Kiri

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1328 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.12.2019 resolutsioonile. Osapooled: Kultuuriministeerium; Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 09.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c909250-1791-4612-a51f-d77d21ebcb76 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c909250-1791-4612-a51f-d77d21ebcb76?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU Eesti Rahvusringhäälingu seadus e muutmi s e seadus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkti s 1 asendatakse sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „ k uulmispuudega inimestele“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon Kaja K a llas Eesti Reformierakonna fraktsioon esimees 18. detsembril 2019 Seletuskiri Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga laiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu kohustust tagada teleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Eesti Reformierakonna fraktsioon . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkti 1. Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõude, Euroopa Liidu õiguse ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammidega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Rahvusringhäälingu seaduse muutmise esmaseks eesmärgiks on tuua Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ülesannete seas välja kuulmispuudega inimeste erinevad kommunikatsiooni vajadused. Seaduse muudatus on sisuline, sellega laiendatakse sihtgruppi, kelle suhtes kohalduvad Rahvusringhäälingu ülesanded. Muudatuse vastuvõtmise järel laieneb kuulmispuudega isikute ring, kellele Eesti Rahvusringhääling peab võimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse. Kuulmispuudega inimesed ei ole homogeenne ühiskonnagrupp, nad jagunevad vaegkuuljateks (kuulmislangus normaalkuulmise nivoost 30 – 90 dB) ja kurtideks (langus üle 90 dB). Teisisõnu on tegemist kõnesagedustel puuduliku ja puuduva kuulmisega inimestega. Puudulikku kuulmist (kerge, keskmine ja raske kuulmise kahjustus), sealhulgas kõnest arusaamist on mingil määral võimalik abivahenditega kompenseerida. Tulenevalt kuulmiskaotuse ulatusest vajavad kuulmispuudega inimesed tavaühiskonnaga suhtlemisel erinevaid tõlkimisviise. Vaegkuuljad vajavad kõnest arusaamiseks valdavalt subtiitreid ehk tõlget kirjakeelde ja kurdid viipekeelt, mis on neile emakeeleks. Üldjuhul kurdid ei suuda omandada, ei oska ega valda piisavalt heal tasemel kirjakeelt, et suudaksid kiirelt subtiitrite abil kõne sisust õigesti aru saada. Nad vajavad seetõttu verbaalse teksti tõlget viipekeelde. Seaduse muutmise teine oluline põhjus on kurtide diskrimineerimise ja segregatsiooni süvendamise vältimine. Viipekeel on k eeleseaduse järgi iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Seega ei tohiks viipekeelseid kurte erinevalt vaegkuuljatest ERR-i originaalsaadetest ilma jätta. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lg 1 p 1 kolmanda lause sisuliseks mõtteks peab olema Rahvusringhäälingu originaalsaadete võimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvad muuhulgas ka kõrgemate riigijuhtide avalikud, kogu ühiskonnale mõeldud ja rahvustelevisioonis ülekantavad pöördumised, kõned ning tervitused , mida praegu veel alati viipekeelega ei varustata . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõus koosneb ühest paragrahvist, sellega muudetakse ainult ühte seaduse paragrahvi ja seetõttu ei jagune eelnõu suuremateks struktuuriüksusteks . Eelnõuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 l õike 1 p unkti 1 kolmandas lauses sõna „vaegkuuljatele“ sõnadega „kuulmispuudega inimestele“. Seeläbi laiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu kohustust suurendada viipekeelega varustatud originaalsaadete osakaalu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus tuuakse sisse termin „kuulmispuue“, mille definitsiooni ei esitata. Terminil on eesti keeles väljakujunenud tähendus ja sellega hõlmatakse nii kurte kui ka vaegkuuljaid. Terminit on kasutatud ka teistes Eesti õigusaktides (muu hulgas tulumaksuseaduses, meediateenuste seaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses). 