Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks

Majandus- ja Meie 30.07.2020 nr 15-1/7237-4 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse „Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu kooskõlastamine Austatud härra minister Esitan Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri Sama: Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tiit Oidjärv 611 3151 [email protected] 2  Vabariigi Valitsuse korralduse „Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega jäetakse algatamata Finest Bay Area Development Estonia OÜ (edaspidi arendaja) taotletud Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Taotletava riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik riikidevahelise kokkuleppeta. Enne riikidevahelise strateegilise taristuobjekti riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tuleb Eesti ja Soome valitsuste tasandil allkirjastada raudteetunneli kavandamiseks ühiste kavatsuste memorandum (edaspidi MoU). 2020. aasta juuli seisuga on riigid avaldanud valmisolekut alustatud MoU protsessiga jätkata, kuid MoU sisulised läbirääkimised ei ole veel alanud. Seega puudub riikidel valmisolek MoU-d allkirjastada ja prognoosimatu on, millal MoU allkirjastamiseni jõutakse. Ei ole otstarbekas algatada raudteetunneli kavandamiseks planeeringut, mis ei saa arvestada hilisema riikidevahelise kokkuleppe tingimusi, sh ajaraami ning ei ole seepärast tulevikus elluviidav. Taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik seepärastki, et Eesti riigieelarves puuduvad vahendid taotletava planeeringu elluviimiseks ja kavandatava raudteetunneliga kaasnevate kulude kandmiseks. Enne MoU allkirjastamist ei ole plaanis ega põhjendatud kavandatava raudteetunneli rajamiseks vajalikke riigieelarvelisi vahendeid planeerida. Samuti ei ole leidnud kinnitust, et arendaja omab vahendeid planeeringu elluviimiseks ja sellega seotud kulude kandmiseks tulevikus ning arendaja äriplaani elluviimisega ei kaasne kulusid riigile. Planeeringu koostamise korraldaja (Rahandusministeeriumi) eelarves puuduvad vahendid taotletava riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks. Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seoses ning sellega kaasnevat majandusmõju, sh riigieelarvele jt avaliku sektori eelarvetele, on riigieelarve senisest oluliselt pingelisem ning keskendutakse kriisist väljumisega seotud hädavajalike tegevuste rahastamisele. Samuti ei ole riigi poolt vastutustundlik ega põhjendatud sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingut nimetatud kulude kandmiseks, sest puudub riikidevaheline kokkulepe raudteetunneli kavandamiseks ning riigile teadaoleva info alusel puudub kindlus sellest, et arendaja on võimeline lepinguga võetavaid kohustusi täitma. Riik on kohustatud kasutama riigieelarvelisi vahendeid vastutustundlikult ja kulutama riigi raha otstarbekalt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Harju talituse riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Heddy Klasen (tel 611 3233, e-post 1 [email protected]), planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (tel 611 3129, e-post [email protected]) ja planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv (tel 611 3151, e- post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on jätta algatamata Finest Bay Area Development Estonia OÜ taotletud Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneering ning KSH. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punktis 1 antakse ülevaade olulisematest faktilistest asjaoludest ja menetluse käigust, mis on seotud Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning KSH taotlusega. Taotluse lahendamisel lähtus Rahandusministeerium (edaspidi RaM) sellest, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.1 RaM arvestas seejuures, et taotletakse kaht riiki ühendava strateegilise taristuobjekti planeerimist, projekti mastaapsust (mh ületab projekti maksumus Eesti Vabariigi ühe aasta eelarve) ja asjaolu, et potentsiaalselt kaasnevad projektiga riigile rahalised kohustused. Esitatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise taotluse lahendamisel tegi RaM haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) alusel riigisiseselt koostööd Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KeM), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Siseministeeriumi (edaspidi SiM), Välisministeeriumi (edaspidi VäM), Kaitseministeeriumi (edaspidi KaM), Kaitsepolitseiameti (edaspidi KAPO), Välisluureameti (edaspidi VLA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) ning Eesti Geoloogiateenistusega (edaspidi EGT). Rahvusvahelist koostööd tegi RaM taotluse lahendamiseks Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Helsingi linna ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkuleppe ellurakendamiseks loodud keskkonnamõju hindamise ühiskomisjoni Tallinn-Helsingi tunneli projekti ad hoc töörühmaga. RaM informeeris taotlusest potentsiaalseid huvitatud isikuid: AS-i Tallinna Lennujaam, AS- i Tallinna Sadam, AS-i Sillamäe Sadam, AS-i Paldiski Sadamad, Tallinna Linnavalitsust, Rae Vallavalitsust, Viimsi Vallavalitsust, Maardu Linnavalitsust, Jõelähtme Vallavalitsust ja Kiili Vallavalitsust. RaM andis arendajale ja teda esindavale advokaadibüroole Sorainen (edaspidi Sorainen) taotluse lahendamisega seonduvaid selgitusi ja nõuandeid ning täitis ärakuulamise kohustust. RaM kogus menetluses tõendeid taotluse lahendamisel oluliste asjaolude kohta. 1 HMS § 6 lg 1. 2 Riigisisese ja rahvusvahelise koostöö eesmärk oli: 1) tuvastada, kas kavandatava ehitise puhul on täidetud riigi eriplaneeringu kesksed tingimused, s.t kas tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi2; 2) tuvastada kas kavandatava ehitise puhul on tegemist objektiga, mille puhul riigi eriplaneering on kohustuslik planeerimisinstrument3; 3) selgitada välja, kõik taotluse lahendamise seisukohast olulised asjaolud, et andmeid kogumis vaadeldes hinnata, kas PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 sätestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise eeldused on täidetud või mitte; 4) hinnata, kas eraõigusliku isiku taotlusel kavandatava ehitise riigi eriplaneeringuga kavandamisel kattub erahuvi riigi huviga, sh rahvusvahelise huviga. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lg 3 kohaselt algatatakse riigi eriplaneering ja KSH või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest. Menetlustähtaeg algab nõuetekohase taotluse esitamisest. 4 Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise taotluse korral peab taotlus sisaldama infot, mis on vajalik PlanS § 28 lg 5 kohase riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsuse ettevalmistamiseks. Samuti infot, mis on vajalik, et hinnata, kas taotletava tegevuse puhul on PlanS § 27 lg-te 1–4 kohaselt tegemist riigi eriplaneeringu objektiga ning kas esineb PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise aluseid. Kui taotluse esitab eraõiguslik isik, siis peab taotlus sisaldama täiendavat infot, et hinnata, kas konkreetsel juhul ühtib erahuvi riigi huviga, sh rahvusvahelise huviga. Riigi eriplaneeringu saab erahuvi elluviimiseks erandlikult algatada ainult juhul, kui erahuvi ühtib riigi huviga, sh rahvusvahelise huviga. 5 Konkreetses asjas on riikidevahelise strateegilise taristuobjekti riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise üheks eelduseks ka Eesti ja Soome valitsuste tasandil MoU allkirjastamine. Memorandumi eesmärk on leppida kokku raudteetunneli kavandamisel olulistes tingimustes, sh tunneli kavandamise ajalises perspektiivis ning tagada seeläbi raudteetunneliga seonduvalt riikide ühishuvide kaitstus. RaM 21.02.2019 kirjas6 selgitati arendajale MoU vajalikkust. Üksiti teatas RaM HMS § 41 kohaselt arendajale, et Vabariigi Valitsusel ei ole võimalik taotletud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise üle otsustada PlanS § 28 lg-s 3 kehtestatud tähtaja jooksul, sest riigi eriplaneeringu algatamine eeldab Soome ja Eesti valitsuste tasandil riikidevahelise raudteetunneli kavandamisega seotud kokkuleppe sõlmimist. Üksiti teatati RaM 21.02.2019 kirjas, et MKM on alustanud tegevustega MoU allkirjastamiseks kahe riigi transpordiministrite poolt. Samuti selgitati kirjas, et arendaja peab taotlusest kõrvaldama ministeeriumite välja toodud puudused ning esitama taotluse lahendamiseks täiendavat infot, sest arendaja 03.12.2018 esitatud taotlus 7 ei sisaldanud piisavat infot õiguspärase otsuse ettevalmistamiseks ja langetamiseks. 2 PlanS § 27 lg 1. 3 PlanS § 27 lg-d 1–4. 4 HMS § 33 lg 4 analoogia ja HMS § 35 lg 4. 5 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11; RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4, p 54. 6 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6255239 7 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6108138 3 RaM 28.07.2019 kirjas 8 selgitati, et arendaja 25.04.2019 esitatud täiendatud taotlus 9 ei sisalda endiselt kogu küsitud infot. Samuti selgitati, et riigi eriplaneeringut ja KSH-d on võimalik algatada ainult juhul, kui kavandatav ehitis vastab PlanS §-s 27 esitatud tingimustele ning ei esine PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise aluseid. Kuna arendaja täiendatud taotlus ei sisaldanud jätkuvalt kogu otsustamiseks olulist infot, palus RaM arendajal uuesti esitada teave, mis on oluline taotluse lahendamiseks ja täpsustas RaM 21.02.2019 kirjas esitatud küsimusi. Veel selgitas RaM, et info on vajalik riigi analüüside koostamiseks, et hinnata, kas konkreetse taotluse puhul esineb PlanS § 28 lg 2 kohaseid asjaolusid või mitte. RaM 28.07.2019 kirjas rõhutati üle, et valitsuste arvamusel peab enne riigi eriplaneeringu koostamisele asumist allkirjastama Soome ja Eesti valitsuste tasandil MoU, mis tagab seotud osapooltele täpsema arusaama planeeringuga seotud olulistest asjaoludest (nt riikide huvid) ning riikidevahelise koostöö pikaajalise järjepidevuse. Arendajat teavitati sellestki, et vastavalt Soome ametkondade tagasisidele jätkab MKM Soome poolega 2019. aasta veebruaris alustatud tegevusi ühiste kavatsuste memorandumi sõlmimiseks eeldatavasti 2019. aasta augustis. MoU olulisust taotletava planeeringu elluviimise eeldusena selgitati arendajat esindavale Sorainenile ka vähemalt 27.08.2019 ja 01.10.2019 kohtumistel. RaM 21.02.2019 ja 28.07.2019 kirjades anti arendajale ülevaade ka taotluse menetlusest, sh toimunud kohtumistest ja asutustest, keda on kaasatud riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise menetluses oluliste asjaolude välja selgitamisse. RaM 28.07.2019 kirjas teavitati arendajat sellestki, et lisaks ministeeriumitele on taotlust erinevatel kohtumistel tutvustatud Tallinna Linnavalitsuse, Maardu Linnavalitsuse, Rae Vallavalitsuse ja Jõelähtme Vallavalitsuse esindajatele. Ettepaneku taotluse tutvustamiseks tegi RaM ka Viimsi ja Kiili vallavalitsuste esindajatele. Kohtumistel lepiti kohalike omavalitsuste esindajatega kokku taotletava tegevusega seotud edasises koostöös. Vastavalt kohalike omavalitsuste soovile küsis RaM kirjalikku seisukohta taotlusega kavandatava tegevuse osas Tallinna Linnavalitsuselt ja Rae Vallavalitsuselt. Samas kirjas teavitati arendajat ka sellest, et RaM edastas taotluse tutvumiseks isikutele, keda taotluses otseselt või kaudselt mainitakse: AS-le Tallinna Lennujaam, AS-le Tallinna Sadam, AS-le Sillamäe Sadam ja Paldiski Sadamate AS-le. Kirjas märgiti, et juhul, kui riigi eriplaneering ja KSH algatatakse, siis arvestatakse võimalusel kohalikelt omavalitsustelt ja taotluses puudutatud isikutelt saadud vastustega. Taotluse menetlemisest anti ülevaade ka arendajat esindava Soraineni, ministeeriumite ja TTJA vahel toimunud kohtumistel. Memod on koostatud 25.06.2019, 27.08.2019, 01.10.2019 ja 14.11.2019 toimunud kohtumistest. 26.11.2019 esitas Sorainen arendaja nimel teist korda täiendatud taotluse. 10 Taotluses ei esitatud kogu riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks olulise tähendusega infot. Näiteks viidatai 26.11.2019 esitatud taotluses, et kulu-tulu analüüsi, äriplaani ja projekti finantseerimisega seotud info on kaetud ärisaladusega. Märgime, et RaM 28.07.2019 kirjas rõhutatakse, et vastavalt avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p-le 17 on RaM kohustatud hoidma ärisaladust, mistõttu puudub avalikkusel 8 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6585018 9 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6380403 10 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6883527 4 ja kolmandatel isikutel juurdepääs küsitud materjalis sisalduvale ärisaladusele, lepingute alusel konfidentsiaalseks tunnistatud osadele jmt. Arendaja jättis märke tähelepanuta. Arvestades asjaolu, et RaM on kahel korral palunud arendajal täiendada taotlust infoga, mis on vajalik riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks ning esitada taotluse lahendamise seisukohast olulised andmed ja selgitanud andmete olulisust taotluse lahendamisel, siis ei ole põhjendatud sama info kolmandat korda küsimine. Võib eeldada, et arendajat esindav advokaadibüroo on mõistnud andmete tähtsust asja lahendamisel ja arendaja on esitanud taotluses kogu info, mille esitamist ta võimalikuks peab. Lisaks on RaM koostöös teiste ministeeriumite ja asutustega kogunud piisavalt andmeid, et täita taotluses esinevad infolüngad ulatuses, mis võimaldab RaM-il valmistada Vabariigi Valitsusele ette õige ja õiglase otsuse. Tehes seda asja keerukust ja mastaapsust arvestades võimalikult lihtsalt ja kiirelt ning vältides isikutele üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. Arvestada tuleb ka asjaolu, et taotletud riigi eriplaneeringu puhul on tegemist planeeringuga, mille vastu saab eeldada suure avaliku huvi olemasolu, mistõttu on usaldusväärsete andmete kogumisel eriti suur tähtsus, sest vaid selliste andmete olemasolul on võimalik vältida valeotsuste langetamist ja tagada, et tehtav otsus oleks õiguspärane. Asja lahendamisel omab tähtsust seegi, et korralduse eelnõu punktides 106–107 toodud põhjustel on MoU läbirääkimised mitmel korral katkenud ning Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium avaldas läbirääkimistega jätkamiseks valmisolekut alles 01.06.2020. Sõltumata mõlema riigi tahtest kõnesolev MoU sõlmida puudub Eesti riigil praegusel ajal teadmine, millal MoU läbirääkimiste protsessis tulemusteni jõutakse ning millised kokkulepped riigid kavandatava raudteetunneli osas sõlmivad, sh millises ajaraamis riigid raudteetunneli kavandamises kokku lepivad. Eelnevast lähtudes peab Vabariigi Valitsus eelkõige menetlusökonoomia ja õigusselguse huvides vajalikuks teha arendaja esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluse osas otsus, mitte lükata asja otsustamist teadmata ajaks edasi. Taotluse lahendamisel kogutud andmed on üldreeglina avalikud.11 HMS § 7 lg 3 alusel on haldusorgan kohustatud hoidma riigi- ja ärisaladust ning hoidma saladuses salastatud välisteabe ja asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmed. Käesoleva taotluse lahendamisel ei ole avalikud VLA 12.07.2019 ja 03.09.2019 analüüsid, VäM 25.11.2019 analüüs ning KAPO konsultatsioonid, sest RaM on kohustatud hoidma riigisaladust. Samuti ei ole avalikud AS-i Tallinna Lennujaam ja EGT kirjad, sest RaM on kohustatud hoidma ärisaladust. Veel ei ole avalikud VäM 30.01.2019, 11.07.2019 ja 31.01.2020 kirjad, SiM 20.02.2019, 04.07.2019 ja 31.01.2020 kirjad, rahandusministri 19.02.2020 kiri, KaM 25.02.2020 kiri, MKM 16.04.2020 kiri ning Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2020 kiri. Ülejäänud (eelnevalt nimetamata) taotluse lahendamisel olulisi asjaolusid sisaldavad dokumendid on avalikud juba praegu või avalikustatakse AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel pärast Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist. Eelnõu punktis 2 esitatakse õiguslik alus, mille järgi on Vabariigi Valitsusel pädevus otsustada, kas taotletud riigi eriplaneering algatada või jätta algatamata.12 Samuti esitatakse 11 HMS § 7. 