ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Merike Kandar Teie 27.05.2024 nr
[email protected]
Meie 25.06.2024 nr 2.2-9/24/1477-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles kirjutate:
Palun täpsustage, kas kooli garderoobis, kus on õpilaste üleriided võivad kaamerad olla?
Siinkohal peame vajalikuks selgitada esmalt, et Teil on võimalus pöörduda andmekaitseliste
küsimuste korral Tallinna Tehnikagümnaasiumi andmekaitsespetsialisti Merit Valgjärve poole e-
postiaadressil
[email protected]. Tallinna Tehnikagümnaasiumi andmekaitsespetsialistil
on laialdased teadmised selliste küsimuste lahendamisel. Etteruttavalt saame viidata, et
Andmekaitse Inspektsioon üldjuhul ei näe ülemäärast riivet kui üleriiete garderoobis toimub vaid
üleriiete vahetus ning andmetöötleja on järginud kõiki asjakohaseid reegleid (sh arvestanud
osapoolte huvide ning õigustega).
Selgitame siiski ka teadmiseks kaamerate kasutamise üldiseid põhimõtteid.
Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja
pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet
tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel
4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,
sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule
läbipaistev.
Toome välja, et reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest
tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb
eriseadusest, vt IKÜM artikkel 6 punktid c ja f).
Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii
turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema
täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).
Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on
teostanud viidatud isikute (töötajad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud
järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide
kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Soovitame Teil tutvuda
õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni võrgulehel.
Andmetöötlus on õiglane vaid juhul, kui arvestate andmesubjektide andmete töötlemisel viimaste
õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku kasutamine
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.
Veel selgitame, et isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja
õiguspärastel eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud
konkreetne põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks).
Kaameraid saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt
määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt
kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on
püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa
kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel, näiteks töötajate töö jälgimiseks (ka see peab
olema väga põhjendatud).
Toome lisaks välja, et kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine
nii õiguslikust alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste
dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.
Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete
töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks asutuse veebilehel),
arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.
Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru
eelnimetatud punktide sisust.
Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,
õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda
andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest
teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad
sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele
tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema
nähtaval kohal.
Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,
vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.
Kui kasutate turvafirmat, siis peab olema välja toodud täpselt, kes on volitatud töötleja ning muud
asjaolud.
Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.
peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta Videovalve korraldajale | Andmekaitse Inspektsioon
(aki.ee).
Kokkuvõtteks peabki asutuses olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)
kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)
paigaldatud korrektsed teavitussildid.
Loodan, et minu selgitustest ning viidetest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist-konsultant
peadirektori volitusel
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679
3
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32
4
https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf
2 (2)