Võsu sadama akvatooriumi taotlus

Vabariigi Valitsuse korralduse „Võsu sadama akvatooriumi piiride määramine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sadamaseaduse § 4 lõike 1 kohaselt peab sadamal olema akvatoorium, et võimaldada ohutu laevaliikluse korraldamist sadamateenuse osutamisel. Akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus sadamaseaduse § 5 lõike 1 alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse peaspetsialist Anton Merits (tel 6397 671; e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna …….. 2. Korralduse eesmärk Sadamaseaduse § 6 lõike 1 alusel esitas Vihula Vallavalitsus 17. veebruaril 2015. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse Võsu sadama akvatooriumi piiride määramiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on nõus akvatooriumi piiridega ning teeb käesoleva eelnõuga Vabariigi Valitsusele ettepaneku need määrata. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb punktist, millega määratakse Võsu sadama akvatooriumi piirid ja vaidlustamisviitest. Võsu sadama asukoht on Vihula vallas Võsu alevikus. Sadama omanik ja pidaja on Vihula vald. Võsu sadama I etapp on rajatud Euroopa Kalandusfondi rahastusest ja Vihula valla omafinantseeringu toel ning selle põhiline kasutusfunktsioon on kohalik kalasadam ja väikelaevade sadam. Akvatoorium peab võimaldama kalapaatide ja väikelaevade ohutu sisenemise ja väljumise sadamast. Akvatooriumi taotlemisel on Vihula vald ette näinud ka akvatooriumi alal aluste ankurdamist ankurpoidega. Praeguseks hetkeks on valmis kolm ujuvkaid, samuti on süvendatud sadama sissesõiduteed. Sadama lainemurdjate vaheline ala on projekteeritud sügavusega 1,5 meetrit. Sadam on valmis vastu võtma veesõidukeid pikkusega kuni 12 meetrit ja laiusega kuni 4 meetrit. Sissesõit akvatooriumisse on plaanitud kahesuunaline. Navigatsiooniperiood kestab maist oktoobrini. Tulevikuperspektiividena on arvestatud võimaliku sadama laienemisega väikelaevadele ja purjelaevadele lääne suunas ning sõudepaatide kai paigaldamisega ida suunas. Akvatoorium on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning veeliikluse ohutuse ja turvalisuse nõuete täitmiseks. Võsu sadama akvatooriumi suuruse ja piiride määramisel on arvestatud, et oleks tagatud sadama ülesannete ja põhifunktsioonide täitmine. Samuti on arvestatud sadama kinnistu piiripunktidega. 4. Korralduse mõjud Korralduse jõustumisel tekib sadama pidajal määratava akvatooriumi piires vastutus ohutu laevaliikluse korraldamise eest, sadama akvatooriumil paiknevate navigatsioonimärkide korrashoiu eest, navigatsiooniteabes avaldatud sügavuste tagamise eest akvatooriumil ning reostuse ärahoidmise ja kõrvaldamise eest. Korralduse andmine aitab suurendada laevaliikluse ohutust sadama akvatooriumil. 5. Korralduse rakendamisega vajalikud kulutused ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne otseseid rahalisi kulutusi ega tulusid. 6. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Akvatooriumi piiripunktide koordinaadid kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. Urve Palo majandus- ja taristuminister Lisad: 1. Vihula vallavalitsuse taotlus akvatooriumi määramiseks koos kavandatava veeliikluse kirjeldusega 2. Akvatooriumi piiripunktide koordinaadid 3. Akvatooriumi plaan 4. Võsu sadama detailplaneeringu seletuskiri. 5. Tõend Vihula valla omandiõiguse kohta (väljavõte kinnistusraamatust). Võsu sadama akvatooriumi koordinaadid Ristkoordinaadid Geodeetilised koordinaadid L-EST süsteemis WGS-84 süsteemis nr. x y N (laius) E (pikkus) o l 1 6606994,7 611453,4 59 35 8,29" 25o 58l 22,51" o l 2 6607038,8 611461,0 59 35 9,71" 25o 58l 23,08" 3 6607110,3 611308,7 59o 35l 12,16" 25o 58l 13,56" o l 4 6607062,2 611188,6 59 35 10,73" 25o 58l 5,77" 5 6606905,8 611231,5 59o 35l 5,63" 25o 58l 8,21" 6 6607038,8 611380,6 59o 35l 6,67" 25o 58l 17,77" Võsu sadama detailplaneering Lääne-Virumaa, Vihula vald, Võsu alevik Kinnistud: Kalda tn 13a (92201:003:0005) Töö nr. 14-11 Staadium: detailplaneering TELLIJA: Vihula Vallavalitsus Reg. 75023482 Mere 6, Võsu alevik, Vihula vald, 45501 Lääne-Virumaa e-mail: [email protected] Tel +372 325 8630 PLANEERINGU KOOSTAJA: AKA Natura OÜ Reg. 11496895 MTR: EEP001463 Tartu mnt 80, Tallinn 10112 Tel + 372 65 28 460 www.akan.ee [email protected] Tallinn 2011/2012 Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Projekti koostaja üldandmed: AKA Natura OÜ Registrikood: 11496895 Tartu mnt 80 Tallinn 10112 Tel. 65 28 460 e-post: [email protected] Maastikuarhitekt: Andres Lindemann 52 21 294 Joonestaja: Ulla Männi 56 21 51 13 1 AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 1 SISUKORD 2 Üldosa ............................................................................................................. 4 2.1 Üldandmed ...................................................................................................... 4 2.1.1 Töö nimetus .................................................................................................... 4 2.1.2 Detailplaneeringu tellija ................................................................................... 4 2.1.3 Detailplaneeringu koostaja.............................................................................. 4 2.1.4 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed ...................................................... 4 2.2 Sissejuhatus .................................................................................................... 4 2.2.1 Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................. 4 2.2.2 Planeeringu alusdokumendid.......................................................................... 4 3 Asendiplaan .................................................................................................... 5 3.1 Asend ja planeeritava ala olukorra kirjeldus ................................................... 5 3.2 Olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................................................... 5 3.2.1 Reljeef ............................................................................................................. 5 3.2.2 Külgnevad teed ja tänavad ............................................................................. 5 3.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised ................................................................. 6 3.2.4 Haljastus ......................................................................................................... 6 3.2.5 Rannaäärne sadamarajatiste ala .................................................................... 6 2 3.3 Võsu muuli ja vabrikuplatsi ajalooline ülevaade ............................................. 6 3.4 Detailplaneeringu Maa-ala olulised tehnilised näitajad ................................... 7 4 Detailplaneeringuga määratavad tingimused ................................................. 7 4.1 Krundi suurus, ehitusõigus ja olulisemad arhitektuuri-nõuded ....................... 7 4.1.1 Arhitektuursed tingimused .............................................................................. 