ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Rahvusarhiiv Teie 14.05.2024 nr 1-15/24/7
Meie 13.06.2024 nr 2.3-8/24/1358-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Rahvusarhiivi pöördumise, milles soovitakse AKI
hinnangut seoses 20. sajandil koostatud surmaaktidele juurdepääsupiirangute tähtaja
määramisega.
Surmaaktide vormid sisaldavad alati surnud isiku isikuandmeid ja surma registreerinud isiku
nime ning kuni 1995. aastani elukoha aadressi. Kuigi surnud isiku nimi, sünni- ja surmaaeg ning
surma fakt ei ole juurdepääsupiiranguga andmed, siis surmaaktidele märgitud surnu isikuandmed
sisaldavad veel eraelulist infot (nt elukoha aadress) ja sageli ka surma põhjust (mis võib olla
eraeluline teave või eriliigilised isikuandmed), ning varasema perioodi (kuni 1995. aastani)
surmaaktidel on lisaks kirjas surma registreerinud füüsiliste isikute isiklikud aadressid, seega
kehtivad surmaaktidele isikuandmete kaitseks juurdepääsupiirangud.
Piirangute seadmisel on Rahvusarhiivi hinnangul võimalik lähtuda kahest avaliku teabe seaduse
(AvTS) § 40 lõikes 3 toodud tähtajast: 30 aastat andmesubjekti surmast või 75 aastat dokumendi
loomisest. 75 aasta pikkust piirangu rakendamine tooks Rahvusarhiivi klienditeenindusele
ennustatavalt kaasa väga pikaks ajaks väga suure töökoormuse juurdepääsutaotluste
menetlemisel. Lühema tähtaja seadmine toetuks muuhulgas põhimõttele, et suguvõsa uurimine
ja oma päritolu, esivanemate, sugulaste ja hõimlaste teadasaamine on üldtunnustatud õigus.
Juurdepääs digiteeritud surmaaktidele eeldab Rahvusarhiivi kasutajakonto loomist ja vajaliku
arhivaali otsingut, mistõttu ei oleks juurdepääs tehnilises mõttes täiesti avalik ning võimalik
andmete pahatahtliku kasutamise risk oleks madal. Seega Rahvusarhiivi kaalutlusel piisavaks
juurdepääsupiirangu tähtajaks võiks olla 30 aastat andmesubjekti surmast.
AKI hinnangul võiks surmaaktide juurdepääsupiirangu seadmisel üldjuhul lähtuda AvTS § 40
lõikes 3 sätestatust 30-aastasest tähtajast juhul, kui need ei sisaldaks teiste isikute isikuandmeid.
Küll aga kindlasti tuleb arvestada sellega, et kui surmaaktid sisaldavad ka surma registreerinud
isikute andmeid, kes võivad täna olla elus ja elada ka samal aadressil, siis nendele andmetele
kehtib ikka 75-aastane juurdepääsupiirang, kuna surma registreeringud füüsilise isiku nimi ja
elukoha aadress on piiranguga teave. Seadus ei näe ette võimalust lühendada elus olevate isikute
isikuandmetele juurdepääsupiirangu tähtaega 30 aastani, kuna selle tähtaja kohaldamise
eelduseks on isiku surm.
Ühtlasi peab AKI vajalikuks märkida, et kuna surmaaktis võib sisalduda ka surma põhjus, ning
kui see on näites mingi pärilik haigus, siis selle avalikustamine võib ka elusolevaid lähedasi
kahjustada, sh näiteks siutsiid, mis tihti kipub ka põlvkondi pidi edasi ka korduma suurema
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
tõenäosusega. Ehk AKI hinnangul tuleb ikkagi igat konkreetset dokumenti eraldi vaadata ning
võimaldada andmetele juurdepääsu AvTS § 8 lõike 1 punktis 1 ettenähtud teabenõude täitmisega.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
peadirektori volitusel
2 (2)