Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Lisa 3 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu rakendusaktide kavandid MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise kord Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1134 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab avaliku veekogu koormamise kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise metoodika. § 2. Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine (1) Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamine on mitme samale avalikule veekogule esitatud hoonestusloa hindamine lähtuvalt ehitusseadustiku § 1134 lõikes 2 sätestatud põhipunktidest. (2) Konkureerivate hoonestuslubade hindamise eesmärgiks on tuvastada parim hoonestusloa pakkumine avaliku veekogu koormamiseks ehitiseks. § 3. Taotluste hindamise kord (1) Hoonestusloa menetleja võrdleb ja hindab kõiki hoonestusloa menetluse taotlusi. (2) Hoonestuslubade hindamisel lähtub hoonestusloa menetleja ehitusseadustiku § 113 4 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitest, mis tagab parima mereala kasutuse tuginedes Eesti merealaplaneeringule ja riigi eesmärkide täitmisele. § 4. Konkureerivate taotluste hindamise alused (1) Hoonestuslubade vastavuse hindamisel tuginedes merealaplaneeringust hinnatakse: 1) siia alapunktid hindamisel vastavalt merealaplaneeringule; 2) 3) (2) Hoonestusloa vastavuse hindamisel tuginetakse riigi arengudokumentidest lähtuvalt: 1) siia alapunktid, kuidas hinnatakse hoonestusluba lähtuvalt arengudokumentidest; 2) 3) (3) Hoonestusloa vastavuse hindamisel tuginetakse riigi eelistusest mereala kasutamisel: 1) siia alapunktid, mis metoodikat kasutatakse eelistuste seadmisel (VV tegevuskava, riigile võetud kohustused jne); 2) 3) (4) Hoonestusloa vastavuse hindamisel lähtuvalt majandustegevuse sisust hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida majandustegevuse sisust hinnatakse; 2) 3) (5) Hoonestusloa hindamisel lähtuvalt ettevõtja majandusvõimekusest hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida ettevõtja majandustingimustest hinnatakse; 2) 3) (6) Hoonestusloa hindamisel lähtuvalt majanduslikust kasust hinnatakse: 1) siia alapunktid, mida majanduskasu all hinnatakse; 2) 3) § 5. Hindamise tulemused § 6. Hindamise tulemuste avalikustamine § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. EELNÕU  Ehitusseadustiku muutmise seadus Eelnõu seletuskirja lisa 2 Rakendusaktide kavandid MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise ning konkursi osalustasu arvutamise metoodika Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1135 lõike 13 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja tingimused ning avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste võrdsete hoonestuslubade taotluste vahel hoonestusloa menetluse konkursi läbiviimise alghinna ja osalemise tasu arvutamise metoodika. § 2. Konkursi korras hoonestuslubade menetluse tingimused (1) Konkursi korras hoonestusloa menetlus viiakse läbi nende hoonestusloa taotlejate vahel, kelle hoonestusloa hindamise punktid olid võrdsed või erinesid vaid 10% ulatuses. (2) Konkursi korras hoonestusloa menetluse eesmärgiks on anda võimalus läbi enampakkumise saada õigus hoonestusloa menetlemise algatamiseks konkreetsele merealale. (3) Konkursi korras hoonestusloa menetluse algatamine ei anna automaatset õigust hoonestusloa saamiseks. § 3. Konkursi väljakuulutamine § 4. Konkursi läbiviimine § 5. Konkursi tulemuste väljakuulutamine § 6. Konkursi läbiviimise alghinna määramise metoodika (1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi alghinna arvutamisel aluseks….. (2) § 7. Konkursi läbiviimise osalemise tasu arvutamise metoodika (1) Hoonestusloa menetleja võtab konkursi läbiviimise osalemise tasu arvutamisel aluseks….. (2) § 8. Konkursi alghinna ja osalemise tasu kinnitamine (1) Konkursi läbiviimise alghinna ja osalemise tasu kinnitatakse….. (kelle poolt) (2) § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. EELNÕU  EELNÕU 20.07.2020 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks hoonestusloa taotlejale kehtivaid nõudeid ning konkureerivate taotluste menetlemist. Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat regulatsiooni ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta otsusele (VV istungi protokoll nr 59), millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks välja töötada ettepanekud merealadel hoonestusloa algatamise menetlemise korra muutmiseks, tehakse ettepanek muuta ehitusseadustikku täiendades 12. peatükki „Ehitis avalikus veekogus“ 3. jaoga „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja tunnistada kehtetuks veeseaduse 8. peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229. Põhjenduseks on, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses on antud paragrahvid oma olemuselt ehitusseadustiku 12. peatüki, mis sätestab ehitist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamine, loogiline osa. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 6256479) ja energiaturgude valdkonna juht Rein Vaks (e-post: [email protected], tel: 6256347), elamu-ja ehitusosakonna peaspetsialist Ülle Reidi (e-post: [email protected], tel: 6256457), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post: [email protected], tel: 53051071), ehitusosakonna peaspetsialist Liis Piper (e-post: [email protected], tel: 6672151), ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post: [email protected], tel: 6672004), Siseministeeriumi esindaja sisejulgeoleku poliitika osakonnast (e-post: [email protected] ), Kaitseministeeriumist esindajad Mati Kuppar, Kati Lõbu ja Merle Vilu, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna osakonnajuhataja asetäitja Tiit Oidjärv ([email protected], tel: 6113151), nõunik Külli Siim ([email protected], tel: 6113129), nõunik Triin Lepland ([email protected], tel: 4520521), regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen ([email protected], tel: 6113233) ja riigivara osakonna jurist Helje Päivil ([email protected], tel: 6113498). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: 1 [email protected], tel: 7153403). Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna õigusnõunik Regina Rass. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 15.16). Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse veeseadust (RT I, 06.05.2020, 44), ehitusseadustiku (RT I, 30.06.2020, 25), elektrituruseadust (RT I, 13.03.2019, 46) ja karistusseadustikku (RT I, 30.06.2020, 28). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesmärgiks on täpsustada vette ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja sellega seonduvalt muuta ehitusseadustikku, tuues veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jao „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §- d 217 kuni 229 ehitusseadustikku eesmärgiga, et hoonestusloa menetlemist reguleerivad sätted oleksid ehitusseadustikus. Lisaks muudetakse ehitusseadustiku neid paragrahve, mis sätestavad ehituslubade ja kasutuslubade andmist, võttes arvesse riigikaitselisi seisukohti. Väljatöötamise kavatsust antud eelnõu raames ei tehtud, sest hoonestusloa menetluse regulatsiooni täpsustamise ülesanne on tulnud Vabariigi Valitsuselt kiireloomulisena. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 käsitleb ehitusseadustiku muudatusi. Paragrahv 8 Paragrahvi 8 teist lauset täiendatakse ja lisatakse ohutuse põhimõttesse riigi julgeolek ning elutähtsa teenuse toimepidevus. Hetkel kehtiv ehitusseadustik sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu, st see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Muuhulgas hõlmab ohutus loodus- ja kultuuriväärtuste kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Muudatuse järgi ei tohi ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus põhjustada ohtu ka riigi julgeolekule ning elutähtsa teenuse toimepidevusele. Sätte muutmise eesmärk on, et püstitatavate ehitistega ei tekitataks pöördumatuid kahjustusi või häiringuid riigikaitselistele ehitistele ja teistele ehitistele ning süsteemidele, mis tagavad riigi julgeolekut, ning samuti elutähtsate teenuste toimepidevusele. Antud muudatuse eesmärk ei ole tekitada alus nimetatud süsteemide mõjutamise kriminaliseerimiseks, vaid ennetada olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks või mis võivad viia elutähtsa teenuse katkemiseni. Antud juhul peetakse elutähtsa teenuse all silmas kõiki elutähtsaid teenuseid, mitte ainult riigi julgeolekuga seotud ehitiste ja süsteemide toimepidevust. Paragrahv 44 Paragrahvi täiendatakse punktiga 101, mis sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb oluline oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa 2 teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Hetkel on ehitusloa andmisest keeldumise alustena loetletud, et ehitusluba ei saa anda juhul, kui ehitis ei vasta planeeringule, projekteerimistingimustele, seda ei ole projekteerinud sellist pädevust omav isik või ka selle poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Sarnast alust kasutatakse edaspidi ka riigikaitseliste ehitiste töövõime negatiivsete mõjutuste, millest tulenevalt tekib julgeoleku oht, puhul. Täiendava punkti lisamise eesmärk on sätestada võimalus keelduda ehitusloa andmisest sarnaselt keskkonnamõjude esinemisele, kui loamenetluses on ette näha, et negatiivset mõju riigikaitselistele ehitistele, mis põhjustab julgeoleku ohu, ei ole võimalik välistada. Sarnane olukord on keskkonnamõjude puhul, kus hetkel kehtivas regulatsioonis on ehitusloa menetluses ette nähtud võimalus, kus eelnevate mõjuhindamiste puhul (nt on teostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH)) on vaja teatud juhtudel läbi viia täiendav keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning kui menetluse käigus selgub, et mõjusid ei ole võimalik leevendada, siis ei ole võimalik ka ehitusluba väljastada (olenemata nt planeeringu kehtivusest ning nõuetele vastavaks tunnistatud KSH-st). Erinevus seisneb selles, et julgeoleku ohu puhul ei piisa üksnes mõjude leevendamisest, vaid peab olema võimalik kasutusele võtta meetmed, mis julgeoleku ohu kõrvaldavad, kui see ei ole võimalik, keeldutakse ehitusloa andmisest. Paragrahv 44 Paragrahvi täiendatakse punktiga 13, mis sätestab, et ehitusloast andmise keeldumise aluseks on see, kui samale asukohale on juba antud või menetletakse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada oma olemuselt sarnast ehitist või objekti ja kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik. Antud sättes peetakse silmas ehitamist ehitusseadustiku § 4 mõistes ja selle all mõeldakse lisaks ehitise püstitamisele, rajamisele, paigaldamisele ja lammutamisele ka ehitise laiendamist, ümberehitamist. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Ümberehituseks nimetatakse ehitamist, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Kui samale asukohale esitatakse oma olemuselt sarnane ehitusloa taotlus, siis enne uue loa andmist tuleb eelmine luba kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus menetlusse on antud samaaegselt kaks olemuslikult samasugust ehitusluba sama ehitise suhtes, tuleb menetlejal otsustada, missugune ehitusloa taotlus võetakse menetlusse ja mille osas tehakse ehitusloa väljastamisest keeldumise otsus. Paragrahv 46 Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, mille kohaselt ehitusluba tunnistatakse kehtetuks, kui ehitis kujutab ohtu varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Ehitusloa saab kehtetuks tunnistada hetkel kehtiva regulatsiooni alusel ainult selle andja. Selle muutmine ei ole käesoleval hetkel otstarbekas. Selleks, et pädev asutus saaks kohaldada EhS § 46 lg 1 punkti 3, on vajalik, et pädevale asutusele on jõudnud informatsioon julgeolekuohu kohta (nt Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi on esitanud pädevale asutusele taotluse ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks seoses sellega, et ehitusloa alusel ehitatav ehitis on ohuks varale riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile). Selline olukord saab eelkõige tekkida siis, kui pädev asutus on ehitusloa andmisel rikkunud kooskõlastamiskohustust, mistõttu enne ehitusloa andmist ei ole ehitise mõju hinnatud või on võrreldes ehitusloa andmise eelse olukorraga muutunud julgeolekuolukord. Samuti on võimalik, et informatsioon julgeoleku ohu kohta jõuab pädeva asutuseni haldusjärelevalve raames. Julgeoleku ohu ilmnemise korral on pädev asutus kohustatud ehitusloa kehtetuks tunnistama. Praktikas on näiteks tekkinud olukord, kus Aidu 3 tuulepargi ehitusload on väljastatud ilma kohustusliku Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta, tuulikud põhjustavad ohtu riigikaitseliste süsteemide toimimisele takistades radarite tööd, kuid kohalik omavalitsus ei ole nende ehituslube kehtetuks tunnistanud. EhS § 46 lõikes 1 toodud alused ei anna võimalust pädeval asutusel kaalutlusõigust teostada. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisel seoses sellega, et ehitis on ohuks riigi julgeolekule tuleb arvestada HMS haldusakti kehtetuks tunnistamise regulatsiooni ning otsustada tuleb muuhulgas ka võimalik kahju hüvitamisega seotud asjaolud lähtudes sellest, kas tegemist oli õiguspärase või õigusvastase haldusaktiga. Paragrahv 55 Paragrahvi täiendatakse punktiga 81 sõnastuses, et kasutusloa keeldumise aluseks tuleb lugeda ka asjaolu, kui ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Ehitusseadustikus on kasutusloa andmisest keeldumise alused sätestatud selliselt, et kasutusluba ei saa anda juhul, kui ehitis on ohtlik, ei vasta loale või ehitise poolt põhjustatavad keskkonnamõjud on sellised, mida ei ole võimalik leevendada. Punkti 81 lisamise eesmärk on sarnaselt keskkonnamõjudele sätestada võimalus kasutusloa andmisest keeldumiseks, kui selgub, et ehitise kasutamine on ohuks varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile. Kui selgub, et ehitis, mille ehitamisel on kõikidest normidest kinni peetud, mis on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale ning kõik vajalikud kooskõlastused on olemas, aga ehitis on ohuks varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile, tuleb riigil hinnata, kas ohu kõrvaldamiseks on võimalik võtta kasutusele meetmeid, mis ohu kõrvaldaks. Kui on, siis tuleb vastavaid meetmeid rakendada pärast mida on kasutusluba võimalik välja anda. Kui vastavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta või osutuvad need meetmed ebamõistlikuks, siis sellisel juhul tuleb riigil kasutusloa andmata jätmisest tekkinud kahju hüvitada. Kui ehitis ei vasta nõuetele ja/või nt on mindud mööda kooskõlastuskohustusest ja on eespool märgitud ohuks , siis ei ole lubatav sellise ehitise tagantjärele nn seadustamine vaid tuleb põhjendatud kaalutlustel kasutusluba andmata jätta. Kahju hüvitamise nõude puhul tuleb siis kaaluda, kes mille eest vastutab ja millist kahju, kas üldse ja kes hüvitama peaks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on võimalik väljastada ehitusluba eelprojektile, mis tähendab, et ehituse käigus võidakse teha projektis olulisi muudatusi, mis võivad omakorda mõjutada nt riigikaitseliste süsteemide tööd. Samuti on praktikas aset leidnud olukord, kus tuulikute puhul kohalik omavalitsus väljastas kasutusloa tuulikutele, mis olid ehitatud ehituslubades lubatust kõrgemaks. Olukorras, kus Kaitseministeerium lubade väljastamist ei kooskõlastanud riigikaitsesüsteemide häiringu tõttu, põhjendas kohalik omavalitsus lubade väljastamist kasutusloa menetluses Kaitseministeeriumi kooskõlastuskohustuse puudumisega. Siiski tuleb lähtuda teadmisest, et ehitise lammutamise kohustus on viimane võimalik ja ehitise omaniku seisukohast kõige äärmuslikum meede julgeoleku ohu kõrvaldamiseks. See on küll äärmiselt koormav, kuid ei saa olla võimatu. Riigi julgeolek on põhiseaduslikku järku õigusväärtus, mida eeldavad ja tagavad põhiseaduse preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lg 2 ning §-d 54, 55 ja 124-131. Riigi julgeoleku tagamise eesmärk on tagada julgeolek Eesti Vabariigi kui iseseisva ja sõltumatu demokraatliku vabariigi püsimajäämine ning kui selleks on vajalik erahuvide riive ning ehitise lammutamine, tuleb seda teha. Kui julgeoleku ohtu põhjustav ehitis on püstitatud õiguspäraselt, siis tuleb isikule korvata kahju. Seega riigi julgeolek on kaalukas avalik huvi, mis tuleb seada erahuvist ettepoole. 