Lisa 1 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond Toetuse taotlemise vorm Taotleja Projekti pealkiri Valdkond ☐ Euroopa ühine varjupaigasüsteem ☐ vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid ☐ suutlikkuse arendamine ☒ Integratsioon ja seaduslik ränne ☒ integratsioonimeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö ☐ Tagasi saatmine ☐ tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed ☐ tagasisaatmismeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö Tähelepanu! Taotlusvormi esitamisega kinnitab toetuse taotleja, et on põhjalikult tutvunud järgmiste dokumentidega : Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reeglid ; toetuse andmise juhend toetuse taotlejale; AMIF-i riiklik programm ; teised kodulehel www.amif.ee asuvad AMIF- it puudutavad dokumendid ning juhendid. Taotlusvormi ja selle lisad peab täit m a trükitult . Käsitsi täidet ud vorme ei arvestata. Esitatavas taotluses peavad kõik v äljad olema täidetud (v.a. siis , kui vormil toodud j uhis näeb ette teisiti). K ui osa küsi tud teabest või dokumentidest on esitamata , on Siseministeeriumil õigus taotlus tagasi lükata. Taotlusvoorus rahastatavad projektid tuleb ellu viia ja kulud peavad olema tekkinud ajavahemikus 01. 0 4 .20 20 kuni 31 . 12 . 2022 . I TEAVE TAOTLEJA KOHTA Taotleja andmed : Juriidiline nim i Õiguslik staatus Organisatsiooni loomise kuupäev Registrikood Käibemaksukohus tuslane Jah ☐ Piiratud ☐ Ei ☐ NB! Kui taotleja on käibemaksukohustuslane , on käibemaks abikõlbmatu . Taotleja (toetuslepingu mõistes toetuse saaja) muutumisel k äibemaksukohustuslase ks pärast taotluse esitamist muutub käibemaks projektis abikõlbmatuks . Käibemaksu kohus tus lase registreerimisnumber (kui kohaldub) Tegevustoetuse saamine EL i eelarvest Jah ☐ Ei ☐ Postiaadress (kui erineb äriregistrisse kantust) Kodulehe aadress Ta otleja organisatsiooni esindajad Juriidiline esindaja Nimi: Ametikoht organisatsioonis: Telefoninumber: E-posti aadress: Projektijuht Nimi: Ametikoht organisatsioonis: Telefoninumber: E-posti aadress: Finantsküsimuste eest vastutav isik Nimi: Ametikoht organisatsioonis: Telefoninumber: E-posti aadress: Taotleja pangarekvisiidid (p ank peab paiknema riigis, kus taotleja on registreeritud , v.a rahvusvaheliste organisatsioonide puhul ) Kontoomaniku nimi Pangakonto number Panga kood Panga nimi Panga aadress Allkirjaõiguslik( ud ) isik( ud ): nimi/nimed , ametikoht Alalis t e töötaja te arv Eesti Vabariigis Väljaspool Eesti Vabariiki Organisatsiooni profiil ( lühidalt peamised eesmärgid ja tegevused ) Taotleja organisatsiooni finantsnäitajad Taotluse esitamisele eelneva majandus aasta eelarve (täitmine) Laenukoormus taotluse esitamise hetkel Projekti partnerid ( kui kohaldub) Partner 1 Partner 2 J uriidiline nimi Registrinumber Varasem koostöö taotleja organisatsiooniga Roll ja osalus kavandatava projekti ellurakendamisel Märkus: Palun lisage taotlusele allkirjastatud partnerluse kinnitus . Partnerluse vajalikkuse põhjendus projekti seisukohast (kui kohaldub) Taotlejale ja/või partnerile samas valdkonnas taotluse esitamisele eelneva kolme majandus aasta jooksul eraldatud ja eraldatavad toetused Euroopa Liidu institutsioonide allikatest või eraldised riigieelarvelistest vahenditest ning rahastatud projektid* ( Andmed teiste projektide kohta, mis on seotud taotluse tegevusvaldkonnaga (sh nt Euroopa Komisjoni otsetoetused jne ) . Näidata ära ka need taotlused, mis on esitatud, kuid mille rahastamis t pole veel otsust atud . ) Aasta Toetuse summa (eurot ), omafinantseeringu summa Toetuse allikas Toetuse kasutamine (projektid) ja seos taotletava projektiga * vajadusel lisada ridu II PROJEKT KIRJELDUS Projekti pealkiri Lühend Projekti pealkiri inglise keeles Kuni 90 tähemärki Projekti kestus (NB! Projekti planeeritud algus ei tohi olla varasem abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast ja lõppkuupäev hilisem abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast . ) Projekt i planeeritud alguskupäev PP.KK.AAAA Projekti planeeritud lõpukuupäev PP.KK.AAAA Projekt kestab …………. kuud. Projekti vajadus, eesmärk ja tulemused, sh seos valdkonna ja/või organisatsiooni eesmärkidega ( Kirjeldus peab andma konkreetse ülevaate projektist. Palun kirjeldage projekti eesmärke, tegevusi, eelarvet, ajakava ja tulemusi. ) NB! E raldi lisana tuleb esitada ka projekti tegevuskava ja tulemused. Projekti sihtrühmad ( Palun tooge välja nii otsesed kui kaudsed sihtrühmad ) Teavitamine ( Palun kirjeldage, kuidas planeerite teavitada sihtrühma ja laiemat avalikkust projekti tegevus test ja tulemustest ) OODATAVAD TULEMUSED Palun märkige, millistesse AMIF-i ühistesse indikaatoritesse projekt panustab, lisage kavandatav sihttase VARJUPAIK SIHTTASE Sihtrüh ma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati Nende isikute arv, kes on saanud varjupaigaalast koolitust fondi toetusel Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud vastuvõtu majutuskohtade arv Fondi toetusel renoveeritud ja/või loodud majutuskohtade osakaal kogu vastuvõtu majutusvõimaluste mahutavusest (% m 2 kohta) INTEGRATSIOON Sihtrühma kuuluvate nende isikute arv, keda fondi toetusel abistati TAGASI SAAT MINE Nende isikute arv, kes on saanud tagasi saatmis alast koolitust fondi toetusel Nende isikute arv, kellele pakuti tagasisaatmiseelset või -järgset abi Vabatahtlikult tagasipöördunud isikute arv Väljasaadetud isikute arv Väljasaatmiste vaatluste arv Projekti tulemuste hindamine , jätkusuutlikkus ja lisandväärtus ( Palun kirjeldage , kuidas ja mille abil hinnatakse projekti tulemuslikkust ja õnnestumist pärast projekti lõppemist , oodatavat pikaajalisemat mõju ning millist lisandväärust annab projekt Euroopa Liidule ) Riskid ja tegevused nende maandamiseks ( Palun k irjeldage, mis võiks takistada tulemuse saavutamist ning kuidas riske maandate) PROJEKTI EELARVE (NB! Esitada tuleb ka detailne eelarve) KULUD TULUD 1) Otsesed kulud 1) Fondi toetus (75%) 2) Kaudsed kulud 2) Riiklik kaasfinantseering (25%) 3) Abikõlblikud kulud kokku 3) Projekti käigus saadavad sissetulekud 4) Tulud kokku PROJEKTI MEESKOND Projekti juhtimisstruktuuri kirjeldus (Palun kirjeldage, kuidas toimub projekti juhtimine ja kuidas tagatakse fondi toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu eesmärgipära ne kasutamine . Palun nimetage meeskonnaliikmed ja nende konkreetsed ülesanded) Kas projektimeeskonna personalikulude katmiseks kasutatakse AMIF -i vahendeid? Jah ☐ Ei ☐ Kui “Jah”, palun täitke punktid 1 2 .2.1. ja 1 2 .2.2. Kui “Ei”, palun jätkake punktist 14. Mitme meeskonnaliikme personalikulud kaetakse AMIF -i vahenditest? __________ täiskohaga isikut __________ osaajaga isikut Kirjeldage kõiki ametikohti, mida rahastatakse AMIF -i vahenditest ( Vajadusel lisada ridu ) 1. Töötaja roll (ametinimetus) Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA) Kui osaaeg , palun märkige tundide arv kuus Töötaja ülesanded 2.Töötaja roll (ametinimetus) Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA) Kui osaaeg , palun märkige tundide arv kuus Töötaja ülesanded 3.Töötaja roll (ametinimetus) Täiskoht (TK) / Osaaeg (OA) Kui osaaeg , palun märkige tundide arv kuus Töötaja ülesanded III KOHUSTUSLIKUD LISADOKUMENDID P rojekti tegevuskava ja tulemused; P rojekti detailne eelarve MS Excel formaadis; T aotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms) (rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla ka inglise keeles); T õend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida avalikust andmebaasist); P artnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub). IV TAOTLUSE KINNITAMINE Taotluse allkirjastamisega kinnitan, et: t aotluses ning selle lisades esitatud andmed on õiged ; t aotlus on koostatud AMIF-i abikõlblikkuse reegleid järgides ; tagan toetuse eesmärgipärase kasutamise, kooskõlas sõlmitava toetuslepingu, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktide ning juhenditega ja toetuse kasutamise nähtavuse; tagan projekti mittetulundusliku iseloomu : t aotluses toodud tegevusi ja kulusid ei rahastata teistest allikatest (sh teistest EL-i fondidest või programmidest) ; olen teadlik, et taotluse heakskiitmisel avalikustatakse toetuse saaja ja projekti nimi ning riikliku kaasfinantseeringu ja Euroopa Liidu toetuse suurus. Taotleja organisatsiooni allkirjaõigusliku esindaja allkiri: Taotleja võtab endale taotlust allkirjastades kohustuse rahastamise otsuse korral projekt vastavalt seatud tingimustele ellu viia. Ees- ja perekonnanimi Ametikoht Allkiri Kuupäev Taotleja k ontroll-leht ☐ Taotlusvormi kõik väljad on täidetud ☐ Taotlusvorm on trükitud ☐ Taotlusvormi on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik Taotlusvormile on lisatud: -102318 152344 0 0 ☐ P rojekti tegevuskava ja tulemused ☐ Projekti detailne eelarve MS Excel formaadis ☐ Taotleja organisatsiooni asutamisdokumendid ja muud organisatsiooni alusdokumendid (põhikiri, põhimäärus vms) (rahvusvaheliste organisatsioonide puhul võivad olla ka inglise keeles) ☐ Tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta ( ei esitata, kui andmeid saab tasuta kontrollida avalikust andmebaasist ) ☐ Partnerluse kinnitus ( allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt ) (kui kohaldub)
Lisa 2 Varjupaiga-, Rän de- ja Integratsioonifond Projekti tegevuskava ja tulemused Toetuse saaja Projekti pealkiri Projekti tunnus Projekti abikõlblikkuse periood ( pp.kk.aa – pp.kk.aa ) Valdkond ☐ Euroopa ühine varjupaigasüsteem ☐ vastuvõtu- ja varjupaigasüsteemid ☐ suutlikkuse arendamine ☒ Integratsioon ja seaduslik ränne ☒ integratsioonimeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö ☐ Tagasisaatmine ☐ tagasisaatmismenetlustega kaasnevad meetmed ☐ tagasisaatmismeetmed ☐ suutlikkuse arendamine ja praktiline koostöö Projekti tegevuskava Kavandatud kuu ja aasta Tegevused Tegevuse planeeritud tulemus Toimumise koht ja vastutaja(d) Projekti tulemused Oodatav tulemus (Projektiga saavutatavate tulemuste loetelu. Mis ja kuidas muutub paremaks? Tulemused peavad kaasa aitama projekti eesmärgi saavutamisele. Need peavad olema saavutatavad projekti elluviimise kestel.) Saavutamise indikaatorid/projekti väljundid [Indikaatorid kirjeldavad projekti eesmärke konkreetsetes ja mõõdetavates terminites: kvantiteet (kui palju?), kvaliteet (kui hästi?), sihtgrupid (kellele?), asukoht (kus?), aeg (millal?)] Kontrolli allikas (Teabeallikas, kust on võimalik saada informatsiooni indikaatorite kohta, nt statistika, aruandlus jne)
Lisa 4 Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond PARTNERLUSE KINNITUS Toetuse taotleja nimi Projekti pealkiri Projekti periood Projekti partner Täielik juriidiline nimi Registrinumber Käibemaksukohus tus lase number (kui kohaldub) Õiguslik seisund ☐ avalik-õiguslik juriidiline organisatsioon ☐ eraõiguslik juriidiline organisatsioon ☐ rahvusvaheline organisatsioon Ametlik aadress Allkirjaõiguslik isik (nimi ja amet) Rahaline panus ( kui kohaldub ) ja ülesanded projekti r akendamisel Kontaktisik (nimi ja amet) Kontaktisiku telefoninumber Kontaktisiku e-posti aadress Projekti partneri täieõigusliku esindajana k innitan, et o len läbi lugenud ja heaks kiitnud Siseministeeriumile esitatud toetuse taotluse ; kogu partnerluse kohta esitatud informatsioon on tõene; minu esindatav organisatsioon ei ole: - pan krotistunud või likvideerimisel, selle tegevust ei ole peatatud; - tegevuse suhtes alustatud kohtumenetlust; - muus tegevust piiravas olukorras, mis tuleneb riigi õigusaktides sätestatud korrast; - Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane; - jätnud varem riigieelarvelist est, välis- ega muudest vah endi test saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summad tagasi maksmata või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas; - varem sama kulu hüvitamiseks saanud toetust riigieelarve st, välis- ega muudest vahenditest ; - esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel valeinformatsiooni; - rikkunud eetikaklauslit, st püüdnud otseselt või kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste konkursile esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni projektikonkursi hindamise ajal; taotluse rahastamisel täidan kõiki toetuslepinguga sätestatud nõudeid partnerile ja teen kõik endast oleneva projekti edukaks elluviimiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFONDI PERIOODI
2014–2020 KULUDE ABIKÕLBLIKKUSE REEGLID
Juhend toetuse taotlejale ja projekti elluviijale
Olulisemad muudatused võrreldes 17.10.2018 a versiooniga:
- täpsustatud alla 1500 eurose maksumusega asjade soetamise ja teenuste hankimise
põhimõtte sõnastust. Siseministeeriumile peab esitama tõendava dokumentatsiooni, kui
toodete või teenuste eeldatav maksumus ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem
kui 1500 eurot (ilma km-ta). Läbipaistvuse tagamiseks peab võtma erinevaid pakkumisi
või võrdlema hinnakirju olenemata maksumusest (p. 1.6);
- täpsustatud kulu tõendavatele dokumentidele märgitava teabe loetelu (p. 2.4);
- täpsustatud tööjõukulude abikõlblikkuse tingimuste sõnastust (p. 6.1.4 ja 6.1.6);
- kustutatud punkt 6.5 „Eksperditasud“, sest need kulud on abikõlblikud tööjõukulude või
muude otseste kuludena.
aprill 2019
Sisukord
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3
KASUTATUD LÜHENDID ............................................................................................................. 4
KASUTATUD MÕISTED ................................................................................................................ 5
ÜLDREEGLID .................................................................................................................................. 7
1. PEAMISED PÕHIMÕTTED ................................................................................................ 7
2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID .................................................... 8
3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS ........................................................................................ 8
4. TULUD JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE ................................................... 8
5. HANGETE LÄBIVIIMINE .................................................................................................. 9
PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD ......................................................................................... 10
6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD.............................................................................. 10
6.1 TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................... 10
6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD ............................................................................................. 11
6.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD ............................................. 12
6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI ÜÜRIMISE KULUD . 14
6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD.......................... 15
6.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD ................................................................. 16
7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD ............................................................................ 17
8. ABIKÕLBMATUD KULUD .............................................................................................. 18
9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE.............................................. 18
LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis ............................................................ 20
LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1 ........................................................................................................ 21
LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2 ........................................................................................................ 22
2
SISSEJUHATUS
Juhend on koostatud toetuse taotlejale ja saajale, et selgitada Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) perioodi 2014–2020 kulude abikõlblikkuse reegleid.
Juhendis on abikõlblikkuse reegleid kirjeldatud AMIF-i horisontaalse määruse artiklite 17,
18 ja 19 alusel ning lähtudes riigisisestest õigusaktidest. Abikõlblikkuse reeglitele viidates
peetakse silmas vaid AMIF-i erimääruses, horisontaalses määruses ning delegeeritud ja
rakendusaktides sätestatut. Vaidluste korral lähtutakse nimetatud õigusaktides sätestatust.
