Taotlus riigipreemiale

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 20.12.2019 17:14 Adressaat: KUL preemia <[email protected]> Teema: [Webdesktop: Väljasaadetav dokument] Elutööpreemia kandidaadi esitamine Manused: Elutoopreemiale_kandidaadi_esitamine.asice Tere! Teile on saadetud Rahvakultuuri Keskuse dokumendihaldussüsteemi Webdesktop kaudu dokument. Reg nr: 1.1-8/182 Reg kuupäev: 20.12.2019 Lugupidamisega Liina Rullingo referent Rahvakultuuri Keskus tel 600 9291 [email protected] www.rahvakultuur.ee RIIGI KULTUURIPREEMIA ETTEPANEK Info preemia kandidaadi kohta: Kandidaadi nimi ILMA ADAMSON (kandideerida saavad füüsiline isik või füüsilised isikud) Preemia kategooria Kultuuri elutööpreemia (pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest) Selgitus aastapreemia kategoorias Ilma Adamsoni missioon on terve elu olnud eesti kandideerimise juurde rahvatantsu edendamine ja elushoidmine. Ta on (üks või mitu eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud rahvatantsumentorina koolitanud üle Eesti tuhandeid väljapaistvat tööd, mille eest preemiale esitatakse) tantsuõpetajaid, olles ise samal ajal Harju maakonnas 4 tantsurühma juhendaja. Ullo Toomi õpilasena hindab ta kõrgelt Tantsutaadi aateid ja õpetusi ning jagab neid järeltulevatele põlvedele omanimelises tantsukoolis. I.Adamson on lõpetamas oma aktiivsemat tegevust ja andnud vastutuse nooremtele, tegusatele rahavatantsujuhtidele. Oma aastatepikkuse tegevusega väärib ta kultuuritöö elutööpreemiat. Info preemia kandidaadi esitaja kohta: Esitav organisatsioon või isik Rahvakultuuri Keskus (ettepanekuid kultuuripreemiate kandidaatide kohta võivad teha loomeliidud; juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus; preemia senised laureaadid, kohalikud omavalitsused) Kontakttelefon 5300 8302 E-posti aadress [email protected] Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja esitan kandidaadi riigi kultuuripreemiale: Kandidaadi esitaja nimi ja ametinimetus Allkiri Kuupäev Kalle Vister direktor (allkirjastatud digitaalselt) 20.12.2019 NB! Kohustuslik lisa: vabas vormis põhjendus kandidaadi esitajalt. Soovitatavad lisad: kandidaadi CV, soovituskiri või -kirjad. Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel. Digitaalselt allkirjastatud ettepanek saata e-posti aadressile [email protected] või paberkandjal postiga aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn Vorm põhineb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusel.  Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaat Ilma Adamson. Esitame pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks tuntud ja tunnustatud tantsuõpetaja, rahvakunstniku, tantsude looja, tantsupidude üldjuhi, rahvatantsu seeniorjuhtide klubi Kullaterad eestvedaja, omanimelise tantsukooli asutaja ja tegevpedagoogi, Aasta kodaniku 2014 Ilma Adamsoni. TANTSUÕPETAJA Ilma Adamson (24. 06. 1934) on Eesti tuntuim ja staažikaim rahvatantsuõpetaja, kes ise alustas tantsimist 1952. aastal ENSV Riikliku Filharmoonia rahvatantsurühmas, mida juhendas Ullo Toomi. Ta on auväärse Tantsutaadi õpilane ja tema elutöö veendunud edasikandja ning jätkaja. Ilma Adamson on lõpetanud rahvatantsujuhtide kursused 1956. aastal Tallinnas ning 1964. ja 1968. aastal ballettmeistrite kursused Moskvas, kus üheks tema juhendajaks oli maailmakuulus Igor Moissejev. Kutseline tantsuõpetaja sai Ilma Adamsonist 1956. aastal, mil Ullo