet, mille käigus arendatakse psühholoogilise ja praktilise nõu andmist ja kultuuriteadlikkust. Täpsemalt nt kuulamisoskust, suhtlemisoskust, kehtestamisoskust, õpetatakse märkama kaastudengeid, ära tundma ja käituma kriisi ja suitsiidiohtliku olukorra tekkel, suunama inimesi õigesti ja õigesse kohta edasi jne. Nt on oluline mitte kohe edasi suunata ilma kuulamata, aga ka mitte liiga kaua oodata enne edasi suunamist. Tihti arendatakse seminaride käigus ka kultuurilist suhtlust, stereotüüpe jms. Mõnevõrra erineb ülikooliti see, kui suures osas vastavale materjalile toetutakse. Üldjuhul lähtutakse materjalist kohalikele oludele vastavaid – ülikooli, linna ja Eesti spetsiifilisi – kohendusi tehes (nt Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Maaülikool), aga esineb ka seda, et kasutatakse tuutoriprogrammist väiksemat, enda jaoks kõige olulisemat osa. Ka valdav enamik küsitlusele vastanud tuutoritest leidis, et on välisüliõpilaste nõustamiseks ja toetamiseks (piisavalt) ettevalmistatud ning eelpool mainitud tuutorite koolitusega on rahulolu väljendanud nii küsitlusele vastanud tuutorid kui ka intervjueeritud psühholoogid. Tuutorid on välja toonud, et tegemist ei ole vaid tuutoriks olemise koolitusega, vaid see on kasulik oma praktilisuse tõttu ka üldisemalt – selle käigus õpib palju inimese, sh erinevate inimtüüpide, ja enda kohta, sh kuidas piire seada, suhelda, olukordi lahendada, aga ka kindlasti vaimse tervise kohta. 187 186 Vastava programmi-koolituse ingliskeelne kodulehekülg ja manuaalid on leitavad siit: ConnectPeersupport kodulehekülg. 187 Varieerub ka see, kuidas tuutorite koolitus on korraldatud. Tavapärane on, et see toimub semestri jooksul iga nädal või harvem toimuvate kohtumistena või intensiivselt, nt 3 päeva jooksul. Üldjuhul saavad tuutorid koolituse läbimise ja tuutoriks olemise eest ainepunkte. Uussisserändajate kohanemine Eestis Nõustamine, suunamine ja koostöö Õppenõustajad ise tavaliselt sisulist nõu ei anna, vaid kuulavad mure ära ja suunavad tõsise mure korral ülikooli psühholoogi juurde. Ühe intervjueeritu sõnul suudavad ka kaasüliõpilased abi vajamist küllalt hästi tähele panna. Kuigi psühholoogide esimene töövõte on individuaalne nõustamine, nõustatakse mh ka suhteprobleemide puhul ning mõned psühholoogid kasutavad ka teatud teraapiavõtteid nt esmase ärevuse maandamiseks, on tavaline välisüliõpilaste edasi suunamine perearsti, psühholoogi või psühhiaatri juurde, sest ülikooli psühholoogid ei ole põhjaliku teraapia alase ettevalmistusega ja neil ei ole õigust retsepte välja kirjutada. Uussisserändaja edasi suunamine võib takerduda kindlustuse ebapiisavusse või puudumisse, abivajaja õigesti aitamiseks vajalikku keelt valdavate ja/või kultuurilisest taustast teadlike spetsialistide leidmisesse. Eriti keerulisemate-tõsisemate (depressioon, suitsidaalne) juhtumite korral on oluline leida õige koht, kuhu suunata, et välisüliõpilane leiaks abi võimalikult kiiresti, mitte ei peaks ootama mitu kuud järjekorras. Keerulisemate juhtumite puhul on sageli probleeme valmistanud asjaolu, et uussisserändajatel ei ole kaasas oma varasemat haiguslugu (kui raviprotsess on saanud alguse juba päritoluriigis) või nad jõuavad psühholoogi juurde liiga hilja, olemata teadlikud võimalikest meetoditest, kuidas oma mure või häiret varasemas etapis leevendada. Kuigi üldjuhul on psühholoogidel aja jooksul tekkinud oma kontaktid selles osas, kes tahab ja oskab vastu võtta ja aidata inglise või mõnes teises keeles välismaalasi, leitakse, et see info võiks olla süsteemsemalt kättesaadav, nt võiks psühholoogide kodulehekülgedel sarnaselt perearstidele olla märgitud, mis keeles nad on valmis inimesi vastu võtma. Sama soovitus on aga laiem ja kehtib ka kõikvõimalike teiste teenuste kohta, kus üheks sihtrühmaks võivad olla välismaalased – nii näiteks proovis üks intervjueeritud psühholoog Vabatahtlike infoväravast vabatahtliku tegevuse kohta infot leida, kuid kuna see oli eestikeelne, oli ta sunnitud ise info ära tõlkima ning edastama vastava info ja kontaktid välisüliõpilasele. Samuti leidsid intervjueeritud ja küsitlusele vastanud tuutorid, et eneseabi materjale on vaja paremini koondada – selliselt, et info selle kohta, mida inimene saab ise kohe teha (nt kui erialaspetsialisti juurde kohe ei saa) meeleoluhäirete, ärevuse jne korral, oleks paremini saadaval. Ühtlasi võib taolistest materjalidest olla abi ka koolitajatele-nõustajatele. Intervjueeritud psühholoogid ja õppenõustajad tõid välja, et ka omavaheline koostöö ülikooli sees võiks parem olla. Nimelt leiti, et praeguse koormuse puhul ei ole võimalik nt kahel (osakoormusega) psühholoogil omavahel infot jagada ega olda üksteise tegemistega kursis, rääkimata sellest, et oldaks kursis ka välisüliõpilastega tegelevate inimeste või teiste nõustajatega, nagu nt karjäärinõustajad. Ka leidis üks intervjueeritud psühholoog, et tal võiks olla parem teadmine sellest, mis infot, millal ja kuidas välisüliõpilastele jagatakse, mis materjalid jäävad neile hiljem üle vaatamiseks ning kas ja kuidas uuritakse nende käekäiku. Nõustamisteenuste kasutamine Väisüliõpilaste teadlikkust ülikooli tugiteenustest peetakse üldjuhul heaks - nõustamisteenuseid tutvustatakse ingliskeelsel koduleheküljel, sissejuhataval nädalal ning ka tuutorite poolt. Ühe intervjueeritu sõnul tehakse mõnede välistudengite hulgas isegi ülikooli valik tugivõimaluste järgi, nt on Eestit eelistatud selle alusel, et olemas on teatud tugisüsteem, sh tasuta nõustamisteenused. Üldjuhul puudub nõustajatel ja psühholoogidel eelinfo nõustamisele tuleva üliõpilase kohta: „Kui üliõpilane tuleb, siis üldjuhul puhta lehena, taustainfot ei tea.“ Küll aga koguneb infot nõustamise ajal, mõnes kohas lastakse täita nt üks lühike nn ankeet, kus on õppekava, õppeaste ja veel mõned täpsustavad küsimused. Üldiselt ei osanud psühholoogid välja tuua suuri erinevusi rahvuste lõikes nende poole pöördumises. Leiti, et see ei olene ei sellest, kas nad on Euroopa Liidust või väljastpoolt, sarnastest või erinevatest kultuuridest; nende poole pöörduvad mh ka need, kel pole kodumaal olnud psühholoogilise abi võimalust. Peamine on psühholoogide sõnul inimese enda valmisolek ja avatus sellele, mis Eestis kohapeal toimub ning mida on vaja Eestis sisseelamiseks. Siiski toodi paaris intervjuus välja, et Aasia idaosast pärit hiinlased-korealased pöörduvad harvem psühholoogi poole, sest neil ei ole kombeks abi küsida. Vähem pöörduvad psühholoogide poole ka lühiajalisemad vahetustudengid, kes teavad, et saavad peagi koju tagasi ning kellel seetõttu on potentsiaalseid kohanemisega seotud probleeme, mis võimendaksid muid muresid, vähem. 112  Tuutorite poole pöördumises ja abi vajamises on mõnevõrra selgemad erinevused. Tuutori poole pöörduvad mõnevõrra enam inimesed kaugematest riikidest, eriti Ladina-Ameerikast. Vähem pöördutakse lähiriikidest, nagu Lätist ja Soomest, endistest NSVL riikidest (Ukraina, Venemaa) ning Eestis rohkearvuliselt ülikoolis esindatud kogukondadest (nt sakslased, keda on peetud ka üldiselt keskmiselt iseseivamaks). Samas leitakse, et see sõltub eelkõige inimesest, ja vähem rahvusest – „mõni kirjutab ja küsib kogu aeg“. Lisaks tõi üks uussisserändajatega tegelev vabaühendus välja, et vahel pöörduvad nii üliõpilased ise kui ka üliõpilasi võõrustavad asutused nende poole küsimustega kultuurispetsiifika osas, et aru saada, kas antud kultuurikontekstist pärit tudengi puhul on oluline arvestada millegagi, mille peale ei oska tulla – või soovitakse selgitust, miks probleem põhjustab nii tugeva emotsionaalse reaktsiooni. 4.4.3. Tavalisemad uude riiki tulemisega kaasnevad vaimse tervise probleemid Välisüliõpilastel on võimalik pöörduda nõustamiseks psühholoogi poole samamoodi nagu Eesti üliõpilastel nii õppimist kui ka muid eluvaldkondi puudutavate teemadega. Ka suurem osa probleeme, millega välisüliõpilased pöörduvad, on sarnased: ärevus, meeleolu langus ja kõikumine, depressioon, motivatsioonipuudus, keskendumisraskused, raskused suhetega. Tõsisemaid probleeme vaimse tervisega on välisüliõpilaste hulgas vähe, st neid ei ole märkimisväärselt või ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes Eesti tudengitega. Silmas tuleb ka pidada, et kuna vaimse tervise alaseid andmeid (välis)tudengite kohta eraldi ei koguta, siis ole ka teada, kui paljud (välis)tudengitest üldse pöörduvad oma muredega tugipersonali poole (on tõenäoline, et kõik ei tee seda). Välistudengite puhul lisandub lisaks siia mõõde, et mõnedel juhtudel on vastavad mured ja probleemid saanud alguse juba enne Eestisse saabumist; seevastu mõnedel juhtudel (nt ärevushäire, paanikahäire) löövad need esimest korda alles Eestisse tulles, kuna selles rändeprotsessis satuvad kokku noor täiskasvanu-aeg, keskkonna muutumine ja kõrgendatud stress. Üks intervjueeritud psühholoog tõi välja, et kui eestlased on näiteks depressiooni puhul tablettide osas umbusklikumad, siis välismaalased on valmis pigem kiirelt neid kasutama hakkama, kuid palju sõltub konkreetsest indiviidist. Suitsiidi riski ja depressiooni kahtluse puhul saadetakse tudengid edasi psühhiaatri juurde. Lisaks tood intervjuudes välja, et eriti just õppeaasta alguses tullakse välisüliõpilaste poolt nõustamisele kohanemisega seotud probleemidega. Seejuures selgub ka üldjuhul esimesel aastal, kui mitte juba esimese poolaasta jooksul, kes välisüliõpilastest kohaneb ja kes ei kohane. Ühe intervjueeritud psühholoogi sõnul katkestatakse kohanemisprobleemide tõttu kõige tavalisemalt oma õpingud umbkaudu esimese aasta lõpus – mõned eksmatrikuleeritakse, osad võtavad akadeemilise puhkuse jne. Pärast esimest aastat tullakse aga sarnaste probleemidega, mis on ka nn kodutudengitel – nt soovitakse kinnitust, kas ja kuhu minna depressiooniga jmt. Erinevalt kohalikest tudengistest seisavad välisüliõpilased silmitsi veel mitmete kohanemisega seotud väljakutsetega: teistsugune akadeemiline keskkond (teine riik, ülikool, teised suhted õppejõudude ja kaasüliõpilastega), vajadus kohaneda siinsete olude ja tavadega, eemalolek oma tavapärasest sotsiaalsest võrgustikust jne. Kokkuvõtlikult on kõige tihedamini uude riiki tulemise ja kohanemisega kaasnevad mured ja seisundid, mis ei ole ainuomased ainult uussisserändajatele, kuid ilmnevad nende puhul sageli tavalisemalt ja tugevamini, järgmised: koduigatsus, üksildus, igapäevane stress, raskused kohaneda Eesti kliima/ajavööndis, ning suur koormus ja stress seoses tööl käimise ja õppimisega (vt detailsemalt lisas 5 olevas tabelis). 4.4.4. Lahendused ja soovitused Uussisserändajate kohanemisprobleemide ning vaimse tervise probleemide ennetamise ja ravimise jaoks on mitmeid lahendusi. Seejuures on mõned seotud psühholoogise abi andmisega, teised aga pigem vaimse tervise alaste murede ennetamisega. Just viimasega tegelemist pidasid esmatähtsaks ka mitmed intervjueeritud. Mitmed siin alaosas väljatoodud soovitused kattuvad ka varasemates peatükkides väljatoodud soovitustega. Oluline on rõhutada ka seda, et järgnevad soovitused ja lahendused toetuvad intervjuudele välisüliõpilasi nõustavate inimestega, mistõttu on need suunatud esmajoones välisüliõpilastele ning nendega tegelevatele inimestele, kuid kindlasti võib paljusid neist rakendada ka laiemalt. Uussisserändajate kohanemine Eestis Esmalt tuleb uussisserändajatele jagada senisest täpsemat infot tervisekindlustuse ja -süsteemi kohta tervikuna (st mitte ainult vaimse tervise suunaga), sh tutvustada, mida ravikindlustus katab või mitte. Kui on teada, et uussisserändajal on terviseprobleeme, võib soovitada talle võtta suuremamahulist kindlustust. Samuti on oluline selgitada põhjalikumalt erakindlustuse toimemehhanisme, st kõigepealt tuleb ise maksta, alles pärast saab raha kindlustusest tagasi. Teiseks tuleb tugevdada koostööd ülikoolide (aga ka teiste tööandjate) ning tervishoiusüsteemi vahel. See võib toimuda kohaliku omavalitsuse vahendamisel, nagu näiteks Tartus, kus on linna kodulehel tehtud avalikuks info kolme perearsti kohta, kes võtavad vastu välismaalasi, sh üks neist on nõus võtma vastu ka lühiajalisi ilma, et teda nende perearstiks registreeritaks 188. Psühholooge ja teisi tugisüsteemis osalejaid aitab väga teadmine, milliste arstide ja spetsilistide juurde saab inimesi saata – kes räägib inglise keelt, kellel on kogemust erinevast kultuuriruumist inimestega, sh kelle vastuvõtutöötaja (mh õde) räägib inglise keelt. Kolmandaks kõlas intervjuudest tugevalt läbi praeguse psühholoogide järelkasvu ebapiisavus – mh on vähe kliinilisi psühholooge, sest nõutud psühhoteraapia täiendõpe tuleb maksta õppijal endal. Psühholoogidel, kes uussisserändajatega tegelevad, eriti (üli)koolides, kus teenus on tasuta ja seega psühholoogide rahastusvõimekus väiksem, võiks olla võimalus ennast, sh erinevate teraapiatega, täiendada. See motiveerib psühholooge ka püsivamalt (üli)koolides töötama. Lisaks mainisid intervjueeritud psühholoogid, et nad on huvitatud infokirjast valdkonda puudutavate tegevuste ja uuringute kohta ning seotud tegevustest/algatustest, nt erialastest koolitustest, mis võib olla neile kasulik. Neljandaks, tuutorite süsteem varieerub kõrgharidusasutuste lõikes oluliselt. Tuutorite koormuse optimeerimiseks ja välisüliõpilasele hea nõustamise tagamiseks tuleb soodustada tuutoriks olemist - ühel tuutoril võiks olla pigem vähem kui palju üliõpilasi ning tuutor võiks olla enda õppekava üliõpilasi. Vaimse tervise muresid ennetavaid ja vaimset tervist toetavate teenuste ja tegevuste arendamise olulisust rõhutas ka intervjueeritud valdkonna spetsialist, kes tõi positiivse kohanemist abistava näitena välja tugirühmad 189. Seega võib kaaluda lisaks tuutoritele-tugiisikutele ka tugirühmi, kus uussisserändajad saavad omavahel oma muresid arutada ja koos tugirüma juhiga neile lahendusi leida. Viiendaks, intervjuudes tuuakse korduvalt välja, et kultuurikontekstist tulenevalt on informatsiooni tõlgendamine, inimeste ootused-eeldused jne erinevad – nt mõnes kultuuris omistatakse teatud käitumismaneerile, sõnadele jne kindel tähendus, mida teises aga ei tehta; seetõttu peab väga hoolikalt kaaluma, mida-kuidas öelda ja nõustada erineva kultuuritaustaga inimesi. Sellest tulenevalt on oluline kultuuriteadlikkuse tõstmine (nt läbi kultuurilise kompetentside kasvatamise) koolitustega, kuid ka üldiselt vaimset tervist puudutavate koolitustega, nt „pane tähele, kuidas teistel läheb“ – seda saab teha ülikoolides, haiglates, otse inimestega töötavate inimeste puhul, kuid võib pakkuda ka ettevõtetele ning laiemalt ka teistele Eesti elanikele. Sarnane soov – kultuurikompetentsi tõstmine tuli välja ka intervjuudest tööandjatega. Siinkohal on oluline, et kui kõik spetsialistid ei jõua koolitusele, siis oleksid nad teadlikud sellest, kelle poole pöörduda, kui vajavad nõu selles, kuidas nõustada mõnda võõrast kultuurist pärit inimest, sh kuidas arvestada nõustamisel sellega, kui inimene on nt kirjaoskamatu, Eestist erinevate suhtumisega meeste-naiste rollidesse, lähisuhte vägivalda, laste kasvatamise põhimõtetega jne. Teiselt poolt on vajalik suurendada ka uussisserändajate endi kultuuriteadlikkust, et nad oskaksid paremini orienteeruda Eesti kultuuris ja vältida väärtõlgendusi - see eeldab aga põhjalikumat lähenemist, kui näiteks seni on tehtud kohanemisprogrammi raames. Kuuendaks, kui vaadelda kohanemisprobleemide sisu, on oluline uussisserändajate parem ettevalmistus Eestis eesootavaks. Seda võib teha juba nii lähteriigis kui ka Eestisse saabudes: a) lähteriigis anda riigi, kultuuri, kliima, õpimeetodite, tavade jm praktilise kohta eelinfot, et tulijad saaksid kas või füüsiliselt valmistuda - nt talveriideid ostes –, ja/või mõttes sellega harjuda, b) Eestisse jõudes tuleb info korrata ning vajadusel praktiliselt läbi käia. 190 188 Tartu.ee. Family doctors. (GP). 189 Vt täpsemalt nt Taanis loodud tugirühmade süsteemi kohta: MindSpring kodulehekülg. 190 Põhjalikum ettevalmistus ja info, mida oodata, on vajalik mh järgmistes valdkondades: Ilm, ajavöönd, vastav riietumine, ka talveks ettevalmistus (D-vitamiin, valgusteraapia) jms; Elukallidus; Põhiline õigusraamistik ja kultuurinormid; Inimeste väärtused, hoiakud ja käitumistavad – distants, individualism-kollektivism jne; potentsiaalsed kultuurišoki kohad, millega arvestada ja kuidas käituda; õpikultuur ja meetodid; praktilised sammud kiiresti kohanemiseks. 114  Lisaks tuleb pakkuda välisüliõpilastele ja uussisserändajatele, aga ka kohalikele, eneseabi materjale, mis koondaksid soovitusi, kuidas hoida enda vaimset ja füüsilist tervist. Muuhulgas võiksid seal olla soovitused, mida saab teha ennetavalt, mida saab ise ära teha probleemide ilmnemisel ilma kohese abi leidmiseta jmt. Seejuures tuleb rõhutada füüsilise koormuse ja liikumise olulisust, une olulisust, teistega suhtlemise olulisust, sh tuua sisse hingamisharjutusi ja ärevuse vähendamise võtteid. 191 Ülimalt oluline on aga kaasa aidata uussisserändajate ja kohalike elanike omavahelisele suhtlusele. Kontakt kohalikega aitab kaasa kohanemisele – loob suurema rahulolutunde (rahulolu eluga ja hea enesetunne, st mitte- depressiivne jms), sotsiaalse seotuse tunde ning vähendab koduigatsusust. Seejuures aitavad juba ka kas või nõrgad sidemed, kuid eriti tugeval määral sügavamad sõprussuhted. 