8 4.2 Sadam ja selle rajatised .................................................................................. 8 4.3 Piirded ja kallasraja ümber suunamine ........................................................... 9 4.4 Juurdepääsud, liikluskorraldus ja parkimine ................................................... 9 5 Tuleohutusnõuded .......................................................................................... 9 5.1 Alus ................................................................................................................. 9 5.2 Planeeritud lahendus .................................................................................... 10 6 Tehnovõrgud ja rajatised .............................................................................. 10 6.1 Olemasolev olukord ...................................................................................... 10 6.2 Veevarustus .................................................................................................. 10 6.3 Kanalisatsioon ja sajuvesi ............................................................................. 10 6.4 Elektrivarustus .............................................................................................. 11 6.5 Soojavarustus ............................................................................................... 11 6.6 Telekommunikatsioonivarustus..................................................................... 11 6.7 Vedelkütuse tankimine, fekaal- ja pilsivee vastuvõtt .................................... 11 6.8 Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused ................................... 12 6.9 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................... 12 7 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .................... 12 7.1 keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks .......................................... 13 7.2 Eritingimused ja vajalikud kooskõlastused ................................................... 15 8 Seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsendustega arvestamine planeeritaval alal ................................................................................................ 15 8.1 Ranna ulatus, veekaitsevöönd ja ehituskeeluala .......................................... 15 8.2 Sadamaga seotud olulisemad arvestamisele kuuluvad piirangud ................ 16 AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 8.3 Teemaa piirid ja teekaitsevöönd ................................................................... 16 8.4 Müranormid ................................................................................................... 17 8.5 tuleohutusnõuded ......................................................................................... 17 8.6 Servituudid ja kaitsevööndid ning neist tulenevad ehituskeelualad .............. 17 9 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............. 18 10 Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................... 18 3 AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 2 ÜLDOSA 2.1 ÜLDANDMED Objekti aadress on Lääne-Virumaa, Vihula vald, Võsu alevik, Kalda tn 13a maaüksus (92201:003:0005). 2.1.1 Töö nimetus Võsu sadama detailplaneering 2.1.2 Detailplaneeringu tellija Vihula Vallavalitsus registrikood 75023482 Aadress: Mere 6, Võsu alevik, Vihula vald, 45501 Lääne-Virumaa e-mail: [email protected] telefon: 325 8630 faks 325 8640 2.1.3 Detailplaneeringu koostaja AKA Natura OÜ Tartu mnt 80, Tallinn 10112 4 Tel: 65 28 460 Email: [email protected] 2.1.4 Ehitusgeodeetiliste uurimistöö de andmed Maa-ala plaani koos tehnovõrkudega on koostanud OU Geobüroo (Litsentsid 584MA-k, 585MA, EEG000115) 18.11.2011 töö nr 1291. 2.2 SISSEJUHATUS 2.2.1 Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele ja vajalikule taristule, s.h. juurdepääs ning keskkonnakaitseliste meetmete lahendamine ajaloolise Võsu tellisetehase muulile. Detailplaneeringuga tehakse ka ettepanek olemasoleva Kalda tn 13a maaüksuse jagamiseks kaheks, mille tulemusena jääb ühele kinnistule olemasolev reoveepuhasti ja teisele planeeritav sadam. 2.2.2 Planeeringu alusdokumendid  Vihula vallavolikogu otsus 09. juuni 2011 nr 109  DP algatamise lisaks olevad lähteseisukohad  Vihula Vallavalitsuse poolne Võsu sadama eskiis AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 3 ASENDIPLAAN 3.1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLU KORRA KIRJELDUS 5 Skeem 1. Võsu sadama kinnistu asukoht Vihula vallas Võsu asulas (väljavõte maa-ameti ortofotost koos kinnistu piiridega 2009 aastal, foto aerofoto pildistamise lennuaeg on 08.05.2009) planeeringusse haaratud kinnistute ala on tähistatud punase joonega. 3.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Kalda tn 13a kinnistu suurus on 4,6 ha. Kinnistul asuvad praegu reoveepuhasti, kompressori- hoone ja kaks biotiiki abirajatistega. Kirdest piirneb planeeringuala metsaga, läänest ja lõunasuunast piirneb ala suvilarajooniga. Edelasse ja idasuunale jääb Võsu jõgi ning Võsu rand. Loode ja põhjasuunalt piirneb planeeringuala Käsmu lahega. 3.2.1 Reljeef Planeeringuala reljeef on laugjas ning jääb kõrguste vahemikku ABS +3,00m kuni ABS 0,00m. Reljeef on langev kirde edela-suunal, mere poole. Planeeringuala idaküljel asub kõrgem reljeef, mis kujutab endast kuhjatisi vanal muulil, millel kasvab nii okas- kui lehtpuid. 3.2.2 Külgnevad teed ja tänavad Planeeringuala on lõunanurgast ühendatud avalikult kasutatava Kalda tänavaga, idaküljelt on planeeringuala ühendatud Piiri tänavaga. Kalda tänav on suvilate vahele jääv kitsas pinnastee, Piiri tänav külgneb lõunaküljelt suvilatega ning põhjast okaspuu metsaga. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 3.2.3 Olemasolevad hooned ja rajatised Planeeringualale jäävad olemasolevad hooned ja rajatised Kalda tn 13a maaüksuse (92201:003:0005) kinnistul. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistul asuvad hooned ja rajatised järgnevad: Hoone/Rajatis Korruste arv Ehitisealune pind (m2) Nimetus Esmane kasutus puhastusseadmete Hoone 2 79 tehnohoone kompressorihoone Hoone 1 34 Võsu puhastusseade Rajatis 2000 0 199 settebasseinid Rajatis 199 selgiti Rajatis mudapumpla Rajatis biotiik nr.1 Rajatis biotiik nr.2 Rajatis Võsu muul Rajatis 1880 1464 KOKKU 1975 6 3.2.4 Haljastus Planeeringuala on madal ning arvatavasti periooditi ka üleujutatud mereäärne lagendik. Planeeringuala lõunaküljel, kus on vana muul, kasvavad harilikud männid Pinus sylvestris. Mändide alune on paiguti pinnase liikumisega paljastanud puujuured. Samuti toimivad puud erosiooni tõkestajatena. Mändide vahel on ka mõned üksikud kodumaised lehtpuuliigid nagu Harilik pihlakas Sorbus aucuparia ja erinevad paju liigid Salix. Hajusalt on väheväärtuslikke puid ka planeeringu keskosas, biotiikide kõrval. Ülejäänud alad on kaetud rannikualadele omaste roht- ja heintaimedega. 