Avaldus Viivikonna

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Avaldus 14.09.20 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti raames on hinnatud keskkonnam õ ju, kuid avalikkusele estitatud dokument ( Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti KMH programm_14-08-2020_avalikustamisele.pdf ) ei käsitle inimeste vaimset ning füü silist m õ ju Sirgala harjutusväljaku piires õ ppuste läbiviimistelt. Mainitud dokumendi punktis 6.2.3 on ö eldud, et projekti raames viiakse läbi mürauuring vastavalt seatud standarditele, kuid pole mainitud, kas vastav uuring h õ lmab ka Viivikonna küla ja aiandiühistu. Praegune kogemus näitab, et harjutusväljakul õ ppuste läbi viimisel laskete ja l õ hkamiste müra on vä ga t ülikas nii kohalikkele elanikkele kui ka koduloomadele (viimaste käitumine muutub ebatavapäraseks). Lõhkamiste tagajärjel tekkivatest lainetest vibreerivad majade seinad ning klaasid. Lisaks ei toimu harjutusväljakul lasked ja lõhkamised ainult päevasel ajal vaid ka öörahu ajal, millal inimene ei oota järsku müratekkimist ning mis on ilmselgelt ohtlik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. V õ ttes arvesse, et laiendatud harjutusväljaku piirid (KMH p.2.1) jäävad ca 600 m kaugusele Viivikonna kü last, soovime, et m ürauuringu raames m õõ detakse laienenud harjutusväljaku uute piiride jä rgi l ähimast kohast laseketest ja l õ hkamisest tekkinud müra taset ning vastavalt tulemustele projekti tehakse vastavad muudatused (laske- ning l õ hkamiskohad viiakse v õ imalikult kaugele k üla ja aiandiühistu piiridest ja ühtlasi v õ etakse kasutusele vastavad mürasummutamisega seotud meetmeid). KMH programmidokument ei käsitle ka m õ ju inim- ja koduloomatervisele lasketest ja l õ hkumisest eralduvaid gaase. Palume samuti viia vastava m õ juuuringu. Ü ldine kogemus näitab, et harjutusväljaku loomisega on laskmisest ja l õ hkamisest t õ usnud ü ldine ela nikke ja koduloomade stressitase. Eriti selgelt paistis see välja 2019 aasta kevadtormi läbiviimise ajal. Olga Modelski Kaevuritee 5 Viivikonna tel.5175995 modelskiolga @gmail.com Viivikonna elanikud ning AÜ Gornjak (80050325) maaomanikud:  Versioon 14.08.2020 /// Töö nr 19003525 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm avalikustamisele Töö nr 19003525 Tartu-Tallinn 2020 Riin Kutsar Juhtekspert, KMH litsents KMH 0131 Martin Ruul Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................. 6 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk ......................................................................................6 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................................7 1.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused ................................................................................................ 11 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................. 12 2.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 12 2.2 Pinna- ja põhjavesi .......................................................................................................................... 13 2.3 Geoloogia, maastik ja maavarad ..................................................................................................... 21 2.4 Keskkonnatervis - müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja radoon ................................................. 23 2.5 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 24 2.6 Kultuuriväärtused ............................................................................................................................ 26 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 27 3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ .............................................................................................. 27 3.2 Riigikaitse arengukava 2017–2026 ................................................................................................. 28 3.3 Vaivara valla üldplaneering ............................................................................................................. 28 3.4 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering.................................................................................. 28 3.5 Kehtiv Toila valla üldplaneering ...................................................................................................... 28 3.6 Koostatav Toila valla üldplaneering ................................................................................................ 29 3.7 Illuka valla (haldusreformi järgselt Alutaguse valla koosseisus) üldplaneering .............................. 29 3.8 Koostatav Alutaguse valla üldplaneering ........................................................................................ 29 3.9 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .......................................................................................... 29 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 30 5 NATURA EELHINDAMINE .................................................................................... 37 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 41 6.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 41 6.2 Uuringud .......................................................................................................................................... 42 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................. 46 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 48 9 KAASAMINE.......................................................................................................... 50 9.1 Kaasamise kava .............................................................................................................................. 50 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 52 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...................................................................................................... 66 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ..................................... 66 KASUTATUD ALLIKAD ........................................................................................... 67 LISAD ....................................................................................................................... 68 Lisa 1. KMH algatamise otsus ............................................................................................................... 68 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5 SISSEJUHATUS Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandatakse olemasoleva Sirgala harjutusvälja laienemist, kuid osaliselt nähakse ette ka uusi rajatisi olemasolevale alale. Sirgala harjutusväli asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas ning selle perspektiivne laiendus ulatub ka Toila valla ja Alutaguse valla haldusterritooriumile. Harjutusväli ja selle perspektiivne laiendus on kajastatud kehtivas Ida-Viru maakonnaplaneeringus. Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkide täitmist ning riigikaitse jaoks vajaliku võimekuse saavutamist. Harjutusväli ja projekteeritav laiendus asub endise põlevkivikarjääri territooriumil, on ebatasase pinnaga ning liigendatud mitmete sügavate juurdepääsuteede ehk tranšeedega, mis perspektiivis täituvad loodusliku veega. Seetõttu on harjutusvälja sidumiseks ühtseks tervikuks vaja ehitada üleminekud erinevate platoode vahele, tagades nii taktikalise liikumise eri laskeväljade vahel. Keskkonnamõju hindamine (KMH) algatati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 17.03.2020 otsusega nr 1-7/20-088 (Lisa 1) arendaja (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) esitatud KMH algatamise taotluse alusel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (riigikaitselise ehitisele ehitusloa andja) otsuse kohaselt tuleb keskkonnauuringute vajadus selgitada välja KMH programmi koostamise käigus, KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. KMH eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. KMH protsessi läbiviimisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõuetest. Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Riin Kutsar, litsentsi nr KMH 0131). 6 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT, EESMÄRK JA REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht ja eesmärk Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga kavandatakse olemasoleva Sirgala harjutusvälja laienemist. Sirgala harjutusväli asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas ning selle perspektiivne laiendus ulatub ka Toila valla ja Alutaguse valla haldusterritooriumile (joonis 1.1). Kavandatava Sirgala harjutusvälja laienduse lääneosa on käesoleval hetkel Eesti Energia poolt kasutusel Sirgala II mäeeraldisel toimuvate kaevandamistegevuste tõttu. Sirgala II mäeeraldisel jätkuvad tööd Eesti Energia prognooside kohaselt veel 2 kuni 3 aastat.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse kaitseväe ja kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Sirgala harjutusväli on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008. a korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Harjutusvälja arendamine toetab riigikaitse arengukava 2017–2026 eesmärkide täitmist ning riigikaitse jaoks vajaliku võimekuste saavutamist. Kaitseväe peastaabi ülema 06.03.2019 käskkirja nr 10104 „Sirgala harjutusvälja arendusprogramm“ kohaselt on harjutusväljade peamine ülesanne võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu kõrgendatud riskiastmega väljaõppega seotud tegevuste läbiviimist. Lisaks on käskkirja kohaselt Sirgala harjutusvälja eesmärgiks arendamise lõppedes võimaldada kuni kahe soomustatud jalaväekompanii samaaegse lahinglaskeharjutuse läbiviimist koos toetusrelvadega. Sirgala harjutusvälja alal kasutavad ka teised ametiasutused nagu näiteks Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet. Sirgala harjutusväljal olevat lõhkamisala on Päästeamet demineerimistöödeks kasutanud aastaid ja seda koostööd jätkatakse ka tulevikus. 1 Eesti Energialt saadus info alusel sõltub tootmismaht tellimusest. Viimasel ajal on seoses CO 2 kõrge hinna ja EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, EL saabuva elektri suure koguse tõttu, põlevkivielektri mahud d rastiliselt langenud. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7 Joonis 1.1 Olemasoleva Sirgala harjutusvälja ja kavandatava laienduse (projekteerimisala) asukoht. Aluskaart: Maa-amet aprill 2020 1.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga nähakse ette järgmised rajatised (joonis 1.2): • Liikumiskoridori teed o Teede kandevõime kavandada ratasmasinate puhul teljekoormusele 12 t ja roomikmasinate puhul pinnasesurvele 2,5 kg/m2. o Tee katendi laius teel 7 m. Tee peab olema võimeline kandma nii raskeveokeid kui roomikmasinaid aastaringselt (st teekatend peab olema võimalikult vee- ja külmakindel). o Projekteeritavad teed peavad olema piisavalt madala teetammiga, et maksimaalses ulatuses oleks tagatud võimalus teelt maha maastikule sõita. Võimalusel vältida sügavaid kraave tee kõrval. Tee ja kraavide nõlvus eelistatult 1 : 6. Erandina on lubatud 1 : 4 või 1 : 2, mis tuleb eelnevalt Tellijaga kooskõlastada. o Projekteerimisel arvestada, et tee pind jälgiks võimalikult palju olemasolevat maapinda ning vajalikud süvendid ja täitmised oleks võimalikult väikesemahulised. o Vajadusel ette näha teelaiendused ja peatumistaskud. Ristmike pöörderaadiuste ja konstruktsiooni kavandamisel arvestada ka roomikmasinate ning tankitreileritega. o Puudest ja võsast peab olema puhastatud 1000 m laiune liikumiskoridor, mille keskele projekteerida minimaalselt üks teekoridor koos tranšeest üleminekuga. Tranšeest üleminekukoridor peab olema minimaalselt 25 meetrit lai. • Liikumiskoridori ülemineku kohad o Projekteerida 18 tranšeede ületuskohta ning näha ette 14 perspektiivset ületuskohta. o Töötatakse välja vähemalt 3 erinevat lahendust tulevikus eeldatavasti veega täitunud tranšeedest üle minekuks (nt truup, sild, pinnasega täitmine jne). 8 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm • Juurdepääsutee o Asfaltkattega I kategooria rekonstrueeritava tee katendi laius on 7 m. Tee peab olema võimeline kandma nii raskeveokeid kui roomikmasinaid aastaringselt (st teekatend peab olema võimalikult vee- ja külmakindel). o Mõlemal pool teed vähemalt 4 m ulatuses tuleb puhastada ala puudest ja põõsastest, määrata raadatav ala. o Tee kandevõime kavandada ratasmasinate puhul teljekoormusele 12 t ja roomikmasinate puhul pinnasesurvele 2,5 kg/m2. • Laskeväljad (s.h lasketiirud 1000 m , 1500 m ja 2000 m) o Määrata projektis laskevälja alad ning näha aladel ette raadamine. o Projekteerida laskevälja alale lasketiirud, mille käigus määrata ära tasandatav ala mõõtmetega 500 x 1000 m, 500 x 1500 m ja 500 x 2000 m. o Lasketiiru koridoris teostada nähtavusanalüüsid, mille tulemusel koos tellijaga määrata potentsiaalsed sihtmärkide asukohad, mille järel näha ette alade täitmine või tasandamine, et tagada sihtmärkideni vajalik nähtavus. o Vajadusel näha aladel ette kuivendusmeetmed ja tranšeedest üleminekud • Granaadiviskekoht (2 tk) o Projekteerida liivast plats mõõtmetega 50 x 50 m. o Projekteerida platsile killustikust juurdepääsutee laiusega 5 meetrit. • Sihtmärgialad ja lõhkemata lõhkekehade (UXO) alad o Projekteerida UXO alade ümber tuletõkestusribad. Ala peab olema piiritletud teega, mis täidab tuletõkestusriba ülesannet. o Kogu ala koos tuletõkestusribadega tuleb raadata. • Linnalahinguala o Näidata asendiplaaniliselt linnalahingu ala mõõtmetega 1000 x 1000 m. o Näidata asendiplaaniliselt linnalahinguala juurdepääsuteed. • Majutusala o Näidata asendiplaaniliselt koos juurdepääsuteedega. o Projekteerida killustikust plats 150 veoauto parkimiseks. • Tuletõrje veevõtu kohad o Lahendada asendiplaanilise täpsusega kogu alal minimaalselt 6 tuletõrje veevõtu kohta. o 3 tuletõrje veevõtu kohta peavad asuma UXO ala läheduses ning iga laskevälja läheduses 1 veevõtu koht. • Päästeameti lõhkamisala (PA) demineerimistöödeks o Näidata asendiplaaniliselt lõhkamisala. o Näidata asendiplaaniliselt ala juurdepääsutee. • Piiritähistus o Projekteerida piiritähistus mööda projekteerimisala piiri. o Projekteerida kõikidele piiriga ristuvatele teedele tõkkepuud, infotahvlid ja lipumastid. • Sademevee ärajuhtimine o Vajadusel näha platside sademevee puhastamiseks ette õlipüüdurid. Käesoleva teadmise juures võib projektiga kavandavate raadamiste hinnanguline maht olla järgmine2: • Liikumiskoridorid, UXO alad, lasketiirud ja linnavõitluse ala – ca 3590 ha • PA ala – ca 275 ha • majutusala – ca 52 ha 2 Arvestatud on alaga, millel kavandava tegevuse elluviimise järgselt metsa kasvada ei saa, kuid arvesse ei ole võetud tegelikk u metsamaa pindala ehk raadamise vajadust sellel alal. Täpsem raadamise maht, mis arvestab tegelikku metsam aa levikut, selgitatakse välja KMH aruande etapis, kui on selgunud täpsemad projektlahendused. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9 • granaadiviskekohad 2x12,5 h ehk kokku - ca 25 ha • juurdepääsutee metsa alale jäävad lõigud – ca 9,5 ha Tegemist on esialgsete indikatiivsete raadamismahtudega, mis võivad edasise projekteerimise käigus veel täpsustuda. Vastavalt metsaseaduse § 32 lg 1 on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kavandatava tegevuse puhul mõeldakse raadamise all raiet, mida tehakse lähtuvalt riigikaitse vajadustest. Raadamise käigus võidakse eemaldada selleks määratud alal kogu mets, teha raiet vaid osal määratud alast, puhastada ala alusmetsast või kujundada olemasolevat metsa muul viisil vastavalt vajadusele. Arendaja hinnangul on liikumiskoridoride puhul reaalseks raadatavaks alaks ca 80% projektlahenduses näidatavast alast. Täpne raadamise ulatus selgub harjutusvvälja arenduse edasistes etappides. Projekteerimise käigus kaalutakse erinevaid ressursside kasutamise alternatiive, kaasa arvatud põlevkivituha ja aheraine ning ehitusjäätmete kasutusvõimalusi (näiteks teedeehituses ja tranšeede ületuskohtade ehituses) – vt ptk 1.3.1. Lisaks eeltoodud rajatistele on keskkonnamõju hindamise seisukohast olulised ka Sirgala harjutusvälja laienduse valmimise järgselt alal toimuma hakkavad riigikaitselased tegevused. Sirgala harjutusvälja eesmärgiks on arendamise lõppedes võimaldama kuni kahe soomustatud jalaväekompanii samaaegse lahinglaskeharjutuse läbiviimist koos toetusrelvadega. Sirgala harjutusvälja arendamise lõpptulemusel on alal võimalik läbi viia järgmisi tegevusi: • kuni kahe soomustatud jalaväekompanii lahinglaskeharjutuste läbiviimine; • suurtüki- või miinipildujapatarei tasemel laskeharjutuste läbiviimine; • tankitõrjerelvade laskeharjutuste läbiviimine; • raskekuulipilduja laskeharjutuste läbiviimine; • õhutõrjerelvade laskeharjutuste läbiviimine; • käsigranaadi viskeharjutuste läbiviimine; • C-kategooria lõhkaja väljaõppe läbiviimine; • kompanii tasemel linnavõitlusõppe läbiviimine. Kavandatava tegevuse elluviimisi järgselt oleks Sirgala harjutusvälja prognoositav kasutus (koos Kaitseliidu üksustega) ca 300 päeva aastas. Suurõppusega (toimub eelduslikult mõned korrad aastas) kaasneks hinnanguliselt alljärgnevate sõidukite suundumine harjutusvälja alale: • 40 soomukit (lint; transporditakse treileritel) • 40 soomukit (ratas) • 100 veoautot • 100 maasturit • 10 treilerit Juurdepääsu tagamiseks laiendatud harjutusvälja alale on kavast rajada uus juurdepääsutee, mis rajatakse kuni Kose ümbersõidu teeni (tee nr 2510027), mille ca 0,175 km juures rajatakse ühendus kavandatava juurdepääsuteega. Harjutuvälja tegevusega seotud sõidukid liiguksid Kose ümbersõidu tee ning Oru tee (tee nr 2510241) kaudu Jõhvi – Vasknarva tugimaanteele (tee nr 32) ning sealt edasi kas Jõhvi või Vasknarva suunas. Ülevaade käesoleva harjutusvälja ehitusprojektiga ja harjutusvälja hilisema kasutamisega eeldatavalt kaasnevatest olulistest keskkonnamõjudest on toodud peatükis 5. 10 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 1.2 Sirgala harjutusvälja ehitusprojektis kajastatavad rajatise www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 11 1.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused Kavandatud tegevuse, ehk Sirgala harjutusvälja laiendamise, ära jätmine (KMH mõistes 0-alternatiiv) ei ole riigikaitse seisukohast võimalik. Samuti ei ole sellises mahus laiendusele realistlike asukoha alternatiive (mida oleks näiteks eelnevalt erinevates strateegilistes planeerimisdokumentides käsitletud). Seetõttu 0-alternatiivi ega asukoha alternatiive KMH-s realistlike alternatiividena ei käsitleta ning keskendutakse reaalsete tehniliste (nt tranšeede ületamine, põlevkivituha ja aheraine ning ehitusjäätmete kasutamine) ning asukohapõhiste lokaalse tasandi (nt liikumiskoridoride asukoht) alternatiivide keskkonnamõjude võrdlemisele ja leevendamisele (täpsem metoodika on kirjeldatud peatükis 6). Võrdluse eesmärgiks on anda otsuse tegemiseks teavet erinevate alternatiivide elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Ühe võimalusena on kaalutud veel veekõrvalduse jätkamist peale Eesti Energia põlevkivikarjäärides toimuvate mäetööde lõppu, kuid tegevusega kaasnevate kulude ning võimalike keskkonnamõjude tõttu seda perspektiivseks ei peeta ning seetõttu ei käsitleta seda ka käesoleva KMH käigus reaalse alternatiivina. 