Leping

– inimeste jaoks EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU ARENGUKAVA 2020–2023 Sisukord Rahvusringhäälingu missioon, visioon ja väärtused ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 3 Strateegilised eesmärgid ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 3 Sündmustega vahetult Eesti inimeste juures •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 8 Loome koos noortega •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 8 Tehniline teenäitaja Eesti meediamaastikul ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 9 Rohkem originaalsisu ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 11 ERRi areng organisatsioonina •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 11 Uue telekompleksi ehitus ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 12 Muutused ERRi rahastuses •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 12 ERRi programmide tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks••••••••••••• 13 Tegevused 2020. aastaks •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 15 Eesti Rahvusringhäälingu eelarveprojektsioon •••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 21 Viited ••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• 22  Sissejuhatus Sotsiaalmeedia ja üleilmsete meediavahendusplatvormide tähtsuse kasv muudab arusaama sellest, mis on massimeedia, [1] ja see paneb avaõiguslikke meediaorganisatsioone ümber hindama oma rolli ühiskonnas [1;2]. Sotsiaal- ja kommertsmeedia seavad jätkuvalt majandusliku surve avaõiguslike meediaorganisatsioonide rahastamisele ning konkurentsivõimelisusele [3;4]. Meediasüsteemi mitmekesisus tagab selle jätkusuutlikkuse ning avaõiguslik ringhääling tagab kogu meediaökosüsteemi jätkusuutlikkuse [5]. Eestis on era- ja avaõigusliku meedia vahel püsinud võrdlemisi hea tasakaal [2]. Viimastel aastatel on meediaväljale hakanud lisanduma alternatiivseid väljaandeid, mis positsioneerivad end ajakirjandusena. Selliste ilmingute juures on järjest olulisem osata välja tuua traditsiooniliste ajakirjandusorganisatsioonide tugevusi ja väärtusi. Paljud Euroopa riigid on viimastel aastatel kogenud polariseerumist ja äärmuslike ideede levikut, mida on osalt soodustanud tasakaalustamata ja eksitava info levik [6; 7], mis ohustab demokraatliku ühiskonna toimimist. Sarnaselt avaõiguslike meediaorganisatsioonidega mujal Euroopas mõjutavad eelmainitud tegurid ka Eesti Rahvusringhäälingut (ERR). 1 Erik Roose eessõna Me käime kaasas järjest kiiremate muutustega: uued formaadid, keerukamad tehnilised lahendused, auditooriumi muutuvad ootused ja tarbimisharjumused – kõik see, millele ERRi iga töötaja peab tagama iga päev kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Igaüks meist ERRis on professionaal ja teeb oma tööd selle nimel, et vaataja, kuulaja ja lugejani jõuaks iga päev Eesti parim meediasisu. Selleks, et lõimida ja hoida Eestit ühtsena, on vaja ajakirjandust, mis on tasakaalustatud, terviklik ja tagab erinevatele ühiskonnagruppidele neile vajaliku informatsiooni. Auditooriumi vajadustega arvestamiseks on üha olulisem pakkuda mitmekesist sisu erinevatel platvormidel. ERRi jaoks tähendab see vajadust ümber hinnata sisulisi ja formaadilisi, kuid ka tehnilisi ja organisatsioonilisi tegevusi. Suudame luua mitmekesist originaalsisu televisioonis, raadios ja digiplatvormidel ning järgmine ülesanne on teha see sisu auditooriumile mugavalt kättesaadavaks. Siin ei saa latt olla madalamal kui parim kasutajakogemus nii kodumaises kui üleilmses ulatuses. Euroopa riikide ringhäälingud arutavad üha enam ajakirjandus- organisatsioonide ja sotsiaalmeedia suhte üle: kas sotsiaalmeediale peaks looma eraldi sisu, kui palju, kas üldse? Ka ERRis otsime nendele küsimustele vastuseid. Kuid meediaorganisatsioonid maailmas taasavastavad ja uuendavad traditsioonilisi meediume nagu raadio, pikad ja põhjalikud tekstid ning väärtuslik arhiivimaterjal. ERRis on ja luuakse iga päev küllaldaselt sisu, mis väärib kättesaadavaks tegemist erinevatel platvormidel, et inimene saaks tarbida meie loomingut endale sobival ajal ükskõik kus maailmas. Selleks, et teha kvaliteetseimat ja usaldusväärseimat eesti ajakirjandust maailmas, vajame ennekõike oma ala parimaid tegijaid ja me soovime, et nad tahaksid töötada just ERRis. Võtame ette pidevat tööd nõudva teekonna, et muuta ERR ihaldusväärseimaks tööandjaks Eestis. ERR on inimeste jaoks Eestis, maailmas ja ERRis. Eelmainitud ülesannete ning Eesti Rahvusringhäälingule seadusega pandud eesmärkide täitmiseks on siinses arengukavas sõnastatud arengusuunad aastateks 2020–2023. 2  Rahvusringhäälingu missioon, visioon ja väärtused Missioon Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit. Loome kvaliteetset ja loominguliselt vaba ajakirjandust. Visioon Meie teeme kõige kvaliteetsemat, mõjukamat ja usaldusväärsemat eesti ajakirjandust maailmas. ERR on organisatsioonina tõhus ja uuenduslik. Väärtused Loome professionaalset ja uuenduslikku sisu, mis on sõltumatu ja usaldusväärne. Mitmekesise sisu kaudu kõnetame ja ühendame kõiki. Eelnevale tuginedes oleme seadnud strateegilised eesmärgid, millega tõstame esile kõige enam tähelepanu ja ressurssi nõudvad valdkonnad ning põhjendame igapäevaseid tegevusi ja valikuid. Need täiendavad ja laiendavad ERRile seadusega pandud eesmärke ja ülesandeid, arvestades muutuvat meediamaastikku. Kui need eesmärgid jäävad saavutamata, jääb saavutamata ka ERRi mõju. Strateegilised eesmärgid 1. Tagame ajakirjanduse kvaliteedi, usaldusväärsuse ja uuenduslikkuse 2. Hoiame ja edendame eesti keelt ja kultuuri 3. Jõuame võimalikult paljudeni sõltumata ajast, kohast ja seadmest 4. Arendame ERRi organisatsioonina 1. Tagame ajakirjanduse kvaliteedi, usaldusväärsuse ja uuenduslikkuse Eksitav ja valeinfo polariseerib ühiskondi mitmel pool maailmas [6; 7] ja Eesti pole siin erand [8; 9]. Killustunud ja (vale)infost küllastunud meediaväljal on rahvusringhäälingu ülesanne, enam kui kunagi varem, teha faktitäpset ja usaldusväärset ajakirjandust, et selle kaudu aidata hoida Eesti ühiskonda ühtse ja terviklikuna. Meie tugevus on kohalolu üle Eesti, mida ei ole niisuguses ulatuses ühelgi teisel meediaorganisatsioonil. ERR on kohal Saatsest Osmussaareni, päästjatest poliitikuteni – ehk hoiame Eesti väikese ja ühtselt olulisena. Selles on oluline roll meie vahendatavatel suursündmustel, näiteks Eesti Laulul või laulupeol, mis on 3 4  tehniliselt keerukuselt ja uuenduslikkuselt tipptase. Valdkonna professionaalid hindavad kõrgelt suurprojektidega kaasnevat eneseteostuse võimalust. Niisuguste suursündmuste vahendamisel ei ole ERRil konkurenti, mis ühtlasi seab meid tehnilise teenäitaja rolli. Mõõdetav eesmärk: Regulaarne seire näitab, et kohalike teemade kajastamine on proportsioonis ülejäänud teemakäsitlustega. Ebatäpse ja väärinfo vahendamist ei ole või on harva ning selle eest seisab ühtlasi hea pidev ajakirjanduseetika nõuniku järelvalve ja tähelepanu juhtimine võimalikele kitsaskohtadele. Institutsioonide usaldusväärsuse uuringu kohaselt usaldab ERRi vähemalt kolmveerand Eesti elanikest. 2. Hoiame ja edendame eesti keelt ja kultuuri ERR on Eesti meediaruumis eeskuju keelekasutuse, professionaalse ajakirjandusliku ja tehnilise kvaliteedi ning sisu mitmekesisuse poolest. Soovime hoida kultuuri ja keelt Eestis ning eesti kogukondades üle maailma. ERR loob eesti keele, kultuuri ning riigi ja rahvuse kestmist toetavat sisu. See väljendub rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sündmuste vahendamises ja selle kaudu ühistunde loomises erinevate ühiskonnagruppide vahel. ERR panustab Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalse pärandi loomisele ja jäädvustamisele ning soovib luua selle parimad kasutamisvõimalused avalikkusele. ERRi töötajad on eesti keele kasutamisel eeskujuks kogu ühiskonnale, mis aga ei tähenda tingimata konservatiivsust, vaid ka läbimõeldud uuenduslikkust. ERR tellib regulaarseid eksperthinnanguid ERRi ajakirjanike keelekasutuse kohta. Mõõdetav eesmärk: Avalikkus eelistab uudiste, kultuuri- ja spordisündmuste jälgimiseks ERRi. Eesti keele ja kultuuri hoidmise ja edendamise teemal annavad ERRile positiivse hinnangu eksperdid. Jäädvustatud ja vahendatud on eesti kultuuri seisukohalt olulisemad sündmused. 3. Jõuame võimalikult paljudeni sõltumata ajast, kohast ja seadmest Muutumas on lisaks meedia tarbimise harjumustele ka meedia tehnilised, juriidilised ja sotsiaalsed aspektid [4; 10; 13]. Suudame meediasuundumuste muutustega paindlikult ja arenevalt kaasas käia. Eesti meediamaastikul defineerib just ERR neid muutusi ning on selle kaudu sageli esimene uuenduste katsetaja ja kasutuselevõtja. Selleks, et jõuda võimalikult laia auditooriumini, peab tagama ERRi sisu kättesaadavuse Eestis ja välismaal. ERRi tele- ja raadiosaated peavad olema erinevatel platvormidel kasutajasõbralikult kättesaadavad. Digitaalkeskkondade arendamisel on vaja senisest läbimõeldumat strateegilist lähenemist. Selles 5 6  suhtes on Eesti meediaruumi terviklikkust silmas pidades mõistlik otsida koostöökohti erameediaga. ERRil on suurim audiovisuaalsete teoste varamu Eestis. See kultuurivaramu ja kultuuripärand tuleks kaasaegse ja kasutaja- sõbraliku andmebaasi ja platvormina kasutajatele kättesaadavaks teha. Meie eelis näiteks Netflixi või YouTube’i ees on omasaated ja suursündmused, mida ei paku keegi teine maailmas. Mõõdetav eesmärk: ERRi sisu on operatiivselt kättesaadav enamlevinud tehnoloogilistel platvormidel. ERRiga on lähiaastate perspektiivis nädalas kontaktis vähemalt 1,5 miljonit eesti, vene või inglise keelt kõnelevat inimest Eestis ja välismaal. 4. Arendame ERRi organisatsioonina Soovime, et ERR oleks nüüdisaegne ja arenev organisatsioon, mis on ihaldusväärne töökoht oma ala parimatele professionaalidele. ERRi loomingu kvaliteedi tagavad inimesed, kes seda sisu loovad ja tagavad sellele tehnilise ja administratiivse toe. ERRi töötajad hindavad ERRi tööandjana väga kõrgelt. On oluline, et ERR toetaks ja hindaks oma inimesi samaväärselt. ERRi arendamine kaasaegseks organisatsiooniks ning ihaldusväärseimaks tööandjaks meediamaastikul on pikaajaline protsess, mis vajab organisatsioonikultuuri analüüsimist, töökeskkonna ja -korralduse ülevaatamist ning vastavalt vajadustele muutmist. Kõik ERRi töötajad peavad pidevalt oma oskusi arendama ja uuendama. Mõõdetav eesmärk: Organisatsioonikultuuri muutumise tulemuslikkust on keeruline mõõta. Kasutame selle strateegilise eesmärgi poole liikumiseks tööprotsesside analüüsi ning saadud teabest lähtuvalt teeme muudatusi. ERR organisatsioonina tagab ajakirjanikele ja tehnilistele töötajatele võimalused kvaliteetse ajakirjanduse loomiseks ja vahendamiseks avalikkusele; see on mõõdetav töötajate tagasisideküsitluste ning majaväliste ekspertide analüüside ja hinnangute kaudu. ERRi fookusvaldkonnad aastaks 2020 ERRi juhatus koos peatoimetajate ja üksuste juhtidega on lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest seadnud 2020. aastaks fookusvaldkonnad: • Sündmustega vahetult Eesti inimeste juures • Loome koos noortega • Tehniline teenäitaja Eesti meediamaastikul • Rohkem originaalsisu • ERRi areng organisatsioonina • Uue telekompleksi ehitus • Muutused ERRi rahastuses 7 Sündmustega vahetult Eesti inimeste juures ERR peab olema inimeste juures lisaks lineaarsele eetrile ka uuenduslike teenuste ja vahetute sündmustega. Selleks soovime korraldada sündmusi, mis rahvast kultuuriliselt ja emotsionaalselt ühendavad. Need võivad olla kohtumised, saadete avalikud salvestused või kontserdid, mis on auditooriumi jaoks olemas ja kaasavad nii reaalelus kui ka digiplatvormidel ning raadio- ja teleprogrammides. Niisuguste sündmuste korraldamiseks tuleb välja arendada töövood, mis on platvormideülesed juba nii korraldamisel, turundamisel kui ka programmidele sisu loomisel. Programmide sisust eraldiseisvad lisategevused, nagu kunagine Noorte reporterite klubi, montaažikoolitused, infokirjaoskuse ja teleesinemise koolitused jmt pakuvad inimestele vahetut kontakti ERRiga ning neis leiab ERRi professionaalsus uue väljundi. ERRi tugevus on võimekus olla üle-eestiliselt kohalik nii igapäevase uudisvoo kui ka suursündmustega – see on meie panus Eesti terviklikku ja regionaalsesse arengusse. Piirkondlik kajastus vajab pidevat teadlikku tähelepanu ning selleks on vaja tagada tehniline ja professionaalne tugi ning arenguvõimalused korrespondentide võrgustikule. Hoolitseme selle eest, et meie programmides oleks huvitavat sisu eestlastele kõikjal maailmas. “ERRi ülesanne on rohkem kui kunagi varem aidata ühendada Eestit.” Riigikogu kantselei direktor Peep Jahilo, ERRi ühiskondliku nõukoja liige Loome koos noortega Noored ei tarbi traditsioonilist uudismeediat, nad defineerivad uudisväärtust teisiti [4] ning nende jaoks on lineaarne meedia liiga aeglane [10]. Võrreldes 2000ndate algusega on pool 15–29-aastastest noortest vahetanud mõne traditsioonilise meediavormi uute meediavormide vastu [11; 12]. Peame noori kõnetama nagu kõiki teisi sihtrühmi, kuid tegema seda platvormidel, kus noored tegutsevad, ning pakkuma neile võimalust luua koos meiega ERRi sisu. ERR peab oluliseks spetsiaalselt noortele, üle 12-aastastele, sisu loomist ja hankimist arvestades noorte kasutusharjumustega. Loome koos noortega: seame eesmärgi, et ERRis sünnib laste- ja noortesisu laste ja noorte osalusel. 8  Proovime noori kõnetada vahetute sündmustegevustega, mis võimendavad traditsioonilistes kanalites noortele loodud sisu. Seejuures räägime läbi organisatsiooni sees ja lepime kokku tegevustes sotsiaalmeedia- ja kiirsuhtluskeskkondades, kus noored on, kuid kuhu rahvusringhäälingud teistes riikides ei ole eraldi sisuloomet enamasti kavandanud. Plaanime arendada ERRi muuseumi moodsaks ja interaktiivseks, et selle kaudu pakkuda lastele ja noortele suunatud teenuseid, näiteks ekskursioone ja tähtpäevade tähistamisi koos ERRi tuntud saatejuhtidega. Muuseum on ERRi unikaalne pärand, mis looks ja tugevdaks sidet auditooriumiga. “Noored on tegelikult tavalised inimesed, kes tahavad häid saateid ja filme, ainult et platvormid on teised.” Eesti saatkonna Berliini kultuurinõunik Merit Kopli, ERRi ühiskondliku nõukoja liige “Oleme täiskasvanutena harjunud laste ja noorte eest liiga palju ära mõtlema ja tegema. Kui soovime, et tänastest noortest saaksid kvaliteetse meedia tarbijad, on vajalik neid sisuloomesse kaasata, pakkuda osalemisvõimalusi ning kujundada muuhulgas seeläbi ka ERR-ile tulevikuks meediakirjaoskajat publikut.” Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter, ERRi ühiskondliku nõukoja liige Tehniline teenäitaja Eesti meediamaastikul ERRi tehnilised süsteemid peavad toetama nii kasutajamugavust kui ka kõiki teisi ERRi eesmärke. See tähendab ERRi võrgukeskkondade tänapäevaseid lahendusi, kuid ka näiteks tõhusamat dokumendihaldussüsteemi maja sees ning IT- ja muid tehnosüsteeme, mis võimaldavad professionaalset ajakirjandust parimal viisil toota ja levitada. Tehniliste uuenduste kasutuselevõtt, sh IP- põhise teletootmise juurutamine, aitab hoida kokku tootmiskuludelt ning suunata seda sisu loomisse. ERR on ainus meediaorganisatsioon Eestis, kes suudab teha tehniliselt ja sisuliselt keerukaid suurülekandeid. See on meie kohustus seaduse järgi ning selle kaudu panustame ka eesti kultuurisündmuste jäädvustamisse. Perioodil 2020–2023 teevad kõige suurema arengu läbi digitaalsed platvormid. See tähendab nii tele- ja raadioprogrammide sisu paremini kättesaadavaks 9 10  tegemist kui ka ERR.ee temaatilist mitmekesistamist, ajakirjanduslikku tugevdamist ja auditooriumi kasutajamugavusest ja -kogemusest lähtumist. Uudisteportaali kõrval on oluline koht teemaportaalidel kultuurist ja teadusest kvaliteetse meelelahutuseni. ERR võtab küberturvalisuse seaduse rakendamiseks kasutusele infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi ISKE, mis hakkab meile kehtima aastal 2022. See tähendab infoturbe standardite rakendamist teenustele, mis tagavad elanikkonnale informatsiooni operatiivse edastamise ka riiklust ohustavates olukordades. Varem pole ERRil olnud kohustust neid standardeid rakendada ning pikaajalise alarahastuse tingimustes pole meil olnud ka raha seda teha. Kuna standardite rakendamine on kallis, siis teeme seda lisarahastuse toel. Rohkem originaalsisu Maailma teletööstus toodab üha rohkem draamasarju. ETV-l aga puudub praegu võimekus osaleda tootjana või kaastootjana omakeelsete kvaliteetsete draamasarjade tootmises. Eesti Vabariigi juubeliaasta näitas, et Eesti inimesed vajavad kultuuriliselt ühendavaid telesarju ja suurprojekte. Eesti ajaloost ei tee sarju ega saateid keegi teine. Paraku pole praegu niisuguse sisu tootmiseks raha. ETV-l on kogu audiovisuaalvaldkonna arengus võtmeroll ning vaja on kultuuripoliitilist otsust, et ERR loob senisest enam originaalsaateid televisioonis ja digiplatvormidel ning osaleb kvaliteetsete kodumaiste draamasarjade tootmises. ERRi areng organisatsioonina Selleks, et olla ihaldusväärseim tööandja Eesti meediamaastikul, peame pakkuma parimaid tingimusi, konkurentsivõimelist palka ning motiveeritud meeskonda, kus iga oma valdkonna professionaal tahab töötada. Kümnendi jooksul on ERR organisatsioonina kiiresti arenenud, kuid selles on ikka liiga palju ühe programmi keskset mõtteviisi ja tööprotsesse. Selleks, et areneda ühtseks ja tervikuna toimivaks organisatsiooniks, peame teadlikult tegelema organisatsioonikultuuri muutmisega. See on pikaajaline protsess, milles on osa igal töötajal. Eesmärk on, et iga töötaja teaks, milline on tema panus Eesti Rahvusringhäälingusse. ERRis peab kõigil olema võimalus panustada oma ideedega ERRi arengusse üksuste aga ka terviku tasandil. Vajadus on erinevate tugiprogrammide järele, 11 mis toetavad töötaja arengut ja võimekust tegutseda erinevates struktuuriüksustes. Ajakirjanike puhul näiteks mitmel platvormil. Inimeste oskuste ja pädevuste pidev arendamine ja täiendamine toetab ka ristmeedialahendusi ja tõhusaid tööprotsesse. Oluline on toetada töötajate enesejuhtimise praktikaid, et vältida läbipõlemist. Arendamist vajab tunnustus- ja märkamissüsteem. Tähtis on märgata mitte üksnes neid, kes suurprojektides silma paistavad, vaid ka neid, kelle igapäevatöö on tagaplaanil, kuid kelle panus aitab iga päev ERRi programmi luua. “Ärge unustage inimesi, kes igapäevaselt ei loo programmi sisu, kuid kes on samaväärselt olulised.” Tallinna Ülikooli arendusprorektor Andres Jõesaar, ERRi ühiskondliku nõukoja liige Uue telekompleksi ehitus Telemaja amortiseerumine ohustab ETV, ETV2 ja ETV+ edastamist. On võimalus, et maja amortisatsiooni tõttu katkeb programmide tootmine. Telekompleksi projekteerimisega on alustatud, kuid 2020. aastal tuleb tagada vahendid ehitamiseks; hoone ja tehnika peale kokku ligikaudu 60 miljonit eurot. Projekteerimise ja ehitamise käigus arvestame tehnoloogiliste uuendustega, mille tulemusena saame moodsa ja tõhusa telemaja. Muutused ERRi rahastuses Riigikontroll on juhtinud tähelepanu [14], et ERRi senine rahastusmudel, kus märkimisväärne osa sisu tootmise rahast tuleb projektipõhiselt või lisataotlustena, ei ole jätkusuutlik ning seab ohtu ERRi programmide kvaliteedi, stabiilsuse ja ajakirjandusliku sõltumatuse. Praegune ERRi programmide tootmiseks ette nähtud rahastus ei kasva, vaid kahaneb, kuna üldine kulubaas kasvab. Selleks, et liikuda strateegiliste eesmärkide poole ja tegutseda tulemuslikult seatud fookusvaldkondades, peab ERRi eelarves suurenema riigieelarvest tuleva baasrahastuse osakaal. Rahvusringhääling peab pakkuma sisukat tervikprogrammi, mitte pelgalt täitma erameedia katmata jäävaid teemasid. Eesti-suurusel väikeriigil on seda tarvis oma keele, kultuuri ja riigi hoidmiseks. Tervikliku programmi loomiseks vajame arengut toetavat rahastust. See peab olema seotud riigi majandusliku arengutasemega (protsendiga eelarvetuludest) 12  ja olema suhtarvuna kõrgem suurema rahvaarvuga riikide võrreldavatest näitajatest. Selleks jätkab ERRi juhatus oma ühiskondliku rolli ja konkreetsete tegevuste selgitamist osapooltele, kelle otsustuspädevuses on ERRi rahastus. ERRi programmide tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ETV on Eesti elanikele kõige olulisem ja usaldusväärsem telekanal. ETV tõstatab ühiskondlikult olulisi teemasid ning teeb seda ajakirjanduslikult ja tehniliselt kõrgel tasemel. ETV-l on peaaegu ainsana Eestis võimekus toota suurprojekte ja eriprogramme, mis ühendavad väärtuspõhiselt erinevaid ühiskonnagruppe. Olulised on sotsiaalteemad, ühiskonda ühendavad kultuurisündmused ning kvaliteetne meelelahutus. ETV2 on intelligentne telekanal, mis pakub alternatiivina ETV-le perekeskset laste- ja haridusprogrammi ning julgemat kultuuri- ja meelelahutussisu. ETV2 eesmärk on pakkuda emotsioone ja kunstilisi elamusi, anda vaatajatele võimalus rikastada oma maailmapilti – end harida ja ammutada inspiratsiooni. ETV+ on venekeelne telekanal, mis on eeskätt suunatud venekeelsele kogukonnale Eestis, aga ka eestlastele ja digitaalmeedia vahendusel välismaalastele, kes on huvitatud Eesti elust. Kanali eesmärk on anda objektiivset ja tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi Eestis toimuva kohta, tagada erinevatele arvamustele ja seisukohtadele diskussiooniplatvorm, pakkuda kvaliteetset valikut maailma uudistest, spordisündmustest ning filmi- ja meelelahutusprogrammist. Vikerraadio on usaldusväärne ja asjalik Eesti elu peegeldaja ning mõnus kaaslane. Erinevatele auditooriumidele suunatud Eesti suurim raadioprogramm liidab ühiskonda, käsitleb ja mõtestab inimeste igapäevaelu ning ühiskonnas toimuvat meil ja maailmas ning pakub mitmekülgset kvaliteetmuusikat. Vikerraadio ühendab Eesti raadiokultuuri parimad traditsioonid ja professionaalse ajakirjanduse uute ideede ja asjakohaste tehniliste lahendustega. Raadio 2 on uue muusika kvaliteedifilter, kuulajate muusikalise silmaringi laiendaja ning maitse arendaja. See on Eesti kõige olulisem platvorm noorte ja andekate artistide arenguks. Kanalil on oluline roll peavoolust erinevate stiilide toetamisel. 13 Klassikaraadio programm pakub kuulajatele kultuuriteemalisi sõnasaateid ja kvaliteetmuusikat. Suures mahus vahendatakse kontserdiülekannetes klassikalist muusikat, džässi ja etnomuusikat. EBU raames toimub koostöö teiste riikide raadiotega. Raadio Tallinn – raadio, mis vastab nõudlikule muusikamaitsele. Eesti džäss ja kvaliteetlevimuusika pakub rikkalikke meeleolusid kuulajatele pealinnas ja selle lähiümbruses ning internetis üle kogu maailma. Raadio 4 on kvaliteetseim, professionaalseim ja usaldusväärseim venekeelne ajakirjandusväljaanne Eestis. Raadio 4-s on suur uuendusvõimekus ning lisaks traditsioonilisele mitmekesisele raadioprogrammile luuakse üha enam uuenduslikku ja ainulaadset sisu digitaalmeedia platvormidele. Raadioteater loob tänapäevase audioesteetikaga teoseid ERRi raadioprogrammidele, salvestab Eesti näitlejate hääli ning tutvustab ja arendab algupärast dramaturgiat. Pea ainsana Eestis on raadioteatril professionaalsed oskused auditiivsete teoste ja erakordse helipildi loomisel. ERRi digitaalsed platvormid tähendavad nii järelvaatamise keskkondi, veebiväljaannet kui ka mobiilirakendusi. Programmide järelvaatamiskeskkonnad annavad auditooriumile võimaluse tarbida tele- ja raadiosisu talle sobival ajal. Veebiväljaanne ERR.ee pakub uudiseid ja publitsistikat ning arendab edasi teistes programmides olevat päevakajalist sisu. Teemaportaalid rikastavad uudismeedia sisu arvamuse, kultuuri, teaduse ja kvaliteetse meelelahutusega. Mobiilirakendused tagavad sisu kättesaadavuse sõltumata ajast, kohast ja seadmest. Perioodil 2020–2023 on arengukava strateegiliselt seatud eesmärk luua kasutajakeskset sisu, mis on programmideüleselt terviklik ja temaatiliselt mitmekesine. Selle kõige juures soodustame koostööd ja arendame välja tööprotsesse, mis võimaldavad platvormideülest sisu loomist. Järgnev ülevaade lähtubki erinevatest sihtauditooriumidest ja teemadest. 14  Tegevused 2020. aastaks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann: „Rahvusringhäälingu austavaks kohustuseks on tagada Eesti ühiskonna sidusus ja riigi toimimine meedias erinevatel platvormidel ja vormides. See on võimalik üksnes siis, kui väärtustame professionaalsust ja loomingulist vabadust ning oleme organisatsioonina tõhusad ja uuenduslikud. Rahvusringhäälingu eesmärk on püsivalt teha Eestis kõige usaldusväärsemat, mõjukamat ja kvaliteetsemat ajakirjandust. Eesmärgist tulenevalt on Rahvusringhäälingu üldiseks ülesandeks kõnetada mitmekesise ning pidevalt uueneva sisu kaudu ühiskonnas võimalikult paljusid, aga vajadusel ka kaasata ühiselt tegutsevaks tervikuks.“ Lähtuvalt eelsõnastatust planeerib ERR 2020. aastaks järgnevad tegevused: 1. Tagame ajakirjanduse kvaliteedi, usaldusväärsuse ja uuenduslikkuse Tegevused Seotud programmid ja üksused Sündmuste vahendamine ja korraldamine ETV, ETV+, Vikerraadio, Raadio 4, (kontserdid, avalikud sündmused, ERRi Raadio 2, Klassikaraadio, Raadioteater koolitused, auditooriumi osalusel sündivad projektid) platvormideülesena. Raadioteatri ning paljude Raadioteater, arhiiv, arendusosakond arhiivimaterjalide digitaalselt ja kasutajasõbralikult kättesaadavaks tegemine. Veebitoimetuste laiendamine Raadio 4, Raadio 2, Vikerraadio raadioprogrammide juurde. Avalikkusele suunatud innovatsioon Arendusosakond, digiplatvormid ehk ERRi veeb peab olema Eesti kõige uuenduslikum. Kasutusmugavus peab olema esmatähtis ning konkurentsivõimeline ka võrdluses globaalsete lahendustega. Töötame selle nimel, et Eesti ERRi uudistetoimetus avalikkus eelistaks jätkuvalt uudiste ja spordi jälgimisel kõigil platvormidel ERRi. “Aktuaalne kaamera” on Eesti ühise avaliku ruumi igapäevane maailma mõtestav ühisosa, mis tänu korrespondentide kajastusele panustab Eesti piirkondlikku arengusse. Vajame lisakorrespondente ka väljaspool Eestit. 15 16  2. Hoiame ja edendame eesti keelt ja kultuuri Tegevused Seotud programmid ja üksused Panustame Eesti elanike kultuurilisse ETV, ETV+, raadioprogrammid, ja kogukondlikku ühtekuuluvusse digiplatvormid suurprojektide kaudu. Tagame suurprojektide ja eriprogrammide tootmisel kõrge sisulise ja tehnilise kvaliteedi. Toodame vähemalt ühe Eesti inimesi ETV, ETV2, ETV+, digiplatvormid kultuuriliselt kõnetava draamasarja. Suurendame originaalsaadete mahtu televisioonis ja veebis. Korraldame ERRi programmide Kõik ERRi programmid tavapärastest raamidest väljuvaid üritusi, kus inimesed saavad vahetult osaleda ning koos meiega luua ERRi sisu. Otsime koostöökohti erinevate organisatsioonidega (näiteks ülikoolid, muuseumid), et koos spetsiifilisete sihtrühmadega (näiteks noored) sisu luua. Teeme koostööd Sihtasutusega ERRi uudistetoimetus Kultuurileht, et tuua nende väljaannete veebiväljundid ERR.ee alla. Lisame töökohti sporditoimetusse ERRi uudistetoimetus (veeb ja raadio), veebiuudistesse ja portaalidesse (täiendav välistoimetaja, news ja rus täiendavad toimetajad, tarbijaportaali toimetaja), raadiouudistesse (majandusuudiste toimetaja). Kaalume jooksvalt täiendavate teemavertikaalide lisamist portaalide alla. Keelenõustamise programmi jätkumine, Kõik programmid, keelenõustaja et hoida ERRis kasutatavat eesti keelt eeskujulikuna. 17 3. Jõuame võimalikult paljudeni sõltumata ajast, kohast ja seadmest Tegevused Seotud programmid ja üksused Uuenduslikud ja vahetud Kõik programmid ja turundusosakond turundustegevused. Muudame teleõiguste ostu Hanketoimetus, õigusosakond, telekanalid, aluspõhimõtteid nii, et need arvestaksid digitaalsed platvormid veebi ja järelvaatamise vajadustega. Teeme strateegilised otsused SVOD (streaming video on demand ehk tellitav telekanal) ja FVOD (free video on demand ehk tellitav tasuta videosisu) õigustega sisu edastamise kohta. Raadioformaatide taasavastamine Vikerraadio, Raadio 2, Raadio 4 digiplatvormidel. Erinevate podcastide formaatide ja tehniliste lahenduste väljatöötamine ning raadiosisu pikendatud kättesaadavus veebis ja mobiilsetel platvormidel. Eakatele mõeldud veebi- ja ETV, Vikerraadio ja digiplatvormid mobiilirakendus, mis koondab sellele sihtrühmale mõeldud erineva sisu ERRi programmidest, ning milles on ka eakatele tarvilikke lisateenuseid (näiteks nägemis- ja kuulmiskontroll). Kõnerobotilahenduse väljaarendamine Digitaalsed platvormid veebi ja mobiilirakenduste jaoks. Tele- ja raadiosaadete digiteerimise Arhiiv, arendusosakond lõpuleviimine ning etenduste ja lavastuste restaureerimine. Kõikide saadete õiguste Arhiiv, õigusosakond, digitaalsed kindlakstegemine. Uue platvormid järelvaatamiskeskkonna käivitamine. ERRi videoarhiivi kasutuskihi loomine, Arhiiv, IT osakond, arendusosakond mis võimaldab varem loodud sisu operatiivsemalt kasutada ja parandab teenuse kvaliteeti. Välisühenduste (internet) kiiruste IT osakond, arendusosakond, kõik tõstmine. Pilootprojekt 4K striiming programmid veebis. IPv6 vahemiku kasutuselevõtmise alustamine. Veebistriimide kodeerimisel AV1 või h265 standardi kasutusele võtmine parema pildikvaliteedi eesmärgil. Töökohaarvutite elukaare parandamine. Uue telemaja arvutivõrgu ja IT- lahenduste väljatöötamine ning hanked. ERRi välisveebidele dubleeriva taristu arendamine teises asukohas. 18  Kõigi majas arendatavate infosüsteemide Arendusosakond, IT osakond ühtlustamine. Sama funktsiooni ei tohi täita rohkem kui üks infosüsteem. Kasutatavad tehnoloogiad peavad olema tänapäevased ning võimaldama toe pakkumist. Asendada tuleb infosüsteemid, mille tugi on ebamõistlikult kulukas või mille tehnoloogia ei ole enam toekõlbulik. Osakondade koostöö parandamine Arendusosakond, IT osakond protsesside määramise kaudu. Arendusosakonnalt tööde tellimine peaks käima kokkulepitud protsesside kaudu. See vähendab oluliselt suhtlemisprobleeme ning kiirendab üldist arendusprotsessi. Vananenud ja dokumenteerimata Arendusosakond, IT osakond infosüsteemide täies mahus asendamine. Protsesside standardiseerimine ja sarnaste süsteemide ühendamine. Televisiooni ja elektroonilise side kanalite Arendusosakond, IT osakond vastavusse viimiseks ISKE standardiga taotleme lisarahastust. Infoturbe standardiga vastavusse viimise raames kavatseb ERR teha järgneva nelja aasta jooksul kuut tüüpi tegevusi, sh: • andmete säilimise parem tagamine • võrkude/seadmete/süsteemide/liikluse monitooring ja turvamine • täiendava tööjõu kaasamine uute ülesannete täitmiseks • seadmete, protsesside ja teenuste uuendamine, et täita uusi ülesandeid • litsentsi- ja toepoliitika ning IKT poliitikate täienduse kaudu turvalisuse tõstmine • spetsialistide ja töötajate senisest oluliselt mahukam koolitus, sh kriitilistele süsteemidele sertifitseeritud toe koolitused. Televisiooni poole ja elektroonilise side kanalite vastavusse viimine jätkub ka peale KüTSi rakendumist 2022-2023 lisarahastuse korral. 