4 12. peatükk 1.jagu Paragrahvist 104 moodustatakse seaduse 12. peatüki 1. jagu pealkirjaga „Kohaldamisala“. 12. peatüki jaotamine eraldi kolmeks jaoks loob arusaadava jaotise avalikus veekogus ehitamise osas. Paragrahv 104 Paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse selliselt, et antud peatüki sätteid kohaldatakse lisaks avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamisele ka kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste hoonestusloa menetlusele. Antud täiendus tuleneb sellest, et veeseadusest tuuakse kaldaga püsivalt ühendamata hoonestusloa menetlus ehitusseadustikku. 12. peatükki 2. jagu Paragrahvidest 105-113 moodustatakse ehitusseadustiku 12. peatüki 2. jagu pealkirjaga „Kaldaga püsivalt ühendatud ja püsivalt ühendamata ehitise ehitamine“. Paragrahv 109 Paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Sellega seonduvalt kehtib eelnõu kohaselt vette ehitamisel üldnorm ehitusseadustiku § 45 lõikest 1. Seega sätestatakse eelnõus, et ka vette ehitamisel oleks ehitusloa kehtivusajaks viis aastat. See hoiab ära põhjendamatult pikale venivat ehitusprotsessi, mille käigus hoitakse meretuuleparkide aladeks mõeldud ala kinni, ehk ala broneeritakse ja sellega seonduvalt ei ole võimalik ka teistel arendajatel antud veealale meretuuleparke planeerida. 12. peatüki 3. jagu Eelnõuga lisatakse 12. peatükile 3.jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja sisustatakse veeseadusest üle toodud sätetega ning eelnõus ettenähtud muudatusettepanekutega. 3. jagu koosneb §-dest 1131–11314. Sellega seonduvalt tunnistatakse kehtetuks veeseaduse 8.peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3.jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217–229. Põhjenduseks on, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses on antud paragrahvid oma olemuselt ehitusseadustiku 12.peatüki, mis sätestab ehitist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamine, loogiline osa. Eelnõu eesmärk on täiendades seda peatükki hoonestusloa menetluse sätetega. Paragrahv 1131 Paragrahvi 1131 lõige 1 on üle toodud veeseaduse § 217 lõikest 1 ja muudetud on selles teise lause alguses sõna „riigiasutus“ ja asendatud sõnaga „riik“. Oma olemuselt antud paragrahvi muudetud ei ole. Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Eelnõus on kehtiva veeseaduse lõige 2 õigusselguse huvides jaotatud lõigeteks 2 ja 3. Eelnõusse on lisatud uus lõige 4, mis sätestab, et avaliku veekogu põhjaga ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. 5 (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. (8) Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnõu lõige 5 on üle toodud veeseaduse § 222 lõikest 3, sest on oma olemuselt hoonestusloa üldsätete alla kuuluvaks. Lõige on üle toodud muutmata kujul. Paragrahv 1131 lõiget 6 (kehtiva veeseaduse § 217 lõige 4) on täiendatud selliselt, et hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ei kohaldata lisaks avaliku veekogu süvendamisele ja avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ka kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisetele nagu näiteks ujuvrestoran, ujuvhotelli, vms. Ehitusseadustiku §-de 105-107 kohaselt annab kohalik omavalitsus kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele nii projekteerimistingimused, ehitusteatise kui ehitusloa. Hoonestusluba ei ole sellistele ehitistele vaja ning on taotleja jaoks ebamõistlikult koormav, sest ehitusloa menetluses tuleb menetlusse kaasata kõik samad asjaomased asutused, kes annavad seisukohta ka hoonestusloa menetluses. Käesoleval hetkel on tekkinud mitmetel kordadel küsimused, kas sellistele ehitistele on vaja hoonestusluba või mitte. Paragrahv 1131 on täiendatud uue lõikega 7, mis sätestab, et riik võib taotleda hoonestusluba, et alustada hoonestusloa menetlust avaliku veekogu piiritletud osa ehitisega koormamiseks ja hoonestuslubade konkursi korras enampakkumisele panemiseks. Antud säte lisamine annab võimaluse riigil endal teha hoonestuslubadega seonduvad tegevused nagu uuringud ja keskkonnamõjude hindamine ning panna hoonestusload enampakkumisele. Riigi poolt ettevalmistavate tegevuste tegemine annab hoonestuslubade enampakkumisel osalejatele garantii, et enampakkumisele pandud hoonestuslubadele on võimalik taotleda koheselt ehitusluba. Kehtiva veeseaduse ja antud eelnõu järgi on võimalik panna konkursile ka hoonestusloa menetluse alustamine, kuid see ei anna konkursil osalejale garantiid, et hoonestusloa menetluse alustamine lõpeb hoonestusloa andmisega. Näiteks võib erinevate uuringute ja mõjude hindamise tulemusena selguda, et antud aladele ei ole võimalik tuuleparke püstitada või siis vesiviljelust arendada. MKM ette valmistamas Eesti-Läti ühisprojekti meretuulepargile. Lõike 5 lisamine annab MKM-le võimaluse taotleda konkreetsele merealale hoonestusloa menetluse alustamist ja hoonestusloa valmimisel panna hoonestusload enampakkumisele koos kohustusega rajada sinna tuulepark. Samuti saab lisada enampakkumise tingimustesse konkreetsed tähtajad ehitise püstitamiseks ja elektri tootmise alustamiseks või siis sealt toodetud taastuvenergia jagamiseks eri riikide vahel kas siis statistiliselt või ka füüsiliselt. Kuna veeseaduse §-st 5 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad ja riigil kui avamere omanikul on õigus oma vara valitseda, siis lähtudes riigile pandud eesmärkidest nagu näiteks taastuvenergia tootmine, annab see võimaluse eelpool mainitud eesmärke täita. Eelnõud on täiendatud lõikega 8 millega antakse volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse koostamiseks. Antud määruse alusel saab hoonestusloa taotluse pädevale asutusele esitada valdkonna eest vastutav minister. Näiteks meretuuleparkide puhul majandus- ja taristuminister ja vesiviljeluse osas maaeluminister. Kehtivas veeseaduse redaktsioonis ei ole sätestatud tingimusi, millega riik saaks ise vastavalt vajadusele teha ettevalmistavaid tegevusi merealadele erinevate ehitiste või rajatiste nagu näiteks vesiviljelus või meretuulepargid, püstitamiseks. 6 Paragrahv 1132 Paragrahv 1131 lõige 1 sätestab, et hoonestusloa taotlus esitatakse pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Enne 2015.aasta 1.juulit kehtinud veeseaduse redaktsiooni alusel esitatud hoonestusloa menetluse taotluste puhul on hoonestusloa andjaks Vabariigi Valitsus. Alates 2015.aasta 1. juulist on hoonestusloa menetlejaks Tehnilise Järelevalve Amet. Seda põhjusel, et Tehnilise Järelevalve Amet on ka riigi eriplaneeringu alusel ehitatavate ehitiste ehitus- ja kasutusloa menetleja. Seega on tal võimalik ehitus- ja hoonestusluba koos menetleda ning anda need ka üheaegselt välja. Ühildatud menetluse puhul ei kaasne sellega huvitatud isikule ülemäärast halduskoormust. Antud sätet täpsustatakse ja tuuakse menetleja nimi välja, et tekiks õigusselgus, sest ehitusseadustik sätestab erinevates menetlusprotsessides erinevad menetlejad. Paragrahvi 1132 (kehtiva veeseaduse § 218) lõiget 2, kus on välja toodud, mis andmeid peab hoonestusloa taotlus sisaldama, on täiendatud uue punktiga 5, mis on üle toodud elektrituruseadusest ja oma sisult antud punktis muudatusi tehtud ei ole. Antud punkt sätestab, et hoonestusloa taotleja peab meretuuleparkide puhul esitama andmed potentsiaalsed võimsused ja põhivõrguettevõtja kooskõlastuse põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta. Lisaks sätestab lõige 2 esitatavaid andmeid ehitise kasutamise otstarbe, gabariitide osas. Taotleja peab taotluses märkima, mis on ehitiste arv koormataval alal ning kui suur on planeeritav ehitistealune pindala, välja tooma avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suuruse ruutmeetrites. Uue punkti 5 lisamisega muutuvad veeseaduse § 218 lg 2 punktid 5 ja 6 eelnõus § 1132 lg 2 punktideks 6 ja 7 ja sisulisi muudatusi antud punktides tehtud ei ole. Eelnõus punkt 6 sätestab, et hoonestusloa taotleja peab oma taotluses välja tooma tema teadmise kohaselt uuringute ja mõjude hindamise nimekirja. Samas võib see hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemisel pädeva asutuse poolt muutuda või täieneda. Paragrahvi 1132 lõiget 2 on täiendatud punktidega 8 ja 9 selleks, et riigil oleks võimalik hinnata hoonestusloa taotleja sobivust ja usaldusväärsust. Hoonestusloa taotleja peab esitama enne hoonestusloa menetluse algatamist teabe äriühingute omanike või mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate osas. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Kehtiva õiguse kohaselt on hoonestusloa taotlejatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed, kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla täielikud ja asjakohased. Halduskoormuse vähendamise eesmärgil nn once-only tagamiseks on oluline, et ettevõtjatelt ei nõutaks andmeid, mida nad juba on kohustatud mõne muu õigusakti alusel riigile esitama. , Hoonestusloa taotleja peab kinnitama, et äriregistrile esitatud andmed ettevõtte omanike ja tegelike kasusaajate osas on täielikud ja tõesed. Lisaks täiendatakse eelnõuga hoonestusloa taotlejatele esitatavat nõuet kohustusega esitada teave finantsallikate osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Tuleb märkida kas rahastamine toimub hoonestusloa taotleja omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb esitada ka andmed investori kohta. Paragrahv 1132 lõige 2 on täiendatud punktiga 10, millega sätestatakse, et juhul, kui pädev asutuse leiab, et on vaja esitada täiendavaid andmeid seoses hoonestusloa menetlusega, siis on hoonestusloa taotleja kohustatud need andmed esitama. Menetleja poolt nõutavad täiendavad andmed peavad olema seotud hoonestusloa taotlusega. 7 Eelnõus tunnistatakse kehtetuks kehtiva veeseaduse § 218 lõige 5 ja ehitusseadustiku § 1132 eelnõu kohaselt ei ole enam ette nähtud viidet elektrituruseadusele, mis sätestas hoonestusloa taotluse erisused avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisele. Elektrituruseadusest tunnistatakse kehtetuks peatükk 81 „Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvid 921–933 , nõuded tuuleelektrijaamade hoonestusloa taotlejale on üle toodud ehitusseadustiku muudatuse eelnõusse, avaliku veekogu koormamise eest tasu maksmise kord üle viidud veeseadusesse, kus on ka kehtivas redaktsioonis kõik muud avaliku veekogu koormamise tasude põhimõtted. Antud muudatus tagab selgema ülevaate hoonestusloa menetluse alustamisest ja hoonestusloa eest tasumise osas. Enam ei pea otsima täiendavaid sätteid elektrituruseadusest. Paragrahv 1133 Paragrahv 1133 lõige 1 On üle võetud veeseaduse §-st 219 lõikest 1 muutmata kujul ja selles sätestatakse, et hoonestusloa menetluse algatamise otsuse teeb § 1132 lõikes 1 sätestatud pädev asutus, milleks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ameti nimetust välja ei tooda, sest see on sätestatud § 1132 lõikes 1. Paragrahv 1133 lõige 2, mis sätestab, et pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist on õigusselguse tagamiseks jaotatud kaheks lõikeks. VeeS § 219 lõige 2 II lause on viidud eelnõu lõikeks 3. Asjaomaste asutuste osas oli enne 2015. a 1. juulit kehtinud veeseaduse redaktsioonis sätestatud konkreetselt ministeeriumid ja ametid, kellelt tuleb kooskõlastust küsida, siis 2015. aastal muudeti kooskõlastavate asutuste ringi abstraktsemaks. Kohustuslik asutuste ring oli sätestatud seaduses selleks, et kõik vette ehitamisega seotud asjaomased asutused saaksid oma arvamuse esitada, asutuste ring oli kehtestatud eelkõige silmas pidades tuuleparkide rajamist. Samas ei pruugi teiste ehitiste liikide puhul kõikidelt asutustelt arvamuse küsimine olla põhjendatud. Hoonestusluba menetlev, ehk siis pädev asutus peab ise otsustama, millise asjaomase riigiasutuse arvamust küsida. Eelnõus on § 1133 lisatud uued lõiked 4–6. Antud täiendused on vajalikud tulenevalt asjaolust, et Eesti on väike avatud majandusega riik ning on seetõttu haavatav nii lähiriikide kui ka üldiselt globaalses majanduses toimuvast. Julgeoleku seisukohast on oht Eesti majandusele suurim valdkondades, milles on suur või suurenev seotus välisriikide või nende kapitaliga: finantssüsteem, energiasektor, transporditaristu, elektrooniline side, välistööjõud ning teatud kolmandate riikide investeeringud. Majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu võimalikule majanduslikule survele. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Hädaolukorra seaduse § 2 lõike 4 kohaselt on elutähtsal teenusel ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist. Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Riigiside mõistet käsitleb elektroonilise side seaduse 91. peatükk, kus riigisidena käsitletakse kriitilise tähtsusega sidet, mereraadiosidet ja operatiiv raadiosidevõrgu ESTER teenust. Riigikaitseobjekti mõiste sisustab riigikaitseseaduse § 83 lõige 1, mille kohaselt võib riigikaitseobjektiks olla maa-ala, ehitis või seade, mille ründamise, hõivamise, kahjustamise või hävitamisega kaasneb oht riigi julgeolekule või kõrgendatud oht avalikule korrale ning ohu realiseerimine võib takistada riigi tavapärast toimimist, häirida riigi sõjalise kaitse korraldamist, sisejulgeoleku tagamist või elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada rahvusliku kultuuripärandi hävimist. Kehtiv veeseadus reguleerib avaliku veekogu koormamist kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega. Eelnõu ettevalmistamisel jõuti seisukohale, et riigil peab olema teadmine, kes on need ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga 8 püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid. Vajalik on teostada hoonestusloa taotlejate sobivuse ja usaldusväärsuse kontroll kohe, kui ta esitab taotluse hoonestusloa menetlemise algatamiseks. Tuginedes eespool väljatoodust täiendatakse ehitusseadustiku § 1133 ja lisatakse seadusesse põhimõte, et hoonestusloa menetlus algatatakse, kui hoonestusluba taotleval ettevõttel on olemas majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta hoonestusluba taotleb. Selleks, et riik omaks ülevaadet ja võimalust vajadusel sekkuda, on vajalik rakendada nn eelkontrolli hoonestusloa taotlejate sobivuse ja usaldusvääruse osas. Oluline on tagada, et riik omaks ülevaadet ja teadmist, kes on need isikud (ettevõtte omanikud ja tegelikud kasusaajad), kes soovivad avalikku veekogu koormata kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning kas ehitis on seotud või võib mõjutada elutähtsa teenuse osutamist, riigisidet või riigikaitseobjekti. Samuti on oluline teada, kust pärinevad ettevõte tegevuseks vajalikud finantseerimisallikad, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimine ja hilisem kasutamine. Kui riigil on ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et ettevõttel tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks. Võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt täiendatakse ehitusseadustiku selliselt, et ministeeriumid või selleks volitatud ministeeriumide valitsemisala valitsusasutused hakkaks teostama sobivuse ja usaldusväärsuse kontrolli kõikidele ettevõttetele kohe, kui ettevõtte esitab taotluse hoonestusloa menetluse algatamiseks. Paragrahv 1133 lõiget 7, mis on veeseaduse § 219 lg 3 on muudetud ja kustutatud on teine lause, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise kohta andmete avaldamise nõue Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja pädeva asutuse veebilehel ei kohaldu ehitusseadustiku § 104 lõikes 3 sätestatule. Juba § 1131 lõige 4 sätestab, et käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse paigaldatavale navigatsioonimärgile ja kaldaga funktsionaalselt seotud ehitisele. Paragrahvi 1133 lõikes 8 on võrreldes veeseaduse redaktsioonis § 219 lõikes 4 sätestatud 20 päeva muudetud 60 päevale, mil teistel huvilistel on võimalik pärast hoonestusloa menetlemise algatamise kohta teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes õigus esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Seniste menetluste puhul on tagasiside, et 20 päevaga ei jõua ette valmistada normaalselt konkureerivat taotlust ning seetõttu esitatakse konkureerimise soovil väga üldiseid ja pinnapealseid taotluseid, mis võivad edasises protsessis mõjutada konkursi korraldamise asjaolusid. 