1.3.1 Ressursside kasutamise alternatiivid Ühe alternatiivse võimalusena kaalutakse projekti raames põlevkivituha ja aheraine ning ehitusjäätmete kasutusvõimalusi kavandatavas tegevuses (näiteks teedeehituses ja tranšeede ületuskohtade ehituses), eesmärgiga asendada osaliselt ehituses tavapäraselt kasutatavaid ressursse nagu näiteks liiv, kruus ja lubjakivi. Alternatiivide kaalumisel hinnatakse projekteerijate poolt esmalt erinevate alternatiivsete materjalide (nt põlevkivituhk ja aheraine ning ehitusjäätmed) kvaliteedi ja maksumusega seotud aspekte ning määratletakse selle tulemusena realistlikud kasutusalad ja mahud. KMH käigus hinnatakse seejärel realistlikke alternatiivsete materjalidega seotud võimalikke keskkonnamõjusid, töötatakse vajadusel välja meetmed olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või minimeerimiseks ning selgitatakse välja, kas erinevate alternatiivsete materjalide kasutusega (sh leevendavate meetmete rakendamisel) võib kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte. 1.3.2 Lokaalsed asukoha alternatiivid Vajadusel kaalutakse rajatiste (nt liikumiskoridorid, PA ala, granaadiviske kohad) võimalikke asukoha alternatiive kavandatava harjutusvälja ala siseselt, võttes samal ajal arvesse, et need peavad olema realistlikud ehk võimaldama harjutusvälja eesmärkide saavutamist. 1.3.3 Tehnilised alternatiivid Projekteerimise käigus kaalutakse järgmisi veekogude ja tranšeede ületamise alternatiive: ▪ Läbivooluavata ületuskoht (tamm) ▪ Veealuse avaga ületuskoht (veetasemest allapoole jääv truup) ▪ Veetasapinnast kõrgemale ulatuv ava (truup või torusild) 12 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Asustus ja maakasutus Maastikuliselt asub projektiala endisel korrastatud põlevkivikarjääri alal, kus korrastamistööde käigus on looduslik maastik ja reljeef ümber kujundatud põlevkivi tootluskihindi peal lasuvast pinnasest (kvaternaarisetted ja lõhatud lubjakivi) tehislikuks maastikuks ning kuhu on kaevandamistegevuse lõppemise järgselt istutatud mets (peamiselt kask ja mänd). Lähimad asulad laiendatud harjutusvälja piiridest on ca 600 m kaugusel põhja suunas asuv Viivikonna küla ja ca 1 km kaugusele kirdesse jääv Sirgala küla. Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu kohaselt (ptk 3.4) on kunagised küllalt suured karjääriasulad Sirgala ja Viivikonna kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu täielikult amortiseerunud. Üldplaneeringu kohaselt analüüsitakse läbi võimalus sulgeda kõik Sirgala küla korterelamud ning inimesed ümber asustada Viivikonda, Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) või Olginasse. Sirgalasse jääks toimima aiandusühistu. See võimaldab omavalitsusel rekonstrueerida Viivikonna taristu. Pikemas perspektiivis ja riigi toetustega tühjad Sirgala korterelamud lammutatakse. Viivikonna ja Sirgala asulas tegutsevad väiksemad kohalikud ettevõtted, kuid suuremate tööstusettevõtete kohta andmed puuduvad. Projektialale lähimad registreeritud elu- või ühiskondlikud hooned: ▪ Saarmaoja katastriüksusel 85101:011:0031) asuv hoone (ETAK ID 5141551) ca 160 m kaugusel projektiala piirist; ▪ Aiandi katastriüksusel (85101:011:0077) asuvad lähimad hooned (ETAK ID 505418 ja 508113) ca 250 m kaugusel projektiala piirist; ▪ Mustametsa katastriüksusel (85101:011:0071) asuv hoone (ETAK ID 5141554) ca 370 m kaugusel projektiala piirist. Kavandatava Sirgala harjutusvälja laienduse lääneosa on käesoleval hetkel Eesti Energia poolt kasutusel Sirgala II mäeeraldisel toimuvate kaevandamistegevuste tõttu. Sirgala II mäeeraldisel jätkuvad tööd Eesti Energia prognooside kohaselt veel 2 kuni 3 aastat. 3 Projektialast lääne suunas, ca 1,9 km kaugusel projektiala piirist, asub Alutaguse puhke- ja spordikeskus. Ca 3,3 km kaugusel edela suunas asuvad Kurtna matkarajad. Lähim ohtlik ettevõte on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte (Orica Eesti OÜ), mis käitleb ammooniumnitraati (1300 t), naatriumnitraati (84 t) ja täpsustamata koguses lõhkematerjale ning mille 2 256 m raadiusega ohuala piir jääb projektiala piirist ca 400 m kirde suunas. Seoses põlevkivikarjääride metsastamise programmi alustamisega 1960-ndatel aastatel, rajati endistele karjäärialadele tollaegse Eesti Metsamajanduse ja Looduskaitse Teadusliku uurimise Instituudi (Metsainstituudi) poolt suurel hulgal püsikatsealasid puuliikide ja kultiveerimisvariantide puistute kasvukäigu uurimiseks. Sirgala harjutusvälja aladele rajati esimesed katsealad juba 1960-ndate aastate lõpus. Katsealade seiret on läbi viidud perioodiliselt. Maaülikooli 2017. aastal esitatud andmete on olemasoleval Sirgala harjutusväljal kokku 11 metsakatseala (joonis 2.1). Katsealadele metsaseadusega kitsendusi ei rakendu, need alad on olulised teadustöö läbiviimiseks. Metsakatsealad ei ole hõlmatud riiklikusse seirevõrgustikku. Maaülikooli metsakatsealade võimalikku paiknemist Sirgala harjutusvälja laienduse alal täpsustatakse KMH aruande etapis. 3 Eesti Energialt saadus info alusel sõltub tootmismaht tellimusest. Viimasel ajal on seoses CO 2 kõrge hinna ja EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, EL saabuva elektri suure koguse tõttu, põlevkivielektri mahud drastiliselt langenud. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 13 Joonis 2.1 Olemasoleva Sirgala harjutusvälja territooriumile jäävate metsakatsealade asukohad. (1) 2.2 Pinna- ja põhjavesi Eesti Energia põlevkivikarjääride veekõrvalduse tõttu on Sirgala harjutusväljal paiknevad puistangud suurema osa aastast kuivad. Põhjavesi püsib kas lokaalselt või hooajaliselt olemasoleva harjutusvälja alal põhja- ja lääneosas maapinnast 6–9 m sügavusel, lõunaosas kuni 28 m sügavusel. Pärast mäetööde lõppu4 algab põhjavee taseme taastumisprotsess, mille tõttu pikemas perspektiivis tekivad reljeefis madalamatesse kohtadesse uued veekogud. Kaevandamisjärgse veetaseme kõrgus otsustatakse pärast Narva karjääri korrastamise projekti lisa valmimist. Projekti lisa koostamiseks on sõlmitud leping Inseneribürooga STEIGER. Töö lähteülesande kohaselt käsitletakse projektis 2 varianti: 1. Veetase reguleeritakse Viivikonna rikkevööndist põhja pool 30 m absoluutkõrgusele ja projekteerida rikkevööndi lõunaküljele piki põlevkivi väljaveotranšeed veekõrvalduskraav rikkevööndist läbi valguva vee kogumiseks (kraavi põhja abs. kõrgus 26–27 m) ning pumbajaamad põhja pool Viivikonna riket ja veekõrvalduskraavi lääne-otsa, liigse põhjavee ärajuhtimiseks läbi settebasseini nr 1. 2. Veetaset põhja pool Viivikonna riket ei reguleerita ja sellest lähtudes projekteerida vajalik veekõrvaldussüsteem. 4 Sirgala II mäeeraldisel jätkuvad tööd prognoositavalt veel 2 kuni 3 aastat. Tootmismaht sõltub tellimusest. Viimasel ajal on seoses CO 2 kõrge hinna ja EL välistest riikidest, peamiselt Venemaalt, EL saabuva elektri suure koguse tõttu, põlevkivielektri mahud dra stiliselt langenud. 14 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Alljärgnevates alapeatükkides 2.2.1 ja 2.2.2 on esitatud teadaolev info projektiala põhja- ja pinnavee kohta, mida täpsustatakse täiendavalt edasise projekteerimise käigus läbiviidavate uuringute käigus. 2.2.1 Põhjavesi Kavandatava tegevuse piirkonnas levib valdavalt Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum, mille koguseline ja keemilise seisund on 2014. kinnitatud andmetel halb. Ala loode ja edela osa jääb õige pisut ka Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi alale, mille koguseline seisund on hea, kuid keemiline seisund halb. Maapinnalt teine põhjaveekogum on Ordoviitsium-Kambrium Virumaa põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, on nii keemiliselt kui koguseliselt heas seisundis nagu ka sellest allapoole jäävad Kambrium - Vendi Voronka põhjaveekogum ja Kambrium-Vendi Gdovi põhjaveekogum (levib vaid ala põhjaosas). Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi on põhjavesi projektiala põhjaosas ning olemasoleva Sirgala harjutusvälja keskosas kaitsmata. Ülejäänud projektialal on põhjavesi enamasti nõrgalt kaitstud, va üksikud alad projektiala ida- ja edelaosas, kus põhjavesi on paiguti keskmiselt kaitstud (joonis 2.2). Põhjavee kaitstus on otseselt seotud ala geoloogilise ehitusega. Vastavalt veeseaduse § 68 määratletakse kaitsmata põhjaveega alana karstiala, alvar ja ala, kus põhjaveekihil lasub kuni 2 m paksune moreenikiht või kuni 20 m paksune liiva- või kruusakiht. Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel lasub põhjaveekihil 2–10 m paksune moreenikiht või kuni 2 m paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht. Ning keskmiselt kaitstud põhjaveega ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht. Joonis 2.2 Põhjavee kaitstus projektialal ja selle lähipiirkonnas. Allikas: Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardikiht (1:50 000) juuli 2020 Riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks põhjavee seisundile viiakse Sirgala olemasoleva harjutusvälja alal läbi põhjavee seiret kahes seirepunktis (joonis 2.3). Põhjavee proovidest määratakse raskmetallide Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg sisaldus, üldkeemilised komponendid Na, K, Ca, Mg, Cl, www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 15 SO4, HCO3, NO3 ning kuivjääk. Samuti määratakse veeproovide võtmisel välitingimustes vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja hapniku küllastusaste. Põhjavee seirepunktist VK- 1 (keskkonnaregistri kood PRK0024841) võetud veeproovis olid 2018. ja 2019. aastal raskmetallide sisaldused alla labori määramispiiri või alla Keskkonnaministri 04.09.2019 määruse nr 39 5 vastavaid piirarve. Suhteliselt palju sisaldas põhjavesi sulfaate, mis on põlevkivikaevanduse omapära). Põhjavee seirepunkt VK-2 (keskkonnaregistri kood PRK0024840) oli avariis – puurauk oli kinni sügavusel 16,25 m kaitsetoru otsast).(3) 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031 16 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.3 Põhjavee seire olemasoleval Sirgala harjutusvälja alal – piirnormide ületamised on tabelis tähistatud kollasega. Väljavõte Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskavast (AS Maves, töö nr 19080, 2019 detsember). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 17 Projektialale jääb arvukalt hüdrogeoloogilise uuringu puurkaeve, millest projektiga potentsiaalselt mõjutatavale alale ehk raadamisalale jäävad PRK0003953, PRK0003954, PRK0003955, PRK0003956, PRK0003957, PRK0003727, PRK0003728, PRK0003729, PRK0003730 ja PRK0003731. Kitsendusi hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudele ei rakendu. Lisaks asub raadamisalal kaks kaevanduse puurkaevu: katastrinumbriga 132013 ja 132014. Projekti ala kirdeosas, väljaspool raadamisala, asub olmevee puurkaev PRK0003436 ning vahetult projektiala naabruses olmevee puurkaev PRK0003438. Mõlema olmevee puurkaevu puhul on sanitaarkaitseala ulatuseks 50 m. Projekteeritavale alale riikliku põhjaveekogumite seire programmi puurkaevusid ei jää, kuid ca 1,8 km raadiuses asub 10 põhjaveeseire punkti, kus on pärast 2010. aastat seiret teostatud – tabel 2.1. Eelkirjeldatud puuraukude ja seirepunktide asukohad on toodud joonisel 2.4. Joonis 2.4 Projektialal ja selle läheduses asuvad puuraugud ning seirejaamad. Allikas: EELIS seisuga aprill 2020 18 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Tabel 2.1 Riikliku põhjaveekogumite seire punktid projektiala lähipiirkonnas Seoses Paiknemine KKR kood Nimi Kasutuse info puurauguga projekteerimiseala suhtes 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 3400: 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, SJA1759000 Valgejärve 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, PRK0003400 U. 700 m edela suunas ääres 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 3396: 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, Vasavere, SJA7438000 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, PRK0003396 U. 700 m edela suunas Valgejärve 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, ääres 2019 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, 3398: 2001, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, Vasavere, SJA8532000 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, PRK0003398 U. 700 m edela suunas Valgejärve 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, ääres 2019 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, SJA2984000 311 PRK0003448 U. 1500 m ida suunas 2001, 2002, 2003, 2004 26264: Mustanina küla, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, SJA9489000 PRK0026264 1500 m lõuna suunas Narva karjäär 2017, 2018, 2019 maatükk 3 1995, 1996, 1997, 1998, 1999, 2000, SJA7550000 311-A PRK0019403 U. 1500 m ida suunas 2001, 2002, 2003, 2004 26263: Mustanina küla, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, SJA5587000 PRK0026263 u. 1500 m lõuna suunas Narva karjäär 2017, 2018, 2019 maatükk 3 3434: Vaivara vald, Mustanina 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, SJA8009000 PRK0003434 U. 1800 ida suunas küla, Narva 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019 karjäär 26265: Mustanina küla, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, SJA2263000 PRK0026265 u. 1500 m lõuna suunas Narva karjäär 2017, 2018, 2019 maatükk 3 2.2.2 Pinnavesi Registreeritud vooluveekogudest asuvad alal Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800) ja Riiasoo kraav (VEE1063900) – joonis 2.5. Mustajõgi on Sirgala kaeveväljalt väljapumbatava põhjavee eesvooluks ja suubub harjutusvälja lõunapiirist 8 km kaugusel Narva jõkke. Mustajõe pikenduseks on rajatud kanal (N-1) piki Narva ja Sirgala kaeveväljade piiri. Sirgala kaevevälja lõunaosa läbib Konsu kanal, mis suubub kanalisse N-1. Harjutusvälja põhjapiiril voolab 3,5 km pikkuselt ida suunas Metsküla oja, suubudes hiljem Mustajõe jõkke.(2) Projektiala vahetuslähetusse lähetusse kirdes jääb maaparandussüsteemi eesvoolu (kood 1106470010010) maa-ala. Joonisel 2.5 on näidatud veest (seisuveekogud, vooluveekogud, maaparandussüsteemi eesvoolud) tulenevad kitsendused. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 19 Joonis 2.5 Projektialal ja selle läheduses asuvad registreeritud veekogud, maaparandussüsteemide maa-alad ja eesvoolud ning veega seotud kitsenduste alad. Allikas: EELIS seisuga juuli 2020 Mustajõe kogumi seisund on perioodi 2012-2019 andmeil kesine ökoloogiline potentsiaal, seda lähtuvalt 1-aluseliste fenoolide esinemisest 2014. aastal ja HÜMO hinnangust 2019. aastal. 2017. aastal toimunud seirel piirnorme ületavaid kontsentratsioone ei tuvastatud ja kogumi seisundi hinnanguks anti hea ökoloogiline potentsiaal. Ülejäänud projektiala veekogude seisundit riiklikult ei hinnata. Riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks harjutusvälja pinnavee seisundile viiakse Sirgala harjutusväljal läbi seiret kolmes pinnavee seirepunktis (joonis 2.6). Seire käigus analüüsitakse vee värvust, bioloogilist hapnikutarvet (BHT5), hõljuvainet, üldlämmastikku (Nüld), üldfosforit (Püld), ammooniumlämmastikku NH4-N, leelisust (HCO3-) ja raskmetalle Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn (filtreeritud analüüs). Sirgala pinnaveekogudes hinnati 2018. aasta seirel ka Cl, SO 4 ja keemilist hapnikutarvet (KHTMn). Samuti määratakse veeproovide võtmisel välitingimustes vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja hapniku küllastusaste. Harjutusväljade 2018. ja 2019. aasta seire käigus võetud pinnavee proovide analüüsitulemuste järgi oli Sirgala harjutusvälja pinnavee kvaliteet erinevate näitajate osas mõlemas proovipunktis hea või väga hea. Valdavalt jäävad analüüsitulemused allapoole labori määramispiiri ning alla kehtestatud piirväärtust – joonis 2.6. (1) 20 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.6 Pinnavee seire olemasoleval Sirgala harjutusvälja alal – piirnormide ületamised on tabelis tähistatud kollasega. Väljavõte Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskavast (AS Maves, töö nr 19080, 2019 detsember). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 21 Sirgala harjutusvälja territooriumil paiknevad mitmed korrastamise käigus tekkinud väikejärved, milledest suurimad on kaks olemasoleva Sirgala harjutusvälja alal asuvat ca 2 ha suurust järve: olemasoleva harjutusvälja lääneosas Koodjärv (registrisse kandmata) ja kirdeosas Narva karjääri tiik (VEE2025470). Ülejäänud tehisjärved on väiksemad ja ajuti kuivad ning samuti registrisse kandmata. (1). Projektialal asuvate registreeritud veekogude kallastel kehtivad alljärgnevad piirangud: ▪ Narva karjääri tiik – kalda piiranguvöönd 50 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 3), ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 2), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2); ▪ Metsküla oja - kalda piiranguvöönd 50 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 3), ehituskeeluvöönd 25 m (LKS § 38 lg 1 p 5) või 50 m (LKS § 38 lg 2), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2), kallasrada 4 m (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 2); ▪ Mustajõgi - kalda piiranguvöönd 100 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 2), ehituskeeluvöönd 50 m (LKS § 38 lg 1 p 4) või 100 m (LKS § 38 lg 2), veekaitsevöönd 10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2), kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2); ▪ Riiasoo kraav - kallasrada 4 m (KeÜS § 38 lg 2) Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine (LKS § 37 lg 2). Ranna piiranguvööndis on muuhulgas keelatud lageraie, mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (LKS § 37 lg 3). Kalda ehituskeeluvööndis on muuhulgas keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine (LKS § 38 lg 3) . Ehituskeeld ei laiene muuhulgas kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitisele (LKS § 38 lg 5 p 6). Veekaitsevööndi eesmärgiks vältida pinnase kahjustamist ning muid tegevusi, mis põhjustavad veekogu kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6). Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. 2.3 Geoloogia, maastik ja maavarad Sirgala harjutusväli ja selle laiendus jäävad suures osas Sirgala karjääri alale, mis asub Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kukruse lademe avamusalal, kus vahetult Kukruse lademe lubjakividel paiknevad Kvaternaari setted (soosetted - turvas; jääjärvesetted - aleuriit, liivsavi, savi; liustikusetted - liivsavimoreen). Põlevkivi tootluskihind (maavaravaru, mida on majanduslikult otstarbekas kaevandada) paikneb Kukruse lademe alumises osas, olles esindatud seitsme põlevkivikihi (alt ülespoole A, A', B, C, D, E, F1) ja viie nendega vahelduva lubjakivi vahekihiga (A/A', A'/B, B/C, C/D, D/E,). Sirgala mäeeraldise lõunaosas levivad vahetult Kvaternaari setete all Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe domeriidid, merglid ja savid ning Kukruse lademe lubjakivid paiknevad nende lamamis. Kihtide kallutatuse tõttu tootuskihindi lasumussügavus lõuna suunas suureneb. Praeguseks ajaks on Sirgala mäeeraldistel pinnakate ja Kukruse lademe lubjakivid suures osas eemaldatud ning sellel asuvad laialdaselt puistangud, millele on tekkinud kasvukiht ning ala on suures osas metsastunud.