Küsimuses, mida käesolevas juhendis ei käsitleta, peab konsulteerima Siseministeeriumi
(edaspidi SiM) välisvahendite osakonna kui AMIF-i rakendamise eest vastutava asutusega,
kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Komisjoniga.
3
KASUTATUD LÜHENDID
AA Auditeerimisasutus
AMIF Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
EK Euroopa Komisjon
EL Euroopa Liit
MTA Maksu- ja Tolliamet
RHS Riigihangete seadus
SiM Siseministeerium
VA Vastutav asutus
VV Vabariigi Valitsus
4
KASUTATUD MÕISTED
Abikõlblik kulu Abikõlblikkuse reeglites nimetatud kulu, mis on kooskõlas
riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse määrusega.
Abikõlblikkuse Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise
periood alguse ja lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille
jooksul peab projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja
tegevused ellu viidud (s.o tööd tehtud, teenused osutatud ja
tooted tarnitud). Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu, kuid mitte peale projekti lõpparuande
esitamist.
AMIF-i riikliku programmi abikõlblikkuse periood kestab 1.
jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2022. a (st toetuse
saaja kulud peavad olema tekkinud nimetatud ajavahemikul;
VA-l on õigus kulusid katta perioodil 1. jaanuarist 2014. a
kuni 30. juunini 2023. a).
Auditeerimisasutus VV 13. novembri 2014. a korraldusega nr 482 on AMIF-i AA-
ks määratud SiM-i siseauditi osakond. AA on teistest
osalevatest struktuuriüksustest sõltumatu.
Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus
(põhiõigusakt) (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ
ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus
2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.05.2014, lk 168–194).
Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus
(EL) nr 514/2014, millega sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning politseikoostöö, kuritegevuse
tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje
rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted (ELT L
150, 20.05.2014, lk 112–142).
Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud
riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille
ülesanne on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide
saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord
kehtestatakse ja selle liikmed määratakse siseministri
käskkirjaga.
Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav sihtotstarbeline rahaline toetus,
mis on minimaalselt 25% projekti maksumusest.
Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav
dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab
kontrolljälje arhiveerima kirjalikku taasesitamist võimaldaval
viisil.
Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul
projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).
Kulu tõendav Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab
dokument raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele,
ning palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte
(nt palgaleht).
5
Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja
lähetuskulud jne), mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.
Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline
panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult
toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad
abikõlblikud kulud.
Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus,
kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline
organisatsioon, kes osaleb projekti rakendamisel ja kellel
tekivad selle käigus kulud.
Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul
elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega
kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja
kasutatakse.
Projekti tunnus VA määratud unikaalne projekti number (nt AMIF2016-1).
Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise
strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse
ellu tegevusi. Leitav www.amif.ee.
Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine
tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib
kahjustada EL-i üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.
Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on
sihtrühmana erimääruses nimetatud.
Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest
ja kaasfinantseeringust.
Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning
kellega on sõlmitud toetusleping.
Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised
isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,
valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised
organisatsioonid, kelle põhitegevused toetavad projektis
kavandatud tegevusi.
Toetusleping VA ja toetuse saaja vahel sõlmitud leping toetuse
kasutamiseks, eesmärgiga viia ellu taotluses toodud
tegevused.
Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on
AMIF-i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i
rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO. Lisaks osaleb
vastutava asutuse ülesannete täitmisel RHO.
6
ÜLDREEGLID
1. PEAMISED PÕHIMÕTTED
1.1 Projekt on abikõlblik, kui toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused langevad
kokku AMIF-i erimääruse jt õigusaktide ning riikliku programmiga.
1.2 Projekti elluviija peab kulude abikõlblikkuses veenduma nii projekti planeerimisel kui
elluviimisel. Toetuse saaja peab abikõlbmatud kulud katma oma vahenditest.
1.3 Projekti otseste eesmärkide saavutamata jätmine võib olla toetuse tagasinõudmise
aluseks.
1.4 Abikõlblikud on kulud, mis on:
• kooskõlas asjakohaste õigusaktide, juhendmaterjalide, taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud nõuete ja toetuslepinguga;
• vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks;
• põhjendatud ja mõistlikud, st vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele;
• tekkinud abikõlblikkuse perioodil1;
• ette nähtud projekti eelarves;
• rahalised, v.a amortisatsioonikulud;
• tegelikud ja vastavad toetuse saaja tehtud maksetele;
• kontrollitavad ja tõendatavad.
1.5 Projektiga seotud tehingud peavad olema eristatud toetuse saaja raamatupidamise
muudest tehingutest. Olenevalt organisatsioonis kasutusel olevast
raamatupidamistarkvarast võib projekti tehingute eristamiseks avada projektile eraldi
kulukonto või lisada projekti tehingute eristamiseks kontokoodidele vastavad tunnused.
1.6 Kulu tegemisel peab järgima RHS-i (nt konkurentsi korral olenemata maksumusest
küsima erinevaid pakkumusi/võrdlema hinnakirju). Kui toodete või teenuste maksumus
ühe kalendriaasta jooksul on võrdne või suurem kui 1500 eurot ilma käibemaksuta,
peab toetuse saaja esitama VA-le tõendava dokumentatsiooni, nt hinnapäringu ja -
pakkumused. Hinnapakkumused peavad olema kirjalikud, sisaldama pakkuja nime,
pakkumuse hinda, pakkumuse tegemise kuupäeva jms ja vastama turuhindadele.
Hinnapakkumuste asemel võib võrrelda ka hinnakirju, mis vastavad pakkumustele
esitatud nõuetele (sh peab nähtuma hinnakirjade võrdlemise kuupäev).
1.7 Organisatsioonid võivad taotlusi esitada eraldi või koos partneriga. Partnerite
elluviidavad tegevused ja kulud peavad projekti taotluses ja aruannetes kajastuma.
Toetuse saaja vastutab selle eest, et partner täidab kõiki lepingutingimusi.
1.8 AMIF-ist tehtud kulusid ei tohi rahastada muudest allikatest.
1.9 Isikuandmete kogumisel ja töötlemisel peab järgima isikuandmete kaitset
käsitlevaid õigusakte.
1
Toetuslepingu sõlmimise kuupäevad ei mõjuta abikõlblikkuse perioodi. Toetusleping SiM-i ja toetuse saaja vahel
sõlmitakse pärast taotluse heakskiitmist, kuid tegevused võivad olla abikõlblikud ka enne seda (kuid alates 1. jaanuarist
2014. a). Toetuslepingus sätestatakse abikõlblikkuse perioodi algus vajadusel tagasiulatuvalt.
7
2. PROJEKTI KULUSID TÕENDAVAD DOKUMENDID
2.1 Kogu projektiga seonduv dokumentatsioon peab andma lihtsalt ja kiiresti ülevaate
projekti tegevustest.
2.2 Toetuse saaja peab tagama, et väljamaksmise aluseks olevad dokumendid
vastavad nõuetele, projekti raames tehtud kulud ja tegevused on abikõlblikud
ning neid on võimalik kontrollida.
2.3 Projekti kulu tõendavate dokumentide puhul peab jälgima, et need vastaksid
raamatupidamise seaduses sätestatud raamatupidamise algdokumendile esitatud
nõuetele.
2.4 Lisaks peab projekti kulu tõendavatele dokumentidele olema märgitud järgmine teave:
• projekti tunnus (võimalusel märgib dokumendi väljastaja tunnuse dokumendile
enne selle koostamist);
• teave projekti kuludesse arvestatud summade ja nende arvestusmeetodi kohta;
• vajadusel muu lisateave, mis selgitab kulu seotust projektiga.
2.5 VA-le esitatud dokumendid peavad olema identsed nendega, mida säilitatakse toetuse
saaja raamatupidamises, ning aruannetes esitatud andmed peavad ühtima toetuse saaja
raamatupidamise andmetega.
2.6 VA võib küsida toetuse saaja raamatupidamisest väljavõtteid projektiga seotud
tehingute kohta.
2.7 Võõrkeelsete kulu tõendavate dokumentide esitamisel peab toetuse saaja olema valmis
kontrollimise eesmärgil esitama dokumendi tõlke.
2.8 Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid mitte pärast
projekti lõpparuande esitamist.
3. TERRITORIAALNE KEHTIVUS
3.1 Toetuse saaja peab projekti tegevustega seotud kulud kandma EL-i liikmesriikide
territooriumil. Tagasipöördumisvaldkonnaga seotud kulud võivad tekkida ka kolmanda
riigi territooriumil.
3.2 Toetuse saaja peab olema Eestis registreeritud2.
4. TULUD JA MITTETULUNDUSLIKKUSE PÕHIMÕTE
4.1 Projektid, mida AMIF-ist toetatakse, peavad olema mittetulunduslikud.
2
Välja arvatud rahvusvaheline organisatsioon
8
4.2 Kui projekti lõppedes ületavad tuluallikad kulusid, vähendatakse vastavalt sellele
AMIF-i ja kaasfinantseeringu eraldist. Kõik projekti tuluallikad peavad olema
kajastatud toetuse saaja raamatupidamises ning olema tuvastatavad ja kontrollitavad.
4.3 Projekti tulud koosnevad kõikidest projektile AMIF-ist, avaliku või erasektori tehtud
rahalisest panusest, sealhulgas toetuse saaja enda panus, ning kõikidest projekti käigus
saadud sissetulekutest. Termin „tulud“ hõlmab projekti abikõlblikkusperioodi jooksul
saadud müügi- ja üüritulusid, tasusid teenuse osutamise eest, registreerimistasusid ja
muid samaväärseid tulusid.
5. HANGETE LÄBIVIIMINE
5.1 Riigihanke tehnilise kirjelduse koostamise ja hanke läbiviimise eest vastutab toetuse
saaja, kes võib kooskõlas RHS-iga hanke läbiviimise volitada teistele isikutele (nt
partner, alltöövõtja). Kui toetuse saajaks on SiM-i haldusala asutus, võib ministeeriumi
otsusel SiM-i valitsemisala riigihangete läbiviimise korra kohaselt toetuse saaja nimel
hankeid läbi viia ka SiM. SiM-i haldusala infotehnoloogiliste hangete läbiviijaks on
üldjuhul Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus.
5.2 Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või
piiratud hankemenetlusena, kui RHS-ist ei tulene teisiti. Kogu hankemenetlus peab
olema dokumenteeritud ning hankemenetluse käigus tehtud otsused põhjendatud.
Toetuse saaja tagab, et hangetes ei ole tingimusi, mis kasvõi teoreetiliselt piiravad
võimalike pakkujate ligipääsu hankele3.
5.3 Sobiva menetlusliigi valikul peab hankija (toetuse saaja/partner) hindama ka seda, kas
tegemist on kaitse- ja julgeolekuotstarbelise ostuga.
5.4 Kui hankija ei kasuta avatud või piiratud hankemenetlust, peab muu menetlusliigi valik,
sealhulgas riigihanke erandi kasutamine, olema kirjalikult põhjendatud ning kinnitatud
hanget korraldava asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku haldusaktiga.
5.5 Kui hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi korraldamine RHSis sätestatud korras
kohustaks hankijat avaldama teavet, mida ta peab riigi oluliste julgeolekuhuvide
vastaseks, või erandi kohaldamine on otseselt vajalik riigi oluliste julgeolekuhuvide
kaitsmiseks tingimusel, et julgeolekuhuve ei saa tagada vähem sekkuvate meetmetega,
kooskõlastatakse erandi läbiviimine siseministri 11.09.2017 käskkirja nr 1-3/88
„Siseministeeriumi valitsemisala riigihangete läbiviimise kord“ punkti 5.3 kohaselt
eelnevalt ministeeriumi välisvahendite valdkonna eest vastutava asekantsleriga.
5.6 Riigihanke erandile tuginemine peab olema piiratud erandlike juhtumitega, üksnes
riigisaladuse olemasolu ei ole piisav põhjendus erandi korras riigihanke läbiviimiseks.
3
Näiteks kohaliku registreeringu nõue, kogemus/esindus/hoolduskeskus mingis regioonis või riigis, konkreetse
standardi või lepingutüübi kogemus või tundmine (nt varasem FIDIC lepingu kogemus), kaubamärgi nimetamine
lisamata „või samaväärne“, keelenõue jms tingimus, mida on võimalik asendada analoogsega või tagada lepingu
sisuline täitmine muul pakkujale sobival viisil.
9
5.7 Kõikide kolmandate isikutega sõlmitud lepingute puhul peab toetuse saaja tagama, et
teine lepingupool kohustub esitama auditeerimis- ja kontrolliasutustele kogu vajaliku
teabe lepingu alusel tehtud tegevuste kohta.
PROJEKTI ABIKÕLBLIKUD KULUD
Projekti abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.
Otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mis on vajalikud projekti tegevuste
elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks.
Kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mis on tehtud projektis elluviidavate tegevuste
toetamiseks. Kaudsete kulude osakaal nähakse ette projekti eelarves (vt täpsemalt
punkti 7). Kaudseteks kuludeks on kindlaksmääratud protsent projekti otsestest
abikõlblikest kogukuludest..
6. OTSESED ABIKÕLBLIKUD KULUD
6.1 TÖÖJÕUKULUD
6.1.1 Ainult nende isikute tööjõukulud on abikõlblikud, kes on seotud projekti tegevustega
(tegelevad projektis otseselt projekti juhtimise, planeerimise, elluviimise või seirega)
ja kelle tööülesanded ei kuulu üldjuhul nende tavapäraste tööülesannete hulka.
Ametijuhendijärgsed tööülesanded on abikõlblikud juhul, kui projekti rakendamisega
kaasneb kirjalikult tõendatud töökoormuse tõus (vt lisaks punktis 6.1.3 toodud
täpsustust).
6.1.2 Tööjõukulude hulka loetakse:
• projekti personali töötasu, mis on kooskõlas toetuse saaja tavapärase
töötasupoliitikaga ning asutusesisese või keskmise palgatasemega;
• seadusest tulenevad maksud ja maksed töötasudelt, kui toetuse saaja neid tegelikult
maksab. Eelarves ja kuluaruandes peab tööjõukulude kajastamisel eristama
brutotöötasu ja tööandja maksud;
• puhkusetasu proportsionaalselt projektis töötatud aja eest ja vastavalt seaduses
sätestatud korrale;
• teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud
seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.
6.1.3 Projekti heaks võib töötada töölepingu alusel, avaliku teenistuja ametisse nimetamise
käskkirja või korralduse alusel või teenuse osutamise lepingu alusel. Teenuslepingu
(nt käsundusleping) alusel ei saa täita ametijuhendijärgseid ülesandeid.
6.1.4 Kui projekti heaks töötamise alus on teenuse osutamise leping, peab esitama
üleandmise-vastuvõtmise akti.
6.1.5 Üleandmise-vastuvõtmise akti/tööajatabeli (lisa 1, näidis) peab esitama vaid siis, kui
töötaja või ametnikuga on projekti elluviimiseks sõlmitud leping, milles on sätestatud
tunnitasu. Aktis/tööajatabelis märgitakse tehtud töö ja selleks kulutatud aeg. Kui isik
10
osaleb paralleelselt mitmes projektis, võib märkida eri projektide tööd samas
tööajatabelis eraldi tulpades.
6.1.5.1 Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht.
Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht. Allkirjastatud tööajatabel on
töötasu maksmise aluseks.
6.1.6 Projekti jooksul välja teenitud puhkusepäevi ei rahastata pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu. Kui projekti abikõlblikkuse lõpuks ei ole kasutatud puhkust välja
teenitud (st on ette puhatud), loetakse abikõlblikuks vaid proportsionaalselt projekti
heaks töötatud ajaga välja teenitud puhkusetasu (st tasaarveldus toimub
lõpparuandega).
6.1.7 Abikõlbmatud tööjõukulud on:
• töövõimetushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);
• sünnitushüvitis (v.a juhul, kui hüvitist maksab toetuse saaja);
• pensionile mineku hüvitis;
• muud toetused;
• ajutise töölepingu lõpetamise hüvitis, kui see ei ole lepingus ette nähtud;
• soodustused (nt auto kasutamise ja majutuskulud).
6.1.8 Töö- ja puhkusetasude tõendamiseks peab kuluaruandega esitama:
• töölepingu(te), avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja(de), korraldus(t)e
või teenuse osutamise lepingu(te) koopia(d), mille alusel arvestatakse isiku töötasu
projekti kuludesse;
• tööülesannete kirjelduse;
• töötasuarvestuse dokumendid (nt palgateatis);
• ÜVA/tööajatabeli, kui töötaja või ametnik töötab projektis töölepingu, käskkirja või
korralduse alusel, milles on sätestatud tunnitasu;
• tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, kui töötaja või ametnik töötab teenuse
osutamise lepingu alusel;
• puhkusetasu arvestuse;
• maksekorralduse koopiad või arvelduskonto väljavõtte töötasu maksmise ja
maksude tasumise kohta4;
• muud dokumendid.