192 Ka fookusgrupi intervjuudest uussisserändajatega 193 ilmnes, et puudulik suhtlus kohalikega on üks asi, millest tuntakse enim puudust. Kui uussisserändajaid kokku toovaid üritusi korraldatakse palju, siis oluliselt enam võiks korraldada üritusi, kuhu on oodatud nii kohalikud kui ka uussisserändajad. Seega kehtivad siinkohal ka kõik vaba aega puudutavas peatükis tehtud soovitused (vt täpsemalt ptk 3.8.3). Kohanemise mõõtmise potentsiaal indeksite ja andmeanalüüsi kaudu 4.5.1. Indeksid varasemates uuringutes Erinevaid lähenemisi sisserändajate kohanemise ja lõimumise mõõtmisele on mitmeid ning võimalikke lahendusi, sh poliitikakujundamises, on viimaste aastakümnete jooksul palju uuritud. Nii analüüsib näiteks MIPEX seadusandlikul tasandil sisserändajate õigusi ning võrdleb eri tunnuste põhjal erinevaid riike (MIPEX 2015). Osad uuringud võtavad aluseks erinevate rahvusrühmade kokkupuutepunktid (ajaline, geograafiline ja sotsiaalne) ning analüüsivad nende põhjal sisserändajate lõimpotentsiaali (Danzer ja Ulku 2011). Teised uuringud jällegi seovad sisserändajate lõimumise sõltuvusse selliste tunnustega nagu töö, kool, elupiirkonna rahvuskoosseis ehk võimalus olla kontaktis põhirahvusega, aga ka sisserännanu kultuuriline taust ja võimes uues kultuuris kohaneda ning kontakte luua (Haug 2003). Teisisõnu on erinevaid viise kohanemise ja lõimumise mõõtmiseks ning konsensust ühe või teise raamistiku kasutamiseks ei ole – paljuski sõltub kohanemise/lõimumise mõõtmisel ka riigi enda eripärast, ajaloost, rahvussuhete dünaamikast, andmekogumise reeglitest rahvuse vmt tunnuste tuvastamiseks jmt. Lihtsuse ja selguse huvides käsitleme siinses alaosas kohanemist ja lõimumist suuresti sünonüümidena, kuigi teaduskirjanduses eristatakse sageli ka neid protsesse või fenomene omavahel. Kas ja kuidas peaks neid protsesse eristama, nii analüütiliselt kui ka poliitikakujundamises, on lühidalt käsitletud kogu uuringu kokkuvõtvas osas. Siine analüüs võtab aluseks Eesti integratsiooni monitooringu 2017. aastal uussisserändajate hulgas läbiviidud küsitluse andmestiku (EIM2017) ning paigutab tulemused siinse uuringu jaoks kohandatud Danzer ja Ulku teoreetilisse raamistikku, mis vaatleb sisserändajate kohanemist/lõimumist mitmedimensioonilise kontseptsiooni kaudu (vt metodoloogia ja metoodiliste küsimuste, sh ettepanekute osas täpsemalt lisa 6). 194 Selle alaosa analüüsi eesmärk on näidata, kuidas statistiline andmete süvaanalüüs (lisaks kvalitatiivsele andmekogumisele, st intervjuude läbiviimisele jm) võimaldab tuvastada täiendavaid tegureid, mis suurema või väiksema tõenäosusega aitavad toetada uussisserändajate kohanemist ja pikaajalist lõimumist Eestis ühiskonda. 191 See võiks olla nt tervise hoidmise ABC nii kodu- kui välisüliõpilasele: liigu, puhka, tegele hobiga, suhtle – leia võimalusi nii koolis kui ka väljaspool kooli. Inimestega suhtlemine on oluline nii vaimse tervise probleemide ennetamise kui ka vaimse tervise taastamise protsessis (vt nt Novaator.err.ee. 05.11.2019. Doktoritöö: suhtlemine aitab taastuda vaimse tervise probleemidest.) 192 Hendrickson et al 2011. „An analysis of friendship networks, social connectedness, homesickness, and satisfaction levels of international students“, International Journal of Intercultural Relations, 35: lk 290; World Health Organization. 2018 „Mental health promotion and mental health care in refugees and migrants: Technical guidance”. 193 Kogu uuringu käigus tehtud fookusgrupi intervjuud uussisserändajatega 194 Uuring Eestis elavate uussisserändajate hulgas viidi läbi Eesti Integratsiooni Monitooring 2017 (EIM) raames, isetäidetava veebiküsitluse vormis. Selleks saadi Rahvastikuregistrist juhuvaliku teel uussisserändajate e-posti aadressi kontaktid. Rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus (SMIT) väljastas 11’852 isiku e-posti aadressi, kes olid vähemalt 15 aastat vanad ning kes olid esmakordselt Eesti elukoha registreerinud aastatel 2012–2016. Veebiküsitlus toimus ajavahemikul 10.05 2017 – 30.05 2017. Kokku täitis veebiküsimustiku lõpuni 2850 inimest, nendest 1500 vastas ingliskeelsele ankeedile, 1300 venekeelsele ankeedile ja 50 eestikeelsele ankeedile. Uussisserändajate kohanemine Eestis Neile eesmärkidele ja uurimisküsimusele vastamiseks moodustati 3 alaindeksit ja neist alaindeksitest koosnev summaindeks. Alaindeksid on järgmised: 1) eestlastega sotsiaalsete suhete indeks, 2) institutsioonidega seotuse indeks ja 3) Eestiga seotuse indeks. 195 Eestlastega sotsiaalsete suhete indeksis vaadatakse, milliseid suhteid (sõbrad sugulased jne) uussisserändajatel eestlastega on ja kui sageli nendega suheldakse. 196 Institutsioonidega seotuse indeks põhineb Esseri (2001) kontseptsioonile, mis näitab, kuidas seotus erinevate institutsioonidega aitab nö ehitada silda sisserändajate ja kohalike vahel - saada infot, luua kontakte ning tõhustada koostööd kohalike ja sisserändajate vahel. Ka teised uuringut Haug (2003) toovad välja, et töö, kool ja muud organisatsioonid on oluliseks potentsiaaliks kontaktiloomeks sisserännanute ja mittesisserännanute vahel. Riigiga seotuse indeksit mõõdame kodakondsuse kaudu, soovi kaudu sihtriiki jääda või päritoluriiki naasta ehk kui tugevalt ollakse sotsiaalselt seotud sihtriigi ja päritoluriigiga ning kuivõrd identifitseeritakse ennast siht või päritoluriigiga. Illustreerivalt on indeksid ja nende summaindeks välja toodud joonisel 11. Joonis 11. EIM 2017 uussisserändajate osa põhjal koostatavad indeksid Institutsioonidega seotuse alaindeks (kasutanud programme, teenuseid, töötab, õpib) Eestlastega Eestiga seose sotsiaalsete suhete alaindeks alaindeks (kuivõrd tunneb (töökaaslased, pere, ennast kohanenuna, sõbrad) plaanib jääda) Uussisse- rändajate lõimumise indeks Eestlastega sotsiaalsete suhete indeks on summaindeks, mis moodustub kahest tunnuste kogumist: uussisserändajatel eestlaste hulk tutvusringkonnas ja eestlastega suhtlemise sagedus. Tutvusringkonnas olevate eestlaste kohta käivate küsimuste kogum koosnes viiest tunnusest: kui palju on eestlasi sugulaste (sh pereliikmed ja abikaasa/partner), sõprade, tuttavate, õpingukaaslaaste, kolleegide, huvi- ja hobikaaslaste ja sotsiaalmeediakontaktide hulgas. Viimase kuue kuu jooksul eestlastega suhtlemise sagedust on küsitud neljas valdkonnas: tööl või koolis, Facebookis, internetifoorumites, blogides, vabaajategevustel nagu hobid, kultuuriüritused, sportimine ja sõpruskonnas, tutvusringkonnas. Mida suurem on indeksi väärtus, seda enam ja seda sagedasemad on suhted eestlastega. Institutsioonidega seotuse indeks on summaindeks, mis koosneb tunnustest, mis näitavad, kas uussisserändaja töötab, õpib, on seotud mõne organisatsiooniga ja on kasutanud mõnda abistavat portaali. 195 Selle lähenemise puhul ei ole eeskujuks üks konkreetne varasem uuring, vaid on lähenetud võimalikult laiapõhjaliselt, et katta võimalikult paljud erinevad lõimumise dimensioonid. Antud peatükis pärineb idee erinevate dimensioonide mõõtmiseks alaindeksite ja summaindeksi moodustamise allikast Masso et al. (2016). 196 Varasemad uuringud näitavad, et kui ühiskonnas on olemas sama vähemusrahvuse oma rahvuse esindajad, siis see tõstab põhirahvusega suhtlemise kulusid ja vähendab nendega kontakte (Danzer ja Yaman 2013). 116  Tunnused on indeksis erineva kaaluga vastavalt sellele, kui palju nad tõid uussisserändajaid kontakti mittesisserändajatega. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda enam ollakse institutsioonidega seotud. 197 Eestiga seotuse indeks koosneb neljast tunnusest: kas plaanib taotleda Eesti kodakondsust, kui kauaks plaanib Eestisse jääda, kui teretulnuna ennast Eestis tunneb ja kui hästi on kohanenud eesti eluga. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda suuremat seotust Eestiga tuntakse. Lõimumise summaindeksi puhul on eestlastega suhete indeks, institutsioonidega seotuse indeks ja Eestiga seotuse indeks kokku liidetuna ning skaala teisendatud vahemikku 0-10. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda paremini on uussisserändaja lõimunud Eesti ühiskonda. 4.5.2. Analüüsi tulemused Näitamaks moodustatud indeksite seoseid teiste tunnustega, on järgneval toodud ära indeksite keskmised erinevate tunnuste lõikes ja siis ka lineaarse regressiooni mudelid, kus on seoste leidmisel arvesse võetud kõigi sõltumatute tunnuste mõju korraga. Tulemustest selgub (joonis 12), et kõigi indeksite keskmised erinevad soo lõikes ning uussisserändajatest meestel on enam suhteid eestlastega ja nad on enam seotud institutsioonidega ja Eestiga, ning sellest tulenevalt on ka nende summaindeksi väärtus on kõrgem. Kõige suurem erinevus meeste ja naiste vahel on suhetes Eestlastega (0,84 skaalapunkti) ja kõige väiksem vahe Eestiga seotuses (0,35 skaalapunkti). Joonis 12. Indeksite keskmised väärtused soo lõikes Haridustaseme lõikes on uussisserändajatel kõige enam suhteid eestlastega keskharidusega uussisserändajatel (indeksi keskmine väärtus 5,3) ja kõige vähem kutse ja keskeriharidusega ning rakenduskõrgharidusega (mõlema indeksi keskmine 4,5). Rakenduskõrgharidusega inimesed on ka institutsioonidega kõige vähem seotud (indeksi keskmine väärtus 4,0) ja kõrgharidusega inimesed on jällegi institutsioonidega kõige enam seotud (indeksi keskmine väärtus 4,8). Eestiga on kõige tugevamalt seotud kuni põhiharidusega inimesed (indeksi keskmine väärtus 5,4) ja kõige vähem on Eestiga seotud kõrgharidusega inimesed. Summaindeksi järgi on üldine lõimumise tase kõige kõrgem keskharidusega inimestel (5,1) ja kõige madalam rakenduskõrgharidusega inimestel (4,5). 197 Logistilise regressiooni abil ka vaatasime, millised tegurid prognoosivad mitte ühegi institutsiooniga seotust. Tulemused näitavad, et meestel on selleks väiksem tõenäosus, vanuse tõustes tõenäosus olla mitte ühegi institutsiooniga seotud kasvab, kutse ja keskeriharidusega inimestel on kõrgharidusega inimestega võrreldes selleks suurem tõenäosus, mida enam on alla 16-aastasi lapsi, seda suurem on tõenäosus mitte olla ühegi institutsiooniga seotud, mida kauem ollakse Eestis olnud, seda väiksem on see tõenäosus ning Tallinnas ja Tartus on see tõenäosus väiksem kui väljaspool suuremaid linnu, Harjumaad ja Ida-Virumaad. Positiivsena võib välja tuua, et institutsioonidega mitteseotust päritoluriik ei prognoosi. Uussisserändajate kohanemine Eestis Joonis 13. Indeksite keskmised väärtused hariduse lõikes Lisaks näitavad tulemused (joonis 8 lisas 6), et mida enam on uussisserändajatel alla 16-aastasi lapsi, seda vähem ollakse seotud institutsioonidega. Need, kellel on 1 või 2 last, on eestlastega vähem suhteid kui need, kellel lapsi ei ole või kellel on lapsi enam kui 3. Selline seos võib olla seotud asjaoluga, kui lapsi on kolm või enam, siis on väga tõenäoline, et osa neist käib koolis ja see toob vanemad suuremasse tõenäolisse kokkupuutesse eestlastega. Lisaks näitavad tulemused, et mida kauem Eestis ollakse, seda enam on suhteid eestlastega, sh kasvab ka seos institutsioonidega, kuid neis trendidest hoolimata seotus Eestiga võrreldavalt aja jooksul ei kasva. Eesti regionaalsete piirkondade omavaheline võrdlus näitab (joonis 10 lisas 6), et uussisserändajatel on kõige vähem suhteid eestlastega Narvas ja Ida-Virumaal. Kõige enam suhteid eestlastega on neil uussisserändajatel kes elavad väljaspool suuremaid linnu, Harjumaad ja Ida-Virumaad. Seotus institutsioonidega seevastu on kõige suurem Tartus, Tallinnas ja Harjumaal. Seotus Eestiga on kõige madalam Tartus, Tallinnas ja Narvas. Summaindeks näitab, et kokku on uussisserändajad kõige vähem lõimunud Narvas ning kõige rohkem mujal Eestis (väljaspool suuremaid linnu, Ida-Virumaad ja Harjumaad) ning Harjumaal. Teisisõnu näitavad tulemused, et kui välja arvata Narva ja Ida-Virumaa, on enim Eestiga kohanenud ja lõimunud just väljaspool suurlinnu elavad uussisserändajad. Ning kuigi suurlinnad (Tallinn, Tartu) toovad kaasa suurema suhestumise erinevate institutsioonidega, ei too see faktor ainuüksi automaatselt paremat kohanemist/lõimumist. Päritoluriikide lõikes (jooniselt 14) näitavad tulemused, et suhteid eestlastega on kõige vähem Venemaalt tulnutel (indeksi väärtus 4,1) ja kõige enam Põhja-Ameerikast (5,8) ja Lääne-Euroopast (5,7) pärit uussisserändajatel. Institutsioonidega on kõige enam seotud Aasiast (5,2) ja Aafrikast (5,1) tulnud ning kõige vähem Venemaalt (4,2) tulnud. Eestiga tunnevad ennast kõige vähem seotuna Euroopa Liitu kuuluvatest Ida- Euroopa riikidest (4,1) ja Lääne-Euroopast (4,2) tulnud. Kõige enam tunnevad ennast Eestiga seotuna Aafrikast (5,7) ja Ukrainast tulnud (indeksi keskmine 5,7). Kokkuvõttes on summaindeksi järgi Eestis kõige vähem kohanenud/lõimunud Venemaalt pärit uussissrändajad (summaindeksi keskmine 4,4) ja kõige enam Aafrikast tulnud (5,4). 118 Joonis 14. Indeksite keskmised väärtused päritoluriigi lõikes Lisaks vaatasime, kuidas on indeksid seotud erinevate sotsiodemograafiliste tunnustega (tabel 2 lisas 6). Tulemustest selgub, et uussisserändajatest meestel on naistega võrreldes kõigi indeksite keskmine kõrgem: neil on enam eestlastega suhteid, nad on enam seotud institutsioonidega, tunnevad ennast enam Eestiga seotuna ja ka lõimumise summaindeksi väärtus on neil kõrgem. Kõige suurem erinevus meeste ja naiste vahel on seotuses institutsioonidega (mis kinnitab uussisserändajate puhul pigem traditsioonilist peremudelit, kus mees on see, kelle tõttu tuldi ning naine tuleb temaga kaasa) ja suhetes eestlastega, ning kõige väiksem erinevus seotuses Eestiga. Vanus on seotud vaid kahe alaindeksiga. Mida vanem on inimene, seda vähem on ta seotud institutsioonidega, kuid seda enam tunneb seotust Eestiga. Hariduse osas erinevad kõrgharidusega inimestest ainult keskharidusega inimesed, kes tunnevad Eestiga mõnevõrra suuremat seotust. Mida enam on uussisserändajatel alla 16aastasi lapsi, seda vähem on suhteid eestlastega, vähem ollakse seotud institutsioonidega ning ka lõimumise summaindeksi väärtus on madalam. Laste olemasolu ei ole aga seotud enda Eestiga seotuna tundmisega. Mida kauem ollakse Eestis olnud seda enam kasvab seotus institutsioonidega, tuleb juurde suhteid eestlastega, vähesel määral kasvab üldine lõimumine ehk aja jooksul lõimumise summaindeksi väärtus tõuseb, aga aja jooksul ei suurene seotus Eestiga. 198 Väljaspool suuremaid linnu (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu), Ida-Virumaad ja Harjumaad on uussisserändajatel enam eestlastega suhteid. Narvas, Tallinnas ja Tartus elavad inimesed tunnevad ennast vähem Eestiga seotuna kui väljaspool suuremaid linnu ja Harjumaad elavad inimesed, kuid Harjumaal (s.o. väljaspool Tallinna), Ida- Virumaal ja Pärnus elavad uussisserändajad mujal Eestis elavatest ei erine. Seega just suuremates linnades ei teki automaatselt suuremat seotuse tunnet Eestiga. Võimalik, et sinna tulevadki inimesed lühemaks ajaks, kas tööle või õppima ja seetõttu on neil ka konkreetne plaan kodumaale tagasi või kuhugi mujale edasi minna. Seega elukoha mõttes on kohanemiseks-lõimumiseks kõige paremad need kohad, kus on kokkupuuteks mittesisserännanutega kõige suurem võimalus ja isegi möödapääsmatus, sest teisi sisserännanuid ja oma rahvusgrupi esindajaid seal piirkonnas ei ela (või ei ela piisavalt palju ja ollakse sunnitud ka väljapoole suhtlema). 199 198 Meeldetuletuseks: Eestiga seotuse indeks koosneb neljast tunnusest: kas plaanib taotleda Eesti kodakondsust, kui kauaks plaanib Eestisse jääda, kui teretulnuna ennast Eestis tunneb ja kui hästi on kohanenud eesti eluga. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda suuremat seotust Eestiga tuntakse. 