19 4. Arendame ERRi organisatsioonina Tegevused Seotud programmid ja üksused Parim tööandja oma valdkonna Kogu ERR professionaalidele. Selle saavutamiseks on vaja alustada organisatsioonikultuuri muutmist, tööprotsesside, -keskkonna ja -rahuloluanalüüsi. Juhtimiskoolitused ja majasisesed Kogu ERR tegevused juhtimise kvaliteedi ja oskuste muutmiseks. Toetame koolituste ja ühistegevuste kaudu ERRi töötajate oskuste ja pädevuste arendamist ning soodustame pidevalt õppima. Personalispetsialisti rolli ja kaasatuse Kogu ERR suurendamine töötajaskonna valikul. Dokumendihalduse kvaliteedi tõstmine Administratiivosakond, IT ja ja turvalisuse tagamine. Dokumentide arendusosakond mugavaks digitaalseks arhiveerimiseks Rahvusarhiivi (RA) keskkonda luuakse dokumendihaldussüsteemi arendaja ja RA koostöös vastavad võimalused ja tingimused. Hoiame ajakirjanike ja teiste Kõik programmid ja üksused toimetuse töötajate palgataseme konkurentsivõimelisena, et tagada võimekus palgata igas valdkonnas Eesti parimaid inimesi. 20  Eesti Rahvusringhäälingu eelarveprojektsioon Eelarveprojektsioon lähtub eeldusest, et riigi eelarvestrateegia kinnitamisel ja 2020. aasta eelarve koostamisel arvestatakse ERRi esitatud põhjendatud lisataotlustega. Eelarveperspektiivi halvenemisel võivad jääda saavutamata mõned arengukavaga seatud eesmärgid. KULUD 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Programmitootmine 24 342 24 343 25 943 26 343 26 743 27 143 Tehnika ja tootmine 9 424 11 258 2 452 12 895 13 450 14 361 (sh amort) Üldosakonnad 3 039 3 230 3 230 3 230 3 230 3 230 Tehnikainvesteeringutega 258 880 965 1 055 1 355 1 003 seotud kulud Telekompleksi 58 545 2 160 5 400 8 809 225 arenduse kulud KULUD KOKKU 37 121 40 871 44 750 48 923 55 743 45 962 TULUD Tegevuskuludeks 32 002 33 902 36 687 37 072 37 297 37 862 riigieelarvest Investeeringuteks 2 017 2 017 9 217 21 617 23 181 2 767 riigieelarvest sh tehnoloogia 2 017 2 017 2 017 3 617 2 017 2 017 sh telekompleks 7 200 18 000 21 164 750 Muud sihtfinantseeringud 1 314 2 919 3 065 3 218 3 379 3 548 Teenuste ja toodete müük 1 787 1 692 1 777 1 866 1 959 2 057 jt. omatulud Hoonete & maa müügitulu 1 525 8 200 TULUD KOKKU 37 121 42 056 50 746 63 773 74 016 46 234 TULEM 0 1 185 5 996 14 850 18 274 272 21 Viited 1. Van den Bulck, Hilde, Donders, Karen & Lowe, Gregory Ferrell (2018). Public Service Media in the Networked Society. What Society? What Network? What Role? Kogumikus: Gregory Ferrell Lowe, Hilde Van den Bulck, Karen Donders (eds.) Public Service Media in the Networked Society. Göteborg: Nordicom. 2. Kõuts, Ragne (2015) Meedia ja poliitika Kesk- ja Ida-Eroopa riikides. https://bit.ly/2C135d6 3. Murdock, Graham (2018) Reclaiming Digital Space. From Commercial Enclosure to the Broadcast Commons. Kogumikus: Gregory Ferrell Lowe, Hilde Van den Bulck, Karen Donders (eds.) Public Service Media in the Networked Society. Göteborg: Nordicom. 4. Hamilton, John Maxwell & Tworek, Heidi J.S. (2016). The Natural History of the News: An Epigenetic Study. Journalism, 18(4): 391-407. 22  5. Wauters, Dirk, Raats, Tim (2018) Public Service Media and Ecosystem Sustainability. Towards Effective Partnerships in Small Media Markets. Kogumikus: Gregory Ferrell Lowe, Hilde Van den Bulck, Karen Donders (eds.) Public Service Media in the Networked Society. Göteborg: Nordicom. 6. Public Service Media and Information Disorder. Public Media Institutions at a Crossroads: Visions, Strategies, Tactics. https://bit.ly/2XAHWzx 7. Fake News and Disinformation Online https://bit.ly/2FMxhvx 8. Klaassen, Maia (2018) Vale- ja võltsuudiste avaldamine peavoolumeedias: Eesti meediaväljaannete peatoimetajate selgitused tekkepõhjustele. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. http://dspace.ut.ee/handle/10062/60632 9. Laube, Kadri 2018 MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi küsitlusuuringute sõnastus ja nende uuringutulemuste kajastus Eesti uudisajakirjanduse veebiväljaannetes. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. http://dspace.ut.ee/handle/10062/60647 23 24  EELARVE 2020 KINNITATUD Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu 10.12.2019 otsusega protokoll nr 1.1-3/10-19  EELARVE 2020 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes ..................................... 4 Investeeringute ja arenduskulude 2020. a koondeelarve ................................................................... 5 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a eelarve lisad ................................................................................... 6 Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes ........................................................................... 6 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2020-2024* ............................................................................................. 7 Lisa 3. Üldised ja tehnilist laadi märkused ja selgitused eelarve juurde .................................................. 8 Lisa 4. ERR programmiüksuste eesmärgid .............................................................................................. 8 4.1 Programmi üldkulu ja programmireserv .......................................................................................... 8 4.2 ETV ..................................................................................................................................................... 8 4.3 ETV2 .................................................................................................................................................. 10 4.4 ETV+ ................................................................................................................................................... 11 4.5 Päevakajaliste saadete toimetus ..................................................................................................... 12 4.6 Elamussaadete toimetus ................................................................................................................. 12 4.7 Programmiteenistus ........................................................................................................................ 12 4.8 Vikerraadio ja Raadioteater ............................................................................................................. 13 4.9 Raadio 2 ............................................................................................................................................ 13 4.10 Klassikaraadio ................................................................................................................................. 14 4.11 Raadio 4 ........................................................................................................................................... 15 4.12 Raadio Tallinn .................................................................................................................................. 16 4.13 Uudiste- ja sporditoimetus ............................................................................................................. 16 4.14 Hanketoimetus, voogedastuskeskkonnad ja err.ee teemaportaalid........................................... 17 4.15 ERR arhiivid ..................................................................................................................................... 18 Lisa 5. Tootmise-, tehnika- ja hooneüksuste eesmärgid .........................................................................19 5.1 Tootmisteenistus .............................................................................................................................. 19 5.2 Väljastusosakond .............................................................................................................................. 19 5.3 IT ja infoturve ...................................................................................................................................20 5.4 Arendusosakond ..............................................................................................................................20 5.5 Edastamiskulu .................................................................................................................................. 21 5.6 Tehnika üldkulud & arendusprojektid ............................................................................................. 21 5.7 Kinnisvara- ja transpordiosakond .................................................................................................... 21 Lisa 6. Üldosakondade eesmärgid ..........................................................................................................22 6.1 Turundus- ja müügiosakond ............................................................................................................. 22 6.2 Administratiiv- ja õigusosakond ...................................................................................................... 22 6.3 Finantsteenistus ............................................................................................................................... 22 6.4 Koolitus- ja töötervishoiukulud ....................................................................................................... 22 6.5 EBU koostöö .................................................................................................................................... 23 6.6 Üldkulud & reserv ............................................................................................................................ 23 Lisa 7. Juhtimis- ja kontrolliüksused ...................................................................................................... 23 7.1 Nõukogu ............................................................................................................................................ 23 7.2 Juhatus .............................................................................................................................................. 23 7.3 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda .................................................................................................. 23 Lisa 8. Investeeringud 2020. aastal ........................................................................................................ 24 2  EELARVE 2020 Sissejuhatus Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) avalik-õigusliku isikuna tegutseb vastavalt kehtivale Rahvusringhäälingu seadusele ja ERR-i nõukogu poolt igal aastal kinnitatavale arengukavale. Rahvusringhäälingu 2020. aasta tegevustoetus riigieelarvest on 34,590 mln eurot ning sihtotstarbeline investeeringutoetus 2,017 mln eurot. Sellele lisanduvad sihtotstarbelised eraldised ja annetused, planeeritav tulude maht kokku on 41,04 mln eurot. ERR-i 2019. aasta eelarvesse eraldas riik täiendavad vahendid, et tagada televisioonisignaali paralleeledastuse jätkumine pärast Levira telesignaali standardi uuendamist SD-lt HD-le. Selle eraldise jätkumisega on arvestatud ka 2020. aastal. Lisaks eraldas riik tulevaks aastaks koosseisulise täistööajaga töötava personali brutotöötasu tõstmiseks 2,5 % põhipalga palgafondist (arvutuse aluseks olid andmed 2019. aasta veebruari seisuga). Põhipalkade korrigeerimine toimub diferentseeritult, arvestades muuhulgas keskmise sissetuleku suurust üksuses, aasta jooksul juba toimunud palkade korrigeerimisi ning tööülesannete ja -koormuse muutusi. Eesmärk on ühtlustada samade ametite palgatasemed eri programmides. *** 2019.aastal suutsid ringhäälingu eri programmid enamuses saavutada maksimumilähedased kasutajanumbrid ja sihtgruppide suuruse, arvestades piiratud ressursse, mis oli neile selleks eelarvestatud. See tähendab, et struktuurireformi ja tulemuspõhisele juhtimisele ülemineku eesmärgid said suures osas täidetud. Algava aasta peamine sisuline ülesanne ongi sellest tulenev – parandatud eesmärgistamise ja efektiivsema töökorralduse ressurss on suures osas ammendunud ning riigieelarvest programmide tootmiseks eraldatud vahenditega on ka praeguse programmimahu ja -kvaliteedi säilitamine üha keerulisem. Samas on möödapääsmatu teha täiendavaid investeeringuid infoturbesse, tehnoloogiasse ja teha programmiformaatides muudatusi, mis arvestaksid muutuva meediatarbimisega. Eelarve ülesehituse peamine erinevus 2019. aastaga on hanke eelarve eraldi väljatoomine, mis toetab liikumist kanalikeskselt vaatelt sisukesksele, ning võimaldab ühtset arvestusmetoodikat kasutada ka plaanitava voogedastuskanali puhul. Eelarvekasv on suurem uudiste- ja sporditoimetuse ning tootmise ja tehnika üksustes. Jätkuvalt tuleb tegeleda tootmisteenistuse finantstehnilise töökorraldusega, kus ressursivajaduste hooajalistest kõikumistest tingituna on ideaalset koosseisu ja stabiilseid töömahtusid keeruline saavutada. Eeldusel, et valitsuse 2018. aastal planeeritud vahendeid küberturvalisuse nõuete täitmiseks ERRis jätkuvalt eraldatakse, jätkab ringhääling pingutusi seaduses nõutud tasemele jõudmiseks 2022. aastaks. *** Vabariigi Valitsus tegi 2018. aasta kevadel otsuse, millega anti ERR-ile luba realiseerida tema käsutuses olevad Tuisu tn kinnistud ning saadud vahenditest viia läbi uue telekompleksi arhitektuurilise lahenduse ja projekteerimise konkurss. 2019. aasta kevadel lõppenud konkursi võitis arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid ja koostöös RKAS-iga on kavas sõlmida nendega uue telemaja projekteerimisleping. Sügisel 2019 tegi valitsus otsuse eraldada uue telekompleksi ehitamiseks 22 miljonit eurot, millest koos vana telemaja kinnistu müügiga peaks piisama uue hoone rajamiseks. Tehnika ja tootmisvahenditega sisustamiseks otsime parimat võimalikku kombinatsiooni otseinvesteeringutest, laenudest ja/või kapitalirentidest ning kasutusrentidest. 