6.2 SÕIDU- JA LÄHETUSKULUD
6.2.1 Sõidu- ja lähetuskulud on otseste kuludena abikõlblikud üksnes juhul, kui need on
kantud isikute eest, kes osalevad projekti tegevustes ja kelle lähetamine on projekti
elluviimiseks vajalik.
6.2.2 Sõidukulud on abikõlblikud vaid tegelikult kantud kulude alusel, lähtudes
majanduslikult soodsaimast võimalusest maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade
ulatuses.
6.2.3 Ühissõiduki kasutamisel peab kulu tõendama ühissõiduki pileti või kviitungi või muu
dokumendiga.
4
Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
11
6.2.4 Isikliku sõiduauto kasutamisel peab lähtuma VV 14.07.2006 määrusest nr 164
„Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta
arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ ja organisatsiooni siseselt kehtestatud
isikliku sõiduauto kasutamise tingimustest. Kui organisatsiooni siseselt ei ole selliseid
tingimusi kehtestatud, võib arvestust pidades lähtuda abikõlblikkuse reeglitega
kehtestatud sõidupäeviku näidisest (lisa 2 või 3).
6.2.5 Lähetuskulud on abikõlblikud tegelike kulude või päevarahade alusel õigusaktides
maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Lähetuskulud hõlmavad
üldjuhul majutust, toitlustust, kohalikku transporti, päevaraha ning kindlustust (reisi-
, reisitõrke-, pagasikindlustus). Kui asutusesisene kord näeb ette päevarahade
vähendamise, peab lähtuma asutusesisesest korrast.
6.2.6 Väliseksperdi päevaraha määramisel võetakse aluseks EK kehtestatud Eesti
päevaraha ülemmäärad, olenemata sellest, millisest riigist välisekspert Eestisse tuleb.
Päevaraha hulka arvestatakse majutuse, toitlustuse ja kohaliku transpordiga seotud
kulud. Kui välisekspert ei ööbi Eestis, kuid viibib Eestis rohkem kui kuus tundi, on
lubatud maksta talle päevaraha kuni 50% ettenähtud määrast.
6.2.7 Sõidu- ja lähetuskulude tõendamiseks peab esitama:
• sõiduauto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt volitus);
• sõiduauto kasutamise üle peetava arvestuse, nt sõidupäeviku;
• asutusesiseselt kehtestatud isikliku/asutuse sõiduauto kasutamise ja kulude
kompenseerimise korra;
• hüvitise maksmist tõendava dokumendi (nt tööandja, asutuse juhi, juriidilise isiku
pädeva organi või tema volitatud isiku kirjalik otsus, käskkiri või korraldus);
• koopia kulu tõendavast dokumendist (sõidupilet, kviitung, arve või muu
dokument);
• lähetuse korralduse, kui asutuse sisekord seda ette näeb;
• hinnapäringu ja pakkumused;
• vajadusel lähetuskulude aruande;
• kinnitatud maksekorralduste koopiad või arvelduskonto väljavõtte lähetuskulude
tasumise kohta5.
6.3 SEADMETE OSTMISE, ÜÜRIMISE JA LIISIMISE KULUD
6.3.1 Seadmete (sh transpordivahendite, varustuse ja süsteemide) ostmise, üürimise ja
liisimise kulud on abikõlblikud ainult siis, kui need on projekti rakendamiseks olulise
tähtsusega. Seadmetel peavad olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused
ning need peavad vastama kehtivatele normidele ja standarditele.
6.3.2 Valides liisimise, üürimise ja ostmise vahel, peab alati lähtuma kõige otstarbekamast
võimalusest.
5
Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
12
6.3.3 Kui seadmeid soetatakse või kasutatakse paralleelselt erinevate projektide raames,
arvutatakse maksumust (täismaksumus või kulum) protsentuaalselt iga projekti peale
eraldi. Kokku ei tohi erinevate projektide peale seadme maksumus ületada 100%.
6.3.4 Üürimise ja liisimisega seotud kulud on abikõlblikud ainult projekti abikõlblikkuse
perioodil.
6.3.5 Seadmete liisimise lepingu sõlmimise tasu on abikõlblik.
6.3.6 Amortisatsioon:
• seadmed, mis osteti enne projekti algust, kuid mida kasutatakse projekti jaoks, on
abikõlblikud amortisatsiooni alusel. Need kulud ei ole abikõlblikud juhul, kui
seadmed osteti algselt EL-i toetuse eest;
• seadmete väärtus kantakse kuludesse vastavalt toetuse saaja suhtes kohaldatavatele
maksu- ja raamatupidamiseeskirjadele. Arvesse võib võtta ainult projekti kestusele
vastavat eseme tarbimisväärtuse vähenemise osa.
6.3.7 Seadmeid peab kasutama sihtotstarbeliselt projekti eesmärkide saavutamiseks pärast
nende soetamise (nt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise) kuupäeva
vähemalt:
• kolm aastat või rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaseadmete puhul
(sealhulgas süsteemid);
• viis aastat või rohkem muud tüüpi seadmete (nt varustus ja transpordivahendid)
puhul.
6.3.8 Toetuse saaja vabaneb sihtotstarbelise kasutamise kohustusest ülalkirjeldatud
punktides nimetatud perioodide jooksul:
• vääramatust jõust tingitud asjaoludel;
• kui mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud toetuse saajalt oodata, et ta
toetuslepingu sõlmimise ajal sihtotstarbelist kasutamist takistava asjaoluga
arvestaks, seda väldiks või takistavat asjaolu või selle tagajärge ületaks.
6.3.9 Kulud selliste igapäevaste kontoriseadmete soetamiseks nagu printer, sülearvuti, faks,
koopiamasin, telefon jne, ei ole otseste kuludena abikõlblikud ning neid käsitatakse
kaudsete kuludena.
6.3.10 Kulude tõendamiseks peab esitama:
• hanke alusdokumendid või hinnapäringud;
• pakkumused;
• lepingu;
• arve või kviitungi;
• üleandmise-vastuvõtmise akti;
• kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise
kohta6;
• dokumendi, mis tõendab vara arvele võtmist (kui kohaldub);
• väljavõtte asutuse raamatupidamise sise-eeskirjade kohaldatavatest punktidest
ning amortisatsiooni arvestamise käigu.
6
Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi valitsemisala asutus.
13
6.4 KINNISVARA OSTMISE, EHITAMISE, RENOVEERIMISE VÕI
ÜÜRIMISE KULUD
6.4.1 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise või üürimise korral peavad kinnisvaral
olema projekti jaoks vajalikud tehnilised omadused ning see peab vastama kehtivatele
normidele ja standarditele.
6.4.2 Kui kinnisvara soetamine on projekti rakendamiseks olulise tähtsusega ning selges
seoses selle eesmärkidega, on juba valminud ehitiste ostmine või kinnisvara ehitamine
abikõlblik kogu- või osamaksumuse või kulumi alusel vastavalt järgmistele
tingimustele:
a) sõltumatult kvalifitseeritud hindajalt või nõuetekohaselt volitatud asutuselt
võetakse tõend, milles kinnitatakse, et ostetava kinnisvara hind ei ületa
turuväärtust ning tõendatakse, et kinnisvara on vastavuses riigisiseste nõuetega,
või täpsustatakse asjaolusid, mis ei ole riigisiseste nõuetega vastavuses ja mida
toetuse saaja kavatseb projekti käigus parandada;
b) kinnisvara ei ole ostetud EL-i toetuse eest enne projekti rakendamise algust;
c) kinnisvara ostmise ja ehitamise korral peab seda vähemalt kümme aastat ja
renoveerimise korral vähemalt viis aastat pärast projekti lõppu kasutama üksnes
projektis loetletud eesmärkide täitmiseks;
d) kulumil põhineva kaasrahastamise korral on abikõlblik üksnes see osa kõnealuste
varade kulumist, mis tekkis selle kasutamise ajal projekti käigus ja varade
tegeliku kasutamise määr projekti huvides. Kulumit arvutatakse vastavalt
riigisisestele raamatupidamiseeskirjadele;
e) kinnisvara üürimise, ostmise, ehitamise ja renoveerimise korral ei tohi selle eest
sihtotstarbelise kasutamise perioodil tulu teenida.
6.4.3 Kinnisvara soetamisel on lisaks objekti maksumusele abikõlblikud omandivahetusega
kaasnevad maksud, riigilõivud, notaritasud, lepingutasud ning muud õigusaktidest
tulenevad kinnisvara soetamisega seotud kulud (v.a maakleritasud).
Muud lisad võivad olla abikõlblikud seadmetena (nt hoone sisustus, projekti
elluviimiseks vajalik inventar jms). Need esemed, mida füüsiliselt ei ole võimalik
ehitisest eemaldada (nt liftid, sisseehitatud konditsioneerid jms), loetakse osaks
kinnisvara maksumusest.
6.4.4 Kinnisvara renoveerimise kulud on rahastamiseks abikõlblikud kogu- või
osamaksumuse või kulumi alusel. Renoveerimiskulude korral kohaldatakse ainult
alapunkti 6.4.2 punktides c, d ja e esitatud tingimusi.
Kulumi arvestamisel lähtutakse selle ELi liikmesriigi reeglitest, kelle territooriumil
kinnisvara asub. Liikmesriigi kolmandates riikides asuvate ehitiste suhtes kehtivad
liikmesriigi amortisatsiooni käsitlevad reeglid.
Lammutamise kulud on abikõlblikud, kui projekti rakendamise eelduseks ja edukaks
elluviimiseks on vajalik olemasoleva hoone (osaline) lammutamine enne uue
ehitamist. Lammutamise kulud peavad kajastuma hinnapakkumuses ja see peab
moodustama osa ehitusprojektis ettenähtud ehitustöödest.
14
6.4.5 Kinnisvara üürimine on kaasrahastamiseks abikõlblik, kui üürimise ja asjakohase
projekti eesmärgid on selgelt seotud ning järgitakse allpool toodud tingimusi:
• kinnisvara ei ole ostetud ELi toetusega;
• kinnisvara peab kasutama üksnes projekti rakendamiseks. Vastasel juhul on
abikõlblik ainult see osa kuludest, mis vastab projektis kasutatule.
6.4.6 Kinnisvara ostmise, ehitamise, renoveerimise ja üürimise tõendamiseks peab
esitama:
• hanke alusdokumendid või hinnapäringud;
• kinnisvara ostmisel sõltumatu kvalifitseeritud hindaja või volitatud asutuse
väljastatud tõendi;
• pakkumused;
• lepingu;
• arve;
• eseme üleandmise-vastuvõtmise akti;
• ehitus- ja kasutusloa;
• kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise
kohta7.
6.5 AVALIKUSTAMISEGA SEOTUD NÕUETEST TULENEVAD KULUD
6.5.1 Kui avalikustamisnõuete täitmisega seotud kulud soovitakse kanda projektist, peab
need projekti eelarves ette nägema.
6.5.2 Kulud, mis on vajalikud EL-i ja SiM-i kaasrahastamisega seotud avalikustamise
nõuete täitmiseks, näiteks EL-i ja SiM-i logode kasutamisega seotud kulud,
kaasrahastamist tähistava tahvli tootmine ja paigaldamine, on abikõlblikud otseste
kuludena.
6.5.3 VA leevendab avalikustamise nõudeid, kui projektiga seotud teave on seadusest
tulenevalt piiratud selle konfidentsiaalse iseloomu tõttu, eelkõige seoses julgeoleku,
avaliku korra, kriminaaluurimiste ja isikuandmete kaitsega.
6.5.4 Täpsemad avalikustamise, läbipaistvuse tagamise ja info levitamisega seotud
kohustused sätestatakse toetuslepingus.
6.5.5 Avalikustamise kulude tõendamiseks peab esitama:
• hanke alusdokumendid või hinnapäringud;
• pakkumused;
• lepingu;
• arve;
• üleandmis-vastuvõtmisakti;
• foto avalikustamise nõuete täitmisest;
• kinnitatud maksekorralduse koopia või arvelduskonto väljavõtte arve tasumise
kohta8.
7
Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.
8
Ei nõuta, kui toetuse saaja on Siseministeeriumi haldusala asutus.
15
6.6 TOETUSE SIHTRÜHMAGA SEOTUD KULUD
6.6.1 AMIF jaguneb kolmeks valdkonnaks (varjupaik, integratsioon ja tagasipöördumine/-
saatmine), millel on erinevad sihtrühmad.
6.6.1.1 Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkonna tegevuste sihtrühma
kuuluvad:
• pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikud direktiivi
2011/95/EL tähenduses;
• isikud, kes taotlevad ühte eelmises punktis nimetatud rahvusvahelise
kaitse vormidest ning kelle kohta ei ole veel tehtud lõplikku otsust;
• ajutise kaitse seisundiga isikud nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ
tähenduses;
• isikud, kes on või on olnud ümberasustatud või mõnest liikmesriigist üle
viidud/ümberpaigutatud.
6.6.1.2 Integratsioonivaldkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:
• kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult;
• kolmandate riikide kodanikud, kes on saamas õigust liikmesriigis
seaduslikult elada.
6.6.1.3 Tagasipöördumise/-saatmise valdkonna tegevuste sihtrühma kuuluvad:
• kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat
vastust oma taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikku elukohta omada
ja/või saada liikmesriigis rahvusvaheline kaitse ning kes võivad otsustada
kasutada vabatahtlikku tagasipöördumist;
• kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida,
seaduslikku elukohta omada ja/või saada rahvusvaheline kaitse direktiivi
2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ
tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtlikku
tagasipöördumist;
• kolmandate riikide kodanikud, kes viibivad liikmesriigis ega vasta enam
liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele, sealhulgas
kolmandate riikide kodanikud, kelle väljasaatmine on edasi lükatud
vastavalt direktiivi 2008/115 EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1.
6.6.2 Haavatavate isikute hulka kuuluvad vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
16.12.2008 direktiivile 2008/115/EÜ alaealised, saatjata alaealised, puudega
inimesed, eakad, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad ning piinamise,
vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks
langenud isikud.
6.6.3 Kolmandasse riiki tagasipöördumist toetavad tegevused (nt koolitus- ja tööhõivealane
abi, taasintegreerumisega seotud lühiajalised tegevused ja tagasipöördumisjärgne abi)
ei tohi kesta kauem kui 12 kuud pärast seda, kui kolmanda riigi kodanik on sihtriiki
tagasi pöördunud.
6.6.4 Kui tagasipöördujale antakse rahalist toetust, peab selle maksma välja pärast
tagasipöördumist.
16
6.6.5 Tagasi peab pöörduma kolmandasse riiki, kuid transiit võib toimuda EL-i liikmesriigi
kaudu.
6.6.6 Toetuse sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab esitama:
• teabe ja tõendusmaterjali, mille põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku
sihtrühma (nt koopia isikut tõendavast dokumendist, osalejate allkirjaleht);
• tõendusmaterjali (nt arved ja kviitungid) isikutele osutatud abi ja teenuse kohta.
Osalejate nimekirjadel peab olema isiku ees- ja perekonnanimi (täisnimi) ning osaleja
allkiri.
Tagasipöördumise valdkonna tegevuste sihtrühmaga seotud kulude tõendamiseks peab
täiendavalt esitama:
• otsuse tagasipöördumise kohta, milles on kirjas tagasipöörduja nimi;
• teabe ja tõendusmaterjali (nt lahkumisettekirjutused vms) selle kohta, et isik
kuulub sihtrühma;
• teabe abi saavate tagasipöördujate kohta, et oleks võimalik piisavalt tuvastada neid
isikuid ja nende kodumaale tagasipöördumise kuupäeva ja asjaolu, et need isikud
on abi saanud;
• tõendusmaterjali antud toetuse kohta (nt arved ja kviitungid);
• ühekordsete väljamaksete puhul tõendid selle kohta, et need isikud on nimetatud
abi saanud;
• tagasipöörduja lennupileti (sh elektrooniline pilet);
• kirjaliku kinnituse tagasipöördumise tegeliku toimumise kohta.