199 Ka Danzer ja Yaman (2013) on leidnud, et mida enam elab piirkonnas oma rahvuse esindajaid, seda suuremad on nö kulu (aeg, energia, resursid jmt) kohalike elanikega suhtlemisel. Uussisserändajate kohanemine Eestis 4.5.3. Järeldused ja soovitused Eesti integratsiooni monitooringu 2017. aasta uussisserändajate küsitlusploki andmete analüüs näitas mitmeid huvitavaid ja olulisi tulemusi. Esiteks, Tallinnas, Tartus ja Narvas elavatel uussisserändajatel on kõige madalam Eestiga seotuse tunne. Võimalik, et nendesse kohtadesse tulevad uussisserändajad vaid teatud perioodiks töötama või õppima, lahkuvad seejärel tagasi kodumaale ning ei olegi end kordagi käsitlenud pikaajaliselt Eestiga seotuna. Seevastu poliitikakujundamise seisukohalt on oluline, et mh just need inimesed, kes tulevad Eestisse tööle või õppima, on Eesti jaoks just kõige kasulikum uussisserändajate rühm, mistõttu tasub mõelda sellele, kuidas neis tekitada enam Eestiga seotuse tunnet, soovi Eestisse jääda ning ühiskonda panustada. Lisaks näitavad tulemused, et Eestiga seotuse indeks on ainuke, mille väärtus ei kasva seoses sellega, mida kauem inimesed on Eestis elanud, erinevalt eestlastega suhetest ja institutsioonidega seotusest. Teisisõnu on oluline uurida, millised tegurid tingivad selle, et Eestis aja jooksul viibides ei kasva (indeksi mõistes) uussisserändajate seotus Eestiga. Teiseks näitavad tulemused, ja kinnitavad sellega ka uuringu kvalitatiivosas kirjeldatut, et üks oluline riskigrupp on lastega uussisserändajad – eelkõige naissoost uussisserändajad – sest just neil on vähem suhteid eestlastega ja institutsioonidega. Samas ei ole nende puhul Eestiga seotuse tundmine laste arvuga seotud. See grupp vajab kindlasti täpsemat edasist uurimist lähtuvalt laste vanusest, aga juba praegune analüüs näitab, et mida enam on uussisserändajatel alla 16-aastasi lapsi, seda vähem ollakse kohanenud ja lõimunud. Kolmas analüüsi peamine tulemus näitab aga seda, et kõige vähem kohanenud/lõimunud uussisserändajate rühm Eestis on Venemaalt pärit uussissrändajad. See kinnitab ka siinse uuringu teiste osade tulemusi, näiteks sotsiaalmeedia gruppide analüüsi, mis näitas, kuidas Eesti venekeelsete uussisserändajatega seotud sotsiaalmeedia grupid ning sealne info- ja kogemustevahetus näib eksisteerivat justkui eraldiseisva nähtusena – seal olev infoväli on suuresti venekeelne, inimesi suunatakse osalema venekeelsete tegevuste ja ürituste jmt juurde, Eestiga seonduvatele sündmustele reageeritakse vähe(m), ning ka enim reaktsioone tekitavad teemad seostuvad nn traditsiooniliste Eesti lõimumise keerdküsimustega nagu nt Eesti haridussüsteem (eesti vs vene õppekeelega koolid). Teisisõnu on venekeelsete uussisserändajate sihtrühm üks neist olulistest rühmadest, kellele tuleb nii uuringute kui ka poliitikameetmetega senisest rohkem tähelepanu pöörata. Metodoloogilised soovitused integratsiooni monitooringu (EIM) uussisserändajate küsitlusploki läbiviimiseks valimi, ankeetküsitluse ja andmekogumise osas vt täpsemalt siinse uuringuaruande lisas 7. 120 5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED Siinse uuringu eesmärk oli kirjeldada uussisserändajate kohanemise hetkeseisu Eestis – millised tegurid uussisserändajate kohanemist takistavad ning millised tegurid seda toetavad. Kuna käsitletav valdkond on lai ja mitmetahuline, keskendusime uuringus kahele peamisele fookuskohale: millised on need temaatilised valdkonnad, milles uussisserändajad Eestis täna peamiselt tegutsevad ehk elavad, töötavad ja õpivad (nt tööturg, haridus, tervishoid, inforuum, eesti keele õpe, kogukonnad jt); ning millised on need erinevate teenusepakkujate poolt osutatavad teenused, mida uussisserändajad Eestis tarbivad (nn teenuste ökosüsteem). Aruande struktuur on üles ehitatud põhimõttel, et iga teemavaldkonna peatükk koondab endas a) ülevaadet täna pakutavatest teenustest ja teenusepakkujatest, b) olukorra süvaanalüüsi sihtrühma (uussisserändajad) ja sidusrühmade (tööandjad, ülikoolid, riigiasutused, omavalitused jt) vaates, ning c) soovitusi valdkonna parendamiseks. Kus vajalik ja otstarbekas, oleme tulemusi kommenteerinud ka 2014. aasta uussisserändajate kohanemise uuringuga võrreldes, andmaks edasi olukorra muutust (või muutumatust) viimase viie aasta jooksul. Selliselt moel on iga osa/alapeatükk loetav ka eraldiseisvalt ning põhitulemused ja soovitused on ka iga peatüki juures eraldi leitavad. Siinses kokkuvõtvas peatükis toome uuringu põhitulemused välja vaid kahel viisil: esiteks nn suured väljakutsed, mis uuringu tulemustele tuginedes väärivad meie hinnangul just suurimat tähelepanu, ning teiseks, analüüsist ja peatükkidest pärinevad ja lühendatud vormis soovitused ning ettepanekud olukorra parandamiseks erinevate teemavaldkondade lõikes. Suured väljakutsed koondavad endas teemasid, mis on enamasti horisontaalsed ja valdkondade-ülesed ehk teisisõnu teemad, mis uuringu erinevates sisuosades regulaarselt korduvad ning mida on oluline valdkonna edasisel arendamisel või uurimisel silmas pidada ning arvesse võtta. Teine osa suurtest väljakutsetest on teemad, mis käsitlevad spetsiifiliselt küll kas ühte kitsast valdkonda või mõnda konkreetset uussisserändajate sihtrühma, kuid mis meie hinnangul vajab just erilist ja süvendatud tähelepanu. Soovitused koondavad endas ettepanekuid nende erinevate olukordade ja kitsaskohtade lahendamiseks, mis uuringu erinevates peatükkides ilmnesid. Siinses kokkuvõtvas osas on soovitused välja toodud lühendatud kujul, st põhjalikumalt on soovituste ja soovituse taustsüsteemiga võimalik tutvuda eraldi aruande iga teemapeatüki lõpus. Siinse uuringu läbiv põhimõte on arusaam, et mitte kõik uussisserändajad ei plaani oma elu ja tulevikku Eestiga siduda. Sestap ei pruugi kõikidel uussisserändajatel olla ka vajadusi ega lahendusviise kõikide uuringus nimetatud murekohtade osas. Kuna uussisserändajate sihtrühm on tausta poolest väga erinev (vt ka väljakutseid 1 ja 2 allpool), on ilmne, et erinevad uussisserändajad vajavad sageli kohanemisalast tuge erineval viisil; või vajavad seda erineval ajal sõltuvalt nende elukaarest Eestis: näiteks Eestis lapse sündimisel, õpingute lõpetamisel ja tööturule suundumisel, või hoopis töötuks jäämisel. Seega ei ole võimalik ega ka vajalik pakkuda kõikidele Eestisse saabuvatele uussisserändajatele ühesuguseid teenuseid ühesuguses mahus ega ühesuguses järjekorras. Mis veelgi enam – mõned uussisserändajad ei soovigi Eestilt muud kui ainult neutraalset keskkonda elamiseks, ehk nende enda jaoks kõige olulisem on neil kas iseenda initsiatiivil või näiteks tööandja toel juba kaetud. Küll on aga kohanemispoliitika seisukohalt oluline, et need, kellel taolised vajadused on või kellel need erinevatel eluetappidel Eestis tekivad, omaksid informeeritud ja kvaliteetset teadmist ning ligipääsu neile vajalikele ning ettenähtud teenustele. Siinjuures ei tohi ära unustada olulist asjaolu, et informeeritud teadmist, ligipääsu ning kvaliteetseid teenuseid vajavad ka kõik teised Eesti ja eestlastest püsielanikud. Uuringu tulemused näitavad, et täna ei arendata ühtegi Uussisserändajate kohanemine Eestis avalikku teenust välismaalastele püsielanikkonnale suunatud teenuste arvelt. Siinkohal on oluline hoopis näha potentsiaali, mis uussisserändajatele teenuste pakkumise arendamise ja kitsaskohtade väljatoomisega kaasneb. Nimelt võimaldab teenuste hindamine ja arendamine uussisserändajate vaates parandada neid teenuseid laiemalt ka kogu elanikkonna jaoks, kuivõrd – nagu ka siinne uuring ilmekalt erinevate sisuvaldkondade lõikes näitab – ilmnevad paljud kitsaskohad avalike teenuste pakkumise või disaini juures palju tõenäolisemalt ja veelgi kontrastsemalt just uussisserändaja perspektiivist lähtuvalt. Suured väljakutsed Väljakutse nr 1: Sisserändest, uussisserändajatest ja nende kohanemisest ja/või pikaajalisest lõimumisest rääkides on äärmiselt oluline eristada erinevaid sihtrühmi – uussisserändajad ei ole monoliitne grupp inimesi, vaid selle sihtrühma sisemine varieeruvus on märkimisväärne. Taolisi sihtrühmi võib moodustada mitmeti. Ametlikus statistikas eristatakse sageli omavahel Euroopa Liidu (EL) kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud. Kuid eelkõige psühholoogilist ja kultuurilist kohanemisprotsessi silmas pidades on see liiga lihtsustav vaade. On selge, et EL kodanikest uussisserändajatel on Eestis teatud aspektides lihtsam – näiteks ei kohaldu neile sisserände kvoot või on (ametlik) tööturule sisenemine oluliselt lihtsam –, kuid teatud teemade juures (nt info kättesaadavus teenustest või elust Eestis, eesti keele õpe, võrgustamine, meediaruum, tööturuteenused jmt) ei eristu EL kodanikest uussisserändajate vajadused ja soovid olulisel määral sisserändajatest kolmandatest riikidest. 200 Nende kahe rühma juurde lisandub omakorda juurde grupp inimesi, kellel on sageli sarnased mured nagu teistel uussisserändajatel ning kes jäävad samuti teatud teemade juures Eestis hätta – need on (pikaajaliselt eemal olnud) Eesti kodanikest tagasipöördujad, kelle puhul võime täheldada sarnast soovi toe või teenuste järele nagu teistel uussisserändajatel (nt eesti keele õpe, tugi tagasipöördujast lapse koolipanekul või talle koolikoha leidmine, sotsialiseerumine jmt). Selle rühma puhul ei pea me niiväga silmas hargmaiseid või pendelrändajatest Eesti kodanikke, vaid väljaspool Eestit sündinud või teine-kolmas põlvkond välismaal üles kasvanud Eesti kodanikke, kes sageli ei räägi ka eesti keelt. Lisaks saame sisserändajaid eristada mitte ainult õigusliku staatuse või kodakondsuse, vaid ka rändeliikide põhiselt. Käesoleva uuringu tulemused näitavad, et välistudengitel või välistöötajatel on omad mured ja vajadused, mis võivad oluliselt eristuda näiteks pererändega tulijatest või rahvusvahelise kaitse saajatest. Uussisserändaja päritoluriik võib olla oluline, aga ei pruugi. Kujundlikult öeldes - välistudengil mõnest Ukraina suurlinnast võib kohanemise erinevate aspektide lõikes olla palju enam ühist teise välistudengiga Argentiinast, kui Ukraina maapiirkonnast pärit välistöötajaga, kes tuleb Eestisse lühiajalise viisaga hooajalist tööd tegema. Välistudengil on olemas ligipääs teenustele, teda toetab sageli ülikool, tal on enamasti ümber sotsialiseerumist toetav võrgustik, samal ajal kui samast riigist lühiajalise viisaga tulijal pole ligipääsu ei Eesti avalikele teenustele ega sageli ka tööandjapoolsele toele. Ka samast riigist tulnud ühe ja sama perekonna liikmetel võivad kohanemisalased väljakutsed olla väga erinevad: pererändega välistöötajaga kaasa tulnud abikaasa võib olla Eestis kohanemise osas märkimisväärselt halvemas olukorras, kuna tal puudub näiteks tööandja poolne tugi ja võrgustik, mis on aga olemas tema abikaasal. Teisisõnu on äärmiselt oluline, et sisserände kontekstis ja uussisserändajate kohanemisest rääkides arvestataks asjaoluga, et tegemist ei ole homogeense inimrühmaga, vaid et selle siseselt on väga palju varieeruvust. Rühmad, keda grupeeritakse automaatselt või alateadlikult kuuluma teatud tunnuste põhjal ühte või teise gruppi (nt kolmanda riikide kodanikud, sisserände kvoodi alla käivad, kvoodivälised jmt), võivad olla üksteisest hoopis täiesti erinevate vajaduste, soovide ja murekohtadega. See on omakorda oluline nii poliitikakujundamises (nt kas ja milliseid teenuseid millistele sihtrühmadele luua; vt ka väljakutse nr 6), seadusloomes (nt kas ja milliseid erandeid on vaja millistele sihtrühmadele luua), aga laiemalt ka kommunikatsioonis (nt milliste sõnumite ja 200 Lisaks on oluline silmas pidada, et ühel aastal võib inimene olla nö kolmandast riigist, järgmisel aga EL-kodanik (nt EL laienemisel); aga ka vastupidi (nt võimaliku Brexiti ja ÜK lahkumisel EL-ist). 122 vahenditega jõuda just kõige vajalikuma sihtrühmani) ning igapäevaelus (nt kes on Eestisse tulevad sisserändajad ja miks nad siia üldse tulevad). Väljakutse nr 2: Uussisserändajate rühmitamise juures on teatud juhtudel oluline arvesse võtta, et teatud gruppide kohanemisdünaamikat võib mõjutada samakeelse suure kogukonna olemasolu, eelnev usaldamatus sisserändaja enda või vastuvõtva ühiskonna poolt, tugevad seosed juba olemasolevate gruppidega (mis võib kohanemist toetada, aga ka takistada, kui nendesse kinni jäädakse) jm tegurid. Näiteks võib kaaluda kohanemise ning pikaajalise lõimumise seisukohalt eraldiseisvalt käsitleda vene keelt kõnelevaid uussisserändajaid Eestis. Nii intervjuude, sekundaarallikate, sotsiaalmeedia analüüsi (ptk 4.2) kui ka lõimumisindeksi aluseks olevate küsitlusandmete analüüsi (ptk 4.5) põhjal näeme, kuidas vene keelt kõnelevad sisserändajad näivad võrdluses kõikide teiste uussisserändajatega kohanevat teistsugusel viisil ja määral. Siinse uuringu raames loodud lõimumisindeksi põhjal on just see rühm uussisserändajaid kõige vähem Eestis kohanenud, st nende suhestumine Eestiga (nt kontakt eestlastega, seotus organisatsioonidega, end teretulnuna tundmine) on väiksem kui teistel sisserändajatel. Ka info- ja meediaruumi analüüs näitab, et venekeelsetes sotsiaalmeedia gruppides suunatakse venekeelseid uussisserändajaid osalema pigem venekeelsete tegevuste ja ürituste juurde, Eestiga seonduvatele sündmustele reageeritakse vähe(m), ning ka enim reaktsioone tekitavad teemad seostuvad nn traditsiooniliste Eesti lõimumise sõlmpunktidega nagu näiteks Eesti haridussüsteem (eesti vs vene õppekeelega koolid ja nendega seotud ootused/hirmud). Sellise olukorra kujunemist aitab toetada eelkõige asjaolu, et Eestis on olemas toimiv venekeelne asjaajamine, inforuum, haridussüsteem, kontakti- ja sotsialiseerumisvõimalused, millega on ennast lihtne siduda. 201 Paradoksaalne on samal ajal aga olukord, et venekeelsed uussisserändajad on teiste uussisserändajatega võrreldes näiteks enim valmis õppima eesti keelt ning pikaajaliselt Eestisse jääma. Teisisõnu vajab venekeelsete uussisserändajate rühm nii uuringutes kui ka poliitikakujundamises eraldi tähelepanu. Oluline on leida ka vastus küsimusele, kas ja kui palju on taoline kohanemise eripära välja kujunenud juba enne Eestisse saabumist, või saabutakse Eestisse nö puhta lehena ning siinne keskkond (tugi, teenused, kogukonnad jmt) hakkab venekeelset uussisserändajat mõjutama oluliselt teistmoodi kui teiskeelseid uussisserändajaid. Väljakutse nr 3: Viimastel aastatel on oluliseks väljakutseks muutunud eraldi sihtrühm, kes küll maksab makse ning üldjuhul panustab ka Eesti majandusse, kuid kes seaduse mõistes viibivad Eestis lühiajaliselt ning keda ei loeta ei kohanemisteenuste ega muude teiste avalike teenuste sihtrühmaks (sh nt eesti keele õpe). Need on Eestis viisaga ja lühiajalise töötamise registreerunud isikud (LTR), keda ainuüksi 2018. aastal registreeris Eestisse elama üle 20’000 inimese. Võrreldes teiste rändeliikidega (elamisõiguse alusel Eestis viibivad EL kodanikud või elamisloa alusel viibivad kolmandate riikide kodanikud) on neid seega märkimisväärselt suurem hulk (vt ka ptk 1.1.1). Kuigi antud sihtrühm ei olnud siinse uuringu fookuses, viitavad meie uuringu tulemused, et sellele sihtrühmal esinevad väga sarnased mured ja väljakutsed nagu enamikul teistel Eestisse saabuvatel uussisserändajatel. 202 Väljakutse ja küsimus seisneb siinjuures selles, kas ja kui palju võimendab ligipääsu puudumine osadele avalikele teenustele nende kohanemisega seotud probleeme. Väljakutse nr 4: Suur osa uussisserändajatele suunatud kohanemis- ja lõimumisteenustest on (kaas-) rahastatud Euroopa Liidu fondidest (sh Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (AMIF), Regionaalarengu Fond (ERF) jt). EL rahastuse raamperioodi (kuni 2020) lõpu järgne tulevik ei ole 2019. aasta lõpu seisuga veel selge, mistõttu võib lähiaastatel ohtu sattuda ka mitmete viimaste aastate jooksul väljatöötatud kohanemis- ja lõimumisteenuste osutamise jätkamise võimalikkus. 201 See on ka asjaolu, mida tööandja korduvalt nimetasid kui ühte tõmbetegurit Eestisse. 202 Oluline on ka märkida, et lühiajaline Eestis viibimine võidakse hiljem muuta ka pikaajaliseks (nt elamisloaks). Uussisserändajate kohanemine Eestis Euroopa Sotsiaalfondist rahastatakse nii kohanemisprogrammi, Politsei- ja Piirivalveameti migratsiooninõustamise teenust kui ka Integratsiooni Sihtasutuse nõuandeveebi. Samuti on ESF kaudu rahastatud mitmed keeleõppe-tegevusi (eesti keele ja kultuuri tundmise klubid, keelekohvikud ja Eesti keele majad) ning väiksemad eesti kultuuri toetavad ja tutvustavad programmid ning projektid. Euroopa Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) on toetatud mitmeid väiksemaid, peamiselt kolmandate riikide kodanikele suunatud projekte ja tegevusi (sh kohalike omavalitsuste võimestamise ning erinevad kultuuri- ja meediaprojektid). Kuna lõimumis- ja kohanemisteenuste projektide rahastamisel on Euroopa Liidu fondide rahastuse määr üldjuhul 75% ning riiklik kaasfinantseering 25%, võib Rahandusministeeriumi 2017. aasta hinnangu kohaselt, mis ei arvestanud veel Brexiti mõjudega, Eestile eraldatav toetus olla järgmisel eelarveperioodil käesolevaga võrreldes ligikaudu 40% väiksem. Seega on suureks väljakutseks läbi mõelda ja ette valmistada potentsiaalseid kokkuhoiustsenaariumeid, et uussisserändajatele suunatud teenuseid oleks võimalik senises mahus või kvaliteedis jätkata ka tulevikus. Väljakutse nr 5: Sisseränne Eestisse on aasta-aastalt kasvav (sh tagasipöördujate arv), ning sellega seoses kasvab ka surve pakutavatele teenustele – nende kvaliteedile, arvule, pakkumise võimekusele. Samal ajal, nagu johtub ka mitmest intervjuust sidusrühmadega, sh ettevõtjate ja ülikoolidega, on uussisserändajatega kokkupuutuvate ametnike hulgas täheldatav suurem mehaanilisus ja rutiin kui mõned aastad tagasi. Viies suur väljakutse on seega säilitada tänaste teenuste kvaliteeti kasvava sisserände tingimustes. Kuigi teenuseid on vaja pidevalt edasi arendada, on lühiperspektiivis positiivne seegi, kui suudetakse samaväärset teenust anda kordades rohkematele inimestele. Üheks näiteks võib olla kohanemisprogramm, mida küll sihtrühma poolt hinnatakse suurepäraselt toimivaks, kuid mida on võimalik arendada senisest veelgi paindlikumaks, süsteemsemaks, automatiseeritumaks ja lihtsamaks (vt selle osas täpsemalt uuringuaruande II osas ehk kohanemisprogrammi mõjude hindamist). Teenuste arendamise juures on oluline õigeajaline valmisolek – näiteks kohalike omavalitsuste teadlikkus sisserändajatest on küll olulisel määral kasvanud, kuid jätkuvalt ollakse äraootaval seisukohal, kas ja mida peaksid nad selle sihtrühma osas ette võtma. Kuna ränne Eestisse ei näi lähiaastatel olulisel määral kahanevat, on valmisoleku tekitamine mitte ainult viis võimalike murede ennetamiseks tulevikus, vaid ka potentsiaali ärakasutamiseks ja kasu saamiseks konkurentsis teistega (sh teiste Eesti omavalitsustega). 