Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 22.12.2019 nr 1.1-10/7903-1 [email protected] Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud ministrid ja omavalitsusliidu juht Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1) määruse eelnõu; 2) määruse eelnõu seletuskiri. Martin Kulp 6113097 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus 2  Riigihalduse ministri määruse „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015– 2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) omanduses olevate hoonete energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on ka taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning taotluste hindamiskriteeriumid. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Perioodil 2013-2020 peavad EL-i liikmesriigid selles süsteemis müüma enampakkumistel kõik LHÜ-d, mida ei eraldata tasuta paiksetele heiteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja 10c alusel. Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ1 artikliga 10 ja atmosfääriõhu kaitse seadusega on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2013–2020 LHÜ-de kauplemisel saadavate 1 Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF 1 vahendite kasutamise eest meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes“ elluviimisel riigihalduse minister. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üle- sandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu- mide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hool- dekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on oma- valitsusüksuse omanduses. Riigikontrolli aruandes2 tuuakse välja, et 2015. aasta lõpu seisuga oli omavalitsuste ja nende ühingute valduses kokku 5386 põhivara arvestuses kajastatud hoonet, suletud netopinnaga kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit. Eespool viidatud hoonete hulka kuuluvad 2015. aasta seisuga: ■ omavalitsuse enda hooned 4787 (4,85 mln m2); ■ omavalitsuse valitseva mõju all olevate ühingute hooned 561 (0,56 mln m2); ■ hoonestusõigus Riigi Kinnisvara ASi kasuks 22 (koolihooned või kooli teenindavad spordi- või vaba aja veetmise hooned üle Eesti, 0,07 mln m2) omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist; ■ hoonestusõigus ehitamise või renoveerimise rahastaja kasuks, omavalitsus tasub üüri ning omandab hooned pärast hoonestusõiguse perioodi lõppemist 16 (neist 14 Tallinnas asuvat koolihoonet, 0,1 mln m2) 5386-st hoonest 532 olid andmete kogumise hetkel hooned, mida kasutatakse mitmel otstarbel, teisisõnu multifunktsionaalsed hooned. Kasutusotstarbe järgi otsustades kasutati 2015. aastal ligi 80% hoonete kogupinnast omavalit- suste põhifunktsioonide täitmiseks. Arvestades hoonete kogupinda, moodustavad omavalitsuste kinnisvaraportfellist suurema osakaalu koolihooned (32,1%), lasteaedade hooned (14,5%), spordihallid ja võimlad (7,1%), klubid ja rahvamajad (5,1%), haiglad ja muud ravihooned (5,1%) ja kohaliku omavalitsuse enda administratiivhooned (3,5%). Hoonete hulgas, mille ka- sutusotstarbeks märkisid omavalitsused „muu hoone“, esinevad hoone nimetuse järgi otsustades enim elamud, katlamajad, kuurid, saunad, pumbamajad ja garaažid. Hoonete igaastased majan- damiskulud olid kohalike omavalitsuste hinnangul (ei sisalda personalikulusid) andmete esita- mise seisuga 2015. aastal kokku ca 90 mln eurot. Omavalitsuste hinnangul on olemasolevatest hoonetest 81% täielikult ja 8% osaliselt neile va- jalikud ka viie aasta pärast. Oma hoonete investeeringuvajaduseks (sh energiasääst) on omava- litsused kokku hinnanud 838 miljonit eurot, sellest 647 miljonit eurot on vaja nende hoonete tarbeks, mis ei ole praegu heas või väga heas korras ja 191 miljonit eurot vajatakse praegu heas või väga heas korras olevate hoonete jaoks (2015.a. seisuga). Kuigi uuring ei anna informat- siooni hoone tegeliku energiatõhususe kohta, võib eeldada, et hooned, seisukorra määratlusega väga halb, rahuldav ning suur osa heas korras olevatest hoonetest ei vasta kehtivatele energia- tõhususe miinimumnõuetele. 2 Ülevaade omavalitsuste hoonestatud kinnisvarast ja selle haldamisest, Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. oktoober 2016 2 Üks viis hoonete kasutusega seotud jooksvate kulude vähendamiseks on muuta KOV hooned energiasäästlikumateks. Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline planeerida hoonefondi kasutust tervikuna. Seetõttu antakse määruse tingimustega kinnisvara omanikule võimalus taotleda toetust laias ulatuses kasutusotstarvetel kasutuses olevatele hoonetele, sh mitme kasutusotstarbega hoonetele, milles pakutakse kohaliku omavalitsuse teenuste kõrval ka muid avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Toetuse andmise eelduseks on, et energiatõhusustööde objektiks olev hoone on kasutuses avalike teenuste osutamiseks ning hoone on ka tulevikus avalike teenuste osutamiseks vajalik. Investeeringute toetamine KOV hoonetesse aitab kaasa „Eesti regionaalarengu strateegia 2014– 2020“ eesmärgi 1 „Toimepiirkondade terviklikkust ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond“ saavutamisele. Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õi- gusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, [email protected]) ja õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638; [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud üheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded. 4. Taotluste menetlemine. 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine. 6. Toetuse tagasinõudmine 7. Andmete esitamine 8. Vaidemenetlus 9. Rakendussätted Määrus koosneb 21 paragrahvist ja kolmest lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme rakendajad. Paragrahvi 1 alusel on määruse kohaldamisala kohaliku omavalitsuse üksuste kasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia, hoone ülalpidamiskulude vähenemine ja taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud tegevused on kooskõlas energiamajanduse korralduse seaduse §-ga 5. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 kehtestatud 3 hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi. Sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8-13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku omavalitsuse omandis olevate hoonete renoveerimiseks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme üldise koordineerimise eest vastutab 4 Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette riigihalduse ministri käskkirjas. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevusliigid, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning nõuded toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välis- piiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamis- kulusid ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuv- energia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd). Meetmest ei toetata projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vas- tavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, ega projekte, mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegevuse raames rekonstrueeritava hoone all ko- haliku omavalitsuse üksusele või selle konsolideerimisgruppi kuuluvale üksusele kuuluvat hoo- net, millest vähemalt osa on kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks. Hoonele esitatavaks lisatingimuseks on, et hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt 5 aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korral- duse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. Samas ma- hus kasutamise all mõeldakse hoone mahu protsentuaalset kasutust. Sätte eesmärk on, et ener- giatõhusustöid tehtaks vajalike KOV teenuste ja avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuut- likkuse tagamiseks, mitte hoone erasektorile rentimise eesmärgil. Samas võimaldab see ka näi- teks hoone osa lammutada. Arvestades, et eri kasutusotstarbega hoonetele on kehtestatud erinevad energiatõhususe nõuded, siis on määruses sätestatud, et energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulun- dusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks. 5 Näide: hoonel on kaks kasutusotstarvet: lasteaed (koolieelse lasteasutuse hoone) köetava pin- naga 2000 m2 ja kool (haridushoone) pinnaga 1000 m2. Antud määruse mõistes toetatakse energiatõhusese tööde elluviimist kui ETA ei ületa piirväärtust (2000×165+1000×160)/(2000+1000)=163,33kWh/(m2.a). Paragrahvi 3 lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köe- tava pinna ulatuses, hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osuta- miseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pin- nast ning seda kasutatakse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks sell- iste tööde teostamisel, mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid mille lahutamine abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised tehnosüsteemid jms.). Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mille osutamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus või mida osutab kohaliku omavalitsuse üksus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing. Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üld- hooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoo- lide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaa- side, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud kohaliku omavalit- suse üksuse põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi taga- mine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Projektide puhul, mis sisaldavad hooneosa lammutustöid, loetakse lammutatav pind abikõlbli- kuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse aluseks projekti tulemusel kohandatud pinna kasutus ja ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jääva pinnatarnitud energia ja ruutmeetrite arv. Näide 1: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köe- tavast netopinnast, lasteaiateenust 60-l % köetavast netopinnast. 6 Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähemalt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 100-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Näide 2: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse raamatukoguteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust 40-l %-l köetavast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähe- malt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale neto- pinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 too- dule. Näide 3: kohalikule omavalitsusele kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 20-l % köe- tavast netopinnast, perearstiteenust 10-l %-l köetavast netopinnast, apteegiteenust 5-l %-l köetavast netopinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast neto- pinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast netopinnast, ettevõtjale on rendile antud 10% köetavast netopinnast ja kasutuseta ning lammutatav on hoone tiib mahuga 25% köeta- vast netopinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti (sh arvestades hooneosa lammutamisega) aluseks võttes nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 75-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus (sh kasutusest välja arvatav köetav netopind) loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuu- res toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Paragrahvi 3 lõike 7 punkti 3 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ellu viimise üheks tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise) saavutamine. Paragrahvi 3 lõige 7 punkt 4 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast netopinnast. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Samas jätab säte piisava paindlikkuse, et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 8 lõikes 3 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu parendamise investeeringuid. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on 7 reaalne, et kohalike omavalitsuste omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mille mõneaastase alakasutuses olekus ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned pigem kasutusest välja arvata ning lammutada, asendades need oluliselt väiksemas mahus uute liginullenergiahoonetega või teenused koondada teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse. Paragrahvi 4 kohaselt on projekti elluviimise lõpptähtaeg 31. august 2022. a. Abikõlblikkuse periood algab kõige varasemalt taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud, sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus ning on tehtud projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, või ületavad toetusmahtu katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes. Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustamise kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse uuendamise kulu; hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks. Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh. näiteks välispiirete vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega kaasnevad kulud) kulu, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks lähteülesandesse märkida, et kogu hoone peab vastama vähemalt hoone energiaauditis toodud, hoone kasutusotstarbe kohasele ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone 8 energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele, või mitme kasutusotstarbelise hoone puhul maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale Lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta hoone energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia või hoone ülalpidamiskulude vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Eraldi on välja toodud, et kui KOV on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOVi territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, millega analoogset tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ning läbimõtlematuid otsuseid investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui 3 aastat enne taotluse esitamise aega tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks, kuna energiatõhususe miinimumnõudeid käsitlev määrus võeti vastu juunis 2015 ja hoone välispiirete soojusläbivusele kehtestatud nõuded ei ole sellest ajast muutunud. Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt on toetuse määr esitatavale projektile 40-70% abikõlblikest kuludest, sõltudes kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust. Toetuse suuruse arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3 lõigetes 4-6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava netopinna kohta. Abikõlbliku netopinna hulka arvutatakse ka projekti tulemusena lammutatav pind. Põhitegevuse tulu arvutamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi kohaselt 2018. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulude maht eurodes, millest on maha arvatud haldusreformiga kaasnevalt riigilt saadud ühinemistoetused ja sundühendamise või raugenud juhtumite hüvitised. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2018. a seisuga. Üle 18-aastastest on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Vastavalt eeltoodule on arvutatud toetusmäär omavalitsuste lõikes, mis kehtestatakse määruse lisas 1. Kohaliku omavalitsuse üksustele kohalduvate toetusmäärade jagunemist illustreerivad joonised 1 ja 2. 9  Toetusmäär KOV KOV arv toetusmäära arv gruppides 40% 5 50 40-50% 8 50-60% 19 40 60-70% 42 30 70% 5 20 10 0 40% 40-50% 50-60% 60-70% 70% Joonis 1 Joonis 2 Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel. Sätestatakse piirangud maksimaalsele toetuse suurusele rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta ning maksimaalse toetuse suurusele ühe rekonstrueeritava hoone kohta. Maksimaalse toetuse suuruse arvutuste aluseks võetud eelduslik avaliku teenuse osutamiseks kasutatava netopinna keskmine suurus 1000 m2 (Riigikontrolli kogutud andmete põhjal oli keskmine KOV omandis olev kinnisvaraobjekt 2015. aasta lõpu seisuga köetava netopinnaga 10 ca 900 m2. Andmetest jäeti välja alla 100 m2 netopinnaga objektid, objektid mille energiaklass oli C või parem ning objektid, mille KOVid kavandasid lammutada või võõrandada. Energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus on prognoositud 900 eurot ruutmeetri kohta. Maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360 – 630 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta. Maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: 900 eurot × individuaalne toetusmäär. Maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360 000 – 630 000 eurot. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: 1000 m2 × 900 eur/m2 × individuaalne toetusmäär. Hoone abikõlbliku köetava netopinna hulka loetakse maksimaalse toetuse arvutamisel ka lammutatav osa hoonest. Eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta seab võrdsemasse positsiooni projektid, milles konkureerivad omavahel väikesed ja suured objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate objektide enargiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna ja vahendite regionaalse jaotuse regionaalsetes üksustes (vahendite NUTS 3 eeljaotus), mis omakorda ei võimalda potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest. Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sätestatut. Kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles kohaliku omavalitsuse üksuse ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nendevahelisi nõudeid, kohustisi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse. Lõikega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu või muude abiskeemide alusel saadud tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Lõigetega 6–8 sätestatakse, et toetuse summa ja toetuse määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ja ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suuruse ülempiirid üldise majandushuvi teenuste puhul. Peatükk 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded 11 Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV üksus või KOV üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses (edaspidi KOFS) sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Lõike 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 5 aasta jooksul pärast projekti lõppu. Paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Paragrahvi 8 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahvi 8 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad dokumendid. Energiatõhususe tööde puhul on muu hulgas nõutavateks dokumentideks omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse § 9 toodud erisustega ning kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja info nende kohta kinnistusraamatusse kandmata lepingute kohta, kui sellised lepingud on sõlmitud. Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 4 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutami- seks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Eu- roopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ette- võtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; 12 - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise le- pingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osuta- vatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Paragrahvi 8 lõike 4 punktis 5 on sätestatud, et ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahv 8 lõikes 6 punktis on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv seisuga 01.01.2019 a. on kuni 8000 elanikku esitada maksimaalselt ühe taotluse, kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv seisuga 01.01.2019 a. on üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise perspektiivikusest. Kasutatud on KOV mediaansuurust elanike arvu järgi (seotud ühtlasi teenuse osutamise vajadusega) 01.01.2019 a. seisuga. Maksimaalne toetuse suurus on arvestatud ühe hoone kohta. Iga hoone energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esitatakse eraldi taotlus. See tähendab, et taotlejad, kellel on õigus taotlusvooru esitada kaks taotlust, saavad taotleda kahe taotluse peale kokku maksimaalselt 2 x 630 000 eurot, olenevalt individuaalsest toetusmäärast. Paragrahviga 9 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 08. aprilli 2015. a määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 3, mille järgimine on energiaauditi koostamisel kohustuslik. Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande. Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Energiaauditi nõuete (lisa 3) koostamine on tellitud kõrgelt kvalifitseeritud eksperdilt, kes omab volitatud energiatõhususe spetsialisti 8. taset ning volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse inseneri 8. taseme kutsetunnistusi. Täpsete nõuete koostamise vajadus tekkis toetuse andmise tingimuste koostamise käigus veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid 13 sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks MTM määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks. Arvestades, et meetmest toetatakse ühiskondlike hoonete energiatõhusustöid, nõutakse käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat kutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus olenevalt kutse väljastamise ajast on antud lisas 3. Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima. Paragrahvis 9 lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõikes 5 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe arvutamise metoodika sätestatud nõuetest. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–16) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis. Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvi 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse ning meetme rakendaja halduskulud valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. toetuse andmisel lähtutakse regionaalsete piirsummade jaotamisel põhimõttest, et 50% rahalisest mahust jaotatakse viie regiooni (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise üksuste järgi NUTS III tasand: Kesk-Eesti, Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti) 14 vahel võrdselt ning 50% jaotuse aluseks on regiooni elanike arv. 2019. aasta 1. jaanuari seisuga (tulemus ümardatud täisarvuni). Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Samuti on sätestatud rakendusüksuse kohustus hinnata taotlusi määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel ja hinnata nõuetele vastavaid taotlusi. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Taotlusi hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Laekunud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse viies grupis. Gruppide loomise aluseks on taotlejate territoriaalne paiknemine Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse; 2) projekti panus hoone ülalpidamiskulude vähenemisse; Hindamise aluseks on taotluses ning § 9 ning lisa 3 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone energiaauditis esitatud andmed. Kui hoonet kasutatakse lisaks avalike teenuste osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine hoone abikõlblikus osas proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt abikõlblikus osas olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Näide: Kogu hoone köetava netopinna ruutmeetrite arv 2000 m2, sellest abikõlblik osa 700 m2. Kogu hoonesse tarnitud energiakogus 200 ühikut ja kogu hoone ülalpidamiskulud 100 ühikut. Energiaauditis on audiitor märkinud pärast soovituslike energiatõhususe tööde elluviimist kogu hoonesse prognoositavaks tarnitud energiakoguseks 150 ühikut ja hoone ülalpidamiskuludeks 80 ühikut. Arvutuskäik: abikõlblik osa proportsionaalselt 700÷2000×100= 35% Hoonesse tarnitud energiakoguse vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (200-150)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (150-100)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta ning suunata 15 KOVe leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone edasist kõrget ülalpidamiskulu. Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotlused reastatakse pingereas. Lõikega 3 sätestatakse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite maksimaalne eesmärgipärane kasutus ja regionaalne jaotus. Paragrahvides 15-16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord, mille hulka kuulub muu hulgas kohustus maksta toetus tagasi, kui energiaauditis märgitud kogu hoone energiatõhusus jääb saavutamata, projekti tulemusel saavutatud CO2 kokkuhoiu kohta ei esitata aruannet pärast projekti lõppu. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh. projekti elluviimisel hangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas ei või toetuse saaja projekti tegevustega alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning seejuures loetakse projekti tegevusega alustamiseks ka hangete väljakuulutamist. Paragrahviga 18 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik“ ja Rahandusministeeriumi logo, mis on leitav veebilehelt https://valitsus.ee/et/logofailid/grupid?tid_i18n=148. Peatükk 6. Toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 19 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust, millega nõutakse toetusest 10–100% tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalise korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist. Peatükk 7. Andmete esitamine Paragrahvis 20 sätestatakse, et rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. 