7. KAUDSED ABIKÕLBLIKUD KULUD
7.1 Projekti kaudsed abikõlblikud kulud on kulud, mida ei ole võimalik määratleda
projekti rakendamisega otseselt seotud kuludena, kuid toetavad projekti tegevuste
elluviimist. Kaudsed kulud on nt kontorivarustuse ja -tarvete, külaliste
vastuvõtmisega ja teenustega [sh sideteenused, post, kontori koristamine,
kommunaalkulud, töötajate koolitus (v.a, kui koolitus on projekti peamine eesmärk),
personaliotsing jms] kaasnevad kulud.
7.2 Kaudsed kulud võivad olla maksimaalselt 7% otseste abikõlblike kulude
kogusummast. Kaudsete kulude osakaal määratakse toetuslepingus. Kui projekti
lõpparuandes esitatud otsesed kulud vähenevad, peab proportsionaalselt vähendama
ka kaudseid kulusid.
7.3 Organisatsioonid, mis saavad tegevustoetust ELi eelarvest, ei või lisada kaudseid
kulusid projekti eelarvesse.
7.4 Kaudsed kulud hoitakse minimaalsed ja need ei tohi kajastuda projekti eelarves
samaaegselt ühegi otsese kulu real. Taotleja planeerib projekti eelarvesse kaudsetele
kuludele kavandatud summa, eraldi kuluartikleid välja tooma ei pea. Täpsema teabe
kaudsete kulude kohta esitab taotleja toetuse taotluses.
17
7.5 Kaudsete kulude hulka ei saa arvata abikõlbmatuid kulusid. Kaudseid kulusid
tõendavaid dokumente ei pea aruandlusega esitama, kuid toetuse saaja peab neid
säilitama toetuslepingus sätestatud perioodi jooksul, kuna neid võidakse kontrollida.
8. ABIKÕLBMATUD KULUD
8.1 Abikõlbmatud on muu hulgas järgmised kulud:
• käibemaks (v.a juhul, kui toetuse saaja on selle tegelikult ja lõplikult tasunud ning
saab tõendada, et ta ei saa seda tagasi)9;
• hoonestamata maa ostmine;
• hoonestatud maa ostu summa, mis ületab 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;
• kasum kapitalilt;
• võlg ja võlateenindamise tasud, intressid, viivised;
• eraldised kahjudeks või tulevasteks kohustusteks;
• trahvid, rahalised karistused, kohtukulud;
• toetuse saaja deklareeritud ja mõne muu EL-i, välisabi või riigieelarvest toetust
saava projekti või programmi raames kaetud kulud;
• kindlustusmaksed (v.a kasko-, liiklus-, vara-, reisi-, ravi-, tööohutus-, tööandja
vastutuskindlustusmaksed ja töötasuga kaasnevad kindlustusmaksed);
• projekti rakendamises osalevate ametnike/töötajate tööjõukulude osa, mis ei ole
seotud AMIF-i rakendamisega;
• tööjõukulud, kui nad täidavad ülesandeid, mis on nende igapäevased tööülesanded;
• organisatsiooni juhtimisega seonduv tööjõukulu;
• hüvitised (v.a seaduslikud haigushüvitised, mida kannab tööandja ja mida
sotsiaalkindlustusskeem ei tagasta);
• vahendajate või konsultantide alltöövõtt, mille puhul määratakse tasu protsendina
projekti kogukuludest (v.a juhul, kui toetuse saaja põhjendab selle maksmist töö
või osutatud teenuste tegeliku väärtusega);
• mitterahalised sissemaksed;
• muud abikõlblikkuse reeglitega vastuolus tehtud kulutused, sealhulgas
ülemäärased ja ebamõistlikud kulutused, üksnes projekti töötajate meelelahutusele
tehtud kulutused [mõistlikud kulud külaliste ühisüritustel, mis on projekti käigus
õigustatud (nt projekti lõpu tähistamine, juhtrühma koosolekud jms), on lubatud].
9. DOKUMENTIDE SÄILITAMINE JA KONTROLLIMINE
9.1 Dokumente säilitatakse vastavalt toetuse saaja sisemisele korrale kas paberkujul või
digitaalselt. Säilitatud dokumentide põhjal peab olema võimalik tuvastada kulu
abikõlblikkust.
9.2 Toetuse saaja peab toetuslepingus sätestatud tähtaja lõpuni säilitama ja
kontrollorganitele kättesaadavaks tegema kõik projektiga seotud dokumendid,
eelkõige:
• raamatupidamise sise-eeskirjad ja asjaajamise kord;
• projekti raamatupidamise väljavõte;
9
Maksu- ja Tolliameti tõend
18
• tööjõukuludega seotud dokumendid, sealhulgas lepingud, palgaarvestuse
dokumendid, tööajatabelid, puhkusetasude arvestamise käskkirjad, korraldused
jms;
• teenuste osutamist, tööde tegemist või asjade ostmist tõendavad dokumendid,
sealhulgas lepingud, üleandmis-vastuvõtmisaktid, teenuseosutaja, tööde teostaja
või tarnija esitatud arved ja saatelehed jms;
• väljamakseid tõendavad dokumendid, sealhulgas maksekorralduste koopiad,
arvelduskonto väljavõtted;
• hangetega seotud dokumendid, sealhulgas hankedokumentatsioon, lepingud, aktid
jms;
• tegevusi tõendavad dokumendid, sealhulgas üritusel osalejate allkirjadega
nimekirjad, koolituste ja seminaride materjalid, koosolekute protokollid ja memod
jms;
• sihtrühma tõendamisega seotud dokumendid (nt isikut tõendava dokumendi
koopia, ümberasustatud või –paigutatud isiku toimik, muu tõendusmaterjal, mille
põhjal saab tuvastada, et isik kuulub abikõlblikku sihtrühma, ning isikutele
osutatud abi ja teenuse kohta);
• projektiga seotud dokumentatsioon (toetuse taotlus, taotluse rahuldamise otsus,
maksetaotlused, haldusotsus, toetusleping, aruanded, koosolekute protokollid,
memod);
• projektiga seotud oluline kirjavahetus;
• muud dokumendid.
9.3 Toetuse saaja ja partnerid peavad võimaldama VA-l, AA-l ning nende volitatud
isikutel ja asutustel ning EK-l, Euroopa Kontrollikojal, Euroopa Pettustevastasel
Ametil või nende volitatud isikutel ja asutustel kontrollida toetuse kasutamisega
seotud dokumente ja projekti tegevusi ning tulemusi projekti toimumise ajal ning
seitsme aasta jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.
9.4 Kui auditi või mõne muu kontrolli käigus ilmneb, et toetuse saajal puudub kulu
tõendav dokumentatsioon, loetakse see kulu abikõlbmatuks. Puudulikult vormistatud
dokumentide korral võib kontrollija tunnistada nendega seotud kulud
abikõlbmatuteks. Väiksemate vigade puhul aktsepteeritakse arvetele lisatud selgitusi
või õiendeid. Kui VA tunnistab projekti jooksul või pärast projekti toetuse saaja poolt
abikõlblikuna deklareeritud kulud abikõlbmatuks, peab toetuse saaja tegema
raamatupidamises paranduse.
9.5 Kui pärast lõpparuande kinnitamist avastatakse kontrollide käigus rikkumine,
esitatakse toetuse saajale toetuse ja kaasfinantseeringu tagasinõudmise otsus. Sellisel
juhul pikeneb dokumentide säilitamise kohustus vähemalt seitse aastat alates päevast,
mil toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu SiM-ile.
9.6 Toetuse saaja vastutab partnerite projektiga seotud dokumentide säilitamise
eest.
19
LISA 1. Tööajatabeli/üleandmise-vastuvõtmise akti näidis
Tööajatabel/Üleandmise-vastuvõtmise akt
Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:
Kuupäev Töö kirjeldus Projektiga projekti tunnus seonduv töö KOKKU
(tundi)
Töötunnid kokku
Kinnitan, et tabelis esitatud andmed on õiged ning ülalnimetatud tööd ja tegevused on nõuetekohaselt tehtud.
Allkiri:
Kuupäev:
Projektis osaleja ees- ja perekonnanimi:
Kinnitan, et ülalnimetatud tööd ja tegevused on käsundiandja poolt kontrollitud ning vastu võetud10.
Projektijuht või vahetu juht / Allkirjaõiguslik isik11.
Allkiri:
Kuupäev:
Ees- ja perekonnanimi:
10
Kursiivis tekst lisada ainult käsunduslepingu üleandmise-vastuvõtmise aktile.
11
Tööajatabeli allkirjastavad isik, kelle tööaega tabel kajastab, ning projektijuht (projekti rakendamise eest vastutav isik).
Projektijuhi tööajatabeli allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastab
teenuse osutamise lepingus nimetatud allkirjaõiguslik isik.
20
LISA 2. Sõidupäeviku näidis 1
SÕIDUPÄEVIK
Asutuse nimi:
Sõiduki omanik:
Sõiduki registreerimisnumber:
Sõiduki kasutaja nimi:
Projekti pealkiri või tunnus:
Hodomeeter
Teekonna pikkus
Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk
Algnäit Lõppnäit (km)
Teekonna pikkus kokku (km):
1 km hind* (EUR):
Kogukulu (EUR):
Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged.
Kuupäev Allkiri
Koostaja nimi, amet.
Projektijuht või vahetu juht12 Kuupäev Allkiri
* Kuni 0,3 eurot või vastavalt asutusesisesele korrale .
12
Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.
21
LISA 3. Sõidupäeviku näidis 2
Sõidupäevik (keskmise kütusekulu põhine)
Asutuse nimi:
Sõiduki omanik:
Sõiduki registreerimisnumber:
Sõiduki kasutaja nimi:
Projekti pealkiri või tunnus:
Keskmine kütusekulu 100 km kohta:
Hodomeeter Teekonna
Kütuse
Kuupäev Sõidu sihtkoht ja eesmärk pikkus
Algnäit Lõppnäit liitri hind
(km) Kokku*
0
0
0
0
0
0
Sõidukulu kokku 0
Kinnitan, et kõik esitatud andmed on õiged.
Kuupäev Allkiri
Koostaja nimi, amet
Projektijuht või vahetu juht13 Kuupäev Allkiri
* läbitud teekond/(keskmine kütusekulu 100 km kohta x kütuse liitri hind)
13
Projektijuhi sõidupäeviku allkirjastab tema vahetu juht/allkirjaõiguslik isik.
22
Hr Tarvi Sits
Kultuuriministeerium
18.12.2019 nr 14-8.6/835-1
Toetuse taotlemise juhendi ja vormide edastamine
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite
kasutamiseks
Lugupeetud härra Sits
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) raames viiakse projekte ellu Eesti riikliku
mitmeaastase programmi alusel.
Edastame Teile vormid kolmandate riikide kodanikele eesti keele õppe korraldamise rahastamise
taotlemiseks, millest palume taotluste koostamisel lähtuda. Lisaks edastame juhendmaterjali, mis on
abiks projekti tegevuste planeerimisel ja taotlusvormi täitmisel.
Tegevuste elluviimist rahastatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (75% projekti
abikõlblikest kuludest) ning riigieelarvest (25% projekti abikõlblikest kuludest).
Palume esitada täidetud taotlusvorm koos lisadokumentidega Siseministeeriumile digitaalselt
allkirjastatuna hiljemalt 03.02.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Lilleväli
varade, planeerimise ja tehnoloogia
asekantsler
Lisad:
1. Toetuse taotlemise vorm
2. Projekti tegevuskava ja tulemused (vorm)
3. Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus (vorm)
4. Partnerluse kinnituse vorm
5. Toetuslepingu kavand
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
6. AMIF-i kulude abikõlblikkuse reeglid
7. AMIF-i otsetoetuse taotlemise juhend
Kristi Lillemägi 6125147
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Lisa 7
VARJUPAIGA-, RÄNDE- JA INTEGRATSIOONIFOND 2014–2020
Juhend toetuse taotlejale
Otsetoetus Kultuuriministeeriumile eesti keele õppe korraldamiseks
kolmandate riikide kodanikele
Tallinn 2019
2
SISUKORD
KASUTATUD LÜHENDID ........................................................................................................... 3
SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4
TERMINID ...................................................................................................................................... 6
1. TOETUSE ANDMISE ALUSED......................................................................................... 8
1.1. Nõuded toetuse taotlejale .................................................................................................. 8
1.2. Projekti sobivus ................................................................................................................. 8
1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele ......................................................................... 9
1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine ................................................................................. 9
1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid ...................................................................................... 10
1.6. Taotluse esitamine .......................................................................................................... 10
2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG
NING SIHTRÜHMAD .................................................................................................................. 11
2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg ...................................... 11
2.2. Sihtrühmad ...................................................................................................................... 12
3. TAOTLUSTE HINDAMINE .................................................................................................... 12
3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll ............................................... 12
3.2. Taotluse sisuline hindamine ............................................................................................ 13
3.3. Teave tehtud otsuse kohta ............................................................................................... 14
4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE ........................................... 14
4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused .............................................. 14
4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine ............................................................................ 14
4.3. Toetuslepingu muutmine ................................................................................................ 14
5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS ........................................................ 15
6. AVALIKUSTAMINE ........................................................................................................ 16
3
KASUTATUD LÜHENDID
AA - Auditeeriv asutus
AMIF – Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond
EK - Euroopa Komisjon
EL – Euroopa Liit
HTM - Haridus- ja Teadusministeerium
JuM - Justiitsministeerium
KuM - Kultuuriministeerium
SiM – Siseministeerium
SoM - Sotsiaalministeerium
VA - Vastutav asutus
VV – Vabariigi Valitsus
4
SISSEJUHATUS
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (edaspidi ka fond või AMIF) asutati perioodiks
2014– 2020 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.04.2014 määrusega nr 516/2014.
Fondi üldeesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele ning ühise varjupaiga-,
täiendava või ajutise kaitse poliitika ja ühise rändepoliitika rakendamisele, tugevdamisele ja
edasiarendamisele, austades seejuures täiel määral Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud
õigusi ja põhimõtteid.
Üldeesmärgi raames toetab fond järgmiste ühiste erieesmärkide saavutamist:
a) Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kõigi aspektide, sh selle välismõõtme tugevdamine ja
arendamine;
b) seadusliku rände toetamine liikmesriikidesse kooskõlas nende majanduslike ja sotsiaalsete
vajaduste, näiteks tööturu vajadustega, tagades seejuures liikmesriikide
sisserändesüsteemide terviklikkuse, ning kolmandate riikide kodanike tulemusliku
integreerimise edendamine;
c) liikmesriikides selliste õiglaste ja tõhusate tagasisaatmisstrateegiate edendamine, mis
aitavad võidelda ebaseadusliku sisserände vastu, keskendudes eelkõige tagasipöördumise
püsivusele ja tulemuslikule päritolu- ja transiidiriiki tagasivõtmisele;
d) liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise suurendamine, pöörates tähelepanu
eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele,
sealhulgas praktilise koostöö kaudu.
AMIF-i rakendamine toimub riikliku programmi alusel, mille on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus.
Eesti riiklik programm on leitav Siseministeeriumi kodulehelt:
https://www.siseministeerium.ee/et/eesmark-tegevused/valisvahendid/varjupaiga-rande-ja-
integratsioonifond. Fondi taotlusvoorud viiakse läbi riikliku programmi alusel. AMIF-i vahendeid
saab kasutada kuni 31.12.2022.
AMIF-i riiklikku programmi rakendatakse avalike ja piiratud taotlusvoorude ning otsetoetuste
andmise kaudu. SiM võib anda otsetoetust, kui halduspädevuse tõttu, de jure või de facto
monopoolse seisundi tõttu ei ole muid võimalusi.
Vastavalt Riigikontrolli aruandele nr 2-1/80044/10 „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja
riiklik rahastamine“ korraldatakse täiskasvanute eesti keele õpet viie ministeeriumi
(Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium
ja Justiitsministeerium) haldusalas. Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt on keelepoliitika
kavandamine laiemalt ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine Haridus- ja
Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ülesanne. HTM-i vastutusalas on keeleõppekulude
hüvitamine eesti keele tasemeeksami sooritajatele, tasemeeksamite korraldamine, Ida-Viru
haridustöötajate keeleõppe toetamine, järelevalve. Põhimääruste kohaselt korraldavad erinevatele
sihtrühmadele keeleõpet ka teised ministeeriumid. Kultuuriministeerium (edaspidi KuM)
võimaldab keeleõpet Eesti vähelõimunud püsielanikele ja uussisserändajatele.