203 Väljakutse nr 6: Lisaks väljakutsete 1 ja 2 juures nimetatud sihtrühmadele, tuvastasime uuringu käigus veel kolm olulist teemavaldkonda, milles erinevad sihtgrupid vajavad kohanemisel lisatuge: 1) pererändega kaasatulnud abikaasade sotsiaalne isoleeritus, 2) välistudengite sisenemisraskused Eesti tööturule, ja 3) uussisserändajatest alaealiste laste keeruline ligipääs haridusasutustele (koolid ja lasteaiad). Siinse ja paari varasema uuringu tulemused näitavad, et pererändega kaasatulnud abikaasad kipuvad Eestis sageli jääma sotsiaalsesse isolatsiooni – neil on puudu vajalikust toest, kontaktidest ja/või võrgustikest, mis aitaksid neil sarnaselt oma abikaasadele kas Eesti tööturule siseneda või võrgustada ning kontakte luua. Kuigi algatusi selle murekoha lahendamiseks on juba tehtud, nt WiE nn spouses-programm, on need siiani olnud väikese ulatusega ning suuresti suunatud Work in Estonia sihtrühmale ehk nn välistalentidele ja nende abikaasadele. 204 Kuigi paljud nn abikaasade gruppi kuuluvad uussisserändajad on naised, tulid meie intervjuudest 203 Globaalses talendirallis ei võistle omavahel mitte enam riigid, vaid linnad, sageli ka siseriiklikult. Talendid tulevad eelkõige konkreetsesse omavalitsusse konkreetsetel põhjustel mis on otseselt seotud kohalikul tasandil toimuvaga (olgu selleks nutikad töökohad, tugimeetmed, linna visioon, avatus, ökoloogiliselt puhas elukeskkond vmt). 204 Siinkohal võib näiteks tuua Soome Lastekaitseliidu tegevuse, kus toetatakse just sisserännanud noorte lastega emasid, ning eeldades, et üldjuhul on väikelapse vanemad kodus ja isoleeritumad kui teised naised, võimaldab taoline kohaliku teise emaga tutvuse tekitamise toetamine keelt praktiseerida, kultuuri tundma õppida, luua kontakte, kellelt mh töö, õppimise jmt võimaluste osas nõu küsida. 124 paaril korral siiski välja ka juhtumid, kus eestlasest naisega abiellunud välismaalasest mees on sarnases olukorras ning vajab samasugust tuge. Välistudengite sisenemine Eesti tööturule on olnud väljakutseks juba mitmeid aastaid (vt ka ptk 3.7), mis ühelt poolt taandub välistudengite vähesele eesti keele oskusele, teisalt (ning osaliselt ka sellest tingituna) praktikakohtade vähesusele Eesti tööandjate juures. Kuigi soovid mõlema nimetatud sihtrühma puhul näivad ühtivat – välistudengid soovivad Eestisse jääda ning Eesti tööandjad soovivad endale (välis)töötajaid, kes oleks juba kohanenud ning kes on Eestis õppides ennast juba nö sobivana tõestanud – oleme täna siiski olukorras, kus välistudengite jäämine Eesti tööturule on märgatavalt väiksem kui teistes riikides ning potentsiaal seega alakasutatud. Taoline olukord, kus Eesti kõrgkoolid ei näe rahvusvaheliste õppekavade juures endal ühe eesmärgina koolitada mh tööjõudu Eesti tööturule, tuuakse välja ka EKKA (2019) uuringus. Uussisserändajatest alaealised lapsed ning nende ligipääs Eesti haridussüsteemile (lasteaed, kool, huviharidus) on muutumas ühes oluliseks väljakutseks, kuna selles põrkuvad mitmed erinevad seisukohad, tõlgendused ja kitsaskohad: seadusandlus (näiteks Eesti põhiseadus, mis sätestab kõikide õiguse haridusele; aga ka põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis sätestab koolikohustuse), kohalike omavalitsuste murekohad (näiteks pearaha puudumine nende laste puhul, kes on rahvastikuregistrisse kandmata, nt viisa või LTR alusel Eestis viibija) aga ka koolide üldine võimekus ja valmisolek (ning sellest tulenevalt ka soov või soovimatus) uussisserändajast lastega tegelemiseks. Väljakutse nr 7: Uussisserändajatele teenuste arendamisel ja pakkumisel tuleb arvestada, et kvaliteetseid ja ligipääsetavaid teenuseid - nt elukoha leidmisel, tööle kandideerimisel, terviseteenustele ligipääsul jmt - vajavad kõik Eesti elanikkonnagrupid, st mitte ainult Eestisse saabuvad või Eestis elavad välismaalased. Teisisõnu on üheks suureks väljakutseks asjaolu, kuidas luua või arendada teenuseid selliselt, et see ei toimuks Eesti püsielanike või kodanike arvelt. Kuigi siinse uuringu tulemused näitavad, et sellist ohtu täna ei ole – st välismaalastele suunatud teenuseid ei töötata välja kellegi teise arvelt, on oluline iga teenuse juures seda aspekti arvestada ning vajadusel ka selgemini kommunikeerida. Kuna Eestis on võetud pigem suund mitte luua uusi teenuseid ainult välismaalastele, vaid kohandada juba olemasolev teenus välismaalastele sobivaks (nt tõlkides-kohandades informatsioon, veebileht vmt eesti keelde, pakkuda nõustamist ka teistes keeltes jmt), on siiski veel palju teenuseid, mis seda ei ole. Seega on vajalik, et toimuks Siseministeeriumi kui valdkonna tänase eestvedaja poolne jätkuv teiste osapoolte „nügimine“ (nudging) ning vajadusel toetamine. See kehtib nii riiklike teenuste osas (nt PPA veeb, mis on täna vaid osaliselt inglise keelde tõlgitud), kohaliku omavalitsuse teenuste juures (nt Tallinna LV veeb, mille online-teenustel puudub täna suuresti ingliskeelne vaade) kui ka vabaühenduste poolt hallatavate teenuste juures (nt Vabatahtlike Värav, kus puudub täielikult ingliskeelne/venekeelne vaade). Teenuste arendamise ja välismaalastele sobivaks kohandamisel on oluline seejuures arvestada ka Eesti kodanikest tagasipöördujaid. Lisaks tuleb silmas pidada, et oluline pole mitte ainult keeleline tõlkimine, vaid et teenus oleks ka kultuuriliselt kohandatud. Väljakutse siinjuures on see, et teenus ei muutuks sihistatuks ega stigmatiseerivaks mõne konkreetse sihtrühma suunal (nt ladina-ameeriklased, aafriklased, religioossed grupid vmt). Eelkõige on oluline, et teenusepakkujal (nt nõustajal) oleks olemas teadmised erinevustest sisserändajate taustades (vt väljakutsed 1 ja 2), oskus seda välja selgitada iga uue kliendi puhul, ning oskus seda teadmist enda töös või teenusepakkumise juures ka rakendada. 205 Teisisõnu on suur väljakutse antud juhul see, kuidas lõimida kohanemisega seotud mured ja väljakutsed juba olemasolevatesse, kogu elanikkonnale suunatud poliitikatesse, meetmetesse ja teenustesse viisil, et aluseks ei võeta mitte kindel sihtrühm (nt välismaalane), vaid - seal kus vaja -, konkreetse inimese konkreetsed vajadused, sh vajadused, mis tulenevad välismaalasena Eestis elamise taustast. Enamik vajaminevaid teenuseid on täna Eestis juba olemas ja loodud, seega võtmetähtsusega on nende omavahelisse koostoimesse panemine, sealjuures erinevaid sihtrühmi arvesse võttes. 205 Näiteks vaimse tervise alastes intervjuudes psühholoogidega tuli välja, et erinevatest kultuuritaustadest tulenevalt ei pruugita sageli vaimse tervise probleemide olemust/tõsidust mõista, ega sealjuures ka sobivaid lahenduskäike välja pakkuda. Uussisserändajate kohanemine Eestis Väljakutse nr 8: Uussissrändaja Eestisse saabumisel või sellele eelnevalt on oluline, et informatsioon erinevate teenuste ja elu kohta Eestis oleks võimalikult õigeaegselt, mugavalt ja kasutajasõbralikult talle kättesaadav. Oluline on siinjuures ära kasutada ka uussisserändaja esmasaabumise järgset uudishimu ja avatust. Hiljem võib tekkida oht, et langetakse mugavustsooni või pettutakse, ning seetõttu on neid tagantjärele juba keerulisem kaasata. Samuti võib juhtuda, et uussisserändajad kaasuvad ise tegevustesse või infovälja, mis ei aita kaasa nende kohanemisele või pikemaajalisele lõimumisele Eestis (vt täpsemalt sotsiaalmeedia ptk 4.2). Seega ennetamaks kinnistumist (valedesse) teadmistesse, on oluline teenustesse sisenemise õige ajastamine. Kuigi informatsiooni Eesti kohta on mitmetes kohtades ja teenustena juba pakutakse, ei ole uussisserändajad ise sellest sageli teadlikud ning kohati neid ka ei suunata või ei osata suunata vajaliku informatsiooni juurde; sidusrühmade vaates on aga informatsiooni kohati juba liiga palju ning erinevates kohtades, st killustunud. Probleemid info killustatuse ja puudulikkuse kohta tulevad välja pea igas siinse aruande teemapeatükis. Aluseks tuleb võtta less-is-more põhimõte, st hea ei ole mitte see, kui palju erinevaid veebilehti esitab sarnast informatsiooni erinevas võtmes ja erineva fookusega, vaid kui informatsioon on koondatud või edasiviidatud ühe keskse veebilehe kaudu, mis oleks ühtlasi välismaalastele Eestisse sisenemise nö virtuaalseks väravaks. 206 Estonia.ee veebivärav püüab täna taolist informatsiooni küll osaliselt koondada ja süstematiseerida, kuid seal esitatu ja suunaviited on pigem valikulised ning eelkõige Eestis töötamise rõhuasetusega (vt ka ptk 3.9.6). Omad kitsaskohad on ka eesti.ee veebiväraval. Seetõttu ei pruugi osad kasutajad ehk mõne muu rändetaustaga uussisserändajad näha ennast ka nende kasutajate sihtrühmana. Eelnevast tulenevalt võime soovitada informatsiooni koondamist või edasiviitamist ühe keskse veebikeskkonna vahendusel, mille rolli peaks täna täitma kohanemisprogrammi veebileht. Seda vajadust ei nimetata mitte ainult siinse uuringu raames läbiviidud intervjuudes sihtrühma ja sidusrühmadega, vaid ka mitmetes teistes hiljutistes uuringutes. Taolise informatsiooni pakkumise juures on oluline silmas pidada, et erinevad inimesed omandavad infot erinevalt ja infot tuleb pakkuda kombineeritult – online, trükitud, suuline, individuaalne, visuaalne jne. 207 Kui pakkuda infot vaid ühte tüüpi kanali kaudu, jäävad teised grupid infodefitsiiti. Lisaks informatsiooni koondamisele ühte keskkonda on oluline väljakutse ka selle läbimõeldud pakendamine ja edastamine erinevatele sihtrühmadele arvestades nende sihtrühmade infovajaduse tsükleid (ehk erinevat infovajadust inimese rändeloo erinevatel telgedel või Eestis viibitud elukaare erinevates punktides). Läbimõeldud kommunikatsiooni pole vaja siiski mitte ainult uussissrändajatele, näiteks kohanemisprogrammi olemasolust, teenustest ja infoväravast, või Eesti elanikele üldise rändealase teadlikkuse tõstmiseks, vaid ka kõikidele teistele osapooltele, kes on valdkonnaga vähemal või suuremal määral seotud. Peale informatsiooni pakkumise viisi on oluline pöörata tähelepanu ka pakutava informatsiooni sisule – siinse uuringu tulemused viitavad, et lisaks üldisele kohanemisalasele ja teenustega seotud informatsioonile, on vajalik käsitleda ka nn ebamugavaid teemasid (nt must üüriturg, kohaliku elanikkonna hoiakud või eripärad suhtlemisel, probleemid praktika- või töökoha leidmisel jmt – aluseks saab võtta erinevatest uuringutest väljatulnud peamised kitsaskohad ning sõnastada need ümber informeerimise vormi). See võimaldab ennetada võimalikke üllatusi ja tagasilööke, mis saabumisjärgselt Eestisse võivad tekkida, ning mis ilmnevad pea igas siinse aruande teemapeatükis. Väljakutse nr 9: Eesti keele omandamine on oluline samm sotsiaalse kaasatuse poole. Väljakutseks muudab selle aga asjaolu, et uussisserändajate üldine motivatsioon eesti keelt õppida ei ole väga suur. Sestap on kõige olulisem tagada 206 Siinkohal on oluline silmas pidada,, et paberkujule trükitud käsiraamatu (nt kohanemisprogrammi käsiraamat, WiE käsiraamat või Eesti tervishoiu süsteemi alane käsiraamat) lisamine elektroonselt veebilehele ei tähenda, et see oleks automaatselt ka kasutajasõbralik või leitav. 207 Kaaluda tasub ka infokirjaga loomist ja sellega vabatahtlikku liitumise võimaluse pakkumist uussisserändajatele. Osaliselt võib selleks ära kasutada informatsiooni, mida täna juba pakutakse Siseministeeriumi kohanemise tugivõrgustiku infolisti kaudu. 126  võimalus õppida eesti keelt järjepidevalt kõigile neile, kes seda soovivad. Siinsest uuringust selgub, et osalise nõudluse A1 taseme kursuse järele täidab näiteks kohanemisprogramm (kuigi mitte igas Eesti asukohas), ent edaspidised tasemed jäävad paljudele kättesaamatuks. Nõudlust on nii A2 taseme kursuste järele, kui ka eriti (tasuta) B1 taseme kursuste järele, ning selle järele, et saaks liikuda paindlikult ja mugavalt ühe taseme kursuselt järgmise taseme kursusele. Siinkohal võib eeskujuks võtta Saksmaa keeleõppe süsteemist, mis koosneb väiksematest 100-tunnistest moodulistest, võimaldades kokku õppida saksa keelt 600 tundi, sh võib soovi korral mõnda moodulit ka korrata. 208 Teatud tingimuste täitmise korral on soovi korral võimalik pärast kursuste läbimist ka kuni 300-tunni ulatuses õppetasu tagasi saada. Ühtlasi on võimalik valida täiskoormuse ja osalise koormusega keeleõppe läbimise vahel. Seega tasub kaaluda ka Eestis kohaldada süsteemi, kus eesti keele õppija saada valida, millise kursuse ta võtab – näiteks võiks olla võimalik õppida iseseisvalt A1/A2 tasemel ning minna riikliku rahastamise ja õpetaja ning põhjaliku metoodilise toe abil edasi õppima B1 tasemel. Järjepidevale õppimisele aitab kaasa ka parem ülevaade keeleõppe võimalustest Eestis (sh kvaliteedist, hinnast jne), ning õpetajate või koolitajate oskus, soov ja teadlikkus suunata õppijad ühest grupist või kursuselt teise (sh teise teenusepakkuja juurde). Kumbagi neist aspektidest – ülevaadet keeleõppe võimalustest ning proaktiivset suunamist edasi teistele keelekursustele – sellisel kujul täna Eestis suuresti ei esine. Väljakutse nr 10: Paljudel uussisserändajatel on raske Eestis luua tõhusat isiklikku võrgustikku. Paljudes võrgustikes on ka sedavõrd vähe kohalike inimestega kontakte, et nad jäävad teatud määral isolatsiooni. Sotsiaalsed võrgustikud ja võrgustumine on uussisserändaja jaoks aga äärmiselt oluline: see aitab tal paremini õppida tundma kohta (linna), kuhu ta on tulnud, on oluliseks infokanaliks (sotsiaalseid võrgustikke võib teatud mõttes lugeda ka kollektiivseteks infohoidlateks selle linna või riigi kohta, kus inimene elab), pakub võimalusi mõista inimestega suhtlemise kaudu Eesti kultuuri sügavamaid kihte, paluda tuge keerulises olukorras jne. Suur väljakutse on seega siinkohal, kuidas soodustada taolist kogukonna tasandil ja mõtestatud interaktiivsete kontaktide teket kohalike inimeste ning sisserändajate vahel selliselt, et see ühelt poolt ennetaks võõrandumise tunnet, ning teiselt poolt, et see soodustaks kuuluvustunnet ja kahepoolset lõimumist, sh mõlemapoolset eelarvamuste vähenemist. Taoliste kontaktide loomist toetavad erinevad tegevused, nagu näiteks kohalikul tasandil toimuvate ürituste/tegevuste avatus ka neile inimestele, kes veel ei valda eesti keelt. Taolistes tegevustes osalemine toimib nende jaoks teatud mõttes ka sotsiaalsete ankrutena, eriti juhtudel, kui uussisserändajal on võimalus osaleda temale olulist teemat käsitlevatel sündmustel (keskkonnakaitse, naiste õigused, ettevõtlus vm). Väga oluline on ka võimalus kaasuda vabatahtlikku tegevusse, samuti võib mõnikord olla ühiskondlikkus mõttes avardav, kui uussisserändaja saab esitleda kohalikele inimestele enda perspektiivi ja/või kaasa arutelda Eestis toimuvatel teemadel. Teisisõnu on viimane oluline väljakutse see, kuidas uussisserändaja ise saab laiemalt panustada Eesti ühiskondlikku sidususse – näiteks võrdse kohtlemise edendamisse ja eelarvamuste vähendamise –, iseäranis nende inimeste hulgas, kes ametialaselt või igapäevaste tegevuste tõttu puutuvad kokku uussisserändajatega ja kes esindavad uussisserändajate jaoks Eesti riiki või ühiskonda. Soovitused ja ettepanekud 5.2.1. Kohanemise toetamine 1. Kohendada kohanemisprogrammi või struktureerida see ümber vastamaks paremini uussisserändajate vajadustele. Kohanemisprogrammi eesmärgi täpsustamine ja sellest tulenevalt ka programmi tegevuste ning kasutatavate materjalide kohendamine või ümberstruktureerimine võimaldaksid paremini vastata 208 Saksamaa süsteem on küll teatud alustel kohustuslik ja väikese tasuga, kuid nende näide illustreerib laiaulatuslikku ja järjepidevat keeleõppesüsteemi. Vt täpsemalt siin. Uussisserändajate kohanemine Eestis  rohkemate uussisserändajate vajadustele. See omakorda viib suurema tõenäosusega ka uussisserändajate osaluse tõusuni programmis. Enamate uussisserändajate osalemine tõstaks programmi mõju, efektiivsust ja tõhusust ning kiirendaks suuremal hulgal uussisserändajate kohanemist ja Eestiga lõimumist. Vt kohanemisprogrammi mõjude hindamise tulemuste osas põhjalikumaid soovitusi uuringuaruande II osas. 2. Kõigi riigi poolt pakutavate teenuste disainimisel ja osutamisel on vajalik ka kaasata uussisserändajaid ning neilt tagasisidet saada. Näiteks tuleks kõikide juba koostatud või koostamisel olevatele infomaterjalidele (nt ümberasumise juhend (Relocation Guide), tervishoiusüsteemi tutvustav juhend, kohanemisprogrammi käsiraamatud jm) puhul nii enne kui pärast materjalide avaldamist küsida tagasisidet uussisserändajatelt, kas kirjutatu on arusaadav, loogiline ja neile abiks, ning vastavalt ettepanekutele neid vajadusel uuendada ja kohendada. Kasulik on materjalide ülevalideerimine ka olulisemate sidusrühmade vaates (tööandjad, ülikoolid, vabaühendused jt). 3. Kõikidel riigi poolt pakutavate teenuste (sh nt PPA migratsiooninõustamise ja INSA nõustamisteenus) puhul on vajalik läbi mõelda teenusele tagasiside kogumise ja nendega arvestamise kord. Näiteks tõid intervjueeritud välja, et teatud juhtudel on neil kahtlusi PPA migratsiooninõustajate poolt jagatud info korrektsuses, sooviga see üle valideerida. Samas puudus neil teadmine, kelle poole oma kõhklustega edasi pöörduda. Seega on iga avaliku teenuse juures oluline kasutajasõbralik võimalus tagasiside ning täpsustavate küsimuste edastamiseks. 