(4) Sirgala harjutusvälja ala kujutab endast suuremas osas metsaga kaetud lainjat maastikku (puistangud) nõlvade kaldenurgaga kuni 8°, millesse lõikuvad kuni 30 lõunaosas meetri sügavused ja 50–100 m laiused 25–40° nõlvakaldega vagumused, mis on endised põlevkivi väljaveotranšeed.(2) Puistangutele on puude istutamiseks moodustatud pinnale vähemalt 0,5 m paksune peenemast materjalist kiht, kus vähemalt 25% pinnasest on alla 1 mm terasuurusega ja üle 10 mm tükisuurusega materjali osa pole rohkem kui 40%. Puistangute (katendkivimite) kogupaksus on harjutusvälja alal 7–38 m, see on suurim ala lõunaosas. 22 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Projektiala geoloogiat täpsustatakse projekteerimise käigus läbiviidavate uuringute käigus. Projektiala asub suures osas Sirgala karjääri alal (reg kood 279), mille osas on Enefit Kaevandused AS- il kehtiv kaevandamisluba kuni 03.05.2029, kuid hõlmab ka Sirgala II põlevkivikarjääri (reg kood 404), mille osas on Enefit Kaevandused AS-il kehtiv kaevandamisluba kuni 13.04.2031. Eesti Energia hinnangu kohaselt jätkuvad Sirgala II mäeeraldisel tööd veel 2 kuni 3 aastat. Lisaks põlevkivikarjääridele ulatub projektiala veel vähesel määral Puhatu (reg kood 232) turbakarjääri alale, millele osas on AS Tootsi Turvas kehtiv kaevandamisluba kuni 12.12.2025. Projektiala vahetus naabruses asub Süsinõmme liivakarjäär (reg kood 1231), millele osas on AS YIT Eesti kehtiv kaevandamisluba kuni 31.07.2024. Piirkonna aktiivsed mäeeraldised on esitatud joonisel 2.7. Joonis 2.7 Piirkonna aktiivsete mäeeraldiste paiknemine projektiala suhtes. Maa-amet 2020 Sirgala harjutusväljast lääne suunas asub Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ määratletud Kurtna-Illuka väärtuslik maastik, millest väike osa ulatub ka projektialale – joonis 2.8. Maakonnaplaneeringu kohaselt on tegemist on eelkõige mitmekesise loodusmaastikuga, ent vähetähtis pole ka ala kultuurilis-ajalooline, põllumajanduslik ning rekreatsiooniline külg. Ala tuumikuks on Kurtna nõmm (mõhnastik) koos 40 järvega. Kurtna maastikukaitsealast läände jääb põldude keskele Kurtna mõis pargiga. Peamiste ohufaktoritena on nimetatud suurtööstuse mõju (põlevkivi karjäärid, Oru turbaväljade põlengud, elektrijaamadest lähtuv õhusaaste jne) aga ka ebaseaduslikud metsaraied, metsatulekahjud ja prahi ning olmejäätmete loopimine metsa alla. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 23 Joonis 2.8 Kurtna-Illuka väärtusliku maastiku paiknemine projektiala suhtes. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+, Maa-amet 2020 2.4 Keskkonnatervis - müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ja radoon Sirgala olemasoleva harjutusvälja kohta on aastatel 2008, 2009, 2014 ja 2015 tehtud erinevaid mürauuringud. Müramõõtmiste ja modelleerimiste eesmärgiks on olnud hinnata Sirgala harjutusväljal väljaõppe käigus toimuvate relvalaskude ja lõhkamistööde põhjustatud müra taset ja nende mõju müratundlikele hoonetele. Koostatud on ka mürakaarte. Mõõtmispunktid erinevate mürauuringute läbiviimisel on asunud nii harjutusvälja territooriumil kui ka Sinimäe alevikus, Hiiemetsa külas, Viivikonna külas, Sirgalas ja Mustanina, Kuningaküla, Kuremäe ning Kurtna asunduste läheduses. Keskkonnamüra arvutustulemused osutavad, et Sirgala harjutusväljal enamuste laskeväljade ja harjutusalade kasutamisel ei teki Sirgala ja Viivikonna asulate läheduses kõrgeid keskkonnamüra tasemeid, ekvivalentne müratase jääb alla 50 dB.(1) Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti raames viiakse läbi mürauuring, mis täpsustab kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad eeldatavad müratasemed projektiala lähipiirkonnas (vt ptk 6.2.3). Olemasoleval Sirgala harjutusväljal toimuvad käesoleval ajal tegevused, mis põhjustavad vibratsiooni, kuid selle ulatust on hinnatud väikseks, kuna maapinna geoloogiline struktuur on kaevanduse poolt segi pööratud. Tervisekaitseinspektsioon viis 2009. aastal Sirgala harjutusväljal mürauuringu koosseisus läbi ka mõõtmised plahvatustest põhjustatud seismiliste võnkumiste (vibratsiooni) kiiruse (mm/s) ja plahvatusest põhjustatud õhulööklaine ülerõhu (Pa) selgitamiseks, mille alusel on järeldatud, et harjutusväljal toimuv tegevus ei too kaasa vibratsiooni, mis põhjustaks lähedalasuvatele majadele ja hoonetele kahjustusi ning arvestades kasutatavaid relvi ja lõhkeainekoguseid, harjutusalade paiknemist ja kõrghaljastuse olemasolu, ei ohusta õhu kaudu leviv vibratsioon harjutusvälja (lähi)ümbruses viibivaid inimesi. (1) 24 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Lähimad välisõhu seirejaamad (Narva ja Kohtla-Järve) jäävad projektialast ca paarikümne kilomeetri kaugusele, mistõttu ei ole nende põhjal võimalik anda piisavalt täpseid hinnanguid projektiala õhukvaliteedi osas. Käesoleval hetkel ei ole teada, et projektialal või selle lähistel oleks registreeritud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75196 kohaseid õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuste ületamisi. Kõige ajakohasemad andmed radooniriskiga alade leviku kohta on koondatud Eesti Geoloogiakeskuse 2017. aastal valminud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlases 7, mille põhjal koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardi8 kohaselt jääb projektiala idapoolsem osa kõrge radooni riskiga (>50 kBq/m³) aladele ning lääne poolsem osa normaalse radooni riskiga (30-50 kBq/m³) aladele. 2.5 Loodusväärtused 2.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustik Vastavalt LKS-ile § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Lisaks siseriiklikele kaitstavatele objektidele on piirkonnas ka rahvusvahelise kaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura 2000 alasid, mis suures osas kattuvad nii ruumiliselt kui ka kaitse-eesmärkide osas siseriiklike aladega. Sirgala harjutusvälja alal ei leidu Natura alasid, kuid selle lähedal asub neid 5 - Kurtna loodusala, Viivikonna loodusala, Mustajõe loodusala, Puhatu loodusala ja Puhatu linnuala. Natura 2000 alasid käsitletakse täpsemalt ptk 5, kus viiakse läbi Natura eelhindamine. Sirgala harjutusväljale ja selle laienduse aladele jäävad kaitstavatest objektidest ainult mõned keskkonnaregistris registreeritud II kaitsekategooria liikide leiukohad: taimeliik kaunis kuldking (Cypripedium calceolus); linnuliik sarvikpütt (Podiceps auritus); taimeliik madal unilook (Sisymbrium supinum) ja väikeses ulatuses Kurtna maastikukaitsealalt linnuliigi metsise (Tetrao urogallus) leiukoht. Alal taimekoosluste ning kaitsealuste liikide leviku täpsustamiseks viidi KMH raames 17.-18.06.2020 läbi taimeinventuuri vaatlused. Kokku leiti inventuuride käigus 76 leiukohta: 1 kordusvaatlus ja 75 uut, sh 2 I kategooria leiukohta (virgiinia võtmehein), 9 II kategooria leiukohta (harilik kuldking, kõdu- koralljuur, soohiilakas, ainulehine soovalk). Inventuuri tulemused edastati Keskkonnaametile. Harjutusväljale lähimad kaitstavad alad on Vaivara ja Kurtna maastikukaitseala ning kaugemale jäävad juba Puhatu looduskaitseala, kavandatav Vasavere metsise püsielupaik ning Mustajõe laialehise nestiku püsielupaik jm. Nende paiknemist illustreerib joonis 2.9.9 Lisaks joonisel toodule asub harjutusvälja lähedal ohtralt erinevate liikide leiukohti. Samuti võib mainida, et Puhatu looduskaitseala ja Kurtna maastikukaitseala kuuluvad 2018. aastal loodud Alutaguse rahvuspargi koosseisu. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv 7 https://www.envir.ee/sites/default/files/eesti_rn_atlas_2017_kyljendatud.pdf 8 https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd 9 Joonisel ei ole toodud Sigala harjutusvälja alal paiknevate II kaitsekategooria liikide leiukohti vastavalt LKS § 53 lg 1, mi s ütleb, et I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 25 Joonis 2.9 Looduskaitseliste objektide (kaitsealad, püsielupaigad) paiknemine projektiala lähistel. Allikas: EELIS seisuga aprill 2020. 2.5.2 Taimestik, loomastik ja roheline võrgustik Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala on suures osas endine põlevkivikarjääri ala, mis on korrastatud ja sellele on istutatud mets. Tegemist on valdavalt kase- või männienamusega metsadega, mille vanus jääb valdavalt alla 50 aasta. Loomastik taolisel maastikul on eeldatavalt pigem liigivaene (sh linnustiku peetakse ehk liigirikkamaks osaks), kuna väärtuslikud ja loomastikule häid elupaiku pakkuvad mitmekesised looduslikud kooslused ei ole jõudnud vanal kaevandusalal tekkida. KMH raames viiakse läbi uuringud nii taimestiku kui ka linnustiku osas. Kaitseväärtusega alade ja loomastiku elupaikade sidususe osas on oluline käsitleda kavandatava tegevusega seoses rohelist võrgustikku. Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagavat ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnevat süsteemi. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Kõige hilisemalt on rohelist võrgustikku on käsitletud Ida-Virumaa maakonnaplaneeringus 2030+. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub kogu praegune ja kavandatav Sirgala harjutusvälja laiendus täielikult rohelisevõrgustiku alal (joonis 2.10). Kavandatava tegevuse üheks osaks on metsa raadamine, mida kavandatakse praeguse teadmise kohaselt ette ca 3 950 ha ulatuses. KMH aruandes täpsustatakse võimalikku mõju rohevõrgule nii raadamise kui ka ala edasise militaarse kasutamise osas. 26 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 2.10 Rohevõrgustiku paiknemine projektialal ja selle lähistel vastavalt Ida-Virumaa maakonnaplaneeringule 2030+. Aluskaart: Maa-amet, aprill 2020 2.6 Kultuuriväärtused Projektialal ega selle lähipiirkonnas (2 km raadiuses) teadaolevaid kultuurimälestisi ei asu. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 27 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1 Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (5) kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt arvestavad ruumilise arengu põhisuunad ning anda suunised üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering näeb ette Sirgala harjutusvälja arendamise vajaduse ning seab tingimuse, et harjutusvälja rajamiseks tuleb hinnata harjutusvälja arendamisega ja kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud. Lähtudes riigikaitselisest väljaõppest ja keskkonnamõju hindamise tulemustest tuleb edaspidi täpsustada harjutusvälja teede ning laske- ja õppeväljade asukoht. Laske- ja õppeväljadel tuleb omakorda määrata laskmiste ohualad ning sobivad alad tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks ja teenindusaladeks. Samuti täpsustatakse harjutusvälja arendamise protsessi käigus välispiiri kulgemine. Veel tuleb määrata harjutusvälja ja ühendusteede kasutusintensiivsus ja harjutusvälja kasutamisest teavitamise kord. Maakonnaplaneeringus tuuakse veel välja, et harjutusvälja laiendus jääb valdavalt asustamata aladele, mis on suures osas mõjutatud põlevkivikaevandamisest. Kuna alal ei ole ka avalikult kasutatavaid teid ja kommunikatsioone, on piirkond sobiv riigikaitseliseks väljaõppeks. Maakonnaplaneeringus on kavandatav riigikaitselise ala laiendus ulatuslikum, kui käesoleva projektiga ette nähtud ala (joonis 3.1). Tulevikus, peale kaevandamistegevuse lõppemist, on kavas ka projektialast lõunasse jääv ala riigikaitselistel eesmärkidel kasutusele võtta. Joonis 3.1 Olemasolev Sirgala harjutusvälja ala on tähistatud helepruunide täppidega, harjutusväli koos laiendusega sinise punktiiriga ning kavandatav riigikaitselise ala laienemine maakonnaplaneeringus helepruuni viirutusega. Aluskaardiks väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringust 2030+ Kavandatav tegevus on kooskõlas Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. 28 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 3.2 Riigikaitse arengukava 2017–2026 Riigikaitse arengukava 2017–2026 (6) avalikus versioonis Sirgala harjutusvälja ja selle laiendust mainitud ei ole, kuid tegevus on oma olemuselt kooskõlas arengukava alameesmärgiga 6: Sõjalise kaitse arendamine. 3.3 Vaivara valla üldplaneering 2017. aasta haldusreformi käigus moodustati Narva-Jõesuu linn, mis hõlmab endise Vaivara valla territooriumit (kus asub ka Sirgala harjutusväli), Kohtla-Järve linna endisi Sirgala ja Viivikonna linnaosasid ning endist Narva-Jõesuu linna. Hetkel kehtib Narva-Jõesuu linna territooriumil kaks üldplaneeringut: ▪ Narva-Jõesuu linna üldplaneering (7): ▪ Vairava valla üldplaneering (8). Vaivara valla üldplaneeringus on välja toodud, et Kaitseministeerium kavatseb tulevikus Sirgala harjutusvälja laiendada vastavalt maavaravaru ammendumisele lõuna ja loode suunal ning perspektiivsed alad harjutusvälja laienemiseks on üldplaneeringu põhijoonisel tähistatud kui reserveeritud riigikaitsemaad. Kavandatav tegevus on kooskõlas Vaivara valla üldplaneeringuga. 3.4 Koostatav Narva-Jõesuu linna üldplaneering Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu (9) lähteseisukohtades on märgitud, et haldusreformi käigus sundliideti endised Kohtla-Järve Sirgala ja Viivikonna linnaosad Narva-Jõesuu linnaga. Kunagised küllalt suured karjääriasulad on kahanenud ca 50 elanikuga küladeks. Enamik maju on hüljatud ning taristu täielikult amortiseerunud. Üldplaneeringus analüüsitakse läbi võimalus sulgeda kõik Sirgala küla korterelamud ning inimesed ümberasustada Viivikonda, Narva-Jõesuu linna (asustusüksus) või Olginasse. Sirgalasse jääks toimima aiandusühistu. See võimaldab omavalitsusel rekonstrueerida Viivikonna taristu. Pikemas perspektiivis ja riigi toetustega tühjad Sirgala korterelamud lammutatakse. Üldplaneeringu koostamise raames tehakse Sirgala ja Viivikonna külade olemasoleva hoonestuse seisundi kirjeldus. Üldplaneeringu lähteseisukohtades on veel välja toodud, et Narva-Jõesuu linna aladele jääb Sirgala harjutusväli koos perspektiivse laienemisalaga ning vajalik on maa-alade piiride ja mõjualade täpsustamine ning mõjualade kasutustingimuste täpsustamine. Tähelepanu pööratakse Viivikonna külas asuvale perspektiivsele laiendusala välispiirile ning piiranguvööndile. Kaitseministeeriumil ja Kaitseinvesteeringute keskusel on soovitatav aktiivselt osaleda üldplaneeringu protsessis, et tagada praeguste ja kavandatavate tegevuste kooskõla uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga. 3.5 Kehtiv Toila valla üldplaneering Toila valla üldplaneeringu (10) lahendusele on kantud Eesti Kaitsejõudude Sirgala harjutusvälja laienduse piirid. Planeeringu seletuskirja kohaselt kasutatakse ala osaliselt kaudtulirelvade tulepositsioonidena. Samuti viiakse nimetatud maa-alal läbi taktikalisi õppusi. Maa-ala kasutamine toimub koostöös maa valdajatega ning inimeste liikumist üldjuhul ei piirata. Käesoleva planeeringuga ei muudeta maa-ala sihtotstarvet, kuid vajadusel võib seda osaliselt muuta tulevikus. Kavandatav tegevus on kehtiva Toila valla üldplaneeringuga kooskõlas. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 29 3.6 Koostatav Toila valla üldplaneering Koostatava Toila valla üldplaneeringu (11) lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohaselt tuleb üldplaneeringus käsitleda maakonnaplaneeringus esitatud Sirgala harjutusvälja laiendust Toila valla territooriumile. Kaitseministeerium esitas oma 24.09.2019 kirjaga nr 12-1/19/3073 seisukoha, et üldplaneeringus tuleb kajastada Kaitseväe Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ja selle piiranguvöönd, mis on 2000 m ehitise välispiirist ning juhtis tähelepanu, et Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatub osaliselt Toila valla Konju küla territooriumile. Vastusena on üldplaneeringu koostajad märkinud, et seisukoht on teadmiseks võetud ning selles osas tehakse edasist koostööd. Kaitseministeeriumil ja Kaitseinvesteeringute keskusel on soovitatav ka edaspidi aktiivselt osaleda üldplaneeringu protsessis, et tagada Sirgala harjutusvälja praeguste ja kavandatavate tegevuste vastavus uuele Toila valla üldplaneeringule. 3.7 Illuka valla (haldusreformi järgselt Alutaguse valla koosseisus) üldplaneering Illuka valla üldplaneeringus (12) Sirgala harjutusvälja või selle laiendust käsitletud ei ole. 3.8 Koostatav Alutaguse valla üldplaneering Koostatavas Alutaguse valla üldplaneeringu (13) seletuskirjas on märgitud, et osaliselt jääb Alutaguse valla aladele Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd. Seletuskirjas on veel märgitud, et harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole müra leviku tõttu võimalik rajada uusi müratundlikke ehitisi (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jms). Kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava Alutaguse valla üldplaneeringuga. 3.9 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riiklikul tasandil on kõige üldisemad ja pikaajalisemad kliima- ja energiavaldkonda hõlmavad suunised toodud dokumendis “Kliimapoliitika põhialused aastani 2050”, mis seab Eestile sihiks vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid aastaks 2050 ligi 80% võrreldes 1990.aastaga. Eesmärgi saavutamiseks nähakse ühe vajaliku meetmena ette järgmist: „Soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid.“ Kavandatava tegevusega nähakse praeguse teadmise kohaselt ette ca 3 950 ha ulatuses metsa raadamist (ptk 1.2), mis võib mõjutada riiklike kliimaeesmärkide saavutamist. 30 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 4 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist keskkonnamõju, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Alljärgnevas tabelis 4.1 on esitatud Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulise mõjud ja eeldatavad mõjualade suurused. Tabeli koostamisel on kasutatud olemasolevaid allikaid, sh Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskava (1), kuhu on koondatud kogu teadaolev informatsioon (sh Sirgala harjutusvälja detailplaneeringu KSH (2) tulemused) harjutusvälja territooriumi, kavandatavate tegevuste ja nendega seonduvate võimalike mõjude kohta. Teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 31 Tabel 4.1 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti elluviimisel mõjutatavad keskkonnaelemendid, mõjuallikad, eeldatavalt kaasnevad olulised mõjud ja eeldatavad mõjualade suurused Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus Mõju pinnasele, põhja- ja pinnaveele Kütuste ja muude Ehitustegevuse käigus kahjustatakse pinnast ning õnnetusjuhtumite korral soovimatute ainete võivad keskkonda sattuda kütused ja muud soovimatud ained. Tegemist on Mõju piirdub peamiselt sattumine keskkonda ajutise tegevusega ning korrektsete ehitus- ja tööohutusvõtete ning projektiala ja selle vahetu rajatise ehitamisel keskkonnakaitse põhimõtete rakendamisel olulise keskkonnamõju lähedusega. avaldumist ei eeldata. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Kasutusaegne Kui kütuste kasutamisel ja hoiustamisel järgitakse ettevaatusprintsiipi ning Mõju piirdub peamiselt kütuste leke olemasolevaid norme, juhiseid ja eeskirju (sh harjutusvälja sisemiseks projektiala ja selle vahetu masinatest, kasutuseks olevates dokumentides toodut), ei ole põhjust eeldada olulise lähedusega. generaatoritest, keskkonnamõju avaldumist. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei seadmetest ja käsitleta. hoiustamisest Metallide sattumine Harjutusvälja eeskirjade kohaselt kogutakse harjutustel kasutatud Mõju piirdub peamiselt pinnavette või laskemoonast üle jääv materjal pärast harjutuste lõppu kokku ning antakse projektiala ja selle vahetu põhjavette üle harjutusvälja vastutavale isikule. Mida rohkem materjali kokku lähedusega. Teatud tingimustel kasutusetapis kogutakse, seda väiksem on selle mõju pinna- ja põhjaveele. (reostunud pinna- või põhjavee (lõhkamine, levikul) võib mõju avalduda ka laskmine) Riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks harjutusvälja pinna- ja põhjavee projektialast kaugemal seisundile viiakse Sirgala harjutusväljal läbi pinnavee seiret kahes pinnavee asuvatel aladel. seirepunktis. Põhjavee seirepunktist VK-1 (keskkonnaregistri kood PRK0024841) võetud veeproovis olid 2018. ja 2019. aastal raskmetallide sisaldused alla labori määramispiiri või alla Keskkonnaministri 04.09.2019 määruses nr 39 vastavaid piirarve. Suhteliselt palju sisaldas põhjavesi sulfaate, mis on põlevkivikaevanduse omapära. Põhjavee seirepunkt VK-2 (keskkonnaregistri kood PRK0024840) oli avariis – puurauk oli kinni sügavusel 16,25 m kaitsetoru otsast. Seire käigus määratakse vee vooluhulgad ja -kiirus (vooluveekogude puhul) ning analüüsitakse värvust, bioloogilist hapnikutarvet (BHT5), hõljuvainet, üldlämmastikku (Nüld), üldfosforit (Püld), ammooniumlämmastikku NH4-N, leelisust (HCO3-) ja raskmetalle Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn (filtreeritud analüüs). Sirgala pinnaveekogudes hinnati 2018. aasta seirel ka Cl, SO 4 ja keemilist hapnikutarvet (KHTMn). Samuti määratakse veeproovide võtmisel välitingimustes vee temperatuur, pH, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja hapniku küllastusaste. Harjutusväljade 2018. ja 2019. aasta seire käigus võetud pinnavee proovide analüüsitulemuste järgi oli Sirgala harjutusvälja pinnavee kvaliteet erinevate näitajate osas mõlemas proovipunktis hea või väga hea. 32 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus Tuleb jätkata pinna- ja põhjavee seiret sagedusega kord aastas, põhjavee üldkomponente tuleb seirata sagedusega kord kolme aasta jooksu. Juhul kui raskmetallide sisaldus on tõusutrendis, tuleb suurendada seire sagedust 2– 4 korrani aastas. 2019. aasta seiretulemuste järgi pole põhjust eeldada, et harjutustegevusega kaasneks oluline mõju pinna- ja põhjaveele. Detailsemalt mõjusid KMH aruandes ei hinnata ja tuginetakse varasematele hinnangutele ja nende järeldustele, mille alusel antakse KMH aruandes täiendavad soovitused seire korraldamiseks harjutusvälja laienduse alal. Kasutusaegne Juhul, kui harjutusvälja kasutusetapis plaanitakse põhjaveevõttu üle 10 m 3, Mõju piirdub peamiselt veekasutus tuleb veeseaduse kohaselt taotleda veeluba. Samuti tuleb tekkiva reovee projektiala ja selle vahetu käitlemisel järgida veeseaduse ja selle alamaktides sätestatud nõudeid. lähedusega. Nõuete järgmisel olulise keskkonnamõju avaldumist ette näha ei ole ja detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Alternatiivsete Keskkonnamõju võib avalduda läbi kasutatavates materjalides Mõju piirdub peamiselt materjalide (nt potentsiaalselt leiduvate saasteainete sattumise pinnasesse, pinna- ja projektiala ja selle vahetu põlevkivituhk ja põhjavette. Võimalikke mõjusid käsitletakse detailsemalt KMH aruande lähedusega. Teatud tingimustel aheraine ning etapis. (reostunud pinna- või põhjavee ehitusjäätmed) levikul) võib mõju avalduda ka kasutamine ehituses projektialast kaugemal asuvatel aladel. Veekogude ja Keskkonnamõju võib avalduda läbi lähialade veerežiimi muutuse, eriti Mõju piirdub peamiselt tranšeede ületamiste arvestades asjaolu, et kaevandamistegevuse tulemusena avaldatakse mõju projektiala ja selle vahetu tehnilised piirkonna veerežiimile. Mõju vooluveekogudele (sh maaparandussüsteemi lähedusega. Teatud tingimustel lahendused eesvooludele) võib avalduda ka võimaliku lisanduva settekoormuse tõttu. (veerežiimi ulatuslikul Võimalikke mõjusid käsitletakse detailsemalt KMH aruande etapis. muutumisel, setete edasikandumisel) võib mõju avalduda ka projektialast kaugemal asuvatel aladel. Ehitusaegsete Ehitusaegne müra on ajutine ning ehitustegevuse alad ei asu elamute Mõju piirdub peamiselt tegevuste müra vahetus läheduses (lähimad elamud asuvad minimaalselt mitmesaja meetri projektiala ja selle vahetu kaugusel), mistõttu ei ole põhjust eeldada olulist ehitusaegse müra mõju lähedusega, kuid ajutised Mõju inimese tervisele, heaolule ja avaldumist. Mürahäiringut võivad põhjustada ehitusmasinad, mis läbivad nt mürahäiringud võivad avalduda varale Sirgala ja Viivikonna asulat, kuid üle normatiivsete müratasemete ka projektialast kaugemal avaldumist ette näha ei ole. Ehitusaegse müra mõjusid KMH aruandes asuvates Sirgala ja Viivikonna detailsemalt ei käsitleta. asulas. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 33 Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus Kasutusaegsete Harjutusvälja kasutusaegsed tegevused (sh lõhkamine ja laskmine) on Täpne müra mõjuala selgub tegevuste müra oluliseks müraallikaks, mille mõjusid hinnataks KMH aruandes müra modelleerimise detailsemalt, võttes aluseks koostatava mürauuringu tulemusi (vt tulemusel. uuringu metoodikat ptk 6.2.3). Ehitusaegsete Ehitusaegne vibratsioon on ajutine ning ehitustegevuse alad ei asu elamute Mõju piirdub peamiselt tegevuste vibratsioon vahetus läheduses (lähimad elamud asuvad minimaalselt mitmesaja meetri projektiala ja selle vahetu kaugusel), mistõttu ei ole põhjust eeldada olulist ehitusaegse vibratsiooni lähedusega. mõju avaldumist. Vibratsiooni võivad põhjustada ehitusmasinad, mis läbivad nt Sirgala ja Viivikonna asulat, kuid üle normatiivsete vibratsioonitasemete avaldumist ette näha ei ole. Ehitusaegse vibratsiooni mõjusid KMH aruandes detailsemalt ei käsitleta. Kasutusaegsete Olulisemateks vibratsiooniallikateks on harjutusvälja kasutusaegsed Täpne vibratsiooni mõjuala tegevuste vibratsioon tegevused (peamiselt lõhkamine), mille mõjusid hinnataks KMH selgub KMH aruande aruandes detailsemalt. koostamise etapis vibratsiooni mõjude hindamisel. Kohalike teede Kasutusaegselt võib harjutusvälja tegevusega seotud liiklus (nt sõjatehnika Mõju piirdub avalike teede kasutamine transportimine) kahjustada kohalikke teid ja põhjustada õhusaaste, müra ja vahetus läheduses asuvate kasutusaegselt vibratsiooniga seotud mõjude avaldumist. Teemat käsitletakse aladega. harjutusvälja detailsemalt KMH aruandes. tegevusega seotud sõidukite poolt Radooni mõju Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb projektiala idapoolsem osa Mõju avaldub peamiselt kõrge radooni riskiga (>50 kBq/m³) aladele, mistõttu võib sellest tulenevalt hoonete sisekeskkonnas. avalduda oluline mõju inimeste tervisele. Teemat käsitletakse detailsemalt KMH aruandes. Mõju õhukvaliteedile Kütuse põlemisel Peamine kogus õhuheitmeid pärineb eeldatavasti ehituses ja laskevälja Mõju piirdub peamiselt eralduvad läbiviidavatel harjutustel kasutatavate sõidukite kütustest. Emissioonid projektiala ja selle vahetu õhuheitmed jagunevad ulatuslikule harjutusvälja alale laiali (sõidukid liiguvad ala ringi), lähedusega. mistõttu ei teki olulise mõjuga punktreostusallikaid, millel võiks olla oluline mõju. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Õhuheitmed Eelnevate hinnangute kohaselt on lõhkamistel ja laskemoonas peamisteks Mõju piirdub peamiselt laskemoonast kasutatavateks aineteks trotüül ja püroksüliin. Mõlema aine plahvatusel projektiala ja selle vahetu vabaneb välisõhu kvaliteeti enam mõjutava tegurina lämmastikdioksiidi. lähedusega. Seejuures vabaneb lämmastikdioksiidi suurusjärgu võrra rohkem, kui sama koguse teiste kasutusel olevate kütuste põletamisel, kuid see hajub õhus kiiresti. Peamist õhusaastet tekitavad tegevused - lõhkamised ja laskmiste tabamused - ei leia aset harjutusala äärealadel ning vahemaad lähimate tundlike aladega on reeglina suuremad kui 1,5 km (sihtmärgialade puhul ka 4-5 km). Seega ei saa siiski eeldada olulist mõju õhukvaliteedile väljaspool 34 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus harjutusvälja territooriumi ning antud küsimuse täpsem analüüsimine ei ole vajalik. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Harjutuste tagajärjel Lahinglaskmised võivad põhjustada territooriumil tulekahjusid, mis Mõju piirdub peamiselt tekkida võivatest omakorda mõjutavad õhu kvaliteeti. Põlengutega kaasneva õhusaaste projektiala ja selle vahetu tulekahjudest tingitud ärahoidmiseks tuleb tegeleda põlengute ennetamisega, tagada lähedusega, kuid suuremate õhuheitmed kustutusvahendite olemasolu ning teavitada ala kasutajaid, kuidas käituda põlengute puhul võib mõjutada tulekahju korral. Tuleohutuse tagamist ja erinevate tuleohutusastmetega (nt ka laiemaid alasid. tuleohtu pole, suur tuleoht) kaasnevaid piiranguid käsitletakse põhjalikult ka harjutusvälja sisemistes eeskirjades ja juhistes. Seni ulatuslikke põlenguid harjutusväljal toimunud ei ole. Detailsemalt teemat KMH aruandes käsitleda põhjust pole. Mõju jäätmekäitlusele ja Ehitusjäätmete Juhul, kui jäätmete käitlemisel järgitakse asjakohaseid norme ja head Otsene mõju piirdub peamiselt ressursikasutusele käitlemine praktikat, ei ole olulise mõju avaldumist ette näha. Detailsemalt teemat projektiala ja selle vahetu KMH aruandes ei käsitleta. lähedusega. Kaudselt mõjutab piirkonna jäätmekäitlussüsteemi. Harjutustegevuses Harjutusvälja jäätmete käitlemine on eeskirjade ja juhiste alusel reguleeritud Otsene mõju piirdub peamiselt tekkivate jäätmete ning vastavalt neis toodud põhimõtetele tuleb kõik väljaõppe käigus tekkinud projektiala ja selle vahetu käitlemine. jäätmed kokku koguda ja sorteerida. Kohustus on liigiti koguda vähemalt lähedusega. Kaudselt mõjutab segaolmejäätmeid, paberi- ja kartongijäätmeid, laskemoonast järelejäänud piirkonna materjal ja radioaktiivseid jäätmeid (MILAN tüüpi raketi radioaktiivne osa). jäätmekäitlussüsteemi. Harjutuste läbiviijad on kohustatud kokku koguma hinnanguliselt 50% kasutatud laskemoona materjalist ja andma selle üle harjutusvälja vastutavale isikule. Lumikatte ja/või teiste segavate tegurite korral põhjendatult vähem. Eelnevate hinnangute kohaselt jääb MILAN tüüpi rakettide laskmisel jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav deformeerunud metallosa. Keskkonnaameti Kiirgusosakond viis 2010. aastal läbi gammakiirgustaseme mõõtmised (töö nr 17/10) harjutusvälja sihtmargialal enne ja pärast rakettide plahvatamist 1 m kõrgusel maapinnast ning plahvatuses tekkinud jäätmete pinnal, MILAN tüüpi rakettide ladustamiseks ja transpordiks kasutatavate konteinerite pinnal ning laskepositsioonil. MILAN-tüüpi rakettide, raketi konteinerite ning nende plahvatusel tekkinud radioaktiivset materjali sisaldava üksiku jäätme pinnast 0,1 m kaugusel mõõdetud gammakiirguse doosikiirus ei ületa 1 mikrosiivertit tunnis. Arvestades MILAN-tüüpi raketi konstruktsiooni on raketi kasutajate kiirgusohutus tagatud. Võttes arvesse mõõtetulemusi ja rakettide laskeharjutuste sagedust, ei ületa raketi kasutajate raketi transportimisel, kasutamisel ning radioaktiivset materjali sisaldava jäätmete kogumisel ühe aasta jooksul saadud efektiivdoos elanikule kehtestatud piirmäära 1 millisiivertit. Eeldusel, et jäätmeid www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 35 Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus käideldakse vastavalt normidele ja eeskirjadele, olulise keskkonnamõju avaldumist ette näha ei ole. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Alternatiivsete Tavapäraste ehitusressursside (liiv, kruus, paekivi) asendamine Mõjutab laiema piirkonna materjalide (nt alternatiivete materjalidega, nagu näiteks põlevkivituhk ja aheraine, omab ressursikasutust. põlevkivituhk ja soodsaid mõjusid ressursikasutusel. Alternatiivsete materjalide aheraine ning kasutamise võimalusi käsitletakse KMH aruandes detailsemalt. ehitusjäätmed) kasutamine ehituses Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Metsade Projektiga kaasneb ulatuslik metsade raadamine, millel võib olla oluline mõju Otsene mõju piirdub taimestikule ja loomastikule (eelkõige raadamisega kaitstavatele loodusobjektidele. Väärtuslike taimekoosluste ja kaitsealuste projektialaga. Kaudselt mõjutab linnustikule) kaasnev mõju liikide paiknemise täpsustamiseks viiakse läbi taimestiku uuring (ptk 6.2.2). laiemat piirkonda kaitstavatele Kaitsealuste linnuliikide leviku täpsustamiseks projektiala ja selle lähistel loodusobjektidele viiakse läbi linnustiku uuring (ptk 6.2.1). Teemat käsitletakse detailsemalt KMH aruandes. Ehitussaegsete Ehitusaegsete müra mõjud ei ole eeldatavalt nii olulised, võrreldes Mõjuala piirdub peamiselt tegevuste müra kasutusaegse müraga, kuid siiski võib olla põhjendatud ka ehitusaegsete projektiala ja selle vahetu leevendavate meetmete rakendamine müra mõju (eelkõige linnustikule) lähedusega, kuid ehitustehnika leevendamiseks. Teemat käsitletakse detailsemalt KMH aruandes. ja -materjalide transport võib mõjutada laiemat piirkonda. Kasutusaegsete Harjutustegevusega kaasneb eeldatavalt oluline müraemissioon, millel võib Täpne müra mõjuala selgub tegevuste müra olla oluline mõju linnustikule. Teemat käsitletakse detailsemalt KMH müra modelleerimise ning aruandes ning mõjude hindamisel tuginetakse mürauuringu (ptk 6.2.3) ja linnustiku uuringu tulemusel. linnustiku uuringu (ptk 6.2.1) tulemustele. Alternatiivsete Keskkonnamõju võib avalduda läbi kasutatavates materjalides Mõju piirdub peamiselt materjalide (nt potentsiaalselt leiduvate saasteainete sattumise pinnasesse, pinna- ja projektiala ja selle vahetu põlevkivituhk ja põhjavette ning seeläbi mõjutada looduslikke kooslusi. Võimalikke mõjusid lähedusega. Teatud tingimustel aheraine ning käsitletakse detailsemalt KMH aruande etapis. (reostunud pinnavee levikul) ehitusjäätmed) võib mõju avalduda ka kasutamine ehituses projektialast kaugemal asuvatele kooslustele ja liikidele. Veekogude ja Keskkonnamõju võib avalduda läbi lähialade veerežiimi muutuse, mis Mõju piirdub peamiselt tranšeede ületamiste omakorda võib mõjutada looduslikke kooslusi. Võimalikke mõjusid projektiala ja selle vahetu tehnilised käsitletakse detailsemalt KMH aruande etapis. lähedusega. Teatud tingimustel lahendused (veerežiimi ulatuslikul muutumisel) võib mõju avalduda ka projektialast kaugemal asuvatele kooslustele ja liikidele. 36 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Mõjutatav keskkonnaelement Mõjuallikas Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatav mõjuala suurus Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ▪ Ehitussaegsete tegevuste müra Kasutusaegsete tegevuste müra Võimalikke mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele ning edasise Mõjuala ulatust on käsitletud Alternatiivsete hindamise vajalikkust KMH aruande etapis on käsitletud Natura Natura eelhindamise käigus materjalide (nt eelhindamise käigus (ptk 5) (ptk 5) põlevkivituhk ja aheraine ning ehitusjäätmed) kasutamine ehituses Mõju rohelisele võrgustikule Metsade Projektiala asub täielikult Ida Virumaa maakonnaplaneeringu kohase Mõju avaldub peamiselt raadamisega rohelise võrgustiku alal. Projektiga kaasneb ulatuslik metsade raadamine, projektiala ja selle vahetu kaasnev mõju millel võib olla oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele. Teemat läheduses, kuid võib mõjutada rohelise võrgustiku käsitletakse detailsemalt KMH aruandes. ka laiema piirkonna rohelise toimimisele võrgustiku toimimist. Mõju maastikule Ehitustegevuse ja Projektiga kavandatud rajatised ja metsade raadamine muudab Mõjuala piirdub projektialaga. raadamise mõju olemasolevat maastikupilti, kuid kuna peamiselt on tegemist endise maastikule. põlvekivikarjääri alaga, mis on juba oluliselt inimtegevuse poolt mõjutatud, siis ei ole põhjust seda mõju oluliseks hinnata. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. Harjutusvälja Harjutusvälja kasutusaegsete tegevuste (lahingutegevus, lõhkamised) Mõjuala piirdub projektialaga. kasutusaegsed tagajärjel mõjutatakse harjutusvälja maastikku, kuid kuna peamiselt on tegevuste tegemist endise põlvekivikarjääri alaga, mis on juba oluliselt inimtegevuse (lahingutegevus, poolt mõjutatud, siis ei ole põhjust seda mõju oluliseks hinnata. lõhkamised) mõju Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. maastikule Mõju kliimamuutusele Metsade Metsade raadamisest tulenev maakasutuse muutus võib endaga kaasa tuua Mõju avaldub globaalsel raadamisega kasvuhoonegaaside emissiooni suurenemise riiklikul tasandil ning võib tasandil. kaasnev mõju mõjutada riiklike kliimaeesmärkide täitmist. Teemat käsitletakse kliimamuutusele detailsemalt KMH aruandes. Mõju kultuuripärandile - Projektialal ega selle lähipiirkonnas (2 km raadiuses) teadaolevaid Mõju puudub. kultuurimälestisi ei asu. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb siiski arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Detailsemalt teemat KMH aruandes ei käsitleta. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 37 5 NATURA EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis".(14) KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude kavandatava tegevuse võimalike mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase hindamise etappi, kus selgitatakse välja ebasoodsa mõju teke ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. ▪ Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Sirgala harjutusvälja ehitusprojekt, millega kavandatakse olemasoleva Sirgala harjutusvälja laiendamist endisele põlevkivikarjääri territooriumile. Harjutusala piires nähakse ette mitmeid ehitisi ja rajatisi (teid, majutusalasid, lahinguvälju, laskealasid jne), mille rajamisega kaasneb muuhulgas harjutusala piires metsa raadamine. Kui enamasti jäävad kavandatava tegevusega seotud mõjud harjutusala piiresse, siis mõnedes aspektides võib mõjuala olla ulatuslikum. Näiteks kaalutakse alternatiivsete materjalide (nt põlevkivituhk ja aheraine ning ehitusjäätmed) kasutamise võimalusi ehituses, mille puhul ei saa välistada mõju veekvaliteedile ka harjutusalast väljaspool. Samuti ei saa välistada ehitus- ja kasutusaegse mürahäiringu mõju ulatuslikumal ala. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1. Tegevuse sisu (mh müra ja alternatiivsete ehitusmaterjalide kasutamine) täpsustub KMH koostamisel. ▪ Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Natura 2000 võrgustiku alasid ei leidu kavandatava Sirgala harjutusvälja piires. Natura 2000 võrgustiku paiknemist kavandatava harjutusvälja laienduse läheduses illustreerib joonis 5.1. Natura alasid on iseloomustatud tabelis 5.1. 