12 PlanS § 28 lg 1. 5 punktis õiguslik alus eeldustest, mille tuvastamisel riigi eriplaneeringut ja KSH-d ei algatata.13 Eelnõu punktis 3 esitatakse kaalutlused, mis viisid taotletud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmiseni. Kaalutlemisel tugineti taotluses esitatud andmetele ja RaM algatusel asja lahendamiseks kogutud olulistele asjaoludele. Eelkõige ministeeriumite (sh Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) seisukohtadele, julgeolekuasutuse analüüsidele ja teistele eelnõu punktis 1 nimetatud ja eelnõu punkti 3 kaalutlustes viidatud tõenditele. Taotletava riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks olulistest asjaoludest parema ülevaate saamiseks ja faktide tuvastamiseks palus RaM taotlejal kahel korral14 esitada asja otsustamiseks täiendavat infot ja tõendeid. Samuti selgitati 01.10.2019 kohtumistel arendajat esindavale Sorainenile vajadust esitada taotluse lahendamiseks tähtsate asjaolude (sh projekti finantseerimise, kulu-tulu analüüsi, äriplaani jm) kohta lisatõendeid, sest haldus peab alati arvestama riigi rahaliste võimalustega, potentsiaalsete kohustuste, sh kulutustega, mis võivad tuleneda nt täiendavate võimekuste välja arendamise vajadustest. Arendaja ei esitanud kõiki asja lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid viidates nt sellele, et projekti finantseerimise, kulu-tulu analüüsi ja äriplaaniga seotud info on kaetud ärisaladusega. Seetõttu tuli RaM-il eelnõu koostamisel nimetatud teemade lõikes lähtuda kaalutluste tegemisel riigile teadaolevast infost ning jätta kõrvale taotluses esitatud tõendamata väited, kui need olid vastuolus riigile teadaoleva infoga. Kaalutluste osas selgitatakse, et kavandatav Soomet ja Eestit ühendav raudteetunnel ja sellega seonduv tehissaar on riigi eriplaneeringu objekt, mille planeerimisel on riigi eriplaneering kohustuslik planeerimisinstrument. See tähendab, et kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamise aluseks saab olla ainult riigi eriplaneering ja mitte ükski teine PlanS kohane planeeringuliik (nt üldplaneering, detailplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering). Riigi eriplaneeringuga kavandatavate ehitiste hulka kuuluvad olulise ruumilise mõjuga ehitised, mille ehitamine on vajalik pidades silmas kogu Eesti riigi ja rahvusvahelisi huve. Eraõigusliku isiku taotlusel koostatakse riigi eriplaneering erahuvi elluviimiseks erandlikult juhul, kui erahuvi ühtib riigi huviga ning ei esine riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise eeldusi. Kaalutluste osas selgitatakse veel, et tuginedes RaM kogutud infole tuleb enne riikidevahelise raudteetunneli planeeringu koostamisele asumist Eesti ja Soome valitsuste tasandil allkirjastada raudteetunneli kavandamiseks MoU. Mõlema riigi valitsuse liikmed on rõhutanud, et riikide ühishuvide tagamiseks peavad kavandatavat suurprojekti juhtima riigid ning strateegilise transporditaristu kavandamisel on vältimatult vajalik Eesti ja Soome tihe koostöö. Taotletava tegevuse kavandamiseks vajaliku planeeringu elluviidavuse üheks eelduseks on riikidevaheline kokkulepe, kas, millistel tingimustel (sh milliseid põhimõtteid 13 PlanS § 28 lg 2 p-d 1–3. 14 RaM 21.02.2019 kiri: https://adr.rik.ee/ram/dokument/6255239 ja 28.07.2019 kiri: https://adr.rik.ee/ram/dokument/6585018. 6 ja nõudeid arvestades) ja millises ajalises perspektiivis riikidevahelist tunnelit kavandama hakatakse. Ettevalmistusi läbirääkimiste alustamiseks on tehtud, kuid sisuliste läbirääkimisteni veel jõutud ei ole, mistõttu ei ole praegusel ajal teada, kas ja millal MoU sõlmimiseni jõutakse. Et taotletava riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus ei ole Eesti ja Soome riigi koostööta ja kokkuleppeta võimalik selgitas RaM arendajale ka 21.02.2019 ja 28.07.2019 kirjades. MoU olulisust taotletava planeeringu elluviimise eeldusena selgitati arendajat esindavale Sorainenile vähemalt 27.08.2019 ja 01.10.2019 kohtumistel. Kaalutlustes jõutakse järeldusele, et taotletava riigi eriplaneeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik, sest puuduvad vahendid kavandatava tegevuse elluviimiseks ja tegevusega kaasnevate kulude kandmiseks ning puudub riikidevaheline kokkulepe kavandatava raudteetunneli rajamiseks. Planeeringu algatamine ei ole avaliku huviga kooskõlas julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Kaalutlemise tulemusel ei oleks riigi huvides ning heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas arendajaga PlanS § 4 lg 21 kohase lepingu sõlmimine taotletava riigi eriplaneeringu koostamise, planeeringu tellimise ja mõjude hindamise (sh KSH) kulude kandmiseks, sest RaM-ile teadaoleva info alusel puudub kindlus sellest, et arendaja on võimeline lepinguga võetavaid kohustusi täitma. Samuti ei ole mõistlik kulutada riigieelarvelisi vahendeid või sõlmida arendajaga PlanS § 4 lg 21 kohast lepingut olukorras, kus ei ole teada, kas koostatav planeering on tulevikus elluviidav, sest puudub riikidevaheline kokkulepe raudteetunneli kavandamiseks ja ei ole teada, kas ja millal MoU sõlmitakse. Lisaks puuduvad planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega seotud kulude kandmiseks riigieelarvelised vahendid. Eelnõu punktis 4 otsustatakse PlanS § 28 lg 2 p-de 1–3 alusel jätta algatamata Finest Bay Area Development Estonia OÜ taotletud Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneering ja KSH. PlanS § 28 lg 2 alusel ei algatata riigi eriplaneeringut ja KSH-d isegi juhul, kui esineb üks kolmest planeeringu algatamata jätmise eeldustest. Konkreetsel juhul on subsumeerimisel tuvastatud kõikide PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu algatamata jätmise aluste esinemine. Lähtudes normi imperatiivsest sõnastusest asub Vabariigi Valitsus seisukohale, et taotletud riigi eriplaneering ja KSH jäetakse algatamata. Eelnõu järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda ka Vabariigi Valitsuse ja RaM veebilehel. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7 6.1. Korralduse avalikustamine Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmisest ning selle põhjustest teavitatakse 14 päeva jooksul algatamata jätmisest arvates Ametlikes Teadaannetes ning Vabariigi Valitsuse ja RaM-i veebilehel. Veel teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmisest ning selle põhjustest 30 päeva jooksul algatamata jätmisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmisest ja selle põhjustest 30 päeva jooksul algatamata jätmisest arvates kirjalikult ministeeriume ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi taotletav riigi eriplaneering käsitleks, Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi ja isikuid, kelle õigusi planeering oleks puudutanud. 6.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Korralduse täitmisega kaasnevad kulud riigieelarvele. RaM-il kui planeeringu koostamise korraldajal tuleb kanda riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH algatamata jätmisest ning selle põhjustest teavitamisega seotud kulud (nt ajaleheteavitused ligikaudu 2000 eurot, korralduse tõlkimine soome keelde ligikaudu 1000 eurot). Kuna korraldus on halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras vaidlustatav, siis tuleb RaM-il vajadusel kanda võimalike kohtuvaidlustega seotud kulud, mille suurus on prognoosimatu. 7. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 8. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks KaM-ile, KeM-ile, MKM-ile, SiM-ile, VäM-ile ja rahandusministrile. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks advokaadibüroole Sorainen, kes esindab Finest Bay Area Development Estonia OÜ-d, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Tallinna Linnavalitsusele, Jõelähtme Vallavalitsusele, Kiili Vallavalitsusele, Maardu Linnavalitsusele, Rae Vallavalitsusele, Viimsi Vallavalitsusele ja EGT-le. Eelnõu kohta avaldasid arvamust /osa kirjutatakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/. Kõigi esitatud arvamustega arvestamist või mittearvestamist on selgitatud käesoleva seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis. /tabel täidetakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks antud aja lõppemist/. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 8 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse „Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 1. … 9  EELNÕU 30.07.2020 KORRALDUS Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 28 lõike 2 punktide 1–3 alusel. I ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA ÄRAKUULAMINE 1. 03.12.2018 esitas advokaadibüroo Sorainen (edaspidi Sorainen) Finest Bay Area Development Estonia OÜ (edaspidi arendaja) nimel riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise taotluse (edaspidi taotlus).1 Taotlus esitati, et kavandada Soome ja Eesti vahelist raudteetunnelit ja sellega seonduvat tehissaart. 2. 04.12.2018 teavitas Rahandusministeerium (edaspidi RaM) Ametlikes Teadaannetes avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus. Teade avaldati veel ajalehes Postimees, Vabariigi Valitsuse ja RaM veebilehel. Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lg-le 4 täiendavaid samasisulisi taotlusi ei esitatud. 3. 13.12.2018 edastas riigihalduse minister taotluse selle lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) (kiri nr 15- 4/9455-12), Keskkonnaministeeriumile (edaspidi KeM) (kiri nr 15-4/9457-1)3, Justiitsministeeriumile (kiri nr 15-4/9460-1)4 ning Kaitseministeeriumile (edaspidi KaM), Siseministeeriumile (edaspidi SiM) ja Välisministeeriumile (edaspidi VäM) (kiri nr 15-4/9456- 1)5. 4. 20.12.2018 tutvustas riigihalduse minister taotlust valitsuskabineti nõupidamisel. 1 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6108138 2 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130104 3 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130154 4 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130148 5 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6130041 1 5. 21.01.2019 esitas seisukohad taotlusele KaM (kiri nr 12-3/18/5359).6 6. 30.01.2019 esitas seisukohad taotlusele VäM (kiri nr 15.1-1/6846-1).7 7. 12.02.2019 esitas seisukohad taotlusele MKM (kiri nr 1.10-17/18-0459/1313).8 8. 19.02.2019 esitas seisukohad taotlusele KeM (kiri nr 7-15/18/8245-2).9 9. 20.02.2019 esitas seisukohad taotlusele SiM (kiri nr 2-1/451-3).10 10. 21.02.2019 tagastas RaM arvestades ministeeriumite seisukohti Sorainenile taotluse puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava info esitamiseks (kiri nr 15-1/9103-2).11 11. 25.04.2019 esitas Sorainen arendaja nimel täiendatud taotluse.12 12. 03.05.2019 edastas riigihalduse minister täiendatud taotluse selle lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks MKM-ile, KeM-ile, KaM-ile, SiM-ile, VäM-ile, Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO) ja Välisluureametile (edaspidi VLA) (kiri nr 15-1/9103-4).13 13. 15.05.2019 edastas riigihalduse minister täiendatud taotluse selle lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks rahandusministrile (kiri nr 15-1/3252-1).14 14. 23.05.2019 tutvustas riigihalduse minister täiendatud taotlust valitsuskabineti nõupidamisel. 15. 29.05.2019 edastas RaM täiendatud taotluse arvamuse avaldamiseks AS-le Tallinna Lennujaam (kiri nr 15-1/9103-5).15 16. 04.06.2019 edastas RaM täiendatud taotluse arvamuse avaldamiseks AS-le Tallinna Sadam, AS-le Sillamäe Sadam ja Paldiski Sadamate AS-le (kiri nr 15-1/9103-7).16 17. 06.06.2019 edastas RaM täiendatud taotluse selle lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Helsingi linnale (kiri nr 15-1/9103-9).17 18. 13.06.2019 edastas RaM täiendatud taotluse arvamuse avaldamiseks Tallinna Linnavalitsusele (kiri nr 15-1/9103-10).18 6 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6187672 7 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6210065 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 8 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6236414 9 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6249621 10 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6252465 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 11 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6255239 12 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6380403 13 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6393474 14 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6415251 15 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6451752 16 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6462831 17 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6468652 18 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6482450 2 19. 