Üldkäskkiri

KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia nõukogu 26.05.2026 otsuse p 4.1 alusel Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 KAITSEVÄE AKADEEMIA ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Tartu 2026 SISUKORD I ÜLDSÄTTED...........................................................................................................................3 II ÕPPEVORMID JA ÕPPURID.................................................................................................3 Õppevormid .........................................................................................................................3 Õppurid ................................................................................................................................3 III ÕPPEKEEL, ÕPPEKAVAD ...................................................................................................6 IV ÕPPETÖÖ ............................................................................................................................6 Õppetöö korraldus ...............................................................................................................6 Väljaõppeplaan ....................................................................................................................7 Ainekava ..............................................................................................................................7 Tunniplaan ...........................................................................................................................7 Õppekava täitmine ja vahetamine ........................................................................................8 Õppekavajärgne spetsialiseerumine ....................................................................................8 Õppekavajärgne praktika .....................................................................................................8 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine .............................................................9 Uuele õppeaastale üleviimine ..............................................................................................9 V HINDAMINE ..........................................................................................................................9 Hindamine ja hindamisskaala...............................................................................................9 Hindamise korraldus ja tulemuste fikseerimine ..................................................................10 Uurimistööd ja lõpueksam ..................................................................................................11 VI ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA LÕPUDOKUMENDID .........................................................12 VII VASTUVÕTMINE, VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE .................................................12 Vastuvõtmine .....................................................................................................................12 Väljaarvamine ....................................................................................................................13 Ennistamine .......................................................................................................................13 Õpiränne (rahvusvahelistumine) ........................................................................................13 VIII AKADEEMILISED KOHUSTUSED, EEMALOLEK, NÕUSTAMINE, VAIDLUSTAMINE ....14 Akadeemilised kohustused ................................................................................................14 Akadeemiline puhkus .........................................................................................................14 Õppetöölt puudumine .........................................................................................................15 Akadeemiliste tavade rikkumine .........................................................................................15 Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine ................................................................16 Õppurite nõustamine ..........................................................................................................17 Rakendussätted .................................................................................................................17 2 I ÜLDSÄTTED 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) on Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) formaalõppe õppetöö korraldust reguleeriv põhidokument, millega sätestatakse õppetöö ja korralduse üldised alused ning põhimõtted, samuti õppetööd puudutavad üldreeglid õppurite, akadeemiliste töötajate (edaspidi käesoleva korra tähenduses õppejõud) ja teiste õppetööga seotud isikute jaoks. 2. Dokumendi eesmärk on tagada akadeemia õppetegevuse kvaliteetne, tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimimine. Akadeemia liikmeskonnale on eeskirja järgimine kohustuslik. 3. Lisaks eeskirjale reguleerivad akadeemia õppetööd: 1) Kaitseväe sisekorraeeskiri; 2) Kaitseväe Akadeemia põhimäärus; 3) Kaitseväe Akadeemia vastuvõtukriteeriumid; 4) Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskiri; 5) Kaitseväe Akadeemia akadeemiline kalender; 6) Kaitseväe Akadeemia uurimistööde kord; 7) Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend; 8) Kaitseväe Akadeemia varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord; 9) Kaitseväe Akadeemia formaalõppetegevuse rahvusvahelistumise kord; 10) Kaitseväe Akadeemia õppeaasta väljaõppeplaan; 11) Kaitseväe Akadeemia praktikakord. 4. Akadeemia õppekorraldusega seotud infot hallatakse akadeemia õppeinfosüsteemis. II ÕPPEVORMID JA ÕPPURID Õppevormid 5. Akadeemia kõrgharidusõppes toimub täiskoormusega õpe ja eksternõpe. Kutseõpe toimub statsionaarse õppena. 6. Kõrgharidusõppe täiskoormusega ja kutseõppe statsionaarset õpet viiakse läbi õppekavade, õppekava laienduste ja väljaõppeplaani alusel. Õppurid 7. Kõrgharidusõppes on võimalik õppida üliõpilasena, külalisõppurina, väliskülalisõppurina ja eksternõppurina. Kutseõppes on võimalik õppida õpilasena, külalisõppurina ja väliskülalisõppurina. Üliõpilased ja õpilased 8. Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse. 9. Vastavalt õppeastmetele jagunevad üliõpilased kadettideks (rakenduskõrgharidusõpe) ja kuulajateks (magistriõpe). 10. Õpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud akadeemia kutseõppesse. 3 Külalisõppurid 11. Külalisõppur on isik, kes õpib akadeemias, kuid ei ole vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia õppekavajärgsesse õppesse. Kutseõppes õppiv külalisõppur on tegevväelane. Külalisõppur ei ole akadeemia üliõpilane kõrgharidusseaduse ega õpilane kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. 12. Külalisõppuri staatuse andmise formaalõppes otsustab staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja. 13. Külalisõppuri staatuse saamiseks esitab isik staabi õppekorraldusjaoskonnale avalduse, millel on märgitud läbitavad õppeained koos läbimise semestriga ning motivatsioonikiri, mis sisaldab läbitava aine seotust töö- ja/või teenistusliku vajadusega. Avaldus tuleb esitada e- posti aadressile [email protected]. Formaalõppe õppekava erialamooduli või selle õppeaine läbimine tuleb lisaks eelnevalt kooskõlastada vastava erialaüksusega, v.a jalaväe eriala. 14. Kaitseväeteenistuse eripärast tulenevate piirangute puudumisel on külalisõppuril õigus taotleda valitud õppeainete läbimist akadeemia kõrgharidusõppes kuni 35 EAP ja kutseõppes kuni 30 EKAP ulatuses. 15. Külalisõppur saab taotleda õppeaine läbimist kuni kaks korda. 16. Külalisõppuril on: 1) õigus osaleda õppetöös avalduses märgitud õppeaine(te)s; 2) kohustus läbida õppeaine ainekavas sätestatud korras; 3) kohustus täita akadeemia õppuritele kehtestatud nõudeid. 17. Akadeemial on: 1) õigus keelduda külalisõppuri staatuse andmisest; 2) õigus kehtestada õppeainele külalisõppurite piirarv; 3) õigus katkestada külalisõppuri õpingud vastavalt Kaitseväe akadeemia formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise korras sätestatud väljaarvamise põhimõtetele (edaspidi vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, lisatud); 4) kohustus tagada külalisõppurile akadeemia õppuritega võrdsed tingimused õppes osalemiseks. 18. Õppeaine läbimisel positiivsele tulemusele väljastatakse külalisõppurile soovi korral tõend. Kui läbitud on osa õppeainest, siis soovi korral väljastatakse tõend, mille sisu lepitakse kokku õppeaine eest vastutava õppejõuga. Väliskülalisõppurid 19. Väliskülalisõppur on välisriigi sõjaväelise õppeasutuse õppur, kes õpib akadeemias kestusega kuni kuus kuud ja keda ei ole vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia õppekavajärgsesse õppesse. 20. Väliskülalisõppuri osalemine akadeemia õppetöös on korraldatud Kaitseväe Akadeemia formaalõppetegevuse rahvusvahelistumise korra alusel. 21. Juhul, kui väliskülalisõppur osaleb akadeemia õppekava õppeaines täies mahus, ei koostata väliskülalisõppuri tarbeks eraldi täiendusõppe õppekava. Õppeaine positiivsel läbimisel väljastatakse väliskülalisõppurile täiendusõppe eeskirja alusel õppeaine läbimist tõendav tunnistus. 22. Juhul, kui väliskülalisõppur osaleb akadeemia õppetöös, mis koosneb erinevatest akadeemia õppekava järgsetest õpiväljunditest ja/või lisanduvatest õpitegevustest, koostatakse väliskülalisõppuri tarbeks täiendusõppe õppekava. Õppekava läbimisel 4  väljastatakse väliskülalisõppurile täiendusõppe eeskirja alusel õppeaine läbimist tõendav tunnistus. 23. Lisaks tunnistusele väljastatakse väliskülalisõppurile nõudmisel õppe- või ainekava inglise keelne tõlge. 24. Väliskülalisõppuril on õigus osaleda kokku lepitud õppetöös ning saada nõustamist õppetööga seotud küsimustes. Eksternõppurid 25. Eksternõppur on akadeemia kõrgharidusõppekava läbiv tegevväelane. Akadeemia kehtestatud tingimustel ja korras võib magistriõppe eksternõppuriks kandideerida sõjaaja ametikohale määratud reservväelane, kellel on omandatud kõrghariduse I aste sõjaväelise juhtimise erialal (SVA I). 26. Eksternõppur ei ole üliõpilane kõrgharidusseaduse tähenduses ja teda ei immatrikuleerita. 27. Eksternõppuri staatuse taotlemiseks esitab isik õppeprorektorile avalduse koos motivatsioonikirjaga, mis on kooskõlastatud teenistuskohajärgse struktuuriüksuse ülemaga või reservväelase puhul sõjaaja üksuse ülemaga ja Kaitseressursside Ametiga (v.a punktis 32 nimetatud juhul). Avaldus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected] konkreetse õppeaasta akadeemia vastuvõtueeskirjas sätestatud tähtajaks. 28. Eksternõppesse arvamine ja väljaarvamine toimub akadeemia ülema käskkirjaga. 29. Eksternõppuriks ei arvata õppurit, kes on eksmatrikuleeritud täiskoormusega õppest, v.a isik, kellel on õppekava täitmisest puudu õppeaine „Lõputöö" või „Magistritöö" (edaspidi uurimistöö). 30. Isik, kellel on õppekava täitmisest puudu ainult uurimistöö esitamine ja kaitsmine, arvatakse erandina eksternõppesse ka juhul, kui ta pole tegevväelane. 31. Uurimistööd saab kaitsta eksternõppur, kes on läbinud kogu eelneva õppekava. 32. Üksnes uurimistöö kaitsmiseks arvatakse isik eksternõppuriks kuni uurimistöö kaitsmiseks taotletud semestri lõpuni. Uurimistöö kaitsmiseks eksternõppurina tuleb esitada staabi õppekorraldusjaoskonda taotlus kaitsmisel osalemiseks hiljemalt kaks kuud enne akadeemilises kalendris märgitud kaitsmiste toimumist. Eksternõppesse arvamine toimub õppeprorektori käskkirjaga. 33. Õppekava läbimiseks võib eksternõppesse arvamist taotleda vastava õppekava vastuvõtukriteeriumid täitnud tegevväelane või reservväelane vastuvõtueeskirjas sätestatud ajavahemikus ja tingimustel. 34. Õppekava läbimiseks saab eksternõppesse arvamist ühel ja samal õppetasemel taotleda kuni kaks korda. 35. Teistkordsel eksternõppesse määramisel alustab eksternõppur formaal- ja/või väeliigipõhiseid õpinguid õppekava selle versiooni alusel, millel alustavad esimesele õppeaastale immatrikuleeritud üliõpilased. 36. Õppekava läbimisel eksternõppurina fikseeritakse käskkirjas maksimaalne õppeaeg, mille pikkus on läbitava õppekava kahekordne nominaalkestus. 37. Eksternõppuril on kohustus (v.a uurimistööd kaitsev ekstern) läbida õppeaasta jooksul õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 25 EAP mahus (k.a VÕTA-ga ülekantud õppeained). Ekstern esitab hiljemalt kaks nädalat enne vastava semestri algust nimekirja õppeainetest, 5  mida ta kavatseb semestri jooksul läbida, e-kirja teel staabi õppekorraldusjaoskonda, kes kooskõlastab eksternõppuri osaluse õppeainete vastutavate õppejõududega. 38. Eksternõppurile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse formaalõppe läbimist reguleerivad sätted. 39. Eksternõppuril on: 1) õigus läbida õppekava samadel tingimustel akadeemia üliõpilastega; 2) õigus taotleda nominaalse õppeaja pikendamist aja võrra, mil ta on määratud ametikohale täitmaks teenistusülesandeid rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või täidab riiklikke ülesandeid välisriigis kauem kui kuus kuud; 3) kohustus täita akadeemia üliõpilastele kehtestatud nõudeid. 40. Akadeemial on: 1) õigus kehtestada vastuvõetavate eksternõppurite piirarv; 2) õigus keelduda eksternõppuri staatuse andmisest; 3) õigus sõlmida reservväelasega õppekava läbimiseks eksternõppe leping; 4) õigus katkestada eksternõppuri õpingud juhul, kui ta ei ole täitnud akadeemia üliõpilastele kehtestatud nõudeid või ei ole läbinud õppeaineid õppeaastaks ette nähtud mahus; 5) õigus arvata õppur eksternõppest välja, kui ta on arvatud eksternõppuriks punktide 31 ja 32 alusel, kuid ei ole esitanud uurimistööd, ilmunud kaitsmisele või kaitseb uurimistöö negatiivsele tulemusele; 6) õigus arvata õppur eksternõppest välja tegevteenistussuhte lõppemisel; 7) kohustus tagada eksternõppurile akadeemia üliõpilastega võrdsed tingimused õppes osalemiseks. 