3  EELARVE 2020 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a tekkepõhine eelarve osakondade lõikes TULUD 2020 2019* erinevus erinevus % Lisa * - võrdlusandmetena on Toetus riigieelarvest tegevuskulude katteks 34 590 778 33 902 000 688 778 2% kasutatud 2019. a. Eraldised riigieelarvest arendustegevusteks 2 017 349 2 017 349 0 0% algselt kinnitatud Vahendid KÜTS nõuete tagamiseks 1 283 449 2 487 221 -1 203 772 -48% 3.2 eelarvet Struktuurifondide toetused 500 000 500 000 Sihtotstarbelised eraldised ja annetused 1 238 446 431 728 806 718 187% 3.3 Teenused ja tooted 1 399 744 1 681 566 -281 822 -17% Muud äritulud 10 680 1 535 680 -1 525 000 -99% 3.5 Finantstulud 0 0 0 0% TULUD KOKKU 41 040 446 42 055 544 -1 015 098 -2% s.h s.h r.e eri- s.h r.e s.h r.e KULUD 2020 omatulude 2019* omatulude vahendite nevus Lisa vahendid vahendid arvel** arvel** erinevus % Programmid, toimetused ja arhiiv Programmi üldkulu & reserv 2 079 205 196 800 1 882 405 2 367 605 199 218 2 168 388 -285 983 -13% 4.1 ETV ja saated 6 040 547 718 700 5 321 847 6 761 139 884 513 5 876 626 -554 779 -9% 4.2, 3.4 ETV2 ja saated 721 160 0 721 160 1 132 252 0 1 132 252 -411 092 -36% 4.3, 3.4 ETV+ ja saated 1 874 442 27 980 1 846 462 2 746 204 30 408 2 715 796 -869 334 -32% 4.4, 3.4 Päevakajaliste saadete toimetus 89 807 0 89 807 90 521 0 90 521 -714 -1% 4.5 Elamussaadete toimetus 188 718 0 188 718 225 730 0 225 730 -37 012 -16% 4.6 Programmiteenistus 709 796 0 709 796 709 796 0 709 796 0 0% 4.7 Vikerraadio 1 020 110 40 000 980 110 1 030 110 50 000 980 110 -1 0% 4.8 Raadio 2 497 177 5 400 491 777 497 177 5 400 491 777 0 0% 4.9 Klassikaraadio 455 471 3 000 452 471 455 471 3 000 452 471 0 0% 4.10 Raadio 4 889 347 29 000 860 347 899 547 35 000 864 547 -4 200 0% 4.11 Raadio Tallinn 29 134 0 29 134 29 178 0 29 178 -44 0% 4.12 Uudiste- ja sporditoimetus 7 539 461 811 962 6 727 499 6 167 264 275 012 5 892 252 835 246 14% 4.13 sh Sport 3 018 981 809 150 2 209 831 1 730 446 272 200 1 458 246 751 585 52% 4.13 Voogedastus ja hankeprogramm 2 022 167 6 000 2 016 167 209 324 0 209 324 1 806 843 863% 4.14, 3.4 err.ee teemaportaalid 356 062 0 356 062 354 872 0 354 872 1 190 0% 4.14 Arhiivid 667 078 9 000 658 078 666 667 11 000 655 667 2 411 0% 4.15 Programmitootmise otsesed kulud kokku 25 179 680 1 847 842 23 331 838 24 342 858 1 493 550 22 849 307 482 531 2% Tootmine, tehnika ja hooned Tootmisteenistus 469 890 175 000 294 890 491 290 196 400 294 890 0 5.1 Väljastusosakond 803 814 37 110 766 704 830 304 37 110 793 194 -26 490 -3% 5.2 IT osakond 533 298 0 533 298 482 498 0 482 498 50 800 11% 5.3 Arendusosakond 372 187 0 372 187 591 049 0 591 049 -218 863 -37% 5.4 Edastamiskulu 2 727 629 11 000 2 716 629 2 424 582 11 000 2 413 582 303 047 13% 5.5, 3.6 Tehnika üldkulud & arendusprojektid 4 489 089 0 4 489 089 4 577 780 0 4 577 780 -88 691 -2% 5.6 Kinnisvara- ja transpordiosakond 2 517 010 237 830 2 279 180 2 521 121 231 051 2 290 070 -10 890 0% 5.7 Kinnisvara arendus 403 616 203 616 200 000 1 379 000 1 525 000 -146 000 346 000 5.7 Tootmise, tehnika ja hoonekulud kokku 12 316 534 664 556 11 651 978 13 297 625 2 000 561 11 297 064 354 915 3% Üldosakonnad Turundus- ja müügiosakond 970 941 125 792 845 149 951 693 144 183 807 510 37 639 5% 6.1 Administratiiv ja õigusosakond 291 105 0 291 105 319 171 0 319 171 -28 066 -9% 6.2 Finantsteenistus 289 609 0 289 609 288 313 0 288 313 1 296 0% 6.3 Koolitus- ja töötervishoiukulud 178 160 0 178 160 193 815 0 193 815 -15 656 -8% 6.4 EBU koostöö 251 780 0 251 780 246 900 0 246 900 4 880 2% 6.5 Üldkulud & reserv 835 020 10 681 824 339 510 350 10 680 499 670 324 669 65% 6.6, 3.1 Üldosakonnad kokku 2 816 613 136 473 2 680 141 2 510 242 154 863 2 355 379 324 762 14% Juhtimine ja kontroll Nõukogu 189 121 0 189 121 193 609 0 193 609 -4 489 -2% 7.1 Juhatus 390 224 0 390 224 365 339 0 365 339 24 885 7% 7.2 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda 148 273 0 148 273 160 872 0 160 872 -12 598 -8% 7.3 Juhtimis- ja kontrollfunktsioonid kokku 727 618 0 727 618 719 820 0 719 820 7 798 1% KULUD KOKKU 41 040 446 2 648 871 38 391 576 40 870 544 3 648 974 37 221 570 1 170 006 3% TULEM 0 1 185 000 4  EELARVE 2020 Investeeringute ja arenduskulude 2020. a koondeelarve INVESTEERINGUTE RAHASTAMISE ALLIKAD 2020 2019 erinevus Amortisatsioon 2 776 660 2 610 000 166 660 Eraldised riigieelarvest investeeringuteks 2 017 349 2 017 349 0 Maa müügivahendite kasutamine 960 000 1 525 000 -565 000 Europrojektid 500 000 KÜTS lisarahastus 250 000 1 500 000 -1 250 000 Investeeringute rahastamise allikad kokku 6 504 009 7 652 349 -1 148 340 INVESTEERIMISVAHENDITE KASUTAMINE 2020 2019 erinevus Laenude tagasimaksed 821 436 821 436 0 Põhivarainvesteeringud 2 734 015 1 391 590 1 342 425 Investeeringutega seotud kulud, s.h 693 334 325 759 367 575 käibemaks Kokku 4 248 785 2 538 785 1 710 000 s.h ARENDUSVALDKONNAD kulud 2019 erinevus Uudistetehnika investeeringud 57 540 9 106 70 000 -12 460 Tootmistehnika investeeringud 520 032 104 006 700 000 -179 968 Väljastustehnika investeeringud 167 000 33 400 140 000 27 000 IT tehnoloogia investeeringud 145 000 70 000 120 000 25 000 Võrgumeedia arendus 435 000 43 200 420 000 15 000 Kinnisvara investeeringud 60 000 40 000 20 000 40 000 Investeeringute reserv 332 777 100 288 247 349 85 428 Telekompleksi projekteerimine 960 000 160 000 1 525 000 -565 000 Europrojektid 500 000 83 334 KÜTS investeeringud 250 000 50 000 1 500 000 -1 250 000 Uued investeeringud kokku 3 427 349 693 334 4 742 349 -1 315 000 Laenu tagasimaksed 300 000 5  EELARVE 2020 Eesti Rahvusringhäälingu 2020. a eelarve lisad Lisa 1. Tekkepõhine kulueelarve artikligruppide lõikes prognoos* Tööjõu- ja töövõtukulud 22 297 148 sh koosseisuline töötasu 12 811 134 puhkusetasud 1 380 042 mittekoosseisuline töötasu 1 537 231 tööandja maksukohustused 5 333 485 töövõtukulud arvetega 1 195 255 Transpordikulu 387 384 Lähetuskulu 362 157 Sidekulu 77 758 Edastamiskulu 2 807 762 Kaubad ja materjalid 371 608 Tootmis-tehnilised teenused 1 336 355 Informatsiooni ost 186 582 Hanke- ja litsentsikulu 3 550 318 Autoritasud 1 432 424 Uuringu- ja turunduskulu 247 469 Liikmemaksud 235 242 Muude teenuste kulu 528 268 Riigimaksud kuluks 3 020 372 Hooneteenused 1 039 632 Väikevahendid 249 379 Amortisatsioon/Soetused 2 776 660 Ärikulud 3 928 Finantskulud 30 000 KULUD KOKKU 41 040 446 * Kulude jaotus artiklite lõikes on hinnanguline, kuna mitme eelarvepositsiooni puhul (investeeringutega seotud kulud, reservid, saated, mille projektieelarvet pole veel kinnitatud) on lähtutud eelmiste perioodide keskmisest jaotusest. Samuti tuleb arvestada, et üksuste ja projektide sees jälgitakse eelkõige eelarve üldist tasakaalu, mistõttu on reeglina aktsepteeritav ressursside kasutamine eelarves artiklite lõikes planeeritust erinevalt (eeldusel, et kulud on põhjendatud ja tulenevad üksusele seatud eesmärkide täitmisest). 6  EELARVE 2020 Lisa 2. Rahavoogude prognoos 2020-2024* 2020 2021 2022 2023 2024 Riigieelarveline toetus 34 590 778 36 666 200 38 866 200 41 198 200 43 670 100 tegevuskuludeks Riigieelarveline toetus 2 017 349 2 017 349 2 017 349 2 017 349 2 017 349 investeeringuteks Vahendid KÜTS tagamiseks 1 283 449 2 378 829 1 000 001 1 000 000 1 000 000 Omatulud 3 148 871 3 337 800 3 538 100 3 750 400 3 975 400 Sissetulekud kokku 41 040 446 44 400 178 45 421 650 47 965 949 50 662 849 Kulud 41 040 446 43 502 900 46 113 100 48 879 900 51 812 700 Ettemaksete ja varude -300 000 300 000 -300 000 300 000 -300 000 kasv/vähenemine Laenude tagasimaksed 821 429 2 121 429 521 429 521 429 260 714 Uued laenud/kapitalirendid 0 0 0 0 Amortisatsioon (miinus) -2 776 660 -2 943 300 -3 119 900 -3 307 100 -3 505 500 Põhivara soetused 1 774 015 1 880 500 1 993 300 2 112 900 2 239 700 Väljaminekud kokku 40 559 230 44 861 529 45 207 929 48 507 129 50 507 614 Kassajääk aasta algul 4 777 000 5 258 216 4 796 865 5 010 585 4 469 405 Kassajääk aasta lõpul 5 258 216 4 796 865 5 010 585 4 469 405 4 624 640 * plaanis ei ole arvestatud telestuudiote ehituskulude ja nende finantseerimistehingutega, kuna nende toimumise aeg ei ole teada. 7  EELARVE 2020 Lisa 3. Üldised ja tehnilist laadi märkused ja selgitused eelarve juurde Viited märkustele on toodud eelarvetabeli viimases veerus 3.1 Toetus riigieelarvest suureneb seoses vahendite eraldamisega koosseisuliste tasude tõstmiseks 398 tuhande euro võrra. Teleprogrammide paralleeledastuseks SD-kvaliteedis eraldati täiendavaid vahendeid 300 tuhande euro ulatuses. Kinnisvara hoolduseks ja remondiks eraldati 203 tuhat eurot. 3.2 Riigi eelarvestrateegias on ette nähtud aastateks 2019-2022 7,15 mln tagamaks ERR-i võimekus täita küberturvalisuse seaduse nõudeid. Aastal 2020 on sellest plaanis kasutada 1,283 mln eurot. 3.3 Sihtotstarbelised projektitoetused on prognoositud praegu teadaolevate kindlate või peaaegu kindlate projektide põhjal. Aasta jooksul võib sellele reale (ja vastavalt programmide kuludesse) lisanduda täiendavaid projekte. 3.4 Seoses 2019. aastal toimunud arvestuspõhimõtte muudatusega ei kajastata hankeprogrammi kulusid enam teleprogrammide eelarvetes, vaid ühtse hankeprogrammi eelarvena. 3.5 2019. aastal planeeriti Tuisu tn kinnistute müük. 3.6 Aastaks 2020 eraldati täiendavaid vahendeid teleprogrammide SD-paralleeledastuseks 300 tuhande euro ulatuses. Lisa 4. ERR programmiüksuste eesmärgid 4.1 Programmi üldkulu ja programmireserv Programmi üldkulu üksuses kajastatakse kulud, mis on otseselt seotud programmidega, kuid pole määratletavad ühe konkreetse väljundi kuluna. Sellised kulud on autoritasud (EAÜ, EEL, ENL, EFÜ) ning uudisteagentuuride tasud (BNS, Reuters, AP, EMHI jmt). Tulude poolel näidatakse selles üksuses ERR-i programmide kodu- ja välismaistes kaabellevivõrkudes edastamise eest saadavaid autoritasusid ning tasusid, mida fonogrammitootjate ühing kogub ERR-i toodetud fonogrammide edastamise eest. Programmireservi kasutatakse aasta jooksul ilmnevate vajaduste katteks programmides. Võrreldes eelmise aastaga on programmireserv oluliselt väiksem, kuna sel aastal kulub suur osa eelarvevahenditest spordi suursündmuste kajastamisele. 4.2 ETV ETV programmimahtude plaan 2020. aastaks1 maht tundides Omatoodang Programmi kogumaht Valdkondade lõikes 2020 2019 Toodanguliikide lõikes 2020 2019 Elusaated 113 129 Omasaadete esmaesitusi 1517 1588 Informatiivsed ja haridussaated 140 184 Omasaadete kordusi 2840 2473 Infoteinment 556 561 Hankesaadete esmaesitusi 607 716 Kultuurisaated 48 56 Hankesaadete kordusi 1514 1543 Lavastuslik 28 20 Promo 205 205 Meelelahutus 131 120 Rakendus 80 80 Muusikaesitused 19 30 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Religioonisaated 8 8 Online (ERR uudised) 2020 2154 Spordisaated, sh spordiuudised 70 77 Kokku 8784 8760 Uudised 404 403 sh sport 113 tundi 1 Telesaadete valdkondade määramisel on Eestis kasutusel EBU programmiklassifikaator, mis eristab lavastuslikku ja dokumentaalset programmi telesaateformaatide järgi. Nt teatrietendused on lavastuslikud saated, mitte kultuurisaated; samuti fiktsiooniliste tegelastega lastesaated on lavastuslikud saated. Haridussaadeteks loetakse didaktilisi meetodeid kasutavaid õppesaateid (nt Meisterdame Mariga, keeleõppesaated), kuid nt harivad animasarjad kuuluvad lavastuslikku programmi. Meelelahutus hõlmab mh võistlusmänge ja konkursse nagu Klassikatähed, Rakett 69 ja Eurovisiooni lauluvõistlus, aga ka elustiilisaateid (reisimine, kokandus, mood). 8  EELARVE 2020 ETV programm juhindub oma sisuvalikutes rahvusringhäälingu üldistest eesmärkidest ja ülesannetest, pidades oluliseks programmi märgilise tähendusega saateprojektide jätkumist nende ajakirjandusliku sisu ja visuaalse keele arendamist parimate kvaliteedistandardite kohaselt. ETV fookus on ühiskondlikel ja sotsiaalsetel teemadel, aga ka kultuur ja meelelahutus on selle kanali geneetilises koodis. ETV on Eesti elu vahendaja, peegeldaja ning kaasaja. 2020 on eriline aasta ETV jaoks, sest Eesti vanim telekanal tähistab oma 65. sünnipäeva. Sellega seoses toob ETV vaatajani lühiklipid „Minu ETV” ETV-ga seotud inimestega ning ühe meelelahutusliku eriprojekti kevadel 2020. Samuti tähistatakse mais ETV sünnipäeva suurejoonelise peoga ning vaatajad saavad sellele kaasa elada ülekande vahendusel. 2020. aastal tõmmatakse Tartu rahu sündmustega joon alla EV100 sündmustele, 1.02 toimub suur tänuüritus ERM-is, mille ETV kannab üle, samuti 2.02 toimuva Tartu rahu kontserdi, valmib ka viimane eriprojekt „Hetk ajaloos”. Suvel 2020 toimub jalgpalli EM, millest osa mänge kannab üle ETV. ETV päevakajasaadete toimetuse programm jätkab arutelusaadet „Suud puhtaks”, ühiskonnas toimuvaid protsesse analüüsitakse intervjuu- ja debatisaates „Esimene stuudio”. Jätkab Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaev „Pealtnägija”. Jätkuvad keskkonnasaade „Osoon”, maaelu kajastav saade „Maahommik” ja vanemale vaatajaskonnale suunatud saatesari „Prillitoos”. Kevadhooaja eetrisse mahuvad „Eesti lugude” uued pooletunnised dokumentaalfilmid Eesti elust. Eetrisse jõuab „Reisile minuga” uus hooaeg ning sügisel Peeter Vähi reisisari „Siberist Mongooliasse”. Alates jaanuarist toob ETV vaatajateni koolinoorte võistlussarja „Rakett 69” kümnenda hooaja. ETV elamussaadete toimetuse programm jätkab vaatajate poolt armastatud „Hommik Anuga” saadete ning „Õnne13” draamasarjaga. Kevadel jõuavad eetrisse huumorisarja „EnsV” uued osad Eesti Vabariigi algusaastatest. Sügisel esilinastub koostöös Elisaga 6-osaline spioonidraama „Reetur”. Juhul, kui õnnestub leida lisarahastust, siis võib tootmisesse minna ka „Riigimeeste” uus hooaeg. Jaanuaris ja veebruaris jõuab eetrisse Eesti popmuusika edendamise „Eesti laul” suurprojekt. Poolfinaalid toimuvad veebruaris live kontsertidena Tartus ning finaal Saku Suurhallis. Muusikat on ETV kevadprogrammis veelgi – jaanuaris jõuab eetrisse muusikamängu „Värvimuusika” uus lühitsükkel ning veebruaris ja märtsis jõuab eetrisse klassikalise muusika formaadi „Klassikatähed” uus hooaeg. Kultuurivaldkonna sündmuste vahendamist jätkab kultuurimagasin „OP”. 2017. a alustatud koostööprojekt Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga toob 2020. aastal eetrisse uued dokumentaalportreed Merle Karusoost, David Vseviovist, Anu Rauast, Leonhard Lapinist ja Betti Alverist. ETV kannab üle Eesti rahvale olulisi sündmusi ning salvestab ja kannab üle valiku muusika- ja kultuurisündmustest, mis on suunatud laiemale auditooriumile ja on märgilised Eesti kultuuri seisukohast. Eestis toimub 2020. a kokakunsti MM – Bocuse d’Or, mida ETV plaanib kajastada. Kevadhooajal jõuavad ETV eetrisse tunnised erisaated märkimaks Jaan Krossi 100. Sünniaastapäeva ja Marju Lauristini 80. sünnipäeva. ETV tähistab teemapäevi ja nädalaid, eriprogrammiga on kaunistatud nii jõulud- kui aastavahetus, kindlasti ka teised tähtpäevad aasta jooksul. ETV kasutab oma tugevaid saatebrände „Ringvaadet” ja „Terevisiooni” oluliste sündmuste kajastamiseks ja eksklusiivsisu loomiseks. Eetrisse jõuab ka „Ringvaade suvel”. Hästi toimib koostöö ETV2 ja ETV+-iga, näiteks on ETV vaataja väga hästi võtnud vastu ETV+ „Edulugude” saatesarja, samuti ETV2 „Plekktrummi” ja „Ongi koik” saated, mis korduvad ETV-s. Jätkame niisugust koostööd, et kasutada maksimaalselt ära ERR-i toimetuste toodetud telesisu. Samuti toob arendatav voogedastuskeskkond juurde uusi sisuedastuse ning -planeerimise kombinatsioone. 2020. aastal ETV eelarve ei suurene (ja on püsinud samas suurusjärgus viimased 10 aastat), mille tõttu on tekkinud olukord, kus praegused formaadid on optimeeritud ning alles jäänud vaid kõige tugevamad ETV brändid. Mis omakorda tähendab seda, et meil pole võimalusi: - tuua ekraanile uusi saateprojekte (nt ajaloosari, nädala kokkuvõttev formaat a la Teletaip jne), - toota rahvast ühendavaid suurprojekte (a la Koorilahing, suured meelelahutusliku sisuga stuudioformaadid), 9  EELARVE 2020 - luua olulisi sotsiaalse sisuga formaate (nt. koolikiusamise vastu võitlemisest, eestlastest Soomes jne), - tuua ETV vaatajani Eesti filme ning arendada eestikeelset teledraamat. ERR peaks olema osa Eesti filmipoliitikast, praegu see nii pole. Kui ETV eelarve lähiaastatel ei kasva, siis on meie valik kas vähendada praeguseid saateid või anda järele kvaliteedis, mõlemad on väga halvad valikud. Samas oleme 2019. aasta lõpuks saavutanud ETV-le väga tugeva positsiooni, meil on üle aastate kõrgeim vaadatavus ehk mõju, mida saaks parimal moel ära kasutada ERR-ile seatud eesmärkide saavutamiseks. 4.3 ETV2 ETV2 programmimahtude plaan 2020. aastaks1 maht tundides Omatoodang Programmi kogumaht Valdkondade lõikes 2020 2019 Toodanguliikide lõikes 2020 2019 Elusaated 1 4 Omasaadete esmaesitusi 470 431 Haridussaated 0 5 Omasaadete kordusi 3139 3149 Informatiivsed ja haridussaated 29 33 Hankesaadete esmaesitusi 486 648 Infoteinment 34 Hankesaadete kordusi 1428 1461 Kultuurisaated 31 29 Promo 170 170 Lavastuslik 15 16 Rakendus 90 90 Meelelahutus 32 52 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Muusikaesitused 125 127 Online (ERR uudised) 3000 2810 Religioonisaated 0 Kokku 8784 8760 Spordisaated, sh spordiuudised 160 104 Uudised 43 61 sh sport 163 tundi ETV2 eesmärk on pakkuda huvitavat programmi kitsamatele sihtrühmadele nagu lapsed, noored, spordihuvilised ja sügavama kultuurihuviga vaatajad. Olulise osa ETV2 programmist moodustavad lastesaated, laiema kultuurihuviga vaatajatele mõeldud programm ning maailma dokumentaal- ja mängufilmide paremik. Lastesaadete maht ulatub 40 tunnini nädalas, koolivaheaegadel on maht veelgi suurem. Aastaks 2020 seatud eesmärkide hulka kuulub sündmustega vahetult Eesti inimese juures olemine ja loomine üheskoos noortega. Elamussaadete toimetus jätkab 8-12 aastastele lastele suunatud lapsi ja koole kaasava saatega „Nova”. Eelkooliealistele lastele jätkub saade „Lastetuba”. Portaal Lasteekraan teeb lastesaadetega koostööd ning kaasab lapsi võistluste ja mängudega. Aasta jooksul valmib üks arhiiviväärtusega laste laulusaade, lisaks plaanime lastelavastuse salvestamist. Noore vaataja jaoks jõuab kord kuus eetrisse muusikasaade „R2TV”, milles tutvustatakse Eesti muusikute tegemisi ja räägitakse muusikamaailmast laiemalt. Uusi Eesti bände tutvustab kokkuvõttev saade Noortebändi finaalist. Nagu varasematel aastatelgi toome vaatajate ette Koolitantsu saated. Salvestame „Entel-tenteli” 50. sünnipäevaks kontsert-saate. Jätkame koostööd Pärimusmuusika lõikuspeoga ning kanname üle Etnokulpide auhinnagala. Salvestame ühe Eesti muusikute kontserdi. ETV2 jätkab kultuurisaate „Plekktrumm” tootmist nii kevad- kui sügishooajal. 