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) kaudu pakutakse eesti keele õpet rahvusvahelise kaitse
saanutele ja Eesti Töötukassa kaudu töötutele ning inimestele, kes on töö kaotamise ohus või
vajavad eesti keele õpet oma tööalase arengu soodustamiseks. Siseministeerium (edaspidi SiM)
korraldab kohanemisprogrammi raames algtaseme keeleõpet uussisserändajatele ning võimaldab
välismaalastel, kes on Eestis elanud üle viie aasta, sõlmida Sisekaitseakadeemia kaudu
keeleõppeleping Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Justiitsministeerium korraldab eesti keele õpet
kinnipeetavatele.
KuM põhimääruse punkti 7 alapunkti 9 kohaselt korraldab KuM tingimuste loomist Eestis elavate
vähemusrahvuste ja hõimurahvaste ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu
ja -tegevuse arendamiseks. Põhimääruse punkti 7 alapunkti 91 kohaselt korraldab KuM koostöös
5
teiste ministeeriumidega lõimumispoliitika eesmärkide kavandamist ja elluviimist. Seega on
kolmandate riikide kodanikele plaanitava keeleõppe korraldamisel KuM de jure monopoolses
olukorras. Vabariigi Valitsuse 16.05.2016 korraldusega nr 161 täiendati lõimumisvaldkonna
arengukava „Lõimuv Eesti 2020” ja kiideti heaks selle rakendusplaan 2016–2020. Arengukava
üheks prioriteetseks tegevuseks on „Lõimumisteenuste väljatöötamine rahvusvahelise kaitse
saajatele, uusimmigrantide kohanemist toetavad tegevused.“ Arengukava elluviimise
koordineerimise ja tulemusaruannete esitamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Arengukava
tööd juhib arengukava sidusministeeriumite ja Riigikantselei, rakendusasutuste ja arengukava
sidusrühmade esindajatest koosnev juhtrühm ja juhtkomitee. Juhtrühma töösse kaasatakse ka
valdkonna eksperte.
AMIF-i riiklikus programmis on Eesti valinud järgmised eesmärgid: 1) kolmandatest riikidest pärit
uussisserändajad kohanevad ja osalevad aktiivselt Eesti ühiskonnas; 2) tugevdatakse teadmistel
põhinevat lähenemisviisi rände- ja kohanemisstrateegiate arendamiseks; 3) kolmandate riikide
kodanike ja määramata kodakondsusega isikute kaasamine on suurenenud; 4) ühiskonna
teadlikkus ja sallivus kolmandate riikide kodanike suhtes on suurenenud ning on positiivne
meelestatus, mis aitab kaasa kohanemisele kui integratsiooni esimesele astmele ja edasisele
integratsioonile. EL AMIF-i määruse kohaselt tagab vastutav asutus (VV otsusega määratud
Siseministeerium) sünergia AMIF-i jt EL-i fondidest ning riigieelarvelistest vahenditest rahastatud
toetusmeetmete ja -programmide vahel. Selleks tehakse koostööd ametkondadega, kes vastutavad
mh Euroopa Sotsiaalfondi toetatud meetmete väljatöötamise ja rakendamise eest.
Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes Riigikontrolli aruandest, on otstarbekas eraldada KuM-i esitatava
taotluse alusel ja selle eesmärgi täitmiseks otsetoetust AMIF-ist vastavalt fondi erieesmärgile
„Integratsioon ja seaduslik ränne“ kolmandate riikide kodanikele eesti keele õppe korraldamiseks.
AMIF-ist perioodiks 2014–2020 toetuse andmise juhend toetuse taotlejale (edaspidi ka juhend) on
koostatud toetuse taotlejale selgitamaks fondist toetuse ja kaasfinantseeringu andmise aluseid,
aruandlust ja väljamaksete tegemise korda. Lisaks juhendile tuleb toetuse taotlejal tutvuda AMIF-i
kulude abikõlblikkuse reeglitega, AMIF-i riikliku programmiga ja teiste Siseministeeriumi
kodulehel asuvate fondi puudutavate dokumentidega.
Projekti rahastatakse AMIF-ist (75% projekti eelarvest) ja riigieelarvelistest (25% projekti
eelarvest) vahenditest.
6
TERMINID
Abikõlblik kulu AMIF-i abikõlblikkuse reeglites (lisa 19) nimetatud kulu, mis on
kooskõlas riigisiseste ja EL-i õigusaktidega, sh horisontaalse
määrusega.
Abikõlblikkuse periood Toetuslepingus sätestatud rahaliste vahendite kasutamise alguse ja
lõpptähtaja vaheline periood. Ajavahemik, mille jooksul peab
projekti abikõlblik kulu olema tekkinud ja tegevused ellu viidud
(so tööd tehtud, teenused osutatud ja tooted tarnitud).
Kuludokument peab olema väljastatud abikõlblikkuse perioodi
jooksul. Makseid võib teha ka pärast abikõlblikkuse perioodi
lõppu, kuid mitte hiljem, kui projekti lõpparuande esitamise
hetkeks.
Auditeerimisasutus AMIF-i rakendamisel osalev SiM-i siseauditi osakond, kes
tegutseb teistest osalevatest struktuuriüksustest sõltumatult, et
kontrollida ja auditeerida toetuse kasutamist.
Eelarveaasta EK-le raamatupidamise aastaaruannete esitamise aluseks olev
periood, mis algab 16.10.N-1 ja lõpeb 15.10.N.
Erimäärus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 516/2014, millega
luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse
nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr
575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150,
20.05.2014, lk 168–194).
Horisontaalne määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 514/2014, millega
sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning
politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise
ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted
(ELT L 150, 20.05.2014, lk 112–142).
Juhtrühm Horisontaalse määruse artikli 13 lõike 4 alusel moodustatud
riikliku programmi järelevalve eest vastutav organ, mille ülesanne
on analüüsida programmi rakendamist ja eesmärkide
saavutamiseks tehtud edusamme. Juhtrühma töökord kehtestatakse
ja selle liikmed määratakse siseministri käskkirjaga.
Kaasfinantseering Eesti riigi eelarvest eraldatav rahaline toetus, mis on minimaalselt
25% projekti maksumusest.
Kontrolljälg Toetuse kasutamisel tehtud otsuseid ja tehinguid tõendav
dokumentatsioon. Elektroonilise menetluse korral peab
kontrolljälje arhiveerima elektroonilist taasesitamist võimaldaval
viisil.
Kuluartikkel Projekti eelarve kululiigi alajaotus (nt tööjõukulude puhul
projektijuhi töötasu, raamatupidaja töötasu, maksud jne).
Kuludokument Majandustehingut kinnitav dokument, mis vastab
raamatupidamise seaduses nimetatud algdokumendi nõuetele, ning
palgaarvestuse puhul palgaarvestust tõendav väljavõte (nt
palgaleht).
Kululiik Projekti eelarve põhijaotus (nt tööjõukulud, sõidu- ja lähetuskulud,
mis jaguneb omakorda kuluartikliteks.
Omafinantseering Toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite rahaline
panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvestatakse ainult
toetuse saaja või teiste projektis osalevate partnerite tehtavad
abikõlblikud kulud.
7
Partner Toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku
omavalitsuse asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb
projekti rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud.
Projekt Kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja ajavahemiku jooksul
elluviidav tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate
kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse.
Riiklik programm EK ja VV heaks kiidetud AMIF-i vahendite kasutamise
strateegiline dokument, mille alusel kavandatakse ja viiakse ellu
tegevusi. Leitav www.amif.ee.
Rikkumine EL-i või riigisisese õigusakti mistahes sätte rikkumine tegevuse või
tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või võib kahjustada EL-i
üldeelarvet põhjendamatu kulu tõttu.
Sihtrühm Isikud, kellele toetatavad tegevused on suunatud ning kes on
sihtrühmana erimääruses nimetatud.
Toetus Rahaline abi, mis koosneb Eesti riigile antavast EL-i toetusest ja
kaasfinantseeringust.
Toetuse saaja Taotleja, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ning kellega
on sõlmitud toetusleping.
Toetuse taotleja Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised
isikud, eraõiguslikud juriidilised isikud, valitsusasutused,
valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised
organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad
planeeritud tegevustele.
Toetusleping Vastutava asutuse ja toetuse saaja vaheline leping projekti
elluviimiseks eraldatud toetuse kasutamiseks.
Valdkonna eest vastutav Ministrite vastutusvaldkonnad tulenevad peaministri 1. mai 2019.
minister a korraldusest nr 33. Ministri pädevusse jäävad küsimused
lahendavad ministrid vastavalt oma vastutusvaldkonnale.
Vastutav asutus Vastavalt VV 13. novembri 2014. a korraldusele nr 482 on AMIF-
i VA SiM. SiM-i põhimääruse kohaselt täidab AMIF-i
rakendamisel VA peamisi ülesandeid VVO.
8
1. TOETUSE ANDMISE ALUSED
Toetuse taotleja ning tema esitatud taotluses kirjeldatud kavandatavad tegevused ja kulud peavad
olema abikõlblikud, st vastama toetuse saamise tingimustele. Toetuse taotlemisel on oluline, et
taotleja veenduks nii enda kui ka oma projekti nõuetele vastavuses, st eelkõige kavandatavate
tegevuste ja kulude abikõlblikkuses.
Taotleja projekti hindamisel lähtutakse alljärgnevatest üldistest abikõlblikkuse reeglitest:
taotleja ja partnerite abikõlblikkus;
projekti ja tegevuste abikõlblikkus;
kulude abikõlblikkus (kulu toimumise aeg, kulu eesmärk).
Taotleja on taotluse hindamise ajal kohustatud:
esitama taotluse menetleja nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja
tähtajal;
teavitama viivitamata taotluse menetlejat taotluses esitatud andmete muudatustest või
ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
1.1. Nõuded toetuse taotlejale
Toetuse taotlejateks võivad olla avalik-õiguslikud juriidilised isikud, eraõiguslikud juriidilised
isikud, valitsusasutused, valitsusasutuste hallatavad asutused või rahvusvahelised
organisatsioonid, kelle põhikirjalised eesmärgid vastavad planeeritud tegevustele. Taotlejal peab
olema piisav administratiivne võimekus projektide elluviimiseks.
1.1.1. Toetuse taotlejale kohalduvad järgmised nõuded:
taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud
kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis tuleneb
riigi õigusaktides sätestatud korrast;
taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või
pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;
taotleja ja/või partner ei ole Maksu- ja Tolliameti andmeil maksuvõlglane;
taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuuluvad summasid tagasi maksmata või toetuse
tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja
summas;
taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud riigieelarvelistest,
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha;
taotleja ja/või partner ei ole esitanud Siseministeeriumile toetuse taotlemisel
valeinformatsiooni;
taotleja ja/või partner ei ole rikkunud eetikaklauslit, st taotleja ei ole püüdnud otseselt või
kaudselt (kolmandate isikute kaudu) saada konfidentsiaalset informatsiooni (sh teiste
taotlusvooru esitatud projektide kohta) või mõjutada hindamiskomisjoni taotlusvooru
hindamise ajal.
Projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmetest riigieelarvelistest,
Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemisel peab taotleja esitama sellekohase
teabe Siseministeeriumile.
1.2. Projekti sobivus
Fondist rahastatav projekt peab vastama järgmistele tingimustele:
projekt keskendub taotlusvooru meetme elluviimisele;
9
toetus on projekti teostamiseks vajalik, st ilma toetuseta ei ole projekti kavandatud kujul
ning ajagraafikus võimalik ellu viia;
taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused ja taotleja on
organisatsiooniliselt võimeline projekti ellu viima, tal on projekti elluviimiseks vajalikud
teadmised, oskused, kogemused ning ta tagab projekti jätkusuutlikkuse pärast selle
lõppemist;
projekt on mittetulunduslik.
1.3. Nõuded projekti elluviijale ja juhtimisele
Olenemata projekti rahalisest mahust, peab fondist rahastatava projekti elluviimiseks olema
projektil:
projektijuht – tegeleb toetuse saaja juures projekti igapäevase korraldamisega. Projektijuhi
ülesanne on tagada projekti igapäevane fondi reeglitele ja lepingule vastav elluviimine ning
tulemuste saavutamine. Projektijuht on kontaktisik, kes suhtleb vastutava asutusega;
raamatupidaja – teostab projekti raamatupidamist vastavalt õigusaktidele, sealhulgas
kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse ning arvestab töötasusid ja makse;
projekti juhtkomisjon – toetuse saaja kaasab juhtkomisjoni partnerid, esindaja(d), projekti
elluviimist toetavate asutuste esindajad. AMIF-i vastutava asutuse esindaja (SiM
välisvahendite osakonna nõunik) osaleb juhtkomisjonis vaatlejana. Taotluse vormis 1
punktis 12.1 peab kirjeldama juhtkomisjoni ülesandeid ja koosseisu üldiselt. Projekti
juhtkomisjoni täpne koosseis nimetatakse projekti elluviija ja vastutava asutuse koostöös
toetuslepingu sõlmimise järgselt. Juhtkomisjon arutab projekti elluviimisel tekkinud
küsimusi ja võtab vastu olulised projekti eesmärkide täitmist mõjutavad otsused:
kooskõlastab koolitusmaterjalid, koolitusmaterjalide tõlked, tagasisidelehed,
koolitusgruppide moodustamise ja koolituse läbiviimise põhimõtted jne. Soovitav on
juhtkomisjoni koosolekuid korraldada vähemalt üks kord poolaastas.
Projekti meeskonna liikmeteks loetakse ainult need isikud, kellel on projektis otsene roll, nende
isikute tööjõukulud on eelarves kirjeldatud kululiigi „Otsesed kulud“ all. Toetuse taotleja otsustab
ja põhjendab, millistel isikutel on projektis otsene roll, põhjenduse peab nimetama taotlusvormil
projekti juhtimissüsteemi kirjelduses. Projekti elluviimist toetavaid isikuid ei loeta projekti
meeskonda kuuluvateks ja nende tööjõukulud kantakse projekti eelarvesse kululiigi „Kaudsed
kulud“ alla.
Taotlusele peab lisama projekti meeskonna liikmete ametijuhendid või töökirjeldused.
1.4. Projekti eelarve ja selle rahastamine
Projekti eelarvevormil peab täitma ainult esimese lehe ehk A-osa. B- ja C-osa täidetakse
projekti elluviimise jooksul ja esitatakse SiM-ile koos projekti aruandlusega.
Projekti eelarves peab nimetama kõik projektiga seotud kulud ja tulud. Projekti eelarve peab olema
tasakaalus. Abikõlblikud kogukulud peavad võrduma kogutuludega ning projekti käigus saadud
sissetulekud peab projekti kuludest maha arvama. Projekte rahastatakse AMIF-ist (75% projekti
kogumaksumusest) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25% projekti kogumaksumusest).
Kulud Tulud
+ otsesed kulud + AMIF-i toetus
+ kaudsed kulud (kuni 7 (seitse) protsenti + riiklik kaasfinantseering
otsestest kuludest)
+ omafinantseering
+ projekti käigus saadud sissetulekud
= abikõlblikud kulud kokku = tulud kokku
10
Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kuluartiklite kaupa selgitatud.
Toetust antakse ainult põhjendatud ja abikõlblikele kuludele (vt kulude abikõlblikkuse reegleid).
Projekti maksumuse arvestamine on hinnanguline, kuid see peab siiski andma piisavalt täpse
tulemuse, et projekti elluviimise käigus ei osutuks vajalikuks eelarvet sageli muuta (st teatud
tegevusteks jääb raha puudu või teatud kulude puhul tekib ülejääk). Muudatuste tegemisel peab
arvestama olulise ajakuluga. Muudatusi ei tohi enne ellu viia, kui vastutav asutus on selleks loa
andnud.
1.5. Taotlusvorm ja lisadokumendid
Taotlusvormid edastatakse Kultuuriministeeriumile varade, planeerimise ja tehnoloogia
asekantsleri kirjaga SIM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Taotlus koosneb järgnevatest dokumentidest:
toetuse taotlemise vorm;
projekti tegevuskava ja tulemused;
projekti detailne eelarve MS Excel formaadis;
taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni alusdokumentide
koopiad (põhikiri, põhimäärus vms);
tõend taotleja ja partneri(te) maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid
saab kontrollida avalikust andmebaasist);
partnerluse kinnitus(ed) (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt ) (kui kohaldub).
Taotluse peab koostama ametlikel vormidel eesti keeles ning trükitult. Taotluse peab allkirjastama
allkirjaõiguslik isik. Taotlusvoorus esitatud taotlusi esitajale ei tagastata ega kommenteerita. Kõik
taotluse vormistamise ja esitamisega seotud kulud kannab taotluse esitaja.