38 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 5.1 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2020 Tabel 5.1 Natura alade kirjeldused Natura pindala Natura ala kaitse-eesmärgid Siseriiklik kaitse ala Elupaigatüübid: vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni Kurtna Kurtna kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), soostuvad ja soo- maastikukaitseala loodusala 418 ha lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). (Alutaguse EE0070120 rahvuspark) Liigid: harilik hink (Cobitis taenia). Viivikonna loodusala Vaivara Elupaigatüübid: vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad 28 ha maastikukaitse- EE007018 kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). ala 9 Mustajõe Elupaigatüübid: rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja Mustajõe loodusala 78 ha soo-lehtmetsad (*9080). laialehise nestiku EE0070105 Liigid: laialehine nestik (Cinna latifolia). püsielupaik www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 39 Natura pindala Natura ala kaitse-eesmärgid Siseriiklik kaitse ala Elupaigatüübid: metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood Puhatu Puhatu (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad Looduskaitseala loodusala 128 km2 (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi- (Alutaguse EE0070106 lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). rahvuspark) Liigid: aialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). Liigid: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco Puhatu Puhatu columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus looduskaitseala linnuala 128 km2 albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa (Alutaguse EE0070106 limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja rahvuspark) (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) ▪ Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ühegi ala kaitse-eesmärkide saavutamisele. ▪ Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura-aladele Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast, iseloomust ja mõjualast on tabelis 5.2 toodud mõju prognoos ja Natura asjakohase hindamise läbiviimise vajadus. Tabel 5.2 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele Kaitse- Soovitused järgmisteks Võimaliku mõju prognoosimine eesmärk etappideks Kurtna Kavandatava harjutusvälja laienduse alale lähimad Kurtna loodusala Ebasoodne mõju Kurtna loodusala osad on Liivjärv, Valgejärv ja Aknajärv (kõik need kuuluvad loodusala kaitse- elupaigatüüpi 3110). Järved asuvad 500 ja enama meetri kaugusel eesmärkidele ei ole harjutusvälja piirist. Kavandatava tegevuse ühe osana kaalutakse teada ning pole piisavalt alternatiivsete materjalide (nt põlevkivituhk ja aheraine ning informatsiooni järelduste ehitusjäätmed) kasutamise võimalusi ehituses, mille puhul ei saa tegemiseks, seega tuleb välistada mõjusid veekvaliteedile, sh ka harjutusalast väljaspool. jätkata asjakohase Tegevuse sisu täpsustub alles KMH koostamisel ning seetõttu ei ole hindamisega KMH kindlust ka ebasoodsa mõju puudumises Kurtna loodusala kaitse- aruande etapis. eesmärkidele. Viivikonna Loodusala on moodustatud metsaelupaikade kaitseks ja see asub Ebasoodne mõju loodusala harjutusvälja projekteerimisala piirist mõnekümne meetri kaugusel. Viivikonna loodusala Metsaelupaikade soodsat seisundit lähedal asuva harjutusala kaitse-eesmärkidele on arendamine (müra jm) aspekt ei mõjuta ning ka ebasoodne mõju välistatud ja asjakohast loodusala kaitse-eesmärkidele ei ole oodatav. Natura hindamist KMH 40 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Kaitse- Soovitused järgmisteks Võimaliku mõju prognoosimine eesmärk etappideks aruandes pole vaja läbi viia. Mustajõe Loodusala asub harjutusväljast üle 3 km kaugusel ja selle kaitse- Ebasoodne mõju loodusala eesmärgid (metsaelupaigad ja taimeliik) ei ole kavandatava tegevuse Mustajõe loodusala mõjualas. kaitse-eesmärkidele on välistatud ja asjakohast Natura hindamist KMH aruandes pole vaja läbi viia. Puhatu Loodusala asub harjutusväljast ca 3,6 km kaugusel ja selle kaitse- Ebasoodne mõju Puhatu loodusala eesmärgid (erinevad elupaigad ja taimeliigid ning üks kalaliik) ei ole loodusala kaitse- kavandatava tegevuse mõjualas. eesmärkidele on välistatud ja asjakohast Natura hindamist KMH aruandes pole vaja läbi viia. Puhatu Linnuala asub harjutusväljast ca 3,6 km kaugusel. Kuna kavandatava Ebasoodne mõju Puhatu linnuala tegevuse mõju väljaspool harjutusala või esineda läbi linnuala kaitse- mürahäiringute, mille ulatus täpsustub KMH läbiviimise raames, siis eesmärkidele ei ole ei saa välistada mõju esinemist linnuala müratundlikele linnuliikidele. teada ning pole piisavalt informatsiooni järelduste tegemiseks, seega tuleb jätkata asjakohase hindamisega KMH aruande etapis. ▪ Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Viivikonna, Mustajõe ja Puhatu loodusaladele ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamisega jätkata. Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna loodusala ja Puhatu linnuala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale ja Puhatu linnualale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 41 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD 6.1 Hindamismetoodika KMH läbiviimise aluseks on KeHJS-e KMH algatamisel kehtinud 01.01.2020 redaktsioon, mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. KMH protsess jaguneb kahte faasi - KMH programmi koostamine ning KMH läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-est tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 7. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega ning täpsustatakse hindamise metoodika ning vajalikud uuringud. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid. (16) Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse: ▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt; ▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mis põhineb nii olemasolevale informatsioonile ja ekspertide kogemusele kui ka projekti käigus läbiviidavate uuringute ja modelleerimiste tulemustele (linnustiku uuring, taimestiku uuring, müra modelleerimine ja ehitustehnilised uuringu – vt ptk 6.2). Mõju hindamisel lähtutakse muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga (baseline scenario). (16) Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH algatamise otsusega 17.03.2020 nr 1-7/20-088 (Lisa 1). Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava teabe allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Aruandele lisatakse avaliku arutelu protokolli koopia. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Olulise keskkonnamõju hindamisel lähtutakse otsesest ja kaudsest mõjust, koosmõjust, piiriülesest mõjust, lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust, püsivast ja ajutisest mõjust, soodsast ja ebasoodsast mõjust. Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal esitatakse aruandes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks keskkonnameetmed ning vajadusel soovitused seire korraldamiseks. 42 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Alternatiivide võrdlemise metoodika Alternatiivide võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsi etapis saadud tulemused ja esitatakse argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsust. Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive (KeHJS § 20 lg 1). Samuti defineeritakse Euroopa Komisjoni KMH aruande koostamise juhendis alternatiivid, kui erinevad võimalused kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks läbi projekti elluviimise.(16) Kavandatud tegevuse ära jätmine (KMH mõistes 0-alternatiiv) ei ole riigikaitse seisukohast võimalik. Samuti ei ole sellises mahus laiendusele realistlike asukoha alternatiive (mida oleks näiteks eelnevalt erinevates strateegilistes planeerimisdokumentides käsitletud). Seetõttu 0-alternatiivi ega asukoha alternatiive (va rajatiste asukoha alternatiivid harjutusvälja ala sees) KMH-s realistlike alternatiividena ei käsitleta ning KMH aruandes keskendutakse ptk 1.3 kirjeldatud alternatiivide hindamisele. Alternatiividega kaasnevad mõjud klassifitseeritakse alljärgneva skaala alusel: ▪ Tugev soodne mõju ▪ Mõõdukas soodne mõju ▪ Mõju puudub/ebaselge ▪ Mõõdukas ebasoodne mõju ▪ Tugev ebasoodne mõju Keskkonnamõjude seisukohast eelistatud alternatiivid selgitatakse KMH aruandes välja eksperthinnangu alusel, võttes arvesse alternatiivide keskkonnamõjude hindamise tulemusi. 6.2 Uuringud KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Lisaks olemasolevale informatsioonile viiakse projekti raames läbi linnustiku uuring, taimestiku uuring, mürauuring ja geotehnilised uuringud, millel tulemusi KMH-s samuti arvestatakse. Linnustiku ja taimestiku uuringu kavandamisel on oluline olemasoleva teabe kasutamine ja töötlemine välitööde alade paika panemisel. Selle üheks oluliseks osas on GIS analüüsi, mis suures osas baseerub Metsaregistri andmetele. Kuna projektiala puhul on tegemist riiklikus omandis oleva alaga, millest suurem osa on metsamaa, siis väga suur osa territooriumist on kaetud metsade inventeerimise andmetega, mis sisaldavad endas muuhulga infot kasvukohatüübi, peamise puuliigi ja selle vanuse kohta. 6.2.1 Linnustiku uuring Uuringu eesmärgiks on hinnata harjutusvälja laienduse ja sellega kaasnevate tegevuste mõju kaitsealustele linnuliikidele. Selleks: - koondatakse andmed arendusala ja selle lähikonna linnustiku kohta keskkonnaregistrist ja juhuvaatluste andmebaasidest. - viiakse läbi kaitsealuste ja kaitsekorralduslikult oluliste (edaspidi: kaitsealuste) haudelinnuliikide inventuur valitud elupaikades - hinnatakse harjutusala laiendamisel ja kasutamisel tekkivate häiringute mõju linnustikule ning antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks. Haudelinnustiku inventuuril kasutatav metoodika põhineb Natura 2000 linnualade inventeerimisel kasutataval metoodikal. Arvestades arendusala suurt pindala ja maastike eeldatavat vähest mitmekesisust, viiakse inventuur läbi valikuliselt: 1) potentsiaalselt väärtuslikemates elupaikades, nendeks on vanemad puistud ja veekogud; 2) proovialadel arendusalale tüüpilistes elupaikades (männik, avamaastik). www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 43 Inventuur viiakse läbi kolme 1-2 päevase külastusega: ▪ 1.04-30.04 rähniliste ja kakuliste leidmiseks, lisaks registreeritakse teised kohatud kaitsealused liigid ▪ 15.05-15.06 kõik kaitsealused linnuliigid ▪ 15.06-15.07 väikepistriku võimalik aktiivsus seoses poegade toitmisega, lisaks registreeritakse teised kohatud kaitsealused liigid Häiringute mõju hindamisel keskendutakse ilmselt peamiselt arenduse rajamisega kaasnevatele häiringutele, mürale ja inimeste liikumisele. Seejuures on oluliseks sisendiks on mürauuringu müratasemete modelleerimise tulemused. Linnustiku uuringu väljunditeks on välitööde tulemusi ja soovitusi sisaldav aruanne ning kaitsealuste haudelinnuliikide territooriumite GIS-kiht. 6.2.2 Taimestiku uuring Taimestiku uuringu esimese etapina töötatakse läbi olemasolevad andmed (ajaloolised maastikumuutused, pinnakate, teadaolevad liikide leiukohad, aktuaalne aerofoto, Metsaregisri andmed jne), selle põhjal valitakse välja alad, kuhu minnakse välitööle. Eeldatavalt kestavad välitööd 2-4 päeva ning perioodil mai keskpaik kuni juuli algus. Välitööd tähendavad seda, et ekspert liigub uuritaval alal ringi oma välitöövahendeid kasutades ning otsides talle teadaolevalt olulisi liike ning kirjeldades vajadusel metsaelupaigad ja hinnates nende väärtuslikkust metsa vääriselupaigana. I ja II kategooria kaitsealustel liikidel ja haruldustel ning teiste oluliste liikide esimestel leidudel võetakse GPS-koordinaat. Indikaatorliikide puhul, kes osutuvad tavalisemateks, ja laialt levinud III kategooria kaitsealustel liikidel edaspidi täpseid koordinaate ei salvestata, nende levik hinnatakse maa-ala täpsusega (vaatluspaiga/metsaelupaiga/VEP piirid). Täidetakse vastavad Keskkonnaameti standardankeedid metsaelupaikadeks ja VEP-ks osutunud alade kohta. Välitöödele järgneb andmete kameraalne korrastamine ja aruande kirjutamine. 6.2.3 Mürauuring Projekti raames viiakse läbi mürauuring, mis peab vastavalt lähteülesandele vastama järgmistele nõuetele: ▪ Teha Sirgala harjutusvälja ehitusprojektiga täpsustatud arendusplaanide järgse olukorra mürauuring, mis koosneb mürakaartidest ja seletuskirjast. ▪ Mürauuring, sh mürakaardid koostada vastavalt 2019. aastal uuendatud militaarmüra regulatsioonis toodud põhimõtetele ja nõuetele, harjutusvälja arendusplaanidele ja kavandatavale kasutuskoormusele ning vastama valdkonna standarditele, sh arvutusmeetod ISO 9613-2. ▪ Mürauuringus käsitleda lisaks harjutusväljal toimuvate tegevustega kaasnevale müraolukorrale ka harjutusvälja koosmõju seda ümbritsevate võimalike müraallikatega. Anda hinnang müraallikate olulisuse ja nende koosmõju kohta. ▪ Tulemusi võrrelda 2019. aastal uuendatud militaarmüra regulatsioonis esitatud soovituslike normtasemetega. ▪ Mürauuringus kajastada mh: o kirjeldatava maa-ala iseloomustust; o arendusplaanide järgse olukorra müraallikate iseloomustust ja nende põhjustatud mürataset ja selle vastavust soovituslikele normtasemetele; o Sirgala harjutusvälja ümbritsevate võimalike müraallikate iseloomustust, nende olulisust ja nende koosmõju harjutusväljaga ning tekkivate müratasemete vastavust soovituslikele normtasemetele; o mürauuringus kasutatud lähteandmed ja metoodika; o uuringu aluseks olevad standardid, regulatsioonid jms; o müratundlikud objektid (hooned), mis jäävad müratsoonidesse ja on harjutusvälja mürast mõjutatud. Tuua tabeli vormis erinevatesse müratsoonidesse jäävate müratundlike objektide koguarv ja nendele vastav kinnistute arv. Eraldi tuua tabeli 44 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm vormis järgmine info müratundlike objektide kohta, mille juures on soovituslik(ud) normtase(med) ületatud: asukoha aadress, katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, müratase iga objekti õuealal, kaugus harjutusväljast jms; o hinnangut piirkonna elanikele tekkida võivate kuulmiskahjustuste kohta 2019. aastal uuendatud militaarmüra regulatsiooni kohaselt; o hinnangut piirkonna ehitiskahjustuste tekkimise võimalikkusele 2019. aastal uuendatud militaarmüra regulatsiooni kohaselt; o müra leviku ja mõjude vähendamise meetmed ning nende rakendamise põhjendatus, soovitused (nt asukoht, kõrgus, kaugus, materjal jne) ja tõhusus; o Vastavalt 2019. aastal uuendatud militaarmüra regulatsioonile koostada eraldi mürakaardid. Modelleerida nii keskmisi kui maksimaalse koormusega harjutuspäevi/öid. Täpsemad modelleeritavad olukorrad selguvad edasise töö käigus, lähtuvalt Tellijalt saadud andmetest ja Militaarmüra regulatsiooni metoodikast. o Kasutatavate relvade emissioonitasemete kirjeldamiseks kasutada analoogsete tööde andmeid. Müra modelleerimine viiakse läbi spetsiaaltarkvaraga Soundplan 8.2. Modelleeritavate olukordade tarbeks vajalikud vahendite müra emissioonid ehk helienergiatasemete (L E) väärtused pärinevad Kaitseväe harjutusväljadel varem koostatud mürauuringute aruannetest. Käesoleva töö käigus müra täiendavalt ei mõõdeta. Müramudeli peamine osa on 3D maastikumudel. Maastikumudelis võetakse aluseks piirkonna reljeef, maapinna helineelduvusomadused, maastikuobjektid (nt teed), hoonestus jm asjakohane. Maastikumudeli konstrueerimiseks vajalikud andmed saadi aktuaalselt põhikaardilt. Maapinna kõrguste andmed lähtuvad Maa-ameti LIDAR-mõõdistustest ja nende alusel koostatud maapinna kõrgusmudelist (eraldusvõimega 1 m). Maastikumudelisse kantakse modelleeritavatest olukordadest lähtuvalt võimalike müraallikate (relvad, lõhkamiskohad jms) asukohad (asukohtade määramine koostöös tellijaga) ning modelleeritakse müra levik. Modelleerimise väljundiks on mürakaardid, kus kajastuvad eri värvidega müratasemete vahemikud ja isojooned (samatugevusjooned). Seejuures on tegemist koondmürakaartidega (v.a L CE mürakaardid) ehk mürakaartidel on kajastatud koos nii väikese- kui ka suurekaliibrilised relvad, kuna mõlemat tüüpi relvi kasutatakse mitmes modelleeritud olukorras ühe harjutuspäeva jooksul. Mürauuringu koostamine on käesoleva programmi koostamise ajal juba käimas ning vahepeal on selgunud, et Eesti Energia Sirgala ja Narva karjääride lõhkamistööde müra koosmõju hindamine ei ole järgmistel põhjustel otstarbekas: 1. Karjääris (arvestatud nii Sirgala kui ka Narva karjääre) võib lõhkamisi toimuda sisuliselt iga päev (üldiselt ajavahemikul 10.00-14.30), kuid lõhkamised on päevast aega tervikuna (7.00-23.00) arvestades lühikesed mürasündmused (kestavad maksimaalselt mõned sekundid). 2. Lõhkamised karjääris võivad Sirgala harjutusvälja arvestades toimuda erinevates ilmakaartes (läänest kaguni) ehk karjääride erinevates osades ning karjääri lõhkamiskohtade vahemaad võivad olla suured. Eelnevast lähtuvalt on ka müralevik sõltuvalt lõhkamiskohast väga erinev. Kuna karjäärides võivad toimuda lõhkamised erinevate eesmärkide nimel (lõhatakse nii katendit kui veekõrvaldussooni/kraave, vastavalt vajadusele ka põlevkivikihindit) on ka kasutatavad lõhkeaine kogused ning ka vastavad lõhkamisega kaasnevad müratasemed väga erinevad ning varieeruvad päevade lõikes. Puuduvad täpsed andmed erinevate tegevustega kaasnevate müratasemete kohta (ühekordne mõõtmine ei pruugi anda ka asjakohast infot, kuna iseloomustab ainult konkreetse lõhkeaine koguse lõhkamisega kaasnevat mürataset. Samas võib lõhkaine kogus ka sama tegevuse korral sõltuvalt vajadusest varieeruda). 3. Sirgala piirkonnas varasemalt teostatud lõhkamisega seotud müra mõõtmised (Akukon OY Eesti filiaal, 2015. Sirgala harjutusväli. Helirõhutasemete mõõtmised 9.12.2014, 11.12.2014 ja 17.2.2015) on näidanud, et lähimate elamute juures (Sirgala ja Viivikonna) jäävad lõhkamisega seotud üksiku mürasündmuse heli ekspositsioonitasemed (LCE) madalamaks militaarmüra regulatsioonis soovitatud normtasemest (100 dB) ja ka töötervisehoiu nõuetest (137 dB; VV www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 45 12.04.2007 määrus nr 108). Kuna lõhkamised toimuvad päevasel ajal vaid väga väikese ajaperioodi jooksul (reaalne mürasündmus maksimaalselt mõned sekundid), siis päevase aja normtasemete ületamist lähimate majapidamiste juures ei ole samuti ette näha. Lisaks teostas Akukon OY Eesti filiaal (2014. SIRGALA HARJUTUSVÄLI HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMINE 18.7.2014) lõhkamistega seotud müra mõõtmised olukorras, kui sama päeva jooksul toimusid lõhkamised nii Sirgala harjutusväljal kui Narva karjääris. Mõlemal juhul paiknesid mõõtmispunktid samades kohtades (Sinimäe alevikus ja Hiiemetsa külas). Mõõtmispunktides mõõdetud mürataseme alusel arvutatud heli ekspositsioonitase (LCE) oli Sirgala harjutusväljal toimunud lõhkamiste korral Sinimäe alevikus 75 dB ja Hiiemetsa külas 67 dB. Narva karjääris toimunud lõhkamiste puhul ei olnud lõhkamised mõõtepunktides esinenud mürafoonist (taustmürast) eristatavad nii subjektiivselt kui ka mõõdetud andmete analüüsil mõlemas mõõtmispunktis teades täpset lõhkamise toimumise aega. Siinkohal on oluline, et Narva karjääris oli korraga lõhatud lõhkaine kogus tunduvalt suurem kui Sirgala harjutusväljal korraga lõhatud kogus (vastavalt Narva karjääris korraga lõhatud kogus oli vahemikus 291-684 kg, Sirgala harjutusväljal aga 240 kg). Seega vaatamata suuremale Narva karjääris korraga lõhatud lõhkeaine kogusele kaasnes kaugpunktides suurem müratase ikkagi Sirgala harjutusväljal toimunud lõhkamisega. 4. Sirgala harjutusväljal hakkaks väljaõpe toimuma terve harjutuspäeva jooksul, seejuures kasutatakse suure helienergiatasemetega relvi ning võivad toimuda ka lõhkamised. Võttes aluseks Ramboll Eesti (2012) töö "Militaarmüra mõõtmine ja hindamine Eestis" on nt 300 kg TNT lõhkamisega kaasneva helienergiataseme suurusjärk sarnane 84 mm Carl Gustavi laskmisega kaasneva helienergiatasemega. Sirgala ja Narva karjääris toimuvad päeva jooksul vaid mõned üksikud lõhkamised, samas Sirgala harjutusvälja aktiivse harjutuspäeva jooksul võidakse teostada nt 160 Carl-Gustavi lasku ning lisaks veel teistest relvadest laskmised. Eelnevaid asjaolusid arvestades saab mürauuringu koostajate hinnangul piirkonna müraolukorras määravaks Sirgala harjutusväljal toimuv väljaõpe ning karjäärides toimuvad lühiajalised lõhkamised ei suurenda olulisel määral aktiivse harjutuspäeva mürataset ehk sisuliselt on müra kumuleeruv mõju väga väike. 