2020. aastal on plaanis salvestada kaks Eesti teatrite repertuaaris olevat lavastust. Koostöös tänapäeva kirjandust tutvustava festivaliga HeadRead jõuavad taas eetrisse vestlused silmapaistvate väliskirjanikega. Pimedate Ööde Filmifestivali varasemate aastate paremaid filme näeb ETV2-s aasta jooksul Maailmakino programmis, samuti jätkame festivali ajal saatesarja „PÖFFi kaheksa ja pool” tootmist. Madalaeelarvelistest reisisarjadest jõuavad ETV2 ekraanile „4x4. Türgi” ja sari Usbekistanist. „Lennart Meri jälgedes” on hariv ja meelelahutuslik reisisari, mille abil heidame pilgu soome-ugri rahvaste elule võrdluses ajaga, mil Lennart Meri lõi filmi „Veelinnurahvas”. Eetrisse jõuab ka huumorisaate tsükkel. 10  EELARVE 2020 2020. aasta arengukavast lähtuvalt on ETV2 eesmärk pakkuda emotsioone ja kunstilisi elamusi, anda vaatajatele võimalus rikastada oma maailmapilti – end harida ja ammutada inspiratsiooni. ETV2 jätkab koostööd dokumentaalfilmide festivalidega DocPoint Tallinn, Matsalu Loodusfilmide Festival ja MoeKunstiKino. Plaanis on jätkata ka maailma dokumentaalfilmide paremikule üles ehitatud teemakuudega: keskkonnakuu, inimõiguste kuu ja moefilmide kuu. ETV2 jätkab maailmakino uue paremiku näitamist kolmapäeva õhtuti ja reedeti jõuavad ekraanile kinoklassika olulisemad teosed. Kinoklassika juhatab sisse rubriik „Filmiklubi”, milles ETV staar või filmientusiast tutvustab algavat filmi. Korraldame ka mängufilmidel põhinevaid teemakuid nagu Prantsuse filmikuu ja Iberofest. Pühapäeviti on ETV2-s teemaõhtud, mis annavad võimaluse pöörata tähelepanu silmapaistvatele loovisikutele, samuti temaatiliselt komplekteerida ERR-i arhiivisaateid. Mõned tähelepanuväärsemad teemaõhtud sisaldavad värskelt toodetud intervjuusid. Plaanis on portreesaated Uno Loobist ja Georg Otsast. ETV2 programmi jõuab rohkelt ka spordiülekandeid. 4.4 ETV+ ETV+ programmimahtude plaan 2020. aastaks1 maht tundides Omatoodang Programmi kogumaht Valdkondade lõikes 2020 2019 Toodanguliikide lõikes 2020 2019 Elusaated 90 55 Omasaadete esmaesitusi 810 645 Informatiivsed ja haridussaated 49 65 Omasaadete kordusi 2970 2701 Infoteinment 394 209 Hankesaadete esmaesitusi 1153 1220 Kultuurisaated 0 1 Hankesaadete kordusi 1405 1788 Lavastuslik 0 5 Promo 175 175 Meelelahutus 29 40 Rakendus 70 70 Muusikaesitused 19 Sponsorteave ja reklaam 1 1 Religioonisaated 0 Online (ERR uudised) 2200 2160 Spordisaated, sh spordiuudised 36 80 Kokku 8784 8760 Uudised 193 190 sh sport 303 tundi ETV+ eesmärk on pakkuda peamiselt venekeelsele kogukonnale Eestis tasakaalustatud päevakajalist infot ja analüüsi koduste ühiskondlike ja sotsiaalsete teemade kohta, kvaliteetset valikut maailma uudistest, spordisündmustest ning filme. Aasta 2019 seisuga on ETV+ jõudnud võimalikult paljude inimesteni Eestis, kanali peamine eesmärk lähiaastaks on kasvatada televaatamisaja osakaalu ehk vaatajate lojaalsust. Seda on võimalik teha pakkudes lisaks kvaliteetsemale ja eksklusiivsemale hankeprogrammile ka kvaliteetsemat ja suuremas mahus omatoodangut, mis osutub raskeks ülesandeks olukorras, kui kanali eelarve võrreldes eelmise perioodiga ei kasva. Selle tõttu on oluline hoida ja arendada koostööd rahvusvaheliste fondidega, mis toetavad muukeelset meediat. Samuti on vajalik jätkata koostööd Raadio 4, ETV ja ETV2-ga nii hanke kui ka originaalsisu ristkasutamises ja eriprojektide tootmisel (Jõulutunnel, Eesti laul, Eurovisioon, Vabariigi aastapäev, aastavahetuse ülekanded jt). ETV+ päevakajasaadetest jätkuvad eetris värske ja edukas jutusaade „Oma tõde”, mis käsitleb peamiselt sotsiaalseid teemasid, ja toob stuudiosse tavainimesi oma murede ja lugudega. Samuti on otse-eetris debatisaade „Kes keda?” ja „Nädala intervjuu”, mis käsitlevad aktuaalseid poliitilisi ja muid ühiskondlikke teemasid. Laupäeval on Narva stuudiost otse-eetris „Rahvale tähtis”, mis pakub nädalakokkuvõtet Ida- Virumaa sündmustest ning stuudioarutelu ühel tähtsamal regionaalteemal. Uurivat teleajakirjandust pakub endiselt saade „Insight”, jätkub ka tarbijateemasid käsitlev saade „Peegel”. Kevadhooajal lisandub ETV+ programmi keskkonnasaade, mis tutvustab rohelist mõtteviisi eri valdkondades – alates toidust kuni kütuseni. Sügisel 2019 edukalt eetris esilinastunud doksarja „Edulood” 2. hooaega (režissöör Aljona Suržikova) on võimalik sügishooajal 2020 toota vaid välisfinantseeringu toel. Kavandamisel on reisi- ja elustiilisaated Balti riikidest ja Ameerika Ühendriikidest. ETV+ hankeprogrammi ilmestavad kvaliteetsed sarjad ja filmid. 11  EELARVE 2020 4.5 Päevakajaliste saadete toimetus 2020. aastal keskendub toimetus praeguste saadete ajakirjandusliku kvaliteedi tõstmisele. Poliitika- ja ühiskonnateemade käsitlemisel on rõhk tasakaalustatud ja erapooletul lähenemisel, erinevate ühiskonnagruppide kaasamisel ja kõnetamisel. Saadete ettevalmistamisel tihendame koostööd ERR-i teiste üksustega – uudiste- ja meelelahutussaadete, Vikerraadio ja ETV+ toimetustega. Eesmärk on jõuda erinevate sihtrühmadeni, kasutada piiratud inimressursi veelgi sihipärasemalt ja muuta saadete tootmine efektiivsemaks. 2020. sügishooajaks planeerime saatesarja „Suud puhtaks” formaadi muutmise. Sarjade „Maahommik”, „Osoon” ja „Prillitoos” puhul jätkame lisaks tavapärasele lähenemisele teematsüklite tootmist, mis suurendab ajatuma sisuga saadete mahtu, mille eluiga on pikem kui vaid konkreetne päev või nädal. Lisaks valmistame ette lühemate saatetsüklite tootmist, mille fookus on erinevatel sotsiaalsetel teemadel. Osaleme hangetel, mis võimaldavad meid huvitavaid üksiksaateid ja sarju toota lisarahastuse abil. Sellise mudeli abil saame vaatajateni tuua originaaltoodangut, mis katavad sotsiaal-, teadus-, ajaloo-, keskkonnakaitse-, jm teemavaldkondi, mille tootmiseks ERR-i praegusest eelarvest ei piisa. Jätkame ka koostööd telekomiettevõtetega (Elisa jt), kellega nii intellektuaalses kui ka finantsilises koostöös on võimalik toota sarju, mille tarvis meil üksi ressurssi ei piisa (näiteks sari „Üle noatera”). 4.6 Elamussaadete toimetus Elamussaadete toimetus peab aastal 2020 oluliseks ülekannete tootmise jätkamist suursündmustelt, mis ühendavad ja innustavad Eesti rahvast. Traditsiooniliste Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtu, taasiseseisvumispäeva ürituste ja Eesti Laulu kõrval jõuavad Eesti televaatajateni EV100 pidustuste lõppakord Tartu rahu aastapäeva tähistamiseks ja valik riiklikult olulisi kultuurisündmusi. Olulise ja väga tootmismahuka projektina jõuab ekraanile Klassikatähtede uus hooaeg. Jätkame suure vaatajahuvi ja arhiiviväärtusega eluloosaadete tootmist nagu Eri Klas 80, Tõnu Aav, Jaan Kross 100, Georg Ots 100, Uno Loop 90 jt. Koostööprojekt Eesti Filmi Instituudi ja Eesti Kultuurkapitaliga toob 2020. aastal eetrisse uued dokumentaalportreed Merle Karusoost, David Vseviovist, Anu Rauast, Leonhard Lapinist ja Betti Alverist. Elamussaadete toimetuse tippsaadete ja –sarjade „Hommik Anuga”, „Plekktrumm”, kultuurimagasin OP, „Ringvaade”, „Õnne13” ja „EnsV” kõrval soovime luua ka uut kodumaist teledraamat ja meelelahutussaateid. ETV 65. sünnipäevaga seoses toome vaatajani lühiklipid „Minu ETV” meie kanaliga seotud telelegendide oluliste lugudega ning ühe ülisuure meelelahutusliku eriprojekti, kui tähistame mais ETV sünnipäeva suurejoonelise peoga, ning vaatajad saavad sellele kaasa elada otseülekande vahendusel. 4.7 Programmiteenistus Programmiteenistuse ülesanne on teleprogrammide planeerimine, hankematerjalide logistika korraldamine, saadete tõlkimine ja tekstide pealelugemine. Programmiplaneerimise peamine ülesanne on koostada ETV, ETV2 ja ETV+ saatekava, mis hõlmab arengukavast lähtuvalt ja koostöös programmide peatoimetajatega pikemaajaliste saatevõrkude mudelite väljatöötamist, saadete mahuplaanide koostamist, hooaja saatevõrkude täitmist ning jooksva saatekava planeerimist ja eetrijärgset arhiveerimist. Hankematerjali logistika hõlmab hankesaadete ja nende juurde kuuluva lisamaterjali tellimist ja tagastamist ning hankesaadete materjalidest eetrikoopiate tootmist edasiseks tööprotsessiks kuni edastamiseni. Tõlkevaldkonnas luuakse iga päev subtiitritekste, tõlketekste pealelugemiseks, tekste vaegkuuljatele ja omasaadete ning hankeprogrammi tõlkeid nii eesti kui vene keelde, aegajalt ka omasaadete tõlkeid teistesse keeltesse, ning subtiitritekste ja kommentaare otseülekannetele. ETV+ programmile tõlgitakse lisaks hankesaadetele ka eesti- ja venekeelsed omasaated vastavalt vene ja eesti keelde, seejuures esitatakse tõlge vene keelde sageli mitme näitleja vahendusel ning omasaadete tõlge eesti keelde osaliselt ka sünkroontõlkena. Vaegnägijail on võimalik kuulata ka audiosubtiitreid teise audiokanali kaudu, kus kõneroboti abil esitatakse eestikeelseid subtiitritekste. 12  EELARVE 2020 4.8 Vikerraadio ja Raadioteater Vikerraadio programmimahtude plaan tundides 2020 2019 Uudised 840 831 Hommikuprogramm 1 404 1 395 Päevasündmuste laiendatud käsitlus 900 880 Analüütilised saated 704 668 Sport 180 250 Haridus- ja teadussaated 525 517 Kultuurisaated 600 570 Lastesaated 150 135 Kuuldemängud 360 270 Meelelahutus 141 40 Muusika 2 810 3 035 Info- ja kultuuriteated 170 169 Kokku 8 784 8 760 Vikerraadio 2020. aasta peamine eesmärk on olla jätkuvalt kõige usaldusväärsem ja kuulatavam raadio, mis pakub tasakaalukat, mitmekesist ja ainulaadset raadioprogrammi. Eesmärgi saavutamist toetavad mitmekesised arutelusaated, valmidus kiirelt ja objektiivselt reageerida mis tahes kriisiolukorras ning ühiskonnas toimuvate sündmuste kajastamine. Päevakajalised saated „Vikerhommik”, „Uudis Pluss”, „Reporteritund”, „Välisilm” ja „Külauudised” kajastavad operatiivselt Eestis ja maailmas toimuvat. Kultuuriteemadega hoiavad kuulajaid kursis kultuuriuudised, arutelusaade „Vasar”, kirjandussaade „Loetud ja kirjutatud”, teatrisaade „Teatrivaht”, keelesaated, murdekeelsed uudised ja koostöö Raadioteatriga. Lisaks ülekanded ühiskonnale olulisematelt sündmustelt ja mitmed analüüsi- ja arutelusaated. Nädalavahetustel pakub Vikerraadio jätkuvalt kõige mitmekesisemat ja mahukamat raadioprogrammi, kus oma koht on kultuuri-, ajaloo-, teaduse-, keele- ja muusikasaadetel. Esimesel poolaastal viiakse läbi Vikerraadio saatekava ja kuulajaskonna analüüs, et vajadusel teha muutusi saatekavas, ja eesmärk on ka paremini kasutada ERR-i teiste programmide loodud sisu. Samuti viiakse läbi Vikerraadio muusikavaliku ja signatuuride analüüs ja värskendamine. Eraldi analüüsitakse ja vajadusel muudetakse Vikerraadio veebilehekülge ja nutiseadmetele suunatud rakendusi eesmärgiga teha kuulajatele saadete järelkuulamine mugavamaks. Raadioteater 2020 Raadioteatri südamik on kuuldemängude loomine, et tutvustada ja arendada algupärast dramaturgiat ja salvestada eesti näitlejate hääli. 2020. aastal on plaanis salvestada tuntud näitlejatega kuni seitse kuuldemängu. Raadioteatri sünnipäeva tähistamiseks korraldatakse aprillis ERM-is avalik kuuldemängu salvestus „Kuidas valmistada korralikku eestlast” ja koostöös Vanemuise teatriga valmib kuuldemängulavastus „Medeia” põhjal. Jätkub „Laste Ööülikooli” lühiloengute sari, mis on mõeldud noorematele kuulajatele. Lastele ja noortele valmib muusikaline kuuldejutt „Käsikivi kosmosest”, ning kuuldemänguline järjelugu „Piia Präänik ja bandiidid”. Koostöös teatriga NUKU valmib lastele 5-osaline kuuldemäng. 2020. aastal jätkatakse „Luuleruumi” sarja, mille raames salvestatakse tänapäeva oluliste luuletajate loomingut, mida esitavad tuntud näitlejad. 4.9 Raadio 2 Raadio 2 eesmärk on olla Eesti kõige olulisem muusikajaam – raadiojaam, mille muusikavalikus on tähtsaim koht uuel, värskel ja talendikal eesti muusikal. Raadio 2 on vajalik platvorm noorte ja andekate artistide esiletõusuks ja arenguks, sh on jaamal oluline roll olla peavoolust erinevate stiilide toetaja. R2 ainulaadne õhtune vöönd on koduks erinevatele muusikalistele subkultuuridele ning selle saatejuhtideks tunnustatud melomaanidest spetsialistid. Kõige selle kaudu aitab R2 oluliselt kaasa Eesti muusikameedia ja -kultuuri mitmekesisusele. 13  EELARVE 2020 Raadio 2 programmimahtude plaan tundides 2020 2019 Uudised 438 438 Hommikuprogramm 964 964 Päevasündmuste laiendatud käsitlus, praktiline teave, 39 156 nõuanne Analüütilised saated 52 104 Sport 23 23 Haridus- ja teadussaated 98 98 Kultuurisaated 208 286 Kuuldemängud, ettelugemised 147 147 Meelelahutus 117 117 Muusika 6555 6284 Muu (promo, kultuuriteated) 143 143 Kokku 8784 8760 Sõnasaadetest jätkuvad 2020. a programmis mitmed populaarsed sarjad, sh „Olukorrast riigis”, „Rahva Oma Kaitse”, „Laupäeva hommik!”, „Reispass”. Argipäevastes jutusaadetes on muuhulgas tähtsal kohal digikultuur, populaarteadus, tehnoloogia, majandus ja välispoliitika. Uuel aastal soovib R2 arendada oma digitaalseid platvorme, sh otse-eetrist sõltumatut podcastide keskkonda. Olles EBU Eurosonic grupi aktiivne liige on Raadio 2 eesti popmuusika eksporttugi Euroopas. Raadio 2 salvestab eesti artistide kontserte ja jagab salvestusi EBU jaamadega. Raadio 2 on suurte kohalike muusikasündmuste (Eesti Laul, Tallinn Music Week, Jazzkaar, Etnokulbid, Noortebänd jt) koostööpartner, kajastab olulisi uue muusika festivale nii Eestis (Intsikurmu, TMW, I Land Sound, Eesti Hip-Hop Festival, Station Narva jt) kui välismaal ning arendab enda loodud muusikaelusündmusi nagu Aastahitt, Bändisärgipäev, R2 DJ Weekend ja R2 Live. 4.10 Klassikaraadio Klassikaraadio programmimahtude plaan tundides 2020 2019 Uudised 572 575 Hommikuprogramm 622 620 Analüütilised saated ja publitsistika 68 66 Kultuurisaated 1245 1222 Muusikasaated (autorisaated, ülekanded) 2722 2900 Kuuldemängud, ettelugemised 140 133 Meelelahutus 180 197 Muusika 3077 2876 Muu (promo, kultuuriteated) 158 171 Kokku 8784 8760 Klassikaraadio tähistab 25ndat tegevusaastat, sünnipäeva puhul on eetris ja koduleheküljel järelkuulamiseks valik püsiväärtusega saatesarju erinevatest viisaastakutest. 