13.06.2019 esitas arvamuse täiendatud taotlusele AS Tallinna Lennujaam (kiri nr 05.03- 05.07/19/LJ436-1).19 20. 20.06.2019 edastas RaM täiendatud taotluse arvamuse avaldamiseks Rae Vallavalitsusele (kiri nr 15-1/9103-12).20 21. 25.06.2019 kohtusid RaM, MKM, KeM, SiM ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) esindajad Soraineniga, et anda ülevaade taotluse lahendamisega seonduvast. Kohtumisest koostati memo. 22. 01.07.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele KeM (kiri nr 7-15/19/2436-3).21 23. 01.07.2019 esitas arvamuse täiendatud taotlusele Rae Vallavalitsus (kiri nr 6-1/5063-1).22 24. 03.07.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele MKM (kiri nr 1.10-17/2019/5115).23 25. 04.07.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele SiM (kiri nr 2-1/303-4).24 26. 11.07.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele VäM (kiri nr 15.1-1/2417-1).25 27. 12.07.2019 esitas VLA riigisaladusega kaetud analüüsi (reg nr 8-3/19/143). 28. 15.07.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele rahandusminister (kiri nr 15-1/3252-3).26 29. 18.07.2019 esitas arvamuse täiendatud taotlusele Tallinna Linnavalitsus (kiri nr LV-1/1465- 2).27 30. 28.07.2019 tagastas RaM arvestades ministeeriumite seisukohti Sorainenile täiendatud taotluse puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava info esitamiseks (kiri nr 15-1/9103-20).28 31. 21.08.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium (kiri nr LVM/1026/04/2019).29 32. 27.08.2019 kohtusid RaM, MKM, KeM, SiM ja TTJA esindajad Soraineniga, et anda ülevaade taotluse lahendamisega seonduvast. Kohtumisest koostati memo. 33. 03.09.2019 esitas VLA riigisaladusega kaetud analüüsi (reg nr 8-3/19/175). 19 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6482433 (AvTS § 35 lg 1 p 17). 20 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6518222 21 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6537066 22 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6537138 23 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6542185 24 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6547591 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 25 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6557926 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 26 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6565177 27 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6569515 28 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6585018 29 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6621293 3 34. 05.09.2019 esitas seisukohad täiendatud taotlusele Helsingi linn.30 35. 16.09.2019 edastas MKM arendaja kavandatava raudteetunneli planeerimiseks ühiste kavatsuste memorandumi eelnõu Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (kiri nr 25-1/19-029376823).31 36. 01.10.2019 kohtusid RaM, MKM, KeM, SiM, Päästeameti ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad Soraineniga, et selgitada riigihalduse ministri 28.07.2019 kirjas sisalduvate küsimuste esitamise põhjusi ja selgitada vastuste olulisust taotluse lahendamisel. Kohtumisest koostati memo. 37. 14.11.2019 kohtusid RaM, SiM ja Päästeameti esindajad Soraineniga, et arutada peamiselt kavandatava tegevusega seotud pääste ja avaliku korra teemadel. Kohtumisest koostati memo. 38. 25.11.2019 esitas VäM riigisaladusega kaetud analüüsi (reg nr 7-15.1/83). 39. 26.11.2019 esitas Sorainen arendaja nimel teistkordselt täiendatud taotluse.32 40. 06.12.2019 edastas riigihalduse minister teistkordselt täiendatud taotluse selle lahendamiseks oluliste asjaolude selgitamiseks MKM-ile, KeM-ile, rahandusministrile, KaM- ile, SiM-ile ja VäM-ile (kiri nr 15-1/7498-1).33 41. 17.01.2020 konsulteeris KAPO RaM-i seoses taotlusega. 42. 31.01.2020 esitas seisukohad teistkordselt täiendatud taotlusele SiM (kiri nr 2-17303-7).34 43. 31.01.2020 esitas seisukohad teistkordselt täiendatud taotlusele VäM (kiri nr 15.1-176850- 1).35 44. 04.02.2020 esitas seisukohad teistkordselt täiendatud taotlusele KeM (kiri nr 7- 1571972436-7).36 45. 04.02.2020 esitas Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) RaM-ile taotluse koostamiseks tehtud tööga seotud info (kiri nr 1-4/20-24).37 46. 19.02.2020 esitas seisukohad teistkordselt täiendatud taotlusele rahandusminister (kiri nr 4- 1/1256-1).38 47. 25.02.2020 esitas seisukohad teistkordselt täiendatud taotlusele KaM (kiri nr 12- 3/19/805).39 30 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6649229 31 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/6669488 32 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6883527 33 https://adr.rik.ee/ram/dokument/6901418 34 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7006700 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 35 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7006689 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 36 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7013383 37 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7013442 (AvTS § 35 lg 1 p 17). 38 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7047422 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 39 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7059353 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 4 48. 06.03.2020 konsulteeris KAPO RaM-i seoses taotlusega. 49. 19.03.2020 esitas enda arvamuse teistkordselt täiendatud taotlusele MKM (kiri nr 1.10- 17/19-0042/91112).40 50. 16.04.2020 esitas MKM Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile küsimused seoses ühiste kavatsuste memorandumi eelnõuga (kiri nr 25-1/19-0293/2322-1).41 51. 01.06.2020 esitas omapoolse ühiste kavatsuste memorandumi eelnõu Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ja avaldas valmisoleku alustada memorandumi osas läbirääkimisi.42 52. … 08.2020 esitati käesoleva korralduse eelnõu kooskõlastamiseks MKM-ile, KeM-ile, rahandusministrile, KaM-ile, SiM-ile ning VäM-ile. Eelnõu saadeti samal päeval arvamuse avaldamiseks arendajat esindavale Sorainenile, Harjumaa Omavalitsuste Liidule, Tallinna Linnavalitsusele, Rae Vallavalitsusele, Viimsi Vallavalitsusele, Maardu Linnavalitsusele, Jõelähtme Vallavalitsusele ja Kiili Vallavalitsusele.43 53. Poolte seisukohad /osa kirjutatakse pärast kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks antud aja lõppemist/. II ÕIGUSLIK ALUS 54. PlanS § 27 lg 7 esimene lause: „(7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Rahandusministeerium.“. 55. PlanS § 28 lg 1: „(1) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatab Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja või muu käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valdkonna valitsusasutuse ettepanekul.“. 56. PlanS § 28 lg 2: „(2) Riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui: 1) on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 2) selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus; 3) planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna.“. III KAALUTLUSED Riigi eriplaneeringu eesmärk ja sisu 57. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline 40 https://adr.rik.ee/ram/dokument/7108265 (AvTS § 35 lg 1 p 3). 41 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7201904 (AvTS § 35 lg 1 p 3) 42 https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7297389 (AvTS § 35 lg 1 p 3) 43 5 huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lg 1 esimese lausega sätestatakse tingimused, millele riigi eriplaneeringu objekt peab vastama. Keskne tingimus, millele riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis peab vastama, on suur riiklik või rahvusvaheline huvi olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku või toimimise vastu.44 58. PlanS § 6 p 13 sätestab, et oluline ruumiline mõju on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Seega peab riigi eriplaneeringuga kavandatav ehitis avaldama PlanS § 6 p-s 13 kirjeldatud mõju. 59. Riiklike huvide all saab eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.45 Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele.46 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.47 60. Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.48 61. PlanS § 27 lg-s 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng.49 Selliste ehitiste hulka kuulub ka avalik raudtee.50 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lg 2 esitab näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lg-s 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel 44 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 67. 45 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. Arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus 46 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11. 47 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 45), lk 80. 48 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 45), lk 41. 49 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 45), lk 80. 50 PlanS § 27 lg 2: „(2) Riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele.“. 6 on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lg 1 esimese lause tingimused on täidetud.51 62. PlanS § 27 lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering ka PlanS-is nimetamata muu ehitise püstitamiseks, kui tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega ning selle asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Seega on PlanS riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste loetelu lahtine ja jätab Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu igakordsel algatamisel diskretsiooniruumi. 63. Riigi eriplaneeringu algatab Vabariigi Valitsus RaM kui riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja ettepanekul52, välja arvatud PlanS § 27 lg 7 teises lauses sätestatud Vabariigi Valitsuse otsustatud juhtudel. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus.53 64. RaM kui riigi eriplaneeringut menetleva haldusorgani ülesanne on sisustada ja tuvastada kavandatava raudteetunneli suhtes suure riikliku või rahvusvahelise huvi olemasolu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et esimeses järjekorras on suure riikliku või rahvusvahelise huvi mõiste sisustamine ja selle olemasolu tuvastamine riigi eriplaneeringut algatava ja menetleva haldusorgani ülesanne.54 65. Riigi eriplaneering muutub kehtetuks, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel kehtestamisest arvates.55 PlanS seletuskiri märgib, et säte aitab tagada, et riigi eriplaneeringu algatamisel kaalutakse tõsiselt planeeringu algatamise vajalikkust ja hinnatakse planeeringuga kavandatava ehitise rajamiseks vajalike vahendite piisavust.56 66. Lähtudes eelnevast kuuluvad riigi eriplaneeringuga kavandatavate ehitiste hulka ehitised, mille ehitamine on vajalik pidades silmas kogu Eesti riigi või rahvusvahelisi huve. Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine, ehitamine ning avalike huvide kaitstus merealal ja maismaal. Planeeringu võib riigile oluliste ehitiste kavandamiseks koostada ka eraõigusliku isiku taotlusel erahuvi elluviimiseks, kuid eeldusel, et erahuvi ühtib riigi huviga57 ning ei esine PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 sätestatud riigi eriplaneeringu ja KSH agatamata jätmise aluseid. Taotluse alusel kavandatav raudteetunnel ja sellega seonduv tehissaar on olulise ruumilise mõjuga ehitis 67. Taotluse järgi kasvavad raudteetunneli rajamisel Eesti ja Soome vahel liikuvad kaubamahud 2016. aasta 3,8 miljonilt tonnilt aastas58 2030. aastaks 22 miljoni tonnini aastas59. FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis hinnati raudteetunneli kaubamahuks 2050 aastal 8,4 miljonit tonni 51 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74. 52 PlanS § 27 lg 7, § 28 lg 1. 53 PlanS § 53 lg 1. 54 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 67. 55 PlanS § 53 lg 3. 56 Seletuskiri planeerimisseaduse eelnõu juurde (viide 45), lk 102. 57 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11; RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4, p 54. 58 MKM 12.02.2019 kiri: „2016. aastal liikus Eesti ja Soome vahel mitte 8,4 miljonit tonni kaupa nagu on taotluses märgitud vaid 3,8 miljonit tonni.“ (viide 8). 59 Taotluse lk 68 (viide 32). 7 aastas.60 Reisiliikluse osas on raudteetunneli kasutuspotentsiaal taotluse järgi kuni 52 miljonit reisijat aastas.61 FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis prognoositi reisijate arvuks 2050 aastal 12,5 miljonit reisijat (lisaks laevadel 10,5 miljonit reisijat).62 2017. aastal oli Eesti ja Soome vahel ligi 9 miljonit reisijat.63 Isegi, kui reisijate arv ja kaubamahud ei küündi taotluses esitatud suurusjärkudeni, on ilmne, et raudteetunneli rajamisel muutuvad oluliselt transpordivood, kaubaveo kogused ja külastajate hulk ning muutuste mõju ulatub suurele territooriumile. 68. Taotluses selgitatakse, et tunneli ehitamisel tekib ligi 50 miljonit m3 purustatud kivimaterjali, aga ka savi ja pehmet pinnast. Tehissaarelt välja puuritav materjal transporditakse praamidega. Materjal, mida ei ole võimalik taaskasutada kaadatakse taotluse järgi merre või ladestatakse maismaal. Maismaal transporditakse raudteetunneli puurimisel tekkinud purustatud kivimaterjal lintkonveieriga praamidele või karjäärikalluritele. 64 Lisaks selgitatakse taotluses, et raudteetunneli kaudu Eestisse toimetatud kaupa on võimalik edasi vedada nii mööda raudteid kui ka maanteid.65 Seega muutuvad raudteetunneli rajamisel lisaks transpordivoogudele ka transpordist tulenevate saasteainete hulk ning muudatuste mõju on eeldatavasti ulatuslik. 69. Taotluse järgi rajatakse Eesti poolel merre ligikaudu 1 km2 suurune raudteetunneli toimimiseks vajalik tehissaar. Tehissaare ehitamiseks vajaliku täitematerjali maht on hinnanguliselt 15–20 miljonit m3 juhul, kui vee keskmine sügavus on ligi 15 meetrit. Meretäite keskmiseks kõrguseks on taotluse kohaselt +4,0 m kuni +5,0 m merepinnast.66 Seega uputatakse tehissaare ehitamiseks merepõhja suurtes kogustes kivimaterjali. Merekeskkonnale avaldab mõju nii kavandatava tehissaare rajamine kui ka hilisem tehissaar ise. Samuti on tehissaarel mõju laevaliiklusele. Eelnevalt nimetatud mõjud ulatuvad eeldatavalt suurele territooriumile. 