3.2.5 Rannaäärne sadamarajatiste ala Säilinud on vähesel määral kivivabriku sadama muul, mis koosneb nii looduskividest kui punase telliskivi jääkidest. Edelaosas on muulil ka liivane küngas, mis jookseb piki muuli. 3.3 VÕSU MUULI JA VABRIK UPLATSI AJALOOLINE Ü LEVAADE Kunagine kivivabrik kuulus Palmse mõisale. Kivivabrikust viis raudtee muulile, mida mööda veeti vagonettidega telliseid edasitoimetamiseks merel ootavatele laevadele. Siin tehti telliseid, millel peale pressitud nimi PALMS ja mida on praegugi näha paljudes kodudes. Möödunud sajandi algul veeti neid telliseid laevadega Venemaale, Soome, Rootsi ja Saksamaalegi. Kivivabriku kõrge kivikorstna tipp oli laotud pitskaunistusena. See oli sihvakas ja kaunis ning paistis kaugele merele. Kalurid ja meremehed määrasid selle korstna järgi kurssi ka siis veel kui vabrik enam ei töötanud. Kivivabriku korsten lammutati 2007. aastal. Järele on neist aegadest jäänud vaid jupp kivivabriku muulist Võsu jõe suudmes. Kivi- vabrikust muulile maha pandud raudteerööpad võeti nõukogude ajal üles ja anti Võsu kooli vanaraua normina riigile. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Võsu lauavabriku algne omanik oli firma Grünberg ja Ko. 1940. aastal lauavabrik natsionaliseeriti. Lauavabriku tööliste majas (praegune Vergi tee 11) sündis 1890. aastal meremees Aleksander Borkvelli peres poeg Albert Borkvell, hilisem tuntud füüsik ja matemaatik, kõrgemate koolide matemaatikaalaste õpikute autor, Vabadusristi kavaler ja professor Tallinna Polütehnilises ja Pedagoogilises Instituudis. Kohta, kus laua- ja kivivabrik asusid, hüüti kaua aastaid vabrikuplatsiks. Praeguseks on sellest kohast saanud rohelusse kasvanud suvilarajoon. Puud on nii kõrged, et platsi see enam ei meenuta. 3.4 DETAILPLANEERINGU MAA-ALA OLULISED TEHNILI SED NÄITAJAD Kalda tn 13a maaüksus (92201:003:0005) Maakasutuse sihtotstarve – jäätmehoidla maa 100% Hoonete arv - 2 2 Ehitisealune pind – 113 m Kinnistu suurus 45986 m² Algatamisel planeeringusse arvatud maa-alad, mille mitte detailplaneerimise vajadus selgus Võsu sadama detailplaneeringu protsessi käigus: Võsu rand (92201:001:0011) Maakasutuse sihtotstarve – Üldkasutav maa 100% Hoonete arv - 1 2 Ehitisealune pind – 40 m Kinnistu suurus 27.01 ha 7 Sagadi metskonna maaüksus (88703:001:1410) Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100% Hoonete arv - 0 Kinnistu suurus 29,9 ha 4 DET AILPLANEERINGUG A M ÄÄRAT AVAD TINGIMUSE D Käesolev detailplaneering on koostatud vastavalt 13.08.2003 aastal Vihula Vallavolikogu määrusega nr 19 kehtestatud Vihula valla üldplaneeringule (koostaja Entec AS) Üldplaneeringu järgi on maakasutuse juhtfunktsiooniks jäätmehoidla maa 100% ja Vihula valla üldplaneeringu kaartidel on antud kohal näidatud sadama tähis ning osaliselt tootmisettevõtete ja ladude maa. Vastavalt kehtiva Vihula valla üldplaneeringu kaardile asub enamik Võsu sadama maa-alast tiheasutusalas. Tiheasustusala piir jookseb ida-lääne suunaliselt üle planeeringuala. Võsu sadama asukoht on kooskõlas valla üldplaneeringuga ning Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (OÜ E-Konsult 2011). 4.1 KRUNDI SUURUS, EHITUSÕIGUS JA OLULISEMAD ARHITEKTUURI- NÕUDED Käesolev detailplaneering näeb ette Kalda tn 13 a kinnistu jagamist kaheks erinevaks krundiks ning loodavale sadama kinnistule ehitusõiguse seadmist. 2 Planeeritud POS 2 suurusega 38 691 m , sihtotstarbega jäätmehoidla maa 100%, antakse hiljem üle reoveepuhastit haldavale vee-ettevõtjale. Võsu rand (92201:001:0011) ja Sagadi metskonna maaüksusele (88703:001:1410) detailplaneeringuga krundi suurust ei muudeta ega seata ka ehitusõigusi! AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Planeeritud kruntidele antakse detailplaneeringu kehtestamisega järgmine ehitusõigus: 2 1. Kruntide suurused pärast muulide välja ehitamist on: POS 1 12 555 m ja 2 POS 2 38 691 m . 2. Kruntide kasutamise sihtotstarbed on: POS 1 Sadama maa 100% ja POS 2 Kanalisatsiooni- ja reoveepuhastuse ehitise maa 100%. 3. Hoonete suurim lubatud arv: POS 1 kuni 3 uushoonet ja POS 2 detailplaneeringuga uushoonestust ette ei nähta (olemas 3 hoonet) 2 4. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala on: POS 1 600 m uushoonestust ja 2 POS 2 200 m olemasolevat hoonete alust maad. 5. Hoonete suurim lubatud kõrgus on: +9 m (maapinna lubatud tõstmine kuni 2,5m ABS) Hoonete lubatud korruselisus on kuni 2 korrust. Hoonele ei ole lubatud rajada maa-aluseid korruseid. Pos. Krundi planeeritud Krundi plan. Moodustataks Liidetavate- Osade senine 2 Nr. sihtotstarve Suurus m e kinnistutest lahutatavate sihtotstarve (katastriüksuse liik) (nr.) või riigi osade (katastriüksuse 2 maale suurused m liik) Kalda tn 13a, - 7293 ja Jäätmehoidla 1 Tootmismaa 100% 12 555 veealune maa +5262 maa 100% Jäätmehoidla maa Jäätmehoidla 2 38 691 Kalda tn 13a - 38 691 100% maa 100% 8 4.1.1 Arhitektuursed tingimused Krundile rajatavad hooned on ette nähtud ilma keldrikorruseta. Katusetüübiks võib olla, kas lamekatus või viilkatus. Ehitatav hoone peab sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoone(te) arhitektuurne lahendus tuleb kooskõlastada eelprojekti staadiumis Vihula Vallavalitsusega ja kaitseala valitsejaga. Viimistlusmaterjalide kasutamisel on soovitav kasutada kivi, betooni, metalli, plekki, puitu (laudis, puittalade näha jätmine vms). Lubatud on puit-, puit-alumiinium- või alumiiniumaknad. Lubatud on kasutada ka muid materjale, mis on sobivad miljöösse ja vastavad kaasaegsetele keskkonnanõuetele. Keelatud on katmata ümarpalgi kasutamine välisfassaadil. 4.2 SADAM JA SADAMAEHITISED Olemasoleva sadama eskiisprojekti põhjal on planeeritud väikesadama rajamine 65-le kalapaadile. „Sadamaseaduse“ § 2 punkti 18 kohaselt on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Võsu sadama rekonstrueerimistööde käigus on ettenähtud süvendada sadama põhi, vastavalt Vihula Vallavalitsuse ja Virumaa Rannakalurite Ühingu soovidele sügavuseni -1.50 m. Käesoleva detailplaneeringu graafilises osas näidatud sadamaehitised on kujutatud Vihula Vallavalitsuse poolt lähtematerjalina esitatud Võsu sadama eskiis. Lahenduses on arvesse võetud eskiisis kujutatud muule, slippe ning ujuvkaisid. Uued sadamakaid on kavandatud ehitada kõrgusarvuga 1.50 m, looduslikest kividest lainemurdjad kõrgusarvuga 2.00 m ja slipp. Eskiisis on ette nähtud rajada sadamakai 3 monteeritavast ja monoliitsest raudbetoonist. Võsu sadama süvendustööde maht on 7800 m 3 ja merepõhja uputatakse tahkeid aineid 7400 m , aluseks Võsu sadama eskiis. Sadama alale on planeeritud veesõidukite tankla. Detailplaneeringuga on piiritletud sadamaks planeeritav rannaala ja on antud selle kasutamise üldised tingimused. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Sadama üldandmed, veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas liikumise ja sadamas hoidmise korralduse jt navigatsioonilised, keskkonnaalased jms. eeskirjad ja nõuded ning sadamateenuste osutamise täpse korralduse jm seaduses nõutu sätestab sadama eeskiri. Sadama eeskirja kinnitab sadama pidaja. 