1.6. Taotluse esitamine
Taotluse esitamise tähtaeg: 3. veebruar 2020. a
Taotluse peab SiM-le esitama elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Digitaalselt
allkirjastatud elektroonilise taotluse peab saatma aadressil
[email protected].
Lisaks peab taotluse elektroonse versiooni esitama ka Wordi ja Exceli failina e-posti teel fondi
kontaktisikule SiM-is: Kristi Lillemägi, Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik,
[email protected]
11
2. TAOTLUSVOORU EESMÄRGID, EELARVE, TEGEVUSE ELLUVIIMISE AEG
NING SIHTRÜHMAD
2.1. Taotlusvooru eesmärgid, eelarve ja projektide elluviimise aeg
Taotlusvooru Eesti keele õppe korraldamine B1-tasemel kolmandate riikide
nimetus: kodanikele
AMIF-i mitmeaastase Kolmandate riikide kodanike integratsioon ja seaduslik ränne
riikliku programmi
erieesmärk:
Riiklik eesmärk: Integratsioonimeetmed
Taotlusvooru eesmärk:
Vähemalt 500-le kolmanda riigi kodanikule on pakutud eesti keele õpet keeletaseme B1
omandamiseks perioodil 01.04.2020–31.12.2022.
Taotleja peab taotluses esitama omapoolse nägemuse keeleõppe korraldamisest, järgides seejuures
järgmisi tingimusi:
keeleõppe korraldaja peab tagama kvaliteetse keeleõppe läbiviimise tasemel B1, mille maht on
vähemalt 400 akadeemilist tundi;
koolituse läbiviija peab osalejate üle igakordset arvestust. Osalejad peavad andma omakäelise
allkirja tundi registreerimise lehele. Registreerimisleht peab sisaldama teavet, mis võimaldab
rahastajale isiku tuvastamise (näiteks Eesti Vabariigi poolt välja antud dokumendi number ja
isikukood). Toetuse saaja peab tagama andmete töötlemise seaduses sätestatud korras;
B1-taseme keeleõppe koolitus lõpeb eesti keele vastava taseme hindamiseks sobiva kirjaliku
ja/või suulise eksamiga ning tagasiside küsimustikuga;
keeleõppe käigus peab koolitusel osalejatele jagama infot keeletaseme testimise võimaluste ja
vajalikkuse kohta;
keeleõppe läbimisel annab koolitaja keeleõppe koolituse läbimist ja selle mahtu tõendava
tunnistuse digitaalselt või koolitatava soovil paberil;
keeleõppe õppematerjalid, koolitusmetoodika ja metoodilised materjalid ning koolituse
läbiviimise tase peavad olema piisavad, et võimaldada koolitataval omandada eesti keele
keeleoskustase vastavalt keeleseaduse Lisas 1 sätestatud keeleoskustasemete B1 kirjeldusele;
õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid tagatakse koolitatavatele tasuta.
Toetuse taotleja peab eespool nimetatud nõuetele vastavust ning eesmärkide saavutamist kirjeldama
taotluses.
Täpne projekti abikõlblikkuse periood määratakse toetuslepingus. Taotlusvoorus toetatakse
projekte, mis algavad kõige varem 01.04.2020 ja kestavad kuni 31.12.2022. Kulud, mis on tehtud
enne Siseministeeriumi langetatud otsust taotluse kohta, tehakse toetuse taotleja riisikol.
Taotluse kogueelarve ei tohi ületada taotlusvooru kogueelarvet. Vastutaval asutusel on õigus toetada
projekti osaliselt, märkides ära toetatavad tegevused.
Taotlusvooru AMIF-i toetus (75%) Riiklik kaasfinantseering
kogueelarve (25%)
500 000 eurot 375 000 eurot 125 000 eurot
Projekt peab panustama AMIF-i mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud indikaatori
saavutamisse. Taotlusvormi punktis 10 peab määrama järgmise indikaatori projekti lõpuks
saavutatava sihttaseme: sihtrühma kuuluvate isikute arv, keda fondi toetusel abistati. Rahastamisele
12
kuuluvas taotluses peab toetama vähemalt 500 sihtrühma liiget. Projektile võib lisada teisi
indikaatoreid, need peab kirjeldama taotlusvormi punktis 10.1.
2.2.Sihtrühmad
Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud järgmise sihtrühma toetamiseks:
kolmandate riikide kodanikud.
3. TAOTLUSTE HINDAMINE
AMIF-ist rahastatakse projekte, mille eesmärgid vastavad AMIF-i erimääruses nimetatud
eesmärkidele.
SiM registreerib laekunud taotluse ja omistab sellele projekti numbri.
Taotlust menetletakse kahes osas:
1) esimeses osas kontrollitakse esitatud taotluse vormilist vastavust, planeeritud tegevuste
ning kulude põhjendatust ja abikõlblikkust AMIF-ist;
2) teises osas hinnatakse taotluse sisu.
3.1. Taotluste vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontroll
Kontrolli eesmärk on tuvastada taotlejate ja projektide vastavust õigusaktides, mitmeaastases
riiklikus programmis ning juhendmaterjalis kehtestatud abikõlblikkuse ja vormistusnõuetele ning
eelarves kirjeldatud kulude põhjendatust.
SiM kontrollib taotluse vormilist vastavust ning tegevuste ja kulude abikõlblikkust ning teavitab
taotlejat kirjalikult kontrolli tulemustest 15 tööpäeva jooksul alates taotlusvooru lõppkuupäevast.
Kui taotluse esmakordsel kontrollimisel avastatakse puudusi, antakse taotlejale viis tööpäeva aega
puuduste kõrvaldamiseks. Vajaduse korral peab toetuse taotleja esitama uue allkirjastatud taotluse.
Parandatud taotluste laekumisel viib SiM kümne tööpäeva jooksul läbi lisakontrolli.
Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolli teist korda mitteläbinud taotluse kohta teeb
SiM taotluse mitterahuldamise otsuse.
Vormilise vastavuse ja abikõlblikkuse kontrolliga tagatakse, et:
taotleja vastab taotlusvooru tingimustele;
taotleja on Eestis registreeritud juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon;
taotleja ei ole pankrotistunud ega likvideerimisel, tema tegevuse suhtes ei ole alustatud
kohtumenetlust, tema tegevus ei ole peatatud, ta ei ole muus piiravas olukorras, mis
tuleneb riigi õigusaktides sätestatust;
taotlejal ja/või partneril on projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon, kogemus või
projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud eeldused;
taotleja ja/või partneri suhtes ei ole algatatud likvideerimis-, saneerimis- või
pankrotimenetlust või mõnda muud õigusaktides sätestatud menetlust;
taotlejal ja/või partner ei ole maksuvõlglane;
taotleja ja/või partner ei ole jätnud varem riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest
saadud ja tagasimaksmisele kuuluvaid summasid tagasi maksmata või toetuse
tagasimaksmise ajatamise korral jätnud tasumata tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja
summas;
taotleja ja/või partner ei ole varem sama kulu hüvitamiseks saanud raha riigieelarvelistest,
EL-i või välisabi vahenditest;
taotleja ja/või partner ei ole esitanud SiM-ile toetuse taotlemisel valeteavet;
taotlus on esitatud tähtajaks;
13
kasutatud on kinnitatud taotlusvormi, taotleja ei ole taotlusvormi tekstile ühtegi täiendust
lisanud;
taotlus on nõuetekohaselt allkirjastatud ja kuupäevastatud;
taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik;
taotlus on esitatud trükituna ja eesti keeles, välja arvatud taotleja organisatsiooni põhikiri,
mis võib olla ka inglise keeles;
taotlus sisaldab kõiki nõutud lisasid:
- toetuse taotlemise vorm;
- projekti tegevuskava ja tulemused;
- projekti detailne eelarve MS Excel formaadis;
- toetuse taotleja organisatsiooni asutamisdokumentide ja muude organisatsiooni
alusdokumentide koopiad (põhikiri, põhimäärus vms);
- tõend maksuvõlgnevuse puudumise kohta (ei esitata, kui andmeid saab kontrollida
avalikust andmebaasist);
- partnerluse kinnitus (allkirjastatud ja kuupäevastatud partneri poolt) (kui kohaldub);
projekt vastab taotlusvooru tingimustele;
projekti tegevused toimuvad taotlusvooru tingimustes ette nähtud abikõlblikkuse
perioodil;
projekti tulemusnäitajad on kooskõlas taotlusvooru tingimustes sätestatuga;
projekti eesmärgid, oodatavad tulemused ja vajalikud tegevused on loogilises seoses,
põhjendatud ja mõõdetavad;
projekti sihtrühm vastab taotlusvooru tingimustes nimetatud sihtrühmale;
nõuded projekti teostamisele ja juhtimisele on täidetud;
partneri kaasamist on taotluses põhjendatud ning partneri tegevused ja kulud on taotluses
kindlaks määratud;
tegevused, millele toetust soovitakse, ei ole enne taotluse esitamist lõpetatud või täielikult
ellu viidud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud;
taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti üksikutele tegevustele
taotletakse toetust samal ajal teistest riigieelarvelistest, EL-i või muu välisabi vahenditest;
projekti eelarve on detailne, finantsandmed on esitatud eurodes ning
vastavad taotlusvoorus väljakuulutatud tingimustele;
kõik tabelites esitatud finantsandmed ja numbriline teave on õige;
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist taotletav summa moodustab kuni 75%
kogukuludest;
projekti eelarves nimetatud kulud on abikõlblikud;
kaudsed kulud ei ületa seitset protsenti otsestest kuludest.
3.2. Taotluse sisuline hindamine
Taotluse menetlemise teises etapis hindavad taotluse sisu Siseministreeriumi pädevate
osakondade ametnikud kaasates vajadusel teiste pädevate asutuste teenistujaid. Taotluse puhul
hinnatakse järgmist:
Kuivõrd on projekti vajalikkus põhjendatud ja kui otstarbekad on taotluses toodud
tegevused?
Mil määral on kavandatud kulud vajalikud projekti elluviimiseks (sh kas projektiga seotud
isikute arv on optimaalne)?
Hindajatel on õigus teha ettepanek taotletud summa vähendamiseks, märkides hindamislehel, mis
osas taotlust ei rahastata.
Hindamisprotokolli alusel koostatakse SiM-i kantsleri käskkiri, millega määratakse taotluse
rahuldamine, osaline rahuldamine või mitterahuldamine. Käskkirjas märgitakse toetuse saaja,
projekti nimetus, AMIF-i toetuse suurim summa ning kaasfinantseeringu suurim osakaal
14
abikõlblikest kogukuludest. Osalise rahuldamise ja mitterahuldamise otsust põhjendatakse ning
viidatakse valiku- ja hindamiskriteeriumitele.
3.3. Teave tehtud otsuse kohta
SiM teavitab taotlejat toetuse saamisest või mittesaamisest kirjalikult. Otsus edastatakse taotlejale
SiM-i dokumendihaldussüsteemi kaudu.
Enne toetuslepingu sõlmimist peetakse toetuse saajaga läbirääkimisi ja vajadusel täpsustatakse
lepingu tingimusi.
4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU KASUTAMINE
4.1. Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise üldtingimused
Toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimused sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on
kohustatud:
kasutama toetust ja kaasfinantseeringut ettenähtud tingimustel;
tagama toetuse ja kaasfinantseeringu väljamaksmise eelduseks olevate dokumentide
nõuetele vastavuse ning kulude abikõlblikkuse;
esitama toetuse ja kaasfinantseeringu saamise ja kasutamise kohta nõutud teabe ning
aruanded tähtaegselt;
viivitamatult kirjalikult teavitama SiM-i taotluses esitatud või projektiga seotud andmete
muutumisest;
taotlema eelnevat nõusolekut toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise tingimuste
muutmiseks;
võimaldama vastutava asutuse, auditeerimisasutuse või Euroopa Komisjoni esindajatel
või nende volitatud isikutel kontrollide teostamist ja osutama selleks igakülgset abi, sh
võimaldama kontrollimiseks viibida toetuse saaja või projektis osaleva isiku ruumides ja
territooriumil, mis on seotud toetuse kasutamisega;
eristama selgelt oma raamatupidamises toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisega
seotud kulud muudest kuludest ning kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid
muudest kulu- ja maksedokumentidest;
järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid;
tagama projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamise ning projekti eesmärgi täitmiseks
vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel;
näitama, et tegemist on toetuse ja kaasfinantseeringu abil elluviidava projektiga,
kasutades selleks ettenähtud sümboolikat ja teavitustingimusi;
täitma talle muid toetuslepinguga pandud ülesandeid.
4.2. Projekti dokumentatsiooni säilitamine
Toetuse saaja tagab projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise vähemalt seitse
aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu avastatakse
rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg kuni seitse aastat alates päevast, mil toetuse saaja
tagastab SiM-ile toetuse ja kaasfinantseeringu.
4.3. Toetuslepingu muutmine
Toetuslepingut võib muuta SiM-i algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku taotluse alusel.
Toetuse saaja peab taotlema SiM-ilt toetuslepingu muutmist enne, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
muutused seoses projekti tegevustega, mis mõjutavad oluliselt projekti eesmärkide
saavutamist;
15
muutmist vajab projekti abikõlblikkuse periood;
muutmist vajab projekti eelarve. Kui kululiikide vaheline muudatus on väiksem, kui
15% kululiigile prognoositud summast, ei pea toetuse saaja taotlema lepingu muudatust.
Kululiigi suurenemisel, mida hindamiskomisjon on otsustanud eelnevalt vähendada,
peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist sõltumata tehtava
muudatuse mahust;
toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.
Muudatused, mis võivad avaldada mõju taotluse hindamise tulemusele hindamiskriteeriumide
alusel, ei ole reeglina lubatud. Toetuse saaja peab esitama SiM-ile kirjaliku taotluse lepingu või
selle lisa muutmiseks enne kavandatud muudatuse elluviimist.
5. VÄLJAMAKSETE TEGEMINE JA ARUANDLUS
Toetus ja kaasfinantseering makstakse toetuse saajale välja vastavalt toetuslepingus sätestatud
korrale:
mitmeaastaste projektide eelmakse moodustab reeglina 50% projekti esimeseks aastaks
kinnitatud eelarvest. Vahemaksete graafik määratakse kindlaks toetuslepingus vastavalt
projekti perioodile;
eelmakse kantakse taotlejale üle 14 kalendripäeva jooksul pärast toetuslepingu
allkirjastamist mõlema poole poolt;
vahemakse tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande heakskiitmist.
Vahemakse saamiseks esitab toetuse saaja SiM-ile vahemakse taotluse ja vahearuande
koos selle juurde kuuluvate lisadega;
toetuse saaja kannab projekti lõppedes kasutamata vahendid SiM-ile tagasi.
Toetuse saaja aruandluskohustus sätestatakse toetuslepingus. Toetuse saaja on kohustatud esitama
SiM-ile järgmised aruanded:
vahearuanne, mitmeaastaste projektide puhul mitu vahearuannet:
- esitamise täpne aeg lepitakse kokku toetuslepingus;
- esitama peab tegevuse aruande ja kuluaruande ning aruandlusperioodi kõigi või
SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide koopiad1;
lõpparuanne:
- 1,5 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse lõpptähtaega;
- esitama peab tegevuse ja kuluaruande, mis kajastab kogu projektiperioodi ning kõik
veel esitamata või SiM-i moodustatud valimi alusel kulu- ja maksedokumentide
koopiad.2
Projektide kohta, mis panustavad Eesti mitmeaastases riiklikus programmis nimetatud
väljundinäitajate täitmisse, esitatakse iga aasta 25. oktoobriks SiM-ile perioodi 16.10.N-1 kuni
15.10. N3 kohta aruande ühiste indikaatorite täitmise kohta.
1
Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud
kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste
haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust
Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi
kaalutlusõiguse alusel.
2
Siseministeerium teeb projekti aruannete ja maksetaotluste haldus- ja finantskontrolli reeglina kõigi aruandes toodud
kulude ja neid tõendavate dokumentide kohta. Erandina võib Siseministeerium projekti aruannete ja maksetaotluste
haldus- ja finantskontrolli teha valimi alusel nende toetuse saajate puhul, kes on juba AMIF-ist või varasemalt toetust
Euroopa Pagulasfondist või Euroopa Tagasipöördumisfondist toetust saanud. Siseministeerium koostab valimi
kaalutlusõiguse alusel.
3
Tegemist on fondi horisontaalses määruses sätestatud eelarveaastaga.
