Kiri

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 10148 Tallinn 10. detsembril 2019 Austatud kultuuriminister Tõnis Lukas ja kantsler Tarvi Sits Eesti Instituudi juhatus palub kokkusaamist, et arutada Eesti Instituudi tulevikku. Mis sisu ja vormiga edasi liikuda, mis on riigi soov ja valmisolek kasutada kultuuriinstituudi vormi? Oleme tänulikud Kultuuriministeeriumile tegevustoetuse eest, kuid ootame Kultuuriministeeriumilt tihedamat koostööd välismaaga kultuurisuhtluse kavandamisel ning Eesti Instituudi arengu suuremat toetamist. Üle maailma on kultuuriinstituudid need, kes aitavad tutvustava vastava riigi või rahva teemasid välismaal, kasutades selleks kas oma esindusi, saatkondade abi, tehes pilootprojekte jpm. Üha enam tehakse ka omavahel koostööprojekte nii Euroopa Liidu riikides kui ka kolmandates riikides EUNICi ehk Euroopa Liidu Rahvuslike Kultuuriinstituutide egiidi all. Paljud kultuuriinstituudid on oma riigi välis- või kultuuriministeeriumi struktuuriüksused, kuid on hulgaliselt ka iseseisvaid instituute, mis viivad ellu riiklikku kultuuripoliitikat ja mainekujundamist. Sõltumata juriidilisest kehandist saavad nad riiklikku toetust. Vormilt iseseisvamad on näiteks Taani Kultuuri Instituut ja Soome kultuuri- ja teadusinstituutide võrgustik. Samas on näiteks Leedu Kultuuri Instituut osa Leedu Kultuuriministeeriumist ja Läti Instituut osa Läti Välisministeeriumist. Eesti Instituut on 30-aastase tegevusaja jooksul panustanud Eesti kultuuri vahendamisse ja Eesti teemade tutvustamisele välismaal parimal moel. Aastal 1994, kui tuli leida instituudile tegevusvorm, otsustati liikuda edasi mittetulundusühinguna, et siduda loomeinimesi, kultuuripoliitikast huvitatuid ja teisi aktiivseid kodanikke, võimaldades neil kaasa rääkida, kuidas tutvustada Eestit välismaal. Täna on Eesti Instituudil üle 40 liikme, kelle seas on kunstnikke, kirjanikke, ametnikke ja kaasamõtlejaid. Alljärgnevalt lühiülevaade ja ideid Eesti Instituudi rollist rahvusvahelises koostöös ja Eestis: Välismaal: ● Soome ja Ungari esindused on tegutsenud üle 20 aasta, omavad kohapeal suurt Eesti-  huviliste võrgustikku ja teevad palju koostööd sealsete kultuuriasutustega. Eesti Instituut on seal tuntud kvaliteedimärk, mõjukuselt võrreldav Goethe Instituudi ja Prantsuse Instituudiga. ● Üksikprojektide või ka suuremate festivalide läbiviimine, nt Eesti filmipäevad Madridis; osalemine EUNICi klastriprojektides Lätis ja Leedus. ● Tulevikus võiks kaaluda võimalust rakendada nö hüpikkontoreid kas koostöös Eesti saatkonna või mõne teise institutsiooniga. Riik, kus Eesti Instituut on varem tegutsenud ja kus on suur vajadus kultuuritöö korraldamise järele, on Rootsi, kus tuleks taastada Eesti Instituudi esindus ja koostöö Stockholmi Eesti Majaga. ● Koostöö teiste kultuuriinstituutidega nii Eestis kui ka välismaal ühisprojektide läbiviimiseks sellistes riikides või piirkondades, kus kõigil kultuuriinstituutidel oma püsiesindust pole, näiteks Ukraina, Venemaa, Läti, Leedu, Jaapan. ● Mitmekülgselt rikkalikud on Eesti Instituudi kogemused Eestit tutvustava infovälja arendamisel. Ka on ilmselge vajadus seda infovälja pidevalt tugevdada koostöös teiste olulisemate tegijatega Eestis, nt Estonian Worldiga. ● Viimased kümmekond aastat on Eesti Instituut olnud Haridus- ja teadusministeeriumi rakendusüksus väliseestlastele suunatud haridusteemade koordineerimisel. Eestis: ● 2018. aastast on Eesti Instituut suunanud senisest oluliselt enam Eesti infovälja tugevdavaid ja eesti kultuuri tutvustavaid tegevusi Eestis elavatele välismaalastele ja vähelõimunud elanikele. Hea koostöö on Kultuuriministeeriumi ja INSAga. ● Infovälja sisustamine ja arendamine – kultuuriportaal www.kultuur.info, ajakirjad Estonian Art, ELM, trükised. Hetkel on suurim murekoht instituudi töötajate madalad palgad, mis tingib töötajate rahmeldamise mitme töökoha vahel ja annab sõnumi, et Eesti Instituudis tehtavat tööd ei väärtustata piisavalt. Keskmine brutotasu instituudis on kõrgharidust nõudval kohal 1150 eurot, mis ei ole konkurentsivõimeline. Lahendusena on instituut osalenud hangetel, teostanud projekte, teeninud omatulu, mis on võimaldanud maksta lisatasu, kuid see on siiski projektipõhine tegevus, mis ei anna tagatist pikaks ajaks. Eesti Instituudi aruteludest on käinud läbi mõte muuta organisatsioon sihtasutuseks, et olla vahetumalt seotud riigiga. Siiski arvame, et ka mittetulundusühingulist vormi ei tohiks Eestis pidada takistuseks avalikes huvides tehtavale koostööle. Instituudi tegutsemine mittetulundusühinguna võiks olla pigem võimalus kultuuriministeeriumile kasutada Eesti Instituuti rakendusüksusena erinevate asjakohaste tegevuste elluviimisel. Oleme valmis arutama, kuidas kaasata kultuuriministeeriumi esindajat Eesti Instituudi tegevuste planeerimisse. Viimase kolme aasta Kultuuriministeeriumi tegevustoetus Eesti Instituudile: ● 2017. aastal 299 187 eurot (sh 54 187 eurot portaali kultuur.info toetuseks); ● 2018. aastal 321 626 (sh 58 251 eurot portaalile kultuur.info). Toetus suurenes seoses kultuuritöötajate miinimumpalga kokkuleppega, instituudis oli võimalik tõsta kõrgharidusega töötaja brutopalk 1150 euroni; ● 2019. aastal 336 626 eurot. Lisandus 15 000 eurot venekeelse infoportaali toimetaja aastaseks palgafondiks. Instituudi töötajate keskmine brutopalk on 1150 eurot. Eesti Instituut palub kultuuriministeeriumil tõsta Eesti Instituudi 2020. aasta tegevustoetust seniselt 336 626 eurolt 380 000 eurole, et viia instituudi töötajate palgad kõrgharidust nõudvatel kohtadel töötavate kultuuritöötajate miinimumi, 1300 euro tasemele. Loodame, et MTÜ vorm ei mõjuta Kultuuriministeeriumi otsuseid rahastuse planeerimisel. Samuti on instituut hea meelega valmis tihendama koostööd Kultuuriministeeriumiga, et veelgi enam ja paremini viia eesti kultuuri ja mõtet välismaale. Katrin Maiste, tegevjuht Mart Meri, juhatuse liige Liina Luhats-Ulman, juhatuse liige