4.3 PIIRDED JA KALLASRAJ A ÜMBER SUUNAMINE Rannal (v.a sadamas) tuleb tagada kallasraja kasutatavus ka pärast detailplaneeringu kehtestamist. Sadama juures tuleb kallasrada suunata ümber sadama, kusjuures rada peab olema jalgsi läbitav. Planeering näeb ette rajada aed (piire), mis kavandatakse nii, et läänepoolsele muulile ning slipile juurdepääsu ei piirata. (vt Planeerimisjoonis). Piirde soovitav kõrgus on 1,5-2,5 m. Soovitatav on rajada traadist läbipaistev piire. Turvalisuse tagamise vajadusel on lubatud rajada ka kõrgemat piiret, kuid sellisel juhul tuleb see lahendus kooskõlastada Vihula Vallavalitsusega enne ehitamist. 4.4 JUURDEPÄÄSUD, LIIKLU SKORRALDUS JA PARKIM INE Planeering on protsess ja antud protsessi käigus on loobutud esialgsest ideest rajada paralleelselt Piiri tänavaga uus juurdepääsutee. Planeeringu analüüsi käigus on selgunud, et olemasolevat teed on otstarbekas rekonstrueerida. Juurdepääs planeeringualale on planeeritud Kõrvalmaanteelt nr 17181 Võsu - Vergi – Söeaugu Piiri tänava kaudu mööda olemasolevat pinnasteed. Planeeringualal säilivad 9 juurdepääsud Kalda ja Piiri tänavatelt, soovitusega suunata põhiliiklus Piiri tänavale, et mitte suurendada sadamategevusest tekkivat liiklustihedust kvartalisisestel tänavatel. Juurdepääs sadamale peab olema tagatud sellisel tasemel, et oleks juurdepääs ka suurematel veo- ja teenindusmasinatel. Selleks on planeeringuala sisesed sõiduteed planeeritud vähemalt 5,5m laiusena. Teetööde käigus ei likvideerita olemasolevaid maha- ja pealesõite. Kõik planeeringualasse jäävad teed jäävad avalikku kasutusse. Samuti teeb Võsu sadama detailplaneering ettepaneku Piiri tänava rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks vastavalt kehtivale Teeseadusele, et oleks tagatud aastaringne kasutamine ning vajalike tehniliste omadustega (kandevõime vähemalt 25t) juurdepääs nii sadama ehitamise kui ka kasutamise ajal. Kogu Piiri tänava kohta koostatakse vajadusel teetööde kirjeldus või projekt, millega lahendatakse liiklus ringmaanteelt sadamaalani, tolmuvabaks tegemise vajadus jms. Vihula Vallavalitsuse ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahel on sõlmitud leping Sagadi metskonna maaüksusel (88703:001:1410) asuva Piiri tänava kasutamiseks ning rekonstrueerimiseks. 5 TULEOHUTUSNÕUDED 5.1 ALUS  Vabariigi valitsuse 27.oktoobri 2004.a määrus nr 315 ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded;  Siseministri 30. Juuni 1998.a määrus nr 19 „nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus”;  Tuleohutusalaste eriosade projekteerimisel kasutatakse vastavasisulistes õigusaktides ja standardites kehtestatud nõudeid.  EVS-EN 50172:2005 evakuatsiooni hädavalgussüsteemid  EVS 812-6:2005 tuletõrje veevarustus  EVS 812-2:2005 ventilatsioonisüsteemid AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 5.2 PLANEERITUD LAHENDUS Detailplaneeringuga on ettenähtud ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks TP3 ja sihtotstarbeks sadamahoone koos abihoonetega. Tagatud on hoonetevahelised vähimad kujad. Elamu tuleohutuse osa edasisel projekteerimisel tugineda Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a. määrusele nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusenõuded” ja EVS 812-6:2005 „Tuletõrje veevarustus“. Tuletõrje veevarustus tagatakse kinnistu siseselt akvatooriumi veevõtu kaevuga. Veevõtu kaev tuleb varustada nõuetekohase märgistusega ning peab olema aastaringselt kasutatav (soojendusega kaevukaas). Veevõtu kaev tuleb varustada veevõtu toruga looduslikust veekogust vähemalt 200mm toruga, millele on veekogus paigaldatud prügivõre. Planeeritud kaevule tuleb tagada nõuetekohane juurdepääs rasketehnikaga (juurdesõidutee laius vähemalt 3,5m). Uute hoonete paigutamisel tuleb arvestada olemasoleva hoone kujaga või see lammutada enne uuele hoone(te)le kasutusloa väljastamise taotlemist. Hoonete vahel tuleb tagada vastavalt konkreetsete hoonete tulepüsivusklassile nõutud kujad. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Tuleohutusnõuded sadamas ja päästetööde korraldus ning päästeasutuse ja muu abi andva või järelevalvet teostava asutuse väljakutsumise kord tuleb kindlaks määrata sadama eeskirjas. 6 TEHNOVÕRGUD JA RAJAT ISED 10 6.1 OLEMASOLEV OLUKORD Planeeringualal asuvad reoveepuhasti ning selle toimimiseks vajalikud tehnovõrgud – reovee kanalisatsioon, elektri maakaabelliinid ja sideliinid. 6.2 VEEVARUSTUS Veevarustus on planeeritud olemasoleva reeveepuhasti juurest olemasolevatelt ühisveevärgi veetrassidelt. Kavandatava sadama administratiivhoone veevajaduseks on arvutatud 6,7 3 3 m /d. Ööpäeva maksimaalne veekulu on 0,24 m /h ehk 0,0167 l/s. Liitumine peab toimuma vastavalt Vihula Valla Veevärgi tehnilistele tingimustele ning lahendada eraldiseisva projekti raames. 6.3 KANALISATSIOON JA SAJUVESI Detailplaneeringualal on olemasolev toimiv reoveepuhasti ning selle juurde kuuluvad settebasseinid, mille töövõime säilitatakse ning krunditakse eraldiseisvale krundile. Reovesi on planeeritud koguda kinnistu siseselt isevoolsena ning juhtida planeeritud detailplaneeringu positsioonile nr 2, kus see töödeldakse olemasolevas reoveepuhastis. 3 Hoonestuses tekkiva reoveehulk on orienteeruvalt 6,7 m /öp. Kui sadamasse ehitatakse ka 3 laevadelt reovee äraandmise võimalus lisandub mainitud kogustele kuni 5 m /öp. Hoonetel katustelt, parkimis- ja tankimisaladele jäävatel kõvakattega pindadel kogunev sajuvesi tuleb kokku koguda ning puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes enne sadama akvatooriumisse suunamist. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 6.4 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus on lahendatud lähtuvalt Eesti Energia AS Jaotusvõrgu OÜ Virumaa Regiooni tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 198761. Detailplaneeringuga on ettenähtud uue alajaama rajamine koos teenindusmaaga POS 2-le, olemasoleva reoveepuhasti lääneküljele, kus on piisav maapinna täide alajaamale ohutu kõrguse andmiseks (+2,0m ABS). Uue alajaama toide on planeeritud Võsu Puit alajaamast uue 10kV maakaabel liiniga pikki Kalda tänavat Vergi tee suunas. Uue alajaama asukohale 2 tuleb alajaama omaniku kasuks seada servituut suurusega 68 m . Servituut on kavandatud planeeritud positsioonile nr 2. Liitumispunktid alajaamale ning reoveepuhastile on planeeritud alajaama. Planeeritav alajaam peab olema selle omanikule pidevalt kättesaadav ning peab olema võimalus teostada hooldustöid. Alajaamast on hooneteni on planeeritud maakaabelliini rajamine. Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime planeeritud sadama alale on amprites ligikaudu 3x200A. Olemasoleval reoveepuhastil, POS 2, säilib olemasolev liitumine ning võimsused. 6.5 VÄLISVALGUSTUS Sadama maa-ala on ettenähtud valgustada, et tagada turvalisus ning kasutatavus. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud välisvalgustuse paigaldamiseks autoparkla ning muulide juurde. Muulidele ette näha võimalused navigatsioonivalgustuse paigaldamiseks. Välisvalgustus ei tohi hakata häirima ümberkaudseid alasid valgusreostusega. 