6.2.4 Geotehnilised uurimustööd Vastavalt projekteerimise lähteülesandele on vajalik teha geoloogiline uuring seitsmesajas punktis. Juurdepääsuteel (14,4 km) on ette nähtud puuraugud 50 meetrise sammuga, kokku ligikaudu 290 uuringupunkti. Iga ületuskoha juures (18 tk) on ette nähud geoloogiline uuring kümnes punktis, kokku 180 uuringupunkti. Liikumisteedel (34,5 km) on kavandatud uuringupunktid keskmiselt sammuga 150 m, kokku 230 uuringupunkti. Geotehniliste uuringute tulemuste põhjal töötatakse välja sobivad tehnilised lahendused (nt veekogude ja tranšeede ületamiste lahendused, alternatiivsete materjalide kasutamise tingimused, jne), millega kaasnevaid mõjusid hinnatakse KMH aruande käigus. 46 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH algatamisel 01.01.2020 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele. Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras (täpsemalt peatükis 9.1). Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku. KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 7.1. Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg10 Algatatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti KMH algatamine 17.03.2020 otsusega nr 1- 7/20-088 (Lisa 1) KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. KMH programmi aprill-mai keskpaik 2020 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. mai lõpp 2020 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva juuni algus 2020 jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva juuni algus-juuli algus 2020 jooksul. Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH programmi seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH juuli keskpaik 2020 kontroll ja programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis küsimine parandused ja täiendused. juuli lõpp 2020 Orienteeruvalt kaks nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral august 2020 menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH programmi ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on august-septembri algus 2020 avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 14 päeva jooksul KMH programmi KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja septembri keskpaik 2020 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele septembri keskpaik 2020 vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. septembri keskpaik – oktoobri kontrollimine ja keskpaik 2020 nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine tunnistamise otsuse. Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande oktoober-november 2020 aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse otsustajale. novembri lõpp 2020 10 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 47 Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg10 Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva detsember 2020 jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva jaanuar 2021 jooksul. Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH veebruar 2021 ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused veebruari lõpp-märtsi algus ja täiendused. 2021 Orienteeruvalt 3 nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse märts 2021 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH aruande ja avalikust arutelust. aprill-mai algus 2021 avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja mai 2021 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne mai lõpp 2021 otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab juuni 2021 kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 KMH aruande päeva jooksul. nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud juuli 2021 tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks augusti algus 2021 tunnistamise otsuse. 48 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA Arendaja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Järve 34a, 11314 Tallinn Tel: +372 717 0400 E-post: [email protected] Otsustaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a, 10142 Tallinn Tel: +372 667 2001 E-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Martin Ruul Mob: +372 5547 911 E-post: [email protected] KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus KMH juhtekspert - KMH Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) programmi ja aruande Töökogemus: Keskkonnamõju ja strateegilise hindamise Riin Kutsar kvaliteedikontroll ja avalikel kogemus enam kui 15 aastat. Ekspert vastab KeHJS § 14 aruteludel KMH programmi ja juhteksperdi nõudmistele ja omab keskkonnamõju hindamise aruande tutvustamine. litsents nr KMH0131 (alates 12/2013). Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) Projektijuht, kliimaekspert – projektiga seotud teabe Töökogemus: Enam kui 6 aastat töökogemust vahendamine ja KMH keskkonnamõju hindamise valdkonnas, sh kliimamõjude Martin Ruul programmi ja aruande hindamisel. koostamise koordineerimine, suhtlemine Tellijaga, kliimamõjude hindamine. Haridus: Loodusvarade kasutamine ja kaitse (BSc) Vee-ekspert – põhja- ja pinnaveega ning pinnasega Töökogemus: Enam kui 15 aastane kogemus keskkonna seotud mõjude hindamine. valdkonnas – keskkonnamõjude hindamine/strateegiline Kadri Auväärt mõjude hindamine eksperdi ja projektijuhina; looduskeskkonnale avalduvate mõjude järelevalve (KeM); riiklikku keskkonnaseire korraldus, seire allprogrammide koostamine ja veeanalüüsid (KAUR). Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) Kemikaaliohutuse ja jäätmekäitluse ekspert – Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude Juhan Ruut kemikaalide ja jäätmetega hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, seotud mõjude hindamine. riskianalüüside koostamine, kemikaaliohutuse ja jäätmekäitlusega seotud mõjude hindamine. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 49 Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus Haridus: Zooloogia (BSc) Looduskaitse, Natura ja rohevõrgustiku ekspert – Töökogemus: 13 aastat töökogemust keskkonnamõju looduskaitselistele objektidel ja hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, Kaile Eschbaum rohevõrgustikule avalduvate loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased mõjude hindamine, vajadusel konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura Natura hindamise läbiviimine. hindamised. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Sotsiaalsete mõjude ekspert - inimese tervisele, heaolule ja Töökogemus: 15 aasta töökogemust keskkonnamõjude Jaak Järvekülg varale avalduvate mõjude hindamisel, sh 10 aastat KMH juhteksperdina. hindamine. Tanel Esperk Müraekspert – müra Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) modelleerimine ja sellega seonduvate mõjude hindamine. Töökogemus: Üle 10 aasta töökogemust müra modelleerimisel ja müraga seotud mõjude hindamisel. Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert – müra ja õhusaastega Töökogemus: 14 aastat töökogemust müra ning õhusaaste seonduvate mõjude hindamine. hinnangute koostamisel (sh keskkonnamõju hindamiste raames) ning müra- ja õhusaaste modelleerimisel. Anneli Palo Taimestiku ekspert - Haridus: Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse (PhD) metsaelupaigatüüpide määramine ja kaitsealuste Töökogemus: 29 aastat kogemust botaanik-ökoloogina; 24 taimeliikide kaardistamine, aastat kogemust VEP-määramisel; 19 aastat kogemust samuti VEP-liikide tuvastamine. loodusdirektiivi elupaikade kaardistamisel - spetsialiseerumine metsadele toimus umbes 13 aastat tagasi. Hannes Pehlak Linnustiku ekspert – linnustikule Haridus: Loomaökoloogia (MSc) avalduvate mõjude hindamine ja selleks vajalike välitööde Töökogemus: 21 aastat töökogemust ornitoloogia ja kavandamine ja läbiviimine. looduskaitsebioloogia vallas, sh 10 aastat linnustiku eksperdina KMH-des. 50 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9 KAASAMINE 9.1 Kaasamise kava KMH avalikustamine on vastavalt seadusele otsustaja (käesoleval juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine); ▪ Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ E-kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg 3. KMH protsessist eeldatavalt huvitatud isikute loetelu ning teavitamise etapid ning vormi on esitatud tabelis 9.1. Tabel 9.1 KMH protsessist eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Asjaomased asutused Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Küsitakse seisukohti KMH programmi (KeHJS §15 1 lg 1) ning aruande osas (KeHJS §201 lg 1) ning kooskõlastust KMH aruandele (KeHJS §22 lg 2). Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga Vastutustundliku suhtumise kujundamine Keskkonnaministeerium loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja Teavitatakse e-kirjaga looduslikult mitmekesise elukeskkonna säilitamine. Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda Keskkonnaamet kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja Teavitatakse e-kirjaga muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohutusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga Siseministeerium Siseturvalisuse valdkonna poliitikate kujundamine. Teavitatakse e-kirjaga Majandus- ja Teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Teavitatakse e-kirjaga Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis. Teavitatakse e-kirjaga Maa-amet Eesti riigi kompetentsikeskus maaküsimustes. Teavitatakse e-kirjaga Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus. Lennuohutuse tagamine, lennundusjulgestusalase Lennuamet tegevuse koordineerimise ning selle valdkonna üle Teavitatakse e-kirjaga järelevalve teostamine. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 51 Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm Keskkonnainspektsioon Korraldab keskkonnajärelevalvet. Teavitatakse e-kirjaga Kujundab turvalist, toimivat ja säästlikku Maanteeamet Teavitatakse e-kirjaga liikluskeskkonda. Narva-Jõesuu linn arengu ja ruumilise Narva-Jõesuu Linnavalitsus Teavitatakse e-kirjaga planeerimise korraldamine. Toila valla arengu ja ruumilise planeerimise Toila Vallavalitus Teavitatakse e-kirjaga korraldamine. Alutaguse valla arengu ja ruumilise planeerimise Alutaguse Vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga korraldamine. Muud menetlusosalised Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §18 lg 4) ja aruande (KeHJS §22 lg 7) nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest. Riigimetsa Majandamise Riigimetsa majandamise korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga Keskus Kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad Eesti AS Eesti Energia Teavitatakse e-kirjaga Energia põlevkivikaevandused. Tegevuse alal asuvad Eesti Maaülikooli Eesti Maaülikool Teavitatakse e-kirjaga metsakatsealad. Vastutab raudtee administreerimisega seotud Aktsiaselts Eesti Raudtee Teavitatakse e-kirjaga ülesannete eest. Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav Teavitatakse e-kirjaga Koda koostöövõrgustik. On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Naaberkinnisasjade omanikud Teavitatakse e-kirjaga elukeskkonnast. Teavitatakse üleriigilise meedia, Ametlike Teadaannete ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Narva-Jõesuu linna, Toila valla ja Alutaguse valla Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada Piirkonna elanikud kodulehe kaudu. KMH piirkonna elanike elukvaliteeti. programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja arutelust teavitatakse ka Viivikonna ja Sirgala asula üldkasutatavas hoones või kohas. Teavitatakse üleriigilise meedia, Ametlike Teadaannete ning Tarbijakaitse ja Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid. Tehnilise Järelevalve Ameti, Narva-Jõesuu linna, Toila valla ja Alutaguse valla kodulehe kaudu. 52 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Asjaomaste asutuste seisukohad ning vastused neile on esitatud alljärgnevas tabelis. Maa-amet 1. Maa-ametil puuduvad märkused Sirgala Maa-ametit hoitakse KMH ja ehitusprojekti harjutusvälja ehitusprojekti KMH programmi edasise menetlemisega kursis ning küsitakse eelnõu osas. Palume hoida Maa-ametit kursis KMH aruande osas seisukohti vastavalt KeHJS- Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti edasise e §201 lg 1 ning kooskõlastust vastavalt KeHJS- menetlemisega ning edastada projekt Maa e §22 lg 2. ametile seisukoha andmiseks. Maanteeamet 1. Käsitlemata on ümbritsev infrastruktuur sh KMH programmi on täiendatud ja lisatud riigiteed, mis on vajalikud harjutusvälja kirjeldus, milliseid teid ja millise igapäevaseks funktsioneerimiseks ja kasutuskoormusega, on harjutusvälja mõlemapoolsed mõjud/ohud; tegevusteks vaja kasutada. 2. Anda riigiteede loend ja lühianalüüs teede Riigiteede ehituse ning hoolduse eest vastutab kandevõimest ning rekonstrueerimise Maanteeamet, kes ühtlasi hindab riigiteede vajadusest katete seisukorda (nii teekatte tasasust kui 3. Esitada vajadusel ettepanekud Maanteeameti teekatte konstruktsiooni).1112 Vajalike riigiteede osalemisest ühendusteede korrasoleku kasutamise osas on valmis Arendaja tagamisel. Maanteeametiga tegema koostööd sobivate lahenduste leidmiseks. Eestimaa Looduse Fond 1. Tahame tähelepanu juhtida, et kavandatavate Täname info eest. Viidatud uuring on uuringute tegemist ei pea alustama nullist. teadmiseks võetud. Lähteandmeid on võimalik leida juba teostatud uuringutest, nt Kull, T., Otsus, M. 2005. „Nursipalu ja Sirgala planeeritavate harjutusväljade loodusväärtuste inventeerimise tulemused.“ Lepingu 159/05.04 aruanne. EPMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Tartu. 2. Nimetatud töös on antud soovitusi ala KMH programmi koostamisel on kavandatava tsooneeringu kohta lähtuvalt piirkonnas tegevuse kirjeldamisel aluseks võetud hanke asuvatest loodusväärtustest. Neid ettepanekuid osaks olnud eskiislahendus. KMH aruande on harjutusvälja senises arendamises suuresti etapis hinnatakse kavandatavate lahenduste arvestatud, kuid praeguses eelnõus paraku mõjusid ning vajadusel antakse soovitused enam mitte. Näiteks on senise harjutusvälja lahenduse muutmiseks. Ühe aspektina idaossa kavandatud "Politsei- ja piirivalveameti analüüsitakse KMH aruandes kindlasti ka PPA (lõhkamis)ala", kusjuures raadamisele on lõhkamisala asukoha sobivust ja suurust. määratud harjutusvälja kõige loodusilmelisem osa koos järve ümbrusega ja järvest läände tranšeesse jääva sekundaarse allikasooga (lk. 10). Osaliselt on see võimatu juba kehtivate piirangute tõttu (lk. 20). Leiame, et see ala väärib paremat saatust; PPA lõhkamisala jaoks 11 https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork 12 https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork/riigiteede-seisukord www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 53 leiab kohasema paiga mujalt (laiendatava) harjutusvälja piirest. 3. Ebameeldiva üllatusega leiame lk. 22 väite: Käesoleva hetke seisuga Keskkonnaregistri "Sirgala harjutusväljale ja selle laienduse andmetel kaitsealuste linnuliike leiukohti aladele jäävad kaitstavatest objektidest ainult projektialal registreeritud ei ole. Võimaliku mõned keskkonnaregistris registreeritud II lisainfo saamiseks võetakse ühendust kaitsekategooria liikide leiukohad". Selles Keskkonnaameti ja Eesti Ornitoloogiaühinguga. piirkonnas tuvastati näiteks viimase linnuatlase koostamise käigus mitmete kaitstavate Lisaks viiakse KMH raames läbi uued linnustiku linnuliikide püsielupaigad ning kuna lõppeval inventuurid, mis annavad täiendavat infot alal kümnendil pidi meile teadaolevalt linnuatlase leiduvate linnuliikide kohta. andmestiku vastav osa viidama ka keskkonnaregistrisse (Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekt), siis peaks ainuüksi kaitstavate linnuliikide leiukohti olema märksa enam. Ka programmi eelnõu leheküljel 42 viidatakse mh. I kategooria linnuliigile väikepistrikule (nt. lk. 42). Kui need andmed pole mingil põhjusel registrisse jõudnud, soovitame ühendust võtta Keskkonnaameti ja Eesti ornitoloogiaühinguga. 4. 2005. aasta inventuuri ajal leidus Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade harjutusväljal rohkelt käpalisi ning liigiliselt on täpsustamiseks viiakse KMH käigus läbi need nimetatud ka eelviidatud EPMÜ töös. taimestiku uuring, mille raames käsitletakse ka Teisalt asustavad käpalised oma III kaitsekategooria liike ning antakse soovitused levimisstrateegia tõttu just kamardumata taimestikule avalduvate võimalike mõjude pinnasega alasid, kus konkurents veel puudub, vältimiseks ja leevendamiseks. ja puistute arenedes nende ohtrus niikuinii väheneb. Seega ei peaks nad olema takistuseks harjutusvälja arendamisel (välja arvatud ehk mõned eriti esinduslikud kohad, eelkõige just "PPA ala"), aga teemat tuleks aruandes sellegipoolest käsitleda. Samuti ei tohiks mööda minna III kategooria liikidest. 5. Programmi eelnõu lk. 7 antakse teada Liikumiskoridorid on paika panda lähtuvalt kavatsusest "projekteerida 18 tranšeede relvade ohualadest. Lõunapoolse koridori ületuskohta ning näha ette 14 perspektiivset nihutamine võtaks võimaluse täita väljaõppe ületuskohta", samal ajal on lk 26 märgitud, et eesmärke, mistõttu ei ole võimalik ettepanekuga "tulevikus, peale kaevandustegevuse lõppemist, arvestada. on kavas ka projektialast lõunasse jääv ala riigikaitselistel eesmärkidel kasutusele võtta". Niisiis peaks tulevikus harjutusala piiresse jääma ka olemasolev tranšeede ületustee senise harjutusvälja lõunapiiril, kustkaudu praegu ja veel paari aasta jooksul veetakse karjäärist välja põlevkivi. Võibolla tuleks lk. 10 ehitusprojektis seda arvesse võtta, suunates kavandatava liikumiskoridori tee lõunaharu veelgi lõuna poole, olemasolevale ületusteele? Lisaks olulisele rahalisele kokkuhoiule aitaks see vähendada ka raadamise mõju, sest mida enam lõuna poole, seda madalamad on istutatud puistud. 54 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm Eesti Energia 1. Mustajõel puuduvad paisud (Loo, Nehatu, Informatsioon pärineb Vooluveekogude Paritõkke, Vaskjala veski), seega ei ole 2014. hüdromorfoloogilise analüüsi 2019. aasta töö aastal olnud võimalik vastavat seiret teha ning versioonist, kus sisaldub ekslik info. Mustajõel ei paisudest pole seire toimumise hetkeks ole tõesti paisusid ja tänaseks on Mustajõgi ka läbipääse rajatud, kuna paisud puuduvad (lk määratud ka kalastikuleselt ebaoluliseks 18). veekoguks. Programmi on vastavalt korrigeeritud. 2. Tegemist on keskkonnamõju hindamise Viidatud ebatäpsus on parandatud. (KMH) programmiga, mille alusel koostatakse KMH aruanne ja antakse seal, mitte keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes, täiendavaid soovitusi seire korraldamiseks harjutusvälja laienduse alal (lk 31). Keskkonnaministeerium 1. Kuigi Keskkonnaministeeriumi ei ole lisatud KMH programmi koostamisel lähtus asjaomase asutusena KMH programmi ptk 9.1 ekspertgrupp viidatud KeHJS § 23 lg 2-st ja tabelisse 9.1, on programm meile saadetud seetõttu Keskkonnaministeeriumit ei lisanud seisukoha küsimiseks. Leiame, et KeHJS § 23 asjaomaste asutuste nimekirja. lõike 2 kohaselt on asjaomaseks asutuseks Keskkonnaministeeriumi põhieesmärk on Keskkonnaministeeriumi allasutus vastutustundliku suhtumise kujundamine Keskkonnaamet, kellele on seisukoha küsimise loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja kiri samuti saadetud. Kui looduslikult mitmekesise elukeskkonna Keskkonnaministeeriumi arvamus asjaomase säilitamine. Seetõttu on otsustaja (Tarbijakaitse asutusena on vajalik, siis palume lisada vastav ja Tehnilise Järelevalve Amet) praktikaks põhjendus ka tabelisse 9.1. Sellegipoolest kaasata ka Keskkonnaministeerium. Sellest oleme KMH programmiga tutvunud ning esitame tulenevalt on KMH programmi asjaomaste märkused programmi kohta. asutuste tabelisse lisatud ka Keskkonnaministeerium. 