16 Peatükk 8. Vaidemenetlus Paragrahvis 21 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada Rahandusministeerium. Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele an- tava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste maksmiseks. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse ühtlase regionaalse jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse. Samuti arvestatakse vajaduspõhisust ning taotlejate võimekust. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel antava toetuse prognoositud kogumaht on ligikaudu 10 miljonit eurot, mis sõltub enampakkumistulu laekumisest ja on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ lisas 5 sätestatuga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest. Toetuse andmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Eelnõu kooskõlastamine 17 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Eelnõu on saadetud Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks. Märkustega arvestamise tabel lisatakse eelnõu seletuskirjale. Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab rakendusüksus võimalikele taotlejatele suunatud infopäeva. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 18  EELNÕU MÄÄRUS nr Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2015– 2020 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust 46 protsendi suuruse osa kohaliku omavalitsuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. (2) Meetme eesmärk on avaliku sektori hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas riigihalduse ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, hoone ülalpidamiskulusid ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd); (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone omanik on kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks; 3) hoonet kasutatakse pärast energiatõhususe töid vähemalt viie aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. (3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. (4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitmekasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. (5) Hoones, mida kasutatakse tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses, hoones, mida kasutatakse avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (6) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui hoone või hooneosa lammutatakse või on antud kasutusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule. (7) Meetmest ei toetata projekte: 1) millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 2) mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt; 3) mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb; 4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone planeeritud või tegelik kasutus viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on projekti rahastamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse tegemise päev ja lõpp hilisem kui 2022. aasta 31. august. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. (2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide uuendamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima või kui ventilatsioonisüsteemide soojustagastusega tagatakse mittetaastuva fossiilse päritoluga energia kasutuse vähenemine või ventilatsioonile kuluva elektri tootmiseks kasutatakse edaspidi päikeseelektrit ja sellega kaasneb kasvuhoonegaaside heite vähenemine; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis; 11) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; 12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” alusel koostatud soojusmajanduse arengukavaga, kui kohaliku omavalitsuse üksus on vastava arengukava kinnitanud; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu. § 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Põhitegevuse tulusid käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-de 7 ja 14 tähenduses. (2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360– 630 eurot rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava netopinna ühe ruutmeetri kohta, mis arvutatakse valemi, 900 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi; 2) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 360 000 – 630 000 eurot, mis arvutatakse valemi 900 000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. (3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 sätestatut. (4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt või muude abiskeemide alusel saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. (7) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (8) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 alusel antava vähese tähtsusega abi korral käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos meetme raames taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus või kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluv üksus. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. § 8. Taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotleja peab esitama toetuse taotluse (edaspidi taotlus) taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud dokumendid. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlusele esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruses kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid; 4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus; 6) taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppu; 7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks, köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse; 8) taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul; 9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul võrdne, või suurem kui 90% hoone köetavast netopinnast. (4) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised dokumendid: 1) omafinantseeringut kinnitavad ja tõendavad dokumendid; 2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi; 3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale ja info projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta; 4) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 5) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) preambuli punkti 6 tähenduses, juhul kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. (6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on 