4. Kogu sisserände- ja kohanemisalane info tuleb koondada mitmekeelsesse infoväravasse (eesti, inglise, vene), mis oleks eelkõige ja ainult suunatud kohanemist toetava info pakkumisele ja/või selle vahendamisele teistesse kvaliteetsetesse infovaramutesse (nt teenusepakkuja juurde). 5. Juba olemasolevate teenuste ja infomaterjalide osas tagada informatsiooni leitavus lihtsa märksõnaotsinguga internetis (st otsingumootori tulemustes esimeste otsivastete hulgas). 209 5.2.2. Üldine asjaajamine 1. Senisest aktiivsemalt ära kasutada PPA kirjalisti, mis on suunatud välisvärbamisega tegelevatele ettevõtetele, sh avalikult levitada infot kirjalisti olemasolu ja sellega liitumise võimaluste kohta. 210 2. Võttes arvesse tööandjate piiratud ajaressursse ja infotulvas oluliste ürituste ning kohanemis- või rändepoliitikaga seotud muudatuste märkamist, tuleb riigiasutustel senisest enam pöörata tähelepanu just tööandjatele suunatud informatsioonivoole (ettevõtted, ülikoolid, aga ka vabaühendused ja/või avaliku sektori välisvärbajad), näiteks tööandjatele suunatud infopäevade formaadile ja sellest info jagamise vormile. 3. Suurendada kultuuriteadlikkust-kultuuritundlikkust uussisserändajatega kokkupuutuvatel osapooltel – sh ühiskonnas tervikuna. Uuringus nimetati korduvalt ametnike ebapiisavat professionaalsust teatud teemade käsitlemisel, nii elamislubade menetlemisel kui ka näiteks arsti juures. Kuigi teenindaja ebaprofessionaalsus ei pruugi olla tingitud otseselt välismaalasest endast (nt võib ebaprofessionaalne ametnik käituda ebaviisakalt ka kohalikust elanikust kliendiga), võivad välismaalased seda tajuda kui nende päritolust või staatusest tulenevana. 5.2.3. Eesti keele õpe 1. Edasi arendada eesti keeleõppe süsteemi, mis oleks modulaarne ja paindlik ning võimaldaks keelt õppida järjepidevalt ja vastavalt vajadusele. Seejuures võiks olla võimalik valida nii õppimise kiiruse, korralduse kui ka tasemete vahel. 2. Koondada ja pakkuda informatsiooni erinevate keeleõppe võimaluste kohta ühel veebilehel. Kuigi erinevad keeleõppevõimalused on võimalik üles leida põhjaliku internetiotsinguga, nõuab see palju 209 Näiteks otsingusõnad “living in Estonia” või “life in Estonia” viivad ainult Work in Estonia vastavale teemalehele. Selleks, et info koondaja ei peaks infot uuendama, võib pakkuda teenuse osutajatele võimalust oma teenust ise ajakohastada. Sh kasutatav sidusrühmade poolt + teiste keeleõpetajate poolt, kes võiks edasi suunata mujale. 210 Tulemused näitavad, et tööandjatel on vaja kanalit aktuaalse info nendeni jõudmiseks, nt kirjalist, kuhu saadetaks perioodiliselt kokkuvõtlikud infokirjad olulisima infoga seoses välistööjõu värbamise ja kohanemisega. Analoogne list on alates 2018. aasta algusest PPA juurde loodud ([email protected]), kuid näib, et teadlikkus sellest kui ka listi enda kasutamise aktiivsus on madal. Listiga võiksid olla liidetud ka tööandjate liidud, ning kõik huvitatud tööandjad võiksid omada võimalust liitumiseks. Lisaks kitsalt PPAga seotud info edastamisele (nt VMS muudatused, rändekvoot jmt), võib kasulik olla ka info jagamine sünkroonis Siseministeeriumi kohanemise tugivõrgustiku kirjalistiga. 128  süvenemist, sh sellesse, kellel on õigus keelekursusel osaleda (abikõlblikkus). Lisaks kõikide võimaluste koondamisele on vajalik koondada ja esitada informatsioon selle kohta, millise taseme kursusega või keeleõppe vormiga (nt keelekohvik, tandemõpe vmt) on tegemist, kellele on see mõeldud, kus ja millal toimub, millal toimub registreerimine, millise keele baasil jne. 211 Taoline keeleõppe võimaluste koondamine peaks olema lihtsasti arusaadav ning kasutatav nii sihtrühma kui ka erinevate sidusrühmade poolt. 3. Töötada välja tegevuskava eesti keele kasulikkuse rõhutamiseks uussisserändajate hulgas. Motivatsioon eesti keelt õppida on uussisserändajate hulgas suhteliselt madal ning seda suurendada on keeruline, kuna see sõltub paljudest erinevates osapooltest (sh tööandjatest, eestlastest kolleegidest, aga ka infoväljast jmt). Üheks võimaluseks motivatsiooni tõstmisel võib olla uussisserändajatelt nende kogemuse põhjal keeleõppe kasulikkuse osas positiivsete sõnumite kogumine ning nende edastamine teistele uussisserändajatele. Samuti on oluline hakata käsitlema välistööjõudu värbavaid tööandjaid kui võimalikke ja olulist mõju omavaid mõjutajaid eesti keele õppe osas. 4. Vajalik on tutvuda ka teiste viimastel aastatel keeleõppe kohta tehtud põhjalike uuringute soovitustega, eelkõige 2018. aasta keeleõppe uuringu soovitused. 212 5.2.4. Tervishoid 1. Teenuste senisest parem võimaldamine ka inglise keeles. Panustada tuleb meditsiinipersonali, ennekõike perearstide/-õdede inglise keele oskusesse, disainides samal ajal ka paindlikke ja majanduslikult otstarbekaid võimalusi tõlkeks juhtudel, kus selle järele on vajadus. 2. Otstarbekas on liikuda selle poole, et perearstiliinilt saab nõu küsida ka inglise keeles. Ajutise iseloomuga lahendustena võib kaaluda inglise keeles töötamisega nõus olevate arstide kohta info koondamist (teadaolevalt töös Siseministeeriumi poolt) ning pakkumist või näiteks roteerumispõhimõttel ingliskeelsete valvearstide süsteemi kohtades, kus elab rohkem uussisserändajaid. 3. Pikemas vaates on oluline kaaluda, kuidas luua nõustamisvõimalusi uussisserändajatele, kes vajavad ligipääsu vaimse tervise spetsialistile erinevates kohanemisetappides (võib olla nii standardiseeritud baasteenus, mis vajab vähem kompetentsi ja kulu kui psühholoogi- või psühhiaatri panus); ja/või kriitilisemates olukordades juurdepääsu vaimse tervise spetsialistidele eesti keelt (ja vahel ka inglise ning vene keelt) mitterääkivate uussisserändajate hulgas. 4. Võimaldada liituda Haigekaasa kindlustusega lihtsustatud korras. Kaaluda tasub Haigekassa süsteemis vabatahtliku kindlustamise tingimuste muutmist avatumaks ja paindlikumaks, s.o. eelkõige maksete ja kindlustusperioodi mõttes. Lisaks tasub kaaluda ka võimalusi erakindlustuste ja Haigekassa ja/või erakindlustuste ning arstide koostööks, et arsti ajakulu väheneks ja patsiendil oleks võimalik end lihtsamalt siduda arsti jaoks juba automatiseeritud süsteemiga. 5. Meditsiinitöötajate kultuuritundlikkuse alase pädevuse arendamine. Oluline on tähelepanu pöörata ka arstide eelhoiakutele ja liikuda selle poole, et võrdse ja toetava kohtlemise põhimõte oleks arstieetikas senisest olulisemal kohal, samuti koolitada meditsiinitöötajaid kultuuritundlikkuse teemadel. 5.2.5. Haridus 1. Luua põhjalik ülevaade Eesti haridussüsteemi toimimisest ja erinevate õppekeeltega haridusasutustest, sh ligipääsust tugistruktuuridele ka uussisserändaja vaates. Ülevaade peaks muuhulgas toetama uussisserändajate peresid informeeritud ja kvaliteetse haridustee jätkamise otsuse langetamisel (nt kas panna laps vene või eesti õppekeelega haridusasutusse). Vastavat infot tuleb jagada erinevatele uussisserändajatega kokkupuutuvatele organisatsioonidele (sh kultuuriseltsid) ja nende kaudu edasi ka uussisserändajatele, sh vastavalt vajadusele sotsiaalmeedias. Järgmise sammuna tasub kaaluda süstemaatilist nõustamise pakkumist vastavasisulise nõu saamiseks valdkonna spetsialistidelt. 211 Erinevad keeleõppega seotud leheküljed esitavad infot eelkõige enda spetsiifikast lähtuvalt, st era, avaliku või mõne muu, piiratud ringi keeleõppe võimaluste kohta. Selleks, et info koondaja ei peaks infot uuendama, võib pakkuda teenuse osutajatele võimalust ka oma teenuse ajakohastamiseks. Taoline keeleõppe võimaluste kokku koondamise koht võiks olla kas kohanemisprogrammi veebilehel või INSA nõuandeveebis. 212 Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar ja Tallinna Ülikool. (2018). “Eesti keelest erineva emakeelega täiskasvanute eesti keele õpe lõimumis- ja tööhõivepoliitikas: kvaliteet, mõju ja korraldus”. 1. osa: ülevaade uuringust ja tulemuste kokkuvõte. Uussisserändajate kohanemine Eestis  2. Tõsta haridusasutuste ja kohalike omavalitsuste võimekust uussisserändajatest perede nõustamisel ja tööl uussisserändajatest lapsega. Haridusasutusi ja omavalitsusi saab selles toetada ja keskset nõustamist pakkuda ka näiteks Innove või Rajaleidja keskuste poolt. Samal ajal tuleb silmas pidada, et taoline kompetents nõustamiseks on täna tekkinud ka mitmetel vabaühendustel, seega on vajalik ka nende sellesuunaline võimestamine ja/või nõustamise ühine pakkumine või neile delegeerimine. 3. Leida võimalused, et rahvastikuregistri registreeringuta koolikohustuslikud lapsed saaksid kohe peale saabumist haridusteed jätkata. See hõlmab vajadusel nii lasteaia- ja koolikoha otsingu toetamist kui sobiva koha (lasteaia, kooli) olemasolul tema õpetamise tasumise garanteerimist riigi poolt. 5.2.6. Tööturg 1. Jätkata EAS Work in Estonia uussisserännanute abikaasadele suunatud „Reinvent yourself“ programmiga, või muude sarnaste meetmetega antud sihtgrupi aktiveerimiseks. Ühelt poolt aitab see tuua tööturule väärtuslikke lisakäsi ning teisalt teeb Eestisse tulnud uussisserändajate perede Eestisse jäämise kindlamaks. Samuti panustab taoline programm pererändega tulnud uussisserändajate isoleerituse vähendamisse. Võttes arvesse suurt sisserännet ka nn venekeelsest keeleruumist, tasub kaaluda programmi pakkumist ka vene keeles. 2. Pakkuda tööandjatele täiendavat infot, koolitusi jms tuge mitmekesisuse toimetulekuga töökohal (nn diversity management). Enamus tänasest kohanemisalasest toest on suunatud otse sihtrümale ehk uussisserändajatele, kuid arvestades asjaolu, et just töökoht (ning õppeasutused) on enamasti peamine pidepunkt, mis välismaalasel Eestiga tekib, tuleb panustada ka laiemalt kohanemise ja mitmekülgsuse alase teadmise tõstmisesse nende sidusrühmade hulgas. 3. Pöörata kohanemisprogrammis või muudel sisseelamisega seotud koolitustel või kursustel suuremat rõhku Eesti tööturu eripäradele. Näiteks selgub mitmetest intervjuudest, et uussisserändajate seas tekitab rahulolematust ja segadust tööle kandideerimisel vastuste mitte-saamine. 4. Suurendada ja koordineerida ülikoolide ning tööandjate vahelist koostööd välistudengitele praktika ja töökohtade pakkumisel. Välistudengite potentsiaal ei ole täna Eesti tööturul realiseerunud ning nende potentsiaal on võrreldes mitmete teiste riikidega alakasutatud. Üheks meetodiks võib olla üleriigiline ja ülikoolide-ülene praktikabaas tööandjatest, kes on valmis välistudengitega koostööd tegema. Kasuks tulevad ka edulood välismaalastest praktikantidest, kellest on saanud oluline töötaja ettevõtte jaoks, et julgustada teisigi ettevõtteid välistudengitest praktikante kaasama. Siinkohal peaksid ka ülikoolid ise võtma senisest suurema rolli välistudengitele Eesti tööturu võimalustest teavitamisel ja eripäradest informeerimisel. 5. Luua Eesti tööturgu, töökultuuri ja tööle (praktikale) saamise protsessi tutvustav videokursus, näiteks Work in Estonia või kohanemisprogrammi raamistikus. Eeskuju sellisele kursusele pärineb Taanist, kus neljaks mooduliks jaotatud e-kursus Make it Work in Denmark, keskendub tööotsimisele, firmadega ühendust võtmisele, tööintervjuudele ja töökultuurile. 5.2.7. Majutus 1. Arendada välja teenus, mis võimaldaks üle saada keele- ja usaldusbarjääridest üüriturul. Täna aitavad uussisserändajatel takistusest üle saada tööandja, eestlastest sõbrad ja/või elukaaslane kui ka üksikud üürituruvahendajad erasektorist. Pikemas perspektiivis aitab probleemi lahendada ka nn musta üürituru vähenemine ning üleüldine usalduse kasv (või võõristuse vähenemine) välismaalaste suunal Eesti ühiskonnas. 5.2.8. Vaba aeg, kogukond ja kaasamine 1. Pöörata senisest enam tähelepanu vaenamise, vihakõne ja muude ksenofoobiaga külgnevate intsidentide kogumisele ja analüüsimisele. Vaenamise kasv nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias on tõusmas, sh väljendatuna siinse uuringu intervjuudes. Kuigi siinse uuringu põhjal ei saa väita, et vaenamine või ksenofoobsed vihakõned oleksid viimastel aastatel täiesti olemuslikult muutunud või kasvanud äärmuslikuks (neid tendentse tuvastati ka 2014. aasta uuringus), on see asi, mida tuleb kohanemise juures arvestada – isegi kui intsidente on ükskuid, käsitletakse neid senisest enam ja aktiivsemalt nii sotsiaalmeedias kui ka nn tavameedias. See omakorda võib muuta või kinnistada ka uussisserändajate hoiakuid selle osas, kas Eesti on vastuvõtlik riik või mitte. See omakorda võib mõjutada otsuseid, kas inimene tuleb Eestisse ja/või kas ta soovib siia jääda pikemaajaliselt või mitte. Intsidentide kogumist tuleb teha 130  standardiseeritult ja PPA poolt koostöös kõikide teiste välismaalastega aktiivselt kokkupuutuvate asutustega. 2. Suurendada tegevusi, mis tõstavad kohalike elanike ja uussisserändajate omavahelist suhtlust. Selleks on võimalik ellu viia mitmeid eri tegevusi, sh majutada ühiselamutes kohalikud tudengid ja välistudengid kokku (st mitte teadlikult eraldada neid eraldi korrustele/ruumidesse), soosida üheskoos õppimist ja töötamist nt grupitööde või ühiste projektide kaudu, aidata kaasa uussisserändajate kaasamisele vabatahtlikku tegevusse, soodustada eesti keele õpet, pakkuda mentorlust kus viiakse kokku kohalik (või hästi kohanenud välismaalane) ja uussisserändaja jpm. 213 3. Väärtustada ja tutvustada vabatahtlikus tegevuses osalemist, edendada selle suuremat väärtustamist ning tutvustada vabatahtliku tegevuse võimalusi laiemalt. Siinjuures tuleb arvestada nii võimalike kaasajate kui ka kaasatavate variatiivsusega (sh keel) ning asjaoluga, et vabatahtlik tegevus seondub nii vaba aja veetmise, töö kui enesetäiendamisega. See tähendab, et taoline eri võimaluste suhestumine vabatahtliku tegevusega võiks infoportaalides senisest enam kajastuda. 4. Tõsta organisatsioonide valmidust ja võimekust uussisserändajaid vabatahtlikena kaasata. Koolituste ja nõustamiste ning eelmise punkti kõrval on vajalik ka organisatsioonide omavaheline suurem kogemuste vahetamine ja välismaalastest vabatahtlikele tugiisikusüsteemi loomine. 5.2.9. Inforuum ja kommunikatsioon 1. Lisaks veebiväravale, mis koondab endas kohanemisalast informatsiooni ja teenuseid, on oluline toetada ka mitmekesisema meediaruumi teket, sh olulisemate uudiste regulaarset ingliskeelset avaldamist. See annaks võimaluse uussisserändajatele jälgida Eesti uudiseid ja tõstaks seeläbi tõenäosust, et sisserändajad on kohalikega samas inforuumis. Ühtlasi suurendaks see võimalust, et välismeedia korjab üles uudised Eesti kohta ning vähendaks seda, et Eesti kohta info puhul toetutakse vähem usaldusväärsetele allikatele. 2. Kuivõrd venekeelsed sotsiaalmeedia grupid näivad suunavat (tahtmatult ja teadmatult) venekeelseid uussisserändajaid Eesti venekeelsesse inforuumi, on oluline seda valdkonda põhjalikumalt uurida. Vajalik on ka sotsiaalmeediast kooruvaid peamisi probleemvaldkondi paremini ja selgemini adresseerida avaliku meediaruumi kaudu – nt venekeelsete gruppide puhul Eesti koolidega seotud hirmude maandamine ning keeleõppega seotud müütide murdmine, ingliskeelsete gruppide puhul aga tervishoiu ja tervishoiule ligipääsuga seotud murekohtade lahendamine. 3. Samal ajal vajab läbiarutamist ja otsustamist, kas ja kui palju riigiasutused saavad või peaksid spetsiifiliselt välismaalastele mõeldud või välismaalaste poolt loodud sotsiaalmeedia gruppides regulaarselt ja süstemaatiliselt nn ametlikku infot jagama – kuigi vähesel määral seda täna tehakse (nt kohanemisprogrammi koolituste info), ei ole seotud riigiasutustel veel kogemust, kas taolisel tegutsemisel võib olla ka negatiivseid tagajärgi. 214 Üheks lahenduseks võib siin olla kogukonna esindajate ja/või grupi moderaatorite vahendusel informatsiooni jagamine, kes ühtlasi otsustavad, milline info on vajalik ja otstarbekas ning milline mitte. 4. Lisaks sotsiaalmeediale peab olema ka muu koht või kohad, mille kaudu on võimalik pakkuda professionaalset ja kvaliteetset nõu erinevatel kohanemisega seotud teemadel, sh nt lapse koolivaliku küsimustest (vt ka haridusvaldkonna soovitusi). 5. Strateegilise kommunikatsiooni vaates tuleb kaaluda, millised Eestiga seotud teemad vajavad kommunikatsioonis ühist käsitlemist nii Eesti venekeelsete püsielanike kui ka uussisserändajate hulgas. Kuigi Kultuuriministeerium vastutab lõimumise ning Siseministeerium kohanemise eest, näitab siinne uuring, et paljud kahe sihtrühmaga seotud teemad käivad käsikäes ning vajavad ühist käsitlemist ja mõlema sihtrühma samaaegset sihistamist. 5.2.10. Vaimne tervis 213 Seejuures võib varieeruda see, kuidas seda tegevust toetatakse – kas see toimub vaid vabatahtlikkuse põhimõttel või toetatakse teatud tegevusi või saavad nt kohalikud mentorid teatud tasu. Ka võib varieeruda see, kui pikalt mentor ja uussisserändaja on seotud, nt on võimalik vabatahtlikud ampsud (a la tunni või paari kaupa konkreetseks tegevuseks kohtumine), päeva raames kohtumine, aga ka korduvalt teatud perioodi jooksul nö tugiisikuks olemine. 