41. Eksternõppe lõpetamisel lähtutakse vastuvõtmise ja väljaarvamise korrast ning lõpudokumentide väljastamisel käesoleva eeskirja peatükist VI. 42. Juhul kui eksternõppuri õpingud katkevad enne lõpetamist, väljastatakse talle soovi korral läbitud õppeaineid ja õpitulemusi kajastav tõend (v.a VÕTA-ga ülekantud õppeained). III ÕPPEKEEL, ÕPPEKAVAD 43. Akadeemia õppekeel on eesti keel. Õppekeelena muu keele kui eesti keele kasutamise otsustab kaitseminister. 44. Akadeemias toimub formaalõpe kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel. Kutseõpe lõpeb lõpueksamiga, rakenduskõrgharidus- ja magistriõpe uurimistöö kaitsmisega. IV ÕPPETÖÖ Õppetöö korraldus 50. Akadeemia õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis. 51. Õppetöö vormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas. 52. Õppetöö vormide kasutamine peab tagama õppe eesmärkide ja väljundite saavutamise. Optimaalsete proportsioonide, õppetöö õigus- ja eesmärgipärase korralduse eest vastutab õppeaine vastutav läbiviija. 53. Õppeaine vastutaval õppejõul on õigus määrata, millisel viisil on tema õpetatavas aines tekstiloomemootori kasutamine lubatud või piiratud, lähtudes õpiväljundite saavutamise 6  eesmärgist. Vastavad põhimõtted ja juhised fikseeritakse õppeaine ainekavas ning tutvustatakse õppuritele õppeaine alguses. 54. Õppetöö ja õppurite edasijõudmise ajalise arvestuse ühik kõrgharidusõppes on õppeaasta, mille arvestuslik algus ja lõpp on määratud akadeemilises kalendris. 55. Kõik olulisemad formaalõppe õppetööd mõjutavad tähtajad fikseeritakse akadeemilises kalendris. Akadeemilise kalendri koostab staabi õppekorraldusjaoskond ja kinnitab akadeemia ülem hiljemalt kalendriaasta 1. juuniks. Väljaõppeplaan 56. Õppetöö planeerimise dokument on väljaõppeplaan, mis koostatakse staabis ja mille kooskõlastab staabiülem. Väljaõppeplaani järgimine on akadeemia liikmeskonnale kohustuslik. 57. Väljaõppeplaan kajastab õppekavade õppeainete ajalist jaotust. Õppeained jaotatakse kursuste kaupa õppeaasta semestritele. Väljaõppeplaani märgitakse ka üritused, mis mõjutavad õppetööd. Ainekava 58. Ainekava koostamine on kohustuslik ja selle koostab õppeaine eest vastutav õppejõud, kooskõlastab vastava õppekava juht ja kinnitab väljaõpet läbiviiva allüksuse juht. 59. Ainekavasse planeeritakse vähemalt kahe akadeemilise tunni ulatuses tagasiside tunnid: üks tund iseseisva tööna tagasiside küsimustiku täitmiseks ning teine tund kontakttund õppuri ja õppeaine vastutava läbiviija vahel. 60. Ainekavad kinnitatakse õppeinfosüsteemis alljärgnevalt: 1) 01. märtsiks - juulis ja augustis algavad õppeained; 2) 01. maiks - ajavahemikul september kuni detsember algavad õppeained; 3) 01. oktoobriks - ajavahemikul jaanuar kuni juuni algavad õppeained. 61. Õppeaine toimumise jooksul võib väljaõpet läbiviiva allüksuse juhi loal ainekavasse teha muudatusi ja parandusi, mis ei puuduta õppeaine sisulist ülesehitust, õppeaine läbimise tingimusi, hindamiskriteeriume ja eksamile või arvestusele pääsemise tingimusi. Õppejõud vastutab ainekavas tehtud muudatuste eest ja on kohustatud fikseerima muudatused enne nende rakendumist õppeinfosüsteemis. 62. Õppur on kohustatud ainekavaga tutvuma ja õppejõud on kohustatud seda õppuritele tutvustama esimeses kontakttunnis. Samuti on õppejõud kohustatud teavitama õppureid ainekavasse tehtavatest muudatustest enne nende rakendumist. 63. Ainekavade olemasolu ja tegelikule õppetööle vastavuse eest vastutab väljaõpet läbiviiva allüksuse juht. Tunniplaan 64. Formaalõppe tunniplaanid koostab kinnitatud ainekavade alusel staabi õppekorraldusjaoskond õppeinfosüsteemis. 65. Tunniplaan peab olema kantud õppeinfosüsteemi vähemalt kolm nädalat enne vastava õppetöö algust. 66. Õppeinfosüsteemi kantud tunniplaane saab muuta vaid erandjuhtudel. Tunniplaani muudatused kooskõlastab õppejõud staabi õppekorraldusjaoskonnaga ja need vormistatakse reeglina vähemalt nädal enne muudatuste rakendumist. 7 Õppekava täitmine ja vahetamine 67. Õppuril on õigus ja kohustus täita õppekava, mille järgi ta on õppima asunud. 68. Õppekava täitmine tähendab õppekava õppeainete õpiväljundite omandamist ette nähtud viisil ja mahus. 69. Õppuril on õigus lõpetada akadeemia selle õppekava alusel, mille järgi ta õppima asus, kuni vastava õppekava sulgemiseni. Akadeemia teavitab sihtgruppi õppekava sulgemisest õppekava statuudis sätestatud tingimustel. 70. Kõrghariduse esimese astme õppekava on võimalik vahetada vakantsete õppekohtade olemasolul konkreetse kursuse piirnumbrist lähtuvalt. 71. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane taotluse koos motivatsioonikirja ja põhjendusega esimese semestri jooksul. Taotlus esitatakse e-posti aadressile [email protected]. Taotlus esitatakse õppeprorektorile, kooskõlastatakse Kaitseressursside Ameti ja sõjakooli ülemaga. Taotluse menetlemise käigus tehakse otsus vastavalt õppekavale, ainevoole ning õppekohtade arvule. Õppekava vahetamise võimaldamise otsustab õppeprorektor ja kinnitatakse käskkirjaga. Õppekavajärgne spetsialiseerumine Kutseõpe 72. Kutseõppe õppekavas määratud spetsialiseerumisjärgsete erialade avamise aluseks on igal õppeaastal Kaitseväe teenistuslik vajadus. 73. Õpilased määratakse spetsialiseerumisjärgsetele erialadele lahingukooli ülema esildise alusel ja õppeprorektori käskkirjaga. Kõrgharidusõppe I aste 74. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavades määratud spetsialiseerumisjärgsete erialade avamise alus on igal õppeaastal Kaitseväe teenistuslik vajadus. Erialade jaotuse ja piirnumbrid esitab akadeemiale Kaitseressursside Amet. 75. Kadetid määratakse spetsialiseerumisjärgsetele erialadele sõjakooli ülema esildise alusel ja õppeprorektori käskkirjaga. 76. Kadettide spetsialiseerumisjärgsetele erialadele määramisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest ja arvestatakse kaalutud keskmist hinnet, varasemat väe- või relvaliigi teenistust ning isiklikku huvi. Kõrgharidusõppe II aste 77. Kuulajad (sh õppekava läbivad eksternid) määratakse reeglina varem omandatud spetsialiseerumisjärgsele erialale (väeliigi suunale) õppeprorektori käskkirjaga. 78. Varem omandatud spetsialiseerumisjärgse eriala (väeliigi) vahetamist võib vastuvõtukatsed sooritanud tegevväelane taotleda isikliku põhjendatud taotluse alusel vastuvõtueeskirjas määratud tähtajaks. Taotlus kooskõlastatakse Kaitseressursside Ameti ja vahetu ülemaga ning positiivse otsuse korral kinnitatakse õppeprorektori käskkirjaga. Õppekavajärgne praktika 79. Õppekavajärgset praktikat reguleerib akadeemia praktikakord. 8 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine 80. VÕTA-t rakendatakse Kaitseväe Akadeemia varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra alusel. 81. VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamine toimub vastavalt käesoleva eeskirja peatüki „Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine“ alusel. Uuele õppeaastale üleviimine 82. Õppuri üleviimine uuele õppeaastale eeldab ainevoos ja väljaõppeplaanis ette nähtud eelmise õppeaasta õppeainete läbimist ning hindamiste sooritamist positiivsele tulemusele. 83. Õppurite üleviimine järgmisele õppeaastale vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga iga aasta 15. septembriks. V HINDAMINE Hindamine ja hindamisskaala 84. Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus annab õppejõud õppuri edasijõudmisele (õpiväljundite omandamisele) erapooletu hinnangu. 85. Hindamine toimub õppeaine ainekavas kinnitatud hindamismeetodite kaudu ja hindamiskriteeriumite alusel, mis kirjeldavad mõõdetavalt õppuri pädevuste oodatavat taset. 86. Juhul kui õppeaines kasutatakse pidevhindamist ehk lõpuhindamine kujuneb jooksvalt hinnatavate tööde (nt testid, protokollid, esseed) ja vahesoorituste kogusummana ilma eraldiseisva lõpusoorituseta, siis tuleb ainekavas selgelt määratleda kõik hinnatavad tegevused koos osakaaludega ja hindamiskriteeriumitega. Võlgnevuste likvideerimine pidevhindamisega õppeaines toimub vastavalt ainekavas sätestatule. 87. Õpiväljundeid hinnatakse eristavalt ja mitteeristavalt vastavalt õppekavas kinnitatule. 88. Kõrgharidusõppe hindamissüsteem on: 1) hinne 5 ehk „suurepärane” - silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 2) hinne 4 ehk „väga hea” - väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste puhul võib ilmneda mittesisulisi ja mittepõhimõttelisi eksimusi; 3) hinne 3 ehk „hea” - heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste puhul võib ilmneda ebakindlust ja ebatäpsust; 4) hinne 2 ehk „rahuldav” - piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandolukordades ilmneb puudujääke ja ebakindlust; 5) hinne 1 ehk „kasin” - miinimumtasemel kõigi õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades ja piiratult, erandolukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ja ebakindlus; 6) hinne 0 ehk „puudulik” - õppur on omandanud teadmised ja oskused miinimumist madalamal tasemel. 89. Õppeaine loetakse läbituks juhul, kui õpiväljundite hindamisel on üliõpilane saanud positiivse tulemuse. Positiivsed tulemused on 5, 4, 3, 2, 1 ja „arvestatud”. Negatiivsed tulemused on 0 ja „mittearvestatud”. 9 90. Hindamisskaala hinnete 5–0 tähelised vasted on vastavalt A–F. 91. Kutseõppe hindamissüsteem on: 1) hinne 5 ehk „väga hea“ - õppur on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne 4 ehk „hea“ - õppur on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne 3 ehk „rahuldav“ - õppur on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne 2 ehk „puudulik“ - õppur ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. 92. Kutseõppes on positiivsed tulemused 5, 4, 3 ning „arvestatud“. Negatiivsed tulemused on 2 ja „mittearvestatud“. 93. Õppurite pingerea koostamiseks arvutatakse kaalutud ja/või aritmeetiline keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde arvutamisel liidetakse kõigi antud õppeperioodil saadud hinnete ja vastavate õppeainete ainepunktide korrutised. Saadud tulemus jagatakse ainepunktide kogusummaga. Aritmeetilise keskmise hinde arvutamisel jagatakse positiivsele tulemusele sooritatud hinnete summa läbiviidud hindamiste arvuga. Hindamise korraldus ja tulemuste fikseerimine 94. Õppeaine (sh uurimistöö) lõpuhindamise viis on määratud õppekavas. Õppeaine loetakse läbituks pärast seda, kui õppur on sooritanud positiivsele tulemusele ainekavaga määratud hindamise(d). 95. Õppeaine lõpuhindamise positiivse tulemuse parandamine ei ole lubatud. 96. Positiivse tulemuse saamiseks on õppuril õigus õppeaine lõpuhindamist sooritada kuni kolm korda (v.a õppeained „Lõputöö“ ja „Magistritöö“). Esimest lõpuhindamist loetakse põhihindamiseks ning kahte järgnevat hindamist kordushindamisteks. 97. Kordushindamis(t)e kuupäeva(d) lepitakse kokku õppeaine vastutava õppejõu ja õppuri(te) vahel. Õppejõud kooskõlastab kordushindamise toimumise aja ja koha tunniplaanide eest vastutava staabi õppekorraldusjaoskonnaga. 98. Teine kordushindamine võib õppuri põhjendatud taotluse alusel toimuda komisjonihindamisena. Taotluse esitab õppur hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul peale esimese kordushindamise tulemuse teatavaks tegemist staabi õppekorraldusjaoskonnale e- posti aadressile [email protected]. 99. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning komisjonihindamise läbiviimine fikseeritakse õppeprorektori korraldusega. Komisjonihindamise käsk sisaldab kordushindamise aega, kohta, komisjoni koosseisu, hindamise läbiviimise korraldust, hindamiskriteeriumeid ning tulemuse kujunemise kirjeldust. Korralduse koostamiseks vajalik info kooskõlastatakse eelnevalt õppeaine vastutava õppejõuga. Komisjonihindamise esimees ei saa olla õppeaine vastutav õppejõud. 100. Kui komisjonihindamine toimub suulise või praktilise soorituse vormis on kõikidel komisjoni liikmetel kohustus viibida hindamissoorituse juures. 101. Komisjonihindamise tulemuse sisestab õppeinfosüsteemi õppeaine vastutav läbiviija komisjonihindamise protokolli alusel. 102. Juhul kui teise kordushindamise tulemus on negatiivne, võib õppuri akadeemiast välja arvata (eksmatrikuleerida). 103. Hindamiselt puudunud õppuri kohta tehakse protokolli märge „mitteilmunud” (MI). Märge „mitteilmunud” võrdub negatiivse tulemusega, v.a juhul, kui puudumine on põhjendatud. 10 104. Põhjusega puudunud õppurit hindab õppejõud õppuriga kokku lepitud ajal. 105. Õppeaine tulemuse fikseerimiseks avab staabi õppekorraldusjaoskond õppeinfosüsteemis protokolli(d), kuhu õppeaine vastutav õppejõud sisestab õppurite tulemused. 106. Õppejõul on kohustus sisestada hindamistulemused õppeinfosüsteemi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates hindamisele järgnevast tööpäevast. Viimasel õppeaastal vahetult enne kaitsmisi läbiviidavate õppeainete puhul peavad olema hindamistulemused esitatud hiljemalt kaks tööpäeva enne kaitsmisi. 107. Õppejõud ja teised õppetegevuses osalejad võivad õppurile pandud hinde teha teatavaks kolmandatele isikutele vaid juhul, kui see on õigusaktidega lubatud. 108. Õppeaine lõpuhindamiste vahele peab jääma vähemalt üks kalendripäev. 109. Õppejõul on õigus mitte lubada õppeaine lõpuhindamisele õppurit, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud hindamisele pääsemise tingimusi, ja tal on õigus kanda protokolli negatiivne tulemus. 110. Õppuril on õigus: 1) tutvuda hindamistulemustega ja saada oma sooritusele õppejõu tagasiside; 2) anda tagasisidet õppe sisule, õpetamise kvaliteedile ja õppekorraldusele; 3) esitada vaie tulemustega mittenõustumisel eeskirja alapeatükis VIII.5 sätestatud tingimustel. 111. Õppeaine lõpuhindamise tulemus kuulub õppekava täitmise arvestuses õppekavas fikseeritud semestrisse. 112. Õppeaine võlgnevusi (k.a akadeemiliselt puhkuselt naasvad õppurid) on võimalik likvideerida väljaõppeplaanis kinnitatud õppeaine või lõpule järgneva semestri lõpuni. 113. Õppevõlgnevus loetakse likvideerituks, kui semestri lõpu kuupäeva seisuga on vastutava õppejõu poolt kinnitatud võlgnevuse likvideerimise protokoll õppeinfosüsteemis. 114. Õppur on kohustatud võlgnevuse likvideerimiseks esitama vastutavale õppejõule hinnatava töö hiljemalt 14 kalendripäeva enne semestri lõpukuupäeva. Juhul, kui tegemist on suulise või praktilise hinnatava sooritusega on õppur kohustatud arvestama võimaliku lisanduva ajakuluga võlgnevuse likvideerimiseks. 