Kiri

EELNÕU 2.12.2019 MINISTRI MÄÄRUS nr Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 jõustuvad 1. jaanuaril 2023. a.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler  Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 21. aprilli määrus nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi määrus) on kehtestatud hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) § 37 lõike 2 alusel. Selles kirjeldatakse Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) korraldatavaid elutähtsaid teenuseid, nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraga, ning elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste ostmiseks teistelt ettevõtetelt. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. SoM-i korraldatavaks elutähtsaks teenuseks on vältimatu abi, mis tähendab, et abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Elutähtsa teenuse osutajateks loetakse tervishoius vaid haiglavõrgu haigla (edaspidi HVA haigla) ja kiirabibrigaadi pidajaid, sest nemad tegelevad iga päev vältimatu abi osutamisega ja kannavad olulist rolli ka hädaolukorra lahendamises. Elutähtsaks loetakse vaid kõige kriitilisemat osa HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavatest teenusest ning teenust ohustavate olukordade ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb teenuseosutajatel rakendada meetmeid. Määruse sätted, mis puudutavad nõudeid HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse ennetamiseks, sealhulgas valmisoleku sihttaset, millest teenuseosutajad lähtuvad, peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2020. aastal. Tuginedes Terviseameti hinnangule on teada, et määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 tulenevaid toimepidevuse nõudeid ei ole võimalik määruses sätestatud jõustumisajaks täita, kuna nõuete täitmine eeldab mahukate investeeringute tegemist. Investeeringu põhivajadused hõlmavad nt elektrigeneraatorite soetamist ja -süsteemide väljaehitamist, alternatiivsete kütte- ja veevarustussüsteemide loomist, reageerimisvõimekust eriohtudele jms. Terviseamet esitas 2019. a RES 2020-2024 lisaeelarve taotlusena vältimatu abi osutajate toimepidevuse tagamiseks 21 067 199, 5 eurot. Raha ei eraldatud, kuna elutähtsa teenuse osutajate kulusid riik pole seni katnud ning ressursse selleks ei olnud. Seega ei vasta kiirabibrigaadi pidajad ja haiglad hetkel toimepidevuse miinimumnõuetele. Sellest tulenevalt seatakse määruse § 3 lõikes 5 kiirabibrigaadi pidajale ja § 4 lõikes 6 haiglavõrgu haigla pidajale sätestatud nõuete jõustumise uueks tähajaks 1. jaanuar 2023. a. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi Tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ragnar Vaiknemets (tel 6269118; e-post: [email protected]) Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.  2 Eelnõuga muudetakse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 15.01.2019, 4. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-s 1 muudetakse tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 7 lõike 2 sõnastust, milles on sätestatud määruse § 3 lõike 5 ja § 4 lõike 6 jõustumisaeg. Muudatuse kohaselt jõustuvad nimetatud sätetes toodud kohustused 1. jaanuaril 2023. a (hetkel 1. jaanuar 2020). Muudatuse põhjuseks on teadmine, et elutähtsa teenuseosutajad ei suuda täita antud määruses sätestatud nõudeid varasemalt kehtestatud ajaks. Nõuete mittetäitmise peamiseks põhjuseks on nõuete täitmiseks vajaminevatele investeeringutele kuluva rahastuse puudumine. Määruse § 3 lõikes 5 on sätestatud nõuded kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Kiirabibrigaadi pidajal tuleb kavandada toimepidevuse riskianalüüsist lähtuvalt elutähtsa teenuse toimepidevuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 tunniks. Kuna kiirabibrigaad on nii tavaolukorras kui ka hädaolukorras tervishoius esmane reageerija sündmuskohal ja temast sõltub otseselt, kas vältimatut abi vajav isik jõuab haiglasse, siis on ootus, et kiirabibrigaadi pidaja tagaks võimalikult kõrge valmisoleku taseme erinevateks häireteks. Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime 72 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid teenuseosutaja rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi edaspidi. Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua võimalikud edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja võimalikud ohud, kui meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan kooskõlastatakse Terviseametiga, on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil. Näiteks on edaspidi võimalik planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist riigieelarvelistest vahenditest, planeerida valdkondade üleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu teadlikke otsuseid, et mingeid riske aktsepteeritakse jms. Määruse § 4 lõikes 6 on sätestatud nõuded HVA haigla elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Erinevalt kiirabibrigaadi pidajatest, kes osutavad ühesugust teenust lähima brigaadi põhimõttel, ei ole HVA haigla pidajate puhul piiratud ressursse arvestades otstarbekas muuta kõiki teenuseosutajaid maksimaalselt vastupidavateks, vaid esmajärjekorras keskenduda kõige olulisematele. Seega peab HVA haigla pidaja lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist kavandama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada oluliste ehitiste, seadmete, varustuse ja infosüsteemide töö piirkondlikus ja keskhaiglas vähemalt 72 tunniks ning üld- ja kohalikus haiglas vähemalt 16 tunniks. Kuna enim mõjutab elutähtsate teenuste osutamist elektriga varustamine, on üld- ja kohalikule haiglale kehtestatud sihttaseme puhul tegemist tavaolukorra baasvõimekusega, mis võimaldab tagada elutähtsa teenuse osutamise näiteks ka elektrivarustuse plaaniliste katkestuste ning põhi ja jaotusvõrgu rikkest põhjustatud katkestuste kõrvaldamise ajal. Pikemate katkestuste puhul  3 evakueeritakse vältimatut abi vajavad patsiendid vajaduse korral edasi piirkondlikku või keskhaiglasse. Kuigi määruses on kehtestatud teenuse tagamise sihttase, on teenuseosutajale jäetud valikuvabadus missuguseid meetmeid kavandatakse. Siiski ei tähenda see seda, et teenuseosutaja peab olema valmis rakendama kohe kõiki meetmeid, et tagada vastupanuvõime vastavalt 72 tundi ja 16 tundi. Oluline on riskianalüüsis ja plaanis kirjeldada, milliseid meetmeid teenuseosutaja rakendab juba praegu ja millised on võimelüngad, millele tuleb leida lahendusi edaspidi. Sealjuures on võimelünkade leevendamiseks või lahendamiseks oluline välja tuua võimalikud edasised tegevused koos kaasnevate kulude (sealhulgas rahalised kulud ja võimalikud ohud, kui meedet ei rakendata) ja tuludega. Kuna riskianalüüs ja plaan kooskõlastatakse Terviseametiga, on see omakorda aluseks edasistele tegevustele riigi tasandil. Näiteks on edaspidi võimalik planeerida teenuseosutajatele teatud meetmete rahastamist riigieelarvelistest vahenditest, planeerida valdkondade üleselt ühiseid meetmeid või võtta vastu teadlikke otsuseid, et mingeid riske aktsepteeritakse jms. Määruse § 3 lõige 5 ja § 4 lõige 6 peaksid praeguse kehtiva määruse järgi jõustuma 1. jaanuaril 2020. a. Määruse jõustumise tähtajad tulenevad Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2017. a nõupidamise otsusest. Selle kohaselt peab SoM kehtestama elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2018. a. Lisaks peab SoM tagama elutähtsa teenuse nõuete kehtestamisel kesk- ja piirkondlike haiglate võimekuse osutada vältimatut arstiabi kuni 72- tunniliste elutähtsate teenuste katkestuste korral esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. jaanuariks 2020. a. Tuginedes Terviseameti hinnangule on teada, et määruse § 3 lõikest 5 ja § 4 lõikest 6 tulenevaid toimepidevuse nõudeid ei ole võimalik määruse § 7 lõikes 2 sätestatud jõustumise ajaks täita. Seega ei vasta ETO-ks määratud kiirabipidajad