214 Näiteks kui välismaalased näevad, et riiklikud asutused jälgivad nende sotsiaalmeedia infovoogu, võivad nad mõnede teemade käsitlemise puhul muutuda reserveeritumateks. Uussisserändajate kohanemine Eestis  1. Seotult üldise Eesti tervishoiusüsteemiga, tuleb uussisserändajatele jagada täpsemat infot tervisekindlustuse ja -süsteemi kohta, sh tutvustada, mida ravikindlustus katab või mitte. Kui on teada, et uussisserändajal on terviseprobleeme, võib soovitada võtta suuremamahulist kindlustust. Samuti on oluline selgitada põhjalikumalt erakindlustuse põhitoimemehhanisme, st kõigepealt tuleb endal maksta ning alles hiljem saab raha kindlustusest tagasi. 2. Tugevdada koostööd ülikoolide ja teiste valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja institutsioonide vahel. Psühholooge ja tugisüsteemi töötajaid aitab väga, kui on teada, milliste arstide ja spetsialistide juurde saab inimesi saata – kes räägib inglise keelt ja omab kogemusi erinevast kultuuriruumist inimestega, kuid ka kelle vastuvõtutöötaja (sh õde) räägib inglise keelt. Ka võiks nt keerulisemate juhtumite puhul teha koostööd Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga, kellel on kogemus vastavas valdkonnas. 3. Kliiniliste psühholoogide koolitamisse suunata rohkem ressurssi ning rahastada täiendavalt psühholoogide koolitust ja täiendõpet. Kuna vajadus nende järele on suur nii Eesti elanike kui osaliselt ka uussisserändajate hulgas, piirab näiteks kohustus maksta enda täiendõppe eest kliinilise psühholoogi kvalifikatsiooni saamiseks psühholoogide järelkasvu. 4. Soodustada erinevate võtetega ülikoolides tuutoriks olemist ning juurutada suuremates ülikoolides toimivat tuutoriks ettevalmistuse süsteemi ka teistes haridusasutustes. 5. Viia kultuuriteadlikkuse tõstmiseks ja kultuurilise kompetentsi loomiseks läbi koolitusi. Koolitused võiksid toimuda ülikoolide, haiglate jt otse inimestega töötavate inimestele, kuid neid võib pakkuda ka ettevõtetele ning laiemalt ka teistele Eesti elanikele. Selliseid koolitusi võiks korraldada ka võrgustikupõhiselt. See võimaldaks saada teadlikumaks teistest organisatsioonidest, institutsioonidest ja nende tegevustest – kes ja kuidas muredega tegeleb – ning süvendada koostööd. 6. Parandada uussisserändajate ettevalmistust Eestis hakkama saamiseks – luua materjale Eesti kohta, mida saab juba lähteriigis vaadata/lugeda/kuulata riigi, kultuuri, kliima, tavade, töö- ja õppekultuuri jm praktilise kohta. Kuna mitmed uussisserändajate vaimse tervisega seotud probleemid on seotud uude riiki sisseelamise protsessiga ning vaimse tervisega seotud pinged võivad seeläbi võimenduda, aitab neid maandada just piisav ettevalmistus. Taolist infot tuleb korrata ka välismaalase Eestisse jõudes. 7. Luua Eesti keskkonda arvestav vaimse ja füüsilise tervise hoidmise soovitusi koondav materjal. Muuhulgas võiksid seal olla soovitused, mida teha ennetavalt, mida saab inimene ise ära teha probleemide ilmnemisel, kui kohe abi ei leia jne. Seda võiks levitada nii uussisserändajate kui ka kohalike elanike seas. 5.2.11. Soovitused täiendavate teemade uurimiseks 1. Uurida, esialgu piloteeritud ja kitsendatud mõne suurema sihtriigi põhiselt, millisest keskkonnast uussisserändajad täpsemalt Eestisse tulevad. Näiteks kas päritoluriigi suurlinnadest, maapiirkondadest või mujalt. 2. Uurida suuremate Eestis elavate rahvusrühmade kogukondi ehk diasporaagruppide sisest dünaamikat, sh kuidas suhestuvad uussisserändajad oma päritoluriigiga (nt kui sageli külastavad, kas ja kui palju saadavad koduriiki raha, kui palju jälgivad koduriigi meediat, kui palju suhestuvad Eestis olevate rahvusseltsidega jmt). Sealhulgas on vajalik uurida, kas ja kui palju on neis kogukondades ühtseid liidreid, keda kuulatakse ja usaldatakse. 3. Uurida, mil määral uussisserändajad kasutavad erinevaid avalikke teenuseid ning võrrelda seda kohalike elanike teenusekasutusega. 4. Uurida, milline on Eesti elanikkonna suhtumine erinevatesse sisseränderühmadesse, st korrata pagulaskriisi küsimusi (3 lainet, 2015-2016) ning vaadata, kas ja milline on muutus hoiakutes. 5. Uurida, kuidas on käivitunud erinevad rahvusvahelised majad (nt Tallinna rahvusvaheline maja ja Tartu välismaalaste teenustekeskus); sh uurida 2019. a suvel avatud Ülemiste tervisemaja pikemaajalisi kogemusi sellest, millised väljakutsed on süsteemil, kus perearstid pakuvad enda teenuse välja koos võõrkeelega – kui suure osa uussisserändajate vajadusest see rahuldab, kuivõrd suurendab see arsti ajakulu, kuidas on seda mõistlik tasakaalus hoida jne. 6. Vaimse tervise teemad? 5.2.12. Metoodilised tähelepanekud 132 1. Rände ja kohanemise teemavaldkond on lai ning mõistetav on vajadus luua teatud regulaarsusega põhjalik ülevaade selles toimuvast. Siinse uuringu läbiviimise puhul oli peamine väljakutse käsitleda võrreldava põhjalikkusega kõiki lähteülesandes väljatoodud uurimisküsimusi (HD-s kokku 3 lehekülge). Seda kahel põhjusel – esmalt oli teatud teemadel paralleelselt juba läbiviidamas eraldiseisevad uuringud (nt CIVITTA uuring mh kohanemisprogrammi suunal, WiE uuring välistöötajate ja välistööjõudu värbavate tööandjate suunal, EKKA uuring kõrgkoolide ja välistudengite/välisõppejõudude suunal, ning RITA-ränne uuring laiemalt rände ja lõimumisega seotud teemadel). Kuna eraldiseisvad fokuseeritud uuringud võimaldavad igasse teemavaldkonda sisse minna palju suurema põhjalikkusega, oli keeruline mõnedel juhtudel lisada olulist lisandväärtust ja uut teadmist siinse uuringu andmekogumise ja analüüsi käigus. Teisalt on hea, kui erinevad uuringud üksteise tulemusi valideerivad (mis antud juhul ka väga hästi toimus), kuid tõhusa ressursikasutamise mõttes ei saa see alati olla eesmärk omaette. 2. Eelnevast tulenevalt tasub kaaluda, kas ka kohanemisvaldkonna uuringuid saab teha rohkem fookustatult ühe või teise teema või sihtrühma uurimiseks. Teine variant on läbi viia nn meta-analüüs, mille raames eraldi uut andmekogumist ei toimu, kuid mis analüüsib läbi kõik varasemad valdkondlikud uuringud ning vastavalt vajadusele, teostab ka eraldi kvantitatiivsete andmete/statistika sekundaaranalüüsi. Ühes lühiajalises rakendusuuringus teha mõlemat – koguda põhjalikult uusi andmeid kui ka analüüsida kõiki sekundaarallikaid – on keeruline ja ajakulukas. Seda enam, kui mõned sekundaarallikad (paralleelselt läbiviidavad uuringud) on veel samaaegselt teostamisel, pole valmis ning ligipääs andmetele puudub. Kuna kohanemisvaldkonna põhiprobleemid ja väljakutsed Eestis on nüüdseks suuresti teada (2014. aasta uuringu ja siinse 2019. aasta uuringu põhjal), tasub tulevikus kaaluda pigem meta-analüüside läbiviimist ning uut andmekogumist ainult teatud (kitsamates) fokusseeritud valdkondades. 3. Soovitustele ja lahendusettepanekutele tasub lähteülesandes suuremat rõhku seada – eelkõige juhtudel, kui varasemaid uuringuid on palju ja/või kui uuring viiakse läbi nn meta-analüüsi vormis. Sel juhul võibki tellitava uuringu peamine väljund olla näiteks vaid poliitikasoovitused, kuid mis on põhjalikult ja mitmetasandiliselt või mitmes aruteluringis erinevate osapoolte poolt valideeritud, sh nende asutuste poolt, kes peaksid konkreetset soovitust ellu rakendama hakkama. 4. Nii nagu ka teistes uuringuvaldkondades Eestis, on vajalik erinevate uuringute läbiviimise sünkroniseerimine nii uuringute lähteülesannete koostamise ajal kui ka uuringute läbiviimise ajal. Kui samal ajal viiakse läbi paralleelseid uuringuid, peaks olema juba uuringute lähteülesannetes uurijatele seatud kohustus regulaarselt kohtuda ka teiste uuringumeeskondadega tulemuste omavaheliseks valideerimiseks või minimaalselt läbiarutamiseks (siinse uuringu näitel kas RITA-ränne, WiE või CIVITTA uuringu põhjal). Vabatahtlikkuse alusel see enamasti ei toimi, seega võib teatud juhtudel olla vajalik ka tellijate omavaheline kontaktivõtmise toetamine (nt pakkuda välja ühiskohtumiste läbiviimisi vmt). 5. Teenuste arendamise toetamiseks tuleb tõsta uussisserändajatega seotud andmete kvaliteeti (vt selle osas ka kohanemisprogrammi mõjude hindamise soovitusi andmete kogumise ja töötlemise osas). Oluline on omada kiiret ja ühest ülevaadet näiteks selle kohta, kui palju erinevates sektorites välismaalasi töötab ja milliseid teenuseid kasutatakse (sh kohanemisprogramm). 6. Eelkõige just nõustamist pakkuvate organisatsioonide vaates tuli välja vajadus luua ühtne, standardiseeritud informatsiooni ja andmete kogumise süsteem kõikide Eestis nõustamist pakkuvate organisatsioonide jaoks (nt INSA nõustamine, PPA migratsiooninõustajad, Tartu rahvusvahelised majad ning Tallinna rahvusvaheline maja; ja tulevikuvaates ka ingliskeelsele perearsti nõuandeliinile saabuvad päringud alates jaanuarist 2020). Kuna päringud, millega välismaalased nende poole pöörduvad on väga mitmetahulised, on see analüütilises plaanis hindamatu infoallikas, kuna võimaldab aru saada, millised mured või teemad on millisel hetkel ja milliste sihtrühmade hulgas ja millises piirkonnas aktuaalsed. Kas ja kuidas taolise süsteemi loomine võiks tekkida, vajab eraldi põhjalikku arutelu ning eelkõige motivatsiooni tekitamist organisatsioonidel kaasatulemiseks, ning vastavalt vajadusele, ka toe või stiimulite pakkumist selles osalemiseks. 7. Andmete ühtlustamist ja eelkõige kogumist on vaja ka vaenamise, vihakõne või muude ksenofoobsete ilmingute puhul. PPA registreerib küll ametlik statistika raames vaenukuritegusid, mis aga ei anna edasi tervikpilti kõikidest juhtumitest. Kuna asutusi, kelle poole nende teemadega pöördutakse on mitmeid (sh eelnimetatud punktis 4 väljatoodud organisatsioonidele ka näiteks Pagulasabi, JMK jt; ning PPA pole sageli koht, kuhu julgetakse pöörduda), vajab ka taoline standardiseeritud infokogumine organisatsioonideülest koordineerimist. Uussisserändajate kohanemine Eestis  8. Vajalik on sarnasel teemal läbiviidavates uuringute sarnaste küsimuste sõnastuse ühtlustamine – näiteks WiE uuring (mis on planeeritud regulaarselt läbiviidama ka tulevikus) kasutab kohaliku elanikkonna poolse sallimatuse omaenda sõnastust, integratsiooni monitooring (EIM) jällegi teistsugust sõnastust. 215 Kuna sama sõnastusega küsimuse küsimine võimaldab mh valideerida ka erinevate uuringute tulemusi või pakkuda ülevaadet olukorra muutusest regulaarsemalt kui vaid ühe uuringu läbiviimise ajateljel, on vajalik ka taoliste põhiküsimuste puhul ühtse sõnastuse kokkuleppimine ning kasutamine. 5.2.13. Uuringu käigus loodud analüütilised tööriistad valdkonna edasiseks uurimiseks Uuringu käigus loodi kolm analüütilist tööriista, mis aitavad uussisserändajate kohanemist ja sellega seotud valdkonda paremini mõista ning valdkondlikel ekspertidel (sh poliitikakujundajatel kui ka analüütikutel/akadeemikutel) teemaga edasi tegeleda: 1. Lisa 2. Sekundaarallikate kaardistus ehk varem (viimased 5 aastat) Eestis uussisserändajate teemadel läbiviidud uuringute koondfail.maatriks (vt faili "Sekundaarallikate kokkuvõte.xlsx"). See kaardistus koondab endas kõik peamised antud valdkonna uuringud ning nende kõige olulisemad tulemused/järeldused (sh kategoriseeritud eri märksõnadega kaupa, nt rändestatistika, rändepoliitika, kohanemisteenused jm). 2. Lisa 3. Teenuste ja teenusepakkujate maatriks (vt faili "Teenuste maatriks (2019).xlsx"). Soovitav on panna sisu interaktiivselt kujul uussisserändajatele suunatud infoväravasse, nii siht- kui sidusrühmadele kasutamiseks ja märksõnade põhiseks filtreerimiseks. 3. Lisa 4. 2014. aasta vs 2019. aasta uuringu põhijärelduste võrdlus (vt faili „Väljakutsed 2014 vs 2019.xlsx“. 215 EIM: „Tunnetan Eestis sageli sallimatust oma rahvuse tõttu“ vs WiE: „Palun hinnake, millisena tajute tööväliselt kohalike elanike suhtumist endasse“. 134 6. LISAD Lisa 1. Metoodika Järgnevalt on lühidalt tutvustatud, kuidas koguti ja analüüsiti uuringu käigus erinevaid andmeid. Lisaks järgnevale on kohanemisprogrammi puudutav andmekogumine ja –analüüs täpsemalt tutvustatud uuringu aruande osas II, Kohanemisprogrammi hindamises. Sekundaarallikate analüüs Uuringu käigus vaadati läbi olulisemad valdkonda puudutavad dokumendid (nt KOVide arengukavad), valdkonda puudutavad rahvusvahelised ja riigisisesed uuringuaruanded, sh paralleelselt siinse uuringuga tehtud uuringute materjalid ja aruanded, valdkonnaga seotud akadeemilised artiklid jm allikaid. Samuti võeti aluseks riikliku statistikat sisserände kohta. Sekundaarallikate kasutamise eesmärgiks oli esiteks varem tehtud uuringute tulemuste aluseks võtmine siinse kvalitatiivuuringu planeerimisel ning olemasoleva teadmise integreerimine uute kogutud andmetega. Uuringu käigus kaardistati olulisemad uussisserändajatele pakutavad teenused eri teenuste kategooriate lõikes: kohanemisteenused, tööturg, keeleõpe, elamisload ja -õigus, tervishoid, haridus, majutus, vaba aeg ja kogukond, Eestisse meelitamine ja jäämine ning e-teenused. Teenuste kaardistamine toimus desk research’i meetodil internetist. Kogutud info süstematiseeriti ja koondati tabelisse (vt lisas 2). Eraldi analüüsiti 2017. aasta integratsiooni monitooringu käigus kogutud uussisserändajate küsitlusandmeid. Tulemused on aluseks peatükile kohanemise mõõtmise potentsiaalist indeksite ja andmeanalüüsi kaudu, kuid esitatud ka teistes peatükkides, kus vastava info lisamine oli oluline. Intervjuud Intervjuusid tehti uussisserändajatega kokkupuutuvate sidusrühmade esindajatega (avalik sektor ja teenusepakkujad, erasektori tööandjad, üli- ja kõrgkoolid, kohalikud omavalitsused), uussisserändajate endaga ning valdkonda uurivate ekspertidega. Kvalitatiivse uuringu jaoks loodi kõigepealt uurimisküsimustele ja sekundaarallikatele toetudes põhiintervjuukava, mis varieerus teatud määral vastavalt sihtrühmale. Intervjuudel sidusrühmadega keskenduti järgmistele teemadele: a) milliseid kohanemist toetavaid teenuseid uussisserändajad vajavad, mida organisatsioonid neile pakuvad ning millist tuge oodatakse riigilt, b) kui teadlikud ollakse erinevatest kohanemisalastest teenustest, nt Kohanemisprogrammist, 3) head praktikad kohanemise soodustamise kohta ja ettepanekud kohanemistoe pakkumiseks. Intervjuudes KOVidega keskenduti järgmistele teemadele: a) milliseid kohanemist toetavaid teenuseid uussisserändajad vajavad, mida KOVid neile pakuvad (ja planeerivad tulevikus pakkuda) ning millist tuge oodatakse riigilt, b) kellega tehakse koostööd uussisserändajate teenuste arendamisel ja kohanemise arendamisel ning kuidas on uussisserändajaid kaasatud neile suunatud teenuste väljatöötamisse. Uussisserändajate fookusgrupi intervjuude jaoks tehti intervjuukava, milles keskenduti kahele laiale teemale: a) rahulolu seitsme valdkonna (tööturg ja praktika, haridus, tervishoid, vaba aeg, majutus, bürokraatia-asjaajamine, tunne, et ollakse teretulnud) ja teenustega neis valdkondades ning seotud kitsaskohad, ning b) sotsiaalne võrgustik ja kontakt, sh meedia jälgimine ja infoallikad. Üldiselt lähtuti intervjueeritute nimekirja tegemisel sellest, kellel on kõige enam kokkupuudet vastava valdkonnaga (nt KOVide, kuhu suundub elama kõige enam uussisserändajaid). Tööandjate puhul intervjueeriti ettevõtteid ja sektorite esindajaid, kes on aktiivselt värvanud või kellel on välistööjõu vajadus. Lisaks jälgiti, et Uussisserändajate kohanemine Eestis uuringusse saaks kaasatud nii tippspetsialiste kui ka oskus– ja lihttöölisi värbavad sektorid. Ka lähtuti sellest, et ei intervjueeritute ringi ei satuks väga palju 2014. aastal intervjueeritud ettevõtteid või nende esindajaid. Uussisserändajate fookusgrupi intervjuude puhul lähtuti sellest, et valimis oleksid esindatud nii ingliskeelsed, venekeelsed kui ka araabiakeelsed, erinevatel põhjustel Eestisse tulnud ning erinevates linnades elavad uussisserändajad. Intervjuud sidusrühmadega toimusid näost näkku vestlustena pool-struktureeritud küsimustiku abil ja kestsid keskmiselt 1-1,5 tundi, v.a telefoniintervjuud KOVidega ja üksikute teiste sidusrühma esindajatega (vt tabelist), mis olid lühemad. Fookusgrupi intervjuud kestsid keskmiselt 1,5 tundi. Kokku tehti vahemikus 27.03.–23.10.2019 üle 35 intervjuu (35 organisatsiooniga) uussisserändajatele teenuseid pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega, neid värbavate tööandjate, ettevõtjate katusorganisatsioonide ja ülikoolidega ning kohalike omavalitustega. Vahemikus 13.02.