Kiri

OTSUS Vaidlustuse number 160-20/221507 Otsuse tegemise aeg 19.08.2020 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus AS-i GREEN MARINE vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „IKT materjalide, andmekandjate, muude jäätmete ja varustuse äravedu ja hävitamine“ (viitenumber 221507) AS-i GREEN MARINE kõrvaldamise, Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuste edukaks tunnistamise ja edukaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujate kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS GREEN MARINE, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja direktor Kusti Salm Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, seaduslik esindaja Argo Luude Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta läbi vaatamata AS-i GREEN MARINE taotlused tunnistada kehtetuks Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise, Ragn-Sells AS-i kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused (Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 16.07.2020 käskkirja nr 221H p- id 1.6. ja 1.7.). 2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldada AS-i GREEN MARINE vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 16.07.2020 käskkirja nr 221H:  p 1.2. AS-i GREEN MARINE hankemenetlusest kõrvaldamise kohta;  p 1.6. Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise osas;  p 1.7. Eesti Keskkonnateenused AS-i kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise osas. 3. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt AS-i GREEN MARINE kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1663,2 eurot (käibemaksuga). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 28.05.2020 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „IKT materjalide, andmekandjate, muude jäätmete ja varustuse äravedu ja hävitamine“ (viitenumber 221507) hanketeate. Hanketeate kohaselt sõlmitakse raamleping, tehnilise kirjelduse p-i 6 kohaselt raamleping sõlmitakse kuni kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga Lisas 4 sätestatud tingimustel perioodiga 48 kuud. 2. 27.07.2020 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i GREEN MARINE (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 16.07.2020 käskkirjas nr 221H tehtud otsustele: 1) AS-i GREEN MARINE kõrvaldamine; 2) Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuste edukaks tunnistamine; 3) Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine. 3. Kooskõlas RHS § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-tega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 03.08.2020 kirjaga nr 12.2-10/160 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks aega kuni 06.08.2020. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks Vaidlustaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, AS GREEN MARINE, põhjendab vaidlustust järgmistelt. 4.1. Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 9 ebaõigesti. Vaidlustaja ei ole esitanud Hankijale valeandmeid ning Hankija ei ole ka kogunud mistahes andmeid, et ta oleks saanud teha otsuse RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel. Käesoleval juhul seisnes otsuse põhjendustest nähtuvalt Hankija etteheide Vaidlustajale selles, et Vaidlustaja ei olnud esitanud hankepassis keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopiat või meetmete kirjeldust, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid. Tegemist oli andmetega, mis tuli esitada kvalifitseerimise tingimuste täitmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsuse (haldusasi 3-19-621) põhjal, kui pakkuja jätab sellised andmed esitamata, ei ole tegemist olukorraga, kus on võimalik pakkuja RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldada. Järelikult kohaldas Hankija käesoleval juhul RHS § 95 lg 4 p 9 ebaõigesti ning juba ainuüksi nimetatud põhjusel on otsus õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. 