Saatja: "Kaarel Nestor" <
[email protected]>
Saaja: "AKI info"
Teema: Treenerite tööjõukulu toetusmeede
Kuupäev: 2024-06-05 11:45
Tere!
Vastavalt meie tänasele telefonivestlusele läbi nõuandetelefoni, pöördun
teie poole kirjalikult.
Kultuuriministeeriumil on treenerite tööjõukulu toetusmeede, mis on loodud
Spordiseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/128022020003?leiaKehtiv) §
91 (Toetus spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile treeneri
tööjõukulu katmiseks) alusel. Meedet reguleerib Kultuuriministri vastav
määrus (leitav siit:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104102023003?leiaKehtiv).
Olen Kultuuriministeeriumi poolt läbi viimas analüüsi antud meetme osas
ning selle analüüsi raames tegi Eesti Paralümpiakomitee (nende kiri on
manuses) meile järgmise ettepaneku: „Ettepanek on rakendada treeneri
tööjõukulu toetust puudega sportlastele koefitsiendiga (näiteks üks
sportlane läheb 2 (või muu nr - sõltub spordialast või puude raskusest)
eest kirja) ning kõrgema vanusepiiranguga (näiteks nagu Tallinna pearahal
on vanusepiirang kuni 64 aastat), mille abil on lihtsam treenerite ja
nende treeningrühmadel vastata määruses kehtestatud nõuetele.“ Lisaks
tegid nad täiendava ettepaneku, kus võetaks arvesse puude aste (Excel
manuses).
Hetkel on teadmata antud ettepaneku rakendamise rahaline kulu, kuid kuna
üldpildis oleme antud ettepaneku suhtes positiivselt meelestatud, sest
näeme, et see mitte ainult ei aita suurendada liikumisaktiivsust vaid omab
ka puudega inimeste ühiskonda lõimimisel positiivset efekti, siis pöördume
teie poole, et uurida, kas üldse ja mis tingimustel oleks võimalik antud
ettepanekuid arvestada?
Oleme valmis eraldi kohtuma ja arutama võimalike lahenduskäike.
Tervitades
Kaarel Nestor
Nõunik
Spordiosakond
Kultuuriministeerium
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
628 2260 | 5400 4718
Suur-Karja 23 | 15076 Tallinn | Eesti
<http://www.kultuuriministeerium.ee/> www.kul.ee
_____
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga
ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use.
If you are not the intended recipient of this message, please notify the
sender immediately and delete the message.
Treenerite, kelle grupis treenivad puudega harrastajad, rahastamise ettepanekud
Kultuuriministeeriumile
11.04.2024
1. Eesti Paralümpiakomitee (EPK) ettepanek
Ettepanek on rakendada treeneri tööjõukulu toetust puudega sportlastele koefitsiendiga (näiteks
üks sportlane läheb 2 (või muu nr - sõltub spordialast või puude raskusest) eest kirja) ning kõrgema
vanusepiiranguga (näiteks nagu Tallinna pearahal on vanusepiirang kuni 64 aastat), mille abil on
lihtsam treenerite ja nende treeningrühmadel vastata määruses kehtestatud nõuetele.
Miks peaks puudega inimeste treenimisel arvestama koefitsendiga ja kust need koefitsendid
tulevad?
● Tavasportlaste treenimisest erinev lähenemine sh sportlase keha liikuvus jms, mille
arendamine võtab olenevalt spordialast rohkem aega.
● Motiveerida treenereid võtma puudega inimesi oma treeninggruppi ning seeläbi tõsta
puudega inimeste liikumisharrastuse osakaalu.
● Treeningu mahutavus - näiteks ratastoolis sportlasi ei mahu nii palju ühte saali kui
tavasportlasi.
● Kuna treeneri kutseõppes ei ole parasport veel sees siis treeneri iseseisev õpe ja
täiendamine seoses paraspordiga võtab täiendava aja
● Mahukam suhtlemine intellektipuudega sportlastega ja/või nende saatjate/vanematega.
* Koefitsendid erinevad sõltuvalt spordialast ning ekspertide arvamusest selle ala õpetatavusest
puudega inimestele. Näiteks istevõrkpalli ei saa ala spetsiifika tõttu mängida sügava puudega
sportlased ning mäng on ülesehituselt väga sarnane võrkpallile, siis on koefitsient madalam (sh
treeneri töö lähedane võrkpallitreeneri tööga). Samas kui parapurjetamist saavad harrastada
erineva puudeastmega sportlased, treener peab olema teadlik sportlase paati saamisest,
veeohutusest puudega sportlastel jms spetsiifika, mis tekitab suurema lisakoormuse treeneri
tavapärasele tööle.
2. Ettepaneku rahaline suurus
Puudega inimesi on hinnanguliselt 10% elanikkonnast ja intellektipuudega ca 2%. Puude
tunnistuseks on neil puudega inimese kaart (keskmine, raske, sügav puue). Tänases EPK süsteemis
puudutaks antud küsimus ligikaudu 30 treenerit ja 400-500 treenitavat.
3. Ettepaneku õiguslik lahendus
EPK ettepanek on täiendada § 6 ja lisa 2 puudega sportlasi puudutava osaga. Puudega sportlastele
koefitsiendi tekitamine eeldab Kultuuriministri treeneri tööjõukulu toetuse määruse muutmist.
Juhul kui toetust leiab ka vanusepiirangu muutmine, tuleb muuta ka Spordiseadust.
4. Treenerite ettevalmistus ja kutseregister
Tänases olukorras ei ole puudega sportlaste ja harrastajate treenimiseks eraldi kutsetunnistust, kuid
vähemalt 5. kutsetaseme olemasolu on aluseks treeneri tööjõukulu toetuse saamisel.
Treenerite kutseregister tuleks uuendada vastava märgistusega – parasport ning lisada vastav
märgistus nendele treeneritele, kes on saanud erialase kutsetunnistuse ning läbinud lisaks sama ala
paraspordi täiendõpet – näiteks võrkpallitreeneri kutsetase 5 peab läbima vähemalt 16 ak tundi
paraspordialaseid täiendõppe koolitusi, et saada juurde paraspordi märgistus.
LISA 1 (näited, täiendamisel)
Paraspordialade erandite ja lubatud treenerikutsete loetelu
Spordialade erandite loetelu, kus on lubatud töötada teisele spordialale spetsialiseerunud
treeneritel:
1. Boccia - lubatud treenerikutsed on petank, kurling, liikumisharrastustreener, muud
veeremängud
2. Pimelauatennis - lauatennis, liikumisharrastustreener
LISA 2 (näited, täiendamisel -vaja läbi rääkida spordialaliitude ja spordiala ekspertidega)
LINK