–11.09.2019 tehti 8 intervjuud ekspertidega 4 asutusest. Lisaks tehti oktoobris 2019 9 täiendavat intervjuud 6 asutusest vaimse tervise teemal. Osadelt sidusrühma esindajatelt saadi infot ka kirjavahetuse kaudu (vt tabelit). Uussisserändajatega tehti vahemikus 20.06–19.10.2019 17 fookusgrupi intervjuud, kus osales 98 inimest. Lisaks tehti vahemikus 18.05–30.06.2019 7 uussisserändajaga personaalintervjuud. Seega vesteldi kokku 105 uussisserändajaga. Tabel 1. Uuringu käigus tehtud intervjuud ASUTUS INTERVJUU KUUPÄEV AVALIK SEKTOR JA TEENUSEPAKKUJAD 7 ASUTUST Politsei- ja Piirivalveamet 27.03 Expat Relocation 18.04 IOM Estonia 04.07 Tallinna Rahvusvaheline maja 02.09 Tartu Välismaalaste Teenuskeskus 21.10 (telefon) Külaliikumine Kodukant 23.10 (telefon) Siseministeerium Korduvalt TÖÖANDJAD JA NENDE ESINDAJAD 13 INTERVJUUD, 13 ASUTUST Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 12.06 Eesti Kaubandus–Tööstuskoda 13.06 Mainor AS 13.06 Tööandjate Keskliit 02.07 Helmes 04.07 Hanza 08.07 Trigon Dairy Farming 09.07 Hotellide ja restoranide liit 12.07 BLRT Grupp 11.07 Hansavest 15.07 Eesti Ehitusettevõtjate Liit 28.08 Eesti Masinatööstuse Liit 28.08 Ericsson 30.08 ÜLI- JA KÕRGKOOLID 4 INTERVJUUD, 6 KIRJAVAHETUST, 9 ASUTUST Eesti Kunstiakadeemia 15.08 Eesti Maaülikool 16/08 136  Eesti Maaülikool 16/08 Balti Kaitsekolledž 21/08 Liia Lauri (Tallinna Ülikooli EKKA hindamine) Kirjavahetus, 30.04 Tallinna Tehnikaülikool Kirjavahetus, 02.05 EBS (Estonian Business School) Kirjavahetus, 02.05 Tartu Ülikool Kirjavahetus, 03.05 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kirjavahetus, 17.05 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Kirjavahetus, 20.05 KOHALIKUD OMAVALITSUSED 7 INTERVJUUD, 2 KIRJAVAHETUST, 6 ASUTUST Tallinna linnavalitsus 14.10, kirjavahetus 21.10 Tartu linnavalitsus 14.10 (telefon) Narva linnavalitsus 11.10 (telefon) Narva linnavalitsus Kirjavahetus, 23.10 Haapsalu linnavalitsus 11.10 (telefon) Haapsalu linnavalitsus 11.10 (telefon) Valga vallavalitsus 10.10 (telefon) Eesti Linnade ja Valdade Liit 13.11 (telefon) EKSPERDID 8 INTERVJUUD, 4 ASUTUST Tallinna Tehnikülikool 13.02 Tartu Ülikool 22.03 Nõmme kliinik 18.04 Tartu Ülikool 02.05 Tartu Ülikool 08.05 Tartu Ülikool 22.05 Tallinna Tehnikülikool 04.07 Tallinna Ülikool 11.09 VAIMSE TERVISE ALASED LISAINTERVJUUD 9 INTERVJUUD, 6 ASUTUST Tallinna Ülikool 03.10 Tartu Ülikool 03.10 Tartu Ülikool 04.10 Eesti Maaülikool, endine 07.10 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 08.10 Tallinna Tehnikaülikool, endine 08.10 Tallinna Tehnikaülikool 08.10 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor 09.10 Tallinna Ülikool 09.10 UUSSISSERÄNDAJATE FOOKUSGRUPI INTERVJUUD (SIHTRÜHM, KEEL, 17 INTERVJUUD, KOKKU 98 INIMEST ASUKOHT, OSALEJATE ARV) Kohanemisprogrammis osalenud Venemaalt pärit, RUS 20.06 Tartu, (7) Uussisserändajate kohanemine Eestis  Rahvusvahelise kaitse moodulis osalenud, AR Tartu (6) 27.06 Rahvusvahelise kaitse moodulis osalenud, AR Tallinn (3) 28.06 Pererändega tulnud, ENG Tallinn (7) 03.09 Kõrgkooli töötajad (Balti kaitsekolledž), ENG Tartu (6) 03.09 Üliõpilased, ENG Tartu (6) 05.09 Töötajad (sh ettevõtjad), ENG Tallinn (7) 05.09 Üliõpilased, ENG Tallinn (3) 11.09 Venemaalt tulnud, RUS Tallinn (6) 11.09 IT valdkonna spetsialistid, ENG Tallinn (7) 12.09 4-5 aastat Eestis elanud, RUS Tallinn (6) 18.09 Üliõpilased ja kõrgkooli töötajad, ENG Tallinn (11) 19.09 Ukrainast tulnud, RUS Narva (3) 19.09 Venemaalt tulnud, RUS Narva (7) 19.09 Ukrainast tulnud, RUS Tallinn (6) 23.09 Mujalt (v.a Venemaalt ja Ukrainast) tulnud, RUS Tallinn (3) 24.09 Rahvusvahelise kaitseta tulnud, AR Tallinn (4) 19.10 UUSSISSERÄNDAJATE PERSONAALINTERVJUUD 7 INTERVJUUD Uussisserändaja, RUS Tartus 18.05 Uussisserändaja, RUS Tartus 19.05 Uussisserändaja, RUS Tartus 20.05 Uussisserändaja, RUS Tartus 22.05 Uussisserändaja, RUS Tartus 05.06 Uussisserändaja, RUS Tallinnas 10.06 Uussisserändaja, RVK moodulis osalenud, AR Tallinnas 30.06 Enamik personaalintervjuusid salvestati ning neist tehti transkriptsioon või põhjalik kokkuvõte, seejärel koondati kokku kogu info konkreetsete teemade-valdkondade kohta ning kasutati infot vastava teemapeatüki kirjutamiseks. Kõik fookusgrupi intervjuud salvestati ja transkribeeriti ning kodeeriti vastavalt uuringu põhiteemadele ning nendest saadud infot kasutati vastavate teemapeatükkide kirjutamiseks. Sotsiaalmeedia gruppide analüüs Sotsiaalmeedia gruppide kaardistuses vaadeldi ainult Facebook keskkonnas olevaid gruppe. Analüüsi käigus uuriti süvitsi seitsme erineva sotsiaalmeedia grupi postitusi ning neis kaardistati fookusteemad ning Eestis elavate välismaalaste poolt väljendatud vajadused, arvamused ja hoiakud. Algselt piiritleti vaatlusperiood vahemikuga aprill–mai 2019, kuid tulenevalt grupist laiendati ka vaatlusperioodi postituste arvu suurendamiseks või valiti teine vaatlusperiood (vt täpsemalt tabelist). Gruppide postitused ja/või postitustele antud kommentaarid jagati 16 teemavaldkonda (nt elamisload, tervis, töö ja ettevõtlus, vaba aeg, võrgustik jm) ning neist sisalduvat infot kirjeldati eristatud teemavaldkondade lõikes kvalitatiivselt. 138 Tabel 1. Uuringu käigus veedeldud Facebook grupid GRUPID VAHEMIK JA MUU TÄPSUSTUS ANALÜÜSITUD ÜHIKUD VENEKEELSED Понаехали в Эстонию (u jaanuar–mai 2019 (167 Grupp oli algselt loodud eelkõige IT-spetsialistidele 1700 liiget) postitust). ja teistel tööle tulnutele, ent aja jooksul on sellesse koondunud ka teiste erialade esindajad, kaastulevaid abikaasasid jt. Grupi postitamissagedus on keskmiselt 33 postitust kuus. Я переехал в Эстонию, (u 2017 (90 postitust) Grupp on väike, sest oli aktiivne vaid 2017. aastal. 168 liiget) Selle grupi aktiivsemate postitajate kommentaaridest võib oletada, et grupis oli üsna palju Eestisse abiellumise kaudu tulnud inimesi Ищу совета (Эстония) Siia koonduvad Eestis elavad venekeelsed. Grupi postitustest on analüüsi lisatud vaid need, kus meie hinnangul on postitaja näol suure tõenäosusega tegemist uussisserändajaga. INGLISKEELSED Expats in Tallinn/Estonia (u juuni–august 2019 Antud grupp on väga suure postitamismahuga (u 500 10 500 liiget) postitust kuus) ja seda ei olnud võimalik vaadelda samal perioodil kui teisi gruppe. Antd grupi puhul on valimisse võetud postitused juuni-august, sest Facebook´i iseärasuse tõttu ei olnud võimalik süsteemselt vanemaid postitusi kaardistada. Tegemist on suhteliselt instrumentaalse tonaalsusega grupiga, st selles on teistest oluliselt rohkem müügikuulutusi (70% „Muu“ kategooriast on eraisikute müügikuulutused, teistes grupides moodustavad müügikuulutused u 10% sellest kategooriast) ja igapäevaeluga seotud info, toodete või teenuste otsimist jms, lisaks on seal vähem arutelu; kuigi osad arutelud, nt rassismi või vihakõne teemadel, on intensiivsed. Foreigners living in Estonia aprill–mai 2019 (179 Keskmiselt 119 postitust kuus. 55 postitust (st (u 6000 liiget) postitust ) umbes neljandik Foreigners Living in Estonia grupi postitustest) olid samade inimeste poolt postitatud ka grupis Expats in Tallinn,Estonia. Expats in Tallinn, Estonia (u aprill–mai 2019 (355 Keskmiselt 237 postitust kuus. 5000 liiget) postitust) Foreigners in Tartu (u 2400 märts–mai 2019 (243 Keskmiselt 97 postitust kuus. Üksikud postitused liiget) postitust) Foreigners living in Estonia grupis kattusid ka Foreigners in Tartu grupi postitustega (vaadeldud perioodil kattusid vaid vaba aja veetmise võimalusi käsitlevad postitused). Uussisserändajate kohanemine Eestis Vaimse tervise teemaline küsitlus kvalitatiivse info korjeks Lisaks intervjuudele tehti vaimse tervise kohta info kogumiseks ka küsitlus. Paljude avatud küsimustega küsitluse eesmärgiks oli koguda välisüliõpilastega kokku puutuvatelt inimestelt – tuutoritelt ja nõustajatelt – pigem kvalitatiivset infot selle kohta, milliste vaimse tervise probleemidega on nemad kokku puutunud, kui hästi nad on selles vallas ette valmistatud ning millest nad tunneavad puudust. Uuringut levitati eelnevalt intervjueeritud üli- ja kõrgkoolide esindajate kaudu. Küsitlus oli vastamiseks avatud 9.– 21. oktoobril ning sellele vastas 34 inimest (28 eesti keeles ja 6 inglise keeles). Küsitlusele vastasid tuutorid ja nõustajad järgmistest kõrg- ja ülikoolidest: • Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (3 vastajat) • Eesti Kunstiakadeemia (3 vastajat)) • Eesti Maaülikool (5 vastajat)) • Tallinna Tehnikaülikool (5 vastajat)) • Tallinna Ülikool (6 vastajat)) • Tartu Ülikool (12 vastajat)) Küsitluse materjali analüüsiti lisamaterjalina vaimse tervise peatüki kirjutamisel. Aruteluseminar uussisserändajatele suunatud (kohanemis)teenuste valideerimiseks 5. novembril 2019 toimus Tallinnas arutelu, kus osalesid Siseministeeriumi ja Balti Uuringute Instituudi meeskond, ning kus arutati uussisserändajatele pakutavate teenuste vajadust ja arendamist uuringu tulemuste valguses. Lisa 2. Eestis uussisserändajate kohta tehtud uuringute kaardistus (Exceli failis) Lisa 3. Teenuste maatriks (Exceli failis) Lisa 4. 2014. ja 2019. aasta uuringute tulemuste võrdlus (Exceli failis) 140  Lisa 5. Kõige sagedasemad uude riiki tulemise ja kohanemisega kaasnevad mured ja seisundid uussisserändajatel Koduigatsus tuleneb Ka lennuühendus on sageli Kohanetakse lühiajaliselt paremini, kui Suhtlusringkonna ja kogukonna eemalolekust probleemiks, sest Eestis ollakse päritoluriigist on lisaks veel keegi, kellega leidmise keerukus on ka üheks lähedastest ja rohkem eraldatud, kui paljudes saab emakeeles suhelda. Samal ajal, kui põhjuseks, miks Eestist lahkutakse. kodusest keskkonnast teistes riikides – liikumine on kallis ja emakeelne kogukond on väga suur, siis jääb nõuab rohkem planeerimist, sõbrad side kohalikega ja sihtriigiga nõrgaks ei tule külla jne. Üksildus tuleb sellest, Intervjuudes, aga ka fookusgrupi Olukord on parem juhul, kui tullakse koos Olukord on parem, kui Olukorda leevendab et ei leita endale uues intervjuudes uussisserändajatega abi- või elukaaslasega – siis saadakse osa uussisserändajal on palju erinevaid ka tööl käimine, kus kohas rõhutati korduvalt, et Eestis on raske tema võrgustikust. tegevusi, kus puututakse kokku suure tõenäosusega suhtlusringkonda: leida inimesi, kellega suhelda ja teiste inimeste, sh kohalikega: puututakse teiste rääkimine, suhtlemine sõbrustada, sest eestlased ei astu ise hobid, sport, vabatahtlik tegevus, inimestega kokku. jne on üks osa sellest, esimest sammu, ei alusta vestlust, ei organisatsioonid. mis tagab inimesi kutsu esimesena. Välistudengitele kuuluvustunde. on sageli soovitatud teha ise esimene samm. Igapäevane stress Üheks raskendavaks teguriks on Igapäevane stress on suurem just Ka vähene liikumine tekitab Konfliktid uues seoses sellega, et kõik kohanemise puhul keelebarjäär, mis kolmandate riikide kodanike jaoks, sest neil probleeme, tihti ollakse enne keskkonnas – on uus ja asjad ei ole raskendab igapäevast suhtlust (poed, võtab asjaajamine erinevates valdkondades liikunud rohkem ja Eestis ei leita kohalike inimeste, harjumuspärased. asjaajamine), suhtlust, aga ka (viisad, elamisload, tervisekindlustus) oma tavapäraseks sportlikuks kaasõpilaste, tekkinud murede puhul abi saamist, rohkem aega. tegevuseks võimalust. Paar töökaaslastega, mis nt teraapia näol. Ligipääs intervjueeritut rõhutasid asjaolu, et tekivad keeleõppele võiks olla oluliselt füüsiline aktiivsus aitab ennetada kultuurilistest parem ning see võiks olla nii Samas leitakse, et ka inglise keeles võiks vaimseid probleeme. Paljud arusaamatustest. intensiivne, et aastaga saab olla rohkem infot, nt sildid muuseumides aktiivse ajaveetmise võimalused suhtlemistasemel vähemalt jm, ehk meelelahutus ja kultuur võiks olla ajendavad lisaks liikumisele ka hakkama. inglise keeles paremini kaetud. See ei suhtlema. vähenda soovi eesti keeles informaalselt Uussisserändajate kohanemine Eestis  inimestega suhelda, aga vähendaks igapäevast stressi. Eesti kliima – külm ja Kliimat ei saa küll muuta, kuid on Eesti pika ja pimeda sügistalve tulemus on Stressi võib suurendada kas pime, mis on paljude võimalik uussisserändajaid selleks nn talvemasendus. Just novembris on oskamatus ennast uutes oludes uussisserändajate ette valmistada ja harjutada. psühholoogide juurde tuleku kõrghetk. Üks riietada ja keerulisemates, nt jäistes jaoks väga võõras. intervjueeritud psühholoog arvas, et oluline tingimustes liikuda. on soovitada uussisserändajatel (aga ka kohalikel) end talveks ette valmistada: võtta C ja D vitamiini, kasutada nt valguslampe, liikuda-liigutada igapäevaselt 30 minutit. Suur koormus ja stress Kolmandatest riikidest tulnud Seejuures on võimalik, et töö- ja Teatud juhtudel on ärevus ja stress seoses tööl käimise ja välisüliõpilased teevad väga tihti tööd õppegraafik ei sobitu omavahel, millest veel mitmekordne – kui on tuldud õppimisega, mis on oma kulude katmiseks, mitte tekivad lisapinged ja oht katkestada kolmandatest riikidest selleks, et enam omane eneseteostuseks, ning töö õpingud. jääda, nt usulise tagasikiusamise kolmandate riikide mitteleidmine võib seada kahtluse tõttu vms põhjustel ning võimalust kodanikele. alla nende võimaluse oma kulusid tagasi minna ei ole, kuid siin ei katta. saada hakkama – ei leita töökohta või elamispinda, võõras kultuur jne. 142 Uussisserändajate kohanemine Eestis Adaptation of Newly- Arrived Migrants in Estonia Kristjan Kaldur, Kats Kivistik, Triin Pohla, Mart Veliste, Nastja Pertsjonok, Maarja Käger EXECUTIVE SUMMARY 2019 Research: Adaptation of Newly-Arrived Migrants in Estonia Authors of the research: Kristjan Kaldur Kats Kivistik Triin Pohla Mart Veliste Nastja Pertsjonok Maarja Käger Research carried out by: Institute of Baltic Studies Research ordered by: Ministry of the Interior Year: 2019 The research is carried out by the Institute of Baltic Studies by the request of the Ministry of the Interior. The research is funded by the European Social Fund program "Development and organization of government´s work long-term planning systems." We thank the important contributors to this research: Kristina Avdonina, Ave Roots and Anu Masso, and all who were willing to be interviewed. Important contribution for the completion of the research was made by the steering committee of the project, which included: Martin Tulit, Kerli Zirk, Jete Aljasmäe and Marion Tamberg from the Ministry of the Interior. Institute of Baltic Studies Lai 30 51005 Tartu tel 699 9480 ibs.ee EXECUTIVE SUMMARY The research – both applied and academic – on the adaptation of newly-arrived immigrants is still in the early stages in Estonia. The first in-depth study on this topic which covered various target groups was completed in 2014 and the first study with a large sample that quantitatively described the attitudes of the target group was done only in 2017. Yet, several hurdles to the adaptation of newly-arrived immigrants have been known for a while – for example, in the 2011 integration monitoring (EIM2011), the main problems in adaptation faced by immigrants who had newly arrived in Estonia were the lack of opportunities for learning Estonian and insufficient information on various services. These topics were also highlighted in the 2014 study, as well as in this study in 2019. Some hurdles have been improved a lot, some however, have remained the same. A decade ago, various stakeholders, i.e. policymakers, employers, officials, etc did not yet recognise the need for an effective and planned migration policy. Today, however, we see that the topics of migration, adaptation of newly-arrived immigrants and integration have made their way into political, professional, as well as social debates. This has mainly been brought on by the two crises – the so-called migration crisis in Europe and so- called labour force shortage crisis in Estonia. Public awareness and desire to contribute to the development on this area have also increased – several stakeholders, including representatives of employers and universities, and NGOs are today making their opinions known more actively; different working groups have been put together to discuss the adaptation or migration policy, as well as several events supporting information exchange have been organised (e.g. the immigration working group under the Ministry of the Interior to discuss issues related to labour migration quotas, discussions related to migration at the Opinion Festival, proposals of the Estonian Employers’ Confederation for simplifying foreign recruitment, etc.). In addition, several significant legislative amendments have been made to the Aliens Act with the aim of – among others – promoting the attraction and retention of foreigners in Estonia (e.g. visas related to start-up businesses, quota exceptions, etc.) In addition to previous research, discussions and legislative amendments, several policy measures and activities supporting the adaptation of newly-arrived immigrants have been implemented in the past years, such as the development and launch of the Welcoming Programme by the Ministry of the Interior in 2015, migration advice service by the Police and Border Guard Board in 2017, the Work in Estonia programme launched by the Enterprise Estonia in 2014. In addition, two international houses have started work in Tartu (in 2016 and 2019) and one in Tallinn (fall of 2018). The activation of Estonian cities on the topic of immigration is related to the wider global trend, i.e. realisation that people move between or into cities, not countries. As the adaptation mainly takes place on the local level, the support of the local environment, including the local government or municipality, holds significant value in engaging with newly-arrived immigrants. However, it is also important to note that irrespective of the life on the local level, newly-arrived immigrants are not isolated from what is happening in the Estonian society as a whole – therefore, significant changes in the attitudes of the Estonian