1. aprillil toimub Raadiostuudios pidulik juubelikontsert, kus kõlab Jüri Reinvere Klassikaraadiole pühendatud uudisteos. Klassikaraadio värskendab juubeli puhul oma kõla ja saab uued signatuurid mitmele saatesarjale. Eetris on „Klassikatähed” koostöös ETV ja Eesti Kontserdiga ning konkursile järgneb koolikontsertide sari „Klassikaraadio tuleb külla”. Läbi aasta annab programmile jumet klassikatähtpäev Beethoven – 250, millele on pühendatud kaks ajaloosarja ja hulk kontserdiülekandeid Eestist ja kaugemalt. Klassikaraadio tähistab eriprogrammiga Jaan Krossi ja Georg Otsa sajanditähtpäevi. Jätkub „Kuu helilooja” projekt erisaadete ja kontsertidega: Lepo Sumera – mais, Veljo Tormis – augustis ja Arvo Pärt – septembris. Veebruar on eesti muusika kuu ning aprill džässikuu temaatiliselt fokusseeritud muusikavalikuga. Jätkub muusikaajakirjanduse saatesari „Helikaja”, meloodiaprogramm „Lihtsalt nostalgia”, muusikasõpru innustavad saatesarjad „Fantaasia” ja „Vinüül”, muusikaperede sari „Dünastia” jm. Kultuurisaadetest on eetris uus sari „Teatrimaagia” ning „Kunstiministeerium”, jätkub igapäevane 14  EELARVE 2020 kultuurimagasin „Delta”. Suveprogrammi tipphetked on ülekanded Nargenfestivalilt, Viljandi Pärimusmuusika festivalilt ja Pärnu festivalilt. Klassikaraadio korraldab Raadiostuudios 10 muusikasündmust, nende hulgas noorte sümfooniaorkestrite kontserdid märtsis, pidulik kontsert Aasta Muusik jaanuaris jm. Rahvusvahelistest projektidest on tähtsaim osavõtt Rahvusvahelisest Heliloojate Rostrumist (maikuus) ja EBU Folk Festivalist Saksamaal Rudolfstadtis (juulis). Klassikaraadio jäädvustab ja vahendab rohkem kui 150 kontserti ning pakub vähemalt 20 kontserdisalvestust rahvusvahelisse raadiolevisse EBU vahendusel. Plaanis on jäädvustada stuudiovõtteid eesti interpreetidelt ja eesti heliloojate teoseid (fondisalvestused). 4.11 Raadio 4 Raadio 4 programmimahtude plaan tundides 2020 2019 Uudised 670 700 Hommikuprogramm 1100 1100 Päevasündmuste laiendatud käsitlus, praktiline teave, nõuanne 710 1100 Analüütilised saated 900 900 Sport 110 110 Haridus- ja teadussaated 110 100 Kultuurisaated 470 1760 Kuuldemängud ja ettelugemised 300 350 Meelelahutussaated 520 520 Muusika (saated 1970, vahemuusika 1690) 3660 1820 Muu (promo, kultuuriteated, rakendus) 234 210 Kokku 8784 8760 sh lastele 60 60 sh saated teistes keeltes 60 80 Raadio 4 eesmärk on jääda 2020. aastal usaldusväärseimaks ja kõige olulisemaks võõrkeelseks raadiojaamaks Eesti meediamaastikul, jätkates üldhuvikanalina, mille ülesanne on vahendada mitte- eestlaste kogukonnale olulisi sündmusi Eestis ja maailmas. Meie missioon on jätkuvalt see, et võõrkeelse kuulajani jõuaks sama infovoog, mis eestlasteni. Raadio 4 põhieesmärk on pakkuda kvaliteetset ajakirjandust ning jääda Eesti venekeelse ajakirjanduse lipulaevaks. 2020. aasta suurim väljakutse on Raadio 4 kuulatavuse suurendamine nii eetris kui veebis. Pöörame erilist tähelepanu veebikeskkonna arendamisele ning uute kontaktide loomisele. Konkreetne eesmärk on vähemalt 65 000 kuulajat päevas ja 135 000 kuulajat nädalas 2020. a lõpus. Selle eesmärgi saavutamiseks kavatseb Raadio 4 läbi viia mitu turunduskampaaniat (vähemalt kord kvartalis). Raadiojaama reklaamimiseks peame turunduskampaaniaid väga oluliseks, sest see võimaldab kuulajaskonda laiendada ning raadiojaama märgatavamaks muuta. Samas vajame rohkem koostööd uuringufirmaga Kantar Emor Raadio 4 auditooriumi uuringute teemal. Aasta 2020 talvel ja kevadel on Raadio 4 fookuses suured ajaloolised sündmused ja tähtpäevad. Jaanuaris – veebruaris on Raadio 4 eetris lühike saatesari „Vabadussõda 1918 – 1920”, millega tähistame Tartu rahu 100. aastapäeva. Veebruaris – märtsis jõuavad Raadio 4 eetrisse lühikesed saatesarjad „Jaan Kross – 100” ja „Georg Ots – 100”. Kultuuritegelased nagu Jaan Kross ja Georg Ots on hästi tuntud nii eestlaste kui ka venelaste seas ning lõimumispoliitika mõttes on need saatesarjad olulised ja vajalikud. Digikultuuri aastal kajastab Raadio 4 rohkem digikultuuri sündmusi, jaanuarist 2020 jõuab eetrisse ka uus populaarteaduslik saatesari. Kultuurisündmustest hakkab Raadio 4 suurejooneliselt kajastama konkurssi „Eesti laul” ja festivali „Tallinn Music Week”. Suvel 2020 jätkab Raadio 4 Eesti kultuuri ja ajaloo tutvustamist läbi Eestimaa mõisade. Sajad säilinud ajaloolised mõisad on tänapäeval Eesti ühed atraktiivsemad vaatamisväärsused. Mõisade hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisa. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisa ning ligi kuussada karjamõisa – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame. Kus nad asusid? Millised nad olid? Mis neist on saanud? Saatesari „Mõisade võlu” on Raadio 4 eetris ajavahemikus juuni 2020 – august 2020 (kokku 13 saadet). 15  EELARVE 2020 Suvel 2019 pakkus Raadio 4 oma kuulajatele parimat Eesti muusikat igapäevase kontserdi formaadis. See suvine projekt sai üsna palju positiivset tagasisidet ning suvel 2020 kavatseb Raadio 4 selle projektiga jätkata, pakkudes muusikasaadete sarja Eesti levimuusikast läbi aegade. Aastal 2020 toob Raadio 4 oma kuulajateni täies mahus hommiku- ja õhtuprogrammi (drive-time show) ning päevakajaliste saadete vööndi. 2020. aasta ülesanne on nende programmide edasine arendamine ja tugevdamine. Aastal 2020 jätkab Raadio 4 oma tugevaid analüütilisi saateid („Keerdkäigud”, „Eriarvamus”, „Vaateväljas”, „Vandenõuteooria” jne.) ning saateid vähemusrahvuste keeltes. Raadio 4 soovib endiselt olla esindatud kõigil suurematel sündmustel ja üritustel nagu Vabariigi aastapäeva paraad, Võidupüha paraad, Viljandi folk, Paide Arvamusfestival jne. Aasta 2020 plaan on olla rohkem esindatud Eesti regioonides ning teha otsesaateid ERR-i eri stuudiotest (Narvast, Tartust, Võrust). Raadio 4 on seisukohal, et ERR-is võiks olla rohkem koostööd programmide vahel (sh eestikeelsete ja venekeelsete programmide vahel). Seega soovime tugevdada koostööd Vikerraadioga ja Raadio 2-ga ning endiselt jätkame koostööd telekanaliga ETV+. Aastal 2020 pingutab Raadio 4 noorema auditooriumi meelitamise nimel. Tegeleme endiselt alternatiivse veebiplatvormi KISA FM arendamisega, kaasates noori ja andekamaid autoreid ning välja töötades uusi formaate. Piiriülese koostöö tugevdamiseks kavatseb Raadio 4 alustada koostööprojekti Läti veebiplatvormiga „Seljanka”. 4.12 Raadio Tallinn Ühe töötajaga Raadio Tallinn pakub alternatiivina ERR-i saatepõhistele raadiojaamadele programmi, mis edastab iga päev kella 7-st kuni 22-ni kvaliteetset muusikat ja täistundidel ERR-i uudistesaateid. Raadio Tallinna muusikavalikus on oluline koht jazz- ja maailmamuusikal. Kella 22-st kuni 7-ni hommikul edastab Raadio Tallinn BBC World Service’i ja Radio France Internationali uudisteprogramme. Raadio Tallinna programmimahtude plaan tundides 2020 2019 Uudised 803 801 Muusika 4636 4623 Muud info- ja publitsistikasaated (BBC, RFI) 3294 3285 Omasaadete reklaam 51 51 Kokku 8784 8760 4.13 Uudiste- ja sporditoimetus Uudiste- ja sporditoimetus töötab selle nimel, et Eesti avalikkus eelistaks jätkuvalt uudiste ja spordi jälgimisel kõigil platvormidel ERR-i. „Aktuaalne kaamera” on Eesti ühise avaliku ruumi igapäevane maailma mõtestav ühisosa. ERR.ee ja ERR-i raadiouudised on kõige operatiivsemad reaalaja uudisteallikad eesti keeles. Ainsana Eestis omame korrespondentide võrku maakondades ja välismaal ning selle säilitamine ja võimalusel laiendamine on meie prioriteet. ERR-is töötavad Eesti parimad uudisteprofessionaalid, kelle töö väärtustamiseks on oluline hoida töötasu konkurentsivõimelisena võrreldes ülejäänud meediasektori ning teletootmise valdkonnaga. Teleuudised „Aktuaalse kaamera” meeskonna eesmärk on toota igal õhtul kvaliteetset ja ajakirjanduslikult professionaalset teleuudiste saadet, mis tõstatab ühiskonnas olulisi teemasid ja asetab päevauudised laiemasse mõtestatud konteksti. Teleuudiste vaadatavus on viimasel aastal tugevalt kasvanud, mis annab tunnistust valitud suuna põhjendatusest. Väga laia auditooriumi katva teleuudiste saate sisulise poole pealt on oluline olla sündmuste vahendaja ja mõtestaja Eesti inimeste vaatevinklist. See eeldab tihti kohaolu maailma eri paigus. Saadete tootmisel on eesmärk käia kaasas tehnoloogiliste uuendustega, et köita auditooriumi tähelepanu parimal moel. Raadiouudised ERR-i raadiouudised on „Aktuaalse kaamera” kõrval teine märgiline Eesti avaliku- ja meediaruumi siduja ja kujundaja. Põhitegevustes jätkame seniseid arenguid, mille olulisemad eesmärgid on reaalajale 16  EELARVE 2020 lähedase uudiskajastuse loomine ning selle inimesteni toomisel vahetu osalus- ja kohalolekutunde loomine. Jätkame 2019. aastal väga häid tulemusi andnud ja hästi toimiva koostöö ja ressursside jagamisega veebi- ja teleuudistega. Sellele lisaks on vajalik ka spetsiifiliselt raadiopäraste võimekuste edasiarendamine. Jätkuvalt on päevakorras eesmärk laiendada majandusuudiste katmist. Veebiuudised ja portaalid Ka 2019. aasta oli veebiuudistele auditooriumi laiendamisel väga edukas – keskmine iganädalane lugejate arvu kasv on püsinud enam kui viiendiku juures. Sisuliselt on ERR-ist saanud Eesti tsiteerituim uudisteallikas muu meedia jaoks. Neid arenguid on kavas hoida ja jätkata. ERR-i võrgumeedia väljundid internetis koonduvad portaalidesse ja mobiilirakendustesse. Suur osa portaalis ja äppides edastatavast sisust on loonud või toimetanud uudiste- ja sporditoimetus ning nende tegevustega seotud kulud kajastatakse sealses eelarves. err.ee sisutoimetustena käsitletakse alamportaalidesse novaator.err.ee (teadusportaal), kultuur.err.ee ja menu.err.ee loodavat originaalsisu. Ühtlasi pakuvad ERR-i veebiväljundid täielikku digitaalset kasutajakogemust kogu ERR-i sisu lõikes. ERR-i võrgumeedia suund on pakkuda üha enam veebi kui meediumi eripära rakendavat sisu. 2020. aasta alguses hakkab ERR senisest palju laiemas mahus ja sihipäraselt turundatuna pakkuma sisu voogedastusteenuste vormis. Auditooriumi silmas pidades on ERR-i võrgumeedia eesmärk, et 2020. aasta lõpuks tarbiks igal nädalal veebi ja nutirakenduste vahendusel ERR-i pakutavat sisu vähemalt 700 000 unikaalset külastajat (tulenevalt võrgumeedia kasutuse mõõtmise metoodikast lähevad unikaalsete külastajatena arvesse ka ühe inimese poolt eri seadmetega tehtavad külastused). 2019. aasta teisel poolel on ERR juba mitmel korral saavutanud 600 000 unikaalse külastaja taseme. Sport 2020. aastal toovad kolm ERR-i telekanalit vaatajateni üle 250 tunni omatoodangut, sh kokku 55 tundi igapäevaseid spordiuudiseid ning ligikaudu 500 tundi hankeprogrammi. On jalgpalli tiitlivõistluste aasta ning ERR-i kolme telekanali vahendusel saavad vaatajad osa kõigist Euroopa meistrivõistluste 51-st kohtumisest. Jalgpalli kõrval juunis-juulis väärivad suuremate teleprojektidena esiletoomist laskesuusatamise MK-sari, kust jõuavad televaatajateni kõik etapid ning võistlused, lisaks täismahus laskesuusatamise maailmameistrivõistluste programm ning Otepääl toimuvate Euroopa meistrivõistluste teleülekanded, kokku 76 ülekannet. Täismahus võistlusprogrammi vahendavad ERR-i telekanalid ka kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustelt. Autoralli maailmameistrivõistluste otsustavate punktikatsete ülekanded jõuavad jätkuvalt televaatajateni ETV ja ETV2 vahendusel. Esmakordselt peetakse 2020. aastal Eestis iluvõimlemise Grand Prix etapp, Eestis toimub ka UEFA U-17 jalgpalli EM-finaalturniir, mille rahvusringhääling samuti vaatajateni toob. Lisaks veel rattaspordi EM-ülekanded, käsipallikoondise valikmängud, Euroopa kergejõustikuauhinnad ning FIFA jalgpalliauhindade gala. ETV+ pakub vaatajatele nii vene- kui eestikeelse kommentaariga iluuisutamise maailma ja Euroopa meistrivõistluste, samuti Tallinnas toimuvate juunioride iluuisutamise MM-i teleülekandeid. ETV+ on ka kõigi jäähokiülekannete põhikanal (maailmameistrivõistlused mais, Eesti rahvuskoondise mängud olümpia kvalifikatsiooniturniiril veebruaris ning MM-i I divisjoni B-grupis aprillis). Eesti jalgpallimeistrivõistluste Premium liiga kohtumisi kajastab rahvusringhääling nii tele-eetris kui portaalis. Kodustest rahvaspordi suurvõistlustest vahendame legendaarse Tartu maratoni ja Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF poolt 2020. aastal pronkstaseme pälvinud Baltikumi suurima jooksuvõistluse Tallinna maratoni teleülekandeid. Saatesari TV 10 Olümpiastarti alustas nii koolides kui teleekraanil 49. hooaega ning töös on spordipublitsistikasari, mille esmaesitust on oodata aasta teises pooles. 4.14 Hanketoimetus, voogedastuskeskkonnad ja err.ee teemaportaalid Hanketoimetuse eesmärk on laiendada hankeprogrammiga ERR-i poolt pakutavat audiovisuaalsisu, hoides end tele- ja filmiturgudel toimuvaga pidevalt kursis, osaledes festivalidel ja rahvusvahelistel turgudel ning olles pidevas kontaktis kohalike filmitootjatega. Hanketoimetus hindab kõiki hangitavaid saateid ja filme ERR-i kõrgete usaldusväärsuse ja eetikanõuete alusel. Eesti Rahvusringhäälingu Arengukava 2020–2023 strateegilised eesmärgid punkt number 3 ütleb: jõuame võimalikult paljudeni sõltumata ajast, kohast ja seadmest. See tähendab, et ERR on seadnud voogedastuskeskkondade (VOD) arengu oluliseks, paigutades ta üheks ERR-i neljast lähiaastate 17  EELARVE 2020 prioriteedist. VOD on ühinenud strukturaalselt hankeosakonna ning „Lasteekraaniga” – moodustades üha tugevamat sümbioosi teostava osise kogu ERR-is. Hanketoimetus hangib täna lineaarsisu ETV, ETV2 ja ETV+ kanalile ning moodustab massiivse osa kogu näidatavast telekanalite sisust. FVOD, ehk Free Video on Demand õiguste lisandumisega, mida täna aktiivselt juba hangitakse, on võetud suund uue mittelineaarse programmi loomisele, mis koondab tervikuks raadio, tele ja veebisisu. ERR loob sellega neljandat televisiooni ja raadiote kuuendat programmi, tuues kokku parima praegustest programmidest ning vürtsitades seda valikuga uutest kodumaistest saadetest ja draamast ning esmaesitlustest. Hanke/VOD toimetuse suur eesmärk tulevikus on viia eesti draamasarjad uuele tasemele. Perspektiivis on osakond koostöös lineaarsete teleprogrammidega kodumaise draama sarja tellija ning uuele tasemele viija nii Eestis kui Euroopas, kasutades selleks kaastootmisi EBU liinis kui ka välisrahastuse kaasamist muudel viisidel. e ERR-i uue voogedastuskeskkonna missioon on olla suurima külastatavusega eestikeelset kvaliteetset audiovisuaalsisu pakkuv keskkond maailmas. Tulevikuvisioon on pakkuda lisavõimalusi ERR-i traditsioonilistele kanalitele, kõnetades külastajaid, keda praegused elektroonilise meedia võimalused ei köida – suurendades ERR-i auditooriumi kõigis olulistes sihtgruppides. Voogedastuskeskkond tahab endale võtta ka eesmärgi olla hea sisupartner ja alternatiiv noortele, kel puudub täna teleri või raadio tarbimise harjumus. Lisaks uudisteportaalile, mille sisu loob uudistetoimetus ja mis on ühtlasi ERR-i veebi avaleht, ning spordiportaalile, mida täidab sisuga sporditoimetus, on ERR-i veebis valdkonnapõhised (kultuur, teadus jm) teemaportaalid. Nende sisu loob eraldi väike toimetusüksus, kuhu kuulub 15 töötajat. Koostööd tehakse lisaks teistele ERR-i sisutoimetustele ka Eesti ülikoolide ja teadusasutustega. 