ja haiglad 1. jaanuar 2020. aasta seisuga iseseisva toimepidevuse miinimumnõuetele. Vältimatu abi osutajad on kohustatud koostama toimepidevuse riskianalüüsid. Riskianalüüsides tuli aluseks võtta konkreetsete ohtude loetelu (sh nt elektrivarustuse häire ja katkestus) ning muu hulgas hinnata iseseisvat hakkamasaamist nende ohtude realiseerumisel. Riskianalüüside tulemusena selgus, et ükski vältimatu abi osutaja ei ole suuteline tagama oma toimepidevust vastavalt määrusega kehtestatud toimepidevuse miinimumnõuetele. Terviseamet on kokku koondanud kõikide haiglate ja kiirabipidajate riskianalüüside põhised vajadused. Investeeringu põhivajadused hõlmavad nt elektrigeneraatorite soetamist ja - süsteemide väljaehitamist, alternatiivsete kütte- ja veevarustussüsteemide loomist, reageerimisvõimekust eriohtudele jms. Terviseamet esitas 2019.a. RES 2020-2023 lisaeelarve taotlusena vältimatu abi osutajate toimepidevuse tagamiseks 21 067 199,5 eurot. Raha ei eraldatud, kuna elutähtsa teenuse osutajate kulusid riik pole seni katnud ning ressursse selleks ei olnud. Terviseamet on tuginedes elutähtsateenuse osutajate riskianalüüsidele võtnud eesmärgiks määrata investeeringute prioriteedid ning jaotada investeeringud järgneva 3 aasta peale. Sotsiaalministeerium, koostöös Terviseametiga, on hinnanud antud paragrahvides sätestatud nõuete täitmist 3 aastaga reaalseks tingimusel, et eelpool nimetatud investeeringute eelarve on rahuldatud piisava ajavaruga, mis tagaks investeeringute õigeaegse rakendamise täies mahus. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. jaanuar 2020. a, kuna määrusega soovitakse muuta kohustusi, mis on kavandatud jõustuma samast kuupäevast. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1. Aluseks majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. aprilli 2005. a määrus nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“.  4 4. Määruse mõjud Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Terviseameti, Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste asutuste andmeid. Seletuskirjas esitatud muudatuste mõju hindamiseks kasutatakse enamjaolt kvantitatiivseid uurimismeetodeid, mis tähendab, et hinnangud antakse olemasolevale statistikale ja uuringute andmetele tuginedes. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 19 HVA haigla pidajat ja 10 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. Käesoleva määruse sihtrühmadeks on otseselt HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad, kes on elutähtsa teenuse osutajad, ning tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid. Lisaks on mõjutatud Terviseamet, kes täidab elutähtsat teenust korraldava asutuse rolli, sealhulgas juhib vältimatu abi kui elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra lahendamist. Tulenevalt nimetatud sihtrühmadest kaasnevad määruse rakendamisega teatud sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud; mõju majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale; mõju riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Mõjude olulisust on analüüsitud alapunktides 4.1–4.4 4.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Muudatuse sihtrühm I: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Elutähtsa teenuse osutajatest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 19 HVA haigla pidajat ja 10 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat. Käesoleva määruse rakendamise puhul ei ole tegemist täiesti uute kohustustega. Nõuded kõikidele elutähtsa teenuse osutajatele, sh HVA haiglatele ja kiirabibrigaadi pidajatele, tulenevad HOS § 38 lõikest 3 ning käesolev määrus vaid täpsustab neid. HOS-i kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud näiteks:  koostama elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani;  rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu;  tagama hädaolukorra või muu sarnase olukorra ajal, sealhulgas tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime;  teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Uue regulatsioonina antakse suuniseid, millist osa teenusest peaks teenuseosutaja lugema elutähtsaks, milliseid ohte tuleks riskianalüüsis kirjeldada ning millisel tasemel peaks teenus Praegu kehtiva määrus nr 17 annab regulatsioonina suuniseid, millist osa teenusest peaks teenuseosutaja lugema elutähtsaks, milliseid ohte tuleks riskianalüüsis kirjeldada ning millisel tasemel peaks teenus olema tagatud ka häirete korral jm. Lisaks on määratud sihteesmärgina piirkondliku ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajatele läbi mõelda, kuidas tagada elutähtsa teenuse järjepidev toimimine vähemalt 72 tunniks ning üldhaigla ja kohaliku haigla pidajal 16 tunniks, samuti täpsustatakse, millist osa tervikteenusest tuleb hädaolukorras või häire puhul tagada; täpsustatakse, et elutähtsa teenuse häirest või katkestusest või selle ohust tuleb Terviseametit teavitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul. Teenuseosutajate jaoks ei ole tegemist ainult uute ülesannetega, kuid kuna valmisoleku tagamine on järjepidev protsess  5 ja teatud lisaülesanded käesoleva määrusega tekkivad, võib sihtrühma käitumises kaasneda muudatusi. Samas on Terviseamet võtnud teenuseosutajate valmisoleku tagamise osas koordineeriva rolli, mistõttu eeldatavasti kohanemisraskusi ei kaasne. Seega võib mõju hindamise metoodikale tuginedes mõju ulatust ja sagedust hinnata keskmiseks. Kuna muudatusega saavutatakse parem valmisolek erinevateks ohtudeks, sh hädaolukordadeks, ei kaasne muudatusega märkimisväärselt negatiivse iseloomuga mõjusid. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, kuid mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus on keskmised, samas ei kaasne muudatusega otseselt negatiivse iseloomuga mõjusid. Muudatuse sihtrühm II: tervishoiuteenuse saajad ehk patsiendid Määruse sihtrühmaks on HVA haigla ja kiirabibrigaadi pidaja osutatavat teenust vajavad isikud ehk patsiendid. TTKS § 6 kohaselt on vältimatut abi õigus saada igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuari 2019. a seisuga Eesti rahvaarv 1 324 8202 lisaks külastas 2018. aastal Eesti majutusasutusi 3 591 495 väliskülastajat (lisanduvad veel majutusasutuses mitteööbinud väliskülastajad)3 . Kõik eespool nimetatud isikud võivad olla küll potentsiaalsed patsiendid, kuid tõenäosus, et kõik neist vajavad abi, on siiski väike. Näiteks oli Tervise Arengu Instituudi andmetel 2016. aastal erakorralise meditsiini osakonda või traumapunkti saabunud, sh kiirabiga toodud, erakorralisi patsiente kokku 480 183, mis moodustab 11% kogu Eesti rahvastikust ja majutusasutustes ööbinud väliskülastajatest. Seetõttu võib lugeda määruse mõjutatud sihtrühma suurust keskmiseks, kuid kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestusi toimub harva, võib mõju ulatust ja selle avaldumise sagedust pidada väikeseks. Lisaks ei kaasne negatiivse iseloomuga mõju, sest see võimaldab osutada abivajajatele kvaliteetset ja jätkusuutlikku vältimatut abi ka teenuse katkestuse korral. Kokkuvõttes on mõjude hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine, mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väikesed ning muudatusega kaasnev negatiivse iseloomuga mõju puudub. 4.2. Mõju majandusele Muudatuse sihtrühm: elutähtsa teenuse osutajad (HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad) Siseministeeriumi andmetel on 10. aprilli 2018. a seisuga elutähtsa teenuse osutajaid 130, nendest otseselt mõjutatud sihtrühmaks on 19 HVA haigla pidajat ja 10 Terviseametiga kiirabi osutamise halduslepingut omavat kiirabibrigaadi pidajat ehk umbes 24%, seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata suureks. 