115. Õppeaine eest vastutav õppejõud on kohustatud säilitama õppuri õppeaine lõpptulemust kujundanud soorituste tulemusi järgmise semestri lõpuni. 116. Õppuri väljaarvamine akadeemiast edasijõudmatuse tõttu toimub vastuvõtmise ja väljaarvamise korra alusel. Uurimistööd ja lõpueksam 117. Õppekava täies mahus täitmiseks tuleb õppuril vastavalt õppekavale koostada ja kaitsta uurimistöö või sooritada lõpueksam. 118. Uurimistöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava läbimine. Uurimistööd saab nominaalse õppeaja jooksul kaitsta üks kord. 119. Uurimistööde kaitsmine toimub reeglina üks kord õppeaasta kevadsemestril. Uurimistööde esitamise ja kaitsmise kuupäevad fikseeritakse ainekavas ja akadeemia väljaõppeplaanis. Akadeemial on õigus korraldada vajadusel kaitsmised ka sügissemestril. 11 120. Uurimistöö kaitsmine on avalik, v.a juhul, kui töö on asutusesiseseks kasutamiseks, sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet. 121. Uurimistöö negatiivse kaitsmise korral või kaitsmisele mitteilmumisel on õppuril õigus sama uurimistööd kaitsta üks kord pärast akadeemiast väljaarvamist. Teistkordse negatiivse tulemuse korral (k.a eksternõppur) tuleb valida uus uurimistöö teema. 122. Uurimistööde koostamisega seotud täpsemad protseduurireeglid, sh piirangud avalikustamisele, sätestab „Kaitseväe Akadeemia uurimistööde kord“. 123. Uurimistööle esitatavad nõuded (k.a tekstiloomemootorite kasutamise põhimõtted) on sätestatud dokumendis „Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend“. 124. Lõpueksam sooritatakse kogu eelneva õppekava läbimisel „Lõpueksami“ ainekavas ettenähtud tingimustel ja korras. VI ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA LÕPUDOKUMENDID 125. Kui õppur on täitnud õppekava täies mahus (sh vastavalt õppekavale kaitsnud uurimistöö või sooritanud lõpueksami), väljastatakse talle õppekava täitmist tõendavad lõpudokumendid ja arvatakse akadeemia õppurite nimekirjast välja. 126. Lõpudokumendid väljastatakse kõrgharidusõppes haridus- ja teadusministri määrusega „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ ning kutseõppes Vabariigi Valitsuse määrusega „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ sätestatud tingimustel ja korras. 127. Lõpudokumendid väljastatakse lõpetajale allkirja vastu akadeemia ülema käskkirja alusel. 128. Kõrgharidusõppe lõpetajale antakse diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel. VII VASTUVÕTMINE, VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE Vastuvõtmine 129. Akadeemiasse vastuvõtmine (immatrikuleerimine) tähendab õppuri arvamist akadeemia formaalõppe õppurite nimekirja. 130. Akadeemia formaalõppekavadele kandideerimist ja vastuvõtmist reguleerivad vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, akadeemia formaalõppe vastuvõtukriteeriumid ning vastuvõtueeskirjad. 131. Kõrgharidusõppe õppuriks võetakse vastu akadeemia vastuvõtukomisjoni esildise alusel akadeemia ülema käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse õppekava nimetus, registreerimisnumber ning nominaalne õppeaeg ja õppe lõpukuupäev. 132. Magistriõppe nominaalne õppeaeg võib pikeneda aja võrra, mille jooksul üliõpilane täidab õppekava välisriigi partnerkõrgkoolis. Nominaalset õppeaega pikendatakse ühe semestri kuni õppeaasta võrra. 133. Kutseõppe õppurid võetakse vastu Kaitseressursside Ameti ettepanekul akadeemia ülema käskkirjaga. 12 Väljaarvamine 134. Akadeemiast väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) tähendab õppuri väljaarvamist formaalõppe õppurite nimekirjast. 135. Akadeemiast väljaarvamist reguleerib „Kaitseväe Akadeemia formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord“. Ennistamine 136. Õppuri ennistamine (reimmatrikuleerimine) on õppuri taasarvamine akadeemia õppurite nimekirja. 137. Õppurite nimekirja ennistamiseks esitab isik taotluse õppeprorektorile. Ennistamine toimub õppenõukogu ettepanekul õppeprorektori käskkirjaga. Õppenõukogul on õigus kehtestada õppurile ennistamiseks lisatingimusi. 138. Eksmatrikuleeritud õppur ei saa taotleda ennistamist enne kuue kuu möödumist eksmatrikuleerimisest. Kõrgharidusõppes on ennistamist võimalik taotleda kuni kaks korda kuue aasta jooksul ja kutseõppes üks kord kahe aasta jooksul pärast esmakordset eksmatrikuleerimist. 139. Positiivse ennistamisotsuse korral jätkab üliõpilane õpinguid koos kursusega, mille nimekirja ta ennistati ja vastava kursuse õppekava versiooni alusel. 140. Ennistamise otsustamiseks koostatakse staabi õppekorraldusjaoskonnas õppuri vastuvõtmise ajal kehtinud õppekava ja läbitud õppeainete võrdlus hetkel kehtiva õppekava ja õppeainetega. Õppeaine, mis ei ole enam kui ¼ ulatuses võrreldes varem läbitud õppeainega muutunud, kantakse automaatselt üle õppekava uuele versioonile. 141. Juhul kui õppeaine on muutunud enam kui ¼ ulatuses, tuleb õppuril läbida õppeaine õppekava täies mahus täitmiseks. Õpiränne (rahvusvahelistumine) 142. Arvestades kaitseväeteenistusest tulenevaid nõudeid ja akadeemia õppetööst tulenevaid eripärasid on üliõpilasel võimalik läbida õppeaineid ka mõnes teises kõrgkoolis, mõne teise riigi sõjaväelises õppeasutuses või sooritada praktikat välisriigis (õpiränne välisriiki). 143. Õpirändel välisriigis on võimalik viibida lühiajaliselt kuni kuus kuud. 144. Akadeemia õppest eemal viibimine saab toimuda lähetuse perioodil õppetööd läbi viivate õppejõudude (v.a akadeemia poolt määratud õpiränne) ning lahingu- ja sõjakooli ülemate kooskõlastusel. Õpirändele välisriiki suunatakse akadeemia ülema käskkirjaga. 145. Õpirändeid välisriiki võimaldatakse esmajärjekorras juhtudel, kus omandatavad õpiväljundid saab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korras lihtsustatud korras üle kanda akadeemia õppekava õppeaineks või selle osaks. 146. Võimalusel kajastatakse välisriigis õpitu akadeemia lõpetamisel väljastataval akadeemilisel õiendil. Akadeemilisele õiendile kantakse vähemalt läbitud õppeaine/kursuse nimetus, maht, läbimise aeg, tulemus ja tunnistuse väljastaja. Väliskõrgkoolis läbitud õppeaineid ja/või praktikat arvestab akadeemia õppekava täitmisel õppe või praktika sooritamist kinnitava tunnistuse alusel. 147. Üliõpilase või õpilase nominaalset õppeaega ei pikendata õpirändes viibitud aja võrra. 13 148. Õppurite õpirände korraldamisel välisriiki lähtutakse Kaitseväe Akadeemia rahvusvahelistumisega seonduvatest kordadest. VIII AKADEEMILISED KOHUSTUSED, EEMALOLEK, NÕUSTAMINE, VAIDLUSTAMINE Akadeemilised kohustused 149. Õppuril on kohustus: 1) osaleda õppetöös ning tunda ja järgida õppekorraldusdokumente ja Kaitseväes kehtivaid regulatsioone; 2) esitada õppetöö või akadeemilise liikumisega seotud taotlused vähemalt kümme tööpäeva enne vastava tähtaja saabumist; 3) teavitada vahetut ülemat ja õppeaine vastutavat läbiviijat õppetöös osalemist takistavatest asjaoludest; 4) pidada koostatavates töödes kinni akadeemilise aususe ja viitamise korrektsuse põhimõtetest. 5) akadeemiast väljaarvamise korral tagastada talle väljastatud õpilaspilet ning tagastamisele kuuluv riigivara vastavalt kehtivale korrale; 6) pidada kinni üldtunnustatud kõlblusnormidest ja „Kaitseväe Akadeemia eetikaga“ kokku lepitust. 150. Õppejõul on õigus õppetöös osalevatele õppuritele anda õppetöö planeerimise ja läbiviimise piires kirjalikke ja suuliseid korraldusi ja juhiseid. Õppuril on kohustus õppejõu korraldusi ja juhiseid täita. 151. Õppejõu korralduste ja juhiste täitmata jätmisel on õppejõul õigus teha õppuri vahetule või otsesele ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks. 152. Akadeemia on kohustatud teavitama õppurit teda puudutavatest otsustest (nt väljaarvamisest, akadeemilisele puhkusele arvamisest, spetsialiseerumisjärgsele erialale määramisest). 153. Õppenõukogusse ja akadeemia nõukogusse (sh nõukogu komisjonidesse) kuuluvad õppurid on kohustatud teavitama kaasõppureid kõikidest arutlusel olnud teemadest ja otsustest, mis puudutavad õppetööd ja -korraldust. Akadeemiline puhkus 154. Akadeemiline puhkus on õppuri ajutine vabastamine õppetööst. 155. Õppuril on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üldjuhul üks kord igal õppeastmel kuni üks aasta, riigikaitseliste kohustuste täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel tervisetõendi alusel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 156. Naisüliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates 30. rasedusnädalast kuni kuu aja möödumiseni määratud sünnitustähtajast. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akadeemilist puhkust lapse sünnitõendi koopia alusel. 157. Akadeemilise puhkuse saamise või selle katkestamise taotlus esitatakse õppeprorektorile, mis kooskõlastatakse eelnevalt sõjakooli või lahingukooli ülemaga. Akadeemilist puhkust omal soovil ei võimaldata õppurile õpingute esimesel ja viimasel semestril. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected]. 158. Akadeemilisele puhkusele lubamine või selle katkestamine vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga. Käskkirja märgitakse puhkusele lubamisel akadeemilise puhkuse kestus ja 14  uus õppe lõpukuupäev. Puhkuse katkestamise korral märgitakse käskkirja akadeemilise puhkuse lõpukuupäev. 159. Tegevteenistussuhte lõppemisel katkeb akadeemiline puhkus ning õppur eksmatrikuleeritakse vastuvõtmise ja väljaarvamise korra alusel. 160. Akadeemilise puhkuse ajal võimaldatakse õppuril likvideerida õppevõlgnevusi ja läbida õppeaineid (v.a lõputöö või magistritöö õppeaine) staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale esitatud taotluse alusel. Õppevõlgnevusi on võimalik likvideerida vastavalt käesoleva korra peatükile V. Akadeemilisel puhkusel olles ei võimaldata uurimistöö kaitsmist. 161. Õppuri nominaalne õppeaeg pikeneb akadeemilisel puhkusel viibitud aja võrra. Õppetöölt puudumine 162. Õppur võib õppetööst puududa juhul, kui ta on esitanud põhjendatud taotluse, mis on kooskõlastatud õppeaine vastutava läbiviijaga ja lahingu- või sõjakooli ülem (vastavalt õppuri liigile) on andnud selleks loa. 163. Ajutise töövõimetuse, haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu õppetööst puuduv õppur teavitab oma vahetut ülemat, Kaitseressursside Ameti akadeemiat teenindavat personalijuhti ning vastaval perioodi õppeaine(te) vastutavaid õppejõudusid esimesel võimalusel oma puudumisest, selle põhjusest ja eemalviibimise eelduslikust kestusest. Õppur on kohustatud oma põhjusega puudumist tõendama esitades sellekohase dokumendi vahetule ülemale, Kaitseressursside Ameti akadeemiat teenindavale personalijuhile ning vastutava(te)le õppejõu(dude)le. 164. Õppur, kelle tegevteenistussuhe on tema ajutise töövõimetuse tõttu peatunud rohkem kui 60 järjestikust kalendripäeva, peab ajutise töövõimetuse lõppedes läbima tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise. 165. Õppuri tegevteenistussuhte peatumine ajutise töövõimetuse tõttu ei vabasta õppurit automaatselt õppetöös osalemise kohustusest. Õppetöös osalemise kohustuse peatumiseks on vajalik taotleda akadeemilist puhkust. 166. Õppetöölt puudumise ning puuduvate õppurite üle arvepidamise eest vastutavad lahingu- ja sõjakool. 167. Puudumisest tingitud õppevõlgnevuste likvideerimise eest vastutab õppur. Akadeemiliste tavade rikkumine 168. Akadeemiliste tavade (edaspidi petturlus) rikkumiseks loetakse näiteks: 1) teadmiste kontrollil selliste materjalide või abivahendite (sh generatiivse tehisaru) kasutamist, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud kasutada; 2) teadmiste lubamatut vahetamist teadmiste kontrollil; 3) teise õppuri eest teadmiste kontrolli sooritamist; 4) kellegi teise kirjaliku töö või selle osa(de) esitamist oma nime all ilma nõuetekohase viitamiseta (plagiaat). 169. Petturluse kahtlusega (v.a uurimistöö) juhtumi avastajaks võib olla õppeaine vastutav õppejõud, õppeaine läbiviija, kaasõppur või muu õppetegevuses osalev isik või komisjon. 170. Petturluse kahtlusega juhtumi avastaja esitab viivitamata, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul kahtluse tekkimisest, kirjaliku taotluse petturluse kahtlusega juhtumi menetlemiseks staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale. 15 171. Taotluses tuuakse välja petturluse kahtlusega õppuri nimi, juhtumi kirjeldus, petturlusele viitavad tõendid ning olemasolul muud juhtumi menetlemist mõjutada võivad asjaolud ja/või seotud isikud. 172. Staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja teavitab kahe tööpäeva jooksul plagiaadikahtluse saanud õppurit esitatud taotlusest ning küsib õppurilt ja/või seotud isiku(te)lt seletuskirja(d). Seletuskirjad esitatakse staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale kahe tööpäeva jooksul alates teavituse saamisest. 173. Staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja edastab kogutud dokumendid õppeprorektorile õppenõukogu kokku kutsumiseks kahe nädala jooksul petturluse kahtlusega juhtumi menetlemise taotluse esitamisest arvates. Õppenõukogu mittealalisteks liikmeteks ei kaasata juhtumiga seotud akadeemilisi töötajaid ega õppureid. 174. Petturluse kahtlusega juhtumit arutatakse õppenõukogu istungil, kus õppurile antakse võimalus esitada juhtumi kohta omapoolsed selgitused. 175. Juhul, kui õppenõukogu petturlust ei tuvasta, teavitab staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja asjaosalisi õppenõukogu vastavasisulisest otsusest. 176. Juhul, kui petturluse kahtlus leiab kinnitust, kaalub õppenõukogu asjaoludele tuginevalt petturluse raskusastet ning võib teha järgmised otsused: 1) teha õppurile märkus; 2) teha lahingu- või sõjakooli ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks vastavalt Kaitseväes kehtivale korrale; 3) teha akadeemia ülemale ettepanek õppuri eksmatrikuleerimiseks. 177. Petturluse kahtluse juhtumi menetlemise ajal võib õppur osaleda õppetöös. 178. Juhul, kui plagiaadi kahtlustus esitatakse uurimistöö kohta, toimub kahtlustuse menetlemine vastavalt Kaitseväe Akadeemia uurimistööde korrale. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine 179. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a sisseastumiskatsete tulemused, uurimistöö kaitsmisel ning lõpueksamil saadud hinded) on õppuril õigus esitada kirjalik vaie õppeaine eest vastutavale õppejõule kümne tööpäeva jooksul alates tulemuse avalikustamisest õppeinfosüsteemis. 