4.2. Hankepassis kinnituse esitamine on samaväärne hankepassis andmete esitamisega selle kohta, et pakkuja täidab kvalifitseerimise tingimuse. Teave Vaidlustaja ISO-sertifitseeringu kohta on avalikult ja tasuta kättesaadav Eesti Kvaliteediühingu andmebaasist (https://sertifikaadid.eaq.ee/index.php). Vaidlustajal on vaidlusalune sertifikaat olemas (vaidlustuse lisa 2). Vaidlustaja ja Hankija vahel on sõlmitud 2 (13) 23.08.2019 raamleping nr 2-2/19/518-1, mille alusel Vaidlustaja on esitanud Hankijale korduvalt arveid, kus on märgitud kinnitus vastava sertifikaadi olemasolu kohta (vt näiteks 30.06.2020 arve nr 200728, vaidlustuse lisa 3). Olukorras, kus Vaidlustaja jättis hankepassis esitamata keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopia või meetmete kirjelduse, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid, saanuks Hankija RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 11 alusel neid andmeid hõlpsasti ise kontrollida. Kuna Hankija seda ei teinud ega küsinud andmeid ka Vaidlustajalt, vaid kõrvaldas Vaidlustaja, siis rikkus Hankija ka RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 11 järgset kohustust. Hankijal tulnuks anda enne otsuse tegemist Vaidlustajale võimalus esitada andmed keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi kohta. Otsus on seega õigusvastane ning tuleks tunnistada kehtetuks ka seetõttu, et Hankija ei andnud Vaidlustajale võimalust selgitada kvalifitseerimise tingimuse täitmist. 4.3. Kui Vaidlustajat ei oleks kõrvaldatud, siis oleks Hankija pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse edukaks, Vaidlustaja kvalifitseerima ning sõlmima raamlepingu Vaidlustajaga, Eesti Keskkonnateenused AS-i asemel. 4.4. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.4.1. Puudub vaidlus selles, et Vaidlustaja vastas hankepassis küsimusele seoses nõudega, et pakkujal peab olema rakendatud keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14001 standardi põhjal või sellega samaväärne vastuseks „Jah“. Vaidlustaja kinnitas Hankijale hankepassis, et ta rakendab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi või sellega samaväärse põhjal. Pakkuja nimetas hankepassis vajaliku info. Hankija sai seda infot kontrollida (i) nii vaidlustuses viidatud andmekogust (sõltumata sellest, mida Vaidlustaja vastas küsimusele „Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?“) kui seeläbi, et (ii) informatsioon Vaidlustaja poolt rakendatava keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi kohta oli Hankijal endal olemas. Väär on Hankija seisukoht, et teise hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel esitatavatel arvetel sertifikaadi olemasolu tõendav info ei puutu asjasse. Selle info pinnalt Hankija teadis või pidi teadma, et Vaidlustaja rakendab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi põhjal. Hankija väide, et Vaidlustaja kvalifitseerimise korral oleks ta saanud lubamatu eelise, ei saa olla tõene, sest vastasel korral peaks olema RHS-i eesmärkidega ja võrdse kohtlemisega vastuolus või sisutühi ka RHS § 104 lg 11 lauseosa „või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased“. Pakkujate võrdne kohtlemine kui RHS üks eesmärkidest ja pakkuja kvalifikatsiooni kontroll peab olema tagatud sisuliselt, mitte seeläbi, kui täpselt pakkujad on täitnud hankepassi ning kas nad võisid olla eksinud informatsiooni ja dokumentide esitamata jätmisel või mitte. Hankija on jätnud tähelapanuta, et Vaidlustaja ongi andnud RHS § 104 lg 7 mõttes hankepassis kinnituse, et ta rakendab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi või sellega samaväärse põhjal. Hankija teadis või pidi teadma, et Vaidlustaja rakendab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi või sellega samaväärse põhjal, oli Hankijal piisavalt teavet, et 3 (13) tunnistada RHS § 104 lg 11 alusel Vaidlustaja kvalifikatsioon Hankes vastavaks (isegi RHS § 46 lg 4 ja 98 lg 4 ja/või RHS § 104 lg 9 sätestatut rakendamata). See, et Vaidlustaja ei teinud RHS § 104 lg 2 p-i 5 kohaselt hankepassis märget Eesti Kvaliteediühingu andmebaasi kohta, ei välistanud Hankija RHS § 104 lg 11 tulenevaid kohustusi. RHS § 104 lg 11 ei tulene see, et lauseosa „vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad“ kuuluks kohaldamisele üksnes ja ainult sellisel tingimusel, kui pakkuja on teinud hankepassis märke vastavalt RHS § 104 lg 2 p 4 või 5. Olukorras, kus Vaidlustaja oli esitanud Hankijale hankepassis kinnituse, et ta rakendab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi või sellega samaväärse põhjal, oleks Hankija pidanud seda enam kahtluste tekkimise korral kasutama RHS § 98 lg 4 ja/või 104 lg 9 sätestatud võimalust, millisel juhul Vaidlustaja oleks saanud esitada nii (i) viite andmebaasile, (ii) esitada vastava sertifikaadi, mis tal olemas oli (seisukohtade lisa 1) kui (iii) viidata Hankijaga juba sõlmitud hankelepingu käigus Hankijale avaldatud informatsioonile. 4.4.2. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kui tihti uuendatakse Eesti Kvaliteediühingu andmebaasi. Kolmas isik ei ole väitnud (ning see väide ei oleks ka tõene), et kui Hankija oleks andmebaasi kontrollinud, ei oleks ta leidnud informatsiooni Vaidlustaja poolt kvalifikatsiooninõude täitmise kohta. Eesti Kvaliteediühingu andmebaasi kohaselt rakendab Vaidlustaja keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi või sellega samaväärse põhjal juba alates 19.04.2010 ning viimane sertifikaat oli Vaidlustajale välja antud 23.08.2018 (vaidlustuse lisa 2 ja lisa 1). Vaidlustaja ei ole väitnud, et ta kasutab standardiga samaväärseid meetmeid, mistõttu Kolmanda isiku märkused selle kohta, et andmebaasi alusel ei saanud Hankija kontrollida samaväärsete meetmete kasutamist, on asjakohatu. 5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, palub jätta vaidlustuse rahuldamata. 5.1. Tegemist on üle rahvusvahelise piirmäära klassikalise sektori avatud hankemenetlusega, millest tulenevalt on hankes kasutusel hankepass Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil. Hankija on riigihankes kvalifitseerimise tingimusena seadnud nõude, et pakkujal peab olema rakendatud keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14001 standardi põhjal või sellega samaväärne. Pakkuja pidi hankepassis või vabalt üleslaetavate dokumentide juures esitama keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopia või meetmete kirjelduse, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid. 5.2. Vaidlustaja on hankepassis kvalifitseerimistingimuse nõude juures osas „Ettevõtjalt oodatavad vastused“, küsimuse „Mis on Teie vastus?“ märkinud raadionupu valikuga vastuseks „Jah“. Küsimuse „Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?“ märkinud raadionupu valikuga vastuseks „Ei“. Vaidlustaja ei ole lisanud pakkumusele vabalt üleslaetavate dokumentide juurde keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopiat, meetmete kirjeldust, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid ega muid andmeid keskkonnajuhtimise süsteem sertifikaadi või meetmete kohta. Lähtuvalt RHS § 95 lg 4 p-st 9 kõrvaldas Hankija Vaidlustaja, kuna ta on jätnud hankes nõutava kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed esitamata. 4 (13) 5.3. Õiguslikud põhjendused 5.3.1. Hankija kõrvaldas Vaidlustaja seepärast, et Vaidlustaja jättis kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks Hankija poolt hankepassis nõutud andmed esitamata. Vaidlustaja ei esitanud hankepassis teavet kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kohta. Seetõttu ei saanud Hankija anda täiendavat tähtaega hankepassis oleva info selgitamiseks või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamiseks. Samuti polnud Hankijal võimalik hinnata esitatud vastuste alusel Vaidlustaja kvalifikatsiooni, millest tulenevalt ei saanud Hankija jõuda ka otsuseni, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustele. Vaidlustaja ei esitanud RHS § 101 alusel kehtestatud kvalifitseerimistingimustele vastavuse kohta teavet hankepassis ning Hankijal ei ole diskretsiooniõigust jätta Vaidlustaja kõrvaldamata küsides täiendavaid selgitusi, kuna hankepassis ei olnud esitatud andmeid, mille kohta oleks võimalik olnud selgitusi küsida. 5.3.2. Vaidlustaja hankepassis esitatud infot ei saa lugeda RHS § 104 lg 6 teabeks, mis võimaldaks Hankijal teha otsust Vaidlustaja kvalifitseerimiseks. Samuti ei võimalda Vaidlustaja poolt esitatud info küsida RHS § 104 lg 7 selgitusi või dokumente, kuna Vaidlustaja pole esitanud hankepassis kinnitust/teavet, mis võimaldaks selgitamist. Samuti ei ole võimalik küsida esitatud dokumendi kohta selgitusi, kuna ühtegi selgitamist võimaldavat dokumenti ei ole esitatud. Vaidlustaja ei märkinud hankepassis RHS § 104 lg 2 p 5 kohaselt Eesti Kvaliteediühingu veebiaadressi ega veebiaadressi andmekogus identifitseerimist võimaldavaid andmeid nagu nt sertifikaadi number, mille põhjal Hankija oleks saanud teha andmebaasis päringu. Vaidlustaja ei esitanud ka RHS § 104 lg 2 p-i 4 alusel nõutavata märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajadusel hankepassis esitatud andmed või dokumendid. Hankepassis olevale küsimusele „Kui ei, selgitage, miks ei ole, ning täpsustage, milliseid muid tõendusmaterjale on võimalik keskkonnajuhtimissüsteemide või -standardite kohta esitada“ Vaidlustaja ei esitanud ka keskkonnajuhtimise süsteemi meetmete kirjeldust või viidet sellele, juhul kui Vaidlustajal puuduks sõltumatu asutuse tõend. Vaidlustaja märkis hankepassis, vastavalt RHS § 104 lg 2 p-ile 5, et teave ei ole elektrooniliselt kättesaadav ning sellest tulenevalt ei märkinud veebilehe aadressi, kust Hankija võiks nõutud teabe leida ega identifitseerimisandmeid, mis võimaldaks nimetatud andmekogust teavet otsida. Hankja ei hakka tuvastama elektroonilist andmebaasi, mis võib sisaldada Vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendav infot, kui Vaidlustaja on märkinud, et teave ei ole elektrooniliselt kättesaadav andmebaasist. Isegi kui teave on elektrooniliselt kättesaadav ei ole Hankijal võimalik tuvastada millises andmebaasis, kui Vaidlustaja pole hankepassis andmebaasi ega seal leiduvat infot nimetanud. Hankijal ei ole põhjust eeldada, et Vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendav info on olemas elektroonilises andmebaasis kui pakkujad saavad keskkonnajuhtimise meetmete olemusolu tõendada ka samaväärseid meetmeid kirjeldava dokumendiga, mis ei ole kättesaadav avalikust andebaasist. Vaidlustaja väide, et teise hanke tulemusena sõlmitud lepingu alusel esitatavatel arvete on sertifikaadi olemasolu tõendav info ei puutu asjasse olukorras, kus Hankija ei saa kvalifikatsiooni nõudele vastavuse kontrollimiseks arvesse võtta endal olemasolevaid andeid, kuna Vaidlustaja ei ole hankepassis teavet välja toonud. Vaidlustaja arvel olev sertifitseerimise valdkonna ettevõtte antav tunnusmärk ei tõenda, et Vaidlustaja on tunnusmärki andva sertifitseerimise ettevõtte väljastatud sertifikaat, kuna tunnusmärgil ei ole identifitseerimisandmeid, mis on Vaidlustajale ainuomaseid, nagu nt sertifikaadi number. 5 (13) Hankija ei saa kvalifikatsiooninõudele vastavuse kontrollimiseks koguda Vaidlustaja eest andmeid, mida Vaidlustaja ise pakkumuse esitamise tähtpäevaks esitanud ega viidanud ei ole. Hankija ei saa otsustada Vaidlustaja eest millistele kvalifikatsiooni tõendavatele andmetele vaidlustaja soovib tugineda. Hankija ei saa ka RHS § 104 lg 7 ega lg 9 alusel küsida ja võtta arvesse pakkuja hilisemaid selgitusi, mille tulemusena muutuks ilmselgelt kvalifitseerimistingimustele mitte vastav pakkumus vastavaks pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Vastupidisel juhul, kui Hankija saaks võtta arvesse otsuse tegemisel RHS § 104 lg 11 kohaselt endal olemasolevat infot ilma selleta, et Vaidlustaja oleks viidanud hankepassis, et soovib kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendada Hankijal või avalikus andmebaasis oleva infoga, oleks Vaidlustajal eelis pakkuja ees, kes ei ole olnud varasemalt Hankija lepingupartneriks või kellele ei ole elektroonilises andebaasis infot keskkonnajuhtimise standardile vastava sertifikaadi olemasolu kohta. 5.3.3. RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 9 rakendamise eelduseks on, et Vaidlustaja on esitanud kvalifikatsiooninõudele vastavuse tõendamiseks teabe, mille kohta hankija saab küsida selgitusi või dokumente. Vaidlustaja ei esitatud selgitamist võimaldavaid dokumente või andmeid, mille kohta Hankija oleks saanud küsida selgitusi. 6. Kolmas isik, Eesti Keskkonnateenused AS, palub jätta vaidlustuse rahuldamata. 6.1. Kolmas isik leiab, et ISO sertifikaatide olemasolu kontroll on Hankijale komplitseeritud. Näiteks Vaidlustaja viidatud Eesti Kvaliteediühingu andmebaasi uuendatakse korra kuus. Seega pole kindel kui usaldusväärsed nimetatud andmed on, näiteks võib vahepealsel perioodil olla mõne ettevõtte sertifikaat tunnistatud kehtetuks. Samuti ei kajastu ju selles andmebaasis need isikud, kel sertifikaat puudub, aga kes on rakendanud sarnased meetmed. Kuna tegu ei ole riiklikult hallatava andmebaasiga ning pole selge selles esitatud andmete kvaliteet ja nende tõele vastavus, siis ilmselgelt ei saa Hankija langetada otsuseid niisugusele infole tuginedes. 6.2. Tõsiselt ei saa võtta Vaidlustaja väidet, et Hankija pidi veenduma vastava sertifikaadi olemasolus vaadates Vaidlustaja poolt esitatud arvetele märgitud informatsiooni. Riigihankemenetlus on formaalne menetlus, kus nõutud dokumendid peavad olema esitatud korrektsel viisil ja olema arusaadavad. Vaidlustaja arved ei ole antud hankemenetlusega seotud, isik võib trükkida oma arvetele sisuliselt mida iganes soovib, sertifikaat võib olla ammu lõppenud, kuid isik kasutab jätkuvalt arvevorme, millel on ISO olemasolu kinnitav märge peal. 6.3. Kui Vaidlustajal oli vastav sertifikaat olemas, siis oli neil ju võimalus ning kohustus see nõuetekohaselt esitada, eelkõige peab pakkuja olema huvitatud, et kõik kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumendid saaksid esitatud nõuetekohaselt ja tähtaegselt. Tõendite ja dokumentide esitamine peale pakkumuse esitamise tähtaega suurendab ilmselgelt korruptsiooniriski ning paneb pakkujad ebavõrdsesse olukorda. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Vaidlustaja on vaidlustanud järgmised Hankija 16.07.2020 otsused: 1) AS-i GREEN MARINE hankemenetlusest kõrvaldamine; 2) Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumuste edukaks tunnistamine; 3) Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise ning Ragn-Sells AS-i kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele esitatud vaidlustus tuleb 6 (13) RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel jätta läbi vaatamata. 7.1. Esitati kolm pakkumust järgimiste maksumustega (eurodes):  Ragn-Sells AS – 0,25  AS GREEN MARINE – 0,95  AS Väätsa Prügila – 40,70  Eesti Keskkonnateenused AS – 71,41 AS Väätsa Prügila on hankemenetlusest kõrvaldatud ja pole seda otsust vaidlustanud. AS GREEN MARINE on hankemenetlusest kõrvaldatud ja on selle otsuse vaidlustanud. Riigihanke alusdokumentide lisa 1 „Tehnilise kirjeldus“ p-i 6.2 kohaselt Raamleping sõlmitakse kuni kahe edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga Lisas 4 sätestatud tingimustel perioodiga 48 kuud. Hankija on tunnistanud edukaks kaks pakkumust –Ragn-Sells AS-i ja Eesti Keskkonnateenused AS-i pakkumused. 7.2. Vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Seega peab vaidlustuse rahuldamiseks iga konkreetse taotluse osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus (või riigihanke alusdokument) peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi. Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon kontrollima hankija otsus(t)e seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt on vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatavad ei ole need hankija otsused, mis seda eesmärki ei teeni. 7.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Ragn-Sells AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning Ragn-Sells AS-i kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused Vaidlustaja õigusi ei riku, sest nende otsuste vaidlustamise kaudu ei saa Vaidlustaja võimalust sõlmida Hankijaga raamlepingut. Vaidlustaja on vaidlustuses ka ise õigesti märkinud, et üksnes Eesti Keskkonnateenused AS-i ja tema pakkumuse osas tehtud otsuste vaidlustamise kaudu on tal võimalik sõlmida Hankijaga raamleping. 8. Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus Hankija 16.07.2020 otsuses (mis tehti Hankija poolt teatavaks 22.07.2020 kirjaga) on Vaidlustaja kõrvaldamist põhjendatud järgmiselt: „ 1.2. Olles kontrollinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimistingimusi, jätan kvalifitseerimata hankepassi kinnituste alusel pakkuja Aktsiaselts GREEN MARINE (11021057), kuna pakkuja kvalifikatsioon ei vasta kõigile riigihanke alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele. 1.2.1 Kvalifitseerimistingimuste kohaselt peab pakkuja hankepassis esitama keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopia või meetmete kirjelduse, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid. 7 (13) 1.2.2. Pakkuja Aktsiaselts GREEN MARINE (11021057) on hankepassis jätnud esitamata sertifikaadi koopia või meetmete kirjelduse. 1.2.3. Lähtuvalt RHS § 95 lõike 4 punkt 9 alusel kõrvaldan pakkuja Aktsiaselts GREEN MARINE (11021057), kuna pakkuja on jätnud kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalikud andmed esitamata.“ Seega on Hankija hankepassis esitatud kinnituste alusel Vaidlustaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel kõrvaldanud, sest hankepassis ei olnud esitatud nõutud sertifikaadi koopiat või meetmete kirjeldust. Vaidlustaja on seisukohal, et: 1) tema suhtes ei saanud Hankija kohaldada RHS § 95 lg 4 p-i 9; 2) Vaidlustaja on hankepassis kinnitanud, et vastab vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele, tähtsust ei oma see, et vastus küsimusele „Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?“ oli hankepassis „Ei“; 3) Hankija oleks pidanud kas ise Eesti Kvaliteediühingu andmebaasist või küsima Vaidlustajalt selgitust vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse täitmise kohta, sest Vaidlustajal on olemas tingimuses nõutav keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaat ja Hankijale pidi see olema teada varem sõlmitud raamlepingu täitmise käigu Hankijale esitatud arvetest. 8.1. „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ osas D on RHS § 101 lg 6 alusel sätestatud järgmine kvalifitseerimise tingimus: „Pakkujal peab olema rakendatud keskkonnajuhtimise süsteem ISO 14001 standardi põhjal või sellega samaväärne“ ja esitatud on järgmine nõue: „Pakkuja esitab keskkonnajuhtimise süsteemi ISO 14001 standardi sertifikaadi koopia või meetmete kirjelduse, millega ettevõte tagab keskkonnajuhtimise standardi nõudeid.