ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Arkadi Popov, Aleksei Gaidajenko Teie 07.06.2024 nr 13-2/16-7
ja Vallo Volke
Juhatuse liikmed Meie 12.06.2024 nr 2.1.-4/23/939-2378-
12
Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla
[email protected];
[email protected]
Menetluse lõpetamise teade
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on algatanud omaalgatusliku järelevalvemenetluse isikuandmete
kaitse seaduse § 56 lg 3 punkti 8 alusel, mille raames teostas AKI 05.10.2023 kohapealse kontrolli
erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) aadressil Paldiski mnt 68, 10617 Tallinn. Menetluse
eesmärk oli saada aru, kuidas täpsemalt on tagatud patsientide kohapealne privaatsus EMO-s ning
millised dokumendid on selle reguleerimiseks koostatud.
Menetluse käigus viisime 05.10.2023 läbi kohapealse kontrolli Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna
Keskhaigla (edaspidi: LTKH) erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) aadressil Paldiski mnt 68,
10617 Tallinn. Samuti oleme saatnud 12.10.2023 ja 23.05.2024 järelepärimised täiendavate
asjaolude väljaselgitamiseks, millele LTKH on ka vastanud.
Oleme saanud selle tulemusena ülevaate, kuidas on tagatud patsientide privaatsus EMO-s ning
millised dokumendid on selle reguleerimiseks koostatud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et LTKH on
proovinud võtta omalt poolt kasutusele erinevaid meetmeid, et tagada paremini privaatsust EMO
ootealal-registratuuris, mh võttes arvesse EMO ooteala ruumi suurust pakutakse patsientidele
olulist infot kirjutada paberile.
LTKH kinnitas oma viimases vastuses AKI järelepärimisele, et patsientide privaatsuse paremaks
tagamiseks võetakse arvesse AKI antud soovitusi registratuuri töötajate küsitavate küsimuste
sõnastamisel ning koostöös klienditeenistuse juhiga vaadetakse küsimused üle, et küsimused
oleksid konkreetsemad.
AKI poolt tuvastatud videovalve kasutamisel puuduste kõrvaldamiseks võttis vastutav töötleja
meetmeid, mh kinnitati AKI-le, et mõjuhinnangud videovalve kasutamise kohta valmivad 1.
augustiks 2024.
Eelnevast tulenevalt lõpetab AKI hetkel käesoleva järelevalvemenetluse alljärgnevate soovituste
ja suunistega. AKI-l on sellele vaatamata õigus igal ajal alustada uuesti menetlust ja kontrollida,
kas isikuandmete töötlemine toimub nõuetekohaselt ja vajadusel teha ka ettekirjutus.
Privaatsus EMO ootealal ja registratuuris
Võttes arvesse EMO ooteala ruumi suurust juhib AKI vastutava töötleja tähelepanu asjaolule, et
lisaks küsimuste ümbersõnastamisele tuleks mõelda korralduslikult, kas on võimalik
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
istumiskohtade või küsimuse esitamise asukohta kuidagi ümber tõsta, et räägitu kostaks vähem
ootealal istujateni. Näiteks paigaldada registratuuri akende ümber mürasummutavaid seinasid. On
paratamatu, et suure hulga inimeste korral EMO-s paiknevad inimesed lähestikku ja kuulevad ka
suurema tõenäosusega teiste vastuseid küsimustele, kuid LTKH peaks omaltpoolt võtma kõik
meetmed, et vältida inimeste terviseandmete kostumist teiste ruumis viibijateni.
Haiglas tuleks pidevalt mõelda ka sellele, kuidas tagada paremini isikute (isikuandmete)
privaatsust. Selle jaoks on võimalusel hea paigutada inimesed ruumis võimalikult eraldi
registratuurist või töötajast (nt välisukse juures), kellele tuleb oma isikuandmeid jagada. Samuti
tuleks kasutada võimalikult palju muid heli summutavaid vahendeid, nt erinevad klaasist
vaheseinad, helipaneelid, taustamuusika või telekas või muud erinevad tehnilised lahendused (nt
järjekorranumbri väljastamise masin, kus isik saab juba valida pöördumise põhjuse veidi täpsemalt
nii, et seda ei pea registratuuris enam küsima; nime alusel kutsumise asemel järjekorranumbri
alusel vms). Lisaks tuleb arvestada, et EMO-sse pöörduja ei pruugi suuta tuvastada, kellele mis
etapis oma terviseandmeid tuleb jagada. Seetõttu on oluline, et kui esmased töötajad, kellega isik
kokku puutub, ei vaja neid andmeid või vajavad minimaalselt (nt registratuur, klienditeenindus
vms), siis tuleks küsida küsimusi isikult piisavalt konkreetselt, et sellist olukorda ennetada (nt
vältides üldisi „mis juhtus“ küsimusi vms). Seda eriti juhul, kui esmast pöördumise põhjust
tahetakse välja selgitada kohe ukse juures vms kohas, kus teised isikud saavad kergesti pealt
kuulata.