180. Õppeaine eest vastutav õppejõud langetab vaide suhtes otsuse kolme tööpäeva jooksul alates vaide esitamisest ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 181. Õppeaine eest vastutava õppejõu otsusega mittenõustumisel on õppuril õigus esitada kolme tööpäeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest kirjalik vaie akadeemia vaidekomisjonile, mis on õppeprorektori poolt moodustatud komisjon, kes tegutseb Kaitseväe Akadeemia vaidekomisjoni töökorra alusel (lisa 2). 182. Vaidekomisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaide registreerimisest dokumendihaldussüsteemis ning esitab selle ettepanekuna otsustamiseks akadeemia ülemale. Akadeemia ülem langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaidekomisjoni protokolli edastamisest akadeemia ülemale dokumendihaldussüsteemis ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 183. Kui õppur ei nõustu sisseastumiskatsete tulemuse, lõpueksamil või uurimistöö kaitsmisel saadud hindega või VÕTA komisjoni otsusega, on tal õigus esitada õppeprorektorile kirjalik vaie kolme tööpäeva jooksul alates tulemuste teatavakstegemisest. 184. Õppeprorektor kutsub vaide menetlemiseks kokku vaidekomisjoni kolme tööpäeva jooksul alates vaide laekumisest. Vaidekomisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul ning esitab 16  ettepanekuna akadeemia ülemale. Akadeemia ülem langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaidekomisjoni protokolli edastamisest akadeemia ülemale dokumendihaldussüsteemis ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 185. Vaide rahuldamata jätmisel on õppuril õigus esitada kaebus halduskohtule. Õppurite nõustamine 186. Õppetöö planeerimisega (sh õppetööd korraldavate dokumentidega) seotud küsimustes on õppuril õigus pöörduda staabi õppekorraldusjaoskonna poole. 187. Õppetööga seotud küsimustes nõustavad õppureid õppeainet läbiviivad õppejõud. 188. Õppuril on õigus saada õppeainet läbiviivalt õppejõult kordushindamise eel konsultatsioone, mille toimumisaeg määratakse kokkuleppel õppejõuga. 189. Õppurite esindajatel on õigus kohtuda kokkuleppel akadeemia ülema ja/või akadeemia allüksuste ülematega. Rakendussätted 190. Eeskirja peatükki IV rakendatakse täiendusõppe õppuritele täiendusõppe eeskirjas toodud juhtudel. 191. Õppekorralduseeskiri ja selle lisad jõustuvad alates 01.08.2026. 17 KÄSKKIRI Tartu 15.06.2026 nr 0.1-3.40/26/91 Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja kinnitamine Käskkirja kehtetuks tunnistamine Kõrgharidusseaduse § 25 lg 3 p 2, kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1, § 8 punktide 9 ja 20, § 15 lg 3, Kaitseväe Akadeemia nõukogu 26.05.2026 istungi protokolli nr 7 punkti 4.1 alusel 1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja ja selle lisad (Kaitseväe Akadeemia tasemeõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord ning vaidekomisjoni töökord, lisatud). 2. Punktis 1 kinnitatud õppekorralduseeskirja ja selle lisasid rakendatakse alates 01.08.2026. 3. Tunnistan alates 01.08.2026 kehtetuks Kaitseväe Akadeemia nõukogu 16.06.2025 otsuse alusel Kaitseväe Akadeemia ülema 01.07.2025 käskkirjaga nr 1 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja. 4. Kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada kinnitatud õppekorralduseeskirja avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel hiljemalt 31.07.2026. 5. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem  KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia nõukogu 26.05.2026 otsuse p 4.1 alusel Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 KAITSEVÄE AKADEEMIA ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Tartu 2026 SISUKORD I ÜLDSÄTTED...........................................................................................................................3 II ÕPPEVORMID JA ÕPPURID.................................................................................................3 Õppevormid .........................................................................................................................3 Õppurid ................................................................................................................................3 III ÕPPEKEEL, ÕPPEKAVAD ...................................................................................................6 IV ÕPPETÖÖ ............................................................................................................................6 Õppetöö korraldus ...............................................................................................................6 Väljaõppeplaan ....................................................................................................................7 Ainekava ..............................................................................................................................7 Tunniplaan ...........................................................................................................................7 Õppekava täitmine ja vahetamine ........................................................................................8 Õppekavajärgne spetsialiseerumine ....................................................................................8 Õppekavajärgne praktika .....................................................................................................8 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine .............................................................9 Uuele õppeaastale üleviimine ..............................................................................................9 V HINDAMINE ..........................................................................................................................9 Hindamine ja hindamisskaala...............................................................................................9 Hindamise korraldus ja tulemuste fikseerimine ..................................................................10 Uurimistööd ja lõpueksam ..................................................................................................11 VI ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA LÕPUDOKUMENDID .........................................................12 VII VASTUVÕTMINE, VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE .................................................12 Vastuvõtmine .....................................................................................................................12 Väljaarvamine ....................................................................................................................13 Ennistamine .......................................................................................................................13 Õpiränne (rahvusvahelistumine) ........................................................................................13 VIII AKADEEMILISED KOHUSTUSED, EEMALOLEK, NÕUSTAMINE, VAIDLUSTAMINE ....14 Akadeemilised kohustused ................................................................................................14 Akadeemiline puhkus .........................................................................................................14 Õppetöölt puudumine .........................................................................................................15 Akadeemiliste tavade rikkumine .........................................................................................15 Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine ................................................................16 Õppurite nõustamine ..........................................................................................................17 Rakendussätted .................................................................................................................17 2 I ÜLDSÄTTED 1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi eeskiri) on Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) formaalõppe õppetöö korraldust reguleeriv põhidokument, millega sätestatakse õppetöö ja korralduse üldised alused ning põhimõtted, samuti õppetööd puudutavad üldreeglid õppurite, akadeemiliste töötajate (edaspidi käesoleva korra tähenduses õppejõud) ja teiste õppetööga seotud isikute jaoks. 2. Dokumendi eesmärk on tagada akadeemia õppetegevuse kvaliteetne, tõrgeteta, eesmärgipärane ja seaduslik toimimine. Akadeemia liikmeskonnale on eeskirja järgimine kohustuslik. 3. Lisaks eeskirjale reguleerivad akadeemia õppetööd: 1) Kaitseväe sisekorraeeskiri; 2) Kaitseväe Akadeemia põhimäärus; 3) Kaitseväe Akadeemia vastuvõtukriteeriumid; 4) Kaitseväe Akadeemia õppekava arendamise eeskiri; 5) Kaitseväe Akadeemia akadeemiline kalender; 6) Kaitseväe Akadeemia uurimistööde kord; 7) Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend; 8) Kaitseväe Akadeemia varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord; 9) Kaitseväe Akadeemia formaalõppetegevuse rahvusvahelistumise kord; 10) Kaitseväe Akadeemia õppeaasta väljaõppeplaan; 11) Kaitseväe Akadeemia praktikakord. 4. Akadeemia õppekorraldusega seotud infot hallatakse akadeemia õppeinfosüsteemis. II ÕPPEVORMID JA ÕPPURID Õppevormid 5. Akadeemia kõrgharidusõppes toimub täiskoormusega õpe ja eksternõpe. Kutseõpe toimub statsionaarse õppena. 6. Kõrgharidusõppe täiskoormusega ja kutseõppe statsionaarset õpet viiakse läbi õppekavade, õppekava laienduste ja väljaõppeplaani alusel. Õppurid 7. Kõrgharidusõppes on võimalik õppida üliõpilasena, külalisõppurina, väliskülalisõppurina ja eksternõppurina. Kutseõppes on võimalik õppida õpilasena, külalisõppurina ja väliskülalisõppurina. Üliõpilased ja õpilased 8. Üliõpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia rakenduskõrgharidus- või magistriõppesse. 9. Vastavalt õppeastmetele jagunevad üliõpilased kadettideks (rakenduskõrgharidusõpe) ja kuulajateks (magistriõpe). 10. Õpilane on tegevväelane, kes on vastu võetud akadeemia kutseõppesse. 3 Külalisõppurid 11. Külalisõppur on isik, kes õpib akadeemias, kuid ei ole vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia õppekavajärgsesse õppesse. Kutseõppes õppiv külalisõppur on tegevväelane. Külalisõppur ei ole akadeemia üliõpilane kõrgharidusseaduse ega õpilane kutseõppeasutuse seaduse tähenduses. 12. Külalisõppuri staatuse andmise formaalõppes otsustab staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja. 13. Külalisõppuri staatuse saamiseks esitab isik staabi õppekorraldusjaoskonnale avalduse, millel on märgitud läbitavad õppeained koos läbimise semestriga ning motivatsioonikiri, mis sisaldab läbitava aine seotust töö- ja/või teenistusliku vajadusega. Avaldus tuleb esitada e- posti aadressile [email protected]. Formaalõppe õppekava erialamooduli või selle õppeaine läbimine tuleb lisaks eelnevalt kooskõlastada vastava erialaüksusega, v.a jalaväe eriala. 14. Kaitseväeteenistuse eripärast tulenevate piirangute puudumisel on külalisõppuril õigus taotleda valitud õppeainete läbimist akadeemia kõrgharidusõppes kuni 35 EAP ja kutseõppes kuni 30 EKAP ulatuses. 15. Külalisõppur saab taotleda õppeaine läbimist kuni kaks korda. 16. Külalisõppuril on: 1) õigus osaleda õppetöös avalduses märgitud õppeaine(te)s; 2) kohustus läbida õppeaine ainekavas sätestatud korras; 3) kohustus täita akadeemia õppuritele kehtestatud nõudeid. 17. Akadeemial on: 1) õigus keelduda külalisõppuri staatuse andmisest; 2) õigus kehtestada õppeainele külalisõppurite piirarv; 3) õigus katkestada külalisõppuri õpingud vastavalt Kaitseväe akadeemia formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise korras sätestatud väljaarvamise põhimõtetele (edaspidi vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, lisatud); 4) kohustus tagada külalisõppurile akadeemia õppuritega võrdsed tingimused õppes osalemiseks. 18. Õppeaine läbimisel positiivsele tulemusele väljastatakse külalisõppurile soovi korral tõend. Kui läbitud on osa õppeainest, siis soovi korral väljastatakse tõend, mille sisu lepitakse kokku õppeaine eest vastutava õppejõuga. Väliskülalisõppurid 19. Väliskülalisõppur on välisriigi sõjaväelise õppeasutuse õppur, kes õpib akadeemias kestusega kuni kuus kuud ja keda ei ole vastu võetud (immatrikuleeritud) akadeemia õppekavajärgsesse õppesse. 20. Väliskülalisõppuri osalemine akadeemia õppetöös on korraldatud Kaitseväe Akadeemia formaalõppetegevuse rahvusvahelistumise korra alusel. 21. Juhul, kui väliskülalisõppur osaleb akadeemia õppekava õppeaines täies mahus, ei koostata väliskülalisõppuri tarbeks eraldi täiendusõppe õppekava. Õppeaine positiivsel läbimisel väljastatakse väliskülalisõppurile täiendusõppe eeskirja alusel õppeaine läbimist tõendav tunnistus. 22. Juhul, kui väliskülalisõppur osaleb akadeemia õppetöös, mis koosneb erinevatest akadeemia õppekava järgsetest õpiväljunditest ja/või lisanduvatest õpitegevustest, koostatakse väliskülalisõppuri tarbeks täiendusõppe õppekava. Õppekava läbimisel 4  väljastatakse väliskülalisõppurile täiendusõppe eeskirja alusel õppeaine läbimist tõendav tunnistus. 23. Lisaks tunnistusele väljastatakse väliskülalisõppurile nõudmisel õppe- või ainekava inglise keelne tõlge. 24. Väliskülalisõppuril on õigus osaleda kokku lepitud õppetöös ning saada nõustamist õppetööga seotud küsimustes. Eksternõppurid 25. Eksternõppur on akadeemia kõrgharidusõppekava läbiv tegevväelane. Akadeemia kehtestatud tingimustel ja korras võib magistriõppe eksternõppuriks kandideerida sõjaaja ametikohale määratud reservväelane, kellel on omandatud kõrghariduse I aste sõjaväelise juhtimise erialal (SVA I). 26. Eksternõppur ei ole üliõpilane kõrgharidusseaduse tähenduses ja teda ei immatrikuleerita. 27. Eksternõppuri staatuse taotlemiseks esitab isik õppeprorektorile avalduse koos motivatsioonikirjaga, mis on kooskõlastatud teenistuskohajärgse struktuuriüksuse ülemaga või reservväelase puhul sõjaaja üksuse ülemaga ja Kaitseressursside Ametiga (v.a punktis 32 nimetatud juhul). Avaldus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected] konkreetse õppeaasta akadeemia vastuvõtueeskirjas sätestatud tähtajaks. 