Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Meie nr 1.1-10/7610-1 Keskkonnaministeerium 10.12.2019 Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus Siseministeerium Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Eelnõu baseerub riigi eelarvestrateegia 2020-2023 raames tehtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta ning 2020. a riigieelarve protsessis tehtud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri esitatud täpsustatud ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta. Sellest tulenevalt on muudetud eelarveid, näitajate sihttasemeid ning tehtud tekstitäiendusi. Lisaks on tehtud tekstitäiendusi seoses Ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldus- ja rakendussüsteemi muudatusega (toetuste ühtne rakendusteenus - ÜRT), mis 15. märtsi 2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul heaks kiideti ning mis alates 1. septembrist 2018. a rakendus, sealhulgas korraldusasutuse viimine Rahandusministeeriumist Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Korrigeeritud on Euroopa Komisjoni suunitlusel 2023. aastaks seatud eesmärgid ületanud näitajate sihttasemeid ning tehtud muid ministeeriumite ja Riigikantselei ettepanekul rakendamise käigus ilmnenud vajalikke muudatusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Helme rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu lisa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ jälitatud muudatustega Karin Reiska 59 133 715 [email protected] Merlin Sepp 611 3527 [email protected] 2  EELNÕU 2019 KORRALDUS 2019 nr „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 30 lõike 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel. 1. Kinnitada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ (lisatud). 2. Rahandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud dokument Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020  Vabariigi Valitsuse korralduse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“ kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuurivahendite – Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (edaspidi ÜF) kavandatud investeeringute elluviimiseks on „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020“ (edaspidi rakenduskava) kokku lepitud toetatavad valdkonnad, eesmärgid, oodatavad tulemused, rahastatavad tegevused. Eelnõuga kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469), artikli 30 lõike 1 (edaspidi ühissätete määrus) ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel heaks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“. Rakenduskava muutmisel on kolm põhjust. Esiteks tulemusreserviga seotud muudatused, mis baseeruvad riigi eelarvestrateegia 2020–2023 raames tehtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta ning 2020. a riigieelarve protsessis tehtud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri esitatud täpsustatud ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta. Sellest tulenevalt on muudetud eelarveid, näitajate sihttasemeid ning tehtud tekstitäiendusi. Teiseks on tehtud tekstitäiendusi seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldus- ja rakendussüsteemi muudatusega (toetuste ühtne rakendusteenus - ÜRT), mis 15. märtsi 2018. a Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul heaks kiideti ning mis alates 1. septembrist 2018. a rakendusid, sealhulgas korraldusasutuse viimine Rahandusministeeriumist Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Kolmandaks on korrigeeritud Euroopa Komisjoni suunitlusel tänaseks 2023. aasta sihttasemed juba ületäidetud või lepingutega üle kaetud näitajate sihttasemeid ning ministeeriumite ja Riigikantselei ettepanekul tehtud muid rakendamise käigus ilmnenud vajalikke muudatusi, eelkõige seotult näitajate info korrigeerimisega. Muudatused meetmete nimekirjas, mis kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega (meetme tegevuste eelarved ning meetme tegevuste väljundnäitajad) ja asjassepuutuvates toetuse andmise tingimustes tehakse peale seda, kui Euroopa Komisjon on uuendatud rakenduskava heaks kiitnud. Seletuskirjas antakse ülevaade olulisematest muudatustest ja nende põhjustest. Kõik muudatused on välja toodud lisas 1 „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunikud Karin Reiska ([email protected], 59 133 715) ja Merlin Sepp ([email protected], 611 3527); eelnõu juriidilise ekspertiisi viis läbi Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected], telefon 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kinnitatakse ühissätete määruse artikli 30 lõike 1 ja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 5 alusel „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014– 2020“. 3. Eelnõu sisu 3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020. Rakenduskava muudatused Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava EL toetuse maht (3 499 202 664 eur) jaguneb põhieraldiseks (3 289 250 503 eur – 94%) ja tulemusreserviks (209 952 161 eur – 6%). Tulemusreservi kasutamise õiguse tingimuseks on 2018. aasta vahe-eesmärkide täitmine (tulemusraamistiku finants- ja väljundnäitajate saavutustasemed). 2018. aasta vahe- eesmärke ei täitnud 2. suuna ERF „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ning 4. suuna ERF „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“. Tulemusreserviga seotud rakenduskava muudatused baseeruvad riigi eelarvestrateegia 2020-2023 raames tehtud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta ning 2020. a riigieelarve protsessis tehtud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2019. a otsusel kiita heaks rahandusministri esitatud täpsustatud ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta (vt tabel 2). Vabariigi Valitsus on eelnevalt võtnud meetmete nimekirjas tinglikult tulemusreservi vahendite arvelt suuremad kohustused 1. suunas „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ summas 502 050 EL toetus (ERF); 6. suunas „Energiatõhusus“ summas 377 778 EL toetus (ÜF); 10. suunas „Jätkusuutlik transport“ summas 236 641 EL toetus (ÜF) ning 8. suunas „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine“ summas 5 452 664 EL toetus (ÜF), sh merereostustõrje lennuki kallinemise katteks. Tulemusreservi vahendite planeerimisest tulenevalt on muudetud prioriteetsete suundade (sisuliselt toetatavad valdkonnad) vahelisi eelarveid, vahendeid juurde saanud sekkumiste korral näitajate sihttasemeid ning lisandunud piloodi, Kaunite Kunstide Kooli, osas tehtud ka 1. suunas tekstitäiendusi. Näitajate ning tekstimuudatused lähtuvad ministeeriumite sisendist ning on Euroopa Komisjoniga mitteametlikult läbi räägitud. Tehniliselt lisandub tulemusreserv automaatselt kõikide prioriteetsete suundade eelarvetesse, mis 2018. aasta vahe-eesmärgid täitsid. Seetõttu on eelarve muudatused rakenduskava rahastamiskavasse viidud sisse vastavalt Euroopa Komisjoni suunistele: tulemusreservi mitte täitnud suundade ümbertõsted tulemusreservi muudatusena ning muud ümbertõsted muudatusena põhieraldiste vahel (vt tabel 1). 2 Tabel 1: ülevaade tulemusreservist tulenevatest finantsmuudatustest rakenduskavas (va Tehniline abi) Põhieraldise Muudetud ümbertõsted Finants- Tulemusreservi Muudetud Muudetud kogusummad Selgitused koos meetme tegevuse planeerimata indikaator ümbertõsted põhieraldis tulemusreserv (põhieraldis+tulemus- numbritega Prioriteetne suund Fond tulemusreservi 2023 reserv) ulatuses EL Eesti EL Eesti EL Eesti EL Eesti Eesti EL toetus Kokku toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus 1. Ühiskonna ERF 52 402 9 247 14 529 2 563 216 807 38 260 65 843 11 619 282 650 49 879 332 529 Riigigümnaasiumite võrgu väljaehitamine vajadustele vastav 956 580 135 965 283 109 079 366 362 476 838 (1.4.1 HTM). haridus ja hea Kaunite Kunstide Kooli ehitus (1.4.1 ettevalmistus HTM). osalemaks tööturul Varasem VV meetmete nimekirja kohustuste ülebroneering - HTM. 2. Sotsiaalse ERF -13 596 -6 104 0 0 204 654 91 886 0 0 204 654 91 886 296 540 Suund ei täitnud tulemusraamistiku vahe- kaasatuse 292 479 743 120 743 120 863 eesmärke. Tulemusreserv tõsta 1. suunda. suurendamine 4. Kasvuvõimeline ERF -38 806 -19 679 0 0 584 127 296 222 0 0 584 127 296 222 880 350 Suund ei täitnud tulemusraamistiku vahe- ettevõtlus ja seda 664 639 467 767 467 767 234 eesmärke. Tulemusreserv tõsta 1. suunda. toetav teadus- ja arendustegevus 5. VKE arendamine ERF -19 722 -3 633 409 990 75 535 28 548 5 259 438 538 80 794 519 333 Ida-Virumaa programmi ja piirkondade 645 626 657 134 118 598 775 732 507 tööstusinvesteeringud (5.4.5 RM); konkurentsivõime Piirkondade konkurentsivõime tõstmise tugevdamine (PKT) algatused (5.4.3 RM); Ülejäänud tulemusreserv tõsta 1. ja 12. suunda. 9. Linnapiirkondade ERF -6 233 -1 100 87 585 15 456 6 233 1 100 93 819 149 16 556 110 375 Tulemusreserv tõsta 12. suunda. jätkusuutlik areng 699 065 450 255 699 065 320 469 11. IKT teenuste ERF -5 260 -928 73 914 13 043 5 260 928 360 79 175 270 13 972 93 147 377 Tulemusreserv tõsta 12. suunda. taristu 706 360 564 747 706 107 12. Haldusvõimekus ERF 16 687 2 944 103 681 18 296 5 779 1 019 109 460 19 316 128 777 Avalike teenuste arendamine IKT abil 915 926 467 730 440 901 907 631 538 (12.3.1 MKM). Kokku ERF 0 -16 536 0 -153 1 680 761 548 700 111 665 19 927 1 792 426 568 628 2 361 054 538 160 631 862 042 290 673 153 826  Põhieraldise Muudetud ümbertõsted Finants- Tulemusreservi Muudetud Muudetud kogusummad Selgitused koos meetme tegevuse planeerimata indikaator ümbertõsted põhieraldis tulemusreserv (põhieraldis+tulemus- numbritega tulemusreservi 2023 reserv) Prioriteetne suund Fond ulatuses EL Eesti EL Eesti EL Eesti EL Eesti Eesti EL toetus Kokku toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus 1. Ühiskonna ESF 0 0 181 363 32 005 11 576 2 042 192 940 34 048 226 988 Õppenõustamine, HEV õpilased (1.1.1 vajadustele vastav 798 377 413 896 211 273 484 HTM). haridus ja hea Ettevõtlus- ja karjääriõpe (1.5.3 HTM). ettevalmistus osalemaks tööturul 2. Sotsiaalse ESF 2 085 403 252 133 103 25 731 8 362 1 616 141 465 27 348 168 814 Raske ja sügava puudega laste kaasatuse 911 055 710 796 710 851 420 271 tugiteenused (2.1.1 SOM). suurendamine Alkoholi liigtarvitamise nõustamise- ning raviteenused (2.3.1 SOM); Riskinoorte programm SPIN (2.7.3 SIM). Lähisuhtevägivalla juhtumikorraldusemudeli MARAC rakendamine (2.7.4 SIM). 3. Tööturule ESF 0 0 191 388 35 200 12 216 2 246 203 605 37 447 241 052 Noortegarantii tugisüsteem, NEET noored juurdepääsu 983 349 318 831 301 180 481 (3.2.1 SOM). parandamine ja Abivahenditeenus tööealistele (3.1.1 tööturult SOM). väljalangemise Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna ennetamine teenused (3.1.2 SOM). 4. Kasvuvõimeline ESF -651 -114 9 548 936 1 685 651 064 114 894 10 200 000 1 800 12 000 000 Tulemusreserv tõsta 2. suunda. ettevõtlus ja seda 064 894 106 000 toetav teadus- ja arendustegevus 12. Haldusvõimekus ESF -1 434 -253 26 584 4 691 1 788 315 608 28 372 604 5 006 33 379 535 KOV avalike teenuste hindamise süsteemi 847 208 157 323 447 931 käivitamine (12.1.4 RM). Ülejäänud tulemusreserv tõsta 2. suunda. Kokku ESF 0 0 0 35 150 541 988 99 313 34 595 6 336 576 583 105 650 682 234 929 865 038 939 967 804 771 4  Põhieraldise Muudetud ümbertõsted Finants- Tulemusreservi Muudetud Muudetud kogusummad Selgitused koos meetme tegevuse planeerimata indikaator ümbertõsted põhieraldis tulemusreserv (põhieraldis+tulemus- numbritega Prioriteetne suund Fond tulemusreservi 2023 reserv) ulatuses EL Eesti EL Eesti EL Eesti EL Eesti Eesti EL toetus Kokku toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus toetus 6. Energiatõhusus ÜF 13 518 15 652 245 194 283 887 15 395 17 824 260 590 301 712 562 302 Korterelamute rekonstrueerimine (6.1.1 891 236 766 662 383 847 149 509 658 MKM). Varasem VV meetmete nimekirja kohustuste ülebroneering -MKM. 7. Veekaitse ÜF -11 962 -2 111 168 057 29 657 11 962 2 111 180 019 31 768 211 788 Tulemusreserv tõsta 6. suunda. 725 069 129 142 725 069 854 211 065 8. Roheline ÜF -1 556 -274 103 928 18 340 7 008 1 236 110 937 19 577 130 515 Varasem Vabariigi Valitsuse poolt infrastruktuur ja 166 617 964 407 830 852 794 259 053 otsustatud merereostustõrjevõimekuse hädaolukordadeks kasvatamise täiendav finantseerimine (sh valmisoleku merereostustõrje lennuki kallinemine). suurendamine Ülejäänud tulemusreserv tõsta 6. suunda. 10. Jätkusuutlik ÜF 0 0 441 352 100 051 29 325 6 647 470 677 106 699 577 377 Tallinn-Tartu mnt Võõbu-Mäo ehitus, transport 739 504 143 800 882 304 186 TEN-T (10.1.2 MKM). Varasem VV meetmete nimekirja kohustuste ülebroneering -MKM. Kokku ÜF 0 0 0 13 266 958 533 431 936 63 692 27 820 1 022 225 459 757 1 481 982 550 598 715 081 568 679 283 962 KOKKU KOKK 0 -16 536 0 13 148 3 181 284 1 079 209 952 54 084 3 391 236 1 134 4 525 272 U 538 540 158 951 442 161 797 319 036 240 559 Tabel 2: Vabariigi Valitsuse 24.09.2019 otsus kiita heaks rahandusministri esitatud täpsustatud ettepanek ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemusreservi jaotamise kohta EL Eesti toetus Fond EL toetus toetuse RKF OF KOKKU (RKF+OF) Reasildid osakaal HTM 91 446 577 16 137 631 16 137 631 0 107 584 208 Koolivõrgu programm Riigigümnaasiumite võrgu väljaehitamine ERF TR 41 063 500 85% 7 246 500 7 246 500 0 48 310 000 Kaunite Kunstide Kooli (ehitus jm) ERF TR 38 806 664 85% 6 848 235 6 848 235 0 45 654 899 5 Tööturu ja õppe tihedama seostamise programm Ettevõtlus- ja karjääriõppe toetamine- tulemusreserv või väljumisstrateegia ESF TR 3 230 000 85% 570 000 570 000 0 3 800 000 Üldhariduseprogramm Õppenõustamine ESF TR 8 346 413 85% 1 472 896 1 472 896 0 9 819 309 MKM 80 092 353 53 732 099 3 964 827 49 767 272 133 824 452 Ehitus Korterelamute rekonstrueerimise toetamine ÜF TR 28 536 496 39% 44 634 007 0 44 634 007 73 170 503 E-riigi ja sideturu arendamise programm Infoühiskonna poliitika kujundamine; Avalike teenuste arendamine & teabehaldus IKT abil ERF TR 22 467 355 85% 3 964 827 3 964 827 0 26 432 182 Transport Mnt 2 Tallinn-Tartu mnt Võõbu-Mäo 2+2 uue tee ehitus ÜF TR 29 088 502 85% 5 133 265 0 5 133 265 34 221 767 RM_rahandus 353 600 62 400 62 400 0 416 000 Riigi rahandus KOV osutavate avalike teenuste tasemete hindamise süsteemi ellurakendamine ESF TR 353 600 85% 62 400 62 400 0 416 000 RM_riigihaldus 8 825 473 6 075 083 0 6 075 083 14 900 556 Regionaalpoliitika Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine, Ida-Virumaa programm ERF TR 1 600 000 25% 4 800 000 0 4 800 000 6 400 000 Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete kujundamine, PKT reservprojektide rahastamine ERF TR 7 225 473 85% 1 275 083 0 1 275 083 8 500 556 SIM 2 010 633 354 817 354 817 0 2 365 450 Siseturvalisuse programm Ennetus ja ohutuspoliitika kujundamine ESF TR 1 636 165 85% 288 735 288 735 0 1 924 900 Süüteoennetuspoliitika kujundamine ESF TR 374 468 85% 66 082 66 082 0 440 550 SOM 20 654 392 4 041 070 4 041 070 0 24 695 462 Hoolekande programm Abivahenditeenuse saamine ESF TR 6 284 889 84% 1 197 122 1 197 122 0 7 482 011 6 Laste ja perede programm Raske ja sügava puudega laste tugiteenused (KOV) ESF TR 6 602 924 82% 1 449 422 1 449 422 0 8 052 346 Terviseriskide programm Alkoholitarbimise vähendamisele suunatud teavitustöö ja negatiivsete mõjude vähendamine ESF TR 1 835 150 85% 323 850 323 850 0 2 159 000 Tööturuprogramm Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine ESF TR 4 221 189 85% 744 916 744 916 0 4 966 105 ESF TR 1 710 240 325 760 325 760 0 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine 84% 2 036 000 TR 203 383 028 80 403 100 24 560 745 55 842 355 283 786 128 Üldkokkuvõte KOKKU 7 Ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldus- ja rakendussüsteemi muudatusega (toetuste ühtne rakendusteenus - ÜRT) seoses on rakenduskava tekstis läbivalt korrigeeritud asutuste nimetusi. Asutus/organ Asutuse/organi nimi ja Asutuse/organi juhataja (ametikoht) osakonna või üksuse nimi Liikmesriik Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Korraldusasutus Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Rahandusministeeriumi Rahandusministeerium, eelarvepoliitika asekantsler, alates 01.09.2018 alates 1.09.2018 Riigi Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori Tugiteenuste Keskus asetäitja Auditeeriv asutus Rahandusministeerium Finantskontrolli osakonna juhataja Organ, kellele komisjon Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Euroopa Liidu maksete maksed teeb Rahandusministeerium, osakonna juhataja, alates 01.09.2018 Riigi alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse maksete Tugiteenuste Keskus osakonna juhataja Euroopa Komisjoni suunitlusel on muudetud ületäidetud näitajate sihttasemeid ning tehtud muid ministeeriumite ja Riigikantselei ettepanekul rakendamise käigus ilmnenud vajalikke muudatusi, eelkõige seotult näitajate info korrigeerimisega. Keskkonnaministeeriumi ettepanekul on laiendatud 7. suunas „Veekaitse“ EL vahendite kasutamise eesmärki, lisades senisele „nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel“, investeeringute toetused ka alla 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladele. 3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas ühissätete määrusega (EL) 1303/2013 ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. 5. Eelnõu mõju Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava EL toetuse maht on 3 499 202 664 eurot, riigi panus 1 153 089 125 eurot, kogusumma 4 652 291 789 eurot. Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava riigi panus ning kogumaht väheneb 3 387 997 euro võrra. Muudatus tuleneb tulemusreservi jaotamise ettepanekute suundade vahelistest muudatustest, kuna suundadel on erinevad kaasrahastamise määrad, riigi panuse vähenemine tuleneb erasektori omafinantseeringust. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõuga heaks kiidetava rakenduskava maht on muudatuse järel 3 387 997 euro võrra väiksem. 7. Eelnõu jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Vabariigi Valitsuse kinnitamise järel esitab Rahandusministeerium rakenduskava Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. kes teeb EL ühissätete määruse (EL) 1303/2013 artikli 30 lõike 2 kohaselt otsuse kolme kuu jooksul selle esitamisest arvates, sealhulgas esimese kuu jooksul on neil võimalik esitada liikmesriigile täiendavaid küsimusi. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Riigikantselei ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 9  Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 2014EE16M3OP001 Sisukord 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ..................................................................................................................................................................... 5 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse.............................................. 5 1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. ................................... 12 1.3. Rahaeraldiste põhjendus .......................................................................................................................... 13 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus ............................................................................................................. 30 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ............. 30 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine .................................................................................................... 51 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine................ 77 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus.......................................................................................................................................................... 86 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine .............................................................................................................................................................106 2.6. Energiatõhusus ...........................................................................................................................................117 2.7. Veekaitse .......................................................................................................................................................122 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine .....................128 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng .................................................................................................137 2.10. Jätkusuutlik transport..............................................................................................................................147 2.11. IKT teenuste taristu ..................................................................................................................................157 2.12. Haldusvõimekus .........................................................................................................................................163 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) ...........................................................................................176 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) .............................................................................................180 2 3. Rahastamiskava ..............................................................................................................................................185 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad ......................................................................................................................................................................185 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) ........................................................................................................188 4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis ..........................................................................196 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel ........................................................................................197 4.2. Linnade säästev areng .............................................................................................................................197 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ................................................................................198 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis ........................................198 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud ..................................................................................................................................................199 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused ..................................199 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad ..........................................................................................................199 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus ..................................................199 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused..........................................................................................................................................200 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll .........................................................................................................................................200 7.1. Asjaomased asutused ja organid .........................................................................................................200 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine ......................................................................................................200 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine .............................................205 9. Eeltingimused ..................................................................................................................................................206 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava.........................................................................................................................................................................211 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine.....................................................................................217 3 11. Horisontaalsed põhimõtted........................................................................................................................217 11.1. Säästev areng ...............................................................................................................................................217 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine .................................................................217 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ........................................................................................................217 12. Eraldiseisvad elemendid .............................................................................................................................217 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks .......................217 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik ........................................................................................................217 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid ..............................................................223 4 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (edaspidi ESI) on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine). Rakenduskava on koostatud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 1. Vahendid tuleb kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele, et saavutada oluline muutus, kasutamissuutlikkus ning parem koordineeritus. 2. Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega. Rahastamisprioriteetide valikul kasutati alternatiivide võrdlemiseks neid põhimõtteid täpsustavaid valikukriteeriume: 1. Kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega; 2. Euroopa Liidu tasandi lisandvaartus ja rahvusvahelise koostoo voimalus; 1. Poliitikavaldkondade ülene (koos)mõju; 2. Võimendusefekt ja tulevikuvalmiduse kasv; 3. Vahendite piisav kontsentreeritus; 4. Sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu. Eelnevast tulenevalt on rakenduskava fookus suunatud Eesti 2020 kesksetesse eesmärkidesse panustavatele investeeringutele. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgid on: 1. Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni (2012. a vastav näitaja oli 68,7%). 2. Tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni (2012 vastav näitaja oli 71,7%). Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse ja arendatakse senist poliitikat nii töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks, ettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamiseks kui ka investeeringute soodustamiseks (eriti ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega valdkondades). Konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks ning partnerlusleppe peatükis 1.1. kirjeldatud arenguvajaduste lahendamiseks panustatakse struktuurivahenditega allpool toodud nelja Eesti 2020 valdkonda. 5  1.1.1. Haritud rahvas ja sidus ühiskond Kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma erialase ettevalmistuseta1, mis mõjutab oluliselt nende konkurentsivõimet tööturul. Põhihariduse või sellest madalama taseme haridusega isikute töötuse määr oli 2011. aastal üldisest töötuse määrast poole kõrgem. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu 30%-ni (aastal 2012 oli see 30,31). Kutse ja erialase haridusega täiskasvanute osakaalu suurendamiseks rakendatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist. Kavas on toetada madalama haridustasemega täiskasvanute toomist õppesse, pakkudes neile tööalast täiendkoolitust ja ümberõppekursusi, arendades tööhõivelisust parendavaid võtmepädevusi ning pakkudes õppes osalemist toetavaid tugiteenuseid. Täiskasvanute õppesse toomisega panustatakse ka Eesti 2020 eesmärki suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 20%-ni (2012. a 12,9%). Ilma erialase hariduseta inimeste suure osakaalu põhjusteks noorte seas on suur põhihariduse või üldkeskhariduse järgne õpingute mittejätkamine või katkestamine ning üldkeskhariduse eelistamine kutsekeskharidusele. Vähendamaks aastaks 2020 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-le (2012 vastav näitaja 10,5%), panustatakse karjääri- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamisse, indiviidikesksema õpikäsitluse juurutamisse ning investeeritakse põhikooli ja gümnaasiumivõrgu lahutamisse ning spetsiifilisi ressursse nõudvate erialade õpetamisele ühes hoones. Õpilasekesksem õpikäsitlus ning toetavad karjääri- ja õppenõustamise teenused toetavad õpilaste valikuid õppida edasi nende võimetele vastaval haridustasemel ning väldivad valedest valikutest tingitud väljalangemist. Gümnaasiumiastmest lahutatud põhikoolide õpilased asuvad suurema tõenäosusega õppima kutsekooli, mistõttu aitab põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine kaasa parematele edasiõppimisvalikute tegemisele. Samuti panustavad põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse tehtud investeeringud koolivõrgu demograafiliste muutustega kohandamisse ning hariduslike erivajadustega õpilaste võimalustele saada haridus tavakoolis. Eesti hariduspoliitika peamiseks suunaks pikemas perspektiivis on kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, samuti riigi rahastatavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine2, mida väljendab ka Eesti 2020 eesmärk suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaal 40%-ni. Eestis on elluviimisel kõrgharidusreform, millega tagatakse tasuta juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele neile, kes õpivad täiskoormusel. Reformi üks osa oli ka üleminek seniselt koolitustellimuste rahastamismudelilt tegevustoetuste süsteemile, mille käigus sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud, suurendades ülikoolide vastutust tegevuse tulemuslikkuse eest. 2014-2020 perioodil on oluline fookus õppejõudude arengu toetamisel ning õppekavade kaasajastamisel viisil, et tagada kvaliteetsem ja ühiskonna, sh tööturu vajadustele vastavam õpe (nt ettevõtlusõppe oskuste edasiandmine, praktikamoodulite teke). Toetatakse kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste läbiviimiseks. Tulenevalt struktuurse tööpuuduse probleemidest, on oluline varasemast suurema tähelepanu pööramine õppe seostamisele tööturu vajadusega. Asjakohase täiskasvanukoolituse ning kutse- ja kõrghariduse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja – 1 Statistikaamet. 2 Eesti 2020. 6 vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Samuti arendatakse välja toimiv praktikasüsteem kutseõppes ja kõrghariduses ning edendatakse ettevõtlusõpet. Õppe seostamisel tööturu vajadustega panustatakse ka 2013. a riigipõhise soovituse nr 33 täitmisesse. 2012. a oli noorte (15-24. a) töötuse määr 20,9% (keskmine tööpuudus 10,2%)4. See on seotud noorte madala haridustaseme ning õpingute katkestamisega. Eesti 2020 eesmärgiks on noorte töötuse määra vähendamine 10%-ni. Selleks on lisaks eespool kirjeldatud muudatustele haridussüsteemis vajalik hariduses ja hõivest väljas olevate noorte aktiviseerimine, noorte tõrjutusriski ennetamine, noorte suurem kokkupuude tööeluga ning tõhusamad tööturumeetmed noorte aitamiseks. Sekkumised noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja töötuse vähendamiseks on kavandatud ministeeriumite üleses ühiskavas, mis on osa Euroopa Noortegarantiist. Eesti 2020 eesmärgiks on aastaks 2020 tööjõus osalemise määra suurendamise (vanusegrupp 15-64) 75%-ni (2012 vastav näitaja 74,5%). Täna on mitteaktiivsete töösoovijate seas pensionäre, õpilasi, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olevaid inimesi ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejaid. Tööjõupotentsiaali ärakasutamiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks tuleb tegeleda probleemidega, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi tööturult eemal. Üheks oluliseks töövõimet pässivaks teguriks on tööealise elanikkonna kehv tervis, mistõttu investeeritakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisse ning vähendatakse alkoholi tarbimist, kui suurimat haiguskoormust põhjustavat käitumuslikku terviseriski. Teiselt poolt aidataks tervisekaoga inimesi sobiva töö leidmisel, toetades neid tööturu- ja rehabilitatsiooniteenustega. Töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega parendatakse tänaste töövõimetuspensionäride tööstiimuleid ja töövõimet ning hõlbustatakse nende naasmist tööturule, misläbi panustatakse riigipõhise soovituse nr 25 elluviimisse. Samuti on oluliseks töövõimet ja toimetulekut mõjutavaks teguriks suur hoolduskoormus, seda nii laste vanurite kui ka puudega pereliikmete eest hoolitsemisel. Parandatakse hoolekandeteenuste, sh lapsehoiuteenuste, kättesaadavust, mis leevendab omaste hoolduskoormust laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel. Kvaliteetsete 3 2013.a soovitus: Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistamise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 2014.a soovitus: Tagada haridus- ja koolitussusteemi vastavus tooturu vajadustele, tosta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva oppe meetmeid ja sustemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja -koolituses, sealhulgas toopraktikas. Veelgi tohustada teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide prioriseerimist ja spetsialiseerimist ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood, et aidata kaasa rahvusvahelise konkurentsivoime parandamisele. 4 Statistikaamet. 5 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 7 hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamiseks ja jätkusuutlikuks osutamiseks on vajalik juurutada omavalitsuste koostööd teenuste pakkumisel. Parendades kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetset ja tõhusat pakkumist, panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 56 täitmisesse. Majanduskriisi tagajärjel kasvama hakanud pikaajaliste töötute arv on küll viimase paari aasta jooksul langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Vähenemisest hoolimata moodustab pikaajaliste töötute arv endiselt üle poole töötutest (54%), sealjuures on 33,5% töötutest ülipikaajalised töötud (on olnud töötud kauem kui 2 aastat). Eesti 2020 eesmärgiks on vähendada pikaajalise töötuse määra 2,5%-le (2012. a 5,5%). Pikaajalistel töötutel ja tööturu riskirühmadel on tööle sisenemiseks tihti mitmeid takistusi, mida on võimalik lahendada sotsiaal- ja töövaldkonna meetmeid kombineerides, mistõttu panustatakse sekkumistega kombineeritud meetmete pakkumisele. Riskirühmadele täiendavate tööturuteenuste pakkumisega ning töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega leevendatakse tööturu riskirühmade (pikaajalised töötud, noored, vanemaealised ning tervisekahjustusega inimesed) tööhõivega seotud probleeme. Oluliste regionaalsete väljakutsete leevendamiseks, nagu Tartu ja Tallinna linnapiirkondade väliste regioonide tööealise elanikkonna madal kaasatus hõivesse ning piirkondade vähene osalus majanduskasvus, toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu, luues selle kaudu eeldused töökohtade loomiseks. Kuna üheks olulisimaks pikaajalise töötuse põhjuseks on madal haridustase, panustavad töötuse probleemide lahendamisse ka eespool kirjeldatud elukestva õppe sekkumised. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse riigipõhise soovituse nr 27 täitmisesse. Üle poole pikaajalistest töötutest on mitte-eestlased8 ning nende pikaajalise töötuse määr (9,4%) ületab eestlaste oma (3,7%) üle 2,5 korra. Mitte-eestlaste suurem sidumine ühiskonnaga on oluline nii tööhõive eesmärkide kui ka konkurentsivõimelise majanduse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh aktiivsemaks osalemiseks tööturul. 6 2013.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 2014.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine, eelkoige aktiveerimismeetmeid taiendavate sotsiaalteenuste pakkumine. 7 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 8 Mitte-eestlasteks peetakse sisserandaja taustaga Eesti elanike, kes on jagatud kahte kategooriasse. Esiteks sisserandaja taustaga pusielanikud, kes on Eestis elanud ule viie aasta ja kellel ei ole Eesti kodakondsust voi kes ei raagi eesti keelt emakeelena ja kasutavad vene keelt peamise suhtlusvahendina. Teiseks legaalselt Eestisse sisserannanud valismaalased, kes on riigis elanud vahem kui 5 aastat. 8 Eespool kirjeldatud mitteaktiivsuse ja tööhõiveprobleemide lahendamine aitab vähendada ka suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2020. aastaks 15%-ni (2012 vastav näitaja 17,5%). 1.1.2. Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika Eesti majanduse ressursitõhusus on madal ning majandusarenguga suurenevad jätkuvalt selgelt loodusressursside (sh põlevkivi ja ehitusmaavarad) kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Ressursitõhususe suurendamine on üks Eesti 2020 prioriteete: 2020. aastaks on eesmärk hoida kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv võrreldes 2005. aastaga alla 10% (kuni 6269 tonni; aastate 2008-2010 tase oli 6021 tonni) ning säilitada energia lõpptarbimise tase 2010. a tasemel (2818 ktoe; 2011 tase 2761 ktoe). Selleks tuleb ressursitõhususe ning energiatarbimise kasvu piiramise kaudu panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Ka Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs. 2010. aastal oli Eesti ELs selle näitaja alusel 2. kohal9. Kavas on panustada energia- ja ressursitõhususe edendamisse ettevõtetes, toetades ressursijuhtimissüsteemide laiemat kasutust ning võimaldades finantsinstrumentide kasutust ressursisäästu tagavate investeeringute tegemiseks. Toetatakse ka jäätmete enamat ringlussevõttu ja korduskasutuseks ettevalmistamist. Roheliste ja vähem CO2-heiteid tekitavate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtuga luuakse uusi ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi, säilitatakse puhast keskkonda ning võideldakse kliimamuutuste vastu. Samuti on kavas panustada energiasäästu edendamisse kaugküttemajanduses (sh taastuvate energiaallikate suurem kasutus), korterelamutes ja linnade tänavavalgustuses. Taastuvenergia edendamist tähtsustatakse samuti nii Eesti 2020 kui ka Euroopa Komisjoni 2012. ja 2013. aasta riigipõhistes soovitustes. 2020. a eesmärk on taastuvenergia osakaal vähemalt 25% energia lõpptarbimisest (2011 tase oli 25,7%). Suund transpordisektori energiasäästu ja taastuvenergia suurendamisele on ühtlasi kooskõlas 2012. ja 2013. aastal Euroopa Komisjoni tehtud riigipõhise soovitusega nr 4, milles komisjon kutsub üles suurendama transpordi energiasäästu. Transpordisektori energiakulu moodustas 2010. aastal 24% energia lõpptarbimisest Eestis ja energia tarbimine on Eesti transpordisektoris pidevalt kasvanud10. Samas on transport üks neljast suurima energiasäästupotentsiaaliga valdkonnast. Edendamaks säästvate transpordikütuste kasutamist (2020. a eesmärk on säästvate kütuste osakaal 10%), panustatakse biokütuste kasutamise pilootprojekti, mille tulemused annavad aluse teistest vahenditest kavandatavatele sekkumistele. Erinevate transpordiliikide keskkonnamõju ja energiamahukuse oluliseks vähendamiseks ning ühistranspordi osakaalu vähenemise pööramiseks kasvule on kavas investeeringud raudteeinfrastruktuuri arendamiseks ning raudteepeatuste paremaks ühendamiseks muude liikumisviisidega. Samuti kavandatakse arendada saartevahelist laevaühendust, toetada investeeringuid lennujaama keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks ning maanteeliikluse arendamiseks, sh ohutuse parandamiseks. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate ning piirkondlike konkurentsivõime kavade alusel toetatakse investeeringuid säästva liikuvuse arendamiseks linnapiirkondades, et seeläbi parandada ligipääsu töökohtadele ning avalikele teenustele. Kuna tõhusama ressursikasutusega ja loodussõbralikum äritegevus on üheks konkurentsivõime tuumikteguriks, muutub puhta ja loomuliku loodus- ja elukeskkonna säilitamine vajaduse kõrval üha enam Eesti eeliseks. Eesti huvides on vähendada nii Läänemere reostuskoormust kui ka panustada piirkondlikku koostöösse Läänemere merekeskkonna kaitseks. 9 Eurostat. 10 Saastva arengu komisjon, Saastva transpordi raport, 2010. 9 Läänemere valgala reostuskoormuse vähendamiseks ning elanikele ja ettevõtetele nõuetekohase ja säästvama veevarustuse tagamiseks on kavas jätkata investeeringuid veemajanduse infrastruktuuri arendamisse ning jääkreostuse ohutustamisse. Panustatakse ka valmisoleku suurendamisse keskkonnahädaolukordade varaseks avastamiseks ning neile reageerimiseks, vähendades seeläbi neist hädaolukordadest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning inimeste terviseriske. Ökosüsteemiteenuste säilitamiseks ning taastamiseks toetatakse investeeringuid kaitstavate liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks, sh koosmõjus maaelu arengukava raames antavate toetustega Natura 2000 võrgustiku säilitamiseks ja pool- looduslike koosluste hooldamiseks. 1.1.3. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti majanduse struktuur on ebasoodne ja vähekapitaliseeritud. 2012. aastal moodustas Eesti tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 68,7% ELi keskmisest. Töötlevas tööstuses moodustas loodav lisandväärtus Eestis 2010. aastal 51% ELi keskmisest. Tänane majandusstruktuur keskendub veel paljuski tööjõumahukale tootmisahelas allpool paiknevale tootmisele (allhange), mis loob lõpptootega võrreldes vähem lisandväärtust. Samuti iseloomustab Eesti konkurentsivõimet madal innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse vähene kohalik mõju. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3%-ni SKPst (2012. a 2,19%) ja tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot (2011. a 2,8%). Kavas on edendada nutika spetsialiseerumise metoodika alusel valitud kasvualade arengut. Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine [11] (arvestades nutika spetsialiseerumise metoodikat ei pruugi need kasvualad tuginedes ettevõtlikule avastusprotsessile kogu perioodiks jääda samaks). Samuti toetatakse teadus- ja arendustegevuses ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd (sh sünergia ELi teaduse raamprogrammiga Horisont 2020), üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsusust ja järelkasvu tekkimist, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui ka riikliku tähtsusega) ja jätkatakse teaduse populariseerimist. Lisaks töötatakse välja meede ettevõtete arengu terviklikuks toetamiseks, et pakkuda terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevatele ettevõtetele kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel. Uute toodete-teenuste loomisel ja ärimudelite uuendamisel peitub suur kasvuvõimaluste kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia paremas rakendamises. Teadmistepõhise majanduse üheks kasvu eelduseks on tervet Eestis kattev kiire lairibataristu ja e-teenuste alustaristu pidev arendamine, mis toetab teiste majandus- ja elualade potentsiaali paremat kasutamist – tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses, paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Eksportivate ettevõtete osakaal on Eestis väike. Eesti majanduse taastumine käesolevast kriisist on toimunud ekspordi toel (mille osatähtsus ulatus 2011. aastal 93%-ni jooksevhindades arvutatuna SKP-st) ning valdav osa sellest kujunes ettevõtlussektoris, mis andis ligi 90% kogu lisandväärtuse juurdekasvust12. Siiski on eksportivate ettevõtete osakaal väike, moodustades vaid 11 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus Eesti Arengufond (http://www.arengufond.ee/wp- content/uploads/2013/06/Nutikas-spetsialiseerumine-20_02_2013.pdf ). 12 Statistikaamet. 10 16% ettevõtete koguarvust13. Teiseks on ekspordibaas kitsas ja kulueelistel põhinev. Sisemaise turu väiksuse tõttu on eksport Eesti majanduse arengul ka tulevikus võtmetähtsusega ning välisriikides tegutsemise edukus saab paljudele ettevõtetele kriitiliseks edufaktoriks. Eesseisvate väljakutsete lahendamiseks on vajalik kapitalile ligipääsu parandamine ja välisinvesteeringute suurendamine. Kasvu jätkumiseks, uute töökohtade tekkeks ja ärialade arendamiseks vajab Eesti olulises mahus investeeringuid, sh välisinvesteeringuid, sest ainult oma allikatest Eesti kasvuvõimaluste kasutamisest tekkivate vajaduste katteks ei piisa. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 0,11%-ni (2011. a 0,099%). Kavas on aidata kaasa ettevõtete ekspordivõime ja loodava lisandväärtuse tõstmisele, Eesti elanike ettevõtlikkuse kasvule ning ettevõtete kasvupotentsiaali realiseerimisele (sh piirkondliku ettevõtluse, loomemajanduse ja turismiteenuste ekspordi arendamisele) ja VKEde kapitalile ligipääsu parandamisele. Eesti 2020 seatud eesmärgid ja Eesti arenguvajadustest lähtuvalt kavandatud sekkumised toetavad ka 2013. aasta riigipõhine soovitus nr 3 täitmist, tugevdades jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning süvendades ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. 1.1.4. Jätkusuutlik ja kohanduv riik Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiks keskpikas perioodis on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk ning riigi konkurentsivõimet toetav eelarvepoliitika. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada avaliku sektori paindlikkust ning ohjata kulutusi. Mõjususe ja tõhususe saavutamiseks on oluline tugev avalik teenistus ning optimaalsel tasemel pakutavad kulusäästlikud avalikud teenused, tagades samas nende kvaliteedi, kättesaadavuse ning regionaalse tasakaalustatuse. Inimeste ja organisatsioonide arendamine, poliitikakujundamise võimekuse tõstmine ning avalike teenuste (sh kohalike avalike teenuste) parem korraldamine võimaldavad leevendada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud madala poliitikakujundamise kvaliteediga nii keskvalitsuse, kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisavate kompetentsidega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhisesse soovituse nr 514 täitmisesse. 13 Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet. 14 Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 11  1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. Ülevaade temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide valiku põhjustest sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.3. 12  1.3. Rahaeraldiste põhjendus Sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.1. ja 1.3. Tabel 1. Ülevaade rakenduskavas esitatud investeerimisstrateegiast. Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 1. Ühiskonna ERF 282 650 8,08% 10. Investeeringud haridusse, Demograafiliste 1) Keskhariduse tasemel õppurite vajadustele 362 Investeerimine koolitusse ja kutseõppesse muutustega arvestav ja jagunemine üldkeskhariduse vastav haridus haridusse, oskuste omandamise kaasava hariduse ja kutsekeskhariduse vahel; ja hea koolitusse ja eesmärgil ja elukestvasse põhimõtetest lähtuv 2) Gümnaasiumiastmega koolide ettevalmistus oskuste õppesse haridus- ja üldhariduskoolide võrk, arv; omandamiseks mis tagab võrdse ligipääsu 13 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal osalemaks kutsekoolitusse koolitustaristu kvaliteetsele haridusele 3) Ruutmeetreid õpilase kohta tööturul. ja pidevõppesse arendamise läbi. kõigis Eesti piirkondades. haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel; 4) Raskete hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli. ESF 192 5,51% 10. Koolist väljalangemise Kvaliteetsete hariduslike 1) Osakaal õppuritest, kes on 940 211 Investeerimine ennetamine ja tugiteenuste abil varase põhikooli 3. kooliastmes saanud haridusse, vähendamine ning võrdse koolist ja tugimeetmest karjääriinfot ja/ koolitusse ja juurdepääsu haridussüsteemist või – individuaalnõustamist ning oskuste hõlbustamine lahkumise vähendamine peale põhihariduse lõpetamist omandamiseks kvaliteetsele haridusele ning karjäärivalikute järgneva kalendriaasta 10. kutsekoolitusse nii koolieelsetes toetamine. novembri seisuga osalevad ja pidevõppesse lasteasutustes kui ka põhi- järgmise taseme õppes ja keskkoolis sealhulgas 2) Osakaal väikekoolidest (alla 150 formaalsed, õpilase), kes kasutavad ESFist mitteformaalsed ja toetatud piirkondlike informaalsed õppenõustamiskeskuste õpivõimalused pakutavaid teenuseid 14 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal reintegreerimiseks Õpetajate, õppejõudude, Osakaal koolitustel (maht vähemalt haridusse ja koolitusse. koolijuhtide ja 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, noorsootöötajate haridusasutuste juhtidest ja õpetamispädevuse noorsootöötajatest, kes said parandamine, et koolituse lõppedes kvalifikatsiooni. rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides. Kasutusele on võetud 1) 8. klassi õpilaste osakaal, kes kaasaegne ja uuenduslik õpivad koolides, kus õpetajad õppevara. kasutavad ESF- toel arendatud IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest; Kõikide vanuserühmade Õpe kutse- ja 1) Õpipoisiõppes osalenutest võrdsete võimaluste kõrghariduses on edukalt lõpetanute määr; parandamine suuremas vastavuses 2) Programmis osalenud juurdepääsul elukestvale tööturu vajadustega ning õppeasutuste osakaal, kes on õppele formaalsetes, toetab ettevõtlikkust. ettevõtlusmooduli kasutusele mitteformaalsetes ja võtnud; informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike Kutse- ja erialase 1) ESF tugimeetmest toetatavate õppimisvõimaluste kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppurite õpingute 15 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal edendamine, sealhulgas täiskasvanute osakaal on katkestamise määr karjäärinõustamise ja suurenenud, inimeste mittestatsionaarses omandatud oskuste elukestva õppe tasemeõppes; hindamise kaudu. võtmepädevused on 2) Täiskasvanute paranenud ning täienduskoolitustel osalenud, suurenenud on nende kes lahkudes saavad konkurentsivõime kvalifikatsiooni- või tööturul. kompetentsitunnistuse; 2. Sotsiaalse ERF 204 654 5,85% 9. Sotsiaalse Investeeringud Regionaalselt 1) Vastuvõttude arv esmatasandi kaasatuse 743 kaasatuse tervishoidu ja kättesaadavad, tervisekeskustes 1000 inimese suurendamine. edendamine sotsiaalsesse taristusse, kvaliteetsed ja kohta; ning vaesuse ja mis panustavad jätkusuutlikud 2) Üld- ja kohalike haiglate osakaal, mis tahes piirkondlikku ja kohalikku tervishoiuteenused. kus piirkondlik diskrimineerimi arengusse, vähendades haigla/pädevuskeskus on se vastu tervisealast ebavõrdsust omandanud võitlemine. ning edendades sotsiaalset osaluse/otsustusõiguse kaasatust parandatud 3) Ida-Viru keskhaigla juurdepääsu kaudu ambulatoorsete vastuvõttude sotsiaal-, kultuuri- ja osakaal maakonna elanike meelelahutusteenustele, kõikidest ambulatoorsetest ning üleminek vastuvõttudest hooldeasutustes Kvaliteetsem ja Iseseisvat toimetulekut toetavate pakutavatelt integreeritum teenuste teenuste ja ööpäevaringsete hoolekandeteenustelt struktuur toetab institutsionaalsete hooldusteenuste kohalikule psüühilise erivajadusega kohtade suhtarv erihoolekandes. hoolekandestruktuurile. inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga 16 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks ESF 141 465 4,04% 9. Sotsiaalse Juurdepääsu parandamine Lapsehoiu ja puuetega Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu 851 kaasatuse taskukohastele, laste tugiteenuseid saanud ja/või puuetega laste tugiteenuse edendamine jätkusuutlikele ja hooldajate osalemine saamise algust on tööturul. ning vaesuse ja kvaliteetsetele teenustele, tööturul on suurenenud. mis tahes sealhulgas Hoolekandeteenuseid 1) Osalejad, kes 6 kuud pärast diskrimineerimi tervishoiuteenustele ja saanud erivajadustega, hoolekandeteenuse saamise se vastu üldhuvi sotsiaalteenustele. hoolduskoormusega ja algust on tööturul; võitlemine. toimetulekuraskustega 2) Osalejate suhtarv, kes said aasta inimeste osalemine jooksul ESFist toetatud tööturul on suurenenud hoolekandeteenuseid ning kelle või nende toimetulek toimetulek seeläbi paranes või paranenud. kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist. 3) Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuse saamist on tööturul Teenust saanud inimeste Osalejad, kelle hulgas on alkoholi alkoholi tarvitamine on liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 vähenenud. kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. 17 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 1) Aktiivne kaasamine, Kohanemis- ja Kohanemis- ja lõimumisprogrammi sealhulgas eesmärgiga lõimumisteenustes läbinute arv, kelle eesti keele oskus, edendada võrdseid osalenute praktiline informeeritus ja võimalusi ja aktiivset konkurentsivõime Eesti teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja osalemist ning parandada ühiskonnas, sh tööturul, kultuuri kohta on paranenud. tööalast elukestvas õppes ning konkurentsivõimet. kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud. Kaasamine ja 1) Osakaal noortemeetmest tööhõivevalmiduse kasusaajatest kes on sihtgrupile parandamine noorte, sh suunatud tegevused läbinud; tõrjutusriskis noorte, seas. 2) Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest. 3. Tööturule ESF 203 605 5,82% 8. Kestva ja Tööotsijate ja Vähenenud töövõimega 1) Töötavad inimesed, kelle juurdepääsu 301 kvaliteetse mitteaktiivsete inimeste, inimeste osalemine töövõimet hinnati osaliseks ning parandamine tööhõive sealhulgas pikaajaliste tööturul ja tööhõives on kes on säilitanud oma töökoha ja tööturult edendamine ja töötute ja tööturult eemale suurenenud ja tööealise 12. kuu möödumisel peale jäävate inimeste, elanikkonna töövõime hindamist; 18 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal väljalangemise tööjõu liikuvuse töövõimalustele vähenemine on 2) Mittetöötavad inimesed, kelle ennetamine. toetamine. juurdepääs, sealhulgas ka pidurdunud, töövõimet hinnati osaliseks ning kohaliku tähtsusega kes on liikunud hõivesse 12. kuu tööhõivealgatuste ning möödumisel peale hindamist. tööalase liikuvuse Aktiivsetel Osalejad, kes on asunud kuue kuu toetamise kaudu. tööturuteenustel osalenud jooksul pärast programmist väiksema lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust konkurentsivõimega ettevõtjana. sihtrühmade tööhõive on suurenenud. 4. ERF 584 127 16,69% 1.Teaduse, Teadus- ja T&A on kõrgetasemeline 1) Erasektori rahastatud avaliku Kasvuvõimelin 467 tehnoloogilise uuendustegevuse taristu ja Eesti on rahvusvahelises sektori teadus- ja e ettevõtlus ja arendustegevus ja võimekuse täiustamine, TAI alases koostöös arendustegevuse kulutuste seda toetav e ja et arendada teadus- ja aktiivne ja nähtav. osakaal teadus- ja innovatsiooni uuendustegevuse alast 2) Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevu edendamine. kõrget kvaliteeti ning arendustegevuse s. edendada eelkõige raamprogrammis Horisont Euroopa huvides 2020: võidetud lepingute maht tegutsevate elaniku kohta, pädevuskeskuste tööd. teadus- ja TAI süsteem toetab 1) Erasektori teadus- ja uuendustegevusse majandusstruktuuri arendustegevuse TA kulutuste suunatud ärialaste muutumist osakaal (% SKP-st); investeeringute teadmistemahukamaks ja 2) Ülikoolide ja teiste soodustamine, ettevõtete, sotsiaalsete väljakutsete kõrgkoolidega teadus- ja lahendamist. innovatsioonialast koostööd arenduskeskuste ning teinud ettevõtete osakaal kõigi kõrgharidussektori küsitletud ettevõtete hulgas. 19 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal vaheliste sidemete ja Innovaatilised lahendused Ressursitootlikkus. sünergiate arendamine, suurendavad ettevõtete eelkõige investeeringute ressursitootlikkust. edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse Eesti ettevõtted pakuvad Müügitulu uutest või oluliselt innovatsiooni, uuenduslikke kõrge muudetud toodetest või teenustest. ökoinnovatsiooni, avalike lisandväärtusega tooteid teenuste alaste ja teenuseid. rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi nutika spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste 20 valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. 21 ESF 0,29% 10. Kolmanda taseme või Eesti majandusstruktuuri IKT prioriteetsete teadussuundade 10 200 000 Investeerimine samaväärse hariduse muutmine uurimisrühmadesse programmi haridusse, kvaliteedi, tulemuslikkuse teadmistemahukamaks raames lisandunud teadlaste koolitusse ja ja kättesaadavuse läbi nutika juhendamisel kaitstud lõputööde arv. oskuste parandamine, et spetsialiseerumise. omandamiseks suurendada osalust ja kutsekoolitusse parandada haridustaset, ja pidevõppesse pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 22 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 5. VKEde ja ERF 438 538 12,53% 3. VKEde ja VKEde kasvupotentsiaali VKEd on orienteeritud 1) VKE-de poolt loodud piirkondliku 775 põllumajanduss toetamine piirkondlikel, kasvule ja ekspordile. lisandväärtus töötaja kohta ettevõtluse ektori (EAFRD riiklikel ja (jooksevhindades); arendamine. puhul) ning rahvusvahelistel turgudel 2) Eksportivate ettevõtete arv. kalandus- ja ja vesiviljelussekto innovatsiooniprotsessides ri (EMKFi osalemise toetamine. puhul) konkurentsivõi me suurendamine. 8. Kestva ja Tööhõivesõbraliku Majandusaktiivsus Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kvaliteetse majanduskasvu toetamine väljaspool Tallinna ja loodud SKP osakaal Eesti SKP-st. tööhõive sisemise potentsiaali Tartu linnapiirkondi on edendamine ja arendamise kaudu osana kasvanud. tööjõu liikuvuse konkreetsete piirkondade toetamine. territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 6. ÜF 260 590 7,45% 4. Vähese CO 2 - Energiatõhususe, aruka Energiasäästlik 1) Arvestuslik keskmine Energiatõhusu 149 heitega energiajuhtimise ja eluasemesektor ja energiasääst rekonstrueeritud s. majandusele taastuvenergia tänavavalgustus. kortermajades; ülemineku kasutamise toetamine 23 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal toetamine avalikus taristus, 2) Eeldatav keskmine kõikides sealhulgas valgustuspunkti installeeritud sektorites. üldkasutatavates elektriline võimsus. hoonetes ja eluasemesektoris. 7. Veekaitse. ÜF 180 019 5,14% 6. Investeeringud Nõuetekohane 1) Ühisveevärgist nõuetekohast 854 Keskkonnahoid veesektorisse, et täita liidu veemajandustaristu joogivett saavate inimeste ja keskkonnaalase õigustiku reoveekogumisaladel. osakaal enam kui 2000 inimest keskkonnakaits nõuded ja rahuldada teenindavates veevärkides; e ning liikmesriikide 2) Reovee kogumise ja puhastamise ressursitõhusus investeerimisvajadused osas nõuetele vastavate üle 2000 e edendamine. seoses nendest nõuetest ie koormusega rangemate nõuete reoveekogumisalade osakaal. täitmisega. Korrastatud saastunud 1) Korrastatud riikliku tähtsusega alad, veekogud ja jääkreostusobjektide osakaal; märgalad. 2) Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht; 3) Ökosüsteemile omase veerežiimiga alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast. 8. Roheline ÜF 110 937 3,17% 5. Selliste investeeringute Kliimamuutuste ja 1) Piirkondade arv, kus suudetakse infrastruktuur 794 Kliimamuutuste edendamine, mis on ulatuslike reostuste samaaegselt kuni 600 ha ja ga kohanemise, suunatud konkreetsete põhjustatud tulekahju lokaliseerida ja hädaolukorda riskiennetamise ohtudega hädaolukordadele likvideerida (4 piirkonda); deks ja -juhtimise toimetulemiseks, reageerimise võimekuse 2) Merereostustõrje võimekus valmisoleku edendamine. vastupanuvõime kasv. (PPA); suurendamine. tagamiseks Katastroofide 3) Uuendatud hüdrometeoroloogia puhul ja katastroofide seirevõrgu osakaal. 24 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. 6. Bioloogilise Paranenud seisundis 1) Paranenud või samaks jäänud Keskkonnahoid mitmekesisuse ning kaitstavad liigid ja seisundiga liikide arv; ja mullastike kaitse ja elupaigad. 2) Paranenud või samaks jäänud keskkonnakaits taastamine, ning seisundiga elupaigatüüpide arv. e ning ökosüsteemi teenuste, ressursitõhusus sealhulgas Natura 2000 ja e edendamine. roheliste taristute edendamine. 9. Jätkusuutlik ERF 93 819 149 2,68% 4. Vähese CO2 - CO-2 -heidet vähendavate Säästvate liikumisviiside Igapäevaseks töölkäimiseks linnapiirkonda heitega strateegiate edendamine kasutajate osakaal on ühistransporti või jalgratast de areng. majandusele igat liiki territooriumidel, kasvanud. kasutavate või jalgsi liikuvate ülemineku eelkõige inimeste osatähtsus suuremates toetamine linnapiirkondades, linnapiirkondades. kõikides sealhulgas säästva sektorites. mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 9. sotsiaalse Mahajäänud linna- ja Olulisemad alakasutatud Investeeringute tulemusena kasu kaasatuse maapiirkondade alad Ida-Virumaa saanud ettevõtjate ja teenuse edendamine kogukondade füüsilise, suuremates osutajate arv. ning vaesuse ja majandusliku ja sotsiaalse linnapiirkondades on mis tahes taaselustamise toetamine taaselavdatud. 25 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal diskrimineerimi Investeeringud Kodulähedased lasteaia- ja Lastehoiu ja lasteaiajärjekordade se vastu tervishoidu ja lapsehoiuvõimalused pikkus suuremates võitlemine sotsiaalsesse taristusse, suuremate linnapiirkondades. mis panustavad linnapiirkondade elanike piirkondlikku ja kohalikku jaoks on tagatud. arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 10. ÜF 470 13,45% 7. Säästva Euroopa ühtse Paremad ühendused 1) Rahvusvaheliste reisijate arv Jätkusuutlik 677 882 transpordi ja mitmeliigilise TEN-T võrgustikus. aastas (õhu-, vee- ja transport. tähtsate transpordipiirkonna bussitransport); võrgutaristute toetamine, investeerides 2) Halvas seisundis teede osakaal kitsaskohtade TEN-T-sse. TEN-T võrgustiku teedest. kõrvaldamise Keskkonnasõbralike Jätkusuutlik transport, sh 1) Rongireisijate arv aastas; edendamine. (sealhulgas madala raudteetransport TEN-T 2) Ühistranspordi kasutajate, jalgsi müratasemega) ja vähese võrgustikus. ja jalgrattaga liikujate osakaal. CO2 -heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, 26 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 11. IKT ERF 79 175 270 2,26% 2. IKTle Lairibaühenduse Kogu Eesti elanikkonnal 100 Mbp/s või suurema kiirusega teenuste juurdepääsu, kasutuselevõtu ja kiire on võimalik kasutada ühenduste osakaal interneti taristu. selle ühendusega võrkude kiiret internetti. püsiühenduste koguarvust. tehnoloogia väljaarendamise kasutamise ning laiendamine ning kvaliteedi arenevate tehnoloogiate ja parandamine. võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. e-riigi, e-õppe, e- Teenuste baastaristu 1) Turvalise elektroonse kaasatuse, e-kultuuri ja e- toetab e-teenuste identiteedi (ID-kaart, mobiil-ID tervishoiu alaste IKT kasutuselevõttu Eestis ja jne) kasutajad; rakenduste tugevdamine. piiriüleselt. 2) X-tee vahendusel Eesti ametiasutuste poolt pakutavad e-teenused. 12. ERF 109 460 3,13% 11. Riigiasutuste Ametiasutuste ja Avalikke teenuseid 1) Rahulolu avalike teenuste Haldusvõimek 907 ja sidusrühmade sidusrühmade pakutakse kättesaadavalt, kvaliteediga (16.-74-aastaste us. institutsioonilis institutsioonilise ühtselt, kasutajakeskselt ja elanike hulgas); e suutlikkuse ja suutlikkuse ning tõhusa nutikalt. 2) Rahulolu avalike teenuste tõhusa avaliku avaliku halduse kvaliteediga (ettevõtjate hulgas); 27 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal halduse parandamine ERFi 3) Avalikest e-teenustest teadlike edendamine. rakendamisega seotud elanike osakaal. haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. ESF 28 372 604 0,81% 11. Riigiasutuste Investeeringud Valitsemissektoris on 1) Keskvalitsusest ja ja sidusrühmade institutsionaalsesse suurenenud ameti- ja mittetulundussektorist koolituse institutsioonilis suutlikkusse ning riigi, erialane pädevus ning läbinute osakaal, kelle e suutlikkuse ja piirkonna ja kohaliku juhtimisvõimekus asjatundlikkus on suurenenud; tõhusa avaliku tasandi avaliku halduse ja 2) Kohalikest omavalitsustest ja halduse avalike teenuste mittetulundussektorist koolituse edendamine. tõhususse, pidades silmas läbinute osakaal, kelle reforme, paremat asjatundlikkus on suurenenud; õiguslikku reguleerimist ja 3) Rakendatud uued protsessid; head haldustava. 4) Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Parem Algatuste arv, mis on ESF toetuse poliitikakujundamise tulemusel käima lükatud protsess juurutades parandamaks koostööd, kaasamist ja mehhanisme ja tööriistu, paremat teabekasutust mis aitavad kaasa poliitikakujundamisel 28 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 13. Tehniline ERF 68 657 347 1,96% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/Partnerlusleppe ellu viidud. rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 14. Tehniline ÜF 39 308 998 1,12% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest;. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/Partnerlusleppe ellu viidud. rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 29 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 2.1.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemiseks tööturul“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 10 „Investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse“ kolme investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest, millest kaks on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja üks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist (Partnerlusleppe ptk 1.1.) ning Eestile tehtud riigipõhistest soovitustest15, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „Koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse“ ja “Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu“. Lisaks ESF-ist rahastatavatele tegevustele, mis peavad toetama õppe sisu ja tugiteenuste kvaliteedi tagamist, on kvaliteetse ja kättesaadava hariduse ning süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud ka investeeringud hariduse infrastruktuuri, et korrastada üldhariduskoolide võrku, mistõttu on ESFi investeerimisprioriteetide kõrval valitud ka ERFi investeerimisprioriteet „Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi“. Mitme fondi tegevuste kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab parandada taristusse ja inimressurssi tehtavate investeeringute kooskõla, suurendada sünergiat erinevate haridustasemete ja koolitüüpide vahel ning vähendada fragmenteeritust. Kaasava hariduse põhimõtete juurutamiseks on vajalik investeerida taristu lahendustesse, mis võimaldavad erivajadustega inimeste kaasamist tavakooli. Taristu investeeringuid on vaja toetada erivajadustega laste arengut toetava õpikäsitluse ning õppenõustamisega. Samal ajal on demograafilistest ja kaasava hariduse trendidest lähtuvalt vajalik investeerida HEV koolide infrastruktuuri, tagades sellega kaasaegse õppekeskkonna erivajadusega lastele, keda tavakoolidesse integreerida on keeruline. Gümnaasiumist lahutatud põhikoolide lõpetajatest oluliselt suurem osakaal suundub edasi õppima kutsekooli võrreldes nn pika tsükli koolidega. Suurendamaks kutseõppesse suundujate osakaalu, investeeritakse põhikoolide- ja gümnaasiumide lahutamisse, mida toetatakse kättesaadavamate karjääri-ja õppenõustamisteenustega ning indiviidkesksema õpikäsitluse rakendamisega. Suurendamaks ressursside tõhusat kasutust, investeeritakse erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte 15 3. Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 30 koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse. 2.1.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.2.1. Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Madala haridustasemega mitteõppivate noorte arv on Eestis endiselt kõrge, mis põhjustab neile noortele raskusi eluga toimetulekul ja riigile täiendavaid kulutusi sotsiaal-, tervise-, sisejulgeoleku jt valdkondades. Väljalangevuse üheks olulisemaks põhjuseks on piisava koolipoolse toe puudumine ning sellest tulenevalt ka noorte väheteadlikud valikud16. Eriti terav on probleem väiksemates koolides, kus vähene õpilaste arv ei võimalda palgata kooli piisava töökoormusega õppenõustamise spetsialiste, sh psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi. Puudu on karjääriteenuste osutajatest ning probleeme on teenuse kättesaadavusega. Karjääriteenused (karjääriinfo, -nõustamine ja -õpe) on praegu tagatud vaid ühele aastakäigule põhikooli 3. kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppuritest. Lisaks ei aita kooli tasandi ja kooliväliste tugispetsialistide teenuse ebapiisav kättesaadavus kaasa haridusliku ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete rakendamisele haridusasutustes ega taga kõikide õpilaste osalemist võimetekohases õppes. Õppuri probleemide liiga hiline märkamine ning nende kuhjumine suurendab koolist väljalangemise tõenäosust ning hilisemaid toimetulekuraskusi. Eestis oli 2012. a novembri seisuga 237 624 last vanuses 1,5–18 aastat, kellest hinnanguliselt 4,5% vajavad puudest või muust erivajadusest tulenevalt eriõpet või õppenõustamisteenust. Oodatava tulemusena suureneb hariduslikke tugiteenuseid (karjääri- ja õppenõustamisteenused) saanute arv, sealjuures paraneb eripedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavus väiksemates üldhariduskoolides. Paranevad õpitulemused ning noored teevad teadlikumaid valikuid, mis vähendab väljalangevust kutseõppest ja gümnaasiumist ning väheneb varajaste haridustee katkestajate osakaal. Tabel 2. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piir Näita Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärt And Aru D ko ja väljund vää ja aast us (2023) meal and nna puhu näitaja, rtu sihtv a M N K likas luse kat l mille s äärt sag ego kasu alusel use edu ori tatav eesmär mõõ s a mõõt ke tühi ühik püstitat k akse 16 „Opingute katkestamise pohjused kutseoppes“ (Espenberg, Beilmann jt, 2012-2013). 31  Osakaal õppuritest, Väh Õpila Ei 93 % 2012 - - 96 EHIS Kor kes on põhikooli 3. em ste kohaldu d kooliastmes saanud are arv aast tugimeetmest nen as karjääriinfot ja/ või – ud individuaalnõustami st ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes17 Osakaal Väh Kooli Ei 78 % 2013 85 Toet Kor väikekoolidest (alla em de kohaldu %19 % use d 150 õpilase), kes are arv saaja aast kasutavad ESFist nen arua as toetatud piirkondlike ud nded õppenõustamiskesku ste pakutavaid teenuseid18 2.1.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, mida iseloomustavad näiteks Eesti õpilaste väga head tulemused OECD läbi viidavas PISA uuringus20, siis on haridussüsteemil endiselt väljakutseid. Tänapäeva ühiskond ja majandus ootab inimestelt suuremat ettevõtlikkust ja innovatsiooniteadlikkust, seega on oluline arendada õpilaste loovust ja sotsiaalseid oskusi. Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt on kõigil õppijatel õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Kõik viimasel kümnendil riiklikult kehtestatud tasemehariduse õppekavad on rõhutanud õppijakesksust, võtmepädevuste olulisust, vajadust siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega, õppida/õpetada mitte faktiteadmisi, vaid õppida õppima ja probleeme lahendama, ning teha seda meeskonnas. Õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute 17 Holmab riikliku oppekava jargi oppinud ja lihtsustatud oppes oppinud oppureid. Algvaartus naitab 2011. a lopetanuid, kes oppisid 2012. aasta 10. novembri seisuga jargmise taseme oppes (st uldkeskhariduses voi kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjaariinfot ja/voi individuaalnoustamist. Pohikooli kolmanda kooliastme lopuks (7.-9. kl) peavad koik opilased olema saanud vahemalt korra individuaalset karjaarinoustamist, seega indikaator katab koiki pohihariduses toetust saanud opilasi. Valjalangejate arv jargmise oppetaseme esimesel aastal vaheneb tanu pohikoolis saadud tugiteenustele ja karjaarinoustamise tohususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad voimetekohaseid opiteid). 18 Oppenoustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psuhholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 19 Algvaartuse allikas: Piret Kamberi bakalaureusetoo „Tugispetsialistide teenuse kattesaadavus Eesti vaikekoolides“ (2013). 20 PISA 2012 uuringu tulemused: http://www.innove.ee/pisa2012. 32 eest. Õpetajate ja tugispetsialistide meeskonna individuaalne lähenemine igale õppijale annab nõrgematele võimaluse koolis toime tulla ning pakub väljakutseid võimekamatele. Töötava õpetaja jaoks on oluline kaasajastada oma kutseoskusi ja -teadmisi (sh IT- ja keelteoskused) võrdselt värskelt tasemeõppe omandanutega. Oodatavate tulemustena on tõusnud õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate kvalifikatsioon ning õpetajate täiendusõpe toetab õpetajate kutseoskuste asjakohastumist. Tänu sellele paranevad õppijate õpitulemused, õpetajate kasutatavad õppemeetodid toetavad noorte individuaalset arengut, loovust, ettevõtlikkust ja innovaatilisust ning toetavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja hariduslike erivajadustega laste paremat toimetulekut koolis. Tabel 3. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algvää Alg- ja Baasaa Sihtväärtu An Aru D nnakat puhul väljund rtus sihtvä sta s (2023) dm and egoori kasutat näitaja, ärtus M N K eal luse a av mille e lik sag mõõtü alusel mõõt as edu hik eesmär ühik s ke püstita takse Osakaal Vähem Osaleja Ei 95%21 % - - 97 To Kor koolituste arenen kohaldu % etu d l (maht ud se aast vähemalt saa as 30 ak ja tundi) aru osalenud an õpetajate ded st, haridusas utuse juhtidest ja noorsoot öötajatest , kes said koolituse lõppedes kvalifikat siooni 2.1.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Oluliseks probleemiks hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel on see, et õpetamismeetodid ja õppevara ei vasta kaasaegsetele nõuetele, on liiga faktikesksed ega toeta õppekava üldeesmärkide täitmist, sealhulgas õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse arendamist, ega arvesta õpilaste hariduslikke erivajadusi. Vähe on kvaliteetset ja riikliku õppekava eesmärkide 21 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 33 saavutamist toetavat kaasaegset e-õppevara ning paljud koolid on ka IKT vahenditega ebapiisavalt varustatud, mistõttu ei ole neil ligipääsu ka olemasolevatele materjalidele. Koolide võimalused ja vajadused õppevara soetamiseks on erinevad, mistõttu on võrdsetel võimalustel õppevara kättesaadavuse tagamine hea eeldus pakutava hariduse ühtlustamiseks. Sekkumiste tulemusena on kasutusele võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara22, tänu sellele toetavad õppemeetodid noorte individuaalset arengut, loovust ja innovaatilisust. Vajaliku õppevara kasutamise võimalused loovad head eeldused õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja õpetaja koormuse optimeerimiseks. E-õppevara kättesaadavuse parandamine erinevatele huvigruppidele (elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Tabel 4. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonnak Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärt And Aru D ategooria puhul e vää sihtvä aast us (2023) meal and kasutat välju rtu ärtuse a M N K likas luse av ndnäi s mõõtü sag mõõtüh taja, hik edu ik mille s alusel eesm ärke püstit ataks e 8. klassi Vähem Osaleja Ei 57 % 2011 - - 95 Uuri Kak õpilaste arenenud kohal 23 - % ng s osakaal, du 2012 kor kes da õpivad peri koolides, oodi kus jook õpetajad sul kasutava d ESF-i toel arendatu d IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest 22 Kaasaegne ja uuenduslik oppevara plaanitakse valja tootada vahemalt 12s valdkonnas jargmisest 15st: uldhariduses ainevaldkonnad keel ja kirjandus; matemaatika; võõrkeeled; loodusained; sotsiaalained; kunstiained; tehnoloogia; kehaline kasvatus ning kutsehariduses oppevaldkonnad humanitaaria ja kunstid; sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; loodus- ja täppisteadused; tehnika, tootmine ja ehitus; põllumajandus; tervis ja heaolu; teenindus. 23 Algtaseme allikas: European Schoolnet. Survey of Schools: ICT in Education (2012). 34  2.1.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õpingute katkestamise vähendamiseks, noorte haridustaseme tõstmiseks ja sobivate karjäärivalikute tegemiseks tagatakse kvaliteetsete õppenõustamise ja karjääriteenuste kättesaadavus lastele, noortele ja üldhariduses osalevatele täiskasvanutele. Selleks arendatakse praeguste karjääri- ja õppenõustamise teenuseid osutavate keskuste baasil välja maakondlikud hariduse tugiteenuste keskused, mis hakkavad pakkuma lõimitult nii õppenõustamise kui ka karjäärinõustamise teenuseid. Õppenõustamise teenuste pakkumist laiendatakse võrreldes käesoleva perioodiga ka I tasandi teenustele, et tagada ka väiksemate kohalike omavalitsuste koolides, kus õpilaste arv ei võimalda täiskohaga spetsialiste palgata, tugispetsialistide teenuste kättesaadavus õpilastele. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste arendamisega ja teenuse laiendamisega vähendatakse varajast koolist ja haridussüsteemist lahkumist, parandatakse õpitulemusi ning toetatakse õppijate edasisi õpi- ja karjäärivalikuid. Õpetajate ja haridusasutuse juhtide professionaalse arengu toetamiseks rakendatakse arendusmeetmeid riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete kasutuselevõtuks ning õpetaja kutsestandarditest ja haridusasutuse juhi kompetentsimudelist tulenevate võtmepädevuste arendamiseks. Eesmärgiks on oluliselt parandada keskset koordinatsiooni tellitavate koolituse sisu üle otsustamisel. Toetatakse ülikoolide kompetentsikeskuseid nende arendamisel õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavateks keskusteks. Koolivõrgu reorganiseerimine ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine perifeersetes piirkondades suurendab vajadust koolituste järele, mis pakuvad ümberõpet mitme aine õpetajaks. Noorsootöötajate arenduse ja koolituse programm toetab noorsootöö kvaliteeti ja mitmekülgsust, loob eeldused noortevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni ja pädevuste tõstmiseks ning toetab kaasaegsete metoodikate kasutuselevõttu. Koolimeeskondade arenguprogrammid toetavad koolide tulemuslikkuse, tõhususe ja osapoolte rahulolu suurendamist. Toetavate meetmetega viiakse läbi haridusasutuste juhtide järelkasvuprogramme ning arendusmeetmeid koolimeeskondadele kaasava hariduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks. Tagatakse õppevahendite ja õppekirjanduse vastavus kaasaja vajadustele, näiteks e-õppevara ja innovaatiliste õppevaralahenduste loomine, sh nt digikultuuri arengu toetamiseks ja keelteoskuse süvendamiseks. E-õppevara laiem kättesaadavus erinevatele huvigruppidele ( sh elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Õppevara arendamisele ja väljatöötamisele lisaks toetatakse koolide IKT alast valmisolekut, nagu näiteks kiire internetiühenduse tagamine, esitlustehnika soetamine (ja uuendamine) ja õpetajate varustamine arvutitega, et toetada e-õppematerjalide laiemat kasutuselevõttu. Peamiseks sihtgrupiks on õpetajad (kutse- ja üldhariduskoolide õpetajad, sh erivajadustega õpilaste õpetajad), õppejõud, tugispetsialistid (õppenõustajad ja karjääriteenuste spetsialistid), noorsootöötajad, koolijuhid ja õppurid. 35  2.1.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted Toetuse andmise eesmärgid, valdkonnad ja toetuse taotlejate iseärasused määravad projektide valiku korraldamise viisi. Rakendusskeemide valiku koos selleks sätestavate detailsete nõuetega (mh rahastamise eesmärk, toetatavad tegevused ja kulud, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise ja vastavaks tunnistamise kord, projekti hindamiskriteeriumid ja –kord, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse väljamaksmise tingimused ja kord, vaiete menetlemise kord) töötavad välja vastavate valdkondade ministeeriumid ning sätestavad need toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes määratletakse, millistesse ELi vahendite kasutamise eesmärkidesse meetme elluviimisel panustatakse. Korraldusasutus ja Rahandusministeerium jälgivad rakendusskeemile seatud nõuete, mh projekti hindamiskriteeriumite, vastavust tema poolt seatud nõuetele toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisel. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse muu hulgas järgmistest üldpõhimõtetest: – projekt peab vastama meetme tegevustele ja ning toetama meetme eesmärkide saavutamist; – projekti tulemuste sihipärane kasutamine peab olema tagatud ka peale projekti elluviimise lõppu; – projekti mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele, kui see on asjakohane, peab olema soodne (või vähemalt neutraalne); – toetus peab olema projekti teostamiseks vajalik; – taotleja peab olema võimeline projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu viima. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab üldised projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad eespool nimetatud põhimõtetest, kuid on investeerimisprioriteedispetsiifilised. Projekti tasandi hindamiskriteeriumid määratletakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustega kinnitatavad hindamiskriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud üldiseid hindamiskriteeriume, võimaldamaks nende toetatavate tegevuste spetsiifilist rakendamist. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Täiendavalt tuleb projektide valikul tagada, et projektide hindajateks oleks kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud. Tulenevalt projektide spetsiifilisusest, on soovitav hindajatena kaasata ka vastava valdkonna eksperte. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“ ning mis on suunatud koolist väljalangevuse vähendamisele, õppe kvaliteedi tõstmisele, õppes osalemise ning noorte hõivevalmiduse suurendamisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka peale ELi vahenditest rahastuse lõppemist, 36 sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. Määratletakse maakondlike hariduse tugiteenuste keskuste väljaarendamiseks esmalt toetatava teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.1.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 5. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtüh Fon Piirkonnakateg Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ik d ooria (2023) kas use M N K sagedus Individuaalseid Nõusta ESF Vähemarenenud - - 197 430 Toetuse Kord õppenõustamise mis- saaja aastas ja juhtu- aruanded karjääriteenusei mite d saanud laste, arv25 õppurite ning noorte arv24 põhikooli 3. Nõusta Vähem - - 75 680 Toetuse Kord kooliastmes mis- arenenud saaja aastas karjääriinfot ja/ juhtu- aruanded või – mite arv individuaalnõus tamist saanud õppurite arv Koolitustel Inimene ESF Vähem - - 28 000 Toetuse Kord osalenud arenenud saaja aastas õpetajate, aruanded haridusasutuste juhtide ja 24 Sihtgrupina vaatleme koolieelses lasteasutuses, pohikooli- ja gumnaasiumiastmes ning kutseoppes osalevaid oppureid. Lisaks varakult haridusest lahkunud noori vanuses kuni 24 a. 25 Noustamisjuhtum – konkreetsele indiviidile osutatud noustamisteenus, mis koosneb uhest voi mitmest noustamiskorrast. 37  noorsootöötajat e arv26 Valdkondade Valdkon ESF Vähem - - 12 Toetuse Kord arv, milles on d arenenud saaja aastas välja töötatud aruanded uuenduslik õppevara Kaasajastatud % ESF Vähem - - 100% Rakendusü Kord digitaristuga arenenud ksus aastas koolide osakaal Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi. 2.1.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide27 võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest, on paljude väiksemate piirkondade koolides õpilaste arv kahanenud kordades ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti.28 Väikese õpilaskonnaga koolidel on raskuseid õppekava täitmisel, õpetajatele täiskoormuse pakkumisel ning õpilastele valikuvõimaluste pakkumisel, seda eriti väikestes gümnaasiumites. 2013. aastal valisid 12-klassiliste koolide põhikooliastme lõpetajatest 77% edasiõppimiseks gümnaasiumi ning 20% kutseõppe, samal ajal kui 9-klassilistes koolides olid vastavad näitajad 60% ja 37%. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et 12-klassilised koolid asuvad enamasti linnades ning 9-klassilised koolid maapiirkondades, aga ka see, et 9-klassilise kooli lõpetamisel on noorel reaalne vajadus mõelda ja otsustada, missuguses koolis õpinguid jätkata, samas kui 12-klassilises koolis valikute tegemise vajadus tihtipeale puudub. Klassikaliste gümnaasiumite loomine võimaldab pakkuda valikuterohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust ning loob olukorra, kus põhikooli lõpus on edasiste õppevalikutena võrdväärsemalt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. Eesti on võtnud suuna tagada võimalikult paljudele hariduslike erivajadustega (HEV) lastele võimalus õppida elukohajärgses tavakoolis ning vaid neile, kes vajavad eritingimusi ning erilist tuge, luuakse võimalus õppida erikoolis. Eesmärgiks on vähendada erikoolides õppivate HEV õpilaste arvu – kõikidest HEV õppuritest õpib tänasel päeval ca 15% erikoolides, aastaks 2020 on võetud suundumuseks vähendada seda protsenti 8,5-le. Erikoolis õppimise võimalused luuakse vaid väga raskete erivajadustega ja puuetega õpilastele. Õpilaste vajadused õppida erikooli tingimustes selgitatakse välja juhtumipõhiselt ja valiku erikooli ning tavakooli vahel teeb lapsevanem. Tavakoolidesse kaasatud HEV õpilaste arv on pidevalt suurenenud ja eesmärgiks on, 26 Sisaldab ka opetajakoolitusega seotud oppejoudude taienduskoolitustel osalejaid. 27 Eestis on uldhariduskoolideks pohikoolid ja gumnaasiumid oma erinevate tegutsemise vormidega. Vt Pohikooli- ja gumnaasiumiseadus, § 2 28 Eesti Inimvara raport. 2010. 38 et iga laps saaks õppida tema elukohale lähimas koolis. Tänane HEV koolide võrgustik on ebaefektiivne, pinda on õpilase kohta kasutuses ebamõistlikult palju ning võrk ei vasta rahvastiku paiknemisele. Investeeringute tulemusena luuakse tavakoolides soodsam keskkond HEV õpilaste õpetamiseks. Samuti on täiendavate investeeringutega HEV koolide võrgu korrastamisse võimalik tagada terviklikult toimiv, kaasaegne ja jätkusuutlik HEV koolide võrk. Lisaks õppekeskkonna kohandamisele kavandatakse toetada tavakoole ja nende õpetajaid, kuidas HEV laste õppekorralduslikes küsimustes nõustada (läbi õpetajakoolituse ja tugiteenuste meetmete). Reformide tulemusena paraneb koolides pinnakasutuse efektiivsus ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid õppe sisu kvaliteedi kindlustamiseks. Tabel 6. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirkonna Algväär Baasaas Sihtväärt Andmealli Arua D ühik kategoori tus ta us (2023) kas ndlu a se sage dus Keskhariduse % Vähem 67; 33 2012 60; 40 EHIS Kord tasemel õppurite arenenud aasta jagunemine s üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel29 Gümnaasiumiastm Kool Vähem 214 2012 <100 EHIS Kord ega koolide arv arenenud aasta s Ruutmeetreid m2 Vähem 14,8 2012 11,5 HTM, Kord õpilase kohta õpilase arenenud ehitusregist aasta haridusvõrgu kohta er s korrastamisel toetust saanud objektidel Raskete % Vähem 28 2012 35 EHIS Kord hariduslike arenenud aasta erivajadustega s (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli 2.1.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid 29 EHIS, arvestatud uld- ja kutsekeskhariduse oppekavade jargi oppijaid. Sama indikaator on kasutusel Eesti elukestva oppe strateegias 2020. 39 Investeerimisprioriteedi raames viiakse ellu koolivõrgu reform üldhariduses, mis on vajalik tagamaks haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning kvaliteetse hariduse kättesaadavust kõigis Eesti maakondades. Lähtutakse põhimõttest, et põhiharidus peab olema kättesaadav igale õpilasele võimalikult kodu ligidal ning kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav kõigis maakondades. Toetuse abiga luuakse klassikalised gümnaasiumid maakonnakeskustes ja vajadusel suuremates tõmbekeskustes. Tagamaks kooskõla käimasoleval struktuurivahendite perioodil tehtud mahukate investeeringutega kutsekoolide infrastruktuuri, arvestatakse gümnaasiumivõrgu planeerimisel kutsekoolide võrguga. Haridusstatistikat analüüsides on näha, et 12-klassiliste koolidega võrreldes valib eraldiseisvate põhikoolide puhul rohkem noori kutseõppe suuna pärast põhikooli lõppu. Klassikaliste gümnaasiumite rajamine ning puhaste põhikoolide teke loob olukorra, kus põhikooli lõpetajate jaoks on kutseharidus ja gümnaasiumiharidus võrdväärsed valikud. Toetatakse põhikoolide, sh erivajadustega laste, koolide võrgus tehtavaid muudatusi. Põhikoolide ümberehitusi ja ruumiprogrammi optimeerimist toetatakse eelkõige nendel juhtudel ,kus toimub gümnaasiumiosast loobumine või koolide ühendamine ja koolivõrgu korrastamine. Toetust antakse eelkõige olemasolevate hoonete kohandamiseks ja ruumiprogrammis vajalike muudatuste tegemiseks, et viia koolihoonete suurused vajadustega vastavusse. Uute koolihoonete ehitamist ei välistata, kuna tihti on finantsilistel kaalutlustel mõistlikum vana hoone rekonstrueerimise asemel uue ehitamine. Lisaks toetatakse mõningatel juhtudel õpilaskodude ehitamist. Väiksemal määral toetatakse investeeringuid õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist tavakoolides viiakse ellu pilootprojekte erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks ja piloteeritakse projekte süsinikuneutraalsuse propageerimiseks koolihoonete näitel. Sekkumise tulemusena on aastaks 2023 Eestis tänase ca 200 gümnaasiumi asemel alla 100 gümnaasiumi, suurenenud on allesjäänud põhikoolide jätkusuutlikkus ja nende võrk on korrastunud ning HEV koolide arv on vähenenud ca kolmandiku võrra. Paranenud on üldhariduskoolide pinnakasutuse efektiivsus ning vähenenud hoonete ülalpidamisega seotud kulud. Suureneb koolide füüsiline valmisolek rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Taristusse tehtavaid investeeringuid toetavad ESF-ist rahastatavad tegevused ELi vahendite kasutamise eesmärkide 1 ja 2 alt, mille kaudu toetatakse nt õpetajate täiendkoolituse kaasajastamist ning oskuste kaasajastamist, et toetada uutes õppekavades sätestatu elluviimist ning õppekorralduse ja sisu kaasajastamist. Samuti toetab õpetajate täiendkoolitus kaasava hariduse põhimõtete rakendamist koolis, mida omakorda toetab ka õppenõustamissüsteemi reform. Lisaks õppenõustamise teenustele toetatakse ka karjäärinõustamise teenuste pakkumist, et tugiteenused jõuaksid kõigi seda vajavate õpilasteni ka väiksemates koolides, kus eraldi spetsialistide palkamine ei ole mõistlik. Karjääriteenuste jõudmine kõigi noorteni aitab noortel teha paremaid karjäärivalikuid põhikooli ning gümnaasiumi lõpus ning vähendab perspektiivis ka valedest valikutest tingitud õpingute katkestamist. Sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilased, kohalikud omavalitsused, riik. 2.1.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad investeeringud peavad panustama Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 13. veebruaril 2014. a) eesmärkide saavutamisse ning 40 investeeringute valiku aluseks peab olema üldhariduskoolide võrgu korrastamise kava, mis sisaldab30 hariduse paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume riigigümnaasiumite loomise asukoha valikuks ning põhikoolide gümnaasiumitest lahutamiseks, planeeritavat haridusasutuste võrgu ruumilist paiknemist (ehk teenuse osutamise piirkondi) ja prioriteetsete investeeringute, sh pilootprojektide kava. Investeeringuid toetatakse eeldusel, et kohalike omavalitsustega on saavutatud kokkulepe haridusasutuste edasise toimimise kohta: millise taseme haridust erinevad piirkonna koolid tulevikus pakkuma hakkavad ja kes on nende ülalpidaja ning kuidas toimub praegu toimivate gümnaasiumite ümberkohandamine põhikoolideks. Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“. Haridusasutuste võrgu arendamisel tehtavate investeeringute puhul tuleb tagada hoonete energiatõhusus (ülalpidamiskulude kokkuhoid) ja multifunktsionaalsus ning järgida kaasava hariduse põhimõtteid. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada piirkonna prioriteetidega ning lähtuda põhimõttest kasutada võimalusel piirkonnas olemasolevaid ühiskasutuses olevaid hooneid (nt spordirajatised) ka kooli õppetöö (sh huvihariduse) läbiviimiseks. Koos gümnaasiumivõrgu korrastamisega tuleb vajadusel lahendada kaugemalt saabuvate õpilaste liikumine ja/või elamine õppeasutuste juures. Toetatakse neid põhikoole, kes loobuvad gümnaasiumiosast või liituvad, et mitte tekitada survet kooli majandamiskulude tõusule. 2.1.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 7. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmealli Aruandlu D k d ria (2023) kas se M N K sagedus Kaasajastatud m2 ERF Vähem arenenud - - 160 Rakendusü Kord pind 000 ksus aastas HEV õpilaste Kool ERF Vähem arenenud - - 60 Rakendusü Kord integreerimis ksus aastas eks toetust saavate koolide arv 30 Lahtuvalt riigipohisest soovitusest nr 5. 41  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu. 2.1.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust Eestis esinevad üheaegselt struktuurne tööjõupuudus ja kõrge tööpuudus. Struktuurse tööjõupuuduse oluliseks põhjuseks on pädeva inimkapitali ebapiisavus, näiteks on Eestis vajaka IT- ja energeetika inseneridest ja muudest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest31 ning ligikaudu kolmandikul tööealisest elanikkonnast (2012. a - 30,3%) puudub erialane haridus ehk kutse- või kõrgharidus. Probleemiks on tööandjate rahulolematus koolilõpetajatega ehk üldoskuste ja praktilise kogemuse vähesus ning tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakutu mittekooskõla. Õppekavades on praktika maht ebapiisav ning praktilise õppe osakaal ja praktikakorralduse tase on ebaühtlane nii kutse kui ka kõrghariduses, mistõttu on oluline nii kutseõppes kui ka kõrghariduses pakutava õppe sisu viimine vastavusse kaasaegse tööturu vajadustega. Samas puudub süsteemne info tööturu arengute ja tööjõuvajaduse kohta, õppekohtade pakkumine sõltub ennekõike õppurite väheteadlikest valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest, mis on kaldu juba eksisteerivate ja/või odavamate õppekavade pakkumise suunas. Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste (ettevõtlusõpe, digi- ja keelteoskused) arendamisele. Täna seisame silmitsi noorte vähese ettevõtlikkusega ja ebapiisava ettevõtlusõppe osakaaluga koolis. Kuna osalisele eestikeelsele õppele üleminek on kutsehariduses toimumas hiljem kui üldhariduses, siis vajavad kutseõppurid täiendavat eesti erialakeele õpet. Jätkuvalt vajavad keeletuge ka eesti keelest erineva emakeelega kõrgharidustaseme õppurid. Lisaks eesti keele õppele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata võõrkeelte õppele. Asjakohase koolituse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Sekkumiste tulemusena arendatakse välja toimiv praktikasüsteem ning kasvavad õppurite praktilised oskused. Tänu haridustasemete ülese ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemsele rakendamisele on koolilõpetajad ettevõtlikumad ja nende üldoskused (sh eesti keele ja võõrkeele oskus) ja nende sobivus tööturul on paranenud. Seiresüsteemi loomisega kohandatakse koolituspakkumist ja õppekavasid selliselt, et õpe neis vastaks tööturu vajadustele. Tõuseb kutsehariduse kvaliteet ja maine noorte hulgas ja ühiskonnas. Kutse- ja kõrghariduse parem kvaliteet võimaldab vähendada erialase kvalifikatsioonita inimeste arvu. Tabel 8. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaj Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärtus Aruan D a väljun vää ja aasta (2023) dluse 31 IMD konkurentsivoime edetabel. 42  Piirkon puhul dnäita rtu sihtv M N K Andm saged nakateg kasut ja, s äärtu eallik us ooria atav mille se as mõõt alusel mõõt ühik eesmä ühik rke püstit atakse Õpipoisiõ Vähem- Osalej Ei 50 % 2013 75 EHIS Kord ppes arenenu a kohald %32 % aastas osalenute d u st edukalt lõpetanut e määr Program Vähem- Õppe Ei 85 % 2013 - - 90 Toetu Kord mis arenenu asutu kohald %33 % se aastas osalenud d s u saaja õppeasut aruan uste ded osakaal, kes on ettevõtlu smooduli kasutusel e võtnud 2.1.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Umbes 1/3 Eesti tööealistest inimesest ei oma terviklikku kutse- või erialast kvalifikatsiooni, st nad ei ole põhi- või üldkeskhariduse lõpetamise järel asunud omandama ei kutse- ega kõrgharidust või on need õpingud katkestanud. Madala haridustasemega (ISCED 1 või 2) täiskasvanud on väga ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemine aastani 2012 pidevalt (2012. a-12,9, 2011. a- 12%) tõusnud, kuid põhihariduse ja madalama haridustasemega inimeste elukestvas õppes osalemise määr oli 2012.a seisuga vaid 4,2%. Kuigi kõrgharidusega täiskasvanud on elukestvas õppes esirinnas, osales 2012. a ka nendest vaid iga viies (20,6%). 2013.a osalemine hoopis langes võrreldes 2012. aastaga. Eesmärk jõuda 2020.a Eestis 20-protsendilise elukestvas õppes osalemise näitajani nõuab pingutust. Oskuste elutsükli lühenemine ning formaalharidusõpingute lõpetamise järel vanuse tõustes kiiresti langema hakkavad oskused34 rõhutavad elukestva õppe tähtsust veelgi. PIAACis35 uuritud oskustest on Eestis kõige problemaatilisemaks tehnoloogiarohkes olukorras probleemilahendusoskuste tase, mis on kõrgeim 20-24-aastaste hulgas, aga hakkab seejärel järsult langema. Problemaatiline on arvutikasutuse oskus laiemalt - PIAAC uuringu kohaselt ei 32 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 33 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 34 PIAAC uuring. 35 Programme for the International Assessment of Adult Competencies 43 julge või ei oska üle poole üle 50-aastastest arvutit keerukamate asjade tegemisel kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%. Oodatava tulemusena tõuseb tasemeõppe või täienduskoolituse tulemusel täiskasvanud elanikkonna kvalifikatsioon ning elukestvas õppes osalemine toetab töötajate paindlikku liikumist tööjõuturul. Parenenud on nende elukestva õppe võtmepädevused. Samuti suureneb koolituses osalemist toetavate tegevuste abil inimeste teadlikkus tööturust, õppimisvõimalustest ja võime tööturul toime tulla. Osalemine PIAAC kordusuuringus 2018-2023.a võimaldab hinnata viimasel kümnendil tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning kavandada tulevikusuundi. Tabel 9. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonna Näit Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtväär Andm Arua D kategoori aja väljun äärt sihtvä aast tus eallika ndlus a puh dnäitaj us ärtus a (2023) s e ul a, mille e M N K saged kasu alusel mõõt us tata eesmär ühik v ke mõõ püstita tühi takse k ESF Vähem Osal Ei 35% % 2013 2 Toetus Kord tugimeetm arenenud eja kohald 36 8 e saaja aastas est u % toetatavate täiskasvan ud õppurite õpingute katkestami se määr mittestatsi onaarses tasemeõpp es Täiskasvan Vähem Osal Ei 75% % 2011 - - 8 Toetus Kord ute arenenud eja kohald 37 - 0 e saaja aastas täiendusko u 2012 % olitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsi ooni- või kompetent 36 Algvaartus naitab keskmist katkestamise maara mittestatsionaarses oppes (taiskasvanute gumnaasiumides) 2012/13 oppeaastal. 37 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest ning rahvusvahelisest kogemusest. 44  situnnistus e 2.1.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õppe paremaks seostamiseks tööturu vajadustega käivitatakse süsteemne tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille raames luuakse platvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates (see oleks abiks ka ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel) ning tagatakse kutsealapõhiselt õppe, sh elukestva õppe, planeerimine ning juhtimine. Uuendusliku õppevormina laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist ning toetatakse praktikakorralduse parendamist nii kõrg- kui ka kutseharidussüsteemis, mille tulemusena antakse koolilõpetajatele vajalik kvalifikatsioon ja oskused tööturule sisenemiseks ja seal edukaks toimetulekuks. Loodavad praktika infosüsteemid peavad parandama tagasisidestamist ning toetama õppekavade paremat vastavust töökohal nõutavaga. Panustatakse kutsehariduse kvaliteedi hindamisse ja kindlustamisse, ettevõtlikkuse arendamisse ja ettevõtlusõppe laiemasse kasutuselevõttu erinevatel haridustasemetel ning kutseõppes eestikeelsele õppele ülemineku toetamisse. Tegevustena on eesmärgi saavutamise toetamiseks lisaks kavas õpetajate täiendkoolitused, uute metoodikate väljatöötamine, ettevõtjate kaasamine ettevõtlusõppesse jne. Oskuste elutsükli lühenemise, kiiresti vananevate oskuste ja erialase hariduseta inimeste olukorra leevendamiseks nähakse ette madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomist tasemekoolitusse põhi- ja keskhariduse tasemele ning täiskasvanutele mitte- formaalse õppe kättesaadavuse laiendamist. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama ning toetatakse nende õppes püsimist. Oluline on tõsta õppes osalemist nende sihtgruppide hulgas, kes seni elukestvast õppest eemale jäänud ning nende hulgas, kelle oskused on madalamad. Kvaliteetse ja asjakohase täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu nähakse ette nii erialaste oskuste tõstmist kui ka elukestva õppe võtmepädevuste arendamist (eelkõige IKT, keelteoskused, sotsiaalsed oskused, algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamine ning õppimisoskus). Võimaldatakse tuge täiskasvanu õpi- ja karjääritee kujundamiseks (sh VÕTA nõustamine kvalifikatsiooni omandamiseks), suurendatakse digitaalset kirjaoskust ja parandatakse keelteoskust. Lisaks täiskasvanute oskuste arendamisele on kavas oskuste mõõtmine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames, mis toimub 2018–23 (andmekogumine 2020-22). Kavas on mõõta funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust, uudsena ka sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. PIAAC on Eestis ainus uuring, mis reaalselt täiskasvanute oskusi mõõdab. Lisaks oskuste taseme mõõtmisele hinnatakse PIAACis ka oskuste kasutamist ja kasulikkust, mis on kiireid tehnoloogilisi ja laiemalt tööturul toimuvaid muutusi arvestades eriti vajalik info. PIAACi esimeses tsüklis koguti Eestis ca 1500 inimese andmed prooviküsitluses ning 7600 inimese andmed põhiuuringus, sarnases mahus toimub andmekogumine ka sellel korral. PIAACis osaleb kavandatult üle 30 riigi, sh enamus EL liikmesriike, mis muudab kogutava andmestiku eriti väärtuslikuks, PIAACil baseeruvad ka paljud rahvusvahelised võrdlusindikaatorid. PIAACi esimese tsükli tulemused andsid olulise sisendi 45 poliitikakujundamiseks, mõjutades nt nii infoühiskonna arengukava kui elukestva õppe strateegia sihtide seadmist. Töötuse ennetamiseks ja inimeste pikema tööelu toetamiseks plaanitakse laiendada Töötukassa pakutavat karjäärinõustamisteenust töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele. Teenus on vajalik eelkõige madalate oskustega inimestele. See võimaldab inimestel hinnata oma seniseid kogemusi ja teadmisi ning leida uusi väljundeid (näiteks kõrgem kvalifikatsioon) hariduses ja tööturul. Teenuse disainimise aluseks võetakse eesmärk, et see suurendab nii meeste kui ka naiste mittestereotüüpseid karjäärivalikuid ja ümberõppe võimalusi, mille kaudu suurenevad nende võimalused tööturu nõudlusele vastavate uute väljundite leidmiseks. Samuti soodustatakse nii töökohtade vahelist liikumist. Paraneb inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu, suureneb liikumine töökohalt järgmisele töökohale ning vähenevad töökohtadevahelised töötuse perioodid. Peamisteks sihtgruppideks on eelkõige erialase hariduseta täiskasvanud, madala või aegunud kvalifikatsiooniga tööealine elanikkond, täiskasvanud, kellele on vajalik anda juurde spetsiifilisi oskusi, et suurendada nende tööst tulenevat lisandväärtust, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid, praktikajuhendajad, koolitusasutused. 2.1.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kirjeldatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundadesse „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis on suunatud õppe kvaliteedi parandamisele ja sihtgrupi kvalifikatsiooni ning tööhõivevõime tõstmisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.1.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 10. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakat Sihtväärtus (2023) Andmeal Aruan D d egooria likas dluse 46  M N K sagedu s Loodud ja Valdkonna ESF Vähem - - Koordinatsio Rakendus Kord tegutsevate nõukogu arenenud onikogu ja üksus aastas kogude vähemalt 20 (valdkonna tegutsevat nõukogud ja kutsetegevus koordinatsioo e nikogu)38 arv valdkonnanõ ukogu Õpipoisiõppes Osaleja ESF Vähem - - 7200 Rakendus Kord osalenute arv arenenud üksus aastas Õppeasutuste Õppeasutu ESF Vähem - - - Rakendus Kord arv, kes ste arv arenenud üksus aastas osalevad ettevõtlusprog rammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoo dul Praktikajuhen Osaleja ESF Vähem - - 5350 Rakendus Kord damise arenenud üksus aastas koolitustel osalenud juhendajate arv Kutseõppeasut Akrediteer ESF Vähem- - - 270 Rakendus Kord uste ja imiskord arenenud üksus aastas kutseõpet andvate rakenduskõrg koolide õppekavarüh made akrediteerimis kordade (hindamisühik ute) arv Täienduskoolit Osaleja ESF Vähem- - - 78 000 Rakendus Kord usel, sh arenenud üksus aastas digitaalse kirjaoskuse koolitusel 38 Koordinatsioonikogu moodustab haridus- ja teadusminister ning sellesse kuuluvad toojou oskuste arendamise ja konkurentsivoime edendamise ning elukestva oppe korraldamise vastutavate institutsioonide esindajad. Koordinatsioonikogu ulesanne on koguda ning analuusida informatsiooni tooturu olukorra ja vajaduste kohta inimeste oskuste arendamise vaatenurgast. Informatsiooni alusel teeb koordinatsioonikogu ettepanekuid koolituste sisu ja oskuste vajaduse kohta ning teavitab ning noustab sellel teemal koiki huvitatud osapooli. Uks kord aastas esitab oma koordinatsioonikogu oma ettepanekud VV–le. Koordinatsioonikogu tugineb oma toos valdkondlike ekspertkogude too tulemustele. Valdkondlikud ekspertkogud moodustab kutseasutus, kuid koordinatsioonikogu maarab kindlaks nende tegevuse valdkonna ja moodustamise pohimotted. Seega otsustab koordinatsioonikogu, millises valdkonnas ning milliste kusimustega tegelemiseks on ekspertkogu parajasti vaja. 47  osalenud täiskasvanute arv PIAAC uuringu Raportite ESF Vähem- - - 1 Rakendus Kord riiklik raport39 arv arenenud üksus aastas Eesti Ametikoht ESF Vähem- - - 20 Rakendus Kord Töötukassasse arenenud üksus aastas on loodud karjäärinõusta ja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivset ele inimestele karjäärinõusta mise teenuse osutamiseks Töötavatele ja Nõustamis ESF Vähem 108 000 Rakendus Kord mitteaktiivset kord arenenud üksus aastas ele inimestele on osutatud karjäärinõusta mist 2.1.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Tegevused, mis on suunatud kaasaegse õppevara ning IKT vahendite arendamisele ja juurutamisele õppetöös, panustavavad teise temaatilisse eesmärki „Info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine“, kuna suureneb üldine ligipääs e-õppevarale, mis toetab senisest efektiivsemalt oluliste pädevuste arendamist. Teiste temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on seosed kaudsemad ja väljenduvad peamiselt inimkapitali arendamises ja teadlikkuse suurendamises. Eelkõige läbi kvalifikatsioonita ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise ja õppe seostamise tööturu vajadustega suurendatakse nende võimalusi tööturul paremini toime tulla ja hõives püsida. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks ja majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. 39 Koos raportiga valmib ka rahvusvaheliselt kasutatav PIAAC andmebaas. 48  2.1.9. Tulemusraamistik Tabel 11. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ESF Vähem 90 - - 226 Sertif Lõppees a arenenu 023 988 itsee märk d 859 484 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Finantsnäitaj Euro ERF Vähem 40 41 - - 332 Sertif Lõppees a arenenu 6 516 529 itsee märk d 838 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Individuaals Nõusta ESF Vähem 118 - - 197 Rake a eid mis- arenenu 550 430 ndus õppenõusta juhtu- d üksu mise ja mite s karjääriteen arv useid saanud laste, õppurite ning noorte arv Väljundnäitaj Koolitustel Inimen ESF Vähemar 19 - - 28 Rake a osalenud e enenud 800 000 ndus õpetajate, üksu haridusasut s uste juhtide ja noorsootööt ajate arv Väljundnäitaj Kaasajastatu m2 ERF Vähem 25 - - 160 Rake a d pind arenenu 200 000 ndus d üksu s Väljundnäitaj Õpipoisiõpp Osaleja ESF Vähem 4 200 - - 7 Rake a es osalenute arenenu 200 ndus arv d üksu s Väljundnäitaj Täiendusko Osaleja ESF Vähemar 50 - - 78 Rake a olitusel, sh enenud 000 000 ndus 49  Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta digitaalse üksu kirjaoskuse s koolitusel osalenud täiskasvanut e arv Väljundnäitaj Eesti Ametik ESF Vähemar 20 - - 20 Rake a Töötukassas oht enenud ndus se on loodud üksu karjäärinõus s taja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivs etele inimestele karjäärinõus tamise teenuse osutamiseks 2.1.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 12. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 51 282 650 362 01 282 650 362 07 282 650 362 07 282 650 362 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 50  115 104 239 872 01 192 940 211 01 48 410 821 07 192 940 211 02 7 740 135 117 88 700 339 02 34 684 392 03 8 459 317 03 39 576 334 05 55 540 603 07 70 268 664 06 35 807 164 07 35 807 164 08 49 585 828 2.1.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 2.2.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ja riigipõhistest soovitustest40, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste, jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ERFi investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele (deinsitutsionaliseerimisele). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani, kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega 40 2. Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 51 inimesed tulevad toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate, kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused erinevateks töö- ja tegevusvõimalusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks, eriarstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste tugevdamisse (sh alkoholi tarbimise ennetus ja ravi), tagades teenuste ja taristu investeeringute täiendavuse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. 2.2.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki) näitab, et naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsendipunktini.41 Väikelapse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3- aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides.42 Hoiukohtade probleem on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid (nt tugiisik, transport). Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele. 41 Statistikaamet, Eesti toojou-uuringu (Labour Force Survey) andmed. 42 Ainsaar, M., Soo, K. (2012). Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2011. Tartu Ulikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Sotsiaalministeerium. 52 Tabel 13. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtvää Andme Aru D onna puhul väljundn äärt sihtvä aast rtus allikas andl kate kasutatav äitaja, us ärtuse a (2023) use goor mõõtühik mille mõõtü M N K sage ia alusel hik dus eesmärke püstitata kse Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 4 Sotsiaal Kor kes 6 m 4 ministe d kuud aren erium aast pärast enud as lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenu se saamise algust on tööturul43 2.2.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused. Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878 süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised44. Asenduskodudest astus 2011. aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29. Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel. Toimetulekuraskustega inimeste tööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma. Eestis on 15-64-aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule 43 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme maaratlemisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks-uhele vorreldav ESF 2014-2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega koige sarnasemad. 44 Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanenute sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 53 sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene. Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule. Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute arv. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisiku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist). Tabel 14. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algvää Alg- Baas Sihtväärt And Arua D onna puhul väljundn rtus ja aasta us (2023) meal ndlu kateg kasutat äitaja, sihtv M N K likas se ooria av mille äärt sage mõõtüh alusel use dus ik eesmärke mõõt püstitata ühik kse Osalejad45, Vähe Osaleja Ei kohaldu 29 % 2013 - - 30 Sotsi Kord kes 6 kuud m aalmi aasta pärast arene niste s hoolekand nud eriu eteenuse m saamise algust on tööturul 45 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorudest rahastust saanud projektide ja programmi "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" tegevuste andmed. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks- uhele vorreldavad ESF 2014-2020 perioodi tegevustega, kuid on nendega koige sarnasemad. ESF 2014-2020 perioodi sihttaseme maaratlemisel on arvestatud meetme sisu ja sihtruhma suurust (sh sihtruhma keerukust). Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 54  Osalejate Vähe Osaleja 546 % 2013 15 Sotsi Kord suhtarv, m 47 aalmi aasta kes said arene niste s aasta nud eriu jooksul m ESFist toetatud hoolekand eteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevari ngsele institutsio naalsele teenusele suundumi st Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 47 % 2008 75 Justii Kord kes 1 kuu m tsmin aasta pärast arene isteer s vanglast nud ium vabanenute le suunatud tugiteenuse saamist on tööturul 2.2.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas48. Tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), ELis 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes ELi keskmisega kõrge – tööealiste meeste 46 2016. aastaks tapsustatakse baastasemes toodud naitajaid vastavalt sihttaseme mootmiseks planeeritud metoodikale. Voetakse aluseks ressursside avanemisele jargnenud olukord. 47 Sihttaseme kujunemisel on voetud arvesse ESF teenuste potentsiaalsete saajate arv (10100 isikut) ning isikute osakaal neist, kelle toimetulek tanu ESF teenuste saamisele paranes voi kelle puhul valditi oopaevaringsele teenusele suundumist. Prognoositakse, et umbes 15% ESF teenuseid saanud isikutest (1500 isikul) voiks 2023. aastaks toimetulek paraneda. 48 Reinap,M 2010 „Olulisemate kaitumislike terviseriskide majanduslik koormus“ 55 ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (ELi keskmine 5,4% ja 1,5%)49. Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust50. Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise51. Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste kättesaadavamaks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude vähenemise.52 Tabel 15. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algv Alg- Baas Sihtväär Andm Ar D nnaka puhul väljund äärt ja aasta tus eallik ua tegoor kasutat näitaja, us sihtv (2023) as ndl ia av mille äärt M N K use mõõtüh alusel use sag ik eesmär mõõt ed ke ühik us püstitat akse Osalejad, kelle Vähem Osaleja Ei 10 % 2016 - - Tervis Kor hulgas on arenen kohaldu 2 e d alkoholi ud 0 Areng aas liigtarvitamise u tas riskitase53 Institu vähenenud 6 ut kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust54 49 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 50 Pertel jt, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia. 51 Alkoholipoliitika roheline raamat 2012. 52 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 53 Koikide teenust saavate isikute puhul hinnatakse alkoholi tarvitamise riskitaset AUDIT-skriiningtestiga. AUDIT skoor ≥8 naitab korgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Isikutele AUDIT skooriga ≥8 osutatakse isiku nousolekul alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenust; 6 kuud parast alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenuse osutamise algust on teenust saanud inimestel vahenenud alkoholi tarvitamise riskitaset naitav AUDIT skoor. 54 Kuna vorreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtruhmadele osutatud), siis alg- ja sihttasemed tapsustatakse hiljemalt 31.11.2016. Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 56  2.2.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös Siseministeeriumi ERFi meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse KOVide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt pakutakse omavalitsustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende võimekust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel. Sellega aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste (näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevaringse institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse. Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERFi toel). Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis. Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOVide sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt 57 pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning järelhooldust. Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada 0-3-aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule. Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele. Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele, lisaks tõhustatakse teenuse järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust, mis vähendab nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus, sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele. Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul. Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele, kus puututakse kokku alkoholi liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi tugevdamine (ERFi tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist. Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine, alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski. 2.2.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad 58 koostöömudelid ning määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks). Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande- või tervishoiuteenuste pakkumisel. Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“, „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 16. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmeall Aruan D k akategoo (2023) ikas dluse ria M N K saged us Hoolekande teenuste Teenuse ESF Vähem - - 10 Rakendus Kord saajate arv saaja arenenud 100 üksus aastas Vanglast vabanejale Teenuse ESF Vähem - - 1500 Rakendus Kord suunatud tugiteenuste saaja arenenud üksus aastas saajate arv Hooldajate arv, kes on Teenuse ESF Vähem - - 3200 Rakendus Kord saanud vähemalt ühte saaja arenenud üksus aastas puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Uute lapsehoiukohtade arv Hoiukoh ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord t arenenud üksus aastas Perepõhiste Pakkuja ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord asendushoolduse vormide arenenud üksus aastas pakkujate arv Alkoholi tarvitamise Teenuse ESF Vähem - - 20 Rakendus Kord vähendamisele suunatud saaja arenenud 453 üksus aastas teenuseid saanud inimeste arv 59 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.2.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide arstlikel erialadel55. Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk56 ja üha enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna- ja keskhaiglad koostöös pädevuskeskustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna- ja keskhaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus. Tabel 17. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkonn Algv Baas Sihtvää Andme Aruan D akategoo äärt aasta rtus allikas dluse ria us (2023) sagedu s 55 Riigikontrolli audit haiglavorgu jatkusuutlikkusest, 2010. 56 Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poolt labiviidav uuring. 60  Vastuvõttude arv Vastuvõtt Vähem 3296 2012 3700 Tervise Kord esmatasandi 1000 arenenud Arengu aastas tervisekeskustes 1000 elaniku Institu inimese kohta kohta ut Üld- ja kohalike % Vähem 8,3 2014 80 Sotsiaa Kord haiglate osakaal, kus arenenud lminist aastas piirkondlik eerium haigla/pädevuskeskus on omandanud osaluse/otsustusõigus e Ida-Viru keskhaigla % Vähem 45% 2017 48% Eesti Kord ambulatoorsete arenenud Haigek aastas vastuvõttude osakaal assa maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 2.2.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest, kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed, madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused, ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida. Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades, kus on tagatud erinevate teenuste kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000 vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist. 61 Tabel 18. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algvää Baas- Sihtv Andm Aruandl D ühik akategoo rtus aasta äärtu eallik use ria s as sagedus (202 3) Iseseisvat toimetulekut - Vähem- 1,1 2013 3,6 Sotsia Kord toetavate teenuste ja arenenud almini aastas ööpäevaringsete steeri institutsionaalsete um hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes 2.2.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi, operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus, voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investeeringud on tulemuslikud. Eelarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi, ämmaemanda, vaimse tervise õe, koduõe, sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil, ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka regionaalarengu 62 suundumusi. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT-lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik) taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis-konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid meditsiinipersonali põhi- ja jätkukoolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada. Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate, kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. Elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida- Viru Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides. Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust. Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali olemasolu. Rakendatavad meetmed on järgmised: 1. Koolitusmahtude suurendamine, arvestades migratsioonitrende. 63  2. „Tagasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse mittekuuluvaid, arste ja õdesid. 3. Lähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele. 4. Vajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele vastava süsteemi kaudu. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF-ist alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste töövõime parendamise kaudu. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuetega inimeste kodusid nende vajadustele vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul, toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust. Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele (deinstitutsionaliseerimisele). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja –teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. Kinnitatud on hoolekande arengusuundi kajastav arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid (the Guidelines of the European Expert Group on Transfer towards community-based care) asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele liikumiseks Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas Erihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020 planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse, mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis 64 aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine), piloteeritakse suurema toetusega igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale). Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. Tegevused on hästi käivitunud ja peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud Erihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondades. Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et tagada neile sobivaim teenus. Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks, vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul. Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse suuna eesmärgi 2 „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud“ raames ESF-ist toetatavate tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi, päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus. 2.2.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda 65 „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel. Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta). Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte, mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat koostööd. Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse ümberkorraldamise vajadus. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 19. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmea Aruan D akategoo (2023) llikas dluse ria M N K saged us Pädevuskeskustena töötavate Raviüksus ERF Vähem - - 12 Rakendu Kord piirkondlike haiglate arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud esmatasandi Esmatasa ERF Vähem - - 50 Rakendu Kord tervisekeskuste arv ndi arenenud süksus aastas tervisekes kus Paremate % ERF Vähem - - 100 Sotsiaal Kord tervishoiuteenustega arenenud ministee aastas hõlmatud elanikud rium Loodud kvaliteetsete Teenusek ERF Vähem - - 1700 Rakendu Kord teenuskohtade arv oht arenenud süksus aastas 66  Puuetega inimeste arv, kellele Inimene ERF Vähem - - 2000 Rakendu Kord on tagatud sobivad eluruumid arenenud süksus aastas Esmatasandi tervishoiuga Üldhaigla ERF Vähem - - 1 Rakendu Kord võrgustunud kaasajastatud arenenud süksus aastas üldhaiglate arv Pädevuskeskusega Raviüksus ERF Vähem - - 11 Rakendu Kord võrgustunud keskhaigla arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. 2.2.6. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt vajab Eesti vahemikus 2011– 2019 kokku 27 400 töötavat spetsialisti ehk keskmiselt 3400 spetsialisti aastas, kelle leidmine Eesti tööturult muutub igal järgneval aastal rahvastiku vananemise, madala sündivuse ning väljarände protsesside tõttu järjest keerulisemaks. Samas on Eesti Statistikaameti andmetel töötusemäär ja pikaajaliste töötute tase välispäritolu püsielanike hulgas ligikaudu 1,5–2 korda kõrgem kui põlisrahvuse esindajate seas. Välispäritolu taustaga püsielanikest peab end ühiskonnas lõimunuks aga orienteeruvalt 32% ehk 128 960. Enamik vähelõimunutest on vene suhtluskeelega ning tööealised isikud – 69%. Uussisserändajate puhul on oluliseks teguriks edaspidisele ühiskonnas osalemisele nende esialgne sisserändejärgne kohanemine, mida takistavate teguritena on toodud info-, kontaktide-, teadmiste- ja teenuste puudumist ning ühiskonnas kohanemist soodustavate väärtushoiakute nõrkust. Vähelõimunud püsielanike suurimateks takistuseks lõimumisel ja ühiskondlikul aktiivsusel on vähene keeleoskus, lõimumist mittetoetavad väärtushoiakud ühiskonnas, vähesed sotsiaalsed kontaktid ja vähene teadlikkus eri teenustest ning nende vähene paindlikkus. Sekkumise tulemusena omandavad teenused läbinud uussisserändajad ühiskonnas toimimiseks vajalikud praktilised teadmised ja kontaktid, sh info erinevate pakutavate teenuste kohta. Vähelõimunud püsielanikud on omandanud paremad teadmised ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh keele-, kodaniku- ja kultuuripädevused ning informatsiooni, mis võimaldab senisest aktiivsemalt tööturul osaleda. Võimestatud on uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanikega kokku puutuvad organisatsioonid ning vajadusel välja arendatud uued teenused kohanemise ja lõimumise toetamiseks ning teenuste ja informatsiooni efektiivseks pakkumiseks. 67 Tabel 20. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Algv Alg- Baas Sihtväärt And Aruan D onna ja väljund äärt ja aast us (2023) meal dluse kate puhu näitaja, us sihtv a M N K likas saged goori l mille äärt us a kasu alusel use tatav eesmär mõõt mõõt ke ühik ühik püstitat akse Kohanemis- ja Vähe Progr Ei 6172 num 2013 - - 128 Seire Kord lõimumisprogr m ammi kohaldu ber 40 aastas ammi läbinute arene läbin arv, kelle Eesti nud u keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud 2.2.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas NEET noori oli 15-29 vanusegrupis 2012. aastal 15,3%. Noortest meestest on rohkem kui aasta töötud 42% ja naistest 25%. Töökogemus puudub 25% noortest meestest ja 42% noortest naistest. 9,9% noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks on hoolduskoormus. Madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte arv on endiselt kõrge. 2012. aastal ei jätkanud õpinguid põhihariduse või madalama haridusega noortest meestest 13,4% ja 7,5% naistest. Kogemusteta ja kvalifikatsioonita noored on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad sealt eemale jääda aastateks. 2011. aastal elas suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes57. Kuigi olukord on paranenud, avaldavad laste ja noorte arenguvõimalustele (sh tervisele) negatiivset mõju majanduslik seisund ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalse teadlikkuse, aktiivsuse ja eakaaslaste puudumine või vähesus piirkonnas ja piiratumad arenguvõimaluste valikud suurendavad tõrjutusriski, mis võib väljenduda riskikäitumises ja madalas konkurentsivõimes. Noorsootööga saab vähendada vaesuse ja teiste ebavõrdsete olude mõju ning ennetada tõrjutusriski. Vastavate riski- ja sihtrühmadeni jõudmine järjepideva noorsootöö ning varajase probleemide märkamisega mõjutab otseselt noorte hoiakuid ja käitumist, tõstab nende sotsiaalsuseid oskusi ning vähendab korrarikkumiste toimepanemise ja ohvriks sattumise tõenäosust. Sageli on tegemist mitmekülgset abi vajavate multiprobleemsete noorte ja peredega, kellega eri ametkondade kokkupuuted ja pakutavad teenused ei ole omavahel koordineeritud. Noorte 57 Statistikaamet 2013, Laste Heaolu. 68 probleemide paremaks mõistmiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on oluline ametkondade koostöö ja ühine andme- ja teabevahetus. Sekkumiste tulemusena omandavad noored mitteformaalse õppe ja teavitustegevuste kaudu tööle sisenemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Suureneb tõrjutusriskis noorte sotsiaalne kaasatus ning NEET noored asuvad uuesti õppima või jõuavad tööturule. Tabel 21. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Alg Alg- Baasa Sihtväärtu And Aru D onna ja väljund vää ja asta s (2023) meal andl kateg puhu näitaja, rtu sihtv likas use ooria l mille s äärt sage kasu alusel use dus tatav eesmär mõõt M N K mõõt ke ühik ühik püstitat akse Osakaal Vähe Osale Ei 86 % 2013 - - 89 Seire Kord noortemeetmest m ja kohaldu aast kasusaajatest, kes arene as on sihtgrupile nud suunatud tegevused läbinud Tugimeetmetes Vähe Osale Ei 36 % 2013 - - 50 Seire Kord osalenud NEET m ja kohaldu aast noorte (vanuses arene as 15-26) osakaal, nud kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.2.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Uussisserändajate kohanemist toetava süsteemi loomiseks ning nende rahulolu tõstmiseks kohanemist soodustavate tugiteenustega, tehakse uussisserändajatele kättesaadavaks kohanemist soodustav inforessurss, pakutakse kohanemiskoolitusi ja keeleõpet ning võimestatakse sihtrühmaga seotud sidusgruppe (-võrgustikke) ja toetatakse erinevate koostööplatvormide teket. Info pakkumine aitab uussisserändajaid ning vähelõimunud püsielanikke (sihtgrupp) võimestada ühiskonnaelus toimimisel, tagades eluoluga seotud praktilise info kättesaadavuse (sh uussisserändajatele enne riiki saabumist, võimaldades nii kiire sisseelamise igapäevaellu). Samuti aitab tööturuga seotud informatsiooni vahendamine sihtgrupil vajaduse korral paremini endale sobiv töökoht leida ning tööturul toimuvaga paremini kursis olla, mis suurendab ka tööturule sisenemise võimalust. 69 Oluliseks takistuseks sihtrühma kohanemisel ja lõimumisel on keeleoskuse puudumine. Uussisserändajate kohanemisprogrammis ja lõimumisprogrammis pakutakse keeleõpet. Keeleoskust suurendatakse ka mitteformaalse keele praktiseerimisele suunatud tegevustega. Keeleõppe võimaluste pakkumine aitab nii uussisserändajatel kui ka vähelõimunud püsielanikel igapäevases elus paremini hakkama saada ning tagab neile paremad eeldused tööturul osalemisel või sellele sisenemiseks. Eristatakse nii tasemeõpet kui ka kümblustüüpi tegevusi. Uussisserändajatele pakutakse kohanemiskoolitusi. Praktilisele ühiskonnas hakkamasaamisele suunatud koolitus võimaldab uussisserändajatel omandada esmased teadmised riigist ja pädevused igapäevaseks toimimiseks Eestis. Kohanemisprogrammi elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja programmi kuuluvad kohanemiskoolitused, sh esmane keelekoolitus ning vastavad juhend- ja infomaterjalid, teadmiste testid jne. Kohanemiskoolitustega antakse eelkõige kohanemist toetavat infot Eestisse esimest korda saabunud või rännet alustavatele uussisserändajatele. Vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamiseks pakutakse lõimumiskoolitusi. Lõimumiskoolituse elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja koolitused, nende juhendmaterjalid ning kujundatakse koolitused vastavalt sihtrühma vajadustele paindlikumaks. Lõimumisprogrammi käigus tõstetakse Eestis elavate uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanike keelelisi pädevusi, sotsiaalseid oskuseid ja praktilisi kontakte, kujundatakse kodanikustaatuse omandamiseks vajalikud pädevused ning kultuurilised ja sotsiaalsed pädevused ühiskonnas aktiivselt toimimiseks. Lõimumisprogramm panustab kaudselt meetme eesmärkide saavutamisse ka ühise kommunikatsioonivälja tugevdamise kaudu, mis sisaldab kõikidele ühiskonnarühmadele ühiseid ning vastastikkusele positiivsele dialoogile suunatud väärtusi, kasvatades seeläbi ühiskonna avatust, tagades võimalused tööturule pääsemiseks ja seal edasijõudmisel. Lõimumise ja kohanemise tugisüsteemi käivitamiseks ja tugivõrgustike tekke soodustamiseks tellitakse alusuuringud, kaardistatakse arendusvajadusega teenused, sidusgrupid ja olemasolevate teenusepakkujate võimekus ning toetatakse konkreetsete teenuste arendamist uussisserändajate vajadustest lähtuvalt. Lõimumis- ja kohanemisprogrammi tugistruktuuride ja - teenuste väljaarendamise ning loomisega kasvatatakse riigi, kohaliku omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide võimekust pakkuda või vahendada meetme sihtgruppidele neile vajalikke teenuseid ja informatsiooni, samuti tugevdades koostööd avaliku, kolmanda ja erasektori, kõrgharidust pakkuvate ja teadusasutuste vahel, kes uussisserändajatega kokku puutuvad. Teenusepakkujate võimekuse suurendamine tagab pakutavate (tugi-) teenuste olemasolu ja kvaliteedi. Tagamaks eri kultuuridest inimestele võrdsemaid võimalusi tööturumobiilsuseks, tegeletakse ka hoiakute kujundamisega. Ühiskonnas laiema sidususe ja tolerantsi suurenemiseks toetatakse meedia- ja teavitustegevuste läbiviimist nii uussisserändajate, vähelõimunute kui põhielanikkonna seas ning eri isikute ja eri organisatsioonide, sh avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide omavahelise koostöötegevuse suurendamisele suunatud tegevusi. Meedia- ja koostöötegevused toetavad formaalharidussüsteemis läbiviidavat väärtuskasvatust võrdse kohtlemise, euroopalike demokraatlike väärtuste ja ühise riigiidentiteedi kinnistamise kaudu. Vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevused aitavad neil aktiviseeruda ning jõuda aktiivsete tööturumeetmeteni, elukestvasse õppesse või muude toetavate teenuste juurde. Seetõttu on tegevused oluliseks eelduseks, et sihtgrupp jõuaks 8 temaatilise eesmärgi raames ning siseriiklikult töötukassa vahenditest pakutavate tööturuteenusteni ning 10 temaatilise eesmärgi raames pakutava täiendõppeni. Uussisserändajate kohanemine ühiskonnas on üks eeldusi kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks, toetades seeläbi ka temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 ELi vahendite kasutamise eesmärke. 70 Tegevusi töötatakse välja ja rakendatakse koostöös Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevustega, vältimaks kattuvusi plaanitavates tegevustes ning saavutamaks parem kooskõla tegevuste rakendamisel. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse parendamiseks rakendatakse nii tõrjutust ennetavaid tegevusi 7-26aastastele noortele kui ka reageerivaid tegevusi juba raskustesse sattunud noortele. Ennetavate tegevustena suurendatakse õppivate noorte kokkupuudet tööeluga noorsootöö ja muude võrgustikutöö teenuste kaudu. Noortele luuakse võimalused omandada töötamiseks vajalikke oskuseid mitteformaalses keskkonnas, saada töökogemus ja rohkem teadmisi sujuvamaks liikumiseks tööturule. Käivitatakse sihtgrupipõhised tööelu tutvustamisprojektid, sh toetatakse tööelu tutvustavaid koolitusi, tööks vajalike sotsiaalsete pädevuste omandamist mitteformaalse õppe kaudu, tööringide loomist jms. Tööharjutuseks luuakse juhendatud vabatahtliku töö tegemise võimalusi noorsootöö asutustes ja ühingutes. Samuti toetatakse koostööd tööandjatega noorte oskuste ja kogemuste paremaks arvestamiseks. Lisaks pakutakse mobiilset nõustamist. Panustatakse ka noorte ettevõtlikkuse kasvu, toetades noorte (eelkõige vähemaktiivsete) omaalgatuse võimet erinevate uuenduslike lahenduste kaudu. Ebavõrdsete olude mõju vähendamiseks noorte arenguvõimalustele ja noorte tõrjutuse ennetamiseks tehakse vaesuse ja tõrjutuse riskis olevatele noortele kättesaavaks noorsootöö teenused ja toetatakse nende osalust tõenduspõhistes programmides, mis aitavad neil omandada ka eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Käivitatakse tugimeetmed NEET noorte tagasitoomiseks haridusse ja/või edukaks jõudmiseks tööturule. Keskendutakse NEET ja tõrjutusriskis noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumiste kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Toetatavate tegevuste kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest ning tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistamine, tugi nende takistuste eemaldamisel, sh vajalike teenusteni suunamine. Kõige raskemates oludes noortele pakutakse individuaalseid programme. NEET noorte vajadustest lähtuvate teenuste kavandamiseks toetatakse järjepidevat metoodika hindamist ja noorte olukorra seiret. Noorte riskikäitumise ennetamiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on kavas ennetusprogrammide katsetamine ja kohandamine, võrgustikutöö meetodil riskirühma isikute, sh alaealiste, ja perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning kohalikul tasandil tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna edendamine võrgustikutöö põhimõtete juurutamise abil. Eelnevate tegevuste toetamiseks tõstetakse noorsootöötajate, noortejuhtide ja huvikoolide spetsialistide pädevust tööks noortega (metoodika-põhised koolitused). Sekkumised on kavandatud, arvestades haridus-, noorte- ja töövaldkonna tegevuste saavutatavat koosmõju. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse tõstmiseks rakendatakse antud suunas kahte kolmest Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks. Kolmandat noortegarantii meedet „Minu esimene töökoht“ pakutakse koos teiste riskirühmadele suunatud uute tööturumeetmetega kolmandas prioriteetses suunas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad noorsootöö teenused ja tööturuteenused noortele. Samuti on oluline sekkumiste koosmõju karjääriteenuste pakkumisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega, mida rakendatakse esimeses prioriteetses suunas. 71  2.2.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd teenuste pakkumisel. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. määratletakse toetatavate noorsootöö teenuste väljaarendamiseks esmalt teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.2.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 22. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtus Andmealli Aruandl tegooria (2023) kas use M N K sagedus Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem - - 18 343 Rakendusü Kord kohanemiskool arenenud ksus aastas itustel osalejate arv 72  Uussisserändaj Teenus ESF Vähem 2558 Rakendusü Kord ate arenenud ksus aastas kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv Tugisüsteemi Inimene ESF Vähem - - 10 500 Rakendusü Kord kasutajate arv arenenud ksus aastas Koostöö- ja Inimene ESF Vähem - - 155 000 Rakendusü Kord kommunikatsi arenenud ksus aastas ooni tegevustes osalevate isikute arv Noorsootöö Inimene ESF Vähem - - 199 000 Rakendusü Kord teenustes arenenud ksus aastas osalejate koguarv Teenust Inimene ESF Vähem - - 15 000 Rakendusü Kord saanud NEET arenenud ksus aastas noorte arv (vanuses 15-26 a) Teenust Inimene ESF Vähem - - 360 Rakendusü Kord saanud arenenud ksus aastas riskinoorte arv (vanuses 15-26 a) Ennetusteenus Inimene ESF Vähem - - 4 300 Rakendusü Kord test arenenud ksus aastas kasusaajate arv 2.2.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi panustatakse ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärkidesse. Suuna tegevused omavad tugevamat seost ELi temaatiliste eesmärkidega 1-3. Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad, alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi 58 Rakenduskava kinnitamisel algselt seatud sihttase „100“ asendatakse sihttasemega „25“, et peegeldada metoodika muudatust, mille kohaselt algselt teenustena kasitletud teenuste tegevused kujundatakse umber strateegilise planeerimise pohimotteid jargivalt terviklikeks teenusteks. 73 inimeste tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)59. Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&A&I erasektori investeeringute suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3 kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisega, rakendades uussisserännanutele ning nende perekonnaliikmetele kohanemisprogramme ning toetades seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sellega aidatakse kaasa temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel Eestis. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega arvestatakse teenuste arendamise käigus. Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna tegevusi nendega seostada ei saa. 2.2.9. Tulemusraamistik Tabel 23. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkon Vahe- Lõppeesmär Andm Vajaduse liik D rakendamiseta korral d nakateg eesm k (2023) eallika korral pp mõõtühik ooria ärk s selgitus 2018. näitaja aasta M N K asjakohas ks use kohta Finants- Euro ERF Vähem 71 24 - - 296 Sertifit Lõpp- näitaja arenenu 2 592 540 seerim eesmärk d 863 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee 59 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 74  rimata kulusid Finants- Euro ESF Vähem - - 168 Sertifit Lõppeesm näitaja arenenu 54 83 814 seerim ärk d 0 752 271 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund- Hoolekande Teenusesa ESF Vähem 4620 - - 10 Raken näitaja teenuste saajate aja arenenu 100 dusüks arv d us Väljund- Hooldajate arv, Teenusesa ESF Vähem 2 400 - - 3 Raken näitaja kes on saanud aja arenenu 200 dusüks vähemalt ühte d us puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Väljund- Kaasajastatud Esmatasan ERF Vähem 11 - - 50 Raken näitaja esmatasandi di arenenu dusüks tervisekeskuste tervisekes d us arv kus Väljund- Loodud Teenuseko ERF Vähem 640 - - 1 Raken näitaja kvaliteetsete ht arenenu 700 dusüks teenuskohtade d us arv Väljund- Puuetega Inimene ERF Vähem 45 - - 2 Raken näitaja inimeste arv, arenenu 000 dusüks kellele on d us tagatud sobivad eluruumid Väljund- Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem 5 853 - - 183 Raken näitaja kohanemiskoolit arenenu 43 dusüks ustel osalejate d us arv Väljund- Noorsootöö Inimene ESF Vähem 130 - - 199 Raken näitaja teenustes arenenu 600 000 dusüks osalejate d us koguarv 2.2.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 24. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 75  053 147 573 01 204 654 01 95 878 159 07 204 654 197 743 743 055 57 081 546 02 49 313 991 03 49 313 991 07 10 148 602 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 109 105 769 01 07 07 06 127 572 209 141 465 141 465 141 465 733 112 35 696 642 851 851 851 08 13 893 118 2.2.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 2.3.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu. 2.3.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.3.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv kahekordistunud, tõustes 2013. a alguseks üle 98 000 inimese (üle 11% tööealisest elanikkonnast), kellest mehi oli 49,7% 76 ja naisi 50,3%. Töövõimetutest naistest ja meestest töötab vastavalt 47,3% ja 34,7%. Haridustasemelt on nende hulgas põhiharidusega mehi 14,1%, naisi 8,5%, keskharidusega mehi 58,3%, naisi 70,4%, kutseharidusega mehi 18,9% ja naisi 7,3% ning kõrgharidusega mehi 6,4% ja naisi 13,4%. Sotsiaalministeeriumi hinnangul oleks praeguse skeemi jätkudes 2020. a töövõimetuspensionäride arv ca 116 000 ja kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid 2020. aastaks ca 1,65 korda. Töövõimetuspensioni saajate suur osakaal on seotud püsiva töövõimetuse hindamise alustega, mis on meditsiinilise seisundi kesksed ega arvesta inimese tegelikku võimet tööd teha. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja luua uus ja terviklik töövõime hindamise ning toetamise süsteem ja pakkuda toetavaid teenuseid. Reformiga hakatakse töövõimetuse asemel hindama inimeste töövõimet ning tervisekahjustusega inimestele pakutakse hõives püsimist või töö leidmist toetatavaid teenuseid, misläbi tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest on seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Tööga seotud õnnetuste arv näitab tõusutrendi - 2013. aastal oli tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 673 (2009. a 495). Tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste registreeritud näitaja on viimastel aastatel suuremate muutusteta, samas jäävad mitmed tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigused registreerimata. Tööealise elanikkonna teadlikkus töötingimustest on madal. Sekkumistega panustatakse töötingimuste parandamisse ja tervislikus töökeskkonnas töötamisse ning teadliku käitumise kujundamisse, et ennetada töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tabel 25. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se Töötavad Vähe Osaleja Ei 90 % 2015 90 Sotsia Kord vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel 77  I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se teenuste saamist Mittetöötava Vähe Osaleja Ei 8 % 2015 26 Sotsia Kord d vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 2.3.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Majanduskriis mõjutas enim väiksema konkurentsivõimega tööturu sihtrühmi. Kriisieelse tasemega võrreldes on endiselt kõrge noorte (15-24 a) töötuse määr (20,9%)60. 2012 oli noortest töötuid 8900 meest ja 5700 naist, kellest 49% (4400 meest, 3200 naist) olid töötud olnud kauem kui kuus kuud. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2012. aastal puudus 61% noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 51%- l töötutel 15-24-aastastastel meestel ja 46%-l naistel puudus varasem töökogemus. Kõrge on ka pikaajaliste töötute osakaal töötute seas (55% töötutest meestest ja 53% töötutest naistest on pikaajalised töötud). Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat oskuste taset. 2012. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 41%-l naistes ja 54%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Lisaks võib nende töölesaamist raskendada ebapiisav riigikeele oskus. 2012. aastal väitis 40% pikaajalistest töötutest, et nad ei oska eesti keelt.61 Nii hõive kui ka töötuse näitajad erinevad piirkonniti. Hõivemäär 20-64-aastaste seas on suurim Tallinnas 78% (73% naistel ja 81% meestel) ning madalaim Valgamaal 55% (naistel 57%, meestel 53%), Ida-Virumaal 62% (naistel 57%, meestel 53%), Põlvamaal 64% (naistel 61%, meestel 67%) ja Võrumaal 65% 60 Markus: koik tootuse maara naitajad on 2012. aasta keskmised. 61 Statistikaamet, Eesti toojou-uuring. 78 (naistel 67%, meestel 62%). Lähiaastatel kujuneb probleemiks tööjõu vähene kättesaadavus, kuna inimesed väljuvad vanuse tõttu hõivest. Vanemaealiste (50-aastaste ja vanemate) osakaal rahvastikust on 36% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu tõus jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste, tööturu potentsiaal. Sekkumised toetavad väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele. Sekkumiste tulemusena suureneb noorte, vanemaealiste ning pikaajaliste töötute hõive ning pidurdub hõivatuse ja töötuse piirkondlikke erinevuste suurenemine. Tabel 26. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaj Üldine Algv Alg- Baasa Sihtväärtus An Aru D onna a väljundn äärt ja asta (2023) dm and kateg puhul äitaja, us sihtv M N K eal luse ooria kasut mille äärt lik sag atav alusel use as edu mõõt eesmärke mõõt s ühik püstitata ühik kse Osalejad, kes Vähe Osalej Ei kohaldu 36 % 2014 - - 40 Sei Kor on asunud m a re- d kuue kuu arene an aast jooksul nud, dm as pärast ed programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 2.3.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.3.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Inimeste tervisekahjustuste vähendamiseks ning osalise tervisekaoga inimeste suuremaks osalemiseks tööhõives viiakse läbi töövõime toetamise süsteemi reform. Reformi käigus luuakse terviklik süsteem, kus võimalikult varakult pakutakse inimestele abi ja tuge hõives püsimiseks või sinna naasmiseks. Reformiga soovitakse liikuda töövõime kaotuse hindamiselt inimese säilinud töövõime hindamisele. Hindamise käigus tuvastatakse, milline võiks olla isiku töövõime, kui ta saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid. Töövõime hindamine hakkab sisaldama soovitusi, milliseid tööga seotud funktsioone ja millises ulatuses saab inimene täita; millised on sobivad töötingimused ning soovitusi abivahendite, rehabilitatsiooni või tööruumide ja - vahendite kohandamise vajaduse kohta. Selleks arendatakse ESFi abiga töövõime hindamise metoodikat, viiakse vajadusel läbi pilootprojekte väiksematele sihtrühmadele ning tellitakse mõjuanalüüse. Samuti koolitatakse hindamismetoodika kasutajaid. Töövõime hindamist rahastatakse Eesti Töötukassa tegevuskuludest. Vastavalt töövõime hindamise tulemustele, 79 tuvastatud puude raskusastmele või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu, arendatakse ja pakutakse ESF toel teenuseid (nt aktiivsed tööturumeetmed (sh tööandjatele pakutavaid meetmed), töölesaamist ja töötamist toetavad rehabilitatsiooniteenused, isiklikud abivahendid, sotsiaalteenused ja individuaalsed lahendused) vähenenud töövõimega isikute töölerakendamiseks ja töötamise toetamiseks. Samuti koolitatakse ja nõustatakse spetsialiste tööks töövõimekaoga inimestega ning suunatakse tegevusi (nt nõustamine) tööandjatele, kes vajavad tuge töövõimekaoga inimese tööl hoidmiseks või tööle võtmiseks. Töövõime hindamine, sobiva töö leidmine ning toetuse maksmine hakkavad kõik toimuma samas asutuses (Eesti Töötukassas), teenuseid korraldavad ja osutavad erinevad institutsioonid – töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused – vastavalt oma rollile ning pädevus-ja vastutusvaldkonnale. Reformi sujuvaks rakendumiseks ning andmevahetuse tagamiseks teostatakse töövõime toetamise süsteemi andmevahetuse vajaduse analüüs, töötatakse välja vajalik andmevahetussüsteem ning arendatakse ja testitakse asutustevahelist koostööd. Samuti teavitatakse seotud osapooli ja avalikkust reformiga seonduvatest muudatustest. Lisaks töövõime reformi elluviimisele sekkutakse ka ennetavalt. Toetatakse tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes. Toetatava tegevuse eesmärgiks on parandada töötingimusi ja edendada tervislikus töökeskkonnas töötamist, ennetamaks töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tegevus võtab sealjuures arvesse erinevate tegevusalade töötingimustest tulenevaid riske töötaja tervisele. Tegevus parandab ohutuskultuuri töökohal; aitab ettevõtetel hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski; aitab kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist töösuhetes, sh paindlike töövormide kasutamisvõimalustest ja töökeskkonna tegevuspraktika rakendamisest ettevõttes; toetab tööturul osalejate kaasamist edendamaks töökeskkonda ja töösuhteid. Tegevuste põhjendatud, tulemusliku ning sihistatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse ka teadmistepõhist poliitika kujundamist ja rakendamist. Töötukassa62 osutas 2013. aastal tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele 20 erinevat tööturuteenust. Selleks, et töötukassa poolt osutatud abi toetaks tööd otsivate inimeste töölesaamise takistuste kõrvaldamist, on tööturuteenuste pakkumisel ja arendamisel arvestatud tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste individuaalset olukorda. Välja on töötatud mitmeid tööturul toimunud muutusi arvestavaid uusi ja täiendatud tööturuteenuseid, laiendatud on teenuste saajate ringi ning suurendatud teenuste mahtusid. Olemasolevasse teenustepaketti tuleb lisada täiendavaid teenuseid vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade hõivesse aitamiseks ning pakkuda teenuseid seni katmata sihtrühmadele (nt pensioniealised), et ennetada töötuks jäämist ning toetada hõives püsimist. Pikaajalised ja madala kvalifikatsiooniga töötud ning teised tööturu riskirühmad vajavad oma tööhõivevõime tõstmiseks ja tööturule sisenemiseks sageli pikemaajalist ettevalmistust, suuremat tuge ja individuaalsemat lähenemist. Eespool mainitud sihtrühmade puhul on olulised kogukonna tasandi tegevused, mis pakuvad konkreetselt kohalikest võimalustest ja oludest lähtuvaid lahendusi. Seetõttu on riikliku tööturusüsteemi teenuse pakkujate kõrval vajalik kaasata ka teisi osapooli ning soodustada nende koostööd kohalikul tasandil. Vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade tööturule toomise toetamiseks soodustatakse kohaliku tasandi koostööd, mis aitaks kaasa madala kvalifikatsiooniga ja/või multiprobleemsetele inimeste ning pikaajalistele töötute tööturule liikumisele. Toetatakse tegevusi, mis aitavad sihtrühma ette valmistada oma oskuste täiendamiseks ja/või pakuvad tuge oskuste omandamise perioodil. 62 Tooturuteenuste ja -toetuste seaduse ja Vabariigi Valitsuse maarusega kinnitatud toohoiveprogrammi 2012-2013 alusel. 80 Töötuse vähendamiseks piirkondades, kus töökohti napib, tuleb soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Hetkel töötab elukohast erinevas maakonnas ligikaudu 20% hõivatutest. Soodustamaks suuremat liikuvust pakutakse toetusskeemi neile töötutele, kes on nõus vastu võtma kodust kaugemal asuva töökoha63. Madala kvalifikatsiooniga töötute ja tööturu riskirühmade tööleaitamisele aitavad kaasa ka 10 temaatilise eesmärgi all rakendatavad tegevused kutse ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ning nende võtmepädevuste suurendamiseks. Kohalikke tööturu algatusi toetavad ka 5. prioriteetse suuna raames koostatavad ja rakendatavad kohalikud tööturukavad ning töökohtade loomise soodustamine, mistõttu on vajalik koordinatsioon tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel. Noorte nõrgem positsioon tööturul ja püsivalt kõrge töötuse määr viitavad, et neile on vaja pakkuda täiendavaid tööturuteenuseid ja suurendada sihtrühmale pakutavate meetmete omavahelist seost. Noorte hõives osalemise suurendamiseks luuakse töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele uus tööturuteenus „Minu esimene töökoht“. Teenuse eesmärk on motiveerida tööandjat palgatoetuse kaudu võtma tööle noori naisi ja mehi, andmaks neile tööks vajalikud oskused ning töökogemuse. „Minu esimene töökoht“ on üks kolmest kavandatavast Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks, mille tulemusena väheneb noorte töötus. Noortele suunatud töötust ennetavaid sekkumisi ning NEET noorte aktiviseerimisele suunatud sekkumisi rakendatakse sotsiaalse sidususe prioriteetses suunas eesmärgiga parendada noorte tööhõivelisust, eriti just tõrjutusriskis noorte seas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad tööturuteenused ka noortele. 2013. aastal olid noorte poolt enamkasutatud teenused töötukassas karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööpraktika. Pensioniealiste töötajate arv on aastatega suurenenud. Aastal 2012 oli töötavate vanaduspensionäride arv üle 41 000 inimese, kelle hulgas oli 64% naisi. Pensioniealiste töötajate arv näitab tööjõu valmisolekut töötada ka pärast vanaduspensioniiga. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste tööturu potentsiaal. Samas pole kõik vanemaealised võimelised tööturul püsima ilma toetavate teenusteta, mistõttu on vajalik pakkuda pensioniealistele naistele ja meestele tööturuteenuseid, mis toetaksid nende tööle asumist ning töökohtade säilitamist. Seetõttu laiendatakse töötukassa poolt pakutavate tööturuteenuste kättesaadavust pensioniealistele inimestele. 2.3.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. 63 Toojou siseriikliku mobiilsuse uuringust (2011) selgus, et tookoha kaugus selle valikul on Eesti inimeste jaoks oluline argument (46% peab seda vaga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema tookoha vastu votmisega seotud suured kulutused. 81 Tegevuste rakendamisel arvestatakse, et need panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse sotsiaalset innovatsiooni ja erinevate osapoolte ja sektorite koostööd soodustavaid projekte. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult ) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.3.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 27. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria (2023) allikas sagedus M N K Töövõime Jah/ Ei ESF Vähem - - Jah Rakendus Kord aastas toetamise reform arenenud -üksus on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Vähenenud Inimene ESF Vähem - - 57 Rakendus Kord aastas töövõimega arenenud 300 -üksus inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Aktiivseid Inimene ESF Vähem - - 17 Rakendus Kord aastas tööturuteenuseid arenenud 640 -üksus saanud osalejate arv Tööandjaid ja tegevus ESF Vähem - - 1 Rakendus Kord aastas töötajaid toetavate arenenud 200 -üksus tegevuste arv 82  2.3.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Prioriteetses suunas elluviidavad meetmete eesmärgiks on arendada ja pakkuda teenuseid, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemal olnud sihtrühmade hõivatust ning aitavad seeläbi saavutada ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärke. Pikaajalise ja suuremahulise töövõime toetamise süsteemi reformi ning tööturuteenuste pakkumise mitmekesistamise kaudu on tööturule oluliselt paremini kaasatud osalise töövõimega ning tööturul kehvemas positsioonis olevad inimesed. Tööturule kaasatuse suurendamise kaudu vähendatakse riske, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)64. Seosed temaatiliste eesmärkidega 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 on kaudsemad. Sotsiaalsesse innovatsiooni panustatakse muuhulgas töövõime toetamise reformi kaudu. Reformi eesmärgiks on suurendada tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, pakkudes selleks tööturumeetmeid, toetavaid teenuseid ja abivahendeid. Sotsiaalset innovatsiooni toetavad ka suuna raames planeeritavad avatud taotlusvoorud, mille eesmärgiks on võimaldada erinevatel organisatsioonidel – KOV-idel, vabasektoril, sotsiaalsetel ettevõtetel jne - viia ellu projekte, mis aitaksid hõivesse spetsiifilisemate vajadustega sihtrühmi. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse koostööd hõlmavaid projekte. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei kavandata, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi. Samuti eelistatakse avatud taotlusvoorudes sotsiaalsesse innovatsiooni ja koostöösse panustavaid projekte. 2.3.5. Tulemusraamistik Tabel 28. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkonna Vahe- Lõppeesmär An Vajadu liik D rakendamiseta korral d kategoori eesmä k (2023) dm se pp mõõtühik a rk eall korral 2018. ika selgitu aastak M N K s s s näitaja asjako hasuse kohta Finants Euro ESF Vähem 73 148 - - 241 Sert Lõppee näitaja arenenud 145 052 ifits smärk 481 eeri kajasta mis b asu toetust tus kokku ja sisalda b sertifit seerim 64 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 83  ata kulusid Väljund Vähenenud Inimene ESF Vähem 31 420 - - 57 Rak näitaja töövõimega arenenud 300 end inimesed, kes on usü saanud töövõime ksu reformi s vahendusel teenuseid Väljund Aktiivseid Inimene ESF Vähem 5 380 - - 17 Rak näitaja tööturuteenusei arenenud 640 end d saanud usü osalejate arv ksu s 2.3.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 29. Sekkumiskategooriad. Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 102 203 605 301 01 203 605 301 07 203 605 301 07 203 605 301 02 203 605 301 2.3.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus 2.4.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 1 „teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine“ kahe ERF investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Lisaks prioriteetses suunas ERFist rahastatavatele tegevustele, mis tagavad selle, et teadus- ja arendustegevus (T&A) on kõrgetasemeline ja Eesti on 84 rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) alases koostöös aktiivne ja nähtav ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist, on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning teadmistepõhist majandust toetava TA tagamiseks vajalik ESFist temaatilise eesmärgi nr 10 „investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse“raames investeerida ka ülikoolide ja ettevõtete teadusvõimekuse kasvu ning kõrghariduse kvaliteeti ja efektiivsusesse. Seega panustatakse ESF investeeringutega teadusuuringutesse, tehnoloogia arengusse ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega. Seetõttu on otstarbekas teha prioriteetses suunas ERF ja ESF tüüpi tegevusi integreeritult ja täita ERF investeeringutega rajatud taristuobjektid nutika sisu ja piisava inimressursiga. ESF ja ERF tüüpi tegevuste kombineerimine tagab valdkonna tervikliku arendamise, mis omakorda tähendab suurimat võimalikku arenguhüpet. Lisaks taristu soetamisele tagatakse valdkonna arengu jätkusuutlikkus kõrgel tasemel ekspertide ja teadlaste järelkasvu tagamise, teenuste arendamise ning koostöösidemete tugevdamisega ettevõtete ja TA asutuste vahel. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd. 2.4.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Kuigi Eesti on taasiseseisvumise järel olnud teadustegevuse TA kvaliteedi parandamisel ja mahu kasvatamisel suhteliselt edukas, on mitmetes näitajates endiselt mahajäämus ELi keskmisest - näiteks ELi teaduse tipptaseme koondindikaator65 (EE 54% ELi keskmisest, 2010); Eesti edukus ELi 7. raamprogrammis (võidetud lepingute maht elaniku kohta, EE 87% ELi keskmisest, 2012); maailmas 10% enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal (EE 7,5%; EL 10,9%, 2008); patentide arv, välisdoktorantide osakaal jm (vt Innovation Union Scoreboard). Senised investeeringud on aidanud luua nüüdisaegsemad tingimused ja atraktiivsema keskkonna teadustööks, kasvatanud teadlaskonda ja selle järelkasvu ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi. Edasisteks väljakutseks on parandada nii riigi, TA asutuste kui ka ettevõtete koostööd (sh rahvusvahelist teaduskoostööd), et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et oleks paremad väljavaated rakendada neid majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Oodatavate tulemustena tegutseb teadusasutuste ja kõrgkoolide võrk tõhusalt ning nende vastutusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise kasvualad on tagatud kaasaegse ja innovaatilise taristuga. Teadlaskarjäär on populaarne, paranenud on doktoriõppe efektiivsus ning doktorikraadiga spetsialistide arv on tõusnud (eelkõige ettevõtluses, et suurendada ettevõtlussektori teadustegevuse taset). Eesti on atraktiivne koht TA tööks ning õppeks, teadlas- ja õpiränne on kasvanud ja on tasakaalustatud. „Teadmiste kolmnurga“66 tugevdamise kaudu on kasvanud ettevõtluse, TA asutuste ning kõrgkoolide koostöö maht. Kasvanud on avaliku sektori TA asutuste motivatsioon tegeleda 65 Compound Indicator of Research Excellence 2010. European Commission, JRC. 66 Teadmiste kolmnurk holmab kolme kulge - korgharidust, teadust ja innovatsiooni ning nende omavahelisi seoseid. 85 rakendusuuringutega ettevõtete huvides. Ettevõtjatele ja TA asutustele on kättesaadavad maailma uusimad teadustulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Eesti ettevõtted, TA asutused ja kõrgkoolid on lõimunud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (Horisont2020 ning piirkonna algatused). Eesmärgid toetavad Eesti 2020 ja Euroopa 2020 tootlikkuse tõstmise ning TA investeeringute suurendamise eesmärke. Tabel 30. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirko Algv Baas Sihtväär Andme- Aruandlu D nnaka äärt - tus allikas sesagedu tegoor us aast 2023 s ia a Erasektori rahastatud % Vähem 3,1 2012 7 Eurostat Kord avaliku sektori arenen aastas teadus- ja ud arendustegevuse kulutuste osakaal Eesti edukus ELi % ELi Vähem 8767 2012 100 Eurostat, Kord teadus- ja arenen Horisont aastas keskmises arendustegevuse ud 2020 raamprogrammis t, andmeb Horisont 2020: aas kusjuures võidetud lepingute maht elaniku kohta EL = 100 2.4.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga, mis koosneb teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonistrateegiast ja ettevõtluse kasvustrateegiast68. Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, toetatakse ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, (et suurendada nende vastavust majanduse ja ühiskonna vajadustele), tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui riikliku tähtsusega objektidele) ning üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus ja järelkasv, jätkatakse teaduse populariseerimist. Täpsemalt kavandatakse investeerimisprioriteedi alla allpool toodud sekkumisi. 1. Institutsionaalne pakettmeede TA asutustele ja kõrgkoolidele. Selle raames toetatakse asutuste esitatud terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste, ühinemiste korraldamiseks kõrgkoolides ning TA asutustes, vastutusvaldkondade ja TA asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks (stairway to excellence), rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks, õppe ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktorikoolide tegevuse toetamiseks (tingimusega tagada asutustevaheline koostöö), rahvusvaheliste ja ühisõppekavade 67 Pohineb ELi 7.raamprogrammi andmetel (seisuga 26.02.2013) ning rahvaarvu andmed seisuga 2012. 68 Tapsem nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku kirjeldus on toodud alaeesmargi 2 kirjelduses. 86 arendamiseks, ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Hoonete ehitamist toetatakse väga üksikutel ja põhjendatud juhtudel (arvestades nutika spetsialiseerumise kasvualade ning kõrghariduse vastutusvaldkondade arenguvajadusi). Kõiki infrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Doktoriõpet toetavates tegevustes arvestatakse Euroopa innovaatilise doktoriõppe printsiipe. Pakettmeede toetab kõrgharidusreformi ja teaduskorralduse reformikavade elluviimist ja muid seotud tegevusi. 2. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine. Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele69 (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks). Samuti toetatakse doktorantuuri läbimist koostöös ettevõtete ja avaliku sektori asutustega ning järeldoktoreid. Toetatakse tippteadlaste Eestisse toomist ning nende uurimisgruppe, luuakse tingimused kiireks mobiilsuseks; värbamisprotseduurid on avatud, läbipaistvad ja oskustel põhinevad. Võimalusel ja vajadusel toetatakse ka rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (sh nt ERC) kõrgele kohale jõudnud, kuid mitterahastatud, uurimistoetuse taotlejate kavandatud uurimustöö elluviimist Eestis. Toetatakse Eesti osalemist Euroopa Teadusruumi, Innovatiivse Liidu ja Horisont 2020 programmilistes algatustes ja teistes partnerlustes ning eelduste loomist nende siseriiklikuks rakendamiseks ja vastuvõtmiseks (sh ERA Chair, teaming-twinning, ERA-NET, JPI, JTI, art 185 ja 187 partnerlused, EITi teadmiste ja innovatsioonikogukonnad jt), teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist turundust. Rahvusvahelistumise toetamisel on eesmärgiks saavutada sünergia ELi fondide ning Horisont2020 meetmete vahel, sh rakendada COFUND skeemi võimalusi (nt mobiilsusskeemide juures). Oluline on ära kasutada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavad võimalused koostööks. Samuti toetatakse regionaalset teaduskoostööd Balti ja Põhjala ühisruumis (sh ELi Läänemere strateegia ning Balti riikide haridus- ja teadusministrite 2012. a teadus- ja kõrgharidusalasest kokkuleppest tulenevate eesmärkide täitmiseks). Rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisel kolmandate riikidega (sh Aasia ja Ida-partnerluse riigid) järgitakse ELi prioriteete ja Eesti arenguvajadusi. 3. Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks (stairway to excellence), tulemuslikkuse tõstmiseks, järelkasvu tagamiseks, siseriikliku asutustevahelise ja rahvusvahelise teaduskoostöö intensiivistamiseks, Eesti teaduse rahvusvahelise mõjukuse suurendamiseks. Teaduse tippkeskuse (Centre of Excellence) moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad, millel on ühtne juhtimine ja mis omavad ühiseid ning selgelt määratletud eesmärke. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade (sh erasektoris töötavate teadlaste) baasil. Tippkeskuste eesmärgiks on läbi tippteaduse toetamise luua eeldused Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamisele Euroopa Teadusruumis ja suurendada Eesti osalust ning edukust EL teaduse raamprogrammis Horisont 2020. 69 With a reference to the ERA key priority of an Open Labour Market for researchers: „The European Structural and Investment (ESI) Funds and other Union and national funding instruments will support programmes for human resources development for doctoral candidates and postdocs, to foster their contribution to better linkages between higher education and business and the employability of post docs in local and regional enterprises. In line with the key priority for the European Research Area (ERA) of an open labour market for researchers, such training programmes will be aligned with the European Principles for Innovative Doctoral Training; recruitment procedures for research positions will be open, fair and merit based and these positions will be published internationally (e.g. on EURAXESS)“. 87 4. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel, et mh tagada Eesti TA asutustele ja ettevõtetele juurdepääs ning osalemine ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides, arvestades muu hulgas ka nutika spetsialiseerumise vajadusi. Oluline on ka riigisisese teaduse infrastruktuuride arendamine ja avamine teistele teadusasutustele, välispartneritele ja ettevõtetele. Teaduse infrastruktuurina käsitletakse tingimusi, ressursse ning nendega seotud teenuseid, mida teadlaskond vajab nii eesliiniteaduse mõjusaks arendamiseks ELi tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Samuti hõlmab teaduse infrastruktuur peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada ka IKT-l põhinevaid infrastruktuure ja teisi oma olemuselt unikaalseid infrastruktuuri vorme (sh hajus- ja e-infrastruktuurid). Investeeringuid kavandatakse riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi alusel, mis on pikaajaline planeerimisvahend ja mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest ning Eesti osalemisest rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides. 5. Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas. Selleks, et tõsta teadlaskarjääri populaarsust eriti ettevõtetele relevantsetes nutika spetsialiseerumise valdkondades ning kasvatada loodus- tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT) erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu, tuleb populariseerida teadlase tööd ning elukutset meedia ja ürituste kaudu, kaasata ettevõtjaid laialdasemalt teaduse ja ning LTT erialade populariseerimisse, ning arendada atraktiivset ja nüüdisaegset LTT õppesisu üld- ja huvihariduses. Muu hulgas toetatakse teaduskommunikatsiooni valdkonna arendamist, koostööd teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega, noortele ja ühiskonnale suunatud atraktiivsete teadussaadete tootmist (rakendades ristmeedia võimalusi). Samuti toetatakse atraktiivse ja kaasaegse LTT õppesisu arendamist üld- ja huvihariduses ning LTT valdkonna karjääriinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist koostöös ettevõtetega. Toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritusi ja üritustesarju jm ettevõtmisi (eriti keskendudes ettevõtetele relevantsetele nutika spetsialiseerumise aladele). Sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on kooliõpilased ja üliõpilased, samuti avaliku sektori teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid, teadlased, õppejõud, õpetajad, ettevõtted, teaduskeskused, meediapartnerid, üldhariduskoolid, huvikoolid ning –ringid jt. Seosed teiste sekkumistega Antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna teisi eesmärke (sh eelkõige ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ning toimib ühiskonna huvides“). Käesolev ELi vahendite kasutamise eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) ning eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel ning ühiskonna huvides. Samuti on otsesed seosed ESFi meetmega „Õppe seostamine tööturu vajadustega“. Perioodi 2014-2020 meetmete kavandamisel on lähtutud perioodi 2007-2013 parimatest praktikatest ja kogemustest, tagades võimalusel ja vajadusel sujuva ülemineku ühe perioodi rakendamiselt teisele. 2.4.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 88 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Tegevuse peavad panustama enam inimvara arengusse nii järelkasvu kui ka ajakohaste oskuste arengu toetamist silmas pidades, panustavad teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurenemisse eelkõige erasektoris ning soodustavad koostööd teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning ettevõtete vahel. Muu hulgas pööratakse tähelepanu kõrghariduse vastutusvaldkondade vajaduse katmisele. Investeeringute valikul lähtutakse õppeasutuste vastutusvaldkondade kompleksse arendamise vajadusest. Võimaldatakse vaid üksikuid investeeringuid hoonetesse kaasaegse taristuga katmata vastutusvaldkondades (nt loomevaldkond). Investeerimisotsuseid ei tehta eraldiseisvate üksikotsustena, vaid „rätseplahendusena“ kõrgkoolide ja TA-asutuste institutsionaalse arendamistoetuse osana, mis kinnitatakse investeeringute kavana Vabariigi Valitsuse tasemel. Taristu investeeringute puhul lähtutakse muu hulgas energiasäästu saavutamise eesmärkidest. Rahvusvahelise teaduskoostöö juures eelistatakse investeeringuid, mis aitavad suurendada Eesti osalust ja nähtavust rahvusvahelises teaduskoostöös ning võimendada sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 eesmärkide vahel, samal ajal vältides võimalike ülekattuvusi. 2.4.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.4.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 31. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna- Andmealli Aruandluse D k d kategooria kas sagedus Sihtväärt us (2023) M N K Täiustatud Täistööa ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas uuringutealase ja arenenud - - üksus taristuga asutustes ekvivale töötavate teadurite nt arv Toetust saavate Ettevõte ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas teadusasutustega arenenud - - üksus koostööd tegevate ettevõtete arv LTT (loodus- ja % ERF Vähem 25 Eesti Kord aastas täppisteadused, arenenud - - Hariduse tehnika, tootmine ja Infosüsteem ehitus) erialade EHIS 89  lõpetajate osakaal kõrghariduses Välismaalastest % ERF Vähem 7,4 Statistikaa Kord aastas teadlaste osakaal arenenud - - met Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust Välisüliõpilaste % ERF Vähem 7,0 Eesti Kord aastas osakaal magistri- ja arenenud - - Hariduse doktoriõppes Infosüsteem EHIS Tippkeskuse Publikat ERF Vähem - 900 Rakendus- Kord aastas teadlaste poolt sioonide arenenud - üksus kalendriaastal arv avaldatud publikatsioonide arv (WoS+ERIH A) Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni, avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. 2.4.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Eesti majandus on seni jõudsalt kasvanud, jõudes 36%-lt ELi keskmisest SKT tasemest elaniku kohta 1995. a 72%-ni aastal 2013. Varasem kiire kasv oma endises vormis tõenäoliselt naasta ei saa. Enne kriisi kasvas majandus, sest tööhõive suurenes ja ettevõtted olid julgemad kapitali kaasamisel (nt laenud ja investeeringud). Tehnoloogia areng andis majanduskasvust ligikaudu kolmandiku. Praegustel hinnangutel on tööhõive määr jõudmas Eestis normaalse maksimumtasemeni, sestap saab edaspidi majanduse areng toimida eeskätt tehnoloogilise arengu ja kapitali kaasamise kaudu.70 Eesti ettevõtteid iseloomustab Euroopa võrdluses keskmine 70 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 90 innovatsioonivõimekus, uutest toodetest ja teenustest saadav väiksem lisakäibe kasv ja vähene koostöö TA asutustega71. Eesmärk saavutatakse nutika spetsialiseerumise metoodika72 alusel valitud TAI ja ettevõtluspoliitika tegevuste fokusseeritud toetamisega ning valdkonnapoliitiliste rakendusuuringute toetamisega. Nutikas spetsialiseerumine selgitab välja valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning võimalus TA-tegevuse jt investeeringute kaudu saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis. Tuginedes Eesti majanduse ja teaduse tänasele spetsialiseerumisele, olemasolevale võimekusele ning maailma majanduse arengutrendidele, on välja pakutud järgmised kasvualad73: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite74. 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused75. 3. Ressursside efektiivsem kasutamine76. Eeltoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade analüüsi jätkatakse, et koostöös ettevõtjatega leida kõige suurema edupotentsiaaliga kitsamad nišid. Esmalt kaardistavad ja analüüsivad Eesti Arengufondi valdkondlikud eksperdid alamvaldkonnad olemasolevate laiemate valdkondade piires. Nad analüüsivad nii hetkeolukorda kui potentsiaali Eesti sees ja rahvusvahelises mõõtmes. Järgmises etapis toimub väljatöötamise ja valideerimise protsess fookusgruppides, mis moodustatakse kasutades esmast sisendit valdkondlikelt ekspertidelt. Fookusgrupid hõlmavad erinevaid osapooli – peamiselt ettevõtjaid, eksperte, teadlasi jne. Fookusgruppides toimuvad individuaalsed kohtumised peamiste osapooltega, laiemad arutelud ja kaasamisüritused (dokumentide avaldamine ja levitamine, organiseeritakse ka suuremaid üritusi jne). Soovitused alamvaldkondade valimiseks ja vastavateks tegevusteks, mille on välja töötanud ja millele hinnangu andnud fookusgrupid, esitatakse seejärel nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele. Juhtkomitee koosneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Rektorite Nõukogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei esindajatest. Juhtkomitee annab soovitusi vastavatele ministeeriumidele alamvaldkondade ja tegevuste osas. Ministeeriumid omakorda kujundavad poliitikameetmed viisil, et need oleksid kooskõlas ettevõtliku avastusprotsessi teel saadud sisendiga. Protsessi korraldatakse vajaliku regulaarsusega. Oodatavate tulemustena arenevad kasvualad ennaktempos ning TA tegevus toimib ja lähtub Eesti ühiskonna ning majanduse huvidest ja vajadustest. TA asutused tähtsustavad TA tegevusest sündivaid rakendusi ning on motiveeritud rakendusuuringuteks ja koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija ning sotsiaal- majanduslike uuringute korraldus on tõhus. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Tabel 32. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. 71 Ulikoolidega teevad koostood vaid 20% innovaatilistest ettevotetest. 72 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c- b51d03450946&groupId=10157. 73 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 74 naiteks IKT kasutamine toostuses (automaatika ja robotiseerimine), kuberturvalisus, tarkvara arendamine. 75 naiteks biotehnoloogia, e-meditsiin. 76 naiteks materjaliteadus- ja toostus, “tark maja”, tervist toetav toit, keemiatoostus. 91  I Näitaja Mõõt- Piirkonnak Algvää Baas- Sihtv Andme- Aruandlu D ühik ategooria rtus aasta äärt allikas se us sagedus 2023 Erasektori % Vähem 1,26 2012 2 Eurostat Kord teadus- ja arenenud aastas arendustegevuse TA kulutuste osakaal (% SKP- st) Ülikoolide ja % Vähem 2012 6,8 Statistik Kord 2 teiste arenenud 4,2 aamet aasta kõrgkoolidega jooksul innovatsiooniala st koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas 2.4.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning erinevate sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus on jätkuvalt kõrge ning energia- ja süsinikumahukus on üks suuremaid EL-is. Ebapiisavad on olnud ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka TAI strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Vaja on laiendada jäätmete ringlussevõtu osakaalu tootmises, mitte loodusressursside kasutamise mahtu. Investeerimisprioriteedi raames elluviidavad tehnoloogilised uuendused suurendavad nii ressursitõhusaid tehnoloogiaid rakendavate kui seda pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet, stimuleerivad ökoinnovatsiooni ja pikemas perspektiivis majanduskasvu ning vähendavad tootmistegevusest tulenevat saastekoormust keskkonnale ja inimtervisele. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamine ja uute arendamine loob uusi turuvõimalusi ka ettevõtetele, mis tööstusele vastavaid lahendusi pakkuvad. Konkurentsivõime kasvu panustatakse ka esmase tooraine nõudluse alandamisega, vähendades jäätmeteket, kasvatades jäätmete ringlussevõttu ja valmistades jäätmeid ette korduskasutuseks. Tegevustega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, ELi tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. 92 Tabel 33. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa ID Näitaja Mõõt Piirkonna- Algv Baas Sihtv Andmeallikas Aruandlu -ühik kategooria äärt aasta äärt se us us sagedus 2023 Ressursi- €/kg Vähem 0,44 2013 0,49 Eurostat Kord tootlikkus arenenud aastas 2.4.4.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Eesti majandusstruktuur on võrreldes nn vana Euroopaga jätkuvalt ebasoodne. Seni peamiselt odavamatel sisenditel põhinevale konkurentsieelisele ja kodumaisele turule suunatud ettevõtlus ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja ühiskonna üldise heaolu kasvu. Madal tootlikkus 2012. a 68,7% ELi keskmisest) ja lisandväärtus (2010. a 35,8% ELi keskmisest töötlevas tööstuses) hõivatu kohta ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset, mis omakorda võimendab tööealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Ettevõtete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. Investeeringute tulemusena juhivad ettevõtjad paremini ettevõttesiseseid ja -väliseid protsesse, tegelevad aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. Selleks rakendatakse ettevõtetele tervikliku lähenemise kontseptsiooni. See suurendab ettevõtete ekspordi müügitulu, lisandväärtust töötaja kohta ja kasvavad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Tabel 34. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõt- Piirkonn Algväärtu Baas Sihtväärt Andme- Aruandluse D ühik a- s - us 2023 allikas sagedus kategoori aast a a Müügitulu % Vähem 9,7 2010 20 Statistik Kord 2 aasta uutest või arenenud aamet jooksul oluliselt muudetud toodetest või teenustest 93  2.4.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, kavandatakse allpool toodud sekkumisi:. 1. Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine Ressursside paremaks fokusseerimiseks ja paindlikkuse tagamiseks luuakse nutika spetsialiseerumise toetamiseks terviklik kasvualade rakendusuuringute programm, mis sisaldab vajalikke meetmeid rakendusuuringute toetamiseks. TAI 2014-2020 strateegias ja Ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 on Arengufondi analüüsi põhjal määratud kasvualad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning teadus- ja arendustegevuse investeeringutega võimalik konkurentsieelis saavutada. Toetatakse kasvualadel ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja rakenduskõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Programmi põhiliseks sihtgrupiks on TA asutused, ettevõtjad, kõrgkoolid jt partnerid. Lisaks võib ette näha kasvualade spetsiifilisi toetusmeetmeid, mis kujundatakse erilahendustena vastavalt kasvualade vajadustele (nt IT Akadeemia jt sarnased algatused). Ühena kasvualade spetsiifilistest toetusmeetmetest kavandatakse ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse intensiivset arendamist. Tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud majanduskasvu potentsiaal. Mitmetes olulistes ressursikasutuse valdkondades on teaduskompetents vähene või sootuks kadunud, seega tuleb vastav teadusvõimekus taastada või tõsta vajalikule tasemele. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse valitud valdkondades77 teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. Toetatakse teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades kõrghariduse erialastipendiumide rakendamisega. Erialastipendiumite eesmärgiks on motiveerida noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima valitud erialal täiskoormusega edukalt ja ka õigeaegselt lõpetama. Erialastipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Valdkondlike prioriteetide valikul lähtutakse nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustest. Ettevõtted on otseselt kaasatud õppegruppide ja erialade, kus stipendiume üliõpilastele pakutakse, valiku protsessi. See on korraldatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee kaudu, kus tööstuse ja ettevõtjate esindajad osalevad. Eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine ettevõtetele prioriteetsetes 77 Nt puidutootmine, masina- ja metallitootmine, maetoostus, maavarade uurimine ja kasutamine, keemiatoostus. Tapsemad toetatavad valdkonnad valitakse tegevuse ettevalmistamise kaigus. 94 valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Sihtgrupiks on üliõpilased. Toetatakse ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuure nutika spetsialiseerumise valdkondades (näiteks klastrid ja tehnoloogiaarenduskeskused). Riigi initsieeritud koostööstruktuurid tuginevad ettevõtjate ühisel arendus- ning turundustegevuste planeerimise ja elluviimise nägemusel, mistõttu toimub teemade sõnastamine koostöös partneritega ettevõtlus- ja akadeemilisest sektorist. Sihtgrupiks on ettevõtted, klastrid, tehnoloogiaarenduskeskused, ettevõtluse katusorganisatsioonid, TA-asutused, kõrgkoolid jt partnerid. Suurendatakse riigi rolli innovaatilistele lahenduste tellijana, et luua turgu innovaatilistele toodetele ja teenustele. Tagatakse, et riik on ettevõtetele aktiivne innovatsioonipartner uuenduslike lahenduste tellijana, sh soodustades innovaatiliste lahenduste hankimist ning näidisprojektide elluviimist. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks tehtavaid investeeringuid rakendatakse ettevõtete innovatsioonitegevuse elavdamiseks (sh partnerlused välisettevõtetega ja kohalikud start-up’id). Start-up ettevõtluse hoogustamine. Jätkusuutliku majandusarengu toetamiseks on oluline edendada nutika spetsialiseerumise valdkondades tärkavaid ettevõtteid, kes on nii innovaatilised kui ka ambitsioonikaid. Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualadel. 2. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamine läbi TA. Luuakse teadusprogramm, et soodustada ühiskondlike väljakutsete lahendamist läbi rakendusuuringute toetamise. Programmi eesmärk on soodustada teadustulemuste kasutust sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel ning süsteemse ja koordineeritud rakendusuuringute (sh. sotsiaalse innovatsiooni, öko-innovatsiooni, avalike teenuste rakenduste, nõudluse tekitamisealal) tellimise võimekuse kasvatamist erinevates poliitika valdkondades Eestis. Vajadusel toetatakse Eesti osalust EL ja Euroopa Teadusruumi sotsiaalmajanduslike eesmärkidega teadustegevuse ühisalgatustes. Tegevused on kooskõlas RIS3 strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel läbiviidavaid tegevusi arutatakse iga-aastaselt Teadus -ja Arendusnõukogus, kindlustamaks nende vastavust strateegilise raamistikuga. Rakendusuuringute teemadevalik töötatakse välja vastava poliitikavaldkonna eest vastutava ametkonna poolt. Toetatakse rakendusuuringute läbiviimist, riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist, sh valdkondlike TA korralduse loomist ja tugevdamist, teaduskoordinaatorite võrgustiku laiendamist vastavates ametkondades, koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist. Vajadusel toetatakse piloot- ja katsetegevusi uute toetusprogrammide planeerimise ja elluviimise kvaliteedi tõstmiseks. Sihtgrupiks on TA asutused, kõrgkoolid, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted jt partnerid. 3. Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus Pakkumaks tegevustele terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel, luuakse ettevõtja arenguprogramm (mis on täienduseks nutika spetsialiseerumise valdkondade raames kavandatud tegevustele). Toetus suurettevõtetele on piiratud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamisega kooskõlas investeerimisprioriteediga 1b ja vastavuses arenguvajaduste ning sisemise kasvupotentsiaaliga võttes arvesse Konkurentsivõime kava Eesti 2020. Arenguprogrammi koostamise aluseks on igakülgse ja asjakohase diagnostika pakkumine ettevõtjale, mille tulemuste alusel koostatud arenguplaani elluviimisel osaleb riik teadmiste, kontaktide ja rahalise toega. 95 Ettevõtja arenguprogrammi raames toetatavad tegevused on jaotatud kaheks: 1) Diagnostika: hõlmab endas ettevõtte arenguvajaduste identifitseerimist. Võimalikud näited toetatavatest tegevustest on kõrge kvalifikatsiooniga personali värbamine, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamine ja kasutusele võtmine, uute toodete ja teenuste testimine, sertifitseerimine ja turule toomine, tarkvara kasutuselevõtt tootmise automatiseerimiseks ja planeerimisprotsesside arendamiseks. 2) Toetust ettevõtte tegevuste arendamiseks (hõlmab endas: personali teadmiste ja oskuste arendamist; ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste arendamist ning samuti müügi ja turundustegevuste toetamist). Samuti toetatakse esmase koostöö tekkimist teadusasutustega nende ettevõtete puhul, kellel varasem arendustegevuse-alane koostöökogemus teadusasutustega puudub. Selleks luuakse ettevõtetele nn „osaku tüüpi“ meede, millega ettevõtja saab hankida teadusasutuselt talle vajalikku arendusteenust. Samuti toetatakse ettevõttete tootearendust, kel on piisav võimekus ja valmisolek töötada välja ja arendada omatooteid, millega suurendada ettevõtte lisandväärtust ning tõusta väärtusahelas kõrgemale. Toetakse rahaliselt ettevõtte arendustegevusi nagu prototüüpimist, testimist, pilootlahenduste loomist, tootedisaini, intellektuaalomandi hankimist ja rakendamist. 4. Energia- ja ressursisääst ettevõtetes Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamiseks toetatakse uute innovaatiliste ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lōpp-puhastustehnika rakendamist. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt loob uut ekspertiisi Eestis ja uusi turuvõimalusi selles valdkonnas. Samuti edendatakse jäätmetekke vähendamist ja vältimist ning uute lisavõimsuste loomist jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Eesmärkide paremaks saavutamiseks ning ressursitõhususe tulemuslikumate võtete määratlemiseks kasvatatakse ettevõtete teadlikkust, toetatakse energia- ja ressursiauditite läbiviimist. Tegevused on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga, kasvualaga „ressursside efektiivsem kasutamine“ ja investeerimisprioriteediga 1b, sh teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, nõudluse stimuleerimine, ökoinnovatsioon, katseliinid, toodete varaste valideerimismeetmed ja tootmisvõimsuste täiustamine. Seosed teiste sekkumistega Käesoleva investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt antud prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi saavutamist (T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav). Kui eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) siis eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel, rakendusuuringute läbiviimisel ning ühiskonna väljakutsete lahendamisel. Prioriteetse suuna sekkumised toetavad VKEde arendamise kaudu eelkõige järelekasvu tekkimist käesoleva investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupile. Samuti on otsesed seosed prioriteetsete suundade 1-3 sekkumistega, mis on suunatud ettevõtlusele, teadus- arendustegevusele ja innovatsioonile vajaliku inimressursi arendamisele. 96  2.4.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Samuti eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Kasvualade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume (sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse. Valdkondliku teaduskorralduse tugevdamise juures lähtutakse põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 3 saavutamiseks toetatakse projekte, mis aitavad saavutada strateegiadokumentides püstitatud ressursi- ja energiasäästu eesmärke ning ELi õigusest tulenevaid kohustusi. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 4 saavutamiseks toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, loodava lisandväärtuse või müügitulu kasvatamisele. Suurettevõtetele suunatud toetatavate tegevuste puhul lähtutakse põhimõttest, et struktuuritoetus ei tooks kaasa märkimisväärset töökohtade kadumist eksisteerivates asukohtades Euroopa Liidus. 2.4.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamisel viiakse finantsinstrumentide valikuks läbi eelhindamine. Finantsinstrumentide rakendamist teiste sekkumiste puhul kaalutakse perioodi jooksul lähtuvalt eelhindamiste tulemustest. 2.4.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 35. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fon Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ühik d kategooria (2023) kas use M N K sagedus 97 Loodud Ametikoht ERF Vähem - - 12 Eesti Kord teaduskoordinaatori arenenud Teadusage aastas te ametikohtade arv ntuur riigiasutustes Ettevõtete või Leping Vähem 10 Rakendusü Kord avaliku sektori arenenud ksus aastas asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades Valitud nutika Üliõpilane ERF Vähem - - 14 Eesti Kord spetsialiseerumiseõ arenenud 000 Hariduse aastas ppekavadel Infosüstee stipendiumi saavate m üliõpilaste arv õppeaastas Erainvesteeringud Euro ERF Vähem - - 78 0 Rakendusü Kord kooskõlas riigi arenenud 00 ksus aastas toetustega 000 innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele Ettevõtete arv, Ettevõte ERF Vähem - - 500 Rakendusü Kord kellega ülikoolid ja arenenud ksus aastas asutused on kasvualadel koostööd teinud Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 150 Rakendusü Kord kes on tutvustanud arenenud ksus aastas turu jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 113 Rakendusü Kord kes on tutvustanud arenenud ksus aastas ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 6 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 000 ksus aastas (kokku) Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 3 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 000 ksus aastas (unikaalsed) Kasvualadesse Ettevõte ERF Vähem - - 656 Rakendusü Kord kuuluvate toetust arenenud ksus aastas saanud ettevõtete arv Ressursi- ja Ettevõte ERF Vähem - - 135 Rakendusü Kord energiasäästuks arenenud ksus aastas toetust saanud ettevõtete arv Ressursitõhususe Isik ERF Vähem - - 1 Rakendusü Kord valdkonnas arenenud 400 ksus aastas koolitatute arv 98  Ressursi- ja Audit ERF Vähem - - 300 Rakendusü Kord energiatõhususe arenenud ksus aastas auditite arv Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 4 Rakendusü Kord korduskasutuseks arenenud ksus aastas ettevalmistamiseks toetust saanud projektide arv Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 12 Kord ringlussevõtuks arenenud Rakendusü aastas toetust saanud ksus projektide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 2.4.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise. Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (IKT, ressursside efektiivsem kasutamine) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. IKT sektor kasvab väga kiiresti. OSKA raport tõi välja, et selleks, et Eesti 2020 visioonis toodud IKT eesmärke saavutada, peaks IKT spetsialistide arv suurenema 1,5 korda: 22 970 spetsialistilt 37 000 spetsialistini. Igal aastal on vajadus 1580 täiendava IKT professionaali järgi. Valdav osa sektori töövajadusest (ca 1125 töötajat aastas) eeldab kõrgharidust ja ca 30% kutseharidust. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve töötstuse-juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele, sealhulgas läbi info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, et vähendada vajadust tööjõu järele ning julgustada inimesi nende esialgsetes haridusvalikutes eelistama teadusalasid, mis kiirendavad seda protsessi. IKT lahenduste kasutuselevõtt teistes sektorites nõuab arvestatavat magistrikraadiga IKT spetsialistide arvu tõusu, kes on võimelised sektori-spetsiifilise tehnoloogia integreerimiseks IKT lahendustega, sealhulgas IKT juhtivtöötajaid, mänedžere, IKT lahenduste analüütikuid, arhitekte ja arendajaid. Üliõpilaste vastuvõtt IKT valdkondadesse küll kasvab, aga ei vasta jätkuvalt sektori vajadustele. IKT lõpetajate osakaal on keskmisest madalam. IKT TA toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmega. Oodatavate tulemustena on IKT kui ühes nutika spetsialiseerumise valdkonnas paranenud koostöö nii teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete kui ka riigiasutuste vahel. Tagatud on IKT 99 teadus- ja arendustegevuse kompetentsi kasv ning tähtsustatud erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt. Seetõttu on oluline tagada vastava inimressursi olemasolu IKT valdkonnas läbi järgmiste tegevuste: 1. Valdkonna õppimise atraktiivsuse tõstmine selleks, et tagada piisav arv üliõpilasi. 2. Õpetamise kvaliteedi tõus tagamaks vajalik arv lõpetajaid. 3. Õppekava tihe sidumine viimaste teadussaavutustega. Tabel 36. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algvä Baas- Sihtväär Andm Aruandlu D hik akategoo ärtus aasta tus e- se ria 2023 allikas sagedus IKT prioriteetsete lõputö Vähem 0 2018 200 Ülikool Kord teadussuundade arenenud id aastas ö uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv 2.4.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti TA ja innovatsioonipoliitika keskendub nutika spetsialiseerumise raamistikus valitud kasvualade arendamisele (IKT, tervisetehnoloogiad ja teenused ning ressursside väärindamine), kaasates tegevustesse ettevõtteid, teadlasi ja avaliku sektori asutusi. 2018. aasta märtsis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt koostatud „IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüsi“ kohaselt on IKT sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna vähem kui 5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavates ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist. Üheks võtmeprobleemiks IKT sektoris on ülikoolide ebapiisav TA võimekus, mis takistab koostööd TA valdkonnas ülikoolide ja ettevõtete vahel, ning haritud spetsialistide puudus era- ja avalikus sektoris. Väheneva tööjõu tingimustes tugineb majanduse kasv tulevikus innovatsioonil, tootlikkuse kasvul ja liikumises kõrgematele positsioonidele väärtusahelates. Antud sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, kellele on määratud valdkonna õppekavagruppide kaasvastutus. Kaastakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest ning riigiasutustest. IKT programmi raames on kavas toetada IKT valdkonna TA võimekuse arendamist eelisarendatavates teadussuundades (tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite- inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus jt). Arendatakse IKT-l põhinevaid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis vähendavad majanduse ressursimahukust ja suurendavad lisandväärtust ning panustavad Eesti e-teenuste arengusse ning turvalisussesse. Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks kaasatakse erinevaid 100 koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest kui ka riigiasutustest. Arendatakse Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks panustatakse prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Selleks luuakse võimalused uute uurimisgruppide moodustamiseks. Eestisse tuuakse võimekaid tippteadlasi väljastpoolt, luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ning investeeritakse järelkasvu erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele toe pakkumise teel. Arendatakse sektorite vahelist mobiilsust ning õppe- ja teadustegevusse kaasatakse era- ja avaliku sektori praktikuid. TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab õppe kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis kriitilise tähtsusega. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh kõige uuemate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, rahvusvahelise kogemusega teadlaste, õppejõudude ja praktikute kaasamine jne. Lisaks arendab see noorte endi innovaatilisust ja ettevõtlikust ning võimaldab võimekamatel osaleda uurimisgruppide töös. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega. Samal ajal loob õppe sidumine valdkonna teadus- ja arendustegevusega üliõpilasele eeldused karjääriks teadlasena. IKT programmi keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine IKT valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad IKT laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Spetsialistide vaatenurgast annab programm parema võimaluse leida endale hästi tasustatud töö ja rakendus tulevikus. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Samuti toetavad antud tegevused suuna 4 eesmärki 1. „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. Lisaks toetavad antud tegevused 1 prioriteetse suuna eesmärki 5 „õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“. 2.4.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused peavad olema täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) strateegilise raamistikuga. Tegevuste valikul lähtutakse teadus- ja arendustegevuse strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“. Samuti eelistatakse tegevusi, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“. Tegevuste planeerimisel lähtutakse valdkonna kui terviku arenguvajadustest, tegevuste planeerimine ja rakendamine toimub erinevate ministeeriumide koostöös. Tegevused peavad panustama prioriteetsete teadussuundade võimekuse kasvatamisse, samuti inimvara arengusse läbi tippkompetentsi kasvatamise ja järelkasvu tugevdamise. Samuti toetatakse tegevusi, mis tuginevad eelkõige innovatsioonil ja tootlikkuse suurendamisel. 101  2.4.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 37. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonna- Sihtväärt Andmeallikas Aruandluse D d kategooria us (2023) sagedus M N K IKT prioriteetsete Teadlane ESF Vähem 45 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade arenenud uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste arv IKT prioriteetsete Publikatsi ESF Vähem 100 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade oonide arv arenenud uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv 2.4.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.4.9. Tulemusraamistik Tabel 38. Tulemusraamistik. Näita I Näitaja või Vajad Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmär Andm Vajad ja D rakendamiseta use akategoo eesmä k (2023) eallik use liik pp korral ria rk as korral mõõtü 2018. selgit hik aasta M N K us ks näitaj a asjako hasus e kohta 102 Finan Euro ERF Vähem 212 5 - - 880 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 67 350 seerim esmär aja 386 234 isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Finan Euro ESF Vähem 0 12 000 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 000 seerim esmär aja isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Välju Valitud nutika Üliõpil ERF Vähem 8 500 - - 14 000 Raken ndnäi spetsialiseerumi ane arenenud dusük taja seõppekavadel sus stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Välju Toetust saavate Ettevõt ERF Vähem 75 - - 750 Raken ndnäi teadusasutusteg e arenenud dusük taja a koostööd sus tegevate ettevõtete arv Välju Abi saavate Ettevõt ERF Vähem 1 940 - - 6 000 Raken Sisalda ndnäi ettevõtete arv e arenenud dusük b taja (kokku) sus ettevõt teid, kes on abi saanu d rohke m kui üks kord Välju Ressursi- ja Ettevõt ERF Vähem 15 - - 135 Raken ndnäi energiasäästuks e arenenud dusük taja toetust saanud sus ettevõtete arv 103  Välju IKT Teadla ESF Vähem 0 - - 45 Ülikoo ndnäi prioriteetsete ne arenenud lid taja teadussuundade uurimisrühmade sse programmi raames lisandunud teadlaste arv 2.4.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 39. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi– Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 023 30 412 752 01 584 127 467 07 584 127 467 07 584 127 467 056 379 800 058 146 780 401 059 12 990 955 060 200 203 938 063 17 109 725 064 90 058 321 065 35 957 644 068 2 132 099 069 48 101 832 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 060 10 200 000 01 10 200 000 07 10 200 000 07 10 200 000 04 10 200 000 2.4.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 104 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 2.5.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 3 „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 8 „jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus terviklikult arendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul tasandil. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas olevate eesmärkide saavutamisele/elluviimisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Regionaalse arengu saavutamiseks ning töökohade loomiseks (temaatiline eesmärk 8 raames) on vaja, et igas piirkonnas oleks majandusarengusse kaasatud võimalikult palju olemasolevat arengupotentsiaali ja –ressursse. Töökohtade loomine eeldab kogu riigis ettevõtluskeskkonna arendamist, ettevõtete võimekuse tõstmist ning üleüldise ettevõtlusaktiivsuse suurenemist ning piisava hulga tööealise elanikkonna olemasolu piirkondades (temaatiline eesmärk 3). Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine. 2.5.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on tugevalt polariseerunud: 100 suurimat eksportööri annavad ca ⅓ toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest78 (sh turismisektor moodustab pea kolmandiku teenuste ekspordist). Samas moodustavad 93,4% kõikidest ettevõtetest mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ja oskusi välisturunduse arendamiseks79. Eesti ettevõtete tootlikkus töötaja kohta oli 2012. Aastal 69,9% EL keskmisest. Kuigi keskmine ettevõtlusaktiivsuse määr on kõrge, on varase faasi ettevõtete ellujäämismäär keskmisest madalam80. Noori innovaatilisi ettevõtteid kõikidest innovaatilistest ettevõtetest on Eestis 3 korda vähem kui Euroopas (ca 4%). Oluline kasvupotentsiaal on seejuures loomemajandussektoril, mille osakaal SKPst jääb oluliselt alla ELi keskmisele (2011. a 2,7% Eestis, 4,5% EL-is). 78 Statistikaamet. 79 Statistikaamet. 80 Arengufondi GEM uuring. 105 Ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sageli sundolukorrast tingitud võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine81. Seejuures on ettevõtete juhtimisvõimekus madal ning planeerimishorisont lühike. VKE-de kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimine eeldab ligipääsu kapitalile. Kohalik kapitaliturg tugineb peamiselt madala riskiga pangalaenudel ja riskikapitali turg sisuliselt puudub. Võrreldes Ida-Euroopa riikidega, on Eestisse tehtud riskikapitali investeeringute osakaal SKP-st üle 3 (0,040% SKP-st) ja võrreldes Lääne-Euroopa riikidega üle 7 korra (0,305% SKP-st) madalam. Samuti pärsib ettevõtete killustatus sektoriteülest koostööd. Investeeringud loovad soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ja edasiseks arenguks, suureneb ambitsioonikate äriideede juurdevool, töötatakse välja kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning paraneb ettevõtetevaheline koostöö. Eesmärk on seotud Eesti 2020 eesmärkidega tõsta tootlikkust (80% võrreldes EL keskmisega aastaks 2020) ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Investeeringud toetavad Euroopa 2020 peaeesmärki tõsta tööhõivet. Asjakohaste meetmete rakendamise tulemusel on Eesti ettevõtted tootlikumad ning nende kasvu ja ekspordivõimekus on tugevnenud. See väljendub paremas ellujäämismääras, käibes, lisandväärtuses jt näitajates, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Ettevõtete valmidus teha rohkem terviklikke ja pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis põhinevad turu perspektiivil ja sisemistel võimalustel, on samuti kasvanud. Enam ettevõtteid hindavad ja astuvad samme rahvusvahelistumiseks loomuliku osana ettevõtte arengust. Tabel 40. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algväär Baas Sihtv Andmeallikas Aruandl D ühik akategoo tus aast äärtu use ria a s sagedus (202 3) VKE-de poolt EUR Vähem 18 516 2012 31 SME performance Kord loodud arenenud 500 review aastas lisandväärtus http://ec.europa.e töötaja kohta u/enterprise/polic (jooksevhindades ies/sme/facts- ) figures- analysis/performa nce- review/index_en.h tm Eksportivate Ettev Vähem 11 281 2012 15 Statistikaamet Kord ettevõtete arv õte arenenud 700 aastas 81 The Small Business Act Factsheet: Estonia, Euroopa Komisjon, 2011. 106  2.5.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi. 1. Toetatakse ettevõtlusteadlikkuse tõstmist läbi ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimise 2. Toetatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu (eelkõige kasvualadel) ja ambitsioonikate ärimudelite loomist (sh loomemajanduse valdkonnas). See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena. 3. Pakutakse nõustamisteenuseid nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtetele. Nõustamist pakutakse näiteks ärimudeli arenduse, innovatsioonijuhtimise, eksporditurgudele sisenemise jt teemadel. Lai ring potentsiaalseid ja alustavaid ettevõtjaid saavad esialgset nõustamist, kuidas asutada ettevõte ja teha esimesed sammud kasvufaasi liikumiseks. Samuti on võimalused kasutada mentorlust, mis on ennast tõestanud teadmiste liikumise (knowledge transfer) mehhanismina kogenud ettevõtjatelt uutele. Ettevõtjatele, kes kaaluvad või juba tegutsevad rahvusvahelistel turgudel, pakutakse erinevaid teenuseid ja nõustamist, et ületada turutõkkeid ja leida perspektiivikaid äripartnereid. 4. Paljulubavatele uutele ettevõtjatele võimaldatakse tegevuste esialgseks finantseerimiseks ka riigipoolset rahalist tuge (starditoetus). 5. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi, et luua Eesti (sh potentsiaalsetele) eksportööridele uusi ärivõimalusi ja tõsta eesti ettevõtete ekspordialast võimekust . Teenuste ekspordi arendamisel toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtete toodete ja/või teenuste lisandväärtuse kasvule, ja mitmekesistumisele. Samuti toetatakse tegevusi, mis suurendavad nõudlust sellistele teenustele ja toodetele. Näiteks toetatakse pereturismi atraktsioonide arendamist ja multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist. Enterprise Europe Network kaasatakse partnerina ekspordikoostöö soodustamise tegevustesse ja rahvusvahelisel turul koostööpartnerite, investorite ja klientide leidmisesse. 6. Parandatakse kapitali kättesaadavust eeltoodud sekkumiste võimendamiseks pakkudes instrumente, sh: a. tagatistooteid, mis aitavad panga silmis kompenseerida ettevõtjate ebapiisavaid tagatisi ja parandada nende krediidivõimet b. eksporditehingute kindlustamist c. stardilaenu alustavatele ettevõtetele (kombinatsioonis starditoetuste pakkumisega ärimudelite loomisel). d. riskikapitali läbi varajase faasi fondifondi tüüpi instrumendi loomise (mis toetab ka nutika spetsialiseerumise kasvualade arengut). Antud investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. 107 Seosed teiste sekkumistega: antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt teist käesoleva prioriteetse suuna ELi vahendite kasutamise eesmärki „Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on hõive ja töökohtade lisandväärtus kasvanud“, samuti prioriteetse suuna nr 4 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“ ja ELi vahendite kasutamise eesmärki 4 „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid“. Sekkumised erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide all üksteist ei dubleeri, kuid lähtuvalt sihtgrupi vajadustest võib erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide alt sama sihtgrupp (sh nutika spetsialiseerumise valdkondades tegutsevad ettevõtted) saada toetust erinevate arendustegevuste jaoks (nt tagastamatute toetuste kombineerimine 4. prioriteetses suunas finantsinstrumentide pakkumisega 5. prioriteetses suunas). Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest. 2.5.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Tegevuste valikul lähtutakse ettevõtluse kasvustrateegiast ja turismi arengukavast. Eelistatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele. Ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmete juures lähtutakse põhimõttest, et projekt aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule, ettevõtlussektori jätkusuutlikule arengule, projekti tulemused on orienteeritud turuväljundile ja olulises ulatuses ka edaspidi kasutatavad. Täpsemad juhtpõhimõtted sätestatakse toetuse andmise tingimustes. Allolevas väljundindnäitajate tabelis toodud näitaja „tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes“ kasutatakse seireinfoks ja tegevuste valikul ei anta otseselt eelistusi projektidele, mis panustatavad tööhõive kasvu, kuna VKEde toetamise keskmes on tootlikkuse ja ekspordivõime kasvatamine. Eesti seisab järkjärgult vastakuti pikaajalise protsessiga, mille tulemuseks on vähenev tööjõud. Hõivatute arvu kasv Eestis peatub ja hakkab kahanema peale 2017. aastat. Seetõttu saab majanduskasv tugineda tootlikkusele ja seda toetatavatele investeeringutele (nii temaatilise eesmärgi 1 kui 3 raames) mitte tööhõive kasvule. Tegevused, mis otseselt panustavad tööpuuduse vähendamisele, viiakse ellu riigi ja struktuurivahenditega kaasfinantseeritud meetmetest prioriteetsete suundade 1-3 raames, kuna oluline osa tööpuudusest on struktuurne. Sellise tööpuuduse vähendamiseks on kujundatud aktiivsed tööturu- ja haridusmeetmed. 2.5.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Investeerimisprioriteedi raames on kavas kasutada erinevaid finantsinstrumente. Kavandamisel on riskikapitali turu arendamise instrumendid, eksporditehingute tagamine, tagatise andmine pankadele ettevõtjate äriprojektide elluviimiseks ning erinevad laenutooted, mida eraturg ei paku (sh ekspordilaen, tehnoloogialaen ning stardilaen). 2.5.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine 108 Puuduvad. 2.5.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 41. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D kategooria (2023) kas use sagedus M N K Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 11 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 200 ksus aastas (unikaalsed) Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 16 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 800 ksus aastas (kokku) Toetusi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 550 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus, aastas sihtväärtus on indikatiivne Muud rahalist abi kui Ettevõte ERF Vähem - - 862 Rakendusü Kord toetusi saavate arenenud ksus, aastas ettevõtete arv sihtväärtus on indikatiivne Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem - - 9 800 Rakendusü Kord saavate ettevõtete arenenud ksus, aastas arv sihtväärtus on indikatiivne Toetust saavate uute Ettevõte ERF Vähem - - 4 700 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus aastas Prioriteetsetel Üritus ERF Vähem - - 974 Rakendusü Kord sihtturgudel arenenud ksus aastas korraldatud turundusürituste arv Koostöövõrgustikes Ettevõte ERF Vähem - - 500 Rakendusü Kord osalevate ettevõtete arenenud ksus aastas arv Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 1200 Rakendusü Kord toetust saanud ekvivalend arenenud ksus aastas ettevõtetes id Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 109  2.5.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene, mis on oluliseks takistuseks ühtlasema konkurentsivõime ja elatustasemeni jõudmisel riigi regionaalses arengus. SKP elaniku kohta ületab 2010. aasta seisuga riigi keskmist vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Samal ajal jääb see Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal alla 50% riigi keskmisest. See viitab asjaolule, et kõiki piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse ei ole muude piirkondade arenguks suudetud seni piisavalt ära kasutada. Ettevõtluse kontsentreerumisel suurematesse linnapiirkondadesse omab suurt rolli ka teiste piirkondade ebasoodus ettevõtluskeskkond. See seisneb ettevõtluse tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid) amortiseerituses, ettevõtlusalade ebapiisavas ettevalmistuses ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähesuses. Ühtlasemat ettevõtluse arengut on takistanud ka tööjõu ebapiisav kasutuselevõtt piirkondades. Sellega kaasneb sealsete elanike madalam elukvaliteet ja kõrgem suhteline vaesus. Tööturult kõrvalejäänute osatähtsus on väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi valdavalt kõrgem, olles suurim Kagu-Eestis ja Ida- Virumaal, kus 2011. aastal oli tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast (Harjumaa ja selle naabermaakondades ning Tartumaal 60% või enam). Väljaspool Harju- ja Tartumaad on enamike maakonnakeskuste toime tõmbekeskusena jäänud ajapikku liiga nõrgaks, mitme piirkonna puhul on toimunud isegi selge taandareng. Maakonnakeskused ei suuda võistelda Tallinna ja Tartuga piisavat sissetulekut pakkuvate töökohtade pakkumises, teenuste kvaliteetses osutamises ega elukeskkonna atraktiivsuses. Samuti ei ole suudetud kehvade keskus-tagamaa ühenduste tõttu ära kasutada toimepiirkonna terviklikus arendamises peituvat potentsiaali. Sekkumise tulemusena on piirkondades parem ettevõtluskeskkond ja uusi, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega, töökohti. Avalike teenuste kättesaadavus on piirkondades paranenud. Tabel 42. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirko Algv Baas- Sihtväär Andme- Aruandlu D ühik nna- äärtu aasta tus allikas se katego s 2023 sagedus oria Väljaspool Harjumaad % Vähem 29,7 2012 30,0 Statistik Kord kahe ja Tartumaad loodud arenen % aamet aasta SKP osakaal Eesti ud jooksul SKP-st 2.5.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute investeeringute juurdetoomiseks ja seega töökohtade tekkeks eelduste loomiseks on vajalik panustada nii infrastruktuuri kui ka selle pakutavate võimaluste ärakasutamisse. Ettevõtluse arengu seisukohast on oluline kasutada ära piirkondade loodus- ja kultuuripärandist tulenevad eeldused laiemalt piirkondliku majanduse 110 elavdamiseks, sh turismisektori arendamiseks. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda asuvate piirkondade arengus ja majanduselu elavdamisel on oluline roll toimepiirkondade keskuste tugevdamisel tõmbekeskusena. Laiemalt elukeskkonna kujundamise kõrval on seejuures oluline atraktiivse keskkonna loomine, stimuleerimaks erainvesteeringuid ning tagamaks kõrgema kvalifikatsiooniga elanikkonna lisandumine ja säilimine. Samavõrd oluline on keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste tugevdamine, et tagada kvaliteetsete piirkonnaüleste teenuste ning töökohtade kättesaadavus. Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi: 1. Toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu regionaalsete kompetentsikeskuste välja- ja edasiarendamise kaudu. Regionaalsete kompetentsikeskuste programm käivitati perioodil 2007-2013 ning selle raames loodi eeldused kuue kompetentsikeskuse väljaarendamiseks. Kompetentsikeskus toimepõhimõtteks on piirkondlike haridus- ja teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöö piirkonna kompetentside väljaarendamisel. Kompetentsikeskustes kujundatakse välja võimekus teadus- ja arendustegevuseks kitsalt piiritletud valdkonnas (piirkondlikus nišis) ning innovaatiliste lahenduste kiiremaks regionaalseks levikuks, mis loob eeldused piirkonna ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Perioodil 2014-2020 tegeletakse nii juba loodud kompetentsikeskuste edasiarendamisega kui ka arendatakse välja täiendavad keskused (2-3 uut keskust, arvestades piirkondlikest arengukavadest tulenevaid eeldusi ja reaalset valmisolekut). Täiendavalt kavandatakse toetada piirkondlike ettevõtlusvõrgustike arengut laiemalt. Regionaalsed kompetentsikeskused täiendavad nutika spetsialiseerumise valdkondades kavandatud tegevusi (sh luues tihedama sideme teadus- ja arendustegevuse ning eri regioonide ettevõtjate vajaduste ja kasvueelduste vahel) ja kavandatakse koordineeritult koos TA&I meetmete/nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamisega. See võimaldab ka väiksematel piirkondlikele keskustel realiseerida oma T&A-tegevuse potentsiaal toetudes oma ressurssidele ja tugevustele konkreetsetes nišivaldkondades). 2. Toimepiirkondades82 toetatakse tegevusi, mis omavad suurimat potentsiaali toimepiirkonna ulatuses majanduselu elavdamise, ettevõtluse ja tööhõive edendamise ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse seisukohast. Selleks koostatakse piirkonna konkurentsivõime tõstmise tegevuskava, mille aluseks on maakonna arengukava, lisaks peavad kavandatavad tegevused tulenema piirkonna linnade ja valdade arengukavadest. Kavandatavad tegevused on lähtuvad Partnerlusleppe punktis 1.1.3. toodud arenguvajadustest. Kavandatavate tegevuste valik alltoodud valdkondades peab olema põhjendatud maakondlikes arengukavades ja tulenema otseselt nendega seotud tegevuskavadest. 2.1 Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonivõrgud) kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde (aladel, kus avaliku taristu amortiseeritus pärsib ettevõtete jätkusuutlikkust ja laienemisvõimalusi või piirkondades, kus täiendavate ettevõtete lisandumist piirab vajadustele vastavate ettevalmistatud alade nappus). Toetatakse vähemarenenud piirkondadesse töökohti (sh kõrgema lisandväärtusega töökohti) loovaid ettevõtlusinvesteeringuid, mille eesmärgiks lisaks piirkondliku tööpuuduse leevendamisele on piirkonna majanduse elavdamine. Toetatakse kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisalade jms (brownfield) ettevalmistamist uueks ettevõtluseks. Toetatakse inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist koos vastavate tugiteenustega piirkondades, kus nende nappus piirab ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet Perioodil 2014-2020 82 Toimepiirkonna suurus kattub uldjoontes maakonnaga, aga selle piirid ei ole nii selgelt defineeritud kui maakonnal. 111 pööratakse enam tähelepanu tugitegevustele, mis aitavad perioodil 2007-2013 loodud infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutada. 2.2 Toetatakse tegevusi külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, sh toodete ja teenuste väljaarendamiseks, samuti ühtsete piirkondlike võrgustike väljakujunemiseks, mis võimaldab suurendada investeeringutest saadavat kasu, sh loodavate töökohtade arvu. Investeeringuid külastusvõimaluste parandamiseks toetatakse eeldusel, et piirkonnas on töökohtade loomisel tugevad eeldused turismisektoril ja tegevused tulenevad otseselt piirkondlikest arengukavadest. Aastatel 2014-2020 tuleb eeskätt pöörata tähelepanu perioodil 2007-2013 rajatud objektide kasutuse edendamisele, sh piirkondlike võrgustikega sidumise kaudu. 2.3 Toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks, eeldusel, et see loob konkreetses paigas kindlad eeldused investeeringuteks ettevõtlusse ja uute töökohtade loomisele. 2.4 Toetatakse investeeringuid ühistransporti ja kergliiklusteedesse, mis tagavad parema juurdepääsu avalikele teenustele ja töökohtadele. Sihtrühmaks ja kasusaajateks on kõikide toimepiirkondade elanikud, ettevõtjad ja külastajad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Toimepiirkonna keskustes avaliku linnaruumi kaasajastamist ning ühistransporti ja kergliiklusteid toetatakse väljaspool 5 suuremat linnapiirkonda (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve, Narva). 3. Taristu arendamise kõrval pööratakse eraldi tähelepanu piirkonna vajadustele vastava inimressursi arendamisele. Toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Algatuste kavandamiseks ja elluviimiseks tuuakse kokku kõik asjassepuutuvad kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid (maakondlik arenduskeskus, omavalitsusliit, maavalitsus, töötukassa, õppeasutused, ettevõtjad, LEADERi tegevusrühmad jt) ning töötatakse välja koordineeritud piirkonna eeldustele ja vajadustele tuginev kava piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Alates 2019. aastast kavandatakse tegevused piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks maakondlike arengustrateegiate raames. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid sekkumismehhanisme erinevatest rahastamisallikatest (sh ESI fondidest) ning vajadusel kavandatakse piirkonnaspetsiifilisi uusi. Sihtrühmaks ja kasusaajaks on kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid kõigis piirkondades. Sekkumised on vastastikuselt toetavad käesoleva prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatavate sekkumistega alustatavate ettevõtjate toetamiseks ja nõustamiseks, samuti teiste prioriteetsete suundade raames kavandatavate investeeringutega hariduse ja esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri ning transpordi ja IKT-teenuste arendamisse. Meetme raames toetatavad piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks toetavad otseselt ESF meetmeid tööturu, hariduse ja ettevõtluse valdkondades. Meetme tegevusi toetavad ka sekkumised kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks ESF-ist. Liikuvuse parandamiseks kavandatavad tegevused toetavad muude prioriteetsete suundade all kavandatavaid sekkumisi teenuste infrastruktuuri parandamiseks, näiteks toetab ühenduste parandamine haridusinfrastruktuuri kättesaadavust. Prioriteetse suuna tegevused on seotud Maaelu arengukava ja Kalanduspiirkondade arengukava raames toetatavate LEADERi tegevusgruppide tegevusega. Tegevused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks toetavad ja täiendavad prioriteetse suuna nr 5 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Maakondlikes arengukavades määratletakse regioonispetsiifilised kasvuressursid, mis täiendavad üleriigilise spetsialiseerumise suundi. 112  2.5.5.2. Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest.Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavate tegevuste valiku aluspõhimõtteks on lähtumine piirkondlikest arenguprioriteetidest, mis määratakse kindlaks maakonna arengukavades ja nende alusel koostatavates tegevuskavades. Prioriteetsus tegevuskavas on asjakohastele tegevustele toetuse taotlemise lähtealuseks. Piirkondlik prioriteetsus on ka oluliseks valikukriteeriumiks lisaks rakenduskava üldistele valikukriteeriumidele. Toetatakse üksnes projekte, mis valikukriteeriumidele vastavalt lahendavad maakondlikes arengukavades määratletud piirkondlikke arenguvajadusi ja aitavad parimal viisil kaasa töökohtade loomisele nende lisandväärtuse kasvule ja ettevõtlusaktiivsusele. Eelistatakse projekte, mille mõjuulatus on laiem kui üks omavalitsusüksus. Riigipõhise soovituse number 5 rakendamiseks määratletakse piirkondades, kus toetatakse ühistranspordi korralduse arendamist (nt ühistranspordikeskuste loomine) enne toetuse andmist teenusega kaetavad piirkonnad või sätestatakse kriteeriumid nende piirkondade määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.5.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. 2.5.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.5.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 43. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmeall Aruandlu kategooria 2023 ikas se M N K sagedus Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord saavate ettevõtete arenenud üksus aastas arv Abi saavate Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord ettevõtete arv arenenud üksus aastas 113  Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 1 890 Rakendus Kord toetust saanud ekvivalen arenenud üksus aastas ettevõtetes did Ettevõtlikkuse ja Ettevõte ERF Vähem- - - 145 Rakendus Kord tööhõive arenenud üksus aastas edendamise programmi kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Lahendatud Tk ERF Vähem - - 45 Rakendus Kord toimepiirkondade arenenud üksus aastas ühendusvõimaluste kitsaskohtade arv 2.5.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.5.7. Tulemusraamistik Tabel44. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaj I Näitaja või Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk An Vajad a liik D rakendamise e korral akategoo eesmä (2023) dm use tapp mõõtüh ria rk eal korral ik 2018. lik selgit aasta M N K as us ks näitaj a asjako hasus e kohta Finant Euro ERF Vähem 190 - - 519 Ser Lõppe snäitaj arenenud 777 333 tifit esmär a 805 507 see k rim kajasta isas b utu toetust s kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Väljun Abi saavate Ettevõte ERF Vähem 5 593 - - 16 Rak Sisalda dnäita ettevõtete arv arenenud 800 end b ja (kokku) usü ettevõt ksu teid, s kes on abi 114  saanud rohke m kui üks kord Väljun Mitterahalist Ettevõte ERF Vähem 180 - - 2 Rak dnäita abi saavate arenenud 200 end ja ettevõtete arv usü ksu s Väljun Prioriteetsetel Turundu ERF Vähem 300 - - 420 Rak dnäita sihtturgudel süritus arenenud end ja korraldatud usü turundusüritu ksu ste arv s Väljun Koostöövõrgu Ettevõte ERF Vähem 250 - - 500 Rak dnäita stikes arenenud end ja osalevate usü ettevõtete arv ksu s 2.5.8. Sekkumiskategooriad Tabel 45. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoori a Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 11: Sekkumise Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed Mõõde 6 – valdkond rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 055 78 738 136 01 315 038 775 07 432 356 414 07 438 538 775 058 11 626 908 03 48 000 000 01 2 060 787 066 43 505 497 04 75 500 000 02 2 060 787 067 189 168 573 03 2 060 787 036 1 196 066 072 58 161 126 074 26 902 595 075 3 038 176 090 14 048 994 091 3 038 176 092 3 038 176 093 3 038 176 094 3 038 176 115  2.5.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.6. Energiatõhusus 2.6.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. 2.6.2. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.6.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Eesti on suure energiatarbimisega riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Ka Eesti 2020 ja energiamajanduse arengukavas tähtsustakse nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel. Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna põhiosa sissetulekute tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele. Enamik elamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osas kaugküttepiirkondades soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Väikeasulate soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb võrgustike amortiseerumine. Energiamajanduse arengukava uuendamisel läbi viidud kaugküttesektori analüüsi kohaselt on soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega. Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca 40% taristu amortisatsioon on selline, mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle 50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole tehniliselt otstarbekas. Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. 116 Seetõttu on taastuvenergia kasutuse edendamiseks vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks. Piloottegevusena toetatakse biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist. Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitavad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja majandusele. Tabel 46. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõtühi Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D k kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) Arvestuslik % - 40 2013 55 Raken Kord keskmine dusük aastas energiasääst sus rekonstrueeritu d kortermajades Eeldatav W - 150 2013 140 Raken Kord keskmine dusük aastas valgustuspunkti sus installeeritud elektriline võimsus 2.6.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.6.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Struktuurivahenditest toetatakse korterelamufondi rekonstrueerimist. Sihtgrupp on korteriühistud ja korteriomanike ühisused, mis tegutsevad enne 1993. aastat ehitatud korterelamutes. Nende elamute netopind kokku on 20,8 mln m2 ja ning neis asub üle 400 000 korteri. Sekkumise kavandamisel kaalutakse kliimamuutustele vastupidamise arvestamise tingimuste seadmist renoveerimistööde projekteerimisel ja elluviimisel. Kaugküttesektoris toetatakse nii kohalikke omavalitsusi kui ka eraettevõtteid uute tõhusamate soojatootmisvõimsuste ja torustike ehitamisel või olemasolevate renoveerimisel ning kaugkütte asendamisel taastuvenergia lokaalsete küttelahendustega vastavuses energiamajanduse arengukava uuendamisel tehtud kaugküttepiirkondade energiatõhususe analüüsi tulemustega. Tänavavalgustussüsteemide puhul toetatakse süsteemide kompleksset rekonstrueerimist infrastruktuurides, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel, et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Seejuures tuginetakse aastatel 2012-2014 läbi viidava pilootprojekti kogemustele ja tulemustele. Transpordisektoris soovitakse anda tõuge alternatiivsete kütuste osakaalu suurendamiseks, toetades biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist ning tegevusi toodetud biometaani transpordis kasutamise tagamiseks. Sihtgrupi moodustavad ettevõtjad, kes on huvitatud biometaani tootmisest ja sellega tanklate varustamisest ning biometaani tarbimisest huvitatud ühistranspordiettevõtted. Toetus on ette nähtud piloottegevusteks. Valdkonnas on olemas ressursid ja tehnoloogia, aga lahendada on veel vaja turutõrked. Toetus suunatakse käitistesse, 117 kus biogaasi tootmiseks (lägast, reoveesettest, tööstusjääkidest ja muudest jäätmetest) kasutatakse peamiselt jääke (nn 2. põlvkonna biokütuste tootmiseks). Sekkumise kavandamisel kaalutakse ka biometaani tootmiseks kasutatava toorme kasvatamisega seotud nõuete sätestamist. 2.6.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine.“ Korterelamute rekonstrueerimisel tagatakse elamusektori energiasäästu kasv ja tarbijate kodukulude vähenemine. Energiatõhususe saavutamise investeeringute eeldusena arvestatakse energiaauditi tulemusel saavutatavat arvutuslikku energiasäästu määra. Korterelamute rekonstrueerimine aitab kaasa ehitiste eluea pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Kaugküttesektoris arvestatakse toetatavate tegevuste panust energia lõpptarbimise vähendamisse soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse arvel ning õhusaaste vähendamist. Tegevused peavad aitama kaasa senisest kulutõhusamate kütteallikate kasutuselevõtule. Tänavavalgustussüsteemide meede suunatakse peaasjalikult olemasoleva tänavavalgustussüsteemi nendele osadele, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel ((neis on ka elavhõbedalambid, mille kasutamine on alates 2015. aastast ökodisaini direktiiviga keelustatud), et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid (mis tähendab ühe valgusti kohta enam kui 70-80% energiasäästu). Prioriteediks on keskmise ja väikse suurusega linnad ja piirkonnad, kuivõrd neis on valgustussüsteemid kõige kehvemas seisus ja seetõttu on täieliku rekonstrueerimise kulutõhusus suurem. Toetusskeemiga on arvestatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, aitamaks ellu viia Eesti 2020 eesmärke ning seda arvestatakse koostamisel olevas energiamajanduse arengukavas 2030. Tegevused peavad aitama kaasa energiasäästu suurendamisele tänavavalgustuses ning ühtlasi panustatakse avaliku linnaruumi kvaliteedi kasvu, sh turvalisuse suurendamisega. Transpordisektoris toetatavad investeeringud peavad aitama propageerida suuremat taastuvenergiale üleminekut biometaani kasutuselevõtuga. Biometaani tootmise lähtematerjalideks võivad olla kõik selleks sobivad toorme liigid, mille puhul on tagatud, et nende kasutamine ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust. Samuti on oluline tagada, et biometaani tootmisprotsessi jääkproduktide kasutamine, ladestamine või säilitamine ei tekita uusi vee või mullastikuga seotud keskkonnaprobleeme. Sekkumine on kooskõlas riikliku energiatõhususe tegevuskava ja transpordi arengukavaga 2014-2020. 2.6.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Korterelamute rekonstrueerimise, tänavavalgustuse renoveerimise, kaugküttesektori toetamiseks ja biometaani kasutuselevõtu toetamiseks kaalutakse finantsinstrumendi kasutamist. 2.6.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 118  2.6.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 47. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtu Andmealli Aruandl D tegooria s (2023) kas use M N K sagedus Paranenud Tk ÜF - - - 20 Rakendusü Kord energiatarbimiskl 500 ksus aastas assiga kodumajapidamis te (korterite) arv Renoveeritud ja Km ÜF - - - 137 Rakendusü Kord uue torustiku ,5 ksus aastas pikkus Renoveeritud või MW ÜF - - - 150 Rakendusü Kord uus soojuse ksus aastas tootmise võimsus kaugküttes Meetme tulemusel Ktoe ÜF - - - 5,8 Rakendusü Kord toodetud ning ksus aastas transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus Rekonstrueeritud m2 ÜF - - - 1 Rakendusü Kord hoonete pindala 334 ksus aastas 000 Lokaalsete MW ÜF - - - 1,4 Rakendusü Kord taastuvenergia ksus aastas küttelahenduste ehitamine kaugküttelahendu ste asemele Renoveeritud Tänava ÜF - - - 22 Rakendusü Kord tänavavalgustusp valgustuspu 000 ksus aastas unktide arv nkt Soojusmajanduse Soojusmajan ÜF - - - 200 Rakendusü Kord arengukavade arv duse ksus aastas arengukava Liginullenergia- Ehitusproje ÜF - - - 5 Rakendusü Kord hoone kt ksus aastas ehitusprojektide arv Arvestuslik CO2 t CO2 ekv/a ÜF - - - 100 Rakendusü Kord vähenemine 000 ksus aastas aastas 2.6.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 119  2.6.5. Tulemusraamistik Tabel 48. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vaja Fon Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadus D rakendami duse d nnaka - (2023) meal e korral setapp korr tegoor eesm likas selgitus al ia ärk näitaja mõõt 2018 M N K asjakoha ühik . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ÜF - - - 562 Lõppees a 222 6 302 märk 41 658 kajastab 494 toetust kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Paranenud tk ÜF - 10 - - 20 500 Rake - a energiatarbi 800 ndus misklassiga üksu kodumajapi s damiste (korterite) arv Väljundnäitaj Renoveeritu MW ÜF - 43 - - 150 Rake - a d või uus ndus soojuse üksu tootmise s võimsus kaugküttes 2.6.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 49. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 011 10 155 884 01 260 590 149 07 260 590 149 07 260 590 149 013 1 863 044 014 188 155 352 016 60 415 869 120  2.6.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.7. Veekaitse 2.7.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega. 2.7.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.7.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu reoveekogumisaladel Veemajanduses on oluline probleem elanikele ja ettevõtetele nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja reovee puhastamine. Suur osa joogi- ja reoveesüsteemidest on rajatud 30-40 aastat tagasi ja osa süsteeme ei ole täielikult välja arendatud. Piirkonniti on veemajandus ebaefektiivne, ressursimahukas ega täida kehtivaid nõudeid. Osal üle ja alla 2000 ie reoveekogumisaladel pole piisavalt süsteeme reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette, põhjustades Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumist. Samas on kogu Eesti territoorium määratud reostustundlikuks suublaks ja üle poole sellest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Riigil, vee-ettevõtetel ja omavalitsustel napib vahendeid investeeringuteks ning veeteenuse tariifid on juba paljude elanike taluvuspiiri lähedal (kuni 3% leibkonnaliikme netosissetulekust), sest elatustase Eestis on madalam kui EL-is keskmiselt ja Eesti geograafilisest asendist tulenevalt on ka muud kodukulud suured. Suur investeeringuvajadus on paljuski tingitud ka Eesti madalast ja ebaühtlasest asustustihedusest, mistõttu vee kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik keskmine investeeringu suurus tarbija kohta on kõrgem kui teistes ELi riikides. Eesmärgiks on saavutada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi üle ja alla 2000 ie teenindavates veevärkides, nõuetekohane reovee kogumine ning puhastamine üle ja alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladel ja veemajandussektori jätkusuutlikkus, et valdkonda edaspidi avaliku sektori vahenditest suuri investeeringuid tegema ei peaks. Veemajanduse arendamine edendab Eesti keskkonnastrateegia 2030 ja Eesti 2020 eesmärkide elluviimist, panustades jätkusuutlikku majanduskasvu loodussäästlikuma ja ressursitõhusama veemajandusega, sh veeteenuse parema kättesaadavusega. Pinna- ja põhjavee kaitsmisega panustatakse ELi veepoliitika raamdirektiivi veekogumite hea seisundi saavutamise eesmärki ning ELi Läänemere piirkonna strateegia Läänemere kaitsmise eesmärgi saavutamisse. 121 Tabel 50. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algvä Baasa Sihtvää Andmeallikas Aruandl D ühik nakateg ärtus asta rtus use ooria (2023) sagedus Ühisveevärgist % - 91 2013 100 Terviseameti Kord nõuetekohast joogiveekvalite aastas joogivett saavate edi inimeste osakaal aastaruanne enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides Reovee kogumise ja % - 66 2012 95 Euroopa Kord 2 puhastamise osas Komisjonile aasta nõuetele vastavate esitatav jooksul üle 2000 ie asulareovee koormusega puhastamise reoveekogumisala direktiivi de osakaal artikkel 16 kohane raport 2.7.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad. Pinna- ja põhjaveele avaldavad lisaks ebapiisavalt puhastatud reoveele negatiivset mõju ka inimtekkelised maa- ja veekeskkonna jääkreostusobjektid, veekogude muutmine, tõkked voolusängis ja loomakasvatusega seotud hoonete lekked veekeskkonda. Reostunud pinnasega aladel on maapinnalähedane veekiht piirkonniti reostunud, mis põhjustab terviseriske ja kahjustab majandustegevust. Põhjavees edasi kandudes liigub reostus asulate veehaareteni ning ohustab põhjaveekogumite seisundit. 2013. aasta seisuga oli mitte heas seisundis ligikaudu 66% pinnaveest. Põhjaveekogumitest ei olnud heas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Koormusallikate mõju vähendamiseks on vaja rakendada meetmeid veekogude looduslikkuse taastamiseks ja säilitamiseks. Eestis on inventeerimisel tuvastatud ligikaudu 300 jääkreostusobjekti. 2013. aasta lõpu seisuga oli 75 olulisemast jääkreostusobjektist likvideeritud (ohutustatud) ligikaudu 45. Aastatel 2010- 2015 tehakse riigi toetusel suuremahulisi korrastamistöid ligikaudu 17 objektil (sh A-kategooria jäätmehoidlas). Veekaitseks (sh rannikuveed) ja inimestele ohutu elukeskkonna tagamiseks tuleb jätkata jääkreostusobjektide likvideerimist. Eestis on üle 6000 ha rikutud veeökosüsteemiga märgalasid, mis on tekkinud turba kaevandamise tagajärjel. Vee hea seisundi saavutamise eelduseks on taastada nende alade looduslik hüdromorfoloogiline veerežiim, millega luuakse ka liikide taastumiseks vajalikud elupaikade tingimused. Oodatava tulemusena tagatakse reostunud alade puhastamine, veekogude tervendamine, märgalade veerežiimi taastamine, vee hea seisund, terviseriski vähenemine, ökosüsteemide elujõulisus ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine. Oodatava tulemusena edendatakse Eesti 2020 strateegia eesmärkide saavutamist, ettevõtluskeskkonda maapiirkonnas, ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkust. Tabel 51. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. 122  I Näitaja Mõõtühik Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) Korrastatud % - 68 2014 77 Proje Kord riikliku ktiaru aastas tähtsusega anded jääkreostusobj ektide osakaal Veekogumid, Veekogum - 21 2014 16 Proje Kord kus on vajadus ktiaru aastas likvideerida anded keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht Ökosüsteemile % - 2,3 2013 32 Raken Kord omase dusük aastas veerežiimiga sus alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast 2.7.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.7.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti on aastatel 2000-2013 teinud olulisi investeeringuid veemajandustaristusse, kasutades ELi fondide ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning keskkonnatasudest ja veetariifidest laekunud vahendeid. ELi 2007–2013 rahastamisperioodi investeeringud on kujunenud esialgu plaanitust suuremaks ehitusturul toimunud hinnatõusu, esialgsete töömahtude täpsustumise ning toetuse saajate piiratud omafinantseeringu suutlikkuse tõttu. Perioodil 2007–2013 tehti investeeringuid 59-st üle 2000 ie reoveekogumisalast 49-l alal ning nimetatud perioodi lõpuks vastab hinnanguliselt 75% üle 2000 ie reoveekogumisaladest nõuetele ja kvaliteetne joogivesi on tagatud hinnanguliselt 95 protsendile ühisveevärgiga liitunutest. 2012. aastal oli ühisveevärgiga ühendatud Eesti elanikkonna osakaal 88%, sellest 88% sai kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Seni tehtud ja tehtavatele mahukatele investeeringutele vaatamata ei suuda Eesti veemajanduses veel täiel määral täita ELi veepoliitika raamdirektiivi, joogivee direktiivi, asulareovee puhastamise direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi ja HELCOMi Läänemere tegevuskavas seatud nõudeid ning tagada elanikele nõuetekohast joogivett ja tekkiva reovee kogumist ja puhastamist. Nõuete täitmiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ja enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides. Investeerimisprioriteedi raames ehitatakse ja rekonstrueeritakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme (joogivee käitlusjaamad, reovee käitlusjaamad (sh setete käitlus)joogivee- ja kanalisatioonitorustikud, pumplad) vastavuses veemajanduskavadega. Investeeringute tulemusel vastab joogivee kvaliteet ning reovee kogumine ja puhastamine nõuetele kõikides enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja üle 2000 ie koormusega 123 reoveekogumisaladel. Nimetatud investeeringud panustavad otseselt ELi Läänemere strateegia tegevuskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige toitainete äravoolu vähendamisse Läänemerre (nt nt veekaitsemeetmed: reoveesüsteemide rajamine, sh torustik, pumplad, reoveepuhastusjaamad). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringute sihtrühm on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ja süsteemidega liituvad elanikud. Edaspidi tuleb neil vee-ettevõtetel tagada veetariifide arvel teenuste osutamine, sh amortiseerunud seadmete ja torustike renoveerimine. Samuti likvideeritakse jääkreostusobjekte, taastatakse rikutud veeökosüsteemidega märgalasid ja tervendatakse veekogusid. Muu hulgas korrastatakse ja tervendatakse kokku ligikaudu 18 hektarit saastunud alasid ja keemilise või ökoloogilise seisundi ohuga veekogusid. Reostunud alade puhastamise sihiks on toetada alasid, mis ohustavad enim inimtervist ja keskkonda (põhjavett, vooluveekogusid, rannikuvesi). Seetõttu tuleb esmalt puhastada reostunud vooluveekogud (ohtlikke aineid sisaldavad põhjasetted) ja riikliku tähtsusega saastunud alad (valdavalt alad, kus pinnas on reostunud ohtlike ainetega, nt endised katlamajad ja vanad asfalditehased). Nii luuakse eeldused maa-alade jätkusuutlikuks majandamiseks ning veekogude hea seisundi parandamiseks või säilitamiseks. Pinnasereostuse likvideerimisega vähendatakse edaspidi põhjavee reostuse leviku vähendamise kaudu ka veeressursi raiskamist. Suuna sekkumisi viiakse ellu koosmõjus maaelu arengukava meetmetega, mis samuti panustavad reostuskoormuse vähendamisse ja pinna- ning põhjavee seisundi parandamisse. Investeeringute sihtrühmaks on reostunud alade omanikud. Toetatakse alasid, kus pole võimalik rakendada põhimõtet “saastaja maksab”. Laiemalt on kasusaajad reostunud alade piirkonna elanikud ja ettevõtted, kelle elu- ja tegutsemiskeskkond, sealhulgas joogivesi ja välisõhk, muutub puhtamaks ja ohutumaks. 2.7.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide puhul jälgitakse, et pärast kavandatud tegevuste elluviimist on veemajandustaristu edasine haldamine ressursitõhus ja efektiivne ning iseseisvalt majandav. Veevärkide veemajanduse infrastruktuuri jätkusuutlikkus tagatakse pärast investeeringute tegemist kogutava veeteenuse tariifi arvelt ning need ei vaja edasist avaliku sektori toetusi. Aastaks 2021 on tagatud veekasutajate piisav panus veeteenuste kulude katmisesse ja on tehtud pikaajalise mõjuga muudatused vee hinnastamispoliitikas. Eelistatakse projekte, kus kasu saavate tarbijate arv on suurem ning investeeringukulu kasusaaja kohta väiksem. Jääkreostusobjektide ja mahajäetud turbaalade korrastamisel rahastatakse vaid neid objekte, mille saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta. Juriidiliste isikute maa puhastamisel jälgitakse Euroopa Komisjoni suuniseid riigiabi andmiseks, sh riigiabi andmisel arvatakse abikõlblikest kuludest maha maa väärtuse tõus. Veekogude puhul eelistatakse projekte, mis on suunatud veekogude seisundi parandamisele ja ka seisundi halvenemise ärahoidmisele. Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud keskkonnaseisundi mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 124  2.7.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise toetamisel. 2.7.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.7.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 52. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeall Aruandl D nakateg (2023) ikas use ooria M N K sagedus Täiendav elanikkond, keda Inimene ÜF - - - 17 Rakendus Kord teenindatakse tõhusama 000 üksus aastas veevarustuse abil Täiendav elanikkond, Inimekviv ÜF - - - 23 Rakendus Kord kellele on suunatud alent 000 üksus aastas tõhusama reoveepuhastuse teenus Taastatud veerežiimiga ha ÜF - - - 200 Rakendus Kord mahajäetud turbaalad 0 üksus aastas Taastatud maa kogupindala ha ÜF - - - 17 Rakendus Kord üksus aastas 2.7.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.7.5. Tulemusraamistik Tabel 53. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajaduse Fon Piirko Vahe- Lõppeesm And Vajadus D rakendam korral d nnaka eesmä ärk (2023) meal e korral isetapp mõõtühik tegoor rk likas selgitus ia 2018. näitaja aastak M N K asjakoha s suse kohta Finantsnäitaja Euro ÜF - 17 807 - - 211 Sertif Lõppees 719 788 itsee märk 065 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse 125  erimata kulusid Väljundnäitaja Täiendav Inimene ÜF - 2300 - - 23 elanikkond 000 Rake , kellele on ndus suunatud üksu tõhusama s reoveepuh astuse teenus Väljundnäitaja Taastatud ha ÜF - 2 - - 17 maa Rake kogupindal ndus a üksu s 2.7.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 54. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 020 28 825 897 01 180 019 854 07 180 019 854 07 180 019 854 021 72 133 060 022 28 825 897 089 50 235 000 2.7.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 2.8.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Rohelise infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 5 „Kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja - juhtimise edendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 6 „Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine“ investeerimisprioriteedist. Mitme temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus parandada nii liikide ja elupaikade kaitset kui ka hädaolukordade ennetamist, võttes arvesse nende vastastikust mõju. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas 126 olevate eesmärkide saavutamisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Näiteks põhjustavad kliimamuutused muu hulgas teatud elupaikade pindala/leviku vähenemist ja killustumist ning soodustavad võõrliikide invasiooni, mis toob omakorda kaasa Eestile omaste liikide elutingimuste halvenemise. Samuti kujutavad kliimamuutuste põhjustatud hädaolukorrad inimeste kõrval otsest ohtu ka liikidele ja elupaikadele. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine. 2.8.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.8.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad EL 2020 strateegia seab eesmärgiks elurikkuse kui ressursi säilitamise ja jätkusuutlikku kasutamise. ELi elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab 100% elupaigatüüpidel ja 50% liikidel olema soodne või paranenud seisund. Seisundi paranemise eelduseks on Natura 2000 võrgustiku tõhus toimimine, milleks tuleb arendada nii rohelist taristut kui ka taastada vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Eestis on EL-i ohustatud elupaigatüüpe 60 ja 99 liiki, millest soodsas seisundis on vaid 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest, ebapiisavas seisundis vastavalt 45% ja 27%, halvas 3% ja 8% ning 11% liigi seisund on teadmata.).83 Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine. Seetõttu väheneb üldine elurikkus, majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Ökosüsteemiteenuste kadumine omakorda toob kaasa suured kulutused alternatiivsetele tegevustele, mida kahjustunud ökosüsteemid enam pakkuda ei suuda84. Samas investeeringud elurikkusesse edendavad majanduskasvu, regionaalset arengut ja suurendavad maapiirkondades tööhõivet. Natura 2000 võrgustiku poolt osutatud teenuste maksumuseks arvestatakse 3–4,6 miljardit eurot aastas85, ka luuakse iga Natura 2000 ala tõttu piirkonda keskmiselt 3–6 töökohta. Struktuurivahenditega aidatakse kaasa EL-is ohustatud ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemisele või säilimisele ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, tagades elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Lõhejõgede elupaigatüüpide taastamise vajadus tuleneb ka Läänemere tegevuskavast, mille kohaselt tuleks taastada Läänemerre suubuvate lõhejõgede looduslik taastootmisvõime 50-80% ulatuses nende jõgede looduslikust potentsiaalist. Tegevused aitavad saavutada ELi linnu- ja loodusdirektiivides, ELi elurikkuse strateegias ja ELi rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmärke. Koosmõjus maaelu arengukava 83 Pohineb 2013. a EKle esitatud aruandel. ELi ohustatud elupaikade ja liikide seisundit hinnatakse elupaikade direktiivi 92/43/EMU kohaselt. 84 Nt susiniku sidumine, uleujutuste ohjamine, tolmeldamine, puhta vee ja ohu tagamine. 85 Natura 2000 vorgustiku poolt pakutavate okosusteemi teenuste maksumuseks ELs on arvestatud 200–300 miljardit eurot aastas (The EU biodiversity objectives and the labour market, ICF-GHK 2012). 127 sekkumistega panustatakse Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse, aidates tagada pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist maapiirkondades. Tabel 55. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtüh Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväärt Andmealli Aruand D ik nakate asta us (2023) kas86 luse gooria sagedu s Paranenu tk - Soodsas 2013 12 liigi Euroopa Kord d või Liik seisundis 53, seisund on Komisjonil kahe samaks ebapiisavas paranenu e aasta jäänud seisundis 27, d, teiste esitatavad jooksul seisundiga halvas liikide aruanded liikide arv seisundis 8, seisund on teadmata 11 jäänud liiki samaks Paranenu Elupaiga - Soodsas 2013 7 Euroopa Kord d või tüüp seisundis 31, elupaigatü Komisjonil kahe samaks ebapiisavas übi e aasta jäänud seisundis 27, seisund on esitatavad jooksul seisundiga halvas paranenu aruanded elupaigatü seisundis 3 d, teiste üpide arv elupaigatüüpi elupaigatü üpide seisund on jäänud samaks 2.8.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse kaitstavate elupaikade taastamist ja inventeerimist, maastikeväärtuste taastamist, väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku ja kaitsealade kaitse korraldamisega seotud taristu investeeringuid, külastuskorralduse taristu investeeringuid, ex situ liigikaitse investeeringuid ja kalade rändetingimuste tagamist lõhejõgedele rajatud paisudel. Rahastatakse ühekordseid tegevusi, mis ei ole abikõlblikud EAFRD ega EMFFi vahenditest. Sekkumised tuginevad Looduskaitse arengukava 2020 alusel koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavale (PAF) ning perioodil 2007-2013 saavutatavatele tulemustele. Sekkumised kavandatakse ja viiakse ellu viisil, mis võimaldab saavutada koosmõju Maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate, samade eesmärkide saavutamisele suunatud meetmetega, sh Natura 2000 toetused ning poollooduslike koosluste hooldamise toetused. Poollooduslike koosluste hooldamist (karjatamine ja niitmine) toetatakse EAFRD-st, 86 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne (2013): http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/art17/envuc0mhq. 128 poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks vajamineva ligipääsu tagamist ÜF-ist. Taristu (sillad, teed, truubid) uuendamise toetamine ÜF-ist on ülioluline, sest vastasel korral poleks võimalik niidutehnikaga poollooduslike koosluste aladele pääseda ega seal koosluste säilitamiseks vajalikke töid teha. Nimetatud investeeringud panustavad ühtlasi soovimatute üleujutuste ärahoidmisesse. Nii tagatakse eri fondide integreerimine, saavutamaks poollooduslike koosluste seisundi paranemine ning soodustamaks regionaalset arengut. Samuti kasutatakse poollooduslikelt kooslustelt niidetud heina taastuva kütuseallikana katlamajades. Kaitse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri rekonstrueerimine tagab juurdepääsu kaitsealadele ning seal esinevatele loodusväärtustele, võimaldab taastada ja hooldada elupaiku, parandab loodusturismi võimalusi ning soodustab kohalike inimeste liikumisvõimalusi. Kaitstavate elupaikade (poollooduslikud kooslused, jõeelupaigad, märjad metsad, nõmmed) taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Märgalade (soode ja rabade) taastamisega kaasnev CO2 sidumine leevendab kliimamuutusi, märgalade (soode ja rabade) taastamine vähendab tulekahjuriske ning jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendavad ebasoovitavate üleujutuste mõju. Külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimisega suunatakse ühtlasi külastajad eemale tundlikest liikidest ja elupaikadest, soodustades nende liikide ja elupaikade seisundi säilimist ja parandamist. See on tähtis ka loodusturismi ja laiemalt kogu loodushariduse arendamise seisukohast. Kaitstavate maastikuväärtuste taastamine panustab otseselt rohelise infrastruktuuri arendamisse, toetades samal ajal liikide elupaikade omavahelist sidusust. Inventuurid võimaldavad kaasajastada infot liikide ja elupaikade seisundi kohta ning on aluseks investeeringutele. Ex situ liigikaitse investeeringud on vajalikud liikide tehisasurkondade loomiseks ja säilitamiseks eesmärgiga tagada ja säilitada väljasuremisohus oleva liigi või asurkonna genofond ning võimalus looduslike asurkondade taasasustamiseks või tugiasustamiseks. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga tegelevad ettevõtjad, turistid ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse poolt pakutavate ökosüsteemi teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. 2.8.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“ 129 Esmane prioriteet on ebasoodsas (halvas või ebapiisavas) seisundis olevate liikide elutingimuste parandamine elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu. Lähtutakse Natura 2000 tegevuskavas (PAF) ja Looduskaitse arengukavas 2020 määratletud prioriteetidest. Tegemist on ühekordsete investeeringutega elupaikade taastamiseks (jõed) või taastumisprotsessi algatamiseks (märgalad). Seejuures arvestatakse ka investeeringute jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju. Struktuurivahenditest rahastatakse vaid poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikke ühekordseid investeeringuid (sh teed, truubid, sillad, kariloomade hankimine). Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud elurikkuse mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 2.8.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 56. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtu Andmeallikas Aruandlus D ühik kategooria s (2023) e sagedus M N K Seisundi ha ÜF - - - 15 Projektide Kord aastas parandamiseks 000 aruanded toetust saanud elupaikade pindala Soetatud, rajatud objekt ÜF - - - 2 Projektide Kord aastas ja 750 aruanded ning rekonstrueeritud Eesti jõgede objektide arv seireandmed seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Inventeeritud alad ha ÜF - - - 94 Projektide Kord aastas 000 aruanded Ökosüsteemide ökosüs ÜF - - - 4 Projektide Kord aastas arv, millele on teem aruanded loodud elurikkuse sotsiaal- majanduslikult seostatud seisundi hindamissüsteem 130  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. 2.8.4. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk oodatavad tulemused 2.8.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Kliimamuutustest tingitud sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused (tormid, üleujutused, põuad) ning metsa- ja maastikupõlengud põhjustatavad üha suuremat kahju keskkonnale ja isikute varale. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajasi hoiatussüsteeme ja tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire jätkusuutlikkus. Suur osa riigi meteo- ja hüdroloogilise seire taristust on tehniliselt vananenud. Samas kasvab vajadus koguda üha arenenumate prognoosimudelite tarvis lähteandmeid, mida seni tehakse käsitsi ning mis on väga aja- ja töömahukas. Seetõttu on oluline seirevõrku uuendada ja suurendada selle täisautomaatsust, et tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus. See võimaldaks muu hulgas seirata ja hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust, samuti hädaolukordade eeldatavat mõju kliimamuutusi soodustavate heitkoguste suurenemisele. Lähtudes asjaolust, et hädaolukordadest on suurima mõjuga kasvuhoonegaaside heitkogustele metsatulekahjud, kavandatakse heitkoguste vähendamiseks suurendada metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise võimekust eelkõige päästetehnikaga, mis võimaldab keskkonda ja vara kaitsta. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade kõrval, aga osalt ka neist põhjustatud tormide tõttu, on väga oluline suurenev merereostuse oht üha kasvava meretranspordi (sh naftasaaduste ja kemikaalide vedu) kontekstis. Arvestades Läänemere transporditiheduse jätkuvat kasvu, aeglast veevahetust ja kõrget reostustundlikkust, on merereostusjuhtumid Eesti vetes tõestanud tungivat vajadust kiiresti arendada riiklikku reostustõrjevõimekust ja mereseiret kooskõlas HELCOMi Läänemere tegevuskavaga. Õnnetusjuhtumite ja pahatahtliku reostamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tõhustatakse ennetustegevusena merel seiretegevust ning suurendatakse reostuse lokaliseerimis- ja korjevõimekust, panustades nii „Eesti 2020“ ja „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ sihtide saavutamisse. Tabel 57. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkon Algv Baas Sihtvä Andmeal Aruandluse D nakateg äärt aasta ärtus likas sagedus ooria us 2023 Piirkondade arv, kus piirkond - 3 2015 4 Rakendu Kord aastas suudetakse süksus samaaegselt kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja likvideerida (4 piirkonda) Reostustõrjelaevade Tund - 12 2014 6 Siseminis Kord aastas (kogu teerium korjevõimekusega 1,2 km2/24h) reageerimise aeg ideaalsetes tingimustes jõudmaks 131  reostuseni kogu Eesti riigi vastutusala piires (PPA)87 Uuendatud % - 40 2013 60 Rakendu Kord aastas hüdrometeoroloogia süksus seirevõrgu osakaal 2.8.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tõhustatakse meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret eelkõige seirejaamade võrgustiku kaasajastamise kaudu. Tegevuse sihtgrupp on Keskkonnaagentuur, kes tagab tulemuste jätkusuutliku kasutamise. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasvuks keskendutakse metsatulekahjude leviku tõkestamisele ja likvideerimisele ja seeläbi CO2- heitkoguste vähendamisele. See saavutatakse CO2-emissioonile suure mõjuga õnnetuste tagajärgede vähendamiseks vajaliku päästetehnika (päästeautod, kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukid) soetamisega. Tegevuse sihtgrupp on Päästeamet. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv mere- ja rannikureostuse likvideerimisel, sh parem valmisolek Läänemere seisundit mõjutavateks hädaolukordadeks, saavutatakse mereseire ja merereostuse likvideerimise tehnika (lennuk ja laev Politsei- ja Piirivalveameti vana laeva „Kati“ asendamiseks) soetamisega lisaks 2012. aastal Politsei- ja Piirivalveameti kasutusele võetud uuele multifunktsionaalsele reostustõrje laevale. Tegevuse sihtgrupp on Politsei- ja Piirivalveamet. Laiemas plaanis on sekkumistest kasu saav kogu elanikkond ja keskkond. Näiteks maapiirkondade elanikkonna julgeolek suureneb tänu tulekahjude likvideerimise võimekuse kasvule. Erinevad osapooled (näiteks põllumehed ja üleujutusohuga piirkondade elanikud) saavad kasu paranenud ilmaprognoosidest. 2.8.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Seirejaamade võrgustiku kaasajastamisel lähtutakse andmeedastuse kvaliteedi kasvust ja protsesside automatiseerimisega saavutatavast kulude kokkuhoiust. 87 Naitajaga on holmatud vaid Politsei- ja Piirivalveameti voimekus 132 Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võimekuse suurendamisel lähtutakse päästesõidukite võimsuse kasvust ja reageerimise kiiruse kasvust. Arvestatakse ka võimalikku (püsi)kulude kokkuhoidu seoses ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtuga. Merereostuse likvideerimisel peab kasvama reostuse avastamise kiirus, reageerimise kiirus ja merereostuse likvideerimise mahuline suutlikkus. Merereostuse likvideerimise võimekuse suurendamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia tegevuskavas toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise ja merereostuse likvideerimise võimekuste suurendamisel tagatakse sõidukite võimalikult suur multifunktsionaalsus, kasutamaks vajadusel tehnikat ka muude hädaolukordade korral, lähtudes muu hulgas igal aastal koostatavate riskianalüüside kokkuvõtetes ette pandud meetmetest. 2.8.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 58. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärt Andmealli Aruandl D d ooria us (2023) kas use M N K sagedus Soetatud Päästesõiduk ÜF - - - 83 Rakendusü Kord multifunktsion ksus aastas aalsed päästesõidukid Uuendatud Seirejaam ÜF - - - 50 Kord seirejaamad Rakendusü aastas ksus Uuendatud Kalibreerimisl ÜF - - - 1 Kord kalibreerimisla abor Rakendusü aastas bor ksus Automaatsondij Automaatsond ÜF - - - 1 Kord aam ijaam Rakendusü aastas ksus Soetatud Merereostustõ ÜF - - - 2 Rakendusü Kord merereostustõr rje sõiduk ksus aastas je sõidukid 2.8.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 133  2.8.7. Tulemusraamistik Tabel 59. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajadu Fond Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadu liik D rakendamiseta se nnaka - (2023) meal se pp korral tegoor eesm likas korral mõõtü ia ärk selgitu hik 2018 M N K s . aast näitaja aks asjako hasuse kohta Finants Euro ÜF - 59 - - 130 Sertif Lõppee näitaja 179 515 itseer smärk 971 053 imisa kajasta sutus b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusid Väljund Soetatud Päästes ÜF - 83 - - 83 Rake näitaja multifunktsionaa õiduk ndus lsed üksu päästesõidukid s Väljund Seisundi ha ÜF - 1000 - - 15 000 Proje näitaja parandamiseks ktide toetust saanud arua elupaikade nded pindala Väljund Soetatud, rajatud objekt ÜF - 238 - - 2 750 Proje näitaja ja ktide rekonstrueeritu arua d objektide arv nded seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Väljund Soetatud Merere ÜF - 2 - - 2 Rake näitaja merereostustõrj ostustõ ndus e sõidukid rje üksu sõiduk s 2.8.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 60. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria 134  Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Territoriaalsed Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 085 01 01 1 209 670 07 53 245 074 02 1 209 670 110 937 794 110 937 794 087 03 2 820 642 57 692 720 07 105 697 812 2.8.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng 2.9.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetne suund tugineb Eesti viie suurema linnapiirkonna88 säästva arengu strateegiatele89, milles kajastatakse kõiki linnapiirkonna jätkusuutlikkuse aspekte, sh majanduslikke, keskkonna- ja kliimaalaseid, demograafilisi ning sotsiaalseid väljakutseid. Konkreetsetest tegevustest - lähtudes linnade spetsiifilistest väljakutsetest ning Eesti 2020 strateegia eesmärkidest - kaasrahastatakse nende strateegiate elluviimisel ELi fondidest säästva ning vähese CO2-heitega liikuvuse ja linnaruumi arendamist, lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomist, et vähendada liikumisvajadust ja toetada tööhõivet ning alakasutatud alade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselavdamist Ida-Virumaal. Suuna tegevustega panustatakse temaatilise eesmärgi nr 4 „Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“ ning temaatilise eesmärgi nr 9 „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine“ saavutamisse. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate elluviimine peab integreeritult, sh koosmõjus teiste prioriteetsete suundade raames elluviidavate tegevustega ning linnapiirkondade omavalitsusüksuste omategevustega, panustama mitme eesmärgi saavutamisse. Strateegiates määratletavate prioriteetsete tegevuste tulemusel suurema ja mitmekülgsema mõju saavutamiseks on vajalik luua kombineeritud mitme temaatilise eesmärgi suund. Prioriteetse suuna soovitud tulemuseks on suuremate linnapiirkondade jätkusuutlikum areng ning selle eeldusena on oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu ja elluviimine igas suuremas linnapiirkonnas. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate koostamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2. 88 5 suuremat linnapiirkonda on Tallinn, Tartu, Narva, Parnu, Kohtla-Jarve/Johvi koos umbritsevate kohaliku omavalitsuse uksustega. Vt selgitus Partnerlusleppe p 3.1.3 ja rakenduskava p 4.2. 89 ERF maaruse (EL) 1301/2013 artikkel 7. 135 Prioriteetse suuna tegevusi täiendavad teised ELi fondidest rahastatavad tegevused, mis aitavad suurendada suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh teadus- ja arendustegevusele ning suure kasvupotentsiaaliga ettevõtlusele suunatud meetmed. Samuti on olulised prioriteetses suunas 5 kavandatavad tegevused väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edendamiseks ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks (viimast küll väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda). CO2-heitkoguste vähendamisele linnapiirkondades aitavad kaasa energiatõhususe prioriteetse suuna raames kavandatavad sekkumised korterelamute energiasäästlikuks rekonstrueerimiseks, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimiseks ning säästva transpordi prioriteetse suuna all kavandatud sekkumised. Linnapiirkondades liikuvuse parandamisele suunatud tegevusi ette valmistades ja ellu viies arvestatakse koosmõju suurendamiseks ja kattuvuse vältimiseks ka projektidega, millele kavandatakse toetuse taotlemist Euroopa ühendamise rahastust. Kõrge tööpuuduse ja vaesuse all kannatavate linnapiirkondade probleemide lahendamisse panustavad Euroopa Sotsiaalfondist kavandatavad sekkumised hõives püsimiseks või hõivesse sisenemiseks, sh uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele suunatud sekkumised ning lapsehoiu paremale korraldamisele suunatud sekkumised. Samuti kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse suurendamise tegevused, millega parandatakse piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnike võimekust kavandada tegevusi piirkonna arenguks eelduste loomiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks ning kolmanda sektori võimekust kohaliku arengu küsimustes kaasa löömiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 2.9.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud Suurematel linnapiirkondadel on oluliste CO2-emissiooni allikatena võtmetähtsus jätkusuutliku kasvuga seotud väljakutsete lahendamisel. Ühistranspordi osakaal suuremates linnapiirkondades tehtavate reiside puhul on vähenenud, samuti on suhteliselt madal jalgrattaga tehtavate sõitude osakaal. Kui 2005. aastal kasutas igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast või käis jala ligi 61% suuremate linnade ja nende lähitagamaa elanikest, siis 2012. aastal oli see näitaja 48,5%90. Suureneva autokasutuse tagajärjeks on nii keskkonnatingimuste kui ka rahvatervise halvenemine. Uue taristu loomine eeskätt autokasutajaid silmas pidades halvendab linnakeskkonda nii jalgsi ja jalgrattaga liikujate ning ühistranspordi kasutajate kui ka linnaelanike jaoks veelgi. Oluline on luua linnakeskkond, milles on meeldiv ja mugav liikuda ilma autota. Selleks on vaja jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, säästvat liikuvust toetava avaliku linnaruumi arendamist ning head ligipääsu mugavale ja vajadustele vastavale ühistranspordile. Ka perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust säästva liikuvuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamiseks. Kuigi mitmed elluviidavad projektid ei ole 2013. a lõpuks veel ellu viidud, võib prognoosida, et perioodi lõpuks saab rajatud ca 90 km kergliiklusteid (valdav osa neist Tallinna lähiümbruses) ning uue kvaliteedi on saavutanud ligi 60 ha rohealasid ja väljakuid. Ellu viiakse ka ühistranspordisüsteeme 90 Statistikaamet. 136 arendavaid projekte kahes linnas. Erinevalt 2014-2020 perioodiks kavandatavast, oli perioodil 2007-2013 linnapiirkondade arendamise meetmesse kaasatud kogu funktsionaalse linnapiirkonna ulatuses vaid Tallinn. 2014-2020 kaasatakse sekkumiste elluviimisse ka teiste linnade tagamaad, mis on eriti oluline liikuvusküsimuste lahendamisel. Enam kavandatakse perioodil 2014-2020 tähelepanu pöörata projektide komplekssusele, et tulemuseks oleks kas probleemi terviklik lahendamine ühel konkreetsel linnasisesel maa-alal või parandataks mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Tabel 61. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühi Piirkonn Algväär Baasa Sihtväär Andmealli Aruandl D k akategoo tus asta tus kas use ria (2023) sagedus Igapäevaseks % Vähem 48,5 2012 50,0 Statistikaa Kord töölkäimiseks arenenud met: aastas ühistransporti Tööjõu- või jalgratast uuring kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondade s91 2.9.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse tegevusi, mis vähendavad sõltuvust isikliku auto kasutusest. Selleks toetatakse kolme tüüpi tegevusi: jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh jalg- ja jalgrattateed, jalgrattaparklad, rattaringlussüsteemid, nutikad lahendused); avaliku linnaruumi muutmist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, ning ühistranspordi säästvat ja elanike vajadustele vastavat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid, piletisüsteemid, „pargi ja sõida“ süsteemid, keskkonnasäästlike ühissõidukite soetamine maksumuses, mis ületab tavaveeremi hinna). Tegevused on abikõlblikud kõigi viie linnapiirkonna territooriumil, millele on koostatud jätkusuutliku arengu strateegiad, sest ühistranspordi kasutajate ning jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on vähenenud kõigis suuremates linnapiirkondades. Eri tüüpi tegevuste vahelised rõhuasetused põhinevad konkreetse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial, milles analüüsitakse konkreetse linnapiirkonna liikuvuse suurimaid kitsaskohti ning parimaid lahendusi autosõltuvuse vähendamiseks ning säästvate liikumisviiside edendamiseks.. Seejuures 91 Sihttaseme maaratlemisel on lahtutud asjaolust, et trend on seni olnud languses. Langus oli eriti jarsk ajavahemikus 2005-2008 ning stabiliseerus alates 2009. aastast toenaoliselt majanduskriisi tottu. Eesmargiks seatakse langustrendi peatamine ja pooramine ning toolkaimiseks uhistranspordi ja jalgratta kasutamise ning jalakaimise osakaalu tousmine vahemalt 50% juurde. Kuna seoses majanduse olukorra paranemisega tekivad taas eeldused autokasutuse suurenemiseks, on eriti oluline kavandada piisavaid meetmeid alternatiivsete liikumisvoimaluste soodustamiseks. 137 arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 10 jätkusuutliku transpordi tegevustega. Jätkusuutliku arengu strateegiate koostamiseks töötatakse välja juhised, mis säästva liikuvuse osas on kooskõlas linnalise liikuvuse juhendiga http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_urban_mobili ty.pdf. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik suuremates linnapiirkondades tegutsevad osapooled. Paranevad nende inimeste liikumisvõimalused, kes autot ei kasuta. Meeldiva liikumiskeskkonna edendamise ning kergliikluse ja ühistranspordi mugavamaks muutmise tulemusena vähenev autokasutus vähendab CO2-emissioone, müra ning loob tervislikuma linnakeskkonna. Liikumisühenduste kvaliteedi parandamine aitab muu hulgas vähendada aja- ja rahakulu nii avalike teenuste kasutuseks kui ka tööle pääsuks. 2.9.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse mitme kohaliku omavalitsusüksuse koostöös välja töötatavaid ja elluviidavaid tegevusi. Säästva liikuvuskeskkonna arendamisel järgitakse universaalse disaini põhimõtteid, mis tähendab infrastruktuuri rajamisel kõigi kasutajagruppide (sh puuetega inimesed, lapsed, eakad jt) vajadustega arvestamist. Võimalusel kasutatakse rohelise infrastruktuuri lahendusi. 2.9.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 62. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtüh Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ik kategooria (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilis ERF Vähem - - 797 Statistikaa Kord integreeritud ed arenenud 000 met aastas arengustrateegiat isikud ega aladel elavad inimesed Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 100 Rakendusü Kord mis on loodud või arenenud 000 ksus aastas 138  taastatud linnapiirkondades Rajatud km ERF Vähem - - 225 Rakendusü Kord kergliiklusteede arenenud ksus aastas pikkus Kogu projekt ERF Vähem - - 3 Rakendusü Kord linnapiirkonna arenenud ksus aastas ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: Mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine. 2.9.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Suuremad linnapiirkonnad ei arene ühtlaselt, samuti on suured erinevused linnapiirkondade vahel. Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline ning et linnasiseste territooriumide alakasutatus ning ettevõtjatele ja elanikele väheatraktiivne keskkond ei saaks takistuseks linnapiirkonna arengule, on oluline toetada linnakeskkonna arengut, investeerides linnaruumiliselt olulistesse, kuid oma potentsiaali alakasutusega või kasutamata, alade taaselavdamisse. Alakasutatud linnaalade füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik taaselavdamine on eeskätt oluline Ida-Virumaa linnapiirkondades, mis eristuvad muudest Eesti piirkondadest kõrgema püsiva tööpuuduse, madalama ettevõtlusaktiivsuse, baastaristu mahajäämuse, kasutusest väljalangenud hoonete, jäätmaa suurema osakaalu jm poolest. Ida-Viru suuremate linnapiirkondade rahvaarv on viimase 20 aastaga oluliselt kahanenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas kahe linnapiirkonna valdades ja linnades kokku 172 000 elanikku, siis 2011. aastaks oli see kahanenud 117 000-le (vähenemine 32%). Samuti on kokku tõmbunud sealne tööstus. Sellest tulenevalt on neis linnades vajalik muutunud oludega kohanemine ning keskkonna kaasajastamine, et muuta Ida-Viru suuremad linnad teiste suuremate Eesti linnadega võrreldavalt atraktiivseks elukeskkonnaks. Oluline on kõigi osapoolte (lisaks avalikule sektorile ka äri- ja mittetulundussektori) kaasamine linnakeskkonna uuendamisse. Tehes investeeringuid piirkondadesse, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule, luuakse eeldused linnapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks kogukonnale, sh nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Tabel 63. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirko Algvä Baasa Sihtväär Andmea Aruandluse D ühik nnaka ärtus asta tus llikas sagedus tegoor (2023) ia 139  Investeeringute Ettev Vähem 0 2013 30 Projekti Kord aastas tulemusena kasu õtja arenen aruande saanud ettevõtjate ja ud d teenuse osutajate arv92 2.9.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Tegevused on suunatud mahajäänud kogukondade hüvanguks keskendudes aladele kahe Ida-Viru suurema linnapiirkonna sees, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule. Toetatavateks tegevusteks on linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamine (sh mittevajalike ehitiste lammutamine, tänavavõrgustiku loomine, ehitiste rajamine ja rekonstrueerimine) ja seda toetavad tegevused (nt kontseptsiooni loomine, kaasamine, turundus), mis tervikuna loovad eeldused ettevõtluseks, töökohtadeks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Soovitavalt kaasatakse tegevustesse vabaühendusi ja äriühinguid. Konkreetsed alad ning vajalikud tegevused nende taaselavdamiseks määratletakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates. Tegevuste tulemusena väheneb Ida-Viru suuremate linnapiirkondade mahajäämus atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonnana võrreldes teiste Eesti linnapiirkondadega. 2.9.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. 2.9.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 64. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andmeall D ategooria (2023) ikas 92 Indikaatori sihttaseme seadmisel on lahtutud kohaliku omavalitsuse uksuste antud hinnangutest ning informatsioonist nende plaanitavate sekkumiste kohta, samuti prioriteetsele suunale kavandatud vahendite mahust. 140  M N K Aruandl use sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem - - 107 Statistikaa Kord integreeritud isikud arenenud 000 met aastas arengustrateegiate ga aladel elavad inimesed Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 100 Rakendus Kord mis on loodud või arenenud 000 üksus aastas taastatud linnapiirkondades m2 ERF Vähem - - 100 Rakendus Kord Linnapiirkondades arenenud üksus aastas ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.9.6. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk ja oodatavad tulemused 2.9.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Rahvastiku koondumise tõttu eeskätt paari suuremasse linnapiirkonda ei suuda olemasolev taristu rahuldada nõudlust teenuste järele. Eriti terav on probleem lapsehoiuteenusega. Lapsehoiukohtade nappus on 33% Eesti omavalitsustest, teravaim on rahvastiku koondumise tõttu probleem suuremates linnapiirkondades. Kui riigis tervikuna on Eestis 2012. a jaanuari seisuga puudu 5900 lasteaiakohta, siis Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade arvele jääb sellest valdav enamus ehk 443093. Lapsehoiukohtade nappuse üheks tagajärjeks on sundliikumiste kasv linnapiirkonnas, mis põhjustab ummikuid, tõstab CO2-heitmete hulka ning halvendab elukeskkonda. Teiseks vähendab see väikelaste vanemate võimalusi naasta hõivesse. Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2011. a 15,9) näitab, et Eestis ei osale naised hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Lapsehoiuvõimaluste nappuse puhul tuleb eristada ajas püsivat ning muutuvat vajadust. Ajas püsiv vajadus tuleneb sellest, et teatavates KOV üksustes on viimase aastakümne jooksul toimunud väga ulatuslik rahvastiku juurdekasv, kohati on rahvaarv mitmekordistunud. Seetõttu on teatud ulatuses vältimatu täiendava taristu loomine suurenenud nõudluse katmiseks. Sekkumist täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad tegevused lapsehoiuteenuse arendamiseks (nii linnapiirkondades kui neist väljas). Sekkumise tulemusena paranevad kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused Tallinna, Tartu ja Pärnu 93 Ainsaar & Soo „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“, 2012. 141 linnapiirkonnas, väheneb liikuvusvajadus ning lastevanematel on võimalik kiiremini hõivesse naasta. Perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust investeeringuteks lapsehoiuasutustesse. Selle raames loodi kokku ca 250 uut lasteaiakohta, mis ei ole piisav prognoositava vajaduse katmiseks paarikümneaastases perspektiivis. Tabel 65. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algväär Baasaas Sihtvää Andmeallik Aruandl D ühik nakateg tus ta rtus as use ooria (2023) sagedus Lapsehoiu- ja Laste Vähem 443094 2012 30095 Uuring/küsitl Kord lasteaiajärjekordad arv arenenu us aastas e pikkus d suuremates linnapiirkondades 2.9.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse linnapiirkonna säästva arengu strateegia kohaseid tegevusi täiendavate lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. See tähendab uute hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. Lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks ehitatav või kohandatav infrastruktuur peab vastama riiklikult kehtestatud nõuetele. Sekkumise tulemusena panustatakse mitmesse EL vahendite kasutamise eesmärki. Luuakse eeldused selleks, et kasvaks väikelaste vanemate osakaal hõives, parandades seega sotsiaalset kaasatust, teenuste kättesaadavust; ning ühtlasi selleks, et, et kodulähedase lapsehoiukoha olemasolu tõttu väheneks liigsete liikumiste hulk linnapiirkonnas, mis toob kaasa CO2-heitmete vähenemise. Sihtgruppideks on kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor. Seejuures arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 2 lapsehoiuteenuse arendamise tegevustega (Tööturule juurdepääsu tagamine ja tööturult väljalangemise ennetamine). 2.9.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 94 Hinnanguline. Pohineb uuringul „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“ (Tartu Ulikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika Instituut, Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2012). Uuringus kajastatakse ule-eestilist vajadust ning vajadust agregeeritud KOV tuupide kaupa. 95 Sihttaseme seadmisel on arvestatud eesmargiga lasteaiajarjekorrad 2020. aastaks praktiliselt kaotada. Toenaoliselt jaab alles moningane n-o loomulik jarjekord. 142 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse tegevusi, mille tulemuste edasine kasutamine võimalikult vähe koormab KOVide finantssuutlikkust. Uute hoonete ehitamine peab olema põhjendatud järgmise paarikümne aasta rahvastiku trendidega ja eelistatakse väiksema energiatarbega ehitiste rajamist. 2.9.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 66. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärtu Andmealli Aruandl D d ooria s (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem arenenud - - 690 Statistikaa Kord integreeritud isikud 000 met aastas arengustrateegi atega aladel elavad inimesed Loodud lasteaia- Lasteaia- ERF Vähem arenenud - - 200 Rakendusü Kord ja või 0 ksus aastas lapsehoiukohta lapsehoiuk de arv oht Linnapiirkonda m2 ERF Vähem arenenud - - 26 Rakendusü Kord des ehitatud või 000 ksus aastas renoveeritud avalikud või ärihooned 2.9.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.9.9. Tulemusraamistik Tabel 67. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe Lõppees Andmea Vajaduse liik D rakendamise use nnaka - märk llikas korral tapp korral tegoor eesm (2023) selgitus ia ärk näitaja 143  mõõtü 2018. M N K asjakoha hik aast suse aks kohta Finants Euro ERF Vähem 18 - - 110 Sertifitse Lõppeesm näitaja arenen 476 375 erimisas ärk ud 888 469 utus kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund Kogu linna- projekt ERF Vähem 196 - - 3 Rakendu 2018. a näitaja piirkonna arenen süksus sihttase - ühistranspord ud rahastatu ivõrgustikku d, kuid ning liikuvust veel arendavate ja lõpetamat uuenduslike a projekt. kergliikluse edendamise projektide arv Väljund Avalik m2 ERF Vähem 30 - - 100 Rakendu näitaja linnaruum, arenen 000 000 süksus mis on loodud ud või taastatud linnapiirkond ades Väljund Loodud Lasteai ERF Vähem 400 - - 200 Rakendu näitaja lasteaia- ja a- või arenen 0 süksus lapsehoiukoht lapseh ud ade arv oiukoh t 2.9.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 68. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 043 44 819 149 01 01 07 052 34 000 000 93 819 149 93 819 149 93 819 149 055 15 000 000 96 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 144  2.9.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.10. Jätkusuutlik transport 2.10.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse. 2.10.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Eesti konkurentsivõimele ja globaalsetes väärtusahelates osalemiseks on ohutud rahvusvahelised ühendused ja liikumisvõimalused hädavajalikud. Ebapiisavad ühendused takistavad reisimist või kaubavedu nõudvate majandusharude arengut. Lennuühenduste mõju SKP kasvule on 4-7%97. Eestis on probleemiks taristu ebapiisav tase ning investeeringud peamiste transpordiühenduste parandamiseks on prioriteetsed. Väärtusahelate rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumine Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiire, mugav ja turvaline. Väljakutseks on liiklusohutuse parandamine teedel. Liiklemine on muutunud ohutumaks ja liiklusõnnetuste arv vähenenud, kuid jätkuvalt on teid, kus on liiklusohtlikud ristumised, puuduvad teepeenrad, on piiratud nähtavusega teeprofiil jne. Alates 2006. a, mil liikluses hukkus 204 inimest, on hukkunute arv järjepidevalt vähenenud (v. a 2011), jõudes 2012. a 8798 inimeseni. Hukkunute arvu järgi miljoni elaniku kohta oleme EL-is 17.-18. kohal99. Parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele, samuti inimeste liikumisvõimalusi, on oluline ka lühemate ja usaldusväärsemate ühendusaegade tagamine (sh ELi väliskaubanduse kontekstis oluline piiriületus Venemaaga). Ärikontaktideks on lennuühendused kriitilise tähtsusega. Tallinna lennujaama investeeringutega panustatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmisse. Arvestades Eesti asukohta ja kaugust suuremast osast Euroopast, on lennuühenduste arendamine oluline Eesti konkurentsivõime kindlustamisel. Lähemate sihtkohtadega ühenduse parandamiseks on vaja investeerida reisirongiliikluse arendamisse, mida kajastatakse ELi vahendite kasutamise eesmärgi 2 all. 97 Estonian Air, majandusaasta aruanne 2011 (http://estonian-air.ee/public/Annual_Reports/Annual_Report_2011.pdf). 98 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=12996. 99 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=23439. 145 Investeeringute tulemusena suureneb kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus ja vähenevad liiklusõnnetused investeeringuid saanud teedel. Seda mõõdetakse rahvusvaheliste reisijate arvuga, mis on kõikide Eestisse tehtud ja Eestist väljuvate reisijate summa (välja arvatud erasõidukitega tehtud reisid). Tegevusi, mida kavandatakse viia ellu struktuurivahendite toel ning millele taotletakse toetust Euroopa ühendamise rahastust, valmistatakse ette ja viiakse ellu viisil mis toetab suurema koosmõju saavutamist ja väldib kattuvust. Tabel 69. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväär Andmeal Aruand D hik nakateg asta tus likas luse ooria (2023) sagedu s Rahvusvaheliste Reisija - 12,8 miljonit 2013 14,8 Tallinna Kord reisijate arv miljonit Sadam, aastas aastas (õhu-, vee- Tallinna ja bussi- Lennujaa transport) m, Statistik- aamet Halvas seisundis (%) - 12 2012 11% Maanteea Kord teede osakaal met kahe TEN-T võrgustiku aasta teedest jooksul 2.10.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee (s.h piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine), väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama (TEN-T). Nii selle eesmärgi kui eesmärgi 2.10.4.1 saavutamiseks kavandatud investeeringute määratlemise juhtmõte on tagada parem ligipääs ja omavahelised ühendused Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele, milleks on Tallinna Vanasadam, Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad; Tallinna lennujaam ning Ikla, Narva ja Luhamaa piiriületuskohad. Keskendutakse projektidele, mis aitavad saavutada ühtaegu mitut eesmärki või on seotud omavahel või projektidega, mille elluviimist kavandatakse Euroopa ühendamise rahastu, riigi vahendite või muude rahastamisallikate toel. Näiteks kavandatakse parandada Tallinna Vanasadama ühendusi TEN-T maanteevõrgustikuga käesoleva eesmärgi raames ning ühendusi säästvate transpordiliikidega eesmärgi 2.10.4.1 raames. Perioodidel 2004-2013 rekonstrueeriti kõik TEN-T üldvõrgu lennujaamad va. Pärnu lennujaam. Üldvõrgu lennujaamadesse struktuurivahenditest investeeringuid ei planeerita. TEN-T maanteede kogupikkus on ligi 1300 km, millest perioodidel 2004-2013 investeeriti 240 km teede projektidesse. Perioodil 2014-2020 ehitatakse või rekonstrueeritakse 110 km TEN-T maanteid. TEN-T maanteevõrgu osas on prioriteet neljal trassil – Via Baltica (ühendus Läti ja teiste Euroopa riikidega, Tallinn-Tartu-Luhamaa (ühendus kahe suurema linna vahel ning Venemaaga), Tallinn- Narva (peamine ühendus Venemaaga ja maismaaühendus Muuga ning Sillamäe sadamatele) ja Tallinna Ringtee (ühendus Paldiski sadamale TEN-T-ga). Teiste TEN-T maanteede investeeringud on väiksemas mahus. Investeeringud tuginevad perioodil 2007-2013 ellu viidud projektide 146 tulemustele. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu kavandatud uuendamine on otseselt seotud eelmisel rahastamisperioodil Aruvalla-Kose lõiku tehtud investeeringutega. Ülejäänud riigimaanteid (sh hooldus rahastatakse riigieelarvest vastavalt kehtivale Teehoiukavale. Ehitusobjektide puhul, kus tõstetakse teeklassi, võetakse kasutusele erinevad keskkonnamõju leevendus- ja liiklusohutusmeetmed. TEN-T maanteede piiriületuse osas on kitsaskohad eelkõige Vene piiril, mille leevendamist kavandatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö raames. Toetatakse ka kolme suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) läbivate oluliste TEN-T lõikude ehitamist, kus on vajalik parandada juurdepääsu sadamatele/piiripunktidele või ehitada välja puudu olevad ühendused. Tallinna lennujaama investeeringutega saavutatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmine. Lennujaama arendamisel kombineeritakse ÜFi toetust ja lennujaama omavahendeid. See tähendab, et ÜF-ist tehakse ainult neid investeeringuid, mis on vastavuses riigiabi reeglitega. Kavandatavad investeeringud ei ole lennujaama jaoks rahaliselt tasuvad, ent neil on positiivne sotsiaal-majanduslik väärtus. Keskkonnanõuete täitmisse panustatakse õhu-, pinnase- ja mürareostust vähendavatesse investeeringutesse. sadevee- ja lumekogumissüsteemid, jäätõrje- ja mootorisoojendusalad vähendavad oluliselt ohtlike kemikaalide sattumist pinnasesse ja selle kaudu Tallinna joogiveereservuaari., Valgustussüsteemid muudetakse energiatõhusamaks ning maandumis- ja ruleerimisraja muutmisega viiakse liiklus kaugemale Tallinna joogiveeallikaks olevast Ülemiste järvest. Ohutusnõuete täitmisse panustatakse rajakatte uuendamise ning I kategooria lennujaama nõuetele vastavate navigatsioonisüsteemide paigaldamisega, võimaldamaks lennuliiklust halbades ilmaoludes ning erakorralise vajaduse korral, samuti parkimisala laiendamisega võimaldamaks suurendada ohutust maandumis- ja ruleerimisraja kasutusel. Olemasolevad maandumis-, ruleermis– ja parkimisalad ei vasta täielikult ICAO nõuetele E-klassi lennukite käitlemisel, mille tõttu teenindab lennujaam neid lennukeid kasutades ajutisi lahendusi. Uuendustega täidetakse ka E-klassi lennikute ohutu käitlemise nõuded. Parkimisalade puuduse tõttu pargitakse aeg-ajalt lennukeid ruleerimisrajal, mis mõjutab ohutust. Parkimisala suurendamisega lõuna poole ehitatakse välja ka selle piirkonna sadevee süsteemid. Hetkel ei toimu seal ei sadevee kvaliteedi seiramist ega puhastamist ning reostunud vesi läheb otse Pirita jõkke. Lisaks on sadevee kogumise süsteemide puudumise tõttu lõuna- ja idaosa sageli üle ujutatud, mis meelitab ligi linde, lõhub maandumis ja ruleerimisradu ja põhjustab rikkeid elektrisüsteemides (nt maandumisraja tuled). Regionaalsetesse lennujaamadesse investeeringuid ei planeerita. Ohutu meretranspordi tagamiseks investeeritakse Hundipea sadamasse, mis on keskne veeliikluse juhtimise sadam (teenindab jäämurdevõimekust). Investeeringute tulemusel rekonstrueeritakse lainemurdja, kai ning teenindusala et, tagada Soome lahe TEN-T veeteid teenindava jäämurdja ohutus. Hundipea sadam ei teeninda kaubatransporti. Laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) uuendamiseks täiendavaid suuremahulisi investeeringuid ei kavandata, kuna VTS katab praegu Eesti vetes kõiki peamisi laevateid. Investeerimisprioriteedi meetmed panustavad (rahvusvaheliste) transpordiühenduste arendamise ja seeläbi (tööjõu) liikumisvõimaluste suurendamisega prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine“ eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste arendamisse. 2.10.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted 147 Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukavaga 2014-2020, rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 70. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeallikas Aruand D k nakateg (2023) luse ooria M N K sagedu s Uute maanteelõikude km ÜF - - - 46 Rakendusüksus Kord kogupikkus. millest aastas TEN-T Rekonstrueeritud või km ÜF - - - 215 Rakendusüksus Kord uuendatud aastas maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Jäämurde teenuse sadam ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord osutamiseks vajalike Kommunikatsio aastas rekonstrueeritud oniministeerium sadamate arv Investeeringuid lennujaa ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord teinud lennujaamad m Kommunikatsio aastas oniministeerium 148  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 2.10.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus Ühistranspordi (ÜT) kasutatavus Eestis on vähenenud – Eesti tööjõu-uuringu kohaselt kasutas ühissõidukeid tööl käimiseks 2012. a 23%, 2001. a 31% hõivatutest100. Selle on tinginud elatustaseme tõusuga kättesaadavam autode kasutamine, lõpetamisel investeeringud (nt uute rongide soetamine) ja ÜT-võrgu hõrenemine ja ÜT kättesaadavus halvenemine, mida peegeldavad ka suhteliselt suured aegruumilised vahemaad lähimate keskustega101. Samuti ei võimalda traditsioonilised lahendused hüpet teenuse kvaliteedis. Probleemiks on ÜT killustatus ja kohati ebapiisav ühenduskiirus. KOV-i, regionaalne ja üleriigiline ÜT ei ole integreeritud, mis muudab ÜT liikide kasutamise ebamugavaks. Üheski maakonnas ei ole ühtset toimivat piletisüsteemi, mis haaraks nii linna-, maakonna bussi-, kui ka rongiliine. See on aga eeldus ühtse liinivõrgu kujundamiseks. Puudulik on reaalaja info kättesaadavus ja taristu kasutusmugavus ning ümberistumisvõimalused. Arendada tuleb intelligentseid transpordisüsteeme, näiteks tagab eri transpordiliikide parem ühendamine reaalajas infosüsteemidega kasutajamugavuse, väiksema ajakulu jm. Arvestades tehtud investeeringuid, on praegu lihtsam ÜT edasi arendada ning ennetada autokasutuse võimalikku kasvu, kui hiljem seda piirama hakata. Parandada tuleb transpordiühenduste ja planeeringute omavahelist sidumist. Kättesaadavuse suurendamiseks tuleb arvestada erinevate sotsiaalsete gruppidega. Raudteevõrgust, mis teenindab reisirongiliiklust, on perioodil 2007-2013 rekonstrueeritud üle ühe kolmandiku. Perioodil 2014-2020 kavandatakse investeeringuid ligi poolel raudteevõrgul. Nende investeeringute tulemusena jääks rekonstrueerimata veel Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik, mille uuendamine sõltub Rail Balticu arendamise ajakavast, ning Tartu-Koidula vaheline raudteelõik, mille seisukord on reisirongiliikluse teenindamiseks piisavalt hea. TEN-T üldvõrgu sadamatest rekonstrueeriti eelmisel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa ühenduste tagamiseks vajalikud sadamad. Kuna Hiiumaaga ühendust planeeritakse tihendada, on vaja Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse ehitada teine kai. Kavandatavate veetranspordi- investeeringute teemal vt punkti 2.10.5.1. Sekkumiste tulemusena on võimalik reisijate kiire ja mugav liikumine peatuste ning sihtkohtade vahel, vähem ajakulukas ning mugav ümberistumine, samuti info kättesaadavuse paranemine. Lisaks rakenduskavas kavandatud sekkumistele plaanib Eesti koos Põhjamere – Läänemere TEN- T koridoril asuvate naaberriikidega taotleda Euroopa ühendamise rahastust toetust Rail Baltic kiire kaherajalise 1435 mm rööpmelaiusega ning maksimaalse sihtkiirusega 240 km/h elektriraudteeühenduse rajamiseks Tallinnast Läti ja Leedu kaudu Leedu-Poola piirini. Seda ühendust kavandatakse viisil, mis võimaldab sidustamist olemasoleva raudteevõrguga ning muude transpordiliikidega. Rongiliiklus on paremini integreeritud ÜT võrku, kasvab rongiga 100 Statistikaamet. 101 OECD riikidest on lahimast linnalisest keskusest rohkem kui 1,5 tunni kaugusel elava elanikkonna osatahtsus suurem vaid Kreekas ja Rootsis. 149 liiklejate arv, sh suuremate keskuste vahel rongiga liiklejate osakaal. Rongiliikluse ja muude liikumisviiside integreerimisel (multimodaalsus) luuakse muu hulgas eeldus maapiirkondade inimeste jaoks kohalike avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse paranemisele. Soodustatakse KOVide koostööd avalike teenuste pakkumisel ja integreerimisel. Lisaks, parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele on vajalik investeerida regionaalsetesse meretranspordiühendustesse (mandri ja saarte vahelised ühendused) ning sadamate maismaaühendustesse. Tabel 71. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algväärtus Baasa Sihtvää Andmeall Aruand D hik akategoo asta rtus ikas luse ria (2023) sagedu s Rongireisijate arv rongir - 4,2 miljonit 2013 8,4 mln Elektrirau Kord aastas eisija dtee AS, aastas Statistikaa met Ühistranspordi % - 43% 2013 50% Statistikaa Kord kasutajate, jalgsi met aastas ja jalgrattaga liikujate osakaal 2.10.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku ja/või keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamisele/parandamisele, kus prioriteediks on raudtee (sh piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine). Investeerimisprioriteedi raames pööratakse eelkõige tähelepanu suure veovõimega, kiireid ühendusi pakkuva ning keskkonnasäästliku ühistranspordi arendamisele, mis võimaldaks paremini avada sellesse juba tehtud investeeringute mõju ning tagada terve transpordikoridori sujuv toimimine. Ühistranspordi ja kergliikluse üldise konkurentsivõime tõstmiseks investeeritakse ühistranspordi peatuste ja jaamade ühendustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise. Nii tagatakse ka raudteepeatuste parem ühendamine muude transpordiliikidega ja olemasoleva potentsiaali parem ärakasutamine, aitamaks kaasa konkurentsivõime tõusule. Vajadus selgub kohalike omavalitsustega läbi viidava konsultatsiooni käigus, kuna antud objektid on valdavalt kohalike omavalitsuste omandis. Potentsiaalsed toetuse taotlejad on näiteks riigi taristut omavad riigiasutused, avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri omavad äriühingud ja riigi enamusosalusega ettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kelle projektid on olulised riigi majanduse konkurentsivõime tõstmise seisukohast. Tegevused on suunatud eelkõige raudteeinvesteeringutele, mis võimaldavad teenindada suuri reisijatevooge ning edendavad transpordisüsteemi struktuurilisi muutusi (nt rongijaamade parem sidustamine teiste transpordiliikidega). Samuti toetavad kõik investeeringud keskkonnasõbralike transpordiliikide osakaalu suurenemist. Raudteel investeeritakse perioodil 2007-2013 uuendamata jäänud lõikudesse, et tagada kogu võrgustikul piirkiirus 120 km/h. Üleriigilisi ühendusi teenindavatest lõikudest vajavad 150 rekonstrueerimist Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinn-Rapla lõik ning Tallinna piirkonna linnalähironge teenindavad läänesuunalised lõigud. Viimased on olulised just säästva linnalise liikuvuse seisukohast, kuna need on peamised säästlikud viisid ühendamaks pealinna tagamaaga. Raudtee investeeringute hulgas on ka suurim kavandatav intelligentsete transpordisüsteemide arendamise projekt – raudtee liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine Tallinnast lääne suunal. Investeeringutoetust ei saa rööbasteed, mis on 2007-2013 eelarvperioodil täielikult korda tehtud (Tartu-Valga ja Türi-Viljandi). Raudtee piirkiiruse 120 km/h säilitamine või saavutamine, on vajalik, et reisiaeg oleks maanteetranspordiga võrreldes konkurentsivõimeline. Kaubatranspordi sujuvamaks muutmisse olemasolevatel raudteeühendustel panustab röntgen- läbivalgustusseadme paigaldamine Narva piirijaama. See vähendab piirikontrolliks kuluvat aega ning panustab seeläbi ohutusse, vähendab piiriületuse ajakulu ning suurendab raudtee kaubaveo konkurentsivõimet. Raudtee valdkonnas on ka kõige suurem planeeritud piiriülene transpordisektori arendus Rail Baltic, mille rahastamiseks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). ELi rahastus raudteesse ulatub perioodil 2014-2020 koguni ca 30%- ni kogu raudteevaldkonna investeeringute mahust, sellele lisaks tehakse investeeringuid muudesse säästvatesse liikumisviisidesse rakenduskava teiste prioriteetsete suundade raames ning täiendavaid investeeringuid raudteetransporti muudest rahastamisallikatest. Maanteede puhul on ELi panus vastavalt madalam kui perioodil 2007-2013. Raudtee hooldust teostatakse siseriiklike vahendite toel. Vaadates kogu planeeritud raudtee investeeringute mahtu (sh Rail Baltic), on raudtee ja säästev transport selge prioriteet. Kavandatud tegevused on ette nähtud eelkõige selleks, et ohjata liikumisvõimaluste laienemisega kaasnevat KHG-heitmete kasvu. Sellele aitavad kaasa ka kõik ühistranspordiinvesteeringud, mis on tehtud eelnevalt perioodil 2007-2013, mil Eesti mõistes võeti ette ulatuslikke investeeringuid säästvasse transporti. Uude rongiveeremisse on investeeritud ca 67 mln € ELi vahendeid, millele riik panustab lisaks ca 200 mln € (20 a jooksul). Raudtee taristusse on investeeritud kontaktvõrku 22 mln €, eurostandardile vastavatesse platvormidesse 20 mln €. Esimesed positiivsed tulemused reisijate arvu kasvus on juba märgata. Lisaks on riik siseriiklikest vahenditest investeerinud uutesse keskkonnasäästlikesse bussidesse (ca 20 mln €), trammidesse (ca 50 mln €) ning lisaks trammi infrastruktuuri koos ELi vahenditega (ca 22) mln €. Investeeringud säästvasse transporti jätkuvad ka perioodil 2014-2020. Lisaks investeeringutele on Riik panustanud eelneval perioodil ja panustab perioodil 2014-2020 läbi dotatsioonide säästvasse transporti igal aastal ca 40 mln €. Ühistransport on tegemas Eestis suurt muutust ja planeeritavad tulemusnäitajad väljendavad seda. Investeeritakse multimodaalsetesse ühendustesse – sadamate ja lennujaama ühendused nii omavahel kui ka teiste liikumisviisidega – ning perifeersete piirkondade (saarte) parematesse ühendustesse TEN-T-ga – reisirongiliikluse ühendamine kohaliku liiklusega. Multimodaalsete ühenduste ja reisirongiliikluse arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et lahendused aitaksid muu hulgas kaasa säästva linnalise liikuvuse arendamisele ja moodustaksid ühe terviku ERF-ist rahastatavate linnalise liikuvuse projektidega. Kõikide transpordiliikide investeeringuid vaadeldakse koos, et tõsta olemasoleva taristu ja juba teostatud investeeringute efektiivsust. Saartele kvaliteetse ühenduse tagamiseks TEN-T-ühendustega investeeritakse sadamatesse ja laevadesse. Seda väiksemas mahus kui 2007-2013 perioodil, kuna peamised investeeringud on tehtud ning vajalik on ainult nende investeeringute tulemuslikkuse täiendamine suurema mõju saavutamiseks. Nt viiakse lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamine n-ö jätkuprojektina. Ühendusi, mille ajakohastamist on kavas toetada, kasutatakse reisija-, mitte kaubaveoks. Seetõttu ei ole võimalik veotariifidest kommertsalustel investeeringute tegemine ja põhjendatud on avaliku sektori toetus. Nii laeva- kui sadamainvesteeringute kavandamisel kaalutakse rohelise tehnoloogia lahenduste kasutamist, et vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju. Kõik investeeringud kavandatakse ja viiakse ellu kooskõlas vee raamdirektiivi nõuetega. 151 Multimodaalsetes ühendustes on rõhk sadamate ja lennujaama maismaaühenduste arendamisel ning reisirongiliikluse paremal ühendamisel kohaliku liikumisega. Lennujaama ühendust planeeritakse arendada koos Rail Balticu projekti arendamisega, kuna Rail Baltic raudteeterminal on kavandatud lennujaama lähedusse. Seetõttu kavandatakse selle ühenduse tarvis Rail Baltic ja muu linnatranspordivõrgu vahel toetust taotleda CEF-ist. Ühtekuuluvusfondist investeeritakse Tallinna Vanasadama ühendustesse linnalise liikuvuse parandamiseks, sh ühendus raudteega ning lennujaamaga. Nagu eespool mainitud, lähtutakse reisirongiliikluse ühendamisel kohaliku liikumisega samuti säästva liikuvuse prioriteetsusest, seda eriti linnades. Raudteetaristusse ning veeremisse tehti suuremahulised investeeringud perioodi 2007-2013 vahenditest, nende mõju suurendamise ning raudteetranspordi atraktiivsuse edendamise võimalusena nähakse raudteejaamadele ja –peatustele ligipääsu parandamist. See hõlmab näiteks pargi-ja-reisi lahendusi, jalgrattataristut, enamat integreerimist kohalike ühistranspordiliinidega ning puuetega inimestele ligipääsu võimaldamist või parandamist. Säästva linnalise liikuvuse arengule aitavad kaasa ka ERF-ist kaasrahastatava prioriteetse suuna „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ sekkumised. Täiendavad ühistranspordi ja kergliiklusega seotud võimalikud projektid selguvad linnapiirkondade strateegiate väljatöötamise tulemusena peale linnapiirkondade säästva arengu suunast toetatavate projektide määratlemist. Kasutada tuleks (kui see on asjakohane) intelligentsete transpordisüsteemide lahendusi vahendina liiklusvoogude juhtimise arendamiseks, kui arendatakse TEN-T võrgustikku ja edendatakse multimodaalsust. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurendatakse taastuvenergia kasutust transpordisektoris. Selleks vajalikud investeeringud (sh biokütuste kasutuse edendamiseks) tehakse ELi vahendite kasutamise energeetika eesmärgi all ning muudest eelarve- ja omavahenditest. Meetmeid täiendab plaanitud Rail Baltic raudteeühenduse ehitus, milleks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). Samuti panustavad investeerimisprioriteedi meetmed ühistranspordi ja kergliikluse arendamise prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ ja „Energiatõhusus“ kaudu eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste ja (piirkondliku) ettevõtluse arendamisse läbi liikumisvõimaluste parandamise. 2.10.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/ projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukava 2014-2020, rakenduskava, prioriteetse suuna ja eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine 152 Ei kohaldu. 2.10.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 72. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtü Fo Piirkonnakat Sihtväärtus Andmeallikas Aruand D hik nd egooria (2023) luse M N K sagedu s Rekonstrueeritud km ÜF - - - 200 AS Eesti Kord või uuendatud Raudtee/Raken aastas raudteelõikude dusüksus kogupikkus. millest TEN-T Parandatud peatus ÜF - - - 30 Rakendusüksus. Kord ühendusvõimaluste aastas ga ühistranspordipeatu ste arv Keskkonnasõbralike objekt ÜF - - - 5 Rakendusüksus Kord ja vähese CO2- aastas heitega transpordisüsteemi de, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/para ndamiseks rekonstrueeritud/e hitatud objektid Soetatud/paigaldatu tk - - - 1 Rakendusüksus Kord d aastas läbivalgustusseadm ed raudteepiirile 2.10.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.10.7. Tulemusraamistik Tabel 73. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe Lõppeesmärk Andmea Vaja liik D või e korral akategoo - (2023) llikas duse rakenda mõõtüh ria eesm korr misetapp ik ärk al 153  2018 M N K selgit . aast us aks näita ja asjak ohas use koht a Finants Euro ÜF - 301 - - 577 Sertifitse Lõpp näitaja 454 377 erimisas eesm 486 186 utus ärk kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Rekonstru Km ÜF - 75 - - 215 Rakendu näitaja eeritud või süksus uuendatu d maanteelõ ikude kogupikku s. millest TEN-T Väljund Rekonstru Km ÜF - 50 - - 200 AS Eesti näitaja eeritud või Raudtee uuendatu d raudteelõi kude kogupikku s. millest TEN-T 2.10.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 74. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 024 29 810 827 01 470 677 882 07 470 677 882 07 470 677 882 025 29 810 827 154  026 32 493 801 028 24 442 326 029 24 442 326 033 218 218 955 035 30 664 702 036 17 249 829 037 36 825 139 040 9 469 321 043 17 249 829 2.10.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.11. IKT teenuste taristu 2.11.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. 2.11.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis palju kohti, kuhu uue põlvkonna lairibavõrk ei ole veel jõudnud. Täna puudub kiirele (üle 40 mbit/s) internetile juurdepääs ligi 650 000 Eesti elanikul, mis üha enam hakkab takistama kiireid ühendusi vajavate teenuste rakendamist erinevates eluvaldkondades. Teenuste kiire areng ja andmehulkade kasv seavad ebavõrdsesse olukorda ääremaad, kus taristu selliseid teenuseid ei toeta. Tasakaalustatud regionaalse arengu huvides tuleb jätkata uue põlvkonna lairibavõrgu väljaehitamist. Erasektori investeeringud on suunatud suurematesse asulatesse, aga eraturu teenusepakkujatel puudub äriline motivatsioon välja ehitada uue põlvkonna võrk hõredamalt asustatud piirkondades, st eksisteerib turutõrge. Euroopa digitaalarengu tegevuskava on seadnud ELi eesmärgiks aastaks 2020 tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ja saavutada olukord, kus 155 pooled Euroopa kodumajapidamistest kasutavad internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. Täna suudetakse Eestis vähemalt osaliselt tagada hõreasustusega piirkonnas internetiühendus kiirusega Eestis 5 Mbit/s, kuid EL 2020 eesmärkide (30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) saavutamine ilma baasvõrgu väljaehitamiseta ei ole reaalne. Otsese tulemusena on välja ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrk turutõrkepiirkondades, mis muudab majanduslikult mõistlikuks ühenduste ehitamise sideettevõtjatele. Lõpptulemusena on kõikidel Eesti leibkondadel ja asutustel juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule, mis on eeldus teiste majandus- ja elualade potentsiaali rakendamiseks - tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses ja paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Tabel 75. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonnakate Algväär Baasaa Sihtväär Andmeall Aruandl D hik gooria tus sta tus ikas use (2023) sagedus 100 Mbp/s % Vähem 3,6 2012 60 Digital Kord 2 või arenenud Agenda aasta suurema scoreboard jooksul kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühend uste koguarvus t 2.11.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse uue põlvkonna lairiba baasvõrgu rajamist ja uuendamist turutõrkepiirkondades, kuhu elektroonilise side ettevõtjatel üksi ei ole äritingimustes mõistlik investeerida. Nn viimase miili investeeringuid on eesmärgipärasuse korral võimalik toetada, kui need on abikõlblikud, ESI fondidest ainult Maaelu arengukava meetmete raames, sh tegevusgrupi koostatud strateegias prioriteetsena sisaldumise korral ‘LEADER (Liaison Entre Actions de Développement de l'Economie Rurale/European Union initiative for rural development) lähenemise raames. Vahehindamisel vaadatakse mh üle, kuidas viimase miili turutõrke lahendamine on edenenud. Peamiseks sihtgrupiks on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sh elanik, ettevõte või avaliku sektori asutus, millel puudub juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule või mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. 2.11.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 156 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringutaotluste hindamise protsessi kaudu ning eelistatud on suurema sihtgrupiga projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. Olulisteks kriteeriumiteks on tingimused, et investeerida võib ainult uue põlvkonna sidevõrkudesse (Next Generation Networks - NGN) ja piirkondadesse, kus esineb turutõrge ning investeerimispõhimõtete väljatöötamisel juhindutakse Euroopa Komisjoni riigiabi lairibasuunistest. 2.11.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 76. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmeallika Aruandlu D k d ria (2023) s se M N K sagedus Ehitatud km ERF Vähemarenenud - - 3 900 Rakendusüks Kord uue us aastas põlvkonna lairibavõr gu pikkus Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e- tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine. 2.11.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt Riigi IKT-poliitika saab ettevõtete konkurentsivõimet ja riigi arengut toetada üldise toimimiskeskkonna kaudu. Selle eelduseks teadmistepõhises ühiskonnas toimetamisel on lisaks uue põlvkonna lairibavõrgule kiire ja turvaline ligipääs infole ja andmetele vastava 157 teenustetaristu102 loomise kaudu. Hästi toimiv teenustetaristu võimaldab nii ettevõtetel kui ka avalikul sektoril kiiremini ja isikustatumaid teenuseid luua ning tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti. Kuigi riigi teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada. Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilvetehnoloogia, sotsiaalne meedia, mobiilsus ja infohulkade kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju avaldavate uuenduste (asjade internet, täiustatud analüütika, linkandmed, täiendatud reaalsus jne) mõju ja võimalusi riigi infosüsteemi arengule (vt ka Partnerlusleppe arenguvajaduste peatükki punktis 1.1.2.1). ELi liikmesriigina on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui ka kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada, nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada, riikideüleselt, mille eelduseks on baastaristu piiriülene koosvõime. Selleks, et internet võiks jätkuvalt olla innovatsiooni allikas, tuleb tagada selle toimimine avatud süsteemina. Oodatava tulemusena on infosüsteemid muudetud koosvõimeliseks (nt sotsiaalvaldkonna infosüsteemid) ning andmed on korrastatud, võimaldamaks uute lingitud teenuste loomist, sh on loodud eeldused piiriüleseks turvaliseks andmevahetuseks teiste (ELi) riikidega. E-ID võimalusi ning teisi teenustetaristu komponente kasutatakse laialdaselt, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös, IKT-teenuste taristu arendajatel, tellijatel, kasutajatel on teadlikkus ja teadmus loodud lahenduste ja tulevikuvajaduste kohta. Infosüsteemid on turvalised, suureneb küberturvalisus, e-riigi töökindlus ning võimekus rünnete tõrjumiseks. Ühtlasi on avaliku sektori andmed maksimaalselt muudetud nii ettevõtete ja kodanike jaoks kui ka astutuste vahel masintöödeldaval kujul kättesaadavaks, et luua eeldused peamiselt avalike teenuste arendamiseks. Tabel 77. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõtü Piirko Algvää Baasaas Sihtvä Andmeallika Aruandl hik nnaka rtus ta ärtus s use tegoor (2023) sagedus ia Turvalise elektroonse isik Vähem 428 2011 800 Sertifitseerim Kord 2 identiteedi (ID-kaart, arenen 649 000 iskeskus aasta mobiil-ID jne) ud jooksul kasutajad X-tee vahendusel tk 2000 2013 2800 Riigi Kord Eesti ametiasutuste Infosüsteemi aastas poolt pakutavad e- Amet teenused 102 Service infrastructure means networked services to be delivered electronically, providing interoperable services of common interest for citizens, businesses and/or governments, and which are composed of core service platforms and generic services. Core service platforms means central hubs of digital service infrastructures aiming to ensure connectivity, access and interoperability, and which are open to administrations and may be open to other entities. Generic services means gateway services linking one or more infrastructure(s) to core service platform(s). 158  2.11.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames arendatakse teenuste baastaristut103 (s.t viiakse ellu IKT vastavaid arendusprojekte), mis on aluseks teenuste arendamisele.. Teenustetaristut arendatakse nii, et see vastaks tehnoloogia arengule ning toimiks turvaliselt ja koosvõimelisena. Analüüsitakse ja piloteeritakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu (sealhulgas, kus võimalik, julgustatakse kasutusele võtma pilvandmetöötluse lahenduse). Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asutuste ja sektorite vahelist koosvõimet. Lisaks viiakse ellu tegevusi, mis toetavad teenuste baastaristu rahvusvahelist koosvõimet. Seejuures võetakse arvesse piiriüleseid e-valitsuse teenuseid (nt andmevahetusteenused ja digitaalne allkirjastamine), mida piloteeritakse EL-i ja liikmesriikide poolt, sealhulgas eriti digitaalsete teenuste taristust, mida arendatakse Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Samuti edendatakse andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavust ja andmeanalüüsi võimekust. Edendatakse igakülgselt teenustetaristu ja andmete kasutuselevõttu ning tõstetakse teadlikkust ja oskuseid. Konkurentsivõime tugevdamiseks, sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kaalutakse Euroopa digitaalarengu tegevuskava tööriistakasti104 kasutamist praktilise abivahendina. Toetuse saajateks võivad olla riigi infosüsteemide arendamisega seotud avaliku sektori asutused ja sihtasutused. Peamiseks sihtgrupiks on e-teenuste lõppkasutajad, sh elanikud, ettevõtted, avaliku sektori asutused, või e-teenuste looja ja rakendaja, sh ettevõtted või avaliku sektori asutused. 2.11.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valikul eelistatakse tegevusi ja investeeringuid hindamise protsessi lähtuvalt nende vajalikkusest ning omavahelisest võrdlusest, võimaldades nii valida kõige suurema mõju ja 103 Teenustaristu on elektrooniliselt osutatavate teenuste vorgustik, mis tagab avalikes huvides koosvoimeliste teenuste osutamise kodanikele, ettevotetele ja/voi riigile. Teenustaristu koosneb tuumteenusplatvormist ja luusteenustest. Tuumteenusplatvorm on keskne uhenduvust, juurdepaasu ja koosvoimet tagav digitaalteenuste taristu, mis on avatud kasutamiseks haldusasutustele ja voib olla avatud teistele isikutele. Luusteenused on uht voi mitut taristut tuumteenusplatvormiga seostavad teenused. 104 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/dae-toolbox 159 kasutatavusega projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. 2.11.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 78. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andme Aruandl D k ategooria (2023) allikas use M N K sagedus Uuenduslikud Arendus ERF Vähem - - 120 Rakend Kord arendusprojektid projekt arenenud edukalt usüksus aastas lõpetatud projekti Teenuste Teenus ERF Vähem - - 7 Rakend Kord baastaristul arenenud usüksus aastas põhinevate uute piiriüleste avalike teenuste arv 2.11.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.11.7. Tulemusraamistik Tabel 79. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik D või e korral akategoo eesmä (2023) meal duse rakenda mõõtüh ria rk likas korr misetapp ik 2018. al aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a . 160  Finants Euro ERF Vähem 57 402 - - 93 147 Sertif Lõpp näitaja arenenud 996 377 itseer eesm imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Ehitatud Km ERF Vähem 2000 - - 3 900 Rake näitaja uue arenenud ndus põlvkonna üksu lairibavõr s gu pikkus 2.11.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 80. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 –Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liikTerritoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 045 40 361 506 01 79 175 270 04 40 270 865 07 79 175 270 079 38 813 764 07 38 904 405 2.11.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.12. Haldusvõimekus 2.12.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 11 „institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine“ ühest ESF-i ja ühest ERF-i 161 investeerimisprioriteedist. Eesti planeerimisprotsessis tuvastatud arenguvajadused105 kattuvad OECD poolt koostatud riigivalitsemist käsitleva raporti106 järeldustega. Peamised puudujäägid on seotud: 1) valitsemise killustatusega; 2) riigieelarve ning strateegiate lünkliku ja tagasihoidliku seostatusega, mis põhjustab kontrolli nõrgenemist kulude üle ning kaugenemist tegevuste mõjususe ja tõhususe saavutamisest; 3) madala poliitika kujundamise võimekusega; 4) avalike teenuste ja e-riigi vähese koordinatsiooniga, kuna Eestis hetkel puuduvad avalike teenuste ühtsed alused ning nende arendamise terviklik poliitika; 5) kohaliku omavalitsuse tasandi ebaühtlase võimekusega poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada; 6) avaliku teenistuse arendamisega, kuna avalike teenistujate asjatundlikkus, sh juhtimisvõimekus on kõige eelneva korrastamise üheks oluliseks tugielemendiks. Arenguvajaduste ületamise muudavad keerulisemaks paljude riikidega sarnased väljakutsed. Vananev ja vähenev rahvastik ning selle mõju majandusele ja tööturule tähendab riigivalitsemisele vajadust struktuurseteks muutusteks ning kasvavat survet ressurssidele. Riigivalitsemise ees seisvad probleemid on valdkondi läbivad ning nõuavad paljude osapoolte koostööd ja vastutuse paindlikku jagamist. Kasvama peab võimekus pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemidega toime tulla. Samal ajal tuleb tulemused saavutada tõhusama ja fokusseerituma riigiaparaadiga. Paranema peab poliitika kujundamise kvaliteet, mis tähendab võimet õigeaegselt probleeme märgata ja piiritleda, selgeid eesmärke ja eelistusi seada, oskust pakkuda välja toimivaid lahendusi, jaotada ülesandeid ja vastutust, tagada prioriteetidest lähtuv rahastus. Samal ajal on tähtis poliitikate tõhus elluviimine, ehk tuleb tagada kokkulepitud ülesannete täitmine, tulemuste saavutamine mõistliku ressursikuluga ning vajadusel ka plaanide muutmine. Seejuures peab Eesti tõhusalt ära kasutama oma piiratud inim- ja finantsressurssi, suurendama riigivalitsemise paindlikkust ja osapoolte vahelist koostööd ning parendama avalike teenuste pakkumist, edendades samaaegselt ka innovatsioonisuutlikkust üldise majanduskasvu huvides. Mitme fondi kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab riigivalitsemise tõhustamiseks tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu seatud eesmärgid. Avalike teenuste suurema tõhususe, kodanikukesksuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik põhimõtete korrastamise ja standardiseerimise kõrval investeerida ka infotehnoloogiasse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. 105 Eesti jargneva kumne aasta arenguvajadused, http://www.struktuurifondid.ee/public/arenguvajadused__final1.pdf. 106 Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Govenrment Approach. Assessment and Recommendations “ (OECD, 2011), http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/uldinfo/dokumendiregister/Uuringud/OECD_Public %20Governance%20Review_Estonia_full%20report.pdf . 162  2.12.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris107 on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Toimiv inimressursside juhtimine aitab tõsta avalike teenuste osutamise võimekust. OECD toob välja, et personalipoliitikaga tegelemine on otsustava tähtsusega ning mõjutab riigi konkurentsivõimet108. Personalipoliitika, sh arendus- ja koolitustegevus, on killustunud ja asutusekeskne. Valitsemisalad ei tegele süsteemselt personali arendamisega ning KOV-ide arendamine ja koolitamine on juhuslik. Seetõttu pakutakse avalikule sektorile süsteemselt keskseid arendus- ja koolitustegevusi keskendudes haldussuutlikkust ja efektiivsust parandavate oskuste kasvatamisele. Keskne süsteem võimaldab tuvastada ühised vajadused ja tervikpilti omades viia läbi valitsemisalade ülesed arendusprogrammid, ühtlustades inimeste oskuseid, kuid pidades sealjuures silmas sihtgruppide erinevaid vajadusi. Valitsussektori institutsionaalne suutlikkus sõltub administratsiooni rollide, funktsioonide ja juhtimissüsteemide korraldusest. Valitsussektori haldus- ja valitsemiskorraldust analüüsitakse koos organisatsioonide, struktuuride ja nendes toimuvate protsessidega.. Toetetakse reformide läbiviimist, sh asutuste või kohalike omavalitsuste ühendamist, töö ümberkorraldamist, protsesside optimeerimist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Tegevuste tulemusena tõuseb valitsussektori haldussuutlikkus, sh paraneb keskastme- ja tippjuhtide kompetentsus ning kasvab organisatsioonide juhtimise kvaliteet ningtagatakse tippjuhtide järelkasv koos juhtimise jätkusuutlikkusega. Institutsioonide vaates on oodatav asutuste juhtimissuutlikkuse, koostöö ja teenuste pakkumise korraldus tõhustumine ning ühtlasem halduskorraldus. Tabel 81. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonn Näit Üldine Algv Alg- Baas Sihtvää Andm Arua D akategoo aja väljun äärt ja aasta rtus eallik ndlu ria puh dnäitaj us siht (2023) as se ul a, väär M N K sage kas mille tuse dus utat alusel mõõ av eesmä tühi mõõ rke k tühi püstita k takse 107 Valitsussektor koosneb eelkoige keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste uksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest sotsiaalkindlustusfondidest. Lisaks sisaldab moiste mittetulundusuhinguid, mis aitavad keskvalitsusel ning kohalikel omavalitsustel taita neile pandud funktsioone. 108 OECD 2011. Public Servants as Partners for Growth: Toward a Stronger, Leaner and More Equitable Workforce. OECD Publishing. Vt http://www.oecd-ilibrary.org/governance/public-servants-as-partners-for- growth_9789264166707-en. 163  Avalikust Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord sektorist, v.a arenenud eja 1 aasta kohalikud s omavalitsused , ja mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Kohalikest Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord omavalitsuste arenenud eja 1 aasta st ja s mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Rakendatud Vähem Prot 70 Arv 2014 - - 7 Seire Kord uued arenenud sent 5 aasta protsessid s Keskvalitsuse Vähem Arv 23 Arv 2014 - - 7 Seire Kord organisatsioon arenenud 4 aasta ides täielikult s rakendatud juhtimissüstee mide või asutustevaheli ste korrastatud protsesside arv 2.12.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele Eestis on välja kujunenud haldussüsteem, milles probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt. Kesksete koordinatsioonimehhanismide vähesus ning olemasolevate puudulikkus muudab riigivalitsemise killustatuks, mis omakorda takistab mitut valdkonda hõlmavate poliitikate kujundamist ja elluviimist. Eesti riigieelarve ja riiklikud strateegilised dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning seostatud. Strateegiadokumente on liialt palju, strateegiate rakendusplaanid ei ole tihti realistlikud (strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega) ning dokumendid ei ole paindlikud muudatustele keskkonnas. Sellest tulenevalt ei oma strateegiad piisavat mõju valdkondade suunamisel. OECD hinnangul kasutatakse teadmistepõhist poliitikakujundamist Eestis vähe, seejuures ei analüüsita otsuste ettevalmistamisel piisavalt nende mõju. Samuti on arenguruumi poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamisel. Liialt palju õigusakte on 164 pidevas muutumises, mis viitab probleemidele nende kvaliteedis ning põhjustab täiendavat halduskoormust kõikidele sektoritele. Toetuse andmise tulemusena paraneb valitsemisalade- ja tasandite vaheline koostöö haldusalade üleste probleemide lahendamisel ning pikaajalistele väljakutsetele pakutakse koostöös jätkusuutlikke lahendusi. Strateegiline- ja finantsjuhtimine on omavahel seotud. Suurenenud on ministeeriumite võimekus poliitikakujundamisse partnereid kaasata ning partnerite võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida. Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse oluliste otsuste langetamisel. Õigusloome on kvaliteetsem ja arukam ning toetab tõhusat, paindlikku ja kaasavat riigivalitsemist. Tabel 82. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaj Üldine Algvä Alg- ja Ba Sihtväärt Andm Aru D nakate a väljundn ärtus sihtvää as us (2023) eallik andl gooria puhul äitaja, rtuse aa M N T as use kasuta mille mõõtüh sta sage tav alusel ik dus mõõtü eesmärk hik e püstitata kse Algatust Vähema Ei 78,6 % 20 - - 89 Seire Kord e arv, renenu kohaldu 15 aast mis on d as ESF toetuse tulemus el käima lükatud paranda maks koostöö d, kaasami st ja parema t teabeka sutust poliitika kujunda misel 2.12.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse inimeste ja organisatsioonide ning poliitikakujundamise protsessi arendamisega seotud tegevusi.. Abikõlbliku sihtpiirkonnana 165 käsitletakse kogu Eesti territooriumi. Meetmest rahastatud taotlejaid koheldakse võrdselt ning ükski asukoht teise suhtes eelisseisundit ei anna. Inimeste arendamisel keskendutakse arendus- ja koolitusprogrammide (sh võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine) koostamisele ja läbiviimisele; personali(juhtimise)alaste uuringute ja analüüside läbiviimisele (mis toetavad arendusprotsesse ning annavad sisendit otsustajatele) ning metoodikate ja tööriistade arendamisele; kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnike arendusalaste oskuste parandamisele; kohalikul ja regionaalsel tasandil avalikke teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevusele, mis oleks otseselt toetava funktsiooniga avalike teenuste arendamisele. Sihtgrupina käsitletakse avaliku teenistuse ametnikke ja töötajaid (sh kohalikud omavalitsused), keskvalitsuse hallatavate asutuste töötajaid ning sõltuvalt tegevuste iseloomust sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühenduste töötajaid. Terviklikuma riigivalitsemise eesmärgi nimel on vajalik luua tugev põhi kodanikuühendustele, et nad oleksid võimelised poliitikakujundamises kaasa rääkima ning toetaks seeläbi ka poliitikakujundamise võimekuse tõstmise eesmärgi saavutamist. Inimeste arendamisel tegeletakse eraldi avaliku teenistuse tippjuhtidega, sh keskendutakse jätkusuutliku tippjuhtide järelkasvu tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevat laadi arendusprogramme ning toetatakse värbamist, valikut ja hindamist. Sihtgrupina käsitletakse olemasolevaid tippjuhte, tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastuvõetud isikuid ning tippjuhi kandidaatide arvestuses olevaid isikuid. Institutsionaalses vaates tegeletakse suutlikkusse suurendamisega, riigi tasandi struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega. Arendustegevusi toetatakse vajalike analüüside ja mudelite loomisega ning metoodiliste materjalide koostamisega. Organisatsioonide vaates arendatakse juhtimise kvaliteeti ja erinevaid juhtimissüsteeme ning korrastatakse asutuste struktuure ja protsesse. Riigi institutsionaalse võimekuse vaates arendatakse halduskorraldust. Sihtrühmana käsitletakse riigi ametiasutusi, hallatavaid asutusi, põhiseaduslikke institutsioone, riigi osalusega mittetulundusühingud, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ning omavalitsusliite. Regionaalsel tasandil toetatakse maavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste, omavalitsusliitude ja kohalike omavalitsuste arendustöötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist. Toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele. Kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas maakonna arengukavas toodud eelduste ja kitsaskohtadega. Selleks et soodustada kohalike omavalitsuste koostööd nii omavahel kui ka teiste sektorite ja organisatsioonidega, lähtutakse koolituste teemade valikul erinevate sihtgruppide ühistest vajadustest ning korraldatakse koolitused võimalusel erinevatele sihtgruppidele ühiselt. Uuringute ja arendusprojektide puhul eelistatakse koostööprojekte. Poliitikakujundamise terviklikumaks, kaasavamaks ja teadmistepõhisemaks muutmiseks kavandatakse järgmisi sekkumisi:  rakke- ja ekspertrühmade töö käivitamine mitme ministeeriumi, valitsemistasandi ja/või sektori koostööd nõudvate strateegiliste proovikivide lahendamisel eesmärgiga leida koostöös tõhusaimad lahendused riigi kui terviku jaoks ning rakke- ja ekspertrühmade töö toetamine analüüside ja koolitus- ja arendustegevustega;  strateegilise juhtimise arendamine, mis võimaldab siduda strateegilise- ja finantsjuhtimise, ühtlustada planeerimis- ja aruandlusmetoodikad ning paremini protsesse keskselt koordineerida;  poliitikakujundajate kaasamisvõimekuse toetamine arendades näiteks metoodikaid, koostöömudeleid ja protseduure. Lisaks ametnikele ja töötajatele riigi ja kohaliku 166  omavalitsuse tasandil on oluline arendada sotsiaalpartnerite võimekust, eelkõige tööturu osapoolte katusorganisatsioonide suutlikkust;  mõjuanalüüside ja poliitikauuringute läbiviimine, mis aitavad ette valmistada teadmisepõhisemaid otsuseid ning tagada, et otsustuste ja eelnõude ettevalmistamisel on tagatud eri rühmadele võrdsed võimalused protsessis kaasa rääkida;  õigusloome arendamine, mis hõlmab õigusaktide kodifitseerimist, õiguslike analüüside läbiviimist ning õigusloomejuristide koolitamist, mille abil on võimalik riigi õigusruumi vajalikus mahus kodifitseerida ning kindlustada seeläbi väiksem halduskoormus, sujuvamad haldusprotsessid ning ühetaolisem ja selgem õigusloome. Sekkumiste sihtgruppideks on valitsus ning ministeeriumite ja ametiasutuste ametnikud ja töötajad, vabaühendused, horisontaalsetesse võrgustikesse kuuluvad spetsialistid (nt õigusloomejuristid, arendus- ja finantsjuhid jt) ning analüüside tegijad, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik avaliku sektori osapooled, riigiteenistujatega kokkupuutuvad isikud ning kaudselt kogu kodanikkond ja teised organisatsioonid, kuna asjatundlikumad ametiasutused ja riigiga seotud organisatsioonid loovad laiapõhjalist kasu ning avalike teenuste kvaliteedist ning poliitikate tulemuslikkusest sõltub suurel määral ühiskonna toimimine. Tegevusi viiakse allu vastavalt OECD riigivalitsemise raporti tegevuskavale, mis seab strateegilised alused haldusvõimekuse suuna meetmetele. Tegevuskava sisaldab siseriiklikku tervikvaadet haldusvõimekuse tegevustest ning hõlmab lisaks ELi vahenditele riigieelarvest rahastatavaid tegevusi, näiteks tugiteenuste tsentraliseerimist ja ühtsele finantsarvestusele üleminekut. Haldusvõimekuse suuna eesmärgid ja sekkumised on omavahel tihedalt seotud, mistõttu on oluline nende koordineeritud planeerimine ja rakendamine. OECD tegevuskava strateegiline vaade on oluliseks juhtimisinstrumendiks, mis tagab meetmete omavahelise seostatuse. 2.12.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Puuduvad. 2.12.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 83. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt Fond Piirkonna- Sihtväärt Andmea Aruan D ühik kategooria us (2023) llikas dluse 167  M N K saged us Avaliku sektori, v.a kohalikud Osalu ESF Vähem- - - 174 Rakendu Kord omavalitsused, ja vabaühenduste skord arenenud 84 süksus aastas osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Kohalike omavalitsuste ja Osalu ESF Vähem- - - 975 Rakendu Kord vabaühenduste osalejate arv ESF skord arenenud 2 süksus aastas toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Keskvalitsuse organisatsioonide Arv ESF Vähem - - 51 Rakendu Kord juhtimissüsteemide arenenud süksus aastas parandamiseks või asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Kohalikku ja regionaalset Proje ESF Vähem - - 68 Rakendu Kord arendusvõimekust ning kt arenenud süksus aastas kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv Tehtud analüüside arv Analü ESF Vähem - - 45 Rakendu Kord üs arenenud süksus aastas Kaasamisprojektide arv Proje ESF Vähem - - 9 Rakendu Kord kt arenenud süksus aastas Tegevuspõhisele eelarvele üle ESF Vähem - - 11 Rakendu Kord läinud valitsemisalade või Valits arenenud süksus aastas haldusalade arv emis ala või haldu sala Rakke- ja ekspertrühmade arv Rakk ESF Vähem - - 15 Rakendu Kord e-ja arenenud süksus aastas ekspe rtrüh m Kodifitseeritud seaduseelnõude Kodif ESF Vähem - - 5 Rakendu Kord arv, mis on esitatud Vabariigi itseer arenenud süksus aastas Valitsusele heakskiitmiseks itud sead useel nõu Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. 168  2.12.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika, poolest. Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsete allkirjastamisele on asjaajamine muudetud praktiliselt paberivabaks, muutes paljud toimingud kiiremaks. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur (X-tee, eID jms) on läbi aastate olnud aluseks avalike teenuste arendamiseks kiirelt ja paindlikult valmivate IKT lahendustega. Tehnoloogia arengu tulemusena on vajalik ellu viia parendustöid olemasolevates süsteemides, et vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Vaatamata headele e- teenustele, on jätkuvalt kohmakaid e-teenuseid ning kohati toimetatakse jätkuvalt „pabermaailmas“. See piirab nii teenuste kasutajate rahulolu tõusu ja teenuste kättesaadavust kui ka avaliku sektori tõhusust ja tulemuslikkust. Otstarbekas on püüda riigi ja KOV-ide osutatavaid e-teenuseid ühildada. Efektiivsuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik jätkata teenuste viimisega e-keskkonda, kuna asutused on vähendanud oma füüsiliste regionaalsete esinduste arvu. Seetõttu on oluline süsteemselt tegeleda teenuste kättesaadavuse ja kasutatavusega Toetuse tulemusena soovitakse saavutada ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. See tähendab teenuse osutamise protsesside põhjalikke analüüse, standardiseerimist ja ühtsete kvaliteedinõuete kokkuleppimist, mis hõlmab riigi ja kohaliku tasandi valitsemist. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa vähekoormavad, mugavad ja enam koosloomes sündinud teenused. Avalikule sektorile tähendab see muu hulgas suuremat (kulu)efektiivsust. IKT kasutamise laienedes on vajalik arvestada võimalike ohtudega ning tagada küberturvalisus. Avaliku teenuse arendamisel IKT abil lähtutakse nt konkreetse teenuse arendamise ja kliendi vajaduse vaatest, teenustaristu investeerimisprioriteedi raames aga tegeletakse peamiselt nn riigi baasinfosüsteemi kesksete koosvõimeliste komponentide arendamisega. Tabel 84. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algv Baas Sihtväärtus Andmeallik Aruandl D ühik akategoo äärt aasta (2023) as use ria us sagedus Rahulolu avalike % Vähem 67 2012 85 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga (16.- tsiooniminis jooksul 74-aastaste teerium elanike hulgas) Rahulolu avalike % Vähem 76 2012 90 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga tsiooniminis jooksul (ettevõtjate teerium hulgas) Avalikest e- % Vähem 29% 2012 90% Majandus- ja Kord 2 teenustest arenenud Kommunika aasta teadlike elanike tsiooniminis jooksul osakaal teerium 169  2.12.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Avalike teenuste arendamisega tegeletakse terviklikult, kasutades seejuures maksimaalselt e- lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks luuakse meetmed, millest rahastatakse teenuste arendamisega ja nende rakendamisega seotud tegevusi (koolitus, juhendamine, infomaterjalid jne). Plaanis on luua lahendused avalike teenuste arendamiseks koos nende toimimiseks vajalike asutuste siseste ja asutuste vaheliste süsteemidega (näiteks toetavate tegevuste tsentraliseerimine, vajalike infosüsteemide arendamine). Kogu Eesti territoorium on abikõlblikuks sihtrühmaks. Kohalikud omavalitsused võivad samuti taotleda, ning nende hallatavad asutused ning kohalike omavalitsuste liidud. Sekkumise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kõikides regioonides. Avalike teenuste ümberkorraldamisel IKT abil on eesmärgiks (sh automatiseerida ja integreerida), et pikemas perspektiivis oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutustevaheline ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Luuakse võimalused erinevate asutuste teenusprotsesside integreerimiseks ning teenuste osutamisel ühiste ressursside (sealhulgas IKT ja inimeste) kasutamiseks. Vaadatakse üle otsustusprotsessid ja kehtestatakse ühtsed põhimõtted avalike teenuste kvaliteedile. Määratakse teenuse osutajate ja teenuse osutamise kanalite vastutajatele kohustused ja õigused ning määratakse omanikud. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatakse järgmisi sekkumisi avalike teenuste arendamiseks: 1) analüüside, hindamiste, uuringute läbiviimine, koostöövõrgustike töö, koolitustegevuse läbiviimine ja inimeste teadlikkust loodud e-teenustest tõstvad tegevused; 2) olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine kliendi ja teenuse vaatest. Sekkumised on omavahel seotud, kuna eelnev analüüs, süsteemi loomine, protsesside ümberkorraldamine, kasutajate koolitus ning inimeste teadlikkuse tõstmine loodud e-teenustest on ühtemoodi vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eelistatakse suure kasutajate hulgaga valdkondi ning valdkondi, kus teenuste osutamine on täna enim killustunud ja esineb suur hulk dubleerivaid toiminguid ja seeläbi on otstarbetult suur halduskoormus, ning valdkondi, kus uued e-teenuste lahendused toetavad innovaatiliste lahenduste loomist (nt sotsiaalvaldkond ja tervishoid). Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Eesmärgi all kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu nii teenuse osutajad kui tarbijad. Teenuste ümberkujundamise üheks põhimõtteks on tagada kõikidele kasutajagruppidele parem ligipääs teenustele, sh neile kes ei soovi või ei oska e-teenuseid kasutada. Näiteks lahenduseks kättesaadavuse suurendamisel on teenuste edasivolitamine ja teenuste automatiseerimine. 170 Tegevuste elluviimise strateegiliseks aluseks on Infoühiskonna arengukava 2020. Käesolevad tegevused on otseselt seotud ka IKT teenuste taristu prioriteetse suunaga, mis loob eeldused avalike teenuste arendamiseks. Samuti on tegevuste elluviimisel oluline arvestada koosmõju teiste avalikke teenuseid arendavate prioriteetsete suundadega (nt ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; jätkusuutlik transport). 2.12.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 2.12.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 85. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtüh Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmeallik Aruandlu D ik d ria (2023) as se M N K sagedus Avalike Projekt ERF Vähemarenenud - - 321 Rakendusüks Kord teenuste us aastas parandami se eesmärgil läbi viidud projektide arv 2.12.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna eesmärgid ja tegevused toetavad kaudselt temaatiliste eesmärkide 1-7 elluviimist keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamise kaudu. Avalike teenistujate ameti- ja erialase võimekuse kasv, institutsionaalne suutlikkus, poliitikakujundamise võimekus ning avalike teenuste arendamise toetamine tulevad kasuks teiste valdkondade tõhusamale toimimisele. Kõige enam toetab haldusvõimekuse suund temaatilisi eesmärke number 1 ja 2. Toetatakse eelkõige tehnoloogilist arendustegevust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamist ja kvaliteedi parandamist, mis viiakse ellu avalike e-teenuste rahastamisega. Lisaks olemasolevate avalike e-teenuste ümberkavandamisele kutsutakse ellu ka uusi avalikke teenuseid, kasutades võimaluse korral uusi 171 tehnoloogilisi lahendusi ning tänapäeva nõuetele vastavataid süsteeme. Avalike teenuste viimine e-keskkonda parandab teenuste kättesaadavust ning samuti laiendab tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Muude temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad ettevõtlusele, heitmetele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on otsesed valdkonnapoliitilised seosed nõrgemad, kuid toetus väljendub peamiselt inimvara kvaliteedi, organisatsioonide suutlikkuse ja poliitikakujundamise kvaliteedi arendamises. Kvaliteetsemad avalikud teenistujad ning mõjusid analüüsiv teadmistepõhine valdkonnapoliitika toetab erinevate valdkondade sisulist arengut. 2.12.7. Tulemusraamistik Tabel 86. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja ID Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik rakendamise use nnaka eesmä (2023) meal duse tapp korral tegoor rk likas korr mõõtü ia 2018. al hik aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a Finantsnä Euro ERF 22 217 - - 128 Sertif Lõpp itaja 560 777 itseer eesm 538 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Finantsnä Euro ESF 10 900 - - 33 Sertif Lõpp itaja 168 379 itseer eesm 535 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata 172  kulus id Väljundnä Avaliku Osalus ESF Vähem 9 330 - - 17 Rake itaja sektori, v.a kord arenen 484 ndus kohalikud ud üksu omavalitsuse s d, ja vabaühendust e osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikku st Väljundnä Rakke- ja Rakke- ESF Vähem 7 - - 15 Rake itaja ekspertrühma ja arenen ndus de arv eksper ud üksu trühm s Väljundnä Avalike Projek ERF Vähem 80 - - 321 Rake itaja teenuste t arenen ndus parandamise ud üksu eesmärgil läbi s viidud projektide arv 2.12.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 87. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 078 109 460 01 109 460 907 07 109 460 07 109 460 907 907 907 Fond ja ESF: vähem piirkonnakategooria arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 119 27 972 604 01 28 372 604 07 28 372 604 07 28 372 604 120 400 000 173  2.12.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) 2.13.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.13.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.13.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse 174 saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 88. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaja Algväär Baasaa Sihtväärtu Andmeallik Aruandl D puhul tus sta s (2023) as use kasutat M N K sagedus av mõõtü hik Avalikkuse teadlikkus % 94 2014 - - 85 Korraldusas Kord struktuurivahenditest utus aastas Rakenduskava/Partnerl % 18,9 2013 - - 15 Korraldusas Kord usleppe rakendamisega utus aastas seotud administratsiooni personalivoolavus Rikkumiste veamäär % 0,63 2013 Alla Korraldusas Kord 2 utus aastas 2.13.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.13.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse 175 rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurdevärbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. 176 Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. 2.13.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 89. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna Sihtväärtus Andme- Aruandlus D k d - (2023) allikas e sagedus kategoori M N K a Tehnilisest abist töötaja ERF Vähem- - - 429 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud arenenud asutus struktuurivahendi te administratsiooni töötajate arv Rakendusasutuste Tk ERF Vähem- - - 282 Korraldus- Kord aastas le ja arenenud asutus rakendusüksustel e suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ERF Vähem- - - 24 Korraldus- 2 korda asutusele arenenud asutus aastas 177  suunatud koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ERF Vähem- - - 26 Korraldus- 2 korda taotlejatele, arenenud asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ERF Vähem- - - 18 Rahandusmi Jooksvalt hindamiste arv arenenud nisteerium 2.13.4. Sekkumiskategooriad Tabel 90. Sekkumiskategooriad. Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 54 482 465 01 68 657 347 07 68 657 347 122 7 087 441 123 7 087 441 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) 2.14.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.14.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.14.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. 178 Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 91. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaj Algvä Baasa Sihtväärt Andmeallikas Aruan D a ärtus asta us (2023) dluse puhul M N K sagedu kasut s atav mõõt ühik Avalikkuse % 94 - - 85 Avaliku arvamuse Kord teadlikkus uuringud: aastas struktuurivahendit http://www.struktuurifo est ndid.ee/avaliku- arvamuse-uuringud/ Rakenduskava/Par % 18,9 2013 - - 15 Korraldusasutus Kord tnerlusleppe aastas rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus 179  Rikkumiste % 0,63 2013 All Korraldusasutus Kord veamäär a2 aastas 2.14.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.14.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste 180 suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurde värbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. 181 Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. 2.14.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 92. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aru- D ühik kategooria (2023) allikas andluse M N K sagedus Tehnilisest abist töötaja ÜF - - - 429 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud asutus struktuurivahendit e administratsiooni töötajate arv Rakendusasutustel Tk ÜF - - - 162 Korraldus- Kord aastas e ja asutus rakendusüksustele suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ÜF - - - 13 Korraldus- 2 korda asutusele suunatud asutus aastas koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ÜF - - - 15 Korraldus- 2 korda taotlejatele, asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ÜF - - - 10 Rahandus Jooksvalt hindamiste arv ministeeriu m 2.14.4. Sekkumiskategooriad Tabel 93. Sekkumiskategooriad Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 33 227 076 01 39 308 998 07 39 308 998 122 3 040 961 123 3 040 961 182  3. Rahastamiskava 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad Tabel 94. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 1 ERF Vähem 219 14 230 14 731 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 1 749 111 arenenud 978 041 786 071 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 665 piirkond 187 161 773 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 978 042 2 ERF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 piirkond 3 ERF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 arenenud piirkond 4 ERF Kokku 219 14 230 14 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 1 749 111 978 041 786 731 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 665 187 161 773 071 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 978 042 5 ESF Vähem 68 4 397 72 4 613 75 4 817 77 4 940 79 5 063 82 5 274 85 5 488 541 34 arenenud 892 380 277 444 472 392 396 207 333 828 632 393 984 394 988 595 piirkond 279 286 477 578 303 163 843 929 038 6 ESF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 piirkond 7 ESF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 arenenud piirkond 183  2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 8 ESF Kokku 68 4 72 4 613 75 4 77 4 79 5 82 5 85 5 541 34 892 397 277 444 472 817 396 940 333 063 632 274 984 488 988 595 279 380 286 477 392 578 207 303 828 163 393 843 394 929 038 9 Eriot Ei kohaldu 0 Ei 0 Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei starb kohal kohald kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohald kohal elise du u du du du du du du du du du du u du d erald ised noor te tööh õive algat usele 1 ÜF Ei kohaldu 125 7 996 131 8 418 138 8 817 141 9 037 147 9 415 153 9 817 159 10 997 63 0 277 409 887 321 148 986 582 191 506 290 812 833 628 189 842 692 066 033 448 666 206 714 463 051 596 081 1 ÜF Kokku 125 7 131 8 418 138 8 141 9 147 9 153 9 159 10 997 63 1 277 996 887 321 148 817 582 037 506 415 812 817 628 189 842 692 066 409 033 448 986 666 191 206 290 714 833 463 051 596 081 184  2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 1 ERF Eriotstarbelis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 ed eraldised äärepoolseim atele piirkondadel e või põhja- poolseimate piirkondadel e 1 Kokku 414 26 434 27 454 29 466 29 486 31 506 32 526 33 3 289 209 3 147 434 951 762 610 017 344 766 100 027 486 328 611 613 250 952 532 950 092 836 175 670 137 647 186 672 211 907 170 479 503 161 185 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) Tabel 95. Rahastamiskava. Tead Liidu toetuse Riigi toetuse - arvutamise Põhieraldis Tulemusreserv soovituslik jaotus mise põhimõte ks Tulemus reservi Kaas- osatähts Piirkonnak (Rahastamis- Liidu Riigi Toetus rahasta- Prioriteet Fond us kogu ategooria kõlblikud toetus toetus Riigi kokku mise kulud kokku Riigi EIP liidu era- määr Riigi või avaliku avaliku toe- Liidu Riigi Liidu toetuse sektori toetus puhul sektori sektori tuse toetus toetus toetus toetus [1] rahastamis- toetus d kõlblikud kulud) -1 (f) = (k)= (b) (l) (b) = (c) (e) = (a) (h)=(a)- (i) = (b) (a) (c) (d) (a)/(e) (g) (j) * =(j)/(a) + (d)) + (b) (j) – (k) (2) ((j)/(a)) *100 1. Ühiskonna ERF Vähem Rahastamis- 282 650 49 879 49 879 0 332 529 85,00% 216 807 38 260 65 843 11 619 23,29% vajadustele vastav arenenud kõlblikud 362 476 476 838 283 110 079 366 haridus ja hea piirkonnad kulud kokku ettevalmistus osalemaks ESF Vähem Rahastamis- 192 940 34 048 33 376 671 407 226 988 85,00% 181 363 32 005 11 576 2 042 6,00% tööturul arenenud kõlblikud 211 273 866 484 798 377 413 896 piirkonnad kulud kokku 186 2. Sotsiaalse ERF Vähem Rahastamis- 204 654 91 886 84 386 7 499 296 540 69,01% 204 654 91 886 0 0 0,00% kaasatuse arenenud kõlblikud 743 120 794 326 863 743 120 suurendamine piirkonnad kulud kokku ESF Vähem Rahastamis- 141 465 27 348 27 161 186 424 168 814 83,80% 133 103 25 731 8 362 1 616 5,91% arenenud kõlblikud 851 420 996 271 055 710 796 710 piirkonnad kulud kokku 3. Tööturule ESF Vähem Rahastamis- 203 605 37 447 37 447 0 241 052 84,47% 191 388 35 200 12 216 2 246 6,00% juurdepääsu arenenud kõlblikud 301 180 180 481 983 349 318 831 parandamine ja piirkonnad kulud kokku tööturult väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ERF Vähem Rahastamis- 584 127 296 222 56 827 239 395 880 350 66,35% 584 127 296 222 0 0 0,00% ettevõtlus ja seda arenenud kõlblikud 467 767 017 750 234 467 767 toetav teadus- ja piirkonnad kulud kokku arendustegevus ESF Vähem Rahastamis- 10 200 1 800 1 800 0 12 000 85,00% 9 548 1 685 651 064 114 894 6,38% arenenud kõlblikud 000 000 000 000 936 106 piirkonnad kulud kokku 5. Väikese ja ERF Vähem Rahastamis- 438 538 80 794 43 558 37 236 519 333 84,44% 409 990 75 535 28 548 5 259 6,51% keskmise arenenud kõlblikud 775 732 041 691 507 657 134 118 598 suurusega piirkonnad kulud kokku ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 260 590 301 712 39 547 262 165 562 302 46,34% 245 194 283 887 15 395 17 824 5,91% kõlblikud 149 509 208 301 658 766 662 383 847 kulud kokku 187 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 180 019 31 768 31 372 396 210 211 788 85,00% 168 057 29 657 11 962 2 111 6,65% kõlblikud 854 211 001 065 129 142 724 069 kulud kokku 8. Roheline ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 110 937 19 577 18 778 798 365 130 515 85,00% 103 928 18 340 7 008 1 236 6,32% infrastruktuur ja kõlblikud 794 259 894 053 964 407 830 852 hädaolukordadeks kulud kokku valmisoleku suurendamine 9. ERF Vähem Rahastamis- 93 819 16 556 16 556 0 110 375 85,00% 87 585 15 456 6 233 1 100 6,64% Linnapiirkondade arenenud kõlblikud 149 320 320 469 450 255 699 065 jätkusuutlik areng piirkonnad kulud kokku 10. Jätkusuutlik ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 470 677 106 699 70 006 36 692 577 377 81,52% 441 352 100 051 29 325 6 647 6,23% transport kõlblikud 882 304 657 647 186 739 504 143 800 kulud kokku 11. IKT teenuste ERF Vähem Rahastamis- 79 175 13 972 4 569 9 402 93 147 85,00% 73 914 13 043 5 260 928 360 6,64% taristu arenenud kõlblikud 270 107 495 612 377 564 747 706 piirkonnad kulud kokku 12. ERF Vähem Rahastamis- 109 460 19 316 19 316 0 128 777 85,00% 103 681 18 296 5 779 1 019 5,28% Haldusvõimekus arenenud kõlblikud 907 631 631 538 467 730 440 901 piirkonnad kulud kokku ESF Vähem Rahastamis- 28 372 5 006 5 006 0 33 379 85,00% 26 584 4 691 1 788 315 608 6,30% arenenud kõlblikud 604 931 931 535 157 323 447 piirkonnad kulud kokku 13. Tehniline abi ERF Vähem Rahastamis- 68 657 12 116 12 116 0 80 773 85,00% 68 657 12 116 0 0 0,00% arenenud kõlblikud 347 003 003 350 347 003 piirkonnad kulud kokku 188 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 39 308 6 936 6 936 0 46 245 85,00% 39 308 6 936 0 0 0,00% kõlblikud 998 882 882 880 998 882 kulud kokku Kokku ERF Vähem Rahastamis- 1 861 084 580 744 287 209 293 534 2 441 76,22% 1 749 560 816 111 665 19 927 6,00% arenenud kõlblikud 020 156 777 379 828 176 418 978 866 042 290 piirkonnad kulud kokku Kokku ERF Üleminekup Rahastamis- iirkonnad kõlblikud kulud kokku Kokku ERF Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku Kokku ERF Eriotstarbel Rahastamis- ised kõlblikud eraldised kulud kokku äärepoolsei matele piirkondade le või põhjapoolse imate piirkondade le Kokku ESF[4] Vähem Rahastamis- 576 583 105 650 104 792 857 831 682 234 84,51% 541 988 99 313 34 595 6 336 6,00% arenenud kõlblikud 967 804 973 771 929 865 038 939 piirkonnad kulud kokku Kokku ESF[6] Üleminekup Rahastamis- iirkonnad kõlblikud kulud kokku 189 Kokku ESF[7] Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku Kokku ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 1 061 534 466 694 166 641 300 052 1 528 69,46% 997 842 438 873 63 692 27 820 6,00% kõlblikud 677 165 642 523 228 842 596 597 080 568 kulud kokku Kõik kokku Rahastamis- 3 499 202 1 153 558 644 594 444 4 652 75,21% 3 289 1 099 209 952 54 084 6,00% kõlblikud 664 089 125 392 733 291 789 250 503 004 328 160 797 kulud kokku Tabel 96. Noorte tööhõive algatus – ESFi vahendid ja noorte tööhõive algatuse eriotstarbelised eraldised. Ei kohaldu. 190 Tabel97. Rahastamiskava jaotus prioriteetse suuna, fondi, piirkonnakategooria ja temaatilise eesmärgi kaupa. Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 1. Ühiskonna vajadustele ERF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 282 650 362 49 879 476 332 529 839 vastav haridus ja hea piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja ettevalmistus osalemaks pidevõppesse tööturul ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 192 940 211 34 048 273 226 988 484 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 2. Sotsiaalse kaasatuse ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 204 654 743 91 886 120 296 540 863 suurendamine piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine ESF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 141 465 851 27 348 420 168 814 271 piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 3. Tööturule juurdepääsu ESF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 203 605 301 37 447 180 241 052 481 parandamine ja tööturult piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ERF Vähem arenenud 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja 584 127 467 296 222 767 880 350 233 ettevõtlus ja seda toetav piirkonnad innovatsiooni edendamine teadus- ja arendustegevus ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 10 200 000 1 800 000 12 000 000 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 5. Väikese ja keskmise ERF Vähem arenenud 3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD 274 729 201 50 615 073 325 344 274 suurusega ettevõtete piirkonnad puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori arendamine ja piirkondade (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime ERF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 163 809 574 30 179 659 193 989 233 tugevdamine piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 260 590 149 301 712 509 562 302 658 toetamine kõikides sektorites 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 180 019 854 31 768 211 211 788 065 ressursitõhususe edendamine; ÜF Ei kohaldu 5. Kliimamuutustega kohanemise, 57 692 720 10 181 068 67 873 788 riskiennetamise ja -juhtimise edendamine 191 Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 8. Roheline infrastruktuur ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 53 245 074 9 396 191 62 641 265 ja hädaolukordadeks ressursitõhususe edendamine; valmisoleku suurendamine 9. Linnapiirkondade ERF Vähem arenenud 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 44 819 149 7 909 261 52 728 410 jätkusuutlik areng piirkonnad toetamine kõikides sektorites ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 49 000 000 8 647 059 57 647 059 piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 10. Jätkusuutlik transport ÜF Ei kohaldu 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute 470 677 882 106 699 304 577 377 186 kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud 2. IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia 79 175 270 13 972 107 93 147 377 piirkonnad kasutamise ning kvaliteedi parandamine 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 109 460 907 19 316 631 128 777 538 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine ESF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 28 372 604 5 006 931 33 379 535 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine 13. Tehniline abi ERF Vähem arenenud 68 657 347 12 116 003 80 773 350 piirkonnad 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu 39 308 998 6 936 882 46 245 880 Kokku 3 499 202 664 1 153 089 125 4 652 291 789 192 Tabel98. Soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks. Soovituslik toetuse summa, mida Osatähtsus rakenduskava Prioriteetne suund tuleb kasutada kliimamuutuse kogu eraldistes (%) eesmärkide tarbeks (eurodes) 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks 0,0 0,00% tööturul 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 0,0 0,00% 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 0,0 0,00% 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 87 743 227, 8 2,51% 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade 14 527 420,40 0,42% konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus 260 590 149,00 7,45% 7. Veekaitse 28 853 224,00 0,82% 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 78 990 749,60 2,26% 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 17 927 659,60 0,51% 10. Jätkusuutlik transport 66 699 654,4 1,91% 11. IKT teenuste taristu 0,0 0,00% 12. Haldusvõimekus 0,0 0,00% 13. Tehniline abi 0,0 0,00% 14. Tehniline abi 0,0 0,00% Kokku 555 332 084,8 15,87% 193  4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis Arvestades Eesti regionaalseid iseärasusi, vajavad suuremad linnapiirkonnad (koos oma tagamaaga), piirkondlikud keskused (eeskätt maakonnakeskused) ning tagamaaks olevad maapiirkonnad erinevat lähenemist. Suuremate linnapiirkondade puhul on väljakutsed seotud linnaruumi arendamise, alakasutatud alade taaselavdamise, energiasäästu ja säästliku transpordisüsteemi arendamisega. Lahendamist vajavad viimastel aastakümnetel toimunud valglinnastumisest tulenevad kitsaskohad lähitagamaal. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi on piirkondlikel keskustel oluline roll piirkonna tööhõive ja erinevate teenuste tagamise seisukohast. Piirkondlikud keskused ei ole piisaval määral seda rolli täita suutnud ja nende elanikkond on viimase kümne aasta jooksu oluliselt vähenenud. Tuleb luua tingimused uute töökohtade tekkeks, ning panustada kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste arendamisse. Keskuse ja tagamaa koostoime tugevdamiseks on oluline transporditaristu ning ühistranspordi arendamine, KOV koostöö teenuste osutamisel, planeerimisel ja piirkondliku arendustegevuse elluviimisel. Piirkondlikke keskusi ja nende tagamaad käsitletakse ühtsete toimealadena. Maapiirkondades toimub rahvastiku jätkuv vähenemine suuremate linnapiirkondade rahvastiku kasvu taustal. Sealsete elanike igapäevaelu on järjest rohkem seotud linnadega. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ning seab surve alla nende kättesaadavuse ja kvaliteedi. Oludega kohanemiseks tuleb teenuste arendamisel pöörata maapiirkondadele ja hõrealadele omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid lahendusi, sh e-lahendusi. Saartele on oluline püsivate ja jätkusuutlike ühenduste tagamine. Eraldi tähelepanu nõuab Ida- Viru regioon ,kuhu on kuhjunud probleemid, mis seotud eeskätt struktuurse tööpuuduse, madala ettevõtlusaktiivsuse, keskkonnaprobleemide ning lõimumise temaatikaga. Oluline on selle piirkonna parem sidustamine ülejäänud Eestiga. Piirkondade sisemised arengueeldused ja ressursid on ebapiisavalt rakendatud. Arengu ühtlustamisel on võtmetähtsusega sisemise potentsiaali oskuslikum ärakasutamine. Suurematel linnapiirkondadel on tugev potentsiaal oma eripära väljaarendamiseks. Eeskätt Tallinn ja Tartu peavad tugevdama oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ida-Virumaal, Põhja-, Kagu- ja Lääne- Eestis tuleb arukalt kasutada nende spetsiifilisi ressursse ja eeliseid nt turismisektoris, logistikas ja looduses. Integreeritud lähenemist linnapiirkondade arengule käsitletakse peatükis 4.2. Toimepiirkondades, mis vastavad üldjoontes maakonna tasandile (LAU 1), rakendatakse integreeritud territoriaalse arengu põhimõtteid prioriteetse suuna 5 alaeesmärgi 2 raames. Sekkumise aluseks on ERF määruse artikkel 5 lg 8b investeerimisprioriteet. Integreeritud territoriaalne lähenemine tugineb maakondlikel arengukavadel, milles määratletakse piirkondlikud prioriteedid. Selle alusel koostatakse tegevuskavad, milles määratletakse prioriteetsed tegevused, sh struktuurivahenditest rahastamiseks.. Koos tegevuskavadega töötatakse maakondades välja ka kavad, milles määratletakse n-ö pehmed tegevused tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on saavutada erinevate riiklike ja piirkondlike tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud meetmete parem koordineeritus ja tulemuslikkus. Tegevused on otseselt seotud ESF-st, siseriiklikest vahenditest ja LEADER lähenemisest toetatavate sekkumistega. 194 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel Kogukonna juhitud kohaliku algatuse (edaspidi CLLD) rakendamise peamine põhjus tuleneb vajadusest suunata kohalikku algatust kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. CLLD lähenemisest lähtutakse Maaelu arengukava ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimisel vastavalt Leader-meetme ning kalanduspiirkondade arendamise meetme kaudu. Integreeritud lähenemine teiste ESI fondidega tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamise. Eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusfonde) koos ning vajadusel ühtlustatakse nende kasutamist. Erinevate instrumentide, sh CLLD omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Lisaks peab kogu ESI fondide kasutust korraldav administratsioon toetama toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, sh kohalikul tasandil jooksva nõustamise, juhendmaterjalide ja koolituste kaudu erinevate ESI fondide toetusvõimalustest. CLLD lähenemise põhimõtteid arvestatakse struktuurivahendite kasutamisel osaliselt. Kuna struktuurivahenditest toetatavate sekkumistega panustatakse eesmärkidesse, mille raames tuleb võrreldaval tasemel tulemused saavutada kogu riigis, ei saa sedalaadi sekkumiste elluviimist jätta sõltuma asjaolust, kas konkreetne Leader-tegevusgrupp või kalanduspiirkonna tegevusgrupp konkreetse sekkumise oma prioriteetide hulka valib. Võimalusi kohalike tegevusgruppide osalemiseks seesuguste sekkumiste ettevalmistamisel ja elluviimisel käsitleti ettevalmistavatel aruteludel. Kohalike tegevusgruppide kogemusi ja teadmisi saab kasutada erinevate ESI fondide sekkumiste tarvis alusdokumentide väljatöötamisel koostöös sekkumiste eest vastutajate ja erinevate partneritega: selles protsessis määratletakse oodatavast tulemusest lähtudes konkreetsemalt mh sekkumise sihtrühm(ad), abikõlblikud tegevused ja kulud ning projektide valiku kriteeriumid. Kui kohalikud tegevusgrupid või nende liikmed on struktuurivahendite sekkumiste raames toetuse taotlejatena abikõlblikud, saavad nad osaleda toetuse taotlemisel võrdselt teistega ning taotlemisedu korral viia projekte ellu struktuurivahendeid kasutades. CLLDga analoogset alt-üles kogukonna-põhist lähenemist rakendatakse struktuurivahendites regionaalsete konkurentsivõimet toetavate meetmete puhul. 4.2. Linnade säästev areng Linnade jätkusuutliku arengu toetamist kavandatakse eeskätt prioriteetse suuna 9 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ kaudu, mida rahastatakse ERFist. Vajadusel kasutatakse ESFi tüüpi tegevuste elluviimisel ristfinantseerimist. Prioriteetsest suunast rahastatakse tegevusi, mis on suunatud linnapiirkondade arengu oluliste kitsaskohtade lahendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse säästliku liikuvuskeskkonna loomisele eesmärgiga kahandada autoga liikumiste osakaalu ning seeläbi vähendada CO2-emissiooni. Samuti panustatakse lapsehoiuvõimaluste nappuse probleemi lahendamisse eesmärgiga parandada lapsevanemate hõivevõimalusi ning vähendada linnapiirkonna siseseid sundliikumisi. Ida-Viru suuremates linnades keskendutakse mahajäänud ja alakasutatud linnaalade taaselavdamisse eesmärgiga suurendada nende linnade atraktiivsust ettevõtjatele ja parandada nende elukvaliteeti. Infrastruktuuri rajamisel kasutatakse võimalusel rohelise infrastruktuuri lahendusi. ESF tegevusi, mis toetavad linnapiirkondade jätkusuutliku arengu eesmärke, on kirjeldatud peatükis 2.9.1. Prioriteetsest suunast toetatavad integreeritud tegevused peavad põhinema vastava linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial. Need koostatakse linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevatest arengukavadest lähtuvalt, mis on oma olemuselt integreeritud tegevuskavad ja käsitlevad kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusvaldkondi. Strateegias käsitletakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu majanduslike, keskkonnaalaste, 195 kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete valdkondade võtmeprobleeme ja eesmärke. Strateegia koostatakse ning kinnitatakse kõigi vastava linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Suuremate linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksuste näol on üldjuhul tegemist keskmisest võimekamate omavalitsustega, samuti on enamikus linnapiirkondades olemas keskuslinna ja tagamaa omavalitsusüksuste koostöö kogemus. Valdkondades, mida toetatakse prioriteetsest suunast 9, on linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik esitada taotlusi ERFi rahastuse saamiseks. Projektivalik delegeeritakse hindamiskomisjonile, kes valib hindamisjuhendile tuginedes projektid välja vastavaks tunnistatud taotluste seast. Hindamiskomisjon koosneb linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatest. Projektivalikul tuginetakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias toodud eesmärkidele, prioriteetse suuna eesmärkidele ja muudele meetmete tingimustes sätestatavatele kriteeriumidele. Eelistatakse kompleksseid projekte, mis lahendavad probleemi terviklikult ühel konkreetsel maa-alal või parandavad mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Linnade jätkusuutliku arengu prioriteetset suunda rakendatakse neis linnapiirkondades, mille elanike arv ületab 50000 inimest. Linnapiirkonnaks loetakse keskuslinna ning seda ümbritsevat tiheasustusega tagamaad. Linnapiirkonna täpse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse tiheasustusega ala ning kasvava rahvastikuga ala ulatus ning igapäevase tiheda pendelrände ulatus. Tabel 99. Linnade säästva arengu integreeritud meetmed – ERFi ja ESFi toetuste soovituslikud summad. Fond ERFi ja ESFi toetus Osatähtsus fondist (soovituslikud summad) rakenduskavale (eurodes) eraldatavatest kogusummadest Kokku ERF 93 819 149 € 5,04% Kokku ESF 0€ 0€ Kokku ERF+ESF 93 819 149 € 5,04% 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ITI mehhanismi määruse (EL) nr 1303/2013 tähenduses ei rakendata, kuid regionaalarengu probleemide lahendamisel kasutatakse linnapiirkondade ja maakondade tasandil integreeritud lähenemist, mida käsitletakse peatükis 4. Tabel 100. Soovituslik rahaline eraldis integreeritud territoriaalsete investeeringute jaoks, mis ei hõlma punktis 4.2 osutatud investeeringuid. Ei kohaldu. 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis Kooskõlas määruse 1304/2013 artikli 10 lõikega 2 ei kavanda Eesti eraldiseisvat prioriteetset suunda riikidevahelises koostöös ellu viidavate tegevuste toetamiseks. Samas määratletakse erinevate prioriteetsete suundade raames kavandatavate sekkumiste tarvis tingimuste 196 väljatöötamisel, kas sekkumise eesmärgi saavutamiseks on kavas toetada ka väljaspool Eestit paiknevate elluviijate tegevusi ning missugustel eeldustel ja tingimustel seda tehakse. Näiteks on rahvusvahelises koostöös, sh väljaspool rakenduskava piirkonda, ellu viidatavate tegevuste toetamise võimalus kavandamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, sh rahvusvahelises koostöös kavandatava tipptasemel taristu rajamises ning kasutuses osalemiseks. Sarnaselt toetati riikidevahelises koostöös osalemist ka programmiperioodil 2007-2013. Rahvusvaheliste kogemuste kasutamist ning koostööd eesmärkide saavutamisel kavandatakse ka teistes valdkondades. 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud Interregionaalsed ja rahvusvahelised koostöötegevused: selle rakenduskava raames otseselt kavandatud ei ole. Prioriteetsete suundade raames sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel saab asjakohastel juhtudel näha ette võimaluse rahvusvaheliste koostöötegevuste abikõlblikuna käsitlemiseks, lähtudes ELi vahendite kasutamise eesmärkidest ja sekkumiste suunitlusest ning eripärast. Makroregionaalsete strateegiate – ELi Läänemere piirkonna strateegia – eesmärkidesse panustamise koordineerimise tagamise mehhanismid on kajastatud Partnerlusleppe punktis 3.1.4. 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 197 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.6. 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll 7.1. Asjaomased asutused ja organid Tabel 101. Asjaomased asutused ja organid. Asutus/organ Asutuse/organi nimi ja Asutuse/organi juhataja (ametikoht) osakonna või üksuse nimi Liikmesriik Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Korraldusasutus Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Rahandusministeeriumi Rahandusministeerium, eelarvepoliitika asekantsler, alates alates 1.09.2018 Riigi 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse Tugiteenuste Keskus peadirektori asetäitja Sertifitseerimisasutus109 - - Auditeeriv asutus Rahandusministeerium Finantskontrolli osakonna juhataja Organ, kellele komisjon Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Euroopa Liidu maksete maksed teeb Rahandusministeerium, osakonna juhataja, alates 01.09.2018 Riigi alates 1.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse maksete Tugiteenuste Keskus osakonna juhataja 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine 7.2.1. Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks rakenduskava ettevalmistusse, ning nende partnerite roll rakenduskava elluviimises, järelevalves ja hindamises Partnerlusleppe (PL) koostamist koordineeris Rahandusministeerium (RM) koostöös Põllumajandusministeeriumiga (PM), kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. 109 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus taitma sertifitseeriva asutuse ulesandeid. Asutuste uhendamise eelduseks on sama toojaotuse voimaldamine ka perioodi 2007-2013 raames. 198 Struktuurivahendite rakenduskava koostamist juhtis RM ning maaelu arengukava (MAK) ja kalandusfondi rakenduskava koostamist PM. RM eestvedamisel moodustati novembris 2011 ministeeriumidevaheline kõrgetasemeline töörühm, mille ülesandeks on koordineerida ELi eelarve 2014-2020 vahendite kasutamise ettevalmistusi. Sotsiaalpartnerite kaasamine toimus vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma poolt heakskiidetud kaasamise kavale110, mis lähtub ESI üldmääruse artiklist 5 ja 46, Euroopa partnerluspõhimõtte käitumisjuhendist111 ning kehtivast „Kaasamise heast tavast“.112 Valitsusväliste partnerite kaasamist aruteludesse nii PL kui ka rakenduskavade (OP) koostamisel koordineeris RM. PM korraldas partnerite kaasamise MAK ja kalandusfondi vahendite planeerimisel. Lisaks kaasasid ning kaasavad ministeeriumid partnereid PL-ga hõlmatud valdkondlike arengukavade koostamisse. PL ettevalmistamise protsessis olid kaasamise peamised eesmärgid avalikkuse informeerimine ja ettepanekute kogumine, et luua ja anda avalikkusele võimalus kaasa rääkida uue 2014-2020 ELi eelarveperioodi planeerimisel. Kaasarääkimise võimaldamiseks hoiti kogu ettevalmistusprotsessi võimalikult avatuna ning koguti arvamusi ja ettepanekuid erineva tasandi valdkondlikelt partneritelt ja katusorganisatsioonidelt, kes soovivad ja on suutelised panustama Eesti tänaste ja homsete probleemkohtade lahendamisse. Tervikeesmärk oli kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel koostada võimalikult kvaliteetsed OPd113 ja saavutada nende eesmärgipärane ja tulemuslik elluviimine. Riigisisene planeerimisprotsess oli jagatud etappideks, mille raames kaasati partnereid eri tasanditelt. Partnerid olid jagatud kahte rühma: katusorganisatsioonid ja valdkondlikud partnerid. Strateegia koostamise ja rakendussüsteemi ettevalmistamise tasandil kaasati katusorganisatsioone, kellel on ekspertiisi ja eestkoste huvi paljude erinevate valdkondade vajaduste ja arenguperspektiivide vastu. Nende organisatsioonide hulka olid arvatud: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Leader Foorum, Rektorite Nõukogu, SA Kutsekoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Partnerite katusorganisatsioonide kaasamise eest vastutas RM. Sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutajana oli kaasatud Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Teiste ministeeriumite roll oli partnerite kaasamine valdkonnapõhiselt, korraldades valdkondlikke arutelusid, kaasates partnereid programmide ja meetmete väljatöötamisse. Iga PL väljatöötamises osalev ministeerium koostas omapoolse partnerite nimekirja huvirühmadest, kellega PL koostamisel koostööd tehti. Neid partnereid käsitleti valdkondlike partneritena, kelle hulgas on eestkosteorganisatsioone, tugi- ja rahastavaid organisatsioone, kutseorganisatsioone (ameti-, eriala- või loomeliidud), ekspertorganisatsioone (nt mõttekojad ja uurimisasutused) ja 110 http://www.struktuurifondid.ee/public/EL_2014-2020_kaasamise_kava1.pdf. 111 http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/pdf/preparation/da_code%20of%20conduct_en.pdf. 112 http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava. 113 ÜKP fondide ja merendus-kalandusfondi rakenduskava, ning maaelu arengukava 199 teenuste osutajaid (sh konsultatsioonibürood). Valdkondlike partnerite nimekiri on toodud kaasamise kavas (Lisas 114), keda otseselt koostamistöösse kaasati. Samuti oli teistel huvitatud organisatsioonidel võimalik soovi korral liituda nimekirjaga. Ministeeriumid korraldasid sisulise kaasamise enda poolt määratletud partneritega otsese ja jooksva suhtlemise ning konsultatsioonide käigus esitatud ettepanekute menetlemise. Lisaks oli avalike konsultatsioonivoorude käigus võimalik oma kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti esitada ka organisatsioonidel ja isikutel, kes partnerite nimekirja ei kuulu. Ajakohane info üleriikliku planeerimise tegevuskäigu ja kaasarääkimisvõimaluste kohta koos taustainfo ja töömaterjalidega oli kättesaadav kodulehelt www.struktuurifondid.ee ning valdkondlike arutelude ja ettevalmistuste kohta vastavate ministeeriumite kodulehtedel. Kaasamiseks korraldati üleriiklikel ning valdkondlikel teemadel arutelusid ja ümarlaudu (sh Eesti arenguvajaduste ja –võimaluste analüüsiks ning rahastamisprioriteetide kokkuleppimiseks) nii partnerite kui ka valitsusväliste ekspertide osavõtul. Lisaks korraldas RM koos teiste ministeeriumidega infoseminare. Neil seminaridel said osalejad ülevaate nii planeerimise hetkeseisust kui ka järgmistest etappidest, kujunevate dokumentide sisust ning tagasisidet arutelude ja konsultatsioonide käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest. Kõigi nende ürituste materjalid tehti kodulehel kättesaadavaks. Samuti tutvustati nii planeerimise protsessi kui ka kujunevaid eelnõusid ja otsuste sisu partnerorganisatsioonide korraldatud seminaridel. Esialgsete otsuste ja eelnõude kohta korraldati planeerimisprotsessi võtmeetappides ka avalikke kirjalikke konsultatsioone elektrooniliste kanalite kaudu, mille raames said kõik osalised esitada oma seisukohti ja ettepanekuid. PL ja ÜKP OP esialgsete eelnõude avalik konsultatsioon toimus 06.2013. a nelja nädala jooksul (sisaldades mh temaatiliste eesmärkide valikut, rahastamiskava, oodatavaid tulemusi, koordineerimise korraldust ja läbivate teemadega arvestamist). Konsultatsiooni käigus esitati ettepanekuid 15 erineva organisatsiooni või isiku poolt. Kokkuvõtlikult rõhutasid ettepanekud vajadust pöörata enam tähelepanu etnilistele vähemustele, noorte tööpuudusele, sotsiaalpartnerite võimekusele, fondide sünergiale ja kooskõlale, regionaalsele erisuste tasakaalustamisele, soolise võrdõiguslikkuse, kõrghariduse ja taastuvenergia edendamisele. Avaliku konsultatsiooni tulemusena viidi PL ja ÜKP OP sisse täiendusi, mis täpsustavad kavandatud sekkumisi partnerite tõstatatud teemadel. Muu hulgas on enam pööratud tähelepanu regionaalsele dimensioonile, partnerite võimekuse tõstmisele ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise läbivale teemale. Läbivaid teemasid käsitletakse ka rakenduskavade aluseks olevate valdkondlike arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti rakenduskavade elluviimiseks sekkumiste kavandamisel, sh meetmete tingimuste väljatöötamisel. Erinevate partnerorganisatsioonide võimekuse suurendamisse poliitikakujundamisel ning avalike teenuste osutamisel osalemiseks kavandatakse panustada haldusvõimekuse prioriteetse suuna sekkumiste raames. Sekkumiste kujundamisel ja tingimuste väljatöötamisel kaasatakse asjakohaste valdkondade partnerite esindajaid (arvestades seejuures mh vajadusega vältida võimalikku huvide konflikti ning teisalt kaaludes võimalust partnerite panustamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks). Seejuures eeldatakse sekkumiste väljatöötamise ja elluviimise eest vastutajailt mh kaasamise hea tava arvestamist. PL koostamisel seisnes peamine lisandväärtus partnerite kaasamisel Eesti arenguvajadustes ja sellest tulenevalt seatud rahastamisprioriteetides kokkuleppimises. Kogu planeerimisprotsessis olid partnerite ettepanekud ja kommentaarid väärtuslikuks sisendiks, mis mõjutasid strateegilisi 114 http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_koduleht_jaanuar2013.pdf. 200 valikuid sekkumiste kavandamisel. Näiteks sekkumiste kavandamisel 1. Ja 3. temaatilise eesmärgi raames olid ettevõtjate ja esindajate seisukohad olulisteks valikute mõjutajaks (sh nutika spetsialiseerumise kasvualade valikul, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel hariduses, kapitali juurdepääsu meetmete kavandamisel). Samuti arvestati näiteks kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide prioriteetidega, see tähendab et olulise koha kavandatavates investeeringutes on saanud sotsiaal- ja haridusinfrastruktuuri arendamine, säästva ühistranspordi investeeringud ja erinevate riiklike infosüsteemide korrastamine ja koosvõime arendamine. PL ja ÜKP fondide OP eelnõude kohta tehtud eelhindajate esialgsete kommentaaride-ettepanekute arutelu- ja valideerimisseminaridel 2013. a juunis aitasid partnerite katusorganisatsioonide esindajad esialgsete ettepanekute asjakohasust kaaluda. Planeerimisdokumentide 2013. a juulikuiste eelnõude uuendamiseks peetud töötoaaruteludel (septembris-oktoobris 2013) käsitleti partnerite osalusel sekkumisloogika ülevaatamiseks nii eelhindamise kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertide esialgseid soovitusi ja EK esialgseid mitteametlikke kommentaare. Aktiivne partnerite kaasamine toimus ka valdkondlikul tasandil, kus samaaegselt PL ja rakenduskavade koostamisega uuendati mitmeid siseriiklikke arengukavasid, mille elluviimisel kasutatakse ka ESI fondide vahendeid. Näiteks avalike teenuste edendamisse panustavate sekkumiste kavandamise osana on konsulteeritud kohalike omavalitsusüksuste katusorganisatsioonide esindajatega. Siseriiklik planeerimisprotsess viidi läbi allpool toodud etappidena: - Eelanalüüside koostamine (sotsiaalmajandusliku olukorra ning väliste tulevikutrendide analüüs). - - Eesti arenguvajaduste määratlemine. - Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede analüüs ja täiendamine. - ELi vahenditest rahastatavate eesmärkide ja prioriteetide valik. - Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine ja indikaatorite valik. - Rahastamiskava koostamine ja meetmete valik. - Partnerlusleppe ja ÜKP fondide rakenduskava koostamine. 2014-2020 ELi vahendite ettevalmistusprotsess hõlmas rakenduskava eelhindamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist, et tagada sõltumatute ekspertgruppide objektiivsete hinnangute ja soovituste kaudu PL ja rakenduskavade väljatöötamise parim võimalik kvaliteet, mis on eelduseks ELi vahendite mõjusale, efektiivsele ja terviklikule rakendamisele ning püstitatud eesmärkide saavutamisele. Eelhindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine ning 2014-2020 ELi vahendite planeerimine ning OP ja PL koostamine toimus paralleelselt ning tihedas ja konstruktiivses koostöös hindamise läbiviijate ja RM vahel. Eelhindamise teostaja ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise eksperdid osalesid eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel PL ja ÜKP OP eelhindamise viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ning CPD OÜ, keskkonnamõjude strateegilise hindamise Hendrikson ja Ko OÜ. Ministeeriumid kaasavad meetmete väljatöötamise protsessi teisi antud valdkonnas olulist huvi omavaid ametiasutusi ja partnereid. Partnerid on lisaks rahastatavate valdkondade planeerimisprotsessile kaasatud ka erineval viisil toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse – nt on nad kaasatud toetuse andmise tingimuste väljatöötamise töörühmadesse ja partneritel on võimalik ka kommenteerida eelnõusid. Konkreetsed kaasamise moodused sõltuvad valdkonnast ja haldusalast. Toetuse andmise tingimustega sätestatakse ELi struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste eesmärgid, tulemused, abikõlblikud kulud, taotleja ja toetuse saaja kohustused ja vastutus ning toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud tingimused, sh valikukriteeriumid. 201 Partnerite esindajad võivad osaleda ka projektide valimisel eeldusel, et neil on vajalik asjatundlikkus ning tingimusel, et nende osalemine ei sea ohtu projektivaliku sõltumatust. Partnereid kaasatakse ka rakenduskava seirekomisjoni koosseisu. ja osalevad seeläbi aruteludes ning otsustusprotsessis Seirekomisjon on peamine rakenduskava koordineeriiv organ, mille peamised ülesanded on rakenduskava elluviimise jälgimine läbi seirearuannete, projektide valikukriteeriumide, hindamiste tööplaani, kommunikatsioonistrateegia; ja vajadusel ka rakenduskava muudatuste kinnitamine, sh soovituste andmine rakenduskava tõhusamaks rakendamiseks ning järelevalve tegemine oma soovituste tulemustel võetud meetmete üle. Seirekomisjoni suurus ja täpne koosseis võivad perioodi vältel muutuda, kuid üldjuhul moodustavad partnerite esindajad kuni 1/3 liikmetest. Seirekomisjoni toimumise ajast teavitatakse ning materjalid saadetakse liikmetele ette 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seirekomisjoni protokoll avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Peamised partnerid on erinevate ministeeriumide poolt kaasatud töörühmadesse, kus arutatakse, formuleeritakse ning täiendatakse riiklikke poliitikaid, mida rahastatakse nii siseriiklikest kui struktuurivahenditest – seega on nad kaasatud valdkondlikku koordineerimisprotsessi. See loob partneritele võimaluse rääkida kaasa poliitikate kujundamise ja seire protsessides kõige fundamentaalsemal tasandil. Partnerid panustavad ka rakenduskava hindamisse, et parandada rakenduskava väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata selle tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Partnerid pakuvad teavet sihtrühmade vajaduste ning võimalike rakendamises esinevate tõrgete kohta. Nad osalevad ka hindamiste tulemuste ning hindamiste raames tehtud soovituste elluviimise aruteludes. Kõik hindamisaruanded avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Tehnilise abi vahendeid kasutatakse perioodi ettevalmistamise ja rakendamise kulude katteks, toetatakse prioriteetsete suundade tulemuslikku elluviimist ning tagatakse rakenduskava seireprotsessi toimimine ja tulemuslikkus. Täpsemalt on tehnilise abi vahendite kasutamine kirjeldatud punktides 2.13 ja 2.14. 7.2.2. ESFile: üldised toetused Puuduvad. 7.2.3. Suutlikkust kajastavad näitajad (ESFi puhul) Sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide ja vabaühenduste suutlikkuse tõstmine toimub peamiselt haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna raames toimub ESFi vahendite arvelt vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide võimekuse kasvatamine mitmel viisil. Tegevusi kavandatakse ja viiakse ellu vajaduspõhiselt ning püütakse leida maksimaalne tegevuste integreerimine avaliku sektoriga, et tõuseks vabaühenduste võimekus poliitikakujundamises kaasa rääkida ning protsesse ja otsuseid mõjutada kodanikuühiskonna vaatenurgast lähtuvalt. Katuspartneritel on võimalik osaleda riigi poolt keskselt koordineeritud koolitustes (keskse koolituse maht perioodil 2014-2020 koos kaasfinantseeringuga on kavandatud 12 946 670 eurot). Lisaks on kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamise tegevuste raames ühe tegevusena ette nähtud kohalikul tasandil tegutsevate vabaühenduste arendusvõimekuse tõstmine koolituste, uuringute, analüüside ja muude arendusprojektide kaudu. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamiseks, sh vabaühenduste arendusvõimekuse suurendamiseks, on kokku kavandatud 3 650 000 eurot (kogumaht koos kaasfinantseeringuga). 202 Lisaks on ette nähtud tööturu osapoolte ja spetsiaalselt kohalikul tasandil tegutsevate teenuseid, sh avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasvatamine. Üleriigiliselt on kavandatud kaasamise arendamine ning vabaühenduste julgustamine ja toetamine. Sellel eesmärgil on ette nähtud perioodil 2014-2020 440 000 eurot (kogumaht koos liikmesriigi kaasfinantseeringuga) kaasamise projektideks ning koolitus- ja teavitusüritusteks. Lisaks on võimalik vabaühendustel osaleda muudes protsessides partneritena. Näiteks on eesmärgiks teadmisepõhisema otsustusprotsessi juurutamine ning mõjuanalüüside läbiviimise muutmine üldlevinud praktikaks. Vabaühendusi kaasatakse mõjuanalüüside läbiviimise protsessidesse. 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.1. 203  9. Eeltingimused Tabel 102. Kohaldatavad eeltingimused ja nende täitmise hindamine 204 Eeltingimus Prioriteetne Eel- Kriteeriumid Kriteeriu Viited Selgitused suund, mille tingimu mi suhtes se täitmine eeltingimuse täitmin kohaldataks e e 7.Statistilised Kõik priori- Ei Kord statistiliste andmete Jah süsteemid ja teetsed õigeaegseks kogumiseks ja tulemusnäitaj suunad koondamiseks, mis ad: hõlmab järgmisi elemente: Programmide - allikate ja mehhanismide Jah Riikliku statistika seadus: Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas tõhususe ja väljaselgitamine https://www.riigiteataja.ee/ olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni mõju statistilise valideerimise akt/13338093?leiaKehtiv. nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise hindamiseks tagamiseks. Struktuuritoetuse riikliku analüüsi kohta. vajaliku registri kasutamise statistilise tingimused ja kord: aluse https://www.riigiteataja.ee/ olemasolu. akt/13001749?leiaKehtiv. - koondandmete Jah Riikliku statistika seadus: avaldamise ja üldsusele https://www.riigiteataja.ee/ Tulemusnäita kättesaadavuse kord. akt/13338093?leiaKehtiv. jate süsteemi Struktuuritoetuste seadus § olemasolu 37 ja §38 soovitud kommunikatsioonistrateegia tulemuste ja toetuse taotlemise ja saavutamisel andmisega seotud andmete e kõige avalikustamine. tõhusamalt Tõhus tulemusnäitajate kaasa süsteem, sealhulgas: aitavate – tulemusnäitajate Jah Rahandusministeerium meetmete valimine iga programmi kogus kõigi rakenduskavas valimiseks, jaoks, mis annab teavet olevate indikaatorite kohta tulemuste selle kohta, mis põhjustel detailse informatsiooni nii suunas valitakse programmist nende metoodika kui ka tehtavate rahastatavad sihttasemete seadmise edusammude poliitikameetmed. analüüsi kohta. 205 seireks ja – sihtide kehtestamine Ei Alg ja sihttasemed on puudu järgmistel indikatoritel: mõju nende näitajate jaoks. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hindamiseks. hulgas on 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud; PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15- 26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest; PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist;; PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist.; PS12 Rakendatud uued protsessid; PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud; PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel – järgmiste nõuete Rahandusministeerium täitmine iga näitaja puhul: Jah kogus kõigi rakenduskavas järjepidevus ja statistiline olevate indikaatorite kohta valideerimine, detailse informatsiooni nii normatiivse tõlgendamise nende metoodika kui ka selgus, reageerimine sihttasemete seadmise poliitikale, andmete analüüsi kohta. õigeaegne kogumine. 206  Rakendatud on menetlused, et tagada, et Jah Struktuuritoetuse riikliku kõikide programmist registri kasutamise rahastatavate tegevuste tingimused ja kord: puhul võetakse kasutusele https://www.riigiteataja.ee/ tõhus näitajate süsteem. akt/13001749?leiaKehtiv. Toetuse andmise tingimused kõigi rahastatavate meetmete kohta. Vabariigi Valitsuse korraldus meetmete nimekirja kinnitamise kohta (sisaldab informatsiooni väljundindikaatorite algtasemete ja sihttasemete kohta aastate lõikes). 1) Rakendatud on vaesuse 9.1. Sellise 2; 9. Osaliselt vähendamise riiklik vaesuse strateegiline vähendamise poliitikaraamistik, mille riikliku eesmärk on aktiivne strateegilise kaasamine ja mis: poliitikaraam 2) tagab piisava istiku tõenditebaasi vaesuse Ei Käsitletud Partnerlusleppe olemasolu ja vähendamise poliitika punktis 2.3. rakendamine, arendamiseks ja arengu mille eesmärk jälgimiseks. 207 on tööturult 3) sisaldab meetmeid, tõrjutud millega toetatakse riikliku Ei Käsitletud Partnerlusleppe inimeste vaesuse ja sotsiaalse punktis 2.3. aktiivne tõrjutuse vähendamise kaasamine, eesmärgi saavutamist pidades (nagu see on määratletud silmas riiklikus tööhõivesuun reformiprogrammis), mis iseid. sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Ei Käsitletud Partnerlusleppe sidusrühmad. punktis 2.3. 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab Ei Käsitletud Partnerlusleppe meetmeid üleminekuks punktis 2.3. institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. 6) taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib Jah Käsitletud Partnerlusleppe asjaomaseid sidusrühmi punktis 2.3. toetada projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel. 208 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava Tabel103. Üldiste eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed Üldised eeltingimused Täitmata Kavandatavad tegevused Tähtaeg Täitmise eest kriteerium vastutav asutus 7.Statistilised süsteemid ja Tõhus tulemusnäitajad: tulemusnäitajate Programmide tõhususe ja süsteem, mõju hindamiseks vajaliku sealhulgas: statistilise aluse – sihtide 1. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hulgas on 6 kuud 31.11.2016 Sotsiaalministeerium olemasolu. kehtestamine pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste nende näitajate osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud Tulemusnäitajate süsteemi jaoks. Nõustamisteenuse osutamisega alustatakse 2015. a ja raviteenuse olemasolu soovitud osutamisega samuti 2015. a jooksul. tulemuste saavutamisele 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks tervishoiuteenuse kõige tõhusamalt kaasa osutaja: aitavate meetmete a. hindab esmase vastuvõtu käigus, kas inimesel esineb alkoholi valimiseks, tulemuste liigtarvitamise tunnuseid ja määrab riskitaseme (AUDIT testiga). suunas tehtavate AUDIT skoor ≥8 näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e edusammude seireks ja alkoholi liigtarvitamist). Alkoholi liigtarvitamise korral patsienti mõju hindamiseks. vastavalt vajadusele kas nõustatakse või ta suunatakse patsiendi nõusolekul edasi alkoholisõltuvuse ravi pakkuva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riskitaseme hindamine kõigi teenuse pakkujate poolt toimub sama, ühetaolise metoodika alusel; b. hindab pärast kuue kuu möödumist korduva vastuvõtu käigus uuesti inimese alkoholitarbimist ja sellega seotud riskitaset (tarvitatud alkoholi kogused, AUDIT test); c. edastab toetuse saajale (Tervise Arengu Instituut) andmed esmaste ja korduvate vastuvõttude kohta jooksvalt, sealjuures andmed riskitaseme muutuste kohta pärast 6 kuu möödumist esmasest vastuvõtust. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste baasilt (st osalejate kohta, 209  kes suunati teenusele hiljemalt 31.12.2015) muudatusi riskitasemes hiljemalt 1. novembriks 2016. a. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku novembris 2016. a rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks lähtuvalt perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste analüüsi tulemustest. PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile 31.01.2015 Haridus- ja suunatud tegevused läbinud. OP kinnitamise hetkeks ei ole võimalik Teadusministeerium indikaatori baas- ja sihttaseme määratlemise ettepanekut teha, sest ESF-st toetatavate sekkumiste mõju hindamiseks ja prognoosimiseks ei ole piisavalt infot. Seetõttu on vaja täiendavaid andmeid, mis kajastaksid sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks loodud spetsiifiliste noorsootöö teenuste osutamiseks vajalikku infot noorte olukorrast ja noorsootööst Eesti erinevates piirkondades. Teiste riikide kogemusi indikaatori tasemete osas ei ole võimalik Eestis otse kohaldada, kuna Eesti noorsootööasutused on teistest erinevad ja selliseid noortevaldkonna programme nagu käesolevast meetmest kavandatakse, ei ole mujal rakendatud. Indikaatori tasemete seadmiseks jaanuariks 2015 on kavandatud järgmised tegevused: 1) analüüsitakse erinevaid meetme raames kavandatud tegevusi ja teenuseid selleks, et määratleda neis osalemise lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid ning miinimumtasemed; 2) analüüsitakse Eesti noorsootöö kogemusi ja olemasolevaid andmeid selleks, et saada täiendavat infot erinevates noortevaldkonna tegevustes osalemise lõpetamise määrade kohta; 3) analüüsitakse eelarveliste ja muude ressursside mõju indikaatori tasemete seadmisele PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, 31.01.2015 Haridus- ja kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore Teadusministeerium staatusest. Meetme raames kavandatud sekkumised on noortele suunatud teenuste ja oodatavate tulemuste osas Eestis esmakordsed. Eestis on puudus analüüsidest, mis mõõdaksid vähemate võimalustega noortele suunatud programmide kesk- ja pikaajalist mõju, aga ka kogemusest hinnata noorte elu muutusi arvestavate programmide tulemusi. Seetõttu ei ole OP kinnitamise hetkeks võimalik indikaatori baas- ja sihttaset seada. Jätkuvalt on vaja uurida olemasolevaid 210  andmeid ja praktikaid ning nende kohasust kavandatavate tegevustega. 2015.aasta jaanuariks seatavate indikaatorite väljatöötamiseks viiakse ellu järgmised analüüsid: 1) Eestis läbiviidud ja NEET-noortele või NEET-noore riskis olevatele noortele suunatud projektide ja programmide kogemuste ja tulemuste analüüs; 2) teiste sarnaste riikide võrreldava praktika ja andmete analüüs; 3) Eesti noorte olukorra muutuse trendide ja tegurite analüüs; 4) eelarveliste ja muude ressursside mõju analüüs. PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on 31.11.2016 Sotsiaalministeerium säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist. 1. Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes 31.11.2016 Sotsiaalministeerium on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist. 211  Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS12 Rakendatud uued protsessid. Rakenduskava heaskiitmise ajaks 31.03.2015 Siseministeerium ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 212 PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on 31.01.2015 Rahandusministeerium juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud 31.01.2015 Rahandusministeerium parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 213 Tabel 104. Valdkondlike eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed 9.1. Sellise vaesuse 1) Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vähendamise riikliku strateegilise poliitikaraamistik, mille eesmärk on strateegilise poliitika- aktiivne kaasamine ja mis: raamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. 2) tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks 3) sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. sidusrühmad. 3. tegevus: Investeeringuvajaduste kaardistus psüühilise 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid erivajadusega inimestele teenuste üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pakkumiseks. Koostatakse 15.12.2014 Sotsiaalministeerium kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. Erihoolekande arengukava 2014- 2020 rakendusplaani osana. 214 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine Kajastatud Partnerlusleppe punktis 2.6. 11. Horisontaalsed põhimõtted 11.1. Säästev areng Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.3. 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 12. Eraldiseisvad elemendid 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks Ei kohaldu. 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik Tabel 105. Tulemusraamistik fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 1. Ühiskonna ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 90 023 - - 226 988 vajadustele arenenud 859 484 vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 40 416 - - 332 529 arenenud 516 838 215  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Individuaalseid Nõustamisj 118 550 - - 197 430 arenenud õppenõustamise ja uhtumite karjääriteenuseid arv saanud laste, õppurite ning noorte arv ESF Vähem Koolitustel Inimest 19 800 - - 28 000 arenenud osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv ERF Vähem Kaasajastatud pind m2 25 200 - - 160 000 arenenud ESF Vähem Õpipoisiõppes Osalejate 4200 - - 7200 arenenud osalenute arv arv ESF Vähem Täienduskoolitusel Osalejate 50 000 - - 78 000 arenenud , sh digitaalse arv kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv ESF Vähem Eesti Ametikoht 20 - - 20 arenenud Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamis e teenuse osutamiseks 2. Sotsiaalse ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 71 242 - - 296 540 kaasatuse arenenud 592 863 suurendamine ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 54 830 - - 168 814 arenenud 752 271 ESF Vähem Hoolekande Teenuse 4 620 - - 10 100 arenenud teenuste saajate saaja arv ESF Vähem Hooldajate arv, kes Teenuse 2 400 - - 3 200 arenenud on saanud saaja vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta ERF Vähem Kaasajastatud Esmatasand 11 - - 50 arenenud esmatasandi i tervisekeskuste tervisekesk arv uste arv 216  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ERF Vähem Loodud Teenusekoh 640 - - 1700 arenenud kvaliteetsete t teenuskohtade arv ERF Vähem Puuetega inimeste Inimest 45 - - 2000 arenenud arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid ESF Vähem Lõimumis- ja Inimest 5853 - - 18 343 arenenud kohanemiskoolitus tel osalejate arv ESF Vähem Noorsootöö Inimest 130 600 - - 199 000 arenenud teenustes osalejate koguarv 3. Tööturule ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 73 148 - - 241 052 juurdepääsu arenenud 145 481 parandamine ja tööturult väljalangemise ESF Vähem Vähenenud Inimest 31 420 - - 57 300 ennetamine arenenud töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid ESF Vähem Aktiivseid Inimest 5 380 - - 17 640 arenenud tööturuteenuseid saanud osalejate arv 4. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 212 567 - - 880 350 Kasvuvõimelin arenenud 386 234 e ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendus- ERF Vähem Valitud nutika Üliõpilased 8 500 - - 14 000 tegevus arenenud spetsialiseerumise õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas ERF Vähem Toetust saavate Ettevõtted 75 - - 750 arenenud teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv 217  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ERF Vähem Abi saavate Ettevõtted 1 940 - - 6 000 arenenud ettevõtete arv (kokku) ERF Vähem Ressursi- ja Ettevõtted 15 - - 135 arenenud energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 0 - - 12 000 arenenud 000 ESF Vähem IKT prioriteetsete Teadlane 0 - - 45 arenenud teadussuundade uurimisrühmadess e programmi raames lisandunud teadlaste arv 5. Väikese ja ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 190 777 - - 519 333 keskmise arenenud 805 507 suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade ERF Vähem Abi saavate Ettevõte 5 593 - - 16 800 konkurentsivõ arenenud ettevõtete arv ime (kokku) tugevdamine ERF Vähem Mitterahalist Ettevõte 180 - - 2 200 arenenud toetust saavate ettevõtete arv ERF Vähem Prioriteetsetel Arv 300 - - 420 arenenud sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv ERF Vähem Koostöövõrgustike Ettevõte 250 - - 500 arenenud s osalevate ettevõtete arv 6. Energia- ÜF - Finantsnäitaja Euro 222 641 - - 562 302 tõhusus 494 658 ÜF - Paranenud tk 10 800 - - 20 500 energiatarbimis- klassiga kodumajapidamist e arv ÜF - Renoveeritud või MW 43 - - 150 uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes 218  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 7. Veekaitse ÜF - Finantsnäitaja Euro 17 807 - - 211 788 719 065 ÜF - Täiendav Inimest 2300 - - 23 000 elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus ÜF - Taastatud ha 2 - - 17 maakogupindala 8. Roheline ÜF - Finantsnäitaja Euro 59 179 - - 130 515 infrastruktuur 971 053 ja ÜF - Soetatud Tk 83 - - 83 hädaolukorda multifunktsionaals deks ed päästesõidukid valmisoleku ÜF - Seisundi ha 1 000 - - 15 000 suurendamine parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala ÜF - Soetatud, rajatud ja arv 238 - - 2 750 rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega ÜF - Soetatud Tk 2 - - 2 merereostustõrje sõidukid 9. Jätkusuutlik ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 18 476 - - 110 375 linnapiirkonda arenenud 888 469 de areng ERF Vähem Kogu Arv 1115 - - 3 arenenud linnapiirkonna ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse 115 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 219  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a edendamise projektide arv ERF Vähem Avalik linnaruum, m2 30 000 - - 100 000 arenenud mis on loodud või taastatud linnapiirkondades ERF Vähem Loodud lasteaia- ja Lapsehoiu- 400 - - 2 000 arenenud lapsehoiukohtade koht arv 10. ÜF - Finantsnäitaja Euro 301 454 - - 577 377 Jätkusuutlik 486 186 transport ÜF - Rekonstrueeritud Km 75 - - 215 või uuendatud maanteelõikude kogupikkus. millest TEN-T ÜF - Rekonstrueeritud Km 50 - - 200 või uuendatud raudteelõikude kogupikkus. millest TEN-T 11. IKT ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 57 402 - - 93 147 teenuste arenenud 996 377 taristu ERF Vähem Ehitatud uue Km 2 000 - - 3 900 arenenud põlvkonna lairibavõrgu pikkus 12. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 22 217 - - 128 777 Haldusvõimek arenenud 560 538 us ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 10 900 - - 33 379 arenenud 168 535 ESF Vähem Avaliku sektori, v-a Osaluskord 9 330 - - 17 484 arenenud kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 220  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Rakke- ja Rakke-ja 7 - - 15 arenenud ekspertrühmade ekspertrüh arv mi ERF Vähem Avalike teenuste Projekte 80 - - 321 arenenud parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid Katusorganisatsioonid 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 Eesti Keskkonna-ühenduste Koda 4 Eesti Leader Tegevus-gruppide Foorum 5 Eesti Linnade Liit 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9 Eesti Tööandjate Keskliit 10 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 11 Rektorite Nõukogu 12 SA Kutsekoda 13 Vabaühenduste Liit EMSL Valdkondlikud partnerid Haridus- ja Teadusministeerium 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Arengufond 3 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 4 Eesti Füüsika Selts 5 Eesti Haridustöötajate Liit 6 Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) 7 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 8 Eesti Koolitusfirmade Liit 9 Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing 221 10 Eesti Linnade Liit 11 Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Noorsootöö Keskus 13 Eesti Noorteühenduste Liit 14 Eesti Teaduste Akadeemia 15 Eesti Teadusagentuur 16 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) ANDRAS 17 Eesti Tööandjate Keskliit 18 Eesti Vabaharidusliit 19 Eesti Üliõpilaskondade Liit 20 Euroscience Eesti 21 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 22 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 23 Rektorite Nõukogu 24 SA Archimedes 25 SA Innove 26 SA Kutsekoda 27 Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus (SKT SA) 28 Tiigrihüppe Sihtasutus Sotsiaalministeerium 1 Avahoolduse arenduskeskus 2 Eakate Koda 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Arstide Liit 5 Eesti Haiglate Liit 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7 Eesti Keemiatööstuse Liit 8 Eesti Kiirabi Liit 9 Eesti Kirurgide Assotsiatsioon 10 Eesti Linnade Liit 11 Eesti Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 13 Eesti Naisettevõtjate Liit 14 Eesti Naiste koostöökett 15 Eesti Naiste Varjupaikade liit 16 Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus 17 Eesti Naisühenduste ümarlaud 18 Eesti Patsientide Esindusühing 19 Eesti Patsientide Nõukoda 20 Eesti Perearstide Selts 21 Eesti Puuetega Inimeste Koda 22 Eesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon 23 Eesti Tervisedenduse Ühing 24 Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium 222 25 Eesti Tööandjate Keskliit 26 Eesti Õdede Liit 27 Eesti Ämmaemandate Ühing 28 E-tervise Sihtasutus 29 Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit 30 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 31 MTÜ Eluliin 32 MTÜ Eesti Pagulasabi 33 MTÜ Eesti Meestekeskus 34 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kultuuriministeerium 1 Eesti Antidoping SA 2 Eesti Arhitektide Liit 3 Eesti Arhitektuuri Keskus 4 Eesti Autorite Ühing 5 Eesti Disainerite Liit 6 Eesti Disainikeskus 7 Eesti Etendusasutuste Liit 8 Eesti Filmi SA 9 Eesti Instituut 10 Eesti Kirjastuste Liit 11 Eesti Kultuuri Koda 12 Eesti Kunstnike Liit 13 Eesti Muinsuskaitse Selts 14 Eesti Muuseumiühing 15 Eesti Muusikanõukogu 16 Eesti Olümpiakomitee 17 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 18 Eesti Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus 19 Eesti Rahvusraamatukogu 20 Eesti Regionaalne Spordinõukogu 21 Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda 22 Eesti Ringhäälingute Liit 23 Eesti Sisearhitektide Liit 24 Eesti Teatri Agentuur SA 25 Eesti Teatriliit 26 Eesti Töötukassa 27 Inimõiguste Instituut 28 Inimõiguste Keskus 29 Integratsiooni SA MISA 30 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 31 Loov Eesti 32 Muinsuskaitse Nõukogu 33 Muinsuskaitseamet 223 34 Muuseuminõukogu 35 Politsei ja Piirivalveameti KMO 36 Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda 37 SA Innove 38 SA Tallinna Kultuurikatel 39 Vabaühenduste Liit EMSL Keskkonnaministeerium 1 Balti Keskkonnafoorum 2 Eesti Jäätmekäitlejate Liit 3 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 4 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 5 Eesti Keemiatööstuse Liit 6 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 7 Eesti Linnade Liit 8 Eesti Loodushoiu Keskus 9 Eesti Looduskaitse Selts 10 Eesti Loodusuurijate Selts 11 Eestimaa Looduse Fond 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus 14 Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut 15 Eesti Mereakadeemia 16 Eesti Metsaselts 17 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 18 Eesti Ornitoloogiaühing 19 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eesti Taastuvenergia Koda 22 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon 23 Eesti Vee-ettevõtete Liit 24 Eesti Veeühing 25 Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex" 26 SA Erametsakeskus 27 SA Hiite Maja 28 SA Säästva Eesti Instituut 29 Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut 30 Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut 31 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 32 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz 33 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Tartu Ülikooli Keemia Instituut 36 Tartu Ülikooli Loodusmuuseum 37 Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut 224 38 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut 39 Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 40 Ökokratt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Arengufond 2 Autoettevõtete Liit 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Biotehnoloogia Liit 5 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 6 Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit 7 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 8 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 9 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 10 Eesti Konjunktuuriinstituut 11 Eesti Koostöö Kogu 12 Eesti Korteriühistute Liit 13 Eesti Linnade Liit 14 Eesti Maaomavalitsuste Liit 15 Eesti Maksumaksjate Liit 16 Eesti Naisettevõtjate Liit 17 Eesti Noorte Kommertskoda 18 Eesti Omanike Keskliit 19 Eesti Spaaliit 20 Eesti Taastuvenergia Koda 21 Eesti Teaduste Akadeemia 22 Eesti Tuleviku Uuringute Instituut 23 Eesti Turismifirmade Liit 24 Eesti Tööandjate Keskliit 25 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 26 Eesti Väliskaubanduse Liit 27 Estonian Business School 28 Junior Achievement Arengufond 29 MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon 30 MTÜ Eesti Konverentsibüroo 31 MTÜ Eesti Maaturism 32 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit 33 MTÜ Lääne-Eesti Turism 34 Ravimitootjate Liit 35 Rektorite Nõukogu 36 SA Lõuna-Eesti Turism 37 SA Põhja-Eesti Turism 38 SA Säästva Eesti Instituut 39 Tartu Ülikool 40 Tallinna Tehnikaülikool 225 41 Teenusmajanduse Koda 42 Tehnopol Põllumajandusministeerium 1 Eesti Aiandusliit 2 Eesti Erametsaliit 3 Eesti Hoiu-laenuühistute Liit 4 Eesti Harrastuskalastajate Liit 5 Eesti Kalakasvatajate Liit 6 Eesti Kalaliit 7 Eesti Kalurite Liit 8 Eesti Kaugpüüdjate Liit 9 Eesti Külaliikumine Kodukant 10 Eesti Leader Tegevusgruppide Foorum 11 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaturism MTÜ 14 Eesti Maaparandajate Selts 15 Eesti Maaülikool 16 Eesti Mereakadeemia 17 Eesti Piimaliit MTÜ 18 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 19 Eesti Põllumeeste Keskliit 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eestimaa Talupidajate Keskliit 22 Eesti Toiduainetööstuse Liit 23 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 24 Liivi Lahe Kalanduskogu 25 Maaelu Edendamise Sihtasutus 26 Maamajanduse Infokeskus 27 Mahepõllumajanduse Koostöökogu 28 MTÜ Eesti Noortalunikud 29 Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 30 Peipsi Kalurite Ühing 31 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 32 Põllumajandusuuringute Keskus 33 MTÜ Saarte Kalandus 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus Siseministeerium 1 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 2 Eesti Kirikute Nõukogu 3 Eesti Linnade Liit 4 Eesti Leader võrgustik 5 Eesti Maaomavalitsuste Liit 226 6 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 7 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 8 Eesti Väikesadamate Liit 9 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 10 Harjumaa Omavalitsuste Liit 11 Hiiumaa Omavalitsuste Liit 12 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 13 Jõgevamaa Omavalitsuste Liit 14 Järvamaa Omavalitsuste Liit 15 Läänemaa Omavalitsuste Liit 16 Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit 17 Põlvamaa Omavalitsuste Liit 18 Pärnumaa Omavalitsuste Liit 19 Raplamaa Omavalitsuste Liit 20 Saaremaa Omavalitsuste Liit 21 Tartumaa Omavalitsuste Liit 22 Valgamaa Omavalitsuste Liit 23 Viljandimaa Omavalitsuste Liit 24 Võrumaa Omavalitsuste Liit 25 Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeksus 26 Sihtasutus Tuuru 27 Ida-Viru Ettevõtluskeskus 28 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 29 Järvamaa Arenduskeskus 30 Läänemaa Arenduskeskus 31 Lääne-Viru Arenduskeskus 32 Põlvamaa Arenduskeskus 33 Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 34 Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 35 Saaremaa Arenduskeskus 36 Tartu ärinõuandla 37 Valgamaa Arenguagentuur 38 Viljandimaa Arenduskeskus 39 Võrumaa Arenguagentuur 40 Rektorite Nõukogu 41 Liikumine Kodukant 42 Tallinna Linnavalitsus 43 Tartu Linnavalitsus 44 Pärnu Linnavalitsus 45 Narva Linnavalitsus 46 Kohtla-Järve Linnavalitsus 47 Hiidlaste Koostöökogu 48 Harju Maavalitsus 49 Hiiu Maavalitsus 227 50 Ida-Viru Maavalitsus 51 Jõgeva Maavalitsus 52 Järva Maavalitsus 53 Lääne Maavalitsus 54 Lääne-Viru Maavalitsus 55 Põlva Maavalitsus 56 Pärnu Maavalitsus 57 Rapla Maavalitsus 58 Saare Maavalitsus 59 Tartu Maavalitsus 60 Valga Maavalitsus 61 Viljandi Maavalitsus 62 Võru Maavalitsus 63 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda Justiitsministeerium 1 Eesti Juristide Liit 2 Eesti Kohtunike Ühing 3 Prokuratuur 4 Riigikohus 228  Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 2014EE16M3OP001 Sisukord 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ..................................................................................................................................................................... 5 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse.............................................. 5 1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. ................................... 12 1.3. Rahaeraldiste põhjendus .......................................................................................................................... 13 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus ............................................................................................................. 30 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ............. 30 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine .................................................................................................... 51 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine................ 76 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus.......................................................................................................................................................... 84 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine .............................................................................................................................................................105 2.6. Energiatõhusus ...........................................................................................................................................116 2.7. Veekaitse .......................................................................................................................................................121 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine .....................126 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng .................................................................................................135 2.10. Jätkusuutlik transport..............................................................................................................................145 2.11. IKT teenuste taristu ..................................................................................................................................155 2.12. Haldusvõimekus .........................................................................................................................................161 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) ...........................................................................................174 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) .............................................................................................178 2 3. Rahastamiskava ..............................................................................................................................................183 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad ......................................................................................................................................................................183 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) ........................................................................................................186 4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis ..........................................................................194 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel ........................................................................................195 4.2. Linnade säästev areng .............................................................................................................................195 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ................................................................................196 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis ........................................196 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud ..................................................................................................................................................197 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused ..................................197 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad ..........................................................................................................197 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus ..................................................197 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused..........................................................................................................................................198 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll .........................................................................................................................................198 7.1. Asjaomased asutused ja organid .........................................................................................................198 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine ......................................................................................................198 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine .............................................203 9. Eeltingimused ..................................................................................................................................................204 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava.........................................................................................................................................................................209 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine.....................................................................................215 3 11. Horisontaalsed põhimõtted........................................................................................................................215 11.1. Säästev areng ...............................................................................................................................................215 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine .................................................................215 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ........................................................................................................215 12. Eraldiseisvad elemendid .............................................................................................................................215 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks .......................215 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik ........................................................................................................215 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid ..............................................................221 4 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (edaspidi ESI) on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine). Rakenduskava on koostatud lähtuvalt järgmistest põhimõtetest: 1. Vahendid tuleb kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele, et saavutada oluline muutus, kasutamissuutlikkus ning parem koordineeritus. 2. Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega. Rahastamisprioriteetide valikul kasutati alternatiivide võrdlemiseks neid põhimõtteid täpsustavaid valikukriteeriume: 1. Kooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega; 2. Euroopa Liidu tasandi lisandvaartus ja rahvusvahelise koostoo voimalus; 1. Poliitikavaldkondade ülene (koos)mõju; 2. Võimendusefekt ja tulevikuvalmiduse kasv; 3. Vahendite piisav kontsentreeritus; 4. Sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu. Eelnevast tulenevalt on rakenduskava fookus suunatud Eesti 2020 kesksetesse eesmärkidesse panustavatele investeeringutele. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgid on: 1. Tõsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni (2012. a vastav näitaja oli 68,7%). 2. Tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni (2012 vastav näitaja oli 71,7%). Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse ja arendatakse senist poliitikat nii töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks, ettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamiseks kui ka investeeringute soodustamiseks (eriti ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega valdkondades). Konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks ning partnerlusleppe peatükis 1.1. kirjeldatud arenguvajaduste lahendamiseks panustatakse struktuurivahenditega allpool toodud nelja Eesti 2020 valdkonda. 5  1.1.1. Haritud rahvas ja sidus ühiskond Kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma erialase ettevalmistuseta1, mis mõjutab oluliselt nende konkurentsivõimet tööturul. Põhihariduse või sellest madalama taseme haridusega isikute töötuse määr oli 2011. aastal üldisest töötuse määrast poole kõrgem. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu 30%-ni (aastal 2012 oli see 30,31). Kutse ja erialase haridusega täiskasvanute osakaalu suurendamiseks rakendatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist. Kavas on toetada madalama haridustasemega täiskasvanute toomist õppesse, pakkudes neile tööalast täiendkoolitust ja ümberõppekursusi, arendades tööhõivelisust parendavaid võtmepädevusi ning pakkudes õppes osalemist toetavaid tugiteenuseid. Täiskasvanute õppesse toomisega panustatakse ka Eesti 2020 eesmärki suurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 20%-ni (2012. a 12,9%). Ilma erialase hariduseta inimeste suure osakaalu põhjusteks noorte seas on suur põhihariduse või üldkeskhariduse järgne õpingute mittejätkamine või katkestamine ning üldkeskhariduse eelistamine kutsekeskharidusele. Vähendamaks aastaks 2020 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%-le (2012 vastav näitaja 10,5%), panustatakse karjääri- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamisse, indiviidikesksema õpikäsitluse juurutamisse ning investeeritakse põhikooli ja gümnaasiumivõrgu lahutamisse ning spetsiifilisi ressursse nõudvate erialade õpetamisele ühes hoones. Õpilasekesksem õpikäsitlus ning toetavad karjääri- ja õppenõustamise teenused toetavad õpilaste valikuid õppida edasi nende võimetele vastaval haridustasemel ning väldivad valedest valikutest tingitud väljalangemist. Gümnaasiumiastmest lahutatud põhikoolide õpilased asuvad suurema tõenäosusega õppima kutsekooli, mistõttu aitab põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine kaasa parematele edasiõppimisvalikute tegemisele. Samuti panustavad põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse tehtud investeeringud koolivõrgu demograafiliste muutustega kohandamisse ning hariduslike erivajadustega õpilaste võimalustele saada haridus tavakoolis. Eesti hariduspoliitika peamiseks suunaks pikemas perspektiivis on kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, samuti riigi rahastatavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine2, mida väljendab ka Eesti 2020 eesmärk suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaal 40%-ni. Eestis on elluviimisel kõrgharidusreform, millega tagatakse tasuta juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele neile, kes õpivad täiskoormusel. Reformi üks osa oli ka üleminek seniselt koolitustellimuste rahastamismudelilt tegevustoetuste süsteemile, mille käigus sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud, suurendades ülikoolide vastutust tegevuse tulemuslikkuse eest. 2014-2020 perioodil on oluline fookus õppejõudude arengu toetamisel ning õppekavade kaasajastamisel viisil, et tagada kvaliteetsem ja ühiskonna, sh tööturu vajadustele vastavam õpe (nt ettevõtlusõppe oskuste edasiandmine, praktikamoodulite teke). Toetatakse kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste läbiviimiseks. Tulenevalt struktuurse tööpuuduse probleemidest, on oluline varasemast suurema tähelepanu pööramine õppe seostamisele tööturu vajadusega. Asjakohase täiskasvanukoolituse ning kutse- ja kõrghariduse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja – 1 Statistikaamet. 2 Eesti 2020. 6 vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Samuti arendatakse välja toimiv praktikasüsteem kutseõppes ja kõrghariduses ning edendatakse ettevõtlusõpet. Õppe seostamisel tööturu vajadustega panustatakse ka 2013. a riigipõhise soovituse nr 33 täitmisesse. 2012. a oli noorte (15-24. a) töötuse määr 20,9% (keskmine tööpuudus 10,2%)4. See on seotud noorte madala haridustaseme ning õpingute katkestamisega. Eesti 2020 eesmärgiks on noorte töötuse määra vähendamine 10%-ni. Selleks on lisaks eespool kirjeldatud muudatustele haridussüsteemis vajalik hariduses ja hõivest väljas olevate noorte aktiviseerimine, noorte tõrjutusriski ennetamine, noorte suurem kokkupuude tööeluga ning tõhusamad tööturumeetmed noorte aitamiseks. Sekkumised noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja töötuse vähendamiseks on kavandatud ministeeriumite üleses ühiskavas, mis on osa Euroopa Noortegarantiist. Eesti 2020 eesmärgiks on aastaks 2020 tööjõus osalemise määra suurendamise (vanusegrupp 15-64) 75%-ni (2012 vastav näitaja 74,5%). Täna on mitteaktiivsete töösoovijate seas pensionäre, õpilasi, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olevaid inimesi ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejaid. Tööjõupotentsiaali ärakasutamiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks tuleb tegeleda probleemidega, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi tööturult eemal. Üheks oluliseks töövõimet pässivaks teguriks on tööealise elanikkonna kehv tervis, mistõttu investeeritakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisse ning vähendatakse alkoholi tarbimist, kui suurimat haiguskoormust põhjustavat käitumuslikku terviseriski. Teiselt poolt aidataks tervisekaoga inimesi sobiva töö leidmisel, toetades neid tööturu- ja rehabilitatsiooniteenustega. Töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega parendatakse tänaste töövõimetuspensionäride tööstiimuleid ja töövõimet ning hõlbustatakse nende naasmist tööturule, misläbi panustatakse riigipõhise soovituse nr 25 elluviimisse. Samuti on oluliseks töövõimet ja toimetulekut mõjutavaks teguriks suur hoolduskoormus, seda nii laste vanurite kui ka puudega pereliikmete eest hoolitsemisel. Parandatakse hoolekandeteenuste, sh lapsehoiuteenuste, kättesaadavust, mis leevendab omaste hoolduskoormust laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel. Kvaliteetsete 3 2013.a soovitus: Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistamise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 2014.a soovitus: Tagada haridus- ja koolitussusteemi vastavus tooturu vajadustele, tosta oskuste ja kvalifikatsiooni taset, laiendades elukestva oppe meetmeid ja sustemaatiliselt suurendades osalust kutsehariduses ja -koolituses, sealhulgas toopraktikas. Veelgi tohustada teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide prioriseerimist ja spetsialiseerimist ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood, et aidata kaasa rahvusvahelise konkurentsivoime parandamisele. 4 Statistikaamet. 5 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 7 hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamiseks ja jätkusuutlikuks osutamiseks on vajalik juurutada omavalitsuste koostööd teenuste pakkumisel. Parendades kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetset ja tõhusat pakkumist, panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 56 täitmisesse. Majanduskriisi tagajärjel kasvama hakanud pikaajaliste töötute arv on küll viimase paari aasta jooksul langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Vähenemisest hoolimata moodustab pikaajaliste töötute arv endiselt üle poole töötutest (54%), sealjuures on 33,5% töötutest ülipikaajalised töötud (on olnud töötud kauem kui 2 aastat). Eesti 2020 eesmärgiks on vähendada pikaajalise töötuse määra 2,5%-le (2012. a 5,5%). Pikaajalistel töötutel ja tööturu riskirühmadel on tööle sisenemiseks tihti mitmeid takistusi, mida on võimalik lahendada sotsiaal- ja töövaldkonna meetmeid kombineerides, mistõttu panustatakse sekkumistega kombineeritud meetmete pakkumisele. Riskirühmadele täiendavate tööturuteenuste pakkumisega ning töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega leevendatakse tööturu riskirühmade (pikaajalised töötud, noored, vanemaealised ning tervisekahjustusega inimesed) tööhõivega seotud probleeme. Oluliste regionaalsete väljakutsete leevendamiseks, nagu Tartu ja Tallinna linnapiirkondade väliste regioonide tööealise elanikkonna madal kaasatus hõivesse ning piirkondade vähene osalus majanduskasvus, toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu, luues selle kaudu eeldused töökohtade loomiseks. Kuna üheks olulisimaks pikaajalise töötuse põhjuseks on madal haridustase, panustavad töötuse probleemide lahendamisse ka eespool kirjeldatud elukestva õppe sekkumised. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse riigipõhise soovituse nr 27 täitmisesse. Üle poole pikaajalistest töötutest on mitte-eestlased8 ning nende pikaajalise töötuse määr (9,4%) ületab eestlaste oma (3,7%) üle 2,5 korra. Mitte-eestlaste suurem sidumine ühiskonnaga on oluline nii tööhõive eesmärkide kui ka konkurentsivõimelise majanduse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh aktiivsemaks osalemiseks tööturul. 6 2013.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 2014.a soovitus: Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud kohustused. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kvaliteetsete kohaliku tasandi avalike teenuste pakkumine, eelkoige aktiveerimismeetmeid taiendavate sotsiaalteenuste pakkumine. 7 2013.a soovitus: Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 2014.a soovitus: Suurendada madalapalgalistele tootajatele suunatud meetmete kaudu stiimuleid tootamiseks. Suunata aktiveerimiseks tehtavad joupingutused tooturust koige rohkem eemaldunud inimestele, eelkoige tagades toovoime reformi oigeaegse vastuvotmise ja rakendamise. Suurendada perepoliitika efektiivsust ja kulutohusust, parandades samal ajal lastehoiuteenuste kattesaadavust ja nendele juurdepaasu. Kasutada kooskolastatud meetmeid majandusarengu ja ettevotluse soodustamiseks piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 8 Mitte-eestlasteks peetakse sisserandaja taustaga Eesti elanike, kes on jagatud kahte kategooriasse. Esiteks sisserandaja taustaga pusielanikud, kes on Eestis elanud ule viie aasta ja kellel ei ole Eesti kodakondsust voi kes ei raagi eesti keelt emakeelena ja kasutavad vene keelt peamise suhtlusvahendina. Teiseks legaalselt Eestisse sisserannanud valismaalased, kes on riigis elanud vahem kui 5 aastat. 8 Eespool kirjeldatud mitteaktiivsuse ja tööhõiveprobleemide lahendamine aitab vähendada ka suhtelise vaesuse määra pärast sotsiaalseid siirdeid 2020. aastaks 15%-ni (2012 vastav näitaja 17,5%). 1.1.2. Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika Eesti majanduse ressursitõhusus on madal ning majandusarenguga suurenevad jätkuvalt selgelt loodusressursside (sh põlevkivi ja ehitusmaavarad) kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Ressursitõhususe suurendamine on üks Eesti 2020 prioriteete: 2020. aastaks on eesmärk hoida kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv võrreldes 2005. aastaga alla 10% (kuni 6269 tonni; aastate 2008-2010 tase oli 6021 tonni) ning säilitada energia lõpptarbimise tase 2010. a tasemel (2818 ktoe; 2011 tase 2761 ktoe). Selleks tuleb ressursitõhususe ning energiatarbimise kasvu piiramise kaudu panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Ka Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs. 2010. aastal oli Eesti ELs selle näitaja alusel 2. kohal9. Kavas on panustada energia- ja ressursitõhususe edendamisse ettevõtetes, toetades ressursijuhtimissüsteemide laiemat kasutust ning võimaldades finantsinstrumentide kasutust ressursisäästu tagavate investeeringute tegemiseks. Toetatakse ka jäätmete enamat ringlussevõttu ja korduskasutuseks ettevalmistamist. Roheliste ja vähem CO2-heiteid tekitavate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtuga luuakse uusi ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi, säilitatakse puhast keskkonda ning võideldakse kliimamuutuste vastu. Samuti on kavas panustada energiasäästu edendamisse kaugküttemajanduses (sh taastuvate energiaallikate suurem kasutus), korterelamutes ja linnade tänavavalgustuses. Taastuvenergia edendamist tähtsustatakse samuti nii Eesti 2020 kui ka Euroopa Komisjoni 2012. ja 2013. aasta riigipõhistes soovitustes. 2020. a eesmärk on taastuvenergia osakaal vähemalt 25% energia lõpptarbimisest (2011 tase oli 25,7%). Suund transpordisektori energiasäästu ja taastuvenergia suurendamisele on ühtlasi kooskõlas 2012. ja 2013. aastal Euroopa Komisjoni tehtud riigipõhise soovitusega nr 4, milles komisjon kutsub üles suurendama transpordi energiasäästu. Transpordisektori energiakulu moodustas 2010. aastal 24% energia lõpptarbimisest Eestis ja energia tarbimine on Eesti transpordisektoris pidevalt kasvanud10. Samas on transport üks neljast suurima energiasäästupotentsiaaliga valdkonnast. Edendamaks säästvate transpordikütuste kasutamist (2020. a eesmärk on säästvate kütuste osakaal 10%), panustatakse biokütuste kasutamise pilootprojekti, mille tulemused annavad aluse teistest vahenditest kavandatavatele sekkumistele. Erinevate transpordiliikide keskkonnamõju ja energiamahukuse oluliseks vähendamiseks ning ühistranspordi osakaalu vähenemise pööramiseks kasvule on kavas investeeringud raudteeinfrastruktuuri arendamiseks ning raudteepeatuste paremaks ühendamiseks muude liikumisviisidega. Samuti kavandatakse arendada saartevahelist laevaühendust, toetada investeeringuid lennujaama keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks ning maanteeliikluse arendamiseks, sh ohutuse parandamiseks. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate ning piirkondlike konkurentsivõime kavade alusel toetatakse investeeringuid säästva liikuvuse arendamiseks linnapiirkondades, et seeläbi parandada ligipääsu töökohtadele ning avalikele teenustele. Kuna tõhusama ressursikasutusega ja loodussõbralikum äritegevus on üheks konkurentsivõime tuumikteguriks, muutub puhta ja loomuliku loodus- ja elukeskkonna säilitamine vajaduse kõrval üha enam Eesti eeliseks. Eesti huvides on vähendada nii Läänemere reostuskoormust kui ka panustada piirkondlikku koostöösse Läänemere merekeskkonna kaitseks. 9 Eurostat. 10 Saastva arengu komisjon, Saastva transpordi raport, 2010. 9 Läänemere valgala reostuskoormuse vähendamiseks ning elanikele ja ettevõtetele nõuetekohase ja säästvama veevarustuse tagamiseks on kavas jätkata investeeringuid veemajanduse infrastruktuuri arendamisse ning jääkreostuse ohutustamisse. Panustatakse ka valmisoleku suurendamisse keskkonnahädaolukordade varaseks avastamiseks ning neile reageerimiseks, vähendades seeläbi neist hädaolukordadest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning inimeste terviseriske. Ökosüsteemiteenuste säilitamiseks ning taastamiseks toetatakse investeeringuid kaitstavate liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taastamiseks, sh koosmõjus maaelu arengukava raames antavate toetustega Natura 2000 võrgustiku säilitamiseks ja pool- looduslike koosluste hooldamiseks. 1.1.3. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti majanduse struktuur on ebasoodne ja vähekapitaliseeritud. 2012. aastal moodustas Eesti tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 68,7% ELi keskmisest. Töötlevas tööstuses moodustas loodav lisandväärtus Eestis 2010. aastal 51% ELi keskmisest. Tänane majandusstruktuur keskendub veel paljuski tööjõumahukale tootmisahelas allpool paiknevale tootmisele (allhange), mis loob lõpptootega võrreldes vähem lisandväärtust. Samuti iseloomustab Eesti konkurentsivõimet madal innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse vähene kohalik mõju. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks tõsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3%-ni SKPst (2012. a 2,19%) ja tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot (2011. a 2,8%). Kavas on edendada nutika spetsialiseerumise metoodika alusel valitud kasvualade arengut. Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine [11] (arvestades nutika spetsialiseerumise metoodikat ei pruugi need kasvualad tuginedes ettevõtlikule avastusprotsessile kogu perioodiks jääda samaks). Samuti toetatakse teadus- ja arendustegevuses ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd (sh sünergia ELi teaduse raamprogrammiga Horisont 2020), üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsusust ja järelkasvu tekkimist, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui ka riikliku tähtsusega) ja jätkatakse teaduse populariseerimist. Lisaks töötatakse välja meede ettevõtete arengu terviklikuks toetamiseks, et pakkuda terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevatele ettevõtetele kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel. Uute toodete-teenuste loomisel ja ärimudelite uuendamisel peitub suur kasvuvõimaluste kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia paremas rakendamises. Teadmistepõhise majanduse üheks kasvu eelduseks on tervet Eestis kattev kiire lairibataristu ja e-teenuste alustaristu pidev arendamine, mis toetab teiste majandus- ja elualade potentsiaali paremat kasutamist – tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses, paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Eksportivate ettevõtete osakaal on Eestis väike. Eesti majanduse taastumine käesolevast kriisist on toimunud ekspordi toel (mille osatähtsus ulatus 2011. aastal 93%-ni jooksevhindades arvutatuna SKP-st) ning valdav osa sellest kujunes ettevõtlussektoris, mis andis ligi 90% kogu lisandväärtuse juurdekasvust12. Siiski on eksportivate ettevõtete osakaal väike, moodustades vaid 11 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus Eesti Arengufond (http://www.arengufond.ee/wp- content/uploads/2013/06/Nutikas-spetsialiseerumine-20_02_2013.pdf ). 12 Statistikaamet. 10 16% ettevõtete koguarvust13. Teiseks on ekspordibaas kitsas ja kulueelistel põhinev. Sisemaise turu väiksuse tõttu on eksport Eesti majanduse arengul ka tulevikus võtmetähtsusega ning välisriikides tegutsemise edukus saab paljudele ettevõtetele kriitiliseks edufaktoriks. Eesseisvate väljakutsete lahendamiseks on vajalik kapitalile ligipääsu parandamine ja välisinvesteeringute suurendamine. Kasvu jätkumiseks, uute töökohtade tekkeks ja ärialade arendamiseks vajab Eesti olulises mahus investeeringuid, sh välisinvesteeringuid, sest ainult oma allikatest Eesti kasvuvõimaluste kasutamisest tekkivate vajaduste katteks ei piisa. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 0,11%-ni (2011. a 0,099%). Kavas on aidata kaasa ettevõtete ekspordivõime ja loodava lisandväärtuse tõstmisele, Eesti elanike ettevõtlikkuse kasvule ning ettevõtete kasvupotentsiaali realiseerimisele (sh piirkondliku ettevõtluse, loomemajanduse ja turismiteenuste ekspordi arendamisele) ja VKEde kapitalile ligipääsu parandamisele. Eesti 2020 seatud eesmärgid ja Eesti arenguvajadustest lähtuvalt kavandatud sekkumised toetavad ka 2013. aasta riigipõhine soovitus nr 3 täitmist, tugevdades jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning süvendades ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. 1.1.4. Jätkusuutlik ja kohanduv riik Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiks keskpikas perioodis on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk ning riigi konkurentsivõimet toetav eelarvepoliitika. Selle saavutamiseks on tarvis suurendada avaliku sektori paindlikkust ning ohjata kulutusi. Mõjususe ja tõhususe saavutamiseks on oluline tugev avalik teenistus ning optimaalsel tasemel pakutavad kulusäästlikud avalikud teenused, tagades samas nende kvaliteedi, kättesaadavuse ning regionaalse tasakaalustatuse. Inimeste ja organisatsioonide arendamine, poliitikakujundamise võimekuse tõstmine ning avalike teenuste (sh kohalike avalike teenuste) parem korraldamine võimaldavad leevendada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud madala poliitikakujundamise kvaliteediga nii keskvalitsuse, kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisavate kompetentsidega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhisesse soovituse nr 514 täitmisesse. 13 Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet. 14 Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 11  1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. Ülevaade temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide valiku põhjustest sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.3. 12  1.3. Rahaeraldiste põhjendus Sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.1. ja 1.3. Tabel 1. Ülevaade rakenduskavas esitatud investeerimisstrateegiast. Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 1. Ühiskonna ERF 282 650 8,08% 10. Investeeringud haridusse, Demograafiliste 1) Keskhariduse tasemel õppurite vajadustele 362 Investeerimine koolitusse ja kutseõppesse muutustega arvestav ja jagunemine üldkeskhariduse vastav haridus haridusse, oskuste omandamise kaasava hariduse ja kutsekeskhariduse vahel; ja hea koolitusse ja eesmärgil ja elukestvasse põhimõtetest lähtuv 2) Gümnaasiumiastmega koolide ettevalmistus oskuste õppesse haridus- ja üldhariduskoolide võrk, arv; omandamiseks mis tagab võrdse ligipääsu 13 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal osalemaks kutsekoolitusse koolitustaristu kvaliteetsele haridusele 3) Ruutmeetreid õpilase kohta tööturul. ja pidevõppesse arendamise läbi. kõigis Eesti piirkondades. haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel; 4) Raskete hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli. ESF 192 5,51% 10. Koolist väljalangemise Kvaliteetsete hariduslike 1) Osakaal õppuritest, kes on 940 211 Investeerimine ennetamine ja tugiteenuste abil varase põhikooli 3. kooliastmes saanud haridusse, vähendamine ning võrdse koolist ja tugimeetmest karjääriinfot ja/ koolitusse ja juurdepääsu haridussüsteemist või – individuaalnõustamist ning oskuste hõlbustamine lahkumise vähendamine peale põhihariduse lõpetamist omandamiseks kvaliteetsele haridusele ning karjäärivalikute järgneva kalendriaasta 10. kutsekoolitusse nii koolieelsetes toetamine. novembri seisuga osalevad ja pidevõppesse lasteasutustes kui ka põhi- järgmise taseme õppes ja keskkoolis sealhulgas 2) Osakaal väikekoolidest (alla 150 formaalsed, õpilase), kes kasutavad ESFist mitteformaalsed ja toetatud piirkondlike informaalsed õppenõustamiskeskuste õpivõimalused pakutavaid teenuseid 14 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal reintegreerimiseks Õpetajate, õppejõudude, Osakaal koolitustel (maht vähemalt haridusse ja koolitusse. koolijuhtide ja 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, noorsootöötajate haridusasutuste juhtidest ja õpetamispädevuse noorsootöötajatest, kes said parandamine, et koolituse lõppedes kvalifikatsiooni. rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja – liikides. Kasutusele on võetud 1) 8. klassi õpilaste osakaal, kes kaasaegne ja uuenduslik õpivad koolides, kus õpetajad õppevara. kasutavad ESF- toel arendatud IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest; Kõikide vanuserühmade Õpe kutse- ja 1) Õpipoisiõppes osalenutest võrdsete võimaluste kõrghariduses on edukalt lõpetanute määr; parandamine suuremas vastavuses 2) Programmis osalenud juurdepääsul elukestvale tööturu vajadustega ning õppeasutuste osakaal, kes on õppele formaalsetes, toetab ettevõtlikkust. ettevõtlusmooduli kasutusele mitteformaalsetes ja võtnud; informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike Kutse- ja erialase 1) ESF tugimeetmest toetatavate õppimisvõimaluste kvalifikatsiooniga täiskasvanud õppurite õpingute 15 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal edendamine, sealhulgas täiskasvanute osakaal on katkestamise määr karjäärinõustamise ja suurenenud, inimeste mittestatsionaarses omandatud oskuste elukestva õppe tasemeõppes; hindamise kaudu. võtmepädevused on 2) Täiskasvanute paranenud ning täienduskoolitustel osalenud, suurenenud on nende kes lahkudes saavad konkurentsivõime kvalifikatsiooni- või tööturul. kompetentsitunnistuse; 2. Sotsiaalse ERF 204 654 5,85% 9. Sotsiaalse Investeeringud Regionaalselt 1) Vastuvõttude arv esmatasandi kaasatuse 743 kaasatuse tervishoidu ja kättesaadavad, tervisekeskustes 1000 inimese suurendamine. edendamine sotsiaalsesse taristusse, kvaliteetsed ja kohta; ning vaesuse ja mis panustavad jätkusuutlikud 2) Üld- ja kohalike haiglate osakaal, mis tahes piirkondlikku ja kohalikku tervishoiuteenused. kus piirkondlik diskrimineerimi arengusse, vähendades haigla/pädevuskeskus on se vastu tervisealast ebavõrdsust omandanud võitlemine. ning edendades sotsiaalset osaluse/otsustusõiguse kaasatust parandatud 3) Ida-Viru keskhaigla juurdepääsu kaudu ambulatoorsete vastuvõttude sotsiaal-, kultuuri- ja osakaal maakonna elanike meelelahutusteenustele, kõikidest ambulatoorsetest ning üleminek vastuvõttudest hooldeasutustes Kvaliteetsem ja Iseseisvat toimetulekut toetavate pakutavatelt integreeritum teenuste teenuste ja ööpäevaringsete hoolekandeteenustelt struktuur toetab institutsionaalsete hooldusteenuste kohalikule psüühilise erivajadusega kohtade suhtarv erihoolekandes. hoolekandestruktuurile. inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga 16 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks ESF 141 465 4,04% 9. Sotsiaalse Juurdepääsu parandamine Lapsehoiu ja puuetega Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu 851 kaasatuse taskukohastele, laste tugiteenuseid saanud ja/või puuetega laste tugiteenuse edendamine jätkusuutlikele ja hooldajate osalemine saamise algust on tööturul. ning vaesuse ja kvaliteetsetele teenustele, tööturul on suurenenud. mis tahes sealhulgas Hoolekandeteenuseid 1) Osalejad, kes 6 kuud pärast diskrimineerimi tervishoiuteenustele ja saanud erivajadustega, hoolekandeteenuse saamise se vastu üldhuvi sotsiaalteenustele. hoolduskoormusega ja algust on tööturul; võitlemine. toimetulekuraskustega 2) Osalejate suhtarv, kes said aasta inimeste osalemine jooksul ESFist toetatud tööturul on suurenenud hoolekandeteenuseid ning kelle või nende toimetulek toimetulek seeläbi paranes või paranenud. kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist. 3) Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuse saamist on tööturul Teenust saanud inimeste Osalejad, kelle hulgas on alkoholi alkoholi tarvitamine on liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 vähenenud. kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust. 17 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 1) Aktiivne kaasamine, Kohanemis- ja Kohanemis- ja lõimumisprogrammi sealhulgas eesmärgiga lõimumisteenustes läbinute arv, kelle eesti keele oskus, edendada võrdseid osalenute praktiline informeeritus ja võimalusi ja aktiivset konkurentsivõime Eesti teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja osalemist ning parandada ühiskonnas, sh tööturul, kultuuri kohta on paranenud. tööalast elukestvas õppes ning konkurentsivõimet. kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud. Kaasamine ja 1) Osakaal noortemeetmest tööhõivevalmiduse kasusaajatest kes on sihtgrupile parandamine noorte, sh suunatud tegevused läbinud; tõrjutusriskis noorte, seas. 2) Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest. 3. Tööturule ESF 203 605 5,82% 8. Kestva ja Tööotsijate ja Vähenenud töövõimega 1) Töötavad inimesed, kelle juurdepääsu 301 kvaliteetse mitteaktiivsete inimeste, inimeste osalemine töövõimet hinnati osaliseks ning parandamine tööhõive sealhulgas pikaajaliste tööturul ja tööhõives on kes on säilitanud oma töökoha ja tööturult edendamine ja töötute ja tööturult eemale suurenenud ja tööealise 12. kuu möödumisel peale jäävate inimeste, elanikkonna töövõime hindamist; 18 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal väljalangemise tööjõu liikuvuse töövõimalustele vähenemine on 2) Mittetöötavad inimesed, kelle ennetamine. toetamine. juurdepääs, sealhulgas ka pidurdunud, töövõimet hinnati osaliseks ning kohaliku tähtsusega kes on liikunud hõivesse 12. kuu tööhõivealgatuste ning möödumisel peale hindamist. tööalase liikuvuse Aktiivsetel Osalejad, kes on asunud kuue kuu toetamise kaudu. tööturuteenustel osalenud jooksul pärast programmist väiksema lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust konkurentsivõimega ettevõtjana. sihtrühmade tööhõive on suurenenud. 4. ERF 584 127 16,69% 1.Teaduse, Teadus- ja T&A on kõrgetasemeline 1) Erasektori rahastatud avaliku Kasvuvõimelin 467 tehnoloogilise uuendustegevuse taristu ja Eesti on rahvusvahelises sektori teadus- ja e ettevõtlus ja arendustegevus ja võimekuse täiustamine, TAI alases koostöös arendustegevuse kulutuste seda toetav e ja et arendada teadus- ja aktiivne ja nähtav. osakaal teadus- ja innovatsiooni uuendustegevuse alast 2) Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevu edendamine. kõrget kvaliteeti ning arendustegevuse s. edendada eelkõige raamprogrammis Horisont Euroopa huvides 2020: võidetud lepingute maht tegutsevate elaniku kohta, pädevuskeskuste tööd. teadus- ja TAI süsteem toetab 1) Erasektori teadus- ja uuendustegevusse majandusstruktuuri arendustegevuse TA kulutuste suunatud ärialaste muutumist osakaal (% SKP-st); investeeringute teadmistemahukamaks ja 2) Ülikoolide ja teiste soodustamine, ettevõtete, sotsiaalsete väljakutsete kõrgkoolidega teadus- ja lahendamist. innovatsioonialast koostööd arenduskeskuste ning teinud ettevõtete osakaal kõigi kõrgharidussektori küsitletud ettevõtete hulgas. 19 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal vaheliste sidemete ja Innovaatilised lahendused Ressursitootlikkus. sünergiate arendamine, suurendavad ettevõtete eelkõige investeeringute ressursitootlikkust. edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse Eesti ettevõtted pakuvad Müügitulu uutest või oluliselt innovatsiooni, uuenduslikke kõrge muudetud toodetest või teenustest. ökoinnovatsiooni, avalike lisandväärtusega tooteid teenuste alaste ja teenuseid. rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi nutika spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste 20 valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. 21 ESF 0,29% 10. Kolmanda taseme või Eesti majandusstruktuuri IKT prioriteetsete teadussuundade 10 200 000 Investeerimine samaväärse hariduse muutmine uurimisrühmadesse programmi haridusse, kvaliteedi, tulemuslikkuse teadmistemahukamaks raames lisandunud teadlaste koolitusse ja ja kättesaadavuse läbi nutika juhendamisel kaitstud lõputööde arv. oskuste parandamine, et spetsialiseerumise. omandamiseks suurendada osalust ja kutsekoolitusse parandada haridustaset, ja pidevõppesse pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 22 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal 5. VKEde ja ERF 438 538 12,53% 3. VKEde ja VKEde kasvupotentsiaali VKEd on orienteeritud 1) VKE-de poolt loodud piirkondliku 775 põllumajanduss toetamine piirkondlikel, kasvule ja ekspordile. lisandväärtus töötaja kohta ettevõtluse ektori (EAFRD riiklikel ja (jooksevhindades); arendamine. puhul) ning rahvusvahelistel turgudel 2) Eksportivate ettevõtete arv. kalandus- ja ja vesiviljelussekto innovatsiooniprotsessides ri (EMKFi osalemise toetamine. puhul) konkurentsivõi me suurendamine. 8. Kestva ja Tööhõivesõbraliku Majandusaktiivsus Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kvaliteetse majanduskasvu toetamine väljaspool Tallinna ja loodud SKP osakaal Eesti SKP-st. tööhõive sisemise potentsiaali Tartu linnapiirkondi on edendamine ja arendamise kaudu osana kasvanud. tööjõu liikuvuse konkreetsete piirkondade toetamine. territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 6. ÜF 260 590 7,45% 4. Vähese CO 2 - Energiatõhususe, aruka Energiasäästlik 1) Arvestuslik keskmine Energiatõhusu 149 heitega energiajuhtimise ja eluasemesektor ja energiasääst rekonstrueeritud s. majandusele taastuvenergia tänavavalgustus. kortermajades; ülemineku kasutamise toetamine 23 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal toetamine avalikus taristus, 2) Eeldatav keskmine kõikides sealhulgas valgustuspunkti installeeritud sektorites. üldkasutatavates elektriline võimsus. hoonetes ja eluasemesektoris. 7. Veekaitse. ÜF 180 019 5,14% 6. Investeeringud Nõuetekohane 1) Ühisveevärgist nõuetekohast 854 Keskkonnahoid veesektorisse, et täita liidu veemajandustaristu joogivett saavate inimeste ja keskkonnaalase õigustiku reoveekogumisaladel. osakaal enam kui 2000 inimest keskkonnakaits nõuded ja rahuldada teenindavates veevärkides; e ning liikmesriikide 2) Reovee kogumise ja puhastamise ressursitõhusus investeerimisvajadused osas nõuetele vastavate üle 2000 e edendamine. seoses nendest nõuetest ie koormusega rangemate nõuete reoveekogumisalade osakaal. täitmisega. Korrastatud saastunud 1) Korrastatud riikliku tähtsusega alad, veekogud ja jääkreostusobjektide osakaal; märgalad. 2) Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht; 3) Ökosüsteemile omase veerežiimiga alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast. 8. Roheline ÜF 110 937 3,17% 5. Selliste investeeringute Kliimamuutuste ja 1) Piirkondade arv, kus suudetakse infrastruktuur 794 Kliimamuutuste edendamine, mis on ulatuslike reostuste samaaegselt kuni 600 ha ja ga kohanemise, suunatud konkreetsete põhjustatud tulekahju lokaliseerida ja hädaolukorda riskiennetamise ohtudega hädaolukordadele likvideerida (4 piirkonda); deks ja -juhtimise toimetulemiseks, reageerimise võimekuse 2) Merereostustõrje võimekus valmisoleku edendamine. vastupanuvõime kasv. (PPA); suurendamine. tagamiseks Katastroofide 3) Uuendatud hüdrometeoroloogia puhul ja katastroofide seirevõrgu osakaal. 24 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. 6. Bioloogilise Paranenud seisundis 1) Paranenud või samaks jäänud Keskkonnahoid mitmekesisuse ning kaitstavad liigid ja seisundiga liikide arv; ja mullastike kaitse ja elupaigad. 2) Paranenud või samaks jäänud keskkonnakaits taastamine, ning seisundiga elupaigatüüpide arv. e ning ökosüsteemi teenuste, ressursitõhusus sealhulgas Natura 2000 ja e edendamine. roheliste taristute edendamine. 9. Jätkusuutlik ERF 93 819 149 2,68% 4. Vähese CO2 - CO-2 -heidet vähendavate Säästvate liikumisviiside Igapäevaseks töölkäimiseks linnapiirkonda heitega strateegiate edendamine kasutajate osakaal on ühistransporti või jalgratast de areng. majandusele igat liiki territooriumidel, kasvanud. kasutavate või jalgsi liikuvate ülemineku eelkõige inimeste osatähtsus suuremates toetamine linnapiirkondades, linnapiirkondades. kõikides sealhulgas säästva sektorites. mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 9. sotsiaalse Mahajäänud linna- ja Olulisemad alakasutatud Investeeringute tulemusena kasu kaasatuse maapiirkondade alad Ida-Virumaa saanud ettevõtjate ja teenuse edendamine kogukondade füüsilise, suuremates osutajate arv. ning vaesuse ja majandusliku ja sotsiaalse linnapiirkondades on mis tahes taaselustamise toetamine taaselavdatud. 25 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal diskrimineerimi Investeeringud Kodulähedased lasteaia- ja Lastehoiu ja lasteaiajärjekordade se vastu tervishoidu ja lapsehoiuvõimalused pikkus suuremates võitlemine sotsiaalsesse taristusse, suuremate linnapiirkondades. mis panustavad linnapiirkondade elanike piirkondlikku ja kohalikku jaoks on tagatud. arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 10. ÜF 470 13,45% 7. Säästva Euroopa ühtse Paremad ühendused 1) Rahvusvaheliste reisijate arv Jätkusuutlik 677 882 transpordi ja mitmeliigilise TEN-T võrgustikus. aastas (õhu-, vee- ja transport. tähtsate transpordipiirkonna bussitransport); võrgutaristute toetamine, investeerides 2) Halvas seisundis teede osakaal kitsaskohtade TEN-T-sse. TEN-T võrgustiku teedest. kõrvaldamise Keskkonnasõbralike Jätkusuutlik transport, sh 1) Rongireisijate arv aastas; edendamine. (sealhulgas madala raudteetransport TEN-T 2) Ühistranspordi kasutajate, jalgsi müratasemega) ja vähese võrgustikus. ja jalgrattaga liikujate osakaal. CO2 -heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, 26 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 11. IKT ERF 79 175 270 2,26% 2. IKTle Lairibaühenduse Kogu Eesti elanikkonnal 100 Mbp/s või suurema kiirusega teenuste juurdepääsu, kasutuselevõtu ja kiire on võimalik kasutada ühenduste osakaal interneti taristu. selle ühendusega võrkude kiiret internetti. püsiühenduste koguarvust. tehnoloogia väljaarendamise kasutamise ning laiendamine ning kvaliteedi arenevate tehnoloogiate ja parandamine. võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. e-riigi, e-õppe, e- Teenuste baastaristu 1) Turvalise elektroonse kaasatuse, e-kultuuri ja e- toetab e-teenuste identiteedi (ID-kaart, mobiil-ID tervishoiu alaste IKT kasutuselevõttu Eestis ja jne) kasutajad; rakenduste tugevdamine. piiriüleselt. 2) X-tee vahendusel Eesti ametiasutuste poolt pakutavad e-teenused. 12. ERF 109 460 3,13% 11. Riigiasutuste Ametiasutuste ja Avalikke teenuseid 1) Rahulolu avalike teenuste Haldusvõimek 907 ja sidusrühmade sidusrühmade pakutakse kättesaadavalt, kvaliteediga (16.-74-aastaste us. institutsioonilis institutsioonilise ühtselt, kasutajakeskselt ja elanike hulgas); e suutlikkuse ja suutlikkuse ning tõhusa nutikalt. 2) Rahulolu avalike teenuste tõhusa avaliku avaliku halduse kvaliteediga (ettevõtjate hulgas); 27 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal halduse parandamine ERFi 3) Avalikest e-teenustest teadlike edendamine. rakendamisega seotud elanike osakaal. haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. ESF 28 372 604 0,81% 11. Riigiasutuste Investeeringud Valitsemissektoris on 1) Keskvalitsusest ja ja sidusrühmade institutsionaalsesse suurenenud ameti- ja mittetulundussektorist koolituse institutsioonilis suutlikkusse ning riigi, erialane pädevus ning läbinute osakaal, kelle e suutlikkuse ja piirkonna ja kohaliku juhtimisvõimekus asjatundlikkus on suurenenud; tõhusa avaliku tasandi avaliku halduse ja 2) Kohalikest omavalitsustest ja halduse avalike teenuste mittetulundussektorist koolituse edendamine. tõhususse, pidades silmas läbinute osakaal, kelle reforme, paremat asjatundlikkus on suurenenud; õiguslikku reguleerimist ja 3) Rakendatud uued protsessid; head haldustava. 4) Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Parem Algatuste arv, mis on ESF toetuse poliitikakujundamise tulemusel käima lükatud protsess juurutades parandamaks koostööd, kaasamist ja mehhanisme ja tööriistu, paremat teabekasutust mis aitavad kaasa poliitikakujundamisel 28 Prioriteetne Fond Liidu Rakendus- Temaatiline Investeerimis- Investeerimis- Üldised ja rakenduskavaga suund toetus kavale eesmärk prioriteedid prioriteedile vastavad seonduvad tulemusnäitajad, mille (eurodes) antava EL vahendite jaoks on kehtestatud sihtväärtus liidu kasutamise eesmärgid toetuse osakaal terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele 13. Tehniline ERF 68 657 347 1,96% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/Partnerlusleppe ellu viidud. rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 14. Tehniline ÜF 39 308 998 1,12% NA NA Perioodi 2014-2020 1) Avalikkuse teadlikkus abi. ühtekuuluvuspoliitika struktuurivahenditest;. rakenduskava on tõhusalt 2) Rakenduskava/Partnerlusleppe ellu viidud. rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus; 3) Rikkumiste veamäär. 29 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 2.1.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemiseks tööturul“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 10 „Investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse“ kolme investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest, millest kaks on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja üks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist (Partnerlusleppe ptk 1.1.) ning Eestile tehtud riigipõhistest soovitustest15, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „Koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis, sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse“ ja “Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu“. Lisaks ESF-ist rahastatavatele tegevustele, mis peavad toetama õppe sisu ja tugiteenuste kvaliteedi tagamist, on kvaliteetse ja kättesaadava hariduse ning süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud ka investeeringud hariduse infrastruktuuri, et korrastada üldhariduskoolide võrku, mistõttu on ESFi investeerimisprioriteetide kõrval valitud ka ERFi investeerimisprioriteet „Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi“. Mitme fondi tegevuste kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab parandada taristusse ja inimressurssi tehtavate investeeringute kooskõla, suurendada sünergiat erinevate haridustasemete ja koolitüüpide vahel ning vähendada fragmenteeritust. Kaasava hariduse põhimõtete juurutamiseks on vajalik investeerida taristu lahendustesse, mis võimaldavad erivajadustega inimeste kaasamist tavakooli. Taristu investeeringuid on vaja toetada erivajadustega laste arengut toetava õpikäsitluse ning õppenõustamisega. Samal ajal on demograafilistest ja kaasava hariduse trendidest lähtuvalt vajalik investeerida HEV koolide infrastruktuuri, tagades sellega kaasaegse õppekeskkonna erivajadusega lastele, keda tavakoolidesse integreerida on keeruline. Gümnaasiumist lahutatud põhikoolide lõpetajatest oluliselt suurem osakaal suundub edasi õppima kutsekooli võrreldes nn pika tsükli koolidega. Suurendamaks kutseõppesse suundujate osakaalu, investeeritakse põhikoolide- ja gümnaasiumide lahutamisse, mida toetatakse kättesaadavamate karjääri-ja õppenõustamisteenustega ning indiviidkesksema õpikäsitluse rakendamisega. Suurendamaks ressursside tõhusat kasutust, investeeritakse erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte 15 3. Jatkata joupingutusi haridus- ja koolitussusteemi paremaks vastavusseviimiseks tooturu vajadustega, kaasates sellesse protsessi veelgi rohkem tooturu osapooli ja rakendades sihiparaseid meetmeid noorte tootuse vahendamiseks. Suurendada oluliselt madala kvalifikatsiooniga tootajate osalust elukestvas oppes. Tugevdada joupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisusteemide eelistamise ja rahvusvahelistumise edendamiseks ning suvendada ettevotjate, korgkoolide ja teadusasutuste koostood. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 30 koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse. 2.1.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.2.1. Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Madala haridustasemega mitteõppivate noorte arv on Eestis endiselt kõrge, mis põhjustab neile noortele raskusi eluga toimetulekul ja riigile täiendavaid kulutusi sotsiaal-, tervise-, sisejulgeoleku jt valdkondades. Väljalangevuse üheks olulisemaks põhjuseks on piisava koolipoolse toe puudumine ning sellest tulenevalt ka noorte väheteadlikud valikud16. Eriti terav on probleem väiksemates koolides, kus vähene õpilaste arv ei võimalda palgata kooli piisava töökoormusega õppenõustamise spetsialiste, sh psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi. Puudu on karjääriteenuste osutajatest ning probleeme on teenuse kättesaadavusega. Karjääriteenused (karjääriinfo, -nõustamine ja -õpe) on praegu tagatud vaid ühele aastakäigule põhikooli 3. kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppuritest. Lisaks ei aita kooli tasandi ja kooliväliste tugispetsialistide teenuse ebapiisav kättesaadavus kaasa haridusliku ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete rakendamisele haridusasutustes ega taga kõikide õpilaste osalemist võimetekohases õppes. Õppuri probleemide liiga hiline märkamine ning nende kuhjumine suurendab koolist väljalangemise tõenäosust ning hilisemaid toimetulekuraskusi. Eestis oli 2012. a novembri seisuga 237 624 last vanuses 1,5–18 aastat, kellest hinnanguliselt 4,5% vajavad puudest või muust erivajadusest tulenevalt eriõpet või õppenõustamisteenust. Oodatava tulemusena suureneb hariduslikke tugiteenuseid (karjääri- ja õppenõustamisteenused) saanute arv, sealjuures paraneb eripedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavus väiksemates üldhariduskoolides. Paranevad õpitulemused ning noored teevad teadlikumaid valikuid, mis vähendab väljalangevust kutseõppest ja gümnaasiumist ning väheneb varajaste haridustee katkestajate osakaal. Tabel 2. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piir Näita Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärt And Aru D ko ja väljund vää ja aast us (2023) meal and nna puhu näitaja, rtu sihtv a M N K likas luse kat l mille s äärt sag ego kasu alusel use edu ori tatav eesmär mõõ s a mõõt ke tühi ühik püstitat k akse 16 „Opingute katkestamise pohjused kutseoppes“ (Espenberg, Beilmann jt, 2012-2013). 31  Osakaal õppuritest, Väh Õpila Ei 93 % 2012 - - 96 EHIS Kor kes on põhikooli 3. em ste kohaldu d kooliastmes saanud are arv aast tugimeetmest nen as karjääriinfot ja/ või – ud individuaalnõustami st ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes17 Osakaal Väh Kooli Ei 78 % 2013 85 Toet Kor väikekoolidest (alla em de kohaldu %19 % use d 150 õpilase), kes are arv saaja aast kasutavad ESFist nen arua as toetatud piirkondlike ud nded õppenõustamiskesku ste pakutavaid teenuseid18 2.1.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, mida iseloomustavad näiteks Eesti õpilaste väga head tulemused OECD läbi viidavas PISA uuringus20, siis on haridussüsteemil endiselt väljakutseid. Tänapäeva ühiskond ja majandus ootab inimestelt suuremat ettevõtlikkust ja innovatsiooniteadlikkust, seega on oluline arendada õpilaste loovust ja sotsiaalseid oskusi. Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt on kõigil õppijatel õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Kõik viimasel kümnendil riiklikult kehtestatud tasemehariduse õppekavad on rõhutanud õppijakesksust, võtmepädevuste olulisust, vajadust siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega, õppida/õpetada mitte faktiteadmisi, vaid õppida õppima ja probleeme lahendama, ning teha seda meeskonnas. Õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute 17 Holmab riikliku oppekava jargi oppinud ja lihtsustatud oppes oppinud oppureid. Algvaartus naitab 2011. a lopetanuid, kes oppisid 2012. aasta 10. novembri seisuga jargmise taseme oppes (st uldkeskhariduses voi kutsekeskhariduses) ja ei olnud saanud tugimeetmest karjaariinfot ja/voi individuaalnoustamist. Pohikooli kolmanda kooliastme lopuks (7.-9. kl) peavad koik opilased olema saanud vahemalt korra individuaalset karjaarinoustamist, seega indikaator katab koiki pohihariduses toetust saanud opilasi. Valjalangejate arv jargmise oppetaseme esimesel aastal vaheneb tanu pohikoolis saadud tugiteenustele ja karjaarinoustamise tohususele (noored teevad kaalutletumaid otsuseid tuleviku suhtes ja valivad voimetekohaseid opiteid). 18 Oppenoustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psu hholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 19 Algvaartuse allikas: Piret Kamberi bakalaureusetoo „Tugispetsialistide teenuse kattesaadavus Eesti vaikekoolides“ (2013). 20 PISA 2012 uuringu tulemused: http://www.innove.ee/pisa2012. 32 eest. Õpetajate ja tugispetsialistide meeskonna individuaalne lähenemine igale õppijale annab nõrgematele võimaluse koolis toime tulla ning pakub väljakutseid võimekamatele. Töötava õpetaja jaoks on oluline kaasajastada oma kutseoskusi ja -teadmisi (sh IT- ja keelteoskused) võrdselt värskelt tasemeõppe omandanutega. Oodatavate tulemustena on tõusnud õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate kvalifikatsioon ning õpetajate täiendusõpe toetab õpetajate kutseoskuste asjakohastumist. Tänu sellele paranevad õppijate õpitulemused, õpetajate kasutatavad õppemeetodid toetavad noorte individuaalset arengut, loovust, ettevõtlikkust ja innovaatilisust ning toetavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja hariduslike erivajadustega laste paremat toimetulekut koolis. Tabel 3. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algvää Alg- ja Baasaa Sihtväärtu An Aru D nnakat puhul väljund rtus sihtvä sta s (2023) dm and egoori kasutat näitaja, ärtus M N K eal luse a av mille e lik sag mõõtü alusel mõõt as edu hik eesmär ühik s ke püstita takse Osakaal Vähem Osaleja Ei 95%21 % - - 97 To Kor koolituste arenen kohaldu % etu d l (maht ud se aast vähemalt saa as 30 ak ja tundi) aru osalenud an õpetajate ded st, haridusas utuse juhtidest ja noorsoot öötajatest , kes said koolituse lõppedes kvalifikat siooni 2.1.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Oluliseks probleemiks hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel on see, et õpetamismeetodid ja õppevara ei vasta kaasaegsetele nõuetele, on liiga faktikesksed ega toeta õppekava üldeesmärkide täitmist, sealhulgas õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse arendamist, ega arvesta õpilaste hariduslikke erivajadusi. Vähe on kvaliteetset ja riikliku õppekava eesmärkide 21 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 33 saavutamist toetavat kaasaegset e-õppevara ning paljud koolid on ka IKT vahenditega ebapiisavalt varustatud, mistõttu ei ole neil ligipääsu ka olemasolevatele materjalidele. Koolide võimalused ja vajadused õppevara soetamiseks on erinevad, mistõttu on võrdsetel võimalustel õppevara kättesaadavuse tagamine hea eeldus pakutava hariduse ühtlustamiseks. Sekkumiste tulemusena on kasutusele võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara22, tänu sellele toetavad õppemeetodid noorte individuaalset arengut, loovust ja innovaatilisust. Vajaliku õppevara kasutamise võimalused loovad head eeldused õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja õpetaja koormuse optimeerimiseks. E-õppevara kättesaadavuse parandamine erinevatele huvigruppidele (elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Tabel 4. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonnak Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärt And Aru D ategooria puhul e vää sihtvä aast us (2023) meal and kasutat välju rtu ärtuse a M N K likas luse av ndnäi s mõõtü sag mõõtüh taja, hik edu ik mille s alusel eesm ärke püstit ataks e 8. klassi Vähem Osaleja Ei 57 % 2011 - - 95 Uuri Kak õpilaste arenenud kohal 23 - % ng s osakaal, du 2012 kor kes da õpivad peri koolides, oodi kus jook õpetajad sul kasutava d ESF-i toel arendatu d IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest 22 Kaasaegne ja uuenduslik oppevara plaanitakse valja tootada vahemalt 12s valdkonnas jargmisest 15st: uldhariduses ainevaldkonnad keel ja kirjandus; matemaatika; võõrkeeled; loodusained; sotsiaalained; kunstiained; tehnoloogia; kehaline kasvatus ning kutsehariduses oppevaldkonnad humanitaaria ja kunstid; sotsiaalteadused, ärindus ja õigus; loodus- ja täppisteadused; tehnika, tootmine ja ehitus; põllumajandus; tervis ja heaolu; teenindus. 23 Algtaseme allikas: European Schoolnet. Survey of Schools: ICT in Education (2012). 34  2.1.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õpingute katkestamise vähendamiseks, noorte haridustaseme tõstmiseks ja sobivate karjäärivalikute tegemiseks tagatakse kvaliteetsete õppenõustamise ja karjääriteenuste kättesaadavus lastele, noortele ja üldhariduses osalevatele täiskasvanutele. Selleks arendatakse praeguste karjääri- ja õppenõustamise teenuseid osutavate keskuste baasil välja maakondlikud hariduse tugiteenuste keskused, mis hakkavad pakkuma lõimitult nii õppenõustamise kui ka karjäärinõustamise teenuseid. Õppenõustamise teenuste pakkumist laiendatakse võrreldes käesoleva perioodiga ka I tasandi teenustele, et tagada ka väiksemate kohalike omavalitsuste koolides, kus õpilaste arv ei võimalda täiskohaga spetsialiste palgata, tugispetsialistide teenuste kättesaadavus õpilastele. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste arendamisega ja teenuse laiendamisega vähendatakse varajast koolist ja haridussüsteemist lahkumist, parandatakse õpitulemusi ning toetatakse õppijate edasisi õpi- ja karjäärivalikuid. Õpetajate ja haridusasutuse juhtide professionaalse arengu toetamiseks rakendatakse arendusmeetmeid riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete kasutuselevõtuks ning õpetaja kutsestandarditest ja haridusasutuse juhi kompetentsimudelist tulenevate võtmepädevuste arendamiseks. Eesmärgiks on oluliselt parandada keskset koordinatsiooni tellitavate koolituse sisu üle otsustamisel. Toetatakse ülikoolide kompetentsikeskuseid nende arendamisel õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavateks keskusteks. Koolivõrgu reorganiseerimine ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine perifeersetes piirkondades suurendab vajadust koolituste järele, mis pakuvad ümberõpet mitme aine õpetajaks. Noorsootöötajate arenduse ja koolituse programm toetab noorsootöö kvaliteeti ja mitmekülgsust, loob eeldused noortevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni ja pädevuste tõstmiseks ning toetab kaasaegsete metoodikate kasutuselevõttu. Koolimeeskondade arenguprogrammid toetavad koolide tulemuslikkuse, tõhususe ja osapoolte rahulolu suurendamist. Toetavate meetmetega viiakse läbi haridusasutuste juhtide järelkasvuprogramme ning arendusmeetmeid koolimeeskondadele kaasava hariduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks. Tagatakse õppevahendite ja õppekirjanduse vastavus kaasaja vajadustele, näiteks e-õppevara ja innovaatiliste õppevaralahenduste loomine, sh nt digikultuuri arengu toetamiseks ja keelteoskuse süvendamiseks. E-õppevara laiem kättesaadavus erinevatele huvigruppidele ( sh elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Õppevara arendamisele ja väljatöötamisele lisaks toetatakse koolide IKT alast valmisolekut, nagu näiteks kiire internetiühenduse tagamine, esitlustehnika soetamine (ja uuendamine) ja õpetajate varustamine arvutitega, et toetada e-õppematerjalide laiemat kasutuselevõttu. Peamiseks sihtgrupiks on õpetajad (kutse- ja üldhariduskoolide õpetajad, sh erivajadustega õpilaste õpetajad), õppejõud, tugispetsialistid (õppenõustajad ja karjääriteenuste spetsialistid), noorsootöötajad, koolijuhid ja õppurid. 35  2.1.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted Toetuse andmise eesmärgid, valdkonnad ja toetuse taotlejate iseärasused määravad projektide valiku korraldamise viisi. Rakendusskeemide valiku koos selleks sätestavate detailsete nõuetega (mh rahastamise eesmärk, toetatavad tegevused ja kulud, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise ja vastavaks tunnistamise kord, projekti hindamiskriteeriumid ja –kord, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse väljamaksmise tingimused ja kord, vaiete menetlemise kord) töötavad välja vastavate valdkondade ministeeriumid ning sätestavad need toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes määratletakse, millistesse ELi vahendite kasutamise eesmärkidesse meetme elluviimisel panustatakse. Korraldusasutus ja Rahandusministeerium jälgivad rakendusskeemile seatud nõuete, mh projekti hindamiskriteeriumite, vastavust tema poolt seatud nõuetele toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisel. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse muu hulgas järgmistest üldpõhimõtetest: – projekt peab vastama meetme tegevustele ja ning toetama meetme eesmärkide saavutamist; – projekti tulemuste sihipärane kasutamine peab olema tagatud ka peale projekti elluviimise lõppu; – projekti mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele, kui see on asjakohane, peab olema soodne (või vähemalt neutraalne); – toetus peab olema projekti teostamiseks vajalik; – taotleja peab olema võimeline projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu viima. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab üldised projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad eespool nimetatud põhimõtetest, kuid on investeerimisprioriteedispetsiifilised. Projekti tasandi hindamiskriteeriumid määratletakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustega kinnitatavad hindamiskriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud üldiseid hindamiskriteeriume, võimaldamaks nende toetatavate tegevuste spetsiifilist rakendamist. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Täiendavalt tuleb projektide valikul tagada, et projektide hindajateks oleks kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud. Tulenevalt projektide spetsiifilisusest, on soovitav hindajatena kaasata ka vastava valdkonna eksperte. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“ ning mis on suunatud koolist väljalangevuse vähendamisele, õppe kvaliteedi tõstmisele, õppes osalemise ning noorte hõivevalmiduse suurendamisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka peale ELi vahenditest rahastuse lõppemist, 36 sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. Määratletakse maakondlike hariduse tugiteenuste keskuste väljaarendamiseks esmalt toetatava teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.1.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 5. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakateg Sihtväärtus Andmealli Aruandl D k d ooria (2023) kas use M N K sagedus Individuaalseid Nõustam ESF Vähemarenenud - - 197 Toetuse Kord õppenõustamise is-juhtu- 430 saaja aastas ja mite aruanded karjääriteenuseid arv25 saanud laste, õppurite ning noorte arv24 põhikooli 3. Nõustam Vähem arenenud - - 75 Toetuse Kord kooliastmes is-juhtu- 680 saaja aastas karjääriinfot ja/ mite arv aruanded või – individuaalnõust amist saanud õppurite arv Koolitustel Inimene ESF Vähem arenenud - - 28 Toetuse Kord osalenud 000 saaja aastas õpetajate, aruanded haridusasutuste juhtide ja 24 Sihtgrupina vaatleme koolieelses lasteasutuses, pohikooli- ja gumnaasiumiastmes ning kutseoppes osalevaid oppureid. Lisaks varakult haridusest lahkunud noori vanuses kuni 24 a. 25 Noustamisjuhtum – konkreetsele indiviidile osutatud noustamisteenus, mis koosneb uhest voi mitmest noustamiskorrast. 37  noorsootöötajate arv26 Valdkondade arv, Valdkon ESF Vähem arenenud - - 12 Toetuse Kord milles on välja d saaja aastas töötatud aruanded uuenduslik õppevara Kaasajastatud % ESF Vähem arenenud - - 100 Rakendusük Kord digitaristuga % sus aastas koolide osakaal Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi. 2.1.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide27 võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest, on paljude väiksemate piirkondade koolides õpilaste arv kahanenud kordades ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti.28 Väikese õpilaskonnaga koolidel on raskuseid õppekava täitmisel, õpetajatele täiskoormuse pakkumisel ning õpilastele valikuvõimaluste pakkumisel, seda eriti väikestes gümnaasiumites. 2013. aastal valisid 12-klassiliste koolide põhikooliastme lõpetajatest 77% edasiõppimiseks gümnaasiumi ning 20% kutseõppe, samal ajal kui 9-klassilistes koolides olid vastavad näitajad 60% ja 37%. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et 12-klassilised koolid asuvad enamasti linnades ning 9-klassilised koolid maapiirkondades, aga ka see, et 9-klassilise kooli lõpetamisel on noorel reaalne vajadus mõelda ja otsustada, missuguses koolis õpinguid jätkata, samas kui 12-klassilises koolis valikute tegemise vajadus tihtipeale puudub. Klassikaliste gümnaasiumite loomine võimaldab pakkuda valikuterohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust ning loob olukorra, kus põhikooli lõpus on edasiste õppevalikutena võrdväärsemalt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. Eesti on võtnud suuna tagada võimalikult paljudele hariduslike erivajadustega (HEV) lastele võimalus õppida elukohajärgses tavakoolis ning vaid neile, kes vajavad eritingimusi ning erilist tuge, luuakse võimalus õppida erikoolis. Eesmärgiks on vähendada erikoolides õppivate HEV õpilaste arvu – kõikidest HEV õppuritest õpib tänasel päeval ca 15% erikoolides, aastaks 2020 on võetud suundumuseks vähendada seda protsenti 8,5-le. Erikoolis õppimise võimalused luuakse vaid väga raskete erivajadustega ja puuetega õpilastele. Õpilaste vajadused õppida erikooli tingimustes selgitatakse välja juhtumipõhiselt ja valiku erikooli ning tavakooli vahel teeb lapsevanem. Tavakoolidesse kaasatud HEV õpilaste arv on pidevalt suurenenud ja eesmärgiks on, 26 Sisaldab ka opetajakoolitusega seotud oppejoudude taienduskoolitustel osalejaid. 27 Eestis on uldhariduskoolideks pohikoolid ja gumnaasiumid oma erinevate tegutsemise vormidega. Vt Pohikooli- ja gumnaasiumiseadus, § 2 28 Eesti Inimvara raport. 2010. 38 et iga laps saaks õppida tema elukohale lähimas koolis. Tänane HEV koolide võrgustik on ebaefektiivne, pinda on õpilase kohta kasutuses ebamõistlikult palju ning võrk ei vasta rahvastiku paiknemisele. Investeeringute tulemusena luuakse tavakoolides soodsam keskkond HEV õpilaste õpetamiseks. Samuti on täiendavate investeeringutega HEV koolide võrgu korrastamisse võimalik tagada terviklikult toimiv, kaasaegne ja jätkusuutlik HEV koolide võrk. Lisaks õppekeskkonna kohandamisele kavandatakse toetada tavakoole ja nende õpetajaid, kuidas HEV laste õppekorralduslikes küsimustes nõustada (läbi õpetajakoolituse ja tugiteenuste meetmete). Reformide tulemusena paraneb koolides pinnakasutuse efektiivsus ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid õppe sisu kvaliteedi kindlustamiseks. Tabel 6. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirkonna Algväär Baasaas Sihtväärt Andmealli Arua D ühik kategoori tus ta us (2023) kas ndlu a se sage dus Keskhariduse % Vähem 67; 33 2012 60; 40 EHIS Kord tasemel õppurite arenenud aasta jagunemine s üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel29 Gümnaasiumiastm Kool Vähem 214 2012 <100 EHIS Kord ega koolide arv arenenud aasta s Ruutmeetreid m2 Vähem 14,8 2012 11,5 HTM, Kord õpilase kohta õpilase arenenud ehitusregist aasta haridusvõrgu kohta er s korrastamisel toetust saanud objektidel Raskete % Vähem 28 2012 35 EHIS Kord hariduslike arenenud aasta erivajadustega s (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli 2.1.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid 29 EHIS, arvestatud uld- ja kutsekeskhariduse oppekavade jargi oppijaid. Sama indikaator on kasutusel Eesti elukestva oppe strateegias 2020. 39 Investeerimisprioriteedi raames viiakse ellu koolivõrgu reform üldhariduses, mis on vajalik tagamaks haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning kvaliteetse hariduse kättesaadavust kõigis Eesti maakondades. Lähtutakse põhimõttest, et põhiharidus peab olema kättesaadav igale õpilasele võimalikult kodu ligidal ning kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav kõigis maakondades. Toetuse abiga luuakse klassikalised gümnaasiumid maakonnakeskustes ja vajadusel suuremates tõmbekeskustes. Tagamaks kooskõla käimasoleval struktuurivahendite perioodil tehtud mahukate investeeringutega kutsekoolide infrastruktuuri, arvestatakse gümnaasiumivõrgu planeerimisel kutsekoolide võrguga. Haridusstatistikat analüüsides on näha, et 12-klassiliste koolidega võrreldes valib eraldiseisvate põhikoolide puhul rohkem noori kutseõppe suuna pärast põhikooli lõppu. Klassikaliste gümnaasiumite rajamine ning puhaste põhikoolide teke loob olukorra, kus põhikooli lõpetajate jaoks on kutseharidus ja gümnaasiumiharidus võrdväärsed valikud. Toetatakse põhikoolide, sh erivajadustega laste, koolide võrgus tehtavaid muudatusi. Põhikoolide ümberehitusi ja ruumiprogrammi optimeerimist toetatakse eelkõige nendel juhtudel ,kus toimub gümnaasiumiosast loobumine või koolide ühendamine ja koolivõrgu korrastamine. Toetust antakse eelkõige olemasolevate hoonete kohandamiseks ja ruumiprogrammis vajalike muudatuste tegemiseks, et viia koolihoonete suurused vajadustega vastavusse. Uute koolihoonete ehitamist ei välistata, kuna tihti on finantsilistel kaalutlustel mõistlikum vana hoone rekonstrueerimise asemel uue ehitamine. Lisaks toetatakse mõningatel juhtudel õpilaskodude ehitamist. Väiksemal määral toetatakse investeeringuid õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist tavakoolides viiakse ellu pilootprojekte erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks ja piloteeritakse projekte süsinikuneutraalsuse propageerimiseks koolihoonete näitel. Sekkumise tulemusena on aastaks 2023 Eestis tänase ca 200 gümnaasiumi asemel alla 100 gümnaasiumi, suurenenud on allesjäänud põhikoolide jätkusuutlikkus ja nende võrk on korrastunud ning HEV koolide arv on vähenenud ca kolmandiku võrra. Paranenud on üldhariduskoolide pinnakasutuse efektiivsus ning vähenenud hoonete ülalpidamisega seotud kulud. Suureneb koolide füüsiline valmisolek rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Taristusse tehtavaid investeeringuid toetavad ESF-ist rahastatavad tegevused ELi vahendite kasutamise eesmärkide 1 ja 2 alt, mille kaudu toetatakse nt õpetajate täiendkoolituse kaasajastamist ning oskuste kaasajastamist, et toetada uutes õppekavades sätestatu elluviimist ning õppekorralduse ja sisu kaasajastamist. Samuti toetab õpetajate täiendkoolitus kaasava hariduse põhimõtete rakendamist koolis, mida omakorda toetab ka õppenõustamissüsteemi reform. Lisaks õppenõustamise teenustele toetatakse ka karjäärinõustamise teenuste pakkumist, et tugiteenused jõuaksid kõigi seda vajavate õpilasteni ka väiksemates koolides, kus eraldi spetsialistide palkamine ei ole mõistlik. Karjääriteenuste jõudmine kõigi noorteni aitab noortel teha paremaid karjäärivalikuid põhikooli ning gümnaasiumi lõpus ning vähendab perspektiivis ka valedest valikutest tingitud õpingute katkestamist. Sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilased, kohalikud omavalitsused, riik. 2.1.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad investeeringud peavad panustama Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 13. veebruaril 2014. a) eesmärkide saavutamisse ning 40 investeeringute valiku aluseks peab olema üldhariduskoolide võrgu korrastamise kava, mis sisaldab30 hariduse paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume riigigümnaasiumite loomise asukoha valikuks ning põhikoolide gümnaasiumitest lahutamiseks, planeeritavat haridusasutuste võrgu ruumilist paiknemist (ehk teenuse osutamise piirkondi) ja prioriteetsete investeeringute, sh pilootprojektide kava. Investeeringuid toetatakse eeldusel, et kohalike omavalitsustega on saavutatud kokkulepe haridusasutuste edasise toimimise kohta: millise taseme haridust erinevad piirkonna koolid tulevikus pakkuma hakkavad ja kes on nende ülalpidaja ning kuidas toimub praegu toimivate gümnaasiumite ümberkohandamine põhikoolideks. Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“. Haridusasutuste võrgu arendamisel tehtavate investeeringute puhul tuleb tagada hoonete energiatõhusus (ülalpidamiskulude kokkuhoid) ja multifunktsionaalsus ning järgida kaasava hariduse põhimõtteid. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada piirkonna prioriteetidega ning lähtuda põhimõttest kasutada võimalusel piirkonnas olemasolevaid ühiskasutuses olevaid hooneid (nt spordirajatised) ka kooli õppetöö (sh huvihariduse) läbiviimiseks. Koos gümnaasiumivõrgu korrastamisega tuleb vajadusel lahendada kaugemalt saabuvate õpilaste liikumine ja/või elamine õppeasutuste juures. Toetatakse neid põhikoole, kes loobuvad gümnaasiumiosast või liituvad, et mitte tekitada survet kooli majandamiskulude tõusule. 2.1.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.1.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 7. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtus Andmealli Aruandlu D k d ria (2023) kas se M N K sagedus Kaasajastatud m2 ERF Vähem arenenud - - 160 Rakendusü Kord pind 000 ksus aastas HEV õpilaste Kool ERF Vähem arenenud - - 60 Rakendusü Kord integreerimis ksus aastas eks toetust saavate koolide arv 30 Lahtuvalt riigipohisest soovitusest nr 5. 41  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu. 2.1.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.1.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust Eestis esinevad üheaegselt struktuurne tööjõupuudus ja kõrge tööpuudus. Struktuurse tööjõupuuduse oluliseks põhjuseks on pädeva inimkapitali ebapiisavus, näiteks on Eestis vajaka IT- ja energeetika inseneridest ja muudest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest31 ning ligikaudu kolmandikul tööealisest elanikkonnast (2012. a - 30,3%) puudub erialane haridus ehk kutse- või kõrgharidus. Probleemiks on tööandjate rahulolematus koolilõpetajatega ehk üldoskuste ja praktilise kogemuse vähesus ning tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakutu mittekooskõla. Õppekavades on praktika maht ebapiisav ning praktilise õppe osakaal ja praktikakorralduse tase on ebaühtlane nii kutse kui ka kõrghariduses, mistõttu on oluline nii kutseõppes kui ka kõrghariduses pakutava õppe sisu viimine vastavusse kaasaegse tööturu vajadustega. Samas puudub süsteemne info tööturu arengute ja tööjõuvajaduse kohta, õppekohtade pakkumine sõltub ennekõike õppurite väheteadlikest valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest, mis on kaldu juba eksisteerivate ja/või odavamate õppekavade pakkumise suunas. Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste (ettevõtlusõpe, digi- ja keelteoskused) arendamisele. Täna seisame silmitsi noorte vähese ettevõtlikkusega ja ebapiisava ettevõtlusõppe osakaaluga koolis. Kuna osalisele eestikeelsele õppele üleminek on kutsehariduses toimumas hiljem kui üldhariduses, siis vajavad kutseõppurid täiendavat eesti erialakeele õpet. Jätkuvalt vajavad keeletuge ka eesti keelest erineva emakeelega kõrgharidustaseme õppurid. Lisaks eesti keele õppele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata võõrkeelte õppele. Asjakohase koolituse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Sekkumiste tulemusena arendatakse välja toimiv praktikasüsteem ning kasvavad õppurite praktilised oskused. Tänu haridustasemete ülese ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemsele rakendamisele on koolilõpetajad ettevõtlikumad ja nende üldoskused (sh eesti keele ja võõrkeele oskus) ja nende sobivus tööturul on paranenud. Seiresüsteemi loomisega kohandatakse koolituspakkumist ja õppekavasid selliselt, et õpe neis vastaks tööturu vajadustele. Tõuseb kutsehariduse kvaliteet ja maine noorte hulgas ja ühiskonnas. Kutse- ja kõrghariduse parem kvaliteet võimaldab vähendada erialase kvalifikatsioonita inimeste arvu. Tabel 8. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaj Üldine Alg Alg- Baas Sihtväärtus Aruan D a väljun vää ja aasta (2023) dluse 31 IMD konkurentsivoime edetabel. 42  Piirkon puhul dnäita rtu sihtv M N K Andm saged nakateg kasut ja, s äärtu eallik us ooria atav mille se as mõõt alusel mõõt ühik eesmä ühik rke püstit atakse Õpipoisiõ Vähem- Osalej Ei 50 % 2013 75 EHIS Kord ppes arenenu a kohald %32 % aastas osalenute d u st edukalt lõpetanut e määr Program Vähem- Õppe Ei 85 % 2013 - - 90 Toetu Kord mis arenenu asutu kohald %33 % se aastas osalenud d s u saaja õppeasut aruan uste ded osakaal, kes on ettevõtlu smooduli kasutusel e võtnud 2.1.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Umbes 1/3 Eesti tööealistest inimesest ei oma terviklikku kutse- või erialast kvalifikatsiooni, st nad ei ole põhi- või üldkeskhariduse lõpetamise järel asunud omandama ei kutse- ega kõrgharidust või on need õpingud katkestanud. Madala haridustasemega (ISCED 1 või 2) täiskasvanud on väga ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemine aastani 2012 pidevalt (2012. a-12,9, 2011. a- 12%) tõusnud, kuid põhihariduse ja madalama haridustasemega inimeste elukestvas õppes osalemise määr oli 2012.a seisuga vaid 4,2%. Kuigi kõrgharidusega täiskasvanud on elukestvas õppes esirinnas, osales 2012. a ka nendest vaid iga viies (20,6%). 2013.a osalemine hoopis langes võrreldes 2012. aastaga. Eesmärk jõuda 2020.a Eestis 20-protsendilise elukestvas õppes osalemise näitajani nõuab pingutust. Oskuste elutsükli lühenemine ning formaalharidusõpingute lõpetamise järel vanuse tõustes kiiresti langema hakkavad oskused34 rõhutavad elukestva õppe tähtsust veelgi. PIAACis35 uuritud oskustest on Eestis kõige problemaatilisemaks tehnoloogiarohkes olukorras probleemilahendusoskuste tase, mis on kõrgeim 20-24-aastaste hulgas, aga hakkab seejärel järsult langema. Problemaatiline on arvutikasutuse oskus laiemalt - PIAAC uuringu kohaselt ei 32 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 33 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest. 34 PIAAC uuring. 35 Programme for the International Assessment of Adult Competencies 43 julge või ei oska üle poole üle 50-aastastest arvutit keerukamate asjade tegemisel kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%. Oodatava tulemusena tõuseb tasemeõppe või täienduskoolituse tulemusel täiskasvanud elanikkonna kvalifikatsioon ning elukestvas õppes osalemine toetab töötajate paindlikku liikumist tööjõuturul. Parenenud on nende elukestva õppe võtmepädevused. Samuti suureneb koolituses osalemist toetavate tegevuste abil inimeste teadlikkus tööturust, õppimisvõimalustest ja võime tööturul toime tulla. Osalemine PIAAC kordusuuringus 2018-2023.a võimaldab hinnata viimasel kümnendil tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning kavandada tulevikusuundi. Tabel 9. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonna Näit Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtväär Andm Arua D kategoori aja väljun äärt sihtvä aast tus eallika ndlus a puh dnäitaj us ärtus a (2023) s e ul a, mille e M N K saged kasu alusel mõõt us tata eesmär ühik v ke mõõ püstita tühi takse k ESF Vähem Osal Ei 35% % 2013 2 Toetus Kord tugimeetm arenenud eja kohald 36 8 e saaja aastas est u % toetatavate täiskasvan ud õppurite õpingute katkestami se määr mittestatsi onaarses tasemeõpp es Täiskasvan Vähem Osal Ei 75% % 2011 - - 8 Toetus Kord ute arenenud eja kohald 37 - 0 e saaja aastas täiendusko u 2012 % olitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsi ooni- või kompetent 36 Algvaartus naitab keskmist katkestamise maara mittestatsionaarses oppes (taiskasvanute gumnaasiumides) 2012/13 oppeaastal. 37 Indikaatori algvaartus on saadud perioodi 2007-2013 vorreldavate tegevuste tulemustest ning rahvusvahelisest kogemusest. 44  situnnistus e 2.1.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.1.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õppe paremaks seostamiseks tööturu vajadustega käivitatakse süsteemne tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille raames luuakse platvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates (see oleks abiks ka ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel) ning tagatakse kutsealapõhiselt õppe, sh elukestva õppe, planeerimine ning juhtimine. Uuendusliku õppevormina laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist ning toetatakse praktikakorralduse parendamist nii kõrg- kui ka kutseharidussüsteemis, mille tulemusena antakse koolilõpetajatele vajalik kvalifikatsioon ja oskused tööturule sisenemiseks ja seal edukaks toimetulekuks. Loodavad praktika infosüsteemid peavad parandama tagasisidestamist ning toetama õppekavade paremat vastavust töökohal nõutavaga. Panustatakse kutsehariduse kvaliteedi hindamisse ja kindlustamisse, ettevõtlikkuse arendamisse ja ettevõtlusõppe laiemasse kasutuselevõttu erinevatel haridustasemetel ning kutseõppes eestikeelsele õppele ülemineku toetamisse. Tegevustena on eesmärgi saavutamise toetamiseks lisaks kavas õpetajate täiendkoolitused, uute metoodikate väljatöötamine, ettevõtjate kaasamine ettevõtlusõppesse jne. Oskuste elutsükli lühenemise, kiiresti vananevate oskuste ja erialase hariduseta inimeste olukorra leevendamiseks nähakse ette madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomist tasemekoolitusse põhi- ja keskhariduse tasemele ning täiskasvanutele mitte- formaalse õppe kättesaadavuse laiendamist. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama ning toetatakse nende õppes püsimist. Oluline on tõsta õppes osalemist nende sihtgruppide hulgas, kes seni elukestvast õppest eemale jäänud ning nende hulgas, kelle oskused on madalamad. Kvaliteetse ja asjakohase täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu nähakse ette nii erialaste oskuste tõstmist kui ka elukestva õppe võtmepädevuste arendamist (eelkõige IKT, keelteoskused, sotsiaalsed oskused, algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamine ning õppimisoskus). Võimaldatakse tuge täiskasvanu õpi- ja karjääritee kujundamiseks (sh VÕTA nõustamine kvalifikatsiooni omandamiseks), suurendatakse digitaalset kirjaoskust ja parandatakse keelteoskust. Lisaks täiskasvanute oskuste arendamisele on kavas oskuste mõõtmine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames, mis toimub 2018–23 (andmekogumine 2020-22). Kavas on mõõta funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust, uudsena ka sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. PIAAC on Eestis ainus uuring, mis reaalselt täiskasvanute oskusi mõõdab. Lisaks oskuste taseme mõõtmisele hinnatakse PIAACis ka oskuste kasutamist ja kasulikkust, mis on kiireid tehnoloogilisi ja laiemalt tööturul toimuvaid muutusi arvestades eriti vajalik info. PIAACi esimeses tsüklis koguti Eestis ca 1500 inimese andmed prooviküsitluses ning 7600 inimese andmed põhiuuringus, sarnases mahus toimub andmekogumine ka sellel korral. PIAACis osaleb kavandatult üle 30 riigi, sh enamus EL liikmesriike, mis muudab kogutava andmestiku eriti väärtuslikuks, PIAACil baseeruvad ka paljud rahvusvahelised võrdlusindikaatorid. PIAACi esimese tsükli tulemused andsid olulise sisendi 45 poliitikakujundamiseks, mõjutades nt nii infoühiskonna arengukava kui elukestva õppe strateegia sihtide seadmist. Töötuse ennetamiseks ja inimeste pikema tööelu toetamiseks plaanitakse laiendada Töötukassa pakutavat karjäärinõustamisteenust töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele. Teenus on vajalik eelkõige madalate oskustega inimestele. See võimaldab inimestel hinnata oma seniseid kogemusi ja teadmisi ning leida uusi väljundeid (näiteks kõrgem kvalifikatsioon) hariduses ja tööturul. Teenuse disainimise aluseks võetakse eesmärk, et see suurendab nii meeste kui ka naiste mittestereotüüpseid karjäärivalikuid ja ümberõppe võimalusi, mille kaudu suurenevad nende võimalused tööturu nõudlusele vastavate uute väljundite leidmiseks. Samuti soodustatakse nii töökohtade vahelist liikumist. Paraneb inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu, suureneb liikumine töökohalt järgmisele töökohale ning vähenevad töökohtadevahelised töötuse perioodid. Peamisteks sihtgruppideks on eelkõige erialase hariduseta täiskasvanud, madala või aegunud kvalifikatsiooniga tööealine elanikkond, täiskasvanud, kellele on vajalik anda juurde spetsiifilisi oskusi, et suurendada nende tööst tulenevat lisandväärtust, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid, praktikajuhendajad, koolitusasutused. 2.1.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kirjeldatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundadesse „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis on suunatud õppe kvaliteedi parandamisele ja sihtgrupi kvalifikatsiooni ning tööhõivevõime tõstmisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.1.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.1.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 10. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakat Sihtväärtus (2023) Andmeal Aruan D d egooria likas dluse 46  M N K sagedu s Loodud ja Valdkonna ESF Vähem - - Koordinatsio Rakendus Kord tegutsevate nõukogu arenenud onikogu ja üksus aastas kogude vähemalt 20 (valdkonna tegutsevat nõukogud ja kutsetegevus koordinatsioo e nikogu)38 arv valdkonnanõ ukogu Õpipoisiõppes Osaleja ESF Vähem - - 7200 Rakendus Kord osalenute arv arenenud üksus aastas Õppeasutuste Õppeasutu ESF Vähem - - - Rakendus Kord arv, kes ste arv arenenud üksus aastas osalevad ettevõtlusprog rammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoo dul Praktikajuhen Osaleja ESF Vähem - - 5350 Rakendus Kord damise arenenud üksus aastas koolitustel osalenud juhendajate arv Kutseõppeasut Akrediteer ESF Vähem- - - 270 Rakendus Kord uste ja imiskord arenenud üksus aastas kutseõpet andvate rakenduskõrg koolide õppekavarüh made akrediteerimis kordade (hindamisühik ute) arv Täienduskoolit Osaleja ESF Vähem- - - 78 000 Rakendus Kord usel, sh arenenud üksus aastas digitaalse kirjaoskuse koolitusel 38 Koordinatsioonikogu moodustab haridus- ja teadusminister ning sellesse kuuluvad toojou oskuste arendamise ja konkurentsivoime edendamise ning elukestva oppe korraldamise vastutavate institutsioonide esindajad. Koordinatsioonikogu ulesanne on koguda ning analuusida informatsiooni tooturu olukorra ja vajaduste kohta inimeste oskuste arendamise vaatenurgast. Informatsiooni alusel teeb koordinatsioonikogu ettepanekuid koolituste sisu ja oskuste vajaduse kohta ning teavitab ning noustab sellel teemal koiki huvitatud osapooli. Uks kord aastas esitab oma koordinatsioonikogu oma ettepanekud VV–le. Koordinatsioonikogu tugineb oma toos valdkondlike ekspertkogude too tulemustele. Valdkondlikud ekspertkogud moodustab kutseasutus, kuid koordinatsioonikogu maarab kindlaks nende tegevuse valdkonna ja moodustamise pohimotted. Seega otsustab koordinatsioonikogu, millises valdkonnas ning milliste kusimustega tegelemiseks on ekspertkogu parajasti vaja. 47  osalenud täiskasvanute arv PIAAC uuringu Raportite ESF Vähem- - - 1 Rakendus Kord riiklik raport39 arv arenenud üksus aastas Eesti Ametikoht ESF Vähem- - - 20 Rakendus Kord Töötukassasse arenenud üksus aastas on loodud karjäärinõusta ja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivset ele inimestele karjäärinõusta mise teenuse osutamiseks Töötavatele ja Nõustamis ESF Vähem 108 000 Rakendus Kord mitteaktiivset kord arenenud üksus aastas ele inimestele on osutatud karjäärinõusta mist 2.1.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Tegevused, mis on suunatud kaasaegse õppevara ning IKT vahendite arendamisele ja juurutamisele õppetöös, panustavavad teise temaatilisse eesmärki „Info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine“, kuna suureneb üldine ligipääs e-õppevarale, mis toetab senisest efektiivsemalt oluliste pädevuste arendamist. Teiste temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on seosed kaudsemad ja väljenduvad peamiselt inimkapitali arendamises ja teadlikkuse suurendamises. Eelkõige läbi kvalifikatsioonita ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise ja õppe seostamise tööturu vajadustega suurendatakse nende võimalusi tööturul paremini toime tulla ja hõives püsida. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks ja majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. 39 Koos raportiga valmib ka rahvusvaheliselt kasutatav PIAAC andmebaas. 48  2.1.9. Tulemusraamistik Tabel 11. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ESF Vähem 90 - - 226 Sertif Lõppees a arenenu 023 988 itsee märk d 859 484 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Finantsnäitaj Euro ERF Vähem 40 41 - - 332 Sertif Lõppees a arenenu 6 516 529 itsee märk d 838 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Individuaals Nõusta ESF Vähem 118 - - 197 Rake a eid mis- arenenu 550 430 ndus õppenõusta juhtu- d üksu mise ja mite s karjääriteen arv useid saanud laste, õppurite ning noorte arv Väljundnäitaj Koolitustel Inimen ESF Vähemar 19 - - 28 Rake a osalenud e enenud 800 000 ndus õpetajate, üksu haridusasut s uste juhtide ja noorsootööt ajate arv Väljundnäitaj Kaasajastatu m2 ERF Vähem 25 - - 160 Rake a d pind arenenu 200 000 ndus d üksu s Väljundnäitaj Õpipoisiõpp Osaleja ESF Vähem 4 200 - - 7 Rake a es osalenute arenenu 200 ndus arv d üksu s Väljundnäitaj Täiendusko Osaleja ESF Vähemar 50 - - 78 Rake a olitusel, sh enenud 000 000 ndus 49  Näitaja liik I Näitaja või Vajadu Fond Piirkon Vahe Lõppeesm And Vajadus D rakendami se nakateg - ärk (2023) meal e korral setapp korral ooria eesm likas selgitus mõõtü ärk näitaja hik 2018 M N K asjakoha . aast suse aks kohta digitaalse üksu kirjaoskuse s koolitusel osalenud täiskasvanut e arv Väljundnäitaj Eesti Ametik ESF Vähemar 20 - - 20 Rake a Töötukassas oht enenud ndus se on loodud üksu karjäärinõus s taja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivs etele inimestele karjäärinõus tamise teenuse osutamiseks 2.1.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 12. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 51 282 650 362 01 282 650 362 07 282 650 362 07 282 650 362 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 50  115 104 239 872 01 192 940 211 01 48 410 821 07 192 940 211 02 7 740 135 117 88 700 339 02 34 684 392 03 8 459 317 03 39 576 334 05 55 540 603 07 70 268 664 06 35 807 164 07 35 807 164 08 49 585 828 2.1.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 2.2.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist ja riigipõhistest soovitustest40, on Eesti ESFi investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste, jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ERFi investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele (deinsitutsionaliseerimisele). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani, kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega 40 2. Parandada toostiimuleid, tohustades olemasolevaid erinevaid sotsiaalhuvitiste susteeme ning muutes huvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks. Parandada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenuseid, suurendades samal ajal perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutohusust. Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et holbustada pikaajaliste tootute ning invaliidsus- ja toovoimetushuvitist saavate isikute naasmist tooturule. Kehtestada kooskolastatud meetmed majandusarengu soodustamiseks nendes piirkondades, kus valitseb suur toopuudus. 5. Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tohusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine. 51 inimesed tulevad toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate, kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused erinevateks töö- ja tegevusvõimalusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga. Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks, eriarstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste tugevdamisse (sh alkoholi tarbimise ennetus ja ravi), tagades teenuste ja taristu investeeringute täiendavuse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. 2.2.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki) näitab, et naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsendipunktini.41 Väikelapse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3- aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides.42 Hoiukohtade probleem on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid (nt tugiisik, transport). Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele. 41 Statistikaamet, Eesti toojou-uuringu (Labour Force Survey) andmed. 42 Ainsaar, M., Soo, K. (2012). Kohalikud omavalitsused ja lastega pered 2011. Tartu Ulikool, Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut. Sotsiaalministeerium. 52 Tabel 13. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algv Alg- ja Baas Sihtvää Andme Aru D onna puhul väljundn äärt sihtvä aast rtus allikas andl kate kasutatav äitaja, us ärtuse a (2023) use goor mõõtühik mille mõõtü M N K sage ia alusel hik dus eesmärke püstitata kse Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 4 Sotsiaal Kor kes 6 m 4 ministe d kuud aren erium aast pärast enud as lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenu se saamise algust on tööturul43 2.2.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused. Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878 süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised44. Asenduskodudest astus 2011. aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29. Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel. Toimetulekuraskustega inimeste tööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma. Eestis on 15-64-aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule 43 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorust toetust saanud projektide andmed. Algtaseme maaratlemisel on arvestatud ainult neid projekte, mis sisaldasid tegevusena lapsehoiuteenust. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks-uhele vorreldav ESF 2014-2020 perioodi tegevustega (suunatud uute lapsehoiukohtade loomisele ning puudega lastele hoiu ja tugiteenuste pakkumisele), kuid on nendega koige sarnasemad. 44 Hallika, A., & Hanni, E. (2008). Vanglast vabanenute sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond. 53 sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene. Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule. Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute arv. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisiku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist). Tabel 14. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldine Algvää Alg- Baas Sihtväärt And Arua D onna puhul väljundn rtus ja aasta us (2023) meal ndlu kateg kasutat äitaja, sihtv M N K likas se ooria av mille äärt sage mõõtüh alusel use dus ik eesmärke mõõt püstitata ühik kse Osalejad45, Vähe Osaleja Ei kohaldu 29 % 2013 - - 30 Sotsi Kord kes 6 kuud m aalmi aasta pärast arene niste s hoolekand nud eriu eteenuse m saamise algust on tööturul 45 Algtaseme aluseks on voetud ESF 2007-2013 prioriteetse suuna "Pikk ja kvaliteetne tooelu" meetme "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" avatud taotlusvoorudest rahastust saanud projektide ja programmi "Toolesaamist toetavad hoolekandemeetmed" tegevuste andmed. Algtaseme aluseks voetud tegevused ja sihtruhm ei ole uks- uhele vorreldavad ESF 2014-2020 perioodi tegevustega, kuid on nendega koige sarnasemad. ESF 2014-2020 perioodi sihttaseme maaratlemisel on arvestatud meetme sisu ja sihtruhma suurust (sh sihtruhma keerukust). Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 54  Osalejate Vähe Osaleja 546 % 2013 15 Sotsi Kord suhtarv, m 47 aalmi aasta kes said arene niste s aasta nud eriu jooksul m ESFist toetatud hoolekand eteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevari ngsele institutsio naalsele teenusele suundumi st Osalejad, Vähe Osaleja Ei kohaldu 47 % 2008 75 Justii Kord kes 1 kuu m tsmin aasta pärast arene isteer s vanglast nud ium vabanenute le suunatud tugiteenuse saamist on tööturul 2.2.2.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas48. Tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), ELis 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes ELi keskmisega kõrge – tööealiste meeste 46 2016. aastaks tapsustatakse baastasemes toodud naitajaid vastavalt sihttaseme mootmiseks planeeritud metoodikale. Voetakse aluseks ressursside avanemisele jargnenud olukord. 47 Sihttaseme kujunemisel on voetud arvesse ESF teenuste potentsiaalsete saajate arv (10100 isikut) ning isikute osakaal neist, kelle toimetulek tanu ESF teenuste saamisele paranes voi kelle puhul valditi oopaevaringsele teenusele suundumist. Prognoositakse, et umbes 15% ESF teenuseid saanud isikutest (1500 isikul) voiks 2023. aastaks toimetulek paraneda. 48 Reinap,M 2010 „Olulisemate kaitumislike terviseriskide majanduslik koormus“ 55 ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (ELi keskmine 5,4% ja 1,5%)49. Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust50. Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise51. Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse ning alkoholisõltuvuse raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste kättesaadavamaks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude vähenemise.52 Tabel 15. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad I Näitaja Piirko Näitaja Üldine Algv Alg- Baas Sihtväär Andm Ar D nnaka puhul väljund äärt ja aasta tus eallik ua tegoor kasutat näitaja, us sihtv (2023) as ndl ia av mille äärt M N K use mõõtüh alusel use sag ik eesmär mõõt ed ke ühik us püstitat akse Osalejad, kelle Vähem Osaleja Ei 10 % 2016 - - Tervis Kor hulgas on arenen kohaldu 2 e d alkoholi ud 0 Areng aas liigtarvitamise u tas riskitase53 Institu vähenenud 6 ut kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust54 49 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 50 Pertel jt, 2010. Mapping the status of disease prevention and health promotion at primary health care level in Estonia. 51 Alkoholipoliitika roheline raamat 2012. 52 Rehm jt 2012, Alcohol consumption, alcohol dependence and attributable burden of disease in Europe: Potential gains from effective interventions for alcohol dependence. 53 Koikide teenust saavate isikute puhul hinnatakse alkoholi tarvitamise riskitaset AUDIT-skriiningtestiga. AUDIT skoor ≥8 naitab korgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Isikutele AUDIT skooriga ≥8 osutatakse isiku nousolekul alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenust; 6 kuud parast alkoholi tarvitamise vahendamisele suunatud teenuse osutamise algust on teenust saanud inimestel vahenenud alkoholi tarvitamise riskitaset naitav AUDIT skoor. 54 Kuna vorreldavad andmed hetkel puuduvad (sarnaseid teenuseid ei ole sihtruhmadele osutatud), siis alg- ja sihttasemed tapsustatakse hiljemalt 31.11.2016. Vaata eeltingimuste analuus rakenduskava ptk 9. 56  2.2.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös Siseministeeriumi ERFi meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse KOVide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt pakutakse omavalitsustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende võimekust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel. Sellega aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste (näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevaringse institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse. Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERFi toel). Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis. Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOVide sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt 57 pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning järelhooldust. Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada 0-3-aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule. Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele. Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele, lisaks tõhustatakse teenuse järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust, mis vähendab nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus, sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele. Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul. Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele, kus puututakse kokku alkoholi liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi tugevdamine (ERFi tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist. Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine, alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski. 2.2.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad 58 koostöömudelid ning määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks). Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande- või tervishoiuteenuste pakkumisel. Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“, „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 16. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmeall Aruan D k akategoo (2023) ikas dluse ria M N K saged us Hoolekande teenuste Teenuse ESF Vähem - - 10 Rakendus Kord saajate arv saaja arenenud 100 üksus aastas Vanglast vabanejale Teenuse ESF Vähem - - 1500 Rakendus Kord suunatud tugiteenuste saaja arenenud üksus aastas saajate arv Hooldajate arv, kes on Teenuse ESF Vähem - - 3200 Rakendus Kord saanud vähemalt ühte saaja arenenud üksus aastas puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Uute lapsehoiukohtade arv Hoiukoh ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord t arenenud üksus aastas Perepõhiste Pakkuja ESF Vähem - - 1200 Rakendus Kord asendushoolduse vormide arenenud üksus aastas pakkujate arv Alkoholi tarvitamise Teenuse ESF Vähem - - 20 Rakendus Kord vähendamisele suunatud saaja arenenud 453 üksus aastas teenuseid saanud inimeste arv 59 Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.2.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Regionaalselt kättesaadavad, kvaliteetsed ja jätkusuutlikud tervishoiuteenused Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu maakonnakeskustes paiknevate üld- ja kohalike haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide arstlikel erialadel55. Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk56 ja üha enam käiakse ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna- ja keskhaiglad koostöös pädevuskeskustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna- ja keskhaiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus. Tabel 17. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkonn Algv Baas Sihtvää Andme Aruan D akategoo äärt aasta rtus allikas dluse ria us (2023) sagedu s 55 Riigikontrolli audit haiglavorgu jatkusuutlikkusest, 2010. 56 Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeeriumi poolt labiviidav uuring. 60  Vastuvõttude arv Vastuvõtt Vähem 3296 2012 3700 Tervise Kord esmatasandi 1000 arenenud Arengu aastas tervisekeskustes 1000 elaniku Institu inimese kohta kohta ut Üld- ja kohalike % Vähem 8,3 2014 80 Sotsiaa Kord haiglate osakaal, kus arenenud lminist aastas piirkondlik eerium haigla/pädevuskeskus on omandanud osaluse/otsustusõigus e Ida-Viru keskhaigla % Vähem 45% 2017 48% Eesti Kord ambulatoorsete arenenud Haigek aastas vastuvõttude osakaal assa maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest 2.2.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest, kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed, madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused, ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida. Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades, kus on tagatud erinevate teenuste kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000 vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist. 61 Tabel 18. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algvää Baas- Sihtv Andm Aruandl D ühik akategoo rtus aasta äärtu eallik use ria s as sagedus (202 3) Iseseisvat toimetulekut - Vähem- 1,1 2013 3,6 Sotsia Kord toetavate teenuste ja arenenud almini aastas ööpäevaringsete steeri institutsionaalsete um hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes 2.2.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuunad aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel ELi toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi, operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus, voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investeeringud on tulemuslikud. Eelarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi, ämmaemanda, vaimse tervise õe, koduõe, sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil, ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka regionaalarengu 62 suundumusi. Esmatasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT-lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik) taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis-konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid meditsiinipersonali põhi- ja jätkukoolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada. Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate, kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. Elukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida- Viru Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides. Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust. Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali olemasolu. Rakendatavad meetmed on järgmised: 1. Koolitusmahtude suurendamine, arvestades migratsioonitrende. 63  2. „Tagasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse mittekuuluvaid, arste ja õdesid. 3. Lähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele. 4. Vajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele vastava süsteemi kaudu. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009- 2020 tegevustega, sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. Uuenduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF-ist alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste töövõime parendamise kaudu. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuetega inimeste kodusid nende vajadustele vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul, toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust. Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele (deinstitutsionaliseerimisele). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja –teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. Kinnitatud on hoolekande arengusuundi kajastav arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid (the Guidelines of the European Expert Group on Transfer towards community-based care) asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele liikumiseks Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas Erihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020 planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse, mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis 64 aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine), piloteeritakse suurema toetusega igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale). Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna-Vitis, Uuemõisas ja Kodijärvel. Tegevused on hästi käivitunud ja peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud Erihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondades. Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et tagada neile sobivaim teenus. Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks, vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul. Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse suuna eesmärgi 2 „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud“ raames ESF-ist toetatavate tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi, päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus. 2.2.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda 65 „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel. Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta). Kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte, mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat koostööd. Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse ümberkorraldamise vajadus. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.2.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.2.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 19. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonn Sihtväärtus Andmea Aruan D akategoo (2023) llikas dluse ria M N K saged us Pädevuskeskustena töötavate Raviüksus ERF Vähem - - 12 Rakendu Kord piirkondlike haiglate arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Kaasajastatud esmatasandi Esmatasa ERF Vähem - - 50 Rakendu Kord tervisekeskuste arv ndi arenenud süksus aastas tervisekes kus Paremate % ERF Vähem - - 100 Sotsiaal Kord tervishoiuteenustega arenenud ministee aastas hõlmatud elanikud rium Loodud kvaliteetsete Teenusek ERF Vähem - - 1700 Rakendu Kord teenuskohtade arv oht arenenud süksus aastas 66  Puuetega inimeste arv, kellele Inimene ERF Vähem - - 2000 Rakendu Kord on tagatud sobivad eluruumid arenenud süksus aastas Esmatasandi tervishoiuga Üldhaigla ERF Vähem - - 1 Rakendu Kord võrgustunud kaasajastatud arenenud süksus aastas üldhaiglate arv Pädevuskeskusega Raviüksus ERF Vähem - - 11 Rakendu Kord võrgustunud keskhaigla arenenud süksus aastas kaasajastatud raviüksuste arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. 2.2.6. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.2.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt vajab Eesti vahemikus 2011– 2019 kokku 27 400 töötavat spetsialisti ehk keskmiselt 3400 spetsialisti aastas, kelle leidmine Eesti tööturult muutub igal järgneval aastal rahvastiku vananemise, madala sündivuse ning väljarände protsesside tõttu järjest keerulisemaks. Samas on Eesti Statistikaameti andmetel töötusemäär ja pikaajaliste töötute tase välispäritolu püsielanike hulgas ligikaudu 1,5–2 korda kõrgem kui põlisrahvuse esindajate seas. Välispäritolu taustaga püsielanikest peab end ühiskonnas lõimunuks aga orienteeruvalt 32% ehk 128 960. Enamik vähelõimunutest on vene suhtluskeelega ning tööealised isikud – 69%. Uussisserändajate puhul on oluliseks teguriks edaspidisele ühiskonnas osalemisele nende esialgne sisserändejärgne kohanemine, mida takistavate teguritena on toodud info-, kontaktide-, teadmiste- ja teenuste puudumist ning ühiskonnas kohanemist soodustavate väärtushoiakute nõrkust. Vähelõimunud püsielanike suurimateks takistuseks lõimumisel ja ühiskondlikul aktiivsusel on vähene keeleoskus, lõimumist mittetoetavad väärtushoiakud ühiskonnas, vähesed sotsiaalsed kontaktid ja vähene teadlikkus eri teenustest ning nende vähene paindlikkus. Sekkumise tulemusena omandavad teenused läbinud uussisserändajad ühiskonnas toimimiseks vajalikud praktilised teadmised ja kontaktid, sh info erinevate pakutavate teenuste kohta. Vähelõimunud püsielanikud on omandanud paremad teadmised ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh keele-, kodaniku- ja kultuuripädevused ning informatsiooni, mis võimaldab senisest aktiivsemalt tööturul osaleda. Võimestatud on uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanikega kokku puutuvad organisatsioonid ning vajadusel välja arendatud uued teenused kohanemise ja lõimumise toetamiseks ning teenuste ja informatsiooni efektiivseks pakkumiseks. 67 Tabel 20. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Algv Alg- Baas Sihtväärt And Aruan D onna ja väljund äärt ja aast us (2023) meal dluse kate puhu näitaja, us sihtv a M N K likas saged goori l mille äärt us a kasu alusel use tatav eesmär mõõt mõõt ke ühik ühik püstitat akse Kohanemis- ja Vähe Progr Ei 6172 num 2013 - - 128 Seire Kord lõimumisprogr m ammi kohaldu ber 40 aastas ammi läbinute arene läbin arv, kelle Eesti nud u keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud 2.2.6.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas NEET noori oli 15-29 vanusegrupis 2012. aastal 15,3%. Noortest meestest on rohkem kui aasta töötud 42% ja naistest 25%. Töökogemus puudub 25% noortest meestest ja 42% noortest naistest. 9,9% noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks on hoolduskoormus. Madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte arv on endiselt kõrge. 2012. aastal ei jätkanud õpinguid põhihariduse või madalama haridusega noortest meestest 13,4% ja 7,5% naistest. Kogemusteta ja kvalifikatsioonita noored on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad sealt eemale jääda aastateks. 2011. aastal elas suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes57. Kuigi olukord on paranenud, avaldavad laste ja noorte arenguvõimalustele (sh tervisele) negatiivset mõju majanduslik seisund ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalse teadlikkuse, aktiivsuse ja eakaaslaste puudumine või vähesus piirkonnas ja piiratumad arenguvõimaluste valikud suurendavad tõrjutusriski, mis võib väljenduda riskikäitumises ja madalas konkurentsivõimes. Noorsootööga saab vähendada vaesuse ja teiste ebavõrdsete olude mõju ning ennetada tõrjutusriski. Vastavate riski- ja sihtrühmadeni jõudmine järjepideva noorsootöö ning varajase probleemide märkamisega mõjutab otseselt noorte hoiakuid ja käitumist, tõstab nende sotsiaalsuseid oskusi ning vähendab korrarikkumiste toimepanemise ja ohvriks sattumise tõenäosust. Sageli on tegemist mitmekülgset abi vajavate multiprobleemsete noorte ja peredega, kellega eri ametkondade kokkupuuted ja pakutavad teenused ei ole omavahel koordineeritud. Noorte 57 Statistikaamet 2013, Laste Heaolu. 68 probleemide paremaks mõistmiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on oluline ametkondade koostöö ja ühine andme- ja teabevahetus. Sekkumiste tulemusena omandavad noored mitteformaalse õppe ja teavitustegevuste kaudu tööle sisenemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Suureneb tõrjutusriskis noorte sotsiaalne kaasatus ning NEET noored asuvad uuesti õppima või jõuavad tööturule. Tabel 21. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näita Üldine Alg Alg- Baasa Sihtväärtu And Aru D onna ja väljund vää ja asta s (2023) meal andl kateg puhu näitaja, rtu sihtv likas use ooria l mille s äärt sage kasu alusel use dus tatav eesmär mõõt M N K mõõt ke ühik ühik püstitat akse Osakaal Vähe Osale Ei 86 % 2013 - - 89 Seire Kord noortemeetmest m ja kohaldu aast kasusaajatest, kes arene as on sihtgrupile nud suunatud tegevused läbinud Tugimeetmetes Vähe Osale Ei 36 % 2013 - - 50 Seire Kord osalenud NEET m ja kohaldu aast noorte (vanuses arene as 15-26) osakaal, nud kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest 2.2.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.2.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Uussisserändajate kohanemist toetava süsteemi loomiseks ning nende rahulolu tõstmiseks kohanemist soodustavate tugiteenustega, tehakse uussisserändajatele kättesaadavaks kohanemist soodustav inforessurss, pakutakse kohanemiskoolitusi ja keeleõpet ning võimestatakse sihtrühmaga seotud sidusgruppe (-võrgustikke) ja toetatakse erinevate koostööplatvormide teket. Info pakkumine aitab uussisserändajaid ning vähelõimunud püsielanikke (sihtgrupp) võimestada ühiskonnaelus toimimisel, tagades eluoluga seotud praktilise info kättesaadavuse (sh uussisserändajatele enne riiki saabumist, võimaldades nii kiire sisseelamise igapäevaellu). Samuti aitab tööturuga seotud informatsiooni vahendamine sihtgrupil vajaduse korral paremini endale sobiv töökoht leida ning tööturul toimuvaga paremini kursis olla, mis suurendab ka tööturule sisenemise võimalust. 69 Oluliseks takistuseks sihtrühma kohanemisel ja lõimumisel on keeleoskuse puudumine. Uussisserändajate kohanemisprogrammis ja lõimumisprogrammis pakutakse keeleõpet. Keeleoskust suurendatakse ka mitteformaalse keele praktiseerimisele suunatud tegevustega. Keeleõppe võimaluste pakkumine aitab nii uussisserändajatel kui ka vähelõimunud püsielanikel igapäevases elus paremini hakkama saada ning tagab neile paremad eeldused tööturul osalemisel või sellele sisenemiseks. Eristatakse nii tasemeõpet kui ka kümblustüüpi tegevusi. Uussisserändajatele pakutakse kohanemiskoolitusi. Praktilisele ühiskonnas hakkamasaamisele suunatud koolitus võimaldab uussisserändajatel omandada esmased teadmised riigist ja pädevused igapäevaseks toimimiseks Eestis. Kohanemisprogrammi elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja programmi kuuluvad kohanemiskoolitused, sh esmane keelekoolitus ning vastavad juhend- ja infomaterjalid, teadmiste testid jne. Kohanemiskoolitustega antakse eelkõige kohanemist toetavat infot Eestisse esimest korda saabunud või rännet alustavatele uussisserändajatele. Vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamiseks pakutakse lõimumiskoolitusi. Lõimumiskoolituse elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja koolitused, nende juhendmaterjalid ning kujundatakse koolitused vastavalt sihtrühma vajadustele paindlikumaks. Lõimumisprogrammi käigus tõstetakse Eestis elavate uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanike keelelisi pädevusi, sotsiaalseid oskuseid ja praktilisi kontakte, kujundatakse kodanikustaatuse omandamiseks vajalikud pädevused ning kultuurilised ja sotsiaalsed pädevused ühiskonnas aktiivselt toimimiseks. Lõimumisprogramm panustab kaudselt meetme eesmärkide saavutamisse ka ühise kommunikatsioonivälja tugevdamise kaudu, mis sisaldab kõikidele ühiskonnarühmadele ühiseid ning vastastikkusele positiivsele dialoogile suunatud väärtusi, kasvatades seeläbi ühiskonna avatust, tagades võimalused tööturule pääsemiseks ja seal edasijõudmisel. Lõimumise ja kohanemise tugisüsteemi käivitamiseks ja tugivõrgustike tekke soodustamiseks tellitakse alusuuringud, kaardistatakse arendusvajadusega teenused, sidusgrupid ja olemasolevate teenusepakkujate võimekus ning toetatakse konkreetsete teenuste arendamist uussisserändajate vajadustest lähtuvalt. Lõimumis- ja kohanemisprogrammi tugistruktuuride ja - teenuste väljaarendamise ning loomisega kasvatatakse riigi, kohaliku omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide võimekust pakkuda või vahendada meetme sihtgruppidele neile vajalikke teenuseid ja informatsiooni, samuti tugevdades koostööd avaliku, kolmanda ja erasektori, kõrgharidust pakkuvate ja teadusasutuste vahel, kes uussisserändajatega kokku puutuvad. Teenusepakkujate võimekuse suurendamine tagab pakutavate (tugi-) teenuste olemasolu ja kvaliteedi. Tagamaks eri kultuuridest inimestele võrdsemaid võimalusi tööturumobiilsuseks, tegeletakse ka hoiakute kujundamisega. Ühiskonnas laiema sidususe ja tolerantsi suurenemiseks toetatakse meedia- ja teavitustegevuste läbiviimist nii uussisserändajate, vähelõimunute kui põhielanikkonna seas ning eri isikute ja eri organisatsioonide, sh avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide omavahelise koostöötegevuse suurendamisele suunatud tegevusi. Meedia- ja koostöötegevused toetavad formaalharidussüsteemis läbiviidavat väärtuskasvatust võrdse kohtlemise, euroopalike demokraatlike väärtuste ja ühise riigiidentiteedi kinnistamise kaudu. Vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevused aitavad neil aktiviseeruda ning jõuda aktiivsete tööturumeetmeteni, elukestvasse õppesse või muude toetavate teenuste juurde. Seetõttu on tegevused oluliseks eelduseks, et sihtgrupp jõuaks 8 temaatilise eesmärgi raames ning siseriiklikult töötukassa vahenditest pakutavate tööturuteenusteni ning 10 temaatilise eesmärgi raames pakutava täiendõppeni. Uussisserändajate kohanemine ühiskonnas on üks eeldusi kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks, toetades seeläbi ka temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 ELi vahendite kasutamise eesmärke. 70 Tegevusi töötatakse välja ja rakendatakse koostöös Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi tegevustega, vältimaks kattuvusi plaanitavates tegevustes ning saavutamaks parem kooskõla tegevuste rakendamisel. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse parendamiseks rakendatakse nii tõrjutust ennetavaid tegevusi 7-26aastastele noortele kui ka reageerivaid tegevusi juba raskustesse sattunud noortele. Ennetavate tegevustena suurendatakse õppivate noorte kokkupuudet tööeluga noorsootöö ja muude võrgustikutöö teenuste kaudu. Noortele luuakse võimalused omandada töötamiseks vajalikke oskuseid mitteformaalses keskkonnas, saada töökogemus ja rohkem teadmisi sujuvamaks liikumiseks tööturule. Käivitatakse sihtgrupipõhised tööelu tutvustamisprojektid, sh toetatakse tööelu tutvustavaid koolitusi, tööks vajalike sotsiaalsete pädevuste omandamist mitteformaalse õppe kaudu, tööringide loomist jms. Tööharjutuseks luuakse juhendatud vabatahtliku töö tegemise võimalusi noorsootöö asutustes ja ühingutes. Samuti toetatakse koostööd tööandjatega noorte oskuste ja kogemuste paremaks arvestamiseks. Lisaks pakutakse mobiilset nõustamist. Panustatakse ka noorte ettevõtlikkuse kasvu, toetades noorte (eelkõige vähemaktiivsete) omaalgatuse võimet erinevate uuenduslike lahenduste kaudu. Ebavõrdsete olude mõju vähendamiseks noorte arenguvõimalustele ja noorte tõrjutuse ennetamiseks tehakse vaesuse ja tõrjutuse riskis olevatele noortele kättesaavaks noorsootöö teenused ja toetatakse nende osalust tõenduspõhistes programmides, mis aitavad neil omandada ka eluks ja isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Käivitatakse tugimeetmed NEET noorte tagasitoomiseks haridusse ja/või edukaks jõudmiseks tööturule. Keskendutakse NEET ja tõrjutusriskis noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumiste kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Toetatavate tegevuste kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest ning tööle või haridusse suundumise takistuste kaardistamine, tugi nende takistuste eemaldamisel, sh vajalike teenusteni suunamine. Kõige raskemates oludes noortele pakutakse individuaalseid programme. NEET noorte vajadustest lähtuvate teenuste kavandamiseks toetatakse järjepidevat metoodika hindamist ja noorte olukorra seiret. Noorte riskikäitumise ennetamiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on kavas ennetusprogrammide katsetamine ja kohandamine, võrgustikutöö meetodil riskirühma isikute, sh alaealiste, ja perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning kohalikul tasandil tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna edendamine võrgustikutöö põhimõtete juurutamise abil. Eelnevate tegevuste toetamiseks tõstetakse noorsootöötajate, noortejuhtide ja huvikoolide spetsialistide pädevust tööks noortega (metoodika-põhised koolitused). Sekkumised on kavandatud, arvestades haridus-, noorte- ja töövaldkonna tegevuste saavutatavat koosmõju. Noorte kaasamiseks ja tööhõivevalmiduse tõstmiseks rakendatakse antud suunas kahte kolmest Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks. Kolmandat noortegarantii meedet „Minu esimene töökoht“ pakutakse koos teiste riskirühmadele suunatud uute tööturumeetmetega kolmandas prioriteetses suunas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad noorsootöö teenused ja tööturuteenused noortele. Samuti on oluline sekkumiste koosmõju karjääriteenuste pakkumisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega, mida rakendatakse esimeses prioriteetses suunas. 71  2.2.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd teenuste pakkumisel. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. määratletakse toetatavate noorsootöö teenuste väljaarendamiseks esmalt teenuse miinimumnõudeid, teenusega kaetav piirkond või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.2.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.2.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 22. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtus Andmealli Aruandl tegooria (2023) kas use M N K sagedus Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem - - 18 343 Rakendusü Kord kohanemiskool arenenud ksus aastas itustel osalejate arv 72  Uussisserändaj Teenus ESF Vähem 2558 Rakendusü Kord ate arenenud ksus aastas kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv Tugisüsteemi Inimene ESF Vähem - - 10 500 Rakendusü Kord kasutajate arv arenenud ksus aastas Koostöö- ja Inimene ESF Vähem - - 155 000 Rakendusü Kord kommunikatsi arenenud ksus aastas ooni tegevustes osalevate isikute arv Noorsootöö Inimene ESF Vähem - - 199 000 Rakendusü Kord teenustes arenenud ksus aastas osalejate koguarv Teenust Inimene ESF Vähem - - 15 000 Rakendusü Kord saanud NEET arenenud ksus aastas noorte arv (vanuses 15-26 a) Teenust Inimene ESF Vähem - - 360 Rakendusü Kord saanud arenenud ksus aastas riskinoorte arv (vanuses 15-26 a) Ennetusteenus Inimene ESF Vähem - - 4 300 Rakendusü Kord test arenenud ksus aastas kasusaajate arv 2.2.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi panustatakse ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärkidesse. Suuna tegevused omavad tugevamat seost ELi temaatiliste eesmärkidega 1-3. Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad, alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi 58 Rakenduskava kinnitamisel algselt seatud sihttase „100“ asendatakse sihttasemega „25“, et peegeldada metoodika muudatust, mille kohaselt algselt teenustena kasitletud teenuste tegevused kujundatakse umber strateegilise planeerimise pohimotteid jargivalt terviklikeks teenusteks. 73 inimeste tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)59. Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&A&I erasektori investeeringute suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3 kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamisega, rakendades uussisserännanutele ning nende perekonnaliikmetele kohanemisprogramme ning toetades seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sellega aidatakse kaasa temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel Eestis. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega arvestatakse teenuste arendamise käigus. Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna tegevusi nendega seostada ei saa. 2.2.9. Tulemusraamistik Tabel 23. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkon Vahe- Lõppeesmär Andm Vajaduse liik D rakendamiseta korral d nakateg eesm k (2023) eallika korral pp mõõtühik ooria ärk s selgitus 2018. näitaja aasta M N K asjakohas ks use kohta Finants- Euro ERF Vähem 71 24 - - 296 Sertifit Lõpp- näitaja arenenu 2 592 540 seerim eesmärk d 863 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee 59 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 74  rimata kulusid Finants- Euro ESF Vähem - - 168 Sertifit Lõppeesm näitaja arenenu 54 83 814 seerim ärk d 0 752 271 isasutu kajastab s toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund- Hoolekande Teenusesa ESF Vähem 4620 - - 10 Raken näitaja teenuste saajate aja arenenu 100 dusüks arv d us Väljund- Hooldajate arv, Teenusesa ESF Vähem 2 400 - - 3 Raken näitaja kes on saanud aja arenenu 200 dusüks vähemalt ühte d us puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Väljund- Kaasajastatud Esmatasan ERF Vähem 11 - - 50 Raken näitaja esmatasandi di arenenu dusüks tervisekeskuste tervisekes d us arv kus Väljund- Loodud Teenuseko ERF Vähem 640 - - 1 Raken näitaja kvaliteetsete ht arenenu 700 dusüks teenuskohtade d us arv Väljund- Puuetega Inimene ERF Vähem 45 - - 2 Raken näitaja inimeste arv, arenenu 000 dusüks kellele on d us tagatud sobivad eluruumid Väljund- Lõimumis- ja Inimene ESF Vähem 5 853 - - 183 Raken näitaja kohanemiskoolit arenenu 43 dusüks ustel osalejate d us arv Väljund- Noorsootöö Inimene ESF Vähem 130 - - 199 Raken näitaja teenustes arenenu 600 000 dusüks osalejate d us koguarv 2.2.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 24. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 75  053 147 573 01 204 654 01 95 878 159 07 204 654 197 743 743 055 57 081 546 02 49 313 991 03 49 313 991 07 10 148 602 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 109 105 769 01 07 07 06 127 572 209 141 465 141 465 141 465 733 112 35 696 642 851 851 851 08 13 893 118 2.2.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 2.3.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu. 2.3.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.3.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv kahekordistunud, tõustes 2013. a alguseks üle 98 000 inimese (üle 11% tööealisest elanikkonnast), kellest mehi oli 49,7% 76 ja naisi 50,3%. Töövõimetutest naistest ja meestest töötab vastavalt 47,3% ja 34,7%. Haridustasemelt on nende hulgas põhiharidusega mehi 14,1%, naisi 8,5%, keskharidusega mehi 58,3%, naisi 70,4%, kutseharidusega mehi 18,9% ja naisi 7,3% ning kõrgharidusega mehi 6,4% ja naisi 13,4%. Sotsiaalministeeriumi hinnangul oleks praeguse skeemi jätkudes 2020. a töövõimetuspensionäride arv ca 116 000 ja kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid 2020. aastaks ca 1,65 korda. Töövõimetuspensioni saajate suur osakaal on seotud püsiva töövõimetuse hindamise alustega, mis on meditsiinilise seisundi kesksed ega arvesta inimese tegelikku võimet tööd teha. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja luua uus ja terviklik töövõime hindamise ning toetamise süsteem ja pakkuda toetavaid teenuseid. Reformiga hakatakse töövõimetuse asemel hindama inimeste töövõimet ning tervisekahjustusega inimestele pakutakse hõives püsimist või töö leidmist toetatavaid teenuseid, misläbi tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest on seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Tööga seotud õnnetuste arv näitab tõusutrendi - 2013. aastal oli tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 673 (2009. a 495). Tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste registreeritud näitaja on viimastel aastatel suuremate muutusteta, samas jäävad mitmed tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigused registreerimata. Tööealise elanikkonna teadlikkus töötingimustest on madal. Sekkumistega panustatakse töötingimuste parandamisse ja tervislikus töökeskkonnas töötamisse ning teadliku käitumise kujundamisse, et ennetada töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tabel 25. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se Töötavad Vähe Osaleja Ei 90 % 2015 90 Sotsia Kord vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel 77  I Näitaja Piirk Näitaja Üldin Alg Alg- ja Baas Sihtväärtu Andm Aruan D onna puhul e vää sihtvä aast s (2023) eallik dluse kateg kasutat välju rtu ärtus a M N K as saged ooria av ndnä s e us mõõtü itaja, mõõt hik mille ühik aluse l eesm ärke püsti tatak se teenuste saamist Mittetöötava Vähe Osaleja Ei 8 % 2015 26 Sotsia Kord d vähenenud m kohal almini aastas töövõimega arene du steeriu inimesed, kes nud m on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist 2.3.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Majanduskriis mõjutas enim väiksema konkurentsivõimega tööturu sihtrühmi. Kriisieelse tasemega võrreldes on endiselt kõrge noorte (15-24 a) töötuse määr (20,9%)60. 2012 oli noortest töötuid 8900 meest ja 5700 naist, kellest 49% (4400 meest, 3200 naist) olid töötud olnud kauem kui kuus kuud. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2012. aastal puudus 61% noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 51%- l töötutel 15-24-aastastastel meestel ja 46%-l naistel puudus varasem töökogemus. Kõrge on ka pikaajaliste töötute osakaal töötute seas (55% töötutest meestest ja 53% töötutest naistest on pikaajalised töötud). Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat oskuste taset. 2012. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 41%-l naistes ja 54%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Lisaks võib nende töölesaamist raskendada ebapiisav riigikeele oskus. 2012. aastal väitis 40% pikaajalistest töötutest, et nad ei oska eesti keelt.61 Nii hõive kui ka töötuse näitajad erinevad piirkonniti. Hõivemäär 20-64-aastaste seas on suurim Tallinnas 78% (73% naistel ja 81% meestel) ning madalaim Valgamaal 55% (naistel 57%, meestel 53%), Ida-Virumaal 62% (naistel 57%, meestel 53%), Põlvamaal 64% (naistel 61%, meestel 67%) ja Võrumaal 65% 60 Markus: koik tootuse maara naitajad on 2012. aasta keskmised. 61 Statistikaamet, Eesti toojou-uuring. 78 (naistel 67%, meestel 62%). Lähiaastatel kujuneb probleemiks tööjõu vähene kättesaadavus, kuna inimesed väljuvad vanuse tõttu hõivest. Vanemaealiste (50-aastaste ja vanemate) osakaal rahvastikust on 36% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu tõus jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste, tööturu potentsiaal. Sekkumised toetavad väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele. Sekkumiste tulemusena suureneb noorte, vanemaealiste ning pikaajaliste töötute hõive ning pidurdub hõivatuse ja töötuse piirkondlikke erinevuste suurenemine. Tabel 26. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirk Näitaj Üldine Algv Alg- Baasa Sihtväärtus An Aru D onna a väljundn äärt ja asta (2023) dm and kateg puhul äitaja, us sihtv M N K eal luse ooria kasut mille äärt lik sag atav alusel use as edu mõõt eesmärke mõõt s ühik püstitata ühik kse Osalejad, kes Vähe Osalej Ei kohaldu 36 % 2014 - - 40 Sei Kor on asunud m a re- d kuue kuu arene an aast jooksul nud, dm as pärast ed programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana. 2.3.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.3.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Inimeste tervisekahjustuste vähendamiseks ning osalise tervisekaoga inimeste suuremaks osalemiseks tööhõives viiakse läbi töövõime toetamise süsteemi reform. Reformi käigus luuakse terviklik süsteem, kus võimalikult varakult pakutakse inimestele abi ja tuge hõives püsimiseks või sinna naasmiseks. Reformiga soovitakse liikuda töövõime kaotuse hindamiselt inimese säilinud töövõime hindamisele. Hindamise käigus tuvastatakse, milline võiks olla isiku töövõime, kui ta saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid. Töövõime hindamine hakkab sisaldama soovitusi, milliseid tööga seotud funktsioone ja millises ulatuses saab inimene täita; millised on sobivad töötingimused ning soovitusi abivahendite, rehabilitatsiooni või tööruumide ja - vahendite kohandamise vajaduse kohta. Selleks arendatakse ESFi abiga töövõime hindamise metoodikat, viiakse vajadusel läbi pilootprojekte väiksematele sihtrühmadele ning tellitakse mõjuanalüüse. Samuti koolitatakse hindamismetoodika kasutajaid. Töövõime hindamist rahastatakse Eesti Töötukassa tegevuskuludest. Vastavalt töövõime hindamise tulemustele, 79 tuvastatud puude raskusastmele või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu, arendatakse ja pakutakse ESF toel teenuseid (nt aktiivsed tööturumeetmed (sh tööandjatele pakutavaid meetmed), töölesaamist ja töötamist toetavad rehabilitatsiooniteenused, isiklikud abivahendid, sotsiaalteenused ja individuaalsed lahendused) vähenenud töövõimega isikute töölerakendamiseks ja töötamise toetamiseks. Samuti koolitatakse ja nõustatakse spetsialiste tööks töövõimekaoga inimestega ning suunatakse tegevusi (nt nõustamine) tööandjatele, kes vajavad tuge töövõimekaoga inimese tööl hoidmiseks või tööle võtmiseks. Töövõime hindamine, sobiva töö leidmine ning toetuse maksmine hakkavad kõik toimuma samas asutuses (Eesti Töötukassas), teenuseid korraldavad ja osutavad erinevad institutsioonid – töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused – vastavalt oma rollile ning pädevus-ja vastutusvaldkonnale. Reformi sujuvaks rakendumiseks ning andmevahetuse tagamiseks teostatakse töövõime toetamise süsteemi andmevahetuse vajaduse analüüs, töötatakse välja vajalik andmevahetussüsteem ning arendatakse ja testitakse asutustevahelist koostööd. Samuti teavitatakse seotud osapooli ja avalikkust reformiga seonduvatest muudatustest. Lisaks töövõime reformi elluviimisele sekkutakse ka ennetavalt. Toetatakse tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes. Toetatava tegevuse eesmärgiks on parandada töötingimusi ja edendada tervislikus töökeskkonnas töötamist, ennetamaks töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tegevus võtab sealjuures arvesse erinevate tegevusalade töötingimustest tulenevaid riske töötaja tervisele. Tegevus parandab ohutuskultuuri töökohal; aitab ettevõtetel hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski; aitab kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist töösuhetes, sh paindlike töövormide kasutamisvõimalustest ja töökeskkonna tegevuspraktika rakendamisest ettevõttes; toetab tööturul osalejate kaasamist edendamaks töökeskkonda ja töösuhteid. Tegevuste põhjendatud, tulemusliku ning sihistatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse ka teadmistepõhist poliitika kujundamist ja rakendamist. Töötukassa62 osutas 2013. aastal tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele 20 erinevat tööturuteenust. Selleks, et töötukassa poolt osutatud abi toetaks tööd otsivate inimeste töölesaamise takistuste kõrvaldamist, on tööturuteenuste pakkumisel ja arendamisel arvestatud tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste individuaalset olukorda. Välja on töötatud mitmeid tööturul toimunud muutusi arvestavaid uusi ja täiendatud tööturuteenuseid, laiendatud on teenuste saajate ringi ning suurendatud teenuste mahtusid. Olemasolevasse teenustepaketti tuleb lisada täiendavaid teenuseid vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade hõivesse aitamiseks ning pakkuda teenuseid seni katmata sihtrühmadele (nt pensioniealised), et ennetada töötuks jäämist ning toetada hõives püsimist. Pikaajalised ja madala kvalifikatsiooniga töötud ning teised tööturu riskirühmad vajavad oma tööhõivevõime tõstmiseks ja tööturule sisenemiseks sageli pikemaajalist ettevalmistust, suuremat tuge ja individuaalsemat lähenemist. Eespool mainitud sihtrühmade puhul on olulised kogukonna tasandi tegevused, mis pakuvad konkreetselt kohalikest võimalustest ja oludest lähtuvaid lahendusi. Seetõttu on riikliku tööturusüsteemi teenuse pakkujate kõrval vajalik kaasata ka teisi osapooli ning soodustada nende koostööd kohalikul tasandil. Vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade tööturule toomise toetamiseks soodustatakse kohaliku tasandi koostööd, mis aitaks kaasa madala kvalifikatsiooniga ja/või multiprobleemsetele inimeste ning pikaajalistele töötute tööturule liikumisele. Toetatakse tegevusi, mis aitavad sihtrühma ette valmistada oma oskuste täiendamiseks ja/või pakuvad tuge oskuste omandamise perioodil. 62 Tooturuteenuste ja -toetuste seaduse ja Vabariigi Valitsuse maarusega kinnitatud toohoiveprogrammi 2012-2013 alusel. 80 Töötuse vähendamiseks piirkondades, kus töökohti napib, tuleb soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Hetkel töötab elukohast erinevas maakonnas ligikaudu 20% hõivatutest. Soodustamaks suuremat liikuvust pakutakse toetusskeemi neile töötutele, kes on nõus vastu võtma kodust kaugemal asuva töökoha63. Madala kvalifikatsiooniga töötute ja tööturu riskirühmade tööleaitamisele aitavad kaasa ka 10 temaatilise eesmärgi all rakendatavad tegevused kutse ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ning nende võtmepädevuste suurendamiseks. Kohalikke tööturu algatusi toetavad ka 5. prioriteetse suuna raames koostatavad ja rakendatavad kohalikud tööturukavad ning töökohtade loomise soodustamine, mistõttu on vajalik koordinatsioon tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel. Noorte nõrgem positsioon tööturul ja püsivalt kõrge töötuse määr viitavad, et neile on vaja pakkuda täiendavaid tööturuteenuseid ja suurendada sihtrühmale pakutavate meetmete omavahelist seost. Noorte hõives osalemise suurendamiseks luuakse töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele uus tööturuteenus „Minu esimene töökoht“. Teenuse eesmärk on motiveerida tööandjat palgatoetuse kaudu võtma tööle noori naisi ja mehi, andmaks neile tööks vajalikud oskused ning töökogemuse. „Minu esimene töökoht“ on üks kolmest kavandatavast Eesti meetmest ELi noortegarantii elluviimiseks, mille tulemusena väheneb noorte töötus. Noortele suunatud töötust ennetavaid sekkumisi ning NEET noorte aktiviseerimisele suunatud sekkumisi rakendatakse sotsiaalse sidususe prioriteetses suunas eesmärgiga parendada noorte tööhõivelisust, eriti just tõrjutusriskis noorte seas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad tööturuteenused ka noortele. 2013. aastal olid noorte poolt enamkasutatud teenused töötukassas karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööpraktika. Pensioniealiste töötajate arv on aastatega suurenenud. Aastal 2012 oli töötavate vanaduspensionäride arv üle 41 000 inimese, kelle hulgas oli 64% naisi. Pensioniealiste töötajate arv näitab tööjõu valmisolekut töötada ka pärast vanaduspensioniiga. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste tööturu potentsiaal. Samas pole kõik vanemaealised võimelised tööturul püsima ilma toetavate teenusteta, mistõttu on vajalik pakkuda pensioniealistele naistele ja meestele tööturuteenuseid, mis toetaksid nende tööle asumist ning töökohtade säilitamist. Seetõttu laiendatakse töötukassa poolt pakutavate tööturuteenuste kättesaadavust pensioniealistele inimestele. 2.3.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini ELi siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. 63 Toojou siseriikliku mobiilsuse uuringust (2011) selgus, et tookoha kaugus selle valikul on Eesti inimeste jaoks oluline argument (46% peab seda vaga oluliseks ja 36% pigem oluliseks) ning peamiseks probleemiks inimestele on kaugema tookoha vastu votmisega seotud suured kulutused. 81 Tegevuste rakendamisel arvestatakse, et need panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse sotsiaalset innovatsiooni ja erinevate osapoolte ja sektorite koostööd soodustavaid projekte. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine pärast ELi vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel ELi rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult ) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. 2.3.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.3.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 27. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aruandluse D ühik kategooria (2023) allikas sagedus M N K Töövõime Jah/ Ei ESF Vähem - - Jah Rakendus Kord aastas toetamise reform arenenud -üksus on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik reformiga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Vähenenud Inimene ESF Vähem - - 57 Rakendus Kord aastas töövõimega arenenud 300 -üksus inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Aktiivseid Inimene ESF Vähem - - 17 Rakendus Kord aastas tööturuteenuseid arenenud 640 -üksus saanud osalejate arv Tööandjaid ja tegevus ESF Vähem - - 1 Rakendus Kord aastas töötajaid toetavate arenenud 200 -üksus tegevuste arv 82  2.3.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Prioriteetses suunas elluviidavad meetmete eesmärgiks on arendada ja pakkuda teenuseid, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemal olnud sihtrühmade hõivatust ning aitavad seeläbi saavutada ELi tööhõive ja majanduskasvu eesmärke. Pikaajalise ja suuremahulise töövõime toetamise süsteemi reformi ning tööturuteenuste pakkumise mitmekesistamise kaudu on tööturule oluliselt paremini kaasatud osalise töövõimega ning tööturul kehvemas positsioonis olevad inimesed. Tööturule kaasatuse suurendamise kaudu vähendatakse riske, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3, tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99,7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest)64. Seosed temaatiliste eesmärkidega 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 on kaudsemad. Sotsiaalsesse innovatsiooni panustatakse muuhulgas töövõime toetamise reformi kaudu. Reformi eesmärgiks on suurendada tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, pakkudes selleks tööturumeetmeid, toetavaid teenuseid ja abivahendeid. Sotsiaalset innovatsiooni toetavad ka suuna raames planeeritavad avatud taotlusvoorud, mille eesmärgiks on võimaldada erinevatel organisatsioonidel – KOV-idel, vabasektoril, sotsiaalsetel ettevõtetel jne - viia ellu projekte, mis aitaksid hõivesse spetsiifilisemate vajadustega sihtrühmi. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse koostööd hõlmavaid projekte. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei kavandata, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi. Samuti eelistatakse avatud taotlusvoorudes sotsiaalsesse innovatsiooni ja koostöösse panustavaid projekte. 2.3.5. Tulemusraamistik Tabel 28. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajaduse Fon Piirkonna Vahe- Lõppeesmär An Vajadu liik D rakendamiseta korral d kategoori eesmä k (2023) dm se pp mõõtühik a rk eall korral 2018. ika selgitu aastak M N K s s s näitaja asjako hasuse kohta Finants Euro ESF Vähem 73 148 - - 241 Sert Lõppee näitaja arenenud 145 052 ifits smärk 481 eeri kajasta mis b asu toetust tus kokku ja sisalda b sertifit seerim 64 Enterprise and Industry SBA Fact Sheet 2012 Estonia. 83  ata kulusid Väljund Vähenenud Inimene ESF Vähem 31 420 - - 57 Rak näitaja töövõimega arenenud 300 end inimesed, kes on usü saanud töövõime ksu reformi s vahendusel teenuseid Väljund Aktiivseid Inimene ESF Vähem 5 380 - - 17 Rak näitaja tööturuteenusei arenenud 640 end d saanud usü osalejate arv ksu s 2.3.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 29. Sekkumiskategooriad. Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde 6 – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult ESF) anismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 102 203 605 301 01 203 605 301 07 203 605 301 07 203 605 301 02 203 605 301 2.3.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus 2.4.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 1 „teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine“ kahe ERF investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Lisaks prioriteetses suunas ERFist rahastatavatele tegevustele, mis tagavad selle, et teadus- ja arendustegevus (T&A) on kõrgetasemeline ja Eesti on 84 rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) alases koostöös aktiivne ja nähtav ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist, on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning teadmistepõhist majandust toetava TA tagamiseks vajalik ESFist temaatilise eesmärgi nr 10 „investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse“raames investeerida ka ülikoolide ja ettevõtete teadusvõimekuse kasvu ning kõrghariduse kvaliteeti ja efektiivsusesse. Seega panustatakse ESF investeeringutega teadusuuringutesse, tehnoloogia arengusse ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega. Seetõttu on otstarbekas teha prioriteetses suunas ERF ja ESF tüüpi tegevusi integreeritult ja täita ERF investeeringutega rajatud taristuobjektid nutika sisu ja piisava inimressursiga. ESF ja ERF tüüpi tegevuste kombineerimine tagab valdkonna tervikliku arendamise, mis omakorda tähendab suurimat võimalikku arenguhüpet. Lisaks taristu soetamisele tagatakse valdkonna arengu jätkusuutlikkus kõrgel tasemel ekspertide ja teadlaste järelkasvu tagamise, teenuste arendamise ning koostöösidemete tugevdamisega ettevõtete ja TA asutuste vahel. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd. 2.4.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Kuigi Eesti on taasiseseisvumise järel olnud teadustegevuse TA kvaliteedi parandamisel ja mahu kasvatamisel suhteliselt edukas, on mitmetes näitajates endiselt mahajäämus ELi keskmisest - näiteks ELi teaduse tipptaseme koondindikaator65 (EE 54% ELi keskmisest, 2010); Eesti edukus ELi 7. raamprogrammis (võidetud lepingute maht elaniku kohta, EE 87% ELi keskmisest, 2012); maailmas 10% enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal (EE 7,5%; EL 10,9%, 2008); patentide arv, välisdoktorantide osakaal jm (vt Innovation Union Scoreboard). Senised investeeringud on aidanud luua nüüdisaegsemad tingimused ja atraktiivsema keskkonna teadustööks, kasvatanud teadlaskonda ja selle järelkasvu ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi. Edasisteks väljakutseks on parandada nii riigi, TA asutuste kui ka ettevõtete koostööd (sh rahvusvahelist teaduskoostööd), et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et oleks paremad väljavaated rakendada neid majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Oodatavate tulemustena tegutseb teadusasutuste ja kõrgkoolide võrk tõhusalt ning nende vastutusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise kasvualad on tagatud kaasaegse ja innovaatilise taristuga. Teadlaskarjäär on populaarne, paranenud on doktoriõppe efektiivsus ning doktorikraadiga spetsialistide arv on tõusnud (eelkõige ettevõtluses, et suurendada ettevõtlussektori teadustegevuse taset). Eesti on atraktiivne koht TA tööks ning õppeks, teadlas- ja õpiränne on kasvanud ja on tasakaalustatud. „Teadmiste kolmnurga“66 tugevdamise kaudu on kasvanud ettevõtluse, TA asutuste ning kõrgkoolide koostöö maht. Kasvanud on avaliku sektori TA asutuste motivatsioon tegeleda 65 Compound Indicator of Research Excellence 2010. European Commission, JRC. 66 Teadmiste kolmnurk holmab kolme kulge - korgharidust, teadust ja innovatsiooni ning nende omavahelisi seoseid. 85 rakendusuuringutega ettevõtete huvides. Ettevõtjatele ja TA asutustele on kättesaadavad maailma uusimad teadustulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Eesti ettevõtted, TA asutused ja kõrgkoolid on lõimunud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (Horisont2020 ning piirkonna algatused). Eesmärgid toetavad Eesti 2020 ja Euroopa 2020 tootlikkuse tõstmise ning TA investeeringute suurendamise eesmärke. Tabel 30. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirko Algv Baas Sihtväär Andme- Aruandlu D nnaka äärt - tus allikas sesagedu tegoor us aast 2023 s ia a Erasektori rahastatud % Vähem 3,1 2012 7 Eurostat Kord avaliku sektori arenen aastas teadus- ja ud arendustegevuse kulutuste osakaal Eesti edukus ELi % ELi Vähem 8767 2012 100 Eurostat, Kord teadus- ja arenen Horisont aastas keskmises arendustegevuse ud 2020 raamprogrammis t, andmeb Horisont 2020: aas kusjuures võidetud lepingute maht elaniku kohta EL = 100 2.4.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga, mis koosneb teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonistrateegiast ja ettevõtluse kasvustrateegiast68. Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, toetatakse ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, (et suurendada nende vastavust majanduse ja ühiskonna vajadustele), tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui riikliku tähtsusega objektidele) ning üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus ja järelkasv, jätkatakse teaduse populariseerimist. Täpsemalt kavandatakse investeerimisprioriteedi alla allpool toodud sekkumisi. 1. Institutsionaalne pakettmeede TA asutustele ja kõrgkoolidele. Selle raames toetatakse asutuste esitatud terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste, ühinemiste korraldamiseks kõrgkoolides ning TA asutustes, vastutusvaldkondade ja TA asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadustegevuse kvaliteedi arendamiseks (stairway to excellence), rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, teadmus- ja tehnoloogiasiirdeks, õppe ja teaduse aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktorikoolide tegevuse toetamiseks (tingimusega tagada asutustevaheline koostöö), rahvusvaheliste ja ühisõppekavade 67 Pohineb ELi 7.raamprogrammi andmetel (seisuga 26.02.2013) ning rahvaarvu andmed seisuga 2012. 68 Tapsem nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku kirjeldus on toodud alaeesmargi 2 kirjelduses. 86 arendamiseks, ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks. Hoonete ehitamist toetatakse väga üksikutel ja põhjendatud juhtudel (arvestades nutika spetsialiseerumise kasvualade ning kõrghariduse vastutusvaldkondade arenguvajadusi). Kõiki infrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Doktoriõpet toetavates tegevustes arvestatakse Euroopa innovaatilise doktoriõppe printsiipe. Pakettmeede toetab kõrgharidusreformi ja teaduskorralduse reformikavade elluviimist ja muid seotud tegevusi. 2. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine. Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele69 (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodustamiseks ja õpingute toetamiseks). Samuti toetatakse doktorantuuri läbimist koostöös ettevõtete ja avaliku sektori asutustega ning järeldoktoreid. Toetatakse tippteadlaste Eestisse toomist ning nende uurimisgruppe, luuakse tingimused kiireks mobiilsuseks; värbamisprotseduurid on avatud, läbipaistvad ja oskustel põhinevad. Võimalusel ja vajadusel toetatakse ka rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (sh nt ERC) kõrgele kohale jõudnud, kuid mitterahastatud, uurimistoetuse taotlejate kavandatud uurimustöö elluviimist Eestis. Toetatakse Eesti osalemist Euroopa Teadusruumi, Innovatiivse Liidu ja Horisont 2020 programmilistes algatustes ja teistes partnerlustes ning eelduste loomist nende siseriiklikuks rakendamiseks ja vastuvõtmiseks (sh ERA Chair, teaming-twinning, ERA-NET, JPI, JTI, art 185 ja 187 partnerlused, EITi teadmiste ja innovatsioonikogukonnad jt), teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelist turundust. Rahvusvahelistumise toetamisel on eesmärgiks saavutada sünergia ELi fondide ning Horisont2020 meetmete vahel, sh rakendada COFUND skeemi võimalusi (nt mobiilsusskeemide juures). Oluline on ära kasutada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavad võimalused koostööks. Samuti toetatakse regionaalset teaduskoostööd Balti ja Põhjala ühisruumis (sh ELi Läänemere strateegia ning Balti riikide haridus- ja teadusministrite 2012. a teadus- ja kõrgharidusalasest kokkuleppest tulenevate eesmärkide täitmiseks). Rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisel kolmandate riikidega (sh Aasia ja Ida-partnerluse riigid) järgitakse ELi prioriteete ja Eesti arenguvajadusi. 3. Teaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks (stairway to excellence), tulemuslikkuse tõstmiseks, järelkasvu tagamiseks, siseriikliku asutustevahelise ja rahvusvahelise teaduskoostöö intensiivistamiseks, Eesti teaduse rahvusvahelise mõjukuse suurendamiseks. Teaduse tippkeskuse (Centre of Excellence) moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad, millel on ühtne juhtimine ja mis omavad ühiseid ning selgelt määratletud eesmärke. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade (sh erasektoris töötavate teadlaste) baasil. Tippkeskuste eesmärgiks on läbi tippteaduse toetamise luua eeldused Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamisele Euroopa Teadusruumis ja suurendada Eesti osalust ning edukust EL teaduse raamprogrammis Horisont 2020. 69 With a reference to the ERA key priority of an Open Labour Market for researchers: „The European Structural and Investment (ESI) Funds and other Union and national funding instruments will support programmes for human resources development for doctoral candidates and postdocs, to foster their contribution to better linkages between higher education and business and the employability of post docs in local and regional enterprises. In line with the key priority for the European Research Area (ERA) of an open labour market for researchers, such training programmes will be aligned with the European Principles for Innovative Doctoral Training; recruitment procedures for research positions will be open, fair and merit based and these positions will be published internationally (e.g. on EURAXESS)“. 87 4. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel, et mh tagada Eesti TA asutustele ja ettevõtetele juurdepääs ning osalemine ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides, arvestades muu hulgas ka nutika spetsialiseerumise vajadusi. Oluline on ka riigisisese teaduse infrastruktuuride arendamine ja avamine teistele teadusasutustele, välispartneritele ja ettevõtetele. Teaduse infrastruktuurina käsitletakse tingimusi, ressursse ning nendega seotud teenuseid, mida teadlaskond vajab nii eesliiniteaduse mõjusaks arendamiseks ELi tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Samuti hõlmab teaduse infrastruktuur peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada ka IKT-l põhinevaid infrastruktuure ja teisi oma olemuselt unikaalseid infrastruktuuri vorme (sh hajus- ja e-infrastruktuurid). Investeeringuid kavandatakse riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi alusel, mis on pikaajaline planeerimisvahend ja mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest ning Eesti osalemisest rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides. 5. Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas. Selleks, et tõsta teadlaskarjääri populaarsust eriti ettevõtetele relevantsetes nutika spetsialiseerumise valdkondades ning kasvatada loodus- tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT) erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu, tuleb populariseerida teadlase tööd ning elukutset meedia ja ürituste kaudu, kaasata ettevõtjaid laialdasemalt teaduse ja ning LTT erialade populariseerimisse, ning arendada atraktiivset ja nüüdisaegset LTT õppesisu üld- ja huvihariduses. Muu hulgas toetatakse teaduskommunikatsiooni valdkonna arendamist, koostööd teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega, noortele ja ühiskonnale suunatud atraktiivsete teadussaadete tootmist (rakendades ristmeedia võimalusi). Samuti toetatakse atraktiivse ja kaasaegse LTT õppesisu arendamist üld- ja huvihariduses ning LTT valdkonna karjääriinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist koostöös ettevõtetega. Toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritusi ja üritustesarju jm ettevõtmisi (eriti keskendudes ettevõtetele relevantsetele nutika spetsialiseerumise aladele). Sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on kooliõpilased ja üliõpilased, samuti avaliku sektori teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid, teadlased, õppejõud, õpetajad, ettevõtted, teaduskeskused, meediapartnerid, üldhariduskoolid, huvikoolid ning –ringid jt. Seosed teiste sekkumistega Antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna teisi eesmärke (sh eelkõige ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ning toimib ühiskonna huvides“). Käesolev ELi vahendite kasutamise eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) ning eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel ning ühiskonna huvides. Samuti on otsesed seosed ESFi meetmega „Õppe seostamine tööturu vajadustega“. Perioodi 2014-2020 meetmete kavandamisel on lähtutud perioodi 2007-2013 parimatest praktikatest ja kogemustest, tagades võimalusel ja vajadusel sujuva ülemineku ühe perioodi rakendamiselt teisele. 2.4.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 88 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Tegevuse peavad panustama enam inimvara arengusse nii järelkasvu kui ka ajakohaste oskuste arengu toetamist silmas pidades, panustavad teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurenemisse eelkõige erasektoris ning soodustavad koostööd teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning ettevõtete vahel. Muu hulgas pööratakse tähelepanu kõrghariduse vastutusvaldkondade vajaduse katmisele. Investeeringute valikul lähtutakse õppeasutuste vastutusvaldkondade kompleksse arendamise vajadusest. Võimaldatakse vaid üksikuid investeeringuid hoonetesse kaasaegse taristuga katmata vastutusvaldkondades (nt loomevaldkond). Investeerimisotsuseid ei tehta eraldiseisvate üksikotsustena, vaid „rätseplahendusena“ kõrgkoolide ja TA-asutuste institutsionaalse arendamistoetuse osana, mis kinnitatakse investeeringute kavana Vabariigi Valitsuse tasemel. Taristu investeeringute puhul lähtutakse muu hulgas energiasäästu saavutamise eesmärkidest. Rahvusvahelise teaduskoostöö juures eelistatakse investeeringuid, mis aitavad suurendada Eesti osalust ja nähtavust rahvusvahelises teaduskoostöös ning võimendada sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 eesmärkide vahel, samal ajal vältides võimalike ülekattuvusi. 2.4.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.4.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 31. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna- Andmealli Aruandluse D k d kategooria kas sagedus Sihtväärt us (2023) M N K Täiustatud Täistööa ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas uuringutealase ja arenenud - - üksus taristuga asutustes ekvivale töötavate teadurite nt arv Toetust saavate Ettevõte ERF Vähem 750 Rakendus- Kord aastas teadusasutustega arenenud - - üksus koostööd tegevate ettevõtete arv LTT (loodus- ja % ERF Vähem 25 Eesti Kord aastas täppisteadused, arenenud - - Hariduse tehnika, tootmine ja Infosüsteem ehitus) erialade EHIS 89  lõpetajate osakaal kõrghariduses Välismaalastest % ERF Vähem 7,4 Statistikaa Kord aastas teadlaste osakaal arenenud - - met Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust Välisüliõpilaste % ERF Vähem 7,0 Eesti Kord aastas osakaal magistri- ja arenenud - - Hariduse doktoriõppes Infosüsteem EHIS Tippkeskuse Publikat ERF Vähem - 900 Rakendus- Kord aastas teadlaste poolt sioonide arenenud - üksus kalendriaastal arv avaldatud publikatsioonide arv (WoS+ERIH A) Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse, sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni, avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. 2.4.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Eesti majandus on seni jõudsalt kasvanud, jõudes 36%-lt ELi keskmisest SKT tasemest elaniku kohta 1995. a 72%-ni aastal 2013. Varasem kiire kasv oma endises vormis tõenäoliselt naasta ei saa. Enne kriisi kasvas majandus, sest tööhõive suurenes ja ettevõtted olid julgemad kapitali kaasamisel (nt laenud ja investeeringud). Tehnoloogia areng andis majanduskasvust ligikaudu kolmandiku. Praegustel hinnangutel on tööhõive määr jõudmas Eestis normaalse maksimumtasemeni, sestap saab edaspidi majanduse areng toimida eeskätt tehnoloogilise arengu ja kapitali kaasamise kaudu.70 Eesti ettevõtteid iseloomustab Euroopa võrdluses keskmine 70 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 90 innovatsioonivõimekus, uutest toodetest ja teenustest saadav väiksem lisakäibe kasv ja vähene koostöö TA asutustega71. Eesmärk saavutatakse nutika spetsialiseerumise metoodika72 alusel valitud TAI ja ettevõtluspoliitika tegevuste fokusseeritud toetamisega ning valdkonnapoliitiliste rakendusuuringute toetamisega. Nutikas spetsialiseerumine selgitab välja valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning võimalus TA-tegevuse jt investeeringute kaudu saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis. Tuginedes Eesti majanduse ja teaduse tänasele spetsialiseerumisele, olemasolevale võimekusele ning maailma majanduse arengutrendidele, on välja pakutud järgmised kasvualad73: 1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite74. 2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused75. 3. Ressursside efektiivsem kasutamine76. Eeltoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade analüüsi jätkatakse, et koostöös ettevõtjatega leida kõige suurema edupotentsiaaliga kitsamad nišid. Esmalt kaardistavad ja analüüsivad Eesti Arengufondi valdkondlikud eksperdid alamvaldkonnad olemasolevate laiemate valdkondade piires. Nad analüüsivad nii hetkeolukorda kui potentsiaali Eesti sees ja rahvusvahelises mõõtmes. Järgmises etapis toimub väljatöötamise ja valideerimise protsess fookusgruppides, mis moodustatakse kasutades esmast sisendit valdkondlikelt ekspertidelt. Fookusgrupid hõlmavad erinevaid osapooli – peamiselt ettevõtjaid, eksperte, teadlasi jne. Fookusgruppides toimuvad individuaalsed kohtumised peamiste osapooltega, laiemad arutelud ja kaasamisüritused (dokumentide avaldamine ja levitamine, organiseeritakse ka suuremaid üritusi jne). Soovitused alamvaldkondade valimiseks ja vastavateks tegevusteks, mille on välja töötanud ja millele hinnangu andnud fookusgrupid, esitatakse seejärel nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele. Juhtkomitee koosneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Rektorite Nõukogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei esindajatest. Juhtkomitee annab soovitusi vastavatele ministeeriumidele alamvaldkondade ja tegevuste osas. Ministeeriumid omakorda kujundavad poliitikameetmed viisil, et need oleksid kooskõlas ettevõtliku avastusprotsessi teel saadud sisendiga. Protsessi korraldatakse vajaliku regulaarsusega. Oodatavate tulemustena arenevad kasvualad ennaktempos ning TA tegevus toimib ja lähtub Eesti ühiskonna ning majanduse huvidest ja vajadustest. TA asutused tähtsustavad TA tegevusest sündivaid rakendusi ning on motiveeritud rakendusuuringuteks ja koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija ning sotsiaal- majanduslike uuringute korraldus on tõhus. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Tabel 32. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. 71 Ulikoolidega teevad koostood vaid 20% innovaatilistest ettevotetest. 72 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/c/document_library/get_file?uuid=a39fd20b-9fbc-402b-be8c- b51d03450946&groupId=10157. 73 Eesti Arengufond "Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analuus", 20.02.2013, http://www.arengufond.ee/upload/Editor/Publikatsioonid/Nutikas%20spetsialiseerumine%2020_02_2013.pdf. 74 naiteks IKT kasutamine toostuses (automaatika ja robotiseerimine), kuberturvalisus, tarkvara arendamine. 75 naiteks biotehnoloogia, e-meditsiin. 76 naiteks materjaliteadus- ja toostus, “tark maja”, tervist toetav toit, keemiatoostus. 91  I Näitaja Mõõt- Piirkonnak Algvää Baas- Sihtv Andme- Aruandlu D ühik ategooria rtus aasta äärt allikas se us sagedus 2023 Erasektori % Vähem 1,26 2012 2 Eurostat Kord teadus- ja arenenud aastas arendustegevuse TA kulutuste osakaal (% SKP- st) Ülikoolide ja % Vähem 2012 6,8 Statistik Kord 2 teiste arenenud 4,2 aamet aasta kõrgkoolidega jooksul innovatsiooniala st koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas 2.4.4.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning erinevate sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus on jätkuvalt kõrge ning energia- ja süsinikumahukus on üks suuremaid EL-is. Ebapiisavad on olnud ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka TAI strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana. Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Vaja on laiendada jäätmete ringlussevõtu osakaalu tootmises, mitte loodusressursside kasutamise mahtu. Investeerimisprioriteedi raames elluviidavad tehnoloogilised uuendused suurendavad nii ressursitõhusaid tehnoloogiaid rakendavate kui seda pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet, stimuleerivad ökoinnovatsiooni ja pikemas perspektiivis majanduskasvu ning vähendavad tootmistegevusest tulenevat saastekoormust keskkonnale ja inimtervisele. Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamine ja uute arendamine loob uusi turuvõimalusi ka ettevõtetele, mis tööstusele vastavaid lahendusi pakkuvad. Konkurentsivõime kasvu panustatakse ka esmase tooraine nõudluse alandamisega, vähendades jäätmeteket, kasvatades jäätmete ringlussevõttu ja valmistades jäätmeid ette korduskasutuseks. Tegevustega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, ELi tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. 92 Tabel 33. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa ID Näitaja Mõõt Piirkonna- Algv Baas Sihtv Andmeallikas Aruandlu -ühik kategooria äärt aasta äärt se us us sagedus 2023 Ressursi- €/kg Vähem 0,44 2013 0,49 Eurostat Kord tootlikkus arenenud aastas 2.4.4.3. ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Eesti majandusstruktuur on võrreldes nn vana Euroopaga jätkuvalt ebasoodne. Seni peamiselt odavamatel sisenditel põhinevale konkurentsieelisele ja kodumaisele turule suunatud ettevõtlus ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja ühiskonna üldise heaolu kasvu. Madal tootlikkus 2012. a 68,7% ELi keskmisest) ja lisandväärtus (2010. a 35,8% ELi keskmisest töötlevas tööstuses) hõivatu kohta ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset, mis omakorda võimendab tööealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Ettevõtete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände. Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. Investeeringute tulemusena juhivad ettevõtjad paremini ettevõttesiseseid ja -väliseid protsesse, tegelevad aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. Selleks rakendatakse ettevõtetele tervikliku lähenemise kontseptsiooni. See suurendab ettevõtete ekspordi müügitulu, lisandväärtust töötaja kohta ja kasvavad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Tabel 34. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõt- Piirkonn Algväärtu Baas Sihtväärt Andme- Aruandluse D ühik a- s - us 2023 allikas sagedus kategoori aast a a Müügitulu % Vähem 9,7 2010 20 Statistik Kord 2 aasta uutest või arenenud aamet jooksul oluliselt muudetud toodetest või teenustest 93  2.4.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, kavandatakse allpool toodud sekkumisi:. 1. Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine Ressursside paremaks fokusseerimiseks ja paindlikkuse tagamiseks luuakse nutika spetsialiseerumise toetamiseks terviklik kasvualade rakendusuuringute programm, mis sisaldab vajalikke meetmeid rakendusuuringute toetamiseks. TAI 2014-2020 strateegias ja Ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 on Arengufondi analüüsi põhjal määratud kasvualad, kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning teadus- ja arendustegevuse investeeringutega võimalik konkurentsieelis saavutada. Toetatakse kasvualadel ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja rakenduskõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Programmi põhiliseks sihtgrupiks on TA asutused, ettevõtjad, kõrgkoolid jt partnerid. Lisaks võib ette näha kasvualade spetsiifilisi toetusmeetmeid, mis kujundatakse erilahendustena vastavalt kasvualade vajadustele (nt IT Akadeemia jt sarnased algatused). Ühena kasvualade spetsiifilistest toetusmeetmetest kavandatakse ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse intensiivset arendamist. Tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside väärindamise valdkondades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud majanduskasvu potentsiaal. Mitmetes olulistes ressursikasutuse valdkondades on teaduskompetents vähene või sootuks kadunud, seega tuleb vastav teadusvõimekus taastada või tõsta vajalikule tasemele. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades toetatakse valitud valdkondades77 teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. Toetatakse teadlaste ja inseneride järel- ja juurdekasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades kõrghariduse erialastipendiumide rakendamisega. Erialastipendiumite eesmärgiks on motiveerida noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima valitud erialal täiskoormusega edukalt ja ka õigeaegselt lõpetama. Erialastipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist, mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Valdkondlike prioriteetide valikul lähtutakse nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustest. Ettevõtted on otseselt kaasatud õppegruppide ja erialade, kus stipendiume üliõpilastele pakutakse, valiku protsessi. See on korraldatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee kaudu, kus tööstuse ja ettevõtjate esindajad osalevad. Eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine ettevõtetele prioriteetsetes 77 Nt puidutootmine, masina- ja metallitootmine, maetoostus, maavarade uurimine ja kasutamine, keemiatoostus. Tapsemad toetatavad valdkonnad valitakse tegevuse ettevalmistamise kaigus. 94 valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvualade arengule. Sihtgrupiks on üliõpilased. Toetatakse ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuure nutika spetsialiseerumise valdkondades (näiteks klastrid ja tehnoloogiaarenduskeskused). Riigi initsieeritud koostööstruktuurid tuginevad ettevõtjate ühisel arendus- ning turundustegevuste planeerimise ja elluviimise nägemusel, mistõttu toimub teemade sõnastamine koostöös partneritega ettevõtlus- ja akadeemilisest sektorist. Sihtgrupiks on ettevõtted, klastrid, tehnoloogiaarenduskeskused, ettevõtluse katusorganisatsioonid, TA-asutused, kõrgkoolid jt partnerid. Suurendatakse riigi rolli innovaatilistele lahenduste tellijana, et luua turgu innovaatilistele toodetele ja teenustele. Tagatakse, et riik on ettevõtetele aktiivne innovatsioonipartner uuenduslike lahenduste tellijana, sh soodustades innovaatiliste lahenduste hankimist ning näidisprojektide elluviimist. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks tehtavaid investeeringuid rakendatakse ettevõtete innovatsioonitegevuse elavdamiseks (sh partnerlused välisettevõtetega ja kohalikud start-up’id). Start-up ettevõtluse hoogustamine. Jätkusuutliku majandusarengu toetamiseks on oluline edendada nutika spetsialiseerumise valdkondades tärkavaid ettevõtteid, kes on nii innovaatilised kui ka ambitsioonikaid. Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvualadel. 2. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamine läbi TA. Luuakse teadusprogramm, et soodustada ühiskondlike väljakutsete lahendamist läbi rakendusuuringute toetamise. Programmi eesmärk on soodustada teadustulemuste kasutust sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel ning süsteemse ja koordineeritud rakendusuuringute (sh. sotsiaalse innovatsiooni, öko-innovatsiooni, avalike teenuste rakenduste, nõudluse tekitamisealal) tellimise võimekuse kasvatamist erinevates poliitika valdkondades Eestis. Vajadusel toetatakse Eesti osalust EL ja Euroopa Teadusruumi sotsiaalmajanduslike eesmärkidega teadustegevuse ühisalgatustes. Tegevused on kooskõlas RIS3 strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel läbiviidavaid tegevusi arutatakse iga-aastaselt Teadus -ja Arendusnõukogus, kindlustamaks nende vastavust strateegilise raamistikuga. Rakendusuuringute teemadevalik töötatakse välja vastava poliitikavaldkonna eest vastutava ametkonna poolt. Toetatakse rakendusuuringute läbiviimist, riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist, sh valdkondlike TA korralduse loomist ja tugevdamist, teaduskoordinaatorite võrgustiku laiendamist vastavates ametkondades, koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist. Vajadusel toetatakse piloot- ja katsetegevusi uute toetusprogrammide planeerimise ja elluviimise kvaliteedi tõstmiseks. Sihtgrupiks on TA asutused, kõrgkoolid, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted jt partnerid. 3. Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus Pakkumaks tegevustele terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel, luuakse ettevõtja arenguprogramm (mis on täienduseks nutika spetsialiseerumise valdkondade raames kavandatud tegevustele). Toetus suurettevõtetele on piiratud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamisega kooskõlas investeerimisprioriteediga 1b ja vastavuses arenguvajaduste ning sisemise kasvupotentsiaaliga võttes arvesse Konkurentsivõime kava Eesti 2020. Arenguprogrammi koostamise aluseks on igakülgse ja asjakohase diagnostika pakkumine ettevõtjale, mille tulemuste alusel koostatud arenguplaani elluviimisel osaleb riik teadmiste, kontaktide ja rahalise toega. 95 Ettevõtja arenguprogrammi raames toetatavad tegevused on jaotatud kaheks: 1) Diagnostika: hõlmab endas ettevõtte arenguvajaduste identifitseerimist. Võimalikud näited toetatavatest tegevustest on kõrge kvalifikatsiooniga personali värbamine, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamine ja kasutusele võtmine, uute toodete ja teenuste testimine, sertifitseerimine ja turule toomine, tarkvara kasutuselevõtt tootmise automatiseerimiseks ja planeerimisprotsesside arendamiseks. 2) Toetust ettevõtte tegevuste arendamiseks (hõlmab endas: personali teadmiste ja oskuste arendamist; ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste arendamist ning samuti müügi ja turundustegevuste toetamist). Samuti toetatakse esmase koostöö tekkimist teadusasutustega nende ettevõtete puhul, kellel varasem arendustegevuse-alane koostöökogemus teadusasutustega puudub. Selleks luuakse ettevõtetele nn „osaku tüüpi“ meede, millega ettevõtja saab hankida teadusasutuselt talle vajalikku arendusteenust. Samuti toetatakse ettevõttete tootearendust, kel on piisav võimekus ja valmisolek töötada välja ja arendada omatooteid, millega suurendada ettevõtte lisandväärtust ning tõusta väärtusahelas kõrgemale. Toetakse rahaliselt ettevõtte arendustegevusi nagu prototüüpimist, testimist, pilootlahenduste loomist, tootedisaini, intellektuaalomandi hankimist ja rakendamist. 4. Energia- ja ressursisääst ettevõtetes Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamiseks toetatakse uute innovaatiliste ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lōpp-puhastustehnika rakendamist. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt loob uut ekspertiisi Eestis ja uusi turuvõimalusi selles valdkonnas. Samuti edendatakse jäätmetekke vähendamist ja vältimist ning uute lisavõimsuste loomist jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks. Eesmärkide paremaks saavutamiseks ning ressursitõhususe tulemuslikumate võtete määratlemiseks kasvatatakse ettevõtete teadlikkust, toetatakse energia- ja ressursiauditite läbiviimist. Tegevused on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga, kasvualaga „ressursside efektiivsem kasutamine“ ja investeerimisprioriteediga 1b, sh teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, nõudluse stimuleerimine, ökoinnovatsioon, katseliinid, toodete varaste valideerimismeetmed ja tootmisvõimsuste täiustamine. Seosed teiste sekkumistega Käesoleva investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt antud prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi saavutamist (T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav). Kui eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist (stairway to excellence) siis eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel, rakendusuuringute läbiviimisel ning ühiskonna väljakutsete lahendamisel. Prioriteetse suuna sekkumised toetavad VKEde arendamise kaudu eelkõige järelekasvu tekkimist käesoleva investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupile. Samuti on otsesed seosed prioriteetsete suundade 1-3 sekkumistega, mis on suunatud ettevõtlusele, teadus- arendustegevusele ja innovatsioonile vajaliku inimressursi arendamisele. 96  2.4.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. Eelistatakse tegevusi, mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse. Samuti eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Kasvualade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume (sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse. Valdkondliku teaduskorralduse tugevdamise juures lähtutakse põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 3 saavutamiseks toetatakse projekte, mis aitavad saavutada strateegiadokumentides püstitatud ressursi- ja energiasäästu eesmärke ning ELi õigusest tulenevaid kohustusi. ELi vahendite kasutamise eesmärgi 4 saavutamiseks toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, loodava lisandväärtuse või müügitulu kasvatamisele. Suurettevõtetele suunatud toetatavate tegevuste puhul lähtutakse põhimõttest, et struktuuritoetus ei tooks kaasa märkimisväärset töökohtade kadumist eksisteerivates asukohtades Euroopa Liidus. 2.4.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamisel viiakse finantsinstrumentide valikuks läbi eelhindamine. Finantsinstrumentide rakendamist teiste sekkumiste puhul kaalutakse perioodi jooksul lähtuvalt eelhindamiste tulemustest. 2.4.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.4.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 35. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fon Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ühik d kategooria (2023) kas use M N K sagedus 97 Loodud Ametikoht ERF Vähem - - 12 Eesti Kord teaduskoordinaatori arenenud Teadusage aastas te ametikohtade arv ntuur riigiasutustes Ettevõtete või Leping Vähem 10 Rakendusü Kord avaliku sektori arenenud ksus aastas asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades Valitud nutika Üliõpilane ERF Vähem - - 14 Eesti Kord spetsialiseerumiseõ arenenud 000 Hariduse aastas ppekavadel Infosüstee stipendiumi saavate m üliõpilaste arv õppeaastas Erainvesteeringud Euro ERF Vähem - - 78 0 Rakendusü Kord kooskõlas riigi arenenud 00 ksus aastas toetustega 000 innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele Ettevõtete arv, Ettevõte ERF Vähem - - 500 Rakendusü Kord kellega ülikoolid ja arenenud ksus aastas asutused on kasvualadel koostööd teinud Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 150 Rakendusü Kord kes on tutvustanud arenenud ksus aastas turu jaoks uut toodet või teenust Toetatud ettevõtted, Ettevõte ERF Vähem - - 113 Rakendusü Kord kes on tutvustanud arenenud ksus aastas ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 6 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 000 ksus aastas (kokku) Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 3 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 000 ksus aastas (unikaalsed) Kasvualadesse Ettevõte ERF Vähem - - 656 Rakendusü Kord kuuluvate toetust arenenud ksus aastas saanud ettevõtete arv Ressursi- ja Ettevõte ERF Vähem - - 135 Rakendusü Kord energiasäästuks arenenud ksus aastas toetust saanud ettevõtete arv Ressursitõhususe Isik ERF Vähem - - 1 Rakendusü Kord valdkonnas arenenud 400 ksus aastas koolitatute arv 98  Ressursi- ja Audit ERF Vähem - - 300 Rakendusü Kord energiatõhususe arenenud ksus aastas auditite arv Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 4 Rakendusü Kord korduskasutuseks arenenud ksus aastas ettevalmistamiseks toetust saanud projektide arv Jäätmete Projekt ERF Vähem - - 12 Kord ringlussevõtuks arenenud Rakendusü aastas toetust saanud ksus projektide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi 2.4.6. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.4.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise. Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (IKT, ressursside efektiivsem kasutamine) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. IKT sektor kasvab väga kiiresti. OSKA raport tõi välja, et selleks, et Eesti 2020 visioonis toodud IKT eesmärke saavutada, peaks IKT spetsialistide arv suurenema 1,5 korda: 22 970 spetsialistilt 37 000 spetsialistini. Igal aastal on vajadus 1580 täiendava IKT professionaali järgi. Valdav osa sektori töövajadusest (ca 1125 töötajat aastas) eeldab kõrgharidust ja ca 30% kutseharidust. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni, mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve töötstuse-juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiivsemaks muutmisele, sealhulgas läbi info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, et vähendada vajadust tööjõu järele ning julgustada inimesi nende esialgsetes haridusvalikutes eelistama teadusalasid, mis kiirendavad seda protsessi. IKT lahenduste kasutuselevõtt teistes sektorites nõuab arvestatavat magistrikraadiga IKT spetsialistide arvu tõusu, kes on võimelised sektori-spetsiifilise tehnoloogia integreerimiseks IKT lahendustega, sealhulgas IKT juhtivtöötajaid, mänedžere, IKT lahenduste analüütikuid, arhitekte ja arendajaid. Üliõpilaste vastuvõtt IKT valdkondadesse küll kasvab, aga ei vasta jätkuvalt sektori vajadustele. IKT lõpetajate osakaal on keskmisest madalam. IKT TA toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse, prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT teadus- ja arendustegevuse sidumisse kõrghariduse kõigi astmega. Oodatavate tulemustena on IKT kui ühes nutika spetsialiseerumise valdkonnas paranenud koostöö nii teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete kui ka riigiasutuste vahel. Tagatud on IKT 99 teadus- ja arendustegevuse kompetentsi kasv ning tähtsustatud erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt. Seetõttu on oluline tagada vastava inimressursi olemasolu IKT valdkonnas läbi järgmiste tegevuste: 1. Valdkonna õppimise atraktiivsuse tõstmine selleks, et tagada piisav arv üliõpilasi. 2. Õpetamise kvaliteedi tõus tagamaks vajalik arv lõpetajaid. 3. Õppekava tihe sidumine viimaste teadussaavutustega. Tabel 36. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algvä Baas- Sihtväär Andm Aruandlu D hik akategoo ärtus aasta tus e- se ria 2023 allikas sagedus IKT prioriteetsete lõputö Vähem 0 2018 200 Ülikool Kord teadussuundade arenenud id aastas ö uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv 2.4.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.4.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti TA ja innovatsioonipoliitika keskendub nutika spetsialiseerumise raamistikus valitud kasvualade arendamisele (IKT, tervisetehnoloogiad ja teenused ning ressursside väärindamine), kaasates tegevustesse ettevõtteid, teadlasi ja avaliku sektori asutusi. 2018. aasta märtsis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt koostatud „IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüsi“ kohaselt on IKT sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna vähem kui 5%-ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavates ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist. Üheks võtmeprobleemiks IKT sektoris on ülikoolide ebapiisav TA võimekus, mis takistab koostööd TA valdkonnas ülikoolide ja ettevõtete vahel, ning haritud spetsialistide puudus era- ja avalikus sektoris. Väheneva tööjõu tingimustes tugineb majanduse kasv tulevikus innovatsioonil, tootlikkuse kasvul ja liikumises kõrgematele positsioonidele väärtusahelates. Antud sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, kellele on määratud valdkonna õppekavagruppide kaasvastutus. Kaastakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest ning riigiasutustest. IKT programmi raames on kavas toetada IKT valdkonna TA võimekuse arendamist eelisarendatavates teadussuundades (tehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite- inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus jt). Arendatakse IKT-l põhinevaid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis vähendavad majanduse ressursimahukust ja suurendavad lisandväärtust ning panustavad Eesti e-teenuste arengusse ning turvalisussesse. Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks kaasatakse erinevaid 100 koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest kui ka riigiasutustest. Arendatakse Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks panustatakse prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Selleks luuakse võimalused uute uurimisgruppide moodustamiseks. Eestisse tuuakse võimekaid tippteadlasi väljastpoolt, luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ning investeeritakse järelkasvu erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele toe pakkumise teel. Arendatakse sektorite vahelist mobiilsust ning õppe- ja teadustegevusse kaasatakse era- ja avaliku sektori praktikuid. TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab õppe kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis kriitilise tähtsusega. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh kõige uuemate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, rahvusvahelise kogemusega teadlaste, õppejõudude ja praktikute kaasamine jne. Lisaks arendab see noorte endi innovaatilisust ja ettevõtlikust ning võimaldab võimekamatel osaleda uurimisgruppide töös. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega. Samal ajal loob õppe sidumine valdkonna teadus- ja arendustegevusega üliõpilasele eeldused karjääriks teadlasena. IKT programmi keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine IKT valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas, suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna. See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad IKT laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Spetsialistide vaatenurgast annab programm parema võimaluse leida endale hästi tasustatud töö ja rakendus tulevikus. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Samuti toetavad antud tegevused suuna 4 eesmärki 1. „T&A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. Lisaks toetavad antud tegevused 1 prioriteetse suuna eesmärki 5 „õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust“. 2.4.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused peavad olema täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) strateegilise raamistikuga. Tegevuste valikul lähtutakse teadus- ja arendustegevuse strateegiast „Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“. Samuti eelistatakse tegevusi, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks“. Tegevuste planeerimisel lähtutakse valdkonna kui terviku arenguvajadustest, tegevuste planeerimine ja rakendamine toimub erinevate ministeeriumide koostöös. Tegevused peavad panustama prioriteetsete teadussuundade võimekuse kasvatamisse, samuti inimvara arengusse läbi tippkompetentsi kasvatamise ja järelkasvu tugevdamise. Samuti toetatakse tegevusi, mis tuginevad eelkõige innovatsioonil ja tootlikkuse suurendamisel. 101  2.4.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad 2.4.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 37. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonna- Sihtväärt Andmeallikas Aruandluse D d kategooria us (2023) sagedus M N K IKT prioriteetsete Teadlane ESF Vähem 45 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade arenenud uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste arv IKT prioriteetsete Publikatsi ESF Vähem 100 Ülikoolid Kord aastas teadussuundade oonide arv arenenud uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv 2.4.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.4.9. Tulemusraamistik Tabel 38. Tulemusraamistik. Näita I Näitaja või Vajad Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmär Andm Vajad ja D rakendamiseta use akategoo eesmä k (2023) eallik use liik pp korral ria rk as korral mõõtü 2018. selgit hik aasta M N K us ks näitaj a asjako hasus e kohta 102 Finan Euro ERF Vähem 212 5 - - 880 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 67 350 seerim esmär aja 386 234 isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Finan Euro ESF Vähem 0 12 000 Sertifit Lõppe tsnäit arenenud 000 seerim esmär aja isasut k us kajasta b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Välju Valitud nutika Üliõpil ERF Vähem 8 500 - - 14 000 Raken ndnäi spetsialiseerumi ane arenenud dusük taja seõppekavadel sus stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Välju Toetust saavate Ettevõt ERF Vähem 75 - - 750 Raken ndnäi teadusasutusteg e arenenud dusük taja a koostööd sus tegevate ettevõtete arv Välju Abi saavate Ettevõt ERF Vähem 1 940 - - 6 000 Raken Sisalda ndnäi ettevõtete arv e arenenud dusük b taja (kokku) sus ettevõt teid, kes on abi saanu d rohke m kui üks kord Välju Ressursi- ja Ettevõt ERF Vähem 15 - - 135 Raken ndnäi energiasäästuks e arenenud dusük taja toetust saanud sus ettevõtete arv 103  Välju IKT Teadla ESF Vähem 0 - - 45 Ülikoo ndnäi prioriteetsete ne arenenud lid taja teadussuundade uurimisrühmade sse programmi raames lisandunud teadlaste arv 2.4.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 39. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi– Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 023 30 412 752 01 584 127 467 07 584 127 467 07 584 127 467 056 379 800 058 146 780 401 059 12 990 955 060 200 203 938 063 17 109 725 064 90 058 321 065 35 957 644 068 2 132 099 069 48 101 832 Fond ja ESF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoo ria Tabel 7: Mõõde 1 Tabel 8: Mõõde 2 Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Mõõde – Sekkumise – Rahastamise – Territooriumi – Territoriaalsed 6 – ESFi teisene valdkond vorm liik rakendamismehh teema (ainult anismid ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 060 10 200 000 01 10 200 000 07 10 200 000 07 10 200 000 04 10 200 000 2.4.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 104 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 2.5.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 3 „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 8 „jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine“ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus terviklikult arendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul tasandil. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas olevate eesmärkide saavutamisele/elluviimisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Regionaalse arengu saavutamiseks ning töökohade loomiseks (temaatiline eesmärk 8 raames) on vaja, et igas piirkonnas oleks majandusarengusse kaasatud võimalikult palju olemasolevat arengupotentsiaali ja –ressursse. Töökohtade loomine eeldab kogu riigis ettevõtluskeskkonna arendamist, ettevõtete võimekuse tõstmist ning üleüldise ettevõtlusaktiivsuse suurenemist ning piisava hulga tööealise elanikkonna olemasolu piirkondades (temaatiline eesmärk 3). Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine. 2.5.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on tugevalt polariseerunud: 100 suurimat eksportööri annavad ca ⅓ toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest78 (sh turismisektor moodustab pea kolmandiku teenuste ekspordist). Samas moodustavad 93,4% kõikidest ettevõtetest mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ja oskusi välisturunduse arendamiseks79. Eesti ettevõtete tootlikkus töötaja kohta oli 2012. Aastal 69,9% EL keskmisest. Kuigi keskmine ettevõtlusaktiivsuse määr on kõrge, on varase faasi ettevõtete ellujäämismäär keskmisest madalam80. Noori innovaatilisi ettevõtteid kõikidest innovaatilistest ettevõtetest on Eestis 3 korda vähem kui Euroopas (ca 4%). Oluline kasvupotentsiaal on seejuures loomemajandussektoril, mille osakaal SKPst jääb oluliselt alla ELi keskmisele (2011. a 2,7% Eestis, 4,5% EL-is). 78 Statistikaamet. 79 Statistikaamet. 80 Arengufondi GEM uuring. 105 Ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sageli sundolukorrast tingitud võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine81. Seejuures on ettevõtete juhtimisvõimekus madal ning planeerimishorisont lühike. VKE-de kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimine eeldab ligipääsu kapitalile. Kohalik kapitaliturg tugineb peamiselt madala riskiga pangalaenudel ja riskikapitali turg sisuliselt puudub. Võrreldes Ida-Euroopa riikidega, on Eestisse tehtud riskikapitali investeeringute osakaal SKP-st üle 3 (0,040% SKP-st) ja võrreldes Lääne-Euroopa riikidega üle 7 korra (0,305% SKP-st) madalam. Samuti pärsib ettevõtete killustatus sektoriteülest koostööd. Investeeringud loovad soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ja edasiseks arenguks, suureneb ambitsioonikate äriideede juurdevool, töötatakse välja kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning paraneb ettevõtetevaheline koostöö. Eesmärk on seotud Eesti 2020 eesmärkidega tõsta tootlikkust (80% võrreldes EL keskmisega aastaks 2020) ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Investeeringud toetavad Euroopa 2020 peaeesmärki tõsta tööhõivet. Asjakohaste meetmete rakendamise tulemusel on Eesti ettevõtted tootlikumad ning nende kasvu ja ekspordivõimekus on tugevnenud. See väljendub paremas ellujäämismääras, käibes, lisandväärtuses jt näitajates, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Ettevõtete valmidus teha rohkem terviklikke ja pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis põhinevad turu perspektiivil ja sisemistel võimalustel, on samuti kasvanud. Enam ettevõtteid hindavad ja astuvad samme rahvusvahelistumiseks loomuliku osana ettevõtte arengust. Tabel 40. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algväär Baas Sihtv Andmeallikas Aruandl D ühik akategoo tus aast äärtu use ria a s sagedus (202 3) VKE-de poolt EUR Vähem 18 516 2012 31 SME performance Kord loodud arenenud 500 review aastas lisandväärtus http://ec.europa.e töötaja kohta u/enterprise/polic (jooksevhindades ies/sme/facts- ) figures- analysis/performa nce- review/index_en.h tm Eksportivate Ettev Vähem 11 281 2012 15 Statistikaamet Kord ettevõtete arv õte arenenud 700 aastas 81 The Small Business Act Factsheet: Estonia, Euroopa Komisjon, 2011. 106  2.5.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi. 1. Toetatakse ettevõtlusteadlikkuse tõstmist läbi ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimise 2. Toetatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu (eelkõige kasvualadel) ja ambitsioonikate ärimudelite loomist (sh loomemajanduse valdkonnas). See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena. 3. Pakutakse nõustamisteenuseid nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtetele. Nõustamist pakutakse näiteks ärimudeli arenduse, innovatsioonijuhtimise, eksporditurgudele sisenemise jt teemadel. Lai ring potentsiaalseid ja alustavaid ettevõtjaid saavad esialgset nõustamist, kuidas asutada ettevõte ja teha esimesed sammud kasvufaasi liikumiseks. Samuti on võimalused kasutada mentorlust, mis on ennast tõestanud teadmiste liikumise (knowledge transfer) mehhanismina kogenud ettevõtjatelt uutele. Ettevõtjatele, kes kaaluvad või juba tegutsevad rahvusvahelistel turgudel, pakutakse erinevaid teenuseid ja nõustamist, et ületada turutõkkeid ja leida perspektiivikaid äripartnereid. 4. Paljulubavatele uutele ettevõtjatele võimaldatakse tegevuste esialgseks finantseerimiseks ka riigipoolset rahalist tuge (starditoetus). 5. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi, et luua Eesti (sh potentsiaalsetele) eksportööridele uusi ärivõimalusi ja tõsta eesti ettevõtete ekspordialast võimekust . Teenuste ekspordi arendamisel toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtete toodete ja/või teenuste lisandväärtuse kasvule, ja mitmekesistumisele. Samuti toetatakse tegevusi, mis suurendavad nõudlust sellistele teenustele ja toodetele. Näiteks toetatakse pereturismi atraktsioonide arendamist ja multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist. Enterprise Europe Network kaasatakse partnerina ekspordikoostöö soodustamise tegevustesse ja rahvusvahelisel turul koostööpartnerite, investorite ja klientide leidmisesse. 6. Parandatakse kapitali kättesaadavust eeltoodud sekkumiste võimendamiseks pakkudes instrumente, sh: a. tagatistooteid, mis aitavad panga silmis kompenseerida ettevõtjate ebapiisavaid tagatisi ja parandada nende krediidivõimet b. eksporditehingute kindlustamist c. stardilaenu alustavatele ettevõtetele (kombinatsioonis starditoetuste pakkumisega ärimudelite loomisel). d. riskikapitali läbi varajase faasi fondifondi tüüpi instrumendi loomise (mis toetab ka nutika spetsialiseerumise kasvualade arengut). Antud investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. 107 Seosed teiste sekkumistega: antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt teist käesoleva prioriteetse suuna ELi vahendite kasutamise eesmärki „Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on hõive ja töökohtade lisandväärtus kasvanud“, samuti prioriteetse suuna nr 4 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“ ja ELi vahendite kasutamise eesmärki 4 „Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid“. Sekkumised erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide all üksteist ei dubleeri, kuid lähtuvalt sihtgrupi vajadustest võib erinevate ELi vahendite kasutamise eesmärkide alt sama sihtgrupp (sh nutika spetsialiseerumise valdkondades tegutsevad ettevõtted) saada toetust erinevate arendustegevuste jaoks (nt tagastamatute toetuste kombineerimine 4. prioriteetses suunas finantsinstrumentide pakkumisega 5. prioriteetses suunas). Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest. 2.5.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Tegevuste valikul lähtutakse ettevõtluse kasvustrateegiast ja turismi arengukavast. Eelistatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele. Ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmete juures lähtutakse põhimõttest, et projekt aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule, ettevõtlussektori jätkusuutlikule arengule, projekti tulemused on orienteeritud turuväljundile ja olulises ulatuses ka edaspidi kasutatavad. Täpsemad juhtpõhimõtted sätestatakse toetuse andmise tingimustes. Allolevas väljundindnäitajate tabelis toodud näitaja „tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes“ kasutatakse seireinfoks ja tegevuste valikul ei anta otseselt eelistusi projektidele, mis panustatavad tööhõive kasvu, kuna VKEde toetamise keskmes on tootlikkuse ja ekspordivõime kasvatamine. Eesti seisab järkjärgult vastakuti pikaajalise protsessiga, mille tulemuseks on vähenev tööjõud. Hõivatute arvu kasv Eestis peatub ja hakkab kahanema peale 2017. aastat. Seetõttu saab majanduskasv tugineda tootlikkusele ja seda toetatavatele investeeringutele (nii temaatilise eesmärgi 1 kui 3 raames) mitte tööhõive kasvule. Tegevused, mis otseselt panustavad tööpuuduse vähendamisele, viiakse ellu riigi ja struktuurivahenditega kaasfinantseeritud meetmetest prioriteetsete suundade 1-3 raames, kuna oluline osa tööpuudusest on struktuurne. Sellise tööpuuduse vähendamiseks on kujundatud aktiivsed tööturu- ja haridusmeetmed. 2.5.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Investeerimisprioriteedi raames on kavas kasutada erinevaid finantsinstrumente. Kavandamisel on riskikapitali turu arendamise instrumendid, eksporditehingute tagamine, tagatise andmine pankadele ettevõtjate äriprojektide elluviimiseks ning erinevad laenutooted, mida eraturg ei paku (sh ekspordilaen, tehnoloogialaen ning stardilaen). 2.5.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine 108 Puuduvad. 2.5.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 41. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D kategooria (2023) kas use sagedus M N K Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 11 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 200 ksus aastas (unikaalsed) Abi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 16 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud 800 ksus aastas (kokku) Toetusi saavate Ettevõte ERF Vähem - - 550 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus, aastas sihtväärtus on indikatiivne Muud rahalist abi kui Ettevõte ERF Vähem - - 862 Rakendusü Kord toetusi saavate arenenud ksus, aastas ettevõtete arv sihtväärtus on indikatiivne Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem - - 9 800 Rakendusü Kord saavate ettevõtete arenenud ksus, aastas arv sihtväärtus on indikatiivne Toetust saavate uute Ettevõte ERF Vähem - - 4 700 Rakendusü Kord ettevõtete arv arenenud ksus aastas Prioriteetsetel Üritus ERF Vähem - - 974 Rakendusü Kord sihtturgudel arenenud ksus aastas korraldatud turundusürituste arv Koostöövõrgustikes Ettevõte ERF Vähem - - 500 Rakendusü Kord osalevate ettevõtete arenenud ksus aastas arv Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 1200 Rakendusü Kord toetust saanud ekvivalend arenenud ksus aastas ettevõtetes id Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. 109  2.5.4. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.5.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Majandusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene, mis on oluliseks takistuseks ühtlasema konkurentsivõime ja elatustasemeni jõudmisel riigi regionaalses arengus. SKP elaniku kohta ületab 2010. aasta seisuga riigi keskmist vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Samal ajal jääb see Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal alla 50% riigi keskmisest. See viitab asjaolule, et kõiki piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse ei ole muude piirkondade arenguks suudetud seni piisavalt ära kasutada. Ettevõtluse kontsentreerumisel suurematesse linnapiirkondadesse omab suurt rolli ka teiste piirkondade ebasoodus ettevõtluskeskkond. See seisneb ettevõtluse tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid) amortiseerituses, ettevõtlusalade ebapiisavas ettevalmistuses ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähesuses. Ühtlasemat ettevõtluse arengut on takistanud ka tööjõu ebapiisav kasutuselevõtt piirkondades. Sellega kaasneb sealsete elanike madalam elukvaliteet ja kõrgem suhteline vaesus. Tööturult kõrvalejäänute osatähtsus on väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi valdavalt kõrgem, olles suurim Kagu-Eestis ja Ida- Virumaal, kus 2011. aastal oli tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast (Harjumaa ja selle naabermaakondades ning Tartumaal 60% või enam). Väljaspool Harju- ja Tartumaad on enamike maakonnakeskuste toime tõmbekeskusena jäänud ajapikku liiga nõrgaks, mitme piirkonna puhul on toimunud isegi selge taandareng. Maakonnakeskused ei suuda võistelda Tallinna ja Tartuga piisavat sissetulekut pakkuvate töökohtade pakkumises, teenuste kvaliteetses osutamises ega elukeskkonna atraktiivsuses. Samuti ei ole suudetud kehvade keskus-tagamaa ühenduste tõttu ära kasutada toimepiirkonna terviklikus arendamises peituvat potentsiaali. Sekkumise tulemusena on piirkondades parem ettevõtluskeskkond ja uusi, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega, töökohti. Avalike teenuste kättesaadavus on piirkondades paranenud. Tabel 42. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt- Piirko Algv Baas- Sihtväär Andme- Aruandlu D ühik nna- äärtu aasta tus allikas se katego s 2023 sagedus oria Väljaspool Harjumaad % Vähem 29,7 2012 30,0 Statistik Kord kahe ja Tartumaad loodud arenen % aamet aasta SKP osakaal Eesti ud jooksul SKP-st 2.5.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.5.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute investeeringute juurdetoomiseks ja seega töökohtade tekkeks eelduste loomiseks on vajalik panustada nii infrastruktuuri kui ka selle pakutavate võimaluste ärakasutamisse. Ettevõtluse arengu seisukohast on oluline kasutada ära piirkondade loodus- ja kultuuripärandist tulenevad eeldused laiemalt piirkondliku majanduse 110 elavdamiseks, sh turismisektori arendamiseks. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda asuvate piirkondade arengus ja majanduselu elavdamisel on oluline roll toimepiirkondade keskuste tugevdamisel tõmbekeskusena. Laiemalt elukeskkonna kujundamise kõrval on seejuures oluline atraktiivse keskkonna loomine, stimuleerimaks erainvesteeringuid ning tagamaks kõrgema kvalifikatsiooniga elanikkonna lisandumine ja säilimine. Samavõrd oluline on keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste tugevdamine, et tagada kvaliteetsete piirkonnaüleste teenuste ning töökohtade kättesaadavus. Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi: 1. Toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu regionaalsete kompetentsikeskuste välja- ja edasiarendamise kaudu. Regionaalsete kompetentsikeskuste programm käivitati perioodil 2007-2013 ning selle raames loodi eeldused kuue kompetentsikeskuse väljaarendamiseks. Kompetentsikeskus toimepõhimõtteks on piirkondlike haridus- ja teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöö piirkonna kompetentside väljaarendamisel. Kompetentsikeskustes kujundatakse välja võimekus teadus- ja arendustegevuseks kitsalt piiritletud valdkonnas (piirkondlikus nišis) ning innovaatiliste lahenduste kiiremaks regionaalseks levikuks, mis loob eeldused piirkonna ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Perioodil 2014-2020 tegeletakse nii juba loodud kompetentsikeskuste edasiarendamisega kui ka arendatakse välja täiendavad keskused (2-3 uut keskust, arvestades piirkondlikest arengukavadest tulenevaid eeldusi ja reaalset valmisolekut). Täiendavalt kavandatakse toetada piirkondlike ettevõtlusvõrgustike arengut laiemalt. Regionaalsed kompetentsikeskused täiendavad nutika spetsialiseerumise valdkondades kavandatud tegevusi (sh luues tihedama sideme teadus- ja arendustegevuse ning eri regioonide ettevõtjate vajaduste ja kasvueelduste vahel) ja kavandatakse koordineeritult koos TA&I meetmete/nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamisega. See võimaldab ka väiksematel piirkondlikele keskustel realiseerida oma T&A-tegevuse potentsiaal toetudes oma ressurssidele ja tugevustele konkreetsetes nišivaldkondades). 2. Toimepiirkondades82 toetatakse tegevusi, mis omavad suurimat potentsiaali toimepiirkonna ulatuses majanduselu elavdamise, ettevõtluse ja tööhõive edendamise ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse seisukohast. Selleks koostatakse piirkonna konkurentsivõime tõstmise tegevuskava, mille aluseks on maakonna arengukava, lisaks peavad kavandatavad tegevused tulenema piirkonna linnade ja valdade arengukavadest. Kavandatavad tegevused on lähtuvad Partnerlusleppe punktis 1.1.3. toodud arenguvajadustest. Kavandatavate tegevuste valik alltoodud valdkondades peab olema põhjendatud maakondlikes arengukavades ja tulenema otseselt nendega seotud tegevuskavadest. 2.1 Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonivõrgud) kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde (aladel, kus avaliku taristu amortiseeritus pärsib ettevõtete jätkusuutlikkust ja laienemisvõimalusi või piirkondades, kus täiendavate ettevõtete lisandumist piirab vajadustele vastavate ettevalmistatud alade nappus). Toetatakse vähemarenenud piirkondadesse töökohti (sh kõrgema lisandväärtusega töökohti) loovaid ettevõtlusinvesteeringuid, mille eesmärgiks lisaks piirkondliku tööpuuduse leevendamisele on piirkonna majanduse elavdamine. Toetatakse kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisalade jms (brownfield) ettevalmistamist uueks ettevõtluseks. Toetatakse inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist koos vastavate tugiteenustega piirkondades, kus nende nappus piirab ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet Perioodil 2014-2020 82 Toimepiirkonna suurus kattub uldjoontes maakonnaga, aga selle piirid ei ole nii selgelt defineeritud kui maakonnal. 111 pööratakse enam tähelepanu tugitegevustele, mis aitavad perioodil 2007-2013 loodud infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutada. 2.2 Toetatakse tegevusi külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, sh toodete ja teenuste väljaarendamiseks, samuti ühtsete piirkondlike võrgustike väljakujunemiseks, mis võimaldab suurendada investeeringutest saadavat kasu, sh loodavate töökohtade arvu. Investeeringuid külastusvõimaluste parandamiseks toetatakse eeldusel, et piirkonnas on töökohtade loomisel tugevad eeldused turismisektoril ja tegevused tulenevad otseselt piirkondlikest arengukavadest. Aastatel 2014-2020 tuleb eeskätt pöörata tähelepanu perioodil 2007-2013 rajatud objektide kasutuse edendamisele, sh piirkondlike võrgustikega sidumise kaudu. 2.3 Toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks, eeldusel, et see loob konkreetses paigas kindlad eeldused investeeringuteks ettevõtlusse ja uute töökohtade loomisele. 2.4 Toetatakse investeeringuid ühistransporti ja kergliiklusteedesse, mis tagavad parema juurdepääsu avalikele teenustele ja töökohtadele. Sihtrühmaks ja kasusaajateks on kõikide toimepiirkondade elanikud, ettevõtjad ja külastajad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Toimepiirkonna keskustes avaliku linnaruumi kaasajastamist ning ühistransporti ja kergliiklusteid toetatakse väljaspool 5 suuremat linnapiirkonda (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla- Järve, Narva). 3. Taristu arendamise kõrval pööratakse eraldi tähelepanu piirkonna vajadustele vastava inimressursi arendamisele. Toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Algatuste kavandamiseks ja elluviimiseks tuuakse kokku kõik asjassepuutuvad kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid (maakondlik arenduskeskus, omavalitsusliit, maavalitsus, töötukassa, õppeasutused, ettevõtjad, LEADERi tegevusrühmad jt) ning töötatakse välja koordineeritud piirkonna eeldustele ja vajadustele tuginev kava piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Alates 2019. aastast kavandatakse tegevused piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks maakondlike arengustrateegiate raames. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid sekkumismehhanisme erinevatest rahastamisallikatest (sh ESI fondidest) ning vajadusel kavandatakse piirkonnaspetsiifilisi uusi. Sihtrühmaks ja kasusaajaks on kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid kõigis piirkondades. Sekkumised on vastastikuselt toetavad käesoleva prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatavate sekkumistega alustatavate ettevõtjate toetamiseks ja nõustamiseks, samuti teiste prioriteetsete suundade raames kavandatavate investeeringutega hariduse ja esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri ning transpordi ja IKT-teenuste arendamisse. Meetme raames toetatavad piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks toetavad otseselt ESF meetmeid tööturu, hariduse ja ettevõtluse valdkondades. Meetme tegevusi toetavad ka sekkumised kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks ESF-ist. Liikuvuse parandamiseks kavandatavad tegevused toetavad muude prioriteetsete suundade all kavandatavaid sekkumisi teenuste infrastruktuuri parandamiseks, näiteks toetab ühenduste parandamine haridusinfrastruktuuri kättesaadavust. Prioriteetse suuna tegevused on seotud Maaelu arengukava ja Kalanduspiirkondade arengukava raames toetatavate LEADERi tegevusgruppide tegevusega. Tegevused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks toetavad ja täiendavad prioriteetse suuna nr 5 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks“. Maakondlikes arengukavades määratletakse regioonispetsiifilised kasvuressursid, mis täiendavad üleriigilise spetsialiseerumise suundi. 112  2.5.5.2. Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest.Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavate tegevuste valiku aluspõhimõtteks on lähtumine piirkondlikest arenguprioriteetidest, mis määratakse kindlaks maakonna arengukavades ja nende alusel koostatavates tegevuskavades. Prioriteetsus tegevuskavas on asjakohastele tegevustele toetuse taotlemise lähtealuseks. Piirkondlik prioriteetsus on ka oluliseks valikukriteeriumiks lisaks rakenduskava üldistele valikukriteeriumidele. Toetatakse üksnes projekte, mis valikukriteeriumidele vastavalt lahendavad maakondlikes arengukavades määratletud piirkondlikke arenguvajadusi ja aitavad parimal viisil kaasa töökohtade loomisele nende lisandväärtuse kasvule ja ettevõtlusaktiivsusele. Eelistatakse projekte, mille mõjuulatus on laiem kui üks omavalitsusüksus. Riigipõhise soovituse number 5 rakendamiseks määratletakse piirkondades, kus toetatakse ühistranspordi korralduse arendamist (nt ühistranspordikeskuste loomine) enne toetuse andmist teenusega kaetavad piirkonnad või sätestatakse kriteeriumid nende piirkondade määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. 2.5.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. 2.5.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.5.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 43. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmeall Aruandlu kategooria 2023 ikas se M N K sagedus Mitterahalist abi Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord saavate ettevõtete arenenud üksus aastas arv Abi saavate Ettevõte ERF Vähem- - - 2 200 Rakendus Kord ettevõtete arv arenenud üksus aastas 113  Tööhõive kasv Täistööaja ERF Vähem- - - 1 890 Rakendus Kord toetust saanud ekvivalen arenenud üksus aastas ettevõtetes did Ettevõtlikkuse ja Ettevõte ERF Vähem- - - 145 Rakendus Kord tööhõive arenenud üksus aastas edendamise programmi kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Lahendatud Tk ERF Vähem - - 45 Rakendus Kord toimepiirkondade arenenud üksus aastas ühendusvõimaluste kitsaskohtade arv 2.5.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.5.7. Tulemusraamistik Tabel44. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaj I Näitaja või Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk An Vajad a liik D rakendamise e korral akategoo eesmä (2023) dm use tapp mõõtüh ria rk eal korral ik 2018. lik selgit aasta M N K as us ks näitaj a asjako hasus e kohta Finant Euro ERF Vähem 190 - - 519 Ser Lõppe snäitaj arenenud 777 333 tifit esmär a 805 507 see k rim kajasta isas b utu toetust s kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusi d Väljun Abi saavate Ettevõte ERF Vähem 5 593 - - 16 Rak Sisalda dnäita ettevõtete arv arenenud 800 end b ja (kokku) usü ettevõt ksu teid, s kes on abi 114  saanud rohke m kui üks kord Väljun Mitterahalist Ettevõte ERF Vähem 180 - - 2 Rak dnäita abi saavate arenenud 200 end ja ettevõtete arv usü ksu s Väljun Prioriteetsetel Turundu ERF Vähem 300 - - 420 Rak dnäita sihtturgudel süritus arenenud end ja korraldatud usü turundusüritu ksu ste arv s Väljun Koostöövõrgu Ettevõte ERF Vähem 250 - - 500 Rak dnäita stikes arenenud end ja osalevate usü ettevõtete arv ksu s 2.5.8. Sekkumiskategooriad Tabel 45. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategoori a Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 11: Sekkumise Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed Mõõde 6 – valdkond rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 055 78 738 136 01 315 038 775 07 432 356 414 07 438 538 775 058 11 626 908 03 48 000 000 01 2 060 787 066 43 505 497 04 75 500 000 02 2 060 787 067 189 168 573 03 2 060 787 036 1 196 066 072 58 161 126 074 26 902 595 075 3 038 176 090 14 048 994 091 3 038 176 092 3 038 176 093 3 038 176 094 3 038 176 115  2.5.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.6. Energiatõhusus 2.6.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. 2.6.2. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.6.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus Eesti on suure energiatarbimisega riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Ka Eesti 2020 ja energiamajanduse arengukavas tähtsustakse nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel. Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna põhiosa sissetulekute tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele. Enamik elamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osas kaugküttepiirkondades soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. Väikeasulate soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb võrgustike amortiseerumine. Energiamajanduse arengukava uuendamisel läbi viidud kaugküttesektori analüüsi kohaselt on soojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega. Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca 40% taristu amortisatsioon on selline, mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle 50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole tehniliselt otstarbekas. Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. 116 Seetõttu on taastuvenergia kasutuse edendamiseks vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks. Piloottegevusena toetatakse biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist. Elamusektori kaasajastamine, avaliku ruumi parendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aitavad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avaldada positiivset mõju keskkonnale ja majandusele. Tabel 46. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa I Näitaja Mõõtühi Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D k kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) Arvestuslik % - 40 2013 55 Raken Kord keskmine dusük aastas energiasääst sus rekonstrueeritu d kortermajades Eeldatav W - 150 2013 140 Raken Kord keskmine dusük aastas valgustuspunkti sus installeeritud elektriline võimsus 2.6.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.6.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Struktuurivahenditest toetatakse korterelamufondi rekonstrueerimist. Sihtgrupp on korteriühistud ja korteriomanike ühisused, mis tegutsevad enne 1993. aastat ehitatud korterelamutes. Nende elamute netopind kokku on 20,8 mln m2 ja ning neis asub üle 400 000 korteri. Sekkumise kavandamisel kaalutakse kliimamuutustele vastupidamise arvestamise tingimuste seadmist renoveerimistööde projekteerimisel ja elluviimisel. Kaugküttesektoris toetatakse nii kohalikke omavalitsusi kui ka eraettevõtteid uute tõhusamate soojatootmisvõimsuste ja torustike ehitamisel või olemasolevate renoveerimisel ning kaugkütte asendamisel taastuvenergia lokaalsete küttelahendustega vastavuses energiamajanduse arengukava uuendamisel tehtud kaugküttepiirkondade energiatõhususe analüüsi tulemustega. Tänavavalgustussüsteemide puhul toetatakse süsteemide kompleksset rekonstrueerimist infrastruktuurides, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel, et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Seejuures tuginetakse aastatel 2012-2014 läbi viidava pilootprojekti kogemustele ja tulemustele. Transpordisektoris soovitakse anda tõuge alternatiivsete kütuste osakaalu suurendamiseks, toetades biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist ning tegevusi toodetud biometaani transpordis kasutamise tagamiseks. Sihtgrupi moodustavad ettevõtjad, kes on huvitatud biometaani tootmisest ja sellega tanklate varustamisest ning biometaani tarbimisest huvitatud ühistranspordiettevõtted. Toetus on ette nähtud piloottegevusteks. Valdkonnas on olemas ressursid ja tehnoloogia, aga lahendada on veel vaja turutõrked. Toetus suunatakse käitistesse, 117 kus biogaasi tootmiseks (lägast, reoveesettest, tööstusjääkidest ja muudest jäätmetest) kasutatakse peamiselt jääke (nn 2. põlvkonna biokütuste tootmiseks). Sekkumise kavandamisel kaalutakse ka biometaani tootmiseks kasutatava toorme kasvatamisega seotud nõuete sätestamist. 2.6.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine.“ Korterelamute rekonstrueerimisel tagatakse elamusektori energiasäästu kasv ja tarbijate kodukulude vähenemine. Energiatõhususe saavutamise investeeringute eeldusena arvestatakse energiaauditi tulemusel saavutatavat arvutuslikku energiasäästu määra. Korterelamute rekonstrueerimine aitab kaasa ehitiste eluea pikendamisele ja ohutuse tagamisele. Kaugküttesektoris arvestatakse toetatavate tegevuste panust energia lõpptarbimise vähendamisse soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse arvel ning õhusaaste vähendamist. Tegevused peavad aitama kaasa senisest kulutõhusamate kütteallikate kasutuselevõtule. Tänavavalgustussüsteemide meede suunatakse peaasjalikult olemasoleva tänavavalgustussüsteemi nendele osadele, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel ((neis on ka elavhõbedalambid, mille kasutamine on alates 2015. aastast ökodisaini direktiiviga keelustatud), et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid (mis tähendab ühe valgusti kohta enam kui 70-80% energiasäästu). Prioriteediks on keskmise ja väikse suurusega linnad ja piirkonnad, kuivõrd neis on valgustussüsteemid kõige kehvemas seisus ja seetõttu on täieliku rekonstrueerimise kulutõhusus suurem. Toetusskeemiga on arvestatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, aitamaks ellu viia Eesti 2020 eesmärke ning seda arvestatakse koostamisel olevas energiamajanduse arengukavas 2030. Tegevused peavad aitama kaasa energiasäästu suurendamisele tänavavalgustuses ning ühtlasi panustatakse avaliku linnaruumi kvaliteedi kasvu, sh turvalisuse suurendamisega. Transpordisektoris toetatavad investeeringud peavad aitama propageerida suuremat taastuvenergiale üleminekut biometaani kasutuselevõtuga. Biometaani tootmise lähtematerjalideks võivad olla kõik selleks sobivad toorme liigid, mille puhul on tagatud, et nende kasutamine ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust. Samuti on oluline tagada, et biometaani tootmisprotsessi jääkproduktide kasutamine, ladestamine või säilitamine ei tekita uusi vee või mullastikuga seotud keskkonnaprobleeme. Sekkumine on kooskõlas riikliku energiatõhususe tegevuskava ja transpordi arengukavaga 2014-2020. 2.6.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Korterelamute rekonstrueerimise, tänavavalgustuse renoveerimise, kaugküttesektori toetamiseks ja biometaani kasutuselevõtu toetamiseks kaalutakse finantsinstrumendi kasutamist. 2.6.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 118  2.6.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 47. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnaka Sihtväärtu Andmealli Aruandl D tegooria s (2023) kas use M N K sagedus Paranenud Tk ÜF - - - 20 Rakendusü Kord energiatarbimiskl 500 ksus aastas assiga kodumajapidamis te (korterite) arv Renoveeritud ja Km ÜF - - - 137 Rakendusü Kord uue torustiku ,5 ksus aastas pikkus Renoveeritud või MW ÜF - - - 150 Rakendusü Kord uus soojuse ksus aastas tootmise võimsus kaugküttes Meetme tulemusel Ktoe ÜF - - - 5,8 Rakendusü Kord toodetud ning ksus aastas transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus Rekonstrueeritud m2 ÜF - - - 1 Rakendusü Kord hoonete pindala 334 ksus aastas 000 Lokaalsete MW ÜF - - - 1,4 Rakendusü Kord taastuvenergia ksus aastas küttelahenduste ehitamine kaugküttelahendu ste asemele Renoveeritud Tänava ÜF - - - 22 Rakendusü Kord tänavavalgustusp valgustuspu 000 ksus aastas unktide arv nkt Soojusmajanduse Soojusmajan ÜF - - - 200 Rakendusü Kord arengukavade arv duse ksus aastas arengukava Liginullenergia- Ehitusproje ÜF - - - 5 Rakendusü Kord hoone kt ksus aastas ehitusprojektide arv Arvestuslik CO2 t CO2 ekv/a ÜF - - - 100 Rakendusü Kord vähenemine 000 ksus aastas aastas 2.6.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 119  2.6.5. Tulemusraamistik Tabel 48. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vaja Fon Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadus D rakendami duse d nnaka - (2023) meal e korral setapp korr tegoor eesm likas selgitus al ia ärk näitaja mõõt 2018 M N K asjakoha ühik . aast suse aks kohta Finantsnäitaj Euro ÜF - - - 562 Lõppees a 222 6 302 märk 41 658 kajastab 494 toetust kokku ja sisaldab sertifitse erimata kulusid Väljundnäitaj Paranenud tk ÜF - 10 - - 20 500 Rake - a energiatarbi 800 ndus misklassiga üksu kodumajapi s damiste (korterite) arv Väljundnäitaj Renoveeritu MW ÜF - 43 - - 150 Rake - a d või uus ndus soojuse üksu tootmise s võimsus kaugküttes 2.6.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 49. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 011 10 155 884 01 260 590 149 07 260 590 149 07 260 590 149 013 1 863 044 014 188 155 352 016 60 415 869 120  2.6.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.7. Veekaitse 2.7.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega. 2.7.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.7.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandustaristu reoveekogumisaladel Veemajanduses on oluline probleem elanikele ja ettevõtetele nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja reovee puhastamine. Suur osa joogi- ja reoveesüsteemidest on rajatud 30-40 aastat tagasi ja osa süsteeme ei ole täielikult välja arendatud. Piirkonniti on veemajandus ebaefektiivne, ressursimahukas ega täida kehtivaid nõudeid. Osal üle ja alla 2000 ie reoveekogumisaladel pole piisavalt süsteeme reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette, põhjustades Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumist. Samas on kogu Eesti territoorium määratud reostustundlikuks suublaks ja üle poole sellest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Riigil, vee-ettevõtetel ja omavalitsustel napib vahendeid investeeringuteks ning veeteenuse tariifid on juba paljude elanike taluvuspiiri lähedal (kuni 3% leibkonnaliikme netosissetulekust), sest elatustase Eestis on madalam kui EL-is keskmiselt ja Eesti geograafilisest asendist tulenevalt on ka muud kodukulud suured. Suur investeeringuvajadus on paljuski tingitud ka Eesti madalast ja ebaühtlasest asustustihedusest, mistõttu vee kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik keskmine investeeringu suurus tarbija kohta on kõrgem kui teistes ELi riikides. Eesmärgiks on saavutada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi üle ja alla 2000 ie teenindavates veevärkides, nõuetekohane reovee kogumine ning puhastamine üle ja alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladel ja veemajandussektori jätkusuutlikkus, et valdkonda edaspidi avaliku sektori vahenditest suuri investeeringuid tegema ei peaks. Veemajanduse arendamine edendab Eesti keskkonnastrateegia 2030 ja Eesti 2020 eesmärkide elluviimist, panustades jätkusuutlikku majanduskasvu loodussäästlikuma ja ressursitõhusama veemajandusega, sh veeteenuse parema kättesaadavusega. Pinna- ja põhjavee kaitsmisega panustatakse ELi veepoliitika raamdirektiivi veekogumite hea seisundi saavutamise eesmärki ning ELi Läänemere piirkonna strateegia Läänemere kaitsmise eesmärgi saavutamisse. 121 Tabel 50. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algvä Baasa Sihtvää Andmeallikas Aruandl D ühik nakateg ärtus asta rtus use ooria (2023) sagedus Ühisveevärgist % - 91 2013 100 Terviseameti Kord nõuetekohast joogiveekvalite aastas joogivett saavate edi inimeste osakaal aastaruanne enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides Reovee kogumise ja % - 66 2012 95 Euroopa Kord 2 puhastamise osas Komisjonile aasta nõuetele vastavate esitatav jooksul üle 2000 ie asulareovee koormusega puhastamise reoveekogumisala direktiivi de osakaal artikkel 16 kohane raport 2.7.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad. Pinna- ja põhjaveele avaldavad lisaks ebapiisavalt puhastatud reoveele negatiivset mõju ka inimtekkelised maa- ja veekeskkonna jääkreostusobjektid, veekogude muutmine, tõkked voolusängis ja loomakasvatusega seotud hoonete lekked veekeskkonda. Reostunud pinnasega aladel on maapinnalähedane veekiht piirkonniti reostunud, mis põhjustab terviseriske ja kahjustab majandustegevust. Põhjavees edasi kandudes liigub reostus asulate veehaareteni ning ohustab põhjaveekogumite seisundit. 2013. aasta seisuga oli mitte heas seisundis ligikaudu 66% pinnaveest. Põhjaveekogumitest ei olnud heas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Koormusallikate mõju vähendamiseks on vaja rakendada meetmeid veekogude looduslikkuse taastamiseks ja säilitamiseks. Eestis on inventeerimisel tuvastatud ligikaudu 300 jääkreostusobjekti. 2013. aasta lõpu seisuga oli 75 olulisemast jääkreostusobjektist likvideeritud (ohutustatud) ligikaudu 45. Aastatel 2010- 2015 tehakse riigi toetusel suuremahulisi korrastamistöid ligikaudu 17 objektil (sh A-kategooria jäätmehoidlas). Veekaitseks (sh rannikuveed) ja inimestele ohutu elukeskkonna tagamiseks tuleb jätkata jääkreostusobjektide likvideerimist. Eestis on üle 6000 ha rikutud veeökosüsteemiga märgalasid, mis on tekkinud turba kaevandamise tagajärjel. Vee hea seisundi saavutamise eelduseks on taastada nende alade looduslik hüdromorfoloogiline veerežiim, millega luuakse ka liikide taastumiseks vajalikud elupaikade tingimused. Oodatava tulemusena tagatakse reostunud alade puhastamine, veekogude tervendamine, märgalade veerežiimi taastamine, vee hea seisund, terviseriski vähenemine, ökosüsteemide elujõulisus ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine. Oodatava tulemusena edendatakse Eesti 2020 strateegia eesmärkide saavutamist, ettevõtluskeskkonda maapiirkonnas, ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkust. Tabel 51. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. 122  I Näitaja Mõõtühik Piirkonna- Algväär Baasaast Sihtv Andm Aruandl D kategooria tus a äärtu eallik use s as sagedus (202 3) Korrastatud % - 68 2014 77 Proje Kord riikliku ktiaru aastas tähtsusega anded jääkreostusobj ektide osakaal Veekogumid, Veekogum - 21 2014 16 Proje Kord kus on vajadus ktiaru aastas likvideerida anded keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht Ökosüsteemile % - 2,3 2013 32 Raken Kord omase dusük aastas veerežiimiga sus alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast 2.7.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.7.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti on aastatel 2000-2013 teinud olulisi investeeringuid veemajandustaristusse, kasutades ELi fondide ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning keskkonnatasudest ja veetariifidest laekunud vahendeid. ELi 2007–2013 rahastamisperioodi investeeringud on kujunenud esialgu plaanitust suuremaks ehitusturul toimunud hinnatõusu, esialgsete töömahtude täpsustumise ning toetuse saajate piiratud omafinantseeringu suutlikkuse tõttu. Perioodil 2007–2013 tehti investeeringuid 59-st üle 2000 ie reoveekogumisalast 49-l alal ning nimetatud perioodi lõpuks vastab hinnanguliselt 75% üle 2000 ie reoveekogumisaladest nõuetele ja kvaliteetne joogivesi on tagatud hinnanguliselt 95 protsendile ühisveevärgiga liitunutest. 2012. aastal oli ühisveevärgiga ühendatud Eesti elanikkonna osakaal 88%, sellest 88% sai kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Seni tehtud ja tehtavatele mahukatele investeeringutele vaatamata ei suuda Eesti veemajanduses veel täiel määral täita ELi veepoliitika raamdirektiivi, joogivee direktiivi, asulareovee puhastamise direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi ja HELCOMi Läänemere tegevuskavas seatud nõudeid ning tagada elanikele nõuetekohast joogivett ja tekkiva reovee kogumist ja puhastamist. Nõuete täitmiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ja enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides. Investeerimisprioriteedi raames ehitatakse ja rekonstrueeritakse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme (joogivee käitlusjaamad, reovee käitlusjaamad (sh setete käitlus)joogivee- ja kanalisatioonitorustikud, pumplad) vastavuses veemajanduskavadega. Investeeringute tulemusel vastab joogivee kvaliteet ning reovee kogumine ja puhastamine nõuetele kõikides enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja üle 2000 ie koormusega 123 reoveekogumisaladel. Nimetatud investeeringud panustavad otseselt ELi Läänemere strateegia tegevuskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige toitainete äravoolu vähendamisse Läänemerre (nt nt veekaitsemeetmed: reoveesüsteemide rajamine, sh torustik, pumplad, reoveepuhastusjaamad). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringute sihtrühm on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ja süsteemidega liituvad elanikud. Edaspidi tuleb neil vee-ettevõtetel tagada veetariifide arvel teenuste osutamine, sh amortiseerunud seadmete ja torustike renoveerimine. Samuti likvideeritakse jääkreostusobjekte, taastatakse rikutud veeökosüsteemidega märgalasid ja tervendatakse veekogusid. Muu hulgas korrastatakse ja tervendatakse kokku ligikaudu 18 hektarit saastunud alasid ja keemilise või ökoloogilise seisundi ohuga veekogusid. Reostunud alade puhastamise sihiks on toetada alasid, mis ohustavad enim inimtervist ja keskkonda (põhjavett, vooluveekogusid, rannikuvesi). Seetõttu tuleb esmalt puhastada reostunud vooluveekogud (ohtlikke aineid sisaldavad põhjasetted) ja riikliku tähtsusega saastunud alad (valdavalt alad, kus pinnas on reostunud ohtlike ainetega, nt endised katlamajad ja vanad asfalditehased). Nii luuakse eeldused maa-alade jätkusuutlikuks majandamiseks ning veekogude hea seisundi parandamiseks või säilitamiseks. Pinnasereostuse likvideerimisega vähendatakse edaspidi põhjavee reostuse leviku vähendamise kaudu ka veeressursi raiskamist. Suuna sekkumisi viiakse ellu koosmõjus maaelu arengukava meetmetega, mis samuti panustavad reostuskoormuse vähendamisse ja pinna- ning põhjavee seisundi parandamisse. Investeeringute sihtrühmaks on reostunud alade omanikud. Toetatakse alasid, kus pole võimalik rakendada põhimõtet “saastaja maksab”. Laiemalt on kasusaajad reostunud alade piirkonna elanikud ja ettevõtted, kelle elu- ja tegutsemiskeskkond, sealhulgas joogivesi ja välisõhk, muutub puhtamaks ja ohutumaks. 2.7.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide puhul jälgitakse, et pärast kavandatud tegevuste elluviimist on veemajandustaristu edasine haldamine ressursitõhus ja efektiivne ning iseseisvalt majandav. Veevärkide veemajanduse infrastruktuuri jätkusuutlikkus tagatakse pärast investeeringute tegemist kogutava veeteenuse tariifi arvelt ning need ei vaja edasist avaliku sektori toetusi. Aastaks 2021 on tagatud veekasutajate piisav panus veeteenuste kulude katmisesse ja on tehtud pikaajalise mõjuga muudatused vee hinnastamispoliitikas. Eelistatakse projekte, kus kasu saavate tarbijate arv on suurem ning investeeringukulu kasusaaja kohta väiksem. Jääkreostusobjektide ja mahajäetud turbaalade korrastamisel rahastatakse vaid neid objekte, mille saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta. Juriidiliste isikute maa puhastamisel jälgitakse Euroopa Komisjoni suuniseid riigiabi andmiseks, sh riigiabi andmisel arvatakse abikõlblikest kuludest maha maa väärtuse tõus. Veekogude puhul eelistatakse projekte, mis on suunatud veekogude seisundi parandamisele ja ka seisundi halvenemise ärahoidmisele. Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud keskkonnaseisundi mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 124  2.7.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise toetamisel. 2.7.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.7.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 52. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeall Aruandl D nakateg (2023) ikas use ooria M N K sagedus Täiendav elanikkond, keda Inimene ÜF - - - 17 Rakendus Kord teenindatakse tõhusama 000 üksus aastas veevarustuse abil Täiendav elanikkond, Inimekviv ÜF - - - 23 Rakendus Kord kellele on suunatud alent 000 üksus aastas tõhusama reoveepuhastuse teenus Taastatud veerežiimiga ha ÜF - - - 200 Rakendus Kord mahajäetud turbaalad 0 üksus aastas Taastatud maa kogupindala ha ÜF - - - 17 Rakendus Kord üksus aastas 2.7.4. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.7.5. Tulemusraamistik Tabel 53. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja liik I Näitaja või Vajaduse Fon Piirko Vahe- Lõppeesm And Vajadus D rakendam korral d nnaka eesmä ärk (2023) meal e korral isetapp mõõtühik tegoor rk likas selgitus ia 2018. näitaja aastak M N K asjakoha s suse kohta Finantsnäitaja Euro ÜF - 17 807 - - 211 Sertif Lõppees 719 788 itsee märk 065 rimis kajastab asut toetust us kokku ja sisaldab sertifitse 125  erimata kulusid Väljundnäitaja Täiendav Inimene ÜF - 2300 - - 23 elanikkond 000 Rake , kellele on ndus suunatud üksu tõhusama s reoveepuh astuse teenus Väljundnäitaja Taastatud ha ÜF - 2 - - 17 maa Rake kogupindal ndus a üksu s 2.7.6. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 54. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 020 28 825 897 01 180 019 854 07 180 019 854 07 180 019 854 021 72 133 060 022 28 825 897 089 50 235 000 2.7.7. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 2.8.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Rohelise infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 5 „Kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja - juhtimise edendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 6 „Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine“ investeerimisprioriteedist. Mitme temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus parandada nii liikide ja elupaikade kaitset kui ka hädaolukordade ennetamist, võttes arvesse nende vastastikust mõju. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas 126 olevate eesmärkide saavutamisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Näiteks põhjustavad kliimamuutused muu hulgas teatud elupaikade pindala/leviku vähenemist ja killustumist ning soodustavad võõrliikide invasiooni, mis toob omakorda kaasa Eestile omaste liikide elutingimuste halvenemise. Samuti kujutavad kliimamuutuste põhjustatud hädaolukorrad inimeste kõrval otsest ohtu ka liikidele ja elupaikadele. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine. 2.8.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.8.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad EL 2020 strateegia seab eesmärgiks elurikkuse kui ressursi säilitamise ja jätkusuutlikku kasutamise. ELi elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab 100% elupaigatüüpidel ja 50% liikidel olema soodne või paranenud seisund. Seisundi paranemise eelduseks on Natura 2000 võrgustiku tõhus toimimine, milleks tuleb arendada nii rohelist taristut kui ka taastada vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Eestis on EL-i ohustatud elupaigatüüpe 60 ja 99 liiki, millest soodsas seisundis on vaid 52% elupaigatüüpidest ja 54% liikidest, ebapiisavas seisundis vastavalt 45% ja 27%, halvas 3% ja 8% ning 11% liigi seisund on teadmata.).83 Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine. Seetõttu väheneb üldine elurikkus, majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Ökosüsteemiteenuste kadumine omakorda toob kaasa suured kulutused alternatiivsetele tegevustele, mida kahjustunud ökosüsteemid enam pakkuda ei suuda84. Samas investeeringud elurikkusesse edendavad majanduskasvu, regionaalset arengut ja suurendavad maapiirkondades tööhõivet. Natura 2000 võrgustiku poolt osutatud teenuste maksumuseks arvestatakse 3–4,6 miljardit eurot aastas85, ka luuakse iga Natura 2000 ala tõttu piirkonda keskmiselt 3–6 töökohta. Struktuurivahenditega aidatakse kaasa EL-is ohustatud ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemisele või säilimisele ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, tagades elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Lõhejõgede elupaigatüüpide taastamise vajadus tuleneb ka Läänemere tegevuskavast, mille kohaselt tuleks taastada Läänemerre suubuvate lõhejõgede looduslik taastootmisvõime 50-80% ulatuses nende jõgede looduslikust potentsiaalist. Tegevused aitavad saavutada ELi linnu- ja loodusdirektiivides, ELi elurikkuse strateegias ja ELi rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmärke. Koosmõjus maaelu arengukava 83 Pohineb 2013. a EKle esitatud aruandel. ELi ohustatud elupaikade ja liikide seisundit hinnatakse elupaikade direktiivi 92/43/EMU kohaselt. 84 Nt susiniku sidumine, uleujutuste ohjamine, tolmeldamine, puhta vee ja ohu tagamine. 85 Natura 2000 vorgustiku poolt pakutavate okosusteemi teenuste maksumuseks ELs on arvestatud 200–300 miljardit eurot aastas (The EU biodiversity objectives and the labour market, ICF-GHK 2012). 127 sekkumistega panustatakse Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse, aidates tagada pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist maapiirkondades. Tabel 55. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtüh Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväärt Andmealli Aruand D ik nakate asta us (2023) kas86 luse gooria sagedu s Paranenu tk - Soodsas 2013 12 liigi Euroopa Kord d või Liik seisundis 53, seisund on Komisjonil kahe samaks ebapiisavas paranenu e aasta jäänud seisundis 27, d, teiste esitatavad jooksul seisundiga halvas liikide aruanded liikide arv seisundis 8, seisund on teadmata 11 jäänud liiki samaks Paranenu Elupaiga - Soodsas 2013 7 Euroopa Kord d või tüüp seisundis 31, elupaigatü Komisjonil kahe samaks ebapiisavas übi e aasta jäänud seisundis 27, seisund on esitatavad jooksul seisundiga halvas paranenu aruanded elupaigatü seisundis 3 d, teiste üpide arv elupaigatüüpi elupaigatü üpide seisund on jäänud samaks 2.8.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse kaitstavate elupaikade taastamist ja inventeerimist, maastikeväärtuste taastamist, väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku ja kaitsealade kaitse korraldamisega seotud taristu investeeringuid, külastuskorralduse taristu investeeringuid, ex situ liigikaitse investeeringuid ja kalade rändetingimuste tagamist lõhejõgedele rajatud paisudel. Rahastatakse ühekordseid tegevusi, mis ei ole abikõlblikud EAFRD ega EMFFi vahenditest. Sekkumised tuginevad Looduskaitse arengukava 2020 alusel koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavale (PAF) ning perioodil 2007-2013 saavutatavatele tulemustele. Sekkumised kavandatakse ja viiakse ellu viisil, mis võimaldab saavutada koosmõju Maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate, samade eesmärkide saavutamisele suunatud meetmetega, sh Natura 2000 toetused ning poollooduslike koosluste hooldamise toetused. Poollooduslike koosluste hooldamist (karjatamine ja niitmine) toetatakse EAFRD-st, 86 Loodusdirektiivi rakendamise aruanne (2013): http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/art17/envuc0mhq. 128 poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks vajamineva ligipääsu tagamist ÜF-ist. Taristu (sillad, teed, truubid) uuendamise toetamine ÜF-ist on ülioluline, sest vastasel korral poleks võimalik niidutehnikaga poollooduslike koosluste aladele pääseda ega seal koosluste säilitamiseks vajalikke töid teha. Nimetatud investeeringud panustavad ühtlasi soovimatute üleujutuste ärahoidmisesse. Nii tagatakse eri fondide integreerimine, saavutamaks poollooduslike koosluste seisundi paranemine ning soodustamaks regionaalset arengut. Samuti kasutatakse poollooduslikelt kooslustelt niidetud heina taastuva kütuseallikana katlamajades. Kaitse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri rekonstrueerimine tagab juurdepääsu kaitsealadele ning seal esinevatele loodusväärtustele, võimaldab taastada ja hooldada elupaiku, parandab loodusturismi võimalusi ning soodustab kohalike inimeste liikumisvõimalusi. Kaitstavate elupaikade (poollooduslikud kooslused, jõeelupaigad, märjad metsad, nõmmed) taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Märgalade (soode ja rabade) taastamisega kaasnev CO2 sidumine leevendab kliimamuutusi, märgalade (soode ja rabade) taastamine vähendab tulekahjuriske ning jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendavad ebasoovitavate üleujutuste mõju. Külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimisega suunatakse ühtlasi külastajad eemale tundlikest liikidest ja elupaikadest, soodustades nende liikide ja elupaikade seisundi säilimist ja parandamist. See on tähtis ka loodusturismi ja laiemalt kogu loodushariduse arendamise seisukohast. Kaitstavate maastikuväärtuste taastamine panustab otseselt rohelise infrastruktuuri arendamisse, toetades samal ajal liikide elupaikade omavahelist sidusust. Inventuurid võimaldavad kaasajastada infot liikide ja elupaikade seisundi kohta ning on aluseks investeeringutele. Ex situ liigikaitse investeeringud on vajalikud liikide tehisasurkondade loomiseks ja säilitamiseks eesmärgiga tagada ja säilitada väljasuremisohus oleva liigi või asurkonna genofond ning võimalus looduslike asurkondade taasasustamiseks või tugiasustamiseks. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga tegelevad ettevõtjad, turistid ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse poolt pakutavate ökosüsteemi teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. 2.8.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“ 129 Esmane prioriteet on ebasoodsas (halvas või ebapiisavas) seisundis olevate liikide elutingimuste parandamine elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu. Lähtutakse Natura 2000 tegevuskavas (PAF) ja Looduskaitse arengukavas 2020 määratletud prioriteetidest. Tegemist on ühekordsete investeeringutega elupaikade taastamiseks (jõed) või taastumisprotsessi algatamiseks (märgalad). Seejuures arvestatakse ka investeeringute jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju. Struktuurivahenditest rahastatakse vaid poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikke ühekordseid investeeringuid (sh teed, truubid, sillad, kariloomade hankimine). Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud elurikkuse mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. 2.8.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 56. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtu Andmeallikas Aruandlus D ühik kategooria s (2023) e sagedus M N K Seisundi ha ÜF - - - 15 Projektide Kord aastas parandamiseks 000 aruanded toetust saanud elupaikade pindala Soetatud, rajatud objekt ÜF - - - 2 Projektide Kord aastas ja 750 aruanded ning rekonstrueeritud Eesti jõgede objektide arv seireandmed seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Inventeeritud alad ha ÜF - - - 94 Projektide Kord aastas 000 aruanded Ökosüsteemide ökosüs ÜF - - - 4 Projektide Kord aastas arv, millele on teem aruanded loodud elurikkuse sotsiaal- majanduslikult seostatud seisundi hindamissüsteem 130  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. 2.8.4. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk oodatavad tulemused 2.8.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv Kliimamuutustest tingitud sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused (tormid, üleujutused, põuad) ning metsa- ja maastikupõlengud põhjustatavad üha suuremat kahju keskkonnale ja isikute varale. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajasi hoiatussüsteeme ja tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire jätkusuutlikkus. Suur osa riigi meteo- ja hüdroloogilise seire taristust on tehniliselt vananenud. Samas kasvab vajadus koguda üha arenenumate prognoosimudelite tarvis lähteandmeid, mida seni tehakse käsitsi ning mis on väga aja- ja töömahukas. Seetõttu on oluline seirevõrku uuendada ja suurendada selle täisautomaatsust, et tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus. See võimaldaks muu hulgas seirata ja hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust, samuti hädaolukordade eeldatavat mõju kliimamuutusi soodustavate heitkoguste suurenemisele. Lähtudes asjaolust, et hädaolukordadest on suurima mõjuga kasvuhoonegaaside heitkogustele metsatulekahjud, kavandatakse heitkoguste vähendamiseks suurendada metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise võimekust eelkõige päästetehnikaga, mis võimaldab keskkonda ja vara kaitsta. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade kõrval, aga osalt ka neist põhjustatud tormide tõttu, on väga oluline suurenev merereostuse oht üha kasvava meretranspordi (sh naftasaaduste ja kemikaalide vedu) kontekstis. Arvestades Läänemere transporditiheduse jätkuvat kasvu, aeglast veevahetust ja kõrget reostustundlikkust, on merereostusjuhtumid Eesti vetes tõestanud tungivat vajadust kiiresti arendada riiklikku reostustõrjevõimekust ja mereseiret kooskõlas HELCOMi Läänemere tegevuskavaga. Õnnetusjuhtumite ja pahatahtliku reostamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tõhustatakse ennetustegevusena merel seiretegevust ning suurendatakse reostuse lokaliseerimis- ja korjevõimekust, panustades nii „Eesti 2020“ ja „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ sihtide saavutamisse. Tabel 57. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühik Piirkon Algv Baas Sihtvä Andmeal Aruandluse D nakateg äärt aasta ärtus likas sagedus ooria us 2023 Piirkondade arv, kus piirkond - 3 2015 4 Rakendu Kord aastas suudetakse süksus samaaegselt kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja likvideerida (4 piirkonda) Reostustõrjelaevade Tund - 12 2014 6 Siseminis Kord aastas (kogu teerium korjevõimekusega 1,2 km2/24h) reageerimise aeg ideaalsetes tingimustes jõudmaks 131  reostuseni kogu Eesti riigi vastutusala piires (PPA)87 Uuendatud % - 40 2013 60 Rakendu Kord aastas hüdrometeoroloogia süksus seirevõrgu osakaal 2.8.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.8.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tõhustatakse meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret eelkõige seirejaamade võrgustiku kaasajastamise kaudu. Tegevuse sihtgrupp on Keskkonnaagentuur, kes tagab tulemuste jätkusuutliku kasutamise. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasvuks keskendutakse metsatulekahjude leviku tõkestamisele ja likvideerimisele ja seeläbi CO2- heitkoguste vähendamisele. See saavutatakse CO2-emissioonile suure mõjuga õnnetuste tagajärgede vähendamiseks vajaliku päästetehnika (päästeautod, kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukid) soetamisega. Tegevuse sihtgrupp on Päästeamet. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv mere- ja rannikureostuse likvideerimisel, sh parem valmisolek Läänemere seisundit mõjutavateks hädaolukordadeks, saavutatakse mereseire ja merereostuse likvideerimise tehnika (lennuk ja laev Politsei- ja Piirivalveameti vana laeva „Kati“ asendamiseks) soetamisega lisaks 2012. aastal Politsei- ja Piirivalveameti kasutusele võetud uuele multifunktsionaalsele reostustõrje laevale. Tegevuse sihtgrupp on Politsei- ja Piirivalveamet. Laiemas plaanis on sekkumistest kasu saav kogu elanikkond ja keskkond. Näiteks maapiirkondade elanikkonna julgeolek suureneb tänu tulekahjude likvideerimise võimekuse kasvule. Erinevad osapooled (näiteks põllumehed ja üleujutusohuga piirkondade elanikud) saavad kasu paranenud ilmaprognoosidest. 2.8.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Seirejaamade võrgustiku kaasajastamisel lähtutakse andmeedastuse kvaliteedi kasvust ja protsesside automatiseerimisega saavutatavast kulude kokkuhoiust. 87 Naitajaga on holmatud vaid Politsei- ja Piirivalveameti voimekus 132 Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võimekuse suurendamisel lähtutakse päästesõidukite võimsuse kasvust ja reageerimise kiiruse kasvust. Arvestatakse ka võimalikku (püsi)kulude kokkuhoidu seoses ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtuga. Merereostuse likvideerimisel peab kasvama reostuse avastamise kiirus, reageerimise kiirus ja merereostuse likvideerimise mahuline suutlikkus. Merereostuse likvideerimise võimekuse suurendamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia tegevuskavas toodud mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise ja merereostuse likvideerimise võimekuste suurendamisel tagatakse sõidukite võimalikult suur multifunktsionaalsus, kasutamaks vajadusel tehnikat ka muude hädaolukordade korral, lähtudes muu hulgas igal aastal koostatavate riskianalüüside kokkuvõtetes ette pandud meetmetest. 2.8.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.8.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 58. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärt Andmealli Aruandl D d ooria us (2023) kas use M N K sagedus Soetatud Päästesõiduk ÜF - - - 83 Rakendusü Kord multifunktsion ksus aastas aalsed päästesõidukid Uuendatud Seirejaam ÜF - - - 50 Kord seirejaamad Rakendusü aastas ksus Uuendatud Kalibreerimisl ÜF - - - 1 Kord kalibreerimisla abor Rakendusü aastas bor ksus Automaatsondij Automaatsond ÜF - - - 1 Kord aam ijaam Rakendusü aastas ksus Soetatud Merereostustõ ÜF - - - 2 Rakendusü Kord merereostustõr rje sõiduk ksus aastas je sõidukid 2.8.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 133  2.8.7. Tulemusraamistik Tabel 59. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajadu Fond Piirko Vahe Lõppeesmärk And Vajadu liik D rakendamiseta se nnaka - (2023) meal se pp korral tegoor eesm likas korral mõõtü ia ärk selgitu hik 2018 M N K s . aast näitaja aks asjako hasuse kohta Finants Euro ÜF - 59 - - 130 Sertif Lõppee näitaja 179 515 itseer smärk 971 053 imisa kajasta sutus b toetust kokku ja sisalda b sertifit seerim ata kulusid Väljund Soetatud Päästes ÜF - 83 - - 83 Rake näitaja multifunktsionaa õiduk ndus lsed üksu päästesõidukid s Väljund Seisundi ha ÜF - 1000 - - 15 000 Proje näitaja parandamiseks ktide toetust saanud arua elupaikade nded pindala Väljund Soetatud, rajatud objekt ÜF - 238 - - 2 750 Proje näitaja ja ktide rekonstrueeritu arua d objektide arv nded seoses kaitstavate liikide või elupaikadega Väljund Soetatud Merere ÜF - 2 - - 2 Rake näitaja merereostustõrj ostustõ ndus e sõidukid rje üksu sõiduk s 2.8.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 60. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria 134  Tabel 10: Mõõde 4 – Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Territoriaalsed Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 085 01 01 1 209 670 07 53 245 074 02 1 209 670 110 937 794 110 937 794 087 03 2 820 642 57 692 720 07 105 697 812 2.8.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng 2.9.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetne suund tugineb Eesti viie suurema linnapiirkonna88 säästva arengu strateegiatele89, milles kajastatakse kõiki linnapiirkonna jätkusuutlikkuse aspekte, sh majanduslikke, keskkonna- ja kliimaalaseid, demograafilisi ning sotsiaalseid väljakutseid. Konkreetsetest tegevustest - lähtudes linnade spetsiifilistest väljakutsetest ning Eesti 2020 strateegia eesmärkidest - kaasrahastatakse nende strateegiate elluviimisel ELi fondidest säästva ning vähese CO2-heitega liikuvuse ja linnaruumi arendamist, lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomist, et vähendada liikumisvajadust ja toetada tööhõivet ning alakasutatud alade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselavdamist Ida-Virumaal. Suuna tegevustega panustatakse temaatilise eesmärgi nr 4 „Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“ ning temaatilise eesmärgi nr 9 „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine“ saavutamisse. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate elluviimine peab integreeritult, sh koosmõjus teiste prioriteetsete suundade raames elluviidavate tegevustega ning linnapiirkondade omavalitsusüksuste omategevustega, panustama mitme eesmärgi saavutamisse. Strateegiates määratletavate prioriteetsete tegevuste tulemusel suurema ja mitmekülgsema mõju saavutamiseks on vajalik luua kombineeritud mitme temaatilise eesmärgi suund. Prioriteetse suuna soovitud tulemuseks on suuremate linnapiirkondade jätkusuutlikum areng ning selle eeldusena on oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu ja elluviimine igas suuremas linnapiirkonnas. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate koostamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2. 88 5 suuremat linnapiirkonda on Tallinn, Tartu, Narva, Parnu, Kohtla-Jarve/Johvi koos umbritsevate kohaliku omavalitsuse uksustega. Vt selgitus Partnerlusleppe p 3.1.3 ja rakenduskava p 4.2. 89 ERF maaruse (EL) 1301/2013 artikkel 7. 135 Prioriteetse suuna tegevusi täiendavad teised ELi fondidest rahastatavad tegevused, mis aitavad suurendada suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh teadus- ja arendustegevusele ning suure kasvupotentsiaaliga ettevõtlusele suunatud meetmed. Samuti on olulised prioriteetses suunas 5 kavandatavad tegevused väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edendamiseks ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks (viimast küll väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda). CO2-heitkoguste vähendamisele linnapiirkondades aitavad kaasa energiatõhususe prioriteetse suuna raames kavandatavad sekkumised korterelamute energiasäästlikuks rekonstrueerimiseks, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimiseks ning säästva transpordi prioriteetse suuna all kavandatud sekkumised. Linnapiirkondades liikuvuse parandamisele suunatud tegevusi ette valmistades ja ellu viies arvestatakse koosmõju suurendamiseks ja kattuvuse vältimiseks ka projektidega, millele kavandatakse toetuse taotlemist Euroopa ühendamise rahastust. Kõrge tööpuuduse ja vaesuse all kannatavate linnapiirkondade probleemide lahendamisse panustavad Euroopa Sotsiaalfondist kavandatavad sekkumised hõives püsimiseks või hõivesse sisenemiseks, sh uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele suunatud sekkumised ning lapsehoiu paremale korraldamisele suunatud sekkumised. Samuti kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse suurendamise tegevused, millega parandatakse piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnike võimekust kavandada tegevusi piirkonna arenguks eelduste loomiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks ning kolmanda sektori võimekust kohaliku arengu küsimustes kaasa löömiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: CO2-heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. 2.9.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud Suurematel linnapiirkondadel on oluliste CO2-emissiooni allikatena võtmetähtsus jätkusuutliku kasvuga seotud väljakutsete lahendamisel. Ühistranspordi osakaal suuremates linnapiirkondades tehtavate reiside puhul on vähenenud, samuti on suhteliselt madal jalgrattaga tehtavate sõitude osakaal. Kui 2005. aastal kasutas igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast või käis jala ligi 61% suuremate linnade ja nende lähitagamaa elanikest, siis 2012. aastal oli see näitaja 48,5%90. Suureneva autokasutuse tagajärjeks on nii keskkonnatingimuste kui ka rahvatervise halvenemine. Uue taristu loomine eeskätt autokasutajaid silmas pidades halvendab linnakeskkonda nii jalgsi ja jalgrattaga liikujate ning ühistranspordi kasutajate kui ka linnaelanike jaoks veelgi. Oluline on luua linnakeskkond, milles on meeldiv ja mugav liikuda ilma autota. Selleks on vaja jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, säästvat liikuvust toetava avaliku linnaruumi arendamist ning head ligipääsu mugavale ja vajadustele vastavale ühistranspordile. Ka perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust säästva liikuvuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamiseks. Kuigi mitmed elluviidavad projektid ei ole 2013. a lõpuks veel ellu viidud, võib prognoosida, et perioodi lõpuks saab rajatud ca 90 km kergliiklusteid (valdav osa neist Tallinna lähiümbruses) ning uue kvaliteedi on saavutanud ligi 60 ha rohealasid ja väljakuid. Ellu viiakse ka ühistranspordisüsteeme 90 Statistikaamet. 136 arendavaid projekte kahes linnas. Erinevalt 2014-2020 perioodiks kavandatavast, oli perioodil 2007-2013 linnapiirkondade arendamise meetmesse kaasatud kogu funktsionaalse linnapiirkonna ulatuses vaid Tallinn. 2014-2020 kaasatakse sekkumiste elluviimisse ka teiste linnade tagamaad, mis on eriti oluline liikuvusküsimuste lahendamisel. Enam kavandatakse perioodil 2014-2020 tähelepanu pöörata projektide komplekssusele, et tulemuseks oleks kas probleemi terviklik lahendamine ühel konkreetsel linnasisesel maa-alal või parandataks mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Tabel 61. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtühi Piirkonn Algväär Baasa Sihtväär Andmealli Aruandl D k akategoo tus asta tus kas use ria (2023) sagedus Igapäevaseks % Vähem 48,5 2012 50,0 Statistikaa Kord töölkäimiseks arenenud met: aastas ühistransporti Tööjõu- või jalgratast uuring kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondade s91 2.9.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse tegevusi, mis vähendavad sõltuvust isikliku auto kasutusest. Selleks toetatakse kolme tüüpi tegevusi: jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh jalg- ja jalgrattateed, jalgrattaparklad, rattaringlussüsteemid, nutikad lahendused); avaliku linnaruumi muutmist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, ning ühistranspordi säästvat ja elanike vajadustele vastavat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid, piletisüsteemid, „pargi ja sõida“ süsteemid, keskkonnasäästlike ühissõidukite soetamine maksumuses, mis ületab tavaveeremi hinna). Tegevused on abikõlblikud kõigi viie linnapiirkonna territooriumil, millele on koostatud jätkusuutliku arengu strateegiad, sest ühistranspordi kasutajate ning jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on vähenenud kõigis suuremates linnapiirkondades. Eri tüüpi tegevuste vahelised rõhuasetused põhinevad konkreetse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial, milles analüüsitakse konkreetse linnapiirkonna liikuvuse suurimaid kitsaskohti ning parimaid lahendusi autosõltuvuse vähendamiseks ning säästvate liikumisviiside edendamiseks.. Seejuures 91 Sihttaseme maaratlemisel on lahtutud asjaolust, et trend on seni olnud languses. Langus oli eriti jarsk ajavahemikus 2005-2008 ning stabiliseerus alates 2009. aastast toenaoliselt majanduskriisi tottu. Eesmargiks seatakse langustrendi peatamine ja pooramine ning toolkaimiseks uhistranspordi ja jalgratta kasutamise ning jalakaimise osakaalu tousmine vahemalt 50% juurde. Kuna seoses majanduse olukorra paranemisega tekivad taas eeldused autokasutuse suurenemiseks, on eriti oluline kavandada piisavaid meetmeid alternatiivsete liikumisvoimaluste soodustamiseks. 137 arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 10 jätkusuutliku transpordi tegevustega. Jätkusuutliku arengu strateegiate koostamiseks töötatakse välja juhised, mis säästva liikuvuse osas on kooskõlas linnalise liikuvuse juhendiga http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_urban_mobili ty.pdf. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik suuremates linnapiirkondades tegutsevad osapooled. Paranevad nende inimeste liikumisvõimalused, kes autot ei kasuta. Meeldiva liikumiskeskkonna edendamise ning kergliikluse ja ühistranspordi mugavamaks muutmise tulemusena vähenev autokasutus vähendab CO2-emissioone, müra ning loob tervislikuma linnakeskkonna. Liikumisühenduste kvaliteedi parandamine aitab muu hulgas vähendada aja- ja rahakulu nii avalike teenuste kasutuseks kui ka tööle pääsuks. 2.9.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse mitme kohaliku omavalitsusüksuse koostöös välja töötatavaid ja elluviidavaid tegevusi. Säästva liikuvuskeskkonna arendamisel järgitakse universaalse disaini põhimõtteid, mis tähendab infrastruktuuri rajamisel kõigi kasutajagruppide (sh puuetega inimesed, lapsed, eakad jt) vajadustega arvestamist. Võimalusel kasutatakse rohelise infrastruktuuri lahendusi. 2.9.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 62. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtüh Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andmealli Aruandl D ik kategooria (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilis ERF Vähem - - 797 Statistikaa Kord integreeritud ed arenenud 000 met aastas arengustrateegiat isikud ega aladel elavad inimesed Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 100 Rakendusü Kord mis on loodud või arenenud 000 ksus aastas 138  taastatud linnapiirkondades Rajatud km ERF Vähem - - 225 Rakendusü Kord kergliiklusteede arenenud ksus aastas pikkus Kogu projekt ERF Vähem - - 3 Rakendusü Kord linnapiirkonna arenenud ksus aastas ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: Mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine. 2.9.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.9.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud Suuremad linnapiirkonnad ei arene ühtlaselt, samuti on suured erinevused linnapiirkondade vahel. Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline ning et linnasiseste territooriumide alakasutatus ning ettevõtjatele ja elanikele väheatraktiivne keskkond ei saaks takistuseks linnapiirkonna arengule, on oluline toetada linnakeskkonna arengut, investeerides linnaruumiliselt olulistesse, kuid oma potentsiaali alakasutusega või kasutamata, alade taaselavdamisse. Alakasutatud linnaalade füüsiline, sotsiaalne ja majanduslik taaselavdamine on eeskätt oluline Ida-Virumaa linnapiirkondades, mis eristuvad muudest Eesti piirkondadest kõrgema püsiva tööpuuduse, madalama ettevõtlusaktiivsuse, baastaristu mahajäämuse, kasutusest väljalangenud hoonete, jäätmaa suurema osakaalu jm poolest. Ida-Viru suuremate linnapiirkondade rahvaarv on viimase 20 aastaga oluliselt kahanenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas kahe linnapiirkonna valdades ja linnades kokku 172 000 elanikku, siis 2011. aastaks oli see kahanenud 117 000-le (vähenemine 32%). Samuti on kokku tõmbunud sealne tööstus. Sellest tulenevalt on neis linnades vajalik muutunud oludega kohanemine ning keskkonna kaasajastamine, et muuta Ida-Viru suuremad linnad teiste suuremate Eesti linnadega võrreldavalt atraktiivseks elukeskkonnaks. Oluline on kõigi osapoolte (lisaks avalikule sektorile ka äri- ja mittetulundussektori) kaasamine linnakeskkonna uuendamisse. Tehes investeeringuid piirkondadesse, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule, luuakse eeldused linnapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks kogukonnale, sh nii ettevõtjatele kui ka elanikele. Tabel 63. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirko Algvä Baasa Sihtväär Andmea Aruandluse D ühik nnaka ärtus asta tus llikas sagedus tegoor (2023) ia 139  Investeeringute Ettev Vähem 0 2013 30 Projekti Kord aastas tulemusena kasu õtja arenen aruande saanud ettevõtjate ja ud d teenuse osutajate arv92 2.9.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Tegevused on suunatud mahajäänud kogukondade hüvanguks keskendudes aladele kahe Ida-Viru suurema linnapiirkonna sees, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule. Toetatavateks tegevusteks on linnasiseste alakasutatud alade taaselavdamiseks vajaliku taristu arendamine (sh mittevajalike ehitiste lammutamine, tänavavõrgustiku loomine, ehitiste rajamine ja rekonstrueerimine) ja seda toetavad tegevused (nt kontseptsiooni loomine, kaasamine, turundus), mis tervikuna loovad eeldused ettevõtluseks, töökohtadeks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Soovitavalt kaasatakse tegevustesse vabaühendusi ja äriühinguid. Konkreetsed alad ning vajalikud tegevused nende taaselavdamiseks määratletakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates. Tegevuste tulemusena väheneb Ida-Viru suuremate linnapiirkondade mahajäämus atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonnana võrreldes teiste Eesti linnapiirkondadega. 2.9.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. 2.9.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 64. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andmeall D ategooria (2023) ikas 92 Indikaatori sihttaseme seadmisel on lahtutud kohaliku omavalitsuse uksuste antud hinnangutest ning informatsioonist nende plaanitavate sekkumiste kohta, samuti prioriteetsele suunale kavandatud vahendite mahust. 140  M N K Aruandl use sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem - - 107 Statistikaa Kord integreeritud isikud arenenud 000 met aastas arengustrateegiate ga aladel elavad inimesed Avalik linnaruum, m2 ERF Vähem - - 100 Rakendus Kord mis on loodud või arenenud 000 üksus aastas taastatud linnapiirkondades m2 ERF Vähem - - 100 Rakendus Kord Linnapiirkondades arenenud üksus aastas ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. 2.9.6. Investeerimisprioriteedile vastav eesmärk ja oodatavad tulemused 2.9.6.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Rahvastiku koondumise tõttu eeskätt paari suuremasse linnapiirkonda ei suuda olemasolev taristu rahuldada nõudlust teenuste järele. Eriti terav on probleem lapsehoiuteenusega. Lapsehoiukohtade nappus on 33% Eesti omavalitsustest, teravaim on rahvastiku koondumise tõttu probleem suuremates linnapiirkondades. Kui riigis tervikuna on Eestis 2012. a jaanuari seisuga puudu 5900 lasteaiakohta, siis Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade arvele jääb sellest valdav enamus ehk 443093. Lapsehoiukohtade nappuse üheks tagajärjeks on sundliikumiste kasv linnapiirkonnas, mis põhjustab ummikuid, tõstab CO2-heitmete hulka ning halvendab elukeskkonda. Teiseks vähendab see väikelaste vanemate võimalusi naasta hõivesse. Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2011. a 15,9) näitab, et Eestis ei osale naised hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Lapsehoiuvõimaluste nappuse puhul tuleb eristada ajas püsivat ning muutuvat vajadust. Ajas püsiv vajadus tuleneb sellest, et teatavates KOV üksustes on viimase aastakümne jooksul toimunud väga ulatuslik rahvastiku juurdekasv, kohati on rahvaarv mitmekordistunud. Seetõttu on teatud ulatuses vältimatu täiendava taristu loomine suurenenud nõudluse katmiseks. Sekkumist täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad tegevused lapsehoiuteenuse arendamiseks (nii linnapiirkondades kui neist väljas). Sekkumise tulemusena paranevad kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused Tallinna, Tartu ja Pärnu 93 Ainsaar & Soo „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“, 2012. 141 linnapiirkonnas, väheneb liikuvusvajadus ning lastevanematel on võimalik kiiremini hõivesse naasta. Perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust investeeringuteks lapsehoiuasutustesse. Selle raames loodi kokku ca 250 uut lasteaiakohta, mis ei ole piisav prognoositava vajaduse katmiseks paarikümneaastases perspektiivis. Tabel 65. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkon Algväär Baasaas Sihtvää Andmeallik Aruandl D ühik nakateg tus ta rtus as use ooria (2023) sagedus Lapsehoiu- ja Laste Vähem 443094 2012 30095 Uuring/küsitl Kord lasteaiajärjekordad arv arenenu us aastas e pikkus d suuremates linnapiirkondades 2.9.7. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.9.7.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse linnapiirkonna säästva arengu strateegia kohaseid tegevusi täiendavate lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. See tähendab uute hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. Lasteaia- ja lapsehoiukohtade loomiseks ehitatav või kohandatav infrastruktuur peab vastama riiklikult kehtestatud nõuetele. Sekkumise tulemusena panustatakse mitmesse EL vahendite kasutamise eesmärki. Luuakse eeldused selleks, et kasvaks väikelaste vanemate osakaal hõives, parandades seega sotsiaalset kaasatust, teenuste kättesaadavust; ning ühtlasi selleks, et, et kodulähedase lapsehoiukoha olemasolu tõttu väheneks liigsete liikumiste hulk linnapiirkonnas, mis toob kaasa CO2-heitmete vähenemise. Sihtgruppideks on kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor. Seejuures arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 2 lapsehoiuteenuse arendamise tegevustega (Tööturule juurdepääsu tagamine ja tööturult väljalangemise ennetamine). 2.9.7.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 94 Hinnanguline. Pohineb uuringul „Kohalikud omavalitsused ja lastega pered“ (Tartu Ulikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika Instituut, Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2012). Uuringus kajastatakse ule-eestilist vajadust ning vajadust agregeeritud KOV tuupide kaupa. 95 Sihttaseme seadmisel on arvestatud eesmargiga lasteaiajarjekorrad 2020. aastaks praktiliselt kaotada. Toenaoliselt jaab alles moningane n-o loomulik jarjekord. 142 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele. Eelistatakse tegevusi, mille tulemuste edasine kasutamine võimalikult vähe koormab KOVide finantssuutlikkust. Uute hoonete ehitamine peab olema põhjendatud järgmise paarikümne aasta rahvastiku trendidega ja eelistatakse väiksema energiatarbega ehitiste rajamist. 2.9.7.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. 2.9.7.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.9.7.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 66. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad I Näitaja Mõõtühik Fon Piirkonnakateg Sihtväärtu Andmealli Aruandl D d ooria s (2023) kas use M N K sagedus Linnade Füüsilised ERF Vähem arenenud - - 690 Statistikaa Kord integreeritud isikud 000 met aastas arengustrateegi atega aladel elavad inimesed Loodud lasteaia- Lasteaia- ERF Vähem arenenud - - 200 Rakendusü Kord ja või 0 ksus aastas lapsehoiukohta lapsehoiuk de arv oht Linnapiirkonda m2 ERF Vähem arenenud - - 26 Rakendusü Kord des ehitatud või 000 ksus aastas renoveeritud avalikud või ärihooned 2.9.8. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. 2.9.9. Tulemusraamistik Tabel 67. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe Lõppees Andmea Vajaduse liik D rakendamise use nnaka - märk llikas korral tapp korral tegoor eesm (2023) selgitus ia ärk näitaja 143  mõõtü 2018. M N K asjakoha hik aast suse aks kohta Finants Euro ERF Vähem 18 - - 110 Sertifitse Lõppeesm näitaja arenen 476 375 erimisas ärk ud 888 469 utus kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Väljund Kogu linna- projekt ERF Vähem 196 - - 3 Rakendu 2018. a näitaja piirkonna arenen süksus sihttase - ühistranspord ud rahastatu ivõrgustikku d, kuid ning liikuvust veel arendavate ja lõpetamat uuenduslike a projekt. kergliikluse edendamise projektide arv Väljund Avalik m2 ERF Vähem 30 - - 100 Rakendu näitaja linnaruum, arenen 000 000 süksus mis on loodud ud või taastatud linnapiirkond ades Väljund Loodud Lasteai ERF Vähem 400 - - 200 Rakendu näitaja lasteaia- ja a- või arenen 0 süksus lapsehoiukoht lapseh ud ade arv oiukoh t 2.9.10. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 68. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 043 44 819 149 01 01 07 052 34 000 000 93 819 149 93 819 149 93 819 149 055 15 000 000 96 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 144  2.9.11. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.10. Jätkusuutlik transport 2.10.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T-sse. 2.10.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Eesti konkurentsivõimele ja globaalsetes väärtusahelates osalemiseks on ohutud rahvusvahelised ühendused ja liikumisvõimalused hädavajalikud. Ebapiisavad ühendused takistavad reisimist või kaubavedu nõudvate majandusharude arengut. Lennuühenduste mõju SKP kasvule on 4-7%97. Eestis on probleemiks taristu ebapiisav tase ning investeeringud peamiste transpordiühenduste parandamiseks on prioriteetsed. Väärtusahelate rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumine Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiire, mugav ja turvaline. Väljakutseks on liiklusohutuse parandamine teedel. Liiklemine on muutunud ohutumaks ja liiklusõnnetuste arv vähenenud, kuid jätkuvalt on teid, kus on liiklusohtlikud ristumised, puuduvad teepeenrad, on piiratud nähtavusega teeprofiil jne. Alates 2006. a, mil liikluses hukkus 204 inimest, on hukkunute arv järjepidevalt vähenenud (v. a 2011), jõudes 2012. a 8798 inimeseni. Hukkunute arvu järgi miljoni elaniku kohta oleme EL-is 17.-18. kohal99. Parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele, samuti inimeste liikumisvõimalusi, on oluline ka lühemate ja usaldusväärsemate ühendusaegade tagamine (sh ELi väliskaubanduse kontekstis oluline piiriületus Venemaaga). Ärikontaktideks on lennuühendused kriitilise tähtsusega. Tallinna lennujaama investeeringutega panustatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmisse. Arvestades Eesti asukohta ja kaugust suuremast osast Euroopast, on lennuühenduste arendamine oluline Eesti konkurentsivõime kindlustamisel. Lähemate sihtkohtadega ühenduse parandamiseks on vaja investeerida reisirongiliikluse arendamisse, mida kajastatakse ELi vahendite kasutamise eesmärgi 2 all. 97 Estonian Air, majandusaasta aruanne 2011 (http://estonian-air.ee/public/Annual_Reports/Annual_Report_2011.pdf). 98 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=12996. 99 Maanteeamet: http://www.mnt.ee/index.php?id=23439. 145 Investeeringute tulemusena suureneb kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus ja vähenevad liiklusõnnetused investeeringuid saanud teedel. Seda mõõdetakse rahvusvaheliste reisijate arvuga, mis on kõikide Eestisse tehtud ja Eestist väljuvate reisijate summa (välja arvatud erasõidukitega tehtud reisid). Tegevusi, mida kavandatakse viia ellu struktuurivahendite toel ning millele taotletakse toetust Euroopa ühendamise rahastust, valmistatakse ette ja viiakse ellu viisil mis toetab suurema koosmõju saavutamist ja väldib kattuvust. Tabel 69. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkon Algväärtus Baasa Sihtväär Andmeal Aruand D hik nakateg asta tus likas luse ooria (2023) sagedu s Rahvusvaheliste Reisija - 12,8 miljonit 2013 14,8 Tallinna Kord reisijate arv miljonit Sadam, aastas aastas (õhu-, vee- Tallinna ja bussi- Lennujaa transport) m, Statistik- aamet Halvas seisundis (%) - 12 2012 11% Maanteea Kord teede osakaal met kahe TEN-T võrgustiku aasta teedest jooksul 2.10.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee (s.h piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine), väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama (TEN-T). Nii selle eesmärgi kui eesmärgi 2.10.4.1 saavutamiseks kavandatud investeeringute määratlemise juhtmõte on tagada parem ligipääs ja omavahelised ühendused Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele, milleks on Tallinna Vanasadam, Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad; Tallinna lennujaam ning Ikla, Narva ja Luhamaa piiriületuskohad. Keskendutakse projektidele, mis aitavad saavutada ühtaegu mitut eesmärki või on seotud omavahel või projektidega, mille elluviimist kavandatakse Euroopa ühendamise rahastu, riigi vahendite või muude rahastamisallikate toel. Näiteks kavandatakse parandada Tallinna Vanasadama ühendusi TEN-T maanteevõrgustikuga käesoleva eesmärgi raames ning ühendusi säästvate transpordiliikidega eesmärgi 2.10.4.1 raames. Perioodidel 2004-2013 rekonstrueeriti kõik TEN-T üldvõrgu lennujaamad va. Pärnu lennujaam. Üldvõrgu lennujaamadesse struktuurivahenditest investeeringuid ei planeerita. TEN-T maanteede kogupikkus on ligi 1300 km, millest perioodidel 2004-2013 investeeriti 240 km teede projektidesse. Perioodil 2014-2020 ehitatakse või rekonstrueeritakse 110 km TEN-T maanteid. TEN-T maanteevõrgu osas on prioriteet neljal trassil – Via Baltica (ühendus Läti ja teiste Euroopa riikidega, Tallinn-Tartu-Luhamaa (ühendus kahe suurema linna vahel ning Venemaaga), Tallinn- Narva (peamine ühendus Venemaaga ja maismaaühendus Muuga ning Sillamäe sadamatele) ja Tallinna Ringtee (ühendus Paldiski sadamale TEN-T-ga). Teiste TEN-T maanteede investeeringud on väiksemas mahus. Investeeringud tuginevad perioodil 2007-2013 ellu viidud projektide 146 tulemustele. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu kavandatud uuendamine on otseselt seotud eelmisel rahastamisperioodil Aruvalla-Kose lõiku tehtud investeeringutega. Ülejäänud riigimaanteid (sh hooldus rahastatakse riigieelarvest vastavalt kehtivale Teehoiukavale. Ehitusobjektide puhul, kus tõstetakse teeklassi, võetakse kasutusele erinevad keskkonnamõju leevendus- ja liiklusohutusmeetmed. TEN-T maanteede piiriületuse osas on kitsaskohad eelkõige Vene piiril, mille leevendamist kavandatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö raames. Toetatakse ka kolme suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) läbivate oluliste TEN-T lõikude ehitamist, kus on vajalik parandada juurdepääsu sadamatele/piiripunktidele või ehitada välja puudu olevad ühendused. Tallinna lennujaama investeeringutega saavutatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmine. Lennujaama arendamisel kombineeritakse ÜFi toetust ja lennujaama omavahendeid. See tähendab, et ÜF-ist tehakse ainult neid investeeringuid, mis on vastavuses riigiabi reeglitega. Kavandatavad investeeringud ei ole lennujaama jaoks rahaliselt tasuvad, ent neil on positiivne sotsiaal-majanduslik väärtus. Keskkonnanõuete täitmisse panustatakse õhu-, pinnase- ja mürareostust vähendavatesse investeeringutesse. sadevee- ja lumekogumissüsteemid, jäätõrje- ja mootorisoojendusalad vähendavad oluliselt ohtlike kemikaalide sattumist pinnasesse ja selle kaudu Tallinna joogiveereservuaari., Valgustussüsteemid muudetakse energiatõhusamaks ning maandumis- ja ruleerimisraja muutmisega viiakse liiklus kaugemale Tallinna joogiveeallikaks olevast Ülemiste järvest. Ohutusnõuete täitmisse panustatakse rajakatte uuendamise ning I kategooria lennujaama nõuetele vastavate navigatsioonisüsteemide paigaldamisega, võimaldamaks lennuliiklust halbades ilmaoludes ning erakorralise vajaduse korral, samuti parkimisala laiendamisega võimaldamaks suurendada ohutust maandumis- ja ruleerimisraja kasutusel. Olemasolevad maandumis-, ruleermis– ja parkimisalad ei vasta täielikult ICAO nõuetele E-klassi lennukite käitlemisel, mille tõttu teenindab lennujaam neid lennukeid kasutades ajutisi lahendusi. Uuendustega täidetakse ka E-klassi lennikute ohutu käitlemise nõuded. Parkimisalade puuduse tõttu pargitakse aeg-ajalt lennukeid ruleerimisrajal, mis mõjutab ohutust. Parkimisala suurendamisega lõuna poole ehitatakse välja ka selle piirkonna sadevee süsteemid. Hetkel ei toimu seal ei sadevee kvaliteedi seiramist ega puhastamist ning reostunud vesi läheb otse Pirita jõkke. Lisaks on sadevee kogumise süsteemide puudumise tõttu lõuna- ja idaosa sageli üle ujutatud, mis meelitab ligi linde, lõhub maandumis ja ruleerimisradu ja põhjustab rikkeid elektrisüsteemides (nt maandumisraja tuled). Regionaalsetesse lennujaamadesse investeeringuid ei planeerita. Ohutu meretranspordi tagamiseks investeeritakse Hundipea sadamasse, mis on keskne veeliikluse juhtimise sadam (teenindab jäämurdevõimekust). Investeeringute tulemusel rekonstrueeritakse lainemurdja, kai ning teenindusala et, tagada Soome lahe TEN-T veeteid teenindava jäämurdja ohutus. Hundipea sadam ei teeninda kaubatransporti. Laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) uuendamiseks täiendavaid suuremahulisi investeeringuid ei kavandata, kuna VTS katab praegu Eesti vetes kõiki peamisi laevateid. Investeerimisprioriteedi meetmed panustavad (rahvusvaheliste) transpordiühenduste arendamise ja seeläbi (tööjõu) liikumisvõimaluste suurendamisega prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine“ eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste arendamisse. 2.10.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted 147 Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukavaga 2014-2020, rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 70. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkon Sihtväärtus Andmeallikas Aruand D k nakateg (2023) luse ooria M N K sagedu s Uute maanteelõikude km ÜF - - - 46 Rakendusüksus Kord kogupikkus. millest aastas TEN-T Rekonstrueeritud või km ÜF - - - 215 Rakendusüksus Kord uuendatud aastas maanteelõikude kogupikkus, millest TEN-T Jäämurde teenuse sadam ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord osutamiseks vajalike Kommunikatsio aastas rekonstrueeritud oniministeerium sadamate arv Investeeringuid lennujaa ÜF - - - 1 Majandus- ja Kord teinud lennujaamad m Kommunikatsio aastas oniministeerium 148  Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. 2.10.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.10.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus Ühistranspordi (ÜT) kasutatavus Eestis on vähenenud – Eesti tööjõu-uuringu kohaselt kasutas ühissõidukeid tööl käimiseks 2012. a 23%, 2001. a 31% hõivatutest100. Selle on tinginud elatustaseme tõusuga kättesaadavam autode kasutamine, lõpetamisel investeeringud (nt uute rongide soetamine) ja ÜT-võrgu hõrenemine ja ÜT kättesaadavus halvenemine, mida peegeldavad ka suhteliselt suured aegruumilised vahemaad lähimate keskustega101. Samuti ei võimalda traditsioonilised lahendused hüpet teenuse kvaliteedis. Probleemiks on ÜT killustatus ja kohati ebapiisav ühenduskiirus. KOV-i, regionaalne ja üleriigiline ÜT ei ole integreeritud, mis muudab ÜT liikide kasutamise ebamugavaks. Üheski maakonnas ei ole ühtset toimivat piletisüsteemi, mis haaraks nii linna-, maakonna bussi-, kui ka rongiliine. See on aga eeldus ühtse liinivõrgu kujundamiseks. Puudulik on reaalaja info kättesaadavus ja taristu kasutusmugavus ning ümberistumisvõimalused. Arendada tuleb intelligentseid transpordisüsteeme, näiteks tagab eri transpordiliikide parem ühendamine reaalajas infosüsteemidega kasutajamugavuse, väiksema ajakulu jm. Arvestades tehtud investeeringuid, on praegu lihtsam ÜT edasi arendada ning ennetada autokasutuse võimalikku kasvu, kui hiljem seda piirama hakata. Parandada tuleb transpordiühenduste ja planeeringute omavahelist sidumist. Kättesaadavuse suurendamiseks tuleb arvestada erinevate sotsiaalsete gruppidega. Raudteevõrgust, mis teenindab reisirongiliiklust, on perioodil 2007-2013 rekonstrueeritud üle ühe kolmandiku. Perioodil 2014-2020 kavandatakse investeeringuid ligi poolel raudteevõrgul. Nende investeeringute tulemusena jääks rekonstrueerimata veel Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik, mille uuendamine sõltub Rail Balticu arendamise ajakavast, ning Tartu-Koidula vaheline raudteelõik, mille seisukord on reisirongiliikluse teenindamiseks piisavalt hea. TEN-T üldvõrgu sadamatest rekonstrueeriti eelmisel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa ühenduste tagamiseks vajalikud sadamad. Kuna Hiiumaaga ühendust planeeritakse tihendada, on vaja Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse ehitada teine kai. Kavandatavate veetranspordi- investeeringute teemal vt punkti 2.10.5.1. Sekkumiste tulemusena on võimalik reisijate kiire ja mugav liikumine peatuste ning sihtkohtade vahel, vähem ajakulukas ning mugav ümberistumine, samuti info kättesaadavuse paranemine. Lisaks rakenduskavas kavandatud sekkumistele plaanib Eesti koos Põhjamere – Läänemere TEN- T koridoril asuvate naaberriikidega taotleda Euroopa ühendamise rahastust toetust Rail Baltic kiire kaherajalise 1435 mm rööpmelaiusega ning maksimaalse sihtkiirusega 240 km/h elektriraudteeühenduse rajamiseks Tallinnast Läti ja Leedu kaudu Leedu-Poola piirini. Seda ühendust kavandatakse viisil, mis võimaldab sidustamist olemasoleva raudteevõrguga ning muude transpordiliikidega. Rongiliiklus on paremini integreeritud ÜT võrku, kasvab rongiga 100 Statistikaamet. 101 OECD riikidest on lahimast linnalisest keskusest rohkem kui 1,5 tunni kaugusel elava elanikkonna osatahtsus suurem vaid Kreekas ja Rootsis. 149 liiklejate arv, sh suuremate keskuste vahel rongiga liiklejate osakaal. Rongiliikluse ja muude liikumisviiside integreerimisel (multimodaalsus) luuakse muu hulgas eeldus maapiirkondade inimeste jaoks kohalike avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse paranemisele. Soodustatakse KOVide koostööd avalike teenuste pakkumisel ja integreerimisel. Lisaks, parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele on vajalik investeerida regionaalsetesse meretranspordiühendustesse (mandri ja saarte vahelised ühendused) ning sadamate maismaaühendustesse. Tabel 71. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonn Algväärtus Baasa Sihtvää Andmeall Aruand D hik akategoo asta rtus ikas luse ria (2023) sagedu s Rongireisijate arv rongir - 4,2 miljonit 2013 8,4 mln Elektrirau Kord aastas eisija dtee AS, aastas Statistikaa met Ühistranspordi % - 43% 2013 50% Statistikaa Kord kasutajate, jalgsi met aastas ja jalgrattaga liikujate osakaal 2.10.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.10.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku ja/või keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamisele/parandamisele, kus prioriteediks on raudtee (sh piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine). Investeerimisprioriteedi raames pööratakse eelkõige tähelepanu suure veovõimega, kiireid ühendusi pakkuva ning keskkonnasäästliku ühistranspordi arendamisele, mis võimaldaks paremini avada sellesse juba tehtud investeeringute mõju ning tagada terve transpordikoridori sujuv toimimine. Ühistranspordi ja kergliikluse üldise konkurentsivõime tõstmiseks investeeritakse ühistranspordi peatuste ja jaamade ühendustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise. Nii tagatakse ka raudteepeatuste parem ühendamine muude transpordiliikidega ja olemasoleva potentsiaali parem ärakasutamine, aitamaks kaasa konkurentsivõime tõusule. Vajadus selgub kohalike omavalitsustega läbi viidava konsultatsiooni käigus, kuna antud objektid on valdavalt kohalike omavalitsuste omandis. Potentsiaalsed toetuse taotlejad on näiteks riigi taristut omavad riigiasutused, avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri omavad äriühingud ja riigi enamusosalusega ettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kelle projektid on olulised riigi majanduse konkurentsivõime tõstmise seisukohast. Tegevused on suunatud eelkõige raudteeinvesteeringutele, mis võimaldavad teenindada suuri reisijatevooge ning edendavad transpordisüsteemi struktuurilisi muutusi (nt rongijaamade parem sidustamine teiste transpordiliikidega). Samuti toetavad kõik investeeringud keskkonnasõbralike transpordiliikide osakaalu suurenemist. Raudteel investeeritakse perioodil 2007-2013 uuendamata jäänud lõikudesse, et tagada kogu võrgustikul piirkiirus 120 km/h. Üleriigilisi ühendusi teenindavatest lõikudest vajavad 150 rekonstrueerimist Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinn-Rapla lõik ning Tallinna piirkonna linnalähironge teenindavad läänesuunalised lõigud. Viimased on olulised just säästva linnalise liikuvuse seisukohast, kuna need on peamised säästlikud viisid ühendamaks pealinna tagamaaga. Raudtee investeeringute hulgas on ka suurim kavandatav intelligentsete transpordisüsteemide arendamise projekt – raudtee liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine Tallinnast lääne suunal. Investeeringutoetust ei saa rööbasteed, mis on 2007-2013 eelarvperioodil täielikult korda tehtud (Tartu-Valga ja Türi-Viljandi). Raudtee piirkiiruse 120 km/h säilitamine või saavutamine, on vajalik, et reisiaeg oleks maanteetranspordiga võrreldes konkurentsivõimeline. Kaubatranspordi sujuvamaks muutmisse olemasolevatel raudteeühendustel panustab röntgen- läbivalgustusseadme paigaldamine Narva piirijaama. See vähendab piirikontrolliks kuluvat aega ning panustab seeläbi ohutusse, vähendab piiriületuse ajakulu ning suurendab raudtee kaubaveo konkurentsivõimet. Raudtee valdkonnas on ka kõige suurem planeeritud piiriülene transpordisektori arendus Rail Baltic, mille rahastamiseks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). ELi rahastus raudteesse ulatub perioodil 2014-2020 koguni ca 30%- ni kogu raudteevaldkonna investeeringute mahust, sellele lisaks tehakse investeeringuid muudesse säästvatesse liikumisviisidesse rakenduskava teiste prioriteetsete suundade raames ning täiendavaid investeeringuid raudteetransporti muudest rahastamisallikatest. Maanteede puhul on ELi panus vastavalt madalam kui perioodil 2007-2013. Raudtee hooldust teostatakse siseriiklike vahendite toel. Vaadates kogu planeeritud raudtee investeeringute mahtu (sh Rail Baltic), on raudtee ja säästev transport selge prioriteet. Kavandatud tegevused on ette nähtud eelkõige selleks, et ohjata liikumisvõimaluste laienemisega kaasnevat KHG-heitmete kasvu. Sellele aitavad kaasa ka kõik ühistranspordiinvesteeringud, mis on tehtud eelnevalt perioodil 2007-2013, mil Eesti mõistes võeti ette ulatuslikke investeeringuid säästvasse transporti. Uude rongiveeremisse on investeeritud ca 67 mln € ELi vahendeid, millele riik panustab lisaks ca 200 mln € (20 a jooksul). Raudtee taristusse on investeeritud kontaktvõrku 22 mln €, eurostandardile vastavatesse platvormidesse 20 mln €. Esimesed positiivsed tulemused reisijate arvu kasvus on juba märgata. Lisaks on riik siseriiklikest vahenditest investeerinud uutesse keskkonnasäästlikesse bussidesse (ca 20 mln €), trammidesse (ca 50 mln €) ning lisaks trammi infrastruktuuri koos ELi vahenditega (ca 22) mln €. Investeeringud säästvasse transporti jätkuvad ka perioodil 2014-2020. Lisaks investeeringutele on Riik panustanud eelneval perioodil ja panustab perioodil 2014-2020 läbi dotatsioonide säästvasse transporti igal aastal ca 40 mln €. Ühistransport on tegemas Eestis suurt muutust ja planeeritavad tulemusnäitajad väljendavad seda. Investeeritakse multimodaalsetesse ühendustesse – sadamate ja lennujaama ühendused nii omavahel kui ka teiste liikumisviisidega – ning perifeersete piirkondade (saarte) parematesse ühendustesse TEN-T-ga – reisirongiliikluse ühendamine kohaliku liiklusega. Multimodaalsete ühenduste ja reisirongiliikluse arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et lahendused aitaksid muu hulgas kaasa säästva linnalise liikuvuse arendamisele ja moodustaksid ühe terviku ERF-ist rahastatavate linnalise liikuvuse projektidega. Kõikide transpordiliikide investeeringuid vaadeldakse koos, et tõsta olemasoleva taristu ja juba teostatud investeeringute efektiivsust. Saartele kvaliteetse ühenduse tagamiseks TEN-T-ühendustega investeeritakse sadamatesse ja laevadesse. Seda väiksemas mahus kui 2007-2013 perioodil, kuna peamised investeeringud on tehtud ning vajalik on ainult nende investeeringute tulemuslikkuse täiendamine suurema mõju saavutamiseks. Nt viiakse lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamine n-ö jätkuprojektina. Ühendusi, mille ajakohastamist on kavas toetada, kasutatakse reisija-, mitte kaubaveoks. Seetõttu ei ole võimalik veotariifidest kommertsalustel investeeringute tegemine ja põhjendatud on avaliku sektori toetus. Nii laeva- kui sadamainvesteeringute kavandamisel kaalutakse rohelise tehnoloogia lahenduste kasutamist, et vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju. Kõik investeeringud kavandatakse ja viiakse ellu kooskõlas vee raamdirektiivi nõuetega. 151 Multimodaalsetes ühendustes on rõhk sadamate ja lennujaama maismaaühenduste arendamisel ning reisirongiliikluse paremal ühendamisel kohaliku liikumisega. Lennujaama ühendust planeeritakse arendada koos Rail Balticu projekti arendamisega, kuna Rail Baltic raudteeterminal on kavandatud lennujaama lähedusse. Seetõttu kavandatakse selle ühenduse tarvis Rail Baltic ja muu linnatranspordivõrgu vahel toetust taotleda CEF-ist. Ühtekuuluvusfondist investeeritakse Tallinna Vanasadama ühendustesse linnalise liikuvuse parandamiseks, sh ühendus raudteega ning lennujaamaga. Nagu eespool mainitud, lähtutakse reisirongiliikluse ühendamisel kohaliku liikumisega samuti säästva liikuvuse prioriteetsusest, seda eriti linnades. Raudteetaristusse ning veeremisse tehti suuremahulised investeeringud perioodi 2007-2013 vahenditest, nende mõju suurendamise ning raudteetranspordi atraktiivsuse edendamise võimalusena nähakse raudteejaamadele ja –peatustele ligipääsu parandamist. See hõlmab näiteks pargi-ja-reisi lahendusi, jalgrattataristut, enamat integreerimist kohalike ühistranspordiliinidega ning puuetega inimestele ligipääsu võimaldamist või parandamist. Säästva linnalise liikuvuse arengule aitavad kaasa ka ERF-ist kaasrahastatava prioriteetse suuna „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ sekkumised. Täiendavad ühistranspordi ja kergliiklusega seotud võimalikud projektid selguvad linnapiirkondade strateegiate väljatöötamise tulemusena peale linnapiirkondade säästva arengu suunast toetatavate projektide määratlemist. Kasutada tuleks (kui see on asjakohane) intelligentsete transpordisüsteemide lahendusi vahendina liiklusvoogude juhtimise arendamiseks, kui arendatakse TEN-T võrgustikku ja edendatakse multimodaalsust. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurendatakse taastuvenergia kasutust transpordisektoris. Selleks vajalikud investeeringud (sh biokütuste kasutuse edendamiseks) tehakse ELi vahendite kasutamise energeetika eesmärgi all ning muudest eelarve- ja omavahenditest. Meetmeid täiendab plaanitud Rail Baltic raudteeühenduse ehitus, milleks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). Samuti panustavad investeerimisprioriteedi meetmed ühistranspordi ja kergliikluse arendamise prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ ja „Energiatõhusus“ kaudu eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste ja (piirkondliku) ettevõtluse arendamisse läbi liikumisvõimaluste parandamise. 2.10.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda/ projekti valmisolekut elluviimiseks, projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukava 2014-2020, rakenduskava, prioriteetse suuna ja eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks. Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. 2.10.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine 152 Ei kohaldu. 2.10.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. 2.10.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 72. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtü Fo Piirkonnakate Sihtväärt Andmeallikas Aruand D hik nd gooria us luse (2023) sagedu M N K s Rekonstrueeritud või km ÜF - - - 20 AS Eesti Kord uuendatud 0 Raudtee/Rakend aastas raudteelõikude usüksus kogupikkus. millest TEN-T Parandatud peatus ÜF - - - 30 Rakendusüksus. Kord ühendusvõimalusteg aastas a ühistranspordipeatu ste arv Keskkonnasõbralike objekt ÜF - - - 5 Rakendusüksus Kord ja vähese CO2-heitega aastas transpordisüsteemid e, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/para ndamiseks rekonstrueeritud/eh itatud objektid Soetatud/paigaldatu tk - - - 1 Rakendusüksus Kord d aastas läbivalgustusseadme d raudteepiirile 2.10.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.10.7. Tulemusraamistik Tabel 73. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe Lõppeesmärk Andmea Vaja liik D või e korral akategoo - (2023) llikas duse rakenda mõõtüh ria eesm korr misetapp ik ärk al 153  2018 M N K selgit . aast us aks näita ja asjak ohas use koht a Finants Euro ÜF - 301 - - 577 Sertifitse Lõpp näitaja 454 377 erimisas eesm 486 186 utus ärk kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Rekonstru Km ÜF - 75 - - 215 Rakendu näitaja eeritud või süksus uuendatu d maanteelõ ikude kogupikku s. millest TEN-T Väljund Rekonstru Km ÜF - 50 - - 200 AS Eesti näitaja eeritud või Raudtee uuendatu d raudteelõi kude kogupikku s. millest TEN-T 2.10.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 74. Sekkumiskategooriad. Fond ja ÜF piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 024 29 810 827 01 470 677 882 07 470 677 882 07 470 677 882 025 29 810 827 154  026 32 493 801 028 24 442 326 029 24 442 326 033 218 218 955 035 30 664 702 036 17 249 829 037 36 825 139 040 9 469 321 043 17 249 829 2.10.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.11. IKT teenuste taristu 2.11.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. 2.11.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamikus Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis palju kohti, kuhu uue põlvkonna lairibavõrk ei ole veel jõudnud. Täna puudub kiirele (üle 40 mbit/s) internetile juurdepääs ligi 650 000 Eesti elanikul, mis üha enam hakkab takistama kiireid ühendusi vajavate teenuste rakendamist erinevates eluvaldkondades. Teenuste kiire areng ja andmehulkade kasv seavad ebavõrdsesse olukorda ääremaad, kus taristu selliseid teenuseid ei toeta. Tasakaalustatud regionaalse arengu huvides tuleb jätkata uue põlvkonna lairibavõrgu väljaehitamist. Erasektori investeeringud on suunatud suurematesse asulatesse, aga eraturu teenusepakkujatel puudub äriline motivatsioon välja ehitada uue põlvkonna võrk hõredamalt asustatud piirkondades, st eksisteerib turutõrge. Euroopa digitaalarengu tegevuskava on seadnud ELi eesmärgiks aastaks 2020 tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ja saavutada olukord, kus 155 pooled Euroopa kodumajapidamistest kasutavad internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. Täna suudetakse Eestis vähemalt osaliselt tagada hõreasustusega piirkonnas internetiühendus kiirusega Eestis 5 Mbit/s, kuid EL 2020 eesmärkide (30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) saavutamine ilma baasvõrgu väljaehitamiseta ei ole reaalne. Otsese tulemusena on välja ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrk turutõrkepiirkondades, mis muudab majanduslikult mõistlikuks ühenduste ehitamise sideettevõtjatele. Lõpptulemusena on kõikidel Eesti leibkondadel ja asutustel juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule, mis on eeldus teiste majandus- ja elualade potentsiaali rakendamiseks - tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses ja paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Tabel 75. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõtü Piirkonnakate Algväär Baasaa Sihtväär Andmeall Aruandl D hik gooria tus sta tus ikas use (2023) sagedus 100 Mbp/s % Vähem 3,6 2012 60 Digital Kord 2 või arenenud Agenda aasta suurema scoreboard jooksul kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühend uste koguarvus t 2.11.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse uue põlvkonna lairiba baasvõrgu rajamist ja uuendamist turutõrkepiirkondades, kuhu elektroonilise side ettevõtjatel üksi ei ole äritingimustes mõistlik investeerida. Nn viimase miili investeeringuid on eesmärgipärasuse korral võimalik toetada, kui need on abikõlblikud, ESI fondidest ainult Maaelu arengukava meetmete raames, sh tegevusgrupi koostatud strateegias prioriteetsena sisaldumise korral ‘LEADER (Liaison Entre Actions de Développement de l'Economie Rurale/European Union initiative for rural development) lähenemise raames. Vahehindamisel vaadatakse mh üle, kuidas viimase miili turutõrke lahendamine on edenenud. Peamiseks sihtgrupiks on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sh elanik, ettevõte või avaliku sektori asutus, millel puudub juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule või mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust. 2.11.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 156 Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringutaotluste hindamise protsessi kaudu ning eelistatud on suurema sihtgrupiga projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. Olulisteks kriteeriumiteks on tingimused, et investeerida võib ainult uue põlvkonna sidevõrkudesse (Next Generation Networks - NGN) ja piirkondadesse, kus esineb turutõrge ning investeerimispõhimõtete väljatöötamisel juhindutakse Euroopa Komisjoni riigiabi lairibasuunistest. 2.11.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 76. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtu Andmeallika Aruandlus D k d ria s (2023) s e sagedus M N K Ehitatud km ERF Vähemarenenud - - 3 Rakendusüks Kord uue 90 us aastas põlvkonna 0 lairibavõrg u pikkus Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: e-riigi, e-õppe, e-kaasatuse, e-kultuuri ja e- tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine. 2.11.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.11.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt Riigi IKT-poliitika saab ettevõtete konkurentsivõimet ja riigi arengut toetada üldise toimimiskeskkonna kaudu. Selle eelduseks teadmistepõhises ühiskonnas toimetamisel on lisaks uue põlvkonna lairibavõrgule kiire ja turvaline ligipääs infole ja andmetele vastava 157 teenustetaristu102 loomise kaudu. Hästi toimiv teenustetaristu võimaldab nii ettevõtetel kui ka avalikul sektoril kiiremini ja isikustatumaid teenuseid luua ning tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti. Kuigi riigi teenustetaristut (X-tee, eID, teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada. Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilvetehnoloogia, sotsiaalne meedia, mobiilsus ja infohulkade kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju avaldavate uuenduste (asjade internet, täiustatud analüütika, linkandmed, täiendatud reaalsus jne) mõju ja võimalusi riigi infosüsteemi arengule (vt ka Partnerlusleppe arenguvajaduste peatükki punktis 1.1.2.1). ELi liikmesriigina on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui ka kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada, nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada, riikideüleselt, mille eelduseks on baastaristu piiriülene koosvõime. Selleks, et internet võiks jätkuvalt olla innovatsiooni allikas, tuleb tagada selle toimimine avatud süsteemina. Oodatava tulemusena on infosüsteemid muudetud koosvõimeliseks (nt sotsiaalvaldkonna infosüsteemid) ning andmed on korrastatud, võimaldamaks uute lingitud teenuste loomist, sh on loodud eeldused piiriüleseks turvaliseks andmevahetuseks teiste (ELi) riikidega. E-ID võimalusi ning teisi teenustetaristu komponente kasutatakse laialdaselt, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös, IKT-teenuste taristu arendajatel, tellijatel, kasutajatel on teadlikkus ja teadmus loodud lahenduste ja tulevikuvajaduste kohta. Infosüsteemid on turvalised, suureneb küberturvalisus, e-riigi töökindlus ning võimekus rünnete tõrjumiseks. Ühtlasi on avaliku sektori andmed maksimaalselt muudetud nii ettevõtete ja kodanike jaoks kui ka astutuste vahel masintöödeldaval kujul kättesaadavaks, et luua eeldused peamiselt avalike teenuste arendamiseks. Tabel 77. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõtü Piirko Algvää Baasaas Sihtvä Andmeallika Aruandl hik nnaka rtus ta ärtus s use tegoor (2023) sagedus ia Turvalise elektroonse isik Vähem 428 2011 800 Sertifitseerim Kord 2 identiteedi (ID-kaart, arenen 649 000 iskeskus aasta mobiil-ID jne) ud jooksul kasutajad X-tee vahendusel tk 2000 2013 2800 Riigi Kord Eesti ametiasutuste Infosüsteemi aastas poolt pakutavad e- Amet teenused 102 Service infrastructure means networked services to be delivered electronically, providing interoperable services of common interest for citizens, businesses and/or governments, and which are composed of core service platforms and generic services. Core service platforms means central hubs of digital service infrastructures aiming to ensure connectivity, access and interoperability, and which are open to administrations and may be open to other entities. Generic services means gateway services linking one or more infrastructure(s) to core service platform(s). 158  2.11.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.11.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames arendatakse teenuste baastaristut103 (s.t viiakse ellu IKT vastavaid arendusprojekte), mis on aluseks teenuste arendamisele.. Teenustetaristut arendatakse nii, et see vastaks tehnoloogia arengule ning toimiks turvaliselt ja koosvõimelisena. Analüüsitakse ja piloteeritakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu (sealhulgas, kus võimalik, julgustatakse kasutusele võtma pilvandmetöötluse lahenduse). Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asutuste ja sektorite vahelist koosvõimet. Lisaks viiakse ellu tegevusi, mis toetavad teenuste baastaristu rahvusvahelist koosvõimet. Seejuures võetakse arvesse piiriüleseid e-valitsuse teenuseid (nt andmevahetusteenused ja digitaalne allkirjastamine), mida piloteeritakse EL-i ja liikmesriikide poolt, sealhulgas eriti digitaalsete teenuste taristust, mida arendatakse Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Samuti edendatakse andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavust ja andmeanalüüsi võimekust. Edendatakse igakülgselt teenustetaristu ja andmete kasutuselevõttu ning tõstetakse teadlikkust ja oskuseid. Konkurentsivõime tugevdamiseks, sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kaalutakse Euroopa digitaalarengu tegevuskava tööriistakasti104 kasutamist praktilise abivahendina. Toetuse saajateks võivad olla riigi infosüsteemide arendamisega seotud avaliku sektori asutused ja sihtasutused. Peamiseks sihtgrupiks on e-teenuste lõppkasutajad, sh elanikud, ettevõtted, avaliku sektori asutused, või e-teenuste looja ja rakendaja, sh ettevõtted või avaliku sektori asutused. 2.11.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valikul eelistatakse tegevusi ja investeeringuid hindamise protsessi lähtuvalt nende vajalikkusest ning omavahelisest võrdlusest, võimaldades nii valida kõige suurema mõju ja 103 Teenustaristu on elektrooniliselt osutatavate teenuste vorgustik, mis tagab avalikes huvides koosvoimeliste teenuste osutamise kodanikele, ettevotetele ja/voi riigile. Teenustaristu koosneb tuumteenusplatvormist ja luusteenustest. Tuumteenusplatvorm on keskne uhenduvust, juurdepaasu ja koosvoimet tagav digitaalteenuste taristu, mis on avatud kasutamiseks haldusasutustele ja voib olla avatud teistele isikutele. Luusteenused on uht voi mitut taristut tuumteenusplatvormiga seostavad teenused. 104 http://s3platform.jrc.ec.europa.eu/dae-toolbox 159 kasutatavusega projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. 2.11.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.11.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 78. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fond Piirkonnak Sihtväärtus Andme Aruandl D k ategooria (2023) allikas use M N K sagedus Uuenduslikud Arendus ERF Vähem - - 120 Rakend Kord arendusprojektid projekt arenenud edukalt usüksus aastas lõpetatud projekti Teenuste Teenus ERF Vähem - - 7 Rakend Kord baastaristul arenenud usüksus aastas põhinevate uute piiriüleste avalike teenuste arv 2.11.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad. 2.11.7. Tulemusraamistik Tabel 79. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja I Näitaja Vajadus Fond Piirkonn Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik D või e korral akategoo eesmä (2023) meal duse rakenda mõõtüh ria rk likas korr misetapp ik 2018. al aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a . 160  Finants Euro ERF Vähem 57 402 - - 93 147 Sertif Lõpp näitaja arenenud 996 377 itseer eesm imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Väljund Ehitatud Km ERF Vähem 2000 - - 3 900 Rake näitaja uue arenenud ndus põlvkonna üksu lairibavõr s gu pikkus 2.11.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 80. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 –Tabel 10: Mõõde 4 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liikTerritoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 045 40 361 506 01 79 175 270 04 40 270 865 07 79 175 270 079 38 813 764 07 38 904 405 2.11.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.12. Haldusvõimekus 2.12.1. Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 11 „institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine“ ühest ESF-i ja ühest ERF-i 161 investeerimisprioriteedist. Eesti planeerimisprotsessis tuvastatud arenguvajadused105 kattuvad OECD poolt koostatud riigivalitsemist käsitleva raporti106 järeldustega. Peamised puudujäägid on seotud: 1) valitsemise killustatusega; 2) riigieelarve ning strateegiate lünkliku ja tagasihoidliku seostatusega, mis põhjustab kontrolli nõrgenemist kulude üle ning kaugenemist tegevuste mõjususe ja tõhususe saavutamisest; 3) madala poliitika kujundamise võimekusega; 4) avalike teenuste ja e-riigi vähese koordinatsiooniga, kuna Eestis hetkel puuduvad avalike teenuste ühtsed alused ning nende arendamise terviklik poliitika; 5) kohaliku omavalitsuse tasandi ebaühtlase võimekusega poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada; 6) avaliku teenistuse arendamisega, kuna avalike teenistujate asjatundlikkus, sh juhtimisvõimekus on kõige eelneva korrastamise üheks oluliseks tugielemendiks. Arenguvajaduste ületamise muudavad keerulisemaks paljude riikidega sarnased väljakutsed. Vananev ja vähenev rahvastik ning selle mõju majandusele ja tööturule tähendab riigivalitsemisele vajadust struktuurseteks muutusteks ning kasvavat survet ressurssidele. Riigivalitsemise ees seisvad probleemid on valdkondi läbivad ning nõuavad paljude osapoolte koostööd ja vastutuse paindlikku jagamist. Kasvama peab võimekus pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemidega toime tulla. Samal ajal tuleb tulemused saavutada tõhusama ja fokusseerituma riigiaparaadiga. Paranema peab poliitika kujundamise kvaliteet, mis tähendab võimet õigeaegselt probleeme märgata ja piiritleda, selgeid eesmärke ja eelistusi seada, oskust pakkuda välja toimivaid lahendusi, jaotada ülesandeid ja vastutust, tagada prioriteetidest lähtuv rahastus. Samal ajal on tähtis poliitikate tõhus elluviimine, ehk tuleb tagada kokkulepitud ülesannete täitmine, tulemuste saavutamine mõistliku ressursikuluga ning vajadusel ka plaanide muutmine. Seejuures peab Eesti tõhusalt ära kasutama oma piiratud inim- ja finantsressurssi, suurendama riigivalitsemise paindlikkust ja osapoolte vahelist koostööd ning parendama avalike teenuste pakkumist, edendades samaaegselt ka innovatsioonisuutlikkust üldise majanduskasvu huvides. Mitme fondi kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab riigivalitsemise tõhustamiseks tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu seatud eesmärgid. Avalike teenuste suurema tõhususe, kodanikukesksuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik põhimõtete korrastamise ja standardiseerimise kõrval investeerida ka infotehnoloogiasse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. 105 Eesti jargneva kumne aasta arenguvajadused, http://www.struktuurifondid.ee/public/arenguvajadused__final1.pdf. 106 Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Govenrment Approach. Assessment and Recommendations “ (OECD, 2011), http://www.valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/riigikantselei/uldinfo/dokumendiregister/Uuringud/OECD_Public %20Governance%20Review_Estonia_full%20report.pdf . 162  2.12.2. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris107 on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Toimiv inimressursside juhtimine aitab tõsta avalike teenuste osutamise võimekust. OECD toob välja, et personalipoliitikaga tegelemine on otsustava tähtsusega ning mõjutab riigi konkurentsivõimet108. Personalipoliitika, sh arendus- ja koolitustegevus, on killustunud ja asutusekeskne. Valitsemisalad ei tegele süsteemselt personali arendamisega ning KOV-ide arendamine ja koolitamine on juhuslik. Seetõttu pakutakse avalikule sektorile süsteemselt keskseid arendus- ja koolitustegevusi keskendudes haldussuutlikkust ja efektiivsust parandavate oskuste kasvatamisele. Keskne süsteem võimaldab tuvastada ühised vajadused ja tervikpilti omades viia läbi valitsemisalade ülesed arendusprogrammid, ühtlustades inimeste oskuseid, kuid pidades sealjuures silmas sihtgruppide erinevaid vajadusi. Valitsussektori institutsionaalne suutlikkus sõltub administratsiooni rollide, funktsioonide ja juhtimissüsteemide korraldusest. Valitsussektori haldus- ja valitsemiskorraldust analüüsitakse koos organisatsioonide, struktuuride ja nendes toimuvate protsessidega.. Toetetakse reformide läbiviimist, sh asutuste või kohalike omavalitsuste ühendamist, töö ümberkorraldamist, protsesside optimeerimist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Tegevuste tulemusena tõuseb valitsussektori haldussuutlikkus, sh paraneb keskastme- ja tippjuhtide kompetentsus ning kasvab organisatsioonide juhtimise kvaliteet ningtagatakse tippjuhtide järelkasv koos juhtimise jätkusuutlikkusega. Institutsioonide vaates on oodatav asutuste juhtimissuutlikkuse, koostöö ja teenuste pakkumise korraldus tõhustumine ning ühtlasem halduskorraldus. Tabel 81. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkonn Näit Üldine Algv Alg- Baas Sihtvää Andm Arua D akategoo aja väljun äärt ja aasta rtus eallik ndlu ria puh dnäitaj us siht (2023) as se ul a, väär M N K sage kas mille tuse dus utat alusel mõõ av eesmä tühi mõõ rke k tühi püstita k takse 107 Valitsussektor koosneb eelkoige keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste uksustest, nende poolt loodud asutustest ning nende poolt kontrollitavatest sotsiaalkindlustusfondidest. Lisaks sisaldab moiste mittetulundusuhinguid, mis aitavad keskvalitsusel ning kohalikel omavalitsustel taita neile pandud funktsioone. 108 OECD 2011. Public Servants as Partners for Growth: Toward a Stronger, Leaner and More Equitable Workforce. OECD Publishing. Vt http://www.oecd-ilibrary.org/governance/public-servants-as-partners-for- growth_9789264166707-en. 163  Avalikust Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord sektorist, v.a arenenud eja 1 aasta kohalikud s omavalitsused , ja mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Kohalikest Vähem Osal 88 % 2014 - - 9 Seire Kord omavalitsuste arenenud eja 1 aasta st ja s mittetulundus sektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud Rakendatud Vähem Prot 70 Arv 2014 - - 7 Seire Kord uued arenenud sent 5 aasta protsessid s Keskvalitsuse Vähem Arv 23 Arv 2014 - - 7 Seire Kord organisatsioon arenenud 4 aasta ides täielikult s rakendatud juhtimissüstee mide või asutustevaheli ste korrastatud protsesside arv 2.12.2.2. ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele Eestis on välja kujunenud haldussüsteem, milles probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt. Kesksete koordinatsioonimehhanismide vähesus ning olemasolevate puudulikkus muudab riigivalitsemise killustatuks, mis omakorda takistab mitut valdkonda hõlmavate poliitikate kujundamist ja elluviimist. Eesti riigieelarve ja riiklikud strateegilised dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning seostatud. Strateegiadokumente on liialt palju, strateegiate rakendusplaanid ei ole tihti realistlikud (strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega) ning dokumendid ei ole paindlikud muudatustele keskkonnas. Sellest tulenevalt ei oma strateegiad piisavat mõju valdkondade suunamisel. OECD hinnangul kasutatakse teadmistepõhist poliitikakujundamist Eestis vähe, seejuures ei analüüsita otsuste ettevalmistamisel piisavalt nende mõju. Samuti on arenguruumi poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamisel. Liialt palju õigusakte on 164 pidevas muutumises, mis viitab probleemidele nende kvaliteedis ning põhjustab täiendavat halduskoormust kõikidele sektoritele. Toetuse andmise tulemusena paraneb valitsemisalade- ja tasandite vaheline koostöö haldusalade üleste probleemide lahendamisel ning pikaajalistele väljakutsetele pakutakse koostöös jätkusuutlikke lahendusi. Strateegiline- ja finantsjuhtimine on omavahel seotud. Suurenenud on ministeeriumite võimekus poliitikakujundamisse partnereid kaasata ning partnerite võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida. Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse oluliste otsuste langetamisel. Õigusloome on kvaliteetsem ja arukam ning toetab tõhusat, paindlikku ja kaasavat riigivalitsemist. Tabel 82. Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Piirkon Näitaj Üldine Algvä Alg- ja Ba Sihtväärt Andm Aru D nakate a väljundn ärtus sihtvää as us (2023) eallik andl gooria puhul äitaja, rtuse aa M N T as use kasuta mille mõõtüh sta sage tav alusel ik dus mõõtü eesmärk hik e püstitata kse Algatust Vähema Ei 78,6 % 20 - - 89 Seire Kord e arv, renenu kohaldu 15 aast mis on d as ESF toetuse tulemus el käima lükatud paranda maks koostöö d, kaasami st ja parema t teabeka sutust poliitika kujunda misel 2.12.3. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.3.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse inimeste ja organisatsioonide ning poliitikakujundamise protsessi arendamisega seotud tegevusi.. Abikõlbliku sihtpiirkonnana 165 käsitletakse kogu Eesti territooriumi. Meetmest rahastatud taotlejaid koheldakse võrdselt ning ükski asukoht teise suhtes eelisseisundit ei anna. Inimeste arendamisel keskendutakse arendus- ja koolitusprogrammide (sh võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine) koostamisele ja läbiviimisele; personali(juhtimise)alaste uuringute ja analüüside läbiviimisele (mis toetavad arendusprotsesse ning annavad sisendit otsustajatele) ning metoodikate ja tööriistade arendamisele; kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnike arendusalaste oskuste parandamisele; kohalikul ja regionaalsel tasandil avalikke teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevusele, mis oleks otseselt toetava funktsiooniga avalike teenuste arendamisele. Sihtgrupina käsitletakse avaliku teenistuse ametnikke ja töötajaid (sh kohalikud omavalitsused), keskvalitsuse hallatavate asutuste töötajaid ning sõltuvalt tegevuste iseloomust sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühenduste töötajaid. Terviklikuma riigivalitsemise eesmärgi nimel on vajalik luua tugev põhi kodanikuühendustele, et nad oleksid võimelised poliitikakujundamises kaasa rääkima ning toetaks seeläbi ka poliitikakujundamise võimekuse tõstmise eesmärgi saavutamist. Inimeste arendamisel tegeletakse eraldi avaliku teenistuse tippjuhtidega, sh keskendutakse jätkusuutliku tippjuhtide järelkasvu tagamisele. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevat laadi arendusprogramme ning toetatakse värbamist, valikut ja hindamist. Sihtgrupina käsitletakse olemasolevaid tippjuhte, tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastuvõetud isikuid ning tippjuhi kandidaatide arvestuses olevaid isikuid. Institutsionaalses vaates tegeletakse suutlikkusse suurendamisega, riigi tasandi struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega. Arendustegevusi toetatakse vajalike analüüside ja mudelite loomisega ning metoodiliste materjalide koostamisega. Organisatsioonide vaates arendatakse juhtimise kvaliteeti ja erinevaid juhtimissüsteeme ning korrastatakse asutuste struktuure ja protsesse. Riigi institutsionaalse võimekuse vaates arendatakse halduskorraldust. Sihtrühmana käsitletakse riigi ametiasutusi, hallatavaid asutusi, põhiseaduslikke institutsioone, riigi osalusega mittetulundusühingud, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ning omavalitsusliite. Regionaalsel tasandil toetatakse maavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste, omavalitsusliitude ja kohalike omavalitsuste arendustöötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist. Toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele. Kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas maakonna arengukavas toodud eelduste ja kitsaskohtadega. Selleks et soodustada kohalike omavalitsuste koostööd nii omavahel kui ka teiste sektorite ja organisatsioonidega, lähtutakse koolituste teemade valikul erinevate sihtgruppide ühistest vajadustest ning korraldatakse koolitused võimalusel erinevatele sihtgruppidele ühiselt. Uuringute ja arendusprojektide puhul eelistatakse koostööprojekte. Poliitikakujundamise terviklikumaks, kaasavamaks ja teadmistepõhisemaks muutmiseks kavandatakse järgmisi sekkumisi:  rakke- ja ekspertrühmade töö käivitamine mitme ministeeriumi, valitsemistasandi ja/või sektori koostööd nõudvate strateegiliste proovikivide lahendamisel eesmärgiga leida koostöös tõhusaimad lahendused riigi kui terviku jaoks ning rakke- ja ekspertrühmade töö toetamine analüüside ja koolitus- ja arendustegevustega;  strateegilise juhtimise arendamine, mis võimaldab siduda strateegilise- ja finantsjuhtimise, ühtlustada planeerimis- ja aruandlusmetoodikad ning paremini protsesse keskselt koordineerida;  poliitikakujundajate kaasamisvõimekuse toetamine arendades näiteks metoodikaid, koostöömudeleid ja protseduure. Lisaks ametnikele ja töötajatele riigi ja kohaliku 166  omavalitsuse tasandil on oluline arendada sotsiaalpartnerite võimekust, eelkõige tööturu osapoolte katusorganisatsioonide suutlikkust;  mõjuanalüüside ja poliitikauuringute läbiviimine, mis aitavad ette valmistada teadmisepõhisemaid otsuseid ning tagada, et otsustuste ja eelnõude ettevalmistamisel on tagatud eri rühmadele võrdsed võimalused protsessis kaasa rääkida;  õigusloome arendamine, mis hõlmab õigusaktide kodifitseerimist, õiguslike analüüside läbiviimist ning õigusloomejuristide koolitamist, mille abil on võimalik riigi õigusruumi vajalikus mahus kodifitseerida ning kindlustada seeläbi väiksem halduskoormus, sujuvamad haldusprotsessid ning ühetaolisem ja selgem õigusloome. Sekkumiste sihtgruppideks on valitsus ning ministeeriumite ja ametiasutuste ametnikud ja töötajad, vabaühendused, horisontaalsetesse võrgustikesse kuuluvad spetsialistid (nt õigusloomejuristid, arendus- ja finantsjuhid jt) ning analüüside tegijad, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik avaliku sektori osapooled, riigiteenistujatega kokkupuutuvad isikud ning kaudselt kogu kodanikkond ja teised organisatsioonid, kuna asjatundlikumad ametiasutused ja riigiga seotud organisatsioonid loovad laiapõhjalist kasu ning avalike teenuste kvaliteedist ning poliitikate tulemuslikkusest sõltub suurel määral ühiskonna toimimine. Tegevusi viiakse allu vastavalt OECD riigivalitsemise raporti tegevuskavale, mis seab strateegilised alused haldusvõimekuse suuna meetmetele. Tegevuskava sisaldab siseriiklikku tervikvaadet haldusvõimekuse tegevustest ning hõlmab lisaks ELi vahenditele riigieelarvest rahastatavaid tegevusi, näiteks tugiteenuste tsentraliseerimist ja ühtsele finantsarvestusele üleminekut. Haldusvõimekuse suuna eesmärgid ja sekkumised on omavahel tihedalt seotud, mistõttu on oluline nende koordineeritud planeerimine ja rakendamine. OECD tegevuskava strateegiline vaade on oluliseks juhtimisinstrumendiks, mis tagab meetmete omavahelise seostatuse. 2.12.3.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Puuduvad. 2.12.3.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.3.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 83. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt Fond Piirkonna- Sihtväärt Andmea Aruan D ühik kategooria us (2023) llikas dluse 167  M N K saged us Avaliku sektori, v.a kohalikud Osalu ESF Vähem- - - 174 Rakendu Kord omavalitsused, ja vabaühenduste skord arenenud 84 süksus aastas osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Kohalike omavalitsuste ja Osalu ESF Vähem- - - 975 Rakendu Kord vabaühenduste osalejate arv ESF skord arenenud 2 süksus aastas toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Keskvalitsuse organisatsioonide Arv ESF Vähem - - 51 Rakendu Kord juhtimissüsteemide arenenud süksus aastas parandamiseks või asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Kohalikku ja regionaalset Proje ESF Vähem - - 68 Rakendu Kord arendusvõimekust ning kt arenenud süksus aastas kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv Tehtud analüüside arv Analü ESF Vähem - - 45 Rakendu Kord üs arenenud süksus aastas Kaasamisprojektide arv Proje ESF Vähem - - 9 Rakendu Kord kt arenenud süksus aastas Tegevuspõhisele eelarvele üle ESF Vähem - - 11 Rakendu Kord läinud valitsemisalade või Valits arenenud süksus aastas haldusalade arv emis ala või haldu sala Rakke- ja ekspertrühmade arv Rakk ESF Vähem - - 15 Rakendu Kord e-ja arenenud süksus aastas ekspe rtrüh m Kodifitseeritud seaduseelnõude Kodif ESF Vähem - - 5 Rakendu Kord arv, mis on esitatud Vabariigi itseer arenenud süksus aastas Valitsusele heakskiitmiseks itud sead useel nõu Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. 168  2.12.4. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused 2.12.4.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika, poolest. Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsete allkirjastamisele on asjaajamine muudetud praktiliselt paberivabaks, muutes paljud toimingud kiiremaks. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur (X-tee, eID jms) on läbi aastate olnud aluseks avalike teenuste arendamiseks kiirelt ja paindlikult valmivate IKT lahendustega. Tehnoloogia arengu tulemusena on vajalik ellu viia parendustöid olemasolevates süsteemides, et vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Vaatamata headele e- teenustele, on jätkuvalt kohmakaid e-teenuseid ning kohati toimetatakse jätkuvalt „pabermaailmas“. See piirab nii teenuste kasutajate rahulolu tõusu ja teenuste kättesaadavust kui ka avaliku sektori tõhusust ja tulemuslikkust. Otstarbekas on püüda riigi ja KOV-ide osutatavaid e-teenuseid ühildada. Efektiivsuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik jätkata teenuste viimisega e-keskkonda, kuna asutused on vähendanud oma füüsiliste regionaalsete esinduste arvu. Seetõttu on oluline süsteemselt tegeleda teenuste kättesaadavuse ja kasutatavusega Toetuse tulemusena soovitakse saavutada ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. See tähendab teenuse osutamise protsesside põhjalikke analüüse, standardiseerimist ja ühtsete kvaliteedinõuete kokkuleppimist, mis hõlmab riigi ja kohaliku tasandi valitsemist. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa vähekoormavad, mugavad ja enam koosloomes sündinud teenused. Avalikule sektorile tähendab see muu hulgas suuremat (kulu)efektiivsust. IKT kasutamise laienedes on vajalik arvestada võimalike ohtudega ning tagada küberturvalisus. Avaliku teenuse arendamisel IKT abil lähtutakse nt konkreetse teenuse arendamise ja kliendi vajaduse vaatest, teenustaristu investeerimisprioriteedi raames aga tegeletakse peamiselt nn riigi baasinfosüsteemi kesksete koosvõimeliste komponentide arendamisega. Tabel 84. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. I Näitaja Mõõt Piirkonn Algv Baas Sihtväärtus Andmeallik Aruandl D ühik akategoo äärt aasta (2023) as use ria us sagedus Rahulolu avalike % Vähem 67 2012 85 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga (16.- tsiooniminis jooksul 74-aastaste teerium elanike hulgas) Rahulolu avalike % Vähem 76 2012 90 Majandus- ja Kord 2 teenuste arenenud Kommunika aasta kvaliteediga tsiooniminis jooksul (ettevõtjate teerium hulgas) Avalikest e- % Vähem 29% 2012 90% Majandus- ja Kord 2 teenustest arenenud Kommunika aasta teadlike elanike tsiooniminis jooksul osakaal teerium 169  2.12.5. Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed 2.12.5.1. Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Avalike teenuste arendamisega tegeletakse terviklikult, kasutades seejuures maksimaalselt e- lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks luuakse meetmed, millest rahastatakse teenuste arendamisega ja nende rakendamisega seotud tegevusi (koolitus, juhendamine, infomaterjalid jne). Plaanis on luua lahendused avalike teenuste arendamiseks koos nende toimimiseks vajalike asutuste siseste ja asutuste vaheliste süsteemidega (näiteks toetavate tegevuste tsentraliseerimine, vajalike infosüsteemide arendamine). Kogu Eesti territoorium on abikõlblikuks sihtrühmaks. Kohalikud omavalitsused võivad samuti taotleda, ning nende hallatavad asutused ning kohalike omavalitsuste liidud. Sekkumise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kõikides regioonides. Avalike teenuste ümberkorraldamisel IKT abil on eesmärgiks (sh automatiseerida ja integreerida), et pikemas perspektiivis oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutustevaheline ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Luuakse võimalused erinevate asutuste teenusprotsesside integreerimiseks ning teenuste osutamisel ühiste ressursside (sealhulgas IKT ja inimeste) kasutamiseks. Vaadatakse üle otsustusprotsessid ja kehtestatakse ühtsed põhimõtted avalike teenuste kvaliteedile. Määratakse teenuse osutajate ja teenuse osutamise kanalite vastutajatele kohustused ja õigused ning määratakse omanikud. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatakse järgmisi sekkumisi avalike teenuste arendamiseks: 1) analüüside, hindamiste, uuringute läbiviimine, koostöövõrgustike töö, koolitustegevuse läbiviimine ja inimeste teadlikkust loodud e-teenustest tõstvad tegevused; 2) olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine kliendi ja teenuse vaatest. Sekkumised on omavahel seotud, kuna eelnev analüüs, süsteemi loomine, protsesside ümberkorraldamine, kasutajate koolitus ning inimeste teadlikkuse tõstmine loodud e-teenustest on ühtemoodi vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eelistatakse suure kasutajate hulgaga valdkondi ning valdkondi, kus teenuste osutamine on täna enim killustunud ja esineb suur hulk dubleerivaid toiminguid ja seeläbi on otstarbetult suur halduskoormus, ning valdkondi, kus uued e-teenuste lahendused toetavad innovaatiliste lahenduste loomist (nt sotsiaalvaldkond ja tervishoid). Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Eesmärgi all kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu nii teenuse osutajad kui tarbijad. Teenuste ümberkujundamise üheks põhimõtteks on tagada kõikidele kasutajagruppidele parem ligipääs teenustele, sh neile kes ei soovi või ei oska e-teenuseid kasutada. Näiteks lahenduseks kättesaadavuse suurendamisel on teenuste edasivolitamine ja teenuste automatiseerimine. 170 Tegevuste elluviimise strateegiliseks aluseks on Infoühiskonna arengukava 2020. Käesolevad tegevused on otseselt seotud ka IKT teenuste taristu prioriteetse suunaga, mis loob eeldused avalike teenuste arendamiseks. Samuti on tegevuste elluviimisel oluline arvestada koosmõju teiste avalikke teenuseid arendavate prioriteetsete suundadega (nt ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul; sotsiaalse kaasatuse suurendamine; tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine; väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine; jätkusuutlik transport). 2.12.5.2. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. 2.12.5.3. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.4. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. 2.12.5.5. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 85. Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonnakategoo Sihtväärtu Andmeallika Aruandlus D k d ria s (2023) s e sagedus M N K Avalike Projekt ERF Vähemarenenud - - 32 Rakendusüks Kord teenuste 1 us aastas parandami se eesmärgil läbi viidud projektide arv 2.12.6. Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna eesmärgid ja tegevused toetavad kaudselt temaatiliste eesmärkide 1-7 elluviimist keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamise kaudu. Avalike teenistujate ameti- ja erialase võimekuse kasv, institutsionaalne suutlikkus, poliitikakujundamise võimekus ning avalike teenuste arendamise toetamine tulevad kasuks teiste valdkondade tõhusamale toimimisele. Kõige enam toetab haldusvõimekuse suund temaatilisi eesmärke number 1 ja 2. Toetatakse eelkõige tehnoloogilist arendustegevust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamist ja kvaliteedi parandamist, mis viiakse ellu avalike e-teenuste rahastamisega. Lisaks olemasolevate avalike e-teenuste ümberkavandamisele kutsutakse ellu ka uusi avalikke teenuseid, kasutades võimaluse korral uusi 171 tehnoloogilisi lahendusi ning tänapäeva nõuetele vastavataid süsteeme. Avalike teenuste viimine e-keskkonda parandab teenuste kättesaadavust ning samuti laiendab tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Muude temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad ettevõtlusele, heitmetele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile, on otsesed valdkonnapoliitilised seosed nõrgemad, kuid toetus väljendub peamiselt inimvara kvaliteedi, organisatsioonide suutlikkuse ja poliitikakujundamise kvaliteedi arendamises. Kvaliteetsemad avalikud teenistujad ning mõjusid analüüsiv teadmistepõhine valdkonnapoliitika toetab erinevate valdkondade sisulist arengut. 2.12.7. Tulemusraamistik Tabel 86. Prioriteetse suuna tulemusraamistik. Näitaja ID Näitaja või Vajad Fond Piirko Vahe- Lõppeesmärk And Vaja liik rakendamise use nnaka eesmä (2023) meal duse tapp korral tegoor rk likas korr mõõtü ia 2018. al hik aastak M N K selgit s us näita ja asjak ohas use koht a Finantsnä Euro ERF 22 217 - - 128 Sertif Lõpp itaja 560 777 itseer eesm 538 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata kulus id Finantsnä Euro ESF 10 900 - - 33 Sertif Lõpp itaja 168 379 itseer eesm 535 imisa ärk sutus kajast ab toetu st kokk u ja sisald ab sertifi tseeri mata 172  kulus id Väljundnä Avaliku Osalus ESF Vähem 9 330 - - 17 Rake itaja sektori, v.a kord arenen 484 ndus kohalikud ud üksu omavalitsuse s d, ja vabaühendust e osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikku st Väljundnä Rakke- ja Rakke- ESF Vähem 7 - - 15 Rake itaja ekspertrühma ja arenen ndus de arv eksper ud üksu trühm s Väljundnä Avalike Projek ERF Vähem 80 - - 321 Rake itaja teenuste t arenen ndus parandamise ud üksu eesmärgil läbi s viidud projektide arv 2.12.8. Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel 87. Sekkumiskategooriad. Fond ja ERF: vähem arenenud piirkonnad piirkonnakategooria Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 078 109 460 01 109 460 907 07 109 460 07 109 460 907 907 907 Fond ja ESF: vähem piirkonnakategooria arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 Tabel 10: Mõõde 4 Tabel 11: Sekkumise valdkond Rahastamise vorm – Territooriumi – Territoriaalsed Mõõde 6 – liik rakendamismehha ESFi teisene nismid teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 119 27 972 604 01 28 372 604 07 28 372 604 07 28 372 604 120 400 000 173  2.12.9. Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) 2.13.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.13.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.13.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse 174 saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 88. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaja Algväär Baasaa Sihtväärt Andmeallik Aruandl D puhul tus sta us (2023) as use kasutat M N K sagedus av mõõtü hik Avalikkuse teadlikkus % 94 2014 - - 85 Korraldusas Kord struktuurivahenditest utus aastas Rakenduskava/Partnerl % 18,9 2013 - - 15 Korraldusas Kord usleppe rakendamisega utus aastas seotud administratsiooni personalivoolavus Rikkumiste veamäär % 0,63 2013 All Korraldusas Kord a2 utus aastas 2.13.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.13.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse 175 rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurdevärbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. 176 Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. 2.13.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 89. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõtühi Fon Piirkonna Sihtväärtus Andme- Aruandlus D k d - (2023) allikas e sagedus kategoori M N K a Tehnilisest abist töötaja ERF Vähem- - - 429 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud arenenud asutus struktuurivahendi te administratsiooni töötajate arv Rakendusasutuste Tk ERF Vähem- - - 282 Korraldus- Kord aastas le ja arenenud asutus rakendusüksustel e suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ERF Vähem- - - 24 Korraldus- 2 korda asutusele arenenud asutus aastas 177  suunatud koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ERF Vähem- - - 26 Korraldus- 2 korda taotlejatele, arenenud asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ERF Vähem- - - 18 Rahandusmi Jooksvalt hindamiste arv arenenud nisteerium 2.13.4. Sekkumiskategooriad Tabel 90. Sekkumiskategooriad. Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 54 482 465 01 68 657 347 07 68 657 347 122 7 087 441 123 7 087 441 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) 2.14.1. Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. 2.14.2. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused 2.14.2.1. ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP), hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. Prioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abiga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, milles hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. 178 Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse senisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalusel administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmetes sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. Andmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja -vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni ja toetuse saajate halduskoormust. See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel 91. Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. I Näitaja Näitaj Algvää Baasa Sihtväär Andmeallikas Aruan D a rtus asta tus dluse puhul (2023) sagedu kasut M N K s atav mõõt ühik Avalikkuse % 94 - - 8 Avaliku arvamuse Kord teadlikkus 5 uuringud: aastas struktuurivahendit http://www.struktuurifo est ndid.ee/avaliku- arvamuse-uuringud/ Rakenduskava/Par % 18,9 2013 - - 1 Korraldusasutus Kord tnerlusleppe 5 aastas rakendamisega seotud administratsiooni personalivoolavus 179  Rikkumiste % 0,63 2013 Al Korraldusasutus Kord veamäär la aastas 2 2.14.3. Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse 2.14.3.1. Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu. Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: – struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; – projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; – personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; – väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; – struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; – struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; – toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; – rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; – rakenduskava seire teostamine; – rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; – audititega seotud tegevused; – juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; – 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; – teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste 180 suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurde värbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu. Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. 181 Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. 2.14.3.2. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel 92. Väljundnäitajad. I Näitaja Mõõt- Fond Piirkonna- Sihtväärtus Andme- Aru- D ühik kategooria (2023) allikas andluse M N K sagedus Tehnilisest abist töötaja ÜF - - - 429 Korraldus- Kord aastas kaasrahastatud asutus struktuurivahendit e administratsiooni töötajate arv Rakendusasutustel Tk ÜF - - - 162 Korraldus- Kord aastas e ja asutus rakendusüksustele suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Auditeerivale Tk ÜF - - - 13 Korraldus- 2 korda asutusele suunatud asutus aastas koolituspäevad Potentsiaalsetele Tk ÜF - - - 15 Korraldus- 2 korda taotlejatele, asutus aastas partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Rakenduskava tk ÜF - - - 10 Rahandus Jooksvalt hindamiste arv ministeeriu m 2.14.4. Sekkumiskategooriad Tabel 93. Sekkumiskategooriad Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Tabel 8: Mõõde 2 – Tabel 9: Mõõde 3 – Sekkumise valdkond Rahastamise vorm Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 33 227 076 01 39 308 998 07 39 308 998 122 3 040 961 123 3 040 961 182  3. Rahastamiskava 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad Tabel 94. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 1 ERF Vähem 219 14 230 14 731 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 1 749 111 arenenud 978 041 786 071 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 665 piirkond 187 161 773 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 978 042 2 ERF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 piirkond 3 ERF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 arenenud piirkond 4 ERF Kokku 219 14 230 14 240 15 247 15 259 16 270 17 280 17 1 749 111 978 041 786 731 989 382 364 789 260 548 041 236 997 936 418 665 187 161 773 071 250 292 893 249 677 554 334 681 864 034 978 042 5 ESF Vähem 68 4 397 72 4 613 75 4 817 77 4 940 79 5 063 82 5 274 85 5 488 541 34 arenenud 892 380 277 444 472 392 396 207 333 828 632 393 984 394 988 595 piirkond 279 286 477 578 303 163 843 929 038 6 ESF Ülemineku- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 piirkond 7 ESF Enam 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 arenenud piirkond 183  2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 8 ESF Kokku 68 4 72 4 613 75 4 77 4 79 5 82 5 85 5 541 34 892 397 277 444 472 817 396 940 333 063 632 274 984 488 988 595 279 380 286 477 392 578 207 303 828 163 393 843 394 929 038 9 Eriot Ei kohaldu 0 Ei 0 Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei starb kohal kohald kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohal kohald kohal elise du u du du du du du du du du du du u du d erald ised noor te tööh õive algat usele 1 ÜF Ei kohaldu 125 7 996 131 8 418 138 8 817 141 9 037 147 9 415 153 9 817 159 10 997 63 0 277 409 887 321 148 986 582 191 506 290 812 833 628 189 842 692 066 033 448 666 206 714 463 051 596 081 1 ÜF Kokku 125 7 131 8 418 138 8 141 9 147 9 153 9 159 10 997 63 1 277 996 887 321 148 817 582 037 506 415 812 817 628 189 842 692 066 409 033 448 986 666 191 206 290 714 833 463 051 596 081 184  2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Piirkonna- Fond kategooria Põhie Tule Põhie Tulem Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhie Tule Põhi Tule Põhier Tule raldis musr raldis usrese raldis musr raldis musr raldis musr raldis musr erald musr aldis musr eserv rv eserv eserv eserv eserv is eserv eserv 1 ERF Eriotstarbelis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 ed eraldised äärepoolseim atele piirkondadel e või põhja- poolseimate piirkondadel e 1 Kokku 414 26 434 27 454 29 466 29 486 31 506 32 526 33 3 289 209 3 147 434 951 762 610 017 344 766 100 027 486 328 611 613 250 952 532 950 092 836 175 670 137 647 186 672 211 907 170 479 503 161 185 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) Tabel 95. Rahastamiskava. Tead Liidu toetuse Riigi toetuse - arvutamise Põhieraldis Tulemusreserv soovituslik jaotus mise põhimõte ks Tulemus reservi Kaas- osatähts Piirkonnak (Rahastamis- Liidu Riigi Toetus rahasta- Prioriteet Fond us kogu ategooria kõlblikud toetus toetus Riigi kokku mise kulud kokku Riigi EIP liidu era- määr Riigi või avaliku avaliku toe- Liidu Riigi Liidu toetuse sektori toetus puhul sektori sektori tuse toetus toetus toetus toetus [1] rahastamis- toetus d kõlblikud kulud) -1 (f) = (k)= (b) (l) (b) = (c) (e) = (a) (h)=(a)- (i) = (b) (a) (c) (d) (a)/(e) (g) (j) * =(j)/(a) + (d)) + (b) (j) – (k) (2) ((j)/(a)) *100 1. Ühiskonna ERF Vähem Rahastamis- 282 650 49 879 49 879 0 332 529 85,00% 216 807 38 260 65 843 11 619 23,29% vajadustele vastav arenenud kõlblikud 362 476 476 838 283 110 079 366 haridus ja hea piirkonnad kulud kokku ettevalmistus osalemaks ESF Vähem Rahastamis- 192 940 34 048 33 376 671 407 226 988 85,00% 181 363 32 005 11 576 2 042 6,00% tööturul arenenud kõlblikud 211 273 866 484 798 377 413 896 piirkonnad kulud kokku 186 2. Sotsiaalse ERF Vähem Rahastamis- 204 654 91 886 84 386 7 499 296 540 69,01% 204 654 91 886 0 0 0,00% kaasatuse arenenud kõlblikud 743 120 794 326 863 743 120 suurendamine piirkonnad kulud kokku ESF Vähem Rahastamis- 141 465 27 348 27 161 186 424 168 814 83,80% 133 103 25 731 8 362 1 616 5,91% arenenud kõlblikud 851 420 996 271 055 710 796 710 piirkonnad kulud kokku 3. Tööturule ESF Vähem Rahastamis- 203 605 37 447 37 447 0 241 052 84,47% 191 388 35 200 12 216 2 246 6,00% juurdepääsu arenenud kõlblikud 301 180 180 481 983 349 318 831 parandamine ja piirkonnad kulud kokku tööturult väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ERF Vähem Rahastamis- 584 127 296 222 56 827 239 395 880 350 66,35% 584 127 296 222 0 0 0,00% ettevõtlus ja seda arenenud kõlblikud 467 767 017 750 234 467 767 toetav teadus- ja piirkonnad kulud kokku arendustegevus ESF Vähem Rahastamis- 10 200 1 800 1 800 0 12 000 85,00% 9 548 1 685 651 064 114 894 6,38% arenenud kõlblikud 000 000 000 000 936 106 piirkonnad kulud kokku 5. Väikese ja ERF Vähem Rahastamis- 438 538 80 794 43 558 37 236 519 333 84,44% 409 990 75 535 28 548 5 259 6,51% keskmise arenenud kõlblikud 775 732 041 691 507 657 134 118 598 suurusega piirkonnad kulud kokku ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 260 590 301 712 39 547 262 165 562 302 46,34% 245 194 283 887 15 395 17 824 5,91% kõlblikud 149 509 208 301 658 766 662 383 847 kulud kokku 187 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 180 019 31 768 31 372 396 210 211 788 85,00% 168 057 29 657 11 962 2 111 6,65% kõlblikud 854 211 001 065 129 142 724 069 kulud kokku 8. Roheline ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 110 937 19 577 18 778 798 365 130 515 85,00% 103 928 18 340 7 008 1 236 6,32% infrastruktuur ja kõlblikud 794 259 894 053 964 407 830 852 hädaolukordadeks kulud kokku valmisoleku suurendamine 9. ERF Vähem Rahastamis- 93 819 16 556 16 556 0 110 375 85,00% 87 585 15 456 6 233 1 100 6,64% Linnapiirkondade arenenud kõlblikud 149 320 320 469 450 255 699 065 jätkusuutlik areng piirkonnad kulud kokku 10. Jätkusuutlik ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 470 677 106 699 70 006 36 692 577 377 81,52% 441 352 100 051 29 325 6 647 6,23% transport kõlblikud 882 304 657 647 186 739 504 143 800 kulud kokku 11. IKT teenuste ERF Vähem Rahastamis- 79 175 13 972 4 569 9 402 93 147 85,00% 73 914 13 043 5 260 928 360 6,64% taristu arenenud kõlblikud 270 107 495 612 377 564 747 706 piirkonnad kulud kokku 12. ERF Vähem Rahastamis- 109 460 19 316 19 316 0 128 777 85,00% 103 681 18 296 5 779 1 019 5,28% Haldusvõimekus arenenud kõlblikud 907 631 631 538 467 730 440 901 piirkonnad kulud kokku ESF Vähem Rahastamis- 28 372 5 006 5 006 0 33 379 85,00% 26 584 4 691 1 788 315 608 6,30% arenenud kõlblikud 604 931 931 535 157 323 447 piirkonnad kulud kokku 13. Tehniline abi ERF Vähem Rahastamis- 68 657 12 116 12 116 0 80 773 85,00% 68 657 12 116 0 0 0,00% arenenud kõlblikud 347 003 003 350 347 003 piirkonnad kulud kokku 188 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 39 308 6 936 6 936 0 46 245 85,00% 39 308 6 936 0 0 0,00% kõlblikud 998 882 882 880 998 882 kulud kokku Kokku ERF Vähem Rahastamis- 1 861 084 580 744 287 209 293 534 2 441 76,22% 1 749 560 816 111 665 19 927 6,00% arenenud kõlblikud 020 156 777 379 828 176 418 978 866 042 290 piirkonnad kulud kokku Kokku ERF Üleminekup Rahastamis- iirkonnad kõlblikud kulud kokku Kokku ERF Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku Kokku ERF Eriotstarbel Rahastamis- ised kõlblikud eraldised kulud kokku äärepoolsei matele piirkondade le või põhjapoolse imate piirkondade le Kokku ESF[4] Vähem Rahastamis- 576 583 105 650 104 792 857 831 682 234 84,51% 541 988 99 313 34 595 6 336 6,00% arenenud kõlblikud 967 804 973 771 929 865 038 939 piirkonnad kulud kokku Kokku ESF[6] Üleminekup Rahastamis- iirkonnad kõlblikud kulud kokku 189 Kokku ESF[7] Enam Rahastamis- arenenud kõlblikud piirkonnad kulud kokku Kokku ÜF Ei kohaldu Rahastamis- 1 061 534 466 694 166 641 300 052 1 528 69,46% 997 842 438 873 63 692 27 820 6,00% kõlblikud 677 165 642 523 228 842 596 597 080 568 kulud kokku Kõik kokku Rahastamis- 3 499 202 1 153 558 644 594 444 4 652 75,21% 3 289 1 099 209 952 54 084 6,00% kõlblikud 664 089 125 392 733 291 789 250 503 004 328 160 797 kulud kokku Tabel 96. Noorte tööhõive algatus – ESFi vahendid ja noorte tööhõive algatuse eriotstarbelised eraldised. Ei kohaldu. 190 Tabel97. Rahastamiskava jaotus prioriteetse suuna, fondi, piirkonnakategooria ja temaatilise eesmärgi kaupa. Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 1. Ühiskonna vajadustele ERF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 282 650 362 49 879 476 332 529 839 vastav haridus ja hea piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja ettevalmistus osalemaks pidevõppesse tööturul ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 192 940 211 34 048 273 226 988 484 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 2. Sotsiaalse kaasatuse ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 204 654 743 91 886 120 296 540 863 suurendamine piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine ESF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 141 465 851 27 348 420 168 814 271 piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 3. Tööturule juurdepääsu ESF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 203 605 301 37 447 180 241 052 481 parandamine ja tööturult piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine väljalangemise ennetamine 4. Kasvuvõimeline ERF Vähem arenenud 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja 584 127 467 296 222 767 880 350 233 ettevõtlus ja seda toetav piirkonnad innovatsiooni edendamine teadus- ja arendustegevus ESF Vähem arenenud 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja 10 200 000 1 800 000 12 000 000 piirkonnad oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 5. Väikese ja keskmise ERF Vähem arenenud 3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD 274 729 201 50 615 073 325 344 274 suurusega ettevõtete piirkonnad puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori arendamine ja piirkondade (EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine konkurentsivõime ERF Vähem arenenud 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja 163 809 574 30 179 659 193 989 233 tugevdamine piirkonnad tööjõu liikuvuse toetamine 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 260 590 149 301 712 509 562 302 658 toetamine kõikides sektorites 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 180 019 854 31 768 211 211 788 065 ressursitõhususe edendamine; ÜF Ei kohaldu 5. Kliimamuutustega kohanemise, 57 692 720 10 181 068 67 873 788 riskiennetamise ja -juhtimise edendamine 191 Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 8. Roheline infrastruktuur ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning 53 245 074 9 396 191 62 641 265 ja hädaolukordadeks ressursitõhususe edendamine; valmisoleku suurendamine 9. Linnapiirkondade ERF Vähem arenenud 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku 44 819 149 7 909 261 52 728 410 jätkusuutlik areng piirkonnad toetamine kõikides sektorites ERF Vähem arenenud 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse 49 000 000 8 647 059 57 647 059 piirkonnad ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 10. Jätkusuutlik transport ÜF Ei kohaldu 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute 470 677 882 106 699 304 577 377 186 kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud 2. IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia 79 175 270 13 972 107 93 147 377 piirkonnad kasutamise ning kvaliteedi parandamine 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 109 460 907 19 316 631 128 777 538 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine ESF Vähem arenenud 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade 28 372 604 5 006 931 33 379 535 piirkonnad institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine 13. Tehniline abi ERF Vähem arenenud 68 657 347 12 116 003 80 773 350 piirkonnad 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu 39 308 998 6 936 882 46 245 880 Kokku 3 499 202 664 1 153 089 125 4 652 291 789 192 Tabel98. Soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks. Soovituslik toetuse summa, mida Osatähtsus rakenduskava Prioriteetne suund tuleb kasutada kliimamuutuse kogu eraldistes (%) eesmärkide tarbeks (eurodes) 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks 0,0 0,00% tööturul 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 0,0 0,00% 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 0,0 0,00% 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 87 743 227, 8 2,51% 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade 14 527 420,40 0,42% konkurentsivõime tugevdamine 6. Energiatõhusus 260 590 149,00 7,45% 7. Veekaitse 28 853 224,00 0,82% 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 78 990 749,60 2,26% 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 17 927 659,60 0,51% 10. Jätkusuutlik transport 66 699 654,4 1,91% 11. IKT teenuste taristu 0,0 0,00% 12. Haldusvõimekus 0,0 0,00% 13. Tehniline abi 0,0 0,00% 14. Tehniline abi 0,0 0,00% Kokku 555 332 084,8 15,87% 193  4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis Arvestades Eesti regionaalseid iseärasusi, vajavad suuremad linnapiirkonnad (koos oma tagamaaga), piirkondlikud keskused (eeskätt maakonnakeskused) ning tagamaaks olevad maapiirkonnad erinevat lähenemist. Suuremate linnapiirkondade puhul on väljakutsed seotud linnaruumi arendamise, alakasutatud alade taaselavdamise, energiasäästu ja säästliku transpordisüsteemi arendamisega. Lahendamist vajavad viimastel aastakümnetel toimunud valglinnastumisest tulenevad kitsaskohad lähitagamaal. Väljaspool suuremaid linnapiirkondi on piirkondlikel keskustel oluline roll piirkonna tööhõive ja erinevate teenuste tagamise seisukohast. Piirkondlikud keskused ei ole piisaval määral seda rolli täita suutnud ja nende elanikkond on viimase kümne aasta jooksu oluliselt vähenenud. Tuleb luua tingimused uute töökohtade tekkeks, ning panustada kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste arendamisse. Keskuse ja tagamaa koostoime tugevdamiseks on oluline transporditaristu ning ühistranspordi arendamine, KOV koostöö teenuste osutamisel, planeerimisel ja piirkondliku arendustegevuse elluviimisel. Piirkondlikke keskusi ja nende tagamaad käsitletakse ühtsete toimealadena. Maapiirkondades toimub rahvastiku jätkuv vähenemine suuremate linnapiirkondade rahvastiku kasvu taustal. Sealsete elanike igapäevaelu on järjest rohkem seotud linnadega. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ning seab surve alla nende kättesaadavuse ja kvaliteedi. Oludega kohanemiseks tuleb teenuste arendamisel pöörata maapiirkondadele ja hõrealadele omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid lahendusi, sh e-lahendusi. Saartele on oluline püsivate ja jätkusuutlike ühenduste tagamine. Eraldi tähelepanu nõuab Ida- Viru regioon ,kuhu on kuhjunud probleemid, mis seotud eeskätt struktuurse tööpuuduse, madala ettevõtlusaktiivsuse, keskkonnaprobleemide ning lõimumise temaatikaga. Oluline on selle piirkonna parem sidustamine ülejäänud Eestiga. Piirkondade sisemised arengueeldused ja ressursid on ebapiisavalt rakendatud. Arengu ühtlustamisel on võtmetähtsusega sisemise potentsiaali oskuslikum ärakasutamine. Suurematel linnapiirkondadel on tugev potentsiaal oma eripära väljaarendamiseks. Eeskätt Tallinn ja Tartu peavad tugevdama oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ida-Virumaal, Põhja-, Kagu- ja Lääne- Eestis tuleb arukalt kasutada nende spetsiifilisi ressursse ja eeliseid nt turismisektoris, logistikas ja looduses. Integreeritud lähenemist linnapiirkondade arengule käsitletakse peatükis 4.2. Toimepiirkondades, mis vastavad üldjoontes maakonna tasandile (LAU 1), rakendatakse integreeritud territoriaalse arengu põhimõtteid prioriteetse suuna 5 alaeesmärgi 2 raames. Sekkumise aluseks on ERF määruse artikkel 5 lg 8b investeerimisprioriteet. Integreeritud territoriaalne lähenemine tugineb maakondlikel arengukavadel, milles määratletakse piirkondlikud prioriteedid. Selle alusel koostatakse tegevuskavad, milles määratletakse prioriteetsed tegevused, sh struktuurivahenditest rahastamiseks.. Koos tegevuskavadega töötatakse maakondades välja ka kavad, milles määratletakse n-ö pehmed tegevused tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on saavutada erinevate riiklike ja piirkondlike tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud meetmete parem koordineeritus ja tulemuslikkus. Tegevused on otseselt seotud ESF-st, siseriiklikest vahenditest ja LEADER lähenemisest toetatavate sekkumistega. 194 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel Kogukonna juhitud kohaliku algatuse (edaspidi CLLD) rakendamise peamine põhjus tuleneb vajadusest suunata kohalikku algatust kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. CLLD lähenemisest lähtutakse Maaelu arengukava ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimisel vastavalt Leader-meetme ning kalanduspiirkondade arendamise meetme kaudu. Integreeritud lähenemine teiste ESI fondidega tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamise. Eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusfonde) koos ning vajadusel ühtlustatakse nende kasutamist. Erinevate instrumentide, sh CLLD omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Lisaks peab kogu ESI fondide kasutust korraldav administratsioon toetama toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, sh kohalikul tasandil jooksva nõustamise, juhendmaterjalide ja koolituste kaudu erinevate ESI fondide toetusvõimalustest. CLLD lähenemise põhimõtteid arvestatakse struktuurivahendite kasutamisel osaliselt. Kuna struktuurivahenditest toetatavate sekkumistega panustatakse eesmärkidesse, mille raames tuleb võrreldaval tasemel tulemused saavutada kogu riigis, ei saa sedalaadi sekkumiste elluviimist jätta sõltuma asjaolust, kas konkreetne Leader-tegevusgrupp või kalanduspiirkonna tegevusgrupp konkreetse sekkumise oma prioriteetide hulka valib. Võimalusi kohalike tegevusgruppide osalemiseks seesuguste sekkumiste ettevalmistamisel ja elluviimisel käsitleti ettevalmistavatel aruteludel. Kohalike tegevusgruppide kogemusi ja teadmisi saab kasutada erinevate ESI fondide sekkumiste tarvis alusdokumentide väljatöötamisel koostöös sekkumiste eest vastutajate ja erinevate partneritega: selles protsessis määratletakse oodatavast tulemusest lähtudes konkreetsemalt mh sekkumise sihtrühm(ad), abikõlblikud tegevused ja kulud ning projektide valiku kriteeriumid. Kui kohalikud tegevusgrupid või nende liikmed on struktuurivahendite sekkumiste raames toetuse taotlejatena abikõlblikud, saavad nad osaleda toetuse taotlemisel võrdselt teistega ning taotlemisedu korral viia projekte ellu struktuurivahendeid kasutades. CLLDga analoogset alt-üles kogukonna-põhist lähenemist rakendatakse struktuurivahendites regionaalsete konkurentsivõimet toetavate meetmete puhul. 4.2. Linnade säästev areng Linnade jätkusuutliku arengu toetamist kavandatakse eeskätt prioriteetse suuna 9 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ kaudu, mida rahastatakse ERFist. Vajadusel kasutatakse ESFi tüüpi tegevuste elluviimisel ristfinantseerimist. Prioriteetsest suunast rahastatakse tegevusi, mis on suunatud linnapiirkondade arengu oluliste kitsaskohtade lahendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse säästliku liikuvuskeskkonna loomisele eesmärgiga kahandada autoga liikumiste osakaalu ning seeläbi vähendada CO2-emissiooni. Samuti panustatakse lapsehoiuvõimaluste nappuse probleemi lahendamisse eesmärgiga parandada lapsevanemate hõivevõimalusi ning vähendada linnapiirkonna siseseid sundliikumisi. Ida-Viru suuremates linnades keskendutakse mahajäänud ja alakasutatud linnaalade taaselavdamisse eesmärgiga suurendada nende linnade atraktiivsust ettevõtjatele ja parandada nende elukvaliteeti. Infrastruktuuri rajamisel kasutatakse võimalusel rohelise infrastruktuuri lahendusi. ESF tegevusi, mis toetavad linnapiirkondade jätkusuutliku arengu eesmärke, on kirjeldatud peatükis 2.9.1. Prioriteetsest suunast toetatavad integreeritud tegevused peavad põhinema vastava linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial. Need koostatakse linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevatest arengukavadest lähtuvalt, mis on oma olemuselt integreeritud tegevuskavad ja käsitlevad kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusvaldkondi. Strateegias käsitletakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu majanduslike, keskkonnaalaste, 195 kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete valdkondade võtmeprobleeme ja eesmärke. Strateegia koostatakse ning kinnitatakse kõigi vastava linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Suuremate linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksuste näol on üldjuhul tegemist keskmisest võimekamate omavalitsustega, samuti on enamikus linnapiirkondades olemas keskuslinna ja tagamaa omavalitsusüksuste koostöö kogemus. Valdkondades, mida toetatakse prioriteetsest suunast 9, on linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik esitada taotlusi ERFi rahastuse saamiseks. Projektivalik delegeeritakse hindamiskomisjonile, kes valib hindamisjuhendile tuginedes projektid välja vastavaks tunnistatud taotluste seast. Hindamiskomisjon koosneb linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatest. Projektivalikul tuginetakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias toodud eesmärkidele, prioriteetse suuna eesmärkidele ja muudele meetmete tingimustes sätestatavatele kriteeriumidele. Eelistatakse kompleksseid projekte, mis lahendavad probleemi terviklikult ühel konkreetsel maa-alal või parandavad mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Linnade jätkusuutliku arengu prioriteetset suunda rakendatakse neis linnapiirkondades, mille elanike arv ületab 50000 inimest. Linnapiirkonnaks loetakse keskuslinna ning seda ümbritsevat tiheasustusega tagamaad. Linnapiirkonna täpse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse tiheasustusega ala ning kasvava rahvastikuga ala ulatus ning igapäevase tiheda pendelrände ulatus. Tabel 99. Linnade säästva arengu integreeritud meetmed – ERFi ja ESFi toetuste soovituslikud summad. Fond ERFi ja ESFi toetus Osatähtsus fondist (soovituslikud summad) rakenduskavale (eurodes) eraldatavatest kogusummadest Kokku ERF 93 819 149 € 5,04% Kokku ESF 0€ 0€ Kokku ERF+ESF 93 819 149 € 5,04% 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud ITI mehhanismi määruse (EL) nr 1303/2013 tähenduses ei rakendata, kuid regionaalarengu probleemide lahendamisel kasutatakse linnapiirkondade ja maakondade tasandil integreeritud lähenemist, mida käsitletakse peatükis 4. Tabel 100. Soovituslik rahaline eraldis integreeritud territoriaalsete investeeringute jaoks, mis ei hõlma punktis 4.2 osutatud investeeringuid. Ei kohaldu. 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis Kooskõlas määruse 1304/2013 artikli 10 lõikega 2 ei kavanda Eesti eraldiseisvat prioriteetset suunda riikidevahelises koostöös ellu viidavate tegevuste toetamiseks. Samas määratletakse erinevate prioriteetsete suundade raames kavandatavate sekkumiste tarvis tingimuste 196 väljatöötamisel, kas sekkumise eesmärgi saavutamiseks on kavas toetada ka väljaspool Eestit paiknevate elluviijate tegevusi ning missugustel eeldustel ja tingimustel seda tehakse. Näiteks on rahvusvahelises koostöös, sh väljaspool rakenduskava piirkonda, ellu viidatavate tegevuste toetamise võimalus kavandamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, sh rahvusvahelises koostöös kavandatava tipptasemel taristu rajamises ning kasutuses osalemiseks. Sarnaselt toetati riikidevahelises koostöös osalemist ka programmiperioodil 2007-2013. Rahvusvaheliste kogemuste kasutamist ning koostööd eesmärkide saavutamisel kavandatakse ka teistes valdkondades. 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud Interregionaalsed ja rahvusvahelised koostöötegevused: selle rakenduskava raames otseselt kavandatud ei ole. Prioriteetsete suundade raames sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel saab asjakohastel juhtudel näha ette võimaluse rahvusvaheliste koostöötegevuste abikõlblikuna käsitlemiseks, lähtudes ELi vahendite kasutamise eesmärkidest ja sekkumiste suunitlusest ning eripärast. Makroregionaalsete strateegiate – ELi Läänemere piirkonna strateegia – eesmärkidesse panustamise koordineerimise tagamise mehhanismid on kajastatud Partnerlusleppe punktis 3.1.4. 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. 197 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.6. 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll 7.1. Asjaomased asutused ja organid Tabel 101. Asjaomased asutused ja organid. Asutus/organ Asutuse/organi nimi ja Asutuse/organi juhataja (ametikoht) osakonna või üksuse nimi Liikmesriik Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Korraldusasutus Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Rahandusministeeriumi Rahandusministeerium, eelarvepoliitika asekantsler, alates alates 1.09.2018 Riigi 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse Tugiteenuste Keskus peadirektori asetäitja Sertifitseerimisasutus109 - - Auditeeriv asutus Rahandusministeerium Finantskontrolli osakonna juhataja Organ, kellele komisjon Kuni 30.08.2018 Kuni 30.08.2018 Euroopa Liidu maksete maksed teeb Rahandusministeerium, osakonna juhataja, alates 01.09.2018 Riigi alates 1.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse maksete Tugiteenuste Keskus osakonna juhataja 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine 7.2.1. Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks rakenduskava ettevalmistusse, ning nende partnerite roll rakenduskava elluviimises, järelevalves ja hindamises Partnerlusleppe (PL) koostamist koordineeris Rahandusministeerium (RM) koostöös Põllumajandusministeeriumiga (PM), kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. 109 Perioodi 2014-2020 raames hakkab korraldusasutus taitma sertifitseeriva asutuse ulesandeid. Asutuste uhendamise eelduseks on sama toojaotuse voimaldamine ka perioodi 2007-2013 raames. 198 Struktuurivahendite rakenduskava koostamist juhtis RM ning maaelu arengukava (MAK) ja kalandusfondi rakenduskava koostamist PM. RM eestvedamisel moodustati novembris 2011 ministeeriumidevaheline kõrgetasemeline töörühm, mille ülesandeks on koordineerida ELi eelarve 2014-2020 vahendite kasutamise ettevalmistusi. Sotsiaalpartnerite kaasamine toimus vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma poolt heakskiidetud kaasamise kavale110, mis lähtub ESI üldmääruse artiklist 5 ja 46, Euroopa partnerluspõhimõtte käitumisjuhendist111 ning kehtivast „Kaasamise heast tavast“.112 Valitsusväliste partnerite kaasamist aruteludesse nii PL kui ka rakenduskavade (OP) koostamisel koordineeris RM. PM korraldas partnerite kaasamise MAK ja kalandusfondi vahendite planeerimisel. Lisaks kaasasid ning kaasavad ministeeriumid partnereid PL-ga hõlmatud valdkondlike arengukavade koostamisse. PL ettevalmistamise protsessis olid kaasamise peamised eesmärgid avalikkuse informeerimine ja ettepanekute kogumine, et luua ja anda avalikkusele võimalus kaasa rääkida uue 2014-2020 ELi eelarveperioodi planeerimisel. Kaasarääkimise võimaldamiseks hoiti kogu ettevalmistusprotsessi võimalikult avatuna ning koguti arvamusi ja ettepanekuid erineva tasandi valdkondlikelt partneritelt ja katusorganisatsioonidelt, kes soovivad ja on suutelised panustama Eesti tänaste ja homsete probleemkohtade lahendamisse. Tervikeesmärk oli kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel koostada võimalikult kvaliteetsed OPd113 ja saavutada nende eesmärgipärane ja tulemuslik elluviimine. Riigisisene planeerimisprotsess oli jagatud etappideks, mille raames kaasati partnereid eri tasanditelt. Partnerid olid jagatud kahte rühma: katusorganisatsioonid ja valdkondlikud partnerid. Strateegia koostamise ja rakendussüsteemi ettevalmistamise tasandil kaasati katusorganisatsioone, kellel on ekspertiisi ja eestkoste huvi paljude erinevate valdkondade vajaduste ja arenguperspektiivide vastu. Nende organisatsioonide hulka olid arvatud: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Leader Foorum, Rektorite Nõukogu, SA Kutsekoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Partnerite katusorganisatsioonide kaasamise eest vastutas RM. Sotsiaalse kaasatuse, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutajana oli kaasatud Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Teiste ministeeriumite roll oli partnerite kaasamine valdkonnapõhiselt, korraldades valdkondlikke arutelusid, kaasates partnereid programmide ja meetmete väljatöötamisse. Iga PL väljatöötamises osalev ministeerium koostas omapoolse partnerite nimekirja huvirühmadest, kellega PL koostamisel koostööd tehti. Neid partnereid käsitleti valdkondlike partneritena, kelle hulgas on eestkosteorganisatsioone, tugi- ja rahastavaid organisatsioone, kutseorganisatsioone (ameti-, eriala- või loomeliidud), ekspertorganisatsioone (nt mõttekojad ja uurimisasutused) ja 110 http://www.struktuurifondid.ee/public/EL_2014-2020_kaasamise_kava1.pdf. 111 http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/pdf/preparation/da_code%20of%20conduct_en.pdf. 112 http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/kaasamine-ja-mojude-hindamine/kaasamise-hea-tava. 113 ÜKP fondide ja merendus-kalandusfondi rakenduskava, ning maaelu arengukava 199 teenuste osutajaid (sh konsultatsioonibürood). Valdkondlike partnerite nimekiri on toodud kaasamise kavas (Lisas 114), keda otseselt koostamistöösse kaasati. Samuti oli teistel huvitatud organisatsioonidel võimalik soovi korral liituda nimekirjaga. Ministeeriumid korraldasid sisulise kaasamise enda poolt määratletud partneritega otsese ja jooksva suhtlemise ning konsultatsioonide käigus esitatud ettepanekute menetlemise. Lisaks oli avalike konsultatsioonivoorude käigus võimalik oma kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti esitada ka organisatsioonidel ja isikutel, kes partnerite nimekirja ei kuulu. Ajakohane info üleriikliku planeerimise tegevuskäigu ja kaasarääkimisvõimaluste kohta koos taustainfo ja töömaterjalidega oli kättesaadav kodulehelt www.struktuurifondid.ee ning valdkondlike arutelude ja ettevalmistuste kohta vastavate ministeeriumite kodulehtedel. Kaasamiseks korraldati üleriiklikel ning valdkondlikel teemadel arutelusid ja ümarlaudu (sh Eesti arenguvajaduste ja –võimaluste analüüsiks ning rahastamisprioriteetide kokkuleppimiseks) nii partnerite kui ka valitsusväliste ekspertide osavõtul. Lisaks korraldas RM koos teiste ministeeriumidega infoseminare. Neil seminaridel said osalejad ülevaate nii planeerimise hetkeseisust kui ka järgmistest etappidest, kujunevate dokumentide sisust ning tagasisidet arutelude ja konsultatsioonide käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest. Kõigi nende ürituste materjalid tehti kodulehel kättesaadavaks. Samuti tutvustati nii planeerimise protsessi kui ka kujunevaid eelnõusid ja otsuste sisu partnerorganisatsioonide korraldatud seminaridel. Esialgsete otsuste ja eelnõude kohta korraldati planeerimisprotsessi võtmeetappides ka avalikke kirjalikke konsultatsioone elektrooniliste kanalite kaudu, mille raames said kõik osalised esitada oma seisukohti ja ettepanekuid. PL ja ÜKP OP esialgsete eelnõude avalik konsultatsioon toimus 06.2013. a nelja nädala jooksul (sisaldades mh temaatiliste eesmärkide valikut, rahastamiskava, oodatavaid tulemusi, koordineerimise korraldust ja läbivate teemadega arvestamist). Konsultatsiooni käigus esitati ettepanekuid 15 erineva organisatsiooni või isiku poolt. Kokkuvõtlikult rõhutasid ettepanekud vajadust pöörata enam tähelepanu etnilistele vähemustele, noorte tööpuudusele, sotsiaalpartnerite võimekusele, fondide sünergiale ja kooskõlale, regionaalsele erisuste tasakaalustamisele, soolise võrdõiguslikkuse, kõrghariduse ja taastuvenergia edendamisele. Avaliku konsultatsiooni tulemusena viidi PL ja ÜKP OP sisse täiendusi, mis täpsustavad kavandatud sekkumisi partnerite tõstatatud teemadel. Muu hulgas on enam pööratud tähelepanu regionaalsele dimensioonile, partnerite võimekuse tõstmisele ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise läbivale teemale. Läbivaid teemasid käsitletakse ka rakenduskavade aluseks olevate valdkondlike arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti rakenduskavade elluviimiseks sekkumiste kavandamisel, sh meetmete tingimuste väljatöötamisel. Erinevate partnerorganisatsioonide võimekuse suurendamisse poliitikakujundamisel ning avalike teenuste osutamisel osalemiseks kavandatakse panustada haldusvõimekuse prioriteetse suuna sekkumiste raames. Sekkumiste kujundamisel ja tingimuste väljatöötamisel kaasatakse asjakohaste valdkondade partnerite esindajaid (arvestades seejuures mh vajadusega vältida võimalikku huvide konflikti ning teisalt kaaludes võimalust partnerite panustamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks). Seejuures eeldatakse sekkumiste väljatöötamise ja elluviimise eest vastutajailt mh kaasamise hea tava arvestamist. PL koostamisel seisnes peamine lisandväärtus partnerite kaasamisel Eesti arenguvajadustes ja sellest tulenevalt seatud rahastamisprioriteetides kokkuleppimises. Kogu planeerimisprotsessis olid partnerite ettepanekud ja kommentaarid väärtuslikuks sisendiks, mis mõjutasid strateegilisi 114 http://www.struktuurifondid.ee/public/2014/Kaasatavad_organisatsioonid_koduleht_jaanuar2013.pdf. 200 valikuid sekkumiste kavandamisel. Näiteks sekkumiste kavandamisel 1. Ja 3. temaatilise eesmärgi raames olid ettevõtjate ja esindajate seisukohad olulisteks valikute mõjutajaks (sh nutika spetsialiseerumise kasvualade valikul, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel hariduses, kapitali juurdepääsu meetmete kavandamisel). Samuti arvestati näiteks kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide prioriteetidega, see tähendab et olulise koha kavandatavates investeeringutes on saanud sotsiaal- ja haridusinfrastruktuuri arendamine, säästva ühistranspordi investeeringud ja erinevate riiklike infosüsteemide korrastamine ja koosvõime arendamine. PL ja ÜKP fondide OP eelnõude kohta tehtud eelhindajate esialgsete kommentaaride-ettepanekute arutelu- ja valideerimisseminaridel 2013. a juunis aitasid partnerite katusorganisatsioonide esindajad esialgsete ettepanekute asjakohasust kaaluda. Planeerimisdokumentide 2013. a juulikuiste eelnõude uuendamiseks peetud töötoaaruteludel (septembris-oktoobris 2013) käsitleti partnerite osalusel sekkumisloogika ülevaatamiseks nii eelhindamise kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertide esialgseid soovitusi ja EK esialgseid mitteametlikke kommentaare. Aktiivne partnerite kaasamine toimus ka valdkondlikul tasandil, kus samaaegselt PL ja rakenduskavade koostamisega uuendati mitmeid siseriiklikke arengukavasid, mille elluviimisel kasutatakse ka ESI fondide vahendeid. Näiteks avalike teenuste edendamisse panustavate sekkumiste kavandamise osana on konsulteeritud kohalike omavalitsusüksuste katusorganisatsioonide esindajatega. Siseriiklik planeerimisprotsess viidi läbi allpool toodud etappidena: - Eelanalüüside koostamine (sotsiaalmajandusliku olukorra ning väliste tulevikutrendide analüüs). - - Eesti arenguvajaduste määratlemine. - Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede analüüs ja täiendamine. - ELi vahenditest rahastatavate eesmärkide ja prioriteetide valik. - Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine ja indikaatorite valik. - Rahastamiskava koostamine ja meetmete valik. - Partnerlusleppe ja ÜKP fondide rakenduskava koostamine. 2014-2020 ELi vahendite ettevalmistusprotsess hõlmas rakenduskava eelhindamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist, et tagada sõltumatute ekspertgruppide objektiivsete hinnangute ja soovituste kaudu PL ja rakenduskavade väljatöötamise parim võimalik kvaliteet, mis on eelduseks ELi vahendite mõjusale, efektiivsele ja terviklikule rakendamisele ning püstitatud eesmärkide saavutamisele. Eelhindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine ning 2014-2020 ELi vahendite planeerimine ning OP ja PL koostamine toimus paralleelselt ning tihedas ja konstruktiivses koostöös hindamise läbiviijate ja RM vahel. Eelhindamise teostaja ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise eksperdid osalesid eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel PL ja ÜKP OP eelhindamise viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ning CPD OÜ, keskkonnamõjude strateegilise hindamise Hendrikson ja Ko OÜ. Ministeeriumid kaasavad meetmete väljatöötamise protsessi teisi antud valdkonnas olulist huvi omavaid ametiasutusi ja partnereid. Partnerid on lisaks rahastatavate valdkondade planeerimisprotsessile kaasatud ka erineval viisil toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse – nt on nad kaasatud toetuse andmise tingimuste väljatöötamise töörühmadesse ja partneritel on võimalik ka kommenteerida eelnõusid. Konkreetsed kaasamise moodused sõltuvad valdkonnast ja haldusalast. Toetuse andmise tingimustega sätestatakse ELi struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste eesmärgid, tulemused, abikõlblikud kulud, taotleja ja toetuse saaja kohustused ja vastutus ning toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud tingimused, sh valikukriteeriumid. 201 Partnerite esindajad võivad osaleda ka projektide valimisel eeldusel, et neil on vajalik asjatundlikkus ning tingimusel, et nende osalemine ei sea ohtu projektivaliku sõltumatust. Partnereid kaasatakse ka rakenduskava seirekomisjoni koosseisu. ja osalevad seeläbi aruteludes ning otsustusprotsessis Seirekomisjon on peamine rakenduskava koordineeriiv organ, mille peamised ülesanded on rakenduskava elluviimise jälgimine läbi seirearuannete, projektide valikukriteeriumide, hindamiste tööplaani, kommunikatsioonistrateegia; ja vajadusel ka rakenduskava muudatuste kinnitamine, sh soovituste andmine rakenduskava tõhusamaks rakendamiseks ning järelevalve tegemine oma soovituste tulemustel võetud meetmete üle. Seirekomisjoni suurus ja täpne koosseis võivad perioodi vältel muutuda, kuid üldjuhul moodustavad partnerite esindajad kuni 1/3 liikmetest. Seirekomisjoni toimumise ajast teavitatakse ning materjalid saadetakse liikmetele ette 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seirekomisjoni protokoll avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Peamised partnerid on erinevate ministeeriumide poolt kaasatud töörühmadesse, kus arutatakse, formuleeritakse ning täiendatakse riiklikke poliitikaid, mida rahastatakse nii siseriiklikest kui struktuurivahenditest – seega on nad kaasatud valdkondlikku koordineerimisprotsessi. See loob partneritele võimaluse rääkida kaasa poliitikate kujundamise ja seire protsessides kõige fundamentaalsemal tasandil. Partnerid panustavad ka rakenduskava hindamisse, et parandada rakenduskava väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata selle tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Partnerid pakuvad teavet sihtrühmade vajaduste ning võimalike rakendamises esinevate tõrgete kohta. Nad osalevad ka hindamiste tulemuste ning hindamiste raames tehtud soovituste elluviimise aruteludes. Kõik hindamisaruanded avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Tehnilise abi vahendeid kasutatakse perioodi ettevalmistamise ja rakendamise kulude katteks, toetatakse prioriteetsete suundade tulemuslikku elluviimist ning tagatakse rakenduskava seireprotsessi toimimine ja tulemuslikkus. Täpsemalt on tehnilise abi vahendite kasutamine kirjeldatud punktides 2.13 ja 2.14. 7.2.2. ESFile: üldised toetused Puuduvad. 7.2.3. Suutlikkust kajastavad näitajad (ESFi puhul) Sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide ja vabaühenduste suutlikkuse tõstmine toimub peamiselt haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna raames toimub ESFi vahendite arvelt vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide võimekuse kasvatamine mitmel viisil. Tegevusi kavandatakse ja viiakse ellu vajaduspõhiselt ning püütakse leida maksimaalne tegevuste integreerimine avaliku sektoriga, et tõuseks vabaühenduste võimekus poliitikakujundamises kaasa rääkida ning protsesse ja otsuseid mõjutada kodanikuühiskonna vaatenurgast lähtuvalt. Katuspartneritel on võimalik osaleda riigi poolt keskselt koordineeritud koolitustes (keskse koolituse maht perioodil 2014-2020 koos kaasfinantseeringuga on kavandatud 12 946 670 eurot). Lisaks on kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamise tegevuste raames ühe tegevusena ette nähtud kohalikul tasandil tegutsevate vabaühenduste arendusvõimekuse tõstmine koolituste, uuringute, analüüside ja muude arendusprojektide kaudu. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamiseks, sh vabaühenduste arendusvõimekuse suurendamiseks, on kokku kavandatud 3 650 000 eurot (kogumaht koos kaasfinantseeringuga). 202 Lisaks on ette nähtud tööturu osapoolte ja spetsiaalselt kohalikul tasandil tegutsevate teenuseid, sh avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasvatamine. Üleriigiliselt on kavandatud kaasamise arendamine ning vabaühenduste julgustamine ja toetamine. Sellel eesmärgil on ette nähtud perioodil 2014-2020 440 000 eurot (kogumaht koos liikmesriigi kaasfinantseeringuga) kaasamise projektideks ning koolitus- ja teavitusüritusteks. Lisaks on võimalik vabaühendustel osaleda muudes protsessides partneritena. Näiteks on eesmärgiks teadmisepõhisema otsustusprotsessi juurutamine ning mõjuanalüüside läbiviimise muutmine üldlevinud praktikaks. Vabaühendusi kaasatakse mõjuanalüüside läbiviimise protsessidesse. 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.1. 203  9. Eeltingimused Tabel 102. Kohaldatavad eeltingimused ja nende täitmise hindamine 204 Eeltingimus Prioriteetne Eel- Kriteeriumid Kriteeriu Viited Selgitused suund, mille tingimu mi suhtes se täitmine eeltingimuse täitmin kohaldataks e e 7.Statistilised Kõik priori- Ei Kord statistiliste andmete Jah süsteemid ja teetsed õigeaegseks kogumiseks ja tulemusnäitaj suunad koondamiseks, mis ad: hõlmab järgmisi elemente: Programmide - allikate ja mehhanismide Jah Riikliku statistika seadus: Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas tõhususe ja väljaselgitamine https://www.riigiteataja.ee/ olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni mõju statistilise valideerimise akt/13338093?leiaKehtiv. nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise hindamiseks tagamiseks. Struktuuritoetuse riikliku analüüsi kohta. vajaliku registri kasutamise statistilise tingimused ja kord: aluse https://www.riigiteataja.ee/ olemasolu. akt/13001749?leiaKehtiv. - koondandmete Jah Riikliku statistika seadus: avaldamise ja üldsusele https://www.riigiteataja.ee/ Tulemusnäita kättesaadavuse kord. akt/13338093?leiaKehtiv. jate süsteemi Struktuuritoetuste seadus § olemasolu 37 ja §38 soovitud kommunikatsioonistrateegia tulemuste ja toetuse taotlemise ja saavutamisel andmisega seotud andmete e kõige avalikustamine. tõhusamalt Tõhus tulemusnäitajate kaasa süsteem, sealhulgas: aitavate – tulemusnäitajate Jah Rahandusministeerium meetmete valimine iga programmi kogus kõigi rakenduskavas valimiseks, jaoks, mis annab teavet olevate indikaatorite kohta tulemuste selle kohta, mis põhjustel detailse informatsiooni nii suunas valitakse programmist nende metoodika kui ka tehtavate rahastatavad sihttasemete seadmise edusammude poliitikameetmed. analüüsi kohta. 205 seireks ja – sihtide kehtestamine Ei Alg ja sihttasemed on puudu järgmistel indikatoritel: mõju nende näitajate jaoks. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hindamiseks. hulgas on 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud; PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15- 26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest; PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist;; PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist.; PS12 Rakendatud uued protsessid; PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud; PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel – järgmiste nõuete Rahandusministeerium täitmine iga näitaja puhul: Jah kogus kõigi rakenduskavas järjepidevus ja statistiline olevate indikaatorite kohta valideerimine, detailse informatsiooni nii normatiivse tõlgendamise nende metoodika kui ka selgus, reageerimine sihttasemete seadmise poliitikale, andmete analüüsi kohta. õigeaegne kogumine. 206  Rakendatud on menetlused, et tagada, et Jah Struktuuritoetuse riikliku kõikide programmist registri kasutamise rahastatavate tegevuste tingimused ja kord: puhul võetakse kasutusele https://www.riigiteataja.ee/ tõhus näitajate süsteem. akt/13001749?leiaKehtiv. Toetuse andmise tingimused kõigi rahastatavate meetmete kohta. Vabariigi Valitsuse korraldus meetmete nimekirja kinnitamise kohta (sisaldab informatsiooni väljundindikaatorite algtasemete ja sihttasemete kohta aastate lõikes). 1) Rakendatud on vaesuse 9.1. Sellise 2; 9. Osaliselt vähendamise riiklik vaesuse strateegiline vähendamise poliitikaraamistik, mille riikliku eesmärk on aktiivne strateegilise kaasamine ja mis: poliitikaraam 2) tagab piisava istiku tõenditebaasi vaesuse Ei Käsitletud Partnerlusleppe olemasolu ja vähendamise poliitika punktis 2.3. rakendamine, arendamiseks ja arengu mille eesmärk jälgimiseks. 207 on tööturult 3) sisaldab meetmeid, tõrjutud millega toetatakse riikliku Ei Käsitletud Partnerlusleppe inimeste vaesuse ja sotsiaalse punktis 2.3. aktiivne tõrjutuse vähendamise kaasamine, eesmärgi saavutamist pidades (nagu see on määratletud silmas riiklikus tööhõivesuun reformiprogrammis), mis iseid. sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Ei Käsitletud Partnerlusleppe sidusrühmad. punktis 2.3. 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab Ei Käsitletud Partnerlusleppe meetmeid üleminekuks punktis 2.3. institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. 6) taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib Jah Käsitletud Partnerlusleppe asjaomaseid sidusrühmi punktis 2.3. toetada projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel. 208 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava Tabel103. Üldiste eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed Üldised eeltingimused Täitmata Kavandatavad tegevused Tähtaeg Täitmise eest kriteerium vastutav asutus 7.Statistilised süsteemid ja Tõhus tulemusnäitajad: tulemusnäitajate Programmide tõhususe ja süsteem, mõju hindamiseks vajaliku sealhulgas: statistilise aluse – sihtide 1. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hulgas on 6 kuud 31.11.2016 Sotsiaalministeerium olemasolu. kehtestamine pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste nende näitajate osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud Tulemusnäitajate süsteemi jaoks. Nõustamisteenuse osutamisega alustatakse 2015. a ja raviteenuse olemasolu soovitud osutamisega samuti 2015. a jooksul. tulemuste saavutamisele 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks tervishoiuteenuse kõige tõhusamalt kaasa osutaja: aitavate meetmete a. hindab esmase vastuvõtu käigus, kas inimesel esineb alkoholi valimiseks, tulemuste liigtarvitamise tunnuseid ja määrab riskitaseme (AUDIT testiga). suunas tehtavate AUDIT skoor ≥8 näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e edusammude seireks ja alkoholi liigtarvitamist). Alkoholi liigtarvitamise korral patsienti mõju hindamiseks. vastavalt vajadusele kas nõustatakse või ta suunatakse patsiendi nõusolekul edasi alkoholisõltuvuse ravi pakkuva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riskitaseme hindamine kõigi teenuse pakkujate poolt toimub sama, ühetaolise metoodika alusel; b. hindab pärast kuue kuu möödumist korduva vastuvõtu käigus uuesti inimese alkoholitarbimist ja sellega seotud riskitaset (tarvitatud alkoholi kogused, AUDIT test); c. edastab toetuse saajale (Tervise Arengu Instituut) andmed esmaste ja korduvate vastuvõttude kohta jooksvalt, sealjuures andmed riskitaseme muutuste kohta pärast 6 kuu möödumist esmasest vastuvõtust. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste baasilt (st osalejate kohta, 209  kes suunati teenusele hiljemalt 31.12.2015) muudatusi riskitasemes hiljemalt 1. novembriks 2016. a. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku novembris 2016. a rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks lähtuvalt perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste analüüsi tulemustest. PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile 31.01.2015 Haridus- ja suunatud tegevused läbinud. OP kinnitamise hetkeks ei ole võimalik Teadusministeerium indikaatori baas- ja sihttaseme määratlemise ettepanekut teha, sest ESF-st toetatavate sekkumiste mõju hindamiseks ja prognoosimiseks ei ole piisavalt infot. Seetõttu on vaja täiendavaid andmeid, mis kajastaksid sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks loodud spetsiifiliste noorsootöö teenuste osutamiseks vajalikku infot noorte olukorrast ja noorsootööst Eesti erinevates piirkondades. Teiste riikide kogemusi indikaatori tasemete osas ei ole võimalik Eestis otse kohaldada, kuna Eesti noorsootööasutused on teistest erinevad ja selliseid noortevaldkonna programme nagu käesolevast meetmest kavandatakse, ei ole mujal rakendatud. Indikaatori tasemete seadmiseks jaanuariks 2015 on kavandatud järgmised tegevused: 1) analüüsitakse erinevaid meetme raames kavandatud tegevusi ja teenuseid selleks, et määratleda neis osalemise lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid ning miinimumtasemed; 2) analüüsitakse Eesti noorsootöö kogemusi ja olemasolevaid andmeid selleks, et saada täiendavat infot erinevates noortevaldkonna tegevustes osalemise lõpetamise määrade kohta; 3) analüüsitakse eelarveliste ja muude ressursside mõju indikaatori tasemete seadmisele PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, 31.01.2015 Haridus- ja kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore Teadusministeerium staatusest. Meetme raames kavandatud sekkumised on noortele suunatud teenuste ja oodatavate tulemuste osas Eestis esmakordsed. Eestis on puudus analüüsidest, mis mõõdaksid vähemate võimalustega noortele suunatud programmide kesk- ja pikaajalist mõju, aga ka kogemusest hinnata noorte elu muutusi arvestavate programmide tulemusi. Seetõttu ei ole OP kinnitamise hetkeks võimalik indikaatori baas- ja sihttaset seada. Jätkuvalt on vaja uurida olemasolevaid 210  andmeid ja praktikaid ning nende kohasust kavandatavate tegevustega. 2015.aasta jaanuariks seatavate indikaatorite väljatöötamiseks viiakse ellu järgmised analüüsid: 1) Eestis läbiviidud ja NEET-noortele või NEET-noore riskis olevatele noortele suunatud projektide ja programmide kogemuste ja tulemuste analüüs; 2) teiste sarnaste riikide võrreldava praktika ja andmete analüüs; 3) Eesti noorte olukorra muutuse trendide ja tegurite analüüs; 4) eelarveliste ja muude ressursside mõju analüüs. PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on 31.11.2016 Sotsiaalministeerium säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist. 1. Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. 2. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. 3. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. 4. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes 31.11.2016 Sotsiaalministeerium on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist. 211  Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): a. korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; b. monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. PS12 Rakendatud uued protsessid. Rakenduskava heaskiitmise ajaks 31.03.2015 Siseministeerium ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 212 PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on 31.01.2015 Rahandusministeerium juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud 31.01.2015 Rahandusministeerium parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel. Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambitsioonikamat tulemustele orienteeritust. 213 Tabel 104. Valdkondlike eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed 9.1. Sellise vaesuse 1) Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vähendamise riikliku strateegilise poliitikaraamistik, mille eesmärk on strateegilise poliitika- aktiivne kaasamine ja mis: raamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. 2) tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks 3) sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. sidusrühmad. 3. tegevus: Investeeringuvajaduste kaardistus psüühilise 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid erivajadusega inimestele teenuste üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt pakkumiseks. Koostatakse 15.12.2014 Sotsiaalministeerium kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. Erihoolekande arengukava 2014- 2020 rakendusplaani osana. 214 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine Kajastatud Partnerlusleppe punktis 2.6. 11. Horisontaalsed põhimõtted 11.1. Säästev areng Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.3. 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. 12. Eraldiseisvad elemendid 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks Ei kohaldu. 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik Tabel 105. Tulemusraamistik fondi ja piirkonnakategooria kaupa. Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 1. Ühiskonna ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 90 023 - - 226 988 vajadustele arenenud 859 484 vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 40 416 - - 332 529 arenenud 516 838 215  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Individuaalseid Nõustamisj 118 550 - - 197 430 arenenud õppenõustamise ja uhtumite karjääriteenuseid arv saanud laste, õppurite ning noorte arv ESF Vähem Koolitustel Inimest 19 800 - - 28 000 arenenud osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv ERF Vähem Kaasajastatud pind m2 25 200 - - 160 000 arenenud ESF Vähem Õpipoisiõppes Osalejate 4200 - - 7200 arenenud osalenute arv arv ESF Vähem Täienduskoolitusel Osalejate 50 000 - - 78 000 arenenud , sh digitaalse arv kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv ESF Vähem Eesti Ametikoht 20 - - 20 arenenud Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamis e teenuse osutamiseks 2. Sotsiaalse ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 71 242 - - 296 540 kaasatuse arenenud 592 863 suurendamine ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 54 830 - - 168 814 arenenud 752 271 ESF Vähem Hoolekande Teenuse 4 620 - - 10 100 arenenud teenuste saajate saaja arv ESF Vähem Hooldajate arv, kes Teenuse 2 400 - - 3 200 arenenud on saanud saaja vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta ERF Vähem Kaasajastatud Esmatasand 11 - - 50 arenenud esmatasandi i tervisekeskuste tervisekesk arv uste arv 216  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ERF Vähem Loodud Teenusekoh 640 - - 1700 arenenud kvaliteetsete t teenuskohtade arv ERF Vähem Puuetega inimeste Inimest 45 - - 2000 arenenud arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid ESF Vähem Lõimumis- ja Inimest 5853 - - 18 343 arenenud kohanemiskoolitus tel osalejate arv ESF Vähem Noorsootöö Inimest 130 600 - - 199 000 arenenud teenustes osalejate koguarv 3. Tööturule ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 73 148 - - 241 052 juurdepääsu arenenud 145 481 parandamine ja tööturult väljalangemise ESF Vähem Vähenenud Inimest 31 420 - - 57 300 ennetamine arenenud töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid ESF Vähem Aktiivseid Inimest 5 380 - - 17 640 arenenud tööturuteenuseid saanud osalejate arv 4. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 212 567 - - 880 350 Kasvuvõimelin arenenud 386 234 e ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendus- ERF Vähem Valitud nutika Üliõpilased 8 500 - - 14 000 tegevus arenenud spetsialiseerumise õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas ERF Vähem Toetust saavate Ettevõtted 75 - - 750 arenenud teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv 217  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ERF Vähem Abi saavate Ettevõtted 1 940 - - 6 000 arenenud ettevõtete arv (kokku) ERF Vähem Ressursi- ja Ettevõtted 15 - - 135 arenenud energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 0 - - 12 000 arenenud 000 ESF Vähem IKT prioriteetsete Teadlane 0 - - 45 arenenud teadussuundade uurimisrühmadess e programmi raames lisandunud teadlaste arv 5. Väikese ja ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 190 777 - - 519 333 keskmise arenenud 805 507 suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade ERF Vähem Abi saavate Ettevõte 5 593 - - 16 800 konkurentsivõ arenenud ettevõtete arv ime (kokku) tugevdamine ERF Vähem Mitterahalist Ettevõte 180 - - 2 200 arenenud toetust saavate ettevõtete arv ERF Vähem Prioriteetsetel Arv 300 - - 420 arenenud sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv ERF Vähem Koostöövõrgustike Ettevõte 250 - - 500 arenenud s osalevate ettevõtete arv 6. Energia- ÜF - Finantsnäitaja Euro 222 641 - - 562 302 tõhusus 494 658 ÜF - Paranenud tk 10 800 - - 20 500 energiatarbimis- klassiga kodumajapidamist e arv ÜF - Renoveeritud või MW 43 - - 150 uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes 218  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a 7. Veekaitse ÜF - Finantsnäitaja Euro 17 807 - - 211 788 719 065 ÜF - Täiendav Inimest 2300 - - 23 000 elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus ÜF - Taastatud ha 2 - - 17 maakogupindala 8. Roheline ÜF - Finantsnäitaja Euro 59 179 - - 130 515 infrastruktuur 971 053 ja ÜF - Soetatud Tk 83 - - 83 hädaolukorda multifunktsionaals deks ed päästesõidukid valmisoleku ÜF - Seisundi ha 1 000 - - 15 000 suurendamine parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala ÜF - Soetatud, rajatud ja arv 238 - - 2 750 rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega ÜF - Soetatud Tk 2 - - 2 merereostustõrje sõidukid 9. Jätkusuutlik ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 18 476 - - 110 375 linnapiirkonda arenenud 888 469 de areng ERF Vähem Kogu Arv 1115 - - 3 arenenud linnapiirkonna ühistranspordivõr gustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse 115 Rahastatud, kuid veel lopetamata projekt. 219  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a edendamise projektide arv ERF Vähem Avalik linnaruum, m2 30 000 - - 100 000 arenenud mis on loodud või taastatud linnapiirkondades ERF Vähem Loodud lasteaia- ja Lapsehoiu- 400 - - 2 000 arenenud lapsehoiukohtade koht arv 10. ÜF - Finantsnäitaja Euro 301 454 - - 577 377 Jätkusuutlik 486 186 transport ÜF - Rekonstrueeritud Km 75 - - 215 või uuendatud maanteelõikude kogupikkus. millest TEN-T ÜF - Rekonstrueeritud Km 50 - - 200 või uuendatud raudteelõikude kogupikkus. millest TEN-T 11. IKT ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 57 402 - - 93 147 teenuste arenenud 996 377 taristu ERF Vähem Ehitatud uue Km 2 000 - - 3 900 arenenud põlvkonna lairibavõrgu pikkus 12. ERF Vähem Finantsnäitaja Euro 22 217 - - 128 777 Haldusvõimek arenenud 560 538 us ESF Vähem Finantsnäitaja Euro 10 900 - - 33 379 arenenud 168 535 ESF Vähem Avaliku sektori, v-a Osaluskord 9 330 - - 17 484 arenenud kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 220  Näitaja või Vajaduse Vahe- Lõppeesmärk (2023) Prioriteetne Piirkonna- Fond rakendamise korral eesmärk Mehed Naised Kokku suund kategooria olulisim etapp mõõtühik 2018. a ESF Vähem Rakke- ja Rakke-ja 7 - - 15 arenenud ekspertrühmade ekspertrüh arv mi ERF Vähem Avalike teenuste Projekte 80 - - 321 arenenud parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid Katusorganisatsioonid 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 Eesti Keskkonna-ühenduste Koda 4 Eesti Leader Tegevus-gruppide Foorum 5 Eesti Linnade Liit 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9 Eesti Tööandjate Keskliit 10 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 11 Rektorite Nõukogu 12 SA Kutsekoda 13 Vabaühenduste Liit EMSL Valdkondlikud partnerid Haridus- ja Teadusministeerium 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Arengufond 3 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 4 Eesti Füüsika Selts 5 Eesti Haridustöötajate Liit 6 Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) 7 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 8 Eesti Koolitusfirmade Liit 9 Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing 221 10 Eesti Linnade Liit 11 Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Noorsootöö Keskus 13 Eesti Noorteühenduste Liit 14 Eesti Teaduste Akadeemia 15 Eesti Teadusagentuur 16 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) ANDRAS 17 Eesti Tööandjate Keskliit 18 Eesti Vabaharidusliit 19 Eesti Üliõpilaskondade Liit 20 Euroscience Eesti 21 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 22 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 23 Rektorite Nõukogu 24 SA Archimedes 25 SA Innove 26 SA Kutsekoda 27 Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus (SKT SA) 28 Tiigrihüppe Sihtasutus Sotsiaalministeerium 1 Avahoolduse arenduskeskus 2 Eakate Koda 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Arstide Liit 5 Eesti Haiglate Liit 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7 Eesti Keemiatööstuse Liit 8 Eesti Kiirabi Liit 9 Eesti Kirurgide Assotsiatsioon 10 Eesti Linnade Liit 11 Eesti Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 13 Eesti Naisettevõtjate Liit 14 Eesti Naiste koostöökett 15 Eesti Naiste Varjupaikade liit 16 Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus 17 Eesti Naisühenduste ümarlaud 18 Eesti Patsientide Esindusühing 19 Eesti Patsientide Nõukoda 20 Eesti Perearstide Selts 21 Eesti Puuetega Inimeste Koda 22 Eesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon 23 Eesti Tervisedenduse Ühing 24 Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium 222 25 Eesti Tööandjate Keskliit 26 Eesti Õdede Liit 27 Eesti Ämmaemandate Ühing 28 E-tervise Sihtasutus 29 Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit 30 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 31 MTÜ Eluliin 32 MTÜ Eesti Pagulasabi 33 MTÜ Eesti Meestekeskus 34 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kultuuriministeerium 1 Eesti Antidoping SA 2 Eesti Arhitektide Liit 3 Eesti Arhitektuuri Keskus 4 Eesti Autorite Ühing 5 Eesti Disainerite Liit 6 Eesti Disainikeskus 7 Eesti Etendusasutuste Liit 8 Eesti Filmi SA 9 Eesti Instituut 10 Eesti Kirjastuste Liit 11 Eesti Kultuuri Koda 12 Eesti Kunstnike Liit 13 Eesti Muinsuskaitse Selts 14 Eesti Muuseumiühing 15 Eesti Muusikanõukogu 16 Eesti Olümpiakomitee 17 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 18 Eesti Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus 19 Eesti Rahvusraamatukogu 20 Eesti Regionaalne Spordinõukogu 21 Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda 22 Eesti Ringhäälingute Liit 23 Eesti Sisearhitektide Liit 24 Eesti Teatri Agentuur SA 25 Eesti Teatriliit 26 Eesti Töötukassa 27 Inimõiguste Instituut 28 Inimõiguste Keskus 29 Integratsiooni SA MISA 30 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 31 Loov Eesti 32 Muinsuskaitse Nõukogu 33 Muinsuskaitseamet 223 34 Muuseuminõukogu 35 Politsei ja Piirivalveameti KMO 36 Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda 37 SA Innove 38 SA Tallinna Kultuurikatel 39 Vabaühenduste Liit EMSL Keskkonnaministeerium 1 Balti Keskkonnafoorum 2 Eesti Jäätmekäitlejate Liit 3 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 4 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 5 Eesti Keemiatööstuse Liit 6 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 7 Eesti Linnade Liit 8 Eesti Loodushoiu Keskus 9 Eesti Looduskaitse Selts 10 Eesti Loodusuurijate Selts 11 Eestimaa Looduse Fond 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus 14 Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut 15 Eesti Mereakadeemia 16 Eesti Metsaselts 17 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 18 Eesti Ornitoloogiaühing 19 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eesti Taastuvenergia Koda 22 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon 23 Eesti Vee-ettevõtete Liit 24 Eesti Veeühing 25 Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex" 26 SA Erametsakeskus 27 SA Hiite Maja 28 SA Säästva Eesti Instituut 29 Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut 30 Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut 31 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 32 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz 33 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Tartu Ülikooli Keemia Instituut 36 Tartu Ülikooli Loodusmuuseum 37 Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut 224 38 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut 39 Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 40 Ökokratt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Arengufond 2 Autoettevõtete Liit 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Biotehnoloogia Liit 5 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 6 Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit 7 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 8 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 9 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 10 Eesti Konjunktuuriinstituut 11 Eesti Koostöö Kogu 12 Eesti Korteriühistute Liit 13 Eesti Linnade Liit 14 Eesti Maaomavalitsuste Liit 15 Eesti Maksumaksjate Liit 16 Eesti Naisettevõtjate Liit 17 Eesti Noorte Kommertskoda 18 Eesti Omanike Keskliit 19 Eesti Spaaliit 20 Eesti Taastuvenergia Koda 21 Eesti Teaduste Akadeemia 22 Eesti Tuleviku Uuringute Instituut 23 Eesti Turismifirmade Liit 24 Eesti Tööandjate Keskliit 25 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 26 Eesti Väliskaubanduse Liit 27 Estonian Business School 28 Junior Achievement Arengufond 29 MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon 30 MTÜ Eesti Konverentsibüroo 31 MTÜ Eesti Maaturism 32 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit 33 MTÜ Lääne-Eesti Turism 34 Ravimitootjate Liit 35 Rektorite Nõukogu 36 SA Lõuna-Eesti Turism 37 SA Põhja-Eesti Turism 38 SA Säästva Eesti Instituut 39 Tartu Ülikool 40 Tallinna Tehnikaülikool 225 41 Teenusmajanduse Koda 42 Tehnopol Põllumajandusministeerium 1 Eesti Aiandusliit 2 Eesti Erametsaliit 3 Eesti Hoiu-laenuühistute Liit 4 Eesti Harrastuskalastajate Liit 5 Eesti Kalakasvatajate Liit 6 Eesti Kalaliit 7 Eesti Kalurite Liit 8 Eesti Kaugpüüdjate Liit 9 Eesti Külaliikumine Kodukant 10 Eesti Leader Tegevusgruppide Foorum 11 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaturism MTÜ 14 Eesti Maaparandajate Selts 15 Eesti Maaülikool 16 Eesti Mereakadeemia 17 Eesti Piimaliit MTÜ 18 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 19 Eesti Põllumeeste Keskliit 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eestimaa Talupidajate Keskliit 22 Eesti Toiduainetööstuse Liit 23 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 24 Liivi Lahe Kalanduskogu 25 Maaelu Edendamise Sihtasutus 26 Maamajanduse Infokeskus 27 Mahepõllumajanduse Koostöökogu 28 MTÜ Eesti Noortalunikud 29 Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 30 Peipsi Kalurite Ühing 31 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 32 Põllumajandusuuringute Keskus 33 MTÜ Saarte Kalandus 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus Siseministeerium 1 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 2 Eesti Kirikute Nõukogu 3 Eesti Linnade Liit 4 Eesti Leader võrgustik 5 Eesti Maaomavalitsuste Liit 226 6 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 7 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 8 Eesti Väikesadamate Liit 9 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 10 Harjumaa Omavalitsuste Liit 11 Hiiumaa Omavalitsuste Liit 12 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 13 Jõgevamaa Omavalitsuste Liit 14 Järvamaa Omavalitsuste Liit 15 Läänemaa Omavalitsuste Liit 16 Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit 17 Põlvamaa Omavalitsuste Liit 18 Pärnumaa Omavalitsuste Liit 19 Raplamaa Omavalitsuste Liit 20 Saaremaa Omavalitsuste Liit 21 Tartumaa Omavalitsuste Liit 22 Valgamaa Omavalitsuste Liit 23 Viljandimaa Omavalitsuste Liit 24 Võrumaa Omavalitsuste Liit 25 Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeksus 26 Sihtasutus Tuuru 27 Ida-Viru Ettevõtluskeskus 28 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 29 Järvamaa Arenduskeskus 30 Läänemaa Arenduskeskus 31 Lääne-Viru Arenduskeskus 32 Põlvamaa Arenduskeskus 33 Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 34 Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 35 Saaremaa Arenduskeskus 36 Tartu ärinõuandla 37 Valgamaa Arenguagentuur 38 Viljandimaa Arenduskeskus 39 Võrumaa Arenguagentuur 40 Rektorite Nõukogu 41 Liikumine Kodukant 42 Tallinna Linnavalitsus 43 Tartu Linnavalitsus 44 Pärnu Linnavalitsus 45 Narva Linnavalitsus 46 Kohtla-Järve Linnavalitsus 47 Hiidlaste Koostöökogu 48 Harju Maavalitsus 49 Hiiu Maavalitsus 227 50 Ida-Viru Maavalitsus 51 Jõgeva Maavalitsus 52 Järva Maavalitsus 53 Lääne Maavalitsus 54 Lääne-Viru Maavalitsus 55 Põlva Maavalitsus 56 Pärnu Maavalitsus 57 Rapla Maavalitsus 58 Saare Maavalitsus 59 Tartu Maavalitsus 60 Valga Maavalitsus 61 Viljandi Maavalitsus 62 Võru Maavalitsus 63 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda Justiitsministeerium 1 Eesti Juristide Liit 2 Eesti Kohtunike Ühing 3 Prokuratuur 4 Riigikohus 228 85725 123825 -4445 -6684645 Ü htek uuluvuspoliitika f ondide r akenduskava 2014-2020 2014EE16M3OP001 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks PAGEREF _Toc394046450 \h 5 1.1. Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse PAGEREF _Toc394046451 \h 5 1.2. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilised eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. PAGEREF _Toc394046452 \h 12 1.3. Rahaeraldiste põhjendus PAGEREF _Toc394046453 \h 13 2. Prioriteetsete suundade kirjeldus PAGEREF _Toc394046454 \h 30 2.1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul PAGEREF _Toc394046455 \h 30 2.2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine PAGEREF _Toc394046456 \h 52 2.3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine PAGEREF _Toc394046457 \h 77 2.4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus PAGEREF _Toc394046458 \h 86 2.5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine PAGEREF _Toc394046459 \h 106 2.6. Energiatõhusus PAGEREF _Toc394046460 \h 117 2.7. Veekaitse PAGEREF _Toc394046461 \h 122 2.8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine PAGEREF _Toc394046462 \h 128 2.9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng PAGEREF _Toc394046463 \h 137 2.10. Jätkusuutlik transport PAGEREF _Toc394046464 \h 147 2.11. IKT teenuste taristu PAGEREF _Toc394046465 \h 157 2.12. Haldusvõimekus PAGEREF _Toc394046466 \h 163 2.13. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) PAGEREF _Toc394046467 \h 176 2.14. Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) PAGEREF _Toc394046468 \h 180 3. Rahastamiskava PAGEREF _Toc394046469 \h 185 3.1. Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad PAGEREF _Toc394046470 \h 185 3.2. Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) PAGEREF _Toc394046471 \h 188 4. Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis PAGEREF _Toc394046472 \h 196 4.1. Kohalik areng kogukonna eestvedamisel PAGEREF _Toc394046473 \h 197 4.2. Linnade säästev areng PAGEREF _Toc394046474 \h 197 4.3. Integreeritud territoriaalsed investeeringud PAGEREF _Toc394046475 \h 198 4.4. Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis PAGEREF _Toc394046476 \h 198 4.5. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud PAGEREF _Toc394046477 \h 199 5. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused PAGEREF _Toc394046478 \h 199 5.1. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad PAGEREF _Toc394046479 \h 199 5.2. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus PAGEREF _Toc394046480 \h 199 6. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused PAGEREF _Toc394046481 \h 200 7. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll PAGEREF _Toc394046482 \h 200 7.1. Asjaomased asutused ja organid PAGEREF _Toc394046483 \h 200 7.2. Asjaomaste partnerite kaasamine PAGEREF _Toc394046484 \h 200 8. ERFi, ESFi, Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIPi rahastamise koordineerimine PAGEREF _Toc394046485 \h 205 9. Eeltingimused PAGEREF _Toc394046486 \h 206 9.1. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava PAGEREF _Toc394046487 \h 211 10. Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine PAGEREF _Toc394046488 \h 217 11. Horisontaalsed põhimõtted PAGEREF _Toc394046489 \h 217 11.1. Säästev areng PAGEREF _Toc394046490 \h 217 11.2. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine PAGEREF _Toc394046491 \h 217 11.3. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus PAGEREF _Toc394046492 \h 217 12. Eraldiseisvad elemendid PAGEREF _Toc394046493 \h 217 12.1. Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks PAGEREF _Toc394046494 \h 217 12.2. Rakenduskava tulemusraamistik PAGEREF _Toc394046495 \h 217 12.3. Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid PAGEREF _Toc394046496 \h 223 Strateegia, mis käsitleb rakenduskava panust Liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks Rakenduskava strateegia kirjeldus, milles näidatakse, kuidas rakenduskavaga panustatakse liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiasse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ( edaspidi ESI ) on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju (nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste/projektide käimalükkamine ning elluviimine). Rakenduskava on koostatud lähtu valt järgmistest põhimõtetest: V ahendid tuleb kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele, et saavutada oluline muutus, kasutamissuutlikkus ning parem koordineeritus . Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega. Rahastamisprioriteetide valikul kasutati alternatiivide võrdlemiseks neid põhimõtteid täpsustavaid valikukriteeriume: 1. K ooskõla konkurentsivõime kava Eesti 2020 eesmärkide ja põhisuundadega ; 2 . Euroopa Liidu tasandi lisandväärtus ja rahvusvahelise koostöö võimalus ; Poliitikavaldkondade ülene (koos)mõju ; Võimendusefekt ja tulevikuvalmiduse kasv ; Vahendite piisav kontsentreeritus ; Sobivate alternatiivsete rahastamisvõimaluste olemasolu. Eelnevast tulenevalt on rakenduskava fookus suunatud Eesti 2020 kesksetesse eesmärkidesse panustavatel e investeeringutel e . Konkurentsivõime kava „ Eesti 2020 “ eesmärgid on: T õsta tootlikkust hõivatu kohta Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 2015. aastaks 73%ni ning 2020. aastaks 80%ni (2012 . a vastav näitaja oli 6 8,7 %). T õsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2015. aastaks 72%ni ning 2020. aastaks 76%ni (2012 vastav näitaja oli 71,7%). Eesmärkide saavutamiseks jätkatakse ja arendatakse senist poliitikat nii töötajate oskuste taseme tõstmiseks, tööjõu pakkumise suurendamiseks, erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurendamiseks, ettevõtlust toetava infrastruktuuri arendamiseks kui ka investeeringute soodustamiseks (eriti ekspordipotentsiaaliga ja kõrgema lisandväärtusega valdkondades) . Konkurentsivõime eesmärkide saavutamiseks ning partnerlusleppe peatükis 1.1. kirjeldatud arenguvajaduste lahendamiseks panustatakse s truktuurivahenditega allpool toodud n elja Eesti 2020 valdkonda . Haritud rahvas ja sidus ühiskond Kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma erialase ettevalmistuseta , mis mõjutab oluliselt nende konkurentsivõimet tööturul. Põhihariduse või sellest madalama taseme haridusega isikute töötuse määr oli 2011. aastal üldisest töötuse määrast poole kõrgem. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaalu 30%- ni (aastal 2012 oli see 30,31). Kutse ja erialase haridusega täiskasvanute osakaalu suurendamiseks r akendatakse varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist. Kavas on toetada madalama haridustasemega täiskasvanute toomist õppesse, pakkudes neile tööalast täiendkoolitust ja ümberõppekursusi, arendades tööhõivelisust parendavaid võtmepädevusi ning pakkudes õppes osalemist toetavaid tugiteenuseid. Täiskasvanute õppesse toomisega panustatakse ka Eesti 2020 eesmärki s uurendada täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määra 20%- ni (2012 . a 12,9%). Ilma erialase hariduseta inimeste suure osakaalu põhjusteks noorte seas on suur põhihariduse või üldkeskhariduse järgne õpingute mittejätkamine või katkestamine ning üldkeskhariduse eelistamine kutsekeskharidusele. Vähendamaks aastaks 2020 põhihariduse või madalama haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte (18-24) osakaalu 9,5%- le (2012 vastav näitaja 10,5%) , panustatakse karjääri- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamisse , indiviidikesksema õp ikäsitluse juurutamisse ning investeeritakse põhikooli ja gümnaasiumivõrgu lahutamisse ning spetsiifilisi ressursse nõudvate erialade õpetamisele ühes hoones . Õpilasekesksem õpikäsitlus ning toetavad karjääri- ja õppenõustamise teenused toetavad õpilaste valikuid õppida edasi nende võimetele vastaval haridustasemel ning väldivad valedest valikutest tingitud väljalangemist. Gümnaasiumiastmest lahutatud põhikoolide õpilased asuvad suurema tõenäosusega õppima kutsekooli, mistõttu aitab põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine kaasa parematele edasiõppimisvalikute tegemisele. Samuti panustavad põhikoolidesse ja gümnaasiumidesse tehtud investeeringud koolivõrgu demograafiliste muutustega kohandamisse ning hariduslike erivajadustega õpilaste võimalustele saada haridus tavakoolis. Eesti hariduspoliitika peamiseks suunaks pikemas perspektiivis on kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, samuti riigi rahastatavate kõrghariduse õppekohtade arvu suurendamine , mida väljendab ka Eesti 2020 eesmärk suurendada kolmanda taseme haridusega 30-34-aastaste inimeste osakaal 40%- ni . Eestis on elluviimisel kõrgharidusreform, millega tagatakse tasuta juurdepääs eestikeelsele kõrgharidusele neile, kes õpivad täiskoormusel. Reformi üks osa oli ka üleminek seniselt koolitustellimuste rahastamismudelilt tegevustoetuste süsteemile, mille käigus sõlmitakse ülikoolidega tulemuslepingud, suurendades ülikoolide vastutust tegevuse tulemuslikkuse eest. 2014-2020 perioodil on oluline fookus õppejõudude arengu toetamisel ning õppekavade kaasajastamisel viisil, et tagada kvaliteetsem ja ühiskonna, sh tööturu vajadustele vastavam õpe (nt ettevõtlusõppe oskuste edasiandmine, praktikamoodulite teke). T oetatakse kõrgkoolide terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste läbiviimiseks . Tulenevalt struktuurse tööpuuduse probleemidest , on oluline varasemast suurema tähelepanu pööramine õppe seostamisele tööturu vajadusega. As jakohase täiskasvanukoolituse ning kutse- ja kõrghariduse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja – vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Samuti arendatakse välja toimiv praktikasüsteem kutseõppes ja kõrghariduses ning edendatakse ettevõtlusõpet. Õppe seostamisel tööturu vaj adustega panustatakse ka 2013. a riigipõhise soovituse nr 3 täitmisesse. 2012 . a oli noorte (15-24. a) töötuse määr 20,9% (keskmine tööpuudus 10,2%) . See on seotud noorte madala haridustaseme ning õpingute katkestamisega . Eesti 2020 eesmärgiks on noorte töötuse määra vähendamine 10%- ni . Selleks on lisaks ee s pool kirjeldatud muudatustele haridussüsteemis vajalik hariduses ja hõivest väljas olevate noorte aktiviseerimine, noorte tõrjutusriski ennetamine, noorte suurem kokkupuude tööeluga ning tõhusamad tööturumeetmed noorte aitamiseks. Sekkumised noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja töötuse vähendamiseks on kavandatud ministeeriumite üleses ühiskavas , mis on osa Euroopa Noortegarantiist . Eesti 2020 eesmärgiks on aastaks 2020 tööjõus osalemise määra suurendamise (vanusegrupp 15-64) 75%- ni (2012 vastav näitaja 74,5%). Täna on mitteaktiivsete töösoovijate seas pensionäre, õpilasi, terviseprobleemide tõttu tööturult eemal olevaid inimesi ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejaid . Tööjõupotentsiaali ärakasutamiseks, sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja vaesuse vastu võitlemiseks tuleb tegeleda probleemidega, mis põhjustavad tõrjutust või hoiavad inimesi tööturult eemal. Üheks oluliseks töövõimet pässivaks teguriks on tööealise elanikkonna kehv tervis, mistõttu investeeritakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisse ning vähendatakse alkoholi tarbimist, kui suurimat haiguskoormust põhjustavat käitumuslikku terviseriski. Teiselt poolt aidataks tervisekaoga inimesi sobiva töö leidmisel, toetades neid tööturu - ja rehabilitatsiooniteenustega. Töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega parendatakse tänaste töövõimetuspensionäride t ööstiimuleid ja töövõimet ning hõlbustatakse nende naasmist tööturule, misläbi panustatakse riigipõhise soovituse nr 2 elluviimisse. Samuti on oluliseks töövõimet ja toimetulekut mõjutavaks teguriks suur hoolduskoormus, seda nii laste vanurite kui ka puudega pereliikmete eest hoolitsemisel . Parandatakse hoolekandeteenuste , sh lapsehoiuteenuste , kättesaadavust, mis leevendab omaste hoolduskoormust laste, eakate ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel. Kvaliteetsete hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamiseks ja jätkusuutlikuks osutamiseks on vajalik juurutada omavalitsuste koostööd teenuste pakkumisel. P arendades kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetset ja tõhusat pakkumist, panustatakse ka riigipõhise soovituse nr 5 täitmisesse. Majanduskriisi tagajärjel kasvama hakanud pikaajaliste töötute arv on küll viimase paari aasta jooksul langenud, kuid püsib endiselt kõrgel tasemel. Vähenemisest hoolimata moodustab pikaajaliste töötute arv endiselt üle poole töötutest (54%), sealjuures on 3 3 ,5% töötutest ülipikaajalised töötud (on olnud töötud kauem kui 2 aastat) . Eesti 2020 eesmärgiks on vähendada pikaajalise töötuse määra 2,5%- le (2012 . a 5,5%). Pikaajalistel töötutel ja tööturu riskirühmadel on tööle sisenemiseks tihti mitmeid takistusi, mida on võimalik lahendada sotsiaal-ja töövaldkonna meetmeid kombineerides , mistõttu panustatakse sekkumistega kombineeritud meetmete pakkumisele. R iskirühmadele t äiendavate tööturuteenuste pakkumise ga ning töövõime toetamise süsteemi reformi elluviimisega leevendatakse tööturu riskirühmade (pikaajalised töötud, noored, vanemaealised ning tervisekahjustusega inimesed) tööhõivega seotud probleeme. Oluliste regionaalsete väljakutsete leevendamiseks, nagu Tartu ja Tallinna linnapiirkondade väliste regioonide tööealise elanikkonna madal kaasatus hõivesse ning piirkondade vähene osalus majanduskasvus , toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu, luues selle kaudu eeldused töökohtade loomiseks. Kuna üheks olulisimaks pikaajalise töötuse põhjuseks on madal haridustase, panustavad töötuse probleemide lahendamisse ka ee s pool kirjeldatud elukestva õppe sekkumised. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse. Üle poole pikaajalistest töötutest on mitte-eestlased ning nende pikaajalise töötuse määr (9,4%) ületab eestlaste oma (3,7%) üle 2,5 korra. Mitte- e estla ste suurem sidumine ühiskonnaga on oluline nii tööhõive eesmärkide kui ka konkurentsivõimelise majanduse eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu suurendatakse mitte-eestlaste teadmisi ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh aktiivsemaks osalemiseks tööturul. Ee s pool kirjeldatud mitteaktiivsuse ja tööhõiveprobleemide lahendamine aitab vähendada ka suhtelise vaesuse määra p ärast sotsiaalseid siirdeid 2020. aastaks 15%- ni (2012 vastav näitaja 17,5%). Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika Eesti majanduse ressursitõhusus on madal ning majandusarenguga suurenevad jätkuvalt selgelt loodusressursside (sh põlevkivi ja ehitusmaavarad) kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Ressursitõhususe suurendamine on üks Eesti 2020 prioriteete: 2020. aastaks on eesmärk hoida kasvuhoonegaaside heitkoguste kasv võrreldes 2005. aastaga alla 10% (kuni 6269 tonni; aastate 2008-2010 tase oli 6021 tonni) ning säilitada e nergia lõpptarbimise tase 2010. a tasemel (2818 ktoe ; 2011 tase 2761 ktoe ) . S elleks tuleb ressursitõhususe ning energiatarbimise kasvu piiramise kaudu panustada tootlikkuse ja konkurentsivõime tõusu. Ka Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs . 2010. aastal oli Eesti ELs selle näitaja alusel 2. kohal . Kavas on panustada energia- ja ressursitõhususe edendamisse ettevõtetes, toetades ressursijuhtimissüsteemide laiemat kasutust ning võimaldades finantsinstrumentide kasutust ressursisäästu tagavate investeeringute tegemiseks. Toetatakse ka jäätmete enamat ringlussevõttu ja korduskasutuseks ettevalmist ami st. Roheliste ja vähem CO 2 -heiteid tekitavate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtuga luua kse uusi ettevõtlus- ja tööhõivevõimalusi, säilita takse puhast keskkonda ning võidelda kse kliimamuutuste vastu. Samuti on kavas panustada energiasäästu edendamisse kaugküttemajanduses (sh taastuvate energiaallikate suurem kasutus), korterelamutes ja linnade tänavavalgustuses. Taastuvenergia edendamist tähtsustatakse samuti nii Eesti 2020 kui ka Euroopa Komisjoni 2012. ja 2013. aasta riigipõhistes soovitustes . 2020. a eesmärk on taastuvenergia osakaal vähemalt 25% energia lõpptarbimisest (2011 tase oli 25,7%) . Suund transpordisektori energiasäästu ja taastuvenergia suurendamisele on ühtlasi kooskõlas 2012. ja 2013. aastal Euroopa Komisjoni tehtud riigipõhise soovitusega nr 4, milles komisjon kutsub üles suurendama transpordi energiasäästu. Transpordisektori energiakulu moodustas 2010. aastal 24% energia lõpptarbimisest Eestis ja energia tarbimine on Eesti transpordisektoris pidevalt kasvanud . S amas on transport üks neljast suurima energiasäästupotentsiaaliga valdkonnast. Edendamaks säästvate transpordikütuste kasutamist (2020. a eesmärk on säästvate kütuste osakaal 10%), panustatakse biokütuste kasutamise pilootprojekti, mille tulemused annavad aluse teistest vahenditest kavandatavatele sekkumistele. E rinevate transpordiliikide keskkonnamõju ja energiamahukuse oluliseks vähendamiseks ning ühistranspordi osakaalu vähenemise pööramiseks kasvule on kavas investeeringud raudteeinfrastruktuuri arendamiseks ning raudteepeatuste paremaks ühendamiseks muude liikumisviisidega. Samuti kavandatakse arendada saartevahelist laevaühendust, toetada investeeringuid lennujaama keskkonna- ja ohutusnõuete täitmiseks ning maanteeliikluse arendamiseks, sh ohutuse parandamiseks. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate ning piirkondlike konkurentsivõime kavade alusel toetatakse investeeringuid säästva liikuvuse arendamiseks linnapiirkondades, et seeläbi parandada ligipääsu töökohtadele ning avalikele teenustele. Kuna tõhusama ressursikasutusega ja loodussõbralikum äritegevus on üheks konkurentsivõime tuumikteguriks, muutub puhta ja loomuliku loodus- ja elukeskkonna säilitamine vajaduse kõrval üha enam Eesti eeliseks. Eesti huvides on vähendada nii Läänemere reostuskoormust kui ka panustada piirkondlikku koostöösse Läänemere merekeskkonna kaitseks. Läänemere valgala reostuskoormuse vähendamiseks ning elanikele ja ettevõtetele nõuetekohase ja säästvama veevarustuse tagamiseks on kavas jätkata investeeringuid veemajanduse infrastruktuuri arendamisse ning jääkreostuse ohutustamisse . Panustatakse ka valmisoleku suurendamisse keskkonnahädaolukordade varaseks avastamiseks ning neile reageerimiseks, vähendades seeläbi neist hädaolukordadest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning inimeste terviseriske. Ökosüsteemiteenuste säilitamiseks ning taastamiseks toetatakse investeeringuid kaitstavate liikide ja elupaikade säilitamiseks ning taas t amiseks, sh koosmõjus maaelu arengukava raames antavate toetustega Natura 2000 võrgustiku säilitamiseks ja pool-looduslike koosluste hooldamiseks. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesti majanduse struktuur on ebasoodne ja vähekapitaliseeritud . 2012. aastal moodustas Eesti tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 68,7% ELi keskmisest. Töötlevas tööstuses moodustas loodav lisandväärtus Eestis 2010. aastal 51% ELi keskmisest. Tänane majandusstruktuur keskendub veel paljuski tööjõumahukale tootmisahelas allpool paiknevale tootmisele ( allhange ), mis loob lõpptootega võrreldes vähem lisandväärtust. Samuti iseloomustab Eesti konkurentsivõimet madal innovatsioonivõimekus ning teadus- ja arendustegevuse vähene kohalik mõju . Eesti 2020 on seatud eesmärgiks t õsta teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset 3%- ni SKPst (2012. a 2,19%) ja tööjõukulude kasv ei ületa oluliselt tootlikkuse kasvutempot (2011. a 2,8%) . Kavas on edendada nutika spetsialiseerumise metoodika alusel valitud kasvu ala de arengut. Nutika spetsialiseerumise kasvualadeks on valitud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia horisontaalselt läbi teiste sektorite, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside efektiivsem kasutamine [ ] (arvestades nutika spetsialiseerumise metoodikat ei pruugi need kasvualad tuginedes ettevõtlikule avastusprotsessile kogu perioodiks jääda samaks). Samuti toetatakse teadus- ja arendustegevuses ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, tipptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd (sh sünergia EL i teaduse raamprogrammiga Horisont 2020), üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsusust ja järelkasvu tekkimist, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui ka riikliku tähtsusega) ja jätkatakse teaduse populariseerimist. Lisaks töötatakse välja meede ettevõtete arengu terviklikuks toetamiseks, et pakkuda terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes oleva te le ettevõtetele kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel. Uute toodete-teenuste loomisel ja ärimudelite uuendamisel peitub suur kasvuvõimaluste kogum info- ja kommunikatsioonitehnoloogia paremas rakendamises . Teadmistepõhise majanduse üheks kasvu eelduseks on tervet Eestis kattev kiire lairibataristu ja e-teenuste alustaristu pidev arendamine, mis toetab teiste majandus- ja elualade potentsiaali paremat kasutamist – tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses, paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö). Eksportivate ettevõtete osakaal on Eestis väike. Eesti majanduse taastumine käesolevast kriisist on toimunud ekspordi toel (mille osatähtsus ulatus 2011. aastal 93%- ni jooksevhindades arvutatu na SKP-st ) ning valdav osa sellest kujunes ettevõtlussektoris, mis andis ligi 90% kogu lisandväärtuse juurdekasvust . Siiski on eksportivate ettevõtete osakaal väike, moodustades vaid 16% ettevõtete koguarvust . Teiseks on ekspordibaas k itsas ja kulueelistel põhinev . S isemaise turu väiksuse tõttu on eksport Eesti majanduse arengul ka tulevikus võtmetähtsusega ning välisriikides tegutsemise edukus saab paljudele ettevõtetele kriitiliseks edufaktoriks. Eesseisvate väljakutsete lahendamiseks on vajalik k apitalile ligipääsu parandamine ja välisinvesteeringute suurendamine. Kasvu jätkumiseks, uute töökohtade tekkeks ja ärialade arendamiseks vajab Eesti olulises mahus investeeringuid, sh välisinvesteeringuid, sest ainult oma allikatest Eesti kasvuvõimaluste kasutamisest tekkivate vajaduste katteks ei piisa. Eesti 2020 on seatud eesmärgiks suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses 0,11%- ni (2011. a 0,099%) . Kavas on aidata kaasa ettevõtete ekspordivõime ja loodava lisandväärtuse tõstmisele, Eesti elanike ettevõtlikkuse kasvule ning ettevõtete kasvupotentsiaali realiseerimisele (sh piirkondliku ettevõtluse, loomemajanduse ja turismiteenuste ekspordi arendamisele) ja VKEde kapitalile ligipääsu parandamisele. Eesti 2020 seatud eesmärgid ja Eesti arenguvajadustest lähtuvalt kavandatud sekkumised toetavad ka 2013. aasta riigipõhine soovitus nr 3 täitmist , tugevdades jõupingutusi teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide eelistamise ja rahvusvahelist u mise edendamiseks ning süvendades ettevõtjate, kõrgkoolide ja teadusasutuste koostööd. Jätkusuutlik ja kohanduv riik Eesti konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärgiks keskpikas perioodis on valitsussektori eelarve struktuurne ülejääk ning riigi konkurentsivõimet toetav eelarvepoliitika . Selle saavutamiseks on tarvis suurendada avaliku sektori paindlikkust ning ohjata kulutusi. Mõjususe ja tõhususe saavutamiseks on oluline tugev avalik teenistus ning optimaalsel tasemel pakutavad kulusäästlikud avalikud teenused, tagades samas nende kvaliteedi, kättesaadavuse ning regionaalse tasakaalustatuse. Inimeste ja organisatsioonide arendamine, poliitikakujundamise võimekuse tõstmine ning avalike teenuste (sh kohalike avalike teenuste) parem korraldamine võimaldavad leevendada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud madala poliitikakujundamise kvaliteediga nii keskvalitsuse, kui ka kohalike omavalitsus t e tasandil, riigivalitsemise killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisavate kompetentsidega ning piirkondliku tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhisesse soovituse nr 5 täitmisesse. Selgitus, mille alusel valiti partnerluslepet arvestades temaatilise d eesmärgid ja vastavad investeerimisprioriteedid, mis põhinevad piirkonna vajadustel (kui asjakohane, ka riiklikel vajadustel), sealhulgas vajadusel pöörata tähelepanu probleemidele, mis on määratletud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 2 kohaselt ja asjakohastes nõukogu soovitustes, mis võeti vastu ELi toimimise lepingu artikli 148 lõike 4 kohaselt, võttes arvesse eelhindamise tulemusi. Ülevaade temaatiliste eesmärkide ja investeerimisprioriteetide valiku põhjustest sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.3. Rahaeraldiste põhjendus Sisaldub Partnerlusleppe punktis 1.1. ja 1.3. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Ülevaade rakenduskavas esitatud investeerimisstrateegiast . Prioriteetne suund Fond Liidu toetus (eurodes) Rakendus-kavale antava liidu toetuse osakaal Temaatiline eesmärk Investeerimis-prioriteedid Investeerimis-prioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid Üldised ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad, mille jaoks on kehtestatud sihtväärtus 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul. ERF 282 650 362 215 718 271 8,08% 6,16% 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse Investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi. Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades . K eskhariduse tasemel õppurite jagunemine üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel ; G ümnaasiumiastmega koolide arv; R uutmeetreid õpilase kohta haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel; R aske te hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli. ESF 192 940 211 5, 51 % 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse Koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine . Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või – individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes kasutavad ESFist toetatud piirkondlike õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides . O sakaal koolitustel (maht vähemalt 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, haridusasutuste juhtidest ja noorsootöötajatest, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni . Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara . 8. klassi õpilaste osakaal, kes õpivad koolides, kus õpetajad kasutavad ESF- toel arendatud IKT lahendusi vähemalt 25% tundides t ; K õikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu. Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust. Õ pipoisiõppe s osalenutest edukalt lõpetanute määr ; P rogrammis osalenud õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud ; Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul . ESF tugimeetmest toetatavate täiskasvanud õppurite õpingute katkestamise määr m ittestatsionaarses tasemeõppes ; T äiskasvanute täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse ; 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine. ERF 204 654 743 218 251 035 5,85% 6,24% 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine. Investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. R egionaalselt kättesaadav ad, kvaliteetsed ja jätkusuutlik ud tervishoiuteenused. V astuvõttude arv esmatasandi tervisekeskustes 1000 inimese kohta; Ü ld - ja kohalike haiglate osakaal , kus piirkondlik haigla / pädevuskeskus on omandanud osaluse/otsustusõiguse Ida-Viru keskhaigla ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma koduses keskkonnas toimetulekuks I seseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse te institutsionaalse te hooldusteenus t e kohtade suhtarv erihoolekandes . ESF 141 465 851 139 379 940 4,04% 3,98% 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine. Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud. O salejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul . Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek paran e nud. O salejad, kes 6 kuud pärast hoolekandeteenuse saamise algust on tööturul; Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESFist toetatud hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist. Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuse saamist on tööturul Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud . Osalejad, kelle hulgas on alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust . A ktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning ko danikuühiskonnas osalemiseks on paranenud . K ohanemis - ja lõimumisprogrammi läbinute arv , kelle e esti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud . Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas . Osakaal noorte meetme st kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud ; T ugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest . 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine . ESF 203 605 301 5, 82 % 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine . T ööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste , töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu. Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud , Töötavad i nimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamis t; Mittetöötavad i nimes ed , kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel peale hindamist . Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud . O salejad, kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana . 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus. ERF 584 127 467 622 934 131 16,69% 17,80% 1.Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine. Teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd . T&amp;A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav . E rasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta, teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse , sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni , avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi nutika spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist . E rasektori teadus- ja arendustegevuse TA kulutuste osakaal (% SKP-st ) ; Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas . Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust . Ressursitootlikkus . E esti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. M üügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest . ESF 10 200 000 10 851 064 0,29% 0,31% 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse Kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja kättesaadavuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eelkõige silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi Eesti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise. IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv . 5. VKEde ja piirkondliku ettevõtluse arendamine. ERF 438 538 775 458 261 420 12,53% 13,10% 3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori ( EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine. VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine. VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile . VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades); E ksportivate ettevõtete arv . 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine. Tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine. Majandus aktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud. V äljaspool Harjumaad ja Tartumaad loodud SKP osakaal Eesti SKP-st . 6. Energiatõhusus. ÜF 260 590 149 247 071 258 7,45% 7,06% 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites. Energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavavalgustus . A rvestuslik keskmine energiasääst rekonstrueeritud korter majades; Eeldatav keskmine valgustuspunkti installeeritud elektriline võimsus . 7. Veekaitse. ÜF 180 019 854 191 982 578 5,14% 5,49% 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine. I nvesteeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega. Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel. Ü hisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate inimeste osakaal enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ; R eovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal . Korrastatud saastun ud alad, veekogud ja märgalad . K orrastatud riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide osakaal ; Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht; Ö kosüsteemile omase veerežiimiga alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast . 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine. ÜF 110 937 794 112 493 960 3,17% 3,21% 5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine. S elliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks Katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv. P iirkondade arv, kus suudetakse samaaegselt kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja likvideerida (4 piirkonda); M erereostustõrje võimekus (PPA); U uendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal. 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine. Bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine. Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad. P aranenud või samaks jäänud seisundiga liikide arv; P aranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv. 9. J ätkusuutlik l innapiirkondade areng. ERF 93 819 149 100 052 848 2,68% 2,86% 4. Vähese CO2 -heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites. CO-2 -heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaal on kasvanud . Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondades. 9. sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine Mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud . Investeeringute tulemusena kasu saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv. Investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. Kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud. Lastehoiu ja lasteaiajärjekordade pikkus suuremates linnapiirkondades. 10. Jätkusuutlik transport . ÜF 470 677 882 13,45 % 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine . Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T- sse . Paremad ühendused TEN-T võrgustikus . R ahvusvaheliste reisijate arv aastas (õhu-, vee- ja bussitransport ) ; Halvas seisundis teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest . K eskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO 2 -heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust. Jätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus. R ongireisijate arv aastas ; Ü histranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal . 11. IKT teenuste taristu. ERF 79 175 270 84 435 976 2,26% 2,41% 2. IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine. Lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti. 100 Mbp /s või suurema kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühenduste koguarvust. e-riigi , e-õppe, e- kaasatuse , e-kultuuri ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine . Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt . T urvalise elektroonse identiteed i ( ID-kaart , mobiil-ID jne) kasuta jad ; X-tee vahendusel Eesti ametiasutuste poolt pakutavad e-teenused . 12. Haldusvõimekus. ERF 109 460 907 92 772 992 3,13% 2,65% 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine. A metiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt. R ahulolu avalike teenuste kvaliteediga (16.-74-aastaste elanike hulgas); R ahulolu avalike teenuste kvaliteediga (ettevõtjate hulgas) ; Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal . ESF 28 372 604 29 807 451 0,81% 0,85% 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine. Investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus Keskvalitsusest ja mittetulundussektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud ; Kohalike st omavalitsustest ja mittetulundussektorist koolituse läbinute osakaal, kelle asjatundlikkus on suurenenud; Rakendatud uued protsessid; Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud. Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel 1 3 . Tehniline abi. ERF 68 657 347 1,96% NA NA Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusa lt ellu viidud. Avalikkuse teadlikkus struktuurivahenditest. Rakenduskava/Partnerlusleppe rakendamisega seotud a dministratsiooni personalivoolavus ; 3) Rikkumiste veamäär . 1 4 . Tehniline abi . ÜF 39 308 998 1,12 % NA NA Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusa lt ellu viidud . Avalikkuse teadlikkus struktuurivahenditest;. Rakenduskava/Partnerlusleppe rakendamisega seotud a dministratsiooni personalivoolavus ; 3) Rikkumiste veamäär . Prioriteetsete suundade kirjeldus Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemiseks tööturul“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 10 „Investeerimine haridusse, oskustesse ja pidevõppesse“ kolme investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest, millest kaks on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi ja üks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Tulenevalt arenguvajaduste analüüsist (Partnerlusleppe ptk 1.1 . ) ning Eestile tehtud riigipõhistest soovitustest , on Eesti ESF i investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „Koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis , sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse“ ja “Kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu“. Lisaks ESF- i st rahastatavatele tegevustele, mis peavad toetama õppe sisu ja tugiteenuste kvaliteedi tagamist, on kvaliteetse ja kättesaadava hariduse ning süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalikud ka investeeringud hariduse infrastruktuuri, et korrastada üldhariduskoolide võrku, mistõttu on ESF i investeerimisprioriteetide kõrval valitud ka ERF i investeerimisprioriteet „Investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitusinfrastruktuuri arendamise läbi“. Mitme fondi tegevuste kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab parandada taristusse ja inimressurssi tehtavate investeeringute kooskõla , suurendada sünergiat erinevate haridustasemete ja koolitüüpide vahel ning vähendada fragmenteeritust . Kaasava hariduse põhimõtete juurutamiseks on vajalik investeerida taristu lahendustesse, mis võimaldavad erivajadustega inimeste kaasamist tavakooli. Taristu investeeringuid on vaja toetada erivajadustega laste arengut toetava õpikäsitluse ning õppenõustamisega. Samal ajal on demograafiliste st ja kaasava hariduse trendidest lähtuvalt vajalik investeerida HEV koolide infrastruktuuri, tagades sellega kaasaegse õppekesk k onna erivajadusega lastele, keda tavakoolidesse integreerida on keeruline. Gümnaasiumist lahutatud põhikoolide lõpetaja te st oluliselt suurem osakaal suundub edasi õppima kutsekooli võrreldes nn pika tsükli koolidega . Suurendamaks kutseõppesse suundujate osakaalu , investeeritakse põhikoolide- ja gümnaasiumide lahutamisse, mida toetatakse kättesaadavamate karjääri-ja õppenõustamisteenustega ning indiviidkesksema õpikäsitluse rake n damisega. Suurendamaks ressursside tõhusat kasutust, investeeritakse erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1 : koolist väljalangemise ennetamine ja vähendamine ning võrdse juurdepääsu hõlbustamine kvaliteetsele haridusele nii koolieelsetes lasteasutustes kui ka põhi- ja keskkoolis sealhulgas formaalsed, mitteformaalsed ja informaalsed õpivõimalused reintegreerimiseks haridusse ja koolitusse. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused Euroopa Liidu (edaspidi EL) vahendite kasutamise eesmärk 1: Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine Madala haridustasemega mitteõppivate noorte arv on Eestis endiselt kõrge, mis põhjustab neile noortele raskusi eluga toimetulekul ja riigile täiendavaid kulutusi sotsiaal-, tervise-, sisejulgeoleku jt valdkondades. Väljalangevuse üheks olulisemaks põhjuseks on piisava koolipoolse toe puudumine ning sellest tulenevalt ka noorte väheteadlikud valikud . Eriti terav on probleem väiksemates koolides, kus vähene õpilaste arv ei võimalda palgata kooli piisava töökoormusega õppenõustamise spetsialiste, sh psühholoogi, sotsiaalpedagoogi, logopeedi. Puudu on karjääriteenuste osutajatest ning probleeme on teenuse kättesaadavusega. Karjääriteenused (karjääriinfo, -nõustamine ja -õpe) on praegu tagatud vaid ühele aastakäigule põhikooli 3. kooliastme, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuste õppuritest. Lisaks ei aita kooli tasandi ja kooliväliste tugispetsialistide teenuse ebapiisav kättesaadavus kaasa haridusliku ja sotsiaalse kaasatuse põhimõtete rakendamisele haridusasutustes ega taga kõikide õpilaste osalemist võimetekohases õppes. Õppuri probleemide liiga hiline märkamine ning nende kuhjumine suurendab koolist väljalangemise tõenäosust ning hilisemaid toimetulekuraskusi. Eestis oli 2012. a novembri seisuga 237 624 last vanuses 1,5–18 aastat, kellest hinnanguliselt 4,5% vajavad puudest või muust erivajadusest tulenevalt eriõpet või õppenõustamisteenust . Oodatava tulemusena suureneb hariduslikke tugiteenuseid (karjääri- ja õppenõustamisteenused ) saanute arv, sealjuures paraneb eripedagoogilise ja psühholoogilise teenuse kättesaadavus väiksemates üldhariduskoolides. Paranevad õp i tulemused ning noored teevad teadlikumaid valikuid, mis vähendab väljalangevust kutseõppest ja gümnaasiumist ning väheneb varajaste haridustee katkestajate osakaal. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osakaal õppuritest, kes on põhikooli 3. kooliastmes saanud tugimeetmest karjääriinfot ja/ või – individuaalnõustamist ning peale põhihariduse lõpetamist järgneva kalendriaasta 10. novembri seisuga osalevad järgmise taseme õppes Vähem arenenud Õpilaste arv Ei kohaldu 93 % 2012 - - 96 EHIS Kord aastas Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes kasutavad ESFist toetatud piirkondlike õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid Vähem arenenud Koolide arv Ei kohaldu 78% % 2013 85% Toetuse saaja aruanded Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigi l haridustasemetel ja –liikides Kuigi Eesti haridussüsteemi kvaliteedinäitajad on üldiselt kõrged, mida iseloomustavad näiteks Eesti õpilaste väga head tulemused OECD läbi viidavas PISA uuringus , siis on haridussüsteemil endiselt väljakutseid. Tänapäeva ühiskond ja majandus ootab inimestelt suuremat ettevõtlikkust ja innovatsiooniteadlikkust, seega on oluline arendada õpilaste loovust ja sotsiaalseid oskusi. Eesti hariduspoliitika lähtub kaasava hariduse põhimõtetest, mille kohaselt on kõigil õppijatel õigus saada haridust vastavalt oma võimetele ja vajadustele. Kõik viimasel kümnendil riiklikult kehtestatud tasemehariduse õppekavad on rõhutanud õppijakesksust, võtmepädevuste olulisust, vajadust siduda õppeprotsessis uus teadmine olemasolevaga, lõimida see erinevate aine- ja eluvaldkondadega, õppida/õpetada mitte faktiteadmisi, vaid õppida õppima ja probleeme lahendama, ning teha seda meeskonnas. Õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. Õpetajate ja tugispetsialistide meeskonna individuaalne lähenemine igale õppijale annab nõrgematele võimaluse koolis toime tulla ning pakub väljakutseid võimekamatele. Töötava õpetaja jaoks on oluline kaasajastada oma kutseoskusi ja -teadmisi (sh IT- ja keelteoskused) võrdselt värskelt tasemeõppe omandanutega. Oodatavate tulemustena on tõusnud õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate kvalifikatsioon ning õpetajate täiendusõpe toetab õpetajate kutseoskuste asjakohastumist. Tänu sellele paranevad õppijate õpitulemused, õpetajate kasutatavad õppemeetodid toetavad noorte individuaalset arengut, loovust , ettevõtlikkust ja innovaatilisust ning toetavad kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja hariduslike erivajadustega laste paremat toimetulekut koolis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osakaal koolitustel (maht vähemalt 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, haridusasutuse juhtidest ja noorsootöötajatest, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 95% % - - 97% Toetuse saaja aruanded Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 3: Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara Oluliseks probleemiks hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisel on see, et õpetamismeetodid ja õppevara ei vasta kaasaegsetele nõuetele, on liiga faktikesksed ega toeta õppekava üldeesmärkide täitmist, sealhulgas õpilaste loovuse ja ettevõtlikkuse arendamist, ega arvesta õpilaste hariduslikke erivajadusi. Vähe on kvaliteetset ja riikliku õppekava eesmärkide saavutamist toetavat kaasaegset e-õppevara ning paljud koolid on ka IKT vahenditega ebapiisavalt varustatud, mistõttu ei ole neil ligipääsu ka olemasolevatele materjalidele. Koolide võimalused ja vajadused õppevara soetamiseks on erinevad, mistõttu on võrdsetel võimalustel õppevara kättesaadavuse tagamine hea eeldus pakutava hariduse ühtlustamiseks. Sekkumiste tulemusena on kasutusele võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara , tänu sellele toetavad õppemeetodid noorte individuaalset arengut, loovust ja innovaatilisust. Vajaliku õppevara kasutamise võimalused loovad head eeldused õppetöö huvitavamaks muutmiseks ja õpetaja koormuse optimeerimiseks. E-õppevara kättesaadavuse parandamine erinevatele huvigruppidele (elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K 8. klassi õpilaste osakaal, kes õpivad koolides, kus õpetajad kasutavad ESF-i toel arendatud IKT lahendusi vähemalt 25% tundidest Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 57 % 2011-2012 - - 9 5% Uuring Kaks korda perioodi jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise e esmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õpingute katkestamise vähendamiseks, noorte haridustaseme tõstmiseks ja sobivate karjäärivalikute tegemiseks tagatakse kvaliteetsete õppenõustamise ja karjääriteenuste kättesaadavus lastele, noortele ja üldhariduses osalevatele täiskasvanutele. Selleks arendatakse praeguste karjääri- ja õppenõustamise teenuseid osutavate keskuste baasil välja maakondlikud hariduse tugiteenuste keskused, mis hakkavad pakkuma lõimitult nii õppenõustamise kui ka karjäärinõustamise teenuseid. Õppenõustamise teenuste pakkumist laiendatakse võrreldes käesoleva perioodiga ka I tasandi teenustele, et tagada ka väiksemate kohalike omavalitsuste koolides, kus õpilaste arv ei võimalda täiskohaga spetsialiste palgata, tugispetsialistide teenuste kättesaadavus õpilastele. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste arendamisega ja teenuse laiendamisega vähendatakse varajast koolist ja haridussüsteemist lahkumist, parandatakse õpitulemusi ning toetatakse õppijate edasisi õpi- ja karjäärivalikuid. Õpetajate ja haridusasutuse juhtide professionaalse arengu toetamiseks rakendatakse arendusmeetmeid riiklike õppekavade õpikäsitluste ja kaasava hariduse põhimõtete kasutuselevõtuks ning õpetaja kutsestandarditest ja haridusasutuse juhi kompetentsimudelist tulenevate võtmepädevuste arendamiseks. Eesmärgiks on oluliselt parandada keskset koordinatsiooni tellitavate koolituse sisu üle otsustamisel. Toetatakse ülikoolide kompetentsikeskuseid nende arendamisel õpetajakoolituse ning kasvatusteaduste arengu eest vastutavateks keskusteks. Koolivõrgu reorganiseerimine ja õpilaste arvu jätkuv vähenemine perifeersetes piirkondades suurendab vajadust koolituste järele, mis pakuvad ümberõpet mitme aine õpetajaks. Noorsootöötajate arenduse ja koolituse programm toetab noorsootöö kvaliteeti ja mitmekülgsust, loob eeldused noortevaldkonna spetsialistide kvalifikatsiooni ja pädevuste tõstmiseks ning toetab kaasaegsete metoodikate kasutuselevõttu. Koolimeeskondade arenguprogrammid toetavad koolide tulemuslikkuse, tõhususe ja osapoolte rahulolu suurendamist. Toetavate meetmetega viiakse läbi haridusasutuste juhtide järelkasvuprogramme ning arendusmeetmeid koolimeeskondadele kaasava hariduse põhimõtete laiemaks rakendamiseks. Tagatakse õppevahendite ja õppekirjanduse vastavus kaasaja vajadustele, näiteks e-õppevara ja innovaatiliste õppevaralahenduste loomine , sh nt digikultuuri arengu toetamiseks ja keelteoskuse süvendamiseks. E-õppevara laiem kättesaadavus erinevatele huvigruppidele ( sh elukestvas õppes osalejad, huvikoolid, koduõppe õpilased, eestikeelse õppekeelega koolid välismaal jne) aitab kaasa hariduse paremale kättesaadavusele. Uuenduslike õppevaralahenduste ühiskasutus ühtlustab koolide võimalusi kasutada mitmekesist õppevara, mille soetamine igale koolile ei oleks mõistlik või rahaliselt võimalik. Õppevara arendamisele ja väljatöötamisele lisaks toetatakse koolide IKT alast valmisolekut, nagu näiteks kiire internetiühenduse tagamine, esitlustehnika soetamine (ja uuendamine) ja õpetajate varustamine arvutitega, et toetada e-õppematerjalide laiemat kasutuselevõttu. Peamiseks sihtgrupiks on õpetajad (kutse- ja üldhariduskoolide õpetajad, sh erivajadustega õpilaste õpetajad), õppejõud, tugispetsialistid (õppenõustajad ja karjääriteenuste spetsialistid), noorsootöötajad, koolijuhid ja õppurid. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted Toetuse andmise eesmärgid, valdkonnad ja toetuse taotlejate iseärasused määravad projektide valiku korraldamise viisi. Rakendusskeemide valiku koos selleks sätestavate detailsete nõuetega (mh rahastamise eesmärk, toetatavad tegevused ja kulud, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise ja vastavaks tunnistamise kord, projekti hindamiskriteeriumid ja –kord, taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise kord, toetuse saaja õigused ja kohustused, toetuse väljamaksmise tingimused ja kord, vaiete menetlemise kord) töötavad välja vastavate valdkondade ministeeriumid ning sätestavad need toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustes määratletakse, millistesse EL i vahendite kasutamise eesmärkidesse meetme elluviimisel panustatakse. Korraldusasutus ja Rahandusministeerium jälgi vad b rakendusskeemile seatud nõuete, mh projekti hindamiskriteeriumite, vastavust tema poolt seatud nõuetele toetuse andmise tingimuste kooskõlastamisel. Rahastatavate projektide valikul lähtutakse muu hulgas järgmistest üldpõhimõtetest : projekt peab vastama meetme tegevustele ja ning toetama meetme eesmärkide saavutamist; projekti tulemuste sihipärane kasutamine peab olema tagatud ka peale projekti elluviimise lõppu; projekti mõju regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele, kui see on asjakohane, peab olema soodne (või vähemalt neutraalne); toetus peab olema projekti teostamiseks vajalik; taotleja peab olema võimeline projekti toetuse abikõlblikkuse perioodil ellu viima. Rakenduskava seirekomisjon kinnitab üldised projektide hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad ee s pool nimetatud põhimõtetest, kuid on investeerimisprioriteedispetsiifilised . Projekti tasandi hindamiskriteeriumid määratletakse toetuse andmise tingimustes. Toetuse andmise tingimustega kinnitatavad hindamiskriteeriumid täpsustavad ja täiendavad rakenduskava seirekomisjoni poolt kinnitatud üldiseid hindamiskriteeriume , võimaldamaks nende toetatavate tegevuste spetsiifilist rakendamist. Projektide hindamiskriteeriumid on avalikud. Täiendavalt tuleb projektide valikul tagada, et projektide hindajateks oleks kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele vastavad isikud. Tulenevalt projektide spetsiifilisusest, on soovitav hindajatena kaasata ka vastava valdkonna eksperte. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega “ ning mis on suunatud koolist väljalangevuse vähendamisele, õppe kvaliteedi tõstmisele, õppes osalemise ning noorte hõivevalmiduse suurendamisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka peale EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja Rahandusministeeriumi ga korraldusasutusega kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. Määratletakse m aakondlike hariduse tugiteenuste keskuste väljaarendamiseks esmalt toetatava teenuse mi inimumnõudeid, teenusega kaetav piirkon d või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv N õustamis - juhtu - mite arv ESF Vähemarenenud - - 174 930 1 97 430 Toetuse saaja aruanded Kord aastas põhikooli 3. kooliastmes karjääriinfot ja/ või – individuaalnõustamist saanud õppurite arv N õustamis - juhtu - mite arv Vähem arenenud - - 75 680 Toetuse saaja aruanded Kord aastas Koolitustel osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv Inimene ESF Vähem arenenud - - 28 000 Toetuse saaja aruanded Kord aastas Valdkondade arv, milles on välja töötatud uuenduslik õppevara Valdkond ESF Vähem arenenud - - 12 Toetuse saaja aruanded Kord aastas Kaasajastatud digitaristuga koolide arv osakaal N umber % ESF Vähem arenenud - - 100% Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2 : investeeringud haridusse, koolitusse ja kutseõppesse oskuste omandamise eesmärgil ja elukestvasse õppesse haridus- ja koolitustaristu arendamise läbi. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 4 : Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldharidus kooli de võrk , mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele harid usele kõigis Eesti piirkondades Tulenevalt kooliealiste laste arvu vähenemisest umbes 40% võrra ja viimaste aastakümnete linnastumisest , on paljude väiksemate piirkondade koolides õpilaste arv kahanenud kordades ning koolipidajad ei suuda sellest tingitud rahastamistasemete langusest tulenevalt tagada koolides õppe kvaliteeti. Väikese õpilaskonnaga koolidel on raskuseid õppekava täitmisel, õpetajatele täiskoormuse pakkumisel ning õpilastele valikuvõimaluste pakkumisel, seda eriti väikestes gümnaasiumites. 2013 . aastal valisid 12-klassiliste koolide põhikooliastme lõpetajatest 77% edasiõppimiseks gümnaasiumi ning 20% kutseõppe, samal ajal kui 9-klassilistes koolides olid vastavad näitajad 60% ja 37%. Üheks põhjuseks on kindlasti see, et 12-klassilised koolid asuvad enamasti linnades ning 9-klassilised koolid maapiirkondades, aga ka see, et 9-klassilise kooli lõpetamisel on noorel reaalne vajadus mõelda ja otsustada, missuguses koolis õpinguid jätkata, samas kui 12-klassilises koolis valikute tegemise vajadus tihtipeale puudub. Klassikaliste gümnaasiumite loomine võimaldab pakkuda valikuterohket ja kvaliteetset gümnaasiumiharidust ning loob olukorra, kus põhikooli lõpus on edasiste õppevalikutena võrdväärse ma lt arvestatavad nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus. Eesti on võtnud suuna tagada võimalikult paljudele hariduslike erivajadustega (HEV) lastele võimalus õppida elukohajärgses tavakoolis ning vaid neile, kes vajavad eritingimusi ning erilist tuge, luuakse võimalus õppida erikoolis. E esmärgiks on vähendada erikoolides õppivate HEV õpilaste arvu – k õikidest HEV õppuritest õpib tänasel päeval ca 15% erikoolides, aastaks 2020 on võetud suundumuseks vähendada seda protsenti 8,5-le. Erikoolis õppimise võimalused luuakse vaid väga raskete erivajadustega ja puuetega õpilastele. Õpilaste vajadused õppida erikooli tingimustes selgitatakse välja juhtumipõhiselt ja valiku erikooli ning tavakooli vahel teeb lapsevanem. Tavakoolidesse kaasatud HEV õpilaste arv on pidevalt suurenenud ja eesmärgiks on, et iga laps saaks õppida tema elukohale lähimas koolis . Tänane HEV koolide võrgustik on ebaefektiivne, pinda on õpilase kohta kasutuses ebamõistlikult palju ning võrk ei vasta rahvastiku paiknemisele. Investeeringute tulemusena luuakse tavakoolides soodsam keskko nd HEV õpilaste õpetamiseks. Samuti on täiendavate investeeringutega HE V koolide võrgu korrastamisse võimalik tagada terviklikult toimiv, kaasaegne ja jätkusuutlik HEV koolide võrk. Lisaks õppekeskkonna kohandamisele kavandatakse toetada tavakoole ja nende õpetajaid, kuidas HEV laste õppekorralduslikes küsimustes nõustada (läbi õpetajakoolituse ja tugiteenuste meetmete). Reformide tulemusena paraneb koolides pinnakasutuse efektiivsus ning vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele, mis võimaldab suunata rohkem vahendeid õppe sisu kvaliteedi kindlustamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 6 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmärgi kaupa . ID Näitaja Mõõt - ühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Keskhariduse tasemel õppurite jagunemine üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel % Vähem arenenud 67; 33 2012 60; 40 EHIS Kord aastas Gümnaasiumiastmega koolide arv Kool Vähem arenenud 214 2012 &lt;100 EHIS Kord aastas Ruutmeetreid õpilase kohta haridusvõrgu korrastamisel toetust saanud objektidel m2 õpilase kohta Vähem arenenud 14,8 2012 11,5 HTM, ehitusregister Kord aastas Raske te hariduslike erivajadustega (puuetega) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli % Vähem arenenud 28 2012 35 EHIS Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames viiakse ellu koolivõrgu reform üldhariduses, mis on vajalik tagamaks haridussüsteemi jätkusuutlikkust ning kvaliteetse hariduse kättesaadavust kõigis Eesti maakondades. Lähtutakse põhimõttest, et põhiharidus peab olema kättesaadav igale õpilasele võimalikult kodu ligidal ning kvaliteetne gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav kõigis maakondades. Toetuse abiga luuakse klassikalised gümnaasiumid maakonnakeskustes ja vajadusel suuremates tõmbekeskustes. Tagamaks kooskõla käimasoleval struktuurivahendite perioodil tehtud mahukate investeeringutega kutsekoolide infrastruktuuri, arvestatakse gümnaasiumivõrgu planeerimisel kutsekoolide võrguga. Haridusstatistikat analüüsides on näha, et 12-klassiliste koolidega võrreldes valib eraldiseisvate põhikoolide puhul rohkem noori kutseõppe suuna pärast põhikooli lõppu. Klassikaliste gümnaasiumite rajamine ning puhaste põhikoolide teke loob olukorra, kus põhikooli lõpetajate jaoks on kutseharidus ja gümnaasiumiharidus võrdväärsed valikud. Toetatakse põhikoolide, sh erivajadustega laste , koolide võrgus tehtavaid muudatusi. Põhikoolide ümberehitusi ja ruumiprogrammi optimeerimist toetatakse eelkõige nendel juhtudel , kus toimub gümnaasiumiosast loobumine või koolide ühendamine ja koolivõrgu korrastamine. Toetust antakse eelkõige olemasolevate hoonete kohandamiseks ja ruumiprogrammis vajalike muudatuste tegemiseks, et viia koolihoonete suurused vajadustega vastavusse. Uute koolihoonete ehitamist ei välistata, kuna tihti on finantsilistel kaalutlustel mõistlikum vana hoone rekonstrueerimise asemel uue ehitamine. Lisaks toetatakse mõningatel juhtudel õpilaskodude ehitamist. Väiksemal määral toetatakse investeeringuid õppekeskkonda, et hõlbustada kaasava hariduse põhimõtete rakendamist tavakoolides viiakse ellu pilootprojekte erinevate haridustasemete integreerimiseks ühte koolihoonesse spetsiifiliste ressursside, unikaalse oskusteabe ning spetsialistide parimaks kasutamiseks ja piloteeritakse projekte süsinikuneutraalsuse propageerimiseks koolihoonete näitel . Sekkumise tulemusena on aastaks 2023 Eestis tänase ca 200 gümnaasiumi asemel alla 100 gümnaasiumi, suurenenud on allesjäänud põhikoolide jätkusuutlikkus ja nende võrk on korrastunud ning HEV koolide arv on vähenenud ca kolmandiku võrra. Paranenud on üldhariduskoolide pinnakasutuse efektiivsus ning vähenenud hoonete ülalpidamisega seotud kulud. Suureneb koolide füüsiline valmisolek rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Taristusse tehtavaid investeeringuid toetavad ESF- i st rahastatavad tegevused EL i vahendite kasutamise eesmärk ide 1 ja 2 alt, mille kaudu toetatakse nt õpetajate täiendkoolituse kaasajastamist ning oskuste kaasajastamist, et toetada uutes õppekavades sätestatu elluviimist ning õppekorralduse ja sisu kaasajastamist. Samuti toetab õpetajate täiendkoolitus kaasava hariduse põhimõtete rakendamist koolis, mida omakorda toetab ka õppenõustamissüsteemi reform. Lisaks õppenõustamise teenustele toetatakse ka karjäärinõustamise teenuste pakkumist, et tugiteenused jõuaksid kõigi seda vajavate õpilasteni ka väiksemates koolides, kus eraldi spetsialistide palkamine ei ole mõistlik. Karjääriteenuste jõudmine kõigi noorteni aitab noortel teha paremaid karjäärivalikuid põhikooli ning gümnaasiumi lõpus ning vähendab perspektiivis ka valedest valikutest tingitud õpingute katkestamist. Sihtrühmaks on üldhariduskoolide õpilased, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilased, kohalikud omavalitsused, riik. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad investeeringud peavad panustama Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 13. veebruaril 2014 . a ) eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema üldhariduskoolide võrgu korrastamise kava, mis sisaldab hariduse paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume riigigümnaasiumite loomise asukoha valikuks ning põhikoolide gümnaasiumitest lahutamiseks, planeeritavat haridusasutuste võrgu ruumilist paiknemist (ehk teenuse osutamise piirkondi) ja prioriteetsete investeeringute , sh pilootprojektide kava. Investeeringuid toetatakse eeldusel, et kohalike omavalitsustega on saavutatud kokkulepe haridusasutuste edasise toimimise kohta : millise taseme haridust erinevad piirkonna koolid tulevikus pakkuma hakkavad ja kes on nende ülalpidaja ning kuidas toimub praegu toimivate gümnaasiumite ümberkohandamine põhikoolideks. K irjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Eelistatakse projekte, mis panustavad Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine ning kohandumine demograafiliste muutustega“. Haridusasutuste võrgu arendamisel tehtavate investeeringute puhul tuleb tagada hoonete energiatõhusus (ülalpidamiskulude kokkuhoid) ja multifunktsionaalsus ning järgida kaasava hariduse põhimõtteid. Koolivõrgu korrastamisel tuleb arvestada piirkonna prioriteetidega ning lähtuda põhimõttest kasutada võimalusel piirkonnas olemasolevaid ühiskasutuses olevaid hooneid (nt spordirajatised) ka kooli õppetöö (sh huvihariduse) läbiviimiseks. Koos gümnaasiumivõrgu korrastamisega tuleb vajadusel lahendada kaugemalt saabuvate õpilaste liikumine ja/või elamine õppeasutuste juures. Toeta t akse neid põhikoole, kes loobuvad gümnaasiumiosast või liituvad, et mitte tekitada survet kooli majandamiskulude tõusule. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu . Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 7 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Kaasajastatud pind m2 ERF Vähem arenenud - - 115 000 16 0 000 Rakendusüksus Kord aastas HEV õpilaste integreerimiseks toetust saavate koolide arv Kool ERF Vähem arenenud - - 60 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kõikide vanuserühmade võrdsete võimaluste parandamine juurdepääsul elukestvale õppele formaalsetes, mitteformaalsetes ja informaalsetes vormides, tööjõu teadmiste, oskuste ja pädevuste täiustamine ning paindlike õppimisvõimaluste edendamine, sealhulgas karjäärinõustamise ja omandatud oskuste hindamise kaudu. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 5: Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust Eestis esinevad üheaegselt struktuurne tööjõupuudus ja kõrge tööpuudus. Struktuurse tööjõupuuduse oluliseks põhjuseks on pädeva inimkapitali ebapiisavus, näiteks on Eestis vajaka IT - ja energeetika inseneridest ja muudest kõrge kvalifikatsiooniga töötajatest ning ligi kaudu kolmandikul tööealisest elanikkonnast (2012. a - 30,3%) puudub erialane haridus ehk kutse- või kõrgharidus. Probleemiks on tööandjate rahulolematus koolilõpetajatega ehk üldoskuste ja praktilise kogemuse vähesus ning tööturu vajaduste ja haridussüsteemi pakutu mittekooskõla. Õppekavades on praktika maht ebapiisav ning praktilise õppe osakaal ja praktikakorralduse tase on ebaühtlane nii kutse kui ka kõrghariduses, mistõttu on oluline nii kutseõppes kui ka kõrghariduses pakutava õppe sisu viimine vastavusse kaasaegse tööturu vajadustega. Samas puudub süsteemne info tööturu arengute ja tööjõuvajaduse kohta, õppekohtade pakkumine sõltub ennekõike õppurite väheteadlikest valikutest ning õppeasutuste koolitusvõimekusest, mis on kaldu juba eksisteerivate ja/või odavamate õppekavade pakkumise suunas. Tööturu vajadustega arvestamiseks tuleb kutse- ja kõrghariduses oluliselt rohkem tähelepanu pöörata võtmepädevuste (ettevõtlusõpe, digi - ja keelteoskused) arendamisele. Täna seisame silmitsi noorte vähese ettevõtlikkusega ja ebapiisava ettevõtlusõppe osakaaluga koolis . Kuna osalisele eestikeelsele õppele üleminek on kutsehariduses toimumas hiljem kui üldhariduses, siis vajavad kutseõppurid täiendavat eesti erialakeele õpet. Jätkuvalt vajavad keeletuge ka eesti keelest erineva emakeelega kõrgharidustaseme õppurid. Lisaks eesti keele õppele tuleb senisest enam tähelepanu pöörata võõrkeelte õppele. Asjakohase koolituse pakkumise eelduseks on tööjõuvajaduse süsteemse seire- ja prognoosisüsteemi käivitamine, mille raames analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates ning teisalt tagatakse koolituste planeerimine ning juhtimine kutsealapõhiselt. Sekkumiste tulemusena arendatakse välja toimiv praktikasüsteem ning kasvavad õppurite praktilised oskused. Tänu haridustasemete ülese ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse le rakendamise le on koolilõpetajad ettevõtlikumad ja nende üldoskused (sh eesti keele ja võõrkeele oskus) ja nende sobivus tööturul on paranenud. Seiresüsteemi loomisega kohandatakse koolituspakkumist ja õppekavasid selliselt, et õpe neis vastaks tööturu vajadustele. Tõuseb kutsehariduse kvaliteet ja maine noorte hulgas ja ühiskonnas. Kutse- ja kõrghariduse parem kvaliteet võimaldab vähendada erialase kvalifikatsioonita inimeste arvu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 8 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Õpipoisiõppe s osalenutest edukalt lõpetanute määr Vähem- arenenud Osaleja Ei kohaldu 50% % 2013 75% EHIS Kord aastas Programmis osalenud õppeasutuste osakaal, kes on ettevõtlusmooduli kasutusele võtnud Vähem-arenenud Õppeasutus Ei kohaldu 85 % % 2013 - - 90 % Toetuse saaja aruanded Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 6: Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskas vanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul Umbes 1/3 Eesti tööealistest inimesest ei oma terviklikku kutse- või erialast kvalifikatsiooni, st nad ei ole põhi- või üldkeskhariduse lõpetamise järel asunud omandama ei kutse- ega kõrgharidust või on need õpingud katkestanud. Madala haridustasemega (ISCED 1 või 2) täiskasvanud on väga ebasoodsas positsioonis nii tööturul kui ka elukestvas õppes osalemises. Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemine aastani 2012 pidevalt (2012. a-12,9, 2011. a-12%) tõusnud, kuid põhihariduse ja madalama haridustasemega inimeste elukestvas õppes osalemise määr oli 2012.a seisuga vaid 4,2%. Kuigi kõrgharidusega täiskasvanud on elukestvas õppes esirinnas, osales 2012. a ka nendest vaid iga viies (20,6%). 2013.a osalemine hoopis langes võrreldes 2012. aastaga. Eesmärk jõuda 2020.a Eestis 20-protsendilise elukestvas õppes osalemise näitajani nõuab pingutust. Oskuste elutsükli lühenemine ning formaalharidusõpingute lõpetamise järel vanuse tõustes kiiresti langema hakkavad oskused rõhutavad elukestva õppe tähtsust veelgi. PIAACis uuritud oskustest on Eestis kõige problemaatilisemaks tehnoloogiarohkes olukorras probleemilahendusoskuste tase, mis on kõrge i m 20-24-aastaste hulgas, aga hakkab seejärel järsult langema. Problemaatiline on arvutikasutuse oskus laiemalt - PIAAC uuringu kohaselt ei julge või ei oska üle poole üle 50-aastastest arvutit keerukamate asjade tegemisel kasutada, kõikide uuringus osalejate hulgas oli vastav näitaja 30%. Oodatava tulemusena tõuseb tasemeõppe või täienduskoolituse tulemusel täiskasvanud elanikkonna kvalifikatsioon ning elukestvas õppes osalemine toetab töötajate paindlikku liikumist tööjõuturul . Parenenud on nende elukestva õppe võtmepädevused. Samuti suureneb koolituses osalemist toetavate tegevuste abil inimeste teadlikkus tööturust, õppimisvõimalustest ja võime tööturul toime tulla. Osalemine PIAAC kordusuuringus 2018-2023 .a võimaldab hinnata viimasel kümnendil tehtud otsuste ja investeeringute tulemuslikkust ning kavandada tulevikusuundi. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 9 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K ESF tugimeetmest toetatavate täiskasvanud õppurite õpingute katkestamise määr m ittestatsionaarses tasemeõppes Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 35% % 2013 28% Toetuse saaja Kord aastas Täiskasvanute täienduskoolitustel osalenud, kes lahkudes saavad kvalifikatsiooni- või kompetentsitunnistuse Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 75% % 2011-2012 - - 80% Toetuse saaja Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Õppe paremaks seostamiseks tööturu vajadustega käivitatakse süsteemne tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, mille raames luuakse platvormid tööandjate ja haridusteenust pakkuvate haridus- ja koolitustasutuste vahel, analüüsitakse Eesti erinevate majandussektorite arenguvõimalusi ja –vajadusi tervikvaates (see oleks abiks ka ettevõtetele oma töötajate oskuste arendamisel) ning tagatakse kutsealapõhiselt õppe, sh elukestva õppe, planeerimine ning juhtimine. Uuendusliku õppevormina laiendatakse töökohapõhise õppe pakkumist ning toetatakse praktikakorralduse parendamist nii kõrg - kui ka kutseharidussüsteemis, mille tulemusena antakse koolilõpetajatele vajalik kvalifikatsioon ja oskused tööturule sisenemiseks ja seal eduka ks toimetulekuks. Loodavad praktika infosüsteemid peavad parandama tagasisidestamist ning toetama õppekavade paremat vastavust töökohal nõutavaga. Panustatakse kutsehariduse kvaliteedi hindamisse ja kindlustamisse, ettevõtlikkuse arendamisse ja ettevõtlusõppe laiemasse kasutuselevõttu erinevatel haridustasemetel ning kutseõppes eestikeelsele õppele ülemineku toetamisse. Tegevustena on eesmärgi saavutamise toetamiseks lisaks kavas õpetajate täiendkoolitused, uute metoodikate väljatöötamine, ettevõtjate kaasamine ettevõtlusõppesse jne. Oskuste elutsükli lühenemise, kiiresti vananevate oskuste ja erialase hariduseta inimeste olukorra leevendamiseks nähakse ette madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomist tasemekoolitusse põhi- ja keskhariduse tasemele ning täiskasvanutele mitte-formaalse õppe kättesaadavuse laiendamist. Toetatakse võrgustikutööd ja sihtgruppide teavitamist, et leida üles haridustee katkestanud täiskasvanud ning tuua nad võimalusel tagasi tasemeharidust omandama ning toetatakse nende õppes püsimist. Oluline on tõsta õppes osalemist nende sihtgruppide hulgas, kes seni elukestvast õppest eemale jäänud ning nende hulgas, kelle oskused on madalamad. Kvaliteetse ja asjakohase täiendus- ja ümberõppe pakkumise kaudu nähakse ette nii erialaste oskuste tõstmist kui ka elukestva õppe võtmepädevuste arendamist (eelkõige IKT, keelteoskused, sotsiaalsed oskused, algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamine ning õppimisoskus). Võimaldatakse tuge täiskasvanu õpi- ja karjääritee kujundamiseks (sh VÕTA nõustamine kvalifikatsiooni omandamiseks), suurendatakse digitaalset kirjaoskust ja parandatakse keelteoskust. Lisaks täiskasvanute oskuste arendamisele on kavas oskuste mõõtmine rahvusvahelise täiskasvanute oskuste uuringu PIAAC raames, mis toimub 2018–23 ( andmekogumine 202 0 -22 ) . Kavas on mõõta funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist kirjaoskust ja adaptiivset probleemilahendusoskust, uudsena ka sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. PIAAC on Eestis ainus uuring, mis reaalselt täiskasvanute oskusi mõõdab. Lisaks oskuste taseme mõõtmisele hinnatakse PIAACis ka oskuste kasutamist ja kasulikkust, mis on kiireid tehnoloogilisi ja laiemalt tööturul toimuvaid muutusi arvestades eriti vajalik info. PIAACi esimeses tsüklis koguti Eestis ca 1500 inimese andmed prooviküsitluses ning 7600 inimese andmed põhiuuringus, sarnases mahus toimub andmekogumine ka sellel korral. PIAACis osaleb kavandatult üle 30 riigi, sh enamus EL liikmesriike, mis muudab kogutava andmestiku eriti väärtuslikuks, PIAACil baseeruvad ka paljud rahvusvahelised võrdlusindikaatorid. PIAACi esimese tsükli tulemused andsid olulise sisendi poliitikakujundamiseks, mõjutades nt nii infoühiskonna arengukava kui elukestva õppe strateegia sihtide seadmist. Töötuse ennetamiseks ja inimeste pikema tööelu toetamiseks plaanitakse laiendada Töötukassa pakutavat karjäärinõustamisteenust töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele. Teenus on vajalik eelkõige madalate oskustega inimestele. See võimaldab inimestel hinnata oma seniseid kogemusi ja teadmisi ning leida uusi väljundeid (näiteks kõrgem kvalifikatsioon) hariduses ja tööturul. Teenuse disainimise aluseks võetakse eesmärk, et see suurendab nii meeste kui ka naiste mittestereotüüpseid karjäärivalikuid ja ümberõppe võimalusi, mille kaudu suurenevad nende võimalused tööturu nõudlusele vastavate uute väljundite leidmiseks . Samuti soodustatakse nii töökohtade vahelist liikumist. Paraneb inimeste oskus planeerida oma karjääri ja tööelu, suureneb liikumine töökohalt järgmisele töökohale ning vähenevad töökohtadevahelised töötuse perioodid. Peamisteks sihtgruppideks on eelkõige erialase hariduseta täiskasvanud, madala või aegunud kvalifikatsiooniga tööealine elanikkond, täiskasvanud, kellele on vajalik anda juurde spetsiifilisi oskusi, et suurendada nende tööst tulenevat lisandväärtust, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppurid, praktikajuhendajad, koolitusasutused. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kirjeldatud rakenduskava punktis 2 .1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse hariduse valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundadesse „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL i siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis on suunatud õppe kvaliteedi parandamisele ja sihtgrupi kvalifikatsiooni ning tööhõivevõime tõstmisele. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ü hekorraga või järk-järgult ) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 10 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Loodud ja tegutsevate kogude (valdkonna nõukogud ja koordinatsioonikogu) arv Valdkonnanõukogu ESF Vähem arenenud - - Koordinatsioonikogu ja vähemalt 20 tegutsevat kutsetegevuse valdkonnanõukogu Rakendusüksus Kord aastas Õpipoisiõppes osalenute arv Osalej a ESF Vähem arenenud - - 7200 Rakendusüksus Kord aastas Õppeasutuste arv, kes osalevad ettevõtlusprogrammis, et võtta kasutusele ettevõtlusmoodul Õppeasutus te arv ESF Vähem arenenud - - - Rakendusüksus Kord aastas Praktikajuhendamise koolitustel osalenud juhendajate arv Osaleja ESF Vähem arenenud - - 5350 Rakendusüksus Kord aastas Kutseõppeasutuste ja kutseõpet andvate rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade akrediteerimiskordade (hindamisühikute) arv Akrediteerimiskord ESF Vähem-arenenud - - 270 Rakendusüksus Kord aastas Täienduskoolitusel, sh digitaalse kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv Osaleja ESF Vähem-arenenud - - 78 000 Rakendusüksus Kord aastas PIAAC uuringu riiklik raport R aportite arv ESF Vähem-arenenud - - 1 Rakendusüksus Kord aastas Eesti Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Ametikoht ESF Vähem-arenenud - - 20 Rakendusüksus Kord aastas Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele on osutatud karjäärinõustamist Nõustamiskord ESF Vähem arenenud 108 000 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Tegevused, mis on suunatud kaasaegse õppevara ning IKT vahendite arendamisele ja juurutamisele õppetöös , panustavavad teise temaatilisse eesmärki „Info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiale juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine“, kuna suureneb üldine ligipääs e-õppevarale, mis toetab senisest efektiivsemalt oluliste pädevuste arendamist. Teiste temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamisele, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile , on seosed kaudsemad ja väljenduvad peamiselt inimkapitali arendamises ja teadlikkuse suurendamises. Eelkõige läbi kvalifikatsioonita ning madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute koolitamise ja õppe seostamise tööturu vajadustega suurendatakse nende võimalusi tööturul paremini toime tulla ja hõives püsida. Ühiskonna jätkusuutlikuks toimimiseks ja majanduse konkurentsivõime suurendamiseks on oluline, et iga inimene oleks tööturul rakendatud vastavalt oma võimetele ning suudaks tööturul toimuvatele muutustele kiiresti ja paindlikult reageerida. Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 11 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ESF Vähem arenenud 90 023 859 - - 226 988 48 4 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Finantsnäitaja Euro ERF Vähem arenenud 40 416 516 - - 253 786 202 332 529 838 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv Nõustamis-juhtu- mite arv ESF Vähem arenenud 118 550 - - 174 930 1 97 430 Rakendusüksus Väljundnäitaja Koolitustel osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv Inime ne ESF Vähemarenenud 19 800 - - 28 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Kaasajastatud pind m2 ERF Vähem arenenud 25 200 - - 115 000 16 0 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Õpipoisiõppes osalenute arv Osaleja ESF Vähem arenenud 4 200 - - 7 200 Rakendusüksus Väljundnäitaja Täienduskoolitusel, sh digitaalse kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv Osaleja ESF Vähemarenenud 50 000 - - 78 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Eesti Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks A metikoht ESF Vähemarenenud 20 - - 20 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 12 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 51 282 650 362 215 718 271 01 282 650 362 215 718 271 07 282 650 362 215 718 271 0 7 282 650 362 215 718 271 Fond ja piirkonnakategooria ESF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 115 104 239 872 01 192 940 211 01 48 410 821 07 192 940 211 02 7 740 135 117 88 700 339 02 34 684 392 03 8 459 317 03 39 576 334 05 55 540 603 07 70 268 664 06 35 807 164 07 35 807 164 08 49 585 828 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi P rioriteetne suund koosneb eesmärgi nr 9 „sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine“ 3 investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Tulenevalt arenguvaj a duste analüüsist ja riigipõhistest soovitustest , on Eesti ESF i investeerimisprioriteetidest valinud järgmised: „aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet“ ning „juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“. Samas on taskukohaste, jätkus u utlike ja kvaliteetsete tervishoiu - ja sotsiaalteenuste pakkumiseks vajalikud ka investeeringud infrastruktuuri. Seetõttu on valitud ERF i investeerimisprioriteet „investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse infrastruktuuri, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile“. Fondide kombineerimine aitab taristusse ja teenustesse tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu siseriiklikult seatud eesmärgid ja reformid. Erihoolekande ja eakate hoolekande pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele ( deinsitutsionaliseerimisele ). Pikemas perspektiivis soovitakse jõuda olukorrani, kus ööpäevaringsete teenuste maht väheneb ning erivajadusega inimesed tulevad toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Täna elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olijaid suurtes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate , kogukondades asuvate üksuste näol, kus on tagatud võimalused erinevateks töö - ja tegevusvõim a lusteks. Samuti on tegevuspiiranguga inimeste toimetulekuks osutatavate teenuste kõrval vajalik nende kodude kohandamine selliselt, et nad oleksid võimelised toime tulema iseseisvalt või väiksema kõrvalabiga . Jätkusuutlike ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamiseks, sh esmatasandi tervishoiu tugevdamiseks , eriarstiabi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vajalikud investeeringud nii taristusse kui ka teenuste tugevdamisse (sh alkoholi tarbimise ennetus ja ravi ) , tagades teenuste ja taristu investeeringute täiendavuse . Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2012. a 24,9 protsendipuntki ) näitab, et naised ei osale hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Suur hõivelõhe on ka väikelastega naiste ja meeste vahel, ulatudes 2012. a 20-49-aastaste naiste ja meeste puhul 37,7 protsend ipunktini . Väikela pse hooldajate tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks kvaliteetsete ja taskukohaste lapsehoiuvõimaluste ja puudega laste tugiteenuste kättesaadavus. Lasteaiakoha ootel oli 2012. a 5900 last (neist enamik alla 3-aastased) ja järjekorrad 33% KOV-ides . Hoiukohtade probleem on Eestis piirkonniti erinev, mistõttu on mõnes piirkonnas vajadus eelkõige uute lasteaedade ja mõnes paindlikuma hoiuteenuse järele. Puudega lastel on vajadus hoiuteenuse järele tihti suurem, pikaajalisem ja komplekssem kui tavalaste puhul, samuti vajavad nad hoius, hariduses jt avalikes teenustes osalemiseks täiendavaid tugiteenuseid ( nt tugiisik, transport). Lapsehoiuteenuse ja puudega lastele mõeldud tugiteenuste kättesaadavuse parandamine suurendab nende hooldajate tööturul osalemist ning aitab kaasa laste (eriti puudega ja kehvemas sotsiaalmajandusliku olukorraga perede laste) arenguvõimaluste paranemisele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 13 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puuetega laste tugi teenuse saamise algust on tööturul Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 27 % 2014 - - 44 Sotsiaalministeerium Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud või nende toimetulek on paranenud. Tööelus osalemist võib takistada puue, hoolduskoormus või mitmete probleemide (nt sõltuvus, terviseprobleemid, võlad jne) üheaegsest esinemisest tekkivad toimetulekuraskused. Toimetulekuraskusi esineb sagedamini pikka aega tööturult eemal olnutel, asenduskodust või erihooldekodust kogukonda elama asujatel või vanglast vabanenutel. 2013. aasta vabanes vanglast 1878 süüdimõistetut karistustähtaja lõppemise tõttu, nendest 5% olid naised . Asenduskodudest astus 2011. aastal iseseisvasse ellu 59 poissi ja 41 tüdrukut, 2012. aastal olid vastavad näitajad 36 ja 29. Toimetulekuraskustega inimesed vajavad tihti tuge nii argielu korraldamisel kui ka töökoha leidmisel. Toimetulekuraskustega inimeste t ööle naasmiseks on tarvis osutada mitmeid erineva valdkonna teenuseid samaaegselt, ent alati ei ole hoolekandeteenuste osutamine seotud tööhõivemeetmetega ega motiveeri mittetöötavat inimest tööle asuma. Eestis on 15-64 - aastaste inimeste hulgas hooldamiskohustus 29,4 tuhandel naisel ja 16,9 tuhandel mehel. 2012. aasta tööjõu-uuringu andmete kohaselt ei tööta hoolduskoormuse tõttu 12,4 tuhat naist ja 2,5 tuhat meest (vanuses 15-74 aastat). Hoolduskoormusega inimeste tööturule sisenemisel või naasmisel on üheks olulisemaks teguriks täiskasvanud puuetega inimestele ja eakatele suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste kättesaadavus. Hoolekandeteenuste kvaliteet on omavalitsuste lõikes ebaühtlane ning teenused ei ole abivajajatele alati kättesaadavad. Väiksemates kohalikes omavalitsustes on teenuste arendamine ja pakkumine rahaliste vahendite või kompetentsi nappuse tõttu puudulik. Omavalitsuste vaheline koostöö teenuste pakkumisel on vähene. Sekkumiste tulemusena pareneb juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele hoolekandeteenustele ning juurdub harjumus osutada hoolekandeteenuseid mitme omavalitsuse koostöös. Teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustega inimesed tööturule. Eesmärgi saavutamise tulemusel suureneb iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid saavate isikute arv . Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine (nt sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisi ku- ja koduhooldusteenus) ning paindlikum osutamine võimaldab parandada teenuse saajate toimetulekut, ennetada isikute paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid. (sh ööpäevaringselt teenuselt väljumist). Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 14 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osaleja d , kes 6 kuud pärast hoolekande teenuse saamise algust on tööturul Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 29 % 201 3 - - 30 Sotsiaalministeerium Kord aastas Osalejate suhtarv, kes said aasta jooksul ESF ist toetatud hoolekande teenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist Vähem arenenud Osaleja 5 % 2013 15 Sotsiaalministeerium Kord aastas Osalejad, kes 1 kuu pärast vanglast vabanenutele suunatud tugiteenuse saamist on tööturul Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 47 % 2008 75 Justiitsministeerium Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 3: Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud Alkoholi liigtarvitamine on Eestis suurim majandus- ja haiguskoormust põhjustav terviserisk. Alkoholi liigtarvitamise majanduslik koormus ühiskonnale oli 2006. aastal 128 mln € aastas . Tööealistest inimestest 27% tarvitavad alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Alkoholi liigtarvitamine moodustab 27% meeste ja 12% naiste enneaegse suremuse (enne 64 eluaastat) põhjustest, olles üks kõrgemaid näitajaid Euroopa riikide hulgas ning olulisim riskitegur Eesti meeste madalale keskmisele elueale (Eestis 71,09 aastat (2012), EL is 77,16 (2011)). Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes EL i keskmisega kõrge – tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (EL i keskmine 5,4% ja 1,5%) . Tervishoiutöötajate oskused alkoholi liigtarvitamise käsitluse ja patsientide nõustamise osas vajavad edendamist. Pere- ja töötervishoiu arstidest 42% pidasid oma oskuseid alkoholitarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks. Vastajatest 62% pidas tervisekäitumise nõustamiste seas olulisimaks alkoholi teemal nõustamisoskuste koolitust . Alkoholisõltuvuse ravi kättesaadavus Eestis on ebapiisav, teenuse sisu ja maht ei vasta arenenud riikides sõltuvusravi osutamise praktikale. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise . Teenuste tulemusena paraneb alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühinõustamise teenuse ning alkoholi sõltuvu se raviteenuse kättesaadavus ja väheneb alkoholitarvitamine. Teenuste kättesaadava ma ks muutmine ja alkoholitarvitamise vähenemine toob kaasa alkoholist tingitud kahjude vähenemise. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 15 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osalejad, kelle hulgas on alkoholi liigtarvitamise riskitase vähenenud 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 10 % 2016 - - 20 Tervise Arengu Instituut Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Lapsevanemate hoolduskoormuse ning meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamiseks tööjõuturul suurendatakse lapsehoiuteenuse kättesaadavust ja teenuse mitmekesisust ning puudega laste puhul rakendatavate tugiteenuste abil olemasolevate haridusteenuste (lasteaed, kool) ja rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavust. Lapsehoiuteenuse pakkumist on kavandatud koostöös Siseministeeriumi ERF i meetmega „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“, mille raames toetatakse alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri. Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks erinevates Eesti piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil. Toetatakse KOV ide piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parendatakse inimeste juurdepääsu olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele nagu näiteks päevahoid, sotsiaaltransport, tugiisikuteenus jne. Lisaks sellele on vajalik arendada ja piloteerida uusi hoolekandeteenuseid, sh infotehnoloogilistel kommunikatsioonivahenditel põhinevaid teenuseid nagu näiteks viipekeeletõlgi videoteenus, häirenuputeenus, telehooldus jne. Teenuste sihtgrupiks on erivajadustega inimesed (sh eakad) ning nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmed. Täiendavalt pakutakse omavalit s ustele ja teenuseosutajatele koolitusi ja konsultatsioone, mis suurendavad nende võimek ust nii teenuste delegeerimisel kui ka omavalitsusüksuste vahelise koostöö arendamisel . Selle ga aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse väljakujundamisele kohalike omavalit suste ja teenusepakkujate vahel. Toetavad tegevused tõstavad inimeste teadlikk ust võimalikest teenustest ning valmisolekut nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste kvaliteedi ja KOV-ide koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele. Planeeritud tegevused toetavad deinstitutsionaliseerimise protsessi. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ennetab inimeste sattumist asutusepõhisele hooldusele ja aitab kaasa asutusepõhisel hooldusel olevate inimeste liikumisele kogukonnapõhisele hooldusele. Teenuste (näiteks sotsiaaltransport, päevahoid, isiklik abistaja, tugiisik ja koduhooldusteenus) kättesaadavuse parendamine aitab ellu viia asutusevälise abi tagamise põhimõtet, sest piisava abi puudumine inimesele kodustes tingimustes võib kaasa tuua ööpäevarin g se institutsionaalse teenuse kasutamise vajaduse. Teisalt toetavad eeltoodud teenused inimesi, kes on võimelised asutusepõhistelt teenustelt liikuma isikut vähem toetavatele teenustele, sest neile tagatakse piisav abi kogukonna poolt osutatavate teenuste näol. Kõiki ööpäevaringsel hooldusel olevaid isikuid ei ole siiski võimalik kohe vähem toetust pakkuvatele teenustele üle viia. Praegu elab valdav osa erihoolekande ööpäevaringsel hooldamisel olevaid isikuid suurtes nõukogudeaegsetes institutsioonides ning neil puuduvad tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks, mistõttu on neid keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida ning vajalik on vahe-etapp väiksemate üksuste näol (rajatakse ERF i toel). Üksused rajatakse kogukondadesse ning neis on tagatud erinevad töö ja tegevusvõimalused ning seetõttu on need vajalikuks sammuks deinstitutsionaliseerimise protsessis. Jätkatakse perioodil 2007-2013 alustatud integreeritud teenuste osutamise arendamist toimetulekuraskustega inimestele, mille käigus toetatakse KOV ide sotsiaaltöötajaid ja tugiis i kuid , et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste integreeritud osutamine aitab sihtgrupi tööturule suundumisele ning seeläbi väheneb püsivalt sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmiseks arendatakse asendushoolduse vorme, tugiteenuseid ning järelhooldust . Eesmärgiks on suurendada perepõhiste asendushooldusvormide osakaalu ning ennetada 0 -3 - aastaste laste sattumist asutusepõhisele hooldusele, mis avaldab negatiivset mõju lapse arengule. Professionaalse perekonnas hooldamise ning teiste perepõhiste asendushoolduse vormide arendamise käigus luuakse ja pakutakse tugiteenuseid erinevatele vanemliku hoolitsuseta laste sihtgruppidele (nt erivajadusega lapsed) ja nende hooldajatele. Lisaks perekonnas hooldajatele on plaanis tugiteenuste osutamine nii eestkosteperedele kui ka lapsendajatele . Asendushooldusteenuse kvaliteedi tõstmiseks pakutakse koolitusi ja luuakse tugisüsteeme teenuseosutajatele , lisaks tõhustatakse teenuse järelevalvet juhiste ja väljaõppe kaudu. Asendushoolduselt lahkuvatele noortele pakutakse iseseisva toimetuleku toetamiseks ning sujuvamaks tööturule sisenemiseks järelhooldusteenust , mis vähendab nende sotsiaalset isoleeritust. Arendatavad tugiteenused toetavad liikumist asutusepõhiselt hoolekandelt kogukonnapõhisele ning varajane sekkumine ennetab vanemliku hoolitsuseta kasvanud noorte toimetulekuraskusi hilisemas elus , sh võimalikku vajadust asutusepõhiste teenuste järele. Perepõhiste laste hoolekandevormide arendamine aitab kaasa asendushoolduse kvaliteedi tõusule ning valmistab noored paremini ette iseseisvaks toimetulekuks ja aktiivseks osalemiseks tööturul. Alkoholi liigtarvitamise vähendamises on oluline potentsiaal Eesti inimeste keskmise eluea ja tervelt elatud aastate pikendamisel ja töövõimelisuse suurendamisel ning toimetuleku parenemisel. Alkoholi liigtarvitamise ja sellega seotud kahjude vähendamiseks ning soolise lõhe vähendamiseks meeste ja naiste eeldatavas elueas jätkatakse alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja lühinõustamise teenuse juurutamist Eesti esmatasandi arstiabis (sh IT lahendused) ja laiendatakse eriarstiabi erialadele ning haiguste ennetamise projektis osalevatele noorte nõustamiskeskustele , kus puututakse kokku alkoholi liigtarvitava sihtrühmaga. Alkoholi tarvitamise varajasele avastamisele aitab kaasa esmatasandi arstiabi tugevdamine ( ERF i tegevused). Lisaks kaasajastatakse alkoholisõltuvuse raviteenuse pakkumist. Meetmete elluviimisel võetakse arvesse sihtrühmade sugu, vanust ja sotsiaalmajanduslikke tegureid ja nende sihtrühmade konkreetseid vajadusi, hoiakuid ja käitumisharjumusi seoseid ühiskonnas valitsevate normide ja sooliste stereotüüpidega. Konkreetse sihtgrupi tervistkahjustava käitumise ennetamiseks ja hoiakute muutmiseks viiakse läbi soospetsiifilisi teenuseosutamist ning teadlikkuse suurenemist toetavaid koolitus- ja teavitustegevusi ja uuringuid. Töötakse välja juhend- ja infomaterjale, koolitatakse teenuseosutajaid ning osutatakse teenuseid (liigtarvitamise varane avastamine ja lühinõustamine, alkoholsõltuvuse ravi, internetipõhine nõustamine) alkoholi liigtarbivatele inimestele ja nende lähedastele. Sekkumiste tulemusena vähenevad alkoholist tingitud suremus ja alkoholitarvitamisega seotud tervise- ja sotsiaalsed kahjud. Paranenud tervislik seisund aitab kaasa tööhõive edendamisele ja vähendab sotsiaalset tõrjutust ning vaesuse riski . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Hoolekandeteenuste ja lastehoiuteenuste sekkumiste kujundamise eeltingimuseks on eelanalüüside koostamine, mis määratlevad teenuste miinimumnõudeid, ja teenusega kaetavad piirkonnad või sätestavad kriteeriumid piirkondade määratlemiseks, kirjeldavad otstarbekaimad koostöömudelid ning määratlevad finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid (riigipõhise soovituse nr 5 rakendamiseks). Eelistatakse projekte, mis soodustavad asutuste vahelist koostööd hoolekande - või tervishoiuteenuste pakkumisel. Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ , „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL i siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka pärast EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 16 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Hoolekande teenuste saajate arv Teenuse saaja ESF Vähem arenenud - - 10 1 00 Rakendusüksus Kord aastas Vanglast vabanejale suunatud tugiteenuste saajate arv Teenusesaaja ESF Vähem arenenud - - 1500 Rakendusüksus Kord aastas Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Teenusesaaja ESF Vähem arenenud - - 3200 Rakendusüksus Kord aastas Uute l apsehoiukohtade arv Hoiukoht ESF Vähem arenenud - - 1200 Rakendusüksus Kord aastas Perepõhiste asendushoolduse vormide pakkujate arv Pakkuja ESF Vähem arenenud - - 1200 Rakendusüksus Kord aastas Alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuseid saanud inimeste arv T eenuse saaja ESF Vähem arenenud - - 20 453 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 4: R egionaalselt kättesaadav ad, kvaliteetsed ja jätkusuutlik ud tervishoiuteenused Vananevas ühiskonnas ja krooniliste haigete osatähtsuse kasvuga suureneb ambulatoorse ja päevaravi, sh eelkõige esmatasandi teenuste vajadus, mis on seotud haiguste ennetamise, krooniliste haiguste jälgimise ja raviga. Esmatasandi arstiabi ei ole seda trendi arvestades piisavalt teenuseid pakkuv ning ühtlaselt kättesaadav. Esmatasandi tervishoiu mittetoimimisel langeb abivajajate aitamine haiglatele, mis suurendab tervishoiusüsteemi kulusid ja mõjutab eriarstiabi kättesaadavust. Samal ajal väheneb elanike arvu kiire vähenemise tõttu m aakonnakeskustes paiknevate üld - ja kohalike haiglate ning väljaspool maakonnakeskuseid asuva keskhaigla võimekus investeerida infrastruktuuri, tagada arstidele täistööajaga töökoormus ja elanikkonnale tervishoiuteenuse osutamine kõikide arstlikel erialadel . Probleemide tulemusel on suurenenud arstiabi kättesaadavust, kvaliteeti ja tervishoiukorraldust halvaks hindavate elanike hulk ja üha enam käi ak se ravil suuremates kompetentsikeskustes (üle 80% eriarstiabist osutatakse kesk- ja piirkondlikes haiglates). Piirkondlike haiglate tasandil on väljaarendamisel kõikidel arstlikel erialadel vajalik pädevuskeskuste võrk, mis aktiivses koostöös esmatasandi terviseteenuste osutajatega tagab jätkusuutliku ning kvaliteetse eriarstiabi osutamise kogu elanikkonnale. Tervishoiusüsteemi ümberkorralduste jätkamine on möödapääsmatu ressursside (nii inimeste, seadmete kui ka finantsressursside) jätkusuutlikkuse tagamiseks ning vajalikud terviseasutuste vahelise koostöö parandamiseks. Investeeringute tulemusel suureneb piirkondlike haiglate roll pädevuskeskustena, sh kvaliteetse eriarstiabi kättesaadavuse tagamisel maakonnahaiglates. Maakonna - ja kesk haiglad koostöös pädevuskes k ustega tagavad ambulatoorse eriarstiabi ja päevaravi maakondades ning pakuvad piiratud mahus statsionaarseid teenuseid. Maakonna - ja kesk haiglad teevad tihedamat koostööd esmatasandi tervishoiuga ning laieneb esmatasandi tervishoiuteenuse valik tervisekeskuste võrgustikus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 17 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Vastuvõt tude arv esmatasandi tervise keskustes 1000 inimese kohta Vastuvõtt 1000 elaniku kohta Vähem arenenud 3296 2012 3700 Tervise Arengu Instituut K ord aastas Ü ld - ja kohalike haiglate osakaal , kus piirkondlik haigla /pädevuskeskus on omandanud osaluse/otsustusõiguse % Vähem arenenud 8,3 2014 80 Sotsiaalministeerium K ord aastas Ida-Viru keskhaigla ambulatoorsete vastuvõttude osakaal maakonna elanike kõikidest ambulatoorsetest vastuvõttudest % Vähem arenenud 45% 2017 48 % Eesti Haigekassa Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 5: Kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist ning puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestel on paremad võimalused oma k oduses keskkonnas toimetulekuks Hoolekandeteenuste pakkumisel on võetud suund kogukonnaga tihedamalt seotud ja toetavate teenuste osutamisele. 1.06.2014 seisuga oli erihoolekande ööpäevaringsel hooldusel 2747 inimest, kellest ligi 1800 elas enam kui 30 inimesega hoones. Sageli on need vananenud, nõukogudeaegsed, madala energiatõhususega, tervisekaitsenõuetele mittevastavad, keskustest eemalasuvad asutused, ning neis puudub juurdepääs avalikele teenustele, sh haridus-, töö-, kultuuri- ja õppimisvõimalustele ning tegelusvõimalustele. Asutustes elavad kliendid on institutsionaalsetel teenustel olnud aastakümneid (nt lastekodu taust) ning vähestel on oma kodu, lähedased ning perelaadse elamise kogemused. Klientide majanduslik toimetulek on väga raske, valdavalt on nende ainus tulu riiklikud toetused või pension. Seetõttu puuduvad hoolealustel tihti harjumus ja kogemused enesega toimetulemiseks ning neid on keeruline kohe ööpäevaringselt teenuselt kogukonda integreerida. Investeeringute tulemusena on klientidel võimalik saada vajadustele vastavat teenust väiksemates majades, korterites vms üksuses, mis asuvad kogukondades , kus on tagatud erinevate teenuste kättesaadavus, töö ja tegevusvõimalused. Perioodi lõpuks soovitakse suurtes asutustes osutatavate teenuste mahtu järsult vähendada, et erivajadusega inimesed tuleks toetavate teenuste abil igapäevaelu toimingute ja töötamisega toime. Puuetega inimeste ja nende pereliikmete hoolduskoormuse uuringu (2009) kohaselt leiavad hinnanguliselt 8000 tööealist puudega inimest, 6000 puudega inimest vanuses kuni 74 eluaastat ja 8000 vanuses 75 ja vanemad, et nende eluruum vajaks kohandamist. Vajadustele vastavalt kohandatud eluruumides elades paraneb puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimeste iseseisev toimetulek ning väheneb hooldajate hoolduskoormus, mis suurendab nii hooldajate ja ka hooldatavate võimalusi tööturul osalemiseks. Eluruumide kohandamine aitab vältida ka inimeste institutsioonidesse sattumist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 18 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baas - aasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse te institutsionaalse te hooldusteenus t e kohtade suhtarv erihoolekandes - Vähem-arenenud 1, 1 2013 3, 6 Sotsiaalministeerium Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Elanikkonna tervisenäitajate paranemist ja suuremat aktiivsust on võimalik saavutada igal tasandil paremini toimiva ja seostatud tervishoiusüsteemi abil. Kvaliteetsemate tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks kogu elanikkonnale on demograafilisi trende ja jätkusuutlikku ressursikasutust silmas pidades võetud suund kõrgtehnoloogilise eriarstiabi teenuste tsentraliseerimisele pädevuskeskustesse ning esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule esmavajalike teenuste elukohalähedasel tagamisel. Investeeringute tegemise aluseks on kokku lepitud Rahvastiku tervise arengukava lisana koostatav tervishoiu arengusuun a d aastani 2020, mis käsitleb nii teenuste sisu kui infrastruktuuri arendamise põhimõtteid. Eesti elanikkonnale kvaliteetse, jätkusuutliku ja tasakaalustatud tervishoiuteenuse tagamiseks on tervishoiusektoris eelnevatel EL i toetusperioodidel edukalt investeeritud hooldusravivõrgu (õendusabi) väljaarendamisse ning etapiliselt kesk- ja piirkondlike haiglate väljaehitamisse. Hooldusravis on investeeritud 21 projekti, loodud juurde 980 voodikohta. Kesk- ja piirkondlike haiglate tasandil on investeeritud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, SA Ida-Viru Keskhaigla ja SA Pärnu Haigla kaasajastamisse. Uuendatud on nende haiglate erakorralise meditsiini, intensiivravi, operatsioonibloki, diagnostika, sünnitusabi, kiiritusravi jt osakondade taristud. Investeeringute tulemusel on paranenud mitmete arstlike erialade ravi- ja diagnostikakvaliteet, sh vähiravi, ortopeedia jt raviteenused. Eelnevate toetusperioodide kogemused ja tulemused (päevaravi kasv, voodihõive tõus, voodipäeva lühenemine jne) näitavad, et planeeritud investe e ringud on tulemuslikud. E elarveperioodil 2014-2020 investeeritakse esmatasandi tervishoiukeskuste taristusse tõmbekeskustes, kus hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate tervishoiutöötajatega, mille tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu - ja ravivõimalusi. Spetsialistide lisandumine meeskonda mitmekesistab esmatasandi teenuste valikut (nt füsioterapeudi , ämmaemanda, vaimse tervise õe, koduõe , sotsiaaltöötaja jne kaudu), mistõttu väheneb surve eriarstiabile. Investeeringud tagavad kogu elanikkonnale parema ja mitmekülgsema tervishoiuteenuse kättesaadavuse esmatasandil, ravikvaliteedi parandamise ning need panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Esmatasandi tervishoiukeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud raviteenuste mahu kasvu ning arvestades seeläbi ka regionaalarengu suundumusi. E s matasandi raviteenuse laiendamise ja osakaalu suurendamise eelduseks on eriarstiabi tõhusam pakkumine. Tervisekeskuste tõhusaks toimimiseks ja seal töötavate spetsialistide koostöö edendamiseks toetatakse esmatasandi rolli tugevdamisele suunatud teenustepaketi arendamist, erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse, koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist. Investeeringutega piirkondlikesse haiglatesse soodustatakse haiglavõrgu pädevuskeskuste tugevnemist, töö ratsionaalsemat ümberkorraldami s t ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist (sh uued IT - lahendused). Investeeritakse nende osakondade (nt patoloogia, psühhiaatria, laste-, kõrvakliinik) taristusse ja tehnoloogia arendamisse, mille koormus kasvab tulenevalt pädevuskeskuste suuremast rollist eriarstiabi ning konsultatiivse toe pakkumisel. Investeeringute abil t oetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate (sh nii maakonna- kui ka keskhaiglad) ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist , mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega. Pädevuskeskuste roll on tagada kliinilis -konsultatiivne tugi esmatasandile ning baasid meditsiinipersonali põhi- ja jätku koolituseks. Diagnostilise ja konsultatiivse toe tagamine esmatasandi ja maakondlikele tervisekeskustele eeldab võimekate pädevuskeskuste väljaehitamist. Selleks toetatakse päevaravi, psühhiaatria, diagnostika jt teenuste kaasaegse baasi loomist piirkondlikes haiglates. Pädevuskeskuste taristute väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabi teenuste väljaarendamine ning kättesaadavus, mis on eelduseks piirkondlikele haiglatele jätkuvaks väikehaiglatega võrgustumiseks ja selgete vastutuspiirkondade kujunemiseks. Võrgustikuna töötavatel pädevus- ja esmatasandi keskusel on võimalik senisest tõhusamalt ülesandeid jaotada. Ravijuhtude koondumine pädevuskeskustesse ja uute kõrgetasemeliste, patsienti säästvamate, kvaliteetsete ja efektiivsete eriarstiabiteenuste arendamine suurendab pädevuskeskuse osatähtsust elanikkonna töövõimekuse säilitamisel. Investeeringud panustavad teenuse osutamise efektiivsuse kasvu. Pädevuskeskuste ja tervisekeskuste kõrval on vajadus suunata täiendavaid investeeringuid riskipiirkondadesse. E lukeskkonnana on Ida-Virumaa teiste maakondadega võrreldes halvemas positsioonis (nt põlevkivitööstuse mõju tervisele ja elukvaliteedile). Sellest lähtuvalt muutuvad piirkonnas tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kaasaegsed töötingimused väga oluliseks. SA Ida-Viru Keskhaigla on maakonnakeskusest väljaspool asuva keskhaiglana võrgustunud piirkondliku pädevuskeskusega kui ka samas maakonnas asuva haiglavõrgu arengukava üldhaiglaga koostöökokkulepete tasemel. Investeeringute suunamise eesmärk on lõpule viia eelmisel perioodil alustatud keskhaigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks, mille tulemusena rajatakse diagnostika ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Lisaks pädevuskeskusega võrgustamisele rajab SA Ida-Viru Keskhaigla kaks esmatasandi tervisekeskust, kus tagatakse ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus ja tehakse koostööd ravi koordineerimise ja ratsionaalse ressursikasutuse huvides. Vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parendamine aitab vältida terviseprobleemide tõttu hõivest väljalangemist, kiirendab hõivesse naasmist, aitab kaasa inimeste aktiviseerimisele ja vähendada vaesusriski ning sotsiaalset tõrjutust. Investeeringuid toetavad riigisisestest vahenditest rahastatavad tegevused, mis tagavad väheneva tööjõu tingimustes (nt meditsiinipersonali väljaränne) arendatavates keskustes arstide ja muu personali olemasolu. R akendatava d meetmed on järgmised: K oolitusmahtude suurendamine , arvestades migratsioonitrende . „ T agasi tervishoidu“ projekti jätkamine, millega tuuakse teoreetilise ja praktilise koolituse abil tervishoiusektorisse tagasi juba vastava diplomiga, kuid registrisse mittekuuluvaid , arste ja õdesid . L ähtetoetus Eestis väljaspool suuri keskuseid tööle asuvatele arstidele . V ajadusel ajutise asendusena riigipoolse toe pakkumine perearstidele ja õdedele vastava süsteemi kaudu. Tervishoiusüsteemi arendamisse panustatakse ka teiste rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 tegevustega , sh tegeletakse teenuste arendamisega, kvaliteedi parendamisega ning patsiendiohutuse suurendamisega. U u enduslikesse lahendustesse meditsiini vallas panustatakse ERF-i teistest suundadest ka nutika spetsialiseerumise kaudu. Elanike tervisenäitajate parenemisse panustatakse ESF- i st alkoholi liigtarbimise kui olulise tervisekao põhjustaja, vähendamise ning tervisekaoga inimeste töövõime parendamise kaudu. Hoolduskoormuse vähendamiseks ja hooldatavate paremaks iseseisvaks toimetulekuks toetatakse kvaliteetsete teenuskohtade loomist ning kohandatakse puuete ga inimeste kodusid nende vajadustele vastavaks. Investeeringud aitavad tagada nii puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimestele kui ka nende pereliikmetele paremad võimalused aktiviseerumiseks kogukonnas ja osalemiseks tööturul , toetades seeläbi nende kaasatust ja vähendades vaesust. Erihoolekandes on suund võetud kogukonnaga tihedamalt seotud toetavate teenuste osutamisele ( deinstitutsionaliseerimisele ). Täna suurtes asutustes elavaid inimesi on keeruline kogukonda integreerida. Järk-järguline deinstitutsionaliseerimine võeti eesmärgiks riiklike erihoolekandeasutuste ja –teenuste reorganiseerimise kavaga 2006. aastal. K innitatud on hoolekande arengu suundi kajastav arengukava aastateks 2014-2020. Arengukava toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid, puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid ning aitab tagada inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Selles tuuakse välja majutusüksuste kriteeriumid, sh määratletakse üksustes elavate inimeste maksimaalne arv ja sisustatakse institutsiooni mõiste. Planeeritavad investeeringud toetavad arengukava eesmärke, sh järgivad need Euroopa Ekspertgrupi juhiseid ( the Guidelines of the European Expert Group on Transfer towards community-based care ) asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhis e le hooldusele liikumiseks Psüühilise erivajadusega inimestel on vajadus privaatse ja koduse eluruumi järele. Samas on neil esmalt vajalik kohaneda tegevustega oma üksuse piirides, edasi selle läheduses, et hiljem ise aktiivsemalt kasutada sealseid tegevusvõimalusi. Kooskõlas E rihoolekande arengukavaga aastateks 2014-2020 planeeritud teenuskohtadel saavad psüühilise erivajadusega inimesed elada sobivates inimväärsetes elutingimustes, olla iseseisvamad enda elu puudutavates otsustes ja elukorralduslikes küsimustes. Neil on võimalik kasutada kogukonnas olemasolevaid või meetme raames loodavaid tegevusvõimalusi (nt päeva- ja töökeskused) ning kättesaadavaid avalikke ja elutähtsaid teenuseid (nt eriarstiabi, kauplused, apteek). Uutes üksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja suurema personaalse tähelepanu ning individuaalse lähenemise. Teenuskohad asutatakse kogukondadesse , mis annab võimaluse klientide igapäevased tegevused siduda kohaliku kogukonnaga. Aktiivsuse ja toimetulekuoskuste kasv annavad oluliselt paremaid võimalusi klientide edasiseks liikumiseks teenustele kogukonnas ja avahooldusteenustele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse (nt päevakeskused ja kogukonnas elamise teenuse osutamiseks korterid). Selliste kohtade loomine on mh vajalik ennetamaks ööpäevaringsetele kohtadele sattumist ning toetamaks liikumist nt peremajadest iseseisvamale elamisele. Samuti suunatakse meetme raames vahendeid selliste teenuste väljaarendamiseks ja osutamiseks, mis aitavad inimesi iseseisvale elule. Näiteks piloteerida DI meeskonna tööd, kus väline ekspert aitab teenuseosutaja meeskonnal paremini rakendada DI põhimõtteid (sh teenuste vajaduse hindamine) , piloteeritakse suurema toetusega igapäevaelu toetamise teenust, mis oleks suunatud asutusest välja kogukonnapõhisele teenusele liikunud inimestele või potentsiaalsetele asutusepõhisele teenusele liikujale) . Kirjeldatud suundumustega alustati perioodi 2007-2013 ERFi vahendite toel. Suleti ja reorganiseeriti institutsioonid neljas vanas mõisahoones ning kahest mõisast kui ööpäevaringse hooldusteenuse osutamiseks ebasobivast hoonest on vastav teenus välja viidud. Loodi 550 kvaliteetset teenuskohta peremajades. Ehitatud üksused paiknevad asulate vahetus läheduses Tapal, Karulas, Sinimäel, Viljandis, Kehras, Türil, Tõrvas, Vändras, Vääna- Vitis , Uuemõisas ja Kodijärvel . Tegevused on hästi käivitunud ja peremajade teenused on tihedalt seotud kohaliku kogukonnaga. Uue perioodi investeeringute toel lõpetatakse ööpäevaringse teenuse osutamine mitmes suures ja vananenud ebasobivas asutuses (nt Võisiku ja Erastvere Hooldekodu). Luuakse vastavalt kinnitatud E rihoolekande arengukava 2014-2020 eesmärkidele 1400 kvaliteetset teenuskohta kogukondade s . Seejuures tagatakse kvaliteetse teenuse osutamiseks vajaliku taristu korrastamine ka nendele ööpäevaringsetele teenustele, mille teisaldamine on turvalisuse või kompetentsi koondumise tõttu ebaotstarbekas. Investeeringutele eelneb psüühilise erivajadusega inimeste vajaduste hindamine, et tagada neile sobivaim teenus. Investeeringutega puuetega inimeste eluruumide kohandamiseks tagatakse kokku 2000-le puudest tuleneva tegevuspiiranguga inimesele kodud, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. See võimaldab nende iseseisvamat hakkamasaamist ning seeläbi nii neile kui ka nende pereliikmetele paremaid võimalusi aktiviseerumiseks ja tööturule pääsemiseks , vähendades kõrget omaste hoolduskohustusega inimeste arvu Eestis ning toetades kaasnevat osalemise tõusu tööjõuturul. Hoolekande taristu arendamine ning eluruumide kohandamine on seotud teiste sama prioriteetse suuna eesmär gi 2 „ Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud “ raames ESF-ist toetatavate tegevustega. Teenuste kvaliteedi tõstmise eesmärgil koolitatakse sotsiaalvaldkonna töötajaid ja toetatakse teenuseosutajaid kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamisel. Pakutavad sotsiaaltranspordi, päevahoiu, isikliku abistaja, tugiisiku ja koduhooldusteenused ning omastehoolduse korrastamine aitavad ellu viia asutusevälise abi tagamise üldist põhimõtet, sest juhul, kui puudub piisav abi inimesele kodustes tingimustes, võib järgmiseks etapiks olla juba ööpäevaringne teenus. Teisalt toetavad nimetatud toetavad teenused inimesi, kes on hiljem valmis asutusepõhistelt teenustelt liikuma vähem toetust vajavatele teenustele, sest neile on tagatud abi kohalike omavalitsuste poolt osutatavate teenuste näol. Asendushoolduse arendamine aitab kaudselt kaasa ööpäevaringsel teenusel viibivate erihoolekande klientide osakaalu vähendamisele. Varajane sekkumine aitab tagada, et inimesed ei oleks abitud ja saaksid juba varasemas eluetapis õppida iseseisvaks toimetulekuks vajalikke oskusi. Nende tegevuste koosmõjul on inimesel võimalik olla aktiivsem ühiskonnaelus. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Tervena elatud eluaastate suurendamine läbi tervisekäitumise parandamise ja õnnetusjuhtumite edasise vähendamise ning läbi tervishoiutaristu arendamise“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenuste pakkumisel. Toetatavad tervishoiu infrastruktuuri investeeringud peavad panustama Eesti rahvastiku tervise arengukava 2020 eesmärkide saavutamisse ning investeeringute valiku aluseks peab olema selle lisana koostatav haiglavõrgu korrastamise tervikvisioon, mis sisaldab tervishoiuteenuste paremale kvaliteedile ja ligipääsetavusele suunatud kriteeriume esmatasandi tervisekeskuste investeeringute asukoha valikuks ja funktsioonide ruumiliseks jaotuseks võrgustikus (ehk teenuse osutamise piirkondade kohta) . K irjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Pädevuskeskuste arendamisega seotud investeeringute puhul eelistatakse projekte, mis toetavad esmatasandi tervisekeskuste ja pädevuskeskuste omavahelist võrgustumist ja tihedat koostööd. Hoolekandeinvesteeringute valiku aluseks on selle alavaldkonna arendamise tervikvisioon. Oluliseks tingimuseks on jätkuvalt asukoht kogukondades ning sellest tulenevalt avalike ja kogukonna teenuste olemasolu. Samuti on tähtis olemasoleva taristu seisukord, selle korrastamise või asutuse ümberkorraldamise vajadus. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka p ärast EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 19 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Pädevuskeskustena töötavate piirkondlike haiglate kaasajastatud raviüksuste arv Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 12 Rakendusüksus Kord aastas Kaasajastatud e s matasandi tervisekeskuste arv Esmatasandi t ervisekeskus ERF Vähem arenenud - - 35 50 Rakendusüksus Kord aastas Paremate tervishoiuteenustega hõlmatud elanikud % ERF Vähem arenenud - - 100 Sotsiaalministeerium Kord aastas Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv Teenusekoht ERF Vähem arenenud - - 1400 1 7 00 Rakendusüksus Kord aastas Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid Inime ne ERF Vähem arenenud - - 2000 Rakendusüksus Kord aastas Esmatasandi tervishoiuga võrgustunud kaasajastatud üldhaiglate arv Üldhaigla ERF Vähem arenenud - - 1 Rakendusüksus Kord aastas Pädevuskeskusega võrgustunud keskhaigla kaasajastatud raviüksuste arv Raviüksus ERF Vähem arenenud - - 11 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: aktiivne kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada tööalast konkurentsivõimet. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 6: Kohanemis- ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prognoosi kohaselt vajab Eesti vahemikus 2011–2019 kokku 27 4 00 töötavat spetsialisti ehk keskmiselt 3400 spetsialisti aastas, kelle leidmine Eesti tööturult muutub igal järgneval aastal rahvastiku vananemise, madala sündivuse ning väljarände protsesside tõttu järjest keerulisemaks. Samas on Eesti Statistikaameti andmetel töötusemäär ja pikaajaliste töötute tase välispäritolu püsielanike hulgas ligikaudu 1,5–2 korda kõrgem kui põlisrahvuse esindajate seas. Välispäritolu taustaga püsielanikest peab end ühiskonnas lõimunuks aga orienteeruvalt 32% ehk 128 960. Enamik vähelõimunutest on vene suhtluskeelega ning tööealised isikud – 69%. Uussisserändajate puhul on oluliseks teguriks edaspidisele ühiskonnas osalemisele nende esialgne sisserändejärgne kohanemine, mida takistavate teguritena on toodud info-, kontaktide-, teadmiste- ja teenuste puudumist ning ühiskonna s kohanemist soodustavate väärtushoiakute nõrkust. Vähelõimunud püsie lanike suurimateks takistuseks lõimumisel ja ühiskondlikul aktiivsusel on vähene keeleoskus, lõimumist mittetoetavad väärtushoiakud ühiskonnas, vähesed sotsiaalsed kontaktid ja vähene teadlikkus eri teenustest ning nende vähene paindlikkus. Sekkumise tulemusena omandavad teenused läbinud uussisserändajad ühiskonnas toimimiseks vajalikud praktilised teadmised ja kontaktid, sh info erinevate pakutavate teenuste kohta. Vähelõimunud püsielanikud on omandanud paremad teadmised ühiskondlikuks aktiivsuseks, sh keele - , kodaniku - ja kultuuripädevused ning informatsiooni, mis võimaldab senisest aktiivsemalt tööturul osaleda. Võimestatud on uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanikega kokku puutuvad organisatsioonid ning vajadusel välja arendatud uued teenused kohanemise ja lõimumise toetamiseks ning teenuste ja informatsiooni efektiivseks pakkumiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 20 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Kohanemis- ja lõimumisprogrammi läbinute arv, kelle Eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud Vähe m arenenud Programmi l äbinu Ei kohaldu 6172 number 2013 - - 12840 Seire Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 7: Kaasamine ja tööhõive valmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas NEET noori oli 15-29 vanusegrupis 2012. aastal 15,3%. Noortest meestest on rohkem kui aasta töötud 42% ja naistest 25%. Töökogemus puudub 25% noortest meestest ja 42% noortest naistest. 9,9% noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks on hoolduskoormus. Madala haridustasemega õpinguid mittejätkavate noorte arv on endiselt kõrge. 2012. aastal ei jät ka nud õpinguid põhihariduse või madalama haridusega noortest meestest 13,4% ja 7,5% naistest. Kogemusteta ja kvalifikatsioonita noored on tööturule sisenedes haavatavamad ja võivad sealt eemale jääda aastateks. 2011. aastal elas suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ning absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäetuses iga üheteistkümnes . Kuigi olukord on paranenud, avaldavad laste ja noorte arenguvõimalustele (sh tervisele) negatiivset mõju majanduslik seisund ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalse teadlikkuse, aktiivsuse ja eakaaslaste puudumine või vähesus piirkonnas ja piiratumad arenguvõimaluste valikud suurendavad tõrjutusriski, mis võib väljenduda riskikäitumises ja madalas konkurentsivõimes. Noorsootöö ga saab vähendada vaesuse ja teiste ebavõrdsete olude mõju ning ennetada tõrjutusriski. Vastavate riski- ja sihtrühmadeni jõudmine järjepideva noorsootöö ning varajase probleemide märkamise ga mõjutab otseselt noorte hoiakuid ja käitumist, tõstab nende sotsiaalsuseid oskusi ning vähendab korrarikkumiste toimepanemise ja ohvriks sattumise tõenäosust. Sageli on tegemist mitmekülgset abi vajavate multiprobleemsete noorte ja peredega, kellega eri ametkondade kokkupuuted ja pakutavad teenused ei ole omavahel koordineeritud. Noorte probleemide paremaks mõistmiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on oluline ametkondade koostöö ja ühine andme- ja teabevahetus. Sekkumiste tulemusena om andavad noored mitteformaalse õppe ja teavitustegevuste kaudu tööle sisenemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Suureneb tõrjutusriskis noorte sotsiaalne kaasatus ning NEET noored asuvad uuesti õppima või jõuavad tööturule. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 21 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osakaal noorte meetme st kasusaajatest , kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 86 % 2013 - - 89 Seire Kord aastas Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 36 % 2013 - - 50 Seire Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Uussisserändajate kohanemist toetava süsteemi loomiseks ning nende rahulolu tõstmiseks kohanemist soodustavate tugiteenustega, tehakse uussisserändajatele kättesaadavaks kohanemist soodustav inforessurss, pakutakse kohanemiskoolitusi ja keeleõpet ning võimestatakse sihtrühmaga seotud sidusgruppe (-võrgustikke) ja toetatakse erinevate koostööplatvormide teket. Info pakkumine aitab uussisserändajaid ning vähelõimunud püsielanikke (sihtgrupp) võimestada ühiskonnaelus toimimisel , tagades eluoluga seotud praktilise info kättesaadavuse (sh uussisserändajatele enne riiki saabumist, võimaldades nii kiire sisseelamise igapäevaellu) . Samuti aitab tööturuga seotud informatsiooni vahendamine sihtgrupil vajaduse korral paremini endale sobiv töökoht leida ning tööturul toimuvaga paremini kursis olla, mis suurendab ka tööturule sisenemise võimalust. Oluliseks takistuseks sihtrühma kohanemisel ja lõimumisel on keeleoskuse puudumine. Uussisserändajate kohanemis programmi s ja lõimumisprogrammis pakutakse keeleõpet. Keeleoskust suurendatakse ka mitteformaalse keele praktiseerimisele suunatud tegevuste ga . Keeleõppe võimaluste pakkumine aitab nii uussisserändajatel kui ka vähelõimunud püsielanikel igapäevases elus paremini hakkama saada ning tagab neile paremad eeldused tööturul osalemise l või sellele sisenemiseks. Eristatakse nii tasemeõpet kui ka kümblustüüpi tegevusi. Uussisserändajatele pakutakse kohanemiskoolitusi. Praktilisele ühiskonnas hakkamasaamisele suunatud koolitus võimaldab uussisserändajatel omandada esmased teadmised riigist ja pädevused igapäevaseks toimimiseks Eestis. Kohanemisprogrammi elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja programmi kuuluvad kohanemiskoolitused, sh esmane keelekoolitus ning vastavad juhend- ja infomaterjalid, teadmiste testid jne . Kohanemiskoolituste ga antakse eelkõige kohanemist toetavat infot Eestisse esimest korda saabunud või rännet alustavatele uussisserändajatele. Vähelõimunud püsielanike lõimumise soodustamiseks pakutakse lõimumiskoolitusi . Lõimumiskoolituse elluviimiseks viiakse läbi alusuuringud, töötatakse välja koolitused, nende juhendmaterjalid ning kujundatakse koolitused vastavalt sihtrühma vajadustele paindlikumaks. Lõimumisprogrammi käigus tõstetakse Eestis elavate uussisserändajate ja vähelõimunud püsielanike keelelisi pädevusi, sotsiaalseid oskuseid ja praktilisi kontakte, kujundatakse kodanikustaatuse omandamiseks vajalikud pädevused ning kultuurilised ja sotsiaalsed pädevused ühiskonnas aktiivselt toimimiseks. Lõimumisprogramm panustab kaudselt meetme eesmärkide saavutamisse ka ühise kommunikatsioonivälja tugevdamise kaudu, mis sisaldab kõikidele ühiskonnarühmadele ühiseid ning vastastikkusele positiivsele dialoogile suunatud väärtusi, kasvatades seeläbi ühiskonna avatust, tagades võimalused tööturule pääsemiseks ja seal edasijõudmisel. Lõimumise ja kohanemise tugisüsteemi käivitamiseks ja tugivõrgustike tekke soodustamiseks tellitakse alusuuringud, kaardistatakse arendusvajadusega teenused, sidusgrupid ja olemasolevate teenusepakkujate võimekus ning toetatakse konkreetsete teenuste arendamist uussisserändajate vajadustest lähtuvalt. Lõimumis - ja kohanemisprogrammi tugistruktuuride ja -teenuste väljaarendamise ning loomisega kasvatatakse riigi, kohaliku omavalitsuse, mittetulundus- ja erasektori organisatsioonide võimekust pakkuda või vahendada meetme sihtgruppidele neile vajalikke teenuseid ja informatsiooni , samuti tugevdades koostööd avaliku , kolmanda ja erasektori, kõrgharidust pakkuvate ja teadusasutuste vahel, kes uussisserändajatega kokku puutuvad. Teenusepakkujate võimekuse suurendamine tagab pakutavate (tugi-) teenuste olemasolu ja kvaliteedi. Tagamaks eri kultuuridest inimestele võrdsema i d võimalusi tööturumobiilsuseks , tegeletakse ka hoiakute kujundamisega. Ühiskonnas laiema sidususe ja tolerantsi suurenemiseks toetatakse meedia- ja teavitustegevuste läbiviimist nii uussisserändajate, vähelõimunute kui põhielanikkonna seas ning eri isikute ja eri organisatsioonide, sh avaliku, era- ja mittetulundussektori organisatsioonide omavahelise koostöötegevuse suurendamisele suunatud tegevusi. Meedia- ja koostöötegevused toetavad formaalharidussüsteemis läbiviidavat väärtuskasvatust võrdse kohtlemise, euroopalike demokraatlike väärtuste ja ühise riigiidentiteedi kinnistamise kaudu. Vähelõimunud püsielanike le suunatud tegevused aitavad neil aktiviseeruda ning jõuda aktiivsete tööturumeetmeteni, elukes t vasse õppesse või muude toetavate teenuste juurde. Seetõttu on tegevused oluliseks eelduseks, et sihtgrupp jõuaks 8 temaatilise eesmärgi raames ning siseriiklikult töötukassa vahenditest pakutavate tööturuteenusteni ning 10 temaatilise eesmärgi raames pakutava täiendõppeni. Uussisserändajate kohanemine ühiskonnas on üks eeldusi kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamiseks , toetades seeläbi ka temaatiliste eesmärkide 1 ja 3 EL i vahendite kasutamise eesmärke . Tegevusi töötatakse välja ja rakendatakse koostöös Varjupaiga- , Rände - ja Integratsioonifondi tegevustega , vältimaks kattuvusi plaanitavates tegevustes ning saavutamaks parem kooskõla tegevuste rakendamisel. Noorte kaasamiseks ja tööhõive valmiduse parendamiseks rakendatakse nii tõrjutust ennetavaid tegevusi 7-26aastastele noortele kui ka reageerivaid tegevusi juba raskustesse sattunud noortele. Ennetavate tegevustena suurendatakse õppivate noorte kokkupuudet tööeluga noorsootöö ja muude võrgustikutöö teenuste kaudu. Noortele luuakse võimalused omandada töötamiseks vajalikke oskuseid mitteformaalses keskkonnas, saada töökogemus ja rohkem teadmisi sujuvamaks liikumiseks tööturule. Käivitatakse sihtgrupipõhised tööelu tutvustamisprojektid, sh toetatakse tööelu tutvustavaid koolitusi, tööks vajalike sotsiaalsete pädevuste omandamist mitteformaalse õppe kaudu, tööringide loomist jms. Tööharjutuseks luuakse juhendatud vabatahtliku töö tegemise võimalusi noor sootöö asutustes ja ühingutes. Samuti toetatakse koostööd tööandjatega noorte oskuste ja kogemuste paremaks arvestamiseks. Lisaks pakutakse mobiilset nõustamist. Panustatakse ka noorte ettevõtlikkuse kasvu, toetades noorte (eelkõige vähemaktiivsete) omaalgatuse võimet erinevate uuenduslike lahenduste kaudu. Ebavõrdsete olude mõju vähendamiseks noor t e arenguvõimalustele ja noorte tõrjutuse ennetamiseks tehakse vaesuse ja tõrjutuse riskis olevatele noortele kättesaavaks noorsootöö teenus ed ja toetatakse nende osalust tõenduspõhistes programmides, mis aitavad neil omandada ka eluks ja isiks use arenguks vajalikke teadmisi ja oskuseid. Käivitatakse tugimeetmed NEET noorte tagasitoomiseks haridusse ja/või edukaks jõudmiseks tööturule. Keskendutakse NEET ja tõrjutusriskis noorte ülesleidmisele ja motiveerimisele otsiva noorsootöö kaudu ning kohaliku tasandi võrgustiku sekkumiste kaudu, et suunata nad teadmisi ja oskusi omandama või tööturule sisenema. Toeta ta vate tegevuste kaudu tagatakse NEET noortega kontakti loomine noorsootöötajate poolt, osaluse motiveerimine, noorte informeerimine võimalustest ning tööle või haridusse suundumise takistuste kaardist amine , tugi nende takistuste eemaldamisel, sh vajalike teenusteni suunamine. Kõige raskemates oludes noortele pakutakse individuaalseid programme. NEET noorte vajadustest lähtuvate teenuste kavandamiseks toetatakse järjepidevat metoodika hindamist ja noorte olukorra seiret . Noorte riskikäitumise ennetamiseks ning sekkumiste süsteemseks pakkumiseks on kavas ennetusprogrammide katsetamine ja kohandamine , võrgustikutöö meetodil riskirü hma isikute, sh alaealiste, ja perede probleemide väljaselgitamine ja lahendamine ning kohalikul tasandil tervislike eluvii side ja turvalise elukeskkonna edendamine võrgustikutöö põhimõtete juurutamise abil . Eelnevate tegevuste toetamiseks tõstetakse n oorsootöötajate, noortejuhtide ja huvikoolide spetsialistide pädevust tööks noortega (metoodika-põhised koolitused). Sekkumised on kavandatud , arvestades haridus-, noorte- ja töövaldkonna tegevuste saavutatavat koos mõju. Noorte kaasamiseks ja tööhõive valmiduse tõstmiseks rakendatakse antud suunas kahte kolmest Eesti meetmest EL i noortegarantii elluviimiseks. Kolmandat noortegarantii meedet „Minu esimene töökoht“ pakutakse koos teiste riskirühmadele suunatud uute tööturumeetmetega kolmandas prioriteetses suunas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olemasolevad noorsootöö teenused ja tööturuteenused noortele. Samuti on oluline sekkumiste koosmõju karjääriteenuste pakkumisega ning õppe tööturu vajadustega seostamisega, mida rakendatakse esimeses prioriteetses suunas. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL i siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Eelistatakse projekte, mis soodustavad koostööd teenuste pakkumisel. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine ka p ärast EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Lähtuvalt riigipõhisest soovitusest nr 5. määratletakse toetatavate noorsootöö teenuste väljaarendamiseks esmalt teenuse mi inimumnõudeid, teenusega kaetav piirkon d või sätestatakse kriteeriumid piirkonna määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 22 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Lõimumis - ja kohanemis koolituste l osalejate arv Inime ne ESF Vähem arenenud - - 18 343 Rakendusüksus Kord aastas Uussisserändajate kohanemise toetamiseks arendatud või väljatöötatud teenuste arv T eenus ESF Vähem arenenud 25 Rakendusüksus Kord aastas Tugisüsteemi kasutajate arv Inime ne ESF Vähem arenenud - - 10 500 Rakendusüksus Kord aastas Koostöö- ja kommunikatsiooni tegevustes osalevate isikute arv Inime ne ESF Vähem arenenud - - 155 000 Rakendusüksus Kord aastas Noorsootöö teenustes osalejate koguarv Inime ne ESF Vähem arenenud - - 199 000 Rakendusüksus Kord aastas Teenust saanud NEET noorte arv (vanuses 15-26 a) Inime ne ESF Vähem arenenud - - 15 000 Rakendusüksus Kord aastas Teenust saanud riskinoorte arv (vanuses 15-26 a) Inimene ESF Vähem arenenud - - 360 Rakendusüksus Kord aastas Ennetusteenus t est kasusaajate arv Inime ne ESF Vähem arenenud - - 4 3 0 0 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Otseseid sekkumisi sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks prioriteetses suunas ette ei nähta, samas on suunas taotlemine avatud ka näiteks sotsiaalsetele ettevõtetele ja ühisprojektidele, mille kaudu panustatakse ka sotsiaalsesse innovatsiooni. Antud suunas toetatakse kohalike omavalitsuste omavahelist ja partneritega (näiteks vabasektor, sotsiaalsed ettevõtted, tööturuasutused jne) koostööd sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamiseks. Prioriteetses suunas elluviidavad meetmed ja tegevused on sihitatud eelkõige selliste teenuste arendamisele, mis võimaldavad s uurendada seni tööturult eemale jäänud inimeste võimalusi tööturule liikumiseks ning seeläbi panustatakse EL i tööhõive ja majanduskasvu eesmärk idesse . Suuna tegevused omavad tugevamat seost EL i temaatiliste eesmärkidega 1-3. Integreeritud ja paremini kättesaadavad hoolekande- ja lastehoiuteenused aitavad oluliselt parandada hoolduskoormusega inimeste tööturule kaasatust. Samuti tõstavad inimeste tööhõivevõimelisust prioriteetse suuna raames piloteeritavad teenused tööturu riskirühmadele nagu näiteks multiprobleemsed inimesed, vanglast vabanejad , alkoholi liigtarvitajad jne. Läbi inimeste tööhõivevõimelisuse suurendamise ja nende tööturul kaasamise vähendatakse mõjusid, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3 , tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99 , 7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest) . Ettevõtete madala konkurentsivõime põhjusena Eestis tuuakse tihti välja kvalifitseeritud töötajate puudust, eelkõige on nõrkusena tõstetud esile kvalifitseeritud inseneride ja kompetentsete juhtide puudust. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks, suurema ekspordipotentsiaali ja lisandväärtusega otseste välisinvesteeringute meelitamiseks, T&amp;A&amp;I erasektori investeeringute suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks panustatakse temaatilistesse eesmärkidesse 1 ja 3 kvalifitseeritud tööjõu sisserände soodustamise ga , rakendades uussisserännanute le ning nende perekonnaliikmete le kohanemisprogramme ning toeta des seeläbi tööjõu vaba liikumist ning inimeste oskuste paremat rakendamist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Sel lega aidatakse kaasa temaatilist e eesmärkide 1 ja 3 tulemuste saavutamisele ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel Eestis. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei ole kavandatud , kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi ja rahvusvahelise kogemusega arvestatakse teenuste arendamise käigus. Olulist rolli kõigi prioriteetses suunas elluviidavate tegevuste ning arendatavate teenuste juures omab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamine ning inimeste juurdepääsu soodustamine kaasaegse tehnoloogia kasutamise kaudu. Teenuste kättesaadavuse parendamiseks arendatakse infoportaale, erivajadustega inimeste aktiviseerimiseks ja nende iseseisva hakkamasaamise suurendamiseks rakendatakse IKT võimalusi, mis loob seose temaatilise eesmärgiga 2 ning panustab vastastikku eesmärkide saavutamisse. Seosed eesmärkidega 4-7 on kaudsemad ning otseselt suuna tegevusi nendega seostada ei saa. Tulemusraamistik Tabel 23 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finants - näitaja Euro ERF Vähem arenenud 71 242 592 - - 316 241 634 296 540 863 Sertifitseerimisasutus Lõpp - eesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitsee rimata kulusid Finants - näitaja Euro ESF Vähem arenenud 54 830 752 - - 166 325 10 8 168 814 271 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljund - näitaja Hoolekande teenuste saajate arv Teenusesaaja ESF Vähem arenenud 4620 - - 10 1 00 Rakendusüksus Väljund - näitaja Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Teenusesaaja ESF Vähem arenenud 2 400 - - 3 200 Rakendusüksus Väljund - näitaja Kaasajastatud e s matasandi tervisekeskuste arv Esmatasandi t ervisekeskus ERF Vähem arenenud 11 - - 35 50 Rakendusüksus Väljund - näitaja Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv Teenusekoht ERF Vähem arenenud 640 - - 1 4 7 00 Rakendusüksus Väljund - näitaja Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid Inimene ERF Vähem arenenud 45 - - 2 000 Rakendusüksus Väljund - näitaja Lõimumis - ja kohanemiskoolitustel osalejate arv Inimene ESF Vähem arenenud 5 853 - - 18343 Rakendusüksus Väljund - näitaja Noorsootöö teenustes osalejate koguarv Inimene ESF Vähem arenenud 130 600 - - 199 000 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 23 24 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 053 147 573 197 156 921 689 01 204 654 743 218 251 035 01 95 878 159 102 247 850 07 204 654 743 218 251 035 055 57 081 546 61 329 346 02 49 313 991 52 590 179 03 49 313 991 52 590 179 07 10 148 602 10 822 827 Fond ja piirkonnakategooria ESF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 109 105 769 209 31 690 702 01 141 465 851 139 379 940 07 141 465 851 139 379 940 07 141 465 851 139 379 940 06 127 572 733 18 587 434 112 35 696 642 107 689 238 08 13 893 118 107 689 238 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: tööotsijate ja mitteaktiivsete inimeste, sealhulgas pikaajaliste töötute ja tööturult eemale jäävate inimeste töövõimalustele juurdepääs, sealhulgas ka kohaliku tähtsusega tööhõivealgatuste ning tööalase liikuvuse toetamise kaudu. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud Viimase 10 aasta jooksul on püsiva töövõimekaotusega inimeste arv kahekordistunud, tõustes 2013. a alguseks üle 98 000 inimese (üle 11% tööealisest elanikkonnast), kellest mehi oli 49,7% ja naisi 50,3%. Töövõimetutest naistest ja meestest töötab vastavalt 47,3% ja 34,7%. Haridustasemelt on nende hulgas põhiharidusega mehi 14,1%, naisi 8,5%, keskharidusega mehi 58,3%, naisi 70,4%, kutseharidusega mehi 18,9% ja naisi 7,3% ning kõrgharidusega mehi 6,4% ja naisi 13,4%. Sotsiaalministeeriumi hinnangul oleks praeguse skeemi jätkudes 2020. a töövõimetuspensionäride arv ca 116 000 ja kulud töövõimetuspensionidele kasvaksid 2020. aastaks ca 1,65 korda. Töövõimetuspensioni saajate suur osakaal on seotud püsiva töövõimetuse hindamise alustega, mis on meditsiinilise seisundi kesksed ega arvesta inimese tegelikku võimet tööd teha. Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab kiiresti, ent süsteemist väljumine on madal. Hõives osalemist toetavad meetmed (nt rehabilitatsioon, abivahendid) ei ole kättesaadavad ja töövõimetuspensionärid osalevad aktiivsetes meetmetes vähe. Vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimaluste suurendamiseks on vaja luua uus ja terviklik töövõime hindamise ning toetamise süsteem ja pakkuda toetavaid teenuseid. Reformiga hakatakse töövõimetuse asemel hindama inimeste töövõimet ning tervisekahjustusega inimestele pakutakse hõives püsimist või töö leidmist toetat a vaid teenuseid, misläbi tagatakse süsteemi jätkusuutlikkus. Kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest on seotud elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Tööga seotud õnnetuste arv näitab tõusutrendi - 201 3 . aastal oli tööõnnetuste arv 100 000 töötaja kohta 6 73 (2009. a 49 5 ). Tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaiguste registreeritud näitaja on viimastel aastatel suuremate muutusteta, samas jäävad mitmed tööst põhjustatud haig estumised ja kutsehaigused registreerimata. Tööealise elanikkonna teadlikkus töötingimustest on madal. Sekkumistega panustatakse töötingimuste par a ndamisse ja tervislikus töökeskkonnas töötamisse ning teadliku käitumise kujundamisse , et ennetada töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 24 25 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Töötavad vähenenud töövõimega i nimesed, kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 90 % 2015 90 Sotsiaalministeerium Kord aastas Mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel alates töövõime reformi vahendusel teenuste saamist Vähem arenenud Osaleja Ei kohaldu 8 % 2015 26 Sotsiaalministeerium Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud Majanduskriis mõjutas eni m väiksema konkurentsivõimega tööturu sihtrühmi. Kriisieelse tasemega võrreldes on endiselt kõrge noorte (15-24 a) töötuse määr (20,9%) . 2012 oli noortest töötuid 8900 meest ja 5700 naist, kellest 49 % (4400 meest, 3200 naist) olid töötud olnud kauem kui kuus kuud. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2012. aastal puudus 61% noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ja 51%-l töötutel 15-24-aastastastel meestel ja 46%-l naistel puudus varasem töökogemus. Kõrge on ka pikaajaliste töötute osakaal töötute seas (55% töötutest meestest ja 53% töötutest naistest on pikaajalised töötud). Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat oskuste taset. 2012. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 41%-l naistes ja 54%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Lisaks võib nende töölesaamist ras k endada ebapiisav riigikeele oskus. 2012. aastal väitis 40% pikaajalistest töötutest, et nad ei oska eesti keelt. Nii h õive kui ka töötuse näitajad erinevad piirkonniti. Hõivemäär 20-64-aastaste seas on suurim Tallinnas 78% ( 73% naistel ja 81% meestel) ning madalaim Valgamaal 55% (naistel 57%, meestel 53% ), Ida-Virumaal 62% (naistel 57%, meestel 53%) , Põlvamaal 64% (naistel 61%, meestel 67%) ja Võrumaal 65% (naistel 67%, meestel 62%) . Lähiaastatel kujuneb probleemiks tööjõu vähene kättesaadavus, kuna inimesed väljuvad vanuse tõttu hõivest. Vanemaealiste (50-aastaste ja vanemate) osakaal rahvastikust on 36% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu tõus jätkub, ulatudes 2045. aastaks 43%- ni . Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste , tööturu potentsiaal. Sekkumised toetavad väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööturule sisenemist, seal püsimist ja ligipääsu töökohtadele. Sekkumiste tulemusena suureneb noorte, vanemaealiste ning pikaajaliste töötute hõive ning pidurdub hõivatuse ja töötuse piirkondlikke erinevuste suurenemine. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 25 26 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Osalejad , kes on asunud kuue kuu jooksul pärast programmist lahkumist tööle, sh füüsilisest isikust ettevõtjana . Vähem arenenud, Osaleja Ei kohaldu 36 % 2014 - - 40 Seire-andmed Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Inimeste tervisekahjustuste vähendamiseks ning osalise tervisekaoga inimeste suuremaks osalemiseks tööhõives viiakse läbi töövõime toetamise süsteemi reform. Reformi käigus luuakse terviklik süsteem, kus võimalikult varakult pakutakse inimestele abi ja tuge hõives püsimiseks või sinna naasmiseks. Reformiga soovitakse liikuda töövõime kaotuse hindamiselt inimese säilinud töövõime hindamisele. Hindamise käigus tuvastatakse, milline võiks olla isiku töövõime, kui ta saaks teha sobivat tööd, sobivate töötingimustega, sobivas töökeskkonnas ning saaks tarvilikke töövõimet toetavaid rehabilitatsioonimeetmeid. Töövõime hindamine hakkab sisaldama soovitusi, milliseid tööga seotud funktsioone ja millises ulatuses saab inimene täita; millised on sobivad töötingimused ning soovitusi abivahendite, rehabilitatsiooni või tööruumide ja -vahendite kohandamise vajaduse kohta. Selleks arendatakse ESF i abiga töövõime hindamise metoodikat, viiakse vajadusel läbi pilootprojekte väiksematele sihtrühmadele ning tellitakse mõjuanalüüse. Samuti koolitatakse hindamismetoodika kasutajaid. Töövõime hindamist rahastatakse Eesti Töötukassa tegevuskuludest. Vastavalt töövõime hindamise tulemustele, tuvastatud puude raskusastmele või püsivalt töövõimetuks tunnistamise tõttu, arendatakse ja pakutakse ESF toel teenuseid (nt aktiivsed tööturumeetmed (sh tööandjatele pakutavaid meetmed), töölesaamist ja töötamist toetavad rehabilitatsiooniteenused, isiklikud abivahendid, sotsiaalteenused ja individuaalsed lahendused) vähenenud töövõimega isikute töölerakendamiseks ja töötamise toetamiseks. Samuti koolitatakse ja nõustatakse spetsialiste tööks töövõimekaoga inimestega ning suunatakse tegevusi (nt nõustamine) tööandjatele, kes vajavad tuge töövõimekaoga inimese tööl hoidmiseks või tööle võtmiseks. T öövõime hindamine, sobiva töö leidmine ning toetuse maksmine hakkavad kõik toimuma samas asutuses (Eesti Töötukassas) , teenuseid korraldavad ja osutavad erinevad institutsioonid – töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, kohalikud omavalitsused – vastavalt oma rollile ning pädevus-ja vastutusvaldkonnale. Reformi sujuvaks rakendumiseks ning andmevahetuse tagamiseks teostatakse töövõime toetamise süsteemi andmevahetuse vajaduse analüüs, töötatakse välja vajalik andmevahetussüsteem ning arendatakse ja testitakse asutustevahelist koostööd. Samuti teavitatakse seotud osapooli ja avalikkust reformiga seonduvatest muudatustest. Lisaks töövõime reformi elluviimisele sekkutakse ka ennetavalt. Toetatakse tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes. Toetatava tegevuse eesmärgiks on parandada töötingimus i ja edendada tervislikus töökeskkonnas töötamist , ennetamaks töövõime vähenemist ja hõivest väljalangemist. Tegevus võtab sealjuures arvesse erinevate tegevusalade töötingimustest tulenevaid riske töötaja tervisele. Tegevus parandab ohutuskultuuri töökohal; aitab ettevõtetel hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski; aitab kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist töösuhetes, sh paindlike töövormide kasutamisvõimalustest ja töökeskkonna tegevuspraktika rakendamisest ettevõttes; toetab tööturul osalejate kaasamist edendamaks töökeskkonda ja töösuhteid. Tegevuste põhjendatud, tulemusliku ning sihistatud eesmärgi saavutamiseks toetatakse ka teadmistepõhist poliitika kujundamist ja rakendamist . Töötukassa osutas 2013. aastal tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele 20 erinevat tööturuteenust. Selleks, et t öötukassa poolt osutatud abi toetaks tööd otsivate inimeste töölesaamise takistuste kõrvaldamist , on tööturuteenuste pakkumisel ja arendamisel arvestatud tööturu olukorda ja tööd otsivate inimeste individuaalset olukorda. Välja on töötatud mitmeid tööturul toimunud muutusi arvestavaid uusi ja täiendatud tööturuteenuseid, laiendatud on teenuste saajate ringi ning suurendatud teenuste mahtusid. O lemasolevasse teenustepaketti tuleb lisada täiendavaid teenuseid vähemkonkurentsivõimeliste sihtrühmade hõivesse aitamiseks ning pakkuda teenuseid seni katmata sihtrühmadele (nt pensioniealised), et ennetada töötuks jäämist ning toetada hõives püsimist. Pikaajalised ja madala kvalifikatsiooniga töötud ning teised tööturu riskirühmad vajavad oma tööhõivevõime tõstmiseks ja tööturule sisenemiseks sageli pikemaajalist ettevalmistust, suuremat tuge ja individuaalsemat lähenemist. Ee spool mainitud sihtrühmade puhul on olulised kogukonna tasandi tegevused, mis pakuvad konkreetselt kohalikest võimalustest ja oludest lähtuvaid lahendusi. Seetõttu on riikliku tööturusüsteemi teenuse pakkujate kõrval vajalik kaasata ka teisi osapooli ning soodustada nende koostööd kohalikul tasandil. Vähem konkurentsivõimeliste sihtrühmade tööturule toomise toetamiseks soodustatakse kohaliku tasandi koostööd, mis aitaks kaasa madala kvalifikatsiooniga ja/või multiprobleemsetele inimeste ning pikaajalistele töötute tööturule liikumisele. Toetatakse tegevusi, mis aitavad sihtrühma ette valmistada oma oskuste täiendamiseks ja/või pakuvad tuge oskuste omandamise perioodil. Töötuse vähendamiseks piirkondades, kus töökohti napib, tuleb soodustada tööl käimist elukohast kaugemal. Hetkel töötab elukohast erinevas maakonnas ligikaudu 20% hõivatutest. Soodustamaks suuremat liikuvust pakutakse toetusskeemi neile töötutele, kes on nõus vastu võtma kodust kaugemal asuva töökoha . Madala kvalifikatsiooniga töötute ja tööturu riskirühmade tööleaitamisele aitavad kaasa ka 10 temaatilise eesmärgi all rakendatavad tegevused kutse ja erial a se kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaalu suurendamiseks ning nende võtmepädevuste suurendamiseks. Kohalikke tööturu algatusi toetavad ka 5. prioriteetse suuna raames koostatavad ja rakendatavad kohalikud tööturukavad ning töökohtade loomise soodustamine, mistõttu on vajalik koordinatsioon tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel. Noorte nõrgem positsioon tööturul ja püsivalt kõrge töötuse määr viitavad, et neile on vaja pakkuda täiendavaid tööturuteenuseid ja suurendada sihtrühmale pakutavate meetmete omavahelist seost. Noorte hõives osalemise suurendamiseks luuakse töökogemuseta ja erialase hariduseta noortele uus tööturuteenus „Minu esimene töökoht“. Teenuse eesmärk on motiveerida tööandjat palgatoetuse kaudu võtma tööle noori naisi ja mehi , andmaks neile tööks vajalik ud oskused ning töökogemus e . „Minu esimene töökoht“ on üks kolmest kavandatavast Eesti meetmest EL i noortegarantii elluviimiseks, mille tulemusena väheneb noorte töötus. Noortele suunatud töötust ennetavaid sekkumisi ning NEET noorte aktiviseerimisele suunatud sekkumisi rakendatakse sotsiaalse sidususe prioriteetses suunas eesmärgiga parendada noorte tööhõivelisust , eriti just tõrjutusriskis noorte seas. Täiendavalt on riigi poolt tagatud kõik seni olem a solevad tööturuteenused ka noortele. 2013 . aastal olid noorte poolt en a mkasutatud teenused töötukassas karjäärinõustamine, tööturukoolitus ja tööpraktika. Pensioniealiste töötajate arv on aastatega suurenenud. Aastal 2012 oli töötavate vanaduspensionäride arv üle 41 000 inimese, kelle hulgas oli 64% naisi. Pensioniealiste töötajate arv näitab tööjõu valmisolekut töötada ka pärast vanaduspensioniiga. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et kasutatakse ära kõigi inimeste, sh pensioniealiste tööturu potentsiaal. Samas pole kõik vanemaealised võimelised tööturul püsima ilma toetavate teenusteta, mistõttu on vajalik pakkuda pensioniealistele naistele ja meestele tööturuteenuseid, mis toetaksid nende tööle asumist ning töökohtade säilitamist. Seetõttu laiendatakse t öötukassa poolt pakutavate tööturuteenuste kättesaadavust pensioniealistele inimestele. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuundi „Aktiivse tööturupoliitika mõju suurendamine ning rahastamise jätkusuutlikkus“ ja „Tööjõu väljaõppe vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega (sh kasutades paremini EL i siseturu ja teiste poliitikate võimalusi) ning kutse- või kõrghariduse tasemel erialase haridusega inimeste osakaalu suurendamine“. Tegevuste rakendamisel arvestatakse , et need panustaksid meeste ja naiste võrdsemate võimaluste edendamisse tööturul. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse sotsiaalset innovatsiooni ja erinevate osapoolte ja sektorite koostööd soodustavaid projekte. Tegevuste puhul, mille raames luuakse ja käivitatakse uued teenused, peab olema selge, kuidas tagatakse nende teenuste pakkumise jätkamine p ärast EL i vahenditest rahastuse lõppemist, sealhulgas peab olema koostatud ja korraldusasutusega Rahandusministeeriumiga kooskõlastatud selleks plaan, mille alusel EL i rahastuselt (ühekorraga või järk-järgult ) teistele rahastamisallikatele üle minnakse. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 26 27 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõt - ühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andme - allikas Aruandluse sagedus M N K Töövõime toetamise reform on läbi viidud, sh avalikkus on teadlik refor m iga seotud muudatustest, töövõimet hinnatakse uutel alustel ning osapoolte vaheline andmevahetus toimib Jah/ Ei ESF Vähem arenenud - - Jah Rakendus - üksus Kord aastas Vähenenud töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Inime ne ESF Vähem arenenud - - 54 181 5 7 300 Rakendus - üksus Kord aastas Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv Inimene ESF Vähem arenenud - - 17 640 Rakendus - üksus Kord aastas Tööandjaid ja töötajaid toetavate tegevuste arv tegevus ESF Vähem arenenud - - 1 109 1 200 Rakendus - üksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Prioriteetses suunas elluviidavad meetmete eesmärgiks on arendada ja pakkuda teenuseid, mis võimaldavad suurendada seni tööturult eemal olnud sihtrühmade hõivatust ning aitavad seeläbi saavutada EL i tööhõive ja majanduskasvu eesmärke. Pikaajalise ja suuremahulise töövõime toetamise süsteemi reformi ning tööturuteenuste pakkumise mitmekesistamise kaudu on tööturule oluliselt paremini kaasatud osalise töövõimega ning tööturul kehvemas positsioonis olevad inimesed. Tööturule kaasatuse suurendamise kaudu vähendatakse riske, mis kaasnevad demograafiliste trendide (tööealise elanikkonna vähenemise ja vananemise) realiseerumisega ning panustatakse temaatilisse eesmärki 3 , tagades eelkõige väikese- ja keskmise suurusega ettevõtetele tööjõuressursi, mis moodustavad Eesti ettevõtetest prognoosi põhjal 2011. a seisuga 99 , 7 % (hõivatuid sektoris 77,6 % koguhõivest) . Seosed temaatiliste eesmärkidega 1, 2, 4, 5, 6 ja 7 on kaudsemad. Sotsiaalsesse innovatsiooni panustatakse muuhulgas töövõime toetamise reformi kaudu. Reformi eesmärgiks on suurendada tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise võimalusi, pakkudes selleks tööturumeetmeid, toetavaid teenuseid ja abivahendeid. Sotsiaalset innovatsiooni toetavad ka suuna raames planeeritavad avatud taotlusvoorud, mille eesmärgiks on võimaldada erinevatel organisa t sioonidel – KOV-idel , vabasektoril, sotsiaalsetel ettevõtetel jne - viia ellu projekte, mis aitaksid hõivesse spetsiifilisemate vajadustega sihtrühmi. Avatud taotlusvoorudes eelistatakse koostööd hõlmavaid projekte. Rahvusvahelise koostöö toetamiseks antud suunas otseselt tegevusi ei kavandata, kuid tegevuste edasisel väljatöötamisel kaalutakse ka rahvusvahelise koostöö võimalusi. Samuti eelistatakse avatud taotlusvoorudes sotsiaalsesse innovatsiooni ja koostöösse panustavaid projekte. Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 27 28 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjako hasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ESF Vähem arenenud 73 148 145 - - 241 052 481 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Vähenenud töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Inime ne ESF Vähem arenenud 31 420 - - 54 181 57 300 Rakendusüksus Väljundnäitaja Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv Inimene ESF Vähem arenenud 5 380 - - 17 640 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 28 29 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ESF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 102 203 605 301 01 203 605 301 07 203 605 301 07 203 605 301 02 203 605 301 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ koosneb temaatilise eesmärgi nr 1 „teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine“ kahe ERF investeerimisprioriteedi raames seatud eesmärkidest ja nende saavutamiseks tehtavatest tegevustest. Lisaks prioriteetses suunas ERFist rahastatavatele tegevustele, mis tagavad selle, et teadus- ja arendustegevus (T&amp;A) on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni (TAI) alases koostöös aktiivne ja nähtav ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist, on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ning teadmistepõhist majandust toetava TA tagamiseks vajalik ESFist temaatilise eesmärgi nr 10 „ investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse“raames investeerida ka ülikoolide ja ettevõtete teadusvõimekuse kasvu ning kõrghariduse kvali teeti ja efektiivsusesse. Seega panustatakse ESF investeeringutega teadusuuringutesse, tehnoloogia arengusse ja innovatsiooni kraadiõppe ja ettevõtlusoskuste arendamise, teadlaste koolitamise ning kõrgkoolide, uurimis- ja tehnoloogiakeskuste ja ettevõtete vaheliste võrgustike ja partnerluste loomisega. Seetõttu on otstarbekas teha prioriteetses suunas ERF ja ESF tüüpi tegevusi integreeritult ja täita ERF investeeringutega rajatud taristuobjektid nutika sisu ja piisava inimressursiga. ESF ja ERF tüüpi tegevuste kombineerimine tagab valdkonna tervikliku arendamise, mis omakorda tähendab suurimat võimalikku arenguhüpet. Lisaks taristu soetamisele tagatakse valdkonna arengu jätkusuutlikkus kõrgel tasemel ekspertide ja teadlaste järelkasvu tagamise, teenuste arendamise ning koostöösidemete tugevdamisega ettevõtete ja TA asutuste vahel. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1 : teadus- ja uuendustegevuse taristu ja võimekuse täiustamine, et arendada teadus- ja uuendustegevuse alast kõrget kvaliteeti ning edendada eelkõige Euroopa huvides tegutsevate pädevuskeskuste tööd. Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused ELi vahendite kasutamise eesmärk 1: T&amp;A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav Kuigi Eesti on taasiseseisvumise järel olnud teadustegevuse TA kvaliteedi parandamisel ja mahu kasvatamisel suhteliselt edukas, on mitmetes näitajates endiselt mahajäämus ELi keskmisest - näiteks ELi teaduse tipptaseme koondindikaator (EE 54% ELi keskmisest, 2010); Eesti edukus ELi 7. raamprogrammis (võidetud lepingute maht elaniku kohta, EE 87% ELi keskmisest, 2012); maailmas 10% enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti kõrgetasemeliste artiklite osakaal (EE 7,5%; EL 10,9%, 2008); patentide arv, välisdoktorantide osakaal jm (vt Innovation Union Scoreboard ). Senised investeeringud on aidanud luua nüüdisaegsemad tingimused ja atraktiivsema keskkonna teadustööks, kasvatanud teadlaskonda ja selle järelkasvu ning avardanud rahvusvahelise koostöö võimalusi. Edasisteks väljakutseks on parandada nii riigi, TA asutuste kui ka ettevõtete koostööd (sh rahvusvahelist teaduskoostööd), et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et oleks paremad väljavaated rakendada neid majanduse ja ühiskonna hüvanguks. Oodatavate tulemustena tegutseb teadusasutuste ja kõrgkoolide võrk tõhusalt ning nende vastutusvaldkonnad ja nutika spetsialiseerumise kasvu alad on tagatud kaasaegse ja innovaatilise taristuga. Teadlaskarjäär on populaarne, paranenud on doktoriõppe efektiivsus ning doktorikraadiga spetsialistide arv on tõusnud (eelkõige ettevõtluses, et suurendada ettevõtlussektori teadustegevuse taset ). Eesti on atraktiivne koht TA tööks ning õppeks, teadlas- ja õpiränne on kasvanud ja on tasakaalustatud. „Teadmiste kolmnurga“ tugevdamise kaudu on k asvanud ettevõtluse, TA asutuste ning kõrgkoolide koostöö maht. Kasvanud on avaliku sektori TA asutuste motivatsioon tegeleda rakendusuuringutega ettevõtete huvides. Ettevõtjatele ja TA asutustele on kättesaadavad maailma uusimad teadustulemused, avatud koostöövõimalused ja taristu. Eesti ettevõtted, TA asutused ja kõrgkoolid on lõimunud rahvusvaheliste koostöövõrgustikega (Horisont2020 ning piirkonna algatused). Eesmärgid toetavad Eesti 2020 ja Euroopa 2020 tootlikkuse tõstmise ning TA investeeringute suurendamise eesmärke. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 29 30 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baas-aasta Siht väärtus 2023 Andme-allikas Aruandluse sagedus Erasektori rahastatud avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal % Vähem arenenud 3,1 2012 7 Eurostat K ord aastas Eesti edukus ELi teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis Horisont 2020: võidetud lepingute maht elaniku kohta % ELi keskmisest, kusjuures EL = 100 Vähem arenenud 87 2012 100 Eurostat , Horisont 2020 andmebaas K ord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga, mis koosneb teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonistrateegiast ja ettevõtluse kasvustrateegiast . Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, toetatakse ülikoolide ja TA asutuste institutsionaalseid reforme, (et suurendada nende vastavust majanduse ja ühiskonna vajadustele), ti pptasemel teadusuuringuid, rahvusvahelist teaduskoostööd, tagatakse kaasaegne taristu (nii asutuse kui riikliku tähtsusega objektidele ) ning üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste mobiilsus ja järelkasv, jätkata kse teaduse populariseerimist. Täpsemalt kavandatakse investeerimisprioriteedi alla allpool toodud sekkumisi . 1. Institutsionaalne pakettmeede TA asutustele ja kõrgkoolidele. Selle raames t oetatakse asutuste esitatud terviklikke arendusplaane struktuursete muutuste, ühinemiste korraldamiseks kõrgkoolides ning TA asutustes, vastutusvaldkondade ja TA asutuste põhikirjaliste valdkondade tugevdamiseks ning vastava õppe ja teadust egevuse kvaliteedi arendamiseks ( stairway to excellence ), rakendusuuringute võimekuse tõstmiseks, teenuste väljaarendamiseks ettevõtluskoostöö laiendamiseks, t eadmus- ja tehnoloogiasiirdeks, õppe ja tead use aparatuuri kaasajastamiseks ning avamiseks ettevõtluskoostööle, doktorikoolide tegevuse toetamiseks (tingimusega t agada asutustevaheline koostöö), rahvusvaheliste ja ühisõppekavade arendamiseks, ja muude asutuste strateegiliseks arenguks vajalikeks tegevusteks . Hoonete ehitamist toetatakse väga üksikutel ja põhjendatud juhtudel (arvestades nutika spetsialiseerumise kasvu alade ning kõrghariduse vastutusvaldkondade arenguvajadusi). Kõiki i nfrastruktuuri investeeringuid käsitletakse kooskõlalisena teadus- ja õppetegevuse kvaliteedi ja inimressursi arendamise tegevustega. Doktoriõpet toetavates tegevustes arvestatakse Euroopa innovaatilise doktoriõppe printsiipe. Pakettmeede toetab kõrgharidusreformi ja teaduskorralduse reformikavade elluviimist ja muid seotud tegevusi . 2. Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine. Selle raames nähakse ette mobiilsustoetused üliõpilastele, õppejõududele ja teadlastele (sh nii piiriülese kui ka sektoritevahelise koostöö soodusta miseks ja õpingute toetamiseks). Samuti toetatakse doktorantuur i läbimist koostöös ettevõt ete ja avaliku sektori asutustega ning järeldoktor eid . Toetatakse tippteadlaste Eestisse toomist ning nende uurimisgrupp e, luuakse tingimused kiireks mobiilsuseks; värbamisprotseduurid on avatud, läbipaistvad ja oskustel põhinevad. Võimalusel ja vajadusel toetatakse ka rahvusvahelistel tipptaseme konkurssidel (sh nt ERC) kõrgele kohale jõudnud, kuid mitterahastatud, uurimistoetuse taotlejate kavandatud uurimustöö elluviimist Eestis. Toetatakse Eesti osalemist Euroopa Teadusruumi, Innovatiivse Liidu ja Horisont 2020 programmilistes algatustes ja teistes par tnerlustes ning eelduste loomist nende siseriiklikuks rakendamiseks ja vastuvõtmiseks (sh ERA Chair , teaming-twinning , ERA-NET, JPI, JTI, art 185 ja 187 partnerlused, EITi teadmiste ja innovatsioonikogukonnad jt), teaduse ja kõrghariduse rahvusvaheli st turundus t. Rahvusvahelistumise toetamisel on eesmärgiks saavutada sünergia ELi fondide ning Horisont2020 meetmete vahel, sh rakendada COFUND skeemi võimalusi (nt mobiilsusskeemide juures). Oluline on ära kasutada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja –võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavad võimalused koostööks. Samuti toetatakse regionaalset teaduskoostööd Balti ja Põhjala ühisruumis (sh ELi Läänemere strateegia ning Balti riikide haridus- ja teadusministrite 2012. a teadus- ja kõrgharidusalasest kokkuleppest tulenevate eesmärkide täitmiseks). Rahvusvahelise teaduskoostöö arendamisel kolmandate riikidega (sh Aasia ja Ida-partnerluse riigid) järgitakse ELi prioriteete ja Eesti arenguvajadusi. 3. T eaduse tippkeskuste toetamine teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks ( stairway to excellence ), tulemuslikkuse tõstmiseks, järelkasvu tagamiseks, siseriikliku asutustevahelise ja rahvusvahelise teaduskoostöö intensiivistamiseks, Eesti teaduse rahvusvahelise mõjukuse suurendamiseks. Teaduse tippkeskuse ( Centre of Excellence ) moodustavad rahvusvaheliselt kõrge tasemega uurimisrühmad, millel on ühtne juhtimine ja mis omavad ühiseid ning selgelt määratletud eesmärke. Tippkeskus võib kujuneda ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse uurimisrühmade (sh erasektoris töötavate teadlaste) baasil. Tippkeskuste eesmärgiks on läbi tippteaduse toetamise luua eeldused Eesti teaduse koostöö- ja konkurentsivõime tugevdamisele Euroopa Teadusruumis ja suurendada Eesti osalust ning edukust EL teaduse raamprogrammis Horisont 2020. 4. Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel , et mh tagada Eesti TA asutustele ja ettevõtetele juurdepääs ning osalemine ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides, arvestades muu hulgas ka nutika spetsialiseerumise vajadusi. Oluline on ka riigisisese teaduse infrastruktuuride arendamine ja avamine teistele teadusasutustele, välispartneritele ja ettevõtetele. Teaduse infrastruktuurina käsitletakse tingimusi, ressursse ning nendega seotud teenuseid, mida teadlaskond vajab nii eesliiniteaduse mõjusaks arendamiseks ELi tasandil kui ka teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ning säilitamiseks. Samuti hõlmab teaduse infrastruktuur peamist varustust, seadmeid, kollektsioone, arhiive ja ka struktureeritud informatsiooni, võimaldades teadustööks kasutada ka IKT-l põhinevaid infrastruktuure ja teisi oma olemuselt unikaalseid infrastruktuuri vorme (sh hajus- ja e-infrastruktuurid). Investeeringuid kavandatakse riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride teekaardi alusel, mis on pikaajaline planeerimisvahend ja mis sisaldab loetelu uutest või kaasajastamist vajavatest riiklikult olulistest teaduse infrastruktuuriüksustest ning Eesti osalemisest rahvusvahelistes teaduse infrastruktuurides . 5. Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas. Selleks, et tõsta teadlaskarjääri populaarsust eriti ettevõtetele relevantsetes nutika spetsialiseerumise valdkondades ning kasvatada loodus- tehnoloogia- ja täppisteaduste (LTT) erialadel kõrgkooli lõpetajate osakaalu, tuleb populariseerida teadlase tööd ning elukutset meedia ja ürituste kaudu, kaasata ettevõtjaid laialdasemalt t eaduse ja ning LTT erialade populariseerimisse , ning arendada atraktiivset ja nüüdisaegset LTT õppesisu üld - ja huvihariduses. Muu hulgas toetatakse teaduskommunikatsiooni valdkonna arendamist, koostööd teadusasutuste ja meediaorganisatsioonidega, noortele ja ühiskonnale suunatud atraktiivsete teadussaadete tootmist (rakendades ristmeedia võimalusi). Samuti toetatakse atraktiivse ja kaasaegse LTT õppesisu arendami st üld - ja huvihariduses ning LTT valdkonna karjääriinfo kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist koostöös ettevõtetega. Toetatakse süsteemseid teadust populariseerivaid üritusi ja üritustesarju jm ettevõtmisi (eriti keskendudes ettevõtetele relevantsete le nutika spetsialiseerumise aladele ) . Sekkumiste p eamiseks sihtgrupiks on kooliõpilased ja üliõpilased, samuti avaliku sektori teadus- ja arendusasutused, ülikoolid, kõrgkoolid, teadlased, õppejõud, õpetajad, ettevõtted, teaduskeskused, meediapartnerid, üldhariduskoolid, huvikoolid ning –ringid jt. Seosed teiste sekkumistega Antud ELi vahendite kasutamise eesmärgi investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna teisi eesmärke (sh eelkõige ELi vahe ndite kasutamise eesmärk 2: „TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ning toimib ühiskonna huvides“). Käesolev ELi vahendite kasutamise eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist ( stairway to excellence ) ning eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel ning ühiskonna huvides. Samuti on otsesed seosed ESFi meetmega „Õppe seostamine tööturu vajadustega“. Perioodi 2014-2020 meetmete kavandamisel on lähtutud perioodi 2007-2013 parimatest praktikatest ja kogemustest, tagades võimalusel ja vajadusel sujuva ülemineku ühe perioodi rakendamiselt teisele. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. E elistatakse tegevusi , mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse . Tegevuse peavad panustama enam inimvara arengusse nii järelkasvu kui ka ajakohaste oskuste arengu toetamist silmas pidades, panustavad teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurenemisse eelkõige erasektoris ning soodustavad koostööd teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ning ettevõtete vahel. Muu hulgas pööratakse tähelepanu kõrghariduse vastutusvaldkondade vajaduse katmisele. Investeeringute valikul lähtutakse õppeasutuste vastutusvaldkondade kompleksse arendamise vajadusest. Võimaldatakse vaid üksikuid investeeringuid hoonetesse kaasaegse taristuga katmata vastutusvaldkondades (nt loomevaldkond). Investeerimisotsuseid ei tehta eraldiseisvate üksikotsustena, vaid „rätseplahendusena“ kõrgkoolide ja TA-asutuste institutsionaalse arendamistoetuse osana, mis kinnitatakse investeeringute kavana Vabariigi Valitsuse tasemel. Taristu investeeringute puhul lähtutakse muu hulgas energiasäästu saavutamise eesmärkidest. Rahvusvahelise teaduskoostöö juures eelistatakse investeeringuid, mis aitavad suurendada Eesti osalust ja nähtavust rahvusvahelises teaduskoostöös ning võimendada sünergiat struktuurifondide ning Horisont 2020 eesmärkide vahel, samal ajal vältides võimalike ülekattuvusi . Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 30 31 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna-kategooria Siht väärtus (2023) Andmea llikas Aruandluse sagedus M N K Täiustatud uuringutealase taristuga asutustes töötavate teadurite arv Täistööaja ekvivalent ERF Vähem arenenud - - 300 750 Rakendus-üksus Kord aastas Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 150 750 Rakendus-üksus Kord aastas LTT (loodus- ja täppisteadused, tehnika, tootmine ja ehitus) erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses % ERF Vähem arenenud - - 25 Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS Kord aastas Välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust % ERF Vähem arenenud - - 7,4 Statistikaamet Kord aastas Välisüliõpilaste osakaal magistri- ja doktoriõppes % ERF Vähem arenenud - - 7 ,0 Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS Kord aastas Tippkeskuse teadlaste poolt kalendriaastal avaldatud publikatsioonide arv ( WoS+ERIH A) Publikatsioonide arv ERF Vähem arenenud - - 900 Rakendus-üksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, ettevõtete, teadus- ja arenduskeskuste ning kõrgharidussektori vaheliste sidemete ja sünergiate arendamine, eelkõige investeeringute edendamine toodete ja teenuste arendamisse, tehnosiirdesse , sotsiaalsesse innovatsiooni, ökoinnovatsiooni , avalike teenuste alaste rakendustesse, nõudluse stimuleerimisse, võrgustike ja klastrite loomisse ja avatud innovatsiooni soodustamisse läbi aruka spetsialiseerumise, ning tehnoloogiliste ja rakenduslike teadusuuringute, katseliinide, toodete varaste valideerimismeetmete, arenenud tootmisvõimsuste suutlikkusse ja esimese toodangu toetamine, eelkõige võtmetehnoloogiate ning üldotstarbeliste tehnoloogiate levitamise valdkonnas. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused ELi vahendite kasutamise eesmärk 2: TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks ja sotsiaalsete väljakutsete lahendamist Eesti majandus on seni jõudsalt kasvanud, jõudes 36%- lt ELi keskmisest SKT tasemest elaniku kohta 1995. a 7 2 %- ni aastal 201 3 . Varasem kiire kasv oma endises vormis tõenäoliselt naasta ei saa. Enne kriisi kasvas majandus, sest tööhõive suurenes ja ettevõtted olid julgemad kapitali kaasamisel (nt laenud ja investeeringud). Tehnoloogia areng andis majanduskasvust ligikaudu kolmandiku. Praegustel hinnangutel on tööhõive määr jõudmas Eestis normaalse maksimumtasemeni, sestap saab edaspidi majanduse areng toimida eeskätt tehnoloogilise arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Eesti ettevõtteid iseloomustab Euroopa võrdluses keskmine innovatsioonivõimekus, uutest toodetest ja teenustest saadav väiksem lisakäibe kasv ja vähene koostöö TA asutustega . Eesmärk saavutatakse nutika spetsialiseerumise metoodika alusel valitud TAI ja ettevõtluspoliitika tegevuste fokusseeritud toetamisega ning valdkonnapoliitiliste rakendusuuringute toetamisega. Nutikas spetsialiseerumine selgitab välja valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning võimalus TA-tegevuse jt investeeringute kaudu saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis. Tuginedes Eesti majanduse ja teaduse tänasele spetsialiseerumisele, olemasolevale võimekusele ning maailma majanduse arengutrendidele, on välja pakutud järgmised kasvualad : Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite . Tervisetehnoloogiad ja -teenused . Ressursside efektiivsem kasutamine . Eeltoodud nutika spetsialiseerumise kasvualade analüüsi jätkatakse, et koostöös ettevõtjatega leida kõige suurema edupotentsiaaliga kitsamad nišid. Esmalt kaardistavad ja analüüsivad Eesti Arengufondi valdkondlikud eksperdid alamvaldkonnad olemasolevate laiemate valdkondade piires. Nad analüüsivad nii hetkeolukorda kui potentsiaali Eesti sees ja rahvusvahelises mõõtmes. Järgmises etapis toimub väljatöötamise ja valideerimise protsess fookusgruppides, mis moodustatakse kasutades esmast sisendit valdkondlikelt ekspertidelt. Fookusgrupid hõlmavad erinevaid osapooli – peamiselt ettevõtjaid, eksperte, teadlasi jne. Fookusgruppides toimuvad individuaalsed kohtumised peamiste osapooltega, laiemad arutelud ja kaasamisüritused (dokumentide avaldamine ja levitamine, organiseeritakse ka suuremaid üritusi jne). Soovitused alamvaldkondade valimiseks ja vastavateks tegevusteks, mille on välja töötanud ja millele hinnangu andnud fookusgrupid, esitatakse seejärel nutika spetsialiseerumise juhtkomiteele. Juhtkomitee koosneb Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Teenusmajanduse Koja, Rektorite Nõukogu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei esindajatest. Juhtkomitee annab soovitusi vastavatele ministeeriumidele alamvaldkondade ja tegevuste osas. Ministeeriumid omakorda kujundavad poliitikameetmed viisil, et need oleksid kooskõlas ettevõtliku avastusprotsessi teel saadud sisendiga. Protsessi korraldatakse vajaliku regulaarsusega. Oodatavate tulemustena arenevad kasvu alad ennaktempos ning TA tegevus toimib ja lähtub Eesti ühiskonna ning majanduse huvidest ja vajadustest. TA asutused tähtsustavad TA tegevusest sündivaid rakendusi ning on motiveeritud rakendusuuringuteks ja koostööks ettevõtjate ning valitsusasutustega. Riik on rakenduslike uuringute ja arendustööde tark tellija ning sotsiaal-majanduslike uuringute korraldus on tõhus. Teadmusmahuka ettevõtluse osakaal majanduses ja ekspordi lisandväärtus kasvavad märgatavalt. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 31 32 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa. ID Näitaja Mõõt-ühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baas-aasta Siht väärtus 2023 Andme-allikas Aruandluse sagedus Erasektori teadus- ja arendustegevuse TA kulutuste osakaal (% SKP-st ) % Vähem arenenud 1,26 2012 2 Eurostat K ord aastas Ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega innovatsioonialast koostööd teinud ettevõtete osakaal kõigi küsitletud ettevõtete hulgas % Vähem arenenud 4,2 2012 6,8 Statistikaamet Kord 2 aasta jooksul ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: Innovaatilised lahendused suurendavad ettevõtete ressursitootlikkust Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning erinevate sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukus on jätkuvalt kõrge ning energia- ja süsinikumahukus on üks suuremaid EL-is. Ebapiisavad on olnud e ttevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel. Käsikäes m ajandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Nii Euroopa 2020 kui ka Eesti 2020 strateegia eesmärk on jätkusuutliku ja süsinikuvähese majanduskasvu tagamine ning ka TAI strateegias on ressursitõhusus määratletud ühe olulisema kasvualana . Selle tagamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahtisidumist suurenevast ressursikasutusest. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Vaja on laiendada jäätmete ringlussevõtu osakaalu tootmises, mitte loodusressursside kasutamise mahtu. Investeerimisprioriteedi raames elluviidavad tehnoloogilised uuendused suurendavad nii ressursitõhusaid tehnoloogia id rakendavate kui seda pakkuvate ettevõtete konkurentsivõimet , stimuleerivad ökoinnovatsiooni ja pikemas perspektiivis majanduskasvu ning vähendavad tootmistegevusest tulenevat saastekoormust keskkonnale ja inimtervisele . Ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamine ja uute arendamine loob uusi turuvõimalusi ka ettevõtetele, mis tööstusele vastavaid lahendusi pakkuvad. Konkurentsivõime kasvu panustatakse ka esmase tooraine nõudluse alandamisega, vähendades jäätmeteket, kasvatades jäätmete ringlussevõttu ja valmistades jäätmeid ette korduskasutuseks. Tegevustega panustatakse Euroopa Komisjoni juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa“, ELi tööstusheite, energiasäästu ja jäätmete direktiivide eesmärkide saavutamisse parima võimaliku tehnika kasutuselevõtu ning jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu edendamisega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 32 33 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa ID Näitaja Mõõt-ühik Piirkonna-kategooria Algväärtus Baasaasta Siht väärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse sagedus Ressursi - tootlikkus €/kg Vähem arenenud 0, 44 201 3 0, 49 Eurostat Kord aasta s ELi vahendite kasutamise eesmärk 4: Eesti ettevõtted pakuvad uuenduslikke kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid Eesti majandusstruktuur on võrreldes nn vana Euroopaga jätkuvalt ebasoodne. Seni peamiselt odavamatel sisenditel põhinevale konkurentsieelisele ja kodumaisele turule suunatud ettevõtlus ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja ühiskonna üldise heaolu kasvu. Madal tootlikkus 2012. a 68,7% ELi keskmisest) ja lisandväärtus (2010. a 35,8% ELi keskmisest töötlevas tööstuses) hõivatu kohta ei võimalda pakkuda Eesti inimestele ELi keskmisel tasemel elatustaset, mis omakorda võimendab tööealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme. Ettevõtete juhtimine on ühetaoline ning vähe pööratakse tähelepanu valdkondlikule eripärale ja ettevõtte suurusele. Paljudes ettevõtetes täidab tegevjuht nii ekspordi-, turundus- kui ka disainijuhi ülesandeid. Maailma mõistes kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste on vaja, et ettevõte liiguks väärtusahelas kõrgemale positsioonile. Eriti suur probleem on Eesti ettevõtete suutmatus töötada välja globaalselt edukaid brände . Ehkki ettevõtted on teadvustanud planeerimise vajadust, tehakse valdavalt siiski lühiajalisi plaane. Samuti on madal ettevõtete võimekus sektorispetsiifiliste juhtimispraktikate rakendamisel. Investeeringute tulemusena juhivad ettevõtjad paremini ettevõttesiseseid ja -väliseid protsesse, tegelevad aktiivselt kõrge lisandväärtusega ning ekspordipotentsiaaliga innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamisega. Selleks rakendatakse ettevõtetele tervikliku lähenemise kontseptsiooni. See suurendab ettevõtete ekspordi müügitulu, lisandväärtust töötaja kohta ja kasvavad ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Eesmärk on tihedalt seotud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidega tõsta tootlikkust ja suurendada Eesti ekspordi osatähtsust maailma kaubanduses. Samuti toetavad investeeringud Euroopa 2020 peaeesmärke suurendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tõsta tööhõivet. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 33 34 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad ELi vahendite kasutamise eesmärgi kaupa ID Näitaja Mõõt-ühik Piirkonna-kategooria Algväärtus Baas-aasta Siht väärtus 2023 Andme-allikas Aruandluse sagedus Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest % Vähem arenenud 9,7 2010 20 Statistika amet Kord 2 aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Selleks, et saavutada investeerimisprioriteedi eesmärgid, kavandatakse allpool toodud sekkumisi :. 1. Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine Ressursside paremaks fokusseerimiseks ja paindlikkuse tagamiseks luuakse nutika spetsialiseerumise toetamiseks terviklik kasvualade rakendusuuringute programm , mis sisaldab vajalikke meetmeid rakendusuuringute toetamiseks. TAI 2014-2020 strateegias ja Ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 on Arengufondi analüüsi põhjal määratud kasvu alad , kus ettevõtetel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ning teadus- ja arendustegevuse investeeringutega võimalik konkurentsieelis saavutada. Toetatakse kasvu aladel ülikoolide ja TA asutuste koostööd ettevõtetega suure lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamisel ning rakendusuuringute läbiviimist. Rahastatakse teadusasutusi, ülikoole ja rakenduskõrgkoole ettevõtjatele vajalike uuringute ja tootearenduse läbiviimiseks. Programmi põhiliseks sihtgrupiks on TA asutused, ettevõtjad, kõrgkoolid jt partnerid. Lisaks võib ette näha kasvualade spetsiifilisi toetusmeetmeid, mis kujundatakse erilahendustena vastavalt kasvualade vajadustele (nt IT Akadeemia jt sarnased algatused). Ühena kasvualade spetsiifilistest toetusmeetmetest kavandatakse ressursside tõhusama kasutamisega seotud valdkondade teadus- ja arendustegevuse intensiivset arendamist. Tegevuse e esmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse kõrge tase, teadus- ja arendusasutuste tihe koostöö valdkondade ettevõtetega ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu olemasolu ressursside väärindamise valdko ndades, et realiseerida ressursside tõhusama kasutamisega seotud majanduskasvu potentsiaal. M itmetes olulistes ressursikasutuse valdkondades on teaduskompetents vähene või sootuks kadunud, seega tuleb vastav teadusvõimekus taastada või tõsta vajalikule tasemele. Teadusvõimekuse tõstmiseks ressursside väärindamisega seotud valdkondades t oetatakse valitud valdkondades teadus- ja arendustegevust ning teadlaste ja spetsialistide järelkasvu arendamist, sealhulgas luuakse vajalikud suunad/õppetoolid ning teadusgrupid ülikoolides, toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostööprojekte ning tagatakse konkurentsivõimelise teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalik materiaalne baas. Toetatakse teadlaste ja inseneride järel - ja juurdekasvu nutika spetsialiseerumise valdkondades kõrghariduse erialastipendiumide rakendamisega. Erialastipendiumite eesmärgiks on motiveerida noori valima õpinguteks ettevõtlusele ja riigile prioriteetseid valdkondi, õppima valitud erialal täiskoormusega edukalt ja ka õigeaegselt lõpetama. Erialastipendiumid toetavad ettevõtete innovatsiooni arenguvajaduste lahendamist , mis soodustab ettevõtluse ja majanduse arengut. Valdkondlike prioriteetide valikul lähtutakse nutika spetsialiseerumise kasvu alade vajadustest. Ettevõtted on otseselt kaasatud õppegruppide ja erialade, kus stipendiume üliõpilastele pakutakse, valiku protsessi. See on korraldatud nutika spetsialiseerumise juhtkomitee kaudu, kus tööstuse ja ettevõtjate esindajad osalevad . Eesmärgiks on üliõpilaste ja lõpetajate arvu suurendamise toetamine ettevõtetele prioriteetsetes valdkondades, et kõrgelt haritud spetsialistide näol anda tõuge riigi kasvu alade arengule. Sihtgrupiks on üliõpilased. Toetatakse ettevõt ete , teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuure nutika spetsialiseerumise valdkondades (näiteks klastrid ja tehnoloogiaarenduskeskused ). Riigi initsieeritud koostööstruktuurid tuginevad ettevõtjate ühisel arendus- ning turundustegevuste planeerimise ja elluviimise nägemusel, mistõttu toimub teemade sõnastamine koostöös partneritega ettevõtlus- ja akadeemilisest sektorist. Sihtgrupiks on ettevõtted, klastrid , tehnoloogiaarenduskeskused, ettevõtluse katusorganisatsioonid, TA-asutused , kõrgkoolid jt partnerid. Suurendatakse riigi rolli innovaatilistele lahenduste tellijana, et luua turgu innovaatilistele toodetele ja teenustele. Tagatakse, et riik on ettevõtetele aktiivne innovatsioonipartner uuenduslike lahenduste tellijana, sh soodustades innovaatiliste lahenduste hankimist ning näidisprojektide elluviimist. Sotsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamiseks tehtavaid investeeringuid rakendatakse ettevõtete innovatsioonitegevuse elavdamiseks (sh partnerlused välisettevõtetega ja kohalikud start- up ’id ). Start- up ettevõtluse hoogustamine . Jätkusuutliku majandusarengu toetamiseks on oluline edendada nutika spetsialiseerumise valdkondades tärkavaid ettevõtteid, kes on nii innovaatilised kui ka ambitsioonikaid. Selleks soodustatakse struktuurseid muutusi ettevõtluses, toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvu aladel . 2. S otsiaalmajanduslike väljakutsete lahendamine läbi TA. Luuakse teadusprogramm, et soodustada ühiskondlike väljakutsete lahendamist läbi rakendusuuringute toetamise. Programmi eesmärk on soodustada teadustulemuste kasutust sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamisel ning süsteemse ja koordineeritud rakendusuuringute (sh. sotsiaal s e innovatsiooni, öko -innovatsiooni, avalike teenuste rakenduste, nõudluse tekitamisealal) tellimise võimekuse kasvatamist erinevates poliitika valdkondades Eestis. Vajadusel toetatakse Eesti osalust EL ja Euroopa Teadusruumi sotsiaalmajanduslike eesmärkidega teadustegevuse ühisalgatustes . Tegevused on kooskõlas RIS3 strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel läbiviidavaid tegevusi arutatakse iga-aastaselt Teadus -ja Arendusnõukogus, kindlustamaks nende vastavust strateegilise raamistikuga. Rakendusuuringute teemadevalik töötatakse välja vastava poliitikavaldkonna eest vastutava ametkonna poolt. Toetatakse rakendusuuringute läbiviimist, riigiasutuste teadus- ja arendustegevuse alase võimekuse tõstmist, sh valdkondlike TA korralduse loomist ja tugevdamist, teaduskoordinaatorite võrgustiku laiendamist vastavates ametkondades, koolitusi, poliitikaanalüüsi ja -seiret, asjakohaste infosüsteemide arendamist. Vajadusel toetatakse piloot- ja katsetegevusi uute toetusprogrammide planeerimise ja elluviimise kvaliteedi tõstmiseks. Sihtgrupiks on TA asutused, kõrgkoolid, ministeeriumid, riigiasutused, ettevõtted jt partnerid. 3. Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus Pakkumaks tegevustele terviklikku tuge Eesti majanduse mõjukeskmes olevale ettevõtjale kasvuambitsioonide kavandamisel ja elluviimisel, luuakse ettevõtja arenguprogramm (mis on täienduseks nutika spetsialiseerumise valdkondade raames kavandatud tegevustele) . Toetus suurettevõtetele on piiratud teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamisega kooskõlas investeerimisprioriteediga 1b ja vastavuses arenguvajaduste ning sisemise kasvupotentsiaaliga võttes arvesse Konkurentsivõime kava Eesti 2020. Arenguprogrammi koostamise aluseks on igakülgse ja asjakohase diagnostika pakkumine ettevõtjale, mille tulemuste alusel koostatud arenguplaani elluviimisel osaleb riik teadmiste, kontaktide ja rahalise toega. Ettevõtja arenguprogrammi raames toetatavad tegevused on jaotatud kaheks: Diagnostika: hõlmab endas ettevõtte arenguvajaduste identifitseerimist . Võimalikud näited toetatavatest tegevustest on kõrge kvalifi ka tsiooniga personali värbamine, kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamine ja kasutusele võtmine, uute toodete ja teenuste testimine, sertifitseerimine ja turule toomine, tarkvara kasutuselevõtt tootmise automatiseerimiseks ja planeerimisprotsesside arendamiseks. Toetust ettevõtte tegevuste arendamiseks (hõlmab endas: personali teadmiste ja oskuste arendamist; ettevõtte poolt pakutavate toodete ja teenuste arendamist ning samuti müügi ja turundustegevuste toetamist). Samuti toetatakse esmase koostöö tekkimist teadusasutustega nende ettevõtete puhul, kellel varasem arendustegevuse-alane koostöökogemus teadusasutustega puudub. Selleks luuakse ettevõtetele nn „osaku tüüpi“ meede, millega ettevõtja saab hankida teadusasutuselt talle vajalikku arendusteenust. Samuti toetatakse ettevõtte te tootearendu st , kel on piisav võimekus ja valmisolek töötada välja ja arendada omatoote i d, millega suurendada ettevõtte lisandväärtust ning tõusta väärtusahelas kõrgemale. Toeta kse rahaliselt ettevõtte arendustegevusi nagu proto t üüpimist , testimist, pilootlahenduste loomist, tootedisaini, intellektuaalomandi hankimist ja rakendamist. 4. Energia- ja ressursisääst ettevõtetes Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamiseks toetatakse uute innovaatiliste ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõttu, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lōpp -puhastustehnika rakendamist. Sellise tehnoloogia kasutuselevõtt loob uut ekspertiisi Eestis ja uusi turuvõimalusi selles valdkonnas. Samuti edendatakse jäätmetekke vähendamist ja vältimist ning uute lisavõimsuste loomist jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks . Eesmärkide paremaks saavutamiseks ning ressursitõhususe tulemuslikumate võtete määratlemiseks kasvatatakse ettevõtete teadlikkust, toetatakse energia- ja ressursiauditite läbiviimist. Tegevused on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistikuga, kasvualaga „ ressursside efektiivsem kasutamine“ ja investeerimisprioriteediga 1b , sh teadus- ja uuendustegevusse suunatud ärialaste investeeringute soodustamine, nõudluse s timuleerimine, ökoinnovatsioon , katseliinid, toodete varaste valideerimismeetme d ja tootmisvõimsuste täiustamine. S eosed teiste sekkumistega Käesoleva investeerimisprioriteedi tegevused toetavad otseselt antud prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi saavutamist ( T&amp;A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav ). Kui eesmärk 1 toetab eelkõige võimekuse arendamist avaliku sektori TA asutustes, teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmist ( stairway to excellence ) siis eesmärk 2 toetab selle võimekuse kasutamist TA asutuste ja ettevõtete koostöö laiendamisel, rakendusuuringute läbiviimisel ning ühiskonna väljakutsete lahendamisel. Prioriteetse suuna sekkumised toetavad VKEde arendamise kaudu eelkõige järelekasvu tekkimist käesoleva investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupile. Samuti on otsesed seosed prioriteetsete suundade 1-3 sekkumistega, mis on suunatud ettevõtlusele, teadus-arendustegevusele ja innovatsioonile vajaliku inimressursi arendamisele. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on k ajastatud rakenduskava punktis 2 .1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused on täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) raamistikuga. E elistatakse tegevusi , mis panustavad nutika spetsialiseerumise kasvualade vajadustesse . Samuti e elistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valit s use poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Nutika spetsialiseerumise valdkondade üleseks juhtimiseks moodustatakse juhtkomitee, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja vajadusel teiste ministeeriumite ning ettevõtjate esindajad. Kasvu alade jooksva seire ja analüüsi eest vastutab Eesti Arengufond, kes kaasab regulaarselt ettevõtjaid, teadlasi ning valdkondlikke ministeeriume (sh Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Keskkonnaministeerium) ja vajadusel ka teisi asutusi või partnereid konkreetsete kasvualade töögruppide aruteludesse. Valdkondliku teaduskorralduse tugevdamise juures lähtutakse põhimõttest, et põhivastutus sotsiaalmajanduslikel eesmärkidel rahastatava TA eest on valdkonna eest vastutaval ministeeriumil. EL i vahendite kasutamise eesmär gi 3 saavutamiseks toetatakse projekte, mis aitavad saavutada strateegiadokumentides püstitatud ressursi- ja energiasäästu eesmärke ning ELi õigusest tulenevaid kohustusi. EL i vahendite kasutamise eesmär gi 4 saavutamiseks toetatakse projekte, mis on suunatud ekspordile , loodava lisandväärtuse või müügitulu kasvatamisele. Suurettevõtetele suunatud toetatavate tegevuste puhul lähtutakse põhimõttest, et struktuuritoetus ei tooks kaasa märkimisväärset töökohtade kadumist eksisteerivates asukohtades Euroopa Liidus. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ettevõtete energia- ja ressursisäästu suurendamisel viiakse finantsinstrumentide valikuks läbi eelhindamine . Finantsinstrumentide rakendamist teiste sekkumiste puhul kaalutakse perioodi jooksul lähtuvalt eelhindamiste tulemustest. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 34 35 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõt-ühik Fond Piirkonna-kategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Loodud teaduskoordinaatorite ametikohtade arv riigiasutustes Ametikoh t ERF Vähem arenenud - - 5 12 Eesti Teadusagentuur Kord aastas Ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja TA asutuste koostöölepingute arv ressursside väärindamise valdkondades Leping Vähem arenenud 10 Rakendusüksus Kord aastas Valitud nutika spetsialiseerumiseõppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Üliõpilane ERF Vähem arenenud - - 14 000 Eesti Hariduse Infosüsteem Kord aastas Erainvesteeringud kooskõlas riigi toetustega innovatsiooni või teadus- ja arendustegevuse alastele projektidele Euro ERF Vähem arenenud - - 78 000 000 Rakendusüksus Kord aastas Ettevõtete arv, kellega ülikoolid ja asutused on kasvualadel koostööd teinud Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 500 Rakendusüksus Kord aastas Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud turu jaoks uut toodet või teenust Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 50 150 Rakendusüksus Kord aastas Toetatud ettevõtted, kes on tutvustanud ettevõtte jaoks uut toodet või teenust Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 113 Rakendusüksus Kord aastas Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 2 763 6 000 Rakendusüksus Kord aastas Abi saavate ettevõtete arv (unikaalsed) Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 1 676 3 000 Rakendusüksus Kord aastas Kasvualadesse kuuluvate toetust saanud ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 656 Rakendusüksus Kord aastas Ressursi- ja energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 200 135 Rakendusüksus Kord aastas Ressursitõhususe valdkonnas koolitatute arv Isik ERF Vähem arenenud - - 740 1 400 Rakendusüksus Kord aastas Ressursi- ja energiatõhususe auditite arv Audit ERF Vähem arenenud - - 300 Rakendusüksus Kord aastas Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamiseks toetust saanud projektide arv Projekt ERF Vähem arenenud - - 4 Rakendusüksus Kord aastas Jäätmete ringlussevõtuks toetust saanud projektide arv Projekt ERF Vähem arenenud - - 12 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: kolmanda taseme või samaväärse hariduse kvaliteedi, tulemuslikkuse ja avatuse parandamine, et suurendada osalust ja parandada haridustaset, pidades eriti silmas ebasoodsas olukorras olevaid inimesi Investeerimisprioriteedile vastavad ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja eeldatavad tulemused ELi vahendite kasutamise eesmärk 5: E esti majandusstruktuuri muutmine teadmistemahukamaks läbi nutika spetsialiseerumise. Eesti teadus- arendus- ja innovatsioonipoliitika (TAI) keskmes on nutika spetsialiseerumise raames valitud kasvualade (IKT, ressursside efektiivsem kasutamine) eelisarendamine ettevõtjate, teadlaste ja avaliku sektori koostöös. IKT sek tor kasvab väga kiiresti . OSKA raport tõi välja, et selleks, et Eesti 2020 visioonis toodud IKT eesmärke saavutada, peaks IKT spetsialistide arv suurenema 1,5 korda: 22 970 spetsialistilt 37 000 spetsialistini. Igal aastal on vajadus 1580 täiendava IKT professionaali järgi. Valdav osa sektori töövajadusest (ca 1125 töötajat aastas) eeldab kõrgharidust ja ca 30% kutseharidust. Tööhõive määr Eestis on jõudnud väga kõrge tasemeni , mistõttu edasine jätkusuutlik majanduskasv saab toimuda eelkõige läbi kõrge lisandväärtusega valdkondade, sh tehnoloogia arengu ja kapitali kaasamise kaudu. Samal ajal väheneb Eesti tööealine elanikkond, mis paneb arvestatava surve töötstuse -juhitavale konkurentsile tööjõu pärast. Seetõttu on veelgi olulisem pöörata tähelepanu eri protsesside efektiiv semaks muutmisele , sealhulgas läbi info-ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamise, et vähendada vajadust tööjõu järele ning julgustada inimesi nende esialgsetes haridusvalikutes eelistama teadusalasid, mis kiirendavad seda protsessi. IKT lahenduste kasutuselevõtt teistes sektorites nõuab arvestatavat magistrikraadiga IKT spetsialistide arvu tõusu , kes on võimelised sektor i- spetsiifilise tehnoloogia integreerimiseks IKT lahendustega, sealhulgas IKT juhtivtöötajaid, mänedžere, IKT lahenduste analüütikuid, arhitekte ja arendajaid. Üliõpilaste vastuvõtt IKT valdkondadesse küll kasvab, aga ei vasta jätkuvalt sektori vajadustele. IKT lõpetajate osakaal on keskmisest madalam. IKT TA toetamine nutika spetsialiseerumise osana panustab Eesti majanduse ja kogu ühiskonna innovatsioonivõimekuse kasvatamisse , prioriteetsete teadussuundade IKT teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamisse ülikoolides ja IKT tead us- ja arendustegevuse sidumiss e kõrghariduse kõigi astmega. Oodatavate tulemustena on IKT kui ühes nuti ka spetsialiseerumise valdkonnas paranenud koostöö nii teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete kui ka riigiasutuste vahel. Tagatud on IKT teadus- ja arendustegevuse kompetentsi kasv ning tähtsustatud erinevatel elualadel teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtt. Seetõttu on oluline tagada vastava inim ressursi olemasolu IKT valdkonnas läbi järgmiste tegevuste: 1. Valdkonna õppimise atraktiivsuse tõstmine selleks, e t tagada piisav arv üliõpilasi. 2. Õpetamise kvaliteedi tõus tagamaks vajalik arv lõpetajaid. 3. Õppekava tihe sidumine viimaste teadus saavutustega. Tabel 36 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele ELi vahendite kasutamise eesmärgile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baas-aasta Sihtväärtus 2023 Andme-allikas Aruandluse sagedus IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste juhendamisel kaitstud lõputööde arv lõputöö Vähem arenenud 0 201 8 20 0 Ülikoolid Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti TA ja innovatsioonipoliitika keskendub nutika spetsialiseerumise raamistikus valitud kasvualade arendamisele (IKT, tervisetehnoloogiad ja teenused ning ressursside väärindamine ), kaasates tegevustesse ettevõtteid, teadlasi ja avaliku sektori asutusi. 2018. aasta märtsis Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt koostatud „IKT valdkonna majanduse, kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse analüüs i “ kohaselt on IKT sektori roll Eesti majanduses märkimisväärne, kuna vähem kui 5%- ga ettevõtluses hõivatute koguarvust luuakse üle 7% ettevõtluses tekkivast lisandväärtusest, makstakse üle 6% kõigist Eesti ettevõtete poolt kinnipeetavates ja makstavatest maksudest ja maksetest ning toodetakse ligi 13% meie ekspordist. Üheks võtmeprobleemiks IKT sektoris on ülikoolide ebapiisav TA võimekus, mis takistab koostööd TA valdkonnas ülikoolide ja ettevõtete vahel, ning haritud spetsialistide puudus era- ja avalikus sektoris. Väheneva tööjõu tingimustes tugineb majanduse kasv tulevikus innovatsioonil, tootlikkuse kasvul ja liikumises kõrgematele positsioonidele väärtusahelates. Antud sekkumiste peamiseks sihtgrupiks on Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, kellele on määratud valdkonna õppekavagruppide kaasvastutus. Kaastakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest ning riigiasutustest. IKT programmi raames on kavas toetada IKT valdkonna TA võimekuse arendamist eelisarendatavates teadussuundades ( t ehisintellekt ja masinõppimine, andmeteadus ja suurandmed, robotite- inimeste koostöö ja asjade internet tööstuse protsessides, tarkvara usaldusväärsus, tarkade asjade internet, riistvara ja süsteemide turvalisus ning usaldatavus jt). A rendatakse IKT-l põhinevaid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mis vähendavad majanduse ressursimahukust ja suurendavad lisandväärtust ning panustavad Eesti e-teenuste arengusse ning turvalisussesse. Innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks kaasatakse erinevaid koostööpartnereid nii teadus- ja arendusasutustest, ettevõtetest kui ka riigiasutustest. Arendatakse Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. IKT valdkonna koolitusmahu, ettevõtetega koostöövõimekuse ning teadustöö kvaliteedi tagamiseks panustatakse prioriteetsetes teadussuundades uurimisgruppide võimekuse kasvatamisse. Selleks luuakse võimalused uute uurimisgruppide moodustamiseks. Eestisse tuuakse võimekaid tippteadlasi väljastpoolt, luuakse tingimused teadlaste Eestisse tagasipöördumiseks ning investeeritakse järelkasvu erinevatel kõrgharidustasemetel õppivatele võimekatele noortele toe pakkumise teel. Arendatakse sektorite vahelist mobiilsust ning õppe- ja teadustegevusse kaasatakse era- ja avaliku sektori praktikuid. TA-tegevuse ja –tulemuste sidumine õppetööga tõstab õppe kvaliteeti, mis on tihedas õppekavade omavahelises konkurentsis kriitilise tähtsusega. Õppe kvaliteedi tõusu tagab mh kõige uuemate teadustulemuste süsteemne käsitlemine tudengite õpetamisel, rahvusvahelise kogemusega teadlaste, õppejõudude ja praktikute kaasamine jne. Lisaks arendab see noorte endi innovaatilisust ja ettevõtlikust ning võimaldab võimekamatel osaleda uurimisgruppide töös. Hariduse kvaliteedi tõstmine on piisava arvu lõpetajate tagamise seisukohast vaadatuna kriitilise tähtsusega . Samal ajal loob õppe sidumine valdkonna teadus- ja arendustegevusega üliõpilasele eeldused karjääriks teadlasena. IKT programmi keskmes on TA inimressursi arendamine valdkonnas, et kindlustada piisava arvu spetsialistide olemasolu, valdkonna kõrgel tasemel juhtimine ning TA tegevuste vastavus ettevõtete ja avaliku sektori vajadustele. Eriala omandamine IKT valdkonnas annab inimestele kindlustunde tuleviku osas , suurendab nende väljavaateid tööturul ning tõstab majanduse tootlikkust tervikuna . See tegevus võimaldab ülikoolidel pakkuda kõrgetasemelist kõrgharidust ja karjääri teadlasena valdkondades, mis võimaldavad IKT laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas. Spetsialistide vaatenurgast annab programm parema võimaluse leida endale hästi tasustatud töö ja rakendus tulevikus. Seosed teiste sekkumistega: antud EL vahendite kasutamise eesmärgi tegevused toetavad otseselt prioriteetse suuna nr 4 EL vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks “. Samuti toetavad antud tegevused suuna 4 eesmärki 1. „T&amp;A on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav“. Lisaks toetavad antud tegevused 1 prioriteetse suuna eesmärki 5 „õ pe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust “. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavad tegevused peavad olema täielikult kooskõlas nutika spetsialiseerumise (NS) strateegilise raamistikuga. Tegevuste valikul lähtutakse teadus- ja arendustegevuse strateegiast „ Teadmistepõhine Eesti 2014-2020“. Samuti e elistatakse tegevusi , mis panustavad konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna ning tööjõu pakkumise valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „ Eelduste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks “. Tegevuste planeerimisel lähtutakse valdkonna kui terviku arenguvajadustest, tegevuste planeerimine ja rakendamine toimub erinevate ministeeriumide koostöös. Tegevused peavad panustama prioriteetsete teadussuundade võimekuse kasvatamisse, samuti inimvar a arengusse läbi tipp kompetentsi kasvatamise ja järelkasvu tugevdamise. Samuti toetatakse tegevusi, mis tuginevad eelkõige innovatsioonil ja tootlikkuse suuren da misel . Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel 37 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna-kategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmade sse programmi raames lisandunud teadlaste arv Teadlane ESF Vähem arenenud 45 Ülikoolid Kord aastas IKT p rioriteet s ete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste avaldatud publikatsioonide arv Publikatsioonide arv ESF Vähem arenenud 1 0 0 Ülikoolid Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 35 38 . Tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgit us näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ERF Vähem arenenud 212 567 386 - - 938 836 536 880 350 234 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Finantsnäitaja Euro ESF Vähem arenenud 0 12 765 958 12 000 000 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Valitud nutika spetsialiseerumiseõppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Üliõpilane ERF Vähem arenenud 8 500 - - 14 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud 75 - - 150 750 Rakendusüksus Väljundnäitaja Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõte ERF Vähem arenenud 1 940 - - 2 763 6 000 Rakendusüksus Sisaldab ettevõtteid, kes on abi saanud rohke m kui üks kord Väljundnäitaja Ressursi- ja energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud 15 - - 200 135 Rakendusüksus Väljundnäitaja IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste arv Teadlane ESF Vähem arenenud 0 - - 45 Ülikoolid Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 36 39 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 023 30 412 752 01 584 127 467 622 934 131 07 584 127 467 622 934 131 07 584 127 467 622 934 131 056 6 700 287 379 800 058 146 780 401 059 12 990 955 060 200 203 93 8 063 17 109 725 064 110 507 658 90 058 321 065 27 957 644 35 957 644 068 100 683 523 2 132 099 069 48 101 832 Fond ja piirkonnakategooria ESF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 060 10 200 000 10 851 064 01 10 200 000 10 851 064 07 10 200 000 10 851 064 07 10 200 000 10 851 064 0 4 10 200 000 10 851 064 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 3 „ VKEde konkurentsivõime suurendamine “ ja temaatilise eesmärgi nr 8 „ jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine “ investeerimisprioriteedist. Kahe temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus terviklikult arendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtlust, mis on kriitilise tähtsusega regionaalse tasakaalustatuse toetamiseks ja töökohtade tekkeks piirkondlikul tasandil . Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas olevate eesmärkide saavutamisele/elluviimisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Regionaalse arengu saavutamiseks ning töökohade loomiseks (temaatiline eesmärk 8 raames) on vaja, et igas piirkonnas oleks majandusarengusse kaasatud võimalikult palju olemasolevat arengupotentsiaali ja –ressursse. Töökohtade loomine eeldab kogu riigis ettevõtluskeskkonna arendamist, ettevõtete võimekuse tõstmist ning üleüldise ettevõtlusaktiivsuse suurenemist ning piisava hulga tööealise ela nikkonna olemasolu piirkondades (temaatiline eesmärk 3) . Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: VKEde kasvupotentsiaali toetamine piirkondlikel, riiklikel ja rahvusvahelistel turgudel ja innovatsiooniprotsessides osalemise toetamine . Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1 : VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile Eesti ettevõtete ekspordivõimekus on tugevalt polariseerunud: 100 suurimat eksportööri annavad ca ⅓ toodete ja teenuste ekspordi kogukäibest (sh turismisektor moodustab pea kolmandiku teenuste ekspordist). Samas moodustavad 93,4% kõikidest ettevõtetest mikroettevõtted, kellel napib vahendeid ja oskusi välisturunduse arendamiseks . Eesti ettevõtete tootlikkus töötaja kohta oli 2012. Aastal 69,9% EL keskmisest. Kuigi keskmine ettevõtlusaktiivsuse määr on kõrge, on varase faasi ettevõtete ellujäämismäär keskmisest madalam . Noori innovaatilisi ettevõtteid kõikidest innovaatilistest ettevõtetest on Eestis 3 korda vähem kui Euroopas (ca 4%). Oluline kasvupotentsiaal on seejuures loomemajandussektoril, mille osakaal SKPst jääb oluliselt alla EL i keskmisele (2011. a 2,7% Eestis, 4,5% EL- i s). Ettevõtlusega alustamine on ettevõtjate jaoks sageli sundolukorrast tingitud võimalus elatise teenimiseks, mitte turuvõimaluste ärakasutamine . Seejuures on ettevõtete juhtimisvõimekus madal ning planeerimishorisont lühike. VKE-de kasvu- ja arengupotentsiaali realiseerimine eeldab ligipääsu kapitalile. Kohalik kapitaliturg tugineb peamiselt madala riskiga pangalaenudel ja riskikapitali turg sisuliselt puudub. Võrreldes Ida-Euroopa riikidega , on Eestisse tehtud riskikapitali investeeringute osakaal SKP-st üle 3 (0,040% SKP-st ) ja võrreldes Lääne-Euroopa riikidega üle 7 korra (0,305% SKP-st ) madalam. Samuti pärsib ettevõtete killustatus sektoriteülest koostööd. Investeeringud loovad soodsa kasvupinnase uute ettevõtete tekkimiseks ja edasiseks arenguks, suureneb ambitsioonikate äriideede juurdevool, töötatakse välja kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning paraneb ettevõtetevaheline koostöö. Eesmärk on seotud Eesti 2020 eesmärkidega tõsta tootlikkust (80% võrreldes EL keskmisega aastaks 2020) ja suurendada Eesti ekspordi os atähtsust maailma kaubanduses. I nvesteeringud toetavad Euroopa 2020 peaeesmärki tõsta tööhõivet. Asjakohaste meetmete rakendamise tulemusel on Eesti ettevõtted tootlikumad ning nende kasvu ja ekspordivõimekus on tugevnenud. See väljendub paremas ellujäämismääras, käibes, lisandväärtuses jt näitajates, sõltuvalt konkreetsest ettevõttest. Ettevõtete valmidus teha rohkem terviklikke ja pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis põhinevad turu perspektiivil ja sisemistel võimalustel, on samuti kasvanud. Enam ettevõtteid hindavad ja astuvad samme rahvusvahelistumiseks loomuliku osana ettevõtte arengust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 37 40 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus VKE-de poolt loodud lisandväärtus töötaja kohta (jooksevhindades) EUR Vähem arenenud 18 516 2012 31 500 SME performance review http://ec.europa.e u/enterprise/policies/sme/facts-figures-analysis/performance-review/index_en.htm Kord aastas Eksportivate ettevõtete arv E ttevõ t e Vähem arenenud 11 281 2012 15 700 Statistikaamet Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärk ide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi . 1. Toetatakse ettevõtlusteadlikkuse tõstmist läbi ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimise 2. Toetatakse ambitsioonikate äriideede juurdevoolu (eelkõige kasvu aladel ) ja ambitsioonikate ärimudelite loomist (sh loomemajanduse valdkonnas) . See on ühtviisi oluline nii alustavates kui ka juba tegutsevates ettevõtetes, et nad püsiks muutuvates oludes konkurentsivõimelisena. 3. Pakutakse nõustamisteenuseid nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtetele . Nõustamist pakutakse näiteks ärimudeli arenduse, innovatsioonijuhtimise, eksporditurgudele sisenemise jt teemade l . Lai ring potentsiaalseid ja alustavaid ettevõtjaid saavad esialgset nõustamist, kuidas asutada ettevõte ja teha esimesed sammud kasvufaasi liikumiseks. Samuti on võimalused kasutada mentorlust, mis on ennast tõestanud teadmiste liikumise ( knowledge transfer ) mehhanismina kogenud ettevõtjatelt uutele. Ettevõtjatele, kes kaaluvad või juba tegutsevad rahvusvahelistel turgudel, pakutakse erinevaid teenuseid ja nõustamist, et ületada turutõkkeid ja leida perspektiivikaid äripartnereid. 4. Paljulubavatele uutele ettevõtjatele võimaldatakse tegevuste esialgseks finantseerimiseks ka riigipoolset rahalist tuge ( starditoetus ). 5. Eksporditegevuse hoogustamiseks arendatakse ekspordinõustamise tugisüsteemi, et luua Eesti (sh potentsiaalsetele) eksportööridele uusi ärivõimalusi ja tõsta eesti ettevõtete ekspordialast võimekust . T eenuste ekspordi arendamisel toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtete toodete ja/või teenuste lisandväärtuse kasvule, ja mitmekesistumisele . Samuti toetatakse tegevusi, mis suurendavad nõudlust sellistele teenustele ja toodetele . Näiteks toetatakse pereturismi atraktsioonide arendamist ja multifunktsionaalse konverentsi- ja messikeskuse rajamist. Enterprise Europe Network kaasatakse partnerina ekspordikoostöö soodustamise tegevustesse ja rahvusvahelisel turul koostööpartnerite, investorite ja klientide leidmisesse. 6. Parandatakse kapitali kättesaadavust eeltoodud sekkumiste võimendamiseks pakkudes instrumente , sh : tagatistooteid, mis aitavad panga silmis kompenseerida ettevõtjate ebapiisavaid tagatisi ja parandada nende krediidivõimet eksporditehingute kindlustamist stardilaenu alustavatele ettevõtetele (kombinatsioonis starditoetuste pakkumisega ärimudelite loomisel). riskikapitali läbi varajase faasi fondifondi tüüpi instrumendi loomise (mis toetab ka nutika spetsia liseerumise kasvualade arengut). A ntud investeerimisprioriteedi sekkumiste sihtgrupiks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Seosed teiste sekkumistega: antud EL i vahendite kasutamise eesmär gi tegevused toetavad otseselt teist käesoleva prioriteetse suuna EL i vahendite kasutamise eesmärk i „ Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on hõive ja töökohtade lisandväärtus kasvanud “, samuti prioriteetse suuna nr 4 EL i vahendite kasutamise eesmärk i 2 „ Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks “ ja EL i vahendite kasutamise eesmärk i 4 „ Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid“. Sekkumised erinevate EL i vahendite kasutamise eesmärk ide all üksteist ei dubleeri, kuid lähtuvalt sihtgrupi vajadustest võib erinevate EL i vahendite kasutamise eesmärk ide alt sama sihtgrupp (sh nutika spetsialiseerumise valdkondades tegutsevad ettevõtted) saada toetust erinevate arendustegevuste jaoks (nt tagastamatute toetuste kombineerimine 4 . prioriteetses suunas finantsinstrumentide pakkumisega 5 . prioriteetses suunas). Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on k ajastatud rakenduskava punktis 2 .1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Tegevuste valikul lähtutakse ettevõtluse kasvustrateegiast ja turismi arengukavast. Eelistatakse projekte, mis on suunatud ekspordile, ettevõtete kasvule ja lisandväärtuse kasvatamisele. Ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmete juures lähtutakse põhimõttest, et projekt aitab kaasa ettevõtlussektori konkurentsivõime kasvule, ettevõtlussektori jätkusuutlikule arengule, projekti tulemused on orienteeritud turuväljundile ja olulises ulatuses ka edaspidi kasutatavad. Täpsemad juhtpõhimõtted sätestatakse toetuse andmise tingimustes. Allolevas väljundind näitajate tabelis toodud näitaja „ t ööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes“ kasutatakse seireinfoks ja tegevuste valikul ei anta otseselt eelistusi projektidele, mis panustatavad tööhõive kasvu, kuna VKEde toetamise keskmes on tootlikkuse ja ekspordivõime kasvatamine. Eesti seisab järkjärgult vastakuti pikaajalise protsessiga, mille tulemuseks on vähenev tööjõud. Hõivatute arvu kasv Eestis peatub ja hakkab kahanema peale 2017. aastat. Seetõttu saab majanduskasv tugineda tootlikkusele ja seda toetatavatele investeeringutele (nii temaatilise eesmärgi 1 kui 3 raames) mitte tööhõive kasvule. Tegevused, mis otseselt panustavad tööpuuduse vähendamisele, viiakse ellu riigi ja struktuurivahenditega kaasfinantseeritud meetmetest prioriteetsete suundade 1-3 raames, kuna oluline osa tööpuudusest on struktuurne. Sellise tööpuuduse vähendamiseks on kujundatud aktiivsed tööturu- ja haridusmeetmed. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Investeerimisprioriteedi raames on kavas kasutada erinevaid finantsinstrumente. Kavandamisel on riskikapitali turu arendamise instrumendid, eksporditehingute tagamine, tagatise andmine pankadele ettevõtjate äriprojektide elluviimiseks ning erinevad laenutooted, mida eraturg ei paku (sh ekspordilaen, tehnoloogialaen ning stardilaen) . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 38 41 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna-kategooria Siht väärtus (2023) Andmea llikas Aruandluse sagedus M N K Abi saavate ettevõtete arv (unikaalsed) Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 57 80 11 200 Rakendusüksus Kord aastas Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 9 6 3 3 16 800 Rakendusüksus Kord aastas Toetusi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 550 Rakendusüksus , sihtväärtus on indikatiivne Kord aastas Muud rahalist abi kui toetusi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 862 Rakendusüksus , sihtväärtus on indikatiivne Kord aastas Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud - - 6 720 9 800 Rakendusüksus , sihtväärtus on indikatiivne Kord aastas Toetust saavate uute ettevõtete arv Ettevõt e ERF Vähem arenenud - - 470 4 700 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetsetel sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv Üritus ERF Vähem arenenud - - 4 2 0 974 Rakendusüksus Kord aastas Koostöövõrgustikes osalevate ettevõtete arv Ettevõt e ERF Vähem arenenud - - 500 Rakendusüksus Kord aastas Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes Täistööaja ekvivalendid ERF Vähem- arenenud - - 1200 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: tööhõivesõbraliku majanduskasvu toetamine sisemise potentsiaali arendamise kaudu osana konkreetsete piirkondade territoriaalsest strateegiast, sealhulgas taandarenevate tööstuspiirkondade ümberkorraldamine ning konkreetsetele loodus- ja kultuurivaradele juurdepääsu tõhustamine ja sellise vara arendamine . Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Majand usaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi paiknevate piirkondade võime panustada riigi majanduskasvu on vähene, mis on oluliseks takistuseks ühtlasema konkurentsivõime ja elatustasemeni jõudmisel riigi regionaalses arengus. SKP elaniku kohta ületab 2010. aasta seisuga riigi keskmist vaid Harjumaal (151%) ja Tartu linnas (102%). Samal ajal jääb see Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal alla 50% riigi keskmisest. See viitab asjaolule, et kõiki piirkonnaspetsiifilisi arengueelduseid ja ressursse ei ole muude piirkondade arenguks suudetud seni piisavalt ära kasutada. Ettevõtluse kontsentreerumisel suurematesse linnapiirkondadesse omab suurt rolli ka teiste piirkondade ebasoodus ettevõtluskeskkond. See seisneb ettevõtluse tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonid) amortiseerituses , ettevõtlusalade ebapiisavas ettevalmistuses ja vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu vähesuses. Ühtlasemat ettevõtluse arengut on takistanud ka tööjõu ebapiisav kasutuselevõtt piirkondades. Sellega kaasneb sealsete elanike madalam elukvaliteet ja kõrgem suhteline vaesus. Tööturult kõrvalejäänute osatähtsus on väljapool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi valdavalt kõrgem, olles suurim Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal, kus 2011. aastal oli tööga hõivatud vaid ligikaudu 50% tööealisest elanikkonnast (Harjumaa ja selle naabermaakondades ning Tartumaal 60% või enam). Välja s pool Harju- ja Tartumaad on enamike maakonnakeskuste toime tõmbekeskusena jäänud ajapikku liiga nõrgaks, mitme piirkonna puhul on toimunud isegi selge taandareng. Maakonnakeskused ei suuda võistelda Tallinna ja Tartuga piisavat sissetulekut pakkuvate töökohtade pakkumises, teenuste kvaliteetses osutamises ega elukeskkonna atraktiivsuses. Samuti ei ole suudetud kehvade keskus-tagamaa ühenduste tõttu ära kasutada toimepiirkonna terviklikus arendamises peituvat potentsiaali. Sekkumise tulemusena on piirkondades parem ettevõtluskeskkond ja uusi, sealhulgas kõrgema lisandväärtusega , töökohti. Avalike teenuste kättesaadavus on piirkondades paranenud. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 39 42 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõt-ühik Piirkonna-kategooria Algväärtus Baas-aasta Siht väärtus 2023 Andme-allikas Aruandluse sagedus Väljaspool Harjumaad ja Tartumaad loodud SKP osakaal Eesti SKP-st % Vähem arenenud 29,7% 2012 30,0 Statistikaamet Kord kahe aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmärk ide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Olemasoleva ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning uute investeeringute juurdetoomiseks ja seega töökohtade tekkeks eelduste loomiseks on vajalik panustada nii infrastruktuuri kui ka selle pakutavate võimaluste ärakasutamisse. Ettevõtluse arengu seisukohast on oluline kasutada ära piirkondade loodus- ja kultuuripärandist tulenevad eeldused laiemalt piirkondliku majanduse elavdamiseks, sh turismisektori arendamiseks. Väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda asuvate piirkondade arengus ja majanduselu elavdamisel on oluline roll toimepiirkondade keskuste tugevdamisel tõmbekeskusena. Laiemalt elukeskkonna kujundamise kõrval on seejuures oluline atraktiivse keskkonna loomine, stimuleerimaks erainvesteeringuid ning tagamaks kõrgema kvalifikatsiooniga elanikkonna lisandumine ja säilimine. Samavõrd oluline on keskuse ja tagamaa vaheliste ühenduste tugevdamine, et tagada kvaliteetsete piirkonnaüleste teenuste ning töökohtade kättesaadavus . Investeerimisprioriteedi raames kavandatakse allpool toodud sekkumisi : 1. Toetatakse piirkonnaspetsiifiliste ressursside ja oskusteabe kasutuselevõttu regionaalsete kompetentsikeskuste välja- ja edasiarendamise kaudu . Regionaalsete kompetentsikeskuste programm käivitati perioodil 2007-2013 ning selle raames loodi eeldused kuue kompetentsikeskuse väljaarendamiseks. Kompetentsikeskus toimepõhimõtteks on piirkondlike haridus- ja teadusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori koostöö piirkonna kompetentside väljaarendamisel. Kompetentsikeskustes kujundatakse välja võimekus teadus- ja arendustegevuseks kitsalt piiritletud valdkonnas (piirkondlikus nišis) ning innovaatiliste lahenduste kiiremaks regionaalseks levikuks, mis loob eeldused piirkonna ettevõtete lisandväärtuse kasvuks. Perioodil 2014-2020 tegeletakse nii juba loodud kompetentsikeskuste edasiarendamisega kui ka arendatakse välja täiendavad keskused (2-3 uut keskust, arvestades piirkondlikest arengukavadest tulenevaid eeldusi ja reaalset valmisolekut). Täiendavalt kavandatakse toetada piirkondlike ettevõtlusvõrgustike arengut laiemalt. Regionaalsed kompetentsikeskused täiendavad nutika spetsialiseerumise valdkondades kavandatud tegevusi (sh luues tihedama sideme teadus- ja arendustegevuse ning eri regioonide ettevõtjate v ajaduste ja kasvueelduste vahel) ja kavandatakse koordineeritult koos TA&amp;I meetmete/nutika spetsialiseerumise strateegia rakendamisega . See võimaldab ka väiksematel piirkondlikele keskustel realiseerida oma T&amp;A-tegevuse potentsiaal toetudes oma ressurssidele ja tugevustele konkreetsetes ni š ivaldkondades ) . 2. Toimepiirkondades toetatakse tegevusi, mis omavad suurimat potentsiaali toimepiirkonna ulatuses majanduselu elavdamise, ettevõtluse ja tööhõive edendamise ning töökohtade ja teenuste kättesaadavuse seisukohast. Selleks koostatakse piirkonna konkurentsivõime tõstmise tegevuskava, mille aluseks on maakonna arengukava, lisaks peavad kavandatavad tegevused tulenema piirkonna linnade ja valdade arengukavadest. Kavandatavad tegevused on lähtuvad Partnerlusleppe punktis 1.1.3. toodud arenguvajaduste st . Kavandatavate tegevuste valik alltoodud valdkondades peab olema põhjendatud maakondlikes arengukavades ja tulenema otseselt nendega seotud tegevuskavadest . 2.1 Toetatakse ettevõtluse seisukohast olulise avaliku tugitaristu (juurdepääsuteed, kommunikatsioonivõrgud) kaasajastamist ja loomist olemasolevate ja uute tööstus- ja ettevõtlusalade juurde ( aladel, kus avaliku taristu amortiseeritus pärsib ettevõtete jätkusuutlikkust ja laienemisvõimalusi või piirkondades, kus täiendavate ettevõtete lisandumist piirab vajadustele vastavate ettevalmistatud alade nappus). Toetatakse vähemarenenud piirkondadesse töökohti (sh kõrgema lisandväärtusega töökohti) loovaid ettevõtlus investeeringuid, mille eesmärgiks lisaks piirkondliku tööpuuduse leevendamisele on piirkonna majanduse elavdamine. Toetatakse kasutusest väljalangenud militaar- ja tootmisalade jms ( brownfield ) ettevalmistamist uueks ettevõtluseks . Toetatakse inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist koos vastavate tugiteenustega piirkondades, kus nende nappus piirab ettevõtete jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet Perioodil 2014-2020 pööratakse enam tähelepanu tugitegevustele, mis aitavad perioodil 2007-2013 loodud infrastruktuuri maksimaalselt ära kasutada. 2.2 Toetatakse tegevusi külastusobjektide kasutuse elavdamiseks ja mitmekesistamiseks, sh toodete ja teenuste väljaarendamiseks, samuti ühtsete piirkondlike võrgustike väljakujunemiseks , mis võimaldab suurendada investeeringutest saadavat kasu, sh loodavate töökohtade arvu. Investeeringuid külastusvõimaluste parandamiseks toetatakse eeldusel, et piirkonnas on töökohtade loomisel tugevad eeldused turismisektoril ja tegevused tulenevad otseselt piirkondlikest arengukavadest. Aastatel 2014-2020 tuleb eeskätt pöörata tähelepanu perioodil 2007-2013 rajatud objektide kasutuse edendamisele, sh piirkondlike võrgustikega sidumise kaudu. 2.3 Toetatakse investeeringuid avaliku linnaruumi kaasajastamiseks , eeldusel, et see loob konkreetses paigas kindlad eeldused investeeringuteks ettevõtlusse ja uute töökohtade loomisele. 2.4 Toetatakse investeeringuid ühistransporti ja kergliiklusteedesse , mis tagavad parema juurdepääsu avalikele teenustele ja töökohtadele. Sihtrühmaks ja kasusaajateks on kõikide toimepiirkondade elanikud, ettevõtjad ja külastajad väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Toimepiirkonna keskustes avaliku linnaruumi kaasajastamist ning ühistransporti ja kergliiklusteid toetatakse väljaspool 5 suuremat linnapiirkonda (Tallinn, Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve, Narva) . 3. Taristu arendamise kõrval pööratakse eraldi tähelepanu piirkonna vajadustele vastava inimressursi arendamisele. Toetatakse piirkondlikke algatusi tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Algatuste kavandamiseks ja elluviimiseks tuuakse kokku kõik asjassepuutuvad kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid (maakondlik arenduskeskus, omavalitsusliit, maavalitsus, töötukassa, õppeasutused, ettevõtjad, LEADERi tegevusrühmad jt) ning töötatakse välja koordineeritud piirkonna eeldustele ja vajadustele tuginev kava piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks. Alates 2019. aastast kavandatakse tegevused piirkonna tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks maakondlike arengustrateegiate raames. Seejuures võetakse arvesse olemasolevaid sekkumismehhanisme erinevatest rahastamisallikatest (sh ESI fondidest) ning vajadusel kavandatakse piirkonnaspetsiifilisi uusi. Sihtrühmaks ja kasusaajaks on kohaliku ja regionaalse tasandi organisatsioonid kõigis piirkondades. Sekkumised on vastastikuselt toetavad käesoleva prioriteetse suuna 1. ELi vahendite kasutamise eesmärgi raames kavandatavate sekkumistega alustatavate ettevõtjate toetamiseks ja nõustamiseks, samuti teiste prioriteetsete suundade raames kavandatavate investeeringutega hariduse ja esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri ning transpordi ja IKT-teenuste arendamisse. Meetme raames toetatavad piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamiseks toetavad otseselt ESF meetmeid tööturu, hariduse ja ettevõtluse valdkondades. Meetme tegevusi toetavad ka sekkumised kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tugevdamiseks ESF-ist . Liikuvuse parandamiseks kavandatavad tegevused toetavad muude prioriteetsete suundade all kavandatavaid sekkumisi teenuste infrastruktuuri parandamiseks, näiteks toetab ühenduste parandamine haridusinfrastruktuuri kättesaadavust. Prioriteetse suuna tegevused on seotud Maaelu arengukava ja Kalanduspiirkondade arengukava raames toetatavate LEADERi tegevusgruppide tegevusega. Tegevused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks toetavad ja täiendavad prioriteetse suuna nr 5 ELi vahendite kasutamise eesmärki 2 „Teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks “. Maakondlikes arengukavades määratletakse regioonispetsiifilised kasvuressursid, mis täiendavad üleriigilise spetsialiseerumise suundi. Kultuuri- või turismitaristu investeeringut hõlmavale tegevusele või tegevuse osale võib toetust anda, kui selle planeeritud kogumaksumus ei ületa Euroopa Liidu tasandil kehtestatud ühtset maksimummäära “väikesemahulise taristu” määratlemiseks, millele on viidatud Nõukogu ja Euroopa Parlamendi määruse 1301/2013 artikkel 3 paragrahvis 1(e). Maksimummäära saab kohaldada tegevuse osale, kui see osa on iseseisvalt funktsionaalne sõltumatult tegevuse ülejäänud elementidest. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Toetatavate tegevuste valiku aluspõhimõtteks on lähtumine piirkondlikest arenguprioriteetidest, mis määratakse kindlaks maakonna arengukavades ja nende alusel koostatavates tegevuskavades. Prioriteetsus tegevuskavas on asjakohastele tegevustele toetuse taotlemise lähtealuseks. Piirkondlik prioriteetsus on ka oluliseks valikukriteeriumiks lisaks rakenduskava üldistele valikukriteeriumidele. Toetatakse üksnes projekte, mis valikukriteeriumidele vastavalt lahendavad maakondlikes arengukavades määratletud piirkondlikke arenguvajadusi ja aitavad parimal viisil kaasa töökohtade loomisele nende lisandväärtuse kasvule ja ettevõtlusaktiivsusele. Eelistatakse projekte, mille mõjuulatus on laiem kui üks omavalitsusüksus. Riigipõhise soovituse number 5 rakendamiseks määratletakse piirkondades, kus toetatakse ühistranspordi korralduse arendamist (nt ühistranspordikeskuste loomine) enne toetuse andmist teenusega kaetavad piirkonnad või sätestatakse kriteeriumid nende piirkondade määratlemiseks, kirjeldatakse otstarbekaimad koostöömudelid ning määratletakse finantsilise jätkusuutlikkuse saavutamise viisid . Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul piirkondliku ettevõtluse edendamiseks. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 40 43 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna-kategooria Siht väärtus 2023 Andmea llikas Aruandluse sagedus M N K Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem- arenenud - - 7 3 0 2 200 Rakendusüksus Kord aastas Abi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem- arenenud - - 730 2 200 Rakendusüksus Kord aastas Tööhõive kasv toetust saanud ettevõtetes Täistööaja ekvivalendid ERF Vähem- arenenud - - 1800 1 890 Rakendusüksus Kord aastas Ettevõtlikkuse ja tööhõive edendamise programmi kavandamisse kaasatud institutsioonide arv Ettevõte ERF Vähem- arenenud - - 75 145 Rakendusüksus Kord aastas Lahendatud toimepiirkondade ühendusvõimaluste kitsaskohtade arv Tk ERF Vähem arenenud - - 30 45 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu. T ulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 41 44 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ERF Vähem arenenud 190 777 805 - - 523 782 618 519 333 507 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerim ata kulusid Väljundnäitaja Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõt e ERF Vähem arenenud 5 593 - - 9633 16 800 Rakendusüksus Sisaldab ettevõtteid, kes on abi saanud rohkem kui üks kord Väljundnäitaja Mitterahalist abi saavate ettevõtete arv Ettevõte ERF Vähem arenenud 1 8 0 - - 730 2 200 Rakendusüksus Väljundnäitaja Prioriteetsetel sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv Turundusüritus ERF Vähem arenenud 300 - - 420 Rakendusüksus Väljundnäitaja Koostöövõrgustikes osalevate ettevõtete arv Ettevõt e ERF Vähem arenenud 250 - - 500 Rakendusüksus S ekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 42 45 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 055 78 738 136 98 209 954 01 315 038 775 308 054 604 07 432 356 414 451 801 016 07 438 538 775 458 261 420 058 11 626 908 12 149 811 03 48 000 000 59 282 628 01 2 060 787 2 153 468 066 43 505 497 45 462 094 04 75 500 000 90 924 188 02 2 060 787 2 153 468 067 189 168 573 197 676 153 03 2 060 787 2 153 468 0 36 1 196 066 072 58 161 126 60 776 838 074 26 902 595 28 112 500 075 3 038 176 3 174 814 0 90 14 048 994 091 3 038 176 3 174 814 092 3 038 176 3 174 814 093 3 038 176 3 174 814 094 3 038 176 3 174 814 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Energiatõhusus Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: energiatõhususe, aruka energiajuhtimise ja taastuvenergia kasutamise toetamine avalikus taristus, sealhulgas üldkasutatavates hoonetes ja eluasemesektoris. Investeerimisprioriteedile vastavad EL vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Energiasäästlik eluasemesektor ja täna va valgustus Eesti on suure energiatarbimise ga riik – 2011. aastal jagunes energia lõpptarbimine peamiselt kodumajapidamiste (42,7%), tööstuse (20%) ja transpordi (19,4%) vahel. Ka Eesti 2020 j a e nergiamajanduse arengukava s tähtsustakse nende sektorite rolli energiasäästu suurendamisel ja taastuvenergia kasutamise edendamisel. Ligikaudu 70% elamufondi kuuluvatest korterelamutest ehitati aastail 1960–1990 energiasäästule mõtlemata. Kuivõrd ca 98% elamufondist on eraomanduses ja elanikkonna põhiosa sissetuleku te tase ei võimalda oluliselt edendada uuselamuehitust, siis jääb põhirõhk amortiseerunud ja energiakuluka elamufondi kaasajastamisele. Enamik elamupiirkondadest on kaugküttel, samas on osas kaugküttepiirkondades soojuse tootmine ja edastamine võrreldes lokaalküttega konkurentsivõimetu. V äikeasulate soojusettevõtetel puudub vajalikus mahus investeeringute tegemise võimekus, mistõttu süveneb võrgustike amortiseerumine. E nergiamajanduse arengukava uuendamise l läbi viidud kaugküttesektori analüüsi kohaselt on s oojuskadude vähendamiseks ning odavamate kütuste kasutamiseks vaja kaugküttevõrke kaasajastada ja osaliselt asendada lokaalsete taastuvenergialahendustega. Vähemalt 60% suurune energiasäästu potentsiaal on ka tänavavalgustussüsteemides, kus ca 40% taristu amortisatsioon on selli ne , mis ei võimalda kasutada uusi LED-tehnoloogiaid. Üle 50% süsteemidest on ehitatud enam kui 25 aasta eest ja tänavavalgustuse vanades süsteemides on vajadus renoveerida enam kui 80 000 valgustuspunkti. Amortiseerumisest tulenevalt on vajalik süsteemide täielik rekonstrueerimine, sest vaid vanade pirnide asendamine pole tehniliselt otstarbekas. Transpordis kasutatakse ca 20% tarbitavast energiast, kuid biokütused pole oodatud turuosa saavutanud, kuna puuduvad majanduslikud stiimulid ja turuosalistele seatud kohustused. Seetõttu on t aastuvenergia kasutuse edendamiseks vaja anda tõuge alternatiivkütuste osakaalu suurendamiseks. Piloottegevusena toetatakse biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist. Elamusektori kaasajastamine , avaliku ruumi parendami ne ja taastuvenergia kasutuselevõtu toetamine aita vad suurendada energiasäästu ja –varustuskindlust, parandada elukeskkonda ning avalda da positiivset m õju keskkonnale ja majandusele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 43 46 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa ID Näitaja Mõõtühik Piirkonna - kategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Arvestuslik keskmine energiasääst rekonstrueeritud korter majades % - 40 2013 5 5 Rakendusüksus Kord aastas Eeldatav keskmine valgustuspunkti installeeritud elektriline võimsus W - 150 2013 140 Rakendusüksus Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Struktuurivahenditest toetatakse korterelamufondi rekonstrueerimist . Sihtgrupp on korteriühistud ja korteriomanike ühisused, mis tegutsevad enne 1993. aastat ehitatud korterelamutes. Nende elamute netopind kokku on 20,8 mln m 2 ja ning neis asub üle 400 000 korteri. S ekkumise kavandamisel kaalutakse kliimamuutustele vastupidamise arvestamise tingimuste seadmist renoveerimistööde projekteerimisel ja elluviimisel. Kaugküttesektoris toetatakse nii kohalikke omavalitsusi kui ka eraettevõtteid uute tõhusamate soojatootmisvõimsuste ja torustike ehitamisel või olemasolevate renoveerimisel ning kaugkütte asendamisel taastuvenergia lokaalsete küttelahendustega vastavuses energiamajanduse arengukava uuendamisel tehtud kaugküttepiirkondade energiatõhususe analüüsi tulemustega. Tänavavalgustussüsteemi de puhul toetatakse süsteemide kompleksset rekonstrueerimist infrastruktuurides, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel, et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid. Seejuures tuginetakse aastatel 2012-2014 läbi viidava pilootprojekti kogemustele ja tulemustele. Transpordisektoris soovitakse anda tõuge alternatiivsete kütuste osakaalu suurendamiseks, toetades biometaani tootmis- ja tankimistaristu rajamist ning tegevusi toodetud bio metaani transpordis kasutamise tagamiseks. Sihtgrupi moodustavad ettevõtjad, kes on huvitatud biometaani tootmisest ja sellega tanklate varustamisest ning biometaani tarbimisest huvitatud ühistranspordiettevõtted. Toetus on ette nähtud piloottegevusteks. Valdkonnas on olemas ressursid ja tehnoloogia, aga lahendada on veel vaja turutõrked. Toetus suunatakse käitistesse, kus biogaasi tootmiseks (läga st , reoveesette st , tööstusjää kidest ja muudest jäätme test ) kasutatakse peamiselt jääke ( nn 2. põlvkonna biokütus t e tootmiseks ). S ekkumise kavandamisel kaalutakse ka biometaani tootmiseks kasutatava toorme kasvatamisega seotud nõuete sätestamist. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valit s use poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine. “ Korterelamute rekonstrueerimisel tagatakse elamusektori energiasäästu kasv ja tarbijate kodukulude vähenemine. Energiatõhususe saavutamise investeeringute eeldusena arvestatakse energiaauditi tulemusel saavutatavat arvutuslikku energiasäästu määra. Korterelamute rekonstrueerimine aitab kaasa ehitiste eluea pikend a misele ja ohutuse tagamisele. Kaugküttesektoris arvestatakse toetatavate tegevuste panust energia lõpptarbimise vähendamisse soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse arvel ning õhusaaste vähendamist . Tegevused peavad aitama kaasa senisest kulutõhusamate kütteallikate kasutuselevõtule. Tänavavalgustussüsteemide meede suunatakse peaasjalikult olemasoleva tänavavalgustussüsteemi nendele osadele, kus osa infrastruktuuri amortisatsioon on sellisel tasemel ( (neis on ka elavhõbedalambid, mille kasutamine on alates 2015. aastast ökodisaini direktiiviga keelustatud) , et võimatu on kasutada uusi LED-valgustustehnoloogiaid ( mis tähendab ühe valgusti kohta enam kui 70-80% energiasäästu) . Prioriteediks on keskmise ja väikse suurusega linnad ja piirkonnad, kuivõrd neis on valgustussüsteemid kõige kehvemas seisus ja seetõttu on täieliku rekonstrueerimise kulutõhusus suurem. Toetusskeemiga on arvestatud riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, aitamaks ellu viia Eesti 2020 eesmärke ning seda arvestatakse koostamisel olevas energiamajanduse arengukavas 2030. Tegevused peavad aitama kaasa energiasäästu suurendamisele tänavavalgustuses ning ühtlasi panustatakse avaliku linnaruumi kvalitee d i kasvu, sh turvalisuse suurendamisega. Transpordisektoris toetatavad investeeringud peavad aitama propageerida suuremat taastuvenergiale üleminekut biometaani kasutuselevõtu ga . Biometaani tootmise lähtematerjalideks võivad olla kõik selleks sobivad toorme liigid, mille puhul on tagatud, et nende kasutamine ei kahjusta bioloogilist mitmekesisust. Samuti on oluline tagada, et biometaani tootmisprotsessi jääkproduktide kasutamine, ladestamine või säilitamine ei tekita uusi vee või mullastikuga seotud keskkonnaprobleeme. Sekkumine on kooskõlas riikliku energiatõhususe tegevuskava ja transpordi arengukavaga 2014-2020. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Korterelamute rekonstrueerimise , tänavavalgustuse renoveerimise, kaugküttesektori toetamiseks ja biometaani kasutuselevõtu toetamise ks kaalutakse finantsin s trumen d i kasutamist . Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 44 47 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Paranenud energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste (korterite) arv T k ÜF - - - 17 000 20 500 Rakendusüksus Kord aastas Renoveeritud ja uue torustiku pikkus K m ÜF - - - 137,5 Rakendusüksus Kord aastas Renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes MW ÜF - - - 150 Rakendusüksus Kord aastas Meetme tulemusel toodetud ning transpordis kasutusse võetud biometaani aastane kogus Ktoe ÜF - - - 3,8 5,8 Rakendusüksus Kord aastas Rekonstrueeritud hoonete pindala m2 ÜF - - - 1 2 00 000 1 334 000 Rakendusüksus Kord aastas Lokaalsete taastuvenergia küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemele MW ÜF - - - 8,6 1,4 Rakendusüksus Kord aastas Renoveeritud tänavavalgustuspunktide arv Tänava valgustuspunkt ÜF - - - 22 000 Rakendusüksus Kord aastas Soojusmajanduse arengukavade arv Soojusmajanduse arengukava ÜF - - - 200 Rakendusüksus Kord aastas Liginullenergia-hoone ehitusprojektide arv Ehitusprojekt ÜF - - - 5 Rakendusüksus Kord aastas Arvestuslik CO2 vähenemine aastas t CO2 ekv /a ÜF - - - 40 000 100 000 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 45 48 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ÜF - 222 641 494 - - 533 131 531 562 302 658 Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Paranenud energiatarbimisklassiga kodumajapidamiste (korterite) arv tk ÜF - 10 8 00 - - 17 000 20 500 Rakendusüksus - Väljundnäitaja Renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes MW ÜF - 43 - - 150 Rakendusüksus - Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 46 49 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ÜF Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 011 10 155 884 01 260 590 149 247 071 258 07 260 590 149 247 071 258 07 260 590 149 247 071 258 013 1 863 044 014 188 155 352 174 636 461 016 60 415 869 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Veekaitse Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud veesektorisse, et täita liidu keskkonnaalase õigustiku nõuded ja rahuldada liikmesriikide investeerimisvajadused seoses nendest nõuetest rangemate nõuete täitmisega. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Nõuetekohane veemajandus taristu üle 2000 inimek vivalendiga reoveekogumisaladel V ee majanduses on oluline probleem elanik ele ja ettevõtetele nõuetele vastava joogivee kindlustamine ja reovee puhastamine. Suur osa joogi- ja reoveesüsteemidest on rajatud 30-40 aastat tagasi ja osa süsteeme ei ole täielikult välja arendatud. Piirkonniti on veemajandus ebaefektiivne, ressursimahukas ega täida kehtivaid nõudeid. Osal üle ja alla 2000 ie reoveekogumisaladel pole piisavalt süsteeme reovee kogumiseks ja puhastamiseks. Amortiseerunud reoveesüsteemidest satub reovesi pinna- ja põhjavette, põhjustades Läänemere ja siseveekogude eutrofeerumist . Samas on kogu Eesti territoorium määratud reostustundlikuks suublaks ja üle poole sellest on kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Riigil, vee-ettevõtetel ja omavalitsustel napib vahend e id investeeringute ks ning veeteenuse tariifid on juba paljude elanike taluvuspiiri lähedal (kuni 3% leibkonnaliikme netosissetulekust), sest elatustase Eestis on madalam kui EL-is keskmiselt ja Eesti geograafilisest asendist tulenevalt on ka muud kodukulud suured. Suur investeeringuvajadus on paljuski tingitud ka Eesti madalast ja ebaühtlasest asustustihedusest, mistõttu vee kvaliteedinõuete täitmiseks vajalik keskmine investeeringu suurus tarbija kohta on kõrgem kui teistes ELi riikides. Eesmärgiks on saavutada kvaliteedinõuetele vastav joogivesi enam kui üle ja alla 2000 ie teenindavates veevärkides, nõuetekohane reovee kogumine ning puhastamine üle ja alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladel ja veemajandussektori jätkusuutlikkus , et valdkonda edaspidi avaliku sektori vahenditest suuri investeer inguid tegema ei peaks . Veemajanduse arendamine edendab Eesti keskkonnastrateegia 2030 ja Eesti 2020 eesmärkide elluviimist, panustades jätkusuutlikku majanduskasvu loodussäästlikuma ja ressursitõhusama veemajanduse ga, sh veeteenuse parema kättesaadavusega. Pinna- ja põhjavee kaitsmisega panustatakse ELi veepoliitika raamdirektiivi veekogumite hea seisundi saavutamise eesmärki ning EL i Läänemere piirkonna strateegia Läänemere kaitsmise eesmär g i saavutamisse . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 47 50 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Ühisveevärgist nõuetekohast joogivett saavate inimeste osakaal enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides % - 9 1 201 3 100 Terviseameti joogiveekvaliteedi aastaruanne Kord aastas Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal % - 66 201 2 95 Euroopa Komisjonile esitatav asulareovee puhastamise direktiivi artikkel 16 kohane raport Kord 2 aasta jooksul EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad. Pinna- ja põhjaveele avaldavad lisaks ebapiisavalt puhastatud reoveele negatiivset mõju ka inimtekkelised maa- ja veekeskkonna jääkreostusobjektid , veekogude muutmine, tõkked voolusängis ja loomakasvatusega seotud hoonete lekked veekeskkonda . Reostunud pinnasega aladel on maapinnalähedane veekiht piirkonniti reostunud, mis põhjustab terviseriske ja kahjustab majandustegevust. P õhjavees edasi kandudes liigub reostus asulate veehaareteni ning ohustab põhjaveekogumite seisundit. 2013. aasta seisuga oli mitte heas seisundis ligikaudu 66% pinnaveest. Põhjaveekogumitest ei olnud heas seisundis Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum. Koormusallikate mõju vähendamiseks on vaja rakendada meetmeid veekogude looduslikkuse taastamiseks ja säilitamiseks. Eestis on inventeerimisel tuvastatud ligikaudu 300 jääkreostusobjekti. 201 3 . aasta lõpu seisuga oli 75 olulisemast jääkreostusobjektist likvideeritud (ohutustatud) ligikaudu 45 . A astatel 2010-2015 tehakse riigi toetusel suuremahulisi korrastamistöid ligikaudu 1 7 objektil (sh A-kategooria jäätmehoidlas) . Vee kaitseks (sh rannikuveed) ja inimestele ohutu elukeskkonna tagamiseks tuleb jätkata jääkreostusobjektide likvideerimist. Eestis on üle 6000 ha rikutud veeökosüste e miga märgalasid, mis on tekkinud turba kaevandamise tagajärjel. Vee hea seisundi saavutamise eelduseks on taastada nende alade looduslik hüdromorfoloogiline veerežiim, millega luuakse ka liikide taastumiseks vajalikud elupaikade tingimused. Oodatava tulemusena tagatakse reostunud alade puhastami n e , veekogude tervendamine, märgalade veerežiimi taastami ne, vee hea seisund, terviseriski vähene mine, ökosüsteemide elujõulisus ja kasvuhoonegaaside heit kogus te vähenemine. Oodatava tulemusena edenda takse Eesti 2020 strateegia eesmärkide saavutamist, ettevõtluskeskkonda maapiirkonnas , ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärkide saavutamist ja ökosüsteemiteenuste jätkusuutlikkust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 48 51 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonna - kategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Korrastatud riikliku tähtsusega jääkreostusobjektide osakaal % - 68 2014 77 Projektiaruanded Kord aastas Veekogumid, kus on vajadus likvideerida keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemise oht Veekogum - 21 2014 5 16 Projektiaruanded Kord aastas Ökosüsteemile omase veerež iimiga alade osakaal kogu mahajäetud alade pindalast % - 2,3 2013 32 Rakendusüksus Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eesti on aastatel 2000-2013 teinud olulisi investeeringuid veemajandustaristusse, kasutades ELi fondide ja kohalike omavalitsuste vahendeid ning keskkonnatasudest ja veetariifidest laekunud vahendeid. EL i 2007–2013 rahastamisperioodi investeeringud on kujunenud esialgu plaanitust suuremaks ehitusturul toimunud hinnatõusu, esialgsete töömahtude täpsustumise ning toetuse saajate piiratud omafinantseeringu suutlikkuse tõttu. Perioodil 2007–2013 tehti investeeringuid 59-st üle 2000 ie reoveekogumisalast 49-l alal ning nimetatud perioodi lõpuks vastab hinnanguliselt 7 5 % üle 2000 ie reoveekogumisaladest nõuetele ja kvaliteetne joogivesi on tagatud hinnanguliselt 95 protsendile ühisveevärgiga liitunutest. 2012. aastal oli ühisveevärgiga ühendatud Eesti elanikkonna osakaal 88%, sellest 88% sai kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Seni tehtud ja tehtavatele mahukatele investeeringutele vaatamata ei suuda Eesti veemajanduses veel täiel määral täita ELi veepoliitika raamdirektiivi, joogivee direktiivi, asulareovee puhastamise direktiivi, veepoliitika raamdirektiivi ja HELCOMi Läänemere tegevuskavas seatud nõudeid ning tagada elanikele nõuetekohast joogivett ja tekkiva reovee kogumist ja puhastamist. Nõuete täitmiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ja enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides. Investeerimisprioriteedi raames ehitatakse ja rekonstrueeritakse ühisveevärgi - ja kanalisatsioonisüsteeme ( joogivee käitlusjaamad, reovee käitlusjaamad (sh setete käitlus) joogivee- ja kanalisatioonitorustikud , pumplad ) vastavuses veemajanduskavadega. Investeeringute tulemusel vasta b joogive e kvaliteet ning reovee kogumine ja puhastamine nõuetele kõikides enam kui 2000 inimest teenindavates veevärkides ja üle 2000 ie koormusega reoveekogumisaladel. Nimetatud investeeringud panustavad otseselt EL i Läänemere strateegia tegevuskava eesmärkide saavutamisse, eelkõige toitainete äravoolu vähendamisse Läänemerre (nt nt veekaitsemeetmed: reoveesüsteemide rajamine, sh torustik, pumplad, reoveepuhastusjaamad). Ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemidega seotud investeeringute sihtrühm on kohalikele omavalitsustele kuuluvad vee-ettevõtted ja süsteemidega liituvad elanikud . Edaspidi tuleb neil vee- ettevõtetel tagada veetariifide arvel teenuste osutamine, sh amortiseerunud seadmete ja torustike renoveerimine. Samuti likvideeritakse jääkreostusobjekte , taastatakse rikutud veeökosüsteemidega märgalasid ja tervendatakse veekogusid . Muu hulgas korrastatakse ja tervendatakse kokku ligikaudu 1 8 hektarit saastunud alasid ja keemilise või ökoloogilise seisundi ohuga veekogusid . Reostunud alade puhastamise sihiks on toetada alasid, mis ohustavad enim inimtervist ja keskkonda (põhjavett, vooluveekogusid, rannikuvesi). Seetõttu tuleb esmalt puhastada reostunud vooluveekogud (ohtlikke aineid sisaldavad põhjasetted) ja riikliku tähtsusega saastunud alad (valdavalt alad, kus pinnas on reostunud ohtlike ainetega, nt endised katlamajad ja vanad asfalditehased). Nii luuakse eeldused maa-alade jätkusuutlikuks majandamiseks ning veekogude hea seisundi parandamiseks või säilitamiseks. Pinnasereostuse likvideerimisega vä hend atakse edaspidi põhjavee reostuse leviku vähendamise kaudu ka veeressursi raiskamist . Suuna sekkumisi viiaks e ellu koosmõjus maaelu arengukava meetmetega, mis samuti panustavad reostuskoormuse vähendamisse ja pinna- ning põhjavee seisundi parandamisse . Investeeringute sihtrühmaks on reostunud alade omanikud. Toetatakse alasid, kus pole võimalik rakendada põhimõtet “saastaja maksab”. Laiemalt on kasusaajad reostunud alade piirkonna elanikud ja ettevõtted, kelle elu- ja tegutsemiskeskkond, sealhulgas joogivesi ja välisõhk, muutub puhtamaks ja ohutumaks . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine “ . Ü hisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide puhul jälgitakse, et pärast kavandatud tegevuste elluviimist on veemajandustaristu edasine haldamine ressursitõhus ja efektiivne ning iseseisvalt majandav. Üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade ja enam kui 2000 inimest teenindavate V v eevärkide veemajanduse infrastruktuuri jätkusuutlikkus tagatakse pärast investeeringute tegemist kogutava veeteenuse tariifi arvelt ning need ei vaja edasist avaliku sektori toet usi . Aastaks 2021 on tagatud veekasutajate piisav panus veeteenuste kulude katmisesse ja on tehtud pikaajalise mõjuga muudatused vee hinnastamispoliitikas. Eelistatakse projekte, kus kasu saavate tarbijate arv on suurem ning investeeringukulu kasusaaja kohta väiksem. Jääkreostusobjektide ja mahajäetud turbaalade korrastamisel rahastatakse vaid neid objekte, mille saastajat ei ole võimalik kindlaks teha või vastutusele võtta. Juriidiliste isikute maa puhastamisel jälgitakse Euroopa Komisjoni suuniseid riigiabi andmiseks, sh riigiabi andmisel arvatakse abikõlblikest kuludest maha maa väärtuse tõus. Veekogude puhul eelistatakse projekte, mis on suunatud veekogude seisundi parandamisele ja ka seisundi halvenemise ärahoidmisele. Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud keskkonnaseisundi mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumen di kasutamist kaalutakse ü hisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide ehitamise ja rekonstrueerimise toetamisel . Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 49 52 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Täiendav elanikkond, keda teenindatakse tõhusama veevarustuse abil Inimene ÜF - - - 17 000 Rakendusüksus Kord aastas Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus Inimekvivalent ÜF - - - 23 000 Rakendusüksus Kord aastas Taastatud veerežiimiga mahajäetud turbaalad ha ÜF - - - 2000 Rakendusüksus Kord aastas Taa statud maa kogupindala ha ÜF - - - 17 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 50 53 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ÜF - 17 807 719 - - 255 861 85 9 211 788 065 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus Inime ne ÜF - 2300 - - 23 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Taastatud maa kogupindala ha ÜF - 2 - - 17 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 51 54 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ÜF Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 020 28 825 897 48 644 353 01 180 019 854 191 982 57 9 07 180 019 854 191 982 57 9 07 180 019 854 191 982 57 9 021 72 133 060 48 644 353 022 28 825 897 48 644 353 089 50 235 000 46 049 520 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Rohelise infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 5 „Kliimamuutustega kohanemise ning riskiennetuse ja -juhtimise edendamine“ ja temaatilise eesmärgi nr 6 „Keskkonnakaitse ja ressursitõhususe edendamine“ investeerimisprioriteedist. Mitme temaatilise eesmärgi kombineerimise põhjuseks on vajadus parandada nii liikide ja elupaikade kaitset kui ka hädaolukordade ennetamist, võttes arvesse nende vastastikust mõju. Integreeritud lähenemine mitme ministeeriumi valitsemisalas olevate eesmärkide saavutamisele suurendab oluliselt poliitikavaldkondade ülest koosmõju. Näiteks põhjustavad kliimamuutused muu hulgas teatud elupaikade pindala/leviku vähenemist ja killustumist ning soodustavad võõrliikide invasiooni, mis toob omakorda kaasa Eestile omaste liikide elutingimuste halvenemise. Samuti kujutavad kliimamuutuste põhjustatud hädaolukorrad inimeste kõrval otsest ohtu ka liikidele ja elupaikadele. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: bioloogilise mitmekesisuse ning mullastike kaitse ja taastamine, ning ökosüsteemi teenuste, sealhulgas Natura 2000 ja roheliste taristute edendamine . Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad EL 2020 strateegia seab eesmärgiks elurikkuse kui ressursi säilitamise ja jätkusuutlikku kasutamise. ELi elurikkuse strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab 100% elupaigatüüpidel ja 50% liikidel olema soodne või paranenud seisund. Seisundi paranemise eelduseks on Natura 2000 võrgustiku tõhus toimimine, milleks tuleb arendada nii rohelist taristut kui ka taastada vähemalt 15% kahjustatud ökosüsteemidest. Eestis on EL-i ohustatud elupaigatüüpe 60 ja 99 liiki, millest soodsas seisundis on vaid 5 2% elupaigatüüpidest ja 54 % liikidest , ebapiisavas seisundis vastavalt 45% ja 27%, halvas 3% ja 8% ning 11% liigi seisund on teadmata . ) . Liike ohustab enim neile sobivate elupaikade pindala vähenemine, elutingimuste halvenemine ja killustumine. Seetõttu väheneb üldine elurikkus, majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus ning ökosüsteemiteenuste kvaliteet ja kvantiteet. Ökosüsteemiteenuste kadumine omakorda toob kaasa suured kulutused alternatiivsetele tegevustele, mida kahjustunud ökosüsteemid enam pakkuda ei suuda . Samas investeeringud elurikkusesse edendavad majanduskasvu, regionaalset arengut ja suurendavad maapiirkondades tööhõivet. Natura 2000 võrgustiku poolt osutatud teenuste maksumuseks arvestatakse 3–4,6 miljardit eurot aastas , ka luuakse iga Natura 2000 ala tõttu piirkonda keskmiselt 3–6 töökohta . Struktuurivahenditega aidatakse kaasa EL- i s ohustatud ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemisele või säilimisele ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, tagades elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna. Lõhejõgede elupaigatüüpide taastamise vajadus tuleneb ka Läänemere tegevuskavast, mille kohaselt tuleks taastada Läänemerre suubuvate lõhejõgede looduslik taastootmisvõime 50-80% ulatuses nende jõgede looduslikust potentsiaalist. Tegevused aitavad saavutada EL i linnu- ja loodusdirektiivides, EL i elurikkuse strateegias ja EL i rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmärke. Koosmõjus maaelu arengukava sekkumistega panustatakse Eesti 2020 eesmärkide saavutamis se , aidates tagada pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist maapiirkondades. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 52 55 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Paranenud või samak s jäänud seisundiga liikide arv tk Liik - Soodsas seisundis 53, ebapiisavas seisundis 27, halvas seisundis 8, teadmata 11 liiki 2013 12 liigi seisund on paranenud, teiste liikide seisund on jäänud samaks Euroopa Komisjonile esitatavad aruanded Kord kahe aasta jooksul Paranenud või samaks jäänud seisundiga elupaigatüüpide arv Elupaigatüüp - Soodsas seisundis 31, ebapiisavas seisundis 27, halvas seisundis 3 elupaigatüüpi 2013 7 elupaigatüübi seisund on paranenud, teiste elupaigatüüpide seisund on jäänud samaks Euroopa Komisjonile esitatavad aruanded Kord kahe aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse kaitstavate elupaikade taastamist ja invent eerimist , maastikeväärtuste taastamist, väärtuslike poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku ja kaitsealade kaitse korraldamisega seotud taristu investeeringuid, külastuskorralduse taristu investeeringuid, e x situ liigikaitse investeeringuid ja kalade rändetingimuste tagamist lõhejõgedele rajatud paisudel. Rahastatakse ühekordseid tegevusi, mis ei ole abikõlblikud EAFRD ega EMFF i vahenditest. Sekkumised tuginevad Looduskaitse arengukava 2020 alusel koostatud ja Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskavale (PAF) ning perioodil 2007-2013 saavutatavatele tulemustele. Sekkumised kavandatakse ja viiakse ellu viisil, mis võimaldab saavutada koosmõju Maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate, samade eesmärkide saavutamisele suunatud meetmetega, sh Natura 2000 toetused ning poollooduslike koosluste hooldamise toetused. Poollooduslike koosluste hooldamist (karjatamine ja niitmine) toetatakse EAFRD-st, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks vajamineva ligipääsu tagamist ÜF- i st. Taristu (sillad, teed, truubid) uuendamise toetamine ÜF- i st on ülioluline, sest vastasel korral poleks võimalik niidutehnikaga poollooduslike koosluste aladele pääseda ega seal koosluste säilitamiseks vajalikke töid teha. Nimetatud investeeringud panustavad ühtlasi soovimatute üleujutuste ärahoidmisesse. Nii tagatakse eri fondide integreerimine, saavutamaks poollooduslike koosluste seisu ndi paranemine ning sood ustamaks regionaalset arengut. Samuti kasutatakse p oollooduslikelt kooslustelt niidetud heina taastuva kütuseallikana katlamajades. Kaitse korraldamiseks vajamineva infrastruktuuri rekonstrueerimine tagab juurdepääsu kaitsealadele ning seal esinevatele loodusväärtustele, võimaldab taastada ja hooldada elupaiku, parandab loodusturismi võimalusi ning soodustab kohalike inimeste liikumisvõimalusi. Kaitstavate elupaikade (poollooduslikud kooslused, jõeelupaigad, märjad metsad, nõmmed) taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Märgalade (s oode ja rabade) taastamisega kaasnev CO 2 sidumine leevendab kliimamuutusi, märgalade ( s oode ja rabade) taastamine vähendab tulekahjuriske ning jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendavad ebasoovitava te üleujutus te mõju . Külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimisega suunatakse ühtlasi külastajad eemale tundlikest liikidest ja elupaikadest, soodustades nende liikide ja elupaikade seisundi säilimist ja parandamist. See on tähtis ka loodusturismi ja laiemalt kogu loodushariduse arendamise seisukohast. Kaitstavate maastikuväärtuste taastamine panustab otseselt rohelise infrastruktuuri arendamisse, toetades samal ajal liikide elupaikade omavahelist sidusust. Inventuurid võimaldavad kaasajastada infot liikide ja elupaikade seisundi kohta ning on aluseks investeeringutele. Ex situ liigikaitse investeeringud on vajalikud liikide tehisasurkondade loomiseks ja säilitamiseks eesmärgiga tagada ja säilitada väljasuremisohus oleva liigi või asurkonna genofond ning võimalus looduslike asurkondade taasasustamiseks või tugiasustamiseks. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede hea seisundi saavutamiseks luuakse siirdekaladele rändetingimused looduskaitse seisukohast olulistel kalajõgedel, et kalad saaksid jõuda kudemis-ja elupaikadesse. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele mee tmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga tegelevad ettevõtjad, turistid ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel paranevad juurdepääsud ja kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Kalapääsude rajamisest saavad otsest kasu eelkõige lõhejõgedel asuvate paisude omanikud ja harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja ettevõtted. Meetme te laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse poolt pakutavate ökosüsteemi teenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“ Esmane prioriteet on ebasoodsas (halvas või ebapiisavas) seisundis olevate liikide elutingimuste parandamine elupaikade taastamise ja hoidmise kaudu. L ähtutakse Natura 2000 tegevuskavas (PAF) ja Looduskaitse arengukavas 2020 määratletud prioriteetidest. Tegemist on ühekordsete investeeringutega elupaikade taastamiseks (jõed) või taastumisprotsessi algatamiseks ( märgalad ). Seejuures arvestatakse ka investeeringute jätkusuutlikkust ja keskkonnamõju. Struktuurivahenditest rahastatakse vaid poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalikke ühekordseid investeeringuid ( sh teed, truubid, sillad, kariloomad e hankimine ). Tegevuste planeerimisel arvestatakse Läänemere strateegia tegevuskavas toodud elurikkuse mõõdikute sihttasemete saavutamisvajadustega. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 53 56 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõt - ühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala ha ÜF - - - 13500 15 000 Projektide aruanded Kord aastas Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega objekt ÜF - - - 1214 2 750 Projektide aruanded ning Eesti jõgede seireandmed Kord aastas Inventeeritud alad ha ÜF - - - 94 000 Projektide aruanded Kord aastas Ökosüsteemide arv, millele on loodud elurikkuse sotsiaal-majanduslikult seostatud seisundi hindamissüsteem ökosüsteem ÜF - - - 4 Projektide aruanded Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2 : selliste investeeringute edendamine, mis on suunatud konkreetsete ohtudega toimetulemiseks, vastupanuvõime tagamiseks katastroofide puhul ja katastroofide tagajärgedega toimetulemise süsteemide väljatöötamiseks. Inv esteerimisprioriteedile vastav eesmärk oodatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordad ele reageerimise võimekuse kasv Kliimamuutustest tingitud sagenenud äärmuslikud ilmastikunähtused (tormid, üleujutused, põuad) ning metsa- ja maastikupõlengud põhjustatavad üha suuremat kahju keskkonnale ja isikute varale. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tuleb arendada varajasi hoiatussüsteeme ja tagada meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire jätkusuutlikkus. Suur osa riigi meteo - ja hüdroloogilise seire taristust on tehniliselt vananenud. Samas kasvab vajadus koguda üha arenenumate prognoosimudelite tarvis lähteandmeid, mida seni tehakse käsitsi ning mis on väga aja- ja töömahukas. Seetõttu on oluline seirevõrku uuendada ja suurendada selle täisautomaatsust, et tagada väiksemate kuludega pidev ja kvaliteetne andmeedastus . S ee võimaldaks muu hulgas seirata ja hinnata hädaolukordade tekke tõenäosust ja tõsidust, samuti hädaolukordade eeldatavat mõju kliimamuutusi soodustavate heitkoguste suurenemisele. Lähtudes asjaolust, et hädaolukordadest on suurima mõjuga kasvuhoonegaaside heitkogustele metsatulekahjud, kavandatakse heitkoguste vähendamiseks suurendada metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise võimekust eelkõige päästetehnikaga, mis võimaldab keskkonda ja vara kaitsta. Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade kõrval, aga osalt ka neist põhjustatud tormide tõttu, on väga oluline suurenev merereostuse oht üha kasvava meretranspordi (sh naftasaaduste ja kemikaalide vedu) kontekstis. Arvestades Läänemere transporditiheduse jätkuvat kasvu, aeglast veevahetust ja kõrget reostustundlikkust, on merereostusjuhtumid Eesti vetes tõestanud tungivat vajadust kiiresti arendada riiklikku reostustõrjevõimekust ja mereseiret kooskõlas HELCOM i Läänemere tegevuskavaga . Õnnetusjuhtumite ja pahatahtliku reostamise negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tõhustatakse ennetustegevusena merel seiretegevust ning suurendatakse reostuse lokaliseerimis- ja korjevõimekust , panustades nii „Eesti 2020“ ja „Eesti julgeolekupoliitika aluste“ sihtide saavutamisse . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 54 57 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Siht väärtus 2023 Andmeallikas Aruandluse sagedus Piirkondade arv, kus suudetakse samaaegselt kuni 600 ha tulekahju lokaliseerida ja likvideerida (4 piirkonda) piirkond - 3 2015 4 Rakendusüksus Kord aastas Reostustõrjelaevade (kogu korjevõimekusega 1,2 km2/24h) reageerimise aeg ideaalsetes tingimustes jõudmaks reostuseni kogu Eesti riigi vastutusala piires (PPA) Tund - 12 201 4 6 S iseministeerium Kord aastas Uuendatud hüdrometeoroloogia seirevõrgu osakaal % - 40 2013 60 Rakendusüksus Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Kliimamuutustest põhjustatud hädaolukordade ennetamiseks tõhustatakse meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret eelkõige seirejaamade võrgustiku kaasajastamise kaudu. Tegevuse sihtgrupp on Keskkonnaagentuur , kes tagab tulemuste jätkusuutliku kasutamise. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv u k s keskendutakse metsatulekahjude leviku tõkestamisel e ja likvideerimisel e ja seeläbi CO 2 - heitkoguste vähendamise le. See saavutatakse CO 2 - emissioonile suure mõjuga õnnetuste tagajärgede vähendamiseks vajaliku päästetehnika (päästeautod, kõrgendatud maastikuläbivusega sõidukid) soetamisega. Tegevuse sihtgrupp on Päästeamet. Kliimamuutustest tulenevatele hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv mere - ja rannikureostuse likvideerimisel, sh parem valmisolek Läänemere seisundit mõjutavateks hädaolukordadeks , saavutatakse mereseire ja merereostuse likvideerimise tehnika ( lennuk ja laev Politsei- ja Piirivalvea meti vana laeva „Kati“ asendamiseks ) soetamisega lisaks 2012. aastal Politsei- ja Piirivalveameti kasutusele võetud uuele multifunktsionaalsele reostustõrje laevale . Tegevuse sihtgrupp on Politsei- ja Piirivalveamet . Laiemas plaanis on sekkumistest kasu saav kogu elanikkond ja keskkond. Näiteks maapiirkondade elanikkonna julgeolek suureneb tänu tulekahjude likvideerimise võimekuse kasvule. Erinevad osapooled (näiteks põllumehed ja üleujutusohuga piirkondade elanikud) saavad kasu paranenu d ilmaprognoosidest. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse keskkonnasõbraliku majanduse ja energeetika valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Majanduse üldise ressursi- ja energiamahukuse vähendamine“. Seirejaamade võrgustiku kaasajastamise l lähtutakse andmeedastuse kvaliteedi kasv ust ja protsesside automatiseerimisega saavutatavast kulude kokkuhoiust . Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise võimekuse suurendamisel lähtutakse p äästesõidukite võimsuse kasvust ja reageerimise kiiruse kasvust. Arvestatakse ka võimalikku (püsi) kulude kokkuhoidu seoses ökonoomsemate sõidukite kasutuselevõtuga. Merereostuse likvideerimisel peab kasvama reostuse avastamise kiirus, reageerimise kiirus ja merereostuse likvideerimise mahuline suutlikkus. Merereostuse likvideerimise võimekuse suurendamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia tegevuskavas toodud mõõdikute sihttasemete saavutamis vajadustega. Metsa- ja maastikutulekahjude kustutamise ja merereostuse likvideerimise võimekuste suurendamisel tagatakse sõidukite võimalikult suur multifunktsionaalsus , kasutamaks vajadusel tehnikat ka muude hädaolukordade korral , lähtudes muu hulgas igal aastal koostatavate riskianalüüside kokkuvõtetes ette pandud meetmetest. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 55 58 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Soetatud multifunktsionaalsed päästesõidukid Päästesõiduk ÜF - - - 83 Rakendusüksus Kord aastas Uuendatud seirejaamad Seirejaam ÜF - - - 50 Rakendusüksus Kord aastas Uuendatud kalibreerimislabor Kalibreerimislabor ÜF - - - 1 Rakendusüksus Kord aastas Automaatsondijaam Automaatsondijaam ÜF - - - 1 Rakendusüksus Kord aastas Soetatud merereostustõrje sõidukid Merereostustõrje sõiduk ÜF - - - 2 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 56 59 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ÜF - 59 179 971 - - 132 345 83 6 130 515 053 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Soetatud multifunktsionaalsed päästesõidukid Päästesõiduk ÜF - 83 - - 83 Rakendusüksus Väljundnäitaja Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala h a ÜF - 1000 - - 13 500 15 000 Projektide aruanded Väljundnäitaja Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega objekt ÜF - 238 - - 1214 2 7 50 Projektide aruanded Väljundnäitaja Soetatud merereostustõrje sõidukid Merereostustõrje sõiduk ÜF - 2 - - 2 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 57 60 . Sekkumiskategooriad. Fond ja piirkonnakategooria ÜF Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 085 53 245 074 54 405 577 01 110 937 794 112 493 960 01 1 209 670 07 110 937 794 112 493 960 02 1 209 670 087 57 692 720 58 088 383 03 2 820 642 07 105 697 812 107 253 978 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetne suund tugineb Eesti viie suurema linnapiirkonna säästva arengu strateegiatele , milles kajastatakse kõiki linnapiirkonna jätkusuutlikkuse aspekte, sh majanduslikke, keskkonna- ja kliimaalaseid, demograafilisi ning sotsiaalseid väljakutseid. Konkreetse te st tegevustest - lähtudes linnade spetsiifilistest väljakutsetest ning Eesti 2020 strateegia eesmärkidest - kaasrahastatakse nende strateegiate elluviimisel EL i fondidest säästva ning vähese CO 2 -heitega liikuvuse ja linnaruumi arendamist, lapsehoiu- ja lasteaiakohtade loomist , et vähenda da liikumisvajadust ja toeta da tööhõivet ning alakasutatud alade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaa lset taas elavdamist Ida-Virumaal. Suuna tegevustega panustatakse temaatilise eesmärgi nr 4 „Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites“ ning temaatilise eesmärgi nr 9 „Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine“ saavutamisse. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate elluviimine peab integreeritult, sh koosmõjus teiste prioriteetsete suundade raames elluviidavate tegevustega ning linnapiirkondade omavalitsusüksuste omategevustega, panustama mitme eesmärgi saavutamisse. Strateegiates määratletavate prioriteetsete tegevuste tulemusel suurema ja mitmekülgsema mõju saavutamiseks on vajalik luua kombineeritud mitme temaatilise eesmärgi suund. Prioriteetse suuna soovitud tulemuseks on suuremate linnapiirkondade jätkusuutlikum areng ning selle eeldusena on oluline linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia olemasolu ja elluviimine igas suuremas linnapiirkonnas. Linnapiirkondade säästva arengu strateegiate koostamise korraldus on täpsemalt kirjeldatud peatükis 4.2. Prioriteetse suuna tegevusi täiendavad teised EL i fondidest rahastatavad tegevused, mis aitavad suurendada suuremate linnapiirkondade rahvusvahelist konkurentsivõimet, sh teadus- ja arendustegevusele ning suure kasvupotentsiaaliga ettevõtlusele suunatud meetmed. Samuti on olulised prioriteetses suunas 5 kavandatavad tegevused väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edendamiseks ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ( viimast küll väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkonda ) . CO 2 -heit kogus te vähendamisele linnapiirkondades aitavad kaasa energiatõhususe prioriteetse suuna raames kavandatavad sekkumised korterelamute energiasäästlikuks rekonstrueerimiseks, tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimiseks ning säästva transpordi prioriteetse suuna all kavandatud sekkumised. Linnapiirkondades liikuvuse parandamisele suunatud tegevusi ette valmistades ja ellu viies arvestatakse koosmõju suurendamiseks ja kattuvuse vältimiseks ka projektidega, millele kavandatakse toetuse taotlemist Euroopa ühendamise rahastust. Kõrge tööpuuduse ja vaesuse all kannatavate linnapiirkondade probleemide lahendamisse panustavad Euroopa Sotsiaalfondist kavandatavad sekkumised hõives püsimiseks või hõivesse sisenemiseks, sh uussisserändajatele ja vähelõimunud püsielanikele suunatud sekkumised ning la p sehoiu paremale korraldamisele suunatud sekkumised . S amuti kohaliku ja regionaalse tasandi arendusvõimekuse suurendamise tegevused, millega paranda takse piirkondliku ja kohaliku tasandi ametnike võimekust kavandada tegevusi piirkonna arenguks eelduste loomiseks ja teenuste paremaks korraldamiseks ning kolmanda sektori võimekust kohaliku arengu küsimustes kaasa l öömiseks. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: CO 2 -heidet vähendavate strateegiate edendamine igat liiki territooriumidel, eelkõige linnapiirkondades, sealhulgas säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuse edendamine ning kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ettenähtud meetmed. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Säästvate liik umisviiside kasutajate osakaal on kasvanud Suurematel linnapiirkondadel on oluliste CO 2 -emissiooni allikatena võtmetähtsus jätkusuutliku kasvuga seotud väljakutsete lahendamisel. Ühistranspordi osakaal suuremates linnapiirkondades tehtavate reiside puhul on vähenenud, samuti on suhteliselt madal jalgrattaga tehtavate sõitude osakaal. Kui 2005. aastal kasutas igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast või käis jala ligi 61 % suuremate linnade ja nende lähitagamaa elanikest, siis 2012. aastal oli see näitaja 48,5% . Suureneva autokasutuse tagajärjeks on nii keskkonnatingimuste kui ka rahvatervise halvenemine. Uue taristu loomine eeskätt autokasutajaid silmas pidades halvendab linnakeskkonda nii jalgsi ja jalgrattaga liikujate ning ühistranspordi kasutajate kui ka linnaelanike jaoks veelgi. Oluline on luua linnakeskkond, milles on meeldiv ja mugav liikuda ilma autota. Se lleks on vaja jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste parandamist, säästvat liikuvust toetava avaliku linnaruumi arendamis t ning head ligipääsu mugavale ja vajadustele vastavale ühistranspordile. Ka p erioodil 2007-2013 o li 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust säästva liikuvuskeskkonna ja avaliku ruumi arendamiseks. Kuigi mitmed elluviidavad projektid ei ole 2013. a lõpuks veel ellu viidud, võib prognoosida, et perioodi lõpuks saab rajatud ca 90 km kergliiklusteid (valdav osa neist Tallinna lähiümbruses) ning uue kvaliteedi on saavutanud ligi 60 ha rohealasid ja väljakuid. Ellu viiakse ka ühistranspordisüsteeme arendavaid projekte kahes linnas . Erinevalt 2014-2020 perioodiks kavandatavast , oli perioodil 2007-2013 linnapiirkondade arendamise meetmesse kaasatud kogu funktsionaalse linnapiirkonna ulatuses vaid Tallinn. 2014-2020 kaasatakse sekkumiste elluviimisse ka teiste linnade tagamaad, mis on eriti oluline liikuvusküsimuste lahendamisel . Enam kavandatakse perioodil 2014-2020 tähelepanu pöörata projektide komplekssusele, et tulemuseks oleks kas probleemi terviklik lahendamine ühel konkreetsel linnasisesel maa-alal või parandataks mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 58 61 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Igapäevaseks töölkäimiseks ühistransporti või jalgratast kasutavate või jalgsi liikuvate inimeste osatähtsus suuremates linnapiirkondades % Vähem a renen ud 48,5 2012 50,0 Statistikaamet: Tööjõu-uuring Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse tegevusi, mis vähendavad sõltuvust isikliku auto kasutusest. Selleks toetatakse kolme tüüpi tegevusi: jalgsi ja jalgrattaga liikumise võimaluste arendamist (sh jalg- ja jalgrattateed, jalgrattaparklad, rattaringlussüsteemid, nutikad lahendused); avaliku linnaruumi muutmist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele, ning ühistranspordi säästvat ja elanike vajadustele vastavat korraldust (sh liikuvusuuringud ja -kavad, infosüsteemid, piletisüsteemid, „pargi ja sõida“ süsteemid , keskkonnasäästlike ühissõidukite soetamine maksumuses, mis ületab tavaveeremi hinna ) . Tegevused on abikõlblikud kõigi viie linnapiirkonna territooriumil, millele on koostatud jätkusuutliku arengu strateegiad, sest ühistranspordi kasutajate ning jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on vähenenud kõigis suuremates linnapiirkondades. Eri tüüpi tegevuste vahelised rõhuasetused põhinevad konkreetse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial, milles analüüsitakse konkreetse linnapiirkonna liikuvuse suurimaid kitsaskohti ning parimaid lahendusi autosõltuvuse vähendamiseks ning säästvate liikumisviiside edendamiseks.. Seejuures arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 10 jätkusuutliku transpordi tegevustega. Jätkusuutliku arengu strateegiate koostamiseks töötatakse välja juhised, mis säästva liikuvuse osas on kooskõlas linnalise liikuvuse juhendiga http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docgener/informat/2014/guidance_urban_mobility.pdf . Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik suuremates linnapiirkondades tegutsevad osapooled. Paranevad nende inimeste liikumisvõimalused, ke s autot ei kasuta . Meeldiva liikumiskeskkonna edendamise ning kergliikluse ja ühistranspordi mugavamaks muutmise tulemusena vähenev autokasutus vähendab CO 2 -emissioone, müra ning loob tervislikuma linnakeskkonna. Liikumisühenduste kvaliteedi parandamine aitab muu hulgas vähendada aja- ja rahakulu nii avalike teenuste kasutuseks kui ka tööle pääsuks. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele . Eelistatakse mitme kohaliku omavalitsusüksuse koostöös välja töötatavaid ja elluviidavaid tegevusi. Säästva liikuvuskeskkonna arendamisel järgitakse universaalse disaini põhimõtteid, mis tähendab infrastruktuuri rajamisel kõigi kasutajagruppide (sh puuetega inimesed, lapsed, eakad jt) vajadustega arvestamist. Võimalusel kasutatakse rohelise infrastruktuuri lahendusi. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 59 62 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Linnade integreeritud arengustrateegiat ega aladel elavad inimesed F üüsilised isikud ERF Vähem arenenud - - 797 000 Statistikaamet Kord aastas Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades m 2 ERF Vähem arenenud - - 10 0 000 Rakendusüksus Kord aastas Rajatud kergliiklusteede pikkus km ERF Vähem arenenud - - 90 225 Rakendusüksus Kord aastas Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv p rojekt ERF Vähem arenenud - - 3 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2 : Mahajäänud linna- ja maapiirkondade kogukondade füüsilise, majandusliku ja sotsiaalse taaselustamise toetamine . Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Olulisemad a lakasutatud alad Ida-Virumaa suur emates linnapiirkondades on taas elavdatud Suurema d linnapiirkon nad ei arene ühtlaselt, samuti on suured erinevused linnapiirkondade vahel. Selleks, et linnapiirkond oleks tervikuna konkurentsivõimeline ning et linna siseste territooriumide alakasutatus ning ettevõtjatele ja elanikele väheatraktiivne keskkond ei saaks takistuseks linnapiirkonna arengule, on oluline toetada linnakeskkonna arengut , investeerides linnaruumiliselt olulistesse, kuid oma potentsiaali alakasutusega või kasutamata , alade taas elavdami sse . A lakasutatud linnaalade füüsiline, sotsiaalne ja majandu slik taas elavdamine on eeskätt oluline Ida-Virumaa linna piirkonda des, mis eristuvad muudest Eesti piirkondadest kõrgema püsiva tööpuuduse, madalama ettevõtlusaktiivsuse, baastaristu mahajäämuse, kasutusest väljalangenud hoonete , jäätmaa suurema osakaalu jm poolest. Ida-Viru suuremate linna piirkonda de rahvaarv on viimase 20 aastaga oluliselt kahanenud. Kui 1989. aasta rahvaloenduse andmetel elas kahe linnapiirkonna valdades ja linnades kokku 172 000 elanikku, siis 2011. aastaks o li see kahanenud 117 000-le (vähenemine 32%). Samuti on kokku tõmbunud sealne tööstus. Sellest tulenevalt on neis linnades vajalik muutunud oludega kohanemine ning keskkonna kaasajastamine, et muuta Ida-Viru suuremad linnad teiste suuremate Eesti linnadega võr reldavalt atraktiivseks elukeskkonnaks . Oluline on kõigi osapoolte (lisaks avalikule sektorile k a äri- ja mittetulundussektori) kaasamine linnakeskkonna uuendamisse. Tehes investeeringuid piirkondadesse, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule, luuakse eeldused linnapiirkonna atraktiivsemaks muutmiseks kogukonnale, sh nii ettevõtjatele kui k a elanikele. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 60 63 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Investeeringute tulemusena kasu saanud ettevõtjate ja teenuse osutajate arv Ettevõtja Vähem arene n ud 0 2013 30 Projektiaruanded Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Tegevused on suunatud mahajäänud kogukondade hüvanguks keskendudes aladele kahe Ida-Viru suurema linnapiirkon na sees, millel on potentsiaal saada katalüsaatoriks linnapiirkonna arengule. Toetatavateks tegevusteks on linna siseste alakasutatud alade taas elavdamiseks vajaliku taristu arendamine (sh mittevajalike ehitiste lammutamine, tänavavõrgustiku loomine, ehitiste rajamine ja rekonstrueerimine) ja seda toetavad tegevused (nt kontseptsiooni loomine, kaasamine, turundus), mis tervikuna loovad eeldused ettevõtluseks , töökohtadeks ja kvaliteetsete teenuste osutamiseks. Soovitavalt kaasatakse tegevustesse vabaühendusi ja äriühinguid. Konkreetsed alad nin g vajalikud tegevused nende taas elavdamiseks määratletakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates. Tegevuste tulemusena väheneb Ida-Viru suuremate linnapiirkondade mahajäämus atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonnana võrreldes teiste Eesti linnapiirkondadega . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele . Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 61 64 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed F üüsilised isikud ERF Vähem arenenud - - 107 000 Statistikaamet Kord aastas Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades m 2 ERF Vähem arenenud - - 10 0 000 Rakendusüksus Kord aastas Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned m 2 ERF Vähem arenenud - - 100 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 3: investeeringud tervishoidu ja sotsiaalsesse taristusse, mis panustavad piirkondlikku ja kohalikku arengusse, vähendades tervisealast ebavõrdsust ning edendades sotsiaalset kaasatust parandatud juurdepääsu kaudu sotsiaal-, kultuuri- ja meelelahutusteenustele, ning üleminek hooldeasutustes pakutavatelt hoolekandeteenustelt kohalikule hoolekandestruktuurile. Inv esteerimisprioriteedile vastav eesmärk ja oodatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 3: K odulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud Rahvastiku koondumise tõttu eeskätt paari suuremasse linnapiirkonda ei suuda olemasolev taristu rahuldada nõudlust teenuste järele. Eriti terav on probleem la p sehoiuteenuse ga . Lapsehoiukohtade nappus on 33% Eesti omavalitsustest, teravaim on rahvastiku koondumise tõttu probleem suuremates linnapiirkondades. Kui riigis tervikuna on Eestis 201 2. a jaanuari seisuga puudu 5900 lasteaiakohta, siis Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade arvele jääb sellest valdav enamus ehk 443 0 . Lapsehoiukohtade nappuse üheks tagajärjeks on sundliikumiste kasv linnapiirkonnas, mis põhjustab ummikuid, tõstab CO 2 -heitmete hulka ning halvendab elukeskkonda. Teiseks vähendab see väikelaste vanemate võimalusi naasta hõivess e. Väikelastega (0-6 a) emade ja väikelasteta naiste hõivelõhe (2011. a 15,9) näitab, et Eestis ei osale naised hõives eelkõige väikelapse hooldamise tõttu. Lapsehoiuvõimaluste nappuse puhul tuleb eristada ajas püsivat ning muutuvat vajadust. Ajas püsiv vajadus tuleneb sellest, et teatavates KOV üksustes on viimase aastakümne jooksul toimunud väga ulatuslik rahvastiku juurdekasv, kohati on rahvaarv mitmekordistunud. Seetõttu on teatud ulatuses vältimatu täiendava taristu loomine suurenenud nõudluse katmiseks. Sekkumist täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad tegevused lapsehoiuteenuse arendamiseks (nii linnapiirkondades kui neist väljas). Sekkumise tulemusena paranevad kodulähedased lasteaia- ja la p sehoiuvõimalused Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas, väheneb liikuvusvajadus ning lastevanematel on võimalik kiiremini hõivesse naasta. Perioodil 2007-2013 oli 5 suurema linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik taotleda toetust investeeringuteks la p sehoiuasutustesse. Selle raames loodi kokku ca 250 uut lasteaiakohta, mis ei ole piisav prognoositava vajaduse katmiseks paarikümneaastases perspektiivis . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 62 65 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus La p sehoiu - ja lasteaiajärjekordade pikkus suuremates linnapiirkondades Laste arv Vähem arenen ud 4430 2012 300 Uuring/küsitlus Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse linnapiirkonna säästva arengu strateegia kohaseid tegevusi täiendavate lasteaia- ja la p sehoiukohtade loomiseks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. See tähendab uute hoonete või hooneosade ehitamist või olemasolevate muufunktsiooniliste hoonete või ruumide ümberkohandamist lapsehoiuteenuse või alushariduse pakkumiseks. L asteaia- ja lapsehoiu kohtade loomiseks ehitatav või kohandatav infrastruktuur peab vastama riiklikult kehtestatud nõuetele. Sekkumise tulemusena panustatakse mitmesse EL vahendite kasutamise eesmärki. Luuakse eeldused selleks, et kasvaks väikelaste vanemate osakaal hõives, parandades seega sotsiaalset kaasatust, teenuste kättesaadavust; ning ühtlasi selleks, et , et kodulähedase lapsehoiukoha olemasolu tõttu väheneks liigsete liikumiste hulk linnapiirkonnas , mis toob kaasa CO 2 -heitmete vähenemise . Sihtgruppideks on kohalikud omavalitsused ja mittetulundussektor. Seejuures arvestatakse koosmõju ja välditakse kattuvust prioriteetse suuna 2 la p sehoiuteenuse arendamise tegevustega ( Tööturule juurdepääsu tagamine ja tööturult väljalangemise ennetamine ). Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektivalikul tuginetakse linnapiirkondade jätkusuutliku arengu strateegiates sätestatud prioriteetidele ning prioriteetse suuna eesmärkidele . Eelistatakse tegevusi, mille tulemuste edasine kasutamine võimalikult vähe koormab KOV ide finantssuutlikkust. Uute hoonete ehitami ne peab olema põhjendatud järgmise paari kümne aasta rahvastiku trendidega ja eelistatakse väiksema energiatarbega ehitiste rajamist. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Finantsinstrumendi kasutamist kaalutakse perioodi jooksul . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 63 66 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Linnade integreeritud arengustrateegiatega aladel elavad inimesed Füüsilised isikud ERF Vähem arenenud - - 690 000 Statistikaamet Kord aastas Loodud lasteaia - ja la p sehoiukohtade arv Lasteaia- või lapsehoiukoht ERF Vähem arene n ud - - 2000 Rakendusüksus Kord aastas Linnapiirkondades ehitatud või renoveeritud avalikud või ärihooned m 2 ERF Vähem arenenud - - 26 000 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Ei kohaldu . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 64 67 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ERF Vähem arenenud 18 476 888 - - 117 709 233 110 375 469 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Kogu linna - piirkonna ühistranspordivõrgustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv pr o jekt ERF Vähem arenenud 1 - - 3 Rakendusüksus 2018. a sihttase - rahastatud, kuid veel lõpetamata projekt. Väljundnäitaja Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondade s m 2 ERF Vähem arenenud 3 0 000 - - 10 0 000 Rakendusüksus Väljundnäitaja Loodud lasteaia - ja la p sehoiukohtade arv Lasteaia- või lapsehoiukoht ERF Vähem arenenud 400 - - 2000 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 65 68 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 043 44 819 149 48 446 642 01 93 819 149 100 052 848 01 93 819 149 100 052 848 07 93 819 149 100 052 848 052 34 000 000 35 808 388 055 15 000 000 15 797 818 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Jätkusuutlik transport Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu . Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: Euroopa ühtse mitmeliigilise transpordipiirkonna toetamine, investeerides TEN-T- sse . Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Paremad ühendused TEN-T võrgustikus Eesti konkurentsivõimele ja globaalsetes väärtusahelates osalemiseks on ohutud rahvusvahelised ühendused ja liikumisvõimalused hädavajalikud. Ebapiisavad ühendused takistavad reisimist või kaubavedu nõudvate majandusharude arengut. Lennuühenduste mõju SKP kasvule on 4-7% . Eestis on probleemiks taristu ebapiisav tase ning investeeringud peamiste transpordiühenduste parandamiseks on prioriteetsed. Väärtusahelate rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim - ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumine Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiire, mugav ja turvaline. Väljakutseks on liiklusohutuse parandamine teedel. Liiklemine on muutunud ohutumaks ja liiklusõnnetuste arv vähenenud, kuid jätkuvalt on teid, kus on liiklusohtlikud ristumised, puuduvad teepeenrad, on piiratud nähtavusega teeprofiil jne. Alates 2006. a, mil liikluses hukkus 204 inimest, on hukkunute arv järjepidevalt vähenenud (v. a 2011), jõudes 2012. a 87 inimeseni. Hukkunute arvu järgi miljoni elaniku kohta oleme EL -is 17.-18. kohal . Parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele, samuti inimeste liikumisvõimalusi, on oluline ka lühemate ja usaldusväärsemate ühendusaegade tagamine (sh EL i väliskaubanduse kontekstis oluline piiriületus Venemaaga). Ärikontaktideks on lennuühendused kriitilise tähtsusega. Tallinna lennujaama investeeringu tega panustatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmi ss e . Arvestades Eesti asukohta ja kaugust suuremast osast Euroopast, on lennuühenduste arendamine oluline Eesti konkurentsivõime kindlustamisel. Lähemate sihtkohtadega ühenduse parandamiseks on vaja investeerida reisirongiliikluse arendamisse, mida kajastatakse EL i vahendite kasutamise eesmär gi 2 all. Investeeringute tulemusena suureneb kaupade, välisturistide ja -ettevõtjate voog ning tõuseb nende teenindamise võimekus ja vähenevad liiklusõnnetused investeeringuid saanud teedel. Seda mõõdetakse rahvusvaheliste reisijate arvuga, mis on kõikide Eesti sse tehtud ja Eestist väljuvate reisijate summa (välja arvatud erasõidukitega tehtud reisid). Tegevusi, mida kavandatakse viia ellu struktuurivahendite toel ning millele taotletakse toetust Euroopa ühendamise rahastust, valmistatakse ette ja viiakse ellu viisil mis toetab suurema koosmõju saavutamist ja väldib kattuvust. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 66 69 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Rahvusvaheliste reisijate arv aastas (õhu-, vee- ja bussi - transport) R eisija - 12, 8 miljonit 2013 14,8 miljonit Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Statistik-aamet Kord aastas Halvas seisundis teede osakaal TEN-T võrgustiku teedest (%) - 12 2012 11% Maanteeamet Kord kahe aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee (s.h piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine), väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama (TEN-T) . Nii selle eesmärgi kui eesmärgi 2.10.4.1 saavutamiseks kavandatud investeeringute määratlemise juhtmõte on tagada parem ligipääs ja omavahelised ühendused Eesti peamistele rahvusvahelistele väravatele, milleks on Tallinna Vanasadam, Muuga, Paldiski ja Sillamäe sadamad; Tallinna lennujaam ning Ikla, Narva ja Luhamaa piiriületuskohad. Keskendutakse projektidele, mis aitavad saavutada ühtaegu mitut eesmärki või on seotud omavahel või projektidega, mille elluviimist kavandatakse Euroopa ühendamise rahastu, riigi vahendite või muude rahastamisallikate toel. Näiteks kavandatakse parandada Tallinna Vanasadama ühendusi TEN-T maanteevõrgustikuga käesoleva eesmärgi raames ning ühendusi säästvate transpordiliikidega eesmärgi 2.10.4.1 raames . Perioodidel 2004-2013 rekonstrueeriti kõik TEN-T üldvõrgu lennujaamad va. Pärnu lennujaam. Üldvõrgu lennujaamadesse struktuurivahenditest investeeringuid ei planeerita. TEN-T maanteede kogupikkus on ligi 1300 km, millest perioodidel 2004-2013 investeeriti 240 km teede projektidesse. Perioodil 2014-2020 ehitatakse või rekonstrueeritakse 110 km TEN-T maanteid. TEN-T maanteevõrgu osas on prioriteet neljal trassil – Via Baltica (ühendus Läti ja teiste Euroopa riikidega, Tallinn-Tartu-Luhamaa (ühendus kahe suurema linna vahel ning Venemaaga), Tallinn-Narva (peamine ühendus Venemaaga ja maismaaühendus Muuga ning Sillamäe sadamatele) ja Tallinna Ringtee (ühendus Paldiski sadamale TEN-T- ga ). Teiste TEN-T maanteede investeeringud on väiksemas mahus. Investeeringud tuginevad perioodil 2007-2013 ellu viidud projektide tulemustele. Näiteks Tallinn-Tartu maantee Kose-Ardu lõigu kavandatud uuendamine on otseselt seotud eelmisel rahastamisperioodil Aruvalla-Kose lõiku tehtud investeeringutega . Ülejäänud riigimaanteid (sh hooldus rahastatakse riigieelarvest vastavalt kehtivale Teehoiukavale. Ehitusobjektide puhul, kus tõstetakse teeklassi, võetakse kasutusele erinevad keskkonna mõju leevendus- ja liiklusohutusmeetmed. TEN-T maanteede piiriületuse osas on kitsaskohad eelkõige Vene piiril, mille leevendamist kavandatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö raames. Toetatakse ka kolme suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Narva) läbivate oluliste TEN-T lõikude ehitamist, kus on vajalik parandada juurdepääsu sadamatele/piiripunktidele või ehitada välja puudu olevad ühendused. Tallinna lennujaama investeeringutega saavutatakse ka keskkonna- ja ohutusnõuete täitmine. Lennujaama arendamisel kombineeritakse ÜF i toetust ja lennujaama omavahend e id. S ee tähendab, et ÜF- i st tehakse ainult neid investeeringuid, mis on vastavuses riigiabi reeglitega. Kavandatavad investeeringud ei ole lennujaama jaoks rahaliselt tasuvad, ent neil on positiivne sotsiaal-majanduslik väärtus. Keskkonnanõuete täitmisse panustatakse õhu-, pinnase- ja mürareostust vähendavatesse investeeringutesse. sadevee- ja lumekogumissüsteemid , jäätõrje- ja mootorisoojendusalad vähendavad oluliselt ohtlike kemikaalide sattumist pinnasesse ja selle kaudu Tallinna joogiveereservuaari. , Valgustussüsteemid muudetakse energiatõhusamaks ning maandumis- ja ruleerimisraja muutmisega viiakse liiklus kaugemale Tallinna joogiveeallikaks olevast Ülemiste järvest. Ohutusnõuete täitmisse panustatakse rajakatte uuendamise ning I kategooria lennujaama nõuetele vastavate navigatsioonisüsteemide paigaldamisega, võimaldamaks lennuliiklust halbades ilmaoludes ning erakorralise vajaduse korral, samuti parkimisala laiendamisega võimaldamaks suurendada ohutust maandumis- ja ruleerimisraja kasutusel. Olemasolevad maandumis-, ruleermis – ja parkimisalad ei vasta täielikult ICAO nõuetele E-klassi lennukite käitlemisel, mille tõttu teenindab lennujaam neid lennukeid kasutades ajutisi lahendusi. Uuendustega täidetakse ka E-klassi lennikute ohutu käitlemise nõuded. Parkimisalade puuduse tõttu pargitakse aeg-ajalt lennukeid ruleerimisrajal, mis mõjutab ohutust. Parkimisala suurendamisega lõuna poole ehitatakse välja ka selle piirkonna sadevee süsteemid. Hetkel ei toimu seal ei sadevee kvaliteedi seiramist ega puhastamist ning reostunud vesi läheb otse Pirita jõkke. Lisaks on sadevee kogumise süsteemide puudumise tõttu lõuna- ja idaosa sageli üle ujutatud, mis meelitab ligi linde, lõhub maandumis ja ruleerimisradu ja põhjustab rikkeid elektrisüsteemides (nt maandumisraja tuled). Regionaalsetesse lennujaamadesse investeeringuid ei planeerita. Ohutu meretranspordi tagamiseks investeeritakse Hundipea sadamasse, mis on keskne veeliikluse juhtimise sadam (teenindab jäämurdevõimekust). Investeeringute tulemusel rekonstrueeritakse lainemurdja, kai ning teenindusala et , tagada Soome lahe TEN-T veeteid teenindava jäämurdja ohutus. Hundipea sadam ei teeninda kaubatransporti. Laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS) uuendamiseks täiendavaid suuremahulisi investeeringuid ei kavandata, kuna VTS katab praegu Eesti vetes kõiki peamisi laevateid. Investeerimisprioriteedi meetmed panustavad (rahvusvaheliste) transpordiühenduste arendamise ja seeläbi (tööjõu) liikumisvõimaluste suurendamise ga prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“, „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus“ ning „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete ja piirkondliku ettevõtluse arendamine“ eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste arendamisse. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valitsuse poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel . Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda /projekti valmisolekut elluviimiseks , projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukava ga 2014-2020 , rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks . Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 67 70 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Uute maanteelõikude kogupikkus . millest TEN-T km ÜF - - - 10 46 Rakendusüksus Kord aastas Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus , millest TEN-T km ÜF - - - 1 0 5 2 15 Rakendusüksus Kord aastas Jäämurde teenuse osutamiseks vajalike rekonstrueeritud sadamate arv sadam ÜF - - - 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kord aastas Investeeringuid teinud lennujaamad lennujaam ÜF - - - 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2 : k eskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO 2 -heitega transpordisüsteemide, sealhulgas siseveeteede ja meretranspordi, sadamate, eri transpordiliikide ühendamise ja lennujaamade taristu arendamine ja parandamine, et soodustada säästvat piirkondlikku ja kohalikku liikuvust . Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 2 : J ätkusuutlik transport, sh raudteetransport TEN-T võrgustikus Ü histranspordi (ÜT) kasutatavus Eestis on vähenenud – Eesti tööjõu-uuringu kohaselt kasutas ühissõidukeid tööl käimiseks 2012. a 23%, 2001. a 31% hõivatutest . Se lle on tinginud elatustaseme tõusuga kättesaadavam auto de kasutamine , lõpetamisel investeeringud ( nt uute rongide soetamine ) ja ÜT-võr gu hõrene mine ja ÜT kättesaadavus halvene mine , mida peegeldavad ka suhteliselt suured aegruumilised vahemaad lähimate keskustega . Samuti ei võimalda traditsioonilised lahendused hüpet teenuse kvaliteedis . Probleemiks on ÜT killustatus ja kohati ebapiisav ühenduskiirus. KOV-i , regionaalne ja üleriigiline ÜT ei ole integreeritud, mis muudab ÜT liikide kasutamise ebamugavaks. Üheski maakonnas ei ole ühtset toimivat piletisüsteemi, mis haaraks nii linna-, maakonna bussi-, kui ka rongiliine. See on aga eeldus ühtse liinivõrgu kujundamiseks. Puudulik on reaalaja info kättesaadavus ja taristu kasutusmugavus ning ümberistumisvõimalused . Arendada tuleb intelligentseid transpordisüsteeme , näiteks tagab eri transpordiliikide parem ühendamine reaalajas infosüsteemidega kasutajamugavuse, väiksema ajakulu j m . Arvestades tehtud investeeringuid, on praegu lihtsam ÜT edasi arendada ning ennetada autokasutuse võimalikku kasvu , kui hiljem seda piirama hakata. Parandada tuleb transpordiühenduste ja planeeringute omavahelist sidumist. Kättesaadavuse suurendamiseks tuleb arvestada erinevate sotsiaalsete gruppidega. Raudteevõrgust, mis teenindab reisirongiliiklust, on perioodil 2007-2013 rekonstrueeritud üle ühe kolmandiku. Perioodil 2014-2020 kavandatakse investeeringuid ligi poolel raudteevõrgul. Nende investeeringute tulemusena jääks rekonstrueerimata veel Lelle-Pärnu vaheline raudteelõik, mille uuendamine sõltub Rail Balticu arendamise ajakavast, ning Tartu-Koidula vaheline raudteelõik, mille seisukord on reisirongiliikluse teenindamiseks piisavalt hea. TEN-T üldvõrgu sadamatest rekonstrueeriti eelmisel perioodil Saaremaa ja Hiiumaa ühenduste tagamiseks vajalikud sadamad. Kuna Hiiumaaga ühendust planeeritakse tihendada, on vaja Rohuküla ja Heltermaa sadamatesse ehitada teine kai. Kavandatavate veetranspordi-investeeringute teemal vt punkti 2.10.5.1. Sekkumiste tulemusena on võimalik reisijate kiire ja mugav liikumine peatuste ning sihtkohtade vahel, vähem ajakulukas ning mugav ümberistumine, samuti info kättesaadavuse paranemine. Lisaks rakenduskavas kavandatud sekkumistele plaanib Eesti koos Põhjamere – Läänemere TEN-T koridoril asuvate naaberriikidega taotleda Euroopa ühendamise rahastust toetust Rail Baltic kiire kaherajalise 1435 mm rööpmelaiusega ning maksimaalse sihtkiirusega 240 km/h elektriraudteeühenduse rajamiseks Tallinnast Läti ja Leedu kaudu Leedu-Poola piirini. Seda ühendust kavandatakse viisil, mis võimaldab sidustamist olemasoleva raudteevõrguga ning muude transpordiliikidega. Rongiliiklus on paremini integreeritud ÜT võrku, kasvab rongiga liiklejate arv, sh suuremate keskuste vahel rongiga liiklejate osakaal. Rongiliikluse ja muude liikumisviiside integreerimisel ( multimodaalsus ) luuakse muu hulgas eeldus maapiirkondade inimeste jaoks kohalike avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavuse paranemisele. Soodustatakse KOVide koostööd avalike teenuste pakkumisel ja integreerimisel . Lisaks, parandamaks ettevõtete ligipääsu olulistele turgudele on vajalik investeerida regionaalsetesse meretranspordiühendustesse (mandri ja saarte vahelised ühendused) ning sadamate maismaaühendustesse. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 68 71 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Rongireisijate arv aastas rongireisija - 4,2 miljonit 2013 8,4 mln Elektriraudtee AS, Statistikaamet Kord aastas Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal % - 43% 2013 50% Statistikaamet Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Eelarveperioodi tegevused keskenduvad TEN-T võrgustiku ja/või keskkonnasõbralike (sealhulgas madala müratasemega) ja vähese CO 2 -heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamisele/parandamisele, kus prioriteediks on raudtee (sh piiriületuspunktid/sujuva piiriületuse tagamine). Investeerimisprioriteedi raames pööratakse eelkõige tähelepanu suure veovõimega, kiireid ühendusi pakkuva ning keskkonnasäästliku ühistranspordi arendamisele, mis võimaldaks paremini avada s ellesse juba tehtud investeeringute mõju ning tagada terve transpordikoridori sujuv toimimine. Ühistranspordi ja kergliikluse üldise konkurentsivõime tõstmiseks investeeritakse ühistranspordi peatuste ja jaamade ühendustesse, eesmärgiga integreerida erinevaid liikumisviise . Nii taga takse ka raudteepeatuste parem ühendami ne muude transpordiliikidega ja olemasoleva potentsiaali parem ärakasutami ne, aitamaks kaasa konkurentsivõime tõusule. Vajadus selgub kohalike omavalitsustega läbi viidava konsultatsiooni käigus, kuna antud objektid on valdavalt kohalike omavalitsuste omandis. Potentsiaalsed toetuse taotlejad on näiteks riigi taristut omavad riigiasutused, avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri omavad äriühingud ja riigi enamusosalusega ettevõtted ning kohalikud omavalitsused, kelle projektid on olulised riigi majanduse konkurentsivõime tõstmise seisukoha s t. Tegevused on suunatud eelkõige raudteeinvesteeringutele, mis võimaldavad teenindada suuri reisijatevooge ning edendavad transpordisüsteemi struktuurilisi muutusi (nt rongijaamade parem sidustamine teiste transpordiliikidega). Samuti toetavad kõik investeeringud keskkonnasõbralike transpordiliikide osakaalu suurenemist. Raudteel investeeritakse perioodil 2007-2013 uuendamata jäänud lõikudesse, et tagada kogu võrgustikul piirkiirus 120 km/h . Üleriigilisi ühendusi teenindavatest lõikudest vajavad rekonstrueerimist Tapa-Tartu, Tapa-Narva ja Tallinn-Rapla lõik ning Tallinna piirkonna linnalähironge teenindavad läänesuunalised lõigud. Viimased on olulised just säästva linnalise liikuvuse seisukohast, kuna need on peamised säästlikud viisid ühendamaks pealinna tagamaaga. Raudtee investeeringute hulgas on ka suurim kavandatav intelligentsete transpordisüsteemide arendamise projekt – raudtee liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine Tallinnast lääne suunal. Investeeringu toetust ei saa rööbasteed , mis on 2007-2013 eelarvperioodil täielikult korda tehtud (Tartu-Valga ja Türi -Viljandi). Raudtee piirkiiruse 120 km/h säilitamine või saavutamine, on vajalik, et reisiaeg oleks maanteetranspordiga võrreldes konkurentsivõimeline. Kaubatranspordi sujuvamaks muutmisse olemasolevatel raudteeühendustel panustab röntgen-läbivalgustusseadme paigaldamine Narva piirijaama. See vähendab p i irikontrolliks kuluvat aega ning panustab seeläbi ohutusse, vähendab piiriületuse ajakulu ning suurendab raudtee kaubaveo konkurentsivõimet. Raudtee valdkonnas on ka kõige suurem planeeritud piiriülene transpordisektori arendus Rail Baltic, mille rahastamiseks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). EL i rahastus raudteesse ulatub perioodil 2014-2020 koguni ca 30% - ni kogu raudtee valdkonna investeeringute mahust, sellele lisaks tehakse investeeringuid muudesse säästvatesse liikumisviisidesse rakenduskava teiste prioriteetsete suundade raames ning täiendavaid investeeringuid raudteetransporti muudest rahastamisallikatest . M aanteede puhul on EL i panus vastavalt madalam kui perioodil 2007-2013 . Raudtee hooldust teostatakse siseriiklike vahendite toel. Vaadates kogu planeeritud raudtee investeeringute mahtu (sh Rail Baltic), on raudtee ja säästev transport selge prioriteet. Kavandatud tegevused on ette nähtud eelkõige selleks, et ohjata liikumisvõimaluste laienemisega kaasnevat KHG-heitmete kasvu. Sellele aitavad kaasa ka kõik ühistranspordiinvesteeringud, mis on tehtud eelnevalt perioodil 2007-2013, mil Eesti mõistes võeti ette ulatuslikke investeeringuid säästvasse transporti. Uude rongiveeremisse on investeeritud ca 67 mln € EL i vahendeid, millele riik panustab lisaks ca 200 mln € (20 a jooksul). Raudtee taristusse on investeeritud kontaktvõrku 22 mln €, eurostandardile vastavatesse platvormidesse 20 mln €. Esimesed positiivsed tulemused reisijate arvu kasvus on juba märgata. Lisaks on riik siseriiklikest vahenditest investeerinud uutesse keskkonnasäästlikesse bussidesse (ca 20 mln €), trammidesse (ca 50 mln €) ning lisaks trammi infrastruktuuri koos EL i vahenditega (ca 22) mln €. Investeeringud säästvasse transporti jätkuvad ka perioodil 2014-2020. Lisaks investeeringutele on Riik panustanud eelneval perioodil ja panustab perioodil 2014-2020 läbi dotatsioonide säästvasse transporti igal aastal ca 40 mln €. Ühistransport on tegemas Eestis suurt muutust ja planeeritavad tulemusnäitajad väljendavad seda. Investeeritakse multimodaalsetesse ühendustesse – sadamate ja lennujaama ühendused nii omavahel kui ka teiste liikumisviisidega – ning perifeersete piirkondade (saarte) parematesse ühendustesse TEN-T- ga – reisirongiliikluse ühendamine kohaliku liiklusega. Multimodaalsete ühenduste ja reisirongiliikluse arendamisel pööratakse tähelepanu sellele, et lahendused aitaksid muu hulgas kaasa säästva linnalise liikuvuse arendamisele ja moodustaksid ühe terviku ERF- i st rahastatavate linnalise liikuvuse projektidega. Kõikide transpordiliikide investeeringuid vaadeldakse koos, et tõsta olemasoleva taristu ja juba teostatud investeeringute efektiivsust. Saartele kvaliteetse ühenduse tagamiseks TEN-T-ühendustega investeeritakse sadamatesse ja laevadesse. Seda väiksemas mahus kui 2007-2013 perioodil, kuna peamised investeeringud on tehtud ning vajalik on ainult nende investeeringute tulemuslikkuse täiendamine suurema mõju saavutamiseks. Nt viiakse lõpule saartega ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamine n - ö jätkuprojektina. Ühendusi, mille ajakohastamist on kavas toetada, kasutatakse reisija-, mitte kaubaveoks. Seetõttu ei ole võimalik veotariifidest kommertsalustel investeeringute tegemine ja põhjendatud on avaliku sektori toetus. Nii laeva- kui sadamainvesteeringute kavandamisel kaalutakse rohelise tehnoloogia lahenduste kasutamist, et vähendada laevanduse negatiivset keskkonnamõju. Kõik investeeringud kavandatakse ja viiakse ellu kooskõlas vee raamdirektiivi nõuetega . Multimodaalsetes ühendustes on rõhk sadamate ja lennujaama maismaaühenduste arendamisel ning reisirongiliikluse paremal ühendamisel kohaliku liikumisega. Lennujaama ühendust planeeritakse arendada koos Rail Balticu projekti arendamisega, kuna Rail Baltic raudteeterminal on kavandatud lennujaama lähedusse. Seetõttu kavandatakse selle ühenduse tarvis Rail Baltic ja muu linnatranspordivõrgu vahel toetust taotleda CEF-ist. Ühtekuuluvusfondist investeeritakse Tallinna Vanasadama ühendustesse linnalise liikuvuse parandamiseks, sh ühendus raudteega ning lennujaamaga. Nagu ee s pool mainitud, lähtutakse reisirongiliikluse ühendamisel kohaliku liikumisega samuti säästva liikuvuse prioriteetsusest, seda eriti linnades. Raudteetaristusse ning veeremisse tehti suuremahulised investeeringud perioodi 2007-2013 vahenditest, nende mõju suurendamise ning raudteetranspordi atraktiivsuse edendamise võimalusena nähakse raudteejaamadele ja –peatustele ligipääsu parandamist . See hõlmab näiteks pargi-ja-reisi lahendusi, jalgrattataristut, enamat integreerimist kohalike ühistranspordiliinidega ning puuetega inimestele ligipääsu võimaldamist või parandamist . Säästva l innalise liikuvuse arengule aitavad kaasa ka ERF- i st kaasrahastatava prioriteetse suuna „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ sekkumised. Täiendavad ühistranspordi ja kergliiklusega seotud võimalikud projektid selguvad linnapiirkondade strateegiate väljatöötamise tulemusena peale linnapiirkondade säästva arengu suunast toetatavate projektide määratlemist. Kasutada tuleks (kui see on asjakohane) intelligentsete transpordisüsteemide lahendusi vahendina liiklusvoogude juhtimise arendamiseks, kui arendatakse TEN-T võrgustikku ja edendatakse multimodaalsust . Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks suurendatakse taastuvenergia kasutust transpordisektoris. Selleks vajalikud investeeringud (sh biokütuste kasutuse edendamiseks) tehakse EL i vahendite kasutamise energeetika eesmär gi all ning muudest eelarve - ja oma vahenditest. Meetmeid täiendab plaanitud Rail Baltic raudteeühenduse ehitus, milleks plaanitakse toetust taotleda Euroopa ühendamise rahastust (CEF). Samuti panustavad investeerimisprioriteedi meetmed ühistranspordi ja kergliikluse arendamise prioriteetsete suundade „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ ja „Energiatõhusus“ kaudu eesmärkide täitmisse, kaudsemalt ka võrdsete võimaluste ja (piirkondliku) ettevõtluse arendamisse läbi liikumisvõimaluste parandamise. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valik toimub investeeringuettepanekute hindamise alusel . Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda / projekti valmisolekut elluviimiseks , projekti olulisust ja sidusust transpordi arengukava 2014-2020 , rakenduskava, prioriteetse suuna ja eesmärkidega ning mõju prioriteetse suuna eesmärkide sihttasemete saavutamiseks . Asjakohaselt peab olema täidetud tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue ning vajadusel kavandatud meetmed negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks või leevendamiseks. Projektitaotluste hindamisel võrreldakse ka nende sotsiaalmajanduslikku mõju. Vastavalt Transpordi arengukava 2014-2020 põhimõtetele arvestatakse kliimamuutustest tingitud mõjudega projektide ettevalmistamisel ja ellu viimisel. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Suurprojektide plaanitud kasutamine Ei kohaldu. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 69 72 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude kogupikkus . millest TEN-T km ÜF - - - 110 200 AS Eesti Raudtee/Rakendusüksus Kord aastas Parandatud ühendusvõimalustega ühistranspordipeatuste arv peatus ÜF - - - 20 30 Rakendusüksus. Kord aastas Keskkonnasõbralike ja vähese CO 2 -heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamiseks/parandamiseks rekonstrueeritud/ehitatud objektid objekt ÜF - - - 5 Rakendusüksus Kord aastas Soetatud/paigaldatud läbivalgustusseadmed raudteepiirile tk - - - 1 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 70 73 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ÜF - 301 454 486 - - 577 377 18 6 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus . millest TEN-T Km ÜF - 75 - - 105 2 15 Rakendusüksus Väljundnäitaja Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude kogupikkus . millest TEN-T Km ÜF - 50 - - 110 200 AS Eesti Raudtee Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 71 74 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ÜF Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 024 29 810 827 01 470 677 882 07 470 677 882 07 470 677 882 025 29 810 827 026 32 493 801 028 24 442 326 029 24 442 326 033 218 218 955 035 30 664 702 036 17 249 829 037 36 825 139 040 9 469 321 043 17 249 829 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. IKT teenuste taristu Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnak ategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Ei kohaldu . Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: lairibaühenduse kasutuselevõtu ja kiire ühendusega võrkude väljaarendamise laiendamine ning arenevate tehnoloogiate ja võrkude digitaalse majanduse jaoks kasutuselevõtmise toetamine. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Kogu Eesti elanikkonnal on võimalik kasutada kiiret internetti Kuigi infoühiskonna toimimise eelduseks olev sidetaristu on enamik u s Eesti piirkondades kättesaadav, on Eestis palju kohti, kuhu uue põlvkonna lairibavõrk ei ole veel jõudnud. Täna puudub kiirele (üle 40 mbit /s) internetile juurdepääs ligi 650 000 Eesti elanikul, mis üha enam hakkab takistama kiireid ühendusi vajavate teenuste rakendamist erinevates eluvaldkondades. Teenuste kiire areng ja andmehulkade kasv seavad ebavõrdsesse olukorda ääremaad, kus taristu selliseid teenuseid ei toeta. Tasakaalustatud r egionaalse arengu huvides tuleb jätkata uue põlvkonna lairibavõrgu väljaehitamist. Erasektori investeeringud on suunatud suurematesse asulatesse, aga eraturu teenusepakkujatel puudub äriline motivatsioon välja ehitada uue põlvkonna võrk hõredamalt asustatud piirkondades, st eksisteerib turutõrge. Euroopa digitaalarengu tegevuskava on seadnud EL i eesmärgiks aastaks 2020 tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ja saavutada olukord , kus pooled Euroopa kodumajapidamistest kasutavad internetiühendust kiirusega 100 Mbit/s. T äna suudetakse Eestis vähemalt osaliselt tagada hõreasustusega piirkonnas internetiühendus kiirusega Eestis 5 Mbit/s, kuid E L 2020 eesmärkide (30 Mbit/s ja 100 Mbit/s) saavutamine ilma baasvõrgu väljaehitamiseta ei ole reaalne. Otsese tulemusena on välja ehitatud uue põlvkonna lairiba baasvõrk turutõrkepiirkondades, mis muudab majanduslikult mõistlikuks ühenduste ehitamise sideettevõtjatele. Lõpptulemusena on kõikidel Eesti leibkondadel ja asutustel juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule, mis on eeldus teiste majandus- ja elualade potentsiaali rakendamiseks - tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimalus te rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses ja paindlikumad töötingimused (sh kaugtöö ja osaajaga töö ) . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 72 75 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus 100 Mbp /s või suurema kiirusega ühenduste osakaal interneti püsiühenduste koguarvust % Vähem arenenud 3, 6 201 2 60 Digital Agenda scoreboard Kord 2 aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse uue põlvkonna lairiba baas võrgu rajamist ja uuendamist turutõrkepiirkondades, kuhu elektroonilise side ettevõtjatel üksi ei ole äritingimustes mõistlik investeerida. Nn viimase miili investeeringuid on eesmärgipärasuse korral võimalik toetada , kui need on abikõlblikud, ESI fondidest ainult M aaelu arengukava meetmete raames, sh tegevusgrupi koostatud strateegias prioriteetsena sisaldumise korral ‘LEADER ( Liaison Entre Actions de Développement de l'Economie Rurale / European Union initiative for rural development ) lähenemise raames. Vahehindamisel vaadatakse mh üle, kuidas viimase miili turutõrke lahendamine on edenenud. Peamiseks sihtgrupiks on kiire lairibateenuse potentsiaalne lõppkasutaja, sh elanik, ettevõte või avaliku sektori asutus, millel puudub juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule või mis asub puuduliku lairibaühendusega paikkonnas ja ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Eelistatakse projekte, mis panustavad k onkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkidesse majanduskeskkonna valdkonnas ning aitavad parimal moel ellu viia valit s use poliitika põhisuunda „Transpordi, IKT ja teiste riigi poolt pakutavate ettevõtlust toetava taristu ja institutsioonide viimine rahvusvahelisele tasemele“. Projektide valik toimub investeeringutaotluste hindamise protsessi kaudu ning eelistatud on suurema sihtgrupiga projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. Olulisteks kriteeriumiteks on tingimused, et investeerida võib ainult uue põlvkonna sidevõrkudesse ( Next Generation Networks - NGN) ja piirkondadesse, kus esineb turutõrge ning investeerimispõhimõtete väljatöötamisel juhindutakse Euroopa Komisjoni riigiabi lairibasuunistest. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 73 76 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Ehitatud uue põlvkonna lairibavõr gu pikkus km ERF Vähemarene n ud - - 3490 3 900 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: e-riigi , e-õppe, e- kaasatuse , e-kultuuri ja e-tervishoiu alaste IKT rakenduste tugevdamine. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 2 : Teenuste baastaristu toetab e-teenuste kasutuselevõttu Eestis ja piiriüleselt Riigi IKT-poliitika saab ettevõtete konkurentsivõimet ja riigi arengut toetada üldise toimimiskeskkonna kaudu. Selle eelduseks teadmistepõhises ühiskonnas toimetamisel on lisaks uue põlvkonna lairibavõrgule kiire ja turvaline ligipääs infole ja andmetele vastava teenustetaristu loomise kaudu . Hästi toimiv teenustetaristu võimaldab nii ettevõtetel kui ka avalikul sektoril kiiremini ja isikustatumaid teenuseid luua ning tõsta juhtimisotsuste kvaliteeti. Kuigi riigi teenustetaristut (X-tee, eID , teabeväravad jne) on järjepidevalt arendatud, tuleb seda tehnoloogia kiire arengu valguses jätkuvalt ajakohastada. Seejuures on vaja hinnata nii tänaste olulisemate tehnoloogiatrendide (pilvetehnoloogia, sotsiaalne meedia, mobiilsus ja infohulkade kasv) kui ka tulevikus potentsiaalselt olulist mõju avaldavate uuenduste (asjade internet, täiustatud analüütika , linkandmed, täiendatud reaalsus jne) mõju ja võimalusi riigi infosüsteemi arengule (vt ka Partnerlusleppe arenguvajaduste peatükki punktis 1.1.2.1) . EL i liikmesriigina on tähtis tagada, et nii ettevõtjad kui ka kodanikud saaksid teenuseid elektroonselt kasutada, nt digitaalallkirjaga lepinguid allkirjastada või oma terviselugu jagada, riikideüleselt , mille eelduseks on baastaristu piiriülene koosvõime. Selleks, et internet võiks jätkuvalt olla innovatsiooni allikas, tuleb tagada selle toimimine avatud süsteemina. Ooda ta va tulemusena on infosüsteemid muudetud koosvõimeliseks (nt sotsiaalvaldkonna infosüsteemid) ning andmed on korrastatud, võimaldamaks uute lingitud teenuste loomist, s h on loodud eeldused piiriüleseks turvaliseks andmevahetuseks teiste (EL i ) riikidega . E -ID võimalusi ning teisi teenustetaristu komponente kasutatakse laialdaselt, loodud on eeldused uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ning e-teenuste arendamiseks eri osapoolte ja sektorite koostöös , IKT-teenuste taristu arendajatel, tellijatel, kasutajatel on teadlikkus ja teadmus loodud lahenduste ja tulevikuvajaduste kohta. I nfosüsteemid on turvalised, suureneb küberturvalisus , e-riigi töökindlus ning võimekus rünnete tõrjumiseks. Ühtlasi on a valiku sektori andmed maksimaalselt muudetud nii ettevõtete ja kodanike jaoks kui ka astutuste vahel masintöödeldaval kujul kättesaadavaks , et luua eeldus ed peamiselt avalike teenuste arendamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 74 77 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Turvalis e elektroonse identitee d i ( ID-kaart , mobiil-ID jne) kasuta jad isik Vähem arenenud 428 649 2011 800 000 Sertifitseerimiskeskus Kord 2 aasta jooksul X-tee vahendusel Eesti ametiasutuste poolt pakutavad e-teenused tk 2000 2013 2800 Riigi Infosüsteemi Amet Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames arendatakse teenuste baastaristut (s.t viiakse ellu IKT vastavaid arendusprojekte), mis on aluseks teenuste arendamisele. . Teenustetaristut arendatakse nii, et see vastaks tehnoloogia arengule ning toimiks turvaliselt ja koosvõimelisena. Analüüsitakse ja piloteeritakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu (sealhulgas, kus võimalik, julgustatakse kasutusele võtma pilvandmetöötluse lahenduse). Viiakse ellu tegevusi, mis toetavad asutuste ja sektorite vahelist koosvõimet. Lisaks viiakse ellu tegevusi, mis toetavad teenuste baastaristu rahvusvahelist koosvõimet. Seejuures võetakse arvesse piiriüleseid e-valitsuse teenuseid (nt andmevahetusteenused ja digitaalne allkirjastamine ) , mida piloteeritakse EL-i ja liikmesriikide poolt, sealhulgas eriti digitaa l sete teenuste taristust, mida arendatakse Euroopa Ühendamise Rahastu raames. Samuti edendatakse andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavust ja andmeanalüüsi võimekust. Edendatakse igakülgselt teenustetaristu ja andmete kasutuselevõttu ning tõstetakse teadlikkust ja oskuseid. Konkurentsivõime tugevdamiseks, sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks kaalutakse Euroopa digitaalarengu tegevuskava tööriistakasti kasutamist praktilise abivahendina. Toetuse saajateks võivad olla riigi infosüsteemide arendamisega seotud avaliku sektori asutused ja sihtasutused . Peamiseks sihtgrupiks on e-teenuste lõppkasutajad, sh elanik ud , ettevõt ted, avaliku sektori asutus ed, või e-teenuste looja ja rakendaja, sh ettevõt ted või avaliku sektori asutus ed . Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Projektide valik ul eelistatakse tegevusi ja investeeringuid hindamise protsessi lähtuvalt nende vajalikkusest ning omavahelisest võrdlusest , võimaldades nii valida kõige suurema mõju ja kasutatavuse ga projektid. Hindamiskriteeriumid arvestavad hetkeolukorda, projekti olulisust ja sidusust rakenduskava ja prioriteetse suuna eesmärkidega, sotsiaal-majanduslikku mõju ja kasulikkust. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad . Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad . Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 75 78 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Uuenduslikud arendusprojektid A rendusprojekt ERF Vähem aren en ud - - 120 edukalt lõpetatud projekti Rakendusüksus Kord aastas Teenuste baastaristul põhinevate uute piiriüleste avalike teenuste arv T eenus ERF Vähem arenenud - - 7 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Puuduvad . Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 76 79 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K . Finantsnäitaja Euro ERF Vähem arenenud 57 402 996 - - 99 336 44 3 93 147 377 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Ehitatud uue põlvkonna lairibavõr gu pikkus Km ERF Vähem arenenud 2000 - - 3490 3 900 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooria d Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 77 80 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 045 40 361 506 42 946 614 01 79 175 270 84 435 976 04 40 270 865 42 946 614 07 79 175 270 84 435 976 079 38 813 764 41 489 362 07 38 904 405 41 489 362 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Haldusvõimekus Selgitus kehtestatud prioriteetse suuna kohta, mis hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat või rohkem kui ühte temaatilisse eesmärki või rohkem kui ühte fondi Prioriteetne suund koosneb temaatilise eesmärgi nr 11 „institutsionaalse suutlikkuse parandamine ja avaliku halduse tõhustamine“ ühest ESF-i ja ühest ERF-i investeerimisprioriteedist. Eesti planeerimisprotsessis tuvastatud arenguvajadused kattuvad OECD poolt koostatud riigivalitsemist käsitleva raporti järeldustega. Peamised puudujäägid on seotud: 1) valitsemise killustatusega; 2) riigieelarve ning strateegiate lünkliku ja tagasihoidliku seostatusega, mis põhjustab kontrolli nõrgenemist kulude üle ning kaugenemist tegevuste mõjususe ja tõhususe saavutamisest; 3) madala poliitika kujundamise võimekusega; 4) avalike teenuste ja e-riigi vähese koordinatsiooniga, kuna Eestis hetkel puuduvad avalike teenuste ühtsed alused ning nende arendamise terviklik poliitika; 5) kohaliku omavalitsuse tasandi ebaühtlase võimekusega poliitikaid rakendada ja avalikke teenuseid osutada; 6) avaliku teenistuse arendamisega, kuna avalike teenistujate asjatundlikkus, sh juhtimisvõimekus on kõige eelneva korrastamise üheks oluliseks tugielemendiks. Arenguvajaduste ületamise muudavad keerulisemaks paljude riikidega sarnased väljakutsed. V ananev ja vähenev rahvastik ning selle mõju majandusele ja tööturule tähendab riigivalitsemisele vajadust struktuurseteks muutusteks ning kasvavat survet ressurssidele. Riigivalitsemise ees seisvad probleemid on valdkondi läbivad ning nõuavad paljude osapoolte koostööd ja vastutuse paindlikku jagamist. Kasvama peab võimekus pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemidega toime tulla. Samal ajal tuleb tulemused saavutada tõhusama ja fokusseerituma riigiaparaadiga. Paranema peab poliitika kujundamise kvaliteet , mis tähendab võimet õigeaegselt probleeme märgata ja piiritleda, selgeid eesmärke ja eelistusi seada, oskust pakkuda välja toimivaid lahendusi, jaotada ülesandeid ja vastutust, tagada prioriteetidest lähtuv rahastus. Samal ajal on tähtis poliitikate tõhus elluviimine , ehk tuleb tagada kokkulepitud ülesannete täitmine, tulemuste saavutamine mõistliku ressursikuluga ning vajadusel ka plaanide muutmine. Seejuures peab Eesti tõhusalt ära kasutama oma piiratud inim - ja finantsressurssi, suurendama riigivalitsemise paindlikkust ja osapoolte vahelist koostööd ning parendama avalike teenuste pakkumist, edendades samaaegselt ka innovatsioonisuutlikkust üldise majanduskasvu huvides. Mitme fondi kombineerimine ühte prioriteetsesse suunda aitab riigivalitsemise tõhustamiseks tehtavaid investeeringuid paremini koordineerida ning viia tulemuslikumalt ellu seatud eesmärgid. Avalike teenuste suurema tõhususe, kodanikukesksuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik põhimõtete korrastamise ja standardiseerimise kõrval investeerida ka infotehnoloogiasse. Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 1: investeeringud institutsionaalsesse suutlikkusse ning riigi, piirkonna ja kohaliku tasandi avaliku halduse ja avalike teenuste tõhususse, pidades silmas reforme, paremat õiguslikku reguleerimist ja head haldustava. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Valitsemissektoris on s uurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimis võimekus Toimiv inimressursside juhtimine aitab tõsta avalike teenuste osutamise võimekust. OECD toob välja , et personalipoliitikaga tegelemine on otsustava tähtsusega ning mõjutab riigi konkurentsivõimet . Personalipoliitika, sh arendus- ja koolitustegevus , on killustunud ja asutusekeskne . V alitsemisalad ei tegele süsteemselt personali arendamisega ning KOV-ide arendamine ja koolitamine on juhuslik. Seetõttu pakutakse avalikule sektorile süsteemselt keskse id arendus- ja koolitustegevusi keskendudes haldus suutlikkust ja efektiivsust parandavate oskuste kasvatamisele . Keskne süsteem võimaldab tuvastada ühised vajadused ja tervikpilti omades viia läbi valitsemisalade ülesed arendusprogrammid, ühtlustades inimeste oskuseid , kuid pidades sealjuures silmas sihtgruppide erinevaid vajadusi. Valitsussektori institutsionaalne suutlikkus sõltub administratsiooni rollide, funktsioonide ja juhtimissüsteemide korraldusest. Valitsussektori haldus- ja valitsemiskorraldust analüüsitakse koos organisatsioon ide, struktuur ide ja nendes toimuvate protsessidega. . Toetetakse reformide läbiviimist, sh asutuste või kohalike omavalitsuste ühendamist, töö ümberkorraldamist, protsesside optimeerimist , erinevate juhtimissüsteemide arendamist, mis parandavad sisemisi tööprotsesse , koostöövõimekust ning avalike teenuste pakkumist . Tegevuste tulemusena tõuseb valitsussektori haldus suutlikkus , sh paraneb keskastme- ja tippjuhtide kompetentsus ning kasvab organisatsioonide juhtimise kvaliteet ning tagatakse tippjuhtide järelkasv koos juhtimise jätkusuutlikkus ega . Institutsioonide vaates on oodatav asutuste juhtimissuutlikkuse , koostöö ja teenuste pakkumise korraldus tõhustumine ning ühtlasem halduskorraldus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 78 81 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puh ul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaj a, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja siht väärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Avalikust sektorist, v.a kohalikud omavalitsused, ja mittetulundussektorist koolituse läbinute osakaal , kelle asjatundlikkus on suurenenud Vähem arenenud Osaleja 88 % 201 4 - - 91 Seire Kord aastas Kohalike st omavalitsustest ja mittetulundussektorist koolituse läbinute osakaal , kelle asjatundlikkus on suurenenud Vähem arenenud Osaleja 88 % 201 4 - - 91 Seire Kord aastas Rakendatud uued protsessid Vähem arenenud Protsent 70 Arv 2014 - - 75 Seire Kord aastas Keskvalitsuse organisatsioonides täielikult rakendatud juhtimissüsteemide või asutustevaheliste korrastatud protsesside arv Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on üks täielikult rakendatud juhtimissüsteem või korrastatud asutuste vaheline protsess Vähem arenenud Arv 23 Arv 201 4 - - 74 Seire Kord aastas EL i vahendite kasutamise eesmärk 2: Parem p oliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmisepõhisemale poliitikakujundamisele Eestis on välja kujunenud haldussüsteem, milles probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt. Kesksete koordinatsioonimehhanismide vähesus ning olemasolevate puudulikkus muudab riigivalitsemise killustatuks, mis omakorda takistab mitut valdkonda hõlmavate poliitikate kujundamist ja elluviimist. Eesti riigieelarve ja riiklikud strateegilised dokumendid ei ole omavahel kooskõlas ning seostatud. Strateegiadokumente on liialt palju, strateegiate rakendusplaanid ei ole tihti realistlikud (strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega) ning dokumendid ei ole paindlikud muudatustele keskkonnas. Sellest tulenevalt ei oma strateegiad piisavat mõju valdkondade suunamisel. OECD hinnangul kasutatakse t eadmistepõhist poliitikakujundamist Eestis vähe, seejuures ei analüüsita otsuste ettevalmistamisel piisavalt nende mõju. Samuti on arenguruumi poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvigruppide kaasamisel. Liialt palju õigusakte on pidevas muutumises, mis viitab probleemidele nende kvaliteedis ning põhjustab täiendavat halduskoormust kõikidele sektoritele. Toetuse andmise tulemusena paraneb valitsemisalade- ja tasandite vaheline koostöö haldusalade üleste probleemide lahendamisel ning pikaajalistele väljakutsetele pakutakse koostöös jätkusuutlikke lahendusi. Strateegiline- ja finantsjuhtimine on omavahel seotud. Suurenenud on ministeeriumite võimekus poliitikakujundamisse partnereid kaasata ning partnerite võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida. Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse oluliste otsuste langetamisel. Õigusloome on kvaliteetsem ja arukam ning toetab tõhusat, paindlikku ja kaasavat riigivalitsemist. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 79 82 . Üldised tulemusnäitajad, mille jaoks on määratletud konkreetsele EL i vahendite kasutamise eesmär gile vastav sihtväärtus ja rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Piirkonnakategooria Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Üldine väljundnäitaja, mille alusel eesmärke püstitatakse Algväärtus Alg- ja sihtväärtuse mõõtühik Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N T Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel Vähemarenenud Ei kohaldu 78,6 % 201 5 - - 89 Seire Kord aastas Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Investeerimisprioriteedi raames toetatakse inimeste ja organisatsioonide ning poliitikakujundamise protsessi arendamisega seotud tegevusi.. Abikõlbliku sihtpiirkonnana käsitletakse kogu Eesti territooriumi. Meetmest rahastatud taotlejaid koheldakse võrdselt ning ükski asukoht teise suhtes eelisseisundit ei anna. Inimeste arendamisel keskendutakse arendus- ja koolitusprogrammide (sh võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine) koostamisele ja läbiviimisele; personali(juhtimise)alaste uuringute ja analüüside läbiviimisele (mis toetavad arendusprotsesse ning annavad sisendit otsustajatele) ning metoodikate ja tööriistade arendamisele; kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnike arendusalaste oskuste parandamisele ; kohalikul ja regionaalsel tasandil avalikke teenuseid pakkuvate ühenduste koolitustegevusele, mis oleks otseselt toetava funktsiooniga avalike teenuste arendamisele. Sihtgrupina käsitletakse avaliku teenistuse ametnikke ja töötajaid (sh kohalikud omavalitsused), keskvalitsuse hallatavate asutuste töötajaid ning sõltuvalt tegevuste iseloomust sihtasutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühenduste töötajaid. Terviklikuma riigivalitsemise eesmärgi nimel on vajalik luua tugev põhi kodanikuühendustele, et nad oleksid võimelised poliitikakujundamises kaasa rääkima ning toetaks seeläbi ka poliitikakujundamise võimekuse tõstmise eesmärgi saavutamist. Inimeste arendamisel tegeletakse eraldi avaliku teenistuse tippjuhtidega, sh keskendutakse jätkusuutliku tippjuhtide järelkasvu tagamisele. Ee s märgi saavutamiseks töötatakse välja ja viiakse läbi erinevat laadi arendusprogramme ning toetatakse värbamist, valikut ja hindamist. Sihtgrupina käsitletakse olemasolevaid tippjuhte, tippjuhtide järelkasvuprogrammidesse vastuvõetud isikuid ning tippjuhi kandidaatide arvestuses olevaid isikuid. Institutsionaalses vaates tegeletakse suutlikkusse suurendamisega, riigi tasandi struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega. Arendustegevusi toetatakse vajalike analüüside ja mudelite loomisega ning metoodiliste materjalide koostamisega. Organisatsioonide vaates arendatakse juhtimise kvaliteeti ja erinevaid juhtimissüsteeme ning korrastatakse asutuste struktuure ja protsesse. Riigi institutsionaalse võimekuse vaates arendatakse halduskorraldust. Sihtrühmana käsitletakse riigi ametiasutusi, hallatavaid asutusi, põhiseaduslikke institutsioone, riigi osalusega mittetulundusühingud, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, sihtasutusi ning omavalitsusliite. Regionaalsel tasandil toetatakse maavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste , omavalitsusliitude ja kohalike omavalitsuste arendustöötajate arendusalaseid koolitusi ja nõustamist, samuti piirkonna elanikke esindavate ja teenuseid pakkuvate vabaühenduste koolitusi ja nõustamist. Toetatakse arendusprojektide ja analüüside läbiviimist, mis on suunatud piirkondliku arendusvõimekuse suurendamisele ning avalike teenuste paremale pakkumisele. Kavandatavad tegevused peavad olema kooskõlas maakonna arengukavas toodud eelduste ja kitsaskohtadega. Selleks et soodustada kohalike omavalitsuste koostööd nii omavahel kui ka teiste sektorite ja organisatsioonidega, lähtutakse koolituste teemade valikul erinevate sihtgruppide ühistest vajadustest ning korraldatakse koolitused võimalusel erinevatele sihtgruppidele ühiselt. Uuringute ja arendusprojektide puhul eelistatakse koostööprojekte. Poliitikakujundamise terviklikumaks, kaas a vamaks ja teadmistepõhisemaks muutmiseks kavandatakse järgmisi sekkumisi: rakke- ja ekspertrühmade töö käivitamine mitme ministeeriumi, valitsemistasandi ja/või sektori koostööd nõudvate strateegiliste proovikivide lahendamisel eesmärgiga leida koostöös tõhusaimad lahendused riigi kui terviku jaoks ning rakke- ja ekspertrühmade töö toetamine analüüside ja koolitus- ja arendustegevustega; strateegilise juhtimise arendamine, mis võimaldab siduda strateegilise- ja finantsjuhtimise, ühtlustada planeerimis- ja aruandlusmetoodikad ning paremini protsesse keskselt koordineerida; poliitikakujundajate kaasamisvõimekuse toetamine arendades näiteks metoodikaid, koostöömudeleid ja protseduure. Lisaks ametnikele ja töötajatele riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil on oluline arendada sotsiaalpartnerite võimekust, eelkõige tööturu osapoolte katusorganisatsioonide suutlikkust; mõjuanalüüside ja poliitikauuringute läbiviimine, mis aitavad ette valmistada teadmisepõhisemaid otsuseid ning tagada, et otsustuste ja eelnõude ettevalmistamisel on tagatud eri rühmadele võrdsed võimalused protsessis kaasa rääkida; õigusloome arendamine, mis hõlmab õigusaktide kodifitseerimist, õiguslike analüüside läbiviimist ning õigusloomejuristide koolitamist, mille abil on võimalik riigi õigusruumi vajalikus mahus kodifitseerida ning kindlustada seeläbi väiksem halduskoormus, sujuvamad haldusprotsessid ning ühetaolisem ja selgem õigusloome. Sekkumiste sihtgruppideks on valitsus ning ministeeriumite ja ametiasutuste ametnikud ja töötajad, vabaühendused, horisontaalsetesse võrgustikesse kuuluvad spetsialistid (nt õigusloomejuristid, arendus- ja finantsjuhid jt) ning analüüside tegijad, kohalikud omavalitsused, maavalitsused, maakondlikud arenduskeskused. Kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu kõik avaliku sektori osapooled, riigiteenistujatega kokkupuutuvad isikud ning kaudselt kogu kodanikkond ja teised organisatsioonid, kuna asjatundlikumad ametiasutused ja riigiga seotud organisatsioonid loovad laiapõhjalist kasu ning avalike teenuste kvaliteedist ning poliitikate tulemuslikkusest sõltub suurel määral ühiskonna toimimine. Tegevusi viiakse allu vastavalt OECD riigivalitsemise raporti tegevuskavale, mis seab strateegilised alused haldusvõimekuse suuna meetmetele. Tegevuskava sisaldab siseriiklikku tervikvaadet haldusvõimekuse tegevustest ning hõlmab lisaks ELi vahenditele riigieelarvest rahastatavaid tegevusi, näiteks tugiteenuste tsentraliseerimist ja ühtsele finantsarvestusele üleminekut. Haldusvõimekuse suuna eesmärgid ja sekkumised on omavahel tihedalt seotud, mistõttu on oluline nende koordineeritud planeerimine ja rakendamine. OECD tegevuskava strateegiline vaade on oluliseks juhtimisinstrumendiks, mis tagab meetmete omavahelise seostatuse. Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Investeerimisprioriteedi spetsiifilised juhtpõhimõtted Puuduvad. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 80 83 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja MTÜ vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Osaluskord ESF Vähem - arenenud - - 17484 Rakendusüksus Kord aastas Kohalike omavalitsuste ja MTÜ-de vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Osaluskord ESF Vähem - arenenud - - 9752 Rakendusüksus Kord aastas Keskvalitsuse organisatsioonide juhtimissüsteemide parandamiseks või asutustevaheliste protsesside korrastamiseks toetust saanud projektide arv Toetatud keskvalitsuse o rganisatsioonide arv, kes said ESF toetust parandamaks oma juhtimissüsteeme või korrastamaks as utuste vahelist protsessi Organisatsioon Arv ESF Vähem arenenud - - 51 Rakendusüksus Kord aastas Kohalikku ja regionaalset arendusvõimekust ning kohaliku/regionaalse administratsiooni ja kodanike vahel koostööd parandavate ESF toetatud projektide arv Projekt ESF Vähem arenenud - - 68 Rakendusüksus Kord aastas Tehtud analüüside arv Analüüs ESF Vähem arenenud - - 45 Rakendusüksus Kord aastas Kaasamisprojektide arv Projekt ESF Vähem arenenud - - 9 Rakendusüksus Kord aastas Tegevuspõhisele eelarvele üle läinud valitsemisalade või haldusalade arv Valitsemisala või haldusala ESF Vähem arenenud - - 11 Rakendusüksus Kord aastas R akke- ja ekspertrühmade arv Rakke-ja ekspertrühm ESF Vähem arenenud - - 15 Rakendusüksus Kord aastas Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Kodifitseeritud seaduseelnõu ESF Vähem arenenud - - 5 Rakendusüksus Kord aastas Prioriteetse suuna investeerimisprioriteet 2: ametiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ning tõhusa avaliku halduse parandamine ERFi rakendamisega seotud haldusorganite institutsioonilise suutlikkuse ja tõhususe ning seonduvate avalike teenuste tugevdamise kaudu; ning toetamaks ESFi toetatavaid meetmeid institutsioonilise suutlikkuse ja avaliku halduse tõhustamiseks. Investeerimisprioriteedile vastavad EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk 1: Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtsel t, kasutajakeskselt ja nutikalt Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, sealhulgas e-hääletuse praktika , poolest. Tänu elektroonsele autentimisele ja digitaalsete allkirjastamisele on asjaajamine muudetud praktiliselt paberivabaks, muutes paljud toimingud kiiremaks. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur (X-tee, eID jms) on läbi aastate olnud aluseks avalike teenuste arendamiseks kiirelt ja paindlikult valmivate IKT lahendustega. Tehnoloogia arengu tulemusena on vajalik ellu viia parendustöid olemasolevates süsteemides, et vältida tulevikus kasvavaid halduskulusid. Vaatamata headele e-teenustele , on jätkuvalt kohmakaid e-teenuseid ning kohati toimetatakse jätkuvalt „pabermaailmas“. See piirab nii teenuste kasutajate rahulolu tõusu ja teenuste kättesaadavust kui ka avaliku sektori tõhusust ja tulemuslikkust. Otstarbekas on püüda riigi ja KOV-ide osutatavaid e-teenuseid ühildada. Efektiivsuse ja kättesaadavuse parendamiseks on vajalik jätkata teenuste viimisega e-keskkonda, kuna asutused on vähendanud oma füüsiliste regionaalsete esinduste arvu. Seetõttu on oluline süsteemselt tegeleda teenuste kättesaadavuse ja kasutatavusega Toetuse tulemusena soovitakse saavutada ühtne ja läbimõeldud avalike teenuste korraldus ning olukord, kus avalike teenuste osutamine ja riigi toimimine on tänu IKT nutikale kasutamisele tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ja avatum. See tähendab teenuse osutamise protsesside põhjalikke analüüse, standardiseerimist ja ühtsete kvaliteedinõuete kokkuleppimist, mis hõlmab riigi ja kohaliku tasandi valitsemist. Kodanike ja ettevõtete jaoks toob see kaasa vähekoormavad, mugavad ja enam koosloomes sündinud teenused. Avaliku le sektori le tähendab see muu hulgas suuremat (kulu)efektiivsust. IKT kasutamise laienedes on vajalik arvestada võimalike ohtudega ning tagada küberturvalisus . Avaliku teenuse arendamisel IKT abil lähtutakse nt konkreetse teenuse arendamise ja kliendi vajaduse vaatest, teenustaristu investeerimisprioriteedi raames aga tegeletakse peamiselt nn riigi baasinfosüsteemi kesksete koosvõimeliste komponentide arendamisega. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 81 84 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad EL i vahendite kasutamise eesmär gi kaupa . ID Näitaja Mõõtühik Piirkonnakategooria Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga (16.-74-aastaste elanike hulgas) % Vähem arenen ud 67 2012 85 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kord 2 aasta jooksul Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga (ettevõtjate hulgas) % Vähem arenen ud 76 2012 90 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kord 2 aasta jooksul Avalikest e-teenustest teadlike elanike osakaal % Vähem arenenud 29% 2012 90% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kord 2 aasta jooksul Investeerimisprioriteedi raames toetatavad meetmed Toetust saavate meetmete liigi kirjeldus ja näited ning nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse, sealhulgas vajaduse korral peamised sihtrühmad, konkreetsed sihtterritooriumid ja toetusesaajate liigid Avalike teenuste arendamisega tegeletakse terviklikult , kasutades seejuures maksimaalselt e-lahendusi. Eesmärgi saavutamiseks luuakse meetmed, millest rahastatakse teenuste arendamisega ja nende rakendamisega seotud tegevusi (koolitus, juhendamine, infomaterjalid jne). Plaanis on luua lahendused avalike teenuste arendamiseks koos nende toimimiseks vajalike asutuste siseste ja asutuste vaheliste süsteemidega (näiteks toetavate tegevuste tsentraliseerimine, vajalike infosüsteemide arendamine). Kogu Eesti territoorium on abikõlblikuks sihtrühmaks. Kohalikud omavalitsused võivad samuti taotleda, ning nende hallatavad asutused ning kohalike omavalitsuste liidud. Sekkumise tulemusel suureneb kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kättesaadavus ja kvaliteet kõikides regioonides. Avalike teenuste ümberkorraldamisel IKT abil on eesmärgiks (sh automatiseerida ja integreerida ) , et pikemas perspektiivis oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutustevaheline ja valitsustasandite vaheli ne koostöö teenuste osutamisel. Luuakse võimalused erinevate asutuste teenusprotsesside integreerimiseks ning teenuste osutamisel ühiste ressursside (sealhulgas IKT ja inimeste) kasutamiseks. V aadatakse üle otsustusprotsessid ja k ehtestatakse ühtsed põhimõtted avalike teenuste kvaliteedile. Määratakse teenuse osutajate ja teenuse osutamise kanalite vastutajatele kohustused ja õigused ning määratakse omanikud. EL i vahendite kasutamise eesmär gi raames kavandatakse järgmisi sekkumisi avalike teenuste arendamiseks: 1) analüüside, hindamiste, uuringute läbiviimine , koostöövõrgustike töö , koolitustegevuse läbiviimine ja inimeste teadlikkust loodud e-teenustest tõstvad tegevused ; 2 ) olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine kliendi ja teenuse vaatest . Sekkumised on omavahel seotud , kuna eelnev analüüs, süsteemi loomine, protsesside ümberkorraldamine , kasutajate koolitus ning inimeste teadlikkuse tõstmine loodud e-teenustest on ühtemoodi vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Eelistatakse suure kasutajate hulgaga valdkondi ning valdkondi, kus teenuste osutamine on täna enim killustunud ja esineb suur hulk dubleerivaid toiminguid ja seeläbi on otstarbetult suur halduskoormus , ning valdkondi, kus uued e-teenuste lahendused toetavad innovaatiliste lahenduste loomist (nt sotsiaalvaldkond ja tervishoid ). Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Eesmärgi all kavandatud sekkumiste tulemusena saavad otsest kasu nii teenuse osutajad kui tarbijad. Teenuste ümberkujundamise üheks põhimõtteks on tagada kõikidele kasutajagruppidele parem ligipääs teenustele, sh neile kes ei soovi või ei oska e-teenuseid kasutada. Näiteks lahenduseks kättesaadavuse suurendamisel on teenuste edasivolitamine ja teenuste automatiseerimine. Tegevuste elluviimise strateegiliseks aluseks on Infoühiskonna arengukava 2020 . Käesolevad tegevused on otseselt seotud ka IKT teenuste taristu prioriteetse suunaga, mis loob eeldused avalike teenuste arend a miseks. Samuti on tegevuste elluviimisel oluline arvestada koosmõju teiste avalikke teenuseid arendavate prioriteetsete suundadega (nt ü hiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ; s otsiaalse kaasatuse suurendamine ; t ööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine ; v äikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ; jät kusuutlik transport ). Tegevuste valiku juhtpõhimõtted Horisontaalsed juhtpõhimõtted on kajastatud rakenduskava punktis 2.1.3.2. Rahastamisvahendite plaanitud kasutamine Puuduvad. Suurprojektide plaanitud kasutamine Puuduvad. Väljundnäitajad investeerimisprioriteetide kaupa ja kui asjakohane piirkonnakategooriate kaupa Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 82 85 . Üldised ja rakenduskavaga seonduvad väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv Projekt ERF Vähemarenenud - - 20 1 321 Rakendusüksus Kord aastas Sotsiaalne innovatsioon, riikidevaheline koostöö ning panus temaatiliste eesmärkide 1–7 saavutamisse Sotsiaalse innovatsiooni ja koostöö toetamiseks antud suunas tegevusi ei kavandata. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna eesmärgid ja tegevused toetavad kaudselt temaatiliste eesmärkide 1-7 elluviimist keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste võimekuse kasvatamise kaudu . Avalike teenistujate ameti- ja erialase võimekuse kasv, institutsionaalne suutlikkus, poliitikakujundamise võimekus ning avalike teenuste arendamise toetamine tulevad kasuks teiste valdkondade tõhusamale toimimisele. Kõige enam toetab haldusvõimekuse suund temaatilisi eesmärke number 1 ja 2. T oetatakse eelkõige tehnoloogilist arendustegevust ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsu võimaldamist ja kvaliteedi parandamist, mis viiakse ellu avalike e-teenuste rahastamise ga . Lisaks olemasolevate avalike e-teenuste ümberkavandamisele kutsutakse ellu ka uusi avalikke teenuseid, kasutades võimaluse korral uusi tehnoloogilisi lahendusi ning tänapäeva nõuetele vastavataid süsteeme. Avalike teenuste viimine e-keskkonda parandab teenuste kättesaadavust ning samuti laiendab tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Muude temaatiliste eesmärkidega, mis keskenduvad ettevõtlusele, heitmetele, kliimamuutustele, keskkonnakaitsele ning transpordile , on otsesed valdkonnapoliitilised seosed nõrgemad, kuid toetus väljendub peamiselt inimvara kvaliteedi, organisatsioonide suutlikkuse ja poliitikakujundamise kvaliteedi arendamises. Kvaliteetsemad avalikud teenistujad ning mõjusid analüüsiv teadmistepõhine valdkonnapoliitika toetab erinevate valdkondade sisulist arengut. Tulemusraamistik Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 83 86 . Prioriteetse suuna tulemusraamistik . Näitaja liik ID Näitaja või rakendamisetapp Vajaduse korral mõõtühik Fond Piirkonnakategooria Vahe-eesmärk 2018. aastaks Lõppeesmärk (2023) Andmeallikas Vajaduse korral selgitus näitaja asjakohasuse kohta M N K Finantsnäitaja Euro ERF 22 217 560 - - 109 144 697 128 777 538 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisald ab sertifitseerimata kulusid Finantsnäitaja Euro ESF 10 900 168 - - 35 067 59 0 33 379 535 Sertifitseerimisasutus Lõppeesmärk kajastab toetust kokku ja sisaldab sertifitseerimata kulusid Väljundnäitaja Avaliku sektori, v.a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Keskvalitsuse ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Osaluskord ESF Vähem arenenud 9 330 - - 17 484 Rakendusüksus Väljundnäitaja R akke- ja ekspertrühmade arv Rakke-ja ekspertrühm ESF Vähem arenenud 7 - - 15 Rakendusüksus Väljundnäitaja Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv Projekt ERF Vähem arenenud 80 - - 20 1 321 Rakendusüksus Prioriteetse suuna sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 84 87 . Sekkumiskategooriad . Fond ja piirkonnakategooria ERF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 078 109 460 907 92 772 992 01 109 460 907 92 772 992 07 109 460 907 92 772 992 07 109 460 907 92 772 992 Fond ja piirkonnakategooria ESF: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Tabel 10: Mõõde 4 – Territoriaalsed rakendamismehhanismid Tabel 11: Mõõde 6 – ESFi teisene teema (ainult ESF) Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht Kood € maht 119 27 972 604 29 385 104 01 28 372 604 29 807 451 07 28 372 604 29 807 451 07 28 372 604 29 807 451 120 400 000 422 347 Tehnilise abi plaanitud kasutamise kokkuvõte, sealhulgas vajaduse korral tegevused programmide haldamisse ja kontrollimisse kaasatud asutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkuse suurendamiseks Ei kohaldu. Tehnilise abi prioriteetne suund (ERF) Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. EL i vahendite kasutamise eesmär gid ja nende eeldatavad tulemused EL i vahendite kasutamise eesmärk : P erioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP) , hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. P rioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abi ga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, mille s hinnatakse valmisolekut rakendamiseks , sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on e duka rakendamise võtmeteguriteks , et taotlejate l ja toetuse saajate l oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. T aotlejate ja toetuse saajate koormust e vähendamiseks otsitakse s enisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlusta b koostöös teiste rakendajatega võimalus el administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmete s sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. A ndmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire ) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja - vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni j a toetuse saajate halduskoormust . See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 85 88 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad . ID Näitaja Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Avalikkuse teadlikkus struktuurivahenditest % 94 2014 - - 94 85 Korraldusasutus Kord aastas Rakenduskava/Partnerlusleppe rakendamisega seotud a dministratsiooni personalivoolavus % 18,9 201 3 - - 15 Korraldusasutus Kord aastas Rikkumiste veamäär % 0,63 2013 Alla 2 Korraldusasutus Kord aastas Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus EL i vahendite kasutamise eesmär kide saavutamisse Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada EL i struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERF i ja ÜF i vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86) . Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus , mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu . Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine ; struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; toetavad tegevused , aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine ; rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; rakenduskava seire teostamine; rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; audititega seotud tegevused; juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurdevärbamise l . Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga - aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. K oolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu . M uu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. T ehnilise abi prioriteetse d suunda anna vad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti , vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 86 89 . Väljundnäitajad . ID Näitaja Mõõtühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andme - allikas Aruandluse sagedus M N K Tehnilisest abist kaasrahastatud s truktuurivahendite administratsiooni töötajate arv töötaja ERF Vähem-arenenud - - 429 Korraldus - asutus Kord aastas Rakendusasutustele ja rakendusüksustele suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv Tk ERF Vähem-arenenud - - 282 Korraldus-asutus Kord aastas Auditeerivale asutusele suunatud koolituspäevad Tk ERF Vähem-arenenud - - 2 4 Korraldus-asutus 2 korda aastas Potentsiaalsetele taotlejatele, partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad Tk ERF Vähem-arenenud - - 2 6 Korraldus-asutus 2 korda aastas Rakenduskava hindamist e arv tk ERF Vähem - arenenud - - 18 Korraldusasutus Rahandusministeerium Jooksvalt Sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 87 90 . Sekkumiskategooriad . Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 54 482 465 01 68 657 347 07 68 657 347 122 7 087 441 123 7 087 441 Tehnilise abi prioriteetne suund (ÜF) Põhjused, miks prioriteetne suund hõlmab rohkem kui ühte piirkonnakategooriat Ei kohaldu. ELi vahendite kasutamise eesmärgid ja nende eeldatavad tulemused ELi vahendite kasutamise eesmärk: Perioodi 2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava on tõhusalt ellu viidud Tehnilise abi vahendite kasutamise eesmärk on tulemuslikult rakendada 2014-2020 ÜKP fondide rakenduskava (OP) , hoides selleks toimimas tõhusa rakendussüsteemi. OP eesmärke aitavad saavutada kompetentsed ametnikud ja oluline on tõsta avalikkuse teadlikkust struktuurivahenditest. P rioriteetne suund panustab kõikide teiste suundade eesmärkide saavutamisesse. Tehnilise abi ga on loodud eeldus, et partnerlusleppes ning perioodi OPs seatud eesmärkide ning näitajate saavutamiseks on olemas piisavad vahendid ning ressurss. Eesmärkidele orienteeritust ning ressursside optimeerimist tagavad uuringud ja hindamised, mille põhjal saab teha vajalikke muudatusi. Programmperioodi alguses viiakse struktuurivahendite kasutamist korraldavates asutustes läbi vastavushindamine, mille s hinnatakse valmisolekut rakendamiseks, sh ressursside piisavust ja süsteemide toimivust. Oluline on hoida personalivoolavus madal või soodustada administratsioonisisest voolavust kogemuste vahetamiseks. Seetõttu on oluline efektiivne ja eesmärkidele suunatud inimressursi arendamise kava. Eestis on inimressursi arendamine detsentraliseeritud ja iga struktuurivahendite kasutamist korraldav asutus omab inimressursi arendamise kava. Eraldi koostatakse koolitusplaan kogu struktuurivahendite administratsiooni töötajatele, mida uuendatakse vähemalt üks kord aastas. OP hindamine ja tõhus teavitustegevus on eduka rakendamise võtmeteguriteks, et taotlejatel ja toetuse saajatel oleks suutlikkus projekte sisukalt ja heal tasemel ette valmistada ning tulemuslikult ellu viia. Seetõttu tagatakse administratsiooni poolt ka taotlejate ja toetuse saajate järjepidev koolitamine, nõustamine ja juhendamine. Taotlejate ja toetuse saajate koormuste vähendamiseks otsitakse s enisest enam võimalusi lihtsustatud kulude alusel hüvitamisvõimaluste kasutamiseks ja võimaldatakse valimipõhist kuludokumentide kontrolli. Korraldusasutus ühtlustab koostöös teiste rakendajatega võimalus el administratsiooni siseselt rakendussüsteemile esitatavaid nõuded, et toetuse taotlejail ja saajail oleks lihtsam orienteeruda erinevate meetmete s sätestatud taotlemise ja rakendamise nõuetes. Arendatakse ka infosüsteemi võimalusi, et lihtsustada dokumentide menetlust, vähendada toetuse taotlejate, saajate ja administratsiooni tehnilise töö osakaalu ning panustada seeläbi enam sisulisse tegevusse. A ndmevahetus toetuse andmiseks viiakse elektrooniliseks taotleja, toetuse saaja ja administratsiooni vahel (sh taotlemine, väljamaksed ja seire ) ja seotakse omavahel erinevad infosüsteemid ja registrid. See tõstab oluliselt andmekvaliteeti ja - vahetuse kiirust ning vähendab administratsiooni j a toetuse saajate halduskoormust . See aitab kiirendada maksetaotluste menetlemist. Elektroonilisel taotlemisel kasutatakse võimalikult suurel määral ühekordse sisestamise põhimõtet. Lisaks võimaldab infosüsteem administratsioonil jälgida nii prioriteetse suuna, meetme kui projekti tasandil tulemuste saavutamist, kohustuste võtmise ja väljamaksete teostamise progressi, läbi viidud auditite, kontrollide, paikvaatluste mahtusid ja tulemusi, rikkumiste ja tagasinõuete summasid ning teostada vastavat aruandlust kulude sertifitseerimiseks ja seire raames. Tehnilise abi tulemusena on administratsioonis töötavate inimeste arv optimaalne ja on tagatud töötajate professionaalse arengu toetamine koolitussüsteemi kaudu. Pidev teavitus ja struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia panustab teadlikkusele struktuurivahenditega kaasnevast võimalusest. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 88 91 . Rakenduskavaga seonduvad tulemusnäitajad. ID Näitaja Näitaja puhul kasutatav mõõtühik Algväärtus Baasaasta Sihtväärtus (2023) Andmeallikas Aruandluse sagedus M N K Avalikkuse teadlikkus struktuurivahenditest % 94 - - 94 85 Avaliku arvamuse uuringud : http://www.struktuurifondid.ee/avaliku-arvamuse-uuringud/ Kord aastas Rakenduskava/Partnerlusleppe rakendamisega seotud a dministratsiooni personalivoolavus % 18,9 201 3 - - 15 Korraldusasutus Kord aastas Rikkumiste veamäär % 0,63 2013 Alla 2 Korraldusasutus Kord aastas Toetatavad meetmed ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Toetatavate meetmete kirjeldus ja nende eeldatav panus ELi vahendite kasutamise eesmärkide saavutamisse Oluline on kavandada ELi struktuurivahenditest eraldi tehnilise abi vahendid, kuna struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste elluviimine on Eesti riigile lisanduv tegevus. Tehnilise abi raames kavandatakse kaks eraldi prioriteetset suunda, mille vahendid jagunevad ERFi ja ÜFi vahendite vahel. Tehnilise abi vahenditest on kavas peamiselt hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodi ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooniga seotud töötasud. Tulenevalt põhimõttest, et ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi ülesehitus jääb suuresti sarnaseks perioodile 2007–2013 ja Eestile eraldatav vahendite maht on samuti võrreldav eelmise programmperioodiga, võib pidada eelmise perioodi rakendamisega tegelevat inimressurssi piisavaks ka perioodil 2014–2020 (vt tabel 86). Tehnilise abiga toetatakse kõikide teiste prioriteetsete suundade eesmärgipärast ning efektiivset elluviimist ning vajalik on tagada rakenduskava seireprotsessi toimimine ning tulemuslikkus, mida hinnatakse rakenduskavaga seotud uuringute ja hindamiste kaudu . Toetatakse rakenduskava elluviimiseks vajalike süsteemide ettevalmistamist ning kohandamist vastavalt nõuetele. Vajalikud süsteemid luuakse võimalikult tõhusad ning kõikide osapoolte vajadusi arvestades. Allpool on toodud loetelu peamistest tegevustest: struktuurivahendite kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine; projektide taotlemise, hindamise ning valiku ettevalmistamine ja korraldamine; personalijuhtimise- ja arendamisega seotud tegevused, sh struktuurivahendite administratsiooni kuuluvate töötajate (sh vajadusel partnerite ja toetuse saajate) koolitus ja arendamine; väljamaksete menetlemise ning kulude deklareerimisega seotud tegevused; struktuuritoetuse registri arendamine/haldamine ning e-lahenduste rakendamine; struktuurivahenditega seotud avalikustamise ning teavitamisega seotud tegevused, sh kodulehe arendus; toetavad tegevused, aitamaks taotlejatel ja toetuse saajatel projekte ette valmistada ja juhtida, sh nõustamise pakkumine, koolitamine ning vajalike juhendite ja infomaterjalide ettevalmistamine; rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised; rakenduskava seire teostamine; rakenduskava seirekomisjoni ja alakomisjonidega seotud tegevused; audititega seotud tegevused; juhtimisliini kontrollidega (sh paikvaatlusega) seotud tegevused; 2020+ perioodi ettevalmistamisega seotud tegevused; teised rakenduskava eduka elluviimise toetamiseks ning eelneva programmperioodi elluviimiseks, lõpetamiseks ja järgneva perioodi ettevalmistamiseks vajalikud tegevused. Tegevuste tõhusa ja tulemusliku elluviimise eesmärgil tuleb keskenduda täiendava ressursi kavandamisele olemasolevate inimeste haldusvõimekuse säilitamiseks ja tõstmiseks. Struktuuritoetuste administratsioonis on vajalik tagada piisav inimressurss ning tõsta asutuste suutlikkust kvalifitseeritud töötajate juurde värbamisel. Oluline on ka olemasoleva personali professionaalse arengu toetamine pideva koolitamise ning töötajate oskuste arendamise kaudu. Inimressursi arendamiseks peab pidevalt üle vaatama koolitus- ja arendusvajadused ning vastavalt sellele kavandama arendustegevused. Administratsiooni jaoks töötatakse iga-aastaselt korraldusasutuse poolt välja eraldiseisev koolitusplaan, pöörates tähelepanu vastselt värvatud ametnike õppele ning juba kogenud spetsialistide pädevuse mitmekesistamisele. Administratsiooni koolitamise põhimõtted kohandatakse vastavalt tegelikele pikaajalistele vajadustele ning üldiste ja spetsiifiliste koolitusprogrammide elluviimisele tehnilise abi vahendite abil. Koolitamist koordineeritakse korraldusasutuse poolt rakenduskava üleselt, arvestades kogu administratsiooni kogemusi, eesmärgiga tõsta rakendamist toetavate asutuste pädevust töötajate valdkondliku oskusteabe parandamise ning kogemustega töötajate süsteemis hoidmise kaudu. Samuti jätkatakse administratsiooni poolt toetuse taotlejatele ja saajatele toe pakkumist koolituste, infopäevade ning juhendmaterjalide kaudu . Muu hulgas esmatasandi nõustamiseks kasutatakse ka regionaalseid nõustamiskeskusi, mis aitavad paremini ning sihistatult toetuse saajatele teenuseid pakkuda. Koolitussüsteemi kvaliteeti aitavad parendada koolitatavate rahulolu- ja tagasisideküsitlused. Tehnilise abi vahendeid on vajalikud struktuurivahendite rakendamisega seotud kohustuslikke toimingute läbiviimiseks nagu seire ja hindamised, audid ning kontrollid. Tehnilise abi prioriteetsed suunda annavad struktuurivahendite elluviimisega seotud riigi ametiasutustele täiendavaid võimalusi tellida uuringuid ja hindamisi ning palgata ajutiselt täiendavalt eksperte. Vahendeid suunatakse avalikustamise ning teavitamise meetmetesse, et tõsta avalikkuse ning taotlejate teadlikkust rakenduskavast ning selle raames toetatavatest tegevustest. Seetõttu on välja töötatud erinevaid infokanaleid kaasav struktuuritoetuste kommunikatsioonistrateegia perioodiks 2014-2020, mis on aluseks ka tehnilisest abist rahastatavatele kommunikatsioonitegevustele. Lisaks sellele, et tuleb tagada struktuurivahendite administreerimisega tegelevate asutuste suutlikkus toetuse andmisel ja kasutamisel, on vajalik, et taotlejad ja toetuse saajad omaksid üha paremat ligipääsu toetuste taotlemist ja kasutamist puudutavale informatsioonile. Selleks on vajalik pidevalt uuendada ning arendada struktuurifondide kodulehte, mis on oluline keskne ning terviklik struktuurivahendite infokanal. Ametiasutustel peab olema piisavalt ressursse kvaliteetsete juhendmaterjalide väljatöötamiseks ning nõustamise pakkumiseks. Pidev nõustamine ja teavitamine lihtsustab projektijuhtimist, tõstab taotluste, väljamaksetaotluste ning seirearuannete kvaliteeti, vähendades seeläbi administratsiooni töökoormust ning maandades tulemuste mittesaavutamise riski. Kõik mainitud tegevused toetavad omakorda struktuurivahenditest rahastatavate programmide tõhusat ja reeglipärast elluviimist. Oluline on toetada ka pettuste riskide hindamist ning luua asjakohane süsteemi, mis aitab ära hoida korruptsiooni. Vajalik on jätkata struktuuritoetuse registri pidevat arendust, et kohandada infosüsteemi funktsionaalsusi uuel programmeerimisperioodil esilekerkivate vajadustega ning muuta registri kasutamine kasutajasõbralikumaks ning vähem töömahukaks eelkõige nii taotlejatele ja toetuse saajatele kui ka administratsioonile. Toetuse saajate koormust aitab kindlasti vähendada võimalus kasutada struktuuritoetuse registrit projektide taotluste ja aruandluse esitamisel ning suhtlemisel rakendusüksustega, mis omakorda aitab tõsta ka andmekvaliteeti. Kõik tehnilise abi kulutused ja kuludega seotud seireandmed on jagatud pro-rata ERF ja ÜF fondide vahel. Tulemustele eeldatavasti kaasa aitavad väljundnäitajad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 89 92 . Väljundnäitajad. ID Näitaja Mõõt - ühik Fond Piirkonna - kategooria Sihtväärtus (2023) Andme - allikas Aru - andluse sagedus M N K Tehnilisest abist kaasrahastatud s truktuurivahendite administratsiooni töötajate arv töötaja ÜF - - - 429 Korraldus - asutus Kord aastas Rakendusasutustele ja rakendusüksustele suunatud koolitus- ja seminaripäevade arv T k ÜF - - - 162 Korraldus - asutus Kord aastas Auditeerivale asutusele suunatud koolituspäevad T k ÜF - - - 13 Korraldus - asutus 2 korda aastas Potentsiaalsetele taotlejatele, partneritele ja toetuse saajatele suunatud koolituspäevad T k ÜF - - - 15 Korraldus-asutus 2 korda aastas Rakenduskava hindamist e arv tk ÜF - - - 10 Korraldusasutus Rahandusministeerium Jooksvalt Sekkumiskategooriad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 90 93 . Sekkumiskategooriad Piirkonnakategooria: vähem arenenud piirkonnad Tabel 7: Mõõde 1 – Sekkumise valdkond Tabel 8: Mõõde 2 – Rahastamise vorm Tabel 9: Mõõde 3 – Territooriumi liik Kood € maht Kood € maht Kood € maht 121 33 227 076 01 39 308 998 07 39 308 998 122 3 040 96 1 123 3 040 96 1 Rahastamiskava Igast fondist saadavad rahalised assigneeringud ja tulemusreservist saadavad summad Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 91 94 . Fond Piirkonna-kategooria 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020. Kokku Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv Põhieraldis Tulemusreserv 1 ERF Vähem arenenud piirkond 219 978 187 14 041 161 230 786 773 14 731 071 240 989 250 15 382 292 247 364 893 15 789 249 259 260 677 16 548 554 270 041 334 17 236 681 280 997 864 17 936 034 1 749 418 978 111 665 042 2 ERF Ülemineku - piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 3 ERF Enam arenenud piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 4 ERF Kokku 219 978 187 14 041 161 230 786 773 14 731 071 240 989 250 15 382 292 247 364 893 15 789 249 259 260 677 16 548 554 270 041 334 17 236 681 280 997 864 17 936 034 1 749 418 978 111 665 042 5 ESF Vähem arenenud piirkond 68 892 279 4 397 380 72 277 286 4 613 444 75 472 477 4 817 392 77 396 578 4 940 207 79 333 303 5 063 828 82 632 163 5 274 393 85 984 843 5 488 394 541 988 929 34 595 038 6 ESF Ülemineku - piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 7 ESF Enam arenenud piirkond 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 ESF Kokku 68 892 279 4 397 380 72 277 286 4 613 444 75 472 477 4 817 392 77 396 578 4 940 207 79 333 303 5 063 828 82 632 163 5 274 393 85 984 843 5 488 394 541 988 929 34 595 038 9 Eriotstarbelised eraldised noorte tööhõive algatusele Ei kohaldu 0 Ei kohaldu 0 Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu Ei kohaldu 10 ÜF Ei kohaldu 125 277 066 7 996 409 131 887 033 8 418 321 138 148 448 8 817 986 141 582 666 9 037 191 147 506 206 9 415 290 153 812 714 9 817 833 159 628 463 10 189 051 997 842 596 63 692 081 11 ÜF Kokku 125 277 066 7 996 409 131 887 033 8 418 321 138 148 448 8 817 986 141 582 666 9 037 191 147 506 206 9 415 290 153 812 714 9 817 833 159 628 463 10 189 051 997 842 596 63 692 081 12 ERF Eriotstarbelised eraldised äärepoolseimatele piirkondadele või põhja - poolseimate piirkondadele 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 13 Kokku 414 147 532 26 434 950 434 951 092 27 762 836 454 610 175 29 017 670 466 344 137 29 766 647 486 100 186 31 027 672 506 486 211 32 328 907 526 611 170 33 613 479 3 289 250 503 209 952 161 Igast fondist saadava kavandatud toetuse ja riigi kaasfinantseeringu rahalise assigneeringute kogusumma (eurodes) Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 92 95 . Rahastamiskava . Prioriteet Fond Piirkonnakategooria Liidu toetuse arvutamise põhimõte Liidu toetus Riigi toetus Riigi toetuse soovituslik jaotus Toetus kokku Kaas-rahasta- mise määr Tead-miseks Põhieraldis Tulemusreserv Tulemusreservi osatähtsus kogu liidu toetuse puhul (Rahastamis-kõlblikud kulud kokku või avaliku sektori rahastamis-kõlblikud kulud) Riigi avaliku sektori toetus Riigi era-sektori toetus EIP toe-tused Liidu toetus Riigi toetus Liidu toetus Riigi toetus [1] -1 (a) (b) = (c) + (d)) (c) (d) (e) = (a) + (b) (f) = (a)/(e) ( 2 ) (g) (h)=(a)-(j) (i) = (b) – (k) (j) (k)= (b) * ((j)/(a)) (l) =(j)/(a) *100 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 282 650 362 49 879 476 49 879 476 0 332 529 838 85,00% 216 807 283 38 260 110 65 843 079 11 619 366 23,29% ESF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 192 940 211 34 048 273 33 376 866 671 407 226 988 484 85,00% 181 363 798 32 005 377 11 576 413 2 042 896 6,00% 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 204 654 743 91 886 120 84 386 794 7 499 326 296 540 863 69,01% 204 654 743 91 886 120 0 0 0,00% ESF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 141 465 851 27 348 420 27 161 996 186 424 168 814 271 83,80% 133 103 055 25 731 710 8 362 796 1 616 710 5,91% 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine ESF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 203 605 301 37 447 180 37 447 180 0 241 052 481 84,47% 191 388 983 35 200 349 12 216 318 2 246 831 6,00% 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 584 127 467 296 222 767 56 827 017 239 395 750 880 350 234 66,35% 584 127 467 296 222 767 0 0 0,00% ESF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 10 200 000 1 800 000 1 800 000 0 12 000 000 85,00% 9 548 936 1 685 106 651 064 114 894 6,38% 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 438 538 775 80 794 732 43 558 041 37 236 691 519 333 507 84,44% 409 990 657 75 535 134 28 548 118 5 259 598 6,51% 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 260 590 149 301 712 509 39 547 208 262 165 301 562 302 658 46,34% 245 194 766 283 887 662 15 395 383 17 824 847 5,91% 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 180 019 854 31 768 211 31 372 001 396 210 211 788 065 85,00% 168 057 129 29 657 142 11 962 724 2 111 069 6,65% 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 110 937 794 19 577 259 18 778 894 798 365 130 515 053 85,00% 103 928 964 18 340 407 7 008 830 1 236 852 6,32% 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 93 819 149 16 556 320 16 556 320 0 110 375 469 85,00% 87 585 450 15 456 255 6 233 699 1 100 065 6,64% 10. Jätkusuutlik transport ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 470 677 882 106 699 304 70 006 657 36 692 647 577 377 186 81,52% 441 352 739 100 051 504 29 325 143 6 647 800 6,23% 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 79 175 270 13 972 107 4 569 495 9 402 612 93 147 377 85,00% 73 914 564 13 043 747 5 260 706 928 360 6,64% 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 109 460 907 19 316 631 19 316 631 0 128 777 538 85,00% 103 681 467 18 296 730 5 779 440 1 019 901 5,28% ESF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 28 372 604 5 006 931 5 006 931 0 33 379 535 85,00% 26 584 157 4 691 323 1 788 447 315 608 6,30% 13. Tehniline abi ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 68 657 347 12 116 003 12 116 003 0 80 773 350 85,00% 68 657 347 12 116 003 0 0 0,00% 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 39 308 998 6 936 882 6 936 882 0 46 245 880 85,00% 39 308 998 6 936 882 0 0 0,00% Kokku ERF Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 1 861 084 020 580 744 156 287 209 777 293 534 379 2 441 828 176 76,22% 1 749 418 978 560 816 866 111 665 042 19 927 290 6,00% Kokku ERF Üleminekupiirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku Kokku ERF Enam arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku Kokku ERF Eriotstarbelised eraldised äärepoolseimatele piirkondadele või põhjapoolseimate piirkondadele Rahastamis-kõlblikud kulud kokku Kokku ESF[4] Vähem arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 576 583 967 105 650 804 104 792 973 857 831 682 234 771 84,51% 541 988 929 99 313 865 34 595 038 6 336 939 6,00% Kokku ESF[6] Üleminekupiirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku Kokku ESF[7] Enam arenenud piirkonnad Rahastamis-kõlblikud kulud kokku Kokku ÜF Ei kohaldu Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 1 061 534 677 466 694 165 166 641 642 300 052 523 1 528 228 842 69,46% 997 842 596 438 873 597 63 692 080 27 820 568 6,00% Kõik kokku Rahastamis-kõlblikud kulud kokku 3 499 202 664 1 153 089 125 558 644 392 594 444 733 4 652 291 789 75,21% 3 289 250 503 1 099 004 328 209 952 160 54 084 797 6,00% Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 93 96 . Noorte tööhõive algatus – ESFi vahen did ja noorte tööhõive algatuse eriotstarbelised eraldised . Ei kohaldu . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 94 97 . Rahastamiskava jaotus prioriteetse suuna, fondi, piirkonnakategooria ja temaatilise eesmärgi kaupa . Prioriteetne suund Fond Piirkonnakategooria Temaatiline eesmärk Liidu toetus Riigi toetus Toetus kokku 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ERF Vähem arenenud piirkonnad 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 282 650 362 215 718 271 49 879 476 38 067 931 332 529 839 253 786 202 ESF Vähem arenenud piirkonnad 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 192 940 211 34 048 273 226 988 484 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ERF Vähem arenenud piirkonnad 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 204 654 743 218 251 035 91 886 120 97 990 599 296 540 863 316 241 634 ESF Vähem arenenud piirkonnad 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 141 465 851 139 379 940 27 348 420 26 945 168 168 814 271 166 325 108 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine ESF Vähem arenenud piirkonnad 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine 203 605 301 37 447 180 241 052 481 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus ERF Vähem arenenud piirkonnad 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine 584 127 467 622 934 131 296 222 767 315 902 405 880 350 233 938 836 536 ESF Vähem arenenud piirkonnad 1. Teaduse, tehnoloogilise arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine 10. Investeerimine haridusse, koolitusse ja oskuste omandamiseks kutsekoolitusse ja pidevõppesse 10 200 000 10 851 064 1 800 000 1 914 894 12 000 000 12 765 958 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ERF Vähem arenenud piirkonnad 3. VKEde ja põllumajandussektori (EAFRD puhul) ning kalandus- ja vesiviljelussektori ( EMKFi puhul) konkurentsivõime suurendamine 274 729 201 296 899 793 50 615 073 54 699 699 325 344 274 351 599 492 ERF Vähem arenenud piirkonnad 8. Kestva ja kvaliteetse tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine 163 809 574 161 361 627 30 179 659 29 728 659 193 989 233 191 090 286 6. Energiatõhusus ÜF Ei kohaldu 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites 260 590 149 247 071 258 301 712 509 286 060 273 562 302 658 533 131 531 7. Veekaitse ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 180 019 854 191 982 578 31 768 211 33 879 280 211 788 065 225 861 859 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine ÜF Ei kohaldu 5. Kliimamuutustega kohanemise, riskiennetamise ja -juhtimise edendamine 57 692 720 55 641 206 10 181 068 9 819 036 67 873 788 65 460 242 ÜF Ei kohaldu 6. Keskkonnahoid ja keskkonnakaitse ning ressursitõhususe edendamine; 53 245 074 56 852 754 9 396 191 10 032 840 62 641 265 66 885 594 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng ERF Vähem arenenud piirkonnad 4. Vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku toetamine kõikides sektorites 44 819 149 48 446 642 7 909 261 8 549 407 52 728 410 56 996 049 ERF Vähem arenenud piirkonnad 9. Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse ja mis tahes diskrimineerimise vastu võitlemine 49 000 000 51 606 206 8 647 059 9 106 978 57 647 059 60 713 184 10. Jätkusuutlik transport ÜF Ei kohaldu 7. Säästva transpordi ja tähtsate võrgutaristute kitsaskohtade kõrvaldamise edendamine 470 677 882 106 699 304 577 377 186 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud piirkonnad 2. IKTle juurdepääsu, selle tehnoloogia kasutamise ning kvaliteedi parandamine 79 175 270 84 435 976 13 972 107 14 900 467 93 147 377 99 336 443 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud piirkonnad 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine 109 460 907 92 772 992 19 316 631 16 371 705 128 777 538 109 144 697 ESF Vähem arenenud piirkonnad 11. Riigiasutuste ja sidusrühmade institutsioonilise suutlikkuse ja tõhusa avaliku halduse edendamine 28 372 604 29 807 451 5 006 931 5 260 139 33 379 535 35 067 590 13. Tehniline abi ERF Vähem arenenud piirkonnad 68 657 347 12 116 003 80 773 350 14. Tehniline abi ÜF Ei kohaldu 39 308 998 6 936 882 46 245 880 Kokku 3 499 202 664 1 153 089 125 1 156 477 12 2 4 652 291 789 4 655 679 78 6 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 95 98 . Soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks . Prioriteetne suund Soovituslik toetuse summa, mida tuleb kasutada kliimamuutuse eesmärkide tarbeks (eurodes) Osatähtsus rakenduskava kogu eraldistes (%) 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul 0,0 0,00% 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine 0,0 0,00% 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine 0,0 0,00% 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus 87 743 227, 8 128 641 167,0 2,51 % 3,68 % 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 14 527 420,40 0,0 0,42% 0,00% 6. Energiatõhusus 260 590 149,00 247 071 258,0 7,45% 7,06 % 7. Veekaitse 28 853 224,00 19 457 741,2 0,82% 0, 56 % 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine 78 990 749,60 79 850 613,8 2,26% 2,28 % 9. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng 17 927 659,60 19 378 656,8 0,51% 0, 55 % 10. Jätkusuutlik transport 66 699 654,4 1,91 % 11. IKT teenuste taristu 0,0 0,00% 12. Haldusvõimekus 0,0 0,00% 13. Tehniline abi 0,0 0,00% 14. Tehniline abi 0,0 0,00% Kokku 555 332 084,8 561 090 091,2 15,87 % 16,04% Territoriaalse arengu integreeritud lähenemisviis Arvestades Eesti regionaalse id iseärasusi , vajavad suuremad linnapiirkonnad ( koos oma tagamaaga), piirkondlikud keskused (eeskätt maakonnakeskused) ning tagamaaks olevad maapiirkonnad erinevat lähenemist . Suuremate linnapiirkondade puhul on väljakutsed seotud linnaruumi arendamise, alakasutatud alade taas elavdamise , energiasäästu ja säästliku transpordisüsteemi arendamisega. Lahendamist vajavad viimastel aastakümnetel toimunud valglinnastumisest tulenevad kitsaskohad lähitagamaal . Väljaspool suuremaid linnapiirkondi on piirkondlikel keskustel oluline roll piirkonna tööhõive ja erinevate teenuste tagamise seisukohast. P iirkondlikud keskused ei ole piisaval määral seda rolli täita suutnud ja nende elanikkond on viimase kümne aasta jooksu oluliselt vähenenud. Tuleb luua tingimused uute töökohtade tekkeks, ning panustada kvaliteetsete ja mitmekesiste avalike teenuste arendamis se . Keskuse ja tagamaa koostoime tugevdamiseks on oluline transpordi taristu ning ühistranspordi arendamine, KOV koostöö teenuste osutamisel, planeerimisel ja piirkondliku arendustegevuse elluviimisel. Piirkondlikke keskusi ja nende tagamaad käsitletakse ühtsete toimealadena. Maapiirkondades toimub rahvastiku jätkuv vähenemine suuremate linnapiirkondade rahvastiku kasvu taustal. Sealsete elanike igapäevaelu on järjest rohkem seotud linnadega. Elanikkonna vähenemine suurendab avalike teenuste osutamise kulusid ning seab surve alla nende kättesaadavuse ja kvaliteedi . O ludega kohanemiseks tuleb teenuste arendamisel pöörata maapiirkondadele ja hõrealadele omaette tähelepanu, kasutades võimalusel uudseid lahendusi, sh e-lahendusi. Saarte le on oluline püsivate ja jätkusuutlike ühenduste tagamine. Eraldi tähelepanu nõuab Ida-Viru regioon ,kuhu on kuhjunud probleemid, mis seotud eeskätt struktuurse tööpuuduse, madala ettevõtlusaktiiv suse, keskkonnaprobleemide ning lõimumise temaatikaga. Oluline on selle piirkonna parem sidustamine ülejäänud Eestiga. P iirkondade sisemised arengueeldused ja ressursid on ebapiisavalt rakendatud. A rengu ühtlustamisel on võtmetähtsusega sisemise potentsiaali oskuslikum ärakasutamine. S uuremate l linnapiirkondadel on tugev potentsiaal oma eripära väljaarendamiseks . Eeskätt Tallinn ja Tartu peavad tugevdama oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Ida-Virumaal , Põhja-, Kagu- ja Lääne-Eestis tuleb arukalt kasutada nende spet siifilisi ressursse ja eeliseid nt turismisektoris, logistikas ja looduses . Integreeritud lähenemist linnapiirkondade arengule käsitletakse peatükis 4.2. Toimepiirkondades, mis vastavad üldjoontes maakonna tasandile (LAU 1), rakendatakse integreeritud territoriaalse arengu põhimõtteid prioriteetse suuna 5 alaeesmärgi 2 raames . Sekkumise aluseks on ERF määruse artikkel 5 lg 8b investeerimisprioriteet . Integreeritud territoriaal n e lähenemine tugineb maakon dlikel arengukava del , milles määrat let akse piirkondlikud prioriteedid. Selle alusel koostatakse tegevuskavad , milles määratletakse prioriteetsed tegevused , sh struktuurivahenditest rahastamiseks. . Koos tegevuskavade ga töötatakse maakondades välja ka kavad, milles määratletakse n-ö pehmed tegevused tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on saavutada erinevate riiklike ja piirkondlike tööhõive ja ettevõtlikkuse suurendamisele suunatud meetmete parem koordineeritus ja tulemuslikkus. Tegevused on otseselt seo tu d ESF-st , siseriiklikest vahenditest ja LEADER lähenemisest toetatavate sekkumistega . Kohalik areng kogukonna eestvedamisel Kogukonna juhitud kohaliku algatuse (edaspidi CLLD) rakendamise peamine põhjus tuleneb vajadusest suunata kohalikku algatust kohaliku elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevate lahenduste leidmisele. CLLD lähenemisest lähtutakse Maaelu arengukava ning Euroopa merendus- ja kalandusfondi rakenduskava elluviimisel vastavalt Leader -meetme ning kalanduspiirkondade arendamise meetme kaudu . Integreeritud lähenemine teiste ESI fondidega tagatakse eelkõige läbi planeerimise ning eelarvestamisega seotud erinevate riiklike protsesside ühildamise. Eelarveliste otsuste tegemisel vaadatakse kõiki vahendeid (sh erinevaid EL toetusfonde) koos ning vajadusel ühtlustatakse nende kasutamist. Erinevate instrumentide, sh CLLD omavahelist täiendavust jälgitakse ja suunatakse riigi eelarvestrateegia ja aastaste riigieelarve seaduste väljatöötamise ja elluviimise seire raames. Lisaks peab kogu ESI fondide kasutust korraldav administratsioon toetama toetuse taotlejaid ja toetuse saajaid, sh kohalikul tasandil jooksva nõustamise, juhendmaterjalide ja koolituste kaudu erinevate ESI fondide toetusvõimalustest. CLLD lähenemise põhimõtteid arvestatakse struktuurivahendite kasutamisel osaliselt. Kuna struktuurivahenditest toetatavate sekkumistega panustatakse eesmärkidesse, mille raames tuleb võrreldaval tasemel tulemused saavutada kogu riigis, ei saa sedalaadi sekkumiste elluviimist jätta sõltuma asjaolust, kas konkreetne Leader -tegevusgrupp või kalanduspiirkonna tegevusgrupp konkreetse sekkumise oma prioriteetide hulka valib. Võimalusi kohalike tegevusgruppide osalemiseks seesuguste sekkumiste ettevalmistamisel ja elluviimisel käsitleti ettevalmistavatel aruteludel. Kohalike tegevusgruppide kogemusi ja teadmisi saab kasutada erinevate ESI fondide sekkumiste tarvis alusdokumentide väljatöötamisel koostöös sekkumiste eest vastutajate ja erinevate partneritega: selles protsessis määratletakse oodatavast tulemusest lähtudes konkreetsemalt mh sekkumise sihtrühm( ad ), abikõlblikud tegevused ja kulud ning projektide valiku kriteeriumid. Kui kohalikud tegevusgrupid või nende liikmed on struktuurivahendite sekkumiste raames toetuse taotlejatena abikõlblikud, saavad nad osaleda toetuse taotlemisel võrdselt teistega ning taotlemisedu korral viia projekte ellu struktuurivahendeid kasutades. CLLDga analoogset alt-üles kogukonna-põhist lähenemist rakendatakse struktuurivahendites regionaalsete konkurentsivõimet toetavate meetmete puhul. Linnade säästev areng Linnade jätkusuutliku arengu toetamist kavandatakse eeskätt prioriteetse suuna 9 „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ kaudu, mida rahastatakse ERF i st . Vajadusel kasutatakse ESF i tüüpi tegevuste elluviimisel ristfinantseerimist. Prioriteetsest suunast rahastatakse tegevusi, mis on suunatud linnapiirkondade arengu oluliste kitsaskohtade lahendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse säästliku liikuvuskeskkonna loomisele eesmärgiga kahandada autoga liikumiste osakaalu ning seeläbi vähendada CO 2 - emissiooni. Samuti panustatakse lapsehoiuvõimaluste nappuse probleemi lahendamisse eesmärgiga parandada lapsevanemate hõivevõimalusi ning vähendada linnapiirkonna siseseid sundliikumisi. Ida-Viru suuremates linnades keskendutakse mahajäänud ja alakasutatud linna alade taas elavdamisse eesmärgiga suurendada nende linnade atraktiivsust ettevõtjatele ja parandada nende elukvaliteeti. Infrastruktuuri rajamisel kasutatakse võimalusel rohelise infrastruktuuri lahendusi. ESF tegevusi, mis toetavad linnapiirkondade jätkusuutliku arengu eesmärke, on kirjeldatud peatükis 2.9.1. Prioriteetsest suunast toetatavad integreeritud tegevused peavad põhinema vastava linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegial . Nee d koostatakse linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste olemasolevate st arengukavade st lähtuvalt , mis on oma olemuselt integreeritud tegevuskavad ja käsitlevad kõiki kohaliku omavalitsuse üksuse tegevusvaldkondi. Strateegias käsitletakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu majanduslike, keskkonnaalaste, kliimaalaste, demograafiliste ja sotsiaalsete valdkondade võtmeprobleeme ja eesmärk e . Strateegia koostatakse ning kinnitatakse kõigi vastava linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. Suuremate linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksuste näol on üldjuhul tegemist keskmisest võimekamate omavalitsustega, samuti on enamikus linnapiirkondades olemas keskuslinna ja tagamaa omavalitsusüksuste koostöö kogemus. Valdkondades, mida toetatakse prioriteetsest suunast 9 , on linnapiirkondade kohaliku omavalitsuse üksustel võimalik esitada taotlusi ERF i rahastuse saamiseks. Projekti valik delegeeritakse hindamiskomisjonile, kes valib hindamisjuhendile tuginedes projektid välja vastavaks tunnistatud taotluste seast . H indamiskomisjon koosneb linnapiirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatest. Projektivalikul tuginetakse linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegias toodud eesmärkidele, prioriteetse suuna eesmärkidele ja muudele meetmete tingimustes sätestatavatele kriteeriumidele. Eelistatakse kompleksseid projekte, mis lahendavad probleemi terviklikult ühel konkreetsel maa-alal või parandavad mõne valdkonna olukorda kogu linnapiirkonna ulatuses. Linnade jätkusuutliku arengu prioriteetset suunda rakendatakse neis linnapiirkondades, mille elanike arv ületab 50000 inimest. Linnapiirkonnaks loetakse keskuslinna ning seda ümbritsevat tiheasustusega tagamaad. Linnapiirkonna täpse ulatuse määratlemisel võetakse arvesse tiheasustusega ala ning kasvava rahvastikuga ala ulatus ning igapäevase tiheda pendelrände ulatus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 96 99 . Linnade säästva arengu integreeritud meetmed – ERFi ja ESFi toetuste soovituslikud summad . Fond ERFi ja ESFi toetus (soovituslikud summad) (eurodes) Osatähtsus fondist rakenduskavale eraldatavatest kogusummadest Kokku ERF 93 819 149 € 100 052 848 € 5,04% 5, 4% Kokku ESF 0 € 0 € Kokku ERF+ESF 93 819 149 € 100 052 848 € 5,04% 5, 4% Integreeritud territoriaalsed investeeringud ITI mehhanismi määruse (EL) nr 1303/2013 tähenduses ei rakendata, kuid regionaalarengu probleemide lahendamisel kasutatakse linnapiirkondade ja maakondade tasandil integreeritud lähenemist , mida käsitletakse peatükis 4 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 97 100 . Soovituslik rahaline eraldis integreeritud territoriaalsete investeeringute jaoks, mis ei hõlma punktis 4.2 osutatud investeeringuid . Ei kohaldu . Rakenduskavaga hõlmatud piirkondade- ja riikidevaheliste meetmete korraldamine toetusesaajate puhul, kes paiknevad vähemalt ühes muus liikmesriigis Kooskõlas määruse 1304/2013 artikli 10 lõikega 2 ei kavanda Eesti eraldiseisvat prioriteetset suunda riikidevahelises koostöös ellu viidavate tegevuste toetamiseks. Samas määratletakse erinevate prioriteetsete suundade raames kavandatavate sekkumiste tarvis tingimuste väljatöötamisel, kas sekkumise eesmärgi saavutamiseks on kavas toetada ka väljaspool Eestit paiknevate elluviijate tegevusi ning missugustel eeldustel ja tingimustel seda tehakse. Näiteks on rahvusvahelises koostöös, sh väljaspool rakenduskava piirkonda, ellu viidatavate tegevuste toetamise võimalus kavandamisel teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, sh rahvusvahelises koostöös kavandatava tipptasemel taristu raja mises ning kasutuses osalemiseks . Sarnaselt toetati riikidevahelises koostöös osalemist ka programmiperioodil 2007-2013. Rahvusvaheliste kogemuste kasutamist ning koostööd eesmärkide saavutamisel kavandatakse ka teistes valdkondades. Rakenduskavas kavandatud meetmete panus makropiirkondlike strateegiate ja mere vesikonna strateegiate rakendamisel vastavalt vajadustele, mis liikmesriik on selle piirkonna jaoks määratlenud Interregionaalsed ja rahvusvahelised koostöötegevused: selle rakenduskava raames otseselt kavandatud ei ole. Prioriteetsete suundade raames sekkumiste kavandamisel ja elluviimisel saab asjakohastel juhtudel näha ette võimaluse rahvusvaheliste koostöötegevuste abikõlblikuna käsitlemiseks, lähtudes EL i vahendite kasutamise eesmärk idest ja sekkumiste suunitlusest ning eripärast. Makroregionaalsete strateegiate – EL i Läänemere piirkonna strateegia – eesmärkidesse panustamise koordineerimise tagamise mehhanismid on kajastatud Partnerlusleppe punktis 3.1.4. Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või kõige kõrgema diskrimineerimise või sotsiaalse tõrjutuse riskiga sihtrühmade erivajadused Vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafilised alad või kõige kõrgema diskrimineerimise riskiga sihtrühmad Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. Rakenduskava strateegia selle kohta, kuidas käsitletakse vaesusest kõige rohkem mõjutatud geograafiliste alade või vastavate sihtrühmade erivajadusi, ning kui asjakohane partnerluslepingus sätestatud integreeritud lähenemisviisi panus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.5. Raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega geograafiliste piirkondade erivajadused Käsitletud Partnerlusleppe punktis 3.6. Korralduse, kontrollimise ning auditeerimise eest vastutavad asutused ja organid ning asjaomaste partnerite roll Asjaomased asutused ja organid Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 98 101 . Asjaomased asutused ja organid . Asutus/organ Asutuse/organi nimi ja osakonna või üksuse nimi Asutuse/organi juhataja (ametikoht) Liikmesriik Rahandusministeerium Rahandusministeeriumi e elarvepoliitika asekantsler Korraldusasutus Kuni 30.08.2018 Rahandusministeerium , alates 1.09.2018 Ri igi Tugiteenuste Keskus Kuni 30.08.2018 Rahandusministeeriumi e E elarvepoliitika asekantsler , alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Sertifitseerimisasutus - - Auditeeriv asutus Rahandusministeerium Finantskontrolli osakonna juhataja Organ, kellele komisjon maksed teeb Kuni 30.08.2018 Rahandusministeerium , alates 1.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskus Kuni 30.08.2018 Euroopa Liidu maksete osakonna juhataja , alates 01.09.2018 Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse maksete osakonna juhataja Asjaomaste partnerite kaasamine Meetmed, mida võetakse asjaomaste partnerite kaasamiseks rakenduskava ettevalmistusse, ning nende partnerite roll rakenduskava elluviimises, järelevalves ja hindamises Partnerlusleppe (PL) koostamist koordineeris Rahandusministeerium (RM) koostöös Põllumajandusministeeriumiga (PM), kaasates kõiki ministeeriume ja Riigikantseleid. Struktuurivahendite rakenduskava koostamist juhtis RM ning maaelu arengukava (MAK) ja kalandusfondi rakenduskava koostamist PM. RM eestvedamisel moodustati novembris 2011 ministeeriumidevaheline kõrgetasemeline töörühm, mille ülesandeks on koordineerida ELi eelarve 2014-2020 vahendite kasutamise ettevalmistusi. Sotsiaalpartnerite kaasamine toimus vastavalt protsessi alguses koostatud ja juhtrühma poolt heakskiidetud kaasamise kavale , mis lähtub ESI üldmääruse artiklist 5 ja 46, Euroopa partnerluspõhimõtte käitumisjuhendist ning kehtivast „Kaasamise heast tavast“. Valitsusväliste partnerite kaasamist aruteludesse nii PL kui ka rakenduskavade (OP) koostamisel koordineeris RM. PM korraldas partnerite kaasamise MAK ja kalandusfondi vahendite planeerimisel. Lisaks kaasasid ning kaasavad ministeeriumid partnereid P L -ga hõlmatud valdkond like arengukavade koostamisse. PL ettevalmistamise protsessis olid kaasamise peamised eesmärgid avalikkuse informeerimine ja ettepanekute kogumine, et luua ja anda avalikkusele võimalus kaasa rääkida uue 2014-2020 ELi eelarveperioodi planeerimisel. Kaasarääkimise võimaldamiseks hoiti kogu ettevalmistusprotsessi võimalikult avatuna ning koguti arvamusi ja ettepanekuid erineva tasandi valdkondlikelt partneritelt ja katusorganisatsioonidelt, kes soovivad ja on suutelised panustama Eesti tänaste ja homsete probleemkohtade lahendamisse. Tervikeesmärk oli kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel koostada võimalikult kvaliteetsed OP d ja saavutada nende eesmärgipärane ja tulemuslik elluviimine. Riigisisene planeerimisprotsess oli jagatud etappideks, mille raames kaasati partnereid eri tasanditelt. Partnerid olid jagatud kahte rühma: katusorganisatsioonid ja valdkondlikud partnerid. Strateegia koostamise ja rakendussüsteemi ettevalmistamise tasandil kaasati katusorganisatsioone, kellel on ekspertiisi ja eestkoste huvi paljude erinevate valdkondade vajaduste ja arenguperspektiivide vastu. Nende organisatsioonide hulka olid arvatud: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Leader Foorum, Rektorite Nõukogu, SA Kutsekoda ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Partnerite katusorganisatsioonide kaasamise eest vastutas RM. Sotsiaalse kaasatuse , soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest vastutajana oli kaasatud Sotsiaalministeerium ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Teiste ministeeriumite roll oli partnerite kaasamine valdkonnapõhiselt, korraldades valdkondlikke arutelusid, kaasates partnereid programmide ja meetmete väljatöötamisse. Iga PL väljatöötamises osalev ministeerium koostas omapoolse partnerite nimekirja huvirühmadest, kellega PL koostamisel koostööd tehti. Neid partnereid käsitleti valdkondlike partneritena, kelle hulgas on eestkosteorganisatsioone, tugi- ja rahastavaid organisatsioone, kutseorganisatsioone (ameti-, eriala- või loomeliidud), ekspertorganisatsioone (nt mõttekojad ja uurimisasutused) ja teenuste osutajaid (sh konsultatsioonibürood). Valdkondlike partnerite nimekiri on toodud kaasamise kavas (Lisas ), keda otseselt koostamistöösse kaasati. Samuti oli teistel huvitatud organisatsioonidel võimalik soovi korral liituda nimekirjaga. Ministeeriumid korraldasid sisulise kaasamise enda poolt määratletud partneritega otsese ja jooksva suhtlemise ning konsultatsioonide käigus esitatud ettepanekute menetlemise. Lisaks oli avalike konsultatsioonivoorude käigus võimalik oma kirjalikke ettepanekuid ja seisukohti esitada ka organisatsioonidel ja isikutel, kes partnerite nimekirja ei kuulu. Ajakohane info üleriikliku planeerimise tegevuskäigu ja kaasarääkimisvõimaluste kohta koos taustainfo ja töömaterjalidega oli kättesaadav kodulehelt www.struktuurifondid.ee ning valdkondlike arutelude ja ettevalmistuste kohta vastavate ministeeriumite kodulehtedel. Kaasamiseks korraldati üleriiklikel ning valdkondlikel teemadel arutelusid ja ümarlaudu (sh Eesti arenguvajaduste ja –võimaluste analüüsiks ning rahastamisprioriteetide kokkuleppimiseks) nii partnerite kui ka valitsusväliste ekspertide osavõtul. Lisaks korraldas RM koos teiste ministeeriumidega infoseminare. Neil seminaridel said osalejad ülevaate nii planeerimise hetkeseisust kui ka järgmistest etappidest, kujunevate dokumentide sisust ning tagasisidet arutelude ja konsultatsioonide käigus esitatud seisukohtadega arvestamisest. Kõigi nende ürituste materjalid tehti kodulehel kättesaadavaks. Samuti tutvustati nii planeerimise protsessi kui ka kujunevaid eelnõusid ja otsuste sisu partnerorganisatsioonide korraldatud seminaridel. Esialgsete otsuste ja eelnõude kohta korraldati planeerimisprotsessi võtmeetappides ka avalikke kirjalikke konsultatsioone elektrooniliste kanalite kaudu, mille raames said kõik osalised esitada oma seisukohti ja ettepanekuid. PL ja ÜKP OP esialgsete eelnõude avalik konsultatsioon toimus 06.2013. a nelja nädala jooksul (sisaldades mh temaatiliste eesmärkide valikut, rahastamiskava, oodatavaid tulemusi, koordineerimise korraldust ja läbivate teemadega arvestamist). Konsultatsiooni käigus esitati ettepanekuid 15 erineva organisatsiooni või isiku poolt. Kokkuvõtlikult rõhutasid ettepanekud vajadust pöörata enam tähelepanu etnilistele vähemustele, noorte tööpuudusele, sotsiaalpartnerite võimekusele, fondide sünergiale ja kooskõlale, regionaalsele erisuste tasakaalustamisele, soolise võrdõiguslikkuse, kõrghariduse ja taastuvenergia edendamisele. Avaliku konsultatsiooni tulemusena viidi PL ja ÜKP OP sisse täiendusi, mis täpsustavad kavandatud sekkumisi partnerite tõstatatud teemadel. Muu hulgas on enam pööratud tähelepanu regionaalsele dimensioonile, partnerite võimekuse tõstmisele ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise läbivale teemale. Läbivaid teemasid käsitletakse ka rakenduskavade aluseks olevate valdkondlike arengukavade väljatöötamisel ja elluviimisel, samuti rakenduskavade elluviimiseks sekkumiste kavandamisel, sh meetmete tingimuste väljatöötamisel. Erinevate partnerorganisatsioonide võimekuse suurendamisse poliitikakujundamisel ning avalike teenuste osutamisel osalemiseks kavandatakse panustada haldusvõimekuse prioriteetse suuna sekkumiste raames. Sekkumiste kujundamisel ja tingimuste väljatöötamisel kaasatakse asjakohaste valdkondade partnerite esindajaid (arvestades seejuures mh vajadusega vältida võimalikku huvide konflikti ning teisalt kaaludes võimalust partnerite panustamisega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks). Seejuures eeldatakse sekkumiste väljatöötamise ja elluviimise eest vastutajailt mh kaasamise hea tava arvestamist. PL koostamisel seisnes peamine lisandväärtus partnerite kaasamisel Eesti arenguvajadustes ja sellest tulenevalt seatud rahastamisprioriteetides kokkuleppimises. Kogu planeerimisprotsessis olid partnerite ettepanekud ja kommentaarid väärtuslikuks sisendiks, mis mõjutasid strateegilisi valikuid sekkumiste kavandamisel. Näiteks sekkumiste kavandamisel 1. Ja 3. temaatilise eesmärgi raames olid ettevõtjate ja esindajate seisukohad olulisteks valikute mõjutajaks (sh nutika spetsialiseerumise kasvu alade valikul, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel hariduses, kapitali juurdepääsu meetmete kavandamisel). Samuti arvestati näiteks kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonide prioriteetidega, see tähendab et olulise koha kavandatavates investeeringutes on saanud sotsiaal- ja haridusinfrastruktuuri arendamine, säästva ühistranspordi investeeringud ja erinevate riiklike infosüsteemide korrastamine ja koosvõime arendamine. PL ja ÜKP fondide OP eelnõude kohta tehtud eelhindajate esialgsete kommentaaride-ettepanekute arutelu- ja valideerimisseminaridel 2013. a juunis aitasid partnerite katusorganisatsioonide esindajad esialgsete ettepanekute asjakohasust kaaluda. Planeerimisdokumentide 2013. a juulikuiste eelnõude uuendamiseks peetud töötoaaruteludel (septembris-oktoobris 2013) käsitleti partnerite osalusel sekkumisloogika ülevaatamiseks nii eelhindamise kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise ekspertide esialgseid soovitusi ja EK esialgseid mitteametlikke kommentaare. Aktiivne partnerite kaasamine toimus ka valdkondlikul tasandil, kus samaaegselt PL ja rakenduskavade koostamisega uuendati mitmeid siseriiklikke arengukavasid, mille elluviimisel kasutatakse ka ESI fondide vahendeid. Näiteks avalike teenuste edendamisse panustavate sekkumiste kavandamise osana on konsulteeritud kohalike omavalitsusüksuste katusorganisatsioonide esindajatega. Siseriiklik planeerimisprotsess viidi läbi allpool toodud etappidena : Eelanalüüside koostamine (sotsiaalmajandusliku olukorra ning väliste tulevikutrendide analüüs). - Eesti arenguvajaduste määratlemine. Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede analüüs ja täiendamine. ELi vahenditest rahastatavate eesmärkide ja prioriteetide valik. Prioriteetsete suundade eesmärkide ja tulemuste määratlemine ja indikaatorite valik. Rahastamiskava koostamine ja meetmete valik. P artnerlusleppe ja ÜKP fondide rakenduskava koostamine. 2014-2020 ELi vahendite ettevalmistusprotsess hõlmas rakenduskava eelhindamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist, et tagada sõltumatute ekspertgruppide objektiivsete hinnangute ja soovituste kaudu PL ja rakenduskavade väljatöötamise parim võimalik kvaliteet, mis on eelduseks ELi vahendite mõjusale, efektiivsele ja terviklikule rakendamisele ning püstitatud eesmärkide saavutamisele. Eelhindamine, keskkonnamõju strateegiline hindamine ning 2014-2020 ELi vahendite planeerimine ning OP ja PL koostamine toimus paralleelselt ning tihedas ja konstruktiivses koostöös hindamise läbiviijate ja RM vahel. Eelhindamise teostaja ja keskkonnamõjude strateegiline hindamise eksperdid osalesid eesmärkide, tulemuste ja indikaatorite, meetmete valiku ja rahastamiskava aruteludel ja seminaridel PL ja ÜKP OP eelhindamis e viis läbi Poliitikauuringute Keskus Praxis SA ning CPD OÜ, keskkonnamõjude strateegilise hindamise Hendrikson ja Ko OÜ. Ministeeriumid kaasavad meetmete väljatöötamise protsessi teisi antud valdkonnas olulist huvi omavaid ametiasutusi ja partnereid. Partnerid on lisaks rahastatavate valdkondade planeerimisprotsessile kaasatud ka erineval viisil toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse – nt on nad kaasatud toetuse andmise tingimuste väljatöötamise töörühmadesse ja part n eritel on võimalik ka kommenteerida eelnõusid. Konkreetsed kaasamise moodused sõltuvad valdkonnast ja haldusalast. Toetuse andmise tingimustega sätestatakse ELi struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste eesmärgid, tulemused, abikõlblikud kulud, taotleja ja toetuse saaja kohustused ja vastutus ning toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud tingimused, sh valikukriteeriumid. Partnerite esindajad võivad osaleda ka projektide valimisel eeldusel, et neil on vajalik asjatundlikkus ning tingimusel, et nende osalemine ei sea ohtu projektivaliku sõltumatust. Partnereid kaasatakse ka rakenduskava seirekomisjoni koosseisu. ja osalevad seeläbi aruteludes ning otsustusprotsessis S eirekomisjon on peamine rakenduskava koordineerii v organ , mille peamised ülesanded on rakenduskava elluviimise jälgimine läbi seirearuannete, projektide valikukriteeriumide, hindamiste tööplaani, kommunikatsioonistrateegia ; ja vajadusel ka rakenduskava muudatuste kinnitamine, sh soovituste andmine rakenduskava tõhusamaks rakendamiseks ning järelevalve te ge mine oma soovituste tulemustel võetud meetmete üle. S eirekomisjoni suurus ja täpne koosseis võivad perioodi vältel muutuda, kuid üldjuhul moodustavad partnerite esindajad kuni 1/3 liikme t est. S eirekomisjoni toimumise ajast teavitatakse ning materjalid saadetakse liikmetele ette 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seirekomisjoni protokoll avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Peamised partnerid on erinevate ministeeriumide poolt kaasatud töörühmadesse, kus arutatakse, formuleeritakse ning täiendatakse riiklikke poliitikaid, mida rahastatakse nii siseriiklikest kui struktuurivahenditest – seega on nad kaasatud valdkondlikku koordineerimisprotsessi. See loob partneritele võimaluse rääkida kaasa poliitikate kujundamise ja seire protsessides kõige fundamentaalsemal tasandil. Partnerid panustavad ka rakenduskava hindamisse, et parandada rakenduskava väljatöötamise ja elluviimise kvaliteeti ning hinnata selle tulemuslikkust, tõhusust ja mõju. Partnerid pakuvad teavet sihtrühmade vajaduste ning võimalike rakendamises esinevate tõrgete kohta. Nad osalevad ka hindamiste tulemuste ning hindamiste raames tehtud soovituste elluviimise aruteludes. Kõik hindamisaruanded avalikustatakse www.struktuurifondid.ee kodulehel. Tehnilise abi vahendeid kasutatakse perioodi ettevalmistamise ja rakendamise kulude katteks, toetatakse prioriteetsete suundade tulemuslikku elluviimist ning tagatakse rakenduskava seireprotsessi toimimine ja tulemuslikkus. Täpsemalt on tehnilise abi vahendite kasutamine kirjeldatud punktides 2.13 ja 2.14. ESFile : üldised toetused Puuduvad . Suutlikkust kajastavad näitajad ( ESFi puhul) Sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide ja vabaühenduste suutlikkuse tõstmine toimub peamiselt haldusvõimekuse prioriteetsest suunast. Haldusvõimekuse prioriteetse suuna raames toimub ESF i vahendite arvelt vabaühenduste ja sotsiaalpartnerite katusorganisatsioonide võimekuse kasvatamine mitmel viisil. Tegevusi kavandatakse ja viiakse ellu vajaduspõhiselt ning püütakse leida maksimaal ne tegevuste integreerimi ne avaliku sektoriga, et tõuseks vabaühenduste võimekus poliitikakujundamises kaasa rääkida ning protsesse ja otsuseid mõjutada kodanikuühiskonna vaatenurgast lähtuvalt. Katuspartneritel on võimalik osaleda riigi poolt keskselt koordineeritud koolitustes (keskse koolituse maht perioodil 2014-2020 koos kaasfinantseeringuga on kavandatud 12 946 670 eurot). Lisaks on kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamise tegevuste raames ühe tegevusena ette nähtud kohalikul tasandil tegutsevate vabaühenduste arendusvõimekuse tõstmine koolituste, uuringute, analüüside ja muude arendusprojektide kaudu. Kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse suurendamiseks, sh vabaühenduste arendusvõimekuse suurendamiseks , on kokku kavandatud 3 650 000 eurot (kogumaht koos kaasfinantseeringuga). Lisaks on ette nähtud tööturu osapoolte ja spetsiaalselt kohalikul tasandil tegutsevate teenuseid, sh avalikke teenuseid pakkuvate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse kasvatamine. Üleriigiliselt on kavandatud kaasamise arendamine ning vabaühenduste julgustamine ja toetamine . S ellel eesmärgil on ette nähtud perioodil 2014-2020 440 000 eurot (kogumaht koos liikmesriigi kaasfinantseeringuga) kaasamise projektideks ning koolitus- ja teavitusüritusteks. Lisaks on võimalik vabaühendustel osaleda muudes protsessides partneritena. Näiteks on eesmärgiks teadmisepõhisema otsustusprotsessi juurutamine ning mõjuanalüüside läbiviimise muutmine üldlevinud praktikaks. Vabaühendusi kaasatakse mõjuanalüüside läbiviimise protsessidesse . ERFi , ESFi , Ühtekuuluvusfondi, noorte tööhõive algatuse, EAFRD, EMKFi ja muude liidu ning riiklike rahastamisvahendite ja EIP i rahastamise koordineerimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.1. Eeltingimused Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 99 102 . Kohaldatavad eeltingimused ja nende täitmise hindamine Eeltingimus Prioriteetne suund, mille suhtes eeltingimuse kohaldatakse Eel-tingimuse täitmine Kriteeriumid Kriteeriumi täitmine Viited Selgitused 7 .Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad: Programmide tõhususe ja mõju hindamiseks vajaliku statistilise aluse olemasolu. Tulemusnäitajate süsteemi olemasolu soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete valimiseks, tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. Kõik priori-teetsed suunad Ei Kord statistiliste andmete õigeaegseks kogumiseks ja koondamiseks, mis hõlmab järgmisi elemente: Jah - allikate ja mehhanismide väljaselgitamine statistilise valideerimise tagamiseks. Jah Riikliku statistika seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13338093?leiaKehtiv. Struktuuritoetuse riikliku registri kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001749?leiaKehtiv. Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise analüüsi kohta. - koondandmete avaldamise ja üldsusele kättesaadavuse kord. Jah Riikliku statistika seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/13338093?leiaKehtiv. Struktuuritoetuste seadus § 37 ja §38 kommunikatsioonistrateegia ja toetuse taotlemise ja andmisega seotud andmete avalikustamine . Tõhus tulemusnäitajate süsteem, sealhulgas: – tulemusnäitajate valimine iga programmi jaoks, mis annab teavet selle kohta, mis põhjustel valitakse programmist rahastatavad poliitikameetmed. Jah Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise analüüsi kohta. – sihtide kehtestamine nende näitajate jaoks. Ei Alg ja sihttasemed on puudu järgmistel indikatoritel : PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hulgas on 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud; PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest; PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist;; PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist.; PS12 Rakendatud uued protsessid; PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud; PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel – järgmiste nõuete täitmine iga näitaja puhul: järjepidevus ja statistiline valideerimine, normatiivse tõlgendamise selgus, reageerimine poliitikale, andmete õigeaegne kogumine. Jah Rahandusministeerium kogus kõigi rakenduskavas olevate indikaatorite kohta detailse informatsiooni nii nende metoodika kui ka sihttasemete seadmise analüüsi kohta. Rakendatud on menetlused, et tagada, et kõikide programmist rahastatavate tegevuste puhul võetakse kasutusele tõhus näitajate süsteem. Jah Struktuuritoetuse riikliku registri kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001749?leiaKehtiv . Toetuse andmise tingimused kõigi rahastatavate meetmete kohta. Vabariigi Valitsuse korraldus meetmete nimekirja kinnitamise kohta (sisaldab informatsiooni väljundindikaatorite algtasemete ja sihttasemete kohta aastate lõikes). 9.1. Sellise vaesuse vähendamise riikliku strateegilise poliitikaraamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. 2; 9. Osaliselt 1) Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik strateegiline poliitikaraamistik, mille eesmärk on aktiivne kaasamine ja mis: 2) tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks. Ei Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.3. 3) sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. Ei Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.3. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased sidusrühmad. Ei Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.3. 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. Ei Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.3. 6) taotluse korral ja põhjendatud juhtudel võib asjaomaseid sidusrühmi toetada projektitaotluste esitamisel ja valitud projektide rakendamisel ning juhtimisel. Jah Käsitletud Partnerlusleppe punktis 2.3. Eeltingimuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus, vastutavad ametkonnad ja ajakava Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 100 103 . Üldiste eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed Üldised eeltingimused Täitmata kriteerium Kavandatavad tegevused Tähtaeg Täitmise eest vastutav asutus 7 . Statistilised süsteemid ja tulemusnäitajad : Programmide tõhususe ja mõju hindamiseks vajaliku statistilise aluse olemasolu. Tulemusnäitajate süsteemi olemasolu soovitud tulemuste saavutamisele kõige tõhusamalt kaasa aitavate meetmete valimiseks, tulemuste suunas tehtavate edusammude seireks ja mõju hindamiseks. Tõhus tulemusnäitajate süsteem, sealhulgas: – sihtide kehtestamine nende näitajate jaoks. PS2 Teenust saanud alkoholi liigtarvitavate inimeste hulgas on 6 kuud pärast alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud teenuste osutamise algust alkoholi tarvitamise riskitase vähenenud Nõustamisteenuse osutamisega alustatakse 2015. a ja raviteenuse osutamisega samuti 2015. a jooksul. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks tervishoiuteenuse osutaja : hindab esmase vastuvõtu käigus, kas inimesel esineb alkoholi liigtarvitamise tunnuseid ja määrab riskitaseme (AUDIT testiga). AUDIT skoor ≥8 näitab kõrgenenud riski alkoholi tarvitamisest (e alkoholi liigtarvitamist). Alkoholi liigtarvitamise korral patsienti vastavalt vajadusele kas nõustatakse või ta suunatakse patsiendi nõusolekul edasi alkoholisõltuvuse ravi pakkuva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riskitaseme hindamine kõigi teenuse pakkujate poolt toimub sama, ühetaolise metoodika alusel; hindab pärast kuue kuu möödumist korduva vastuvõtu käigus uuesti inimese alkoholitarbimist ja sellega seotud riskitaset (tarvitatud alkoholi kogused, AUDIT test); edastab toetuse saajale (Tervise Arengu Instituut) andmed esmaste ja korduvate vastuvõttude kohta jooksvalt, sealjuures andmed riskitaseme muutuste kohta pärast 6 kuu möödumist esmasest vastuvõtust. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste baasilt (st osalejate kohta, kes suunati teenusele hiljemalt 31.12.2015) muudatusi riskitasemes hiljemalt 1. novembriks 2016. a. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku novembris 2016. a rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks lähtuvalt perioodil 1.01.2015-30.06.2016 osutatud teenuste analüüsi tulemustest. 31.11.2016 Sotsiaalministeerium PS2 Osakaal noortemeetmest kasusaajatest kes on sihtgrupile suunatud tegevused läbinud . OP kinnitamise hetkeks ei ole võimalik indikaatori baas- ja sihttaseme määratlemise ettepanekut teha, sest ESF-st toetatavate sekkumiste mõju hindamiseks ja prognoosimiseks ei ole piisavalt infot. Seetõttu on vaja täiendavaid andmeid, mis kajastaksid sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks loodud spetsiifiliste noorsootöö teenuste osutamiseks vajalikku infot noorte olukorrast ja noorsootööst Eesti erinevates piirkondades. Teiste riikide kogemusi indikaatori tasemete osas ei ole võimalik Eestis otse kohaldada, kuna Eesti noorsootööasutused on teistest erinevad ja selliseid noortevaldkonna programme nagu käesolevast meetmest kavandatakse, ei ole mujal rakendatud. Indikaatori tasemete seadmiseks jaanuariks 2015 on kavandatud järgmised tegevused: 1) analüüsitakse erinevaid meetme raames kavandatud tegevusi ja teenuseid selleks, et määratleda neis osalemise lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid ning miinimumtasemed; 2) analüüsitakse Eesti noorsootöö kogemusi ja olemasolevaid andmeid selleks, et saada täiendavat infot erinevates noortevaldkonna tegevustes osalemise lõpetamise määrade kohta; 3) analüüsitakse eelarveliste ja muude ressursside mõju indikaatori tasemete seadmisele 31.01.2015 Haridus- ja Teadusministeerium PS2 Tugimeetmetes osalenud NEET noorte (vanuses 15-26) osakaal, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest . Meetme raames kavandatud sekkumised on noortele suunatud teenuste ja oodatavate tulemuste osas Eestis esmakordsed. Eestis on puudus analüüsidest, mis mõõdaksid vähemate võimalustega noortele suunatud programmide kesk- ja pikaajalist mõju, aga ka kogemusest hinnata noorte elu muutusi arvestavate programmide tulemusi. Seetõttu ei ole OP kinnitamise hetkeks võimalik indikaatori baas- ja sihttaset seada. Jätkuvalt on vaja uurida olemasolevaid andmeid ja praktikaid ning nende kohasust kavandatavate tegevustega. 2015.aasta jaanuariks seatavate indikaatorite väljatöötamiseks viiakse ellu järgmised analüüsid: 1) Eestis läbiviidud ja NEET-noortele või NEET-noore riskis olevatele noortele suunatud projektide ja programmide kogemuste ja tulemuste analüüs; 2) teiste sarnaste riikide võrreldava praktika ja andmete analüüs; 3) Eesti noorte olukorra muutuse trendide ja tegurite analüüs; 4) eelarveliste ja muude ressursside mõju analüüs. 31.01.2015 Haridus- ja Teadusministeerium PS3 Töötavad inimesed, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on säilitanud oma töökoha 12. kuu möödumisel peale hindamist. Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. 31.11.2016 Sotsiaalministeerium PS3 Mittetöötavad inimeste, kelle töövõimet hinnati osaliseks ning kes on liikunud hõivesse 12. kuu möödumisel ärast hindamist. Töövõime hindamise ning tööturuteenuste pakkumisega töövõime toetamise reformi sihtrühmale alustatakse 01.01.2016 (eelnõu on veel Riigikogus menetluses, seega lõplik seaduse jõustumise aeg ei ole 100% kindel). See saab olema tähtaeg kui sihtgrupp hakkab teenuseid saama. Lähtuvalt esmastest seireandmetest on võimalik analüüsida, kui suur hulk teenust saanud inimestest liigub hõivesse kohe pärast teenuse saamist või mõni kuu hiljem ning lähtuvalt nendest andmetest, saab tuletada sihttasemed rakenduskava tulemusindikaatorite jaoks. Selliselt saab analüüsida täpselt seda sihtgruppi, kelle töövõimet on hinnatud sama metoodika alusel. Meie hinnangul liikumine tööturule 12 kuud hiljem võik olla tõenäoliselt suurem kui kohe pärast teenustes osalemist. Indikaatori baas- ja sihttaseme kavandamiseks toetuse saaja (Eesti Töötukassa): korraldab töövõime hindamist uue metoodika alusel ja suunab vajadusel osalise töövõimega inimese tööturuteenusele; monitoorib vähenenud töövõimega inimeste teenustel osalemist ja nende tööle liikumist. Toetuse saaja koostöös rakendusasutusega analüüsib perioodil 01.01.2016 kuni 30.08.2016 osutatud teenuste baasil muudatusi vähenenud töövõimega inimeste tööturuseisundites hiljemalt 31. oktoobriks 2016. Rakendusasutus teeb korraldusasutustele ettepaneku rakenduskavasse tulemusindikaatori baas- ja sihttaseme seadmiseks novembris 2016. a lähtuvalt analüüsi tulemustest. 31.11 .201 6 Sotsiaalministeerium PS12 Rakendatud uued protsessid . Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambits i oonikamat tulemustele orienteeritust. 31.03.2015 S i seministeerium PS12 Toetatud keskvalitsuseorganisatsioonide arv, kus on juhtimissüsteemid täielikult rakendatud . Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambits i oonikamat tulemustele orienteeritust 31.01.2015 Rahandusministeerium PS12 Algatuste arv, mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd, kaasamist ja paremat teabekasutust poliitikakujundamisel . Rakenduskava heaskiitmise ajaks ei ole võimalik alg ja sihttasemeid määratleda, kuna see vajaks lisanduvat analüüsi hindamaks eelmistel perioodidel tehtud projekte sarnastes valdkodades. Me analüüsime juba tehtud tegevusi, et defineerida algtase. Algtase võtab arvesse inflatsiooni määra ja rahastamise mahtu eelmistel perioodidel. Sihttaseme määramisel võtame arvese toetuse ulatust, toetuse andmise mehhanismide muutust, üldist majanduskeskkonda ja ambits i oonikamat tulemustele orienteeritust. 31.01.2015 Rahandusministeerium Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 101 104 . Valdkondlike eeltingimuste täitmiseks võetavad meetmed 9.1. Sellise vaesuse vähendamise riikliku strateegilise poliitika-raamistiku olemasolu ja rakendamine, mille eesmärk on tööturult tõrjutud inimeste aktiivne kaasamine, pidades silmas tööhõivesuuniseid. 1) Rakendatud on vaesuse vähendamise riiklik strateegilise poliitikaraamistik, mille eesmärk on aktiivne kaasamine ja mis: Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. 2) tagab piisava tõenditebaasi vaesuse vähendamise poliitika arendamiseks ja arengu jälgimiseks Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. 3) sisaldab meetmeid, millega toetatakse riikliku vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise eesmärgi saavutamist (nagu see on määratletud riiklikus reformiprogrammis), mis sisaldab suurima sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele inimestele, sealhulgas marginaliseeritud kogukondades olevatele inimestele suunatud jätkusuutlike ja kvaliteetsete tööhõivevõimaluste edendamist. Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. 4) kaasab vaesusega võitlemisse asjaomased sidusrühmad. Käsitletud Partnerlusleppe ptk 2.3. 5) tuvastatud vajadustest sõltuvalt sisaldab meetmeid üleminekuks institutsioonilistelt hooldusteenustelt kogukonnapõhisele hoolekandestruktuurile. 3. tegevus: Investeeringuvajaduste kaardistus psüühilise erivajadusega inimestele teenuste pakkumiseks. Koostatakse Erihoolekande arengukava 2014-2020 rakendusplaani osana. 15.12 .2014 Sotsiaalministeerium Toetusesaaja halduskoormuse vähendamine Kajastatud Partnerlusleppe punktis 2.6. Horisontaalsed põhimõtted Säästev areng Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.3. Võrdsed võimalused ja diskrimineerimise vältimine Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Käsitletud Partnerlusleppe punktis 1.5.2. Eraldiseisvad elemendid Suurprojektid, mille rakendamine on kavandatud programmiperioodiks Ei kohaldu. Rakenduskava tulemusraamistik Tabel 105 SEQ Tabel \* ARABIC 102 5 . Tulemusraamistik fondi ja piirkonnakategooria kaupa . Prioriteetne suund Fond Piirkonna-kategooria Näitaja või rakendamise olulisim etapp Vajaduse korral mõõtühik Vahe-eesmärk 2018. a Lõppeesmärk (2023) Mehed Naised Kokku 1. Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul ESF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 90 023 859 - - 226 988 48 4 ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 40 416 516 - - 253 786 202 332 529 838 ESF Vähem arenenud Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv Nõusta misjuhtumite arv 118 550 - - 174 930 1 97 430 ESF Vähem arenenud Koolitustel osalenud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate arv Inimest 19 800 - - 28 000 ERF Vähem arenenud Kaasajastatud pind m2 25 200 - - 115 000 16 0 000 ESF Vähem arenenud Õpipoisiõppes osalenute arv Osalejate arv 4200 - - 7200 ESF Vähem arenenud Täienduskoolitusel, sh digitaalse kirjaoskuse koolitusel osalenud täiskasvanute arv Osalejate arv 50 000 - - 78 000 ESF Vähem arenenud Eesti Töötukassasse on loodud karjäärinõustaja ametikohad töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele karjäärinõustamise teenuse osutamiseks Ametikoht 20 - - 20 2. Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 71 242 592 - - 316 241 634 296 540 863 ESF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 54 830 752 - - 166 325 10 8 168 814 271 ESF Vähem arenenud Hoolekande teenuste saajate arv Teenuse saaja 4 620 - - 10 1 00 ESF Vähem arenenud Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt ühte puuetega laste tugiteenust ühe puudega lapse kohta Teenuse saaja 2 400 - - 3 200 ERF Vähem arenenud Kaasajastatud e s matasandi tervisekeskuste arv Esmatasandi t ervisekeskuste arv 11 - - 35 50 ERF Vähem arenenud Loodud kvaliteetsete teenuskohtade arv Teenusekoht 640 - - 1400 1 7 00 ERF Vähem arenenud Puuetega inimeste arv, kellele on tagatud sobivad eluruumid Inimest 45 - - 2000 ESF Vähem arenenud Lõimumis - ja kohanemiskoolitustel osalejate arv Inimest 5853 - - 18 343 ESF Vähem arenenud Noorsootöö teenustes osalejate koguarv Inimest 130 600 - - 199 000 3. Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine ESF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 73 148 145 - - 241 052 481 ESF Vähem arenenud Vähenenud töövõimega inimesed, kes on saanud töövõime reformi vahendusel teenuseid Inimest 31 420 - - 54 181 57 300 ESF Vähem arenenud Aktiivseid tööturuteenuseid saanud osalejate arv Inimest 5 380 - - 17 640 4. Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendus - tegevus ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 212 567 386 - - 938 836 536 880 350 234 ERF Vähem arenenud Valitud nutika spetsialiseerumise õppekavadel stipendiumi saavate üliõpilaste arv õppeaastas Üliõpilased 8 500 - - 14 000 ERF Vähem arenenud Toetust saavate teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete arv Ettevõtted 75 - - 150 750 ERF Vähem arenenud Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõtted 1 940 - - 2 763 6 000 ERF Vähem arenenud Ressursi- ja energiasäästuks toetust saanud ettevõtete arv Ettevõtted 15 - - 200 135 ESF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 0 - - 12 765 958 12 000 000 ESF Vähem arenenud IKT prioriteetsete teadussuundade uurimisrühmadesse programmi raames lisandunud teadlaste arv Teadlane 0 - - 45 5. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 190 777 805 - - 542 689 778 519 333 507 ERF Vähem arenenud Abi saavate ettevõtete arv (kokku) Ettevõte 5 593 - - 9 633 16 800 ERF Vähem arenenud Mitterahalist toetust saavate ettevõtete arv Ettevõte 180 - - 730 2 200 ERF Vähem arenenud Prioriteetsetel sihtturgudel korraldatud turundusürituste arv Arv 300 - - 420 ERF Vähem arenenud Koostöövõrgustikes osalevate ettevõtete arv Ettevõte 250 - - 500 6. Energia - tõhusus ÜF - Finantsnäitaja Euro 222 641 494 - - 533 131 531 562 302 658 ÜF - Paranenud energiatarbimis - klassiga kodumajapidamiste arv tk 10 800 - - 17 000 20 500 ÜF - Renoveeritud või uus soojuse tootmise võimsus kaugküttes MW 43 - - 150 7. Veekaitse ÜF - Finantsnäitaja Euro 17 807 719 - - 255 861 85 8 211 788 065 ÜF - Täiendav elanikkond, kellele on suunatud tõhusama reoveepuhastuse teenus Inimest 2300 - - 23 000 ÜF - Taastatud maakogupindala ha 2 - - 17 8. Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine ÜF - Finantsnäitaja Euro 59 179 971 - - 132 345 836 130 515 053 ÜF - Soetatud multifunktsionaalsed päästesõidukid Tk 83 - - 83 ÜF - Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala ha 1 000 - - 13 500 15 000 ÜF - Soetatud, rajatud ja rekonstrueeritud objektide arv seoses kaitstavate liikide või elupaikadega arv 238 - - 1 214 2 750 ÜF - Soetatud merereostustõrje sõidukid Tk 2 - - 2 9. Jätkusuutlik linnapiirkondade areng ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 18 476 888 - - 117 709 233 110 375 469 ERF Vähem arenenud Kogu linnapiirkonna ühistranspordivõrgustikku ning liikuvust arendavate ja uuenduslike kergliikluse edendamise projektide arv Arv 1 - - 3 ERF Vähem arenenud Avalik linnaruum, mis on loodud või taastatud linnapiirkondades m 2 30 000 - - 100 000 ERF Vähem arenenud Loodud lasteaia- ja lapsehoiukohtade arv Lapsehoiu-koht 400 - - 2 000 10. Jätkusuutlik transport ÜF - Finantsnäitaja Euro 301 454 486 - - 577 377 186 ÜF - Rekonstrueeritud või uuendatud maanteelõikude kogupikkus. millest TEN-T Km 75 - - 105 2 15 ÜF - Rekonstrueeritud või uuendatud raudteelõikude kogupikkus. millest TEN-T Km 50 - - 110 200 11. IKT teenuste taristu ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 57 402 996 - - 99 336 443 93 147 377 ERF Vähem arenenud Ehitatud uue põlvkonna lairibavõrgu pikkus Km 2 000 - - 3 490 3 900 12. Haldusvõimekus ERF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 22 217 560 - - 109 144 697 128 777 538 ESF Vähem arenenud Finantsnäitaja Euro 10 900 168 - - 35 067 5 90 33 379 535 ESF Vähem arenenud Avaliku sektori, v-a kohalikud omavalitsused, ja vabaühenduste MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust Osaluskord 9 330 - - 17 484 ESF Vähem arenenud Rakke- ja ekspertrühmade arv Rakke-ja ekspertrühmi 7 - - 15 ERF Vähem arenenud Avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projektide arv Projekte 80 - - 20 1 321 Rakenduskava ettevalmistamisse kaasatud partnerid Katusorganisatsioonid 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 3 Eesti Keskkonna-ühenduste Koda 4 Eesti Leader Tegevus-gruppide Foorum 5 Eesti Linnade Liit 6 Eesti Maaomavalitsuste Liit 7 Eesti Puuetega Inimeste Koda 8 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 9 Eesti Tööandjate Keskliit 10 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 11 Rektorite Nõukogu 12 SA Kutsekoda 13 Vabaühenduste Liit EMSL Valdkondlikud partnerid Haridus- ja Teadusministeerium 1 Eesti Ametiühingute Keskliit 2 Eesti Arengufond 3 Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 4 Eesti Füüsika Selts 5 Eesti Haridustöötajate Liit 6 Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) 7 Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda 8 Eesti Koolitusfirmade Liit 9 Eesti Kutsehariduse Edendamise Ühing 10 Eesti Linnade Liit 11 Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Noorsootöö Keskus 13 Eesti Noorteühenduste Liit 14 Eesti Teaduste Akadeemia 15 Eesti Teadusagentuur 16 Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) ANDRAS 17 Eesti Tööandjate Keskliit 18 Eesti Vabaharidusliit 19 Eesti Üliõpilaskondade Liit 20 Euroscience Eesti 21 Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) 22 Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 23 Rektorite Nõukogu 24 SA Archimedes 25 SA Innove 26 SA Kutsekoda 27 Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutus (SKT SA) 28 Tiigrihüppe Sihtasutus Sotsiaalministeerium 1 Avahoolduse arenduskeskus 2 Eakate Koda 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Arstide Liit 5 Eesti Haiglate Liit 6 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 7 Eesti Keemiatööstuse Liit 8 Eesti Kiirabi Liit 9 Eesti Kirurgide Assotsiatsioon 10 Eesti Linnade Liit 11 Eesti Maaomavalitsuste Liit 12 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 13 Eesti Naisettevõtjate Liit 14 Eesti Naiste koostöökett 15 Eesti Naiste Varjupaikade liit 16 Eesti Naisuurimus - ja Teabekeskus 17 Eesti Naisühenduste ümarlaud 18 Eesti Patsientide Esindusühing 19 Eesti Patsientide Nõukoda 20 Eesti Perearstide Selts 21 Eesti Puuetega Inimeste Koda 22 Eesti Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon 23 Eesti Tervisedenduse Ühing 24 Eesti Tervishoiujuhtide Kolleegium 25 Eesti Tööandjate Keskliit 26 Eesti Õdede Liit 27 Eesti Ämmaemandate Ühing 28 E-tervise Sihtasutus 29 Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liit 30 Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus 31 MTÜ Eluliin 32 MTÜ Eesti Pagulasabi 33 MTÜ Eesti Meestekeskus 34 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Kultuuriministeerium 1 Eesti Antidoping SA 2 Eesti Arhitektide Liit 3 Eesti Arhitektuuri Keskus 4 Eesti Autorite Ühing 5 Eesti Disainerite Liit 6 Eesti Disainikeskus 7 Eesti Etendusasutuste Liit 8 Eesti Filmi SA 9 Eesti Instituut 10 Eesti Kirjastuste Liit 11 Eesti Kultuuri Koda 12 Eesti Kunstnike Liit 13 Eesti Muinsuskaitse Selts 14 Eesti Muuseumiühing 15 Eesti Muusikanõukogu 16 Eesti Olümpiakomitee 17 Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing 18 Eesti Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskus 19 Eesti Rahvusraamatukogu 20 Eesti Regionaalne Spordinõukogu 21 Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda 22 Eesti Ringhäälingute Liit 23 Eesti Sisearhitektide Liit 24 Eesti Teatri Agentuur SA 25 Eesti Teatriliit 26 Eesti Töötukassa 27 Inimõiguste Instituut 28 Inimõiguste Keskus 29 Integratsiooni SA MISA 30 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus 31 Loov Eesti 32 Muinsuskaitse Nõukogu 33 Muinsuskaitseamet 34 Muuseuminõukogu 35 Politsei ja Piirivalveameti KMO 36 Rahvusvähemuste Kultuurinõukoda 37 SA Innove 38 SA Tallinna Kultuurikatel 39 Vabaühenduste Liit EMSL Keskkonnaministeerium 1 Balti Keskkonnafoorum 2 Eesti Jäätmekäitlejate Liit 3 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 4 Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon 5 Eesti Keemiatööstuse Liit 6 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 7 Eesti Linnade Liit 8 Eesti Loodushoiu Keskus 9 Eesti Looduskaitse Selts 10 Eesti Loodusuurijate Selts 11 Eestimaa Looduse Fond 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus 14 Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut 15 Eesti Mereakadeemia 16 Eesti Metsaselts 17 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 18 Eesti Ornitoloogiaühing 19 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eesti Taastuvenergia Koda 22 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon 23 Eesti Vee-ettevõtete Liit 24 Eesti Veeühing 25 Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing " Sorex " 26 SA Erametsakeskus 27 SA Hiite Maja 28 SA Säästva Eesti Instituut 29 Tallinna Tehnikaülikooli Keemiainstituut 30 Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut 31 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut 32 Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz 33 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Tartu Ülikooli Keemia Instituut 36 Tartu Ülikooli Loodusmuuseum 37 Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut 38 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut 39 Tartu Ülikooli Tervishoiu Instituut 40 Ökokratt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 1 Arengufond 2 Autoettevõtete Liit 3 Eesti Ametiühingute Keskliit 4 Eesti Biotehnoloogia Liit 5 Eesti Hotellide ja Restoranide Liit 6 Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liit 7 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 8 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 9 Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit 10 Eesti Konjunktuuriinstituut 11 Eesti Koostöö Kogu 12 Eesti Korteriühistute Liit 13 Eesti Linnade Liit 14 Eesti Maaomavalitsuste Liit 15 Eesti Maksumaksjate Liit 16 Eesti Naisettevõtjate Liit 17 Eesti Noorte Kommertskoda 18 Eesti Omanike Keskliit 19 Eesti Spaaliit 20 Eesti Taastuvenergia Koda 21 Eesti Teaduste Akadeemia 22 Eesti Tuleviku Uuringute Instituut 23 Eesti Turismifirmade Liit 24 Eesti Tööandjate Keskliit 25 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 26 Eesti Väliskaubanduse Liit 27 Estonian Business School 28 Junior Achievement Arengufond 29 MTÜ Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon 30 MTÜ Eesti Konverentsibüroo 31 MTÜ Eesti Maaturism 32 MTÜ Eesti Ühistegeline Liit 33 MTÜ Lääne-Eesti Turism 34 Ravimitootjate Liit 35 Rektorite Nõukogu 36 SA Lõuna-Eesti Turism 37 SA Põhja-Eesti Turism 38 SA Säästva Eesti Instituut 39 Tartu Ülikool 40 Tallinna Tehnikaülikool 41 Teenusmajanduse Koda 42 Tehnopol Põllumajandusministeerium 1 Eesti Aiandusliit 2 Eesti Erametsaliit 3 Eesti Hoiu-laenuühistute Liit 4 Eesti Harrastuskalastajate Liit 5 Eesti Kalakasvatajate Liit 6 Eesti Kalaliit 7 Eesti Kalurite Liit 8 Eesti Kaugpüüdjate Liit 9 Eesti Külaliikumine Kodukant 10 Eesti Leader Tegevusgruppide Foorum 11 Eesti Keskkonnaühenduste Koda 12 Eesti Maaomavalitsuste Liit 13 Eesti Maaturism MTÜ 14 Eesti Maaparandajate Selts 15 Eesti Maaülikool 16 Eesti Mereakadeemia 17 Eesti Piimaliit MTÜ 18 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 19 Eesti Põllumeeste Keskliit 20 Eesti Roheline Liikumine 21 Eestimaa Talupidajate Keskliit 22 Eesti Toiduainetööstuse Liit 23 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 24 Liivi Lahe Kalanduskogu 25 Maaelu Edendamise Sihtasutus 26 Maamajanduse Infokeskus 27 Mahepõllumajanduse Koostöökogu 28 MTÜ Eesti Noortalunikud 29 Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu 30 Peipsi Kalurite Ühing 31 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 32 Põllumajandusuuringute Keskus 33 MTÜ Saarte Kalandus 34 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut 35 Eesti Maaülikooli Limnoloogiakeskus Siseministeerium 1 Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 2 Eesti Kirikute Nõukogu 3 Eesti Linnade Liit 4 Eesti Leader võrgustik 5 Eesti Maaomavalitsuste Liit 6 Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit 7 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 8 Eesti Väikesadamate Liit 9 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda 10 Harjumaa Omavalitsuste Liit 11 Hiiumaa Omavalitsuste Liit 12 Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit 13 Jõgevamaa Omavalitsuste Liit 14 Järvamaa Omavalitsuste Liit 15 Läänemaa Omavalitsuste Liit 16 Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit 17 Põlvamaa Omavalitsuste Liit 18 Pärnumaa Omavalitsuste Liit 19 Raplamaa Omavalitsuste Liit 20 Saaremaa Omavalitsuste Liit 21 Tartumaa Omavalitsuste Liit 22 Valgamaa Omavalitsuste Liit 23 Viljandimaa Omavalitsuste Liit 24 Võrumaa Omavalitsuste Liit 25 Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeksus 26 Sihtasutus Tuuru 27 Ida-Viru Ettevõtluskeskus 28 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 29 Järvamaa Arenduskeskus 30 Läänemaa Arenduskeskus 31 Lääne-Viru Arenduskeskus 32 Põlvamaa Arenduskeskus 33 Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus 34 Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus 35 Saaremaa Arenduskeskus 36 Tartu ärinõuandla 37 Valgamaa Arenguagentuur 38 Viljandimaa Arenduskeskus 39 Võrumaa Arenguagentuur 40 Rektorite Nõukogu 41 Liikumine Kodukant 42 Tallinna Linnavalitsus 43 Tartu Linnavalitsus 44 Pärnu Linnavalitsus 45 Narva Linnavalitsus 46 Kohtla-Järve Linnavalitsus 47 Hiidlaste Koostöökogu 48 Harju Maavalit s us 49 Hiiu Maavalitsus 50 Ida-Viru Maavalitsus 51 Jõgeva Maavalitsus 52 Järva Maavalitsus 53 Lääne Maavalitsus 54 Lääne-Viru Maavalitsus 55 Põlva Maavalitsus 56 Pärnu Maavalitsus 57 Rapla Maavalitsus 58 Saare Maavalitsus 59 Tartu Maavalitsus 60 Valga Maavalitsus 61 Viljandi Maavalitsus 62 Võru Maavalitsus 63 Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda Justiitsministeerium 1 Eesti Juristide Liit 2 Eesti Kohtunike Ühing 3 Prokuratuur 4 Riigikohus EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-1275 - Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7ca95b5-4250-45d2-8292-d4e83457226c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f7ca95b5-4250-45d2-8292-d4e83457226c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main