Meeles tasuks pidada ka vajadust koolitada EMO ootealal/registratuuris töötavaid töötajaid
andmekaitse valdkonnas, eriti kuidas saaks tagada paremini isikuandmete konfidentsiaalsust ja
turvalisust (nt kogudes andmeid võimalusel dokumendilt suuliselt küsimise asemel, kontrollides
suulisel küsimisel ainult telefoni nr lõppu; kuidas suunata isikut lõpetama terviseandmete jagamast
enne triaaži jms). Vastutav töötleja ehk haigla võiks ametijuhendites võimalusel proovida
täpsemalt määratleda ka küsimused, mida EMO-sse pöördujatelt küsitakse ja kuidas küsida nii, et
tagatud oleks suurem privaatsus. Sellisel juhul, kui andmetöötleja kehtestab oma töötajatele (nt
registratuuri teenindajatele) järgimiseks täpsemaid juhiseid (mh sõnastab küsimusi), aitab see mh
kaasa isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtete täitmisele ning
lihtsustab töötajatel tööd, kuna neile on teada täpsemalt, kuidas käituda ja mida küsida ning ei pea
ise välja mõtlema suunavaid küsimusi.
Reguleerimine on vajalik ka juhul, kui infosüsteemis on ette nähtud andmeväljad, mille kohta on
vajalik töötajal küsimusi esitada, kuid mitte kuidas. Seejuures on oluline vaadata üle, mis andmeid
täpselt on haiglal tingimata vajalik koguda, lähtudes minimaalsuse põhimõttest. Lisaks juhul, kui
osad andmeväljad on kohustuslikud ja teised mitte, võiks seda isikutele ka öelda, et isik saak aru,
mis andmete edastamine on tingimata vajalik raviteenuse saamiseks, mitte alles peale küsimist või
vastamisest keeldumist saab isik sellest teada.
Kaamerad
Kordame üle, et EMO alal kaamerate kasutamisel tuleb olla veendunud nende vajalikkuses (iga
kaamera osas peab olema konkreetne eesmärk ja reaalne vajadus). Lähtuda tuleb eesmärgipärasuse
ja minimaalsuse põhimõttest. Ka kaamerate salvestise säilitamise tähtaeg peaks tulenema reaalselt
esinevast vajadusest ja mitte olema liiga pikk. Sellest lähtuvalt tuleks üle kontrollida kõik hetkel
kasutusel olevad või planeeritavad kaamerad. AKI rõhutab, et videovalvesüsteemi kasutamiseks
(see juures iga konkreetse kaamera kohta) peaks haigla kriitiliselt uurima, kas ja mil määral on see
sobiv soovitud tulemuse saavutamiseks ning piisav ja vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.
Seega peab haiglal olemas olema videovalve kasutamist reguleerivad dokumendid ja analüüsitud,
mis tõendavad selle meetme vajalikkust iga osakonna kohta eraldi.
LTKH on selgitanud, et ei ole erakorralise meditsiini osakonnas olevate kaamerate osas teinud veel
mõjuhinnangut, kuid see tehakse hiljemalt 01.08.2024. See tähendab, et üle on vaatamata mh ka
kaamerate paigutus, vajalikkus, eesmärk ja õiguslik alus. Inspektsioon rõhutab, et kaamerate
2 (3)
eesmärkide ja vajaduse hindamine tuleb ära teha esimesel võimalusel ja vajadusel võib
inspektsioon seda tulla veel kontrollima. Kõigi EMO kaamerate osas tuleb mõjuhinnangut
koostades tõsiselt üle hinnata kõigi kaamerate paigutus, suund ja vajalikkus ning mis eesmärgil
igat kaamerat kasutatakse.
Palume üle vaadata mh eelnevaid suuniseid arvestades, et isikuandmete turvalisus ja patsientide
privaatsus oleks tagatud ka haigla teistes allüksustes/EMO osakondades, mille osas kontrolli ei
teostatud (nt eraldi naisteosakonnas, lastekliinikus, silmakliinikus vms) või teistes kohtades, kus
tuleb tegeleda erakorralist abi vajavate patsientide vastuvõtuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alissa Hmelnitskaja
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)