Toomi andis talle üle kutseharidussüsteemi rahvatantsurühma. Rühm tuli hoida sellisel tasemel, et järgmisel, 1957. aastal Moskvas toimuvale noorsoo ja üliõpilaste ülemaailmsele festivalile pääseda. Pääsetigi. Aasta hiljem - 1958 - moodustati sellesama rühma juurde noorem koosseis, mida hakkas juhendama Ilma Adamson ja, mis tänini kannab tantsuansambli Sõprus nime ning, mida autasustati nii rahvakollektiivi kui teenelise tantsuansambli aunimetustega ja, mille kunstiline juht- peaballettmeister oli 2002. aastani Ilma Adamson. 1958. aastal asutas Ilma Adamson ka Tallinna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu rahvatantsurühma, millele 1963. aasta omistati rahvakollektiivi austav tiitel. Samast aastast kannab kollektiiv nime tantsuansambel Tuisuline. Seda tantsuansamblit juhtis Ilma Adamson 1966. aastani. Oma väga pika tantsupedagoogi karjääri jooksul on ta juhatanud 12 tantsurühma nii Tallinnas, Haapsalus, Vasalemmas, Padisel kui Keilas. Ilma Adamsoni elutööks on tantsuansambel Sõprus, mille juhendajaks oli ta aastatel 1958 - 2002. Eestis pole ühtki teist rahvatantsujuhti, kes oleks olnud ühe kollektiiviga igapäevaselt ja töiselt seotud üle 44 aasta. See au kuulub Ilma Adamsonile. Ja just seesama Sõprus oma tantsutehnilise kõrge tasemega, esinduslikkusega, rahvariiete (ükskõik milliste) kandmise oskuse ja puhtusega, mitmekülgse ja rikkaliku repertuaariga (loetelus üle 300 tantsu, sealhulgas ka tantsud maailma neljakümnelt erinevalt rahvalt) ongi Ilma Adamsoni nägu ja tegu ning kannab seda edasi tänapäevalgi. Ilma Adamson on loonud mitme raamatu jao tantse, neist enam kui 70 tantsu on ta loonud Sõprusele. Paljud neist on parimateks valitud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldatud vabariiklikel uute tantsude konkurssidel (Lõbus labajalg, Piigad elevil, Tõmba tantsu, Ilosa). Käesoleva aasta 30. novembril toimus esimene Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine, millest võttis osa 34 rühma üle Eesti. Tema looming on alati emotsionaalne ning rikkalike tantsujoonistega. Need on tehniliselt nõudlikud, aga ilusad tantsud, mis nõuavad tantsijailt tugevat treenitust ja head kehakooli. Perfektsionistina käib ta siiani ise eri maakondade rühmade juures omi tantse õpetamas ja treeningtunde läbi viimas. Sõprus Ilma Adamsoni juhendamisel on andnud lugematul hulgal kontserte nii Eestis kui välismaal. Esimene ühistöö kaheosalise kontserdina tuli täissaali ette juba 1964. aastal Tallinna Draamateatris. Sealt edasi toimusid igal aastal aruandekontserdid Tallinna Linnahallis, RO Estonia teatrisaalis, Mustpeade Majas. Tänu oma professionaalsusele ja väljateenitud positsioonile ühiskonnas on Sõprus tantsinud loendamatuid kordi erinevates liidumaades, Euroopa riikides, Ameerikas, Kanadas. TANTSUKOOL 2016. aastal asutas Ilma Adamson omanimelise rahvatantsu kooli – Ilma Adamsoni Tantsukooli, et pakkuda täiendkoolitust rahvatantsujuhtidele. Kooli kaheaastane õppekava annab lisaks praktilistele oskustele ka teadmisi tantsuterminoloogiast, eesti tantsu ajaloost, nii pärimus- kui ka lava- ja autoritantsust, rahvaste tantsudest, muusikast, erinevatest treeningsüsteemidest, tantsukirjeldustest. Kursuse lõpul sooritatakse eksamid ja arvestused ning tulemusena on tantsujuhil võimalus omandada kutsestandardi viies tase. 2018. aastal lõpetas tantsukooli esimene lend tantsujuhte, keda oli kokku kolmkümmend. Täna õpib tantsukoolis