70. Eestit ja Soomet ühendav raudteetunnel oleks taotluse järgi teadaolevalt seni pikim ehitatav veealune tunnel maailmas.67 Sellise tunneli rajamine on tööjõumahukas ja tööjõu vajadus mõjutab tõenäoliselt teiste suurte taristuobjektide ehitamisele kuluvat aega ja võimalusi töötajaid leida.68 Seega muutub tööjõu vajadus raudteetunneli kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt. 71. Lisaks kaasneb kavandatava ehitise rajamise ja käitamisega oluline keskkonnamõju (sh müra ja vibratsioon).69 72. Arvestades taotluse järgi raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaarega kaasnevaid muutusi ning muutuste võimalikku ulatust on kavandataval ehitisel PlanS § 6 p 13 mõttes oluline ruumiline mõju, mis on PlanS § 27 lg 1 kohaselt üheks riigi eriplaneeringu koostamise tingimuseks. 60 FinEst Link projekti (2016–2018) Arvutivõrgus: http://www.finestlink.fi/et/; FinEst Link projekti aruanne arvutivõrgus: http://www.finestlink.fi/et/2018/02/07/finest-link-projekti/. 61 Taotluse lk 67 (viide 32). 62 FinEst Link projekt (viide 60). 63 MKM 12.02.2019 kiri: „2017. aastal sõitis Tallinna ja Helsingi vahel 9 miljonit reisijat.“ (viide 8). 64 Taotluse peatükid 4.4. ja 4.6. (viide 32). 65 Taotluse lk 69 (viide 32). 66 Taotluse peatükk 4.4. (viide 32). 67 Taotluse järgi on Helsingi-Tallinna raudteetunneli kogupikkuseks olenevalt trassialternatiivist 90–120 km. Taotluse lk 13 ja 15 (viide 32). 68 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 69 KeM 19.02.2019 kiri (viide 9). 8 Taotluse alusel kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare asukoha valiku ning toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi 73. Vabariigi Valitsuse kehtestatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“70 joonisel 7 on kajastatud Helsingi-Tallinna vaheline kiire rongiühendus. Planeeringu peatükis 4.3.2. selgitatakse, et Helsingi-Tallinna võimaliku raudteetunneli suudme- ja trassiala on Eesti poolel planeeringutes fikseeritud ning sellise ühenduse rajamise võimalus tuleb säilitada. Tunnel võimaldaks siduda Rail Baltic raudteeühenduse Soome raudteevõrgu ja sealt lähtuvate rahvusvaheliste raudteekoridoridega. Üleriigilise planeeringu visiooni järgi parandab Eesti hea ja igasuunaline ühendus välismaailmaga õhu, vee ja maismaa kaudu Eesti linnade positsiooni rahvusvahelises tööjaotuses. Aegruumiliste vahemaade tuntav vähenemine soodustab rahvusvahelist suhtlust ja koostööd ning avardab märgatavalt inimeste töö- ja vaba aja veetmise valikuid. Paranenud liikumisvõimalused kõigis transpordivaldkondades aitavad teenida palju enam tulu välisturismist. Kestlik ja kiire reisirongiliiklus loob senisest paremad väljavaated koostööks naaberriikide keskustega. 74. Riigihalduse ministri kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+71 joonistel „Asustuse suunamine“ ja „Tehnilised võrgustikud“ on kajastatud perspektiivne Tallinn-Helsingi raudteetunnel, mis on ühendatud kavandatava Rail Baltic raudteega. Planeeringu seletuskirja peatükis 4.1.2. selgitatakse, et Tallinn-Helsingi perspektiivse raudteetunneli eesmärk on Tallinn-Helsingi kui kaksiklinna arengu ja täiendavate kaubavoogude võimaldamine ning transpordi läbilaskevõime suurendamine nii kauba- kui ka reisijateveol. Püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet ja loob paremad eeldused võimalike investeeringute toomiseks Eestisse. Seejuures on oluline raudteetunneli ühendamine olemasolevate trassidega, sh kavandatava Rail Baltic raudteega. 75. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi72 punktis 14.6. käsitletakse samuti Tallinna ja Helsingi vahelist tunnelit. 76. Käesoleva korralduse punktides 73–75 nimetatud strateegilistest dokumentidest nähtub suur riiklik huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu. Raudteetunneli asukoha valikul on eelkõige oluline, et see ühendatakse Eestis Rail Baltic raudteega nii reisijate- kui kaubaveo osas ning, et raudteetunneli asukoht toetaks Tallinnat ja Helsingit ühendava kaksiklinna (Talsinki) idee elluviimist. Raudteetunneli toimimise osas väljendub suur riiklik huvi oodatavas sotsiaal-majanduslikus kasus ja Eesti positsiooni parandamises rahvusvahelistes suhetes. 77. KeM hinnangul oleks kavandatava ehitise riigi eriplaneeringu ja KSH korral tegemist piiriülese mõju hindamise juhtumiga, kuhu tuleb kaasata Läänemere regiooni naaberriigid.73 Lisaks on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel sõlmitud piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe, mida tuleb kohaldada ka kavandatava tegevuse korral.74 KeM seisukohast vajab tähelepanu seegi, et ehitisega võib kaasneda oluline negatiivne mõju 70 Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 71 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+. Arvutivõrgus: https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering 72 Vabariigi Valitsuse 30.05.2019 korraldusega nr 130 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019– 2023. Arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 73 KeM 19.02.2019 kiri (viide 9). 74 KeM 04.02.2020 kiri (viide 36). 9 üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele, mh merekeskkonnale, kalamajandusele, põhjavee seisundile ja Tallinna lähiümbruse elanike joogiveevarustusele.75 78. MKM selgitab, et Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli näol on tegemist riiklikult olulise projektiga. Tunnel on riigi jaoks strateegiliselt oluline infrastruktuuriobjekt, mis on jätkuks Rail Baltic raudteele tuues kaasa täiendavaid reisijate- ning kaubavooge, mis mõjutavad positiivselt Rail Baltica majanduslikke tulemusi. Tallinna ja Helsingi vaheline püsiühendus aitab tõsta kogu piirkonna konkurentsivõimet. Raudteetunnelist saaksid märkimisväärset kasu Tallinn-Helsingi kaksiklinna arenguga seotud äriettevõtted, kaubandus, investeeringud, turism, haridus ja kultuur.76 79. Riigi huvi kavandatava raudteetunneli vastu on seotud ka raudteetunneli kui avaliku raudteega.77 80. MKM seisukohast tuleb kahte riiki ühendava strateegilise transporditaristu planeerimise eeldusena allkirjastada Soome ja Eesti valitsuste tasandil ühiste kavatsuste memorandum (edaspidi MoU).78 Viidates, et MoU sõlmimine on vajalik sellekski, et veenduda planeeringu elluviimise võimalikkuses, sest Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli saab rajada ainult mõlema riigi kooskõlalise tahte olemasolul ja kahe riigi tihedas koostöös.79 81. Lisaks on MKM ja KeM seisukohast oluline, et kavandatavaid maa- ja merealuseid ehitisi ei ole pärast nende täielikku või osalist valmimist võimalik likvideerida. Seetõttu tuleb avalike huvide kaitsmiseks võtta määramata pikkusega ajaks kohustus vajadusel rajatud ehitised konserveerida ja tagada ehitiste ohutus seisukorras hoidmine. Seda ka juhul, kui raudteetunnelis tuleb mingil põhjusel (nt ehituslikel põhjustel või ettevõtja pankroti tõttu) tegevus pärast rajamist lõpetada.80 82. VäM leiab, et arvestades Eesti strateegilisi dokumente, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse 07.05.2018 ühisistungi tulemusi81 ning asjaolu, et tunnel kui strateegiline transporditaristu on seotud riigi julgeolekuga, on Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli vastu suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.82 Soome ja Eesti vahelise raudteetunneli väljavaadet tuleb pidada Eesti jaoks oluliseks prioriteediks, sest selle võimalik teostamine omaks väga suurt mõju Soome ja Eesti arengule tervikuna ning muudaks olemuslikult Tallinna ja Helsingi omavahelisi suhteid praktiliselt kõikides eluvaldkondades.83 Samal ajal tuleb taotletava tegevusega seotud protsesse koordineerida Soome Vabariigi Valitsusega, sest tegemist on kahe riigi vahele uut ühendust loova suurprojektiga, mis võimaldaks lisaühenduse.84 Sealjuures tuleks küsimust VäM seisukohast vaadelda laiemas kontekstis – Soomet ja Eestit ühendavat 75 KeM 01.07.2019 kiri: „Erilist tähelepanu tuleb pöörata Viimsi poolsaare ühisveevarustusele, kus joogiveeallikana kasutatakse ainult põhjavett.“ (viide 21). 76 MKM 12.02.2019 kiri (viide 8). 77 MKM 03.07.2019 kiri (viide 23). 78 MKM 12.02.2019 kiri (viide 8). 79 MKM 03.07.2019 kiri (viide 23). 80 MKM 12.02.2019 kiri (viide 8); KeM 19.02.2019 kiri (viide 9). 81 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse 07.05.2018 toimunud ühise juubeliistungi otsused, p 4. Arvutivõrgus: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/7.5.2018_decisions_est-fin-eng.pdf 82 VäM 30.01.2019 kiri (viide 7). 83 VäM 11.07.2019 kiri (viide 25), VäM 31.01.2020 kiri (viide 35). 84 VäM 30.01.2019 kiri (viide 7), VäM 11.07.2019 kiri (viide 25), VäM 31.01.2020 kiri (viide 35). 10 tunnelit, Rail Baltic raudteed ja põhja suunduvat Kirkenesi võimalikku tulevast raudteeühendust ühe tervikuna.85 83. SiM seisukohast on kavandatava tegevuse vastu suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Suur riiklik ja rahvusvaheline huvi taotluse alusel kavandatava olulise tähtsusega taristu toimimise ja asukoha valiku vastu seisneb eelkõige avalikes huvides nagu riigi päästevõimekuse ja avaliku korra tagamine ning riigi julgeolek.86 Suur riiklik huvi väljendub selleski, et potentsiaalselt võib riik pidada vajalikuks arvata kavandatav raudteetunnel riigikaitseobjektide hulka.87 Kuna raudteetunnel ühendab kahte riiki, leiab ka SiM, et raudteetunneli planeerimine, planeeringu elluviimine, ehitise käitamine ja sulgemine on võimalik vaid kahe riigi igakülgse ja tiheda koostööna.88 84. Rahandusministri seisukohast on kavandatava tegevuse vastu suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Rahandusminister leiab, et taotletava tegevusega kaasnev suur riiklik huvi on seotud eelkõige riigi põhiseaduse järku kohustusega kasutada riigieelarvelisi vahendeid vastutustundlikult ja kulutada riigi raha otstarbekalt.89 Seda ka olukorras, kus eraisiku rahastatud projektiga kaasnevad igal juhul kulud riigisektorile (käesoleva korralduse punktid 122–136). 85. Käesoleva korralduse punktides 77–84 toodud ministeeriumide seisukohtadest nähtub selgelt suure riikliku ja rahvusvahelise huvi olemasolu Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu. Eeltoodust saab üheselt järeldada, et kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare asukoha valiku vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi seetõttu, et raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare rajamise ja käitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju ning tegemist on piiriülese mõju hindamise juhtumiga. Samuti on oluline tagada avaliku korra, päästevõimekuse ja riigi julgeolekuga seotud avalike huvide kaitstus. Lisaks seisneb suur riiklik ja rahvusvaheline huvi selleski, et raudteetunnel ühendataks Eestis Rail Baltic raudteega ning raudteetunnelis toimuks reisijate- ja kaubavedu, et parandada piirkonna konkurentsivõimet. Eelnevast nähtub ka kahe riigi tiheda koostöö vajadus strateegilise transporditaristu planeerimisel, tagamaks kavandatava ehitise vastavus riikide huvidele, mis on eelduseks ka planeeringu elluviimisele, sh ehitise toimimisele tulevikus. 86. Suurt rahvusvahelist huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu on väljendanud mõlema riigi valitsuse liikmed erinevatel kohtumistel. 07.05.2018 toimunud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse ühisel istungil väljendasid valitsused kavandatava Tallinn-Helsingi raudteetunneli suhtes positiivset hoiakut ja otsustasid tunnistada Helsingi ja Tallinna vahelist tunnelit taristuprojektina, mis mõjutab arenguid 21. sajandil või ka kauem ning mis võimaldab meie piirkonnal muutuda üleilmselt tuntud uuenduskeskuseks.90 Lisaks Eesti ja Soome valitsuste ühisele istungile on Tallinn- Helsingi tunneli kavandamist arutatud mõlema riigi valitsuse liikmete teistel kohtumistel. Näiteks oli tunnel üheks aruteluteemaks 30.11.2018 taristuministrite kohtumisel, 14.06.2019 peaministrite kohtumisel, 18.06.2019 välisministrite kohtumisel, 05.07.2019 taristuministrite kohtumisel ja 10.01.2020 toimunud peaministrite kohtumisel. Igal kohtumisel on esile tõstetud 85 VäM 31.01.2020 kiri (viide 35). 86 SiM 20.02.2019 kiri (viide 10). 87 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 88 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 89 Rahandusministri 15.07.2019 kiri (viide 26). 90 Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse 07.05.2018 toimunud ühise juubeliistung (viide 81). 11 kavandatava piiriülese strateegilise transporditaristu olulisust ja tuleviku mõõdet ning rõhutatud kahe riigi tiheda koostöö vajadust Tallinn-Helsingi raudteetunneli kavandamisel, et tagada riikide ühishuvi realiseerumine projekti elluviimisel. 87. Suurt rahvusvahelist huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu on väljendanud Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Helsingi linn ka konkreetse taotluse menetluses. Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.08.2019 kirjas rõhutatakse kahe riigi ning Tallinna ja Helsingi linnade tiheda koostöö vajadust Tallinn-Helsingi raudteetunneli kavandamisel.91 Üksiti tuuakse välja, et projekti ei saa realiseerida riikide ja linnade aktiivse osaluseta. Kirjas rõhutatakse, et selline projekt peab olema valitsuste juhitud ja avaldatakse valmisolekut alustada valitsustevahelise MoU protsessi. Veel tõstetakse esile Tallinn-Helsingi kaksiklinna idee ja sellest tulenev potentsiaalne majanduslik kasu. Seega väljendab Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht rahvusvahelist huvi kavandatava olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valiku ja toimimise vastu ning riikidevahelise koostöö vajadust projekti juhtimisel. 88. Helsingi linna 05.09.2019 kirjas väljendatakse Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sarnaseid seisukohti.92 89. Suurt rahvusvahelist huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu on väljendanud mõlemad riigid ühises projektis. Euroopa Liidu Interreg programmist kaasrahastatud FinEst Link projekti raames analüüsiti Tallinn-Helsingi raudteetunneli teostatavust, mõjusid ja tasuvust.93 Projektis osalesid MKM, Soome Transpordiagentuur, Tallinna ja Helsingi linnad, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Helsingi- Uusimaa Liit. 90. FinEst Link projekti tasuvusanalüüsi valmimise järel 2018. aasta veebruaris, loodi 2018. aasta märtsis rahvusvaheline Tallinn-Helsingi tunneli töörühm. Töörühma kuulusid Soome ja Eesti transpordi valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ning Helsingi ja Tallinna linna ametnikud. Töörühm koostas ettepanekud Tallinn-Helsingi projektiga jätkamiseks vajalikest sammudest. Töörühma edasine töö eeldab riikidevahelisi kokkuleppeid. 