28. Eksternõppesse arvamine ja väljaarvamine toimub akadeemia ülema käskkirjaga. 29. Eksternõppuriks ei arvata õppurit, kes on eksmatrikuleeritud täiskoormusega õppest, v.a isik, kellel on õppekava täitmisest puudu õppeaine „Lõputöö" või „Magistritöö" (edaspidi uurimistöö). 30. Isik, kellel on õppekava täitmisest puudu ainult uurimistöö esitamine ja kaitsmine, arvatakse erandina eksternõppesse ka juhul, kui ta pole tegevväelane. 31. Uurimistööd saab kaitsta eksternõppur, kes on läbinud kogu eelneva õppekava. 32. Üksnes uurimistöö kaitsmiseks arvatakse isik eksternõppuriks kuni uurimistöö kaitsmiseks taotletud semestri lõpuni. Uurimistöö kaitsmiseks eksternõppurina tuleb esitada staabi õppekorraldusjaoskonda taotlus kaitsmisel osalemiseks hiljemalt kaks kuud enne akadeemilises kalendris märgitud kaitsmiste toimumist. Eksternõppesse arvamine toimub õppeprorektori käskkirjaga. 33. Õppekava läbimiseks võib eksternõppesse arvamist taotleda vastava õppekava vastuvõtukriteeriumid täitnud tegevväelane või reservväelane vastuvõtueeskirjas sätestatud ajavahemikus ja tingimustel. 34. Õppekava läbimiseks saab eksternõppesse arvamist ühel ja samal õppetasemel taotleda kuni kaks korda. 35. Teistkordsel eksternõppesse määramisel alustab eksternõppur formaal- ja/või väeliigipõhiseid õpinguid õppekava selle versiooni alusel, millel alustavad esimesele õppeaastale immatrikuleeritud üliõpilased. 36. Õppekava läbimisel eksternõppurina fikseeritakse käskkirjas maksimaalne õppeaeg, mille pikkus on läbitava õppekava kahekordne nominaalkestus. 37. Eksternõppuril on kohustus (v.a uurimistööd kaitsev ekstern) läbida õppeaasta jooksul õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 25 EAP mahus (k.a VÕTA-ga ülekantud õppeained). Ekstern esitab hiljemalt kaks nädalat enne vastava semestri algust nimekirja õppeainetest, 5  mida ta kavatseb semestri jooksul läbida, e-kirja teel staabi õppekorraldusjaoskonda, kes kooskõlastab eksternõppuri osaluse õppeainete vastutavate õppejõududega. 38. Eksternõppurile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse formaalõppe läbimist reguleerivad sätted. 39. Eksternõppuril on: 1) õigus läbida õppekava samadel tingimustel akadeemia üliõpilastega; 2) õigus taotleda nominaalse õppeaja pikendamist aja võrra, mil ta on määratud ametikohale täitmaks teenistusülesandeid rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või täidab riiklikke ülesandeid välisriigis kauem kui kuus kuud; 3) kohustus täita akadeemia üliõpilastele kehtestatud nõudeid. 40. Akadeemial on: 1) õigus kehtestada vastuvõetavate eksternõppurite piirarv; 2) õigus keelduda eksternõppuri staatuse andmisest; 3) õigus sõlmida reservväelasega õppekava läbimiseks eksternõppe leping; 4) õigus katkestada eksternõppuri õpingud juhul, kui ta ei ole täitnud akadeemia üliõpilastele kehtestatud nõudeid või ei ole läbinud õppeaineid õppeaastaks ette nähtud mahus; 5) õigus arvata õppur eksternõppest välja, kui ta on arvatud eksternõppuriks punktide 31 ja 32 alusel, kuid ei ole esitanud uurimistööd, ilmunud kaitsmisele või kaitseb uurimistöö negatiivsele tulemusele; 6) õigus arvata õppur eksternõppest välja tegevteenistussuhte lõppemisel; 7) kohustus tagada eksternõppurile akadeemia üliõpilastega võrdsed tingimused õppes osalemiseks. 41. Eksternõppe lõpetamisel lähtutakse vastuvõtmise ja väljaarvamise korrast ning lõpudokumentide väljastamisel käesoleva eeskirja peatükist VI. 42. Juhul kui eksternõppuri õpingud katkevad enne lõpetamist, väljastatakse talle soovi korral läbitud õppeaineid ja õpitulemusi kajastav tõend (v.a VÕTA-ga ülekantud õppeained). III ÕPPEKEEL, ÕPPEKAVAD 43. Akadeemia õppekeel on eesti keel. Õppekeelena muu keele kui eesti keele kasutamise otsustab kaitseminister. 44. Akadeemias toimub formaalõpe kutse-, rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel. Kutseõpe lõpeb lõpueksamiga, rakenduskõrgharidus- ja magistriõpe uurimistöö kaitsmisega. IV ÕPPETÖÖ Õppetöö korraldus 50. Akadeemia õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva töö vormis. 51. Õppetöö vormide osakaal määratakse kindlaks ainekavas. 52. Õppetöö vormide kasutamine peab tagama õppe eesmärkide ja väljundite saavutamise. Optimaalsete proportsioonide, õppetöö õigus- ja eesmärgipärase korralduse eest vastutab õppeaine vastutav läbiviija. 53. Õppeaine vastutaval õppejõul on õigus määrata, millisel viisil on tema õpetatavas aines tekstiloomemootori kasutamine lubatud või piiratud, lähtudes õpiväljundite saavutamise 6  eesmärgist. Vastavad põhimõtted ja juhised fikseeritakse õppeaine ainekavas ning tutvustatakse õppuritele õppeaine alguses. 54. Õppetöö ja õppurite edasijõudmise ajalise arvestuse ühik kõrgharidusõppes on õppeaasta, mille arvestuslik algus ja lõpp on määratud akadeemilises kalendris. 55. Kõik olulisemad formaalõppe õppetööd mõjutavad tähtajad fikseeritakse akadeemilises kalendris. Akadeemilise kalendri koostab staabi õppekorraldusjaoskond ja kinnitab akadeemia ülem hiljemalt kalendriaasta 1. juuniks. Väljaõppeplaan 56. Õppetöö planeerimise dokument on väljaõppeplaan, mis koostatakse staabis ja mille kooskõlastab staabiülem. Väljaõppeplaani järgimine on akadeemia liikmeskonnale kohustuslik. 57. Väljaõppeplaan kajastab õppekavade õppeainete ajalist jaotust. Õppeained jaotatakse kursuste kaupa õppeaasta semestritele. Väljaõppeplaani märgitakse ka üritused, mis mõjutavad õppetööd. Ainekava 58. Ainekava koostamine on kohustuslik ja selle koostab õppeaine eest vastutav õppejõud, kooskõlastab vastava õppekava juht ja kinnitab väljaõpet läbiviiva allüksuse juht. 59. Ainekavasse planeeritakse vähemalt kahe akadeemilise tunni ulatuses tagasiside tunnid: üks tund iseseisva tööna tagasiside küsimustiku täitmiseks ning teine tund kontakttund õppuri ja õppeaine vastutava läbiviija vahel. 60. Ainekavad kinnitatakse õppeinfosüsteemis alljärgnevalt: 1) 01. märtsiks - juulis ja augustis algavad õppeained; 2) 01. maiks - ajavahemikul september kuni detsember algavad õppeained; 3) 01. oktoobriks - ajavahemikul jaanuar kuni juuni algavad õppeained. 61. Õppeaine toimumise jooksul võib väljaõpet läbiviiva allüksuse juhi loal ainekavasse teha muudatusi ja parandusi, mis ei puuduta õppeaine sisulist ülesehitust, õppeaine läbimise tingimusi, hindamiskriteeriume ja eksamile või arvestusele pääsemise tingimusi. Õppejõud vastutab ainekavas tehtud muudatuste eest ja on kohustatud fikseerima muudatused enne nende rakendumist õppeinfosüsteemis. 62. Õppur on kohustatud ainekavaga tutvuma ja õppejõud on kohustatud seda õppuritele tutvustama esimeses kontakttunnis. Samuti on õppejõud kohustatud teavitama õppureid ainekavasse tehtavatest muudatustest enne nende rakendumist. 63. Ainekavade olemasolu ja tegelikule õppetööle vastavuse eest vastutab väljaõpet läbiviiva allüksuse juht. Tunniplaan 64. Formaalõppe tunniplaanid koostab kinnitatud ainekavade alusel staabi õppekorraldusjaoskond õppeinfosüsteemis. 65. Tunniplaan peab olema kantud õppeinfosüsteemi vähemalt kolm nädalat enne vastava õppetöö algust. 66. Õppeinfosüsteemi kantud tunniplaane saab muuta vaid erandjuhtudel. Tunniplaani muudatused kooskõlastab õppejõud staabi õppekorraldusjaoskonnaga ja need vormistatakse reeglina vähemalt nädal enne muudatuste rakendumist. 7 Õppekava täitmine ja vahetamine 67. Õppuril on õigus ja kohustus täita õppekava, mille järgi ta on õppima asunud. 68. Õppekava täitmine tähendab õppekava õppeainete õpiväljundite omandamist ette nähtud viisil ja mahus. 69. Õppuril on õigus lõpetada akadeemia selle õppekava alusel, mille järgi ta õppima asus, kuni vastava õppekava sulgemiseni. Akadeemia teavitab sihtgruppi õppekava sulgemisest õppekava statuudis sätestatud tingimustel. 70. Kõrghariduse esimese astme õppekava on võimalik vahetada vakantsete õppekohtade olemasolul konkreetse kursuse piirnumbrist lähtuvalt. 71. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane taotluse koos motivatsioonikirja ja põhjendusega esimese semestri jooksul. Taotlus esitatakse e-posti aadressile [email protected]. Taotlus esitatakse õppeprorektorile, kooskõlastatakse Kaitseressursside Ameti ja sõjakooli ülemaga. Taotluse menetlemise käigus tehakse otsus vastavalt õppekavale, ainevoole ning õppekohtade arvule. Õppekava vahetamise võimaldamise otsustab õppeprorektor ja kinnitatakse käskkirjaga. Õppekavajärgne spetsialiseerumine Kutseõpe 72. Kutseõppe õppekavas määratud spetsialiseerumisjärgsete erialade avamise aluseks on igal õppeaastal Kaitseväe teenistuslik vajadus. 73. Õpilased määratakse spetsialiseerumisjärgsetele erialadele lahingukooli ülema esildise alusel ja õppeprorektori käskkirjaga. Kõrgharidusõppe I aste 74. Rakenduskõrgharidusõppe õppekavades määratud spetsialiseerumisjärgsete erialade avamise alus on igal õppeaastal Kaitseväe teenistuslik vajadus. Erialade jaotuse ja piirnumbrid esitab akadeemiale Kaitseressursside Amet. 75. Kadetid määratakse spetsialiseerumisjärgsetele erialadele sõjakooli ülema esildise alusel ja õppeprorektori käskkirjaga. 76. Kadettide spetsialiseerumisjärgsetele erialadele määramisel lähtutakse teenistuslikust vajadusest ja arvestatakse kaalutud keskmist hinnet, varasemat väe- või relvaliigi teenistust ning isiklikku huvi. Kõrgharidusõppe II aste 77. Kuulajad (sh õppekava läbivad eksternid) määratakse reeglina varem omandatud spetsialiseerumisjärgsele erialale (väeliigi suunale) õppeprorektori käskkirjaga. 78. Varem omandatud spetsialiseerumisjärgse eriala (väeliigi) vahetamist võib vastuvõtukatsed sooritanud tegevväelane taotleda isikliku põhjendatud taotluse alusel vastuvõtueeskirjas määratud tähtajaks. Taotlus kooskõlastatakse Kaitseressursside Ameti ja vahetu ülemaga ning positiivse otsuse korral kinnitatakse õppeprorektori käskkirjaga. Õppekavajärgne praktika 79. Õppekavajärgset praktikat reguleerib akadeemia praktikakord. 8 Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine 80. VÕTA-t rakendatakse Kaitseväe Akadeemia varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra alusel. 81. VÕTA komisjoni otsuse vaidlustamine toimub vastavalt käesoleva eeskirja peatüki „Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine“ alusel. Uuele õppeaastale üleviimine 82. Õppuri üleviimine uuele õppeaastale eeldab ainevoos ja väljaõppeplaanis ette nähtud eelmise õppeaasta õppeainete läbimist ning hindamiste sooritamist positiivsele tulemusele. 83. Õppurite üleviimine järgmisele õppeaastale vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga iga aasta 15. septembriks. V HINDAMINE Hindamine ja hindamisskaala 84. Hindamine on õppeprotsessi osa, mille käigus annab õppejõud õppuri edasijõudmisele (õpiväljundite omandamisele) erapooletu hinnangu. 85. Hindamine toimub õppeaine ainekavas kinnitatud hindamismeetodite kaudu ja hindamiskriteeriumite alusel, mis kirjeldavad mõõdetavalt õppuri pädevuste oodatavat taset. 86. Juhul kui õppeaines kasutatakse pidevhindamist ehk lõpuhindamine kujuneb jooksvalt hinnatavate tööde (nt testid, protokollid, esseed) ja vahesoorituste kogusummana ilma eraldiseisva lõpusoorituseta, siis tuleb ainekavas selgelt määratleda kõik hinnatavad tegevused koos osakaaludega ja hindamiskriteeriumitega. Võlgnevuste likvideerimine pidevhindamisega õppeaines toimub vastavalt ainekavas sätestatule. 87. Õpiväljundeid hinnatakse eristavalt ja mitteeristavalt vastavalt õppekavas kinnitatule. 88. Kõrgharidusõppe hindamissüsteem on: 1) hinne 5 ehk „suurepärane” - silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 2) hinne 4 ehk „väga hea” - väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ning oskuste puhul võib ilmneda mittesisulisi ja mittepõhimõttelisi eksimusi; 3) hinne 3 ehk „hea” - heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste puhul võib ilmneda ebakindlust ja ebatäpsust; 4) hinne 2 ehk „rahuldav” - piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades, erandolukordades ilmneb puudujääke ja ebakindlust; 5) hinne 1 ehk „kasin” - miinimumtasemel kõigi õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades ja piiratult, erandolukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ja ebakindlus; 6) hinne 0 ehk „puudulik” - õppur on omandanud teadmised ja oskused miinimumist madalamal tasemel. 89. Õppeaine loetakse läbituks juhul, kui õpiväljundite hindamisel on üliõpilane saanud positiivse tulemuse. Positiivsed tulemused on 5, 4, 3, 2, 1 ja „arvestatud”. Negatiivsed tulemused on 0 ja „mittearvestatud”. 9 90. Hindamisskaala hinnete 5–0 tähelised vasted on vastavalt A–F. 91. Kutseõppe hindamissüsteem on: 1) hinne 5 ehk „väga hea“ - õppur on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; 2) hinne 4 ehk „hea“ - õppur on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; 3) hinne 3 ehk „rahuldav“ - õppur on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; 4) hinne 2 ehk „puudulik“ - õppur ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. 92. Kutseõppes on positiivsed tulemused 5, 4, 3 ning „arvestatud“. Negatiivsed tulemused on 2 ja „mittearvestatud“. 93. Õppurite pingerea koostamiseks arvutatakse kaalutud ja/või aritmeetiline keskmine hinne. Kaalutud keskmise hinde arvutamisel liidetakse kõigi antud õppeperioodil saadud hinnete ja vastavate õppeainete ainepunktide korrutised. Saadud tulemus jagatakse ainepunktide kogusummaga. Aritmeetilise keskmise hinde arvutamisel jagatakse positiivsele tulemusele sooritatud hinnete summa läbiviidud hindamiste arvuga. Hindamise korraldus ja tulemuste fikseerimine 94. Õppeaine (sh uurimistöö) lõpuhindamise viis on määratud õppekavas. Õppeaine loetakse läbituks pärast seda, kui õppur on sooritanud positiivsele tulemusele ainekavaga määratud hindamise(d). 95. Õppeaine lõpuhindamise positiivse tulemuse parandamine ei ole lubatud. 96. Positiivse tulemuse saamiseks on õppuril õigus õppeaine lõpuhindamist sooritada kuni kolm korda (v.a õppeained „Lõputöö“ ja „Magistritöö“). Esimest lõpuhindamist loetakse põhihindamiseks ning kahte järgnevat hindamist kordushindamisteks. 97. Kordushindamis(t)e kuupäeva(d) lepitakse kokku õppeaine vastutava õppejõu ja õppuri(te) vahel. Õppejõud kooskõlastab kordushindamise toimumise aja ja koha tunniplaanide eest vastutava staabi õppekorraldusjaoskonnaga. 