2. Põhjavee kaitstuse kirjeldamisel kasutada Põhjavee kaitstuse kaart KMH programmis põhjavee kaitstuse kaarti mõõtkavas 1:50 000 (joonis 2.2) on asendatud põhjavee kaitstuse (programmis joonis 2.2). Lisada programmi ptk kaardiga mõõtkavas 1:50 000. 2.2.1 Põhjavesi ka piirkonnas levivate põhjaveekogumite seisundi hinnang. Programmi on lisatud ka informatsioon projekti alal levivate põhjaveekogumite ja nende seisundi kohta. 3. KMH programmi ptk 2.2.2 Pinnavesi (lk 18) Pinnavee seire punktid riigikaitselise mõju on kirjas, et riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks on esitatud joonisel 2.6. Viide hindamiseks harjutusvälja pinna- ja põhjavee joonisele korrigeeritud. Kuna antud juhul ei ole seisundile viiakse Sirgala harjutusväljal läbi tegemist vooluveekogudega, siis on viide pinnavee seiret kolmes pinnavee seirepunktis ja vooluhulga ja –kiiruse mõõtmisele programmist viidatud on joonisele 2.5. Kolm pinnavee eemaldatud. seirepunkti on aga leitavad joonisel 2.6, kus pinnavee seirepunktid kattuvad karjääri kaevandustegevuse lõppemisel tekkinud väikejärvedega. Kuna aga tekstis on kirjas, et pinnavee seire käigus vooluveekogudes määratakse ka vooluhulk ja -kiirus, siis ei ole ilmselt tegemist olemasolevate ja joonisel 2.6. kirjeldatud seirepunktidega. Palume programmis www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 55 pinnavee seirepunktid täpsemalt kirjeldada, millistel veekogudel need asuvad ning märkida joonisele 2.5. 4. Ptk 2.2.2 (lk 18) viimases lõigus on märgitud, Öeldu pärineb programmis viidatud allikast – et harjutusvälja 2018. ja 2019. aasta seire Sirgala Harjutusvälja keskkonnakorralduskava. analüüsitulemuste järgi on Sirgala harjutusvälja AS Maves, 2019, mis omakorda viitab seoses pinnavee kvaliteet mõlemas proovipunktis hea pinna vee seisundi hinnangutega Kaitseväe või väga hea. Palume väidet täpsustada ja harjutusväljade pinna- ja põhjavee seire vajadusel korrigeerida, sest pinnavee aruannetele aastast 2018 ja 2019, mille on proovipunkte oli kolm, millest kahes seirepunktis koostanud EKUK. Pinnavee seisundi hinnangud esines joonisele 2.6 lisatud tabeli põhjal on antud kahe seirekoha kohta, kuna kahel vesikonnaspetsiifiliste saasteainete piirväärtuste viimasel aastal, 2018.a ja 2019.a, toimus seire ületamist. vaid kahes seirekohas – PV-2 ja PV-3. Üksikutes proovides seirekohas PV-2 on tõesti vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldus ületatud, kuid ületamised on esinenud enam kui 10 aastat tagasi ja ei kajastu enam viimastes seisundihinnangutes. 5. Ptk 2.2.2 (lk 18) on kirjeldatud Mustajõe Esitatud lauses on peetud silmas Mustajõe seisundit. Korrigeerida samas lõigus järgnevat kogumit. Nagu ka küsimuse 1 vastuses lauset või selgitada, millist veekogumit on silmas viidatud, siis paisude osas on esitatud peetud: „Siiski on kõik seiratud elustiku näitajad informatsioon ekslik. Programmis esitatud on olnud 2014. aastal heas või väga heas korrigeeritud lähtuvalt 2019 kinnitatud seisundi seisundis ja kogumi seisund on hinnatud hinnangust. Kogumi ökoloogiline potentsiaal kesiseks paisude (Loo, Nehatu, Paritõkke, perioodi 2012-2019 andmeil on kesine, seda Vaskjala veski) tõttu, millele on seire toimumise lähtuvalt 1-aluseliste fenoolide esinemisest hetkeks küll läbipääsud rajatud, kuid nende 2014. aastal ja HÜMO hinnangust 2019. aastal. toimivus veel tõendamata.“ 2017. aastal toimunud seirel piirnorme ületavaid kontsentratsioone ei tuvastatud ja kogumi seisundi hinnanguks anti hea ökoloogiline potentsiaal. Varasematel aastal on kogumi seisundi hinnangus arvestatud ka kalastiku seisundiga (oli 2014. aastal kesine), aga 2019. a määrati kogum kalastikuliselt mitte oluliseks ja elemendiga seisundi hinnangus ei arvestata. 6. Mõju hindamisel piirkonna pinna- ja Kaevandustegevuse ja selle lõppemisega põhjaveele käsitleda kavandatava tegevuse seotud mõjud ei ole käesoleva KMH piirkonna veerežiimi mõjutavaid hindamisobjektiks oleva tegevusega seotud ning kaevandustegevusi ja nende seetõttu neid KMH-s otseselt ei käsitleta. tulevikustsenaariume (laienemine, lõppemine), Kaevandamisega seotud mõjusid (sh mis hakkavad mõjutama piirkonna veetaset. kaevandamistegevuse lõppemisega seotud Seetõttu tuleb täiendada KMH programmi võimalike mõjusid) hinnatakse kaevandamisloa selliselt, et KMH aruandes hinnatakse tegevuse menetluses, mille käigus langetab mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele erinevate kaevandamisloa väljastaja, kõiki asjaolusid veetasemete puhul. kaaludes, kaevandamisloa väljastamise või mitte väljastamise otsuse. Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti KMH raames hinnatakse käesoleva projekti tegevustega kaasnevaid mõjusid pinna- ja põhjaveele, sh võetakse olemasoleva olukorrana arvesse piirkonnas toimuvaid teisi tegevusi, kehtivaid tegevuslubasid ning tulevikuplaane. 56 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7. Mõju hindamisse kaasata hüdrogeoloogiliste Kaevandustegevuse ja selle lõppemisega tööde tegevusluba hüdrogeoloogiliste uuringute seotud mõjud ei ole käesoleva KMH valdkonnas omav isik, kelle ülesandeks on hindamisobjektiks oleva tegevusega seotud ning modelleerida tegevuspiirkonna veetasemed seetõttu neid KMH-s otseselt ei käsitleta. erinevate piirkonna veerežiimi mõjutavate kaevandustegevuste stsenaariumite puhul. Võimalikke muutusi piirkonnaveetasemetes kaevandustegevuse lõppemisel on analüüsitud ning modelleeritud varasematest töödes: 1) Sirgala harjutusvälja tulevase veetaseme modelleerimine (AS Maves töö 14095, 2014); 2) Narva karjääri allmaakaevandamisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoosi korrigeerimine (AS Maves töö nr 14035, 2015); 3) Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring (Steiger OÜ töö nr 19/2762), 2019). Viidatud tööde tulemustega arvestatakse projektlahenduse koostamisel ja mõjude hindamisel. 8. Programmis on ptk 4 tabelis 4.1 märgitud, et Harjutusvälja kasutamisel tekkiv õhusaaste on mõju õhukvaliteedile KMH aruandes peamiselt seotud lõhkamiste ja tabamustega detailsemalt ei käsileta. Leiame, et KMH (laskmise korral), kuid antud tegevused ei leia aruandesse tuleb siiski lisada harjutusvälja aset harjutusala äärealadel ning vahemaad kasutamisel tekkiva õhusaaste (peenosakesed lähimate tundlike aladega on reeglina suuremad ja eriti peened osakesed) ja lõhkamistel tekkiva kui 1,5 km (sihtmärgialade puhul ka 4-5 km). õhusaaste hinnang. Seega ei saa siiski eeldada olulist mõju õhukvaliteedile väljaspool harjutusvälja territooriumi ning antud küsimuse täpsem analüüsimine ei ole põhjendatud. Eeltoodud täiendavad selgitused on lisatud KMH programmi tabelisse 4.1. 9. Arvestada KMH koostamisel, et kavandatav Süsinõmme liivakarjäär projektialale ei ulatu, Sirgala harjutusvälja projektiala kattub suures vaid paikneb selle vahetus naabruses. Vastav osas Sirgala karjääriga (kaevandamisloa nr täpsustus, koos projektiala piirkonnas KMIN-074, kehtivuse lõpp 03.05.2029) ja paiknevate aktiivsete mäeeraldiste kaardiga on väiksemal määral Sirgala II põlevkivikarjääriga lisatud KMH programmi. (kaevandamisloa nr KMIN-087, kehtivusaja lõpp 13.04.2031). Projektiala kõrval asub ka Süsinõmme liivakarjäär (kaevandamisloa nr L.MK/325201, kehtivuse lõpp 31.07.2024), kuid seda ei ole programmis nimetatud. Palume KMH programmis täpsustada, kas Süsinõmme liivakarjäär kattub ka projektialaga, sest programmis toodud joonist Maa-ameti kaardirakendusega võrreldes ei ole see selgelt arusaadav. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 57 10. Märgime, et maapõueseaduse § 14 lõike 2 Seisukohaga arvestatakse KMH aruande punkti 3 alusel võib Keskkonnaministeerium või koostamisel. valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui tegemist on ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Keskkonnaagentuur 1. Terminoloogiliselt ja riikliku seisundi Täpsustus on programmi lisatud. hindamise seisukohast on pinnavee puhul korrektne anda hinnang veekogumile (veemajanduslik üksus), mitte veekogule. Võttes arvesse eelpooltoodut anname teada, et Keskkonnaagentuuri värskelt kinnitatud pinnaveekogumite seisundi hinnangu alusel on Mustajõe seisund 2019. a andmete põhjal hea (13.07.20 seisuga info leitav ka meie kodulehelt). 2. Välisõhu peatükis (tabel 4.1, lk 32) esitatud Harjutusvälja kasutamisel tekkiv õhusaaste on väide, et harjutustel autode ja laskemoona peamiselt seotud lõhkamiste ja tabamustega kasutamine ei mõjuta õhukvaliteeti oluliselt, on (laskmise korral), kuid antud tegevused ei leia põhjendamata. Oleme seisukohal, et KMH aset harjutusala äärealadel ning vahemaad aruandes nimetatud õhusaastega seonduvad lähimate tundlike aladega on reeglina suuremad tegevused peavad olema analüüsitud ja kui 1,5 km (sihtmärgialade puhul ka 4-5 km). hinnatud. Seega ei saa siiski eeldada olulist mõju õhukvaliteedile väljaspool harjutusvälja territooriumi ning antud küsimuse täpsem analüüsimine ei ole põhjendatud. Väljaspool harjutusala võib teatud mõju avaldada sõidukite liikumine harjutusalale ja tagasi, seda juhul, kui läbitakse tundlikke piirkondi. Transpordiga seotud võimalikku mõju käsitletakse KMH aruandes. Riigimetsa Majandamise Keskus 1. Sirgala harjutusvälja laiendus on planeeritud Seisukohaga arvestatakse KMH aruande Sirgala karjääri põhjaosale kus kasvavad koostamisel. karjääri kõige vanemad, kuni 60 aastased hooldatud metsad. Karjääri metsastamisega on vaeva näinud kolm põlvkonda metsamehi ja tööle on kulutatud tohutu hulk aega ja raha. KMH programmi eelnõuga planeeritakse raadamist umbes 4000 ha karjääri kõige vanemas metsaosas. RMK soovib, et metsa raadamisi planeeritaks äärmist vajadust arvestades, loodusressurssi säästvalt ja mõjusid kliimamuutusele silmas pidades. Maaeluministeerium 1. Meie hinnangul on KMH programmi eelnõu Programmi on lisatud viide punktis 2.2.2. „Pinnavesi“ ja joonisel 2.5 jäänud maaparandussüsteemi (kood 1106470010010) kajastamata Sirgala harjutusväljaku lähialal eesvoolule ning joonisele 2.5 on lisatud 58 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm paiknev maaparandussüsteemi (kood piirkonna maaparandussüsteemid maa-alad ja 1106470010010) eesvool ja selle kaitsevöönd, eesvoolud ning veekaitselised kitsendused. mis on määratud maaeluministri 10.12.2018 määruse nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ alusel. Palume vajalikud muudatused KMH programmi sisse viia. 2. Programmi eelnõus lk 18 on toodud, et Antud juhul on mõeldud seda, et Sirgala “Mustajõgi on Sirgala kaeveväljalt kaeveväljalt kogutud põhjavesi pumbatakse väljapumbatava põhjavee eesvooluks“. Palume Mustajõkke, mis omakorda suubub Narva jõkke. täpsustada, mida mõiste „eesvool“ all on Eesvoolu mõiste on tavapärast kasutusel mõeldud. Maaparandusseaduse tähenduses on laiemalt kui vaid maaparandussüsteemide eesvool maatulundusmaal paiknevast kontekstis. kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust või toruveejuhtme läbilaskevõimest sõltub maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. KMH eelnõu kohaselt puuduvad Sirgala harjutusväljakul maaparandusseaduse tähenduses kuivendussüsteemid maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamiseks. 3. Leiame, et KMH programmis tuleb Kavandatav Sirgala harjutusvälja laiendamine ei detailsemalt käsitleda Sirgala maa-alalt liigvee jää maaparandussüsteemi alale. Käesoleval ajal sh sademevete ärajuhtimise mõju toimub alal, kuhu plaanitakse laieneda, maaparandussüsteemide toimimisele eriti kui kaevandamine Eesti Energia poolt. lisavesi juhitakse eesvoolu, mille veetasemest Kaevandamise veed suunatakse Mustajõkke. sõltub selle valgalal 3725 ha maatulundusmaa Kaevandamise lõppemisel ja ala kasutusel sihipärane kasutamine. Juhime tähelepanu, et kavandatud eesmärgil kaevandusvee harjutusväljakult liigvee suunamine suunamine Mustajõkke peatub. Seda maaparandussüsteemi eesvoolu võib arvestades on negatiivne mõju olemasolevatele kahjustada maaparandussüsteemi maaparandussüsteemidele vähetõenäoline, nõuetekohast toimimist ning mõjutada sellega kuid hindamise vajadus sisaldub juba üldisemas ümberkaudsete maade veerežiimi ja sõnastuses avalikustamisel olnud KMH maakasutamise tingimusi. Seetõttu tuleb programmi versioonis tabelis 4.1. maaparandusseaduse § 53 lõike 1 alusel „Keskkonnamõju võib avalduda läbi lähialade lisavee juhtimine eesvoolu kooskõlastada veerežiimi muutuse, eriti arvestades asjaolu, et Põllumajandusametiga. kaevandustegevuse tulemusena avaldatakse mõju piirkonna veerežiimile. Võimalikke mõjusid käsitletakse detailsemalt KMH aruande etapis.“ 4. Samuti vajab meie hinnangul KMA Nõustume ettepanekuga hinnata võimaliku programmis selgitamist, kas Sirgala lisanduva settekoormuse mõju katseväljakul veekogude ja tranšeede ületamise vooluveekogudele (sh maaparandussüsteemide erinevate lahenduste katsetamine võib eesvooludele). Võimalikke mõjusid käsitletakse suurendada settekoormust KMH aruande etapis ning vastav täiendus on maaparandussüsteemi eesvoolu või mitte. lisatud KMH programmi tabelisse 4.1. Muinsuskaitseamet www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 59 1. Sirgala harjutusvälja ning selle perspektiivse Seisukohaga arvestatakse ning viidatud laienduse alal puuduvad riikliku kaitse all muinsuskaitseseaduse paragrahvidest olevad mälestised. Samuti ei ole tulenevad kohustused on lisatud KMH Muinsuskaitseametil infot mitte kaitse alla programmi tabelisse 4.1. võetud, kuid teada olevate muististe ning arheoloogiateadete kohta. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maanteeameti, Lennuameti ja Enefit kooskõlastab Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti Kaevandused AS seisukohtadega arvestatakse. koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu, energeetika ja maavarade vaatest ei ole ministeeriumil vastuväiteid programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui Maanteeamet, Lennuamet või Enefit Kaevandused AS esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtuvad seisukohad, siis palume nendega arvestada. Narva-Jõesuu linnavalitsus 1. Sirgala harjutusväljaku laienduse projektis ja Võrreldes Sirgala harjutusvälja detailplaneeringu KMH programmis arvestada ja täita 30.09.2010 kehtestamise ajaga 10 aastat tagasi on Vaivara Vallavolikogu kehtestatud Sirgala riigikaitselised vajadused Sirgalas kohati harjutusväljaku detailplaneeringut ja KMH muutunud, mistõttu on kohendatud harjutusvälja aruande lahendusi. Kehtivast arengusuundi. Võrreldes kehtiva detailplaneeringust erinevaid lahendusi võib detailplaneeringuga ei muutu ala projekteerida kui nad on väiksema kasutusotstarve riigikaitsemaana ega ka keskkonnamõjuga kehtiva detailplaneeringu ehitusõigus. Väljaõppealade mõningast lahendustest ning arvestavad kehtiva nihkumist harjutusvälja piires ning nende detailplaneeringu ja KMH aruande kitsendusi ja rajamise ja kasutamisega tekkivaid soovitusi. keskkonnamõjusid hinnatakse KMH käigus. Sealjuures esitatakse KMH aruandes vajadusel täiendavaid kitsendusi ja soovitusi keskkonnamõjude vähendamiseks ja leevendamiseks. 2. Esitada Sirgala harjutusväljaku laienduse Kõiki teadaolevaid varasemaid seire andmeid ja KMH aruandes 2010. aastal Sirgala uuringuid võetakse KMH aruande koostamise harjutusväljaku detailplaneeringu ja KMH käigus arvesse ning aruandes kajastatakse programmis märgitud seirete andmed neist olulisemad. aastate lõikes. 3. Ehituseadustiku § 120 lõike 4 alusel on Õige on väide, et Sirgala HV laiendusele ei kehti Kaitseministri 26.06.2015. a määruse nr 16 automaatselt kaitseministri 26.06.2015. a „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, määrusega nr 16 kehtestatud Sirgala HV piirangute ruumiline ulatus ja andmed piiranguvöönd 2000 m. Määruses toodud riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate piiranguvöönd kehtib praegusele olemasolevale ehitiste kohta” Lisa 1 Riigikaitselise ehitise Sirgala HV-le. Sirgala harjutusvälja laiendus ja selle perspektiivse piiranguvööndi ulatus on 60 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm piiranguvööndi ulatus alusel olemasolevale planeeritud Ida-Viru maakonnaplaneeringus Sirgala harjutusväljakule määratud 2000 m 2030+. Kui laiendatav osa määratakse piiranguvöönd harjutusvälja piirist. Sirgala riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja osaks, planeeritud ja projekteeritud harjutusväljaku kehtestatakse sellele ka piiranguvöönd 2000 m laiendusele ei kehti automaatselt 2015 ehitise piirist. Piiranguvöönd kehtestatakse määratud piiranguvöönd. Maakonnaplaneeringu riigikaitselise ehitise töövõime tagamiseks. kehtestamise ajal 2016 aastal olid Viivikonna ja Sirgala Kohtla-Järve linna linnaosad, millest Maakonnaplaneeringus ei ole Sirgala tulenevalt ei teinud Vaivara vald märkusi harjutusvälja laienduse ja selle piiranguvööndi piiranguvööndi ulatusele. Tulenevalt planeerimisel tehtud viga. Maakonnaplaneering haldusreformi tulemusest on Viivikonna ja koostati koostöös Kaitseministeeriumi ja Ida- Sirgala külad liidetud Narva-Jõesuu linna Virumaa kohalike omavalitsusüksustega. koosseisu. Vastavavalt vastuvõetud Narva- Harjutusvälja laiendamine on kooskõlas Jõesuu linn arengukavale arendatakse maakonnaplaneeringuga. Viivikonna küla. Lähtuval sellest, et tegemist on ikkagi projekteeritava harjutusväljakuga on vaja Kaitseministeerium on praegu koostamisel ehitusprojektis arvestada olemasolevate olevate üldplaneeringute menetluses andnud Viivikonna küla müratundlike objektidega kõigile Sirgala harjutusvälja laiendusest ja selle (eluhooned) ning täpsustada projekteeritud perspektiivsest piiranguvööndist puudutatud Sirgala harjutusvälja piir ja piiranguvöönd kohalikele omavalitsusüksustele sisendi, et selliselt, et oleks tagatud 2 km piiranguvöönd Kaitseministeerium jätkab Sirgala harjutusvälja olemasolevatest Viivikonna eluhoonetest, mis laiendamist maakonnaplaneeringus esitatud oleks ka ilmselge maakonnaplaneeringu vea mahus ning palub arvestada ka perspektiivse parandamine (planeeritud ja projekteeritavad piiranguvööndi ulatuse ning sellest tuleneda objektid peavad arvestama olemasolevat võivate piirangutega. Võrreldes olukorda). Piiranguvöönd ja planeeritud maakonnaplaneeringuga on Kaitseministeerium harjutusväljaku laiendamine seab soovinud Sirgala harjutusvälja laienduse piire ja põhjendamatud kitsendused kohaliku elu sellest tulenevalt ka perspektiivse arendamiseks- ehituseadustiku § 120 lõike (1) piiranguvööndi piire väga vähesel määral Käesolevas paragrahvis nimetatud juhul on korrigeerida, arvestades tegelikku situatsiooni ehitise püstitamine, laiendamine või looduses. Selleks on Kohalikele ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud omavalitsusüksustele (Alutaguse vald, Toila kooskõlastuseta keelatud. vald, Narva-Jõesuu linn) saadetud ka vastavad Sirgala harjutusvälja laienduse kaardikihid. Narva-Jõesuu Linnavalitsusele on ehitusprojekti peab arvestama olemasolevat Kaitseministeerium saatnud vastavasisulised asustust kirjad 24.09.2019 nr 12-3/19/3531, 26.11.2019 (sh harjutusväljaku piiri ning sellest nr 12-3/19/4252, 15.04.2020 nr 12-1/20/3531. tulenevalt piiranguvööndit). Riigikaitselise ehitise piiranguvööndis võib asuda erineva otstarbega ehitisi ja maakasutusi. Piiranguvööndis tuleb uute ehitiste ehitamine, olemasolevate ehitiste rekonstrueerimine või laiendamine ning koostatavad planeeringud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga (alus: EhS § 120 lg 1, VV 17.12.2015 määrus nr 133 § 3 p 1). Kui kavandatav tegevus ei vähenda riigikaitselise ehitise töövõimet, kooskõlastab Kaitseministeerium selle. Sirgala harjutusvälja laiendamine ja piiranguvööndi määramine ei sea põhjendamatuid kitsendusi kohaliku elu arendamiseks. Küll aga tuleb Sirgala www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 61 harjutusvälja ja selle laienduse piiranguvööndisse uute ehitiste ja maakasutuste kavandamisel arvestada, et riigikaitselise tegevusega võib paratamatult kaasneda keskkonnahäiringud (nt müra), mis tõttu on Kaitseministeerium palunud kohalike omavalitsusüksuste arengudokumentides, eelkõige üldplaneeringutes, kavandatud harjutusvälja laienduse piiranguvööndisse uusi müratundlikke ehitisi või maakasutusi mitte planeerida. 