91. Suurt rahvusvahelist huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu väljendatakse Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiislahenduses94 ja Soome mereala koostamisel olevas planeeringus95, mis käsitlevad Tallinn- Helsingi raudteetunnelit. Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneering 2050 kehtestatakse eelduslikult 2020. aasta sügisel.96 Planeeringu eskiislahenduse seletuskirja järgi edendaks Helsingi ja Tallinna vahele kavandatav raudteetunnel realiseerimise korral Helsingi ja Tallinna kaksiklinna arengut ning ühendaks lisaks Soome transpordisüsteemi Rail Baltic raudtee ja edasi 91 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.08.2019 kiri (viide 29). 92 Helsingi linna 05.09.2019 kiri (viide 30). 93 FinEst Link projekt (viide 60). 94 Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiisi materjalid esitati Soome Keskkonnaministeeriumi poolt Eesti Keskkonnaministeeriumile ettepanekute tegemiseks 2019. aasta oktoobris. Arvutivõrgus: https://www.envir.ee/et/kmh-piiriulene-hindamine (nimetuse Uusimaa regiooni maakonnaplaneering (oktoober 2019) all) 95 https://meriskenaariot.info/merialuesuunnitelma/en/suunnitelma-sl-suunnitteluratkaisut-eng/ 96 https://www.uudenmaanliitto.fi/aluesuunnittelu/valmistelussa_uusimaa-kaava_2050 12 Mandri-Euroopaga, mis avaldaks regionaalmajanduslikku kasu kogu Soomele. Ka Soome koostatavas mereala planeeringus tõstetakse esile tunneli seotust Rail Baltic raudteega. 92. Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiislahenduse kaardil kajastatakse FinEst Link projekti97 Helsingit läbiva raudteetunneli koridori (arendaja taotluses tähistatud püsiühenduse trassialternatiivina VE2). Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu eskiislahenduse kaardil ei kajastata arendaja taotluses esitatud Espoot läbivaid raudteetunneli alternatiive (VE1a, VE1b, VE1c). Planeeringu eskiislahenduse seletuskirjas selgitatakse, et Espoo kaudu kulgevad arendaja pakutud trassialternatiivid ei ühildu piisavalt hästi Soome üleriigilise transpordisüsteemiga, nende kohta pole tehtud põhjalikke uuringuid ning nad ei toeta Tallinn-Helsingi kaksiklinna arengut. 93. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel sõlmiti 21.02.2002 piiriülese keskkonnamõju hindamise kokkulepe.98 Vastavalt kokkuleppe artiklile 5 on leppe ellurakendamiseks loodud keskkonnamõju hindamise ühiskomisjon. Arendaja kavandatava tegevusega seoses moodustas ühiskomisjon kokkuleppe alusel 2018. aasta augustis Tallinn- Helsingi tunneli projekti jaoks ad hoc töörühma, mis tegeleb projekti piiriülese mõju hindamise menetluste (KSH ja keskkonnamõju hindamise) jälgimise ning järelkontrolliga ning mille eesmärk on tegutseda nõuandva koguna projekti jaoks. Töörühma kuuluvad erinevate Eesti ja Soome ametiasutuste, sh ministeeriumite esindajad. Töörühma töösse on vastavalt vajadusele kaasatud ka arendaja. Samuti on arendajale edastatud kõik töörühma poolt vastuvõetud kohtumiste protokollid. Ad hoc töörühma hinnangul on projekti kui terviku (kogumõju) hindamine vajalik. Töörühmas on tuvastatud, et tulenevalt erinevatest menetlusreeglitest tuleb jätkata aruteludega, kuidas ja kas on võimalik ühendada Eesti KSH ja Soome keskkonnamõju hindamine. Töörühma töö väljendab ilmset rahvusvahelist huvi kavandatava ehitise asukoha valiku vastu ning kahe riigi koostöö (sh MoU koostamise) vajadust raudteetunneli kavandamisel. 94. Käesoleva korralduse punktidest 86–93 nähtuvalt on ilmne suur rahvusvaheline huvi Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli asukoha valiku ja toimimise vastu. Sarnaselt suurele riiklikule huvile on ka rahvusvahelisest huvist lähtudes eelkõige oluline, et raudteetunnel ühendataks Rail Baltic raudteega nii reisijate- kui kaubaveo osas, lisaks Soome transpordisüsteemiga ning, et raudteetunneli asukoht toetaks Tallinnat ja Helsingit ühendava kaksiklinna (Talsinki) idee elluviimist. 95. Lähtudes käesoleva korralduse punktidest 67–94 on ilmne, et kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare puhul on tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi ja rahvusvaheline huvi. Suur riiklik ja rahvusvaheline huvi kavandatava olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha ja toimimise vastu on PlanS § 27 lg 1 kohaselt riigi eriplaneeringu koostamise keskne tingimus, mistõttu on kavandatava ehitise puhul tegemist riigi eriplaneeringu objektiga. Lisaks taotletakse praegusel juhul riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist ehitisele, mis on kavandatud ehitada avalikku veekogusse ja majandusvööndisse, mis on samuti riigi eriplaneeringu olemuslikuks tunnusteks. Seega on kavandatava ehitise puhul täidetud ka PlanS § 27 lg 1 teises lauses sätestatud riigi eriplaneeringu koostamise eeldused. Taotluse alusel kavandatav raudteetunnel on avalik raudtee, mille planeerimiseks on riigi eriplaneering kohustuslik planeerimisinstrument 97 FinEst Link projekt (viide 60). 98 https://www.riigiteataja.ee/akt/110017 13 96. Vastavalt raudteeseaduse (edaspidi RdtS)99 § 7 lg-le 1 on avalik raudtee raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee- ettevõtjatele raudteeveoks RdtS-s sätestatud alustel ja korras. Sellele laienevad ka kõik teised RdtS-s ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/34/EL100 toodud nõuded. Läbi RdtS mõiste „avalik raudtee“ on Eesti õigusesse võetud üle direktiivi 2012/34/EL nõuded. Mitteavalikule raudteele Eestis direktiivi 2012/34/EL nõuded ei kohaldu, sest tegemist on kaubaveo otstarbeliste haruteedega (private sidings). 97. Taotluse kohaselt kavandatav raudteetunnel võib olla reisijatele mõeldud raudtee osas kas avalik või mitteavalik raudtee sõltuvalt riigi otsusest. Direktiivi 2020/34/EL101 artiklid 7, 7a, 7b, 7c, 7d, 8 ja 13 ning IV peatükk sätestavad erandid, mille alusel võivad liikmesriigid raudtee infrastruktuurile kehtestatud nõuded direktiivi reguleerimisalast välja jätta, kasutades kas erandit a) või b), milleks on: a) autonoomsed kohalikud ja piirkondlikud võrgustikud, mis on ette nähtud reisijateveo teenuste osutamiseks raudteeinfrastruktuuris; b) võrgustikud, mis on ette nähtud üksnes raudtee-reisijateveo teenuste osutamiseks linna- ja linnalähiliinidel. Linna- ja linnalähiliinideks loetakse veoteenused, mille peamine eesmärk on vastata linnakeskuse või linnastu, sealhulgas piiriülese linnastu ning kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele. 98. Kaubavedude osas on kavandatav raudteetunnel igal juhul avalik raudtee. Tulenevalt direktiivist 2012/34/EL102 võivad liikmesriigid artiklite 7, 7a, 7b, 7c, 7d, 8 ja 13 ning IV peatüki reguleerimisalast välja jätta piirkondlikud võrgustikud, mida kasutab piirkondlikeks kaubavedudeks üksnes raudteeveo-ettevõtja, kes ei kuulu artikli 2 lõike 1 reguleerimisalasse, kuni kõnealuse võrgustiku läbilaskevõimet soovib kasutada ka mõni teine taotleja, ning eraomandis oleva raudteeinfrastruktuuri, mis on ette nähtud üksnes infrastruktuuri omaniku oma kaubavedudeks. Samuti võivad liikmesriigid artiklite 7, 7a, 7b, 7c, 7d ja 8 kohaldamisalast välja jätta kohalikud vähese liiklustihedusega kuni 100 km pikkused raudteeliinid, mida kasutatakse kaubavedudeks põhiliini ning nendel liinidel paiknevate saadetise lähte- ja sihtpunktide vahel, tingimusel et neid liine majandavad muud üksused kui peamine raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja et neid liine kasutab üksainus kaubaveoettevõtja või nendel liinidel täidab põhiülesandeid asutus, mis ei ole ühegi raudteeveo-ettevõtja kontrolli all. Üheainsa kaubaveoettevõtja puhul võivad liikmesriigid vabastada selle ka IV peatüki kohaldamisest, kuni läbilaskevõime kasutamist soovib mõni teine taotleja. Samuti võib lõiget kohaldada juhul, kui liini kasutatakse lisaks kaubaveole piiratud ulatuses ka reisijateveoks. Arvestades eelnevat ei ole kavandatava tunneli puhul tegemist ühegi direktiivis 2012/34/EL103 toodud erandiga, mistõttu on tunneli kaubaveo osas tegemist avaliku raudteega. 99. Lähtudes eelnevast võib asuda seisukohale, et isegi juhul, kui riigid otsustaksid, et reisijateveo osas ei ole kavandatava ehitise puhul tegemist avaliku raudteega, siis kaubaveo osas on kavandatava ehitise puhul igal juhul tegemist avaliku raudteega. Seetõttu on raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare kui funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksi ruumilise planeerimise vaates tegemist riigi eriplaneeringu objektiga PlanS § 27 lg 2 99 Raudteeseadusega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/34/EL. 100 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32012L0034 101 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32012L0034 102 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32012L0034 103 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32012L0034 14 mõttes. Oluline tähtsus on siinjuures riikide ühishuvil, mille järgi peab raudteetunnelis toimuma reisijate- ja kaubavedu ning see peab olema sujuvalt ühendatud külgnevate raudteeühendustega. Isegi juhul, kui taotluse alusel kavandatava Tallinn-Helsingi raudteetunneli puhul ei ole tegemist avaliku raudteega, on selle rajamiseks siiski nõutav riigi eriplaneeringu koostamine 100. Planeerimisseaduse § 27 lg 3 kohaselt on kohustus koostada riigi eriplaneering Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral ka juhul, kui tegemist ei ole sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisega (sh avaliku raudteega104), kuid taotluse alusel kavandatav raudteetunnel on olulise ruumilise mõjuga ja selle asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. 101. RaM kui riigi eriplaneeringut menetleva haldusorgani ülesanne on sisustada ja tuvastada kavandatava raudteetunneli suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Arvestades käesoleva korralduse punkte 67–95 on kavandatava raudteetunneli korral tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi. Samuti on nimetatud punktidest ilmne, et kahte riiki ühendavat strateegilist taristuobjekti tuleb kavandada riikide tihedas koostöös ja juhtimisel, et tagada riikide ühishuvi realiseerumine projekti elluviimisel. Riigi eriplaneering on ainuke PlanS kohane riigi juhtimisel koostatav planeerimisinstrument, mis koostatakse lähtudes riigi huvidest ja mille alusel saab koostada ehitusprojekti105, mis on eelduseks planeeringu realiseerimisele. Seega tagamaks rahvusvahelise strateegilise taristuobjekti kavandamine parimal võimalikul moel, Eesti ja Soome riikide huvidega arvestamine ning üldisemalt avalike huvide kaitstus, tuleb kavandatav raudteetunnel planeerida riigi eriplaneeringuga. 102. Kavandatava raudteetunneli, sellega seonduva tehissaare jm maismaal või merealal asuva raudteetunneli toimimiseks vajaliku funktsionaalselt koos toimiva ehitusliku kompleksi terviklikuks ruumiliseks planeerimiseks106 ja mõjude hindamiseks on sobilik ainult riigi eriplaneering. Mitte ühegi teise planeeringuliigiga ei ole võimalik luua ehitise kavandamiseks vajalikku terviklikku ruumilahendust, sest ainult riigi eriplaneeringuga saab hõlmata nii maa- kui mereala107 ja luua seal otsesed alused ehitustegevuse alustamiseks108. 103. Lähtudes käesoleva korralduse punktidest 100–102 tuleb taotluse alusel kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare tervikliku ruumilahenduse koostamiseks algatada riigi eriplaneering ka juhul, kui tegemist ei ole PlanS § 27 lg 2 kohase avaliku raudteega. Sellisel juhul tuleb riigi eriplaneering algatada PlanS § 27 lg 3 alusel. Lisaks on riigi eriplaneeringu koostamine merealal PlanS § 27 lg-tes 2 ja 3 nimetatud ehitistele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitiste asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud. Praegusel ajal ei ole koostatud ja ei ole ka pooleli kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare asukohta käsitleva üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu koostamine. 104 PlanS § 27 lg-s 2 nimetatud ehitis. 105 PlanS § 27 lg 10. 106 PlanS § 3 lg 1: „(1) Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused.“. 107 PlanS § 27 lg 2; § 27 lg 4. 108 PlanS § 27 lg 5, PlanS § 27 lg 10, KAHOS § 4 lg 1 p 20. 15 Taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, kui puudub Eesti ja Soome vaheline kokkulepe riikidevahelise tunneli kavandamiseks 104. Käesoleva korralduse punktidest 73–95 saab üheselt järeldada, et kahe riigi vahele püsiühenduse (strateegilise transporditaristu) planeerimine, planeeringu elluviimine, ehitiste käitamine ja sulgemine ei ole tulevikus kahe riigi igakülgse koostööta võimalik. Seetõttu on vajalik kahe riigi ühine tegutsemine alates tegevuste kavandamise etapist. 105. Soome valitsuse selge tahe taotluses kirjeldatud raudteetunneli rajamiseks ja igakülgne protsesside koordineerimine Soomega on taotletava planeeringu elluviimise üheks peamiseks eelduseks. Seepärast tuleb valitsuste arvamusel enne riigi eriplaneeringu koostamisele asumist allkirjastada Soome ja Eesti valitsuste tasandil MoU, mis tagab seotud osapooltele täpsema arusaama planeeringuga seotud olulistest asjaoludest (nt riikide huvid) ning riikidevahelise koostöö pikaajalise järjepidevuse ja ühishuvide kaitstuse. Näiteks peavad riigid sõlmima kokkuleppe raudteetunneli ühises pääste- ja korrakaitse korraldamises jt olulistes küsimustes, sh raudteetunneli kavandamise ajaraamis. 106. 20.12.2018 toimunud valitsuskabineti nõupidamise järel alustas MKM korralduslike tegevustega, et käivitada kavandatava raudteetunneliga seotud MoU protsess. Seoses Soome valitsuse tagasiastumisega 2019. aasta varakevadel ning mõlemas riigis toimunud valimistega oli MoU läbirääkimisi võimalik jätkata 2019. aasta sügisel. MKM koostas koostöös ministeeriumitega (VäM, KeM, RaM, SiM, KaM) MoU eelnõu, mis edastati 16.09.2019 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.109 MoU eelnõu kaaskirja järgi ootas MKM eelnõule vastust 1. novembriks 2019. Seoses Soome valitsuse tagasiastumisega ja uue valitsuse moodustamisega 2019. aasta sügisel viibis vastus MoU eelnõule. 