16
6. AVALIKUSTAMINE
Projekti toetamine AMIF-i vahenditest ja kaasfinantseerimine riiklikest vahenditest peab olema
selgesti nähtav iga projektiga seotud tegevuse puhul. Nõuded avalikustamisele sätestatakse
toetuslepingus.
Lisa 5
TOETUSLEPING
Siseministeerium, registrikoodiga 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab
siseministri 24. aprilli 2019. a käskkirja nr 1-3/39 „Siseministeeriumi protseduurireeglid
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020“
punkti 16.3 alusel varade, planeerimise ja tehnoloogia asekantsler … (edaspidi ministeerium),
ühelt poolt, ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi projekti /tunnus/ „…“ /Projekti pealkiri/ (edaspidi
projekt) elluviija ………........ /asutuse nimi/ registrikoodiga ………., aadressiga ………., keda
esindab …………………. / esindamise alus, ametinimetus, esindaja nimi, / (edaspidi toetuse
saaja), teiselt poolt,
keda nimetatakse ka eraldi pool ja koos pooled, sõlmivad toetuslepingu (edaspidi leping)
alljärgnevas.
1. ÜLDSÄTTED
Lepingu sõlmimise aluseks on:
1.1. Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korraldus nr 482 „Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja auditeerimisasutuse
määramine“, millega määrati Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi ka
AMIF) rakendamise eest vastutavaks asutuseks Siseministeerium;
1.2. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi riiklik programm aastateks 2014–2020
(heaks kiidetud Euroopa Komisjoni 19. augusti 2019. a otsusega C(2019) 6181);
1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 516/2014, millega luuakse
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ
ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ
ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ;
1.4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. a määrus nr 514/2014, millega
sätestatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning politseikoostöö,
kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi
suhtes kohaldatavad üldsätted;
1
1.5. Toetuse saaja /esitamise aeg/ esitatud taotlus „….“ /taotluse pealkiri/;
1.6. Kantsleri /kuupäev/ käskkirjaga nr /…/ „……..“ moodustatud AMIF-i
hindamiskomisjoni /kuupäev/ protokoll nr /…../;
1.7. Siseministeeriumi kantsleri …. /kuupäev/ käskkiri nr /…/ „…“, millega kiideti heaks
punktis 1.5 nimetatud taotlus.
2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Lepinguga annab ministeerium toetuse saajale projekti eesmärkide saavutamiseks
toetust Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ja kaasfinantseeringut vastavalt
lepingus sätestatud tingimustele.
2.2. Lepingu juurde kuuluvad lepingu allkirjastamisel lepingu lahutamatu osana järgmised
lisad:
2.2.1. Lisa 1 – Projekti tegevuskava ja tulemused;
2.2.2. Lisa 2 – Projekti eelarve, rahastusallikad, kuluaruanne ja maksetaotlus;
2.2.3. Lisa 3 – Tegevusaruanne;
2.2.4. Lisa 4 – Kulude abikõlblikkuse reeglid;
2.2.5. Lisa 5 – Juhised embleemide ja standardvärvide kasutamise kohta;
2.2.6. Lisa 6 – Ühiste indikaatorite täitmise aruande vorm;
2.2.7. Lisa 7 – Partnerluse kinnitus.
2.3. Kõik viited lepingule sisaldavad ka viiteid selle lisadele.
3. PROJEKTI RAHASTAMINE
3.1. Projekti hinnanguline abikõlblik kogukulu on ……. /summa/ eurot, vastavalt lisas 2
esitatud projekti eelarvele. Kogukulu/kogukulule sisaldab käibemaksu/ei lisandu
käibemaks. Toetuse saaja muutumisel käibemaksukohustuslaseks lepingu summa ei
suurene, käibemaksu tasumise kohustus lasub sellisel juhul toetuse saajal.
3.2. Ministeerium annab projekti elluviimiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist
toetust maksimaalselt …… /summa/ eurot, mis võrdub 75%-ga punktis 3.1 osutatud
hinnangulisest abikõlblikust kogukulust.
3.3. Ministeerium annab projekti elluviimiseks kaasfinantseeringut maksimaalselt ……
/summa/ eurot, mis võrdub 25%-ga punktis 3.1 osutatud hinnangulisest abikõlblikust
kogukulust.
3.4. Projekti kulude abikõlblikkuse periood on ……… /pp.kk.aaaa/ kuni ………
/pp.kk.aaaa/. Projekti raames tehtavad kulutused peavad olema tekkinud ning makstud
pärast abikõlblikkuse perioodi algust. Kulutused ei tohi tekkida pärast abikõlblikkuse
perioodi lõppu, makseid võib teha kuni lõpparuande esitamiseni.
4. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED
4.1. Ministeerium teeb eel- ja vahemaksed, arvestades järgnevat:
4.1.1. Eelmakse ….. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu
allkirjastamist.
2
4.1.2. Vahemakse1 …. /summa/ eurot tehakse 14 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui
ministeerium on toetuse saaja esitatud vastava perioodi vahearuande heaks kiitnud.
4.2. Lõppmakse teeb toetuse saaja vajadusel tagasimaksena, kui lepingu punktide 4.1.1 ja
4.1.2 kohaselt tehtud maksete kogusumma on suurem kui heaks kiidetud projekti
abikõlblikud kulud kokku. Toetuse saaja maksab enammakstud summa ministeeriumile
tagasi lepingu punktis 4.5 näidatud kontole 30 kalendripäeva jooksul alates
ministeeriumi edastatud lõpparuande heakskiitmise kirja kätte saamisest.
4.3. Ministeerium võib vajadusel ja eelarveliste vahendite olemasolul lepingu punktis 3.2
nimetatud toetuse ja punktis 3.3 nimetatud riikliku kaasfinantseerimise summad välja
maksta lepingu punktides 4.1.1 ja 4.1.2 toodud summadest ja tähtaegadest erinevalt.
4.4. Toetuse ja kaasfinantseeringu maksesummad kantakse toetuse saaja pangakontole
järgmiselt:
Panga nimi
Konto omaniku täpne nimi
Konto number
Viitenumber
Selgitus AMIFXXXX-X
4.5. Lepingu punktis 4.2 nimetatud enammakstud toetuse ja kaasfinantseeringu kannab
toetuse saaja ministeeriumi pangakontole järgmiselt:
Panga nimi AS SEB PANK
Konto omaniku täpne nimi Rahandusministeerium
Konto number EE891010220034796011
Viitenumber 2800045849
Selgitus AMIFXXXX-X
4.6. Lepingu punktis 4.1 toodud maksed tehakse, kui ministeeriumil on eraldatud toetuse ja
kaasfinantseeringu väljamaksmiseks vajalikud vahendid. Maksete viibimisel teavitab
ministeerium sellest toetuse saajat.
4.7. Kaasfinantseeringu väljamaksete tähtajad ei ole järgmisest kalendriaastast alates
siduvad juhul, kui riigieelarves vajalikud vahendid osaliselt või täielikult puuduvad.
Tulenevalt riigieelarve seaduse §-s 60 sätestatud piirangutest eelarveliste kohustuste
võtmisel, kuuluvad lepingu punktis 3.3 toodud kaasfinantseeringu summa ning punktis
4 toodud maksed ülevaatamisele iga-aastase riigieelarve kinnitamise järel.
4.8. Ministeerium määrab toetuse saajale makstavad lõplikud summad kindlaks punktis 5
nimetatud heakskiidetud aruannete alusel.
4.9. Kui projekti elluviimise kulu ületab lepingus sätestatud projekti maksumust, peab
toetuse saaja eelarves (lisa 2) toodud kulutuste tegemiseks tagama täiendavaks
omafinantseeringuks rahaliste vahendite olemasolu projekti eesmärkide elluviimiseks,
välja arvatud juhul, kui sõlmitakse vastav toetuslepingu muudatus.2
1
Punkti täiendatakse vastavalt vahemaksete arvule.
2
Lisatakse otsetoetuste puhul.
3
4.10. Projekt, mille eesmärgid jäävad täitmata, võidakse tunnistada osaliselt või täielikult
abikõlbmatuks ning sellele eraldatud vahendid kohustub toetuse saaja tagasi maksma.
5. ARUANNETE JA MUUDE DOKUMENTIDE ESITAMINE
5.1. Projekti vahe- ja lõpparuanded peab koostama elektrooniliselt eesti keeles ja
allkirjastama digitaalselt. Aruanne koosneb tegevus- ja kuluaruandest. Kuluaruanne
peab olema Excelis ning tegevusaruanne Wordis.
5.2. Kui puudub võimalus anda digitaalallkirja, koostatakse aruanded kahes eksemplaris
paberil ning need allkirjastatakse omakäeliselt. Ministeeriumile esitatakse üks
eksemplar ning lisaks elektroonselt tegevusaruanne Wordis ja kuluaruanne Excelis. Ühe
eksemplari säilitab toetuse saaja.
5.3. Toetuse saaja esitab aruandega raamatupidamise väljavõtte3 ja süstematiseeritult
kõik/ministeeriumi koostatud valimi alusel4 aruandlusperioodil tekkinud
kuludokumentide ning projekti sisulise tegevusega seotud dokumentide koopiad.
5.4. Esimese vahearuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/;
5.5. Teise vahearuande5 esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/.
5.6. Lõpparuande esitamise tähtaeg on /pp.kk.aaaa/. Lõpparuanne peab kajastama kogu
projekti perioodi (st ka neid tegevusi, mis on esitatud vahearuandega).
5.7. Toetuse saaja esitab iga aasta 25. oktoobriks ministeeriumile perioodi 16.10.n-1 kuni
15.10. n kohta aruande AMIF ühisindikaatorite täitmise kohta (Lisa 6).
5.8. Ministeerium vaatab aruanded läbi ja vajadusel nõuab täiendavaid dokumente või
lisateavet. Täiendavate dokumentide või teabe edastamise nõude täidab toetuse saaja
ministeeriumi määratud tähtaja jooksul. Üldjuhul on tähtaeg 5 tööpäeva.
5.9. Kui toetuse saaja ei nõustu ministeeriumi esitatud märkustega aruande kohta ja ei esita
etteantud tähtaja jooksul parandustega allkirjastatud aruannet, on ministeeriumil õigus
toetuse saaja esitatud aruanne heaks kiita osaliselt (ainult kinnitatud abikõlblike
kulutuste ulatuses).
6. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
6.1. Pooled:
6.1.1. võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada lepingust
tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine;
6.1.2. kasutavad raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab eristada projektiga seotud
tehinguid;
6.1.3. esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik lepingu edukaks täitmiseks;
6.1.4. teavitavad üksteist projekti edukat rakendamist takistavatest või takistada võivatest
asjaoludest;
6.1.5. tagavad projektiga seotud dokumentatsiooni nõuetekohase säilitamise seitse aastat
pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva. Kui pärast projekti lõppu
3
Raamatupidamise väljavõtet ei pea esitama ministeeriumi valitsemisala asutused.
4
Ministeerium esitab toetuse saajale nimekirja valimisse kuuluvatest dokumentidest pärast aruande esitamist.
5
Kõik aruanded peavad kajastama tegevusi ja kulusid projekti algusest.
4
avastatakse rikkumine, pikeneb dokumentide säilitusaeg seitse aastat alates päevast, mil
toetuse saaja tagastab toetuse ja kaasfinantseeringu ministeeriumile;
6.1.6. võimaldavad auditite ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning
osutavad selleks igakülgset abi, sh võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud
andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile projekti rakendamisega seotud dokumentidele
ja informatsioonile, sealhulgas elektroonilisel kujul olevale teabele, ning viibida toetuse
kasutamise administreerimise ja toetuse kasutamisega seotud ruumides ja territooriumil;
6.1.7. järgivad oma tegevuses õigusaktides sätestatud riigihangete läbiviimise,
raamatupidamise korraldamise, avaliku teabe edastamise ning isikuandmete kaitse
põhimõtteid ning põhjendavad kõiki erandeid ja dokumenteerivad põhjendused.
6.2. Toetuse saaja on kohustatud:
6.2.1. viima enda vastutusel läbi lisas 1 kirjeldatud tegevused ning tagama vajadusel vastavalt
lepingu punktile 4.9 omavahendite olemasolu vastavalt lepingu lisas 2 toodud eelarvele;
6.2.2. projekti elluviimisel hoiduma tegevustest, mis seavad või võivad seada ohtu (sh
avalikkuse negatiivne reageering) projekti eesmärgi saavutamise. Selliste olukordade
tekkimisel teavitab toetuse saaja ministeeriumit viivitamata;
6.2.3. kasutama toetust ja kaasfinantseeringut eesmärgipäraselt vastavalt lepingus ning selle
lisades näidatud tegevustega seotud abikõlblike kulude katmiseks;
6.2.4. lähtuma toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamisel eelarves (lisa 2) toodud kulutuste
tegemiseks lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse reeglitest ning täitma riigisisestes ja
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud kohustusi;
6.2.5. esitama ministeeriumile tähtaegselt lepingu punktis 5 nõutud aruanded ning vajalikke
täiendavaid andmeid Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks;
6.2.6. andma audiitori, järelevalve teostaja või muu selleks volitatud isiku kasutusse enda,
partneri ning alltöövõtja (kui on kohaldatav) käsutuses olevad andmed ja dokumendid
toetuse, kaasfinantseeringu ning omavahendite kasutamise kohta üldjuhul viie tööpäeva
jooksul vastava nõude saamisest;
6.2.7. täitma kõiki Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2014. a korralduses nr 482 „Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi vastutava asutuse ja
auditeerimisasutuse määramine“ nimetatud asutuste juhiseid;
6.2.8. tagama, et fondist toetust saavaid tegevusi ja kulusid ei rahastata muudest allikatest;
6.2.9. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektrooniliselt
informeerima ministeeriumit kõikidest toetuse saaja või partneri(te) andmetes toimunud
muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajat oma
kohustuste täitmisel, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate
muutumisest, vastutavate isikute vahetumisest, varade või õiguste üleandmise otsustest
jne;
6.2.10. viivitamatult kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või elektroonselt
informeerima ministeeriumit projekti teostamise käigus ilmnenud kõrvalekalletest
lisades 1 ja 2 sätestatust, samuti projekti negatiivse tulemuse tõenäosusest või
vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
6.2.11. vastutama ministeeriumi ees (sh kandma rahalist vastutust kogu toetussumma ulatuses)
lepingus sätestatud kohustuste täitmise eest;
6.2.12. tagastama ministeeriumi nõudmisel toetuse ja kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult
kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. aasta määrusega nr 278 „Toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud
rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“. Toetuse tagasinõudmise otsusega
loetakse projekti eelarve vähendatuks tagasinõutava summa ulatuses;
6.2.13. tagasi maksma tagasinõutava toetuse ja kaasfinantseeringu 90 kalendripäeva jooksul
tagasinõude otsuse kättesaamisest;
5
6.2.14. säilitama lisaks enda koostatud projekti rakendamisega seotud originaaldokumentidele
ka partnerite kantud kulusid tõendavate ja toetavate dokumentide kinnitatud koopiaid
punktis 6.1.5 sätestatud tähtaja jooksul;
6.2.15. kooskõlastama ministeeriumiga projekti tegevuste raames koostatavad ja avaldatavad
trükised enne avalikkusele esitamist ning kommunikatsioonivahendite kaudu avaldatava
teabe;
6.2.16. teavitama avalikkust ja projektis osalejaid fondist saadud toetusest ja kaasfinantseeringu
andjast vastavalt lepingu punktis 7 sätestatule;
6.2.17. väljastama ministeeriumile isikustatud statistikat projekti tegevustes osalejate kohta;
6.2.18. teavitama projektis osalejat tema kohta kogutavatest isikuandmetest, nende säilitamise
tähtajast ja töötlemise eesmärkidest mh punktis 10.2 nimetatud asutuste poolt või võtma
selleks isiku nõusoleku vastavalt kehtivale õigusele;
6.2.19. tagama, et partner on teadlik, et talle laienevad toetuse saaja kohustused (sealhulgas
informeerimise, toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamise, dokumentide
säilitamise ja järelevalvele kaasaaitamise kohustus, v.a lepingu punktis 5 kirjeldatud
aruandluskohustus). Toetuse saaja vastutab materiaalselt kogu toetus- ja
kaasfinantseeringu summa ulatuses partneri(te) lepingus sätestatud kohustuste täitmise
eest ning tagab kohustuste täitmisele kaasaaitamise;
6.2.20. kontrollima ja tagama, et projekti tegevuste läbiviijateks ei ole isikud, kes on kriminaal-
või väärteomenetluses karistatud ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist
karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu või asukohariigi
õigusaktide alusel kehtiv.