locals also have a direct impact on the adaptation and long-term integration of newly-arrived immigrants. The aim of this study was to describe the current situation of how newly-arrived immigrants are adapting in Estonia – which factors inhibit the adaptation of newly-arrived immigrants and which factors support it. Adaptation of Newly-Arrived Migrants in Estonia The qualitative method was mainly used for collecting information for this study – interviews and focus group interviews with newly-arrived immigrants (direct target group), as well as with persons who interact with this target group from universities and employers as well as from the public, third and private sector (indirect target group or stakeholders). Our study also includes several results from other recent studies carried out in this field, as well as statistics and an overview of the services provided. In the first half of the report, we describe in different chapters these changes separately by different thematic areas, i.e. in areas where the newly-arrived immigrants are mostly having challenges related to their life, work and studying in Estonia (e.g. labour market, education, healthcare, information space, learning Estonian, communities, etc.). We also describe which services offered by various service providers are used by the newly-arrived immigrants in Estonia in these thematic areas (the so-called ecosystem of services). Each chapter on a specific thematic area includes (a) an overview of the currently offered services and service providers, (b) in-depth analysis of the situation considering the target group (newly-arrived immigrants) and stakeholders (employers, universities, state authorities, local governments, etc) and (c) recommendations for the improvement of the area. Where applicable, we also comment the results by comparing them to the 2014 adaptation study of newly-arrived immigrants, to describe the changes (or lack of changes) over the past five years. Thus, each chapter can be read on its own and the main results and recommendations have been provided separately under every chapter. In the second half of the report, we discuss the cross-thematic topics which relate to varying degrees to majority of the newly-immigrants – for example, the awareness and competences of local governments, the use of social media and information usage by newly-arrived immigrants, mental health related issues, as well as the possibility for creating an index of integration to measure the adaptation-integration of newly-arrived immigrants. The report ends with the summary and main conclusions from the research. In this part, we present the major cross-sectoral challenges that Estonia faces in the adaptation of newly-arrived immigrants and that we find deserve the most attention based on the results of the study. In this part, we also present the policy recommendations and proposals from the analysis on how to improve the current situation in Estonia, categorised between the different thematic areas. The major challenges identified with the research include topics which are mainly horizontal and cross- sectoral, i.e. topics which are regularly repeated in the various chapters of the study and which should be kept in mind and considered when developing or analysing an area in the future. The major challenges also consist of topics which are specific to a more specific area or target group of newly-arrived immigrants, but that we find also require special and in-depth attention. For example, it is important to understand that newly-arrived immigrants are not a homogeneous group of people and there are significant variations inside this target group. Among others, they can be distinguished by the country of origin (including citizens of the European Union and third countries, returnees) or by the reasons for moving to Estonia (working, studying, family migration, international protection); thus, their needs, desires and concerns, as well as adaptability with different (Estonian, Russian, international) communities may be completely different from one other. Separate attention should also be paid to persons who have previously not been researched much – those who have registered a short-term employment in Estonia and are staying in Estonia based on a visa. Some recurring concerns can also be highlighted as a result of this study. Although the lack of information is not a general problem in itself, its fragmentation and insufficient cooperation between different institutions and information providers raises concerns, e.g. when transferring or directing foreigner from one service to another. It is important that information regarding different services and life in Estonia would reach newly- arrived immigrants in as timely and user-friendly manner as possible. Another recurring issue that is brought up is the lack of communication between the locals and newly-arrived immigrants. It is one of the major challenges for Estonia of how to promote meaningful contacts on the local 4 level between locals and immigrants in a way which would, on the one hand, prevent the feeling of alienation and, on the other hand, support a sense of belonging and mutual integration, i.e. decrease in prejudices on both sides. The Estonian language skills of the newly-arrived immigrants are also important preconditions for the mutual interaction, which is why it is important to ensure that everyone who wants to can consistently learn Estonian. For the long-term and sustainable adaptation policy, it is important to keep in mind that not anyone wishes to have access to all kind of different (public) services in Estonia. But those foreigners, who have the needs or might have them in their different stages of life in Estonia, should clearly understand how to access them and have quality of knowledge based on what to make informed decisions. See the full report (in Estonian) here. Adaptation of Newly-Arrived Migrants in Estonia ADAPTION OF NEW MIGRANTS IN ESTONIA QUESTIONS ANSWERS For the progression of the Estonian economy and society, it is necessary Why do we to facilitate the entry of foreigners who contribute to the development of need to Estonia. Increasing immigration, in turn, increases the need to provide support the adaptation support services, both for attracting skilled labour and to adaptation of manage various risks. new migrants? The new migrants arriving in Estonia are not a monolithic group of people. Official statistics mostly distinguish between two large groups of Who comes to migrants: European Union (EU) citizens and third-country nationals. The Estonia? results of the study show that foreign students or foreign workers, for example, may have a much different set of needs or concerns than those of family migrants or beneficiaries of international protection. In addition, there are returning Estonian citizens who have been away for a long time or were born abroad, who sometimes share similar needs. Different groups often face different challenges that sometimes overlap, but are, nonetheless, always important to keep in mind when involved in this field. What has been done to In the past five years, a variety of services and activities have been developed to support the successful integration of new migrants: the support the adaptation programme, migration counselling, international houses in adaptation of Tallinn and Tartu, the integration counselling web, the relocation guide, new and the career counselling and networking programme for the spouses of migrants? foreign talents. Estonian language learning opportunities have also been improved: new e-courses have been created, and there are new Estonian language learning clubs, cafes, mobile apps and more. What are the Before or upon arrival to Estonia, it is important that new migrants have main access to information about the various services offered in Estonia and challenges in information about life in Estonia in a timely, convenient, and user-friendly supporting manner. While most of the services needed are already in place and the established in Estonia, problems with information fragmentation and adaptation of incompleteness are common. Foreigners often do not realise whether they new should look for an answer to their question on the website of the Police and Border Guard Board, the Integration Foundation or, for example, the migrants? Tallinn City Government. READ MORE: www.ibs.ee/kohanemine  ADAPTION OF NEW MIGRANTS IN ESTONIA QUESTIONS ANSWERS The number of citizens with valid residence rights and residence permits registered in Estonia as of 01.12.2019 (countries with more than 500 citizens) RUSSIAN Will Estonians High-quality and accessible services – for example, FEDERATION 85 983 finding a place to live, applying for a job, accessing win or lose as health services, etc. – are needed by all Estonian UKRAINE 10 320 services for new population groups, i.e. not just foreigners arriving or living migrants are in Estonia. When developing services, it is important not FINLAND 7 331 developed? to solely focus on a specific target group (e.g. an abstract migrant or foreigner) but, where appropriate, address the LATVIA specific needs of the individual. Thus, even if one service 4 717 or another is developed from the perspective of a new migrant, all Estonian residents will eventually benefit GERMANY 2 327 from the development of that service. LITHUANIA 2 094 It is necessary to create a single information gateway that BELARUS 2 024 How to deal with either provides adaptation information and/or refers to fragmentation or information that already exists on other thematic websites. There is a need to provide a clear and simple a lack of ITALY 1 402 overview of services for new migrants, as well as information? addressing some of the more inconvenient issues related GREAT BRITAIN to living in Estonia (e.g. the so-called “black rental AND NORTHERN IRELAND 1 274 market”, attitudes or peculiarities of the local population, barriers to internships or employment, etc.). This kind of information gateway is also very important for other FRANCE 1 207 stakeholders who come into contact with new migrants in Estonia (e.g. employers, universities, NGOs, public SWEDEN 1 114 authorities). INDIA 820 Immigration to Estonia is growing year by year. In this What will the context, the pressures on the services provided will SPAIN 803 biggest increase – the quality, demand, and capacity. Co- challenges for operation with local governments is also important when UNITED STATES 709 new migrant developing services. However, local governments mostly OF AMERICA appear hesitant and looking for direction as to what they adaptation should do about new migrants. In addition, a number of NIGERIA 655 services be in the adaptation support services (adaptation program, coming years? migration advice, integration counselling web and ROMANIA 638 language learning activities) created in recent years have been co-financed by European Union funds, which will end in 2020. Thus, the sustainability of the provision of POLAND 595 adaptation services from 2021 onwards could also be affected by a possible reduction in EU funding to Estonia. Source: Police and Border Guard Board READ MORE: www.ibs.ee/kohanemine UUSSISSERÄNDAJATE KOHANEMINE EESTIS KÜSIMUSED VASTUSED Mida uuringus Uussisserändajate kohanemise uuringus analüüsisime uussisserändajate vaadati? kohanemisprotsesse Eestis, ning Eesti kohanemispoliitikat laiemalt, vastates järgmistele küsimustele: millised tegurid toetavad ja millised takistavad uussisserändajate kohanemist Eestis erinevates valdkondades (tööturg, keeleõpe, haridus, kogukond jmt)? Milline on ligipääs teenustele ning milline on kohanemist toetavate teenuste kasutamine, sh teenuste kasutamise või mittekasutamise põhjused? Miks on üldse Eesti majanduse ja ühiskonna arenguks on vajalik soodustada Eesti vaja arengusse panustavate välismaalaste Eestisse tulekut. Suurenev uussisserändaja sisseränne omakorda tõstab vajadust täiendavate efektiivsete kohanemist te kohanemist toetavate teenuste pakkumiseks nii kvalifitseeritud tööjõu meelitamise kui ka erinevate riskide maandamise eesmärgil. Eestis edukalt toime toetada? tulevad välismaalased panustavad nii riigi majandusse kui ühiskonnaellu. Kes Eestisse Uussisserändajad ei ole monoliitne grupp inimesi. Ametlikus statistikas tulevad? eristatakse sageli omavahel 2 gruppi: Euroopa Liidu (EL) kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud. Nendele lisanduvad kohati sarnaste muredega (pikaajaliselt eemal olnud) Eesti kodanikest tagasipöördujad. Uuringu tulemused näitavad, et välistudengitel või välistöötajatel on omad mured ja vajadused, mis võivad oluliselt eristuda näiteks pererändega tulijatest või rahvusvahelise kaitse saajatest. Kas saab veel Uuringu käigus tuvastasime veel kolm olulist teemavaldkonda, milles eristada erinevad sihtgrupid vajavad kohanemisel lisatuge: 1) pererändega fookusteemas kaasatulnud abikaasade sotsiaalne isoleeritus, 2) välistudengite id või rühmi? sisenemisraskused Eesti tööturule, ja 3) uussisserändajatest alaealiste laste keeruline ligipääs haridusasutustele (koolid ja lasteaiad). Omamoodi murekohaks on kujunemas ka mittetaotluslik nähtus, kus vene keelt kõnelevad uussisserändajad integreeruvad Eesti venekeelsesse inforuumi. Mida on tehtud Uussisserändajate eduka kohanemise toetamiseks on viimastel aastatel uussisserändaja loodud mitmeid erinevaid teenuseid ja tegevusi: kohanemisprogramm, te kohanemise migratsiooninõustamine, täiendatud eesti keele õppevõimalused (e- kursused, rakendused, keele ja kultuuri klubid ja kohvikud jne), toetamiseks? mitmekeelse info ja avalike teenuste osaline pakkumine inglise ja vene keeles, jpm. LOE LÄHEMALT: www.ibs.ee/kohanemine  UUSSISSERÄNDAJATE KOHANEMINE EESTIS KÜSIMUSED VASTUSED Kehtivate elamisõigustega ja elamislubadega kodanike arv Eestis, kelle elukoht on registreeritud Eestis 01.12.2019 seisuga (üle 500 kodanikuga riigid) VENE FÖDERATSIOON 85 983 Mis on Eestisse saabumisel või sellele eelnevalt on oluline, et peamiseks informatsioon erinevate Eesti teenuste ja elu kohta UKRAINA 10 320 probleemiks Eestis oleks võimalikult õigeaegselt, mugavalt ja kasutajasõbralikult sihtrühmale kättesaadav. Enamik uussisserändajate vajaminevaid teenuseid on küll täna Eestis juba SOOME 7 331 kohanemise olemas ja loodud, kuid sagedased on probleemid info LÄTI 4 717 toetamisel? killustatusega ja puudulikkusega. SAKSAMAA 2 327 LEEDU 2 094 Kuidas Vajalik on luua ühtne infovärav, mis kas pakub informatsiooni kohanemisalast informatsiooni või viitab edasi juba VALGEVENE 2 024 olemasolevale informatsioonile teistes killustatust või teemaveebides. Vajalik on anda selge ja lihtne puudust ITAALIA 1 402 ülevaade nii uussisserändajatele mõeldud teenustest, lahendada? kui ka käsitleda ka nn Eestis eluga seotud ebamugavaid teemasid (nt must üüriturg, kohaliku SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRIMAA 1 274 elanikkonna hoiakud või eripärad suhtlemisele, võimalikud praktika- või töökoha leidmisel jmt). Taoline infovärav on väga vajalik ka teistele PRANTSUSMAA 1 207 osapooltele, kes uussisserändajate sihtrühmaga Eestis kokku puutuvad. ROOTSI 1 114 INDIA 820 Kas eestlased Kvaliteetseid ja ligipääsetavaid teenuseid - nt elukoha leidmisel, tööle kandideerimisel, HISPAANIA 803 võidavad või terviseteenustele ligipääsul jmt - vajavad kõik Eesti kaotavad elanikkonnagrupid, st mitte ainult Eestisse saabuvad AMEERIKA uussisserändajate või Eestis elavad välismaalased. Kõigi teenuste ÜHENDRIIGID 709 kohanemist arendamisel on oluline, et aluseks ei võeta mitte kindel sihtrühm (nt välismaalane), vaid - seal kus toetavate vaja - konkreetse inimese konkreetsed vajadused, sh NIGEERIA 655 teenuste vajadused, mis tulenevad välismaalasena Eestis arendamisest? RUMEENIA 638 elamise taustast. Nii võidavad teenuste arendamisest kõik ühiskonna liikmed hoolimata nende päritolust. POOLA 595 Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet LOE ROHKEM www.ibs.ee/kohanemine Hankelepingu lisa 1 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm Hankelepingu nr 14-12.2/605-1 ( 11.12.2019 ) üleandmise-vastuvõtmise akt 2 Tellija: Siseministeerium Täitja: MTÜ Balti Uuringute Instituut ja Velvet DP OÜ Üle antavate -vastu võetavate tööde kirjeldus / dokumentide loetelu: A nalüüsi lõpparuanne , mis on sisult ja vormilt valmis ning mis sisaldab: Analüüsi lõplikke tulemusi Muudatus- ja rakendusettepanekuid Poliitikasoovitusi Esitlusslaidid Faktilehed (EST, ENG, RUS) Töö on teostatud nõuetekohaselt: JAH Töös esinevad puudused : EI Muu info: Tellija ei kohalda õiguskaitsevahendeid (s.t leppetrahvi) h anke/raamleping u nr 14-12.2/605-1 punktis 3.2 välja toodud tähtaegade viivituses. Tasumisele kuuluv summa : 48 180.- EUR km-ta Osakaal lepingu hinnast: 60 % 57 816.- EUR km-ga Rahastamisallikas: Euroopa Sotsiaalfond ja riigieelarvelised vahendid Tellija: Täitja: Kerli Zirk Kristjan Kaldur 11.12.2019 (allkirjastatud digitaalselt) 11.12.2019 (allkirjastatud digitaalselt)