2016. aastal Siseministeeriumi tehtud elutähtsate teenuste analüüsi käigus selgus, et tervishoiuteenuse osutajate valmisolek osutada elutähtsat teenust on halb. Näiteks ulatusliku elektrikatkestuse korral langeb arstiabiteenuse osutamise tase oluliselt juba ühe päeva möödumisel ning tekib vajadus piirata patsientide vastuvõttu. Autonoomse elektritoitega on varustatud üksnes teatud haiglate korpused või osakonnad (eelkõige erakorralise meditsiini, intensiivravi- ja operatsiooniplokk) ja seda kuni 12 tundi. Mõnes haiglas puudub selline võimekus üldse või on ainult mõni tund. Parem valmisolek on suurematel haiglatel, kus mõned korpused on varustatud autonoomse elektritoitega 40–48 tunniks. Vaid ühel suuremal haiglal on tagatud kriitilised tegevused elektrikatkestuse korral kuni 72 tunniks. Kuna valmisoleku tagamine on järjepidev protsess, võib sihtrühma käitumises kaasneda teatuid muudatusi ning nendel teenuseosutajatel, kelle senine valmisolek on vähene, võib esineda ka kohanemisraskusi. Samas ei ole teenuseosutajad kohustatud ilma riigi kokkulepeteta lisameetmeid rakendama, mistõttu võib mõju sagedust lugeda keskmiseks. 2. Statistikaameti kogutavad põhinäitajad, allikas: http://www.stat.ee/pohinaitajad 3. Statistikaameti andmed, allikas; http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=TU131  6 Mõju ulatust võib lugeda keskmiseks, sest kuigi teenuseosutajad on juba praegu iseseisvalt vastavalt oma majanduslikele võimalustele ja juhtide prioriteetidele võimekust arendanud, on saavutatud sihttase erinev. Seda põhjusel, et seni ei ole riiklikult sihttase määratud olnud, seega võib muudatusega kaasnevat mõju lugeda ühtpidi positiivseks. Terviseamet esitas 2019.a. RES 2020-2023 lisaeelarve taotlusena vältimatu abi osutajate toimepidevuse tagamiseks 21 067 199,5 eurot, mida ei rahuldatud. Terviseamet on võtnud eesmärgiks määrata investeeringute prioriteedid ning jaotada investeeringud järgneva 3 aasta peale. Sama lisaeelarve taotlus esitatakse uuesti RES 2021-2024. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel muudatuse mõju oluline – mõjutatud sihtrühm on suur, mõju avaldumise sagedus ja selle ulatus keskmine ning muudatusega võib kaasneda teatud juhtudel negatiivse iseloomuga mõju. 4.3. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale Muudatuse järel paraneb eelkõige tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikuks hädaolukorraks ning oskus hädaolukorras kiiresti ja eesmärgipäraselt tegutseda. Sama mõju on kogu HOS-il eri valdkondades. Sellest tulenevalt avaldab HOS tervikuna (sh koos TTKS-i muudatusega) kaudselt positiivset mõju ka riigi julgeolekule ja välissuhetele ning elu- ja looduskeskkonnale. 4.4. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatuse sihtrühm: Terviseamet Terviseametis korraldab tervishoiukriisideks valmistumist erakorralise meditsiini osakond, kus töötab 5 ametnikku, moodustades ligikaudu 3% kõikidest Terviseameti töötajatest. Seega võib mõjutatud sihtrühma hinnata väikeseks. Käesoleva määrusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid, samuti võib määruse mõju ulatust ja sagedust lugeda väikeseks, sest Terviseametile otseselt lisatöökohustusi juurde ei tule, määrus annab vaid suunised elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisele praktikas. Lisaks on Terviseamet elutähtsa teenuse toimepidevuse järelevalvelist rolli kandnud ka kuni 1. juulini 2017. a kehtinud HOS-i alusel, seega ei ole tegemist täiesti uue kohustusega. Kokkuvõttes on mõju hindamise kriteeriumide alusel määruse mõju ebaoluline – mõjutatud sihtrühm on väike, mõju avaldumise sagedus ja ulatus on väike ning muudatusega ei kaasne negatiivse iseloomuga mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud HVA haiglate ja kiirabipidajate igapäevast toimimist rahastab ravikindlustuse seaduse alusel Eesti Haigekassa. Lisaks on TTKS § 52 lõike 1 punktis 7 sätestatud, et SoM-i kaudu riigieelarvest rahastatakse valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks hädaolukorras ja riigikaitseolukordades, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate väljaõpet. Kuigi TTKS annab aluse ka