6.3. Ministeerium on kohustatud:
6.3.1. maksma toetuse saajale toetust ja kaasfinantseeringut lepingus sätestatud tingimustel ja
korras;
6.3.2. tegema asjakohased programmdokumendid, juhendmaterjalid ning ministeeriumile
esitamiseks vajalikud aruandevormid kättesaadavaks toetuse saajale;
6.3.3. informeerima toetuse saajat viivitamatult toetuse summa ja maksegraafiku muutmise
vajadusest;
6.3.4. kontrollima lepingu punktis 5 nimetatud aruandeid;
6.3.5. väljastama toetuse saajale 20 tööpäeva jooksul alates aruande laekumisest esmase valimi
ja/või vajadusel päringu kulutuste asjakohasuse ja abikõlblikkuse kontrollimisel
tuvastatud puuduste kohta;
6.3.6. avalikustama projektide kohta vähemalt järgmise teabe: toetuse saaja nimi, projekti nimi
ja eesmärk, lepingu kohaselt toetuse ja kaasfinantseeringuna eraldatav summa;
6.3.7. otsustama punktis 6.2.12 nimetatud määruse alusel toetuse saajalt toetuse ja
kaasfinantseeringu osaliselt või täielikult tagasinõudmise, kui ilmnevad toetuse ja
kaasfinantseeringu tagasinõudmiseks alust andvad asjaolud.
7. TOETUSE JA KAASFINANTSEERINGU NÄHTAVUSE TAGAMINE
7.1. Projekti toetamine Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahenditest ja
kaasfinantseerimine ministeeriumi vahenditest peab olema selgesti nähtav iga
projektiga seotud olulise tegevuse puhul, sh teavitab toetuse saaja suuliselt kõiki
osalejaid.
7.2. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab projekti kohta suuliselt, kirjalikult või
elektroonselt teavet või viib projektis läbi tegevusi (nt koolitused, konverentsid või
seminarid), osutab ta sellele, et projekti jaoks on saadud rahalisi vahendeid Euroopa
Liidult Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ja Siseministeeriumilt.
6
7.3. Pärast toetuslepingu sõlmimist peab kõikides kolmandate isikutega sõlmitavates
lepingutes, sh töövõtulepingutes, partnerluslepingutes, hankelepingutes jne olema
märgitud projekti pealkiri ja/või tunnus ning viide rahastajale.
7.4. Kõigile projekti tegevusega seotud olulistele dokumentidele (sh koolitusmaterjalidele,
tunnistustele, teabelehtedele jms) peab olema märgitud projekti pealkiri või tunnus,
Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo ning tunnuslause „Projekti kaasrahastavad
Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium“.
Toetuse saaja kinnitatud dokumendi mallide (lepingud jms) põhjal koostatud
dokumentidele ei pea Euroopa Liidu ja Siseministeeriumi logo lisama.
7.5. Euroopa Liidu logo koos fondi nimega „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond“ ja
ministeeriumi logo peab olema kuvatud IT-süsteemis ning paigaldatud esemele, mis on
projekti vahenditest ostetud, samuti toetuse saaja ruumidesse, mille jaoks Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi toetust ja ministeeriumi kaasfinantseeringut on kasutatud.
7.6. Kui füüsilise objekti maksumus on üle 100 000 euro, paneb toetuse saaja üles alalise ja
silmapaistva tahvli 3 kuu jooksul pärast projekti lõppemist. Tahvel peab vastama
lepingu lisas 5 toodud nõuetele.
7.7. Toetuse ja kaasfinantseeringu nähtavuse tagamiseks esitatav Euroopa Liidu ja
ministeeriumi logo peab vastama lisas 5 kirjeldatud juhistele.
7.8. Kui toetuse saaja edastab või avalikustab teavet ükskõik mis vormis, siis ainuvastutus
teabe sisu eest lasub toetuse saajal ja ministeerium ning Euroopa Komisjon ei vastuta
esitatava teabe võimaliku kasutuse eest.
7.9. Toetuse saaja peab vahe- ja lõpparuannetes üksikasjalikult kirjeldama, kuidas avalikkust
ja projektis osalejaid on projektist ja Euroopa Liidu ning ministeeriumi osalusest
teavitatud.
8. LEPINGUTE SÕLMIMINE TEGEVUSE LÄBIVIIMISEKS
8.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimiseks sõlmida lepinguid järgmistel tingimustel:
8.1.1. lepingute sõlmimine peab olema põhjendatud, võttes arvesse projekti laadi, tegevusi ja
eesmärke;
8.1.2. toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees ainuisikuliselt projekti läbiviimise ja lepingu
sätete järgimise eest;
8.1.3. toetuse saaja kohustub tagama, et tema suhtes lepingu punktide 7 ja 10 alusel
kohaldatavaid tingimusi kohaldatakse ka lepingupartnerite suhtes.
8.2. Hankelepingu sõlmimisel ja hanke läbiviimisel lähtub toetuse saaja riigihangete
seaduses sätestatust ning teistest asjassepuutuvatest riigisisestest ja Euroopa Liidu
õigusaktidest. Toetuse saajal tuleb tagada hanke läbipaistvuse, mittediskrimineerimise
ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Toetuse saaja kohustub kasutama rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.
9. PROJEKTI PEATAMINE
9.1. Toetuse saaja võib projekti läbiviimise peatamist taotleda juhul, kui projekti teostamise
käigus on ilmnenud erandlikud asjaolud, mis teevad projekti ajakavajärgse elluviimise
võimatuks või annavad alust kahelda projekti läbiviimise otstarbekuses, eelkõige
7
vääramatu jõu korral. Toetuse saaja teavitab sellest viivitamata, kuid mitte hiljem kui
viie tööpäeva jooksul alates asjaolu selgumisest ministeeriumit, esitades kõik vajalikud
põhjused ja üksikasjad ning projekti jätkamise arvatava kuupäeva.
9.2. Kui lepingut ei lõpetata kooskõlas lepingu punktiga 13, jätkab toetuse saaja projekti
tegevusi kohe, kui asjaolud võimaldavad, teavitades sellest ministeeriumit. Tegevuse
kestust pikendatakse tegevuse peatamisajaga võrdse aja võrra, kuid mitte kauem kui
fondi tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõpptähtpäevani ning projekti pikendamine ja
muud vajalikud muudatused, et kohandada projekti uute rakendustingimustega,
vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt lepingu lisana.
9.3. Ministeerium võib peatada (kuni puuduste kõrvaldamiseni) või lõpetada toetuse ja
kaasfinantseeringu maksmise ning nõuda nende osalist või täielikku tagastamist, kui
ilmnevad Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a määruse nr 278 „Toetuse
tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud
rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ §-s 10 nimetatud asjaolud.
10. PROJEKTI HINDAMINE JA KONTROLLIMINE
10.1. Toetuse saaja kohustub säilitama lepinguga seonduva dokumentatsiooni ning materjalid
ja võimaldama punktis 10.2 kirjeldatud kontrollide läbiviimist punktis 6.1.5 toodud
tähtaja jooksul.
10.2. Toetuse saaja on kohustatud projektiga seotud originaaldokumente (õigustatud
erandjuhtudel originaaldokumentide tõendatud koopiaid) esitama kontrollimiseks, kui
seda nõuab/nõuavad ministeeriumi, AMIF-i rakendamist auditeerima määratud asutuse,
Riigikontrolli, Euroopa Komisjoni, Euroopa Pettusevastase Ameti ametnikud või nende
volitatud välised asutused ning Euroopa Kontrollikoda, järgides punktis 6.1.6 toodud
igakülgse abistamise põhimõtet.
10.3. Üldjuhul teavitab punktis 10.2 nimetatud kontrollorgan võimalikest kohapealsetest
paikvaatlustest ette. Põhjendatud juhtudel võib kohapealne kontroll toimuda ka ilma ette
teatamata.
10.4. Toetuse saaja kohustub esitama üksikasjaliku teabe, mida nõuab punktis 10.2 nimetatud
asutus, et kontrollida projekti läbiviimise ja lepingu sätete rakendamise nõuetekohasust.
10.5. Kui ministeeriumil on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja on esitanud
eksitavat informatsiooni või ei ole järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid
edastanud, peab toetuse saaja viivitamatult andma aru vajalike andmete mitteesitamise
või eksitava informatsiooni esitamise kohta või ümber lükkama ministeeriumi kahtlused
andmete õigsuses.
10.6. Lepingu punktis 10.2 nimetatud kontrollide tulemusel on ministeeriumil õigus teha
otsus lepingu raames prognoositud ja tehtud kulutuste osas toetuse summa vähendamise
või toetuse tagasinõudmise kohta kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2006. a
määrusega nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja
kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“.
11. VÄÄRAMATU JÕUD
8
11.1. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase
täitmise põhjustab vääramatu jõud.
11.2. Vääramatu jõu all käsitlevad pooled mistahes ettenägematut, nendest sõltumatut
sündmust, mille tekkimist, kestvust või lõppemist ei saanud pool mõjutada ja
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud poolelt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal
selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
11.3. Vääramatu jõu all kannatav pool teavitab sellest viivitamata teist poolt kirjalikult või
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul, märkides vääramatu jõu laadi, tõenäolise kestuse
ja arvatava mõju.
11.4. Vääramatu jõud muudab lepingus sätestatud kohustuste tähtaega perioodi võrra, mille
jooksul lepingu täitmine on vääramatu jõu tõttu poole jõupingutustest olenemata
võimatu, kuid mitte kauem kui AMIF-i abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajani, s.o 31.
detsember 2022. a. Pooled teevad kõik jõupingutused vääramatust jõust tingitud kahjude
vähendamiseks.
12. LEPINGU KEHTIVUS JA MUUTMINE
12.1. Leping jõustub lepingu allakirjutamisest mõlema poole poolt.
12.2. Leping kehtib kuni mõlema poole lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
12.3. Toetuse ja kaasfinantseeringu andmise tingimustes tehtavad muudatused peab sätestama
kirjalikult (omakäeliselt allkirjastatult) või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult)
lepingu lisas ning muudatus jõustub hetkest, mil mõlemad pooled on lisa allkirjastanud,
kui lisas ei ole sätestatud teisiti.
12.4. Toetuse saaja peab taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist, kui esineb vähemalt üks
järgmistest asjaoludest:
12.4.1. projekti tegevuste muutmise tõttu muutuks oluliselt projekti sisu või tulemus;
12.4.2. muutmist vajab projekti abikõlblikkuse algus- või lõpukuupäev;
12.4.3. muutmist vajab projekti abikõlblike kulude eelarve (lisa 2);
12.4.4. eelarves (lisa 2) toodud kululiigi (nt tööjõukulud, transpordi- ja lähetuskulud jne)
suurenemine rohkem kui 15% võrra. Eelarves tehtavate muudatuste korral otseste
kulude kululiikide vahel, mis ei ületa 15% kululiigile prognoositud summast ning
kululiikide siseselt rahaliste kulutuste osas tehtavate muudatuste korral ei pea toetuse
saaja taotlema lepingu muutmist, vaid see kinnitatakse projekti aruandlusega.
Muudatused peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning abikõlblikud. Kululiigi
suurenemisel, mida hindamiskomisjon või hindamise juhtkomitee on otsustanud
eelnevalt vähendada, peab toetuse saaja taotlema ministeeriumilt lepingu muutmist
sõltumata tehtava muudatuse mahust;
12.4.5. toetuse saaja avalduses esitatud muu asjaolu.
12.5. Lepingu punktis 12.4 nimetatud muudatuse tegemiseks peab toetuse saaja esitama
ministeeriumile kirjaliku või elektroonilise taotluse, milles põhjendab, kuidas nimetatud
muudatused aitavad kaasa projekti edukale elluviimisele. Tehtavad muudatused ei tohi
vähendada projekti tulemuslikkust ja selle eesmärkide saavutamise tõenäosust.
12.6. Kui muudatuse tegemiseks esitab taotluse toetuse saaja, peab ta selle ministeeriumile
esitama vähemalt 60 (kuuskümmend) kalendripäeva enne projekti abikõlblikkuse lõpu
9
kuupäeva, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja esitab nõuetekohase põhjenduse ja
ministeerium nõustub sellega.
13. LEPINGU ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE
13.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel.
13.2. Poolel on õigus leping ühepoolselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult
või elektrooniliselt vähemalt 45 kalendripäeva ette, järgmistel juhtudel:
13.2.1. pool on rikkunud oluliselt lepingus sätestatud kohustusi;
13.2.2. vääramatu jõu tõttu, kui see takistab lepingu täitmist 45 kalendripäeva jooksul.
13.3. Lepingu lõpetamise korral eraldab ministeerium toetust ja kaasfinantseeringut üksnes
nende abikõlblike kulutuste katteks, mille toetuse saaja on tegelikult teinud kuni
kuupäevani, mil leping lõpetatakse. Arvesse ei võeta kulusid, mis on seotud
kohustustega, mis tuleb täita pärast lepingu lõpetamist.
13.4. Kui leping lõpetatakse enne eelmakse eraldamist toetuse saajale, on toetuse saajal õigus
punktis 13.3 nimetatud kulude katmiseks esitada 45 kalendripäeva jooksul pärast
lepingu lõpetamist projekti lõpparuanne, kuluaruanne ja maksetaotlus. Kui selle aja
jooksul taotlust ei esitata, ei hüvita ministeerium kuni lepingu lõpetamise kuupäevani
tehtavaid toetuse saaja kulutusi ning nõuab tagasi summad, mille kasutamine ei ole
ministeeriumi heaks kiidetud projekti läbiviimise aruandega põhjendatud.
13.5. Olulise lepingutingimuse rikkumise korral, mis seisneb selles, et toetuse saaja ei ole
esitanud projekti läbiviimise aruandeid lepingu punktis 7 nimetatud tähtpäevadeks ja
kui toetuse saaja ei ole seda kohustust täitnud ka 30 kalendripäeva jooksul pärast seda,
kui ministeerium on saatnud vastava kirjaliku või elektroonilise meeldetuletuse, võib
ministeerium lugeda kulud abikõlbmatuks. Sellisel juhul nõuab ministeerium tagasi
kõik punktis 4 nimetatud summad, mida ta ei ole varem aruannete kontrolli järgselt
heaks kiitnud.
13.6. Kui toetuse saaja lõpetab lepingu punktis 13.2 sätestatud viisil või kui ministeerium
lõpetab lepingu põhjusel, et toetuse saaja esitab tegelikkusega vastuolus oleva aruande,
et saada lepinguga ettenähtud toetust, võib ministeerium pärast toetuse saajale märkuste
esitamise võimaluse andmist nõuda nende summade osalist või täielikku tagastamist,
mis on ministeeriumi poolt lepingu kohaselt juba makstud.
14. LEPINGUGA SEOTUD TEABE EDASTAMINE
14.1. Lepinguga seotud oluline teave ja teated (sh maksetaotlused, projekti aruanded ja
taotlused muudatuste tegemiseks projekti kestel) edastatakse ministeeriumile lepingu
numbrile osutades kirjalikult omakäeliselt allkirjastatuna või elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatuna.
14.2. Ministeeriumi kohtaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:
Kontaktisik
Telefon
E-post
10
14.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes:
Kontaktisik
Telefon
E-post
14.4. Informatsioonilist teadet, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, võib edastada telefoni,
elektronposti jms teel.
15. VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
15.1. Pooled vastutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmise eest vastavalt lepingule ja
Eesti Vabariigi ning Euroopa Liidu õigusaktidele.
15.2. Toetuse saaja vastutab ministeeriumi ees lepinguga võetud kohustuste täitmise eest.
15.3. Toetuse saaja kohustub hüvitama ministeeriumile või Euroopa Komisjonile lepingu
rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, mis tuleneb projekti hooletust või ebaõigest
läbiviimisest.
15.4. Kui toetuse saaja ei täida nõuetekohaselt oma lepingujärgseid kohustusi, võib
ministeerium peatada lepingujärgsete eraldiste andmise kuni puuduste kõrvaldamiseni.
15.5. Lepinguga seotud vaidlused ja erimeelsused lahendatakse eelkõige läbirääkimiste teel.
Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu erimeelsusi lahendada, lahendatakse vaidlused
lõplikult kohtus.
16. LÕPPSÄTE
Leping on koostatud kahes võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest üks jääb
ministeeriumile ja teine toetuse saajale.
Poolte allkirjad:
Toetuse saaja Ministeerium
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
11