11 6.6 SOOJAVARUSTUS Planeeritud krundi soojavarustus on planeeritud lokaalkütte baasil. Soovitatav on kasutada kaasaegsed ning keskkonnasäästlikke lahendusi (nt maaküte, õhksoojuspumbad jms). 6.7 TELEKOMMUNIKATSIOONI VARUSTUS Detailplaneeringualale on planeeritud telekommunikatsioonivarustus vastavat Elion Ettevõtted AS poolt väljastatud telekommunikatsiooni tehnilistele tingimustele nr 18819637. Detailplaneeringuga on ettenähtud rajatava sadamahoone telekommunikatsioonivarustus VMOHBU 10x2x05 kaabliga Kalda tn 24, Võsu maja ees asuvast jaotuskapist tähisega VSU359 pikki olemasolevaid tänava-alasid. Liitumisskeem on näidatud detailplaneeringu joonisel nr 8– Tehnovõrkude liitumise joonis. 6.8 VEDELKÜTUSE TANKIMINE, FEKAAL- JA PILSIVEE VASTUVÕT T Pilsivesi, koodiga 13 04 ja selle alajaotis (13 04 01*, 13 04 02*, 13 04 03*) kuulub Vabariigi Valitsuse 06.04.2004.a määruse nr 102 kohaselt ohtlike jäätmete hulka, mille käitlemiseks on jäätmeseaduse § 99 lg 1 tulenevalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents ning lisaks litsentsile tegevuseks õigust andev jäätmeluba (jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 3). Pilsivesi sisaldab ohtralt naftasaaduseid ja muid ohtlikke aineid, mille käitlemine nõuab vastavat tehnoloogiat. Pilsivesi tuleb otse laevadelt anda üle (äravedu toimub paakautodega) ettevõtetele, kes omavad vastava jäätmeliigi käitlemiseks sobivaid võimalusi ning tegevuslubasid. Kui Võsu sadam alustab tegevust, peab vastavalt sadamaseaduse § 26 sadama käitajal olema nõuetekohane laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Kava peab sisaldama ja reguleerima kogu jäätmekäitlusalast tegevust sadama territooriumil. Kava esitab sadama käitaja Keskkonnaametile ülevaatamiseks ja kinnitamiseks. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Veesõidukite tankla on planeeritud kai äärde ja seda tohib rajada ainult projekti alusel. Vastavalt naftasaadustega seotud rajatiste keskkonnakaitselistele normatiividele peab naftasaaduste ladustamisplatsi maa-ala olema betoneeritud või kaetud inertse materjaliga (vett ja naftasaadusi mitteläbilaskev ja naftasaaduste toimele püsiv materjal). Kõigi mahutite hermeetilisus peab olema kontrollitud ja katsetatud ning mahutid peavad omama selle tõenduseks tehnilist passi. Metallist mahutite puhul peab tehnilises passis olema märgitud iga tehnilise kontrolli järgselt määratud mahuti seina paksus ja järgmise tehnilise kontrolli tähtaeg. 6.9 KURITEGEVUSRISKE VÄH ENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeringut koostades on ala välisruum kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:  tee ja hoonetevaheline hea nähtavus;  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed;  tagumiste juurdepääsude vältimine;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine sh õueala markeerimine piirdega;  jälgitavus (videovalve); Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga:  eraalale piiratud juurdepääs võõrastele;  valdusele sissepääsu piiramine;  üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; 12  kvaliteetsed materjalid, värvid;  vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid); Kuritegevuse ennetamisel lähtuda Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine” nõuetest 6.10 HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED Pärast planeeritavate hoonete ja rajatiste ehitamise lõpetamist tuleb tagada krundi heakord. Uute taimeliikide valimisel haljastamiseks on soovitatav kasutada alale looduslikult omaseid kodumaiseid taimeliike. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada puude ja põõsaste vähimaid lubatud kauguseid hoonetest, rajatistest ja üksteisest (normi aluseks võtta EVS 843:2003). Samuti tuleb arvestada ohutusnõuetega, st rajatav haljastus ei tohi hakata takistama võimalikke päästetöid jms. tegevusi. Heakorra tagamiseks peab krundi omanik aastaringselt puhastama ja korras hoidma oma krundi ja sellega külgneva puhastusala. Kinnistul tekkivad olmejäätmed tuleb sorteerida ja kokku koguda vastavalt kehtivatele seadustele ja korrale. Jäätmete äravedu korraldada vastavalt KOV poolt ettenähtud korraga. 7 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUG A KAV ANDATU ELLUVIIMISEKS Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, millele rajamisel on otseselt vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse pool ettenähtud hindamine. Sadama puhul on tegemist küll võimaliku olulise mõjuga, kuid seaduse järgi on hindamine tingimusteta kohustuslik vaid üle kaheksa meetri sügavuse faarvaatriga meresadamate rajamisel. Lahemaa rahvuspark on Natura 2000 võrgustiku alade nimekirjas Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004 a korraldusega nr 615-k järgnevalt: AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 1. Linnualade nimekiri punkt 24 Lahemaa linnuala pindalaga 72 670 ha Lääne-Viru ja Harju maakonnas, mille kaitse eesmärgiks on linnudirektiivi I lisa liikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. 2. Loodusalade nimekiri punkt 167 Lahemaa loodusala pindalaga 72 670 ha Lääne-Viru ja Harju maakonnas, mille kaitse eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitse. Kalda tn 13 a kinnistul (katastritunnus 92201:003:0005) on esindatud elupaigatüüp laiad madalad abajad ja lahed (1160) ning esmatähtis elupaigatüüp rannaniidud (1630*). Need on Eestis leiduvad rannikuelupaigad, mis on tunnistatud kaitse vääriliseks kogu Euroopa ulatuses. Mõlema maaüksuse piiril on Võsu jõgi, elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). Võsu jõgi on Laviku paisjärve paisust suubumiseni Soome lahte (veekatastri kood 107710) määratud nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistusse, millel on vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning muudab veekogu looduslikku sängi ja hüdroloogilist režiimi (Vabariigi Valitsuse 15.06.2004 määrus nr 73). Keskkonnaministri 18.08.2008 määrus nr 38 „Keskkonnavastutuse seaduse tähenduses elupaiga ja liigina mõistetavate elupaigatüüpide ja liikide täiendav nimekiri“ § 1 sätestab elupaigatüüpide täiendava nimekirja järgmiselt: nr 5. laiad madalad lahed (1160), nr 12. rannaniidud (1630); § 2 sätestab liikide täiendava nimekirja järgmiselt: 2. lõhe Salmo salar. Lisaks sätestab Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et võimalikud sadama rajamisega seotud kavandatavad olulise keskkonnamõjuga tegevused on:  sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni 13 ületava veeväljasurvega aluseid;  3 mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m , merepõhja tahkete ainete 3 uputamine alates ainete mahust 10 000 m , muu veekogu süvendamine alates 3 pinnase mahust 500 m või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates 3 ainete mahust 500 m ;  selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Planeeringu koostaja hinnangul on detailplaneeringu kehtestamisel mõjud lokaalsed ehk vaid ajutist mõju omavad. Keskkonnamõju põhjataimestikule ja –loomastikule ning veelindudele on lokaalse tähtsusega ja eeldatavalt olematu või ebaolulise tähtsusega. 