98. Teine kordushindamine võib õppuri põhjendatud taotluse alusel toimuda komisjonihindamisena. Taotluse esitab õppur hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul peale esimese kordushindamise tulemuse teatavaks tegemist staabi õppekorraldusjaoskonnale e- posti aadressile [email protected]. 99. Komisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning komisjonihindamise läbiviimine fikseeritakse õppeprorektori korraldusega. Komisjonihindamise käsk sisaldab kordushindamise aega, kohta, komisjoni koosseisu, hindamise läbiviimise korraldust, hindamiskriteeriumeid ning tulemuse kujunemise kirjeldust. Korralduse koostamiseks vajalik info kooskõlastatakse eelnevalt õppeaine vastutava õppejõuga. Komisjonihindamise esimees ei saa olla õppeaine vastutav õppejõud. 100. Kui komisjonihindamine toimub suulise või praktilise soorituse vormis on kõikidel komisjoni liikmetel kohustus viibida hindamissoorituse juures. 101. Komisjonihindamise tulemuse sisestab õppeinfosüsteemi õppeaine vastutav läbiviija komisjonihindamise protokolli alusel. 102. Juhul kui teise kordushindamise tulemus on negatiivne, võib õppuri akadeemiast välja arvata (eksmatrikuleerida). 103. Hindamiselt puudunud õppuri kohta tehakse protokolli märge „mitteilmunud” (MI). Märge „mitteilmunud” võrdub negatiivse tulemusega, v.a juhul, kui puudumine on põhjendatud. 10 104. Põhjusega puudunud õppurit hindab õppejõud õppuriga kokku lepitud ajal. 105. Õppeaine tulemuse fikseerimiseks avab staabi õppekorraldusjaoskond õppeinfosüsteemis protokolli(d), kuhu õppeaine vastutav õppejõud sisestab õppurite tulemused. 106. Õppejõul on kohustus sisestada hindamistulemused õppeinfosüsteemi hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates hindamisele järgnevast tööpäevast. Viimasel õppeaastal vahetult enne kaitsmisi läbiviidavate õppeainete puhul peavad olema hindamistulemused esitatud hiljemalt kaks tööpäeva enne kaitsmisi. 107. Õppejõud ja teised õppetegevuses osalejad võivad õppurile pandud hinde teha teatavaks kolmandatele isikutele vaid juhul, kui see on õigusaktidega lubatud. 108. Õppeaine lõpuhindamiste vahele peab jääma vähemalt üks kalendripäev. 109. Õppejõul on õigus mitte lubada õppeaine lõpuhindamisele õppurit, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud hindamisele pääsemise tingimusi, ja tal on õigus kanda protokolli negatiivne tulemus. 110. Õppuril on õigus: 1) tutvuda hindamistulemustega ja saada oma sooritusele õppejõu tagasiside; 2) anda tagasisidet õppe sisule, õpetamise kvaliteedile ja õppekorraldusele; 3) esitada vaie tulemustega mittenõustumisel eeskirja alapeatükis VIII.5 sätestatud tingimustel. 111. Õppeaine lõpuhindamise tulemus kuulub õppekava täitmise arvestuses õppekavas fikseeritud semestrisse. 112. Õppeaine võlgnevusi (k.a akadeemiliselt puhkuselt naasvad õppurid) on võimalik likvideerida väljaõppeplaanis kinnitatud õppeaine või lõpule järgneva semestri lõpuni. 113. Õppevõlgnevus loetakse likvideerituks, kui semestri lõpu kuupäeva seisuga on vastutava õppejõu poolt kinnitatud võlgnevuse likvideerimise protokoll õppeinfosüsteemis. 114. Õppur on kohustatud võlgnevuse likvideerimiseks esitama vastutavale õppejõule hinnatava töö hiljemalt 14 kalendripäeva enne semestri lõpukuupäeva. Juhul, kui tegemist on suulise või praktilise hinnatava sooritusega on õppur kohustatud arvestama võimaliku lisanduva ajakuluga võlgnevuse likvideerimiseks. 115. Õppeaine eest vastutav õppejõud on kohustatud säilitama õppuri õppeaine lõpptulemust kujundanud soorituste tulemusi järgmise semestri lõpuni. 116. Õppuri väljaarvamine akadeemiast edasijõudmatuse tõttu toimub vastuvõtmise ja väljaarvamise korra alusel. Uurimistööd ja lõpueksam 117. Õppekava täies mahus täitmiseks tuleb õppuril vastavalt õppekavale koostada ja kaitsta uurimistöö või sooritada lõpueksam. 118. Uurimistöö kaitsmisele lubamise eelduseks on kogu eelneva õppekava läbimine. Uurimistööd saab nominaalse õppeaja jooksul kaitsta üks kord. 119. Uurimistööde kaitsmine toimub reeglina üks kord õppeaasta kevadsemestril. Uurimistööde esitamise ja kaitsmise kuupäevad fikseeritakse ainekavas ja akadeemia väljaõppeplaanis. Akadeemial on õigus korraldada vajadusel kaitsmised ka sügissemestril. 11 120. Uurimistöö kaitsmine on avalik, v.a juhul, kui töö on asutusesiseseks kasutamiseks, sisaldab riigisaladust või salastatud välisteavet. 121. Uurimistöö negatiivse kaitsmise korral või kaitsmisele mitteilmumisel on õppuril õigus sama uurimistööd kaitsta üks kord pärast akadeemiast väljaarvamist. Teistkordse negatiivse tulemuse korral (k.a eksternõppur) tuleb valida uus uurimistöö teema. 122. Uurimistööde koostamisega seotud täpsemad protseduurireeglid, sh piirangud avalikustamisele, sätestab „Kaitseväe Akadeemia uurimistööde kord“. 123. Uurimistööle esitatavad nõuded (k.a tekstiloomemootorite kasutamise põhimõtted) on sätestatud dokumendis „Kaitseväe Akadeemia kirjalike tööde koostamise juhend“. 124. Lõpueksam sooritatakse kogu eelneva õppekava läbimisel „Lõpueksami“ ainekavas ettenähtud tingimustel ja korras. VI ÕPINGUTE LÕPETAMINE JA LÕPUDOKUMENDID 125. Kui õppur on täitnud õppekava täies mahus (sh vastavalt õppekavale kaitsnud uurimistöö või sooritanud lõpueksami), väljastatakse talle õppekava täitmist tõendavad lõpudokumendid ja arvatakse akadeemia õppurite nimekirjast välja. 126. Lõpudokumendid väljastatakse kõrgharidusõppes haridus- ja teadusministri määrusega „Kõrgharidustaseme ühtne hindamissüsteem ning diplomi ja akadeemilise õiendi andmise tingimused ja kord“ ning kutseõppes Vabariigi Valitsuse määrusega „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ sätestatud tingimustel ja korras. 127. Lõpudokumendid väljastatakse lõpetajale allkirja vastu akadeemia ülema käskkirja alusel. 128. Kõrgharidusõppe lõpetajale antakse diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel. VII VASTUVÕTMINE, VÄLJAARVAMINE JA ENNISTAMINE Vastuvõtmine 129. Akadeemiasse vastuvõtmine (immatrikuleerimine) tähendab õppuri arvamist akadeemia formaalõppe õppurite nimekirja. 130. Akadeemia formaalõppekavadele kandideerimist ja vastuvõtmist reguleerivad vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, akadeemia formaalõppe vastuvõtukriteeriumid ning vastuvõtueeskirjad. 131. Kõrgharidusõppe õppuriks võetakse vastu akadeemia vastuvõtukomisjoni esildise alusel akadeemia ülema käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse õppekava nimetus, registreerimisnumber ning nominaalne õppeaeg ja õppe lõpukuupäev. 132. Magistriõppe nominaalne õppeaeg võib pikeneda aja võrra, mille jooksul üliõpilane täidab õppekava välisriigi partnerkõrgkoolis. Nominaalset õppeaega pikendatakse ühe semestri kuni õppeaasta võrra. 133. Kutseõppe õppurid võetakse vastu Kaitseressursside Ameti ettepanekul akadeemia ülema käskkirjaga. 12 Väljaarvamine 134. Akadeemiast väljaarvamine (eksmatrikuleerimine) tähendab õppuri väljaarvamist formaalõppe õppurite nimekirjast. 135. Akadeemiast väljaarvamist reguleerib „Kaitseväe Akadeemia formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord“. Ennistamine 136. Õppuri ennistamine (reimmatrikuleerimine) on õppuri taasarvamine akadeemia õppurite nimekirja. 137. Õppurite nimekirja ennistamiseks esitab isik taotluse õppeprorektorile. Ennistamine toimub õppenõukogu ettepanekul õppeprorektori käskkirjaga. Õppenõukogul on õigus kehtestada õppurile ennistamiseks lisatingimusi. 138. Eksmatrikuleeritud õppur ei saa taotleda ennistamist enne kuue kuu möödumist eksmatrikuleerimisest. Kõrgharidusõppes on ennistamist võimalik taotleda kuni kaks korda kuue aasta jooksul ja kutseõppes üks kord kahe aasta jooksul pärast esmakordset eksmatrikuleerimist. 139. Positiivse ennistamisotsuse korral jätkab üliõpilane õpinguid koos kursusega, mille nimekirja ta ennistati ja vastava kursuse õppekava versiooni alusel. 140. Ennistamise otsustamiseks koostatakse staabi õppekorraldusjaoskonnas õppuri vastuvõtmise ajal kehtinud õppekava ja läbitud õppeainete võrdlus hetkel kehtiva õppekava ja õppeainetega. Õppeaine, mis ei ole enam kui ¼ ulatuses võrreldes varem läbitud õppeainega muutunud, kantakse automaatselt üle õppekava uuele versioonile. 141. Juhul kui õppeaine on muutunud enam kui ¼ ulatuses, tuleb õppuril läbida õppeaine õppekava täies mahus täitmiseks. Õpiränne (rahvusvahelistumine) 142. Arvestades kaitseväeteenistusest tulenevaid nõudeid ja akadeemia õppetööst tulenevaid eripärasid on üliõpilasel võimalik läbida õppeaineid ka mõnes teises kõrgkoolis, mõne teise riigi sõjaväelises õppeasutuses või sooritada praktikat välisriigis (õpiränne välisriiki). 143. Õpirändel välisriigis on võimalik viibida lühiajaliselt kuni kuus kuud. 144. Akadeemia õppest eemal viibimine saab toimuda lähetuse perioodil õppetööd läbi viivate õppejõudude (v.a akadeemia poolt määratud õpiränne) ning lahingu- ja sõjakooli ülemate kooskõlastusel. Õpirändele välisriiki suunatakse akadeemia ülema käskkirjaga. 145. Õpirändeid välisriiki võimaldatakse esmajärjekorras juhtudel, kus omandatavad õpiväljundid saab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) korras lihtsustatud korras üle kanda akadeemia õppekava õppeaineks või selle osaks. 146. Võimalusel kajastatakse välisriigis õpitu akadeemia lõpetamisel väljastataval akadeemilisel õiendil. Akadeemilisele õiendile kantakse vähemalt läbitud õppeaine/kursuse nimetus, maht, läbimise aeg, tulemus ja tunnistuse väljastaja. Väliskõrgkoolis läbitud õppeaineid ja/või praktikat arvestab akadeemia õppekava täitmisel õppe või praktika sooritamist kinnitava tunnistuse alusel. 147. Üliõpilase või õpilase nominaalset õppeaega ei pikendata õpirändes viibitud aja võrra. 13 148. Õppurite õpirände korraldamisel välisriiki lähtutakse Kaitseväe Akadeemia rahvusvahelistumisega seonduvatest kordadest. VIII AKADEEMILISED KOHUSTUSED, EEMALOLEK, NÕUSTAMINE, VAIDLUSTAMINE Akadeemilised kohustused 149. Õppuril on kohustus: 1) osaleda õppetöös ning tunda ja järgida õppekorraldusdokumente ja Kaitseväes kehtivaid regulatsioone; 2) esitada õppetöö või akadeemilise liikumisega seotud taotlused vähemalt kümme tööpäeva enne vastava tähtaja saabumist; 3) teavitada vahetut ülemat ja õppeaine vastutavat läbiviijat õppetöös osalemist takistavatest asjaoludest; 4) pidada koostatavates töödes kinni akadeemilise aususe ja viitamise korrektsuse põhimõtetest. 5) akadeemiast väljaarvamise korral tagastada talle väljastatud õpilaspilet ning tagastamisele kuuluv riigivara vastavalt kehtivale korrale; 6) pidada kinni üldtunnustatud kõlblusnormidest ja „Kaitseväe Akadeemia eetikaga“ kokku lepitust. 150. Õppejõul on õigus õppetöös osalevatele õppuritele anda õppetöö planeerimise ja läbiviimise piires kirjalikke ja suuliseid korraldusi ja juhiseid. Õppuril on kohustus õppejõu korraldusi ja juhiseid täita. 151. Õppejõu korralduste ja juhiste täitmata jätmisel on õppejõul õigus teha õppuri vahetule või otsesele ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks. 152. Akadeemia on kohustatud teavitama õppurit teda puudutavatest otsustest (nt väljaarvamisest, akadeemilisele puhkusele arvamisest, spetsialiseerumisjärgsele erialale määramisest). 153. Õppenõukogusse ja akadeemia nõukogusse (sh nõukogu komisjonidesse) kuuluvad õppurid on kohustatud teavitama kaasõppureid kõikidest arutlusel olnud teemadest ja otsustest, mis puudutavad õppetööd ja -korraldust. Akadeemiline puhkus 154. Akadeemiline puhkus on õppuri ajutine vabastamine õppetööst. 155. Õppuril on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üldjuhul üks kord igal õppeastmel kuni üks aasta, riigikaitseliste kohustuste täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel tervisetõendi alusel kuni kaks aastat ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. 156. Naisüliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust arstitõendi alusel alates 30. rasedusnädalast kuni kuu aja möödumiseni määratud sünnitustähtajast. Pärast lapse sündi saavad vanemad taotleda akadeemilist puhkust lapse sünnitõendi koopia alusel. 157. Akadeemilise puhkuse saamise või selle katkestamise taotlus esitatakse õppeprorektorile, mis kooskõlastatakse eelnevalt sõjakooli või lahingukooli ülemaga. Akadeemilist puhkust omal soovil ei võimaldata õppurile õpingute esimesel ja viimasel semestril. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb esitada e-posti aadressile [email protected]. 158. Akadeemilisele puhkusele lubamine või selle katkestamine vormistatakse õppeprorektori käskkirjaga. Käskkirja märgitakse puhkusele lubamisel akadeemilise puhkuse kestus ja 14  uus õppe lõpukuupäev. Puhkuse katkestamise korral märgitakse käskkirja akadeemilise puhkuse lõpukuupäev. 159. Tegevteenistussuhte lõppemisel katkeb akadeemiline puhkus ning õppur eksmatrikuleeritakse vastuvõtmise ja väljaarvamise korra alusel. 160. Akadeemilise puhkuse ajal võimaldatakse õppuril likvideerida õppevõlgnevusi ja läbida õppeaineid (v.a lõputöö või magistritöö õppeaine) staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale esitatud taotluse alusel. Õppevõlgnevusi on võimalik likvideerida vastavalt käesoleva korra peatükile V. Akadeemilisel puhkusel olles ei võimaldata uurimistöö kaitsmist. 161. Õppuri nominaalne õppeaeg pikeneb akadeemilisel puhkusel viibitud aja võrra. Õppetöölt puudumine 162. Õppur võib õppetööst puududa juhul, kui ta on esitanud põhjendatud taotluse, mis on kooskõlastatud õppeaine vastutava läbiviijaga ja lahingu- või sõjakooli ülem (vastavalt õppuri liigile) on andnud selleks loa. 163. Ajutise töövõimetuse, haiguse või muu mõjuva põhjuse tõttu õppetööst puuduv õppur teavitab oma vahetut ülemat, Kaitseressursside Ameti akadeemiat teenindavat personalijuhti ning vastaval perioodi õppeaine(te) vastutavaid õppejõudusid esimesel võimalusel oma puudumisest, selle põhjusest ja eemalviibimise eelduslikust kestusest. Õppur on kohustatud oma põhjusega puudumist tõendama esitades sellekohase dokumendi vahetule ülemale, Kaitseressursside Ameti akadeemiat teenindavale personalijuhile ning vastutava(te)le õppejõu(dude)le. 164. Õppur, kelle tegevteenistussuhe on tema ajutise töövõimetuse tõttu peatunud rohkem kui 60 järjestikust kalendripäeva, peab ajutise töövõimetuse lõppedes läbima tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise. 165. Õppuri tegevteenistussuhte peatumine ajutise töövõimetuse tõttu ei vabasta õppurit automaatselt õppetöös osalemise kohustusest. Õppetöös osalemise kohustuse peatumiseks on vajalik taotleda akadeemilist puhkust. 