4. Sirgala harjutusväljaku laienduse KMH programmi on täiendatud ja lisatud ehitusprojektiga juurdepääsu tee lahendus ei kirjeldus, milliseid teid ja millise vasta maakonnaplaneeringule. Maakonna kasutuskoormusega, on harjutusvälja planeeringus on juurdepääsu teel lahendus tegevusteks vaja kasutada. teine ning ei puudutanud maakonnaplaneeringu kehtestamisel Vaivara valda. Maakonnaplaneeringus on kattuvana nö juurdepääsu teega märgitud Tallinn-Narva mnt ümbersõit. Narva-Jõesuu linna seisukohalt täpsustame, et meie arvates juurdepääsu tee ja Tallinn-Narva mnt ümbersõidu trassikoridori üksteisega kattuvas osas peab tee olema avalik ja üks vähendamaks mõju keskkonnale (raadamise vähendamine) ja vähendamaks kulu riigi finantsvahenditele. Samuti on vajalik Maanteeameti seisukoht ka ülejäänud (harjutusväljaku välise) teelõigu kiiremaks väljaehitamiseks, eriti seoses planeeritud Tallinn-Narva mnt rekonstrueerimise kavatsusega. Samas oleks ka kogu harjutusväljaku toimimise huvides kogu Tallinn- Narva mnt ümbersõidu teelõigu rajamine, mis võimaldaks vajadusel harjutusväljakule suunduvat ja harjutusväljakult väljuvat liiklust hajutada või tagada vajadusel alternatiiv. Sirgala harjutusväljaku laienduse KMH programm peab käsitlema ka juurdepääsu tee ala, mis on oluline osa harjutusväljaku toimimise taristust. 5. Harjutusväljaku laienduse osas teha Uuringute läbiviijatena on kaasatud oma kaitsealuste liikide uuring - metsis, kaunis valdkonna eksperdid, kes on ka piisavas mahus kuldking jne. Programmis väljatoodud taimestiku töömetoodika välja pakkunud. ja linnustiku uuringu ajakava on pealiskaudne. Näiteks taimestiku uuringud 2-4 päeva jooksul ei Taimestiku uuringu kavandamiseks aluseks anna isegi ligilähedaselt informatsiooni olnud Metsaregistri andmed on piisavad, kuna arvestades harjutusväljaku kogu pindalaga ja annavad lisaks kasvukohatüübile infot puistu sealhulgas raadamise alaga 3950 ha ning liigilise koosseisu ning puude vanuse tulenevalt maastiku iseloomust (raskendatud kohta. Uuringutel GPS jälge ei salvestatud, kuid liikumine ja ajakulu laskumisel ning üldiselt on külastatud kohad kaitstavate liikide ülesronimisel endistele puistangutele). levikupildi järgi hästi tuvastatavad. Kuigi täpsed Metsaregister ei ole antud uuringu jaoks ning mahukad uuringud on alati eelistatud, on informatiivne ja piisav sisend, sest tegemist on projektiala puhul tegemist inimtegevuse tõttu rekultiveeritud karjääriga ning metsaregister tugevasti mõjutatud suktsessiooniliste 62 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm annab kasvukohaks mineraalne puistang, kooslustega, kus taimkatte areng puistangutel millest valdav enamus taimestiku uurijatest ei sõltub otseselt metsastamisest möödunud oska midagi välja lugeda ja teha valikuid ajast. Nn looduslikul pinnasel kasvavad metsad taimestiku uuringualade valikuks. on tugeva kuivendusmõjuga ja taastunud Tegeliku teostatud uuringu kvaliteedi endistele lageraietele. Teadaolevalt lõpetatakse hindamiseks oleks vaja GPS põhine liikumise pärast kaevandamise lõppu vee trajektoori jälg ning sellisel juhul saaks teostada väljapumpamine ja ulatuslikel aladel on oodata vajadusel järelkontrolli. Ka linnustiku veetaseme tõusu. Seega harjutusväljaku uurimine üksikutel päevadel ühel aastal taimkate on olnud pidevas muutumises ja see ,perioodil 01.aprill-15.juuli ei ole informatiivne ja protsess jätkub olenemata raadamise ulatusest. piisav. Samuti juhime tähelepanu, et Põhjalik inventuur oleks küll teaduslikult huvitav, harjutusväljaku laienduseala on loomastiku poolt kuid kuna kasvukohatingimused aja jooksul rohkem kasutusel kui arvatakse –näiteks isegi kiiresti teisenevad (metsade tihenemine ja karude talveuinaku kohad. rohtumine ning sammaldumine, madalate kohtade soostumine, kuivenduse jätkuv mõju mõnes kohas) ja muutuvad seal leitud liikidele tulevikus vähem või rohkem sobivaks väga mitmesuguste omavahel põimuvate tegurite tõttu, ei oleks kitsalt leiukohapõhine liigikaitse kuigi tulemuslik ning taimestiku uuring keskendub üldisemas plaanis soovituste väljatöötamisele. Alal leitud liigid on valdavalt nn looduslikele häiringutele või looduslikele avakooslustele (pioneerkooslustele) iseloomulikud liigid ja nende säilimise tagab mõõduka häiringurežiimi jätkumine. 6. Kavandada nö lõuna liikumiskoridor tegelikult Liikumiskoridorid on paika panda lähtuvalt kaevandatud ning metsastamata aladele relvade ohualadest. Lõunapoolse koridori raadamise pindalade vähendamiseks. Isegi kui nihutamine ei võimaldaks täita väljaõppe mõnedel aladel on teostatud karjääri eesmärke, mistõttu ei ole võimalik ettepanekuga bioloogiline rekultiveerimine –istutus siis arvestada. sellistes kohtades puudub üldjuhul raadamise vajadus. 7. Ära jätta nö põhja liikumiskoridor tulenevalt Raadamist tegelikkuses väljaspoole projektiala sealhulgas raadamisala väljumisega ette ei nähta. Kavandatava tegevuse joonise planeeritud harjutusväljaku piiridest ning puhul on tegemist projekti esialgse eskiisiga, tegelikult kaevandamata alas osalise mida projekteerimise käiguse täiendatakse (sh paiknemisega. Antud ettepanek on seotud ka korrigeeritakse raadamisalade piire). linna ettepanekuga harjutusväljaku piiri ja piiranguvööndi paiknemisega. Põhjapoolse liikumiskoridori ära jätmine ei ole väljaõppe eesmärkide saavutamise seisukohast võimalik. 8. Leida alternatiiv või põhjendus liikumiskoridori Antud juhul on oluline täpsemalt selgitada laiusele –näiteks varieeruv raadamise ulatus või raadamise mõistet. Vastavalt metsaseaduse § kahe lühema lõigul ,mis ühendavad nö keskmist 32 lg 1 on raadamine raie, mida tehakse, et ja lõuna liikumiskoridori välimise kurvi mitte võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui raadamine. Samuti kaaluda ainult ühe metsa majandamiseks. Kavandatava tegevuse liikumiskoridori alternatiivi. puhul mõeldakse raadamise all raiet, mida tehakse lähtuvalt riigikaitse vajadustest. Raadamise käigus võidakse eemaldada selleks määratud alal kogu mets, teha raiet vaid osal määratud alast, puhastada ala alusmetsast või www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 63 kujundada olemasolevat metsa muul viisil vastavalt vajadusele. Vastav selgitus on lisatud ka KMH programmi. Lisaks tuleb täpsustada, et liikumiskoridoride puhul on reaalseks raadatavaks alaks ca 80% projektlahenduses näidatavast alast. Üheks võimalikuks raadamisala vähenemise põhjuseks võib muuhulgas olla ka raadamisalade vähenemine kurvide. Täpne raadamise ulatus selgub arendusvälja arenduse edasistes etappides. 9. Leida alternatiive raadamise pindala PA ala ei ole võimalik ühildada teiste kaitseväe vähendamiseks -näiteks PPA ja Päästeameti rajatistega kuna demineerimiseks on vajalik ala eraldiseisev ala. PA ala täpne asukoht ning raadamise põhjendus või granaadiviske ala ja raadamise ulatus täpsustakse edasise PPA ala ühildamine või uute UXO alade ja projekteerimise käigus, võttes arvesse ka KMH liikumiskoridoride ühildamine. soovitusi. 10. Kaaluda laskeväljade vähendamist –näiteks Ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, kuna kaks pikemat laskevälja kus saaks kasutada ka see ei võimaldaks täita väljaõppe eesmärke. lähemal asuvaid sihtmärke. 11. Majutusala planeeritud suuruseks on 52 ha Antud juhul on oluline täpsemalt selgitada ning kavandatud tegevuste kirjeldusest nähtub raadamise mõistet. Vastavalt metsaseaduse § vajadus 150 auto parkimiseks. Ettepanek vältida 32 lg 1 on raadamine raie, mida tehakse, et üledimentsioneerimist. Juhul, kui toimub lisaks võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui autodele ka inimeste majutamine (telkides), siis metsa majandamiseks. Kavandatava tegevuse linna arvates puudub vajadus kogu majutusala puhul mõeldakse raadamise all raiet, raadamiseks. Telkimisaladel tekkib sellisel juhul mida tehakse lähtuvalt riigikaitse vajadustest. teatud varjestatus ning ilmselt ka parim Raadamise käigus võidakse eemaldada selleks elukeskkond. määratud alal kogu mets, teha raiet vaid osal määratud alast, puhastada ala alusmetsast või kujundada olemasolevat metsa muul viisil vastavalt vajadusele. Vastav selgitus on lisatud ka KMH programmi. Lisaks täpsustuvad raadamise mahud veel projekteerimise ning KMH aruande protsessi käigus. 12. Võimalik alternatiiv Kuusalu keskpolügooni Sirgala harjutusvälja projekteerimine on otseselt kasutamises –kas ei ole dubleerivaid alasid – seotud kaitsevõime väljaarendamisega, näiteks laskeväljad jne. väljaõppe hajutamisega ning erinevate maastikega harjutusväljade loomisega. 13. Juhime tähelepanu, et rohealana loetakse KMH aruandes hinnatakse mõju rohelise loodusliku või inimtekkelise päritoluga võrgustikule, võttes aluseks 2016. aastal taimkattega alasid. Euroopa Liidu bioloogilise kehtestatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu mitmekesisuse poliitikast alguse saanud 2030+ rohevõrgustiku. rohetaristu strateegia seab eesmärgiks säilitada või taasluua toimivate rohealade ja 64 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda. Harjutusväljaku vanemates osades on metsastruktuur juba kujunenud. KMH võiks hinnata kuidas sellises mahus raadamisega täidetakse muid riigi poolt võetud rahvusvahelisi kohustusi –säästva arengu eesmärgid. Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 (2030 Agenda): 15.2 Saavutada 2020. aastaks kõikide metsaliikide säästev majandamine, peatada metsa raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. 15.3 Peatada 2030. aastaks kõrbestumine, taastada rikutud maa ja pinnas, sealhulgas kõrbestumise, põua ja üleujutuste tagajärjel rikutud maa, ning püüelda maailma poole, kus maad ei rikuta. 14. Keskkonna mõjude hindamiseks on vaja Sirgala HV prognoositav kasutus (koos teada tegelike harjutuspäevade kogust. Kaitseliidu üksustega) oleks ca 300 päeva aastas. Vastav täiendus on lisatud KMH programmi. 15. Linna hinnangul on vaja täiendavalt pöörata Vibratsiooni mõjusid käsitletakse detailsemalt tähelepanu vibratsiooni levikule õhu ja maa KMH aruande etapis ning vibratsiooni võimalik kaudu. Olemasoleval Sirgala harjutusväljakul mõjuala täpsustub vibratsiooni mõjude toimunud tegevuse mõju (vibratsioon) ulatus hindamisel. on Narva-Jõesuu linna Sinimäe alevikuni ja Hiiemetsa külani. Mürakaebused olid tegelikult enamikel juhtudel vibratsiooni kaebused. Viitamine 2009.a vibratsiooni uuringule, arvestades tegelike kaebusi on ebapiisav seda enam, et puudub analoogne informatsioon Sirgala ja Viivikonna küladest enne haldusreformi. 16. Ilmselt oleks Sirgala harjutusväljaku Keskkonnamõjusid tuleb hinnata asukoha laienduse keskkonna mõju hindamisel õiglane põhiselt, sh arvestades kehtestatud kõrgemaid esitada NATO euroopa liikmete asjakohaseid riiklike ja piirkondlike strateegilise harjutusväljakute/polügoonide pindala planeerimisdokumente. Keskkonnamõju (võimalusel sellest raadatud alade pindala) hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi riikide pindalasse ja Eestis arendatavate seaduse alusel on võimalik lubada tegevust harjutusväljakute/polügoonide/lasketiirude sellises ulatuses ja mahus, millel puudub oluline pindala suhe riigi pindalasse. keskkonnamõju. Lennuamet 1. Lennuamet palub arvestada, et Sirgala Teadmiseks võetud. harjutusvälja kohal asub EED1 SIRGALA 1 ohuala, mille asukoha koordinaadid ja kõrgus on avaldatud lennundusteabe kogumiku AIP punktis ENR 5.1 3. Kui harjutusväljaku suuruse muutudes muutub ka ohuala suurus, tuleb vastavat infot ka lennundusteabe kogumikus uuendada. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 65 Terviseamet 1. KMH programmis lk 31 tabelis 4.1 on Teadmiseks võetud. ehitusaegsete tegevuste müra kohta märgitud: „mõju piirdub peamiselt projektiala ja selle vahetu lähendusega, kuid ajutised mürahäiringud võivad avalduda ka projektialast kaugemal asuvas Sirgala ja Viivikonna asulas.“ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamumaadel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. 2. KMH programmis lk 32 tabelis 4.1 on Teadmiseks võetud. ehitusaegsete tegevuste vibratsiooni kohta märgitud: „Ehitusaegne vibratsioon on ajutine ning ehitustegevuse alad ei asu elamute vahetus läheduses (lähimad elamud asuvad minimaalselt mitmesaja meetri kaugusel), mistõttu ei ole põhjust eeldada olulist ehitusaegse vibratsiooni mõju avaldumist. Vibratsiooni võivad põhjustada ehitusmasinad, mis läbivad nt Sirgala ja Viivikonna asulat, kuid üle normatiivsete avaldumist ette näha ei ole.“ Seoses ehitusaegsete tegevustega tekkiv vibratsioon läheduses asuvates elamutes ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. Keskkonnaamet 1. KMH programmi tabelis 4.1 on toodud, et Harjutusvälja kasutamisel tekkiv õhusaaste on peamist mõju õhukvaliteedile avaldavad peamiselt seotud lõhkamiste ja tabamustega lõhkamistel ja laskemoonast plahvatusel (laskmise korral), kuid antud tegevused ei leia vabanev lämmastikdioksiid ning aset harjutusala äärealadel ning vahemaad harjutusväljakul kasutatavate sõidukite kütuse lähimate tundlike aladega on reeglina suuremad põletamisel eralduvad saasteainete kui 1,5 km (sihtmärgialade puhul ka 4-5 km). heitkogused. Samas on selgitatud, mis põhjustel Seega ei saa siiski eeldada olulist mõju ei ole oodata olulist mõju õhu õhukvaliteedile väljaspool harjutusvälja kvaliteedile. Kuna projektialal või selle territooriumi ning antud küsimuse täpsem lähiümbruses ei ole varasemalt välisõhu seiret analüüsimine ei ole põhjendatud. Eeltoodud teostatud, täpsemaid hinnanguid õhukvaliteedi täiendavad selgitused on lisatud KMH osas pole, siis Keskkonnaamet on programmi tabelisse 4.1. seisukohal, et käesolevas KMH s tuleks hinnata lõhkamistel kõikide eralduvate saasteainete heitkoguseid ning modelleerida saasteainete hajumine. 2. Palume kasutada mõistete Viidatud mõisteid on korrigeeritud. „pealmaakaevandus“ ja „allmaakaevandus“ asemel mõisteid „karjäär“ ja „kaevandus“, 66 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm „rekultiveerima“ asemel „korrastama“, „kaevandusluba“ asemel „kaevandamisluba“ ning „kaevandustegevus“ asemel „kaevandamistegevus“. 3. Keskkonnaregistrisse kandmiseks on KMH programmi on taimestikuinventuuri alusel 29.07.20202 saadetud Anneli Palo 17.- täiendatud ning selle tulemustega arvestatakse 18.06.2020 Sirgala harjutusväljaku aruande koostamisel. taimeinventuuri vaatlused. Kokku 76 leiukohta: 1 kordusvaatlus ja 75 uut, sh 2 I kategooria leiukohta (virgiinia võtmehein), 9 II kategooria leiukohta (harilik kuldking, kõdu-koralljuur, soohiilakas, ainulehine soovalk). Palume täiendada KMH programmi ja arvestada aruande koostamisel taimeinventuuri tulemustega. 4. Kaks joonist on pealkirjaga „Joonis 2.7“. Jooniste numbrid on parandatud. Teisel joonisel 2.7 „Kaitstavate liikide Ametkondadele seisukohtade esitamiseks registreeritud leiukohad projektiala ja selle saadetud KMH programmi versioonis olid II lähistel“ on kujutatud II kategooria liikide kaitsekategooria liikide leiukohad kujutatud, kuid leiukohti. Juhime tähelepanu, et vastavalt avalikustamisele minevast versioonist vastavad Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on I ja II joonised eemaldatakse. kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. 5. Leheküljel 18 on järgmine lause: Viide joonisele on parandatud. „Riigikaitselise tegevuse mõju hindamiseks harjutusvälja pinna-ja põhjavee seisundile viiakse Sirgala harjutusväljal läbi pinnavee seiret kolmes pinnavee seirepunktis (joonis 2.5).“ Tõenäoliselt on siin mõeldud joonist 2.6, mitte joonist 2.5. 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel. www.hendrikson.ee Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm 67 KASUTATUD ALLIKAD 1. AS Maves. Sirgala harjutusvälja keskkonnakorralduskava. 2019 detsember. 2. AS Koger & Partnerid. Sirgala harjutusvälja detailplaneering. 2009. 3. Keskkonnaagentuur. Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2018.a. ajakohastatud hinnang. 2019 4. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Viivikonna tektoonilise rikke hüdrogeoloogiline uuring. Tallinn 2019 5. Ida-Virumaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Ida-Viru maavanem 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278 (mida on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). 6. Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2017. a korraldusega nr 193 7. Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 30.01.2019 otsusega nr 78 8. Vairava valla üldplaneering. Kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010 määrusega nr 11 9. Koostatava Narva-Jõesuu linna üldplaneering. Algatatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu 19.12.2018 otsusega nr 71 10. Toila valla üldplaneering. Kehtestatud Toila Vallavolikogu 28.10.2005 otsusega nr 1 11. Koostatav Toila valla üldplaneering. Algatatud Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37 12. Illuka valla üldplaneering. Kehtestatud Illuka Vallavolikogu 29.11.2010 määrusega nr 26 13. Koostatav Alutaguse valla üldplaneering. Algatatud Alutaguse Vallavolikogu 30. november 2017 otsusega nr 17 14. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 15. T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 16. Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report, European Commission, 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf 68 Sirgala harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise programm LISAD Lisa 1. KMH algatamise otsus (lisatud eraldi failina) www.hendrikson.ee Saatja: RKIK Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=60AD71288329489BB30DACB95964F655-RKIK INFO> Saaja: Mariliis Õispuu Teema: FW: Отправка: Avaldus_Viivikonna -----Original Message----- From: Olga Modelski <[email protected]> Sent: Wednesday, September 16, 2020 6:59 PM To: RKIK Info <[email protected]> Subject: Отправка: Avaldus_Viivikonna Сообщение готово к отправке со следующим вложенным файлом или ссылкой: Avaldus_Viivikonna