Kiri

Ministeeriumid 18.12.2019 nr 1-6/1972-1 Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu leiate aadressilt: http://eelnõud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Helme siseminister Teadmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Lisa: Eelnõu – 1 lehel; Seletuskiri – 3 lehel. Kaspar Lepper 6125016 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 28.11.2019 Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seadus Kodakondsuse seaduse § 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) toime pannud karistusseadustiku §-s 232 või §-des 237–2373 sätestatud kuriteo ja kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus;“. Henn PÕLLUAAS Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ……………2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2020. a  Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt on kavandatud täiendada kodakondsuse seadust (edaspidi KodS) regulatsiooniga, mis võimaldab Eesti kodakondsuse äravõtmist raske riigivastase kuriteo toime pannud isikult. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ([email protected], tel 612 5120) ja sama osakonna nõunik Koidu Mesilane ([email protected], tel 612 5081). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Kaspar Lepper ([email protected], tel 612 5016). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen ([email protected], tel 612 5241). Märkused Eelnõu muudatused on seotud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023” alapunktiga 3.24, mille kohaselt kui isik, kes on andnud lojaalsusvande Eesti Vabariigile sooritab terrorikuriteo või riigireetmise, võetakse temalt kohtuotsusega Eesti kodakondsus.1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. KodS-i muudetakse redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 90. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lõike 2 punkti 1 kohaselt on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on sätestada kodakondsuse äravõtmise alusena raskete riigivastaste kuritegude toimepanemine. Põhiseaduse § 8 lõike 5 kohaselt sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra kodakondsuse seadus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette, et sellisel juhul võetakse isikult kodakondsus ära kohtuotsusega. Kodakondsuse äravõtmise aluseid ja korda reguleerib KodS ja selliste menetluste läbiviimiseks on kujunenud Siseministeeriumi valitsemisalas pikaajaline halduspraktika, kus kodakondsuse äravõtmise otsuse teeb Vabariigi Valitsus. Siseministeerium on koostanud käesoleva eelnõu arvestusega, et tegevusprogrammi eesmärgi saab lugeda täidetuks juhul kui riigivastase kuriteo toime pannud isiku kodakondsuse võtab ära Vabariigi Valitsus pärast seda, kui kohus on isiku riigivastase kuriteo eest süüdi mõistnud. Seadusmuudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, lähtudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktis 1 sätestatust, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu 1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, kinnitatud 30. mail 2019. a. Kättesaadav aadressil https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023_esitatud_300519.pdf. 1 väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutud, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Arvestades „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019–2023” alapunktis 3.24 esitatud eesmärki, tuleb käesolevas eelnõus esitatud seadusmuudatusi käsitada kiireloomulistena. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse § 28 lõiget 1 punktiga 21. KodS-i § 28 lõige 1 sätestab alused, millal võetakse isikult Vabariigi Valitsuse korraldusega Eesti kodakondsus ära. Aluseid täiendatakse karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-ga 232 (riigireetmine) ja §-dega 237–2373 (terrorikuriteod). KodS-i § 28 lõike 1 punkt 3 sätestab kodakondsuse äravõtmise alusena selle, kui isik on püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda. Samas ei sätesta kehtiv seadus kodakondsuse äravõtmise alusena teiste raskete riigivastaste kuritegude toimepanemist, mis võivad oma iseloomult või ulatuselt tuua kaasa märkimisväärselt kahjulikumad tagajärjed kui ebaõnnestunud katse muuta vägivaldsel teel Eesti põhiseaduslikku korda. Seetõttu nähakse kodakondsuse äravõtmise alusena ette riigireetmise eest süüdimõistmine. Lisaks nähakse ette võimalus võtta Eesti kodakondsus ära isikult, kes on mõistetud