7.1 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS Käesoleva detailplaneeringu raames ei koostata Võsu sadama kohta KMH. Võsu sadama rajamist puudutavat üldisemat laadi analüüs on koostatud Vihula valla üldplaneeringu käigus strateegilise keskkonnamõju hindamise osas (Entec 2003) ning Lääne-Virumaa maakonna- planeeringu „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ ja selle koosseisu kuuluvas keskkonnamõju strateegilises hindamise osas (OÜ E-Konsult 2010). Täpsed pinnase mahud, konstruktiivsed lahendused jms selgub projekteerimise käigus ning projekti koostamise staadiumis toimub ka KMH läbiviimine, vastavalt seadusele enne tegevusloa (antud juhul ehitusloa) väljastamist. Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendatakse vastavuses jäätmeseaduses ja Vihula valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetega. Jäätmete regulaarne äravedu tuleb organiseerida nende kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Pärast sadama basseini süvendamist ja planeeringu järgsete hoonete valmimist tuleb krunt heakorrastada. Planeeringu elluviimisel tuleb arvestada järgmiste keskkonnatingimustega: 1. Müra piirtasemeid reguleerib Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. A määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 mürataseme mõõtmise meetodid. Kui Vihula Vallavalitsusel tekib projekteerimise faasis või enne kasutusloa väljastamist kahtlus müra piirtasemete ületamise kohta, tuleb müra mõõdistada või arvutada vastavalt määruses toodud korrale enne ehitus- või kasutusloa väljastamist. 2. Sadama muulid ja kai ehitatakse osaliselt vette. Muulide peale hooneid planeeritud ei ole. Kõigi planeeritavate sadamarajatiste asukoha määramisel on lähtutud Vihula Vallavalitsuse poolt esitatud eskiisist. Muulide ja kai täpne kuju ja paigutus lahendatakse projekti alusel, eesmärgiga tagada sadamas hoitavate aluste turvalisus, ohutu navigatsioon ja vältida sadama basseini täitumist liivaga. Vette projekteerimisel tuleb arvestada, et merepõhja omanik on riik ja selleks tuleb taotleda vee- erikasutusluba. Kaldaga püsivalt ühendatud ehitise projekteerimistingimused kooskõlastab kohalik omavalitsusüksus enne nende väljastamist Tehnilise Järelevalve Ametiga. 3. Veesõidukite tankla rajamiseks on selleks kohustuslik koostada projekt. Projektis tuleb järgida kõiki keskkonnaohutus- ja keskkonnakaitseabinõusid, mis projekti koostamise ajal tanklate ja sadamas tankimise kohta kehtivad. 4. Sadama ehitus- ja süvendustööde läbi viimisel tekkivad võimalikud jäätmed ja keskkonnasaaste likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele. 5. Sadama veeala süvendamisel väljakaevatav pinnas on kasutatav sadama kinnistu täitmiseks ning selle merre kaadamine ei ole lubatud. 6. Planeeritavas asukohas pole tegemist väärtuslike või haruldaste kooslustega ranna- alaga. 7. Maakütte torude paigaldamisel tuleb arvestada olemasolevate puude jms haljastusega ja vältida torude paigaldamist puude võrade alla. 8. Veeliikluse elavnemisega kaasneb risk õnnetuste tekkeks. Selle ennetamiseks tuleks määratleda veeteed ja tähistada need meremärkidega. Korralikult märgistatud veeteel väheneb õnnetuste risk oluliselt. 14 Kohalikele kaluritele teenuseid osutava väikesadama üld- ja miinimumnõuded on toodud Sadamaseaduses. Sadama toimimise ja ohutuse tagamiseks on detailplaneeringus ette nähtud:  laevaheitmete vastuvõtmine laevadelt ja muudelt veesõidukitelt, mida see sadam teenindab  lasti käitlev sadama pidaja või sadamaoperaator on kohustatud korraldama laeva tegevuse käigus tekkinud lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida see sadam või sadamaoperaator teenindab, sealhulgas lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt, mida selles sadamas remonditakse, kui õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide nõuete kohaselt ei ole kokku lepitud teisiti.  liigiti kogutud laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisel tuleb vältida eri liiki laevaheitmete ja lastijäätmete segunemist.  kui sadama pidaja ei tegele ise vahetult jäätmekäitlusega, peab tal olema sõlmitud leping jäätmete vastuvõtjaga, kellel on teenuse osutamiseks piisavad vastuvõtuseadmed. Vastuvõtuseadmed on piisavad, kui need suudavad vastu võtta sellist liiki laevaheitmeid ja lastijäätmeid sellises koguses, nagu sadamat külastavatel laevadel tavaliselt tekib, võttes arvesse sadama kasutajate tööga seotud vajadusi, sadamat külastavate laevade tüüpi, sadama suurust ja geograafilist asukohta.  kaide rajamise ja ujuvkaide paigaldamise võimalus Sadama tehnilise projekti koostamise käigus antakse täpsem hinnang ka olulistele keskkonnaaspektidele, mis puudutavad ka ehitustööde teostamist. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, millele edasisel projekteerimisel ja väljaehitamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse kohane hindamine. Sadama puhul on tegemist küll võimaliku olulise mõjuga, kuid seaduse järgi on hindamine tingimusteta kohustuslik vaid üle kaheksa meetri sügavuse faarvaatriga meresadamate rajamisel. Ühtlasi sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis- süsteemi seaduse § 6 lg 1 sätestab, et võimalikud sadama rajamisega seotud kavandatavad olulise keskkonnamõjuga tegevused on:  sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamine, kui see teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid; AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011  3 mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m , merepõhja tahkete ainete 3 uputamine alates ainete mahust 10 000 m , muu veekogu süvendamine alates 3 pinnase mahust 500 m või muusse veekogusse tahkete ainete uputamine alates 3 ainete mahust 500 m ;  selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. Rajatav kalasadama kai ja sadama süvis ei võimalda rohkem kui 1350 tonnise 3 veeväljasurvega aluste vastuvõtmist, samuti on teada, et süvendusmaht jääb alla 10 000 m . Tulenevalt eelnevast ei näe detailplaneering ette selliseid tegevusi, mille puhul on vaja läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine. Kui ilmneb täiendava süvendustöö vajadus ja selle maht peaks hilisema kasutamise ja lisauuringute tulemusel olema suurem, kui 10 000 3 m , siis tuleb seda ette nägevale projektile läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine. Sadama alale planeeritud hooned varustatakse puhta joogiveega planeeringuala kagunurgas olemasolevast üheveevärgist. Planeeringualal tekkivad ja seal kogutavad fekaal-, reo- ja pilsiveed juhitakse olemasolevasse puhastisse planeeringuala kirdenurgas. Rajatavaid hooneid hakatakse kütma maa-, õhk- või elektriküttega, mida vajadusel kombineeritakse kaminate vms puiduküttega väiksemas mahus. Seega olulist mõju välisõhu kvaliteedile planeeringulahenduse rakendamine kaasa ei too. 7.2 ERITINGIMUSED JA VAJ ALIKUD KOOSKÕLASTUSE D Vihula Vallavalitsus ei väljasta ehituslube detailplaneeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne detailplaneeringujärgsete krunte teenindavate tehnovõrkude ja juurdepääsutee väljaehitamist kinnistu omaniku (arendaja) poolt ja neile kasutuslubade 15 väljastamist. Kinnistu omanik (arendaja) on kohustatud tagama detailplaneeringuga määratud servituutide seadmise ja registreerimise kinnistusraamatus enne detailplaneeringuga ette nähtud hoonetele ehituslubade väljastamist. 