166. Õppetöölt puudumise ning puuduvate õppurite üle arvepidamise eest vastutavad lahingu- ja sõjakool. 167. Puudumisest tingitud õppevõlgnevuste likvideerimise eest vastutab õppur. Akadeemiliste tavade rikkumine 168. Akadeemiliste tavade (edaspidi petturlus) rikkumiseks loetakse näiteks: 1) teadmiste kontrollil selliste materjalide või abivahendite (sh generatiivse tehisaru) kasutamist, mida õppejõud ei ole sõnaselgelt lubanud kasutada; 2) teadmiste lubamatut vahetamist teadmiste kontrollil; 3) teise õppuri eest teadmiste kontrolli sooritamist; 4) kellegi teise kirjaliku töö või selle osa(de) esitamist oma nime all ilma nõuetekohase viitamiseta (plagiaat). 169. Petturluse kahtlusega (v.a uurimistöö) juhtumi avastajaks võib olla õppeaine vastutav õppejõud, õppeaine läbiviija, kaasõppur või muu õppetegevuses osalev isik või komisjon. 170. Petturluse kahtlusega juhtumi avastaja esitab viivitamata, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul kahtluse tekkimisest, kirjaliku taotluse petturluse kahtlusega juhtumi menetlemiseks staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale. 15 171. Taotluses tuuakse välja petturluse kahtlusega õppuri nimi, juhtumi kirjeldus, petturlusele viitavad tõendid ning olemasolul muud juhtumi menetlemist mõjutada võivad asjaolud ja/või seotud isikud. 172. Staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja teavitab kahe tööpäeva jooksul plagiaadikahtluse saanud õppurit esitatud taotlusest ning küsib õppurilt ja/või seotud isiku(te)lt seletuskirja(d). Seletuskirjad esitatakse staabi õppekorraldusjaoskonna juhatajale kahe tööpäeva jooksul alates teavituse saamisest. 173. Staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja edastab kogutud dokumendid õppeprorektorile õppenõukogu kokku kutsumiseks kahe nädala jooksul petturluse kahtlusega juhtumi menetlemise taotluse esitamisest arvates. Õppenõukogu mittealalisteks liikmeteks ei kaasata juhtumiga seotud akadeemilisi töötajaid ega õppureid. 174. Petturluse kahtlusega juhtumit arutatakse õppenõukogu istungil, kus õppurile antakse võimalus esitada juhtumi kohta omapoolsed selgitused. 175. Juhul, kui õppenõukogu petturlust ei tuvasta, teavitab staabi õppekorraldusjaoskonna juhataja asjaosalisi õppenõukogu vastavasisulisest otsusest. 176. Juhul, kui petturluse kahtlus leiab kinnitust, kaalub õppenõukogu asjaoludele tuginevalt petturluse raskusastet ning võib teha järgmised otsused: 1) teha õppurile märkus; 2) teha lahingu- või sõjakooli ülemale ettepanek distsiplinaarmenetluse algatamiseks vastavalt Kaitseväes kehtivale korrale; 3) teha akadeemia ülemale ettepanek õppuri eksmatrikuleerimiseks. 177. Petturluse kahtluse juhtumi menetlemise ajal võib õppur osaleda õppetöös. 178. Juhul, kui plagiaadi kahtlustus esitatakse uurimistöö kohta, toimub kahtlustuse menetlemine vastavalt Kaitseväe Akadeemia uurimistööde korrale. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamine 179. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a sisseastumiskatsete tulemused, uurimistöö kaitsmisel ning lõpueksamil saadud hinded) on õppuril õigus esitada kirjalik vaie õppeaine eest vastutavale õppejõule kümne tööpäeva jooksul alates tulemuse avalikustamisest õppeinfosüsteemis. 180. Õppeaine eest vastutav õppejõud langetab vaide suhtes otsuse kolme tööpäeva jooksul alates vaide esitamisest ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 181. Õppeaine eest vastutava õppejõu otsusega mittenõustumisel on õppuril õigus esitada kolme tööpäeva jooksul alates otsuse teatavakstegemisest kirjalik vaie akadeemia vaidekomisjonile, mis on õppeprorektori poolt moodustatud komisjon, kes tegutseb Kaitseväe Akadeemia vaidekomisjoni töökorra alusel (lisa 2). 182. Vaidekomisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaide registreerimisest dokumendihaldussüsteemis ning esitab selle ettepanekuna otsustamiseks akadeemia ülemale. Akadeemia ülem langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaidekomisjoni protokolli edastamisest akadeemia ülemale dokumendihaldussüsteemis ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 183. Kui õppur ei nõustu sisseastumiskatsete tulemuse, lõpueksamil või uurimistöö kaitsmisel saadud hindega või VÕTA komisjoni otsusega, on tal õigus esitada õppeprorektorile kirjalik vaie kolme tööpäeva jooksul alates tulemuste teatavakstegemisest. 184. Õppeprorektor kutsub vaide menetlemiseks kokku vaidekomisjoni kolme tööpäeva jooksul alates vaide laekumisest. Vaidekomisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul ning esitab 16  ettepanekuna akadeemia ülemale. Akadeemia ülem langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaidekomisjoni protokolli edastamisest akadeemia ülemale dokumendihaldussüsteemis ja teavitab sellest õppurit kirjalikult. 185. Vaide rahuldamata jätmisel on õppuril õigus esitada kaebus halduskohtule. Õppurite nõustamine 186. Õppetöö planeerimisega (sh õppetööd korraldavate dokumentidega) seotud küsimustes on õppuril õigus pöörduda staabi õppekorraldusjaoskonna poole. 187. Õppetööga seotud küsimustes nõustavad õppureid õppeainet läbiviivad õppejõud. 188. Õppuril on õigus saada õppeainet läbiviivalt õppejõult kordushindamise eel konsultatsioone, mille toimumisaeg määratakse kokkuleppel õppejõuga. 189. Õppurite esindajatel on õigus kohtuda kokkuleppel akadeemia ülema ja/või akadeemia allüksuste ülematega. Rakendussätted 190. Eeskirja peatükki IV rakendatakse täiendusõppe õppuritele täiendusõppe eeskirjas toodud juhtudel. 191. Õppekorralduseeskiri ja selle lisad jõustuvad alates 01.08.2026. 17  Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja juurde KAITSEVÄE AKADEEMIA FORMAALÕPPESSE VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord (edaspidi kord) sätestab akadeemia formaalõppekavade õppuriks kandideerimise, vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra. 2. Korra koostamisel on lähtutud kõrgharidusseadusest, kõrgharidusstandardist, kutseõppeasutuse seadusest, kutseharidusstandardist, kaitseväeteenistuse seadusest, akadeemia põhimäärusest ning teistest õppetööd ja kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. 3. Käesolevas korras nimetatud vastuvõtukriteeriumite all mõistetakse akadeemia nõukogu poolt kinnitatud kandideerimise tingimusi ja vastuvõtukatseid õppetasemete lõikes. Vastuvõtukriteeriumite alusel koostatava vastuvõtueeskirjaga täpsustatakse vastuvõtmise protseduur. 4. Akadeemias toimub õppetöö riigieelarvelistel õppekohtadel. Kõrgharidusõppekavadele saavad kandideerida ka isikud, kes on varem mõnes teises kõrgkoolis sama kõrgharidusastme läbinud. Vastuvõtmise korral ei nõuta neilt õppekulude hüvitamist kõrgharidusseaduse tähenduses. II. VASTUVÕTMINE Avalik konkurss ja kandideerimine 5. Akadeemia formaalõppesse kandideerimisdokumentide esitamise ja vastuvõtukatsete toimumise ajad sätestatakse akadeemilises kalendris. 6. Avalik konkurss kuulutatakse välja akadeemia kodulehel hiljemalt kaks kuud enne vastuvõtukatsete algust. II.1 Kutseõpe 7. Akadeemia kutseõppesse (5. taseme kutseõpe) kandideerimiseks avalikku konkurssi ei korraldata. Kutseõppesse suunab õppurid lähtuvalt teenistuslikust vajadusest Kaitseressursside Amet. 8. Kutseõppe õppekohtadele võetakse vastu tegevteenistuses olevad keskharidusega Eesti kodanikud, kes on läbinud ajateenistuse või sellele vastava väljaõppe ja nooremallohvitseride kaskastmekursuse. II.2 Rakenduskõrgharidusõpe 9. Rakenduskõrgharidusõppesse (kõrghariduse I aste, põhikursus, PK) toimub vastuvõtt avaliku konkursi korras. 10. Rakenduskõrgharidusõppe õppekohtadele võivad kandideerida keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga Eesti kodanikud, kellel on läbitud ajateenistus, sellele vastav väljaõpe või esmane sõjaväeline väljaõpe. 11. Õppekohtadele vastuvõtmise eeldus on tegevteenistusse asumine kaitseväeteenistuse seaduse alusel. II.3 Magistriõpe 12. Magistriõppesse (kõrghariduse II aste keskastmekursus, KAK) vastuvõtt toimub avaliku konkursi korras koostöös Kaitseressursside Ametiga. 13. Magistriõppe õppekohtadele võivad kandideerida tegevteenistuses Eesti kodanikud, kes on omandanud kõrghariduse I astme sõjaväelise juhtimise erialal või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt nelja aastane tegevteenistuskogemus Eesti kaitseväes või Kaitseliidus ohvitserina. Eksternõpe 14. Eksternina õppima asumist reguleerib õppekorralduseeskiri. II.4 Vastuvõtu korraldamine 15. Käesoleva korra alusel kinnitab akadeemia nõukogu akadeemia formaalõppesse kandideerimise vastuvõtukriteeriumid. Vastuvõtukriteeriumid kinnitatakse hiljemalt iga aasta oktoobrikuu lõpuks. 16. Vastuvõtukriteeriumite alusel kinnitatakse hiljemalt kaks kuud enne vastuvõtukatsete algust vastuvõtueeskiri. 17. Kõrgharidusõppe vastuvõtu korraldamiseks määrab staabiülem käskkirjaga vastuvõtukomisjoni(d) ja nende ülesanded. Komisjonid moodustatakse hiljemalt üks kuu enne vastuvõtukatsete algust. 18. Vastuvõtukomisjoni tegevust toetab staabi operatsiooniosakond. Vastuvõtukomisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud protokollitakse. 19. Vastuvõtukomisjon kinnitab nimekirjad kandidaatide vastuvõtukatsele lubamiseks, kandidaatide pingeread ja kehtestab vastuvõtulävendi järgmiseks õppeaastaks. 20. Kandidaadid immatrikuleeritakse formaalõppesse vastuvõtukomisjoni ettepanekul akadeemia ülema käskkirjaga. Rakenduskõrgharidusõppesse immatrikuleerimise eeldus on tegevteenistusse võtmine. 21. Kõrgharidusõppesse kandideerimise vastuvõtutingimuste täitmise hindamise vajadusel lähtutakse dokumendist „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ning kord Kaitseväe Akadeemias“. 2 22. Akadeemia ülemal on õigus välja kuulutada täiendav konkurss formaalõppe õppekohtade täitmiseks. III. VÄLJAARVAMINE 23. Akadeemiast väljaarvamine toimub: 1) õppuri algatusel; 2) akadeemia algatusel. 24. Punktis 27 toodud juhul teeb akadeemia ülemale väljaarvamisettepaneku akadeemia õppenõukogu (v.a punktides 27.1 ja 27.7–27.8). 25. Väljaarvamine vormistatakse akadeemia ülema käskkirjaga. III.1 Väljaarvamine õppuri algatusel 26. Väljaarvamine õppuri algatusel toimub tema kirjaliku taotluse alusel, mis esitatakse akadeemia ülemale vähemalt 10 tööpäeva enne taotletavat väljaarvamiskuupäeva. III.2 Väljaarvamine akadeemia algatusel 27. Väljaarvamine akadeemia algatusel võib toimuda järgmistel põhjustel: 1) õppekava täies mahus täitmisel; 2) rakenduskõrgharidusõppekavale asumise tingimuse mittetäitmisel; 3) õpingutes edasijõudmatusel; 4) õppekorralduse tingimuste ja korra olulisel rikkumisel; 5) vääritu teo toimepanemisel; 6) oma käitumisega õppurite või teiste isikute ohustamisel; 7) tegevteenistusest vabastamisel; 8) õppuri surma või teadmata kadunuks jäämise tõttu. 28. Õppuri väljaarvamine õpingutes edasijõudmatuse tõttu võib toimuda järgmistel põhjustel: 1) kui semestri lõpuks on eelmisest semestrist õppevõlgnevusi; 2) kui õppeaine aineosa või õppeaine lõpuhindamine on sooritatud kolmandat korda negatiivsele tulemusele (v.a uurimistöö kaitsmine); 3) kui nominaalõppeaja jooksul ei ole õppekava nõudeid täies mahus täidetud; 4) kui uurimistöö on kaitstud või lõpueksam on sooritatud negatiivsele tulemusele. 29. Akadeemilisel puhkusel viibivaid õppureid ei arvata välja edasijõudmatuse tõttu, v.a juhul, kui õppur on õppevõlgnevus(t)i likvideerides sooritanud õppeaine aineosa või õppeaine lõpuhindamise kolmandat korda negatiivsele tulemusele. 30. Õppuri väljaarvamine punktides 27.4–27.6 nimetatud juhtudel võib toimuda näiteks järgmistel põhjustel: 1) õppekorraldusregulatsioonide (k.a akadeemiliste tavade) rikkumisel; 2) õppejõu korralduste mittetäitmisel; 3) üldtunnustatud kõlblusnormide ja/või eetiliste nõuete rikkumisel; 4) Kaitseväe distsipliinireeglite järgimata jätmisel; 5) akadeemiat ja/või Kaitseväge diskrediteeriva teo toimepanemisel; 6) põhjendamatu füüsilise vägivallaga ähvardamisel või selle kasutamisel; 7) õppetööst mõjuva põhjuseta puudumisel; 8) kui õppur pole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist õppetööle ilmunud. 3 31. Punktides 30.1–30.3 nimetatud rikkumiste all käsitletakse muuhulgas õppejõu korralduste mittetäitmist ja juhiste eiramist. 32. Akadeemiast väljaarvatud õppur võidakse vabastada tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras. IV. VASTUVÕTU JA VÄLJAARVAMISE VAIDLUSTAMINE 33. Vastuvõtmise ja väljaarvamistega seotud otsuste vaidlustamine toimub õppekorralduseeskirjaga sätestatud korras. 34. Isikul, kelle vaie jäeti rahuldamata, on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. 4  Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja juurde KAITSEVÄE AKADEEMIA VAIDEKOMISJONI TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) vaidekomisjoni (edaspidi komisjon) töökorras sätestatakse akadeemias õppekorralduslikele otsustele esitatud vaiete menetlemine komisjonis. 2. Akadeemia ülema moodustatud komisjon lahendab õppurite õppekorralduslike otsuste suhtes esitatud vaideid õppeaine eest vastutavate õppejõudude tehtud vaideotsustele1, samuti vaideid, mis esitatakse õppekorralduseeskirja kohaselt õppeprorektorile ja mille menetlemiseks kutsub õppeprorektor kokku vaidekomisjoni. 3. Vaidemenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. II. KOMISJONI MOODUSTAMINE 4. Komisjon on õppeprorektori korraldusega moodustatud komisjon, mis menetleb õppekorraldusega seotud otsuste suhtes esitatud vaideid järgnevas püsikoosseisus: komisjoni esimees: õppeprorektor; komisjoni liikmed: akadeemia esindaja (aseesimees); kadetikogu juhatuse esimees; akadeemia õppejõudude esindaja; tööandja esindaja; teise kõrgkooli esindaja. 5. Õppejõudude, tööandja ja teise kõrgkooli esindajad määrab korraldusega õppeprorektor. III. KOMISJONI TÖÖKORRALDUS 6. Õppekorraldusliku otsuse vaidlustamiseks esitatakse vaie dokumendihaldussüsteemis komisjoni esimehele. 7. Komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees teavitab vaide esitanud õppurit kirjalikult vaide menetlusse võtmisest, mittevõtmisest või vaide puuduste kõrvaldamise vajadusest. 