riigieelarvest muu hulgas teenuseosutajate valmisoleku rahastamiseks, ei ole seda seni tehtud, kuna puuduvad täpne ülevaade ja kokkulepped, millised ressursid on vajalikud igapäevaseks toimimiseks, seega rahastatud teenuste hinna kaudu ning millised ressursid on vajalikud eraldi kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Seega on enamik teenuseosutajaid rakendanud ohtude vältimiseks või nende lahendamiseks eelkõige neid meetmeid (näiteks lühiajalise elektrikatkestuse puhuks on varutud generaatorid ja UPS-id; sidehäirete puhul toimib vähemalt majasisene IT-süsteemide töö jm), mida on võimalik olnud praeguse rahastuse raames korraldada nii, et ravi maht ei väheneks ja ravi kvaliteet ei halveneks. Kuna seni ei ole toimepidevuse sihttase olnud määratud (s.o eesmärgiga piirkondliku  7 ja keskhaigla ning kiirabibrigaadi pidajate puhul 72 tundi, üld- ja kohalikul haiglal 16 tundi), ei olda ka pikemateks katkestusteks süsteemselt ette valmistatud. Kui kõik eespool nimetatud teenuseosutajad peaksid tagama vastupanuvõimekuse autonoomselt (näiteks suudavad kõik haiglad ise hakkama saada ka pikaajalise kaugküttekatkestusega võrreldes praeguse võimekusega, kui talvel kaugküttehäirete korral jahtuks haiglahoone väga kiiresti ja muutuks seeläbi kasutuskõlbmatuks), tähendaks see esialgse hinnakalkulatsiooni kohaselt ühekordsete lisainvesteeringutena tervishoidu elektri-, kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste katkestuste korral vastupanuvõimekuse suurendamiseks kokku ligikaudu kuni 121 322 120 eurot, millele lisanduksid iga-aastased ülalpidamis- ja hoolduskulud. Sealjuures ei oleks tegemist vaid Eesti Haigekassa rahastatavate kuludega. Arvestades riigi piiratud ressursse, on mõistlik kulude optimeerimiseks tagada baasid valdkonnapõhiselt. Riigi tasemel peaks olema tagatud ressursid, mille soetamine on kulukas ja mille kasutamist eeldavate juhtumite arv praktikas on äärmiselt väike (näiteks ei peaks iga haigla ise tagama võimekust kaugküttehäire korral kasutusele võtta oma konteinerkatlamaja, vaid see on valdkondadeülene riigi poolt tagatav ressurss). Samuti tuleks seda arvestada riigivaru moodustamisel. Eelnevast põhimõttes lähtuvalt on kantslerite 13. novembri 2017. a nõupidamisel heaks kiidetud kriisiaja tervishoiukorralduse kontseptsioon4, mille üheks jätkutegevuseks on SoM-i, Terviseameti ja Eesti Haigekassa koostöös kriisideks valmistumise ja valmisoleku säilitamise kulude katmise põhimõtete väljatöötamine ehk eesmärk on kokku leppida, millistest vahenditest ja milliste põhimõtete kohaselt kaetakse tervishoiuteenuse osutajatele kriisideks valmisoleku loomiseks ja valmisoleku hoidmiseks tehtud kulud. Terviseamet on kokku koondanud haiglate ja kiirabipidajate riskianalüüside põhised vajadused ning kaardistanud investeeringu põhivajadused ning esitas 2019.a. RES 2020-2023 lisaeelarve taotlusena 21 067 199,5 eurot, mida ei rahuldatud. Terviseamet on seadnud eesmärgiks investeeringud prioriseerida ja jaotada investeeringud järgneva 3 aasta peale ning esitada sama taotlus ka RES 2021-2024. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. a, kuna määrusega soovitakse muuta kohustusi, mis on kavandatud jõustuma samast kuupäevast. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Kiirabi Liidule. 4. Koostati kriisiaja tervishoiukorralduse eksperdirühma tegevuse raames (Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti ühisprojekt 2016–2017)  Ministeeriumid Meie 22.12.2019 nr 1.2-2/136-1 Eelnõu kooskõlastamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Eesti Haigekassa Eesti Kiirabi Liit Eesti Haiglate Liit Ragnar Vaiknemets 626 9118 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/19-1337 - Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144036ac-d7c0-4782-b527-6b26bfe78d0a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/144036ac-d7c0-4782-b527-6b26bfe78d0a?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main