60 päevale konkureerivate taotluste esitamise tähtaeg annab riigile omanikuna võimaluse leida piirkonnale parim rakendus mereala kasutusel. Lõikesse 8 on lisatud ka võimalus, et pädeval asutusel on õigus lühendada teate avaldamisel taotluse esitamise tähtaega mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et taotletud hoonestusloa andmisel puudub avalik huvi. Eelnõu paragrahv 9 on üle toodud veeseaduse § 219 lõike 4 II poolest ja seda muudetud ei ole. Paragrahv 1133 on täiendatud uue lõikega 8, mis sätestab, et kui hoonestusloa taotluse on esitanud vastavalt § 1131 lõikele 5 riigiasutus, siis ei ole sama avaliku veekogu piiritletud alale võimalik konkureerivaid taotlusi esitada. Sellega võimaldatakse riigil ette valmistada avalik veekogu vastavaks arenduseks, läbi viia kõik ettenähtud uuringud ja mõjude hindamised. Pärast riigi poolt ettevalmistavate tegevuste teostamist paneb riik antud alade hoonestusload oksjonile. See tagab riigile kindlustunde, et oksjonil hoonestusloa omajal on kindel plaan antud arendusega kiiresti edasi minna, arendajal tekib kindlustunne, et antud alade hoonestusluba annab võimaluse koheselt ehitusluba taotlema hakata. Antud sätte lisamine tagab riigile taastuvenergia tootmise eesmärkide õigeaegse täitmise. Paragrahvi 1133 lõiked 11, 12, 13 ja 14 on üle toodud veeseaduse § 219 lõigetest 6, 7 ja 8 ning neis ei ole sisulisi muudatusi sisse viidud. Muudetud on viiteid tulenevalt eelnõus olevast 9 paragrahvide numeratsioonist. Antud sätted täpsustavad hoonestusloa algatamisega seonduvaid tegevusi seoses taotletava ala suuruse ja asukoha muudatusega enne hoonestusloa menetluse alustamise otsuse tegemist. Näiteks esitab taotleja hoonestusloa taotluse konkreetsele merealale meretuulepargi püstitamiseks. Ajal, mil pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse alustamisega seonduvaid tegevusi, selgub hoonestusloa taotlejale, et ta sooviks tuulepargiks rajatavat ala muuta. Muudatuse vajadus võib tekkida elanikkonna vastuseisust, teabest, mida sai hoonestusloa taotleja teada pärast taotluse esitamist (näiteks veealune laevavrakk, mille tulemusena tuleb meretuulepargi ala osaliselt muuta) jne. Kui taotleja esitab hoonestusloa asukoha muudatuse taotluse, siis esitab pädev asutus uuesti arvamuse küsimise asjaomastelt asutustelt. Asukoha muudatus võib muuta asjaomase asutuse otsust antud hoonestusloa taotluse osas sõltuvalt näiteks meretuulepargi asukohast raadioradari toimimise ala suhtes. Lisaks sätestatakse, kelle taotlust hakatakse menetlema, kas on vaja teha keskkonnamõjude hindamine või mitte, missuguseid täiendavaid uuringuid tuleb hoonestusloa menetluse käigus läbi viia, vajaduse korral seatakse tingimused, millega peab hoonestusloa menetluse alustamise taotleja arvestama. Ehitusseadustiku § 1133 ei kajastu veeseaduse § 219 lõiget 5, mis sätestab pädeva asutuse tegevuse mitme hoonestusloa taotluse puhul samale avalikule veekogule. Antud lõike asemel on lisatud ehitusseadustikku § 1134 „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine“. Paragrahv 1134 Ehitusseadustiku täiendatakse uue §-ga 1134 ja sellega muudetakse täpsemaks ja õigusselgemaks konkureerivate hoonestuslubade hindamise alused. Kehtiva veeseaduse regulatsiooni probleemiks on asjaolu, et ei ole selge, millised on ühiskonna sotsiaalsed ja majanduslikud vajadused ning kuidas neid hinnatakse. Sellest tulenevalt on sätestatud konkreetsemad tingimused, mida hinnatakse ning kui nende tingimuste hindamisel erinevust ei teki, siis on üheselt öeldud, et tuleb korraldada konkurss. Samuti peaks konkureeriva taotluse menetluses menetlejal (ehk riigi kui omaniku esindajal) olema parem kaalutulusvõimalus öelda, millist ehitist ta konkreetses kohas näha tahab. Erinevate hoonestusloa taotluste puhul algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. § 1134 lõikes 2 sätestatakse hoonestusloa hindamise alused. Hindamisel lähtutakse sellest, kas hoonestusloa taotlus merealale on kooskõlas merealaplaneeringuga, hinnatakse mereala kasutamise otstarvet ja seda, kas planeeritav tegevus on vastavuses riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest. Kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile hoonestusloa menetluse alustamine. Samuti tuleb lähtuda hindamisel ka teiste majandustegevusharude puhul. Kindlasti tuleb lähtuda riigi kui mereala omaniku eelistustest mereala kasutamisel ja merealale rajatava ehitise ja sellega seonduva majandustegevuse mõjust keskkonnale. Hinnatakse hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduv majandustegevuse sisu ja hoonestusloa taotleja majandusvõimekust. Kui hoonestusloa taotlejal puuduvad vahendid hoonestusloa menetluse käigus teostatavate uuringute ja mõjude hindamise läbiviimiseks ja ta ei ole selgitanud, mis vahenditest antud tegevused läbi viiakse, siis on hoonestusloa menetluse alustamine antud taotleja suhtes põhjendamatu. Menetluse läbiviimise aeg võib osutada väga pikaajaliseks ja samal ajal ei saa antud merealale uusi taotlusi esitada. Majandusvõimekuse hindamine hoiab ära põhjendamatud hoonestuslubade taotlused eesmärgil teatud merealad lihtsalt broneerida. Pädev asutus hindab majandusliku kasu riigile, mis tuleneb pärast hoonestusloa andmist kas ehitise või rajatise püstitamisest kuni konkreetse majandustegevuseni merealal. Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest jne. Pädev asutus hindab konkureerivate taotluste puhul ka ehitise 10 püstitamise ja ehitise kasutamise tähtaegu. Hindamisel saab kõrgemad punktid hoonestusloa taotleja, kes toob oma taotluses välja eeldatavad tähtajad – hoonestusloast saamisest kuni majandustegevus alustamiseni. Mereala kasutamisel majandustegevuseks hinnatakse ka hoonestusloa taotleja poolt loodavaid töökohtade arvu nii ehitustegevuse kui ka hilisemas majandustegevuse protsessis.. Lõige 3 sätestab, et konkureerivate taotluste hindamise kord kehtestatakse majandus- ja taristuministri määrusega. Paragrahv 1135 Kehtiva veeseaduse § 220 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, sest eelnõusse on lisatud uus paragrahv 1134. Veeseaduse § 220 lõiget 2, mis on eelnõus § 1135 lõige 1, on täiendatud. Eelnõusse on lisatud, et kui konkureerivad hoonestusloa taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10 protsendi ulatuses erinevad punktid, korraldab pädev asutus nende hoonestusloa taotlejate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. Veeseaduse redaktsioonis on kehtiv sõnastus, et kui mitme hoonestusloa taotluse puhul ei ole võimalik teha otsust piisavate kaalutluste puudumise tõttu. Eelnõu lõige 2 on veeseaduse § 220 lõige 3, mis sätestab konkursi enampakkumise alghinna ja konnkursil osalemise tasu. Muudatusena on sätestatud, et pädev asutus määrab oma käskkirjaga enampakkumise alghinna, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ning ehitise tüübist. Eelnõu lõige 2 punktiga 2 nähakse ette konkursi osalemistasu, mis meretuuleparkide puhul on 2 % ja teiste avamerre ehitatavate ehitiste puhul 10% enampakkumise hinnast. Meretuuleparkidele määratus madalam protsent on seotud mereala suurusega ja asjaoluga, et hoonestusloaga kaetud ala hulka kuulub ehitiste vaheline ala, mida põhimõtteliselt saavad kasutada ka teised – näiteks väikelaevade teed jms. Pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumise korral osalustasu tagastatakse. Enampakkumise võitja makstud osalustasu arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast. Uue sättena on eelnõu antud paragrahvi lõikes 4 välja toodud, et enampakkumise nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. Kui enampakkumise võitja ei tasu enampakkumisel pakutud summat, osalustasu ei tagastata. Ja lõige 5 sätestab, et pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtajaks tasunud konkursi osalustasu või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või dokumente ja lõige 6, et pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele. Eelnõu lõikes 7 on enampakkumise nurjunuks tunnistamise aluseid täpsustatud ja lõike 8-13 on üle võetud veeseaduse § -dest 8-9 ja õigusselguse huvides on kehtiva veeseaduse paragrahvi 9 lühendatud ja esinevad antud paragrahvi lõigetes 10-12. Uue lõikena on lisatud lõige 13, mis sätestab, et hoonestusloa menetluse algatamise omandamise konkursi korras võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1138 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Antud lõike lisamine tagab õigusselguse asjas, et hoonestusloa menetluse alustamise omandamine konkursi teel ei taga automaatselt hoonestusloa saamist. Selle säte puudumine on kaasa toonud arusaamatusi või väärarusaama konkursil omandatud hoonestusloa alustamise õiguse osas. Lõige 14 sätestab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning osalustasu arvutamise metoodika. 11 Paragrahv 113 Paragrahv 1136 lõige 1, mis on üle võetud veeseaduse § 221 lõikest 1 ja mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu, on üle võetud muutmata kujul. Hoonestusloa andja keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselt võimatu – nimetatud säte hõlmab juhtumeid, kus hoonestusloa taotluse saabudes on ilma pikema menetluseta (sh uuringuid ja keskkonnamõju hindamist läbi viimata) kohe selge, et rahuldada seda taotlust nii kui nii ei saa, nt. soovib taotleja saada õigusi avaliku veekogu sellise osa ehitisega koormamiseks, kus asub laevatee, või näiteks taotleja ise ei vasta hoonestusloa omajale seaduses kehtestatud nõuetele ja piirangutele. Lõikesse 2 on lisatud uue punktina 3 alus, mis keelab hoonestusloa menetluse algatamise, kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Praegu käsitletakse see ilmselge võimatuse all kuid seaduses ei ole see täpselt sätestatud. Lisaks on täiendatud uue punktiga 5, mis annab pädevale asutusele õiguse hoonestusloa menetluse algatamisest, kui kavandatava ehitisega kaasneks võimalik oht riigi julgeolekule ning seda ei oleks võimalik kõrvaldada. Sellega hoitakse ära olukord, kus hoonestusloa andmisest keelduv otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud juba suurel hulgal kulusid. Paragrahvi on täiendatud punktiga 6, mis annab võimaluse avaliku veekogu omanikule ehk riigile põhjendatud asjaoludel püstitatavast ehitisest keelduda. Põhjendatud vastuoluks võib olla vastuolu riigile püsitatud eesmärkide saavutamisel vms. Paragrahvi on täiendatud punktiga 7, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa menetlusest algatamisest, kui taotluse esitanud ettevõte osas esinevad § 1133 lõikes 5 sätestatud asjaolud ehk kui ministeeriumid või selleks volitatud ministeeriumite valitsemisala valitsuseasutused on esitanud taotluse esitanud ettevõtte osas negatiivse arvamuse. Lõikes 3 tehtud muudus hõlmab viite muutmist veeseaduse paragrahvilt ehitusseadustiku paragrahvile. Paragrahv 1137 Paragrahv 1137 on üle toodud veeseaduse paragrahvist 222, mis sätestab hoonestusloa andmise alused. Hoonestusloa annab välja pädev asutus. Lõiget 2, mis sätestab tingimused, mis määratakse hoonestusloa andmisel, on eelnõus täiendatud uue punktiga 8, mis sätestab, et hoonestusloa andmisel määratakse hoonestusloa andmise tingimustes hoonestusloa lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide tingimused. Antud sätte lisamine hoonestusloa andmise tingimustesse tagab, et hoonestusloa taotleja on juba hoonestusloa saamiselt teadlik nendest kohustustest, mis talle esitatakse seoses hoonestusloa lõppemisega. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus hoonestusloa omanik pärast majandustegevuse lõppemist võib välja kuulutada pankroti ja ehitiste lammutamine ja sellega seonduvad kulud jäävad riigi kanda. Eelnõus lõike 2 punktid 1–7 ja punkt 9 on veeseaduse §-st 222 üle võetud kehtivast veeseadusest muutmata kujul ja sätestavad, et hoonestusloa andmisel määratakse järgmised tingimused: hoonestusloa omaja, avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites, ehitise kasutamise otstarve, ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed, ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pind, hoonestusloa kehtivusaeg ja hoonestusloa kasutamise piirangud. Veeseaduse § 222 lõige 4 sõnastust on muudetud selgemaks ja eelnõus on antud paragrahvi lõiked 3 ja 4. Eelnõule on lisatud uue lõikena lõige 5, mis sätestab, et koormatava ala suurendamise või nihutamise osas küsib pädev asutus asjaomastelt asutustel arvamust käesoleva seaduse § 1133 lõikes 2 sätestatud korras. Antud sätte lisamine tagab hilisemad arusaamatused, mis võivad ala muutmise või suurendamisega tekkida. 12 Näiteks radarite töö tagamine vms. Lõige 6 sätestab, et isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt. Sellega hoitakse ära riigivara sattumine isikute kätte, kes võivad seda kasutada mitte sihtotstarbelised, heauskselt või siis kasutada antud ala isegi riigi julgeoleku õõnestamiseks. Paragrahv 1138 Paragrahv1138 sätestab hoonestusloa andmisest keeldumise alused lõige 1 on veeseaduse §-st 223 üle võetud muutmata kujul. Hoonestusloa andmisest keeldumise alusteks loetakse asjaolu, kui hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus, mõne kehtiva hoonestusloaga, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga, taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega, esineb oluline negatiivne keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada, hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist, hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele, taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja ei ole nõus koormatava ala muutmisega. Eelnõu eesmärgiks on siiski enne hoonestusloa menetlusse võtmist selgitada hoonestusloa taotleja vastavust hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele ja seda, et ei esine asjaolusid, mis välistavad hoonestusloa andmist. Kuid hoonestusloa menetluse protsess on üsna pikaajaline ja selle jooksul võivad toimuda muudatused nii hoonestusloa taotlejate kui ka taotlusega kaetud ala osas. Paragrahv 1138 lõikes 2 on kustutatud veeseaduse § 223 lõikes 2 sätestatud hoonestusloa keeldumise alustena ühiskondlik turvalisus ja avalik kord, sest hoonestusloa kui haldusakti andmine hoonestusloa taotlejale ei saa iseenesest olla ohuks ühiskondliku turvalisusele või avalikule korrale. Paragrahv 1139 Eelnõu § 1139 (veeseaduse § 224) „Hoonestusloa kehtivus“ on veeseaduse sõnastusega väikesel määral muudetud. Lõige 1 sätestab, et hoonestusloa kehtivus on kuni 50 aastat (kehtivas veeseaduse redaktsioonis konkreetselt 50 aastat) ja täiendatud, et pädev astus kehtestab hoonestusloa kehtivaja võttes arvesse ehitise liiki ja otstarvet. Lõige 2 sätestab, et seda tähtaega võib pädev asutus pikendada. Kui arendaja soovib püstitada merre meretuuleparki, siis võttes arvesse investeeringute suurust ja ehitiste eluiga, siis ala 50 aastaks hoonestusloa taotlemine ei ole majanduslikult otstarbekas. Kui tegemist on olukorraga, kus hoonestusloa omaja soovib pikendada hoonestusloa kehtivust, siis ei ole võimalik sellele alale konkureerivaid taotlusi võtta. Hoonestusloa pikendamine lõpeb kas hoonestusloa pikenduse saamise või mittesaamisega. Konkureerivate taotluste esitamise võimalus antud alale ei taga hoonestusloa omajale kindlustunnet, tal on võimalik oma tegevust antud merealal jätkata. Nii peaks näiteks meretuulepargi omanik enne hoonestusloa lõppemist alustama tegevustega, et taastata endine olukord, sest see tegevus võib kesta mitu aastat. Hoonestusloa tähtaja pikendamiseks tuleb esitada taotlus pädevale asutusele 3 kuud enne hoonestusloa tähtaja lõppu. Samas võib vesiviljelusega kaetud aladel hoonestusloa kehtivus olla lühem. Kaldaga püsivalt ühendamata ehitiseks võib olla aga ka vette ehitatud laste mänguväljak, seikluspark vms. Lõige 3 sätestab, et hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatud. Lõige 4 sätestab, et kui hoonestusloa menetlus on algatatud la kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetluse ei ole 13 lõppenud, kehtid selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Antud punkti eesmärk on võimaldada teatud väiksemate ehitiste ehitamist ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli (nt Pärnu kuurordielevant) või hoonestusluba anda ka siis, kui planeerimismenetlus on pooleli, kuid seda tingimusel, et hoonestusluba, mis ehitisele antakse, kehtib üks aasta pärast asjaomase planeeringu kehtestamist. Üheaastane tähtaeg on valitud seepärast, et kui pärast planeeringu kehtestamist selgub, et hoonestusloa alusel rajatud ehitis on planeeringuga vastuolus, siis peab hoonestusloa omaja ehitise avalikust veekogust eemaldama ning selleks peab hoonestusloa omajal olema mõistlik tähtaeg. Paragrahv 11310 ja § 11310 (veeseaduse § 225) „Hoonestusloa tingimuste muutmine“ lõige 1 võetakse üle muutmata kujul ja sätestab, et pädev asutus võib nii hoonestusloa omaja taotluse alusel või ka omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. Kõik tingimuste muutmised kooskõlastatakse ja kui tegemist on olulise muudatusega hoonestusloas, siis menetletakse seda kui uut hoonestusloa alustamist. Veeseaduse § 225 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, sest § 11311 sätestab eelkontrolli hoonestusloa omandamisel ja tingimused hoonestusloa üleminekul on sätestatud antud paragrahvis. Eelnõus lõige 2, mis sätestab, et pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused on üle võetud veeseaduse § 225 lõiget 4 eelnõuga üle võetud ei ole, sest kui ilmnevad juba hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused, siis ei ole tegemist hoonestusloa tingimuste muutmise vaid kehtetuks tunnistamisega. Paragrahv 11311 Eelnõu §-ga 11311 „Eelkontroll hoonestusloa omandamisel“ on asendatud veeseaduse § 226 „Hoonestusloa ülemine üldõigusjärglasele“ ja eelnõusse on lisatud täpsustavad nõuded hoonestusloa omandamise eelkontrolli teostamiseks. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt muudab pädev asutus hoonestusloa omaja andmed ja sätestab, et hoonestusloa üleminekul üldõigusjärglasele jäävad hoonestusloa muud tingimused samaks. Eelkontrolli puudumine annab võimaluse hoonestusloa omajal teha hoonestusloaga tehinguid nagu müüa, pärandada jms pädevat asutust teavitamata. Sellega võib tekkida olukord, kus hoonestusloa omaja, kes vastab hoonestusloa omajale kehtivatele nõuetele võõrandab selle isikule, kes hoonestusloa menetluse algatamise protsessis oleks pädevalt asutuselt saanud hoonestusloa menetluse algatamisest keelduva otsuse. Eelnõu § 11311 sätestab andmed, mis hoonestusloa omandaja peab pädevale asutusele esitama ja lõige 2 nõuded hoonestusloa omajale, kui see on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit. Antud paragrahv sätestab, et pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks hoonestusloaga seonduvaid lisaandmeid ja teeb hoonestusloa ülemineku või sellest keeldumise otsuse hinnates meretuulepargi hoonestusloa omandaja vastavust käesoleva seaduse § 1133 lõike 2 sätestatule. Otsus on hoonestusloa omanikule ja hoonestusluba omandada soovivale isikule siduv. Paragrahv 11312 Paragrahv 11312 lõige 3 on täiendatud punktiga 3, mis sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa tunnistada kehtetuks ka siis kui õigusjärgluse korras meretuulepargi hoonestusloa omaja ei ole täitnud enne hoonestusloa omandamist käesoleva seaduse § 11311 lõigetes 1 – 5 sätestatud nõudeid. Samuti on täiendatud võrreldes kehtiva veeseaduse redaktsiooniga punkti 4 14 (veeseadus § 227 lg 3 p 3). VeeS § 227 lg 3 punkti 3 kohaselt saab TTJA tunnistada hoonestusloa kehtetuks, kui hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul, arvates hoonestusloa andmisest esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks. Selline regulatsioon ei ole piisav, kuna võimaldab taotlejal avaliku veekogu osa nii öelda kinni hoida, ilma et ta sellele midagi ehitaks ning ilma, et ka keegi teine saaks sellele ehitada. Taotlejapoolne kohustus on täidetud juba juhul, kui ta on taotluse esitanud, olenemata asjaolust, kas taotluse esitamisele järgneb ka ehitusloa andmine. See tähendab, et taotlejal on võimalus esitada teadlikult puudustega taotlus ilma, et tema tegelik eesmärk oleks ehitusloa saamine. EhS § 45 kohaselt kehtib ehitusluba viis aastat või kui ehitamist on alustatud, siis kuni seitse aastat. See tähendab, et kui teatud aja jooksul ehitama ei hakata, muutub ehitusluba kehtetuks, kuid kehtiva regulatsiooni kohaselt jääb hoonestusluba kuni loale märgitud kehtivusajani ikkagi kehtima. VeeS § 231 lg 1 kohaselt algab hoonestustasu arvestamine alates hoonestusloa alusel ehitusloa andmise päevale järgnevast päevast. See tähendab, et kuni ehitusloa saamiseni jääb riigil ka hoonestustasu saamata. Eelnõu § 11312 on täiendatud lõikega 5, mis sätestab, et kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitisi, mis on seotud või mõjutab elutähtsa teenuse toimepidevust, riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel püstitatud ehitised avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse sätteid. Paragrahv 11313 Eelnõu § 1131 on veeseaduse § -st 228 muutmata kujul üle võetud ja sätestab tingimused hoonestusloa asendamisel hoonestusõigusega. Selles tuuakse välja, et kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kostab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest. Lõige 2 sätestab, et hoonestusloa omajal on õigus tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Paragrahv 11314 Eelnõus paragrahv 11314 on kehtivast veeseaduse §-st 229 üle võetud muutmata kujul ja sätestab nõude ehitise veekogust eemaldamiseks hoonestusloa lõppemisel. Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama. Hoonestusloa eemaldamise tingimused tuuakse välja juba hoonestusloa andmisega. Paragrahv 120 Paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse ja lõikesse 1 lisatakse punkt 11, millega sätestatakse, et tuulegeneraatori ja tuulepargi ehitamine, laiendamine või ümberehitamine tuleb kindlasti kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine ja laiendamine tuleb ka praegusel ajal kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna tegemist on enamasti üle 28 m kõrguste ehitistega ning ehitistega, mis võivad kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus ka juba alla 28 m kõrgused tuulikud avaldavad negatiivset mõju riigikaitseliste ehitiste töövõimele, mistõttu tuleb ka alla 28 m kõrgused tuulikud Kaitseministeeriumiga kooskõlastada. Ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ (§ 4) võimaldavad elektrituuliku puhul mitmeti tõlgendamist ning olemasoleva elektrituuliku võimsamaks muutmiseks võib reaalselt siiski olla erinevaid tuuliku muutmise viise (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), mida saaks käsitleda 15 elektrituuliku ümberehitamisena, millega aga võib kaasneda eelhoiatussüsteemidele negatiivne mõju, kuid Kaitseministeeriumiga sellise ümberehitamise kooskõlastamise kohustust seaduse ei sätesta. Muudatusega tuleb ka tuulegeneraatori või tuulepargi ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Kehtiva seaduse alusel tuleb ümberehitamine Kaitseministeeriumiga kooskõlastada vaid juhul, kui ümberehitatav tuulegeneraator asub riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et ehitusseadustikus sätestatud mõisted „laiendamine“ ja „ümberehitamine“ võimaldavad tuulegeneraatori puhul mitmeti tõlgendamist. Ehitusseadustiku § 4 lõike 2 kohaselt on ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde-, ehk külge-, peale -, või allaehitamisega. Ehitusseadustiku § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Samas sättes on toodud, et ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Olemasoleva tuuliku võimsamaks muutmist on võimalik teostada selliselt, et seda saab käsitleda ümberehitamisena (nt torni kõrguse lisamiseks paigaldatakse torni otsa täiendav metallosa tehnosüsteemina), millel võib aga olla riigikaitselise ehitise töövõimele negatiivne mõju. Samuti toimub ümberehitamine, kui soovitakse tuulikut asendada teise mudeliga jättes muud parameetrid algsega samaks (tuuliku betoonosa ei muudeta). Sellisel juhul paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas võib muuta ka välisilmet, kuid tegemist on ehitise ümberehitamisega. Elektrituuliku asendamisel samasuguse mudeliga, kui elektrituuliku betoonosa vajab mingil tasemel asendamist, ei ole tegemist ainult eelnevalt nimetatud tehnosüsteemi väljavahetamisega, sest betoonivalu näol on tegemist ehitustööga, ja tuuliku asendamiseks on vajalik olemasoleva lammutamine. Kuid ehitusseadustiku § 4 lõike 4 teise lause kohaselt, kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitelda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Sellisel juhul aga kehtiva seaduse järgi Kaitseministeeriumiga kooskõlastuskohustus puudub. Samuti võib näitena tuua olukorra, kus soovitakse tuuliku labasid vahetada pikemate vastu. See ei ole küll otseselt juurde-, külge-, peale- või allaehitamine, kuid samas rajatise mõõtmed laienevad ja tekib küsimus, kas on tegemist laiendamise või ümberehitamisega. Grammatilisel tõlgendamisel saab asuda seisukohale tegemist on pigem ümberehitamisega. Kõikide eelnevate näidete puhul kehtiva ehitusseadustiku § 120 lõike 1 kohaselt ei vaja selliselt tuulikute ümberehitamine Kaitseministeeriumi kooskõlastust, kui ümberehitatav tuulik ei asu riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Suur osa olemasolevatest tuulikutest ei asu nimetatud piirkonnas, kuid selle tegevuse tulemusel võib saada kahjustatud riigikaitselise ehitise töövõime, mida saab aga ennetada mistahes kohas asuva tuulegeneraatori ümberehitamise Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisega. Paragrahv 130 16 Paragrahvi 130 lõige 3 punkti 1 täiendatakse selleks, et täpsustada TTJA järelevalve õigus olulise ruumilise mõjuga ehitiste, sealhulgas maismaa tuuleparkide osas. Antud muudatusega lisatakse TTJA järelevalvepädevusse kontroll tuulikute ja tuuleparkide püstitamise üle. See ei tähenda seda, et TTJA teeks kogu järelevalvetegevuse kohaliku omavalitsuse eest ning neilt võetakse antud protsess ära, vaid et TTJA-l on oma eripädevusest lähtuvalt, mis on oluliselt põhjalikum ja laiem kui kohalikul omavalitsusel, jäetud seaduse tasemel õigus protsessi sekkuda paralleelselt kohaliku omavalitusega. Täna on TTJA-le EhS § 130 lg 3 p 1 alusel antud vähemtähtsate ehitiste paralleelne järelevalvepädevus kohaliku omavalitsusega, kuid tuuliku ja tuuleaprgi püstitamise üle teostatav järelevalve on jäetud käesoleval hetkel põhiliselt ainult kohaliku omavalitsuse pädevusse. Senine praktika näitab, et TTJA järelevalvevaldkondades, kus on dubleeriv pädevus kohaliku omavalitsusega, sekkub TTJA ainult vajaduspõhiselt. Selline muudatus ei hõlmaks endast lausjärelevalve teostamist ning kohaliku omavalitsuse funktsioonide äravõtmist. Lisaks näitab praktika ka seda, et oluliste objektide puhul, nt ostukeskused, pöörduvad kohalikud omavalitsused nagunii erinevate järelevalveküsimustega nõu saamiseks TTJA poole ning soovivad TTJA-d protsessi kaasata. Muudatuse tegemisel on lähtutud ka Riigikohtu lahendist 3-17-911, kus Riigikohus on käsitlenud TTJA pädevust sekkuda ja märgib, kui ehitustegevus või juba valminud ehitis või selle kasutamine ohustab riigi julgeolekut, on riigil võimalik sekkuda eriseaduste alusel ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel või kui on möödunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 258 sätestatud protesti esitamise tähtaeg. Näiteks võib kõne alla tulla riiklik järelevalve tuuliku ja tuulepargi nõuetekohasuse üle EhS § 130 alusel, mida lisaks kohalikule omavalitsusele võib teatud tingimustel teostada ka Tehnilise Järelevalve Amet (kolmas lõige). Seejuures võimaldab EhS § 132 lg 3 p 1 korrakaitseorganil otsustada isegi ehitise lammutamise, kui ehitis ei vasta nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht. Samuti on ka Ringkonnakohus on asjas nr 3-19-796 leidnud, et: 1) riigil on õigus järelevalvet läbi viia ka sellises olukorras, kui valminud või valmimas ehitisest lähtub oht riigi julgeolekule, sh ka siis, kui ehitis on püstitatud õiguslikul alusel; 2) ehitusjärelevalve valdkonnas on riikliku järelevalvet läbi viima õigustatud (s.o pädevaks) korrakaitseorganiks ka TTJA; 3) TTJA on õigustatud järelevalvet läbi viima, kui esinevad järelevalve aluseks oleva normi eeldused (s.o oluline või kõrgendatud oht); 4) riigi julgeolek on samuti õigushüve, mida EhS § 130 ja § 132 lg 3 p 1 kaitseb. Seega on ka Ringkonnakohtu seisukoht, et riigi huve ehitusjärelevalve läbiviimisel kaitseb TTJA. Kohaliku omavalitsuse ülesanne pole kaitsta teise isiku, s.o riigi huve, kuna tema huvid on eelduslikult kitsamad kui riigil. Eelnõu § 2 käsitleb veeseaduse muudatusi 8. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks; Paragrahv 230 Paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa hindamise seaduse 61 „Maa keskmine väärtus“ sätestab, et käesoleva seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste 17 alusel arvutab Maa-amet veeseaduses sätestatud hoonestustasu määramiseks maa sihtotstarvete kaupa kogu Eesti ulatuses maa keskmise väärtuse. Sellest tulenevalt arvutatakse vette ehitamisel hoonestustasu vastavalt maa keskmise väärtuse järgi. Turuhinda ei ole võimalik arvesse võtta, sest merele ei ole määratud turuhinda, samuti ei ole võimalik kasutada maakonnapõhiseid hindu, sest üldjuhul ei kuulu mereala kohalikule omavalitsusele ega ka mingile piirkonnale. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.; Paragrahv 231 Paragrahvi 231 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 2“ ja lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse tuulelektrijaama puhul hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.“. Eelnõu § 3 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi. Peatükk 81, paragrahvid 921-933 Tunnistatakse kehtetuks peatükk 81 „Avaliku veekogu koormamine tuuleelektrijaamaga“ paragrahvidega 921 - 933, sest § 921 on sätestatud käesoleva ehitusseadustiku muutmise eelnõu § 1131 lõikes 1. Paragrahv 922 , millega sätestati meretuuleparkide taotlejatele piirangud, et taotluse saab esitada ainult elektriettevõtja elektrituruseaduse mõistes, tunnistatakse kehtetuks. Antud piirang piirab ettevõtlusvabadust. Paragrahv 923 on toodud ehitusseadustikku ja veeseaduse § 2311 -sse . Eelnõu § 4 käsitleb karistusseadustiku muudatusi. Paragrahv 406 Nii siseturvalisuse kui riigi julgeoleku kaalutlustel kriminaliseeritakse elutähtsa süsteemi töövõime häirimine või katkestamine. Karistusseadustiku § 406 lõikes 1 sätestatud süüteokoosseisu täiendatakse selliselt, et vastutus kaasneb ka elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise eest, ilma süsteemi füüsiliselt rikkumata. Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks ning kuna lõikega üks laiendatakse sätestatud süüteokoosseisu, siis muudetakse ka karistusmäära – sättes toodud süüteo eest on võimalik määrata endiselt rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Muudatusega kriminaliseeritakse tegu, mis seisneb elutähtsate süsteemide töövõime häirimises või katkestamises, millega ei pruugi kaasneda süsteemi osalist või täielikku füüsilist rikkumist või hävitamist. Selle süüteokoosseisu alla paigutub ka eelnevalt lõikes 2 sätestatud tegu, mis nõudis lõikes 1 nimetatud ohu realiseerumist. Kui süsteemi füüsiliselt rikutakse, mille tulemusel ei süsteem ei toimi enam endiselt, siis on süsteemi töövõime kas siis häiritud või katkestatud olenevalt häire iseloomust. Näiteks on võimalik riigikaitseliste süsteemide (eelkõige eelhoiatussüsteemid) töövõimet häirida või katkestada ilma seadmetele füüsilist mõju avaldamata selliselt, et süsteem ei ole võimeline enam edastama riigikaitseliste ülesannete täitmiseks sellise kvaliteediga infot, nagu süsteemile on ette nähtud või manipuleeritakse infoga selliselt, et süsteemi edastatav info ei ole tõene. Nt ehitiste 18 ehitamine asukohta, mis mõjutab negatiivselt süsteemi töövõimet või sellisel kujul (liiga kõrge), et süsteemi töövõime saab häiritud. Selline tegu häirib või katkestab süsteemi normaalse toimise, kusjuures, kui riigi eelhoiatussüsteemi töövõime on häiritud, s.h manipuleeritud, või katkestatud, siis kaasneb sellega oht riigi julgeolekule, mis lõppkokkuvõttes võib tähendada ka ohtu inimeste elule. Eelhoiatuse puudulikkuse või ebatõesuse tõttu võib sellisel juhul riigi reageerimine sõjalisele ründele hilineda, mille tagajärjel võivad sattuda ohtu inimeste elud ning riigi suveräänsus. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus läbivalt kasutatavad terminid: 1) Tuulepark – tuuleelektrijaam, milles toodetakse elektrienergiat mitme elektrituuliku abil; 2) Elektrituulik – tuuleturbiinist, ajamist, generaatorist, juhtimissüsteemist ja tornist koosnev süsteem, mis muudab tuule kineetilise energia elektrienergiaks; 3) Meretuulepark – avamerre püstitatud tuulepark. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja on kooskõlas EL õigusega, sest tagatakse ettevõtjate võrdne kohtlemine. 