uus lend, kellele Ilma Adamson jagab taas oma rikkalike tantsujuhi kogemusi ja teadmisi. Pooleli pole seda kooli jätnud ükski kursusi alustanu. See fakt iseenesest räägib koolist saadavate teadmiste kõrgest professionaalsest tasemest. Ka senistest lõpetanutest pole keegi jätnud tantsujuhi tööd. KOOLITAJA JA PEDAGOOG Ilma Adamson on õpetanud paljudel tantsujuhtide kursustel ja täiendkoolitustel, mida on korraldanud Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskus (viimatine oli 2018 aasta lõpus lõpetanud rahvatantsujuhtide täiendkoolitus), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS), TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Tantsuagentuur. Sageli võibki Ilma Adamsoni näha Eestimaa erinevais paigus nii noortele kui eakatele, nii asjaarmastajatele kui tulevastele ja praegustele professionaalidele - tantsuõpetajatele treeningtunde läbi viimas. Sajad tantsijad ei pelga tema ülimat rangust, nõudlikkust ja täpsust tantsusammude tegemisel ja tantsujooniste kujundamisel. Aastatel 1977 - 2003 jagas Ilma Adamson karaktertantsukogemusi rahvusvahelistel iga-aastastel kursustel Soomes. 2005. aastast käesoleva ajani on ta Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi mentor. Ilma Adamson on ka ERRSi auliige. Auliikmeks valimine on ERRSi kõrgeim tunnustus, millega tunnustatakse isikut, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud seltsi eesmärkide saavutamisele ning, kes omab seltsi arengus ja tegevuses olulist kohta ja tähendust. Ilma Adamson on koos Ullo Toomi õpilase Henn Tiiveliga välja töötanud maakondade tantsujuhtide tarvis Ullo Toomi mentorkoolituse programmi. Ilma Adamson on ka Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees. „Niikaua kui jaksu jätkub, niikaua teen tööd”, on ta ise korduvalt kinnitanud. Ta on üks neist inimtüüpidest, kes ei läbe paigal istuda. Ta peab liikuma ja koos teistega, sest tants on tervis ja hea vorm ning seda teeb ta selgeks ka oma igas vanuses õpilastele: rahvatants on sinu tervis, sinu keha, sinu füüsis. Kes tunnetab oma keha, tuleb oma asjadega ka toime. Ilma ei väsi kordamast oma õpetaja Ullo Toomi sõnu: „Tants on tervis ja elurõõm. Põdur tantsida ei suuda.” Kui Eesti kultuuriministeerium, kes kord aastas kodanikupäeval annab ühele isikule, kes on silmapaistnud ühiskonna üldisele arengule kaasaitamisega või ühiskonna jaoks oluliste saavutustega, Aasta kodaniku aunimetuse, siis 2014. aastal, mil juhtlauseks oli „Liikumine tervendab maailma“ pärjati sellega Ilma Adamson. Ilma Adamsoni loodud treeningsüsteem ja tantsulooming on jõudnud ka kaante vahele. 2008 - 2009 anti välja õpik Õpetaja Ilma Adamsoni meistriklass. See on raamat, mis sisaldab läbi töötatud ja proovitud harjutusvara aastatepikkuses tööpraktikas nii algajatele kui edasijõudnutele. Väljaandesse on koondatud teadmised nii eesti rahvatantsu põhisammustiku omandamiseks kui ka lavalise rahvatantsu süsteemidest.  