8 SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVATE KINNIS- OM ANDI KITSENDUSTEG A ARVEST AM INE PLANEERITAVAL AL AL Järgnevalt on kajastatud olulisemad seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused, millega tuleb arvestada planeeringu elluviimisel. Välja on toodud piirangu kehtestav seadus või määrus ja piirangu iseloom. Seaduste või määruste muutmisel võivad siinsed nõuded muutuda. 8.1 RANNA ULATUS, VEEKAITSEVÖÖND JA EHITUSKE ELUALA Alus: Looduskaitseseadus (RT I 2004, 53, 373; 2005, 15, 87; 22, 152; 2006, 30, 232; 2007, 25, 131; 62, 396; 2008, 34, 211; 56, 314; 2009, 3, 15, 28, 170, 35, 232, 50, 336, 53, 359; 2010, 22, 108, 29, 151, 38, 231, 43, 255; 2011, 2, 3, 1); Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241, 240; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258; 2005, 15, 87; 37, 280; 67, 512; 2006, 28, 211; 2007, 1, 1; 62, 369; 66, 408; 2009, 1, 2; 3, 15; 20, 131, 37, 251, 49, 331; 2010, 8, 37, 22, 108, 43, 254, 1; 2011, 2, 1, 4, 1). Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba ligipääsu kallasrajale veeseaduse §10 tähenduses. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel (sh Läänemerel) 10 m ja seda on lubatud suunata ümber sadama maa-ala. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 Kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale. Kallasrajale pääseb sadama sissesõiduteelt. Kallasrada sadama alal on ümber suunatud piirdeaia äärde. Ranna piiranguvööndi laius on Läänemere rannal 200 m alates korduva üleujutusega ala piirist (1 m samakõrgusjoon). Korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud (nagu Vihula vallas), loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Korduva üleujutusega veekogude ranna või kalda piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd koosnevad üleujutatavast alast ja käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud vööndi laiusest (LKS §35). Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus tavalisest korduva üleujutusega ala piirist on Läänemerel 20 m. Antud juhul asub veekaitsevööndis (varasemate seaduste kehtivusajal rajatud) vana sadama muul. Rajatav senisest kinnisem sadama bassein on kaitstud hajureostuse eest ja sadama rajatised välistavad seal rannajoone uhtumise. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine reeglina keelatud, kuid erandina on seal lubatud üld- ja detailplaneeringu alusel ette nähtud sadamaehitised ja veeliiklusrajatised. Sadama ehitust planeeringualal lubab kehtiv Vihula valla üldplaneering, kus ala on märgitud haja- ja tiheasustuse piiril olevaks sadamaks ja sellele on antud tootmismaa juhtotstarve. 8.2 SADAMAGA SEOTUD OLULISEMAD ARVESTAMISELE KUULUVAD PIIRANGUD 16 Alus: Sadamaseadus (RT I 2009, 37, 251; 62, 405; 2010, 22, 108, 1; RT I 2011, 1, 2, 1); Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2009 määrus nr 78; Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadama akvatoorium on piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Sadamarajatis on sadama maa-alal või akvatooriumil turvanõuete täitmiseks määratud laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, mis hõlmab vajaduse korral ka sadama territooriumi, akvatooriumi ja sissesõiduteed. 8.3 TEEMAA PIIRID JA TEE KAITSEVÖÖND Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594; 2004, 84, 569; 2005, 11, 44; 40, 312; 61, 479; 2006, 30, 232; 2007, 12, 66; 14, 70; 15, 76; 45, 319; 63, 398; 66, 408; 2009, 15, 93, 25, 150, 28, 170, 39, 262, 62, 405; 2010, 22, 108; 2011, 1, 2, 1); Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 55, Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000, 23, 303; 2004, 65, 1088; 2011, 1); Teede- ja sideministri 28.09.1999. a määrus nr 59, Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded (RTL 1999, 155, 2173; 2003, 100, 1511); Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.02.2005. a määrus nr 26, Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid (RTL 2005, 28, 390; 114, 1759; 2006, 47, 847; 2007, 8, 128; 2008, 7, 76; 72, 1011, 100, 1429; 2009, 61, 884; 2010, 3, 45; 2011, 9; 2012, 8); Võsu-Vergi-Söeaugu mnt (T-17181) on avalikult kasutatav kõrvalmaantee, mis kuulub riigimaanteede nimekirja. Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. 8.4 MÜRANORMID Alus: Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511); Välismüra ja ruumides lubatud müra osas tuleb lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusest nr 42, toodud arvulistest suurustest. Sadama omanik või valdaja on kohustatud tagama müranormide täitmise külgnevate elamute territooriumil. 8.5 TULEOHUTUSNÕUDED Alus: Tuleohutuse seadus (RT I 2010, 24, 116, 2; 2011, 1, 1); Vabariigi Valitsuse 27.10.2004. a määrus nr 315, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (RT I 2004, 75, 525; 2007, 53, 357); Ehitiste tuleohutus. EPN 10. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Isik peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust jt tuleohutuse seaduses esitatud nõudeid. 17 Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitistele ja tuletõrje-veevõtukohale tuleb hoida vaba ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tule leviku takistamiseks põlevalt hoonelt teistele hoonetele eraldatakse hooned üksteisest tuleohutuskujadega. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Täpsed tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus. Kohalik omavalitsus võib ehitusseaduses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta EVS 812-1:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 1, EVS 812-2:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 2 ja EVS 812-3:2002 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m juurdesõidutee. 8.6 SERVITUUDID JA KAITS EVÖÖNDID NING NEIST TULENEVAD EHITUSKEELUALAD Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34,185; 52, 303; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003,13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255; RT I 2005, 39,308; 59, 464; 2007, 24, 128; 2008, 59, 330; 2009, 30, 178; 37,251; 68, 463; 2010, 8, 37; 22, 108; 26, 128; 38, 231; RT I 2010 1; 2011 RT I 1, 4); Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1993, 72/73, 1021;1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 24, 133; 31, 171;42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64;51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91; RT III 2004, 13, 160;2005, 39, 308; 2006, 19, 148; 2007, 24, 128; 2008, 59, 330;2009, 37, 251; 2010, 38, 231; 72, 543; RT I 2011, 1). Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee Võsu sadama detailplaneering detailplaneering Töö nr: 11-2011 omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi-, elektri-, side- ja muid liine. Alates 1. aprillist 1999. a on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule oma-valitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. Kinnisasja omanik võib reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmisest keelduda, kui tehnorajatise edasine asumine kinnisasjal selle kasutamist oluliselt takistab ja omaniku kahju tehnorajatisest on suurem kui tehnorajatise teise kohta ümberpaigutamise kulud, samuti juhul, kui omanik kannab kõik tehnorajatise ümberpaigutamise kulud ja annab selleks tehnorajatise omanikule eelnevalt piisava tagatise. 9 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIM ALIKE KAHJUDE HÜVIT AJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 10 PLANEERINGU RAKENDAM ISE VÕIM ALUSED Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Vihula Vallavalitsus ei võta mingeid kohustusi tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamise osas. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele. 18 Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehno-võrguvaldajate kokkulepetele. Planeerigu seletuskirja lahutamatuks osaks on planeeringu graafiline osa! AKA Natura OÜ Tel: +372 65 28 460 [email protected] www.akan.ee EELNÕU 23.03.2015 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea märts 2015. a nr Võsu sadama akvatooriumi piiride määramine Sadamaseaduse § 5 lõike 1 alusel määrata Võsu sadama akvatooriumi piirid järgmiste koordinaatidega: Nr B L 1. 59°35'08.290''N 25°58'22.510''E 2. 59°35'09.710''N 25°58'23.080''E 3. 59°35'12.160''N 25°58'13.560''E 4. 59°35'10.730''N 25°58'05.770''E 5. 59°35'05.630''N 25°58'08.210''E 6. 59°35'06.670''N 25°58'17.770''E ning punktide 1–6 vahele jääva rannajoone ning sadamaehitistega. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Taavi Rõivas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär Subject: Fwd: Fwd: V�su sadama akvatooriumi taotlus From: "Rene' Sirol" <[email protected]> Date: 24.03.2015 14:28 To: Keiu Leopard <[email protected]> Kapten T.Kivim�e (koopia hr E.Noor) Palun v�tta t��sse. Lugupidamisega Ren� Sirol -------- Forwarded Message -------- Subject: Fwd: V�su sadama akvatooriumi taotlus Date: Tue, 24 Mar 2015 08:12:31 +0200 From: Keiu Leopard <[email protected]> To: [email protected] Tere! Palun koosk�lastust. Keiu -------- Forwarded Message -------- Subject: V�su sadama akvatooriumi taotlus Date: Mon, 23 Mar 2015 15:40:51 +0000 From: Anton Merits <[email protected]> To: yld-veeteedeamet <[email protected]> CC: [email protected] <[email protected]> Tere! Edastan V�su sadama akvatooriumiga seotud dokumendid. Taotleja (Vihula Vallavalitsus) ei edastanud dokumente sadamaregistri kaudu, vaid otse MKM-i. Tervitades Anton Merits Merendustalituse peaspetsialist +372 6397 671 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lisa 3 - VosuSadama.plaan.jpg Attachments: VV korraldus V�su akvatoorium EN.docx 15,9 KB V�su akvatoorium SK.docx 16,2 KB Lisa 1 - Vihula Vallavalitsuse taotlus.pdf 80,4 KB Lisa 2 - koordinaadid.docx 13,0 KB Lisa 3 - VosuSadama.plaan.jpg 88,4 KB Lisa 4 - V�su_sadama_DP_Seletuskiri.pdf 683 KB Lisa 5 - VosuSadam_kinnistamisteade.pdf 132 KB VIHULA VALLAVALITSUS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.veebruar 2015 nr 4-1/5-3 Harju 11 15072 Tallinn [email protected] s Akvatooriumi määramise taotlemine Vihula Vallavalitsus on rajanud Vihula vallas Võsu alevikus asuva Võsu sadama. Taotleme sadama omaniku ning pidajana akvatooriumi määramist Sadamaseaduse § 5 ja 6 alusel. Selleks esitame vajalikud dokumendid: 1) akvatooriumi piiripunktide koordinaadid (Lisad 1 ja 2). 2) akvatooriumi plaan (Lisa 3). 3) põhjendus akvatooriumi otstarbekuse kohta: Võsu sadama I etapp on rajatud Euroopa Kalandusfondi rahastusest ja Vihula Valla omafinantseeringu toel ning selle põhiline kasutusfunktsioon on kohalik kalasadam ja väikelaevade sadam. Akvatoorium peab võimaldama kalapaatide ja väikelaevade ohutu sisenemise ja väljumise sadamast. Akvatooriumi taotlemisel näeme ette ka akvatooriumi alal aluste ankurdamist ankurpoidega. Samuti oleme arvestanud võimaliku sadama laienemisega lääne suunas väikelaevadele ja purjelaevadele. Ida suunas planeerime akvatooriumi alale paigutada sõudepaatide kai. 4) akvatooriumil kavandatava laevaliikluse kirjeldus: sadama lainemurdjate vaheline ala on projekteeritud sügavusega 1,5 meetrit. Sadam on valmis vastu võtma aluseid pikkusega kuni 12 meetrit ja laiusega kuni 4 meetrit. Sissesõit akvatooriumisse on plaanitud kahesuunaline. Navigatsiooniperiood kestab maist oktoobrini. Võsu sadama navigatsiooniprojekt on tellitud Gotta Port Services OÜ-lt. 5) detailplaneeringus on määratud sadama asukoht - Võsu sadama kinnistu detailplaneeringu dokumendid on kättesaadavad valla veebilehel www.vihula.ee valikus: Ehitus ja planeerimine – Detailplaneeringud – Menetluses olevad detailplaneeringud – Võsu sadama DP ( http://www.vihula.ee/vosu-sadama-dp ) 6) omandiõigust tõendav dokument – väljavõte kinnistusraamatust (Lisa 4). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Annes Naan vallavanem Mere tn. 6 Võsu alevik Tel 325 8630 Arveldusarve: EE 1010502009487002 Vihula vald Faks 325 8640 SEB 45501 Lääne-Virumaa [email protected] Registrikood:. 75023482 Väljavõtte tegija: Ingrid Nurmsalu Asutus: Vihula Vallavalitsus Kuupäev: 16.02.2015 15:10:35 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 5350631 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 20.02.2013 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 20.02.2013 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Avamine, koosseisu muudatused, ühendamise ja Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala number jagamise kanded kehtivus Tootmismaa 100%, Lääne­Viru 13.02.2013 kinnistamisavalduse alusel registriosa avatud kinnistu 1 92201:003:0046 maakond, Vihula vald, Võsu alevik, Piiri 7334 m2 2592031 osa eraldamisel 20.02.2013. Kohtunikuabi Ülle kustutatud tn 6. Juhanson Tootmismaa 100%, Lääne­Viru 23.12.2014 kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.12.2014. 1 88701:001:0334 maakond, Vihula vald, Võsu alevik, Piiri 14881 m2 kehtiv Kohtunikuabi Ester Kärtner tn 6. II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus 13.02.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.02.2013. Kohtunikuabi Ülle 1 OÜ Vihula Valla Veevärk ﴾registrikood 11996534﴿ kustutatud Juhanson 13.02.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.02.2013. Kohtunikuabi Ülle 2 Vihula vald kehtiv Juhanson III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused ﴾v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete muudatused ja Kande number hüpoteegid﴿ ja märked; käsutusõiguse kitsendused kustutamised kehtivus Kinnistu on koormatud looduskaitseseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud ostueesõigusega Eesti Vabariigi kasuks. 18.01.2007 avalduse alusel kanne 1 tehtud kinnistusraamatusse nr 2592031 ja siia üle kantud kinnistu nr kehtiv 2592031 jagamisel. 13.02.2013 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 20.02.2013. Kohtunikuabi Ülle Juhanson IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete muudatused ja Kande Hüpoteegid number summa kustutamised kehtivus