ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Maris Ruus Teie 14.05.2024 nr
[email protected]
Meie 10.06.2024 nr 2.3-8/24/1366-2
Vastus nõudekirjale
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi, et Andmekaitse
Inspektsioon hindaks muuhulgas Tori valla kaamerate kasutamise korda.
Selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja
selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS).
MSVS §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi
inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on
tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,
konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite
konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie
kiri ei ole selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata ei saa. Kuna inspektsioonile ei ole teada
asutuse tegelikud andmetöötlusprotsessid, ei saa ka seetõttu inspektsioon hinnata, kas kord
tegelikule andmetöötlusele vastab.
Küll aga saame anda üldiseid selgitusi kaamerate kasutamise reeglite kohta.
Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja
pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel
4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,
sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule
läbipaistev.
Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel
(näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM
artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema
täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).
Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on
teostanud viidatud isikute (jalakäijad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud
järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Soovitame tutvuda
õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni kodulehel siin.
Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide andmete töötlemisel
viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku
kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel
eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne
põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks). Kaameraid
saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel.
Kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust
alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste
dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks veebilehel vms),
arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.
Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru
eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/rahvusvaheline/kohtupraktika-ja-
suunised/videoseadmed.
Kokkuvõtteks: peab andmetöötlejal olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)
paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Kaameraga salvestajale on oluline teada, et andmesubjektidel on igal ajal õigus pöörduda
andmetöötleja poole (näiteks enda kohta salvestise saamise nõudega). Andmetöötlejal on kohustus
vastata kuu jooksul (sh vajadusel kohustus edastada andmesubjektile tema kohta kogutud
isikuandmed). Kui andmetöötleja ei vasta isikule kuu jooksul või isik ei ole vastusega rahul, siis
on andmesubjektil õigus pöörduda muuhulgas Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes viib
vajadusel läbi menetluse.
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (3)
Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei osuta õigusabiteenuseid, siis soovitame vajadusel otsida abi
õigusnõustajatelt (advokaadid, juristid), kes saavad konkreetseid asjaolusid kaaludes Teid
ammendavalt nõustada.
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
3 (3)