2014 aastal valmis kogumik Süda on tantsule valla, mida täiendavad CD ja DVD Ilma Adamsoni tantsudest. Tantsuõpetajad leiavad kogumikust 20 erinevatele rühmaliikidele loodud tantsu ja suurvormide Koduvainul (muusika Villem Kapp), Lainete mäng (muusika Lembit Veevo) ja Põhjamaa päikese kullas (muusika Lydia Auster) kirjeldused. Ilma Adamson on väga eriline inimene, kelleta eesti kultuurimaastik oleks tunduvalt igavam ja värvivaesem, ja kelleta tuhanded inimesed ei teaks, kui huvitav ja väljendusrikas on eesti rahvatants ja kui põnevaid väljakutseid esitab teiste rahvaste tantsude tantsimine. Ilma Adamson pole kunagi näinud eesti tantsuelu kitsalt, vaid on olnud ja on tänaseni aktiivne kaasarääkija eesti tantsu arendamisel ja tulevikuvisioonide kujundamisel. „Mina olen saanud ise oma õpetajalt Ullo Toomilt sellise kooli ja teadmise, et tants peab elama vormis, mis rahuldab kaasaegset ühiskonda antud hetkel ja rahuldab publiku ootusi. See on mind ka sütitanud ja mõistma pannud, mis on Eesti tants," ütleb Ilma Adamson ise. Ilma on omamoodi fenomen – ainuke tegev tantsuõpetaja, kes veel 85-aastasena tantsib kaasa kõik rühmade ja kursuslaste tantsutunnid, näidates ise füüsiliselt ette iga treeningelemendi. Tema sadade õpilaste hulgas pole ühtki, kes saaks öelda, et Ilma „seletas, kuidas tuleb tantsusammu teha”. Ilma Adamson annab veel tänagi lisaks oma tantsukooli tundidele meistriklasse noortele, aga ka juba kogenud tantsujuhtidele. Tema tunnid on osavõturohked ja oodatud, sest ta paneb oma treeningutes suurt rõhku lihaste õigele tööle. Just see, lihaste õige töö, tagab nii tantsija esteetilise väljanägemise kui hea tervise. Tema tuntumad õpilased, kes jätkavad oma õpetaja nõudlikku tööstiili, on Kätrin Järvis (tänane tantsuansambli Sõprus kunstiline juht), Lauri Sepp, Tõnu Pomerants, Valdo Rebane, kuid ta on mõjutanud oma tööga veel paljusid tantsujuhte Loomulikult ei ole ka tantsupidude traditsioon Ilmast Adamsonist mööda läinud. Ta on olnud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis üheteistkümnel korral, liigi üldjuhina viiel korral (1977, 1981, 1985, 1987, 1990) ja liigi üldjuhi assistendina viiel korral (1963, 1970, 1972, 1973, 1975). 1963. aasta I üldtantsupeol oli ta esimest korda Ullo Toomi assistent. 1993. aastal valiti Ilma Adamson noorte tantsupeo pealavastajaks ja kunstiliseks juhiks. Viiel korral on tema loodud tantse esitatud üldtantsupidudel. Ta on loonud üle 90 tantsu laste-, sega- ja naisrühmadele. Solistide koosseisule seatud Lõbus labajalg võitis uute tantsude konkursi. Ilma Adamson on parim kandidaat Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemiale aastal 2019. Ühtlasi oleks Ilma Adamson üldse esimene tantsujuht, kes pälviks Eesti riigilt kultuuri elutööpreemia ja tunnustuse katkematu pikaajalise väljapaistva tegevuse eest. Sel aastal sai Ilma Adamson 85. aastaseks ning ta teeb endiselt oma tööd suure vitaalsuse ja elurõõmuga. Ikka ja jälle imetletakse Ilma Adamsoni südikust ja sõnakust seista õigluse ning aususe eest. Temas on tahet järjekindlalt tantsu läbi õpetada ja kujundada inimeste ilumeelt ning kultuuritavasid, tehes seda kindlas usus ja veendumuses parema homse nimel. Ilma Adamsoni tööd on läbi aegade tunnustatud paljude riiklike autasudega: ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 6 aukirja, ENSV teeneline kultuuritegelane (1971), ENSV rahvakunstnik (1978 ), orden Austuse märk (1986 ), IV klassi Valgetähe orden (2002), Ullo Toomi (1997) ja Anna Raudkatsi (2004) nimeline stipendium, Harjumaa teenetemärk (2009), Keila 2010. aasta kultuuripreemia, Tallinna teenetemärk, Tallinna aukodanik, tiitel Harjumaa Kultuuripärl (2012), Aasta Kodanik (2014), Keila linna Teenetemärk Nr 34, rahvuskultuuri edendamise eest (2019). See on loetelu, millega on läbi aegade meie riigi kõrgeimal tasemel tunnustatud Eesti üht tuntumat ja staažikamat rahvatantsõpetajat Ilma Adamsoni.