2019. aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on 2019. aasta 1. jaanuari üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. § 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 3 sätestatud nõuetele. (2) Taotleja võib esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid. (3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 3. (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2019. aasta 1. jaanuari andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele; 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; 6) hoone kasutusega seotud CO2 heitkoguse vähenemise prognoos kolme kalendriaasta kohta alates projekti lõpetamise aastale järgnevast aastast. (5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõikes 5 alusel kehtestatud määruses, hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest.  4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse ning meetme rakendaja halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Taotlusvooru, koos taotluse esitamise tähtpäevadega, kuulutab välja rakendusüksus. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. (5) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) taotluse hindamine; 4) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine (1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesolevas määruses sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud. (4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. (6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid § 13 lõikes 1 sätestatud korras lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse. Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. § 13. Taotluse hindamine (1) Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp); 2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 2; 3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 2 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma; 4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle põhitegevuse tulu vastavalt määruse lisale 1 on elaniku kohta väiksem; 5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas sätestatut. (3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 2) igas territoriaalses grupis on rakendusüksusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume; 3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks; 4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas; 5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on rakendusüksusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) toetuse maksimaalne summa; 5) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 6) projekti rahastamiskava ja projekti elluviimise ajakava; 7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 8) poolte õigused ja kohustused; 9) viited vaidlustamisele ja järelevalvele; 10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse kokkuhoiust; 11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 12) toetuse väljamaksmise kord; 13) toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord; 14) vaidluste lahendamise kord; 15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 16) viide komisjoni määrusele (EL) nr 360/2012, kui antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antav vähese tähtsusega abi; 17) viide, et tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga, mille andmisel järgitakse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsust „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL), kui antav toetus on riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsuse tähenduses; 18) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 17. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu; 3) mitte avaldama projektiga seotud hanketeadet enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 4) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 5) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma rakendusüksusega kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 8) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 9) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 10) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümne aasta jooksul abi saamisest arvates; 13) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms); 14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtaegselt. § 18. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Hoone energiatõhusamaks muutmist toetas Eesti riik”; 5) Rahandusministeeriumi logo. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 19. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse 10–100 protsendi ulatuses tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuse või nõude; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või vähendatakse olulisel määral käesoleva määruse alusel toetusega rekonstrueeritud hoones pakutava teenuse mahtu enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90% hoone köetavast netopinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. (2) Kui toetuse saaja on rikkunud seoses hangete läbiviimisega talle käesolevas määruses kehtestatud kohustusi, nõutakse sõltuvalt rikkumise raskusest tagasi 5, 10, 25, 50 või 100 protsenti hankelepingule eraldatud toetusest. 7. peatükk Andmete esitamine § 20. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3.  8. peatükk Vaidemenetlus § 21. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab Riigihalduse minister (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali kantsler Lisa 1 Toetuse määr Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks ja hoolekandeasutuste antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Toetuse määr Kohaliku omavalitsuse üksus Põhitegevuse tulu Maksimaalne elaniku kohta, toetuse määr, % eurot1 Tallinna linn 1480 56 Anija vald 1332 64 Harku vald 1699 46 Jõelähtme vald 1686 46 Keila linn 1699 46 Kiili vald 1736 44 Kose vald 1645 48 Kuusalu vald 1539 54 Loksa linn 1460 57 Maardu linn 1238 69 Raasiku vald 1606 50 Rae vald 1867 40 Saku vald 1743 43 Saue vald 1565 52 Viimsi vald 1819 40 Lääne-Harju vald 1423 59 Hiiumaa vald 1469 57 Jõhvi vald 1292 66 Kohtla-Järve linn 1228 69 Lüganuse vald 1217 70 Narva linn 1126 70 Narva-Jõesuu linn 1631 49 Sillamäe linn 1190 70 Toila vald 1408 60 Alutaguse vald 2460 40 Paide linn 1415 60 Türi vald 1403 60 Järva vald 1504 55 Jõgeva vald 1343 63 Põltsamaa vald 1338 64 Mustvee vald 1279 67 1 Põhitegevuse tulu arvutamise aluseks on saldoandmike infosüsteemi kohaselt 2018. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulude maht eurodes, millest on maha arvatud haldusreformiga kaasnevalt riigilt saadud ühinemistoetused ja sundühendamise või raugenud juhtumite hüvitised. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed 1. jaanuari 2018. a seisuga. Üle 18-aastastest on võetud arvesse Eesti kodakondsust tõendava dokumendiga või kehtiva elamisloaga isikud. Haapsalu linn 1226 69 Vormsi vald 2045 40 Lääne-Nigula vald 1584 51 Haljala vald 1243 68 Kadrina vald 1396 61 Rakvere linn 1358 63 Rakvere vald 1330 64 Tapa vald 1363 62 Vinni vald 1489 56 Viru-Nigula vald 1349 63 Väike-Maarja vald 1536 54 Häädemeeste vald 1344 63 Kihnu vald 1632 49 Saarde vald 1293 66 Pärnu linn 1414 60 Tori vald 1202 70 Põhja-Pärnumaa vald 1423 59 Lääneranna vald 1384 61 Kanepi vald 1268 67 Põlva vald 1303 65 Räpina vald 1163 70 Kehtna vald 1490 56 Kohila vald 1450 58 Märjamaa vald 1322 64 Rapla vald 1430 59 Muhu vald 1324 64 Ruhnu vald 2614 40 Saaremaa vald 1396 61 Kambja vald 1472 57 Luunja vald 1416 60 Nõo vald 1360 62 Peipsiääre vald 1353 63 Tartu linn 1570 52 Tartu vald 1471 57 Elva vald 1331 64 Kastre vald 1285 66 Mulgi vald 1383 61 Viljandi linn 1375 62 Viljandi vald 1307 65 Põhja-Sakala vald 1374 62 Otepää vald 1356 63 Valga vald 1265 67 Tõrva vald 1232 69 Antsla vald 1229 69 Rõuge vald 1355 63 Võru linn 1360 62 Võru vald 1352 63 Setomaa vald 1424 59  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 2 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku 2 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine 3 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku 4 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1; 3 Kui hoonet kasutatakse lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamisele ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava netopinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava netopinna ruutmeetritest. Hoonesse tarnitud energia vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). 2;4 Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv.  Riigihalduse ministri /kuupäev digitaalallkirjas/ määrus nr „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ Lisa 3 Nõuded hoone energiaauditile 1. Üldist Lisa 3 rakendatakse käeoleva määruse raames teostatavatele energiaauditile. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” (edaspidi MTM nr 28);  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset Kutse väljastamise aeg Kutse 01.07.2013-02.07.2017 Tervikkutse energiaaudiitor, tase 6 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Pärast 01.07.2018 Osakutse hoonete energiaaudiitor, tase 7 Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 Volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8 Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri 2020. aasta 1. jaanuari andmetel:  enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust; andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistatakse taotlus nõuetele mitte vastavaks. 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine tüüpilisel kasutusel:  energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma, lammutatava hoone ulatus. ETA ja tulevased energia ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida allesjääva hooneosa kohta;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad tööd nagu näiteks allesjääva vaheseina(-nte) soojustamine, katuse, sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine, töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamise/-korraldamine; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr 63-s sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvetele alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA väärtusele:  tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid;  hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:  auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka audiitori poolt;  valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega.  ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes.   hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul: Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kolm aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kolm aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a  Soojus Elekter Kütused Hooldus … … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2.a) 6) hoone viimase kolme kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest.  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.  kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. 7) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed: Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:  prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh) auditi objekti vastava energiakandja 2019 aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetiline keskmine tariif;  lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse  tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 100 protsenti rekonstrueeritava muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoone ning 75 protsenti muu rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 60 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase 3 aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  ventilatsiooni kulude prognoosimisel lähtutakse hoone õhuvooluhulgast 2 l/(s·m2) hoone köetava pinna kohta ja eeldusest, et ventilatsioon töötab 24/7. See õhuvooluhulk ei sisalda suurköögi ventilatsiooni. Kui hoones asub suurköök, milles toiduvalmistamiseks kasutatavate kuumutusseadmete soojuslik võimsus on üle 25 KW, arvutatakse selle energiatarbimine täiendavalt;  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest;  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada igakuiselt, aga see ei ole kohustuslik. 8) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:  tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 1,35 t CO2/MWh.  tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,18 t CO2/MWh.  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/19-1335 - Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6189669c-6b86-4ffc-92ec-3ec35671aea7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6189669c-6b86-4ffc-92ec-3ec35671aea7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main