süüdi terrorikuriteo, terroristlikku ühendusse kuulumise, terrorikuriteo ettevalmistamise ja sellise kuriteo toimepanemisele üleskutsumise või terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest. Seadusandja on KodS-i § 28 lõikes 1 sätestatud aluste kehtestamisel silmas pidanud põhimõtet, et Eesti kodakondsust ja seeläbi Eesti Vabariigi kaitset ei vääri isik, kes ise on oht Eesti julgeolekule. Eelviidatud aluste kehtestamisest on möödunud pea 25 aastat ja peab arvestama praeguste olukordadega, kus isiku käitumine on Eesti Vabariigi põhiväärtustega nii suures vastuolus, et tema kodakondsuse äravõtmine on õigustatud. On teada, et terroristlikud ühendused ohustavad nii Eesti kui ka teiste riikide julgeolekut. Selliste ühenduste tegevuses osalemine või tegevuse toetamine on sedavõrd äärmuslik riigivastane käitumine ja on ilmses vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduslike väärtustega, et sellise tegevuse tagajärjel on põhjendatud kaaluda isikult Eesti kodakondsuse äravõtmist isegi juhul, kui isik selle tagajärjel kodakondsuseta jääb. KarS-i §-des 237–2373 sätestatud kuritegude toimepanemise eest on nähtud kuni eluaegne või kuni kümneaastane vangistus. Kuna tegu on kuritegudega, mis vahetult ohustavad Eesti või muu riikide elanike julgeolekut, on selliste kuritegude eest süüdimõistmisel õigustatud kodakondsuse äravõtmine. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. VI. Seaduse mõjud Eelnõu ei muuda kodakondsuspoliitika aluseid. Sihtrühm: riigireetmise või terrorikuriteo eest süüdi mõistetud ja naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikud. Sihtrühm on väike. Justiitsministeeriumi andmetel on aastatel 2003–2018 on riigireetmise eest süüdi mõistetud 5 isikut (2009. aastal 2 isikut, 2013. aastal 1 isik, 2014. aastal 1 isik ja 2018. aastal 1 isik). KarS-i § 237–2373 sätestatud terrorismiga 2 seonduvate kuritegude eest on vastutusele võetud 9 isikut (terrorikuriteo eest – 2003. aastal 1 isik, 2006. aastal 2 isikut, 2016. aastal 1 isik; terroristlik ühendus – 2015. aastal 2 isikut; terrorikuriteo ettevalmistamine ja üleskutse selle toimepanemiseks – 0 isikut; terrorikuriteo ja selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamine ning toetamine – 2014. aastal 1 isik, 2015. aastal 1 isik, 2016. aastal 1 isik).2 2019. aasta statistikat ei ole veel avaldatud, kuid Kaitsepolitseiameti andmetel on 2019. aastal riigireetmise eest süüdi mõistetud kaks isikut. Eeltoodud 16 isikust on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid kokku 4, kellest 2 on Eesti kodakondsuse kaotanud. Ülejäänud riigireetmise või terrorikuriteo toimepannud isikud on olnud sünnijärgsed Eesti kodanikud või Eestis elavad välismaalased. Valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtgruppi kuuluvad isikud, kes on riigivastase kuriteo eest süüdi mõistetud ja keda on vangistusega karistatud. Arvestades sihtrühma suurust ja asjaolu, et eelduslikult on nendest isikutest tulenev oht avalikule korrale, riigi julgeolekule ja välissuhetele vanglas viibimise ajal maandatud, ei oma muudatus olulist mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele. VII. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Muudatuste rakendamiseks on vaja täiendada ametisiseseid menetlusjuhendeid ja viia läbi koolitusi. Eelnõu muudatustega ei kaasne arendusi ega ka arenduskulusid. Kulutused kaetakse vastavalt PPA eelarvest. Otsest mõõdetavat tulu seaduse muudatuste rakendamisega ei kaasne. VIII. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. IX. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Arvestades sihtrühma suurust ja muudatuse eesmärki, puudub vajadus sätestada aeg, mis oleks vajalik uute normidega tutvumiseks. X. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitsepolitseiametile. 2 Justiitsiministeeriumi statistika „Registreeritud kuriteod aastatel 2003–2018“. Veebis kättesaadav aadressil https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/registreeritud_kuriteod_2003- 2018.xlsx (02.12.2019). 3 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/19-1313 - Kodakondsuse seaduse § 28 täiendamise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.01.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58050c22-5fee-470f-a7d8-cff379fe1598 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58050c22-5fee-470f-a7d8-cff379fe1598?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main