6. Seaduse mõjud 6.1 Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: kohalik elanikkond, Eestis elav töövõimeline elanikkond. Mõju ulatus: Hoonestusloa menetlus annab võimaluse tutvuda täiendavate töökohtadega, mis tekkivad pärast hoonestusloa saamist merre konkreetse ehitise ehitamisel ja hilisemalt ka ehitise käigushoidmisel. Näiteks on võimalus luua uusi töökohti meretuuleparkide püstitamisel, vesiviljeluse ettevalmistamisel, samuti aga ka hilisemas tööprotsessis. Konkreetsem töökohtade arv selgub juba hoonestusloa menetluse käigus. Uute töökohtade loomine piirkondadesse, kus elanikkonna arv võib väheneda just töökohtade puudumise tõttu ja toimub pendelränne elu- ja töökoha vahel, aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab ära mingil määral ka ääremaastumist. Mõju avaldamise sagedus on suur, sest merre ehitamise huvi on ettevõtjate hulgas nii meretuuleparkide kui ka vesiviljeluse osas väga suur. Seda kinnitavad ka mitmed hoonestusloa taotlused, mis on esitatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Ebasoovitavate mõjude risk on seotud kohaliku kogukonna kohatise vastuseisuga merre ehitamise osas. Näitena võib tuua MTÜ Hiiu Tuule kohtukaasus Hiiu Meretuulepargi rajamise vastu. Paremaks üksteise mõistmiseks on vajalik avatud diskussioon, õigeaegne teavitus ja põhjalikum selgitus arenduse kohta. 6.2 mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond Mõju ulatus: Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus aitab kaasa sellele, et väheneb risk ehituste mõjule riigikaitseliste ehitiste puhul. Samuti saab juba enne hoonestusloa menetluse algust kontrollida, et elutähtsa teenuse ja olulise ehitise rajamise juures ei oleks isikuid, kes avaldavad negatiivset mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga tehtav EhS § 120 muudatus loob selge kohustuse kõikide tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamise, ümberehitamise ja laiendamise kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumiga. Siiani kehtis püstitamise ja laiendamise kohustus tuulegeneraatorite puhul siis, kui planeeritava ehitise kõrgus oli üle 28 m ja ka siis, kui tegemist oli ehitisega, mis võis kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb tuuliku ümberehitamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga üksnes juhul, kui tuulik asub 19 riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest kuni 25 meetri kaugusel. Eelnõuga sätestatakse üheselt, et kõikide tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ümberehitamine tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada olenemata nende asukohast. Muudatuse jõustumine aitab kaasa riigi julgeoleku tagamisele, määratledes selge kohustuse kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tuulegeneraatorite ja tuuleparkide püstitamine, laiendamine ja ümberehitamine. Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et võimaldab laiemalt senisest avastada võimalikud negatiivsed mõjud riigi eelhoiatussüsteemidele enne nende reaalset tekkimist, mis aitab kaasa riigi kaitsevõime säilitamisele. Samas, kuna tegemist on täpsustavad laadi muudatusega ning kooskõlastuskohustus kehtib suurel osal juhtudest ka praegu, siis ei ole tegemist olulise mõjuga. Kavandatava muudatuse jõustumisega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna elutähtsa süsteemi töövõime häirimise ja katkestamise kriminaliseerimine võimaldab õiguskaitseasutustel koheselt ning tõhusamalt teoga kaasneda võivale julgeolekuohule (eiti kui tegemist on riigikaitseliste süsteemidega) reageerida. Samuti on paremini tagatud karistusõiguslik heidutus ja preventsioon, kuna muudatuse eesmärk on ennetada isikute seadusest hälbivat käitumist. Mõju avaldamise sagedus: Mõju avaldamise sagedus on seotud iga merre ehitatava ehitise hoonestusloa andmise menetlusega, mille käigus teostatakse kontroll hoonestusloa taotleja osas. Eelnõus täpsustakse kontrolli käigus kontrollitav teave nii dokumentide kui muu informatiivse materjali näol. Ebasoovitavate mõjude risk: Muudatuse jõustumine võib kaasa tuua vähesel määral mõju ettevõtjatele, kes peavad enne hoonestusloa menetlust esitama lisaks ehitise olulistele näitajatele ka konkreetsete kasusaajate nimed, teabe ehitise rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate osas. Kehtestatakse ka täiendavad reeglid hoonestusloa üleminekul õigusjärglasele. 6.3 mõju majandusele Sihtrühm: Kogu Eesti elanikkond, isikud, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Mõju ulatus: Seaduse muudatuse jõustumisel on positiivne mõju ettevõtlusele ning meretuuleenergiasektori arengule. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel 300 tuhat euro km2 kohta. Antud andmed põhinevad esialgsel arvutusel, mis tuleneb merealaplaneeringu käigus koostatud majandusmudelist. Mudel näitab indikatiivseid suurusjärke, mis täpsustuvad oluliselt merre ehitamisel asukoha, mahu ja meretuuleparkidel võimsuse selgumisel. Merealaplaneeringus ettenähtud meretuuleparkide alade osas on märgitud, et meretuuleparkide alad realiseeruvad eeldatavalt 70% ulatuses. Täpne alade suurus selgub merealaplaneeringu kehtestamisega. Mõju ettevõtlusele on positiivne, sest annab võimaluse arendada ettevõtlust maismaalt merealale. Mõju avaldamise sagedus: on vastavuses hoonestusloa taotluste arvuga Ebasoovitavate mõjude riskid puuduvad Mõju olulisus: Mõju ulatus on keskmine. Hoonestusluba taotlevate subjektide koguarv aastas ei ole suur. Majanduslik mõju sihtrühmale on väheoluline. Pigem loob see selguse ja välistab põhjendamatute kulutuste tegemise nendele isikutele, kelle osas on juba enne hoonestusloa menetluse algatamist selge, et hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. Läbipaistvate ja ühtsete reeglite alusel toimiv ettevõtluskeskkond on osa majandusjulgeolekust. Vajadus põhjalikuks mõjuanalüüsiks puudub. 20 Mõju sihtgrupi halduskoormusele: Eelkontrolliga seotud halduskoormus kasvab. Eelnõu eesmärk on, et riik omaks ülevaadet, kes on need isikud (ettevõtte omanikud ja tegelikud kasusaajad), kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid. Samuti tuleb riigil hinnata, kas ehitis on seotud või võib mõjutada elutähtsa teenuse osutamist, riigisidet või riigikaitseobjekti. Seetõttu tehakse isikute sobivuse ja usaldusväärsuse kontroll kohe, kui isik esitab taotluse hoonestusloa menetlemise algatamiseks. Hoonestusloa menetlus algatatakse, kui hoonestusluba taotleval isikul on olemas majanduslikud ning organisatsioonilised eeldused ja tingimused tegevuseks, milleks ta hoonestusluba taotleb. Kui riigil on arendaja, ettevõtte omanike või finantseerimisallikate osas kahtlusi, tuleb välistada, et arendajal tekiks põhjendamatu ootus hoonestusloa saamiseks. Sellega hoitakse ära olukord, kus eitav otsus tuleb menetluse käigus, mil arendaja on kandnud juba suurel hulgal kulusid. Hoonestusloa menetluse algatamise taotleval isikul tuleb esitada teave ettevõtte omanike ja tegelike kasusaajate osas. Kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel kohustus esitada äriregistris eelpool nimetatud andmed, kuid tegelik elu näitab, et need andmed ei pruugi olla täielikudja asjakohased. Hoonestusloa menetlemise algatamise taotlevale isikule antakse valikuvabadus, kas kinnitada hoonestusloa taotluses, et äriregistrile esitatud andmed on täielikud ja ajakohased või siis esitada küsitud andmed eraldi ankeedis, mis kinnitatakse valdkonna eest vastutav ministri poolt. Lisaks sellele tuleb esitada teave finantsallikate osas, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehituse valmimine ja hilisem kasutamine. Tuleb ära märkida kas rahastamine toimub ettevõtte omavahenditest, laenu toel või investori kaasamisel. Laenu võtmisel tuleb esitada andmed laenu andja kohta. Investori kaasamisel tuleb esitada andmed investori kohta. 6.4 mõju majandusjulgeolekule. Mõju sihtrühm: riigiasutused ja riik tervikuna. Mõju kirjeldus: majandusjulgeolek on riigi võime teostada enda vabalt valitud majanduspoliitikat rahvusliku majanduse arendamiseks ning suutlikkus seista vastu majanduslikule survele. Majanduslik surve võib lähtuda nii välisriikidest, kui riigi enda suveräänsetest otsustest. Eesti on väike avatud majandusega riik ning osa Euroopa ja maailma majandusest, mistõttu on meie haavatavus üldises plaanis pigem kõrge. Riigi kohustus on pöörata tähelepanu, et oleks tagatud elutähtsa teenuse osutamisega seotud teenuste, riigiside ning riigikaitseobjektide toimimine. Riigil peab olema teadmine, kes on need ettevõtjad, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ja kust tulenevad selleks vajalikud finantseerimise vahendid, et riik omaks ülevaadet ja võimalust vajadusel sekkuda. Järeldus mõju olulisuse kohta: riigi ja ühiskonna tervikvaates on mõju olulisus kõrge, tagades läbi asjakohaste eelkontrolli meetmete kindlustunde, et Eesti julgeoleku seisukohast olulised ettevõtted ja riigi toimimiseks vajalik kriitiline taristu ei satuks mitte-sõbralike riikide mõjutustegevuse kontrolli alla. 6.5 mõju regionaalarengule Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõikidele piirkondadele, kuhu on planeeritud majandustegevus avamerre. Mõju ulatus: mõju ulatus on keskmine, sest tagab hoonestusloa menetlusele järgnev ehitustegevus ja majandustegevus loovad juurde töökohti, mis omakorda aitab kaasa piirkondlikule arengule. Mõju avaldamise sagedus: 21 Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetsesse piirkonda avamerre planeeritava majandustegevusega. Ebasoovitavate mõjude risk: on väike, kuid sõltub paljuski kohaliku elanikkonna arvamusest, kas nad soovivad merre ehitamist oma piirkonda. Mõju sihtgrupi halduskoormusele: Olulist mõju seaduse muudatus regionaalarengule kaasa ei too, sest hoonestusloa menetluse läbiviija on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet. 6.6 mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja Kaitsepolitseiamet. Mõju kirjeldus: Siseministeerium ja vajadusel ka Kaitsepolitseiamet hindab ettevõtete usaldusväärsust ka kehtiva regulatsiooni alusel, mistõttu ei ole tegemist uue menetlusega. Uue regulatsiooniga luuakse eelkontrolli süsteem kõikidele loa taotlejatele, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Selle tulemusel suureneb Siseministeeriumi ja Kaitsepolitsei poolt menetletavate taotluste maht, kuid mitte olulisel määral. Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju ulatus on väike. Edaspidi kontrollitakse kõiki taotlejaid, kes soovivad avalikku veekogu koormata selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega ning see tekitab Siseministeeriumile ja Kaitsepolitseiametile täiendava töökoormuse, kuid suuri lisainvesteeringuid ei vaja ning muudatusega ei kaasne tööpraktikate muutumist. Eelkontrolli süsteemi loomine ei too kaasa Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti tegevuses olulisi ümberkorraldusi vaid üksnes mõningal määral töömahu suurenemise. Mõju Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiameti töökorraldusele eelkontrollide tegemise osas on ressursside vaates väike, mõju avaliku sektori kuludele on väheoluline. Vajadus põhjalikumaks mõjuanalüüsiks puudub. Mõjuvaldkond: mõju riigiasutustele Sihtrühm I: kohtueelsed menetlejad Sihtrühm II: prokuratuur Sihtrühm III: kohtunikud Avalduv mõju: Muudetavas karistusseadustiku paragrahvis sätestatud süütegude kohtueelne menetlemine on Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning seda ei muudeta. Muudatus on eelkõige preventiivse eesmärgiga, mistõttu ei ole selle sage esinemine tõenäoline. Juhtumite väikese arvu tõttu puutub uurijatest ning prokuröridest ja kohtunikest selle kuriteo menetlemisega kokku väike hulk. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga ning muudatusest tulenevalt puudub vajadus sihtrühmal ümber kohaneda ning tema toimimine võrreldes varasemasega ei muutu, mistõttu ei ole mõju ulatus suur. Muudatuse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud: Mõnevõrra võib suureneda menetlejate koormus seoses täiendatud süüteo koosseisuga. Täiendavaid kulusid ja tulusid ei kaasne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Riigi tegevused: Töö teostaja: Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet: Hoonestuslubade menetlemine on ka täna nende tegevuse osa. 22 Hoonestuslubade menetluste mahu kasvamisel, on vajalik ühe täiendava töökoha loomist TTJA-sse (aastane maksmus ~32000 €). Uuringute ja mõjude hindamise maksumus sõltub riigi poolt hoonestusloa menetluse läbiviimise ala suurusest, asukohast ja tööde mahust. Selliste uuringute ja analüüside eest tasub hoonestusuba sooviv isik 8. Rakendusaktid Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi poolt avaliku veekogusse valitud merealade hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1131 lõige 2 alusel ja sellega kehtestatakse riigi poolt välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord. Määruse eesmärk on riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade enampakkumisele suunamine. Kavand on lisatud eelnõule. Majandus- ja taristuministri määrus: Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise metoodika“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1134 lõike 3 alusel ja selle metoodika alusel hindab menetleja konkureerivaid taotlusi. Määruse kavand on lisatud eelnõule. Majandus- ja taristuministri määrus „Hoonestusloa konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1135 lõige 2 alusel ja sellega määratakse alused ühele ja samale merealale hoonestusloa taotluste hindamise alused. Määruse kavand on lisatud eelnõule. Majandus- ja taristuministri määrus „Hoonestusloa konkursi enampakkumise alghinna ja konkursil osalemise tasu arvutamise metoodika“ Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1135 lõike 4 alusel ja on konkursi läbiviijale aluseks konkursi enampakkumise alghinna määramisel ja konkursil osalemise tasu arvutamisel. Määruse kavand on lisatud eelnõule. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldkorras. Juba algatatud hoonestuslubade menetlused menetletakse lõpuni nende menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu töötati välja koostöös Rahandusministeeriumi riigivara- ja planeerimisosakondadega, Keskkonnaministeeriumi õigus-, merekeskkonna- ja keskkonnakorralduse osakondadega, Sise-, Kaitse- ja Maaeluministeeriumi ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve spetsialistidega. Karistusseadustiku muudatuse osas konsulteeriti Justiitsministeeriumiga. Eelnõu esitatakse kooskõlastamisele kõikidele eelpool märgitud ministeeriumitele ja huvigruppidele saadetakse teavitus eelnõu esitamisest EISi. Eelnõus on arvesse võetud erinevate ministeeriumite ettepanekuid, ministeeriumite eriarvamuste puhul on leitud üheskoos kõikidele osapooltele vastuvõetav lahendus. Enne esimest kooskõlastusringi eriarvamusi esitatud ei ole. 23 Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, … 2020. a 24  Lühikokkuvõte Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks hoonestusloa taotlejale kehtivaid nõudeid ning konkureerivate taotluste menetlemist. Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi, vesiviljeluse jm arendamiseks ja esitada need alad avalikule konkursile. Kehtiv veeseaduse redaktsioon ei anna võimalust, et riik (riigi poolt volitatud ministeerium või asutus) saaks ise läbi viia hoonestusloa menetluse raames teostatavaid tegevusi. Selleks tuleb lisaks volitusnormi lisamisele ja VV määrusele muuta seadusandlust osas, mis puudutab hoonestusloa taotlejale esitatavaid tingimusi. Ministeeriumid (MKM, MEM) on huvitatud sellest, et riigil oleks võimalik läbi viia meretuuleparkideks, vesiviljeluseks jms tegevusteks ettevalmistavad tegevused. Riigi huvi ei ole piirata nõudeid või võimalusi ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuste osas. Antud regulatsiooni eesmärk on pakkuda turule enampakkumise korras potentsiaalne arendusobjekt, mille planeerimisest ja keskkonnamõjudest tulenevad riskid on riigi poolt viidud miinimumini, mis annab avaliku veekogu omanikule ehk riigile võimaluse maksimeerida hoonestusloa andmisel saadav tulu. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat regulatsiooni ka majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Tuginedes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. aasta otsusele (VV istungi protokoll nr 59), millega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesandeks välja töötada ettepanekud merealadel hoonestusloa algatamise menetlemise korra muutmiseks, tehakse ettepanek muuta ehitusseadustikku täiendades 12. peatükki „Ehitis avalikus veekogus“ 3. jaoga „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ ja tunnistada kehtetuks veeseaduse 8. peatükki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jagu „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §-d 217 kuni 229. Põhjenduseks on, et Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas veeseaduses on antud paragrahvid oma olemuselt ehitusseadustiku 12. peatüki, mis sätestab ehitist avalikus veekogus ja mille kohaldamisala on avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud või ühendamata ehitiste ehitamine, loogiline osa. Eesmärgiks on täpsustada vette ehitamise hoonestusloa menetluse regulatsiooni ja sellega seonduvalt muuta ehitusseadustikku, tuues veeseaduse 8. peatüki „Avaliku veekogu ehitisega koormamine“ 3. jao „Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega“ §- d 217 kuni 229 ehitusseadustikku eesmärgiga, et hoonestusloa menetlemist reguleerivad sätted oleksid ehitusseadustikus. Lisaks muudetakse ehitusseadustiku neid paragrahve, mis sätestavad ehituslubade ja kasutuslubade andmist, võttes arvesse riigikaitselisi seisukohti.  EELNÕU 27.08.2020 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 teises lauses asendatakse sõnad „varale või keskkonnale“ sõnadega „varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile“; 2) paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) ehitise või ehitamisega kaasneb oht varale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile;“; 3) paragrahvi 44 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) samale asukohale või selle vahetusse lähedusse on antud või menetletakse ehitusluba, mis annab õiguse ehitada olemuselt sarnast ehitist või objekti, kui nende lubade koos realiseerimine ei ole võimalik.“; 4) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) ehitis kujutab ohtu varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile.“; 5) paragrahvi 55 täiendatakse punkiga 81 järgmises sõnastuses: „81) ehitise kasutamisega kaasneb oht varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile;“; 6) paragrahvist 104 moodustatakse 12. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Kohaldamisala“; 7) paragrahvi 104 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse avalikus veekogus ehitiste ehitamisele ja avaliku veekogu koormamisele kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega.“; 8) paragrahvidest 105–113 moodustatakse 12. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Avalikku veekogusse ehitise ehitamine“; 9) paragrahvi 109 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) seaduse 12. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses: „3. jagu Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega § 1131. Hoonestusluba (1) Hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Riik ei pea avaliku veekogu ehitisega koormamiseks hoonestusluba omama. (2) Ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb, on hoonestusloa oluline osa ning kuulub hoonestusloa omajale. (3) Kõik muud avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitatud ehitised, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu olulised osad ja kuuluvad riigile. (4) Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud tehissaar, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga, on avaliku veekogu oluline osa ja kuulub riigile. (5) Avaliku veekogu koormatava ala moodustab ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste alune pind. Ühe hoonestusloa alusel ehitatava ehitiste kogumi puhul loetakse koormatavaks alaks ka üksikute ehitiste vaheline kuni 1000-meetrine vahemaa, mida arvestatakse ehitiste laiusgabariitidest lähtuvalt. (6) Käesolevat jagu ei kohaldata avaliku veekogu süvendamisele, avalikku veekogusse paigaldatava navigatsioonimärgi ja kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise osas. (7) Riik võib taotleda hoonestusluba eesmärgiga koormata avaliku veekogu ehitisega ja selle teenindamiseks vajalike rajatistega. (8) Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise korra ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 1132. Hoonestusloa taotlemine (1) Hoonestusloa taotlus esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (käesolevas jaos edaspidi pädev asutus). (2) Hoonestusloa taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) ehitise kasutamise otstarve; 2) ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed; 3) ehitiste arv koormataval alal ning ehitistealune pindala; 4) avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites; 5) avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamise puhul tuulelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta; 6) uuringute, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha, kirjeldused; 7) hoonestusloa taotletav kestus; 8) äri – ja mittetulundusühingute puhul kinnitus, et äriregistrile või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitatud andmed äriühingu omanike või mittetulundusühingute liikmete ja tegelike kasusaajate osas on täielikud ja tõesed; 9) kinnitusehitise rahastamiseks vajalike finantseerimisallikate ja kaasfinantseerijate kohta; 10) pädeva asutuse nõudmisel muud asjakohased hoonestusloa taotlemisega seonduvad andmed ja dokumendid. (3) Kui seaduses on hoonestusloa omaja suhtes kehtestatud lisanõuded, tuleb taotlusele lisada nimetatud nõuetele vastavust tõendavad dokumendid. (4) Hoonestusloa taotlusele lisatakse kavandatava ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste, sealhulgas veekaabelliinide asukohaplaan ning muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised dokumendid. Pärast pädeva asutuse määratud uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist esitab hoonestusloa taotleja pädevale asutusele uuringute ning keskkonnamõju hindamise aruanded. Hoonestusloa taotleja esitab taotlusele algselt lisatud dokumendid uuesti, kui neid on pärast uuringute tegemist ja keskkonnamõju hindamist täpsustatud. (5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada hoonestusloa taotluse andmekoosseisu ning täpsustavad nõuded taotlusele ja selle lisadele. § 1133. Hoonestusloa menetluse algatamine (1) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev asutus. (2) Pädev asutus teeb hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomaselt asutustelt arvamuse saamist. (3) Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. Kui arvamuse avaldaja nimetatud tähtaja jooksul ei taotle arvamuse esitamise tähtaja pikendamist või oma arvamust ei esita, loetakse, et tal puuduvad hoonestusloa taotlusele vastuväited (4) Asjaomane asutus hindab arvamuse avaldamisel hoonestusloa taotlejaga seotud võimalikke ohte riigi varale, keskkonnale, julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitseobjektile või majandusele. (5) Asjaomane asutus võib küsida muudelt isikutelt ja hoonestusloa taotlejalt arvamuse kujundamiseks vajalikke dokumente ja lisateavet. (6) Asjaomasel asutusel on õigus teha ettepanek hoonestusloa algatamisest keeldumiseks, kui: 1) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik võib kahjustada riigi vara, keskkonda, julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist, riigikaitseobjekti või majandust; 2) hoonestusloa taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel nõutud dokumente või lisateavet; 3) hoonestusloa taotleja esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged. (7) Kui ei ilmne käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid, avaldab pädev asutus enne hoonestusloa menetluse algatamist teate Ametlikes Teadaannetes, vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel. Teates avaldatakse hoonestusloa taotleja ja taotluse andmed. (8) Teate avaldamisest arvates 60 päeva jooksul on teistel huvitatud isikutel õigus esitada omapoolne käesoleva seaduse § 1132 sätestatud nõuetele vastav hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitisega koormamiseks. Pädeval asutusel on õigus lühendada teate avaldamisel taotluse esitamise tähtaega kuid mitte vähem kui 30 päevani, kui on ettenähtav, et taotletud hoonestusloa andmisel puudub avalik huvi. (9) Kui ühe avaliku veekogu ala kohta esitatakse mitu taotlust ja ehitised, millega avaliku veekogu ala koormamist soovitakse, erinevad oluliselt esimeses taotluses esitatud ehitisest, esitab pädev asutus ka teised taotlused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras arvamuse avaldamiseks. (10) Riigi esitatud hoonestusloa taotluses nimetatud ala kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud konkureerivat taotlust esitada ei saa. (11) Kui hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala muudetakse enne hoonestusloa menetluse algatamise otsuse tegemist, küsib pädev asutus asjaomastelt asutustelt arvamust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. (12) Hoonestusloa taotluses esitatud koormatavat ala võib põhjendatud juhtudel muuta pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 kohast teate avaldamist ja § 1134 lõike 1 kohast menetlust. Kui ala muudetakse pärast nimetatud teate avaldamist ja menetlust suuremas ulatuses kui 33 protsenti, tuleb avaldada käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teade ning konkureerivate taotluste esitamise korral menetleda neid § 1134 lõigete 1 ja 3 kohaselt. (13) Hoonestusloa menetluse algatamisel määrab pädev asutus: 1) isiku, kelle taotlust hakatakse menetlema; 2) keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise; 3)vajaduse korral uuringud, mida hoonestusloa taotleja peab hoonestusloa andmise otsustamiseks tegema, ja nende tegemise tähtaja; 4) vajaduse korral tingimused, millega peab arvestama, kui taotlusaluse ala kohta on algatatud rohkem kui üks hoonestusloa menetlus või taotlusaluse ala koormamiseks on kehtiv teine hoonestusluba; 5) muud vajalikud tingimused. (14) Pädev asutus võib hoonestusloa taotleja põhjendatud taotlusel pikendada hoonestusloa algatamisel määratud uuringute tegemise tähtaega ja muuta muid tingimusi. § 1134. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamine (1) Kui pädevale asutusele on ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus, mille puhul puuduvad käesoleva seaduse §-s 1136 sätestatud hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused, algatatakse hoonestusloa menetlus selle taotluse alusel, mis saab hindamisel kõrgemad punktid. (2) Pädev asutus hindab ühe avaliku veekogu piiritletava ala kohta esitatud hoonestusloa taotlusi lähtuvalt: 1) käesoleva seaduse § 1133 lõikes 4 sätestatud tingimustest; 2) merealaplaneeringust; 3) keskkonnakaalutlustest; 4) hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisust; 5) hoonestusloa taotleja majandusvõimekusest; 6) hoonestusloa taotleja organisatoorset võimekust; 7) riigi majanduslikust kasust; 8) merealale ehitise püstitamise ja ehitise kasutamise tähtajast; 9) loodavate uute töökohtade arvust; 10) mereala koormamisel mereala kasutamise otstarbest; 11) mereala koormamisel vastavusest riigi arengudokumentidest lähtuvatest eesmärkidest; 12) mereala koormamisel riigi eelistusest mereala kasutamisel. (3) Konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 1135. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine (1) Kui konkureerivad hoonestusloa taotlused said hindamisel võrdsed või kuni 10 protsendi ulatuses erinevad punktid, korraldab pädev asutus 60 päeva jooksul nende hoonestusloa taotlejate vahel hoonestusloa menetluse algatamiseks konkursi kirjaliku enampakkumise alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi väljakuulutamisel määrab pädev asutus oma käskkirjaga: 1) enampakkumise alghinna, mis arvestatakse sõltuvalt koormatava mereala suurusest, sihtotstarbest ning ehitise tüübist; 2) konkursil osalemistasu, mis on meretuuleparkide puhul 2% ja teiste avamerre ehitatavate ehitiste puhul 10% enampakkumise alghinnast. (3) Pärast enampakkumise võitja selgumist või enampakkumise nurjumise korral osalustasu tagastatakse. Enampakkumise võitja makstud osalustasu arvatakse maha enampakkumisel pakutud summast. (4) Enampakkumise nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. (5) Pädev asutus ei kvalifitseeri pakkujat, kui ta ei ole tähtajaks tasunud konkursi osalustasu või pakkuja ei ole esitanud konkursil osalemiseks vajalikke andmeid või dokumente. (6) Pädev asutus lükkab pakkumise tagasi, kui pakkumine ei vasta nõuetele. (7) Pädev asutus tunnistab enampakkumise nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse; 3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et enampakkumisel osaleja on esitanud valeandmeid; 4) esitati ainult üks nõuetele vastav pakkumine; 5) jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtajaks või võtab hoonestusloa taotluse tagasi; 6) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita; 7) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 8) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis oluliselt mõjutada enampakkumise tulemust. (8) Enampakkumise nurjunuks tunnistamise korral käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1, 3, 6–8 sätestatud juhtudel võib pädev asutus 30 päeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates korraldada uue enampakkumise. (9) Hoonestusloa menetlus algatatakse pakkuja suhtes, kes pakub enampakkumisel kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtajaks. (10) Kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtajaks või võtab hoonestusloa taotluse tagasi, loetakse enampakkumise võitjaks paremuselt järgmise hinnapakkumise teinud pakkuja, kes tasub pakutud summa pädeva asutuse määratud tähtajaks, ja algatatakse hoonestusloa menetlus tema suhtes. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2, 4 või 5 sätestatud põhjusel, algatatakse hoonestusloa menetlus pakkuja suhtes, kes ainsana kvalifitseeriti või ainsana esitas nõuetele vastava pakkumise. (12) Hoonestusloa menetluse algatamise omandamine konkursi korras võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad käesoleva seaduse § 1138 lõikes 1 sätestatud asjaolud. (13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud konkursi korra ja enampakkumise alghinna määramise ning osalustasu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 1136. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu. (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa menetluse algatamisest ka juhul, kui: 1) taotlusalusel alal on juba algatatud menetlus mõne teise hoonestusloa andmiseks, mille alusel ehitatava ehitise olemust arvestades ei ole alale võimalik anda teist hoonestusluba; 2) taotlus on vastuolus planeeringuga; 3) taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud; 4) kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering; 5) kavandatava ehitisega kaasneb oht riigi varale, julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitse objektile ning seda ei ole võimalik kõrvaldada; 6) avaliku veekogu omanik ei soovi püstitatavat ehitist; 7) hoonestusloa taotleja osas esinevad käesoleva seaduse § 1133 lõikes 6 sätestatud asjaolud. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 104 lõikes 2 sätestatud ehitisele ja ajutisele ehitisele, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse käesoleva seaduse § 1139 lõikes 4 sätestatud kehtivusajaga. § 1137. Hoonestusloa andmine (1) Hoonestusloa annab pädev asutus. (2) Hoonestusloa andmisel määratakse järgmised hoonestusloa tingimused: 1) hoonestusloa omaja; 2) avaliku veekogu koormatava ala, sealhulgas ehitisega hõlmatava ala koordinaadid ja suurus ruutmeetrites; 3) ehitise kasutamise otstarve; 4) ehitise lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud ehitise olulised tehnilised andmed; 5) ehitiste suurim lubatud arv ja suurim lubatud ehitisealune pind; 6) hoonestusloa kehtivusaeg; 7) hoonestusloa kasutamise piirangud; 8) hoonestusloa lõppemisel ehitise lammutamise ja sellega seonduvate finantsgarantiide tingimused; 9) muud vajalikud tingimused. (3) Keskkonnamõju hindamise ja uuringute tulemusele tuginedes võib hoonestusloa menetlemisel avaliku veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud koormatava alaga kuni 33 protsenti nihutada või suurendada. (4) Koormatavat ala võib vähendada ka suuremas ulatuses kui 33 protsenti. Koormatavat ala ei tohi nihutada või suurendada sellisele alale, kus on algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus ja hoonestuslubade koosrealiseerimine ei ole võimalik. (5) Koormatava ala suurendamise või nihutamise osas küsib pädev asutus asjaomastelt asutustel arvamust käesoleva seaduse § 1133 lõikes 2 sätestatud korras. (6) Isikule, kes ei ole Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik või Eesti ega Euroopa Majanduspiirkonna juriidiline isik, antakse hoonestusluba ainult riigi olulistest huvidest lähtuvalt. § 1138. Hoonestusloa andmisest keeldumine (1) Pädev asutus keeldub hoonestusloa andmisest, kui: 1) hoonestusloa taotleja ei ole täitnud hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud tingimusi ega taotlenud uut tähtaega nende täitmiseks; 2) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva hoonestusloaga; 3) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga; 4) taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus riigi julgeolekuhuvidega; 5) esineb oluline negatiivne mõju inimesele, keskkonnale ja varale mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada; 6) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häiriks lennuliiklust, laevaliiklust laevateel või sadama akvatooriumis või veesõidukite ohutut sildumist; 7) hoonestusloa taotleja ei vasta hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele; 8) taotletud avaliku veekogu koormatavat ala on menetluse tulemuste alusel vaja muuta ja hoonestusloa taotleja või veekogu omanik ei ole nõus koormatava ala muutmisega. (2) Pädev asutus võib keelduda hoonestusloa andmisest ka juhul, kui hoonestusloa taotleja kohta esineb kahtlus, et ta võib ohustada riigi julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust, riigiside toimimist või riigikaitseobjekte. § 1139. Hoonestusloa kehtivus (1) Hoonestusluba kehtib kuni 50 aastat. Pädev asutus kehtestab hoonestusloa kehtivusaja võttes arvesse ehitise liiki ja otstarvet. (2) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel pikendada hoonestusloa kehtivusaega kuni 50 aasta võrra. Hoonestusloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne hoonestusloa kehtivusaja lõppu. (3) Hoonestusloa kehtivusaja pikendamisele kohaldatakse hoonestusloa tingimuste muutmise kohta sätestatut. (4) Kui hoonestusloa menetlus on algatatud ala kohta, mille suhtes on algatatud ka planeering, ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud, kehtib selle loamenetluse alusel antud hoonestusluba üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. § 11310. Hoonestusloa tingimuste muutmine (1) Pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlusel või omal algatusel muuta hoonestusloa tingimusi. (2) Pädev asutus keeldub hoonestusloa tingimuste või andmete muutmisest, kui esinevad hoonestusloa andmisest keeldumise alused. § 11311. Eelkontroll hoonestusloa üleminekul (1) Hoonestusluba omandada sooviv isik esitab enne hoonestusloa omandamist pädevale asutusele taotluse, kus on vähemalt järgmised andmed: 1) hoonestusloa omandaja nimetus, asukoht, registrikood, andmed osaluse kohta teistes juriidilistes isikutes või varakogumites ning andmed nende isikute kohta, kelle üle omandaja omab kontrolli; 2) hoonestusloa omandaja omanike või liikmete nimekiri, andmed igale omanikule või liikmele juriidilistes isikutes või varakogumites kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta ning andmed nende isikute kohta, kes omavad kontrolli juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete üle; 3) hoonestusloa omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 4) konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate ettevõtjate osaluse suuruse kohta. (2) Hoonestusloa omandaja, kes on asutatud ja kelle tegevus toimub peamiselt väljaspool Eestit, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed koos viimase majandusaasta aruandega tõlgituna eesti või inglise keelde ja kinnitatuna avaliku dokumendi tunnistusega (apostille’ga). (3) Pädev asutus võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid. (4) Pädev asutus teeb hoonestusloa ülemineku lubamise või sellest keeldumise otsuse hinnates hoonestusluba omandada sooviva isiku vastavust käesoleva seaduse § 1133 lõikes 4 sätestatule. Kui pädev asutus teeb hoonestusloa üleminekust keeldumise otsuse, hoonestusluba võõrandada ega omandada ei ole lubatud. (5) Pärast hoonestusloa teisele isikule üleminekut muudab pädev asutus hoonestusloas omaja andmed. Muud hoonestusloa tingimused jäävad üleminekul samaks. § 11312. Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine (1) Pädev asutus võib hoonestusloa kehtetuks tunnistada omal algatusel või hoonestusloa omaja taotluse alusel. (2) Pädev asutus otsustab hoonestusloa kehtetuks tunnistamise pärast seda, kui ta on teinud hoonestusloa omajale ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid hoonestusloa omaja ei ole seda täitnud. Puuduste kõrvaldamise ettekirjutust ei pea tegema, kui selle täitmine on ilmselgelt võimatu. (3) Pädev asutus tunnistab hoonestusloa kehtetuks, kui: 1) hoonestusloa omaja seda taotleb; 2) hoonestusloa omaja on oluliselt rikkunud hoonestusloa tingimusi; 3) hoonestusloa omajale ei ole kolme aasta jooksul väljastatud ehitusluba ega ole taotlenud uut tähtaega; 4) hoonestusloa omaja ei ole kahe aasta jooksul hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest arvates esitanud ehitusloa taotlust ega taotlenud uut tähtaega ehitusloa taotlemiseks; 5) hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele või riigikaitseobjektile; 6) hoonestusloa omaja on olnud kolmel järjestikusel maksetähtpäeval viivituses hoonestustasu maksmisega; 7) hoonestusloa omaja ei vasta enam hoonestusloa omajale kehtestatud nõuetele. (4) Pädev asutus võib tunnistada hoonestusloa kehtetuks juhul, kui: 1) pärast selle andmist ilmneb käesoleva seaduse § 1138 lõikes 2 sätestatud alus; 2) hoonestusloa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid hoonestusloa andmise otsustamist. (5) Kui hoonestusluba, mis on tunnistatud kehtetuks, hõlmab endas ehitist, mõjutavad elutähtsa teenuse toimepidevust või on sellega seotud, riigisidet või riigikaitse objekti, on riigil õigus hoonestusloa alusel püstitatud ehitis avalikes huvides omandada või sundvõõrandada, kohaldades kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust. § 11313. Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega (1) Kui hoonestusloa kehtivuse ajal muutub hoonestusloaga koormatud avaliku veekogu osa püsivalt maismaaks, kaotab hoonestusluba kehtivuse alates katastriüksuse moodustamisest. (2) Hoonestusloa omajal on õigus nõuda tekkinud kinnisasjale hoonestusõiguse seadmist hoonestusloaga samadel tingimustel. Hoonestusõiguse seadmise taotlust menetleb pädev asutus. § 11314. Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel Hoonestusloa omaja on kohustatud hoonestusloa kehtivuse lõppemisel hoonestusloa oluliseks osaks oleva ehitise avalikust veekogust eemaldama, kui hoonestusloa tingimustes ei ole määratud teisiti.“; 11) paragrahvi 120 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast sõna „käesoleva“ sõnadega „lõike punktis 1¹ ja käesoleva“; 12) paragrahvi 120 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) püstitatakse, laiendatakse või ehitatakse tuulegeneraator või tuulepark;“; 13) paragrahv 130 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „taristu“ sõnadega „ning tuulegeneraatori ja tuulepargi nõuetele vastavuse kontrollimiseks“. § 2. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) 8. peatüki 3. jagu tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 230 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Hoonestustasu suurus avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on seitse protsenti tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Maa keskmine väärtus leitakse maa hindamise seaduse kohaselt läbi viidud maa korralise hindamise tulemuste alusel. Tuuleelektrijaama ehitisealuse pindala hulka arvestatakse ka tuuleelektrijaama koosseisu kuuluvate üksikute tuulikute vahelised vahemaad, mida arvestatakse tuulikute laiusgabariidist lähtuvalt, ja tuuleelektrijaama teenindamiseks vajalike rajatiste ehitisealune pind.“; 3) paragrahvi 231 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 2“; 4) paragrahvi 231 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kavandatud otstarbel kasutamise alguseks loetakse tuulelektrijaama puhul hetke, kui tuuleelektrijaam annab esmakordselt võrku elektrienergiat.“. § 3. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduse peatükk 81 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Karistusseadustiku muutmine Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 406 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Energia-, side-, signalisatsiooni-, veevarustus- või kanalisatsioonisüsteemi, liikluskorralduse või muu elutähtsa teenuse toimimist mõjutava ehitise või seadme teadva rikkumise või hävitamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või elutähtsa süsteemi normaalsele toimimisele, või sellise süsteemi töövõime häirimise või katkestamise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“; 2) paragrahvi 406 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 406 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „või 2“. Riigikogu esimees Henn Põlluaas Tallinn, „…“ … 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ … 2020. a  Lisa 1 EELNÕU XX.XX.2020 Vabariigi Valitsus määrus Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks. . Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1131 lõige 8 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala, kohaldamisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse riigi poolt välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks. (2) Määruse eesmärk on riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade enampakkumisele suunamine. § 2. Hoonestusloa taotlemine (1) Riiki esindav asutus esitab pädevale asutusele, milleks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet, hoonestusloa taotluse avaliku veekogusse ehitiste püstitamiseks. (2) Riiki esindav asutus teavitab pädevat asutust, milleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, avalikku veekogusse püstitavate ehitiste asukohast ja eesmärgist. (3) Lõikes 2 nimetatud teatis peab sisaldama kavandatava hoonestusloa aluseks oleva avaliku veekogu kasutusele võtmise andmeid, ehitise kasutamise otstarbe, avaliku veekogu koormatava ala koordinaatide ja koormata avala suuruse ruutmeetrites kohta. (4) Pädev asutus edastab teate asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Arvamuse avaldaja peab oma arvamust põhjendama. Tähtaeg arvamuse avaldamiseks on 30 päeva. (5) Pädev asutus avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded riigi poolt avaliku veekogu kasutuselevõtmisest. (6) Hoonestusloa menetluse algatamise otsustab pädev asutus 30 päeva jooksul. Otsuse koostamisel lähtutakse veeseaduse § 1133 lg 10 alustest. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud. § 3 Enampakkumise väljakuulutamine (1) Lähtudes hoonestusloa aluseks oleva piiritletud osa avalikust veekogust kasutamiseks andmise ning kasutamiseks andmise korraldaja määratud avaliku enampakkumise või valikpakkumise tingimustest, avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes avaliku enampakkumise või valikpakkumise kohta teade vähemalt 60 päeva enne kirjaliku enampakkumise või valikpakkumise esitamise tähtpäeva ja muudel juhtudel enne enampakkumise toimumist. (2) Teates esitatakse järgmine info: 1) olulised andmed kasutamiseks antava ala kohta, sealhulgas andmed lepingu projekti ja enampakkumise tingimuste kättesaadavuse kohta; 2) tähtaeg, mille jooksul saab teha avalikku enampakkumist või valikpakkumist, ning koht, kuhu nimetatud avalik enampakkumine või valikpakkumine esitatakse, peavad tagama riigile parima pakkumistulemuse; 3) kirjeldatakse enampakkumise aluseks oleva ala tingimusi. (3) Hoonestusluba antakse kasutamiseks avalikul suulisel, elektroonilisel või kirjalikul enampakkumisel. (4) Enampakkumise läbiviimiseks moodustatakse enampakkumise läbiviija käskkirjaga enampakkumise komisjon. (5) Enampakkumisele registreerimine toimub ja enampakkumise protseduur viiakse läbi ainult eesti keeles. (6) Võõrkeelne avaldus peab olema tõlgitud vandetõlgi poolt eesti keelde. (7) Enampakkumise läbiviijal on õigus jätta enampakkumisele registreeruda sooviv isik enampakkumisele registreerimata, kui isik ei esita nimetatud tõlget ja dokumendi sisu ei ole seetõttu enampakkumise läbiviijale mõistetav. § 4 Tutvumine dokumentidega (1) Pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda: 1) korraldaja eelnevalt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava hoonestusloa aluseks oleva avaliku veekogu ala pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega; 2) lepingu aluseks olevate dokumentidega ning uuringutega. § 5 Alghind (1) Alghinna aluseks võetakse hoonestusloaga ja enampakkumisega seotud riigi poolt tehtud kulutused läbiviidud uuringutele, tellitud analüüsidele, keskkonnamõjude hindamisele ja muud hoonestusloa menetlusega tehtud kulutused. (2) Täiendavalt riigipoolt ettenähtud valitud merealaga seotud kulutused arvestatakse alghinna aluse hulka juhul kui ettenähtud kulutuste hulka kuulub võrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. § 6 Osavõtutasu (1) Avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel võib otsustaja määrata pakkumise osavõtutasu, mille suuruseks on kuni kaks protsenti pakkumise alghinnast. (2) Osavõtutasu suuruse määramisel lähtub otsustaja avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust. (3) Osalustasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist ja enampakkumise nurjumisel. Enampakkumise võitja makstud osalustasu võetakse arvesse enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena. § 7 Enampakkumise nurjumise alused (1) Komisjon võib lugeda enampakkumise nurjunuks järgmiste asjaolude ilmnemisel: 1) ainult üks pakkuja kvalifitseeritakse; 2) ühtegi pakkujat ei kvalifitseerita; 3) ei esitatud ühtegi pakkumist või nõuetele vastavat pakkumist; 4) esineb muu põhjus, mis mõjutas või võis mõjutada oluliselt enampakkumise tulemust § 8 Enampakkumisel osalemise tingimused Enapakkumisel osaleja peab esitama avalduse, mis sisaldab: 1) osaleja nime, registrikoodi, aadressi, e-posti aadressi, telefoninumbrit; 2) numbrite ja sõnadega kirjutatud pakkumissumma ilma sentideta, mis ei tohi olla alla alghinna; 3) osaleja peab esitama kinnituse, et vastab ehitusseadustiku § 1133 lõikes 2 sätestatud tingimustele; 4) nõustumine enampakkumises osalemiseks ja hoonestusloa taotluse menetlemises osalemiseks enampakkumise teates kehtestatud tingimustel; 5) pakkumise tegemise kuupäev; 6) ehitusseadustiku § 1132 lõikes 2 punktides 1-10 ettenähtud andmed; 7) pakkumise esitaja allkiri. § 9 Avaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemine (1) Nõuetele vastavate pakkumiste hulgast selgitab komisjon välja kõrgeima pakkumise. (2) Enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud osaleja. (3) Kui kirjalikus enampakkumises osalejad on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel 10 päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. (4) Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. (5) Enampakkumise tulemused kantakse protokolli ja enampakkumise tulemuste teatavaks tegemiseks edastatakse protokoll e-postiga pakkumise esitanud isikutele viie tööpäeva  jooksul enampakkumise toimumisest arvates aadressile, mis pakkumise avalduses on märgitud dokumentide kättesaamise aadressina. § 10 Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Komisjon otsustab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise (sh nurjunuks tunnistamise tõttu) 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel tuuakse otsuses välja enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. (3) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel märgitakse selle põhjus lähtudes § 7 sätestatud alustest. (4) Enampakkumise konkursi osalustasu tagastatakse viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest arvates. Osalustasu tagastatakse vaid samale pangakontole, millelt osalustasu tasuti. (5) Enampakkumise võitjale antakse otsustuskorras tähtajaline hoonestusluba. (6) Ostuhind tagatisraha ületava summa osas tuleb enampakkumuse võitja poolt kogu ulatuses tasuda enne notariaalse müügilepingu sõlmimist notari deposiitarvele või enne notariaalse müügilepingu sõlmimist enamapakkumise konkursil näidatud arveldusarvele. § 11 Konkursi lõppemine Konkurss on lõppenud, kui enampakkumise tulemused on kinnitatud või tunnistatud nurjunuks. § 12 Pädev asutus Pädev asutus käesoleva seaduse rakendamisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet § 13 Jõustumine Määrus jõustub üldises korras.  