10.01.2020 Tallinnas toimunud Eesti ja Soome peaministrite kohtumisel leiti, et Soomet ja Eestit ühendava tunneli näol on tegemist tulevikku suunatud ettevõtmisega.110 Samas tõdes Soome peaminister, et valitsuse vahetumise tõttu ei ole kavandatava raudteetunneli MoU-ga tegeletud. 107. 16.04.2020 saatis MKM Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirja küsimaks, millal on Soome valmis MoU protsessiga jätkama.111 01.06.2020 esitas Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium omapoolse MoU eelnõu ja avaldas valmisolekut jätkata läbirääkimisi valitsusjuhtide allkirjastatava MoU osas.112 MoU edasise protsessi ajakava ja allkirjastamise aeg on prognoosimatud. 108. Eesti on varemgi teinud Soomele ettepaneku riikidevahelist tunnelit käsitleva MoU allkirjastamiseks. MKM 22.01.2018 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Helsingi linnapeale kutse allkirjastada FinEst Link projekti 07.02.2018 toimunud lõpukonverentsil tunneli kavandamiseks vajalike edasiste sammude MoU. Leping valmistati ette mõlema riigi ametkondade koostöös. Siiski ei võetud tookord MoU allkirjastamise kutset vastu. Juhtum illustreerib kahe riigi ühise kokkuleppe vajadust raudteetunneli kavandamiseks enne, kui asutakse raudteetunneli rajamiseks samme astuma, sh ehitusprojekti aluseks olevat riigi eriplaneeringut koostama, mille elluviimisele tuleb PlanS § 53 lg 3 järgi asuda viie aasta jooksul kehtestamisest. 109 MKM 16.09.2019 kiri (viide 31). 110 VäM 31.01.2020 kiri (viide 35). 111 MKM 16.04.2020 kiri (viide 41). 112 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2020 kiri (viide 42). 16 109. Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiislahenduses ja koostatavas Soome mereala planeeringus käsitletakse erinevalt arendaja taotlusest ainult raudteetunneli FinEst Link projekti Helsingit läbivat trassi. Uusimaa maakonnaplaneeringu eskiislahenduse alusel ei ole Soomet ja Eestit ühendav raudteetunnel prioriteetsete taristuobjektide hulgas.113 Samuti ei käsitleta riikidevahelist raudteetunnelit Soome järgmise 12 aasta transpordiarengukavas.114 Maakonnaplaneeringu järgi on tunneli rajamine kavas mitte enne 2050 aastat.115 Helsingi linn selgitab raudteetunneli olulisust just Tallinna ja Helsingi kaksiklinna idee arendamisel ning põhjendab tunneli planeerimist läbi Helsingi.116 On üheselt mõistetav, et Soomel on huvi raudteetunneli trassi kulgemise osas ja projekti nähakse pigem kaugema tuleviku kui lähiaja projektina. 110. Veel on Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjast117 mõistetav, et Soomele on oluline, et strateegilise transporditaristu kavandamist juhiksid riikide huvide paremaks kaitsmiseks ja projektiga seotud riigielu küsimuste lahendamiseks riigid, mitte erasektor. Seega ei pruugi erasektori juhitud Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli projekt olla riikide ja avalikes huvides. 111. Et taotletava riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus ei ole Eesti ja Soome riigi koostööta ja kokkuleppeta võimalik, selgitas RaM arendajale ka enda kirjades.118 Samuti selgitati ministeeriumite esindajate ja arendajat esindava Soraineni kohtumistel kahe riigi vahelise MoU olulisust.119 112. Arvestades eelnevat on mõlema riigi valitsused otsustanud sõlmida raudteetunneli kavandamiseks MoU, mida käesoleval hetkel veel sõlmitud ei ole. Riikide ühishuvide kaitsmiseks, Eesti riigi välispoliitilistes huvides, avalikes huvides ja planeeringu elluviidavuse huvides ei ole õige algatada raudteetunneli kavandamiseks vajalikku riigi eriplaneeringut riikidevahelise kokkuleppeta. Planeeringu võib riigile oluliste ehitiste kavandamiseks koostada eraõigusliku isiku taotlusel erahuvi elluviimiseks ainult eeldusel, et erahuvi ühtib riigi huviga.120 Samuti ei ole otstarbekas algatada raudteetunneli kavandamiseks planeeringut, mis ei saa arvestada hilisema riikidevahelise kokkuleppe tingimusi, sh ajaraami, ning ei ole seepärast tulevikus elluviidav. Kuna riikidevahelise ühenduse loomine on võimalik ainult kahe riigi tahte ja igakülgse koostöö korral, siis on selge, et taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik enne, kui riigid ei ole jõudnud kokkuleppele Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli kavandamises ja ajaraamis. Arvestades käesoleva korralduse punkte 106–109 ei ole võimalik prognoosida, kui kaua kestavad Eesti ja Soome MoU läbirääkimised ning millal tunnelit kavandama asutakse. Eesti tegi Soomele ettepaneku MoU protsessiga alustamiseks juba 2019. aasta alguses, kuid erinevatel põhjustel on Soome MoU läbirääkimisi katkestanud. Arvestades, et Eesti poolt MoU protsessi algatamise esimesest ettepaneku 113 Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiisi materjalid esitati Soome Keskkonnaministeeriumi poolt Eesti Keskkonnaministeeriumile ettepanekute tegemiseks 2019. aasta oktoobris. Arvutivõrgus: https://www.envir.ee/et/kmh-piiriulene-hindamine (nimetuse Uusimaa regiooni maakonnaplaneering (oktoober 2019) all) 114 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.08.2019 kiri (viide 29). 115 Soome Uusimaa regiooni maakonnaplaneeringu 2050 eskiisi materjalid esitati Soome Keskkonnaministeeriumi poolt Eesti Keskkonnaministeeriumile ettepanekute tegemiseks 2019. aasta oktoobris. Arvutivõrgus: https://www.envir.ee/et/kmh-piiriulene-hindamine (nimetuse Uusimaa regiooni maakonnaplaneering (oktoober 2019) all) 116 Helsingi linna 05.09.2019 kiri (viide 30). 117 Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21.08.2019 kiri (viide 29). 118 RaM 21.02.2019 kiri (viide 11), RaM 28.07.2019 kiri (viide 28). 119 Näiteks 27.08.2019, 01.10.2019 kohtumistel. 120 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11; RKPJKo 18.01.2019, 5-18-4, p 54. 17 tegemisest Soomele on möödunud ligi poolteist aastat ja suuri edasiminekuid nimetatud protsessis ei ole toimunud, on MoU sõlmimise aeg prognoosimatu. Arvestades PlanS § 28 lg-t 3 ja tagamaks otsuse tegemise viibimist määramatu aja võrra, on põhjendatud jätta taotletav riigi eriplaneering ja KSH algatamata. Eeltoodu tagab õigusselguse arendajale ja väldib otsustamise aja põhjendamatut viibimist. Taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, sest puuduvad vahendid taotletava riigi eriplaneeringu elluviimiseks ja planeeringu elluviimisega riigile kaasnevate kulude kandmiseks Taotletava riigi eriplaneeringu elluviimiseks puuduvad vahendid 113. PlanS § 28 lg 2 p 1 alusel ei algatata riigi eriplaneeringut ja KSH-d, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. PlanS § 53 lg 3 kohaselt kaotab riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Selliselt on riigi eriplaneeringu elluviimisele asumine piiritletud viie aastaga planeeringu kehtestamisest. 114. Taotluse järgi on tunneli investeerimiskulu eeldatavalt 15 miljardit eurot. Varasemates tasuvusuuringutes on hinnang ühekordse investeeringu suurusele varieerunud 12–20 miljardi euro vahel.121 Pärast raudteetunneli valmimist tekivad täiendavalt rongide opereerimise ja ülalpidamise ning taristu ülalpidamisega kaasnevad kulud. 115. Eesti riigieelarves puuduvad vahendid taotletava planeeringu elluviimiseks. Riigieelarve seadus (edaspidi RES) kehtestab reeglid kogu valitsussektori eelarvepositsioonile. RES § 6 kohaselt peab valitsussektori struktuurne positsioon olema tasakaalus või ülejäägis. Iga investeering avaldab eelarvepositsioonile negatiivset mõju, millele tuleb leida kate teisi kulusid kärpides või lisatuluallikate abil. Arvestades Eesti riigieelarve mahtu ei ole taotletava planeeringu elluviimine ainult riigieelarvelistest vahenditest Euroopa Liidu ja erasektori vahendeid kaasamata võimalik. Ka FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis arvestati mh, et Euroopa Liit finantseerib tunneli maksumusest 40%.122 Seega ei ole ainult riigieelarvest taotletava planeeringu elluviimine võimalik ja taotletava planeeringu elluviimiseks riigieelarves praegusel ajal ega lähiaastatel vahendeid ei ole. Lisaks märgitakse taotluses, et ka Soomes puuduvad nähtavas tulevikus mistahes plaanid raudteetunnelit avaliku sektori allikatest rahastada.123 116. Taotluse järgi kavatseb arendaja ehitusprojekti ja sellega kaasneva arendustegevuse rahastada täies mahus erasektori vahenditest. Tunneli rahastamist viiakse taotluse alusel ellu mitmes etapis. Ehitamisetappi 2020–2024 rahastavad institutsionaalsed omakapitali investorid ning võlainvestorid. Taotluse kohaselt sõlmis arendaja 06.03.2019 ehitamisetapi rahastamiseks Touchstone Capital Partners`iga kavatsuste protokolli. Detailsemate rahastamise tingimuste läbirääkimised olid taotluse esitamise ajal pooleli. Touchstone Capital Partners on teatanud, et kavatseb minna börsile ning registreerida end Hongkongi, Singapuri ning Londoni börsidel.124 Kavatsuste protokolli kohaselt rahastab investor projekti kokku 15 miljardi euro suuruses 121 Taotluse lk 60 (viide 32). 122 FinEst Link projekt (viide 60). 123 Taotluse lk 61 (viide 32). 124 14.11.2019 kohtumisel teatas arendajat esindav Sorainen, et Touchstone Capital Partners`i börsile minek ei ole kindel. 18 summas. Rahastusest 4,5 miljardit on omakapital, mille eest saab investor arendaja äriühingus vähemusosaluse (37,5%). Ülejäänud 10,5 miljardit eurot antakse laenuna.125 117. Arvestades ministeeriumite seisukohtasid, projekti maksumust ja asjaolu, et raudteetunneli puhul on tegemist strateegilise kahte riiki ühendava taristuga, palus RaM kahel korral esitada arendajal tõendid, mis kinnitavad võimekust projekti finantseerimiseks, sh rongide opereerimise ja ülalpidamisega ning taristu ülalpidamisega kaasnevate kulude kandmiseks.126 Seda, et projekti finantseerimisega seotud info on vajalik taotluse lahendamisel ja PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise võimalike aluste esinemise kontrollimiseks, selgitati arendajat esindavale Sorainenile ka 01.10.2019 toimunud kohtumisel.127 118. Arendaja ei ole korralduse punktis 117 viidatud RaM kirjades esitatud küsimustele sisuliselt vastanud ja asjakohaseid tõendeid esitanud. Taotluse järgi ei ole arendajal võimalik avalikustada või esitada kavatsuste protokolli ega muid rahastamise lepinguid või lepinguprojekte nendes sisalduva tavapärase ärisaladuse tõttu.128 Mistõttu ei ole tõendatud, et arendajal on vahendid taotletava riigi eriplaneeringu elluviimiseks. 119. Välisluureameti avalikus aruandes „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“ kirjutatakse, et taotluse kohaselt kuni 15 miljardi euro ulatuses kavandatava raudteetunneli rahastajaks peetud Touchstone Capital Partners`i Suurbritannias registreeritud ettevõtte Touchstone Capital Group Holdings Limited väärtuseks on 1 Briti nael ja ettevõtet ähvardati 2019. aasta suvel Suurbritannia äriregistrist kustutada. Viimasel ajal on avalikkuses hakatud rääkima ka võimalusest, et tunneli rahastajaks saab hoopis Kenny Songi 2019. aasta jaanuaris asutatud ettevõte China Investment & Construction Group Holding Limited (CICG), mis toob tunneli ehitamisse raha börsile minekuga. Börsilt raha kaasamine viitab Hiinas väga sageli riigiettevõtete osalusele.129 Lähtudes VLA avalikust aruandest, VLA 12.07.2019 ja 03.09.2019 riigisaladusega kaetud analüüsidest on kaheldav, et taotletava riigi eriplaneeringu elluviimiseks on olemas vahendid ja potentsiaalne investor oleks usaldusväärne isik. 120. Taotluse järgi omandaks Touchstone Capital Partners projektist 37,5% suuruse osaluse. Seetõttu on oluline märkida, et 19.03.2019 kinnitati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/452130, millega loodi liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (sõelumismehhanism). Määrust, mida hakatakse kohaldama alates 11.10.2020, näeb ette koostöömehhanismi ning sätestab infovahetuse korra Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Euroopa Komisjoniga kolmandate riikide poolt tehtavate välismaiste otseinvesteeringute suhtes, mis võivad ohustada julgeolekut või avalikku korda. Rahandusministri131 hinnangul kohalduks arvestades kavandatava raudteetunneli olemust ja investori omandatava osaluse suurust kavandatavale investeeringule viidatud määruse regulatsioon. 125 Taotluse peatükid 9.1. ja 9.4. (viide 32). 126 RaM 21.02. 2019 kirja punktid 3.7., 3.8. ja 3.10 (viide 11) ning RaM 28.07.2019 kirja punktid 3.3. ja 3.4. (viide 28). 127 Ministeeriumite ja arendajat esindava Sorainen kohtumine, et selgitada riigihalduse ministri 28.07.2019 kirjas (viide 28) esitatud küsimuste põhjusi ja vastuste olulisust taotluse lahendamisel. 128 Taotluse lk 72 (viide 32). 129 https://www.valisluureamet.ee/pdf/raport-2020-et.pdf 130 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R0452&from=EN 131 Rahandusministri 19.02.2020 kiri (viide 38). 19 121. Kuigi taotluse järgi kavatseb arendaja projekti rahastada täies mahus erasektori vahenditest, on arendaja pakkunud Eestile ja Soomele võimalust investeerida projekti samadel tingimustel teiste investoritega. Seejuures on selgitatud, et riikide investeerimist eeldatakse mahus, mida ei saaks lugeda riigiabiks ega kohustaks arendajat läbi viima riigihankeid.132 Selline pakkumine ei ole vastavuses Eesti ja Soome valitsuste tasandil kinnitatud seisukohtadega, et riikidevahelist strateegilist taristut kavandatakse riikide juhtimisel ja projekti kavandamisel lähtutakse Euroopa Liidu reeglitest. Lisaks on oluline, et riigivaraseaduse § 75 lg 1 kohaselt ei või riigi osalusega äriühingu asutamisel, samuti osaluse omandamisel äriühingus, milles riik ei osale, riigi osalus olla väiksem vähemusotsustusõigust andvast osalusest. Taotletava riigi eriplaneeringu elluviimisega kaasnevad riigile planeerimata kulud 122. RaM on kahel korral palunud arendajal mh esitada projekti kulu-tulu analüüs ja raudteetunneli kasutusprognoosid ning selgitada täpsemalt äriplaani.133 Seda, et info on oluline taotluse lahendamisel, selgitati arendajat esindavale Sorainenile ka 01.10.2019 toimunud kohtumisel.134 123. Taotluse järgi koostas arendaja projekti äriplaani ja kulu-tulu analüüsi kasutades Maailmapanga poolt välja arendatud Railway Reform Toolkit`i. Samal ajal ei esita arendaja korralduse punktis 122 viidatud andmeid RaM-ile selgitades, et tegemist on ärisaladusega.135 Taotluse järgi on projekti tasuvusperiood 17 aastat (IRR 10,11%) ning arendaja projekti oluline erinevus, mis võimaldab projekti teostada ilma toetusteta on kasutusprognoosides, kusjuures kõige olulisemad erinevused kasutusprognoosides tulenevad lennujaamade vahelisest ühendusest ning Soome poolele kavandatavast asustatud saarest, mida varasemates tasuvusuuringutes ei arvestatud.136 Samuti kiirusest ja liiklustihedusest.137 124. MKM analüüsis arendaja finantsplaani taotluses esitatud andmete põhjal, kasutades arendaja viidatud Railway Reform Toolkit`i ja leidis, et äriplaan toimib ainult juhul, kui reisija- ja kaubavoogude prognoosid realiseeruvad taotluses esitatud kujul, mis arvestades varasemaid analüüse (nt FinEst Link) ei ole realistlik. 