ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Silvi Ojamuru Teie 24.05.2024 nr
Raplamaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie 26.06.2024 nr 2.2-9/24/1458-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Raplamaa Omavalitsuste Liidu MTÜ (ROL) büroos tekkis küsimus, millele me ise ei suuda vastust
leida. Me oleme väike büroo ja juristi meil ei ole.
Teema:
Raplamaa koolide parimate ainetundjate ja õpilasvõistluste tunnustamine – kas me võime
parimate õpilaste nimesid avaldada oma veebilehel ja maakonnalehes? Tunnustusüritus oli,
lapsed on oma tänukirjad ja kingitused avalikul tänuüritusel kätte saanud. Mõni laps on parim
kaheksal erineval aineolümpiaadil ja nii väga tahaks need nimed avalikustada.
Kuidas tõlgendada lapse isikuandmete töötlemise mõistet? Kas lapse heade õpitulemuste
avaldamine on isikuandmete töötlemine?
Loodan, et saate meile nõu anda!
Esmalt viitame, et eelkõige saab selgitusi hariduse ja laste isikuandmete, sh kas olümpiaadide
tulemusi võib avaldada, kohta Andmekaitse Inspektsiooni kodulehelt siit.
Lühidalt selgitame ka üldiseid põhimõtteid. Nimelt, isikuandmete (sh ka laste kohta käivate
isikuandmete) avaldamisel peaks olema selleks isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist
6 või isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvidest 4-7 tulenev alus. Isikuandmete töötlemine
on andmetega tehtav mistahes toiming: kogumine, korrastamine, säilitamine, muutmine,
lugemine, kasutamine, edastamine, ühendamine, kustutamine jne1.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 p a sätestab, et isikuandmete töötlemine peab
olema seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev; samuti tohib isikuandmeid koguda üksnes
kindlaksmääratud õiguspärastel eesmärkidel (art 5 lg 1 p b) ning koguda tuleb eesmärgi seisukohalt
võimalikult vähe andmeid (art 5 lg 1 p c). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil
andmetöötlust läbi viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama
andmetöötleja ehk MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit ise. Isikuandmete töötlemise seaduslike
aluste mitteammendav loetelu on sätestatud IKÜM artiklis 6 (nõusolek, leping, juriidilise
kohustuse täitmine, õigustatud huvi jne). Kui õiguslik alus andmetöötluseks puudub, siis andmeid
töödelda (sh avaldada) ei tohi.
Märgime, et laste edasijõudmist ja õppeedukust peegeldavad andmed on õpilase
isikuandmed, millele juurdepääsu võimaldamine võib kahjustada õpilase eraelu
puutumatust. Üldjuhul saab isikuandmete avalikustamine toimuda tõesti ainult lapse seadusliku
esindaja nõusolekul. Täiskasvanud õpilaste isikuandmete avaldamise puhul tuleb nõusolek temalt
endalt. See, et tihtilugu isegi kooli kontekstis tuleks nõusolek võtta üpriski paljudelt isikutelt, ei
1
Vt üldmääruse art. 2 lg 2 p. a ja b; direktiivi art. 2 lg 3 p. a
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
ole aluseks nõusoleku võtmata jätmiseks. Nõusoleku võtmisel tuleb arvestada, et see peab vastama
IKÜM artiklis 7 sätestatud nõuetele. Nõusolek peab olema vabatahtlik, konkreetne ja
ühemõtteline. Nõusolek peab olema antud aktiivsete sammude astumisega, nt jah/ei vastus,
linnukese tegemine kastis vms. Vaikimisi antud nõusolekut ei loeta üldmääruse kohaseks
nõusolekuks. Nõusoleku võtmisel tuleb andmesubjekti teavitada ka õigusest nõusolek igal ajal
tagasi võtta.
Hoolimata õiguslikust alusest isikuandmete avaldamisel, tuleks andmetöötlejal siiski lähtuda
minimaalsuse põhimõttest ja laste huvidest (sh kas need andmed peavad olema googeldatavad
vms). Üheks variandiks oleks see, et andmesubjektidele (ka õpilastele) võiks
andmekaitsetingimustes olla teavitus, et üldse toimub mingitmoodi tunnustamine ning selgitus,
kuhu pöörduda, kui õpilane sellist tunnustamist ei soovi. Praktikas on esinenud mitmeid
juhtumeid, kus tõepoolest õpilane ei soovi ka positiivselt väljatoomist. Eraelulisi põhjusi, miks ei
soovita oma nime avaldamist veebilehel või ajalehes, võib olla veelgi mitmeid. Seetõttu tuleb neid
austada. Veel oleks võimalus juba olümpiaadi korraldamisel võtta lapsevanemalt nõusolek
hilisema kajastuse osas. Küll aga tuleb silmas pidada, et nõusolek võidakse iga hetk tagasi võtta ja
sedagi tuleb aktsepteerida.
Seega tuleb andmetöötlejal isikuandmete avalikustamisel lähtuda sellest, kas on olemas nõusolek
(alaealise puhul tema seadusliku esindaja antud nõusolek) või kas on alust isikuandmeid
avalikustada ilma nõusolekuta või siis puudub sootuks avaldamiseks õiguslik alus. Samuti peab
isikuandmete avalikustamise eesmärk olema kooskõlas avaldamise ulatusega. Andmete
avalikustamisel peab lähtuma lisaks ka minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja asjakohasuse
põhimõttest.
Selgitan lisaks, et Õiguskantsler on analoogselt näiteks seoses koolidega leidnud, et õpilaste
edusamme tuleb küll tunnustada ja selleks peabki asutus leidma parima võimaluse, kuid siinkohal
ei saa selleks olla mh hinnete avaldamine avalikul aktusel vms. Rohkem informatsiooni
Õiguskantsleri seisukohast leiate siit.
Meedias on varasemalt koos Andmekaitse Inspektsiooniga avaldatud selgitused näiteks
lastekaitseliidu veebilehel siin.
Loodan, et minu selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2 (2)