Lisa 2 EELNÕU 27.082020 Vabariigi Valitsuse määruse “ Riigi poolt hoonestusloa taotluse menetlemise kord ja nõuded hoonestusloa enampakkumisel võõrandamiseks. “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1131 lõike 8 alusel. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a. otsusega anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ülesandeks analüüsida veeseaduse regulatsiooni osas, mis sätestab hoonestusloa menetlust avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega selliselt, et oleks tagatud konkurents ja hoonestusloa menetlusprotsessi õigusselgus. Välja on töötatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on vette kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitamise hoonestusloa regulatsioon toodud veeseadusest ehitusseadustikku ja muudetud ehitusseadustiku regulatsiooni. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu § 1131 lõige 2 sätestab, et tingimused valitsusasutuse või valitsusasutuse poolt volitatud isiku ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse poolt avaliku veekogusse ehitise püstitamiseks ja hoonestuslubade kaetud aladele konkursi väljakuulutamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Määruse eesmärk on kehtestada riigi poolt valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord, et oleks tagatud riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealadele hoonestuslubade enampakkumisele suunamine. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 6256479), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik (e-post: [email protected], tel: 53051071) ja ehitusosakonna peaspetsialist Liina Roosimägi (e-post: [email protected], tel: 6672004), Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7153403). Keelelise toimetuse teostas energeetikaosakonna õigusnõunik Regina Rass. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi poolt avaliku veekogusse valitud merealade hoonestusloa enampakkumise konkursi tingimused ja kord“ eelnõu koosneb 13-st paragrahvist. Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala ja eesmärk. Määrusega kehtestatakse riigiasutuse poolt välja valitud avaliku veekogu ala hoonestusloa enampakkumise tingimused ja kord. Eesmärgiks on, et riikliku huviga avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ja põhjaga püsivalt ühendatud ehitiste ning vesiviljeluse merealade hoonestusload saaks panna enampakkumisele. Paragrahviga 2 sätestatakse enampakkumisele eelnevad tegevused. Lõikes 1 sätestatakse, et riigi esindav asutus võib pädevale asutusele esitada hoonestusloa taotluse veekogusse ehitiste püstitamiseks. Sellega antakse võimalus näiteks Maaeluministeeriumil (edaspidi ka MEM) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi ka MKM) ise alustada tegevust, et tagada kas siis vesiviljeluse arendamine või meretuuleparkide püstitamine. Lõige 2 sätestab, et riiki esindav asutus peab teavitama Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametit (edaspidi TTJA) sellest, missugusele asukohale ja mis eesmärgil soovitakse avalikku veekogusse ehitise püstitamisele eelnevaid tegevusi teha. Lõige 3 sätestab andmed, mis tuleb TTJA-le esitada ja lõige 4 sätestab, et pädev asutus edastab teate asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. Näiteks MKM poolt alustatud meretuuleparkide hoonestusloa menetluse protsessi alustamisest teavitatakse teisi ministeeriumeid nagu näiteks Kaitseministeerium, et selgitada välja, kas planeeritav tegevus on kooskõlas riigikitseliste piirangutega. Lõikega 5 sätestatakse, et TTJA avaldab teate riigi poolt avaliku veekogu kasutuselevõtmisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ehitusseadustiku ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu punktis 10 ehitusseadustiku muutmise seaduse § 1133 lõige 8 sätestab, et merealale, mida riik soovib kasutusele võtta, ei saa konkureerivaid taotlusi esitada. Lõige 6 sätestab, et pädev asutus otsustab hoonestusloa menetluse algatamise 30 päeva jooksul. Lõige 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud riiki esindav asutus teostab hoonestusloa menetluseks vajaminevad tegevused, milleks on keskkonnamõjude hindamine ning pädeva asutuse poolt hoonestusloa menetluse algatamisel ettenähtud uuringud. Paragrahv 3 sätestab tingimused enampakkumise väljakuulutamiseks. Kui riigi poolt on teostatud hoonestusloa saamiseks vajalikud tegevused nagu vajalikud uuringud ja mõjude hindamised, siis saab Vabariigi Valitsuse poolt volituse saanud isik kuulutada antud aladele hoonestuslubade enampakkumise. Kui kehtiva veeseaduse järgi pannakse konkureerivate hoonestusloa menetlemise algatamise puhul enampakkumisele hoonestusloa andmine, siis tähendab see seda, et hoonestusloa menetluse algatamine ei tähenda veel hoonestusloa saamist. Uuringute ja mõjude hindamise käigus võib selguda, et taotletavale alale ei ole võimalik soovitud ehitist püstitada või saab püstitada ainult mingile osale antud merealast. Riigi poolt teostatud tegevused ja hoonestuslubade enampakkumisele panek tagab selle, et hoonestusloa enampakkumise võitnud isik saab alustada koheselt ehitusloa taotlust. See annab arendajale kindlustunde, et antud alale on ehitise püstitamine võimalik. Lõige 1 sätestab tingimused enampakkumise avalikustamisel. Lõikes 2 sätestatakse väljakuulutatava enampakkumise info. Lõikega 3 sätestatakse, et hoonestusloa enampakkumine võib olla suuline, kirjalik või elektrooniline. Lõige 4 sätestab, et enampakkuja läbiviija moodustab komisjoni, kes vastutab enampakkumise läbiviimise eest. Lõige 5 ja 6 sätestavad keelenõuded ja lõige 7, et juhul, kui pakkuja keelenõudeid ei täida, on enampakkumise läbiviijal õigus jätta enampakkumisele registreeruda sooviv isik enampakkumisele registreerimata. Paragrahv 4 sätestab, et pärast avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda enampakkumise läbiviija poolt määratud ajal ja kohas kasutamiseks antava hoonestusloa aluseks oleva avaliku veekogu ala pakkumise ja lepingu oluliste tingimustega ning lepingu aluseks olevate dokumentidega ning uuringutega. Need on olulised andmed pakkujale, kes saavad tutvuda konkreetse enampakkumise hoonestusloa juurde kuuluvate uuringumaterjalidega. Paragrahv 5 sätestab tingimused enampakkumise alghinna määramiseks. Lõikes 1 sätestatakse, et alghinna aluseks võetakse kõik hoonestusloaga riigi poolt tehtud kulutused. Nende kulutuste maht sõltub sellest, kui palju on hoonestusloa menetluse käigus vaja teha erinevaid uuringuid, läbi viia keskkonnamõjude hindamine vms. Lõige 2 sätestab, et enampakkumise alghinna üheks komponendiks on ka põhivõrguettevõtja poolt rajatav võrguliitumine. Liitumise korral rajab põhivõrguettevõtja Elering liituja kulul liitumispunkti, mis asub ülekandevõrgus. See tähendab, et tavaliste liitumiste puhul, kus liitujani läheb üks liin, mille külge kinnitub tootja, rajab Elering ülekandevõrku uue liitumispunkti ja teeb liitumiseks vajalikud võrgutugevused, sest suure tootmisega liitumise puhul ei pruugi elektrivõrk ilma tugevduseta liituja võimsust vastu võtta. Liini rajamise kohustus liitumispunktist tootjani on tootjal. Enampakkumise alghinna üheks komponendiks olev võrguliitumine tagab võrgu merre ehitamise. Seega kui oksjoni alal on ette nähtud antud ala täiendav väärindamine võrgu rajamise näol ja merre kaabli ehitamine on riigi poolt tellitud, siis selle kulutuse eeldatav maksumus arvatakse alghinna hulka. Võrku ei ole võimalik enne oksjonit välja ehitada kuna täpne võrgu tehniline konfiguratsioon sõltub liitujast nagu näiteks tuulepargi alal konkreetsest tuulikute arvust ja võimsusest. Võrk ehitatakse välja paralleelselt tuulepargi rajamisega. Paragrahv 6 sätestab, et enampakkumise väljakuulutaja võib määrata pakkumise osavõtutasu, mille suurus ei tohi olla suurem kui 2% pakkumise alghinnast. Lõige 2 sätestab, et osavõtutasu suuruse määramisel lähtub enampakkumise läbiviija avaliku enampakkumise läbiviimisega seotud hinnangulistest kuludest ja eeldatavast pakkujate arvust. Lõige 3 sätestab, et osalustasu tagastatakse pärast enampakkumise võitja selgumist. Enampakkumise võitja poolt makstud osalustasu võetakse arvesse enampakkumisel pakutud summa osalise tasumisena. Paragrahvis 7 sätestatakse tingimused, mille alusel enampakkumine nurjunuks loetakse ja Paragrahvis 8 tingimused enampakkumisel osalemiseks. Paragrahv 9 sätestab avaliku enampakkumise tulemuste teatavaks tegemise. § 9 lõike 1 kohaselt selgitab komisjon pakkumiste hulgast välja kõrgeima pakkumise ja lõige 2 sätestab, et kõrgeima pakkumise teinud osaleja kuulutatakse enampakkumise võitjaks. Lõige 3 sätestab, et kui kirjaliku enampakkumise puhul on osalejad teinud võrdse kõrgeima pakkumise, siis nende vahel korraldatakse kümne päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Lõige 4 sätestab tingimused lõikes 3 sätestatud täiendava vooru alghinna määramise, milleks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. Lõige 4 sätestab enampakkumiste tulemuste protokollimise ja protokolli edastamise reeglid. Paragrahv 10 sätestab avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamise reeglid. Lõike 1 kohaselt peab komisjon 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemused kinnitama või siis jätma kinnitamata. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel tuleb lõike 2 kohaselt välja tuua enampakkumise võitja nimi ja pakkumissumma. Lõige 3 sätestab, et kui enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, siis tuleb kinnitamata jätmise otsuses see põhjendada. Lõige 4 sätestab, et enampakkumise konkursi osalustasu tagastatakse enampakkumises osalejatele, kes ei osutunud enampakkumise võitjaks, viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnistamisest või kinnitamata jätmisest. Lõige 5 sätestab, et enampakkumise tulemusel antakse enampakkumise võitjale hoonestusluba vastavalt ehitusseadustiku § 1139 lõikele 1, mis ütleb, et hoonestusluba kehtib 50 aastat. Pädev asutus võib ehitise liiki ja ostarvet arvestades kehtestada hoonestusloale ka lühema kehtivusaja. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pädev asutus võib hoonestusloa omaja taotlused pikendada hoonestusloa kehtivusaega veel kuni 50 aastat. Lõige 6 sätestab tähtaja, millal tuleb enampakkumise võitjal tasuda kogu enampakkumise summa. Paragrahv 11 sätestab tingimused, millega loetakse enampakkumine lõppenuks. Paragrahviga12 sätestatakse, et pädevaks isikuks enampakkumise läbiviimiseks on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). TTJA -l on pikaajaline kogemus hoonestuslubade menetlemisel. Kuna TTJA struktuuris on ehitusosakond, mille töötajad menetlevad ka täna hoonestuslubasid vette ehitamisel, siis ei uue struktuuriüksuse loomine otstarbekas. Paragrahv13 sätestab, et määrus jõustub üldises korras. Eelnõu koostamisel on eeldatud, et antud määruse eelnõud menetletakse koos ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: kohalik elanikkond, kelle elukoha lähedale või vaateulatusse eeldatav merre ehitamine planeeritakse. Mõju ulatus on väike. Pärast alates ehitusloa saamisest on võimalik kaasata kohaliku elanikkonda töökohtade täitmisel, mille tulemusena luuakse täiendavaid töökohti. Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetse piirkonna mõjusfääri jääva mereala kasutamise soovist. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub kohaliku elanikkonna valmidusest aktsepteerida nende elukoha lähedale või vaateulatusse merre ehitamist. Mõju olulisus on väike. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Siseministeerium, Kaitseministeerium, piirkonna elanikkond. Mõju ulatus on väike. Riigi poolt avalikku veekogusse ehitamise hoonestusload kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega ja vastuolu selgumisel konkreetse avaliku veekogu kasutuselevõtmise tingimused kas siis muudetakse või menetlus lõpetatakse. Mõju avaldumise sagedus sõltub riigi poolt merealale hoonestuslubade taotlemist ja konkursist osavõtjatest. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ebasoovitavad mõjud selguvad hoonestuslubade ettevalmistava tegevuste käigus. Mõju olulisus: Oluline on, et hoonestusloa menetluse käigus selgitatakse asjassepuutuvate ministeeriumite vahel ehitise võimalikkus ja tingimused. Seega on riigi poolt vette ehitamise hoonestuslubade menetluse protsessi mõju riigi julgeolekule praktiliselt olematu. Mõju sihtgrupi halduskoormusele on väike, sest ka arendajate poolt esitatud hoonestuslubade taotled vaatavad ministeeriumid enne TTJA poolt hoonestusloa menetluse algatamist läbi. 4.3. Mõju majandusele Sihtrühm: eelnõu avaldab mõju riigile, arendajatele, kohalikule elanikkonnale. Mõju ulatus on suur, sest seoses konkreetsete merealade kasutuselevõtuga on võimalik kiirendada avalikku veekogusse ehitamise protsessi ka sellega kaasneb ka hoonestusloa tasu riigile, mille suuruseks on ca 130 000 eurot 1 km2 kohta aastas. Hoonestustasu suurus on veeseaduse § 230 kohaselt 4% ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtuvalt. Kasvab töökohtade arv piirkondades, mis asuvad merre ehitatava ettevõtte lähedal (näiteks töö vesiviljeluses), võimaldatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Mõju ulatuse sagedus on seotud riigi poolt merealale hoonestuslubade taotlemist ja konkursist osavõtjatest. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, sest riigi poolt tehtavad tegevused annavad arendajale kindluse, et antud merealale on võimalik ehitada ja riigi poolt tehtavad kulutused tasutakse enampakkuja poolt. Mõju sihtgrupi halduskoormusele. Eelnõu avaldab otsest mõju riigile, sest hoonestusloaga kaasnevad ettevalmistavad tegevused tasutakse menetleja poolt. Samas pärast hoonestuslubade enampakkumisele panekut tasutakse see riigile tagasi. Halduskoormus tõuseb TTJA-l, kes hakkab läbi viima hoonestusloa menetluses ettenähtud tegevusi (vt. mõju keskvalitsusele). 4.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sihtrühm: Määrus toob kaasa mõju hoonestusloa menetluse läbiviijale. Mõju ulatus: sõltub hoonestusloa taotlustest. Hoonestusloa menetluse käigus kulutused uuringutele ja mõjude hindamisele ei ole täpselt teada ja selle selgitamiseks tuleb läbi viia täpsustav uuring. Mõju avaldumise sagedus: sõltub hoonestusloa taotlustest ja konkursil osalejatest. Ebasoovitavate mõjude risk: puudub, sest hoonestusloa menetluse käigus teostatakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad uuringud ja mõjude hinnangud. Mõju olulisus: Kuna hoonestusloa menetluse käigus tehakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad mõjude hinnangud ja vajaminevad uuringud, siis minimaliseeritakse ehitustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. Mõju olulisus halduskoormusele: Oluline mõju puudub kuna ka muude hoonestusloa menetluste käigus kooskõlastatakse keskkonnamõjude hindamine ja hinnatakse uuringutest saadud tulemusi. 4.5. Mõju keskvalitsusele Sihtrühm: Tehnilise Järelevalve Amet Mõju ulatus on väike, sest eeldab ühe täiendava töökoha loomist TTJA ehitusosakonda. Mõju olulisus halduskoormusele on väike, sest ka täna menetleb TTJA hoonestustaotlusi ja sellekohane kompetents on TTJA-l olemas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad hoonestuslubade enampakkumisele eelnevad ja hoonestusloa enampakkumisega seonduvad tegevused. Hoonestusloa menetlemise käigus tehtavateks uuringuteks ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks vajalik rahade taotlus esitatakse Vabariigi Valitsusele. Antud kulude suurus täpsustub täiendava uuringu käigus ja sõltub sellest, kui suurele merealale soovib riik ise hoonestusloa menetluse läbi viia ja antud hoonestusload enampakkumisele panna. Eeldatavad tulud on enampakkumisest kõik tulud, mis ületavad enampakkumise alghinna ja hoonestustasudest saadav tulu riigile, milleks on ca 300000 eurot 1 ruutkilomeetri kohta aastas1. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja avaldatakse eelnõude infosüsteemis EIS. 1 Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/2020-02- 14_msp_mh_aruanne_portaali.pdf. Hinnatud riigitulud meretuuleparkide puhul on hoonestustasu, tööjõukulud, tarbitud toodete ja teenuste käibemaks, potentsiaalne tulu statistikakaubandusest.