8. Komisjon ei võta vaiet menetlusse juhul, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. 9. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees esimesel võimalusel pärast õppuri vaide komisjonile edastamisest dokumendihaldussüsteemis. 1 Akadeemia õppekorralduseeskirja peatükk VIII.5 sätestab vaidlustamise võimalused akadeemias. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a erandid) on õppuril esmalt õigus esitada vaie õppeaine eest vastutavale õppejõule, otsusega mittenõustumisel on õigus esitada vaie akadeemia vaidekomisjonile. 10. Koosoleku kokkukutsumisel edastatakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja koosolekul arutlusele tulevate küsimuste materjalid. 11. Komisjoni liikmed on kohustatud teatama koosolekul mitteosalemisest koosoleku läbiviijat (esimees või tema puudumisel aseesimees). 12. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. 13. Komisjoni asjaajamist korraldab koosoleku läbiviija ja koosolek protokollitakse Kaitseväe asjaajamiskorra kohaselt. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. 14. Komisjonile esitatud vaide lahendamiseks ja otsuse tegemiseks tutvub komisjon kõigi asjasse puutuvate dokumentidega, küsitleb vastavalt vajadusele vaide osapooli ning teisi vaidega seotud isikuid. Vaidega seotud isikud peavad võimaldama komisjoni liikmetel nimetatud õigust realiseerida ning osutama selleks abi. 15. Sisseastumiskatsete tulemuse, lõpueksamil või uurimistöö kaitsmisel saadud hindega mittenõustumisel kutsub komisjoni kokku õppeprorektor. Komisjon kutsutakse kokku kolme tööpäeva jooksul alates vaide laekumisest. IV. OTSUSE VASTUVÕTMINE JA TEAVITAMINE 16. Koosolek on otsustusvõimeline juhul, kui kohal on vähemalt neli komisjoni liiget. Komisjon võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe ja tema puudumisel aseesimehe hääl. 17. Juhul kui mõni komisjoni liige on käsitlemisele kuuluva vaide osapool, ei osale ta arutelul ega viibi arutelu juures. Sellisel juhul väheneb komisjoni kvoorum ühe hääle võrra. 18. Hääletamine on avalik ja kohustuslik. Hääletatakse kas poolt või vastu. 19. Komisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaide registreerimisest dokumendihaldussüsteemis või viie tööpäeva jooksul pärast õppeprorektori poolset kokkukutsumist. Komisjoni otsus edastatakse ettepanekuna akadeemia ülemale otsustamiseks kolme tööpäeva jooksul. 20. Akadeemia ülema kirjaliku kooskõlastusega võib komisjon teha otsuse sätestatud tähtajast hiljem. 21. Õppeprorektor informeerib õppurit oma otsusest kirjalikult. Otsus on lõplik ja akadeemias edasisele menetlemisele ei kuulu. 22. Vaide rahuldamata jätmisel on õppuril õigus esitada kaebus halduskohtule seaduses ette nähtud tingimustel ja korras. 2 Lisa 1 Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja juurde KAITSEVÄE AKADEEMIA FORMAALÕPPESSE VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) formaalõppesse vastuvõtmise ja väljaarvamise tingimused ja kord (edaspidi kord) sätestab akadeemia formaalõppekavade õppuriks kandideerimise, vastuvõtmise ning väljaarvamise tingimused ja korra. 2. Korra koostamisel on lähtutud kõrgharidusseadusest, kõrgharidusstandardist, kutseõppeasutuse seadusest, kutseharidusstandardist, kaitseväeteenistuse seadusest, akadeemia põhimäärusest ning teistest õppetööd ja kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. 3. Käesolevas korras nimetatud vastuvõtukriteeriumite all mõistetakse akadeemia nõukogu poolt kinnitatud kandideerimise tingimusi ja vastuvõtukatseid õppetasemete lõikes. Vastuvõtukriteeriumite alusel koostatava vastuvõtueeskirjaga täpsustatakse vastuvõtmise protseduur. 4. Akadeemias toimub õppetöö riigieelarvelistel õppekohtadel. Kõrgharidusõppekavadele saavad kandideerida ka isikud, kes on varem mõnes teises kõrgkoolis sama kõrgharidusastme läbinud. Vastuvõtmise korral ei nõuta neilt õppekulude hüvitamist kõrgharidusseaduse tähenduses. II. VASTUVÕTMINE Avalik konkurss ja kandideerimine 5. Akadeemia formaalõppesse kandideerimisdokumentide esitamise ja vastuvõtukatsete toimumise ajad sätestatakse akadeemilises kalendris. 6. Avalik konkurss kuulutatakse välja akadeemia kodulehel hiljemalt kaks kuud enne vastuvõtukatsete algust. II.1 Kutseõpe 7. Akadeemia kutseõppesse (5. taseme kutseõpe) kandideerimiseks avalikku konkurssi ei korraldata. Kutseõppesse suunab õppurid lähtuvalt teenistuslikust vajadusest Kaitseressursside Amet. 8. Kutseõppe õppekohtadele võetakse vastu tegevteenistuses olevad keskharidusega Eesti kodanikud, kes on läbinud ajateenistuse või sellele vastava väljaõppe ja nooremallohvitseride kaskastmekursuse. II.2 Rakenduskõrgharidusõpe 9. Rakenduskõrgharidusõppesse (kõrghariduse I aste, põhikursus, PK) toimub vastuvõtt avaliku konkursi korras. 10. Rakenduskõrgharidusõppe õppekohtadele võivad kandideerida keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga Eesti kodanikud, kellel on läbitud ajateenistus, sellele vastav väljaõpe või esmane sõjaväeline väljaõpe. 11. Õppekohtadele vastuvõtmise eeldus on tegevteenistusse asumine kaitseväeteenistuse seaduse alusel. II.3 Magistriõpe 12. Magistriõppesse (kõrghariduse II aste keskastmekursus, KAK) vastuvõtt toimub avaliku konkursi korras koostöös Kaitseressursside Ametiga. 13. Magistriõppe õppekohtadele võivad kandideerida tegevteenistuses Eesti kodanikud, kes on omandanud kõrghariduse I astme sõjaväelise juhtimise erialal või sellele vastava kvalifikatsiooni ja kellel on vähemalt nelja aastane tegevteenistuskogemus Eesti kaitseväes või Kaitseliidus ohvitserina. Eksternõpe 14. Eksternina õppima asumist reguleerib õppekorralduseeskiri. II.4 Vastuvõtu korraldamine 15. Käesoleva korra alusel kinnitab akadeemia nõukogu akadeemia formaalõppesse kandideerimise vastuvõtukriteeriumid. Vastuvõtukriteeriumid kinnitatakse hiljemalt iga aasta oktoobrikuu lõpuks. 16. Vastuvõtukriteeriumite alusel kinnitatakse hiljemalt kaks kuud enne vastuvõtukatsete algust vastuvõtueeskiri. 17. Kõrgharidusõppe vastuvõtu korraldamiseks määrab staabiülem käskkirjaga vastuvõtukomisjoni(d) ja nende ülesanded. Komisjonid moodustatakse hiljemalt üks kuu enne vastuvõtukatsete algust. 18. Vastuvõtukomisjoni tegevust toetab staabi operatsiooniosakond. Vastuvõtukomisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud protokollitakse. 19. Vastuvõtukomisjon kinnitab nimekirjad kandidaatide vastuvõtukatsele lubamiseks, kandidaatide pingeread ja kehtestab vastuvõtulävendi järgmiseks õppeaastaks. 20. Kandidaadid immatrikuleeritakse formaalõppesse vastuvõtukomisjoni ettepanekul akadeemia ülema käskkirjaga. Rakenduskõrgharidusõppesse immatrikuleerimise eeldus on tegevteenistusse võtmine. 21. Kõrgharidusõppesse kandideerimise vastuvõtutingimuste täitmise hindamise vajadusel lähtutakse dokumendist „Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimused ning kord Kaitseväe Akadeemias“. 2 22. Akadeemia ülemal on õigus välja kuulutada täiendav konkurss formaalõppe õppekohtade täitmiseks. III. VÄLJAARVAMINE 23. Akadeemiast väljaarvamine toimub: 1) õppuri algatusel; 2) akadeemia algatusel. 24. Punktis 27 toodud juhul teeb akadeemia ülemale väljaarvamisettepaneku akadeemia õppenõukogu (v.a punktides 27.1 ja 27.7–27.8). 25. Väljaarvamine vormistatakse akadeemia ülema käskkirjaga. III.1 Väljaarvamine õppuri algatusel 26. Väljaarvamine õppuri algatusel toimub tema kirjaliku taotluse alusel, mis esitatakse akadeemia ülemale vähemalt 10 tööpäeva enne taotletavat väljaarvamiskuupäeva. III.2 Väljaarvamine akadeemia algatusel 27. Väljaarvamine akadeemia algatusel võib toimuda järgmistel põhjustel: 1) õppekava täies mahus täitmisel; 2) rakenduskõrgharidusõppekavale asumise tingimuse mittetäitmisel; 3) õpingutes edasijõudmatusel; 4) õppekorralduse tingimuste ja korra olulisel rikkumisel; 5) vääritu teo toimepanemisel; 6) oma käitumisega õppurite või teiste isikute ohustamisel; 7) tegevteenistusest vabastamisel; 8) õppuri surma või teadmata kadunuks jäämise tõttu. 28. Õppuri väljaarvamine õpingutes edasijõudmatuse tõttu võib toimuda järgmistel põhjustel: 1) kui semestri lõpuks on eelmisest semestrist õppevõlgnevusi; 2) kui õppeaine aineosa või õppeaine lõpuhindamine on sooritatud kolmandat korda negatiivsele tulemusele (v.a uurimistöö kaitsmine); 3) kui nominaalõppeaja jooksul ei ole õppekava nõudeid täies mahus täidetud; 4) kui uurimistöö on kaitstud või lõpueksam on sooritatud negatiivsele tulemusele. 29. Akadeemilisel puhkusel viibivaid õppureid ei arvata välja edasijõudmatuse tõttu, v.a juhul, kui õppur on õppevõlgnevus(t)i likvideerides sooritanud õppeaine aineosa või õppeaine lõpuhindamise kolmandat korda negatiivsele tulemusele. 30. Õppuri väljaarvamine punktides 27.4–27.6 nimetatud juhtudel võib toimuda näiteks järgmistel põhjustel: 1) õppekorraldusregulatsioonide (k.a akadeemiliste tavade) rikkumisel; 2) õppejõu korralduste mittetäitmisel; 3) üldtunnustatud kõlblusnormide ja/või eetiliste nõuete rikkumisel; 4) Kaitseväe distsipliinireeglite järgimata jätmisel; 5) akadeemiat ja/või Kaitseväge diskrediteeriva teo toimepanemisel; 6) põhjendamatu füüsilise vägivallaga ähvardamisel või selle kasutamisel; 7) õppetööst mõjuva põhjuseta puudumisel; 8) kui õppur pole pärast akadeemilise puhkuse lõppemist õppetööle ilmunud. 3 31. Punktides 30.1–30.3 nimetatud rikkumiste all käsitletakse muuhulgas õppejõu korralduste mittetäitmist ja juhiste eiramist. 32. Akadeemiast väljaarvatud õppur võidakse vabastada tegevteenistusest kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras. IV. VASTUVÕTU JA VÄLJAARVAMISE VAIDLUSTAMINE 33. Vastuvõtmise ja väljaarvamistega seotud otsuste vaidlustamine toimub õppekorralduseeskirjaga sätestatud korras. 34. Isikul, kelle vaie jäeti rahuldamata, on õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. 4 Lisa 2 Kaitseväe Akadeemia ülema 15.06.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/91 kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekorralduseeskirja juurde KAITSEVÄE AKADEEMIA VAIDEKOMISJONI TÖÖKORD I. ÜLDSÄTTED 1. Kaitseväe Akadeemia (edaspidi akadeemia) vaidekomisjoni (edaspidi komisjon) töökorras sätestatakse akadeemias õppekorralduslikele otsustele esitatud vaiete menetlemine komisjonis. 2. Akadeemia ülema moodustatud komisjon lahendab õppurite õppekorralduslike otsuste suhtes esitatud vaideid õppeaine eest vastutavate õppejõudude tehtud vaideotsustele1, samuti vaideid, mis esitatakse õppekorralduseeskirja kohaselt õppeprorektorile ja mille menetlemiseks kutsub õppeprorektor kokku vaidekomisjoni. 3. Vaidemenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. II. KOMISJONI MOODUSTAMINE 4. Komisjon on õppeprorektori korraldusega moodustatud komisjon, mis menetleb õppekorraldusega seotud otsuste suhtes esitatud vaideid järgnevas püsikoosseisus: komisjoni esimees: õppeprorektor; komisjoni liikmed: akadeemia esindaja (aseesimees); kadetikogu juhatuse esimees; akadeemia õppejõudude esindaja; tööandja esindaja; teise kõrgkooli esindaja. 5. Õppejõudude, tööandja ja teise kõrgkooli esindajad määrab korraldusega õppeprorektor. III. KOMISJONI TÖÖKORRALDUS 6. Õppekorraldusliku otsuse vaidlustamiseks esitatakse vaie dokumendihaldussüsteemis komisjoni esimehele. 7. Komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees teavitab vaide esitanud õppurit kirjalikult vaide menetlusse võtmisest, mittevõtmisest või vaide puuduste kõrvaldamise vajadusest. 8. Komisjon ei võta vaiet menetlusse juhul, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata. 9. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema puudumisel aseesimees esimesel võimalusel pärast õppuri vaide komisjonile edastamisest dokumendihaldussüsteemis. 1 Akadeemia õppekorralduseeskirja peatükk VIII.5 sätestab vaidlustamise võimalused akadeemias. Õppekorraldusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a erandid) on õppuril esmalt õigus esitada vaie õppeaine eest vastutavale õppejõule, otsusega mittenõustumisel on õigus esitada vaie akadeemia vaidekomisjonile. 10. Koosoleku kokkukutsumisel edastatakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja koosolekul arutlusele tulevate küsimuste materjalid. 11. Komisjoni liikmed on kohustatud teatama koosolekul mitteosalemisest koosoleku läbiviijat (esimees või tema puudumisel aseesimees). 12. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. 13. Komisjoni asjaajamist korraldab koosoleku läbiviija ja koosolek protokollitakse Kaitseväe asjaajamiskorra kohaselt. Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. 14. Komisjonile esitatud vaide lahendamiseks ja otsuse tegemiseks tutvub komisjon kõigi asjasse puutuvate dokumentidega, küsitleb vastavalt vajadusele vaide osapooli ning teisi vaidega seotud isikuid. Vaidega seotud isikud peavad võimaldama komisjoni liikmetel nimetatud õigust realiseerida ning osutama selleks abi. 15. Sisseastumiskatsete tulemuse, lõpueksamil või uurimistöö kaitsmisel saadud hindega mittenõustumisel kutsub komisjoni kokku õppeprorektor. Komisjon kutsutakse kokku kolme tööpäeva jooksul alates vaide laekumisest. IV. OTSUSE VASTUVÕTMINE JA TEAVITAMINE 16. Koosolek on otsustusvõimeline juhul, kui kohal on vähemalt neli komisjoni liiget. Komisjon võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe ja tema puudumisel aseesimehe hääl. 17. Juhul kui mõni komisjoni liige on käsitlemisele kuuluva vaide osapool, ei osale ta arutelul ega viibi arutelu juures. Sellisel juhul väheneb komisjoni kvoorum ühe hääle võrra. 18. Hääletamine on avalik ja kohustuslik. Hääletatakse kas poolt või vastu. 19. Komisjon langetab otsuse viie tööpäeva jooksul alates vaide registreerimisest dokumendihaldussüsteemis või viie tööpäeva jooksul pärast õppeprorektori poolset kokkukutsumist. Komisjoni otsus edastatakse ettepanekuna akadeemia ülemale otsustamiseks kolme tööpäeva jooksul. 20. Akadeemia ülema kirjaliku kooskõlastusega võib komisjon teha otsuse sätestatud tähtajast hiljem. 21. Õppeprorektor informeerib õppurit oma otsusest kirjalikult. Otsus on lõplik ja akadeemias edasisele menetlemisele ei kuulu. 22. Vaide rahuldamata jätmisel on õppuril õigus esitada kaebus halduskohtule seaduses ette nähtud tingimustel ja korras. 2