125. 2016. aastal liikus Eesti ja Soome vahel 3,8 miljonit tonni kaupa ja FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis hinnati raudteetunneli kaubamahuks 2050 aastal 8,4 miljonit tonni aastas.138 Taotluse järgi kasvavad raudteetunneli rajamisel Eesti ja Soome vahel liikuvad kaubamahud 2030. aastaks 22 miljoni tonnini aastas.139 Seega prognoositakse kaubamahtude kasvu ligi 2,5 korda suuremaks kui FinEst Link projekti tulemusel tehtud analüüsis. 126. Kui FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis hinnati raudteetunneli reisijate arvuks 2050. aastal 12,5 miljonit reisijat aastas, siis taotluse järgi on raudteetunneli kasutuspotentsiaal kuni 52 miljonit reisijat aastas.140 Seega on prognoositud reisijatevedu rohkem kui viiekordses 132 Taotluse lk 61 (viide 32). 133 RaM 21.02.2019 kirja punktid 3.7., 3.10., 3.11., 3.12 (viide 11), RAM 28.07.2019 kirja punkt 3.4. (viide28). 134 Ministeeriumite ja arendajat esindava Sorainen kohtumine, et selgitada riigihalduse ministri 28.07.2019 kirjas (viide 28)esitatud küsimuste põhjusi ja vastuste olulisust taotluse lahendamisel. 135 Taotluse lk 75–76 (viide 32). 136 Taotluse lk 77–78 (viide 32). 137 Taotluse lk 61 (viide 32). 138 MKM 12.02.2019 kiri (viide 8). 139 Taotluse lk 68 (viide 32). 140 Taotluse lk 67 (viide 32). 20 mahus võrreldes tänaste Eesti ja Soome vaheliste parvlaeva-reisijate mahuga (ca 9 miljonit reisijat aastas) ning 2,4 korda suurem nn Eurotunneli reisijateveo mahtudest (ca 21 mln).141 127. Rahandusminister väljendas seisukohta142, et kuigi Soomet ja Eestit ühendav tunnel on tulevikus potentsiaalselt väga suure perspektiiviga transpordiühendus, on suur risk, et taotluses esitatud kauba- ja reisijateveo voogude eeldused on ebarealistlikud (ülioptimistlikud) ning projekt ei osutu ainult erasektori poolt finantseeritud projektina tasuvaks. Seetõttu võib riigipoolne sekkumine projekti osutuda teatud etapis vältimatuks, tuues kaasa erakorralise riigi kulude suurenemise. 128. Arvestada tuleb sedagi, et FinEst Link projekti tasuvusanalüüsi tulemusel ei oleks raudteetunnel traditsioonilise tulu-kulu analüüsi tulemusel kasumlik ka juhul, kui see rajataks 40% osas Euroopa Liidu kaasrahastamisel. FinEst Link kulu-tulu analüüsi tulemusel oli püsiühenduse kõige suuremaks positiivseks teguriks rahasse arvestatud ajaline võit.143 FinEst Link projektis nähti raudteetunnelil pigem laiemat positiivset mõju piirkonnale. Transpordiprojektide laiem majanduslik mõju viitab mõjudele, mis ulatuvad väljapoole otsest kasutaja ja tootja kasu. 129. Taotluse järgi tuleb logistiline ja tehniline lahendus koostada viisil, mis võimaldab saavutada lennujaamade vaheline ühendus 30 minutiga.144 Tuleb märkida, et esitatud taotluses ei ole arvestatud julgeoleku- ja kontrollimeetmete rakendamisega, mis pikendab ühest punktist teise jõudmise aega oluliselt. Näiteks rakendatakse Eurotunnelis lennujaamarežiimile sarnast turvakontrolli, mille läbimiseks on soovitatav varuda aega umbes üks tund.145 Oluliselt suurem ajakulu tunneli kaudu ühest linnast teise jõudmiseks mõjutab tõenäoliselt arendaja äriplaani täitmise võimalikkust ja tasuvuse saavutamist.146 130. Lähtudes käesoleva korralduse punktidest 96–99 on kavandatav raudteetunnel avalik raudtee igal juhul kaeubaveoks mõeldud raudtee osas ja tõenäoliselt ka reisijateveo osas. Avalikuks kasutamiseks mõeldud raudtee korral lasub riigil RdtS § 492 lg 5 alusel kohustus tagada selle majandamise tulude ja kulude tasakaal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/34/EL147, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond. Viidatud RdtS sätte alusel on riik kohustatud tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid ning raudteeinfrastruktuurikulud, viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Kui kavandatavas raudteetunnelis sõitvate raudteeveo-ettevõtjate kasutustasudest ei suudeta kulusid katta, peab riik vahe kompenseerima avaliku raudtee majandajale sihtotstarbelise toetusega (s.o lubatud riigiabi148). Üldjuhul teenivad Euroopa Liidu liikmesriikides tegutsevad raudteetaristu omanikud kahjumit, mistõttu on avalike raudteede majandamisest saadavate kasutustasude ja riigiabi suhe keskmiselt suurusjärgus 30%/70%. 141 Rahandusministri 15.07.2019 kiri (viide 26). 142 Rahandusministri 15.07.2019 kiri (viide 26). 143 FinEst Link projekt (viide 60). 144 Taotluse lk 79 (viide 32). 145 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 146 Rahandusministri 19.02.2020 kiri (viide 38). 147 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/ALL/?uri=celex%3A32012L0034 148 Riigiabiga seonduvale juhtis riigihalduse minister tähelepanu oma 28.07.2019 kirja punktis 3.17. (viide 28). Taotluse leheküljel 61 selgitatakse, et riigid võivad investeerida projekti samadel tingimustel teiste investoritega mahus, mida ei saaks lugeda riigiabiks ega kohustaks arendajat läbi viima riigihankeid. 21 Arvestades eelnevat tooks raudteetunneli toimimise negatiivne stsenaarium riigile kaasa suuri rahalisi kohustusi.149 131. Taotluse kohane ebarealistlik ja kehtiva õiguse norme mittearvestav ajakava võib kaasa tuua projekti olulise kallinemise.150 RaM on korduvalt oma kirjades151 juhtinud tähelepanu sellele, et ainuüksi riigi eriplaneeringu ja KSH protsess võib nii suure projekti puhul kesta kauem ja ei ole tõenäoliselt lõppenud ajaks, kui arendaja taotluse järgi peaks raudteetunnel juba kasutajatele avatud olema. Taotluses on märgitud, et raudteetunnel avatakse detsembris 2024.152 Tegelikult võib taotletava riigi eriplaneeringu koostamine senist suurte taristuobjektide planeeringute koostamise kogemust ja vajalike keskkonnauuringute mahtu arvestades kesta viis aastat või kauem. FinEst Link projekti järgi kulub pärast planeeringu kehtestamist raudteetunneli ja selle toimimiseks vajalike ehitiste ehitamiseks kokku 15 aastat: 8 aastat raudteetunneli ja tehissaare ehitamiseks; 6 aastat depoode ja terminalide ehitamiseks ning raudtee paigaldamiseks; 1 aasta raudteetunneli testimiseks. Lisaks RaM kirjadele on ka ministeeriumite esindajad erinevatel kohtumistel juhtinud arendajat esindava Soraineni tähelepanu taotluse kohase projekti ebarealistlikule ajakavale.153 Ajakavast tingitud projekti kallinemine võimendaks eelnevalt nimetatud äriplaaniga seotud riske ja riigi võimalikke kulusid. Seega tuleks projekti algusest peale kavandada realistliku ajakava alusel, et ka projektiks kavandatud eelarve ja äriplaan oleksid realistlikud. 132. Taotluse kohaselt kavandatavaid maa- ja merealuseid ehitisi ei ole pärast nende täielikku või osalist valmimist võimalik likvideerida. Seetõttu peab riik avalike huvide kaitsmiseks olema valmis, et vajadusel rajatud ehitised konserveerida ja tagada ehitiste ohutus seisukorras hoidmine määramata ajaks. Seda ka juhul, kui raudteetunnelis tuleb mingil põhjusel (nt ehituslikel põhjustel või ettevõtja pankroti tõttu) tegevus pärast rajamist lõpetada.154 Selliste kulude kandmist peaks riik alles kavandama. 133. Sõltumata sellest, et arendaja on taotluse järgi nõus kandma turvalisuse ja päästega seonduvad kulutused ning kavandama turvaküsimuste ja pääste toimimise155, kaasnevad riigile täiendavad kulud korrakaitse ja päästevaldkonna võimekuse väljaarendamise ja ülalpidamisega, et tagada teenuste järjepidevus nii raudteetunneli ehitamise kui objekti käitamise ajal.156 Praegu puudub riigil raudteetunneli ja sellega seonduvate ehitiste pääste-, korrakaitse- ja turvateenuste pakkumiseks vajalik ressurss, sh inimressurss. Samuti ei ole praegusel ajahetkel kavandatud ressursse nimetatud teenuste arendamiseks ja ülalpidamiseks ning infot plaanide tegemiseks. Vajaliku teenuse väljaarendamine kestab aastaid ja teenuse arendamisega ei ole otstarbekas alustada enne riikidevahelise MoU sõlmimist. 134. Tunneli rajamisel läbindatakse kõiki, sh joogiveeks kasutatavaid põhjaveekihte, mis võib mõjutada põhjavee toitumist, veetaset ja kvaliteeti. Tallinna lähiümbruse elanike joogiveevarustus baseerub suures osas põhjaveel, mis on üldkasutatav hüve. Kuigi Tallinna ühisveevarustus põhineb enamasti pinnaveel, siis hädaolukorras on ka Tallinna linna veevarustus tagatud põhjaveega. Viimsi poolsaarel esineb juba praegu veevarustusega probleeme. Puurimistöödega kaasneb ehitusaegne mõju ka olemasolevale taristule (maa-alused 149 MKM 03.07.2019 kiri (viide 23). 150 Taotluse lk 105 (viide 32). 151 RaM 21.02.2019 kirja punkt 3.5. (viide 11), RaM 28.07.2019 kirja punkt 3.1. (viide 28). 152 Taotluse lk 5 (viide 1), täiendatud taotluse lisa (viide 12), taotluse peatükk 8 (viide 32). 153 Näiteks 01.10.2019 ja 14.11.2019 kohtumistel. 154 MKM 12.02.2019 kiri (viide 8), KeM 01.07.2019 kiri (viide 21), MKM 03.07.2019 kiri (viide 23). 155 Taotluse lk 83 (viide 32). 156 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 22 torustikud, puurkaevud). Elanikkonna joogiveevarustuse tagamiseks võib riigile tekkida kulusid kavandatava raudteetunneli ehitamisel ja ehitustöö poolelijäämisel. Samuti tuleb arvestada kuludega (sh ajakuluga) seoses joogivee-, kanalisatsiooni- ja muu maa-aluse taristu ümberehitamisega tunnelitrassil.157 Võimalike kulude suurust ei ole täna võimalik hinnata ning riigieelarvesse ei ole seoses tunneliga nimetatud kuludeks vahendeid kavandatud. 135. Taotluse järgi kaasnevad riigile kulud seoses riigikaitselise võimekuse arendamise ja ülalpidamisega, võimalike uute transpordisõlmede ehitamisega ning uute haridus- ja kultuurivõimaluste arendamise ja ülalpidamisega.158 Võimalike kulude suurust ei ole täna võimalik hinnata ning riigieelarvesse ei ole seoses tunneliga sellekohaseid vahendeid kavandatud. 136. Arvestades käesoleva korralduse punkte 104–135 ei ole taotletava riigi eriplaneeringu algatamine riigi ja avalikes huvides, sest planeeringu elluviimine tulevikus ei ole kahe riigi kokkuleppeta võimalik ja praegusel ajal puuduvad riigil vahendid planeeringu hilisemaks elluviimiseks. Lisaks ei ole leidnud kinnitust, et arendaja omab vahendeid planeeringu elluviimiseks ja sellega seotud kulude kandmiseks tulevikus. Seega tuleb PlanS § 28 lg 2 p 1 alusel jätta taotletav riigi eriplaneering ja KSH algatamata. Muud ülekaalukal avalikul huvil põhinevad põhjused jätta taotletav riigi eriplaneering ja KSH algatamata 137. Taotluse järgi on kavandatava tegevusega seoses esitatud hoonestusloa taotlus. Veeseaduse § 217 lg 2 järgi on ehitis, mis on ehitatud hoonestusloa alusel ja millele hoonestusluba laieneb (sh kavandatav tehissaar) hoonestusloa oluline osa ning kuulub omandiõiguse alusel hoonestusloa omajale. 28.07.2019 kirjas selgitas RaM, et lisaks arendaja planeeritavale taristule võib osutuda vajalikuks kavandada tehissaarele maa-ala, kuhu tulevikus rajatakse logistiline baas riikliku merepääste, keskkonnakaitse jt riiklike ülesannete (politsei, piirivalve, toll jne) täitmiseks.159 Kirja alusel täiendatud taotluses selgitatakse, et saare soodsast asukohast tulenevalt võib riigil olla huvi rajada tehissaarele logistiline või muu baas merepääste, keskkonnakaitse, politsei, piirivalve, tolli, riigikaitse või muu riikliku ülesande täitmiseks. Juhul kui riik selliseid funktsioone soovib saarele rajada, tuleks selliseid funktsioone käsitleda tunneli rajamisest eraldiseisvate projektidena ning lahendada neid tegevusi puudutavates planeeringu või muudes menetlustes.160 Seega ei kavandata taotletava riigi eriplaneeringu raames raudteetunneliga (potentsiaalne riigikaitseobjekt) seotud tehissaarele riigi ja avalikes huvides vajalikke maa-alasid. Arvestades julgeolekupoliitilisi kaalutlusi161 ja asjaolu, et arendaja selline seisukoht ei ole lähtudes VäM 25.11.2019 riigisaladusega kaetud analüüsist, SiM162 ja KaM seisukohtadest163 Eesti riigi avalikes huvides tuleb PlanS § 28 lg 2 p 2 alusel jätta taotletav riigi eriplaneering algatamata. Riigieelarves puuduvad vahendid taotletava riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ning puudub kindlus, et planeeringu koostamisest huvitatud isik nimetatud kulud kannab 157 KeM 19.02.2019 kiri (viide 9), KeM 01.07.2019 kiri (viide 21). 158 Taotluse lk 51 (viide 32). 159 RaM 28.07.2019 kirja punkt 2. (viide 28). 160 Taotluse lk 24 (viide 32). 161 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 162 SiM 31.01.2020 kiri (viide 34). 163 KaM 25.02.2020 kiri (viide 39). 23 138. Riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike keskkonnauuringute maksumus on KeM 2019. aasta veebruari esialgsel hinnangul 10 miljonit eurot.164 Riigi eriplaneeringu maksumus koosneb lisaks keskkonnauuringute maksumusele muude uuringute, riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH maksumusest ning planeeringu koostamiseks vajaliku eskiis(eel)projekti maksumusest. Seega tuleb riigi eriplaneeringu koostamiseks kulutada arvestatav summa. 139. 2019. aasta mais Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud riigi eelarvestrateegia aastaiks 2020–2023 vabasid vahendeid ei sisalda. Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seoses ning sellega kaasnevat majandusmõju, sh riigieelarvele jt avaliku sektori eelarvetele, on riigieelarve senisest oluliselt pingelisem ning keskendutakse kriisist väljumisega seotud hädavajalike tegevuste rahastamisele. Selles kontekstis on väga vähetõenäoline, et oleks võimalik üle 15 miljoni euro maksva planeeringuprotsessi tarvis riigieelarvest vahendeid eraldada. Ka ei ole riigi eelarvestrateegias arvestatud kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu koostamise, uuringute ja mõjude hindamisega. Iga täiendav (s.t kehtiva strateegia koostamisel mitte arvestatud) investeering avaldab eelarvepositsioonile negatiivset mõju, millele tuleb leida kate teisi kulusid kärpides või lisatuluallikate abil.165 Seega ei ole riigieelarvesse praeguse seisuga taotluse kohase raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare kavandamiseks vahendeid planeeritud ning enne riikidevahelise MoU allkirjastamist ei ole plaanis ega põhjendatud asjakohase riigi eriplaneeringu ja KSH koostamiseks vajalikke riigieelarvelisi vahendeid planeerida. 140. Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli planeerimiseks, uuringuteks ja mõjude hindamiseks vajalike vahendite kavandamist ja kasutamist on otstarbekas arutada pärast seda, kui Eesti ja Soome riik on valitsuste tasandil jõudnud kokkuleppele raudteetunneli kavandamises ning selleks vajalike tegevuste tingimustes ja ajaraamis allkirjastades asjakohase MoU. Vastasel juhul võib kujuneda olukord, kus Eesti riik on kulutanud riigieelarvelisi vahendeid planeeringu koostamiseks, mida ei ole võimalik ellu viia (sh seaduses ettenähtud aja166 jooksul ellu viima asuda) või mis ei arvesta riikide ühishuvidega. 141. PlanS § 4 lg 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja riigi eriplaneeringu tellimise ja planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise, sh KSH kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. Sätte järgi on planeeringu koostamise korraldajale jäetud lepingu sõlmimisel kaalutlusõigus. Taotluses avaldatakse valmisolekut nimetatud leping sõlmida ning kanda kulutused, mis seonduvad planeeringu tellimise ning erinevate mõjude hindamisega, sh uuringutega ja seda ka olukorras, kus riigi eriplaneeringu menetlus võtab kauem aega, kui arendaja esitatud ajakava ette näeb.167 142. Taotluse järgi toimub projekti rahastamine mitmes etapis. Kavandatava tunneli ehitusprojekti ja planeerimise etappi rahastavad aastatel 2019–2020 peamiselt institutsionaalsed (oma)kapitali investorid. Dubais asuva ARJ Holding Ltd 100 miljoni suurune 164 KeM 19.02.2019 kiri (viide 9). 165 Rahandusministri 15.07.2019 kiri (viide 26), rahandusministri 19.02.2020 kiri (viide 38). 166 PlanS § 53 lg 3: „(3) Riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.“. 167 Taotluse lk 50 (viide 32). 24 esimese etapi investeering kuulutati välja 2018. aasta detsembris.168 Taotluse järgi on arendaja sõlminud tunneli projekti rahastamiseks ARJ Holding Ltd-ga kavatsuste protokolli.169 143. Arvestades ministeeriumite seisukohtasid on RaM kahel korral palunud arendajal esitada tõendid projekti, sh taotletava riigi eriplaneeringu ja KSH rahastamise võimekusest.170 Seda, et projekti, sh riigi eriplaneeringu koostamise finantseerimisega seotud info on oluline taotluse lahendamisel ja PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu ja KSH võimalike algatamata jätmise aluste kontrollimiseks, selgitati arendajat esindavale Sorainenile ka 01.10.2019 toimunud kohtumisel.171 144. Taotluse järgi ei ole arendajal võimalik avalikustada või esitada kavatsuste protokolli ega muid rahastamise lepinguid või lepinguprojekte nendes sisalduva tavapärase ärisaladuse tõttu.172 Mistõttu ei ole arendaja tõendanud enda võimekust kanda taotletava riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamise, sh KSH kulud. 145. Taotluse peatüki 9.4. järgi hõlmab ka arendaja ja Touchstone Capital Partners`i vahel sõlmitud kavatsuste protokoll taotletava riigi eriplaneeringu rahastamist. Lähtudes käesoleva korralduse punktidest 116–119 on kahtlus ka selles osas, et Touchstone Capital Partners`il oleksid olemas vahendid taotletava riigi eriplaneeringu koostamise tellimisega seotud kulude kandmiseks ja tegemist oleks usaldusväärse isikuga. 146. Samal ajal on arendaja Eesti riigi asutusele võlgu, sest on jätnud EGT-le tasumata 2019. aasta mais osutatud teenuse eest.173 EGT koostas arendaja moodustatud konsortsiumisse kuuluva A-Insinöörit tellimusel töö, mida on kasutatud taotluse peatüki 6.4.3. „Geoloogiliste uuringute ettevalmistused“ koostamiseks. Peatükis kirjutatakse mh, et Peale arendaja riigi eriplaneeringu algatamise esialgse taotluse esitamist on A-Insinöörit koostöös Geologisen Tutkimuskeskuse (GTK), Eesti Geoloogiateenistuse (EGT), 3G Gruppe Geotehnik Graz ja Pöyryga teostanud uuringuid, et valmistuda ette geoloogilisteks uuringuteks tunneliprojektis. Seega on arendaja kasutanud taotluses materjale, mille eest ei ole 23.07.2020 seisuga Eesti riigi asutusele (EGT-le) tasutud. Eeltoodu tekitab küsimusi arendaja usaldusväärsuse ja finantsvõimekuse koha, sh võimekuses kanda raudteetunneli kavandamiseks tellitud tööde kulud. 147. Arvestades eelnevat ei oleks PlanS § 4 lg 21 kohase lepingu sõlmimine kooskõlas heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega, sest RaM-ile teadaoleva info alusel puudub kindlus sellest, et arendaja on võimeline lepinguga võetavaid kohustusi täitma. Riigi huvides ei ole sõlmida heade kommete ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevat PlanS § 4 lg 21 kohast lepingut. 148. PlanS § 4 lg 21 kohase lepingu sõlmimine arendajaga ei oleks kooskõlas mõistlikkuse põhimõttega ka seepärast, et Eesti ja Soome riigi vaheline MoU protsess raudteetunneli kavandamiseks on alles algusjärgus. Sellest tingituna puudub Eesti riigil praegusel ajal teadmine, millal MoU läbirääkimiste protsessis tulemusteni jõutakse ning millised kokkulepped 168 Taotluse lk 60 (viide 32). 169 Taotluse lk 72 (viide 32). 170 RaM 21.02. 2019 kirja punkt 3.8. (viide 11) ja RaM 28.07.2019 kirja punkt 3.4. (viide 28). 171 Ministeeriumite ja arendajat esindava Sorainen kohtumine, et selgitada riigihalduse ministri 28.07.2019 kirjas (viide 28)esitatud küsimuste põhjusi ja vastuste olulisust taotluse lahendamisel. 172 Taotluse lk 72 (viide 32). 173 EGT 04.02.2020 kiri (viide 37). 25 riigid kavandatava raudteetunneli osas sõlmivad, sh millises ajaraamis riigid raudteetunneli kavandamises kokku lepivad. Lähtudes eeltoodust ja mõistlikkuse põhimõttest ei ole riigi poolt vastutustundlik ega põhjendatud sõlmida arendajaga riigi eriplaneeringu koostamise tellimisega seotud kulude kandmiseks lepingut teadmata, kas koostatav planeering on üldse elluviidav. 149. Käesoleva korralduse punktidest 138–148 nähtub, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja riigi poolt ei ole vastutustundlik ega põhjendatud sõlmida arendajaga PlanS § 4 lg 21 kohast lepingut nimetatud kulude kandmiseks. Seega tuleb PlanS § 28 lg 2 p 3 alusel jätta taotletav riigi eriplaneering ja KSH algatamata. Järeldused 150. Kavandatav raudteetunnel ja sellega seonduv tehissaar on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt, sest täidetud on PlanS § 27 lg 1 kohased riigi eriplaneeringu tingimused ja tegemist on PlanS § 27 lg 2 kohase avaliku raudteega. Kui kavandatav raudteetunnel ei oleks käsitletav avaliku raudteena, siis on riigi eriplaneering kohustuslik algatada PlanS § 27 lg 3 alusel. Lisaks on riigi eriplaneeringu koostamine merealal PlanS § 27 lg-tes 2 ja 3 nimetatud ehitistele kohustuslik juhul, kui vastaval merealal puudub nimetatud ehitiste asukohta käsitlev kehtestatud üleriigilise planeeringu teemaplaneering ning selle koostamisele ei ole asutud. Praegusel ajal ei ole koostatud ja ei ole ka pooleli kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare asukohta käsitleva üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu koostamine. Seega on taotluse alusel kavandatava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare puhul tegemist ehitisega, mille ehitamiseks on nõutav riigi eriplaneeringu koostamine. 151. PlanS § 28 lg 2 p 1 kohaselt tuleb taotletud riigi eriplaneering ja KSH jätta algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. 151.1. Arvestades eeltoodut (punktid 104–112) ei ole taotluse alusel kavandatava ehitise ehitamine ja hilisem toimimine võimalik ilma riikidevahelise vastava kokkuleppeta. Mõlema riigi valitsuse liikmed on järjepidevalt rõhutanud, et kavandatavat suurprojekti peavad juhtima riigid ning strateegilise transporditaristu kavandamisel on vältimatult vajalik Eesti ja Soome tihe koostöö, et tagada riikide ühishuvide kaitstus. MoU protsess on praegu algusjärgus ja isegi sisulised läbirääkimised MoU sõlmimiseks ei ole alanud, mistõttu on prognoosimatu, millal MoU allkirjastatakse. Praegusel juhul ei oleks riigi ja rahvusvaheliste huvide kaitstus riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel tagatud. Samuti ei ole otstarbekas algatada raudteetunneli kavandamiseks planeeringut, mis ei saa arvestada hilisema riikidevahelise kokkuleppe tingimusi, sh ajaraami ning ei ole seepärast tulevikus elluviidav. Seega kuna puudub riikidevaheline kokkulepe ja kindlus, et sellise kokkuleppe sõlmimiseni jõutakse on praeguse seisuga ilmne, et taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik ning esitatud taotluse alusel tuleb jätta riigi eriplaneering algatamata. 151.2. Arvestades eeltoodut (punktid 113–121) ei ole taotluse alusel kavandatava ehitise rajamiseks nõutava planeeringu elluviimine tulevikus võimalik, kuna Eesti riigieelarves puuduvad vahendid taotletava planeeringu elluviimiseks ja kavandatava raudteetunneliga kaasnevate kulude kandmiseks. Samuti ei ole leidnud kinnitust, et arendaja omab vahendeid planeeringu elluviimiseks ja sellega seotud kulude kandmiseks tulevikus. Lisaks on suur risk, et taotluses esitatud projekt ei osutu ainult erasektori poolt finantseeritud projektina tasuvaks eelkõige põhjustel, et varasemate kulu-tulu analüüside järgi ei ole raudteetunnel kasumlik, taotluses esitatud kauba- ja reisijateveo voogude eeldused ei ole realistlikud ning äriplaanis ei 26 ole arvestatud julgeoleku- ja kontrollimeetmete rakendamisest tingitud sõiduaja pikenemisega, mis mõjutab tõenäoliselt arendaja äriplaani täitmise võimalikkust ja tasuvuse saavutamist. Kui kavandatavas raudteetunnelis sõitvate raudteeveo-ettevõtjate kasutustasudest ei suudeta raudteetunneliga seotud kulusid katta, peab riik vahe kompenseerima avaliku raudtee majandajale sihtotstarbelise toetusega. Lisanduvad riigi planeerimata kulud pääste-, korrakaitse- ja turvateenuste pakkumiseks vajaliku võimekuse loomiseks ning potentsiaalsed kulud seoses raudteetunneli konserveerimise ja elanikkonna joogiveevarustuse tagamisega. Samuti tuleb arvestada kuludega seoses joogivee-, kanalisatsiooni- ja muu maa-aluse taristu ümberehitamisega tunnelitrassil. Taotluse järgi kaasnevad riigile kulud seoses riigikaitselise võimekuse arendamise ja ülalpidamisega, võimalike uute transpordisõlmede ehitamisega ning uute haridus- ja kultuurivõimaluste arendamise ja ülalpidamisega. Riigieelarvesse ei ole praeguse seisuga taotluse kohase raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare kavandamiseks ning sellega seotud taristu ja võimekuste arendamiseks vahendeid planeeritud ning enne riikidevahelise MoU, mille sõlmimise osas puudub täna igasugune kindlus, allkirjastamist ei ole plaanis ega põhjendatud vajalikke riigieelarvelisi vahendeid planeerida. Seega kuna riigil puuduvad vahendid, mis tagaksid taotletava planeeringu elluviimise tulevikus, tuleb taotletav planeering jätta algatamata. 152. PlanS § 28 lg 2 p 2 kohaselt tuleb taotletud riigi eriplaneering ja KSH jätta algatamata, sest planeeringu algatamine ei ole riigi ja avalikes huvides julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Avalikes huvides ei ole olukord, kus taotletava riigi eriplaneeringu raames ei planeerita raudteetunneliga seotud tehissaarele riigi ja avalikes huvides vajalikke maa-alasid. Seega on avalikes huvides jätta taotletav riigi eriplaneering julgeolekupoliitilistel kaalutlustel algatamata. 153. PlanS § 28 lg 2 p 3 kohaselt tuleb taotletud riigi eriplaneering ja KSH jätta algatamata, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid taotletava riigi eriplaneeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks. Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seoses ning sellega kaasnevat majandusmõju, sh riigieelarvele jt avaliku sektori eelarvetele, on riigieelarve senisest oluliselt pingelisem ning keskendutakse kriisist väljumisega seotud hädavajalike tegevuste rahastamisele. Samuti ei ole riigi poolt vastutustundlik ega põhjendatud sõlmida planeeringu koostamisest huvitatud isikuga PlanS § 4 lg 21 kohast lepingut nimetatud kulude kandmiseks, sest puudub riikidevaheline kokkulepe raudteetunneli kavandamiseks ning riigile teadaoleva info alusel puudub kindlus sellest, et arendaja on võimeline lepinguga võetavaid kohustusi täitma. Arvestades, et planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid taotletava riigi eriplaneeringu ja KSH koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, ning planeeringu koostamise korraldajal puudub kindlus selles, et ka planeeringu koostamisest huvitatud isik ehk arendaja on võimeline nimetatud kulusid kandma, tuleb taotletav planeering jätta algatamata. 154. Arvestades eelnevat on tuvastatud, et täidetud on kõik PlanS § 28 lg 2 p-des 1–3 kehtestatud riigi eriplaneeringu ja KSH algatamata jätmise eeldused ja taotletav planeering tuleb jätta algatamata. IV OTSUS 27 Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes PlanS § 28 lg 2 p-dest 1–3 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Jätta algatamata Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse ja seletuskirjaga saab tutvuda Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel. V VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 28 Saatja: Külli Kärner </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER54B5C247> Saaja: [email protected], [email protected], KVPS Üldosakond, Astra Mölder, RKIK Info Teema: Eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks Tere! Esitame arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse " Soomet ja Eestit ühendava raudteetunneli ja sellega seonduva tehissaare riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine" eelnõu. Viide EISist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5b09cecf-e255-406f-9c39-cbb55b7ddd91 Tähtaeg: 07.08.2020. Lugupidamisega Külli Kärner Referent Dokumendihalduse osakond E-post: [email protected] <mailto:[email protected]> Tel: 717 0051 *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.