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Seaduse vastuvõtmise järel peab eeldatavalt suurenema viipekeelega varustatud saadete hulk ERR-i programmis. See omakorda võimaldab kurtidel saada paremi ni osa Eesti inforuumist ja suurendada erinevate ühiskonnakiht ide vahelist sidusust. Kurdid ja vaegkuuljad on lahutamatu osa ühiskonnast ning eriti riigijuhtide pöördumistest vahet u osasaamine on emotsionaalselt ning ühtekuuluvustunde seisukohast äärmiselt oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel kohustub ERR varustama senisest enam saateid viipekeelega. See tähendab mõningast täiendavat kulu viipekeele tõlkide tasustamiseks. Seadus ei kohusta varustama viipekeelse tõlkega kõiki ERR-i originaalsaateid ja eeldatavalt on seetõttu täiendav kulu väike ning selle täpset summat ei ole võimalik välja arvutada. Viipekeelset tõlget finantseeritakse ERR-i olemasolevast eelarvest. Finantsilisest vaa test on ERR-i eelarve suurenenud tunduvalt kiiremini kui üldine inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. ERR -i eelarve on viimase kaheksa aastaga suurenenud ca 47 protsenti, seega ei saa viipekeelse tõlke täiendav kasutamine Rahvusringhäälingule finantsiliselt koormav olla. Ka Riigikohus on põhiseaduse § 12 teise lause diskrimineerimiskeelu selgitustes välja toonud, et isiku tahtest sõltumatutel tunnustel põhinevale ebavõrdsele kohtlemisele tuleb üldjuhul õigustuseks leida kaalukamad põhjendused kui lihtsalt finantsiline põhjendus. 8. Rakendusaktid Eelnõu ei nõua rakendusaktide vastuvõtmist. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras _____________________________________________________________________________ Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon, 18. detsembril 2019. Kaja Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees EELNÖU Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 löike l punktis l asendatakse söna ,,vaegkuuljatele" sönadega ,,kuulmispuudega inimestele". Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2019 Algatab Eesti Reformierakonna fraktsioon Il/^v^^ Kaj a Kallas Eesti Reformierakonna fraktsioon esimees 18.detsembril2019 Riigikogu Kantselei Kuupäev /^' /^{ M^/y yit' /-.///4/-/-^T  Seletuskiri Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte Eelnöugalaiendatakse Eesti Rahyusringhäälingu kohustust tagadateleprogrammide kättesaadavus kuulmispuudega inimestele. 1.2. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöuja seletuskirja on koostanud Eesti Reformierakonna fraktsioon. 1.3. Märkused Eelnöuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 löike l punkti l. Eelnöu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnöude, Euroopa Liidu öiguse ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammidega. : ' Eelnöu vastuvötmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Rahvusringhäälingu seaduse muutmise esmaseks eesmärgiks on tuua Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) ulesannete seas väljä kuulmispuudega inimeste erinevad kommunikatsioohivajadused, Seaduse muudatus on sisuline, seilega laiendataksesihtgruppi, kelle suhtes kohalduväd Rahvusringhäälingu ulesanded. Muudatuse vastuyötmise järel laieneb kuulmispuudega isikute ring, kellele Eesti Rahvusringhääling peab vöimaluste piires tagama teleprogrammide originaalsaadete kättesaadavuse. Kuulmispuudega inimesed ei ole homogeenne uhiskonnagrupp, nad jagunevad vaegkuuljateks (kuulmislangus normaalkuulmise nivoost 30 - 90 dB) ja kurtideks (langus ule 90 dB). Teisisönu on tegemist konesagedusfel puuduliku ja puuduva kuulmisega inimestega. Puudulikku kuulmist (kerge, keskmine ja raske kuulmise kahjustus), sealhulgas könest arusaamist on mingil määral vöimalik abivahenditega kompenseerida. Tulenevalt kuulmiskaotuse ulatusest vajavad kuulmispuudega inimesed tavaiihiskonnaga suhtlemisel erinevaid tölkimisviise. Vaegkuuljad vajavad könest arusaamiseks valdavalt subtiitreid ehk tölget kirjakeelde ja kurdia viipekeelt, mis on neile emakeeleks. Oldjuhul kurdid ei suuda omandada, ei Qska ega valda piisavalt heal tasemel kirjakeelt, et suudaksid kiirelt subtiitrite abil könesisust öigesti aru saada. Nad yajavad seetottu verbaalse teksti tölget viipekeelde. Seaduse muutmise teine oluline pohjus on kurtide diskrimineerimise ja segregatsiooni suvendamise vältimine. Viipekeel on keeleseadusejärgi iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju. Seega ei tohiks viipekeelseid kurte erinevalt vaegkuuljatest ERR-i originaalsaadetest ilma jätta. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §5 Ig l p l ko Imanda lause sisuliseks mötteks peab olema Rahvusringhäälingu originaälsaadete vöimaluste piires maksimaalselt kättesaadavaks tegemineja sellega ligipääsetavuse parandamine kuulmispuudega inimestele. Originaalsaadete hulka kuuluvaa muuhulgas ka körgemate riigijuhtide avalikud, kogu uhiskonnale möeldud ja rahvustelevisioonis ulekantavad pöördumised, köned ning tervitused, mida praegu veel alati viipekeelega ei varustata. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöus koosneb uhest paragrahvist, sellega muudetakse ainult uhte seaduse paragrahvi ja seetöttu ei jagune eelnöu suuremateks struktuziriuksusteks. Eelnöuga asendatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduses § 5 loike l punkti l kolmandas lauses sona ,,vaegkuuljatele" sönadega ,,kuulmispuudega inimestele". Seeläbi laiendatakse Eesti Rahvusringhäälingu kohustust suurendada viipekeelega varustatud originaalsaadete osakaalu. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöus tuuakse sisse termin ,,kuulmispuue", mille definitsiooni ei esitata. Terminil on eesti keeles väljakujunenud tähendus ja sellega hölmatakse nii kurte kui ka vaegkuuljaid. Terminit on kasutatud ka teistes Eesti öigusaktides (muu hulgas tulumaksuseaduses, meediateenuste seaduses ning pöhikooli-ja gumnaasiumiseaduses). 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu oiguscle Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. 6. Seaduse möjud Seaduse vastuvötmisejärel peab eeldatavält suurenema viipekeelega varustatud saadete hulk ERR- i programmis. See omakorda voimaldab kurtidel saada paremini osa Eesti inforuumist ja suurendada erinevate uhiskonnakihtide vahelist sidusust. Kurdia ja vaegkuuljad on lahutamaty osa uhiskonnast ning eriti riigijuhtide pöördumistest vahetu osasaamine on emotsionaalselt ning uhtekuuluvustunde seisukohast äärmiselt oluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi jakohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisel kohustub ERR varustama senisest enam saateid Yiipekeelega. See tähendab möningast täiendavat kulu viipekeele tölkide tasustamiseks. Seadus ei kohusta varustama viipekeelse tölkega köiki ERR-i originaalsaateid ja eeldatavalt on seetöttu täiendav kulu väike ning selle täpsetSummat ei ole voimalik väljä arvutada. Viipekeelset tölget finantseeritakse ERR- i olemasolevast eelarvest. Finantsilisest vaatest on ERR-i eelarve suurenenud tunduvalt kiiremini kui uldine inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. ERR-i eelarve on viimase kaheksa aastaga suurenenud ca 47 protsenti, seega ei saa viipekeelse tölke täiendav kasutamine Rahvusringhäälingule finantsiliselt koormav olla. Ka Riigikohus on pohiseaduse § 12 teise lause diskrimmeerimiskeelu selgitustes väljatoonud, et isiku tahtest söltumatutel tunnustel pöhinevale ebavördsele kohtlemisele tuleb uldjuhul öigustuseks leida kaalukamad pöhjendused kui lihtsalt finantsiline pöhjendus. 8. Rakendusaktid Eelnöu ei nöua rakendusaktide vastuvötmist, 9. Seaduse jöustumine Seadusjöustub uldises korras Algatab Eesti Reformierakonna fraktsiocin, 18. detsembril 2019. Kaj a Kallas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees  Vabariigi Valitsus 19.12.2019 nr 1-1/14-122/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Reformierakonna fraktsiooni k.a 18. detsembril algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/19-1328 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) Kultuuriministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu kultuurikomisjonile vastavalt valitsuse 16.1.2020 istungil otsustatule. Osapooled: Kultuuriministeerium Tähtaeg: 23.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c909250-1791-4612-a51f-d77d21ebcb76 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2c909250-1791-4612-a51f-d77d21ebcb76?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.12.2019 /1-1/14-122/1 ; Riigikantselei / 19.12.2019 / 2-5/19-01894 Resolutsiooni teema: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (122 SE) Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun Sotsiaalministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 09.01.2020 Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek. Tähtaeg: 02.01.2020 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 16.1.2020 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 19-1328. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 19.12.2019 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655