Taotlus riigipreemiale

Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Meie 27.12.2019 nr 1.1-8/122 Eesti Draamateater esitab Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaatideks: Ester Pajusoo (sündinud 1. juuli 1934) töötab Eesti Draamateatris näitlejana 1958. aastast. Rohkem kui 60 aasta jooksul pole tal siin olnud ilma rollideta hooaegu – igal ajastul, iga juhi ajal ja erinevate lavastajate truppides, erinevate kunstiliste taotluste ja mängulaadide puhul on ta olnud väga hõivatud näitleja. Lisaks teatritööle on Ester Pajusoo osalenud väga paljudes filmides, telelavastustes, kuuldemängudes. Pole liialdus öelda, et ta on hääle andnud loendamatutele multifilmitegelastele – tema dubleerijatöö on sama pikaajaline nagu teatrinäitleja omagi. 60-aastane näitlejastaaž oma koduteatris on Eesti teatrimaailmas erakordne. Ester Pajusoole kuulub mitme põlvkonna kolleegide sügav lugupidamine. Ja veel: Ester Pajusoo täidab üht tähtsat rolli ka väljaspool lava, teatrielus: ta on auväärne kollegiaalsuse ja teatrieetika kandja. Ester Pajusood on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2004. aastal, ta on korduvalt pälvinud Eesti Draamateatri kolleegipreemia. Tõnu Kark (sündinud 4. detsembril 1947) lõpetas 1970. aastal Draamateatri õppestuudio ja on töötanud 1971–1980 Rakvere Teatris, 1981–1996 Noorsooteatris ja alates 1996. aastast Eesti Draamateatris. Tõnu Kark on erakordselt isikupärase jõulise natuuriga näitleja, kelle ampluaasse on mahtunud nii koomilisi kui ka võitlejatüübi rolle, osatäitmisi mitmetes oma ajastu legendideks saanud lavastustes, nagu näiteks „Lendas üle käopesa“, „Vennad Lautensackid“ jpt. Lisaks pikale ja edukale näitlejakarjäärile on Tõnu Kark ka üks Eesti väljapaistvamaid filminäitlejaid, nimetagem filme „Metskannikesed 1979, „Nipernaadi“ 1983, „Keskea rõõmud“ 1986, „Regina“ 1990, „Vastutuleval kursil“ 1986, „Eksitus“ 1988, „Tallinn pimeduses“ 1993, „Head käed“ 2001, „Georg“ 2007, „Oma Maapäev“ 2007, „Detsembrikuumus“ 2008, „Rohelised kassid“ 2017. Ta on mänginud ka paljudes telelavastustes, seriaalides, nagu „M Klubi“ 1996–1998, „ Eriagent 1188“ 2001) jt. Tõnu Kark on Eesti Kinoliidu auliige. Ta on pälvinud eesti teatri meesnäitleja aastapreemia, Eesti Draamateatri kolleegipreemia, Mitile filmifestivalil parima meesnäitleja auhinna, Valgetähe III klassi teenetemärgi (2009) ja Pimedate Ööde Filmifestivali elutööauhinna (2017). Priit Pedajas (sündinud 21. jaanuaril 1954) lõpetas TRK lavakunstikateedri 1976. aastal ja on töötanud 1976–1979 Nukuteatris muusikaala juhatajana, 1979–1985 Ugalas näitleja ja lavastajana, 1985–1991 Endlas lavastajana. Ta on juhendanud kahte lavakunstikooli kursust (1992–1998 ja 2000–2006). Priit Pedajas töötab Eesti Draamateatris lavastajana 1992. aastast, 1999–2018 oli ta peanäitejuht. Ta on Draamateatris teinud 59 lavastust, mitmed neist on nii selle teatri kui ka eesti teatri oma ajastu tipplavastuste hulgas („Mao tee kalju peal“ 1998, „Aristokraadid“ 2000, „Popi ja Huhuu“ 2000, „Kuningas Lear“ 2001, „Augustikuu“ 2010, „Becket ehk Jumala au“ 2016). Eesti teatriloos erakordne on Pedajase töö Madis Kõivu näidendite lavaletoomisel – kujundiküllased ja mängulised, filosoofilised ja sõnatäpsed, elu ja inimolemuse põhiküsimusese süüvivad. Üle kümne Kõivu-lavastuse hulgast nimetagem selliseid, nagu „Tagasitulek isa juurde“ (1991), „Filosoofipäev“ (1994), „Peiarite õhtunäitus“ (1997), „Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime“ (1999), „Lõputu kohvijoomine“ (2008), „Keskmängustrateegia“ (2014), Madis Kõivu 90. sünniaastapäeva eel lisandus võrukeelne „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (2019). Mitme põlvkonna publikule on olulise silla teatri juurde ehitanud Pedajase koostöö Andrus Kivirähkiga („Eesti matus“ 2002, „Vaimude tund Koidula tänavas“ 2017, „Isamaa pääsukesed“ 2018). Jätkuvat loomingulist vormi, eesti ainesega tegelemise järjepidevust ja näitlejate juhendamist kunstiliste saavutusteni näitab viimatinegi lavastus, Kai Aareleidi „Linnade põletamine“ (2019). Pedajase teatritöö kunstilisest tipptasemest räägivad paljud näitlejapreemiad osatäitmiste eest tema lavastustes, silmapaistev pikaajaline koostöö teatrikunstnik Pille Jänesega. Priit Pedajase peanäitejuhi-ajal oli Eesti suurim sõnateater Eesti Draamateater stabiilselt arenev, kunstiliselt ergas ja erinevale lavastajamõttele avatud teater. Priit Pedajas on korduvalt pälvinud lavastaja aastapreemia, Eesti Draamateatri kolleegipreemia, 1994. aastal EV kultuuripreemia, 2001. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Lugupidamisega Rein Oja Juhatuse liige Saatja: Draamateater <[email protected]> Saadetud: 29.12.2019 14:20 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: Draamateater, Juhtimine, Maarit Randrüüt, Kiri, 11.12.2019, 1.1- 8/122, Elutööpreemia Manused: 2019 esitatud riiklik elutööpreemia.asice Asutus: Draamateater Osakond: Juhtimine Saatja: Randrüüt, Maarit Dokumendi liik: Kiri Reg. kpv.: 11.12.2019 Reg. nr.: 1.1-8/122 Pealkiri: Elutööpreemia