4.15 ERR arhiivid Arhiivide üksus jaguneb säilitatavate materjalide liikide järgi video-, heli-, filmi-, foto- ja dokumendiarhiiviks. Filmiarhiivis digiteerime 180 tundi (pilt+heli) AK kroonikapalu ja juurdevõtteid aastatest 1982-1983. Kirjeldame 900 kroonikapala. Digiteerime ja restaureerime 80-90 osa (à 10min) 35 mm Eesti Telefilmi mängu- ja dokumentaalfilmi. Täiendame majasisest andmebaasi ja Eesti filmi andmebaasi 70 Eesti Telefilmi filmi kohta. Puhastame ja kerime läbi kuni 115 000 meetrit filmilinti. Korrastame ja valmistame ette digiteerimiseks 350 karpi filmimaterjali. Uue tööjaama saamisega parandame AK kroonikapalade kvaliteeti ja korda tegemise jõudlust. Teeme eeltöid filmide originaalide andmiseks Rahvusarhiivile. Eraldame pildi ja heli eraldi karpidesse ja märgistame. Fotoarhiivis Võtame kasutusele uue negatiivide digiteerimise meetodi (kaameraskänn), mis võimaldab massdigiteerimist. Kui tehniliselt ei tule ette takistusi, loodame aasta jooksul digiteerida ja esmaselt töödelda 55 000 kaadrit. Jätkame digiteeritud materjali kirjeldamist ja digiarhiivi lisamist. Vajadusel ja võimaluse korral sõlmime autoriõiguste loovutamise lepinguid fotograafidega (või nende pärijatega), kelle fotod on ERR-i arhiivis, kuid seni puudub õigus neid kasutada. Jätkub fotomappide korrastamine, mis seisneb arhiiviväärtuseta materjali (reprode) eraldamises, arvelt maha kandmises ja hävitamises. Lisaks asendame kulunud ja katkised vahelehed. Heliarhiivis digiteerime ja restaureerime 400 tundi muusikat ja 750 tundi sõnasaateid. Restaureerime filmiarhiivis digiteeritud ja restaureeritud filmide heli. Digiteerime 500 tundi nõukogude ajal Moskvast saadetud tiraažisalvestisi. Täiendame heliarhiivi andmebaasi 20 000 andmekirjega. ERR-i raadioprogrammidest arhiveerime keskmiselt kuni 6 000 saadet aastas. Jätkame muusikafailide sidumist andmekirjetega ja muusikapalade rippimist heliarhiivi andmebaasi. Aitame voogedastuskeskkonnale otsida arhiivimaterjale. Videoarhiivis hakkame korrastama massdigiteerimisest tulnud faile ja varustame need andmete, sisulehtede ja muusikaaruannetega. Monteerime ja restaureerime eetrivajadusest tulenevalt keskmiselt 150 saadet. Restaureerime teatrietenduste salvestisi. Massdigiteerimist mitteläbinud Betacam kassettidelt digiteerime keskmiselt 500 saadet. Ühendame endise uudiste analoogarhiivi videoarhiiviga. Kirjeldame ja täiendame uudislugude andmeid. Jätkame spordiarhiivi analoogsalvestiste digiteerimist. Otsime ja valmistame ette videomaterjale voogedastuskeskkonna jaoks. Eetrisse minevatest arhiivisaadetest (2005-2009) teeme XHD versioone. Iga päev teeme ETV programmidele omasaadete eetrieelset tehnilist kontrolli, lisame puuduvaid algus- ja lõputiitreid, kontrollime ja koostame sisulehti ja 18  EELARVE 2020 autoriaruandeid, vaatame läbi ja registreerime faile, täiendame andmebaasi andmekirjeid ja teeme kõiki arhiveerimise ja säilitamisega kaasnevaid töid. Dokumendiarhiivis jätkame Eesti Televisiooni 80-ndate aastate (1986-1990) saadete sisestamist andmebaasi, tekstide uuendamist, kaante vahetamist vastavalt vajadusele ja karpide vahetamist. Alustame lisanimistuga 5, mis sisaldab samuti saadete materjale. Jätkame nimistu 7 toimikute kontrolli (tekstide uuendamine, kaante ja karpide vahetus). Jätkame isikutoimikute korrastamist, Eesti Televisiooni- ja Raadiokomitee toimikute arvelevõtmist ja karpide vormistamist. Veebiarhiivis arhiiv.err.ee teeme üldsusele tasuta kättesaadavaks 5000 audiofaili, 3500 videofaili ja 15000 fotot. Iga päev toimub kõikides arhiivides programmide klienditeenindus, andmebaaside täiendamine, heli-, filmi, foto- ja videodokumentide komplekteerimine ja viimine digiteerimiseks ja restaureerimiseks, välistellimuste teostamine, teabepäringutele vastamine. Lisa 5. Tootmise-, tehnika- ja hooneüksuste eesmärgid 5.1 Tootmisteenistus Tootmisteenistus on ERR-i suurim struktuuriüksus, mille ülesanne on tagada televisiooni- ja raadioprogrammide tehniline tootmine. Tootmisteenistus jaguneb seesmiselt spetsialiseerunud osakondadeks: audiovisuaalgrupis töötavad operaatorid, helirežissöörid, heli-insenerid, valgustajad, lavatehnikud ja stuudiote administraator; ülekande- ja stuudiote osakonnas insenerid, tehnikud ja salvestusoperaatorid; videomontaaži osakonnas videomonteerijad. Väljapoole toimitakse ühtse teenindusüksusena, mille eesmärk on pakkuda toimetustele parimat võimalikku tehnilist teenust (tagades salvestuste ning otsesaadete pildi ja heli kõrge kvaliteedi) võimalikult kuluefektiivselt. Tootmisteenistuse kui põhiliselt isemajandava struktuuriüksuse jooksvad kulud kaetakse tootmisteenuseid kasutavate toimetuste ja teiste ERR-i osakondade eelarvest läbi sisearvelduse (mille tulemusena sisaldub enamus tootmisteenistuse kuludest teleprogrammide eelarves) ja välisklientidele osutatud teenuste eest saadud tulu arvelt. Väljapoole osutatavate teenuste tulu aitab hoida siseteenuste hindu mõnevõrra allpool nende tegelikku omahinda. Tootmisteenistuse hallata on kogu ERR-i televisiooni ja raadio tootmistehnika, mis moodustab soetusmaksumuses üle poole ERR-i tehnilisest põhivarast. Piiratud investeeringuvõime tõttu hoiame seadmeid töös oluliselt kauem, kui on ette näinud nende tootjad, mistõttu on kasutuses moraalselt ja füüsiliselt vananenud seadmeid, mille remont on keeruline ja kallis ning tehniliste tõrgete risk kõrge. 5.2 Väljastusosakond Osakonna tegevus jaguneb nelja põhilisse töövaldkonda: 1) Televisiooni tehnilise keskuse (7 töötajat) ülesanne on programmide ja erinevate signaalide vastuvõtt ja edastamine nii sise- kui rahvusvahelistel liinidel, sh satelliitside kaudu. Keskus monitoorib ka sisenevaid ja väljuvaid signaale (programme). 2) Televisiooni eetriväljastuse (7) ülesanne on ERR-i teleprogrammide (ETV, ETV2, ETV+) eetripäevade ettevalmistus koos kõigi kavandatud, aga ka eriolukordadest tingitud operatiivsete muudatuste sisseviimise ja väljastamisega. 3) Raadio tehnilise keskuse (5) ülesanne on raadioprogrammide eetrisse andmine ja saatjate töö ööpäevaringne monitoorimine. 4) Raadio tootmistehnoloogia arendus- ja hooldus (7). Meeskonna ülesanne on raadioprogrammide foonikate, stuudiote, korrespondentpunktide ja ERR-i opereeritavate FM-raadiosaatjate insenertehniline tugi, hooldus ja remont. Väljastusosakonna põhikulu on tööjõu- ja töövõtukulud. 2020. aastal töötajate arvu muudatust plaanis pole, kuid on plaan palgatasemed paremini siduda töötajate kvalifikatsiooniga. Tulude osas on plaanis jätkata satelliitside allavõtmise teenuse osutamist (Streamteam) ja raadio salvestusteenuse pakkumist, planeeritav suurusjärk mõlemal tegevusel on 2019. aasta tasemel. Väljastusosakonna investeeringud 2020. aastal on planeeritud järgmiselt: 19  EELARVE 2020 EBU koodekid, satelliidipildi vastuvõtuvõimekuse dubleerimine, võimekamad sidepaneelid, eetrikõnede vastuvõtmine IP-telefoni süsteemile, IP-audioühenduste ja -ruutimise võimekuse laiendamine, VSM- lisaserverid IP ruutimise jaoks, SelfOp stuudiote, korrespondendipunktide tehnika uuendamine, IP- meediavõrgu laiendus ja võimalusel uus RDS lahendus. 5.3 IT ja infoturve IT osakond teenindab kõiki ERR-i põhi- ja tugiüksusi järgmiste tegevustega: 1) infosüsteemide hooldamine ja arendus (serverlahendused, arvutivõrgud, andmehoidlad); 2) kontoritöökohtadega seotud seadmete hooldamine (arvutid, monitorid, printerid, laua- ja mobiiltelefonid); 3) tele- ja raadioprogrammide tootmiseks vajamineva spetsiaalarvutustehnika hooldamine; 4) kasutajatugi töötajatele. Osakonnas on 14 töötajat. IT-süsteemide administraatorite (4) töö on ERR-i infosüsteemide hooldamine ja arendamine, vähemal määral ka kontoritöökohtadega ja spetsiaalarvutustehnikaga seotud hooldus ja rikete lahendamine. IT-spetsialistide (5) töö on kontoritöökohtade ja spetsiaalarvutustehnikaga seotud hooldus, rikete lahendamine ja kasutajatugi. Süsteemihaldurite (3) töö on raadio infosüsteemide hooldus ja kasutajatugi. IT-kasutajatoe spetsialisti (1) töö on kasutajate pöördumiste registreerimine ning esimese astme kasutajatugi. Osakonna juhataja ülesanne on lisaks osakonna töö koordineerimisele IT-hangete teostamine, tehnoloogiliste lahenduste juurutamine ning hooldusteenuse tagamine. Infoturbega seotud kohustusi täidab 2020. aastal 100% koormusega üks inimene - infoturbe spetsialist, ning osalise koormusega 6 inimest. Plaanime valdkonda laiendada täiendava fokusseeritud infoturbe vajadustest lähtuva ressursi kaasamisega. Valdkonna põhiülesanded 2020.aastal on: 1) igapäevase infoturbeplaneerimine ja läbiviimine 2) KüTS kaetud ERR-i teenuste katmine infoturbe standardiga ning vastava auditi läbiviimine. 3) ERR-i poliitikate ja kordade täiendamine parema infoturbe korraldamiseks. 4) ERR-i töötajate koolitamine ja nõustamine infoturbe osas. 5) Paremat toimepidevust ning infoturvet tõstvate projektide läbiviimine. 5.4 Arendusosakond Arendusosakonnas töötab 16 koosseisulist töötajat. Osakonna ülesanded: 1) Osakond vastutab ERR-i omatarbe- ja veebirakenduste arenduse, kättesaadavuse, töökindluse ja toimimise eest. 2) Osakond arendab omatarbe- ja veebitarkvara tagamaks keskkondade nüüdisaegsuse, koormustaluvuse ja kasutajamugavuse. Osakond pakub tuge tele-, raadio- ja uudistetoimetustele eriprojektide juures ja toodetud sisu paremaks väärtustamiseks ning toodab ERR-i telesaadete eetrigraafika lahendusi. Arendusosakonna töö hõlmab digitaalsete arhiivide, meediahaldussüsteemi, intraneti, video- ja filmi digiteerimise üksuste, programmi tootmise, väljastuse ja planeerimise ning eelarvestamise süsteemide arendusi ja haldamist. Avalikest teenustest on osakonna vastutusalas ERR-i voogedastuskeskkond, raadioprogrammide ja telekanalite veebilehed, ERR-i uudisteportaal ja teemaportaalid (sport.err.ee, kultuur.err.ee, novaator.err.ee, menu.err.ee), otsevaatamise keskkond otse.err.ee ja arhiivikeskkond arhiiv.err.ee, mobiilsed platvormid, ERR-i äpid (ERR, ERR uudised, ERR novosti, ERR news, Lasteekraan, ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio 2, Klassikaraadio, Raadio 4, Raadio Tallinn, Vikerraadio õhtujuttude äpp, Raadio 4 Skaski, Raadioteatri äpp) ja sündmustepõhised teemaäpid. Teleplatvormidest toetatakse AndroidTV ja Apple TV telekanalite äppe ETV, ETV2 ja ETV+ osas. Osakond vastutab ka toimetajakeskkondade tõrgeteta töö ja ligipääsetavuse eest. Osakonna tööplaan on ERR-i arendusplaani osa ning vaadatakse üle 2 korda aasta IT-juhtkomitee formaadis. 20  EELARVE 2020 Osakonna juht vastutab oma valdkonnaga seotud hangete õigeaegse ja tehniliselt korrektse õnnestumise eest. Osakonna juhataja täidab osaliselt ka projektijuhi ja analüütiku ülesandeid, tarkvara arhitekt ja disainer täidavad osaliselt ka projektijuhi ülesandeid. 5.5 Edastamiskulu Edastamiskulu hõlmab tele- ja raadiosaatjate töö ja programmi saatjatesse edastamise eest makstavaid tasusid koos teenuste kulule lisanduva käibemaksukuluga. Põhiline teenuseosutaja on AS Levira, kellega on sõlmitud pikema-ajalised teenuslepingud. Mõningaid raadioprogrammide abisaatjaid opereerib ka ERR ise. 2020. aastal jätkub SD kanalite paralleeledastus vabalevis (täiendav kulu 250 000 eurot +km). Täiendava kuluna on tulnud ERR-i videostriimide monitooringulahendus MUX (30000 eurot+km). 5.6 Tehnika üldkulud & arendusprojektid Sellesse kuluüksusesse on koondatud kogu ERR-i tehnilise seadmetepargi amortisatsiooniarvestus, tele-, raadio-, ja IT- süsteemide ning talitlusrakenduste hoolduslepingute ja litsentsi kulud, infoturbe standardi rakendamisest tulenevad kulud ning investeeringuprojektidega kaasnevad kulud (põhiliselt käibemaksukulu). Investeeringud ja arendusprojektid viiakse ellu toetudes ERR-i arendusplaanile, mida juhitakse kvartaalselt valdkondade kaupa (tootmine, väljastus, IT ja infoturve ning arendus). 5.7 Kinnisvara- ja transpordiosakond Kinnisvara- ja transpordiosakond on ERR-i taristuüksus, mille eesmärk on tagada kõigile töötajatele, kaasautoritele ja külalistele mugav ja turvaline töökeskkond, samuti transpordivaldkonna korraldamine. Kinnisvara- ja transpordiosakonna tegevused võib jaotada nelja suuremasse tegevussuunda. Koristamine ja heakord. Eesmärk on tagada kord ja puhtus ERR-i hoonetes ja nende lähiümbruses. Selleks on kinnisvaraosakonnas tööl koristajad ja kojamehed. Kummalgi ERR-i suurel hoonekompleksil (raadiomaja, uudistemaja ning telemajad) hoiab tervikuna silma peal maja perenaine. Valve- ja administraatoriteenus. ERR-il on 2019. aasta lõpu seisuga neli valvatavat sissekäiku. Valvelaua töötajatel on lisaks tavapärastele administraatorikohustustele ülesanne jälgida turvakaameraid, reageerida valvesignalisatsiooni märguannetele, tegeleda ATS süsteemiga. Vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile on administraatoritel oluline roll ohuolukorras suhtlusel Päästeametiga ning vajadusel inimeste evakuatsiooni korral. Vajadusel vastavad administraatorid ka ERR-i üldtelefonile. Ruumide ja tehnosüsteemide remondi ja hoolduse tegevussuund ühendab väiksemaid ehitustöid, pisiremonte, maalritöid, mööbliremonte, amortiseerunud tehnosüsteemide töös hoidmist ja valveelektriku teenust. Teenuse osutamiseks on ERR-i palgal elektrikud ja meistrid. Täiendavalt ostetakse partneritelt teenusena alajaama toimimiseks vajalikku A-kategooria käidukorraldust, UPS-i süsteemide hooldust, liftide hooldust ning keerulisemate seadmete hooldus- ja remonditeenust. Transport. ERR-ile kuulub 36 registreeritud sõiduvahendit alates ülekandejaamadest kuni korrespondentide autodeni. Täiendavalt hangib ERR veoteenust (väikebussid) ja taksoteenust. 2020. aastaks on ERR riigihanke korras sõlminud veoteenuse osutamise lepingu Krooni Takso OÜ-ga ning taksoteenuse osutamise lepingu Bolt OÜ-ga. Praegu on käimas hankemenetlus traditsioonilise taksoteenuse tellimiseks. Transpordivaldkond on suures osas isemajandav, st kulud kaetakse sisearvelduse teel sõidukeid kasutavate osakondade vahenditest. Peamised kliendid on võttegrupid, salvestustega seotud töötajad, ajakirjanikud. Suurema nõudluse korral korraldatakse transport veoteenuse ja/või taksolepingu raames. 2019. aastal uuendati autoparki osakonna kasutuses olevate sõiduautodega, 2020. aastal autopargi uuendamist ei ole plaanis. 2020. aasta eesmärgid Uue telekompleksi rajamine. 2018. aasta sügisel alustati Raadiomaja ja Uudistemaja vahelisele hoovialale uue telekompleksi rajamiseks arhitektuurse ideekonkursiga. 2019. aasta kevadel valiti välja arhitektuurikonkurssi raames sobivam arhitektuurne ideelahendus ning alustati projekteerimisega. Projekteerimistööd on planeeritud lõpetada 2021.a kevadel. Samal ajal on suur ülesanne ja eesmärk hoida töös täielikult amortiseerunud telemaja. Hoonekompleksi igapäevane töös hoidmine muutub järjest keerulisemaks ning suureneb hoone süsteemide riketest tulenev risk ERR-i telestuudiote ja televisiooni eetriväljastuse toimimisele. 21  EELARVE 2020 Lisa 6. Üldosakondade eesmärgid 6.1 Turundus- ja müügiosakond Suur osa ERR-i turundustegevusest on seotud kommunikatsiooniga. Turundus meediaorganisatsioonis on eripärane, sest kui tavapärane klassikaline turundustegevus käib kampaaniate kaupa, siis tele- ja raadioprogrammid lähevad eetrisse iga päev hommikust õhtuni ja uue sisuga. Seepärast vajab igapäevane tegevus lisaks suurematele eriprojektidele/kampaaniatele jooksvalt toetavat turundus- ja kommunikatsioonitegevust programmide sisu tutvustamisel. Turunduse märksõnad 2020 on: innovatsioon, koostöö, digitaliseerumine, sündmusturundus. Eesmärk on rakendada senisest enam väärtusturunduse põhimõtteid, algatada programmidega seotud kampaaniaid, mis looksid ühiskonnas positiivset muutust. Üks suuremaid projekte on seotud digikultuuriaastaga, mille partner ERR on. Uuendamisele lähevad ERR-i brändiraamatud, plaanis on luua sisekommunikatsiooni strateegia ning uuendada sotsiaalmeedia strateegiat. Turundus- ja müügiosakond keskendub digikultuuriaasta raames nii innovaatiliste lahenduste elluviimisele kui küberturvalisuse edendamise aspektidele. Lisaks programmidele on turundusosakonna vastutusalas ERR-i korporatiivne kommunikatsioon, korporatiivne identiteet ja sellega seonduv. Osakond vastutab ka sündmusturunduse - aasta muusik, Kuldmikrofon, Valdo Pandi konkurss jms korraldamise eest. 6.2 Administratiiv- ja õigusosakond See on kogu ERR-i tegevust toetav struktuuriüksus. ERR-i üldmeil ja üldtelefon on esimesed kohad, kuhu pöördutakse kõikvõimalike küsimuste korral, alates auditooriumi tagasisidest kuni ametlike päringute ja välissuhtluseni. Osakond korraldab vastamist ERR-i üldtelefonile ja üldisele e-postile ning dokumendihaldust (dokumentide koostamine, registreerimine, saatmine ja vastamine, arhiveerimine). Personalitöö on suunatud organisatsiooni sisse – ERR-i juhtidele ja töötajatele pakutakse tööõigusalast nõustamist, aidatakse vormistada dokumente. Juristid aitavad juhtidel kaitsta ERR-i huve lepingute koostamisel ja läbirääkimistel, kooskõlastavad selleks sõlmitavaid lepinguid ning koostavad lihtsama asjaajamise huvides tüüplepingute põhju. Samuti esindavad ERR-i kohtuvaidlustes ning analüüsivad ERR-i seisukohast kooskõlastusringile saadetud seadusandlikke initsiatiive. Osakonna ülesanne on tegeleda ka riigihangete korralduse ja kindlustustegevusega. 6.3 Finantsteenistus Raamatupidamine kirjendab kõik ERR-i majandustehingud ja aitab kontrollida nende vastavust seadustele ning ERR-i sisereeglitele ja volitustele. Nõuetekohaselt peetakse arvet varade ja arvelduste üle ning koostatakse tähtajaks finantsaruanded, sh majandusaasta aruanne. Enamik raamatupidamisarvestuse üldiseid põhimõtteid on seadusega reguleeritud, detailsed arvestuspõhimõtted sätestab raamatupidamise sise-eeskiri. Eelarveüksuse töötajad (2,4 töökohta) aitavad juhatusel ja osakonnajuhtidel saada ülevaadet ERR-i kulude-tulude hetkeseisust, pikemaajalistest trendidest ja ilmnevatest probleemidest ehk saada infot ja analüüse juhtimisotsuste tegemiseks. Samuti valmistab osakond ette ning aitab tehniliselt vormistada eelarvedokumente, prognoose ja arengustsenaariume, haldab eelarve ja selle täitmise andmebaasi. 6.4 Koolitus- ja töötervishoiukulud Koolituskulude eelarvest kaetakse sise- ja väliskoolituste kulud vastavalt juhatuse poolt kinnitatavale koolitusplaanile. Prioriteediks on ajakirjanikele jt loomingulistele töötajatele suunatud koolitusprojektid. Eelarves on planeeritud ka raha praktikantide juhendamiseks. Töötervishoiukulude hulka kuuluvad tasud töötajate regulaarse tervisekontrolli läbiviimise eest, prillikompensatsioonid ja kulutused töötajate sporditegevuse toetamiseks. 22  EELARVE 2020 6.5 EBU koostöö ERR on Euroopa avalik-õiguslikke ringhäälinguorganisatsioone ühendava liidu EBU (European Broadcasting Union) liige. Olulisemad koostöövaldkonnad on uudistevahetus, muusikasündmuste vahendamine, spordiõiguste ühine hankimine ja Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine. Samas on hindamatuks võrreldava kogemuse allikaks EBU professionaalsed koostöökogud, kus oma ala spetsialistid vahetavad kogemusi ja püüavad luua parima tegutsemisviisi standardeid (best practice). EBU liikmelisusega kaasneb ERR-ile kohustus maksta iga-aastast liikmemaksu. 6.6 Üldkulud & reserv Üldkulude üksuses kajastatakse organisatsiooniülesed kulud, mille üle ei ole otsest kontrolli ühelgi osakonnal: toetused lapse sünni puhul ja matusetoetused, tööjuubelite preemiad, ametiühingujuhtide lisatasud, e-arvekeskuse ja sertifitseerimiskeskuse kasutustasud, liikmemaksud (Ringhäälingumuuseum, Eesti Ajalehtede Liit), panga-, juriidilised- ja audiitorteenused, finantskulud, reisikindlustus ning joogivee automaatide kulu, samuti üleorganisatsioonilise iseloomuga preemiate maksmine: aastapreemiad parimatele töötajatele ning projektidele detsembris, kolleegipreemiad mais ning Valdo Pandi preemia ja Raadioteatri näitlejapreemia. Reservi arvel kaetakse vajadusel erakorralise iseloomuga kulusid, mida polnud osakondade eelarvete koostamisel võimalik ette näha. Riigieelarvest on ERR-ile 2020. aastaks eraldatud täiendavaid vahendeid koosseisuliste töötajate palkade korrigeerimiseks (sh maksudeks) 398 tuhande euro ulatuses. Kuna taotlused ületavad võimalusi suurel määral ja reaalselt võimalikud töötasude korrigeerimised ei ole eelarve kinnitamise ajaks veel lõplikult kokku lepitud, on need vahendid kajastatud reservina, mis hilisemate otsustega lisatakse kuluüksuste eelarvetesse. Lisa 7. Juhtimis- ja kontrolliüksused 7.1 Nõukogu Nõukogu funktsioonid on sätestatud rahvusringhäälingu seadusega (ERHS). Nõukogusse kuulub üks esindaja igast Riigikogu fraktsioonist ning neli asjatundjat Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate hulgast. Nõukogu liikmete tasu suurus on määratud seadusega. Nõukogu juurde on moodustatud nõuandva organina auditikomitee. 7.2 Juhatus Juhatuse ülesanded on määratud seadusega, praegu on ERR-i juhatuses neli liiget (ERHS näeb ette 5 juhatuse liiget). Juhatuse liikmete tasu ja omavaheline tööjaotus on määratud nõukogu poolt sõlmitud käsunduslepingutega. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on täpsustatud juhatuse enda otsustega. 7.3 Siseaudiitor, nõunikud ja nõukoda Siseaudiitori ülesanne on anda juhatusele ja nõukogule kindlustunne, et ERR-i tegevusega seotud riskid on teadvustatud ja neid juhitakse; ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt, tõhusalt ja säästlikult; ERR-i tegevus vastab õigusaktidele. Lisaks peab siseaudiitor andma nõukogule kindlustunde, et juhatuse tegevus on usaldusväärne ja õiguspärane. Samuti peab siseaudiitor andma kiiret ja asjakohast teavet avastatud pettuste, väärtegude või rikkumiste kohta. Selleks tegeleb siseaudiitor sõltumatu riskide kaardistamise ja hindamisega, viib vastavalt tööplaanile ning juhatuse, auditikomitee ja nõukogu jooksvatele soovidele läbi auditeid ja kontrollitoiminguid, annab soovitusi ning jälgib soovituste elluviimist. Ajakirjanduseetika nõuniku institutsiooni eesmärk on tagada ERR-ile vajalik eneserefleksioonimehhanism. Ajakirjanduseetika nõuniku tegevus on suunatud sellele, et ERR järgiks head ajakirjandustava ja oleks avatud oma ajakirjanduslike valikute suhtes. Suurem osa ajakirjanduseetika nõuniku tööst on suunatud 23  EELARVE 2020 auditooriumile: kuulajate-vaatajate kaebustele ja küsimustele vastamisele, laekunud tagasisidest ja vastulausetest ülevaadete tegemisele ERR-i kodulehel ja „Meediatunni” saates Vikerraadios. Organisatsiooni sees jälgib ajakirjanduseetika nõunik hea ajakirjandustava järgimist, tehes jooksvalt tähelepanekuid ja andes individuaalset nõu. Erilist tähelepanu pöörab ta tasakaalustatusele ja erapooletusele ühiskondlik-poliitilise sisuga ajakirjanduslikes materjalides. Ajakirjanduseetika nõunik esitab regulaarselt juhatusele ja nõukogule ülevaateid auditooriumi tagasisidest ja oma tähelepanekutest. Ajakirjanduseetika nõuniku auditooriumile suunatud ja sisemised tegevused peavad aitama tõsta ERR-i avatust, usaldusväärsust ja ajakirjanduslikku professionaalsust. Ühiskondlik nõukoda on nõukogu poolt viieks aastaks nimetatav kogu ühiskonna eri valdkondade ekspertidest ja arvamusliidritest. Nõukoda koguneb juhatuse kutsel 1-2 korda aastas, eelkõige selleks, et kujundada laiapõhjaline seisukoht strateegiliste arenguvalikute (arengukava) kohta. Lisa 8. Investeeringud 2020. aastal 2020. aasta investeeringute plaani prioriteedid on elukaare lõppu jõudnud tehnoloogia uuendamine ja infoturbe standardile üleminekuga seotud investeeringud. 300 tuhat eurot maksame tagasi Raadiomaja renoveerimise käigus võetud laenu. Väljastusosakonna 2020. aasta investeeringute abil on kavas jätkata teletootmise IP-põhisele signaaliedastusele üleminekuga, uuendada korrespondentpunktide tehnikat ning jätkata infoturbe valdkonnaga seotud uuenduste ja laiendustega. Arendusosakonna investeeringud keskenduvad ERR-i arhiivi arenguhüppele ning tele- ja raadiotootmissüsteemide uuendamisele ning nendevahelise sujuva koostöö arendusele. Tarkvaraarenduse peaülesanne on jätkata sisukeskse voogedastuskeskkonna väljaehitamist. Jätkub vananenud tehnoloogia väljavahetamine. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab senisest suuremat sünergiat teenuste vahel ning teenuste töökindluse parandamist, millest suurimad on uudiste tootmise infosüsteemi laiendamine ning teleuudiste tootmise infosüsteemi kasutuselevõtt. IT- osakond investeerib vananenud andmemassiivide uuendamisse, voogedastuskeskkonna tugisüsteemide rajamisse ning jätkab moodsate infoturbelahenduste kasutuselevõtmist. Samuti jätkub koostöö Kultuuriministeeriumi ja RMITIga, mille raames jätkub töökohaarvutite uuendamine mahus 150- 200 arvutit. Tootmisteenistuse 2020. aasta investeeringud keskenduvad elukaare lõppu jõudnud tehnoloogia uuendamisele sh televisiooni ülekandebussi, uute stuudiokaamerate ning televisioonistuudiote helilahenduse kaasajastamisele. Uudiste investeeringute raames uuendame 2020. aastal osa kaameratest ning arendame edasi uudiste tootmise infosüsteemi ning teeme eeltöid virtuaalstuudio loomiseks. Kinnisvaraosakonna 2020. aasta investeeringute kavas on suuremad tööd uue telemaja planeerimine, ka projekteerimisega seotud investeeringud, ning vältimatud ja hädapärased remonditööd vanas telekompleksis. Kuna vahendeid investeeringuteks tootmisvahenditesse ulatuses, mis võimaldaks vananemisest tingitud probleeme ennetada, napib, on investeeringuvahendites jäetud reserv nendeks puhkudeks, kui mõni tootmisseade või -ahel aasta jooksul lihtsalt nii ära laguneb, et selle taastamine pole võimalik või mõistlik. 24  HALDUSLEPING nr 7-18/2672-1 RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMINE Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) ja Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) on sõlminud järgmise halduslepingu (edaspidi leping). 1. Lepingu eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse (edaspidi nimetatud ERHS) § 10 lõike 1 alusel. 1.2. Lepingu eesmärk on anda ERRile seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks riigieelarvelist toetust, sätestada toetuse eraldamise kord ning toetuse kasutamiseks poolte õigused ja kohustused. 1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument. 2. Riigieelarvest vahendite eraldamine 2.1. Ministeerium eraldab ERRile toetust perioodiks 01.01.2020 kuni 31.12.2020 summas 36 811 743 eurot millest: 2.1.1. tegevustoetus on 34 590 778 eurot; 2.1.2. sihtotstarbeline remondifondi toetus 203 616 eurot; 2.1.3. mittesihtotstarbeline investeeringutoetus ERRi hoonetesse ja tehnikasse on 2 017 349 eurot. 2.2. ERR peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2020. aastal vähemalt 1300 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev, mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga. 2.3. punktis 2.1.1 toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab ERRil tõsta 2020. aastal koosseisulise täistööajaga personali palgafondi vähemalt 2,5%. 2.4. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab ERR-i telekanalite levitamist SD formaadis üle terve Eesti. 2.5. Punktis 2.1.1. toodud tegevustoetust on suurendatud vahendite võrra, mis võimaldab ERR-l katta SF projektidega seotud hooldus- ja halduskulud. 2.6. Punktis 2.1.2. toodud remondifondi vahendid on ette nähtud järgmiste tööde teostamiseks: 2.6.1. Raadiomaja ja Uudistemaja vahelise kanalisatsiooni magistraaltrassi D160 trassi vastu vahetamine; 2.6.2. Telemaja laes olevate stuudio tõsteseadmete kapitaalremont; 2.6.3. Telemaja ATS keskuste väljavahetamine 2.6.4. Telemajale tuletõkkeuste paigaldamine. 2.7. Toetuse eraldatakse alljärgnevatel kuupäevadel ja summades: 2.7.1. 02.01.2020 3 598 743 eurot (sh investeeringutoetus 517 349 eurot ja remondifond 203 616 eurot); 2.7.2. 03.02.2020 2 883 000 eurot; 2.7.3. 02.03.2020 2 883 000 eurot; 2.7.4. 01.04.2020 3 383 000 eurot (sh investeeringutoetus 500 000 eurot); 2.7.5. 04.05.2020 2 883 000 eurot; 2.7.6. 01.06.2020 3 383 000 eurot; 1  2.7.7. 01.07.2020 3 383 000 eurot (sh investeeringutoetus 500 000 eurot); 2.7.8. 03.08.2020 2 383 000 eurot; 2.7.9. 01.09.2020 2 883 000 eurot; 2.7.10. 01.10.2020 3 383 000 eurot (sh investeeringutoetus 500 000 eurot); 2.7.11. 02.11.2020 2 883 000 eurot; 2.7.12. 01.12.2020 2 883 000 eurot. 2.8. Juhul kui ministeerium saab ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva enne lepingu punktis 2.7.1. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis on ministeeriumil õigus vastav väljamakse teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest. 3. Toetuse kontroll 3.1. ERR esitab ministeeriumile auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande hiljemalt 30.04.2021. 3.2. Toetuse saaja on kohustatud toetuse andja nõudel esitama toetuse andjale aruande punktis 2.1.2. sihtotstarbeliselt remondifondiks eraldatud toetuse kasutamise kohta. Toetuse andja teavitab toetuse saajat aruande esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Järelevalvet toetuse kasutamise üle teostatakse vastavalt ERHSile. 4. Poolte kohustused 4.1. ERR kohustub: 4.1.1. täitma lepingus ja lepingu lisades kokku lepitud kohustusi; 4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele; 4.1.3. teavitama viivitamata ministeeriumit kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada ERRi kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu täitmisel. 4.2. Ministeerium kohustub toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole. 5. Vastutus 5.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus, järgides vajalikku hoolsust ning arvestades tavasid ja praktikat. 5.2. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ja lõppemisest koheselt teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on mõlemal poolel õigus lepingust taganeda. 6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 6.1. Leping jõustub pärast 2020 aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2020. aasta eelarve jõustumist ning kui mõlema poole esindajad on lepingu allkirjastanud ja ministeerium on ERRi poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud. 2  6.2. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada. 6.3. Kui lepingus sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse maht muutub lisaeelarvega või riigieelarve muutmisega siis vormistatakse vastavad muudatused lepingu lisana. 6.4. Ministeerium võib lepingut ühepoolselt muuta kui: 6.4.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustumist; 6.4.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord; 6.4.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus; 6.4.4. esineb muu seaduses sätestatud alus. 6.5. Leping lõpeb: 6.5.1. lepinguliste kohustuste täitmisel; 6.5.2. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel; 6.5.3. muul lepingust või seadusest tuleneval alusel. 7. Teated 7.1. Ministeeriumi ja ERRi vahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused (edaspidi teated), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga ning ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi või kui lepingus on ette nähtud teisiti. 7.2. Pooled kohustuvad teineteist viivitamatult teavitama: 7.2.1. asjaoludest, mis takistavad neil lepingut täitmast; 7.2.2. lepingu muutmise vajalikkusest; 7.2.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest. 8. Lõppsätted 8.1. Lepinguga seotud informatsiooni vahetamiseks määravad pooled kontaktisikud: 8.1.1. ministeeriumi kontaktisik on Hillar Sein, 628 2221, e-post [email protected]; 8.1.2. ERRi kontaktisik on Joel Sarv, 628 4108, e-post [email protected]. 8.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 8.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse eelkõige vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus kohtus. 8.4. Leping avalikustatakse ministeeriumi ja ERRi veebilehel ühe nädala jooksul lepingu allkirjastamisest arvates. 9. Lepingu lisad 9.1. Lisa 1 – Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2020–2023 9.2. Lisa 2 – Eesti Rahvusringhäälingu eelarve 2020. aastaks 3 Kultuuriministeerium Eesti Rahvusringhääling reg nr: 70000941 reg nr: 74002322 aadress: Suur-Karja 23, 15076 Tallinn aadress: Gonsiori 27, 15029 Tallinn e-post: [email protected] e-post: [email protected] telefon: 628 2222 telefon: 628 4100 IBAN: EE841010052037198004 (SEB pank) tehingupartneri kood: 635201 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas Erik Roose Minister juhatuse esimees 4