“ Sama tingimus ja nõue on toodud ka dokumendis „Hankepass täiendavate selgitustega“. Hankepassi (tegemist on riigihankega, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära ja lähtudes RHS § 104 lg-st 3 tuli kasutada hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormi) kohaselt olid ettevõtjalt oodatavad vastused selle kvalifitseerimise tingimuse täitmise kohta järgimised: Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Kui ei, selgitage, miks ei ole, ning täpsustage, milliseid muid tõendusmaterjale on võimalik keskkonnajuhtimissüsteemide või -standardite kohta esitada: (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") URL (Url) Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vaidlustaja vastas hankepassis selle kvalifitseerimise tingimuse täitmise kohta neile küsimustele järgmiselt: Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei Seega on Vaidlustaja andnud hankepassis teada, et ta vastab sellele kvalifitseerimise 8 (13) tingimusele ja seda teavet pole võimalik elektrooniliselt kätte saada. Vaidlust pole selles, et Vaidlustaja ei esitanud koos hankepassiga ei ISO 14001 standardi sertifikaadi koopiat ega ka meetmete kirjeldust keskkonnajuhtimise standardi nõuete tagamise kohta. 8.2. Kõigepealt on vaidlusaluseks küsimuseks Hankija otsuse õiguslik aluse. RHS-is on kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta andmete esitamata jätmise tagajärg ette nähtud nii RHS § 95 lg 4 p-is 9, kui ka RHS § 98 lg-s 4. RHS § 95 lg 4 p-i 9 kohaselt hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. RHS § 98 lg 4 kohaselt kui pakkuja või taotleja ei esita hankija antud tähtajaks kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente või esitatud dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumente ja need andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Vaidlustuskomisjon möönab, et RHS-ist ei tulene selgelt see, millal kvalifitseerimise tingimuse täitmist tõendavate andmete esitamata jätmisel kohaldada RHS § 95 lg 4 p-i 9, millal RHS § 98 lg-t 4. RHS § 95 lg 4 p 9 on valikuline kõrvaldamise alus, RHS § 98 lg 4 aga imperatiivne. Ühel juhul peab dokumentide esitamata jätmisel hankija kaaluma kõrvaldamist, teisel juhul on pakkuja kvalifitseerimata jätmine hankija kohustus. Tallinna Ringkonnakohus on selle vastuolu lahendanud 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19- 631 (p 14) ja nõustunud seisukohaga, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud „andmete esitamata jätmist kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“ tuleb mõista sellise teabe esitamata jätmisena (ehk hoidumisena küsitud andmete esitamisest), mis peaks tingima pakkuja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise. Teisisõnu ‒ kõrvaldada tuleb pakkuja, kelle poolt nõutud andmete esitamata jätmine on võrreldav valeandmete esitamisega ehk andmete varjamisega, st andmete esitamata jätmise eesmärk on eksitada hankijat pakkujal kvalifikatsiooni olemasolus.[---]. Seega ei saa RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata. Sellise pakkuja suhtes kohaldub RHS § 98 lg 4. Kui lähtuda nendest kohtu seisukohtadest, siis nõutud andmete esitamata jätmise põhjendusel tulnuks Vaidlustaja jätta RHS § 98 lg 4 alusel kvalifitseerimata, sest puuduvad mistahes andmed selle kohta, et Vaidlustaja oleks soovinud eksitada Hankijat või varjata midagi. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi juhul, kui Hankija on eksinud ning teinud Vaidlustaja suhtes otsuse valel õiguslikul alusel (oleks pidanud hankemenetlusest kõrvaldamise asemel jätma kvalifitseerimata), ei anna see iseenesest alust vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nimelt on Riigikohus haldusasjas 3-3-1-24-13 tehtud otsuses (p 26) märkinud, et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt. Mõlemal õiguslikul alusel tehtud otsuse järgselt ei osale 9 (13) pakkuja edasises riigihankes (RHS § 96 lg 5, § 98 lg 5). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlusaluse otsuse kooskõla RHS-iga sõltub sellest, kas Hankija oleks pidanud (oli kohustatud) Vaidlustajalt selgitusi küsima, Eesti Kvaliteediühingu kogulehelt sertifikaadi olemasolu kontrollima ja/või olema teadlik Vaidlustajal nõutud sertifikaadi olemasolust. 8.3. Pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrollimisel tuleb lähtuda RHS § 106 lg-test 6, 7 ja 8. RHS § 104 lg 6 kohaselt hankija teeb otsuse hankepassis esitatud teabe alusel pakkuja või või taotleja kõrvaldamise, kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. See otsus tehakse üksnes hankepassis esitatud kinnituste/andmete alusel. Kui hankija ei kasuta nn pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3), siis teeb ta esmase otsuse just RHS § 104 lg 6 alusel ja üksnes hankepassis esitatud teabe alusel. RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija nõuda [---] kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. Kui hankijale saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja suhtes esineb mõni kõrvaldamise alus või ta ei vasta hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, võib hankija teha otsuse pakkuja või taotleja kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmise kohta ning kõrvaldada pakkuja või taotleja riigihankest või jätta ta kvalifitseerimata. RHS § 104 lg 7 annab hankijale aluse kontrollida sisuliselt pakkujate kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel ja küsida pakkujatelt hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. RHS § 104 lg 7 alusel kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimine on hankija õigus, mitte kohustus. RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist, välja arvatud raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu puhul, kui raamleping on sõlmitud ühe pakkujaga või kui hankeleping sõlmitakse raamlepingus sätestatud tingimustel ilma minikonkurssi välja kuulutamata. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja esitatud kvalifitseerimise tingimustele vastamise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. RHS § 104 lg 8 paneb hankijale kohustuse enne hankelepingu sõlmimist kontrollida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist sisuliselt. Vaidlust pole selles, et Hankija on asunud kõigepealt kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist ja teinud Vaidlustaja suhtes otsuse lähtudes RHS § 104 lg-st 6. 8.4. RHS § 104 lg 1 kohaselt hankija nõuab pakkuja või taotleja ajakohastatud kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise, tema kvalifitseerimise tingimustele vastamise, [---]. Hankepass on esialgne, eelkõige kinnitusi sisaldav tõend kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastamise kohta. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL § 59 lg 1 kohaselt osalemistaotluste või pakkumuste esitamise ajal peab avaliku sektori hankija aktsepteerima pakkujate endi ajakohastatud kinnitusi sisaldavat Euroopa ühtset hankedokumenti esialgsete tõenditena ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastavate tõendite asemel [---]. 10 (13) Euroopa ühtne hankedokument sisaldab ettevõtja ametlikku avaldust selle kohta, et asjaomane kõrvaldamise alus ei ole kohaldatav ja/või asjaomane kvalifitseerimise tingimus on täidetud, ning selles esitatakse avaliku sektori hankija nõutav asjakohane teave. Seega võib hankija hankepassis nõuda asjakohast teavet, sh kvalifitseerimise tingimuse täitmise kohta näiteks lepingute nimetamist, jne. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on oluline, et RHS § 104 lg 6 alusel tehtav otsus saab lähtuda ainult hankepassis esitatust, seal toodud kinnituste ja nõutud teabe põhjal peab pakkuja vastama kvalifitseerimise tingimusele. 8.5. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja omab alates 23.08.2018 ISO 14001-2015 standardi sertifikaati nr EST83818B. Seega hankepassis tuli Vaidlustajal lisaks vastusele „Jah“ esitada ka viide andmebaasile, kust sertifikaadi olemasolu on tuvastatav. Seda polnud Vaidlustaja teinud. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 15) märkinud, et kui üksnes hankepassis esitatust nähtuvalt on hankija poolt nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta üldse esitamata, on pakkuja jätnud hankijale esitamata hankija antud tähtajaks (pakkumuste esitamise tähtajaks) kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses ning esineb alus pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks üksnes hankepassi alusel RHS § 98 lg 4 ja § 104 lg 6 koosmõjus. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et kui pakkuja on jätnud andmed üldse esitamata [---], ei saa hankija nõuda pakkujalt hankepassi hilisemat täiendamist (RHS § 46 lg 4) ega asuma teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste/dokumentide küsimisega. [---]. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pole jätnud hankepassis selle vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse kohta nõutud andmeid üldse esitamata. Hankepassis ei saanud Vaidlustaja esitada sertifikaadi koopiat ja seetõttu selle esitamata jätmine ei saanud olla aluseks jätta RHS § 104 lg-st 6 lähtuvas otsuses Vaidlustaja kvalifitseerimata. Vaidlustaja on hankepassis esitanud kinnituse vaidlusaluse tingimuse täitmise kohta. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et tegemist on üldise kinnitusega. Ilmselgelt on Vaidlustaja teinud vea, kui vastas „Ei“ teabe elektroonilise kättesaadavuse kohta. Käesoleval juhul pidi Vaidlustajal olema võimalik seda viga parandada. 8.6. RHS § 104 lg 11 eesmärgiks on see, et hankija ei nõuaks kvalifikatsiooni sisulise kontrolli teostamiseks ja RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel tehtavateks otsusteks täiendavaid dokumente andmete osas, mida hankijal endal on võimalik kätte saada andmekogudest või mis tal on olemas. Seega RHS § 104 lg-st 11 oleks Hankija käesoleval juhul saanud lähtuda vaid siis, kui ta oleks kontrollinud Vaidlustaja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste puudumist RHS § 104 lg-te 7 või 8 alusel. Kui lähtuda Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 15) toodud seisukohast, et kvalifitseerimise tingimuse täitmist tõendavate andmete hankepassis esitamata jätmisel saab lähtuda RHS § 98 lg 4 ja § 106 lg 6 koosmõjust, siis peab olema võimalik pakkujalt RHS § 46 lg 4 alusel hankepassis esitatu kohta selgitusi küsida. 8.7. Hankepassis esitatud teave, Vaidlustaja hankepassis esitatud sõna „Jah“, võimaldas Hankijal formaalselt kontrollida Vaidlustaja vastavust sellele kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustuskomisjoni hinnangul oleks Hankija võinud RHS § 104 lg-st 6 lähtuvalt sellega ka piirduda. Kui aga Hankiga eesmärgiks juba RHS § 104 lg-st 6 lähtuvat otsust tehes oli sisuliselt kontrollida pakkujate vastavust kõigile kvalifitseerimise tingimustele, siis tulnuks käesoleval 11 (13) juhul Vaidlustaja hankepassis esitatud kinnituse kohta küsida Vaidlustajalt RHS § 46 lg 4 alusel selgitust. Oluline on see, et: 1) oleks tagatud pakkujate võrdne kohtlemine; 2) esitatavate andmed oleksid olnud olemas pakkumuse esitamisel; 3) Hankija peaks kinni enda kehtestatud tingimustest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused, miks jätta Vaidlustajalt selgitus küsimata. See ei rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ega annaks Vaidlustajale eeliseid, sest ta vastas vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele pakkumuse esitamisel (Vaidlustaja omab nõutavat sertifikaati juba alates 2018). Vaidlustaja ei saaks teiste pakkujatega võrreldes rohkem aega pakkumuse koostamiseks. Samuti pole tuvastatav Kolmanda isiku poolt viidatud korruptsioonirisk. Riigihanke alusdokumentides puudub tingimus, et teabe elektrooniliselt kättesaadava koha hankepassis esitamata jätmisel tuleb pakkuja jätta kvalifitseerimata või kõrvaldada hankemenetlusest. Vaidlustajal tulnuks vastuseks Hankijale selgitada seda, miks ta on kinnitanud sõnaga „Jah“ vastavust vaidlusalusele tingimusele. Vaidlustaja vastuses oleks piisanud viitest Eesti Kvaliteediühingu sertifikaatide andmebaasile. Sellega oleks Vaidlustaja üksnes täpsustanud hankepassis antud kinnitust. 8.8. Eelpooltoodust lähtudes tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse, millega Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldati. 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused Kuna Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise kohta tunnistatakse kehtetuks, siis tulenevalt hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest RHS-is ei saa Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus iseenesest olla kooskõlas RHS-iga ja see tuleb tunnistada kehtetuks. Kolmanda isiku eduka pakkumuse esitanuid pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks põhjusel, et nimetatud otsused on tehtud eduka pakkumuse esitanud pakkuja suhtes ning kuna vastav eeldus nende otsuse tegemiseks on ära langenud (Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus tunnistatakse kehtetuks), tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused. 10. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 1. Vaidlustuskomisjon Hankijalt Vaidlustajale välja tasutud riigilõivu 1280 eurot. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas 1663,2 eurot koos käibemaksuga (õigusteenuse maht 9,9 tundi, tunnihind 140 euro + käibemaks) ja 5 eurot + käibemaks kantseleikulu. Vaidlustuskomisjoni arvates on lepingulise esindaja kulud seonduvalt õigusteenuse osutamisega asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ning kuuluvad Hankijalt välja mõistmisele. 12 (13) Kantseleikulude puhul puudub selgitus, kuidas need konkreetselt seonduvad lepingulise esindaja kuludega, mistõttu pole võimalik hinnata nende põhjendatust ja vajalikkust. Hankija ja Kolmanda isiku menetluskulud jäävad nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 13 (13)