Kiri

Lp Alo Ehasoo Teie: 25.11.2019 Jägala Kalateed MTÜ e-post: [email protected] Meie: 20.12.2019 nr 1.1-7/1640-9 Vastus Linnamäe hüdroelektrijaama paisu riikliku kaitse lõpetamise ettepanekule Pöördusite 18. novembril kultuuriministri poole ettepanekuga lõpetada Harjumaal, Jõelähtme vallas, Muinaslinnuse tee 5 kinnistul Linnamäe hüdroelektrijaama paisu (mälestise reg-nr 30418, edaspidi Linnamäe HEJ pais) kultuurimälestiseks olemine. Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 6 tulenevalt menetleb mälestiseks olemise lõpetamise taotlusi Muinsuskaitseamet ja selle tõttu edastas Kultuuriministeerium 25.11.2019 kirjaga nr 12-6/2059-2 Teie ettepaneku menetlemiseks Muinsuskaitseametile. Linnamäe HEJ pais tunnistati kultuurimälestiseks 2016. aastal. Mälestiseks tunnistamise menetlus viidi läbi vastavalt sel ajal kehtinud muinsuskaitseseadusele ning Vabariigi Valitsuse 10.09.2002 määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (edaspidi kord). Vastavalt toona kehtinud korrale võeti riikliku kaitse alla võtmisel arvesse asja päritolu, kujunemist, kultuuriruumi jm ning menetluses koostati ekspertide poolt hinnang asja kultuuriväärtuse kohta, menetlusse kaasati puudutatud isikud. Asja mälestiseks tunnistamise menetluses andis selle kohta arvamuse asjatundjatest koosnev Muinsuskaitse Nõukogu. Menetlus viidi läbi kehtiva korra kohaselt ning menetlust ja selle tulemusena kujunenud otsust ei saa pidada meelevaldseks. Kohane ei ole etteheide, et Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamisel ei ole arvestatud õiguslikult kaitstud olulisi looduskaitselisi asjaolusid ja huve, sest mälestiseks tunnistamise menetlus viidi läbi muinsuskaitseseaduse kui erinormi alusel, millisel juhul kuulub kohaldamisele üksnes erinorm. Muinsuskaitseseadus Keskkonnaameti kaasamist kooskõlastuse andjana mälestiseks tunnistamise menetluses ette ei näinud. Olete Linnamäe HEJ paisu mälestiseks tunnistamise õigusakti - kultuuriministri 21.12.2016 käskkirja nr 180 ja kultuuriministri 15.05.2019. a määruse nr 23 „Mälestiste liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ analüüsimise tulemusena asunud seisukohale, et Linnamäe HEJ pais ei vasta kehtivatele ehitismälestise kriteeriumitele ning selle mälestiseks olemine tuleb lõpetada. Muinsuskaitseamet kaalus Teie ettepanekut ning otsustas, et paisu mälestiseks olemise lõpetamise menetlust ei algatata ja seda alltoodud argumentidel. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Kehtiva muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis: 1) on museaal muuseumiseaduse tähenduses; 2) on arhivaal arhiiviseaduse tähenduses; 3) on teise mälestise lahutamatu osa; 4) ei vasta riikliku kaitse eeldusele; 5) on tehniliselt halvas seisundis ja seisundi parandamine põhjustab asja autentsuse kadumise; 6) on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud; 7) ei ole leitav ega tuvastatav ja on piisav alus arvata, et mälestis ei ole säilinud. Viidatud sätte sõnastusest ei tulene, et mälestiseks olemine tuleb mälestiseks olemise lõpetamise eelduseks oleva asjaolu esinemisel igal juhul lõpetada, vaid seda võib teha. Sätte lg 1 p 4 nimetatud eeldust ei saa lihtsustatult käsitleda, sest mälestist tuleb hinnata Kultuuriministri 15.05.2019. a määruse nr 23 „Mälestiste liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ § 2 esitatavate üldiste kriteeriumide ja § 5 toodud vastava mälestise – konkreetsel juhul ehitismälestisele – esitatavate kriteeriumide alusel. Juhime tähelepanu, et asi võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga. Muinsuskaitseamet hindas Linnamäe HEJ paisu vastavust riikliku kaitse eeldusele. Kaalukamatest kriteeriumitest väärivad esile tõstmist: 1) olulisus ja vanus – Linnamäe HEJ pais on ehitatud 1922-1924, st tegemist on Eesti vabariigi esimese iseseisvumisperioodi ehitisega. Sellest perioodist on säilinud suhteliselt palju ehitisi ja riikliku kaitse alla arvatakse neist vaid kõige olulisemad näited. Linnamäe HEJ pais on perioodi üks olulisematest näidetest. Tegemist on silmapaistva, mastaapse ja kõrgel professionaalsel tasemel kavandatud insenertehnilise betoonrajatisega; 2) selektiivsus – Linnamäe HEJ pais on suurim ja silmapaistvaim enne II maailmasõda ehitatud pais Eestis; 3) arhitektuuriväärtus ja säilivus – Linnamäe HEJ paisu väärtus seisneb eelkõige selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, mis teeb sellest Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud; Kultuurimälestiseks tunnistamise aluseks olev Muinsuskaitseameti eksperdihinnang põhineb erinevatele kirjalikele allikatele. Algallikana on viidatud Anto Juske raamatule „Vesiveskid“ (1993). Sama infot on korratud Eesti Maaparandus- ja Veeühistu Keskliidu Toimetistes ilmunud Martin Kruusi artiklis Linnamäe hüdroelektrijaamast (2002), kus leheküljel 13 öeldakse, et „hoone tunnistati kauneimaks tööstusarhitektuuri objektiks Eestis“. Sama kogumiku leheküljel 58 nimetab Anto Juske Linnamäe HEJi üheks ilusaimaks ning lisab järgmise hinnangu: „Kuigi jõujaam sõjalõõmas hävis, on 11,8 m kõrgune betoonpais tänaseni vastu pidanud. Üle 60 aasta on veemassid uhtunud õhkulastud jõujaama riismeid, rikkumata hüdroehitise alust. Paremat näidet betooni kvaliteedi kohta on raske leida“. Eesti NSV elektrifitseerimise ajaloos (1974) kirjutab autor Kulno Kala: „20ndate aastate algul Eestis ehitatud hüdroelektrijaamadest oli kõige silmapaistvaim 1922. aastal Jägala jõel käiku lastud Linnamäe jõujaam“ (lk 24). Väljaande Ehitaja nr 9 (85; 2003) artiklis „Ehitisi unustusehõlmast“ kirjutab Heldor Pitsner, et Linnamäe HEJ Jägala jõel tunnistati valmimise järel Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Hüdroelektrijaama vaatamisväärsust kinnitavad lisaks mitmed artiklid – Kaja nr 173 (03.07.1924): „Linnamäe veejõujaam on suurepärane ja vaatamisväärseim kogu meie maal. Tamm on 240 m pikk ja 14 m kõrge.“; Pärnumaa Teataja (16.07.1924) kiidab hoonet kui suurepärast ja vaatamisväärset; Järva Teataja nr 55 (12.05.1931) kirjutab, kuidas välismaised külalised kiitsid jõujaama. Tunnustavalt kirjutatakse Linnamäe kohta ka Kaja nr-s 108 (10.05.1931) jne; 4) funktsiooni järjepidevus – Linnamäe HEJ pais rekonstrueeriti 2002. aastal, see on heas seisukorras ja töötab algses funktsioonis, kandes nii edasi ka paiga vaimset pärandit – inimese oskust looduse jõul toota elektrit; 5) haruldus – Linnamäe paisu väärtus seisneb selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses, mis teeb paisust Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näite. Eestis on üle 900 paisu, neist on kultuurimälestiseks tunnistatud 56. Kaitsealuste paisude seas on Linnamäe HEJ pais üks kahest hüdroelektrijaama paisust. Ülejäänud kaitsealused paisud on osa kaitsealustest vesiveskitest; 6) ümbritseva ajaloolise ruumilise keskkonna säilivus – Linnamäe HEJ ümbrus on säilinud samasuguses keskkonnas kui ta loodi. Suuri maastikumuudatusi ei ole viimase peaaegu 100 aasta jooksul toimunud. Samuti ei ole ümbrusesse ehitatud hooneid või rajatisi, mis muudaks keskkonda oluliselt. Linnamäe HEJ on küll ise ümberehitatud – rajatis on saanud uue turbiinihoone ja silla. Need muutused on kooskõlas ajaloolise rajatise iseloomuga, andes võimaluse jätkata mälestise kasutamist algses funktsioonis ja teha võimalikuks kogeda suursugust rajatist uutest vaatenurkadest (silla pealt); 7) terviklikkus ehk ansamblilisus - Linnamäe paisjärve kaldal paiknev töötav hüdroelektrijaam koos ümbritseva keskkonnaga moodustab väärtusliku terviku iseloomustades piirkonna ajaloo aastatuhandete pikkust järjepidevust ja inimasustusest ja -tegevusest tekkinud muutusi; 8) sümboolne tähendus – Linnamäe HEJ on üks olulisemaks piirkonna identiteeti kujundavaks objektiks, olles seotud piirkonna järjepideva inimtekkelise asustusega ja oskusega kasutada looduslikke ressursse inimasustuse jaoks vajaliku energia tootmiseks; 9) seos tuntud isikutega – paisu on projekteerinud tuntud Soome insener A.W. Juselius 1917. a, valmis ehitati see aastatel 1922–1924. Mälestiseks tunnistamisel kehtestati Linnamäe HEJ paisule kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestise vaadeldavus ning selleks, et tagada mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide ruumilise konteksti säilimine. Kultuuriministeerium edastas seisukoha Jägala Kalateed MTÜ-le 18.10.2019 (kiri nr 12-6/958- 8) looduskaitsenõudeid puudutavate asjaolude kohta, milles toodud mõtet korrates on keskkonnaõiguses tunnustatud selline lähenemine, mille kohaselt loetakse kultuuripärandit osaks keskkonnast, mida tuleb kaitsta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on mõju kultuuripärandile oluline keskkonnamõju. Kultuuripärandi ohustatuse korral on tegu olulise keskkonnamõjuga ning seda hüve nimetatakse kõrvuti inimese tervise, heaolu ja varaga. Juhime tähelepanu, et Loodusdirektiivi artikli 2 lõike 3 kohaselt tuleb direktiivi kohaselt võetud meetmete rakendamisel võtta arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Tegemist ei ole sisutu lausega, vaid manitsustega märkama ja säilitama muid hüvesid ja väärtusi. Nendele juhistele tuginedes ei ole õige hakata keskkonnakaitseliste eesmärkide takistamatu realiseerimise nimel ümber hindama unikaalse objekti kultuuriväärtust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Siim Kaitsekorralduse peaspetsialist Tel: +372 5385 1303 E-post: [email protected] Teadmiseks/sama: Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Jõelähtme Vallavalitsus