Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-1270 - Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.12.2019 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8579a9d3-db75-4073-923a-cff571f0b8af Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8579a9d3-db75-4073-923a-cff571f0b8af?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 10.12.2019 nr 1-6/1956-1 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse andmiseks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Väljatöötamise kavatsusega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnõud.valitsus.ee . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Arvamuse andmiseks: Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Lisa: 1. Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus – 13 lehel Tairi Tonkson 6125064 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  07.10.2019 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Hetkeolukord ja analüüsid II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava I. Hetkeolukord ja analüüsid 1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Õigusaktid:  Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (RT I, 04.07.2017, 64)  Riigikaitseseadus (RT I, 13.03.2019, 147)  Ehitusseadustik (RT I, 19.03.2019, 98) Strateegilistest dokumentidest adresseerib probleemi:  Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023 (Vabariigi Valitsuse 30. mai korralduse nr 130 lisa)1. Avalik kord ja võitlus kuritegevusega p 2.14 (Töötame välja julgeolekulualased piirangud kaitseobjektide ümber. Muudame riigikaitse- ja julgeolekualased kinnisasja omandipiirangud objektipõhiseks). Eeltoodust tulenevalt on Vabariigi Valitsuse 2019–2023 tegevusprogrammis Siseministeeriumile ette nähtud koostada: - Kinnisasja omandipiirangu eelnõu väljatöötamiskavatsus  Eesti julgeolekupoliitika alused2 p 3.3 (Turvalisus ja põhiseadusliku korra kaitse), p 3.5 (Majandusjulgeolek ja seda toetav taristu).  Siseturvalisuse arengukava 2015-20203 p 6.5 Sisejulgeoleku suurendamine (Põhiseadusliku korra tagamine ja isikute ja objektide kaitse). 2. Tehtud uuringud Siseministeeriumi teostatud analüüsid (kättesaadavad Siseministeeriumis): 1) „Hinnang kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele sisejulgeoleku tagamise aspektist“ (2019) 2) „Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kitsenduste eesmärgipärasuse hinnang sisejulgeoleku tagamise aspektist“ (2015) 1 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3310/5201/9006/VV_30052019_130klisa.pdf# 2 Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 3 Arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/taiendatud_siseturvalisuse_arengukava_2015-2020.pdf 1 3. Kaasatud osapooled Väljatöötamise kavatsuse aluseks olevate analüüside (probleemkohtade kaardistus, praktikate jagamine, ühiste lahenduste leidmine) koostamisse on kaasatud Siseministeeriumi valitsemisala asutusi (Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet). Kõnealusel teemal on arutletud ka 2019. aasta juunis toimunud siseministri ja justiitsministri korrapärasel nõupidamisel. Ühtlasi on käesolevat väljatöötamise kavatsuse projekti tutvustatud asjaomastele asutustele. II. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 4. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kehtiva kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) põhitähelepanu on üksnes riigipiiri kaitsel, sest kinnisasja omandamine on keelatud vaid Eesti piiräärsetel aladel ja väikesaartel. Kehtivas seadusandluses ei ole arvestatud elutähtsate teenuste toimepidevuse, strateegilise taristu toimise, valitsusasutuste töö ja elanikele sotsiaalse turvalisuse tagamisega ehk Eesti territooriumiga tervikuna. KAOKS § 10 lõige 1 sätestab riigikaitselased kitsendused, mille kohaselt füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, on keelatud omandada kinnisasja järgmistel maa- aladel või maa-alade suuruse või nime muutumise korral nende 1999. aasta 31. detsembri seisuga eksisteerinud piirides: 1) meresaared, välja arvatud Saare- ja Hiiumaa, Muhu ning Vormsi; 2) Ida-Virumaa: Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Alajõe, Iisaku, Illuka, Toila ja Vaivara vald; 3) Tartumaa: Meeksi ja Piirissaare vald; 4) Põlvamaa: Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vald; 5) Võrumaa: Meremäe, Misso ja Vastseliina vald (lõige 1). Riiklikult olulise põhjuse korral võib Vabariigi Valitsus korraldusega anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule loa omandada kinnisasi samas lõikes nimetatud maa-aladel (lõige 2). KAOKS on vastu võetud 2012. aastal, alates sellest ajast ei ole ka riigikaitseliste kitsenduste sätet kõnealuses seaduses muudetud. Küll on aga selle aja jooksul õigusloome maastikul toimunud rida muudatusi, mille valguses vajab ka kehtiv KAOKS kaasajastamist. 2016. aastal võeti vastu riigikaitseseadus (edaspidi RiKS), mis reguleerib riigikaitseobjektidega seonduvat (RiKS 6.peatükk). Kehtestatud on ka Vabariigi Valitsuse 23.06.2016 määrusega nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“. RiKS § 83 lõikest 1 tulenevalt võib riigikaitseobjekt olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on 2019. aasta septembri seisuga välisriigi kodanike või kodakondsuseta isikute osakaal kinnisasja omanikena (KAOKS § 10 mõistes) 7% (kodakondsuseta isikuid 8686, välisriigi kodanikke 14674). Eeltoodust nähtub, et on olemas teatud protsent kinnisasja omandajaid, kelle omandamise eesmärki, tausta ning muid motiive ei ole võimalik riigil hinnata, kui omandatav kinnisasi asub sisejulgeoleku aspektist lähtuvalt tundlikus piirkonnas/alal. 2 Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on ohtude järjest suurenev mitmekesisus ja riigipiiride ülesus muutnud turvalisuse tagamise keerukamaks. Turvalisuse eeldus on põhiseaduslike institutsioonide ja riigivalitsemise riskikindlus. Selleks on vaja kindlustada nende institutsioonide järjepidevus, plaanida ja harjutada valitsusasutuste põhiteenuste katkestusteta toimimist erisuguste kriiside korral ning tagada selleks vajalikud turvalised asukohad, side ja varud. Põhiseaduslikku korda ohustava tegevuse ennetamiseks ja tõkestamiseks on vaja koguda ja töödelda asjakohast teavet, tõkestada vaenulikku luure- ja mõjutustegevust ning teha selleks nii riigisisest kui ka rahvusvahelist koostööd. Riik hoolitseb julgeolekuasutuste järjepideva arengu eest ja pöörab rohkem tähelepanu põhiseadusliku korra kaitsele, sealhulgas ennetustegevusele ning ühiskonna teadlikkuse kasvatamisele. Majandusjulgeolekut tagatakse majanduse kaitsemeetmete abil, muu hulgas rakendades abinõusid korruptsiooni, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastu. Energiajulgeolekut aitavad tagada varustuskindlus, taristu julgeolek, ühendatus teiste Euroopa Liidu liikmesriikide energiavõrkudega ja energiaallikate mitmekesisus. Elektroonne side ja transporditaristu ning nende areng edendab majandust ning suurendab selle riskikindlust, on aga otseselt seotud ka riigi julgeolekuga. Elektroonse side ja transporditaristu planeerimisel ja arendamisel arvestatakse majandus- ja sotsiaalarengu ning riigikaitse vajadustega. Elektroonse side toimimist toetavate infosüsteemide kaitsmiseks võetakse organisatsioonilisi, infotehnoloogilisi ning füüsilisi julgeoleku- ja turvameetmeid. Pidevalt peab olema ülevaade riigi sidevahendite ja -süsteemide ning -taristu tehnilisest seisukorrast, kriisiolukorras dubleerimise ja turvalise toimimise võimalustest. Eesti julgeolek on küll tagatud, kuid stabiilsuse hoidmine eeldab igapäevast tähelepanu ja tegutsemist. Erksust tuleb säilitada ka kaugemale tulevikku vaadates, sest hoolimata järjest etteaimamatumast ja kiiresti muutuvast julgeolekukeskkonnast on julgeolekutegureid, mille mõju avaldub aastakümnete pärast, kuid mille alged on olemas juba praegu. Seetõttu tuleb päevakajaliste ja suure tõenäosusega julgeolekuohtude kõrval jälgida tegureid, mis võivad mõjutada Eesti julgeolekut kaugemas tulevikus, tuleb edendada sellekohast teadlikkust ja võimaluse korral rakendada ennetusabinõusid. Siseturvalisuse arengukava 2015-2020 kohaselt on poliitilise süsteemi usaldusväärsus, majanduskeskkonna konkurentsivõimelisus, kriitilise infrastruktuuri vastupidavus, elukeskkonna ja küberruumi ohutus ning terrorismi- ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, vaid väike osa omavahel tihedalt seotud valdkondadest, mis riigi sisejulgeolekut otseselt mõjutavad. Venemaa kasutab oma mõju ja huvide säilitamise ning laiendamise olulise vahendina välisvene kogukondi. Venemaa julgeolekuteenistuste tähelepanu on suunatud Eesti poliitilisele, majandus-, riigikaitse ja teadusvaldkonna tegevustele ning rahvusvahelisele koostööle. Venemaa Föderatsiooni luureteenistuste huvid Eestis on riigi sise- ja välispoliitika, võimuvahekord Eesti poliitikamaastikul, valimised, julgeolekuasutuste tegevus ja Eesti sõjaline võimekus. 3 Probleem 1: Puudub regulatsioon kinnisasja omandamise kitsendamiseks riigikaitseobjektide (RiKS § 83 mõistes) vahetus läheduses. RiKS § 83 lõike 2 mõistes on riigikaitseobjekti tüübiks ka elutähtsa teenuse osutamisega seotud riigikaitseobjektid. Hädaolukorra seaduse § 2 lõike 4 kohaselt elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsad teenused on: elektriga, maagaasiga ja vedelkütusega varustamine, riigiteede sõidetavus, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenus, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, abi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, makseteenus, sularaharinglus, kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavus ning veega varustamine ja kanalisatsioon. Vaid väike osa loetletud valdkondades tegutsevatest ettevõtetest on elutähtsa teenuste osutajad hädaolukorra seaduse tähenduses. Julgeolekuohtudest lähtuvalt oleks eesmärgipärane, kui kinnisasja omandamine oleks piiratud teatud elutähtsate teenuste osutamiseks vajaliku taristu vahetus läheduses. Kõigi eelnimetatud teenuste osutajate ümbruses ei oleks kinnisasjade omandamise piiramine põhjendatud (nt haiglad). Piirangud on aga otstarbekad näiteks Kiisa avariielektrijaama, Eleringi juhtimiskeskuse jne lähiümbruses. Lisaks on mitmeid objekte, mis ei ole küll elutähtsate teenuste osutajad, kuid mille lähiümbruses on kinnisasjade omandamise piiramine julgeolekuohtudest lähtuvalt otstarbekas. Sellisteks objektideks on näiteks Soome-Eesti gaasitoru Balticconnector kompressorjaam Paldiskis, kavandatava Rail Baltica sõlmpunktid jne. Piirangute kehtestamisega on võimalik vältida olukordi, kus mõni Euroopa Majanduspiirkonna väline riik võib ohustada elutähtsa või muu olulise teenuse toimepidevust. Julgeolekuaspektist vaadatuna on oluline tagada riigi julgeolek, sh säilitada riigi territoriaalne terviklikkus, tagada põhiseaduslik kord ja kaitsta riigikaitseobjekte. Eesti julgeoleku tagamise huvides on ära hoida olukord, kui teatud piirkondades (nt riigipiiräärne), riigikaitseobjektide või elutähtsate teenuste osutamisega seotud objektide vahetus läheduses omandab kinnisasja isik, kellel ei ole seost Eesti Vabariigi või kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi avaliku korra säilitamise või julgeoleku vastu ning kelle osas ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Riigikaitseobjektide vahetus läheduses kinnisasja omandamise kitsendamine aitab muu hulgas ennetada võõrriikide luureteenistuste tegevust Eestis. Ehitusseadustikus on 2019. aastal sisse viidud muudatused, mis on seotud riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitisega ning riigipiiri taristuga (13. peatükk). Kõnealuses regulatsioonis on näiteks sätestatud millistel tingimustel tuleb riigikaitselise ehitise piiranguvööndis oleva ehituse püstitamisel, laiendamisel või ümberehitamisel saada Kaitseministeeriumi kooskõlastus (EhS § 120 lg 1). Samuti on sätestatud riigikaitselise ehitise piiranguvööndi ulatus (EhS § 120 lg 2)4. Kõnealune regulatsioon puudutab riigikaitselist ehitist, mis ehitusseadustiku tähenduses on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Julgeolekuasutuse ehitis on 4 EhS § 120 lg 2 - riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: 1) kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; 2) kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; 3) kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. 4 julgeolekuasutuse valduses olev ehitis (EhS § 115). Kõnealune regulatsioon küll puudutab vaid piiranguvööndis oleva ehituse püstitamist, laiendamist või ümberehitamist ehk mitte omandamist, kuid ilmestab selgelt, et julgeolekukaalutlustel on vastavate piirangute seadmine juba osaliselt kehtivates õigusaktides reguleeritud. Probleem 2: Riigikaitselised kitsendused ei ole piisavad, kui juriidiline isik luuakse Eesti või Euroopa Majanduspiirkonna riigis ning selle kaudu toimub kinnisasja omandamine. Kehtiva KAOKSi riigikaitseliste kitsendusteste regulatsioonist on kolmandate riikide kodanikel ja ettevõtetel võimalik mööda minna Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis juriidilise isiku loomisega. Näiteks võivad juriidilise isiku taga otseselt olla kolmandate riikide kodanikud või võib selle omanikuks ka mõne Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi firma, mis omakorda võib kuuluda kolmandate riikide kodanikele. 5. Sihtrühm Avaliku sektori asutused ( nt Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, kinnistusregistri ametnikud) Isikud, kelle kinnisasja omand asub riigikaitseliste kitsendustega maa-alal Isikud, kes soovivad omandada kinnisasja riigikaitseliste kitsendustega maa-alal Täpsem sihtrühm selgub konkreetsete regulatiivsete lahenduste väljatöötamisel. 6. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgiks on regulatsiooni täiendada osas, mis tagaks parema kontrolli välisriigi kodanike või kodakondsuseta isikute poolt omandada soovivate kinnisasjade osakaalu osas riigikaitseliste kitsendustega maa-alal. Eesmärgiks on regulatsiooni täiendada osas, mis vastab muudele kehtivatele õigusaktidele ja nendest tulenevatele põhimõtetele. Kuna aastate jooksul on seadusandluses toimunud muudatusi (riigikaitseseaduses on loodud riigikaitseobjektide regulatsioon), tuleb ka kinnisasja omandamise kitsendamisel nimetatud asjaoluga arvestada ning regulatsiooni kaasajastada. Eesmärgiks on regulatsiooni täiendada osas, mis tagab riigikaitseliste kitsendustega piirkondades (alal) olevate kinnisasjade läbipaistva ja õigus-ning sihipärase omandamise. Kuna juriidiliste isikute loomise taga võib olla tegu julgeoleku vaates Eesti riigi avaliku korda või julgeolekut ohustavate kinnisvara omandajatega, tuleb kõnealust regulatsiooni parendada ja muuta läbipaistvamaks. Euroopa Liidu lepingu kohaselt on riiklik julgeolek iga liikmesriigi ainuvastutus (Artikkel 4). Samas ei ole Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise põhimõte absoluutne, liikmesriik võib avaliku korra ja julgeoleku aspektist lähtudes sellele piiranguid seada (Artikkel 65). Seega ei kahjustaks kinnisasja omandamisele julgeoleku kaalutlustel kehtestatud proportsionaalseid piirangud Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise põhimõtet. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI 5   Rahastuse suurendamine EI  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra JAH säilitamine  Senise regulatsiooni parem rakendamine JAH  Muu (palun täpsusta) EI Mitte midagi tegemine või senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda probleeme ega täida eesmärki – muutunud julgeolekuolukord nõuab, et kinnisasja omandamise piiramisele lähenetaks laiemalt ehk otstarbekas oleks kinnisasja omandamise piirangud kehtestada ka julgeolekuaspektist olulistel muudel maa-aladel. Seda saab teha aga vaid täpse ja selge regulatsiooni sätestamise kaudu. Seetõttu ei ole võimalik kehtivat õigust teisiti või paremini rakendada, kuivõrd probleemi põhjustab regulatsiooni puudulikkus. Kõige tulemuslikum on olemasolevat regulatsiooni täiendada/kaasajastada, mis võimaldaks eelnimetatud probleeme lahendada. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Siseministeeriumi teostatud analüüsis „Hinnang kinnisasja omandamise kitsendamise seadusele sisejulgeoleku tagamise aspektist“ (2019) on käsitletud naaberriikide kehtivat seadusandlust: Soome Muutunud julgeolekuolukorrale viidates esitas valitsus 2018. aasta novembri lõpus Eduskuntale paketi, mis koosneb kaheksast seaduseelnõust/seadusmuudatusest (sh maakasutuse ja ehitusseadus, kinnisasja võõrandamise seadus, riigi eelisostuõiguse seadus, teatud kinnisasja omandamise litsentseerimine, maaseadus, jne). Eelnõupaketi eesmärk on parandada riiklikku julgeolekut piirates välismaalastel maa ja kinnisvara omandamist5. Eduskunta kiitis seadusepaketi heaks 01.03.2019. Pärast allkirjastamist presidendi poolt määratakse kindlaks täpne jõustumishetk (kava kohaselt 2020. aasta algusest). Kõige rangemad piirangud hakkavad puudutama välismaalasi, kes ei ole EL või Euroopa Majanduspiirkonna riikide kodanikud või juriidilised isikud – nemad peavad kinnisasja omandamiseks luba taotlema. Luba on vaja olenemata kinnisasja liigist (v.a korter korterelamus või ridaelamus) ja asukohast ehk piirang kehtib kogu riigi piires. Loasüsteem annab Soome valitsusele võimaluse kasutada vajadusel vetoõigust või ostueesõigust. Kinnisasja ostulubasid hakkaks väljastama Kaitseministeerium, konsulteerides vajadusel asutustega, kelle tegevust kinnisasja omanikuvahetus võib mõjutada. Kolmandate riikide kodanike poolt ostetud kinnisasjade arv on Soomes viimastel aastatel langenud. Oluliselt on langenud näiteks Vene kodanike poolt ostetud kinnisasjade arv. Hinnanguliselt toimub kolmandate riikide kodanike osalusel aastas ligi 400 kinnisasja omandamise tehingut. Samas saavad kolmandate riikide kodanikud kavandatud piirangutest mööda minna Soomes või ELis juriidilise isiku asutamisega. 5 Seadus ei reguleeri kinnisasja ostu Ahvenamaal, sest sellel saarel on kinnisasja müük välismaalastele nagunii juba piiratud. 6 Läti Lätis eristatakse kinnisvara (korter, maja jmt) ja maa ostu. Välismaalased võivad Lätis vabalt kinnisvara osta, müüa ja arendada eeldusel, et see omandati eraldiseisvalt maast, millel see asub. Välismaalastel on maa ostmiseks vaja kohaliku omavalitsuse luba, kuni 99 aastat võivad nad maad ilma piiranguteta rentida. Välismaalastel on keelatud omandada maad, mis asub riigipiiri vahetus läheduses. Lisaks on piirangud maa ostmiseks teatud piirkondades (nt Läänemere ranniku düünidel) ning põllumajandus- ja metsamaa omandamisel. 2017. aastal muutis Läti põllumajandusmaa ostu puudutavat seadust. Uus seadus keelab põllumajandusmaa müügi välismaalastele, kes ei ole Lätis alalised elanikud. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud (sh ELi või Euroopa Majandusühenduse liikmesriikidest) peavad aga põllumajandusmaa ostmiseks oskama läti keelt vähemalt tasemel A1. Leedu Kolmest Balti riigist on välismaalastel kõige lihtsam kinnisasja omandada Leedus. Välismaalased võivad Leedus vabalt osta, müüa ja arendada kinnisvara koos selle alla kuuluva maaga. Erandiks on põllumajandusmaa, mille omandamisel on välismaalastele teatud piirangud (sarnased Eesti ja Lätiga). Sarnaselt Lätiga on Leedus keelatud omandada maad, mis asub riigipiiri vahetus läheduses. Poola Poolas on välismaalastel üldjuhul kinnisasja ostuks (k.a juhul kui välisfirma ostab kontrollosaluse Poola firmas, mis omab kinnisasja) vaja Siseministeeriumi luba. Siseministeerium (lubade ja litsentside osakonna direktor) annab välismaalasele/välisfirmale vastava loa, kui leitakse, et sellega ei kaasne ohtu riigi julgeolekule ega avalikule korrale. Siseministeerium küsib loa andmise protsessis arvamust Kaitseministeeriumilt, Põllumajandusministeeriumilt (põllumajandusmaa korral) ja/või Keskkonnaministeeriumilt (metsamaa korral). Luba antakse üldiselt neile, kes suudavad tõestada oma sidemeid Poolaga (nt ajutine või alaline elamisluba). Kinnisasja ostuks ei ole luba vaja Euroopa Majandusühenduse lepinguriigi kodanikel ega juriidilistel isikutel. Teatud juhtudel saavad ilma Siseministeeriumi loata kinnisaja osta ka teiste välisriikide kodanikud ja juriidilised isikud (nt kui isikul on olnud Poolas alaline elamisluba vähemalt viis aastat või kui kinnisasi on eraldiseisev eluhoone). Erandid ei kehti kinnisasjale, mis asub riigipiiri läheduses ning enam kui 1 ha põllumajandusmaale. Venemaa Üldiselt võivad välismaalased Venemaal vabalt kinnisasju omandada, kui neil on kehtiv Venemaa elamisluba. Kui juriidiline isik soovib Venemaal omandada õhusõidukeid või laevu, loetakse ka need kinnisasjaks ning omandamisele rakenduvad kinnisasja omandamise asukoha piirangud. Välisriikide kodanikel on Venemaal keelatud omandada kinnisasja, mis asub:  riigipiiri lähedal,  riikliku tähtsusega objektide lähedal (nt sõjaväebaasid, nafta-gaasi leiukohad),  meresadamate lähedal. Nimetatud piirkondades on välismaalastel lubatud kinnisasju rentida ja üürida. Ka põllumajandusmaad võivad välismaalased rentida, mitte aga omandada. 2013. aastal oli Venemaa valitsusel plaan kinnisasjade omandamist ja rentimist välismaalaste poolt oluliselt piirata (oleks võimalik olnud vaid vastava võimuorganite loaga), kuid senini ei ole olulisi 7 täiendavaid piiranguid sisse seatud. Piiranguid kaaluti, et välismaalased ei ostaks kinnisvara kokku ja seejärel seda edasi ei rendiks (nt illegaalsetele Kesk-Aasia töölistele). 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus  Ehitusseadustikku täiendatakse osas (13. peatükk), et kehtiv regulatsioon kohalduks ka riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseobjektidele. Seaduses sätestatakse riigikaitseobjektide piiranguvöönd (sh objektide loetelu või asukoha piirkond) ja tingimused ja ulatus.  Koostatakse regulatsioon, mis sätestab, et kõikide välisriikide (sh EL ja Euroopa Majanduspiirkonna) füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisasja omandamisel KAOKS § 10 lõikes 1 nimetatud maa-aladel ning riigikaitseobjektide piiranguvööndis esitama täiendavad andmed (nt objekti ostmise ajend, eesmärk ja rahastamisallikad, isiku sissetulekud, ettevõtte tegelik kasusaaja jms). Lisaks peavad kõik ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda mitte kuuluvate riikide kodanikud ja juriidilised isikud kinnisasja ostuks taotlema vastava loa asjaomaselt ministeeriumilt (nt Kaitseministeerium või Siseministeerium). 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Kavandatav regulatsioon puudutab eelkõige järgmisi põhiõigusi ja –vabadusi:  PS § 3 lg 1 – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt ei tohi küsimust, mis olulisuse ja sisu poolest tuleb reguleerida seadusega, reguleerida määruse või muu seaduse alusel antava õigusakti või sõlmitava lepinguga;  PS § 10 – sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtte kohaselt peavad riigivõimu organid austama põhiõigusi ning inimväärikust. Inimväärikuse põhimõtte osaks on see, et isik kaasatakse tema suhtes langetatava otsuse protsessi, see on piisavalt läbinähtav ja tegelikku kaasarääkimist võimaldav;  PS § 11 – õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Põhiõiguse piiramine muu põhiseadusliku väärtuse kaitseks on eelkõige seadusandja ülesanne (põhiõiguse piirangu proportsionaalsuse kontroll), mis ei välista kitsamalt määratletud kaalutlusõiguse andmist täidesaatvale riigivõimule;  PS § 13 lg 2 – seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Seaduses peab täidesaatva riigivõimu tegevus olema piisavalt täpselt reguleeritud (määratletuse põhimõte), et kohus saab tõhusalt kontrollida täidesaatva riigivõimu tegevuse vastavust seadusele (määratlemata õigusmõisted, abstraktsed koosseisud ning kaalutlusõiguse andmine pole küll välistatud, aga mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda täpsema peab olema seaduse tekst);  PS § 14 – õiguste ja vabaduste tagamine on nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu kohustus. Seadusandja on kohustatud kehtestama piisavalt määratletud põhiseadusega kooskõlas olevad õigusnormid, täidesaatev võim järgima kehtestatud õigusnorme ning kohtuvõim kontrollima õigusnormide põhiseaduspärasust ja täidesaatva võimu tegevuse vastavust õigusnormidele.  PS § 26 – igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Eraelu hõlmab isiku erasfääri, sotsiaalsete suhete ja kehasfääri ning selle kohta mistahes andmeid tekstis, pildis vms viisil, kui need pole kaitstud PS § 33 ja § 43 osana; 8   PS § 33 – igaühe kodu on puutumatu ning kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ei või tungida ega neid ka läbi otsida. Kodu mõiste hõlmab lisaks eluruumile, kus inimene alaliselt või peamiselt elab, ka suvilaid ja haagissuvilaid, laiemalt ka ameti- ja äriruume. Kodu puutumatust riivavad lisaks sisse-tungimisele, läbiotsimisele ja väljatõstmisele ka pealtkuulamis- ja jälgimisseadmete abil eluruumis, valduses või töökohas toimuva jälgimine ilma neisse kohtadesse sisenemata; Kavandatav regulatsioon puudutab järgmisi rahvusvahelise õiguse või Euroopa Liidu õiguse allikaid:  Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning sõnumite saladust;  Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikkel 17 lõige 1 - kellegi isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi korteripuutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda. Sama artikli lõikes 2 sätestatakse: „Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja kallalekippumiste eest.“  Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 - igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud Kavandatav muudatus 1: Ehitusseadustikku täiendatakse osas (13. peatükk), et kehtiv regulatsioon kohalduks ka riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseobjektidele. Seaduses sätestatakse riigikaitseobjektide piiranguvöönd (sh objektide loetelu või asukoha piirkond) ja tingimused ja ulatus. Sihtrühm I: riigiasutused ja riik tervikuna Kaasnev mõju: Ehitusseadustikus oleva kehtiva regulatsiooni (riigikaitseline ja julgeolekuasutuse ehitis ning riigipiiri taristu) alla hõlmatakse ka muud riigikaitseobjektid (peale Kaitseministeeriumi valitsemisala objektide). Selliselt tagatakse julgeolekuohtude hindamine ja nendele reageerimine riigis tervikuna. Muudatuse ebasoovitava mõju riski ei ole tuvastatud, kuna juba kehtivas seaduses on osaline regulatsioon, mis seab piiranguid riigikaitseliste ja julgeolekuasutuste ehitistele. Muudatuste järgselt seda regulatsiooni vaid täiendatakse. Mõju olulisus: Muudatuse sihtrühm (riigiasutused ja riik tervikuna) on pigem väike, sündmuse sagedus (regulatsiooni rakendamine) on samuti pigem väike, muudatuse ulatus (vajadus kohaneda uudse olukorraga) on väike, kuna hetkel on osaliselt riigikaitseobjektide ja julgeolekuasutuste ehitiste regulatsioon olemas. Ebasoovitavate mõjude risk võib puudutada infotehnoloogilisi arendusi, mida riigil võib lõplike lahenduste realiseerimisel esineda. Kui eelnõu koostamise käigus analüüsitakse täpsemalt loamenetluse või kooskõlastamise menetluse protsessi detaile, võib ilmneda et vaja on teha andmekogudesse kandeid (nt kinnitusregister), mis aga omakorda tingib selle arendusvajaduse. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata ühiskonna tasandil pigem oluliseks. Eelnõu koostamise käigus piiritletakse täpsemalt muudatuse sihtrühm ja sündmuse sagedus ning esitatakse täpsem mõjuanalüüs. 9 Sihtrühm II: Isikud, kelle kinnisasja omand asub riigikaitseliste kitsendustega maa-alal ja isikud, kes soovivad omandada kinnisasja riigikaitseliste kitsendustega maa-alal Kaasnev mõju: Muudatuste järgselt on sihtrümal selge ja arusaadav regulatsioon, millest lähtuda. Muudatused tooksid sihtrühmale kaasa täiendavate menetluslike sammude tegemise (kooskõlastamised, otsuste saamine jne), mis oma olemuselt pole aga ebamõistlikult koormavad (arvestades ostu-müügi tehingute protsessi olemust üldiselt). Muudatuse ebasoovitava mõju risk väljendubki antud juhul täiendavas menetlusprotsessis sihtrühmale. Täiendavaid kulusid muudatus sihtrühmale kaasa ei too. Mõju olulisus: Muudatuse sihtrühm on pigem väike6, sündmuse sagedus (regulatsiooni rakendamine) on samuti pigem väike, muudatuse ulatus (vajadus kohaneda uudse olukorraga) väike, kuna hetkel on osaliselt riigikaitseobjektide ja julgeolekuasutuste ehitiste regulatsioon olemas. Ebasoovitavate kõrvalmõjude risk on väike. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata ühiskonna tasandil pigem väheoluliseks (mis samas ei tähenda, et muudatus ei omaks õigussüsteemi korrastamisel olulist rolli). Eelnõu koostamise käigus hinnatakse täpsemalt ebasoovitavate kõrvalmõjude riske. Kavandatav muudatus 2: Koostatakse regulatsioon, mis sätestab, et kõikide välisriikide (sh EL ja Euroopa Majanduspiirkonna) füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisasja omandamisel KAOKS § 10 lõikes 1 nimetatud maa-aladel ning riigikaitseobjektide piiranguvööndis esitama täiendavad andmed (nt objekti ostmise ajend, eesmärk ja rahastamisallikad, isiku sissetulekud, ettevõtte tegelik kasusaaja jms). Lisaks peavad kõik ELi ja Euroopa Majanduspiirkonda mitte kuuluvate riikide kodanikud ja juriidilised isikud kinnisasja ostuks taotlema vastava loa asjaomaselt ministeeriumilt (nt Kaitseministeerium või Siseministeerium). (Käesolev muudatus on oma olemuselt sisuliselt seotud 19.03.2019 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega EL 2019/4527, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (vt punkti 15 selgitusi)). Sihtrühm I: riigiasutused ja riik tervikuna Kaasnev mõju: Muudatustega tagaks parem kontroll välisriigi kodanike või kodakondsuseta isikute poolt omandada soovivate kinnisasjade osakaalu osas riigikaitseliste kitsendustega maa-alal ning nende kinnisasjade läbipaistva ja õigus-ning sihipärase omandamine. Muudatustega vähendatakse julgeolekualaseid riske, et teatud piirkondades (nt riigipiiräärne), riigikaitseobjektide või elutähtsate teenuste osutamisega seotud objektide vahetus läheduses omandab kinnisasja isik, kelle tegevus on suunatud Eesti Vabariigi avaliku korra säilitamise või julgeoleku vastu ning kelle osas ei ole võimalik asjaolusid tuvastada. Riigikaitseobjektide vahetus läheduses kinnisasja omandamise kitsendamine aitab muu hulgas ennetada võõrriikide luureteenistuste tegevust Eestis. Muudatuse ebasoovitava mõju risk võib antud juhul olla täiendav halduskoormus riigiasutustele ning tulenevalt menetluslikest lahendustest 6 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel on 2019. aasta septembri seisuga välisriigi kodanike või kodakondsuseta isikute osakaal kinnisasja omanikena (KAOKS § 10 mõistes) 7% (kodakondsuseta isikuid 8686, välisriigi kodanikke 14674). 7 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0452&from=EN 10 ka infotehnoloogiliste arenduste vajadus. Muudatuse ebasoovitava mõju riske analüüsitakse täpsemalt eelnõu väljatöötamise käigus. Mõju olulisus: Muudatuse sihtrühm (riigiasutused ja riik tervikuna) on pigem väike, sündmuse sagedus (regulatsiooni rakendamine) on samuti pigem väike. Muudatuse ulatust (vajadus kohaneda uudse olukorraga) võib hinnata keskmiseks, kuna juba täna on erinevate õigusaktide alusel sätestatud isikute usaldusväärsuse- või taustakontroll, seega protsess kui selline ei ole haldusorganitele võõras. Ebasoovitavate mõjude risk võib mõningasel määral puudutada halduskoormuse tõusu, kuna erinevate dokumentide, ohtude ja hinnangute analüüsimisel tuleb kujundada seisukoht ning keeldumise korral ka vastav otsus. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata ühiskonna tasandil pigem oluliseks. Eelnõu koostamise käigus esitatakse täpsem mõjuanalüüs. Sihtrühm II: Isikud, kelle kinnisasja omand asub riigikaitseliste kitsendustega maa-alal ja isikud, kes soovivad omandada kinnisasja riigikaitseliste kitsendustega maa-alal Kaasnev mõju: Muudatuste järgselt on sihtrümal selge ja arusaadav regulatsioon, millest lähtuda. Muudatused tooksid sihtrühmale kaasa arvestataval määral täiendavate andmete, dokumentide, selgituste esitamise. Muudatuse ebasoovitava mõju risk väljendubki antud juhul täiendavas menetlusprotsessis sihtrühmale. Mõju olulisus: Muudatuse sihtrühm on pigem väike, sündmuse sagedus (regulatsiooni rakendamine) on samuti pigem väike, muudatuse ulatus (vajadus kohaneda uudse olukorraga) keskmine, kuna esitada tuleks täiendavaid andmeid. Ebasoovitavate kõrvalmõjude risk on seotud sihtrühmale seatud kohustusega oma omandamise soovi täiendavalt selgitada ja põhjendada, mida aga ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks, kuna need faktilised andmed on omandajale teada ning nende edastamine ei ole ülemäära keeruline. Seetõttu võib avalduva mõju hinnata ühiskonna tasandil pigem väheaoluliseks (mis samas ei tähenda, et muudatus ei omaks õigussüsteemi täiendamisel olulist rolli). Eelnõu koostamise käigus hinnatakse täpsemalt ebasoovitavate kõrvalmõjude riske. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuste mõju sihtrüma (isikud ja juriidilised isikud) halduskoormusele on vähene ning on proportsionaalne muudatuste eesmärgiga. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavad muudatused ei tooks kaasa otseseid tulusid. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud võivad olla seotud infotehnoloogiliste arendusvajadustega. 14. Edasine mõjude analüüs Kavandatavad muudatused on peamiste sihtrühmade jaoks olulised ning sellega seoses kogutakse ja analüüsitakse täiendavaid andmeid eelnõu väljatöötamise käigus. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus Käesoleva väljatöötamise kavatsuse raames esitatud regulatiivsed lahendused menetletakse edasi teise õigusloome menetluse raames. 19.03.2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EL 2019/452, millega 11 luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Määrust rakendatakse alates 18.10.2020. Selleks ajaks tuleb liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil raamistiku toimimiseks vajalikud meetmed rakendada. Eestil on vaja kujundada selged tegevused kahe paralleelse protsessi raames: 1) EL-i määruse Eesti poolne rakendamine, mis mh eeldab infovahetuse korraldamist ja kontaktpunkti loomist; 2) Eesti-siseste investeeringute sõelumise mehhanismi loomise otsustamine. Maailma Kaubandusorganisatsiooni ning Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioonis ja kolmandate riikidega sõlmitud kaubandus- ja investeerimislepingutes võetud rahvusvaheliste kohustuste kohaselt võivad liit ja liikmesriigid teatavatel tingimustel võtta välismaiste otseinvesteeringute suhtes vastu piiravaid meetmeid julgeoleku või avaliku korra kaalutlustel. Nimetatud määruse lõige 13 sätestab, et selle kindlakstegemisel, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda, peaks liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil olema võimalik arvesse võtta kõiki asjaomaseid tegureid, sealhulgas mõju elutähtsale taristule, tehnoloogiale (sh progressi võimaldav tehnoloogia) ja julgeoleku tagamiseks või avalikku korra säilitamiseks olulistele sisenditele, mille katkemisel, häirel, kadumisel või hävimisel oleks liikmesriigis või liidus märkimisväärne mõju. Määruse artikkel 4 punkti 2 kohaselt võivad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon välismaise otseinvesteeringu hindamisel arvesse võtta ka alljärgnevaid aspekte otsustamaks, kas välismaine otseinvesteering võib mõjutada julgeolekut või avalikku korda: a) välisinvestorit kontrollib otseselt või kaudselt kolmanda riigi valitsus, sh riigiasutused või relvajõud, muu hulgas omandistruktuuri või olulise rahastamise kaudu; b) välisinvestor on juba olnud seotud liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda mõjutavate tegevustega; või c) on olemas tõsine oht, et välisinvestor tegeleb ebaseadusliku või kriminaalse tegevusega. Oleme seisukohal, et kõnealuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse rakendamise menetluse käigus on võimalik leida lahendused ka käesolevas väljatöötamise kavatsuses esitatud probleemkohtadele, ning seda tervikuna valdkonnaprobleeme arvestades. Sellisel juhul toimuks ka väljatöötamise kavatsuses esitatud probleemkohtade lahenduste mõjude hindamine määruse rakendamise menetluse raames. Juhul, kui kõnealuse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse rakendamise menetluse käigus leitakse, et sõelumismehhanismi riigisiseselt ei rakendata (tegemist liikmesriigi valikuga), minnakse käesoleva väljatöötamise kavatsusega edasi eraldiseisvalt. 16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile. 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Mõjude hindamine viiakse läbi 19.03.2019 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse EL 2019/452 eelnõu koostamise raames. 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise Selgub Euroopa Parlamendi ja ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise Nõukogu määruse EL 2019/452 sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) menetlemise käigus. 12 19. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Selgub Euroopa Parlamendi ja kooskõlastamise aeg Nõukogu määruse EL 2019/452 menetlemise käigus. 20. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Selgub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse EL 2019/452 menetlemise käigus. 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Tairi Tonkson ([email protected]) 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: SIM/19-1270 - Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kooskõlastamine algatati 10.12.2019 13:52 kooskõlastamiseks 14 tööpäeva